Lõik 1. Vaatega kurvist ülesvoolu.

Lõik 1.

Lõik 1. Vasakkalda pool paiknev varsemalt rajatud kahepaiksete tiik. Vajab hooldust.

Lõik 1. Paremkaldal olev settetiik, vajab puhastamist.

Lõik 1. Paremkaldal olev settetiik. Vajab puhastamist.

Lõik 1. Vaade ülaveepoolt allavoolu.

Lõik 1. Potentsiaalse looke tekitamise koht.

Lõik 1. Truubist allavoolu kärestikulise lõigu rajamine (voolukiirus sobiv).

Lõik 1. Lõigu allavoolu osas Armijõkke suubuv kraav. Selle kraavi otsa sobiks rajada kärestik,

mis koguks enda taha setet.

Lõik 2. Truubist allavoolu, võimalusel voolusuunajate rajamine.

Lõik 2. Lõigu ülaveepoolses otsas paiknev settetiik. Puhastamine ning vajadusel

ümberehitamine.

Lõik 2. Alaveepoolne osa, kõrged kaldad. Voolusuunajate lisamine.

Lõik 2. Alaveepoolne osa. Kõrged kaldad, näha paljandunud juuri. Voolusuunajate lisamine.

Lõik 3. Algus vaatega allavoolu.

Lõik 3. Liinialune.

Lõik 3. Metsavaheline osa. Voolusuunajate lisamine, lammialade tekitamine.

Lõik 3. Lõpuosa metsavaheline ala enne põlde. Voolusuunajate lisamine, lammialade

tekitamine.

Lõik 4. Lõpp-punkt, vaade truubist ülesvoolu põldudevahelisele alale. Lammialade

kujundamine, puhverribade taastamine.

Lõik 4. Põldudevaheline ala.

Lõik 4. Põldudevaheline ala.

Lõik 5. Keskosa metsavaheline ala.

Lõik 6. Vaade vanale sängile ja seisvale veele.

Lõik 6. Liinialune osa

Lõik 7. Ülaveepoolne osa, foto tehtud truubi pealt.

Lõik 7. Keskosa enne põlde.

Transpordiamet

[email protected] (digitaalallkirja kuupäev) nr 3-6.1/2026/4532

Transpordiameti teavitamine ja arvamuse küsimine (Armijõgi)

Käesoleva kirjaga soovime teatada, et Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK) alustab

Hiiumaa vallas asuva Armijõe jõeliste elupaikade taastamise kavandamist. Tegemist on

vooluveekoguga, mis on seotud I kaitsekategooria liigi Euroopa naaritsa elupaigakasutusega kuid

mille ökoloogiline seisund ning elupaigaline mitmekesisus on oluliselt vähenenud. Kavandatavate

tegevuste eesmärgiks on parandada Euroopa naaritsa toitumistingimusi ning taastada Armijõe

ökoloogilist seisundit ja elupaikade mitmekesisust, parandades ühtlasi ka kogu vee-elustiku ning

teiste vooluveekogudega seotud liikide elutingimusi.

Kavandatavad tegevused on täpsemalt kirjeldatud lisades 1-3:´´ Tööde kavatsus: Elupaikade

taastamine Armijõel´´ ja selle juurde kuuluvates lisades.

RMK teavitab Transpordiametit Armijõe elupaikade taastamise kavandamisest ning soovib

Transpordiametilt arvamust ja soovitusi, millega arvestada projekti tellimisel ja koostamisel.

Planeeritavad meetmed puudutavad kahte Transpordiameti valitsetavat katastriüksust:

39201:003:0680 ja 39201:004:4790. Ühtlasi märgime, et planeeritavad meetmed on kavandatud

maanteesillast ning Transpordiameti valitsetavatest katastriüksustest allavoolu ja ülesvoolu.

Projektlahendus koostatakse selliselt, et tööde elluviimisega ei kaasneks negatiivset mõju

maanteesillale ega muutusi selle toimimiseks olulistes hüdroloogilistes tingimustes.

Juhime ka tähelepanu, et projekteerimisfaasis võib projekti lisanduda jõe elukeskkonna

parandamise eesmärgil täienevaid meetmeid. Valmiva tööprojekti kooskõlastavad projekteerijad

kõikide soetud osapooltega eraldi. Tööprojektis on täpsemalt kirjeldatud tööde järjekord, nende

olemus ning ülevaade, milliseid töid teostatakse veekogude siseselt.

Küsimuste tekkimisel või lisainformatsiooni saamiseks palume võtta ühendust RMK

looduskaitseosakonna veeökoloogiga (Lagle Matetski – kontakttelefon 56370569).

Vastukiri palume saata e-maili aadressil [email protected]

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lagle Matetski

veeökoloog

RMK looduskaitseosakond

2 ${text.ak}

Lisad:

Tööde kavatsus_Elupaikade taastamine Armijõel.pdf

Lisa 1- Armijõe kavandatavad taastamismeetmed, seotus maaparandussüsteemide ja

kitsendustega ning mõjutatud kinnistud-.xlsx

Lisa 2- Armijõe pildid lõikude kaupa.pdf

56370569 [email protected]

1

Kavatsusdokument: Elupaikade taastamine Armijõel (VEE1163100)

a) Armijõe (ka Armioja) jõeliste elupaikade taastamise eesmärk

Armijõe taastamise eesmärk on parandada vooluveekogu ja sealsete elupaikade seisundit

toetamaks I kaitsekategooria liiki Euroopa naaritsat (Mustela lutreola). Tegevused parandavad

kogu vee-elustiku (kalad, kahepaiksed, veeselgrootud) ja teiste vooluveekogudega seotud

liikide (saarmas, must-toonekurg) elutingimusi.

Euroopa naaritsa ja tema elupaikade seisundit koos kaitseks vajalike tegevustega on täpsemalt

kirjeldatud kaitse ja ohjamise tegevuskavades 1,2. 2011. aastal koostati elupaikade taastamiseks

ka projekt, mida rahastuse puudumise tõttu ellu ei viidud.3

Armijõe kavandatakse tegevusi 7-s lõigus, mis on välja toodud Lisas 1 olevas tabelis (vt ka

joonis 1 – 7). Kavandatavate tegevuste asukohtade valik tugineb liigiekspertide hinnangule ja

varasematele uuringutele.

Tegevuste kirjeldus:

Maaparandustegevused (õgvendamine ja kraavitamine) on tugevalt mõjutanud Hiiumaa

vooluveekogude looduslikku hüdroloogilist režiimi ja ökoloogilist seisundit. Kavandatavate

tööde eesmärk on suurendada oja looduslikkust, parandada vee-elupaikade kvaliteeti ja

mitmekesisust ning seeläbi soodustada vee-elustiku ja sellest sõltuvate liikide seisundi

paranemist. Selleks on vaja rakendada erinevaid meetmeid, mis parandavad veekogude

isepuhastusvõimet, vee-elustiku ning sellest sõltuvate liikide elutingimusi, aitavad põuastel

aastatel vähendada kuivalejäämise ohtu (süvikute teke, hüdroloogilise režiimi ühtlustumine)

ning muu hulgas parandada naaritsa vette pääsemise võimalusi talveperioodil.

Meetmete täpsem sisu tuleneb seotud ametkondade ning maaomanike poolt antud tingimustest

ja kooskõlastustest ning projekteerimis- ja mõõdistustulemustest.

Meetmeteks võivad olla järgnevad tegevused:

1) Elupaigalise mitmekesisuse suurendamiseks jõesängi kivide, kivipuistangute ja puutüvede

lisamine, mis võivad toimida ka voolusuunajatena (jõe looklevuse taastamine ja lammialade

tekitamine).

2) Kärestike ja kivipuistangute rajamine eesmärgiga hoida põuastel aastatel veetaset,

suurendada sobivaid elutingimusi vee elustikule ning mitmekesistada elupaiku.

3) Jõe looduslikku sängi suunamine

4) Varjepaikade loomine kallastele kinnitatud puujuurte või veepiirist eemal paiknevate

puuhunnikute abil

1 Hiiumaa Kaitsealade Administratsioon ja SA Lutreola. 2003. Euroopa naaritsa Mustela lutreola kaitse ja ohjamise tegevuskava Hiiumaal (2004-2008). Kärdla-Tallinn. 2 SA Lutreola. 2009. Euroopa naaritsa Mustela lutreola tegevuskava (2010–2014). Tallinn 3 Kobras OÜ. 2011. Euroopa naaritsa elupaikade taastamise projekteerimine. Põhiprojekt. Tartu.

2

5) Kahepaiksete tiikide rajamine ja olemasolevate tiikide taastamine naaritsa toidubaasi

suurendamiseks.

6) Puhverribade taastamine

Projekteerimistööde käigus määratakse ära taastamistegevuste mõjuala ja mõjuala ulatuses

viiakse läbi taastamistööde elluviimiseks vajalikud ning projekteerimistööde aluseks olevad

topogeodeetilised mõõdistused. Tööde projekteerimise käigus hinnatakse tegevuste mõju

maaparandussüsteemide toimimisele ning kui selgub, et tööde tulemusel oleks

maaparandussüsteemi toimimine kahjustatud, leitakse lahendused maaparandussüsteemide

toimimise tagamiseks või ei liiguta töödega ehitusfaasi.

Samuti selgitatakse projekteerimistööde käigus välja ligipääsuteed objektile, ning vajadus

puittaimestiku eemaldamiseks juurdepääsuks jõe kaldalt. Tuleb silmas pidada, et raiet ei tehta

lausaliselt, sest see toimib puhverribana. Ühtlasi varjutab kaldal olev taimestik vooluveekogu,

säilitades selles sobivad elutingimused jõe elustikule ning vee kvaliteedile. Tööde järgselt tuleb

liikumisteed maastikul vajadusel tasandada ja korrastada. Tööde ajal tuleb vältida setete

kandumist jões või kraavis allavoolu, projekteerimise käigus töötatakse välja selleks sobivad

meetmed.

Asukoht:

Armijõgi (VEE1163100) on Hiiumaal asuv Läänesaarte alamvesikonda kuuluv jõgi, mille

valgala pindala on 47,9 km2 ning põhitelje pikkus 18,3 km. Jõgi lähtub Leigri külast Silde

allikast ning suubub Kõrgessaare alevikus Kirikulahte (VEE2051340). Veekogul on üks

veekogum (1163100_1 Armijõgi).

Parandatavad ning taastavad lõigud, võimalikud meetmed ja seotud katastriüksused on välja

toodud lisas 1 olevas tabelis. Täpsemad meetmete asukohad selguvad projekteerimistööde

käigus.

3

Joonis 1. Taastamislõikude paiknemine Armijõel.

Joonis 2. Lõik 1.

4

Joonis 3. Lõik 2.

Joonis 4. Lõik 3.

5

Joonis 5. Lõigud 4 ja 5.

Joonis 6. Lõik 6.

6

Joonis 7. Lõik 7.

b) Ülevaade töödega mõjutatud alale jäävatest maaparandusehitistest, teedest ja muust

infrastruktuurist

Parandatavate lõikude seotus maaparandussüsteemide ja muude kitsendustega (elekter, gaas,

side, transport) on toodud Lisa 1 olevas tabelis.

c) Ülevaade objektist ning paikvaatluse pildid

Armijõe (VEE1163100) pikkuseks on keskkonnaregistri andmetel 18.3 km ning valgala

suuruseks 47.9 km2. Oja saab alguse Leigri külast umbes 3,5 km idast ning suubub Köönaauku,

mis on omakorda ühendatud Kirikulahe ning sealt kaudu merega. Alamjooksul, enne

Köönaauku suubumist läbi oja kahte looduslikku järve, Veskilaisi ja Tammelaisi. Oja voolab

valdavalt sirgendatud ning kanaliseeritud sängis, vaid keskjooksul, Lauka-Heiste mnt allavoolu

on säilinud looduslikku ning looklevat voolusängi.

Armijõgi läbib rahvusvahelise tähtsusega Paope loodusala (EE0040112) ning Kõrgessaare-

Mudaste loodusala (EE0040122), lisaks sellele on jõgi seotud järgmiste kaitsealuste aladega:

Paope looduskaitseala (KLO1000281) ning seal asuv Armijõe sihtkaitsevöönd (KLO1100983),

Kõrgessaare-Mudaste hoiuala (KLO2000163), Kõrgessaare looduskaitseala (KLO1000611)

ning seal asuv Kõrgessaare sihtkaitsevöönd (KLO1101407). Ühtlasi on Armijõel inventeeritud

Loodusdirektiivi elupaigatüüp 3260 (jõed ja ojad) ning jõgi on seotud ka Armijõe euroopa

naaritsa püsielupaiga (KLO3000178) ja püsielupaiga sihtkaitsevööndiga (KLO3100160).

7

Täpsema ülevaate kavandatud meetmetest lõikude kaupa ning paikvaatluse pildid asuvad

lisades 1 ja 2.

d) Eelhinnang, kuidas kudealade parandamine võib mõjutada tulundusmetsa, eramaid,

infrastruktuuri, kaitseväärtusi, ettevõtete tegevusi

Mõju tulundusmetsale: Kavandatavad taastamismeetmed (tehiskärestikud, kivipuistangud,

puit jne) planeeritakse selliselt, et need ei tõsta veetaset määral, mis mõjutaks metsa

majanduslikku väärtust. Kärestikud planeeritakse selliselt, et need sisuliselt ei takista suurvee

äravoolu, küll aga hoiavad veetaset madalvee perioodil (suvel).

Taastamismeetmete eluviimise järgselt võib olla vajalik maaparandussüsteemide hooldamise

meetodeid muuta (eesmärk on rajatud struktuuride säilimine) (vt alapunkti e). Lausalise

puhastamise asemel kontsentreeruks hooldustööd teatud lõikudele/kohtadesse kus setete

ladestumine on intensiivne (taastamistöödest ja ka veekogu langusest sõltuvalt).

Mõju eramaadele: Tegevus mõjutab eelkõige projekteeritavate tööde tabelis (Lisa 1) toodud

kinnistute omanikke. Maaomanikelt võetakse planeeritud tööde elluviimiseks vastavad

kooskõlastused.

Tegevused võivad mõnevõrra (minimaalselt kui üldse) vähendada haritava maa-ala suurust

(eelkõige lõigul 4 ja 7). Seotud ettevõtetelt ja maaomanikelt küsitakse tegevuseks kooskõlastus.

Mõju infrastruktuurile: Lõigud kuuluvad maaparandussüsteemide loetellu ning paiknevad

maaparandussüsteemide reguleeriva võrgu mõjualas, seosed on toodud lisas 1. Tabelis on

toodud ka seotus muude kitsendustega (elekter, gaas, side, transport).

Maa- ja Ruumiametilt taotletakse enne projekteerimise tingimused tegevuste elluviimiseks ning

hinnatakse planeeritavate tegevuste mõjusid eesvoolule ja maaparandussüsteemi toimivusele.

Lõigul tehtavate tööde võimalikku mõju lõiguga kattuvatele elektri-, gaasi- ja muudele

siderajatistele hinnatakse projekteerimistööde käigus ning võetakse vastavad kooskõlastused

rajatiste valdajatelt.

Lookeid ei planeerita kohtadesse kus see võib kahjustada olemasolevat infrastruktuuri.

Mõju kaitseväärtustele:

Armijõgi on seotud euroopa naaritsa registreeritud leiukohaga (püsielupaik). Tegevused

toetavad liigi kaitse-eesmärki.

Lõigus 6, kus on kavandatud Armijõe looduslikku sängi suunamine, asuvad loodusdirektiivi

elupaigad (elupaigatüüp 9080* soostuvad ja soo-lehtmetsad ning 9050 rohunditerikkad

kuusikud). Vanasse sängi suunamine eeldab raiet elupaikades (masinate ligipääs, vajadusel sette

eemaldamine vanast sängist), mahud selguvad projekteerimistööde käigus. Puude raie toimuks

vaid äärmisel vajadusel, oluline on säilitada elupaigad ning toimiv kaldavöönd.

Üldine positiivne keskkonnamõju, mis veekogude looduslikkuse taastamisega kaasneb, on

mitmekülgne ja kaalub ilmselt üles oletatavad negatiivsed mõjud. Settetiigid ja lammialad

suurendavad veekogu isepuhastusvõimet - lammialad võimaldavad suurvee perioodil setetel

8

ladestuda, parandades veekogu isepuhastusvõimet ja vähendades seeläbi hooldamiskulusid

tulevikus. Tehiskärestike ja kivipuistangute rajamine vooluveekogudel loob elupaiku ja tõstab

lokaalselt veetaset. Veetaseme mõningane tõus tagab vee pikemaajalise püsimise jõgedes suvel

ja põuaperioodidel.

Mõju ettevõtete tegevusele:

Rohu- ja põllumaid võib veetaseme tõstmine ohustada, kui drenaaž jääb vee alla. Vastavalt Maa-

ja Ruumiameti kooskõlastustele ja tingimustele projekteeritakse planeeritud tööd selliselt, et

need ei mõjuta maakasutust. Mõõdukas veetaseme tõus võib kergesti läbi kuivavate muldadega

piirkonnas tõsta põllu- ja rohumaade väärtust.

Taastamismeetmed võivad maaparandussüsteemi eesvooludel mõjutada edaspidi hooldustöid,

eeskätt hooldamise meetodeid.

Tegevused võivad mõnevõrra vähendada haritava maa-ala suurust (eelkõige lõigul 4 ja 7), ent

võimalik vähenemine on minimaalse ulatusega. Seotud ettevõtetelt ja maaomanikelt küsitakse

tegevuseks kooskõlastus.

e) Maaparandussüsteemide edasised tingimused hooldus- ja

rekonstrueerimistöödele RMK poolt mitmekesistatud lõikudel

Vooluveekogude looduslike elementide mitmekesisuse suurendamise eesmärk on parandada

kogu veekogu looduslikkust, mille tulemusel tõuseb jõeliste elupaikade kvaliteet ning

paranevad tingimused veekogude elustikule. RMK kaardistab mitmekesistatud jõelõigud ning

edastab pärast tööde lõppemist vastava teabe Maa- ja Ruumiametile selleks, et tulevikus

oleks maaparandussüsteemide hooldamise ja rekonstrueerimise korral välistatud nende

jõelõikude kahjustamine - näiteks kivide, puidu või kudepadjandite otsene väljatõstmine. 

Teedega piirnevate ojade ja peakraavide mitmekesistamistegevusi kavandatakse nii, et ojasse

lisatud kivid ja puit ei sega edaspidi teeservade hooldamist (puitu saab paigutada oja teise

serva või sängi keskele, kive teepoolsesse serva ei paigutata või tehakse seda piisavale

kaugusele kaldast, et ei takistaks niitmist jne). Juhtudel, kui on vajalik kraavikallast kindlustada

erosiooni takistamiseks, võib olla vajalik kivide paigutamine teepoolsesse serva. Seda tehakse,

kui tegevus on ametkondade poolt kooskõlastatud.

Taastatud veekogudel on võimalik jätkata vajaduse korral eesvoolude hooldamist Maa- ja

Ruumiametile edastatud kaardikihtide alusel. Maaparanduse hooldus- ja rekonstrueerimistöid

tuleb vältida tehtud tööde asukohtades ning nende vahetus läheduses. Hooldus- ja

rekonstrueerimistööde käigus ei tohi jõkke paigutatud elemente (kivid, koelmud, palgid,

vitspunutised) eemaldada. Lisaks tuleb tagada, et samas veekogus tehtavate hooldus- ja

rekonstrueerimistööde käigus ei lisandu nii taastatud kui ka looduslikele

koelmutele/ritraalsetele jõelõikudele setet, mis kataks või mataks need settekihi alla. Käesoleva

tööde kavatsuse dokumendiga soovitab RMK teha hooldus- ja rekonstrueerimistöid kraavidel

või peakraavidel, mitte veemajanduskavast tulenevatel veekogumitel või kaitsealuste liikide

elupaikades, kus on vajalik saavutada või hoida veekogumi või elupaiga/liigi head seisundit. 

9

Looduslike elementide kasutamine elupaiga rikastamiseks ei eelda hoolduskohustust üheltki

osapoolelt, sest tegevuste mahud  ja asukohad valitakse selliselt, kus loodus

toetab isetoimimist (kudepadjandid kiirema vooluga kohtades puhastuvad ise setetest, üksikute

kivide ja puude lisamine veekokku muudab põhjamorfoloogiat mitmekesisemaks setete

ümberpaigutumisega, ent jääb toimima vooluveekogu funktsioon kui setete edasi

kandja). Ülesvoolu asuvate maaparandussüsteemide hooldus-

ja rekonstrueerimisprojektide puhul tuleb nii ehituse ajal kui ka selle järgselt vältida setete

kandumist allavoolu ning kasutada selleks vastavaid leevendusmeetmeid. Settebasseinide

rajamine on soovitatav teha kraavidele või peakraavidele, mis ei ole veekogumid

veemajanduskava mõistes. Laiendite ja settebasseinide rajamine looduslikesse

jõgedesse/ojadesse ei ole soovitatav.

Looduslike elementide lisamine jõesängi planeeritakse viisil ja mahus, mis tagab

maaparandussüsteemide toimimise ka pärast looduskaitseliste tööde tegemist. Samal ajal on

looduskaitseliste tööde eesmärk välistada edasine inimmõju tehtud tööde lõigul ka siis, kui

looduslikud protsessid ise muudavad tehtud tööde olemust. See omab pikaajalist positiivset

mõju veekogumi seisundile ja selle elustikule. Riiklike eesvoolude eest vastutavale Maa-ja

Ruumiametile ei kaasne looduslike elementide lisamisega täiendavaid hoolduskohustusi (k.a.

rahalisi kohustusi). Kõik tehtud tööde asukohad ja kaardikihid saadetakse Maa- ja

Ruumiametile ning nendes jõelõikudes ei ole vajalik edaspidi hooldus- ja/või

rekonstrueerimistöid teha.

f) Maaparandus eesvoolude, drenaažide, maaparandussüsteemide kahjustamine ning

vastutus nende esinemise korral

RMK otsib veekogude taastamistööde planeerimisel tasakaalu looduskaitseliste eesmärkide

täitmise ja maaparanduse eesvoolude edaspidise toimimise vahel. Tööde kavandamisel tuleb

lähtuda nii veekogumi seisundist ja kvaliteedinäitajatest kui ka maaparandussüsteemide

paiknemisest ja seisukorrast. Vooluveekogud võivad olla samaaegselt nii looduslikud

veekogud, tugevalt muudetud veekogud kui ka maaparandussüsteemi osad.

Veekogudel, mis läbivad vahetusläheduses põllumajandusmaastikku ning kus asub avalike

andmebaaside kohaselt maaparandussüsteemide reguleeriva võrgu ala, alustab RMK

projekteerimistöid, et välistada mõjud drenaažisuudmetele. Veekogudel, mis läbivad

vahetusläheduses põllumajandusmaastikku, kuid drenaaživõrk puudub, ei tohi mõjutada

kraavide/eesvoolude toimimist.

Planeeritud tegevused ei tohi tekitada veekogudel pidevaid üleujutusi, takistada liigselt

äravoolu ega mõjutada ülesvoolu asuvate kraavide/drenaažide, sildade ja truupide

toimimist. Eelnevalt nimetatud mõjude esinemisel tuleb esitada RMK-le teabekiri tekkinud

olukorrast koos asukoha ja kirjeldusega. RMK veeökoloogid hindavad olukorda kaasates

vajadusel seotud ametkondade esindajaid. Juhul kui selgub, et RMK tehtud looduskaitselised

veekogude taastamistööd mõjutavad maaparandussüsteemi toimimist madalveeperioodil või on

tekkinud üleujutusi, mis ei ole tingitud suurveest, erakorraliste ilmastikutingimuste või nt kopra

10

tegevuse tõttu, võtab RMK tehtu osas vastutuse ning muudab tehtud tööde mahtusid,

asukohtasid või vajadusel eemaldab tehtud tööd veekogust.

LISAD

Lisa 1. Armijõe kavandatavad taastamismeetmed, seotus maaparandussüsteemide ja

kitsendustega ning mõjutatud kinnistud.

Lisa 2. Paikvaatluse pildid lõikude kaupa.

Lõik 1. Vaatega kurvist ülesvoolu.

Lõik 1.

Lõik 1. Vasakkalda pool paiknev varsemalt rajatud kahepaiksete tiik. Vajab hooldust.

Lõik 1. Paremkaldal olev settetiik, vajab puhastamist.

Lõik 1. Paremkaldal olev settetiik. Vajab puhastamist.

Lõik 1. Vaade ülaveepoolt allavoolu.

Lõik 1. Potentsiaalse looke tekitamise koht.

Lõik 1. Truubist allavoolu kärestikulise lõigu rajamine (voolukiirus sobiv).

Lõik 1. Lõigu allavoolu osas Armijõkke suubuv kraav. Selle kraavi otsa sobiks rajada kärestik,

mis koguks enda taha setet.

Lõik 2. Truubist allavoolu, võimalusel voolusuunajate rajamine.

Lõik 2. Lõigu ülaveepoolses otsas paiknev settetiik. Puhastamine ning vajadusel

ümberehitamine.

Lõik 2. Alaveepoolne osa, kõrged kaldad. Voolusuunajate lisamine.

Lõik 2. Alaveepoolne osa. Kõrged kaldad, näha paljandunud juuri. Voolusuunajate lisamine.

Lõik 3. Algus vaatega allavoolu.

Lõik 3. Liinialune.

Lõik 3. Metsavaheline osa. Voolusuunajate lisamine, lammialade tekitamine.

Lõik 3. Lõpuosa metsavaheline ala enne põlde. Voolusuunajate lisamine, lammialade

tekitamine.

Lõik 4. Lõpp-punkt, vaade truubist ülesvoolu põldudevahelisele alale. Lammialade

kujundamine, puhverribade taastamine.

Lõik 4. Põldudevaheline ala.

Lõik 4. Põldudevaheline ala.

Lõik 5. Keskosa metsavaheline ala.

Lõik 6. Vaade vanale sängile ja seisvale veele.

Lõik 6. Liinialune osa

Lõik 7. Ülaveepoolne osa, foto tehtud truubi pealt.

Lõik 7. Keskosa enne põlde.

Transpordiamet

[email protected] (digitaalallkirja kuupäev) nr 3-6.1/2026/4532

Transpordiameti teavitamine ja arvamuse küsimine (Armijõgi)

Käesoleva kirjaga soovime teatada, et Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK) alustab

Hiiumaa vallas asuva Armijõe jõeliste elupaikade taastamise kavandamist. Tegemist on

vooluveekoguga, mis on seotud I kaitsekategooria liigi Euroopa naaritsa elupaigakasutusega kuid

mille ökoloogiline seisund ning elupaigaline mitmekesisus on oluliselt vähenenud. Kavandatavate

tegevuste eesmärgiks on parandada Euroopa naaritsa toitumistingimusi ning taastada Armijõe

ökoloogilist seisundit ja elupaikade mitmekesisust, parandades ühtlasi ka kogu vee-elustiku ning

teiste vooluveekogudega seotud liikide elutingimusi.

Kavandatavad tegevused on täpsemalt kirjeldatud lisades 1-3:´´ Tööde kavatsus: Elupaikade

taastamine Armijõel´´ ja selle juurde kuuluvates lisades.

RMK teavitab Transpordiametit Armijõe elupaikade taastamise kavandamisest ning soovib

Transpordiametilt arvamust ja soovitusi, millega arvestada projekti tellimisel ja koostamisel.

Planeeritavad meetmed puudutavad kahte Transpordiameti valitsetavat katastriüksust:

39201:003:0680 ja 39201:004:4790. Ühtlasi märgime, et planeeritavad meetmed on kavandatud

maanteesillast ning Transpordiameti valitsetavatest katastriüksustest allavoolu ja ülesvoolu.

Projektlahendus koostatakse selliselt, et tööde elluviimisega ei kaasneks negatiivset mõju

maanteesillale ega muutusi selle toimimiseks olulistes hüdroloogilistes tingimustes.

Juhime ka tähelepanu, et projekteerimisfaasis võib projekti lisanduda jõe elukeskkonna

parandamise eesmärgil täienevaid meetmeid. Valmiva tööprojekti kooskõlastavad projekteerijad

kõikide soetud osapooltega eraldi. Tööprojektis on täpsemalt kirjeldatud tööde järjekord, nende

olemus ning ülevaade, milliseid töid teostatakse veekogude siseselt.

Küsimuste tekkimisel või lisainformatsiooni saamiseks palume võtta ühendust RMK

looduskaitseosakonna veeökoloogiga (Lagle Matetski – kontakttelefon 56370569).

Vastukiri palume saata e-maili aadressil [email protected]

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lagle Matetski

veeökoloog

RMK looduskaitseosakond

2 ${text.ak}

Lisad:

Tööde kavatsus_Elupaikade taastamine Armijõel.pdf

Lisa 1- Armijõe kavandatavad taastamismeetmed, seotus maaparandussüsteemide ja

kitsendustega ning mõjutatud kinnistud-.xlsx

Lisa 2- Armijõe pildid lõikude kaupa.pdf

56370569 [email protected]

1

Kavatsusdokument: Elupaikade taastamine Armijõel (VEE1163100)

a) Armijõe (ka Armioja) jõeliste elupaikade taastamise eesmärk

Armijõe taastamise eesmärk on parandada vooluveekogu ja sealsete elupaikade seisundit

toetamaks I kaitsekategooria liiki Euroopa naaritsat (Mustela lutreola). Tegevused parandavad

kogu vee-elustiku (kalad, kahepaiksed, veeselgrootud) ja teiste vooluveekogudega seotud

liikide (saarmas, must-toonekurg) elutingimusi.

Euroopa naaritsa ja tema elupaikade seisundit koos kaitseks vajalike tegevustega on täpsemalt

kirjeldatud kaitse ja ohjamise tegevuskavades 1,2. 2011. aastal koostati elupaikade taastamiseks

ka projekt, mida rahastuse puudumise tõttu ellu ei viidud.3

Armijõe kavandatakse tegevusi 7-s lõigus, mis on välja toodud Lisas 1 olevas tabelis (vt ka

joonis 1 – 7). Kavandatavate tegevuste asukohtade valik tugineb liigiekspertide hinnangule ja

varasematele uuringutele.

Tegevuste kirjeldus:

Maaparandustegevused (õgvendamine ja kraavitamine) on tugevalt mõjutanud Hiiumaa

vooluveekogude looduslikku hüdroloogilist režiimi ja ökoloogilist seisundit. Kavandatavate

tööde eesmärk on suurendada oja looduslikkust, parandada vee-elupaikade kvaliteeti ja

mitmekesisust ning seeläbi soodustada vee-elustiku ja sellest sõltuvate liikide seisundi

paranemist. Selleks on vaja rakendada erinevaid meetmeid, mis parandavad veekogude

isepuhastusvõimet, vee-elustiku ning sellest sõltuvate liikide elutingimusi, aitavad põuastel

aastatel vähendada kuivalejäämise ohtu (süvikute teke, hüdroloogilise režiimi ühtlustumine)

ning muu hulgas parandada naaritsa vette pääsemise võimalusi talveperioodil.

Meetmete täpsem sisu tuleneb seotud ametkondade ning maaomanike poolt antud tingimustest

ja kooskõlastustest ning projekteerimis- ja mõõdistustulemustest.

Meetmeteks võivad olla järgnevad tegevused:

1) Elupaigalise mitmekesisuse suurendamiseks jõesängi kivide, kivipuistangute ja puutüvede

lisamine, mis võivad toimida ka voolusuunajatena (jõe looklevuse taastamine ja lammialade

tekitamine).

2) Kärestike ja kivipuistangute rajamine eesmärgiga hoida põuastel aastatel veetaset,

suurendada sobivaid elutingimusi vee elustikule ning mitmekesistada elupaiku.

3) Jõe looduslikku sängi suunamine

4) Varjepaikade loomine kallastele kinnitatud puujuurte või veepiirist eemal paiknevate

puuhunnikute abil

1 Hiiumaa Kaitsealade Administratsioon ja SA Lutreola. 2003. Euroopa naaritsa Mustela lutreola kaitse ja ohjamise tegevuskava Hiiumaal (2004-2008). Kärdla-Tallinn. 2 SA Lutreola. 2009. Euroopa naaritsa Mustela lutreola tegevuskava (2010–2014). Tallinn 3 Kobras OÜ. 2011. Euroopa naaritsa elupaikade taastamise projekteerimine. Põhiprojekt. Tartu.

2

5) Kahepaiksete tiikide rajamine ja olemasolevate tiikide taastamine naaritsa toidubaasi

suurendamiseks.

6) Puhverribade taastamine

Projekteerimistööde käigus määratakse ära taastamistegevuste mõjuala ja mõjuala ulatuses

viiakse läbi taastamistööde elluviimiseks vajalikud ning projekteerimistööde aluseks olevad

topogeodeetilised mõõdistused. Tööde projekteerimise käigus hinnatakse tegevuste mõju

maaparandussüsteemide toimimisele ning kui selgub, et tööde tulemusel oleks

maaparandussüsteemi toimimine kahjustatud, leitakse lahendused maaparandussüsteemide

toimimise tagamiseks või ei liiguta töödega ehitusfaasi.

Samuti selgitatakse projekteerimistööde käigus välja ligipääsuteed objektile, ning vajadus

puittaimestiku eemaldamiseks juurdepääsuks jõe kaldalt. Tuleb silmas pidada, et raiet ei tehta

lausaliselt, sest see toimib puhverribana. Ühtlasi varjutab kaldal olev taimestik vooluveekogu,

säilitades selles sobivad elutingimused jõe elustikule ning vee kvaliteedile. Tööde järgselt tuleb

liikumisteed maastikul vajadusel tasandada ja korrastada. Tööde ajal tuleb vältida setete

kandumist jões või kraavis allavoolu, projekteerimise käigus töötatakse välja selleks sobivad

meetmed.

Asukoht:

Armijõgi (VEE1163100) on Hiiumaal asuv Läänesaarte alamvesikonda kuuluv jõgi, mille

valgala pindala on 47,9 km2 ning põhitelje pikkus 18,3 km. Jõgi lähtub Leigri külast Silde

allikast ning suubub Kõrgessaare alevikus Kirikulahte (VEE2051340). Veekogul on üks

veekogum (1163100_1 Armijõgi).

Parandatavad ning taastavad lõigud, võimalikud meetmed ja seotud katastriüksused on välja

toodud lisas 1 olevas tabelis. Täpsemad meetmete asukohad selguvad projekteerimistööde

käigus.

3

Joonis 1. Taastamislõikude paiknemine Armijõel.

Joonis 2. Lõik 1.

4

Joonis 3. Lõik 2.

Joonis 4. Lõik 3.

5

Joonis 5. Lõigud 4 ja 5.

Joonis 6. Lõik 6.

6

Joonis 7. Lõik 7.

b) Ülevaade töödega mõjutatud alale jäävatest maaparandusehitistest, teedest ja muust

infrastruktuurist

Parandatavate lõikude seotus maaparandussüsteemide ja muude kitsendustega (elekter, gaas,

side, transport) on toodud Lisa 1 olevas tabelis.

c) Ülevaade objektist ning paikvaatluse pildid

Armijõe (VEE1163100) pikkuseks on keskkonnaregistri andmetel 18.3 km ning valgala

suuruseks 47.9 km2. Oja saab alguse Leigri külast umbes 3,5 km idast ning suubub Köönaauku,

mis on omakorda ühendatud Kirikulahe ning sealt kaudu merega. Alamjooksul, enne

Köönaauku suubumist läbi oja kahte looduslikku järve, Veskilaisi ja Tammelaisi. Oja voolab

valdavalt sirgendatud ning kanaliseeritud sängis, vaid keskjooksul, Lauka-Heiste mnt allavoolu

on säilinud looduslikku ning looklevat voolusängi.

Armijõgi läbib rahvusvahelise tähtsusega Paope loodusala (EE0040112) ning Kõrgessaare-

Mudaste loodusala (EE0040122), lisaks sellele on jõgi seotud järgmiste kaitsealuste aladega:

Paope looduskaitseala (KLO1000281) ning seal asuv Armijõe sihtkaitsevöönd (KLO1100983),

Kõrgessaare-Mudaste hoiuala (KLO2000163), Kõrgessaare looduskaitseala (KLO1000611)

ning seal asuv Kõrgessaare sihtkaitsevöönd (KLO1101407). Ühtlasi on Armijõel inventeeritud

Loodusdirektiivi elupaigatüüp 3260 (jõed ja ojad) ning jõgi on seotud ka Armijõe euroopa

naaritsa püsielupaiga (KLO3000178) ja püsielupaiga sihtkaitsevööndiga (KLO3100160).

7

Täpsema ülevaate kavandatud meetmetest lõikude kaupa ning paikvaatluse pildid asuvad

lisades 1 ja 2.

d) Eelhinnang, kuidas kudealade parandamine võib mõjutada tulundusmetsa, eramaid,

infrastruktuuri, kaitseväärtusi, ettevõtete tegevusi

Mõju tulundusmetsale: Kavandatavad taastamismeetmed (tehiskärestikud, kivipuistangud,

puit jne) planeeritakse selliselt, et need ei tõsta veetaset määral, mis mõjutaks metsa

majanduslikku väärtust. Kärestikud planeeritakse selliselt, et need sisuliselt ei takista suurvee

äravoolu, küll aga hoiavad veetaset madalvee perioodil (suvel).

Taastamismeetmete eluviimise järgselt võib olla vajalik maaparandussüsteemide hooldamise

meetodeid muuta (eesmärk on rajatud struktuuride säilimine) (vt alapunkti e). Lausalise

puhastamise asemel kontsentreeruks hooldustööd teatud lõikudele/kohtadesse kus setete

ladestumine on intensiivne (taastamistöödest ja ka veekogu langusest sõltuvalt).

Mõju eramaadele: Tegevus mõjutab eelkõige projekteeritavate tööde tabelis (Lisa 1) toodud

kinnistute omanikke. Maaomanikelt võetakse planeeritud tööde elluviimiseks vastavad

kooskõlastused.

Tegevused võivad mõnevõrra (minimaalselt kui üldse) vähendada haritava maa-ala suurust

(eelkõige lõigul 4 ja 7). Seotud ettevõtetelt ja maaomanikelt küsitakse tegevuseks kooskõlastus.

Mõju infrastruktuurile: Lõigud kuuluvad maaparandussüsteemide loetellu ning paiknevad

maaparandussüsteemide reguleeriva võrgu mõjualas, seosed on toodud lisas 1. Tabelis on

toodud ka seotus muude kitsendustega (elekter, gaas, side, transport).

Maa- ja Ruumiametilt taotletakse enne projekteerimise tingimused tegevuste elluviimiseks ning

hinnatakse planeeritavate tegevuste mõjusid eesvoolule ja maaparandussüsteemi toimivusele.

Lõigul tehtavate tööde võimalikku mõju lõiguga kattuvatele elektri-, gaasi- ja muudele

siderajatistele hinnatakse projekteerimistööde käigus ning võetakse vastavad kooskõlastused

rajatiste valdajatelt.

Lookeid ei planeerita kohtadesse kus see võib kahjustada olemasolevat infrastruktuuri.

Mõju kaitseväärtustele:

Armijõgi on seotud euroopa naaritsa registreeritud leiukohaga (püsielupaik). Tegevused

toetavad liigi kaitse-eesmärki.

Lõigus 6, kus on kavandatud Armijõe looduslikku sängi suunamine, asuvad loodusdirektiivi

elupaigad (elupaigatüüp 9080* soostuvad ja soo-lehtmetsad ning 9050 rohunditerikkad

kuusikud). Vanasse sängi suunamine eeldab raiet elupaikades (masinate ligipääs, vajadusel sette

eemaldamine vanast sängist), mahud selguvad projekteerimistööde käigus. Puude raie toimuks

vaid äärmisel vajadusel, oluline on säilitada elupaigad ning toimiv kaldavöönd.

Üldine positiivne keskkonnamõju, mis veekogude looduslikkuse taastamisega kaasneb, on

mitmekülgne ja kaalub ilmselt üles oletatavad negatiivsed mõjud. Settetiigid ja lammialad

suurendavad veekogu isepuhastusvõimet - lammialad võimaldavad suurvee perioodil setetel

8

ladestuda, parandades veekogu isepuhastusvõimet ja vähendades seeläbi hooldamiskulusid

tulevikus. Tehiskärestike ja kivipuistangute rajamine vooluveekogudel loob elupaiku ja tõstab

lokaalselt veetaset. Veetaseme mõningane tõus tagab vee pikemaajalise püsimise jõgedes suvel

ja põuaperioodidel.

Mõju ettevõtete tegevusele:

Rohu- ja põllumaid võib veetaseme tõstmine ohustada, kui drenaaž jääb vee alla. Vastavalt Maa-

ja Ruumiameti kooskõlastustele ja tingimustele projekteeritakse planeeritud tööd selliselt, et

need ei mõjuta maakasutust. Mõõdukas veetaseme tõus võib kergesti läbi kuivavate muldadega

piirkonnas tõsta põllu- ja rohumaade väärtust.

Taastamismeetmed võivad maaparandussüsteemi eesvooludel mõjutada edaspidi hooldustöid,

eeskätt hooldamise meetodeid.

Tegevused võivad mõnevõrra vähendada haritava maa-ala suurust (eelkõige lõigul 4 ja 7), ent

võimalik vähenemine on minimaalse ulatusega. Seotud ettevõtetelt ja maaomanikelt küsitakse

tegevuseks kooskõlastus.

e) Maaparandussüsteemide edasised tingimused hooldus- ja

rekonstrueerimistöödele RMK poolt mitmekesistatud lõikudel

Vooluveekogude looduslike elementide mitmekesisuse suurendamise eesmärk on parandada

kogu veekogu looduslikkust, mille tulemusel tõuseb jõeliste elupaikade kvaliteet ning

paranevad tingimused veekogude elustikule. RMK kaardistab mitmekesistatud jõelõigud ning

edastab pärast tööde lõppemist vastava teabe Maa- ja Ruumiametile selleks, et tulevikus

oleks maaparandussüsteemide hooldamise ja rekonstrueerimise korral välistatud nende

jõelõikude kahjustamine - näiteks kivide, puidu või kudepadjandite otsene väljatõstmine. 

Teedega piirnevate ojade ja peakraavide mitmekesistamistegevusi kavandatakse nii, et ojasse

lisatud kivid ja puit ei sega edaspidi teeservade hooldamist (puitu saab paigutada oja teise

serva või sängi keskele, kive teepoolsesse serva ei paigutata või tehakse seda piisavale

kaugusele kaldast, et ei takistaks niitmist jne). Juhtudel, kui on vajalik kraavikallast kindlustada

erosiooni takistamiseks, võib olla vajalik kivide paigutamine teepoolsesse serva. Seda tehakse,

kui tegevus on ametkondade poolt kooskõlastatud.

Taastatud veekogudel on võimalik jätkata vajaduse korral eesvoolude hooldamist Maa- ja

Ruumiametile edastatud kaardikihtide alusel. Maaparanduse hooldus- ja rekonstrueerimistöid

tuleb vältida tehtud tööde asukohtades ning nende vahetus läheduses. Hooldus- ja

rekonstrueerimistööde käigus ei tohi jõkke paigutatud elemente (kivid, koelmud, palgid,

vitspunutised) eemaldada. Lisaks tuleb tagada, et samas veekogus tehtavate hooldus- ja

rekonstrueerimistööde käigus ei lisandu nii taastatud kui ka looduslikele

koelmutele/ritraalsetele jõelõikudele setet, mis kataks või mataks need settekihi alla. Käesoleva

tööde kavatsuse dokumendiga soovitab RMK teha hooldus- ja rekonstrueerimistöid kraavidel

või peakraavidel, mitte veemajanduskavast tulenevatel veekogumitel või kaitsealuste liikide

elupaikades, kus on vajalik saavutada või hoida veekogumi või elupaiga/liigi head seisundit. 

9

Looduslike elementide kasutamine elupaiga rikastamiseks ei eelda hoolduskohustust üheltki

osapoolelt, sest tegevuste mahud  ja asukohad valitakse selliselt, kus loodus

toetab isetoimimist (kudepadjandid kiirema vooluga kohtades puhastuvad ise setetest, üksikute

kivide ja puude lisamine veekokku muudab põhjamorfoloogiat mitmekesisemaks setete

ümberpaigutumisega, ent jääb toimima vooluveekogu funktsioon kui setete edasi

kandja). Ülesvoolu asuvate maaparandussüsteemide hooldus-

ja rekonstrueerimisprojektide puhul tuleb nii ehituse ajal kui ka selle järgselt vältida setete

kandumist allavoolu ning kasutada selleks vastavaid leevendusmeetmeid. Settebasseinide

rajamine on soovitatav teha kraavidele või peakraavidele, mis ei ole veekogumid

veemajanduskava mõistes. Laiendite ja settebasseinide rajamine looduslikesse

jõgedesse/ojadesse ei ole soovitatav.

Looduslike elementide lisamine jõesängi planeeritakse viisil ja mahus, mis tagab

maaparandussüsteemide toimimise ka pärast looduskaitseliste tööde tegemist. Samal ajal on

looduskaitseliste tööde eesmärk välistada edasine inimmõju tehtud tööde lõigul ka siis, kui

looduslikud protsessid ise muudavad tehtud tööde olemust. See omab pikaajalist positiivset

mõju veekogumi seisundile ja selle elustikule. Riiklike eesvoolude eest vastutavale Maa-ja

Ruumiametile ei kaasne looduslike elementide lisamisega täiendavaid hoolduskohustusi (k.a.

rahalisi kohustusi). Kõik tehtud tööde asukohad ja kaardikihid saadetakse Maa- ja

Ruumiametile ning nendes jõelõikudes ei ole vajalik edaspidi hooldus- ja/või

rekonstrueerimistöid teha.

f) Maaparandus eesvoolude, drenaažide, maaparandussüsteemide kahjustamine ning

vastutus nende esinemise korral

RMK otsib veekogude taastamistööde planeerimisel tasakaalu looduskaitseliste eesmärkide

täitmise ja maaparanduse eesvoolude edaspidise toimimise vahel. Tööde kavandamisel tuleb

lähtuda nii veekogumi seisundist ja kvaliteedinäitajatest kui ka maaparandussüsteemide

paiknemisest ja seisukorrast. Vooluveekogud võivad olla samaaegselt nii looduslikud

veekogud, tugevalt muudetud veekogud kui ka maaparandussüsteemi osad.

Veekogudel, mis läbivad vahetusläheduses põllumajandusmaastikku ning kus asub avalike

andmebaaside kohaselt maaparandussüsteemide reguleeriva võrgu ala, alustab RMK

projekteerimistöid, et välistada mõjud drenaažisuudmetele. Veekogudel, mis läbivad

vahetusläheduses põllumajandusmaastikku, kuid drenaaživõrk puudub, ei tohi mõjutada

kraavide/eesvoolude toimimist.

Planeeritud tegevused ei tohi tekitada veekogudel pidevaid üleujutusi, takistada liigselt

äravoolu ega mõjutada ülesvoolu asuvate kraavide/drenaažide, sildade ja truupide

toimimist. Eelnevalt nimetatud mõjude esinemisel tuleb esitada RMK-le teabekiri tekkinud

olukorrast koos asukoha ja kirjeldusega. RMK veeökoloogid hindavad olukorda kaasates

vajadusel seotud ametkondade esindajaid. Juhul kui selgub, et RMK tehtud looduskaitselised

veekogude taastamistööd mõjutavad maaparandussüsteemi toimimist madalveeperioodil või on

tekkinud üleujutusi, mis ei ole tingitud suurveest, erakorraliste ilmastikutingimuste või nt kopra

10

tegevuse tõttu, võtab RMK tehtu osas vastutuse ning muudab tehtud tööde mahtusid,

asukohtasid või vajadusel eemaldab tehtud tööd veekogust.

LISAD

Lisa 1. Armijõe kavandatavad taastamismeetmed, seotus maaparandussüsteemide ja

kitsendustega ning mõjutatud kinnistud.

Lisa 2. Paikvaatluse pildid lõikude kaupa.