| Dokumendiregister | Transpordiamet |
| Viit | 8-5/26/13417-1 |
| Registreeritud | 30.07.2026 |
| Sünkroonitud | 03.09.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 8 TEETARISTU EHITAMINE JA REMONTIMINE |
| Sari | 8-5 Keskkonnakaitse dokumendid |
| Toimik | 8-5/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Saabumis/saatmisviis | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Vastutaja | Sander Koemets (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Keskkonnakorralduse üksus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Lõik 1. Vaatega kurvist ülesvoolu.
Lõik 1.
Lõik 1. Vasakkalda pool paiknev varsemalt rajatud kahepaiksete tiik. Vajab hooldust.
Lõik 1. Paremkaldal olev settetiik, vajab puhastamist.
Lõik 1. Paremkaldal olev settetiik. Vajab puhastamist.
Lõik 1. Vaade ülaveepoolt allavoolu.
Lõik 1. Potentsiaalse looke tekitamise koht.
Lõik 1. Truubist allavoolu kärestikulise lõigu rajamine (voolukiirus sobiv).
Lõik 1. Lõigu allavoolu osas Armijõkke suubuv kraav. Selle kraavi otsa sobiks rajada kärestik,
mis koguks enda taha setet.
Lõik 2. Truubist allavoolu, võimalusel voolusuunajate rajamine.
Lõik 2. Lõigu ülaveepoolses otsas paiknev settetiik. Puhastamine ning vajadusel
ümberehitamine.
Lõik 2. Alaveepoolne osa, kõrged kaldad. Voolusuunajate lisamine.
Lõik 2. Alaveepoolne osa. Kõrged kaldad, näha paljandunud juuri. Voolusuunajate lisamine.
Lõik 3. Algus vaatega allavoolu.
Lõik 3. Liinialune.
Lõik 3. Metsavaheline osa. Voolusuunajate lisamine, lammialade tekitamine.
Lõik 3. Lõpuosa metsavaheline ala enne põlde. Voolusuunajate lisamine, lammialade
tekitamine.
Lõik 4. Lõpp-punkt, vaade truubist ülesvoolu põldudevahelisele alale. Lammialade
kujundamine, puhverribade taastamine.
Lõik 4. Põldudevaheline ala.
Lõik 4. Põldudevaheline ala.
Lõik 5. Keskosa metsavaheline ala.
Lõik 6. Vaade vanale sängile ja seisvale veele.
Lõik 6. Liinialune osa
Lõik 7. Ülaveepoolne osa, foto tehtud truubi pealt.
Lõik 7. Keskosa enne põlde.
Transpordiamet
[email protected] (digitaalallkirja kuupäev) nr 3-6.1/2026/4532
Transpordiameti teavitamine ja arvamuse küsimine (Armijõgi)
Käesoleva kirjaga soovime teatada, et Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK) alustab
Hiiumaa vallas asuva Armijõe jõeliste elupaikade taastamise kavandamist. Tegemist on
vooluveekoguga, mis on seotud I kaitsekategooria liigi Euroopa naaritsa elupaigakasutusega kuid
mille ökoloogiline seisund ning elupaigaline mitmekesisus on oluliselt vähenenud. Kavandatavate
tegevuste eesmärgiks on parandada Euroopa naaritsa toitumistingimusi ning taastada Armijõe
ökoloogilist seisundit ja elupaikade mitmekesisust, parandades ühtlasi ka kogu vee-elustiku ning
teiste vooluveekogudega seotud liikide elutingimusi.
Kavandatavad tegevused on täpsemalt kirjeldatud lisades 1-3:´´ Tööde kavatsus: Elupaikade
taastamine Armijõel´´ ja selle juurde kuuluvates lisades.
RMK teavitab Transpordiametit Armijõe elupaikade taastamise kavandamisest ning soovib
Transpordiametilt arvamust ja soovitusi, millega arvestada projekti tellimisel ja koostamisel.
Planeeritavad meetmed puudutavad kahte Transpordiameti valitsetavat katastriüksust:
39201:003:0680 ja 39201:004:4790. Ühtlasi märgime, et planeeritavad meetmed on kavandatud
maanteesillast ning Transpordiameti valitsetavatest katastriüksustest allavoolu ja ülesvoolu.
Projektlahendus koostatakse selliselt, et tööde elluviimisega ei kaasneks negatiivset mõju
maanteesillale ega muutusi selle toimimiseks olulistes hüdroloogilistes tingimustes.
Juhime ka tähelepanu, et projekteerimisfaasis võib projekti lisanduda jõe elukeskkonna
parandamise eesmärgil täienevaid meetmeid. Valmiva tööprojekti kooskõlastavad projekteerijad
kõikide soetud osapooltega eraldi. Tööprojektis on täpsemalt kirjeldatud tööde järjekord, nende
olemus ning ülevaade, milliseid töid teostatakse veekogude siseselt.
Küsimuste tekkimisel või lisainformatsiooni saamiseks palume võtta ühendust RMK
looduskaitseosakonna veeökoloogiga (Lagle Matetski – kontakttelefon 56370569).
Vastukiri palume saata e-maili aadressil [email protected]
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Lagle Matetski
veeökoloog
RMK looduskaitseosakond
2 ${text.ak}
Lisad:
Tööde kavatsus_Elupaikade taastamine Armijõel.pdf
Lisa 1- Armijõe kavandatavad taastamismeetmed, seotus maaparandussüsteemide ja
kitsendustega ning mõjutatud kinnistud-.xlsx
Lisa 2- Armijõe pildid lõikude kaupa.pdf
56370569 [email protected]
1
Kavatsusdokument: Elupaikade taastamine Armijõel (VEE1163100)
a) Armijõe (ka Armioja) jõeliste elupaikade taastamise eesmärk
Armijõe taastamise eesmärk on parandada vooluveekogu ja sealsete elupaikade seisundit
toetamaks I kaitsekategooria liiki Euroopa naaritsat (Mustela lutreola). Tegevused parandavad
kogu vee-elustiku (kalad, kahepaiksed, veeselgrootud) ja teiste vooluveekogudega seotud
liikide (saarmas, must-toonekurg) elutingimusi.
Euroopa naaritsa ja tema elupaikade seisundit koos kaitseks vajalike tegevustega on täpsemalt
kirjeldatud kaitse ja ohjamise tegevuskavades 1,2. 2011. aastal koostati elupaikade taastamiseks
ka projekt, mida rahastuse puudumise tõttu ellu ei viidud.3
Armijõe kavandatakse tegevusi 7-s lõigus, mis on välja toodud Lisas 1 olevas tabelis (vt ka
joonis 1 – 7). Kavandatavate tegevuste asukohtade valik tugineb liigiekspertide hinnangule ja
varasematele uuringutele.
Tegevuste kirjeldus:
Maaparandustegevused (õgvendamine ja kraavitamine) on tugevalt mõjutanud Hiiumaa
vooluveekogude looduslikku hüdroloogilist režiimi ja ökoloogilist seisundit. Kavandatavate
tööde eesmärk on suurendada oja looduslikkust, parandada vee-elupaikade kvaliteeti ja
mitmekesisust ning seeläbi soodustada vee-elustiku ja sellest sõltuvate liikide seisundi
paranemist. Selleks on vaja rakendada erinevaid meetmeid, mis parandavad veekogude
isepuhastusvõimet, vee-elustiku ning sellest sõltuvate liikide elutingimusi, aitavad põuastel
aastatel vähendada kuivalejäämise ohtu (süvikute teke, hüdroloogilise režiimi ühtlustumine)
ning muu hulgas parandada naaritsa vette pääsemise võimalusi talveperioodil.
Meetmete täpsem sisu tuleneb seotud ametkondade ning maaomanike poolt antud tingimustest
ja kooskõlastustest ning projekteerimis- ja mõõdistustulemustest.
Meetmeteks võivad olla järgnevad tegevused:
1) Elupaigalise mitmekesisuse suurendamiseks jõesängi kivide, kivipuistangute ja puutüvede
lisamine, mis võivad toimida ka voolusuunajatena (jõe looklevuse taastamine ja lammialade
tekitamine).
2) Kärestike ja kivipuistangute rajamine eesmärgiga hoida põuastel aastatel veetaset,
suurendada sobivaid elutingimusi vee elustikule ning mitmekesistada elupaiku.
3) Jõe looduslikku sängi suunamine
4) Varjepaikade loomine kallastele kinnitatud puujuurte või veepiirist eemal paiknevate
puuhunnikute abil
1 Hiiumaa Kaitsealade Administratsioon ja SA Lutreola. 2003. Euroopa naaritsa Mustela lutreola kaitse ja ohjamise tegevuskava Hiiumaal (2004-2008). Kärdla-Tallinn. 2 SA Lutreola. 2009. Euroopa naaritsa Mustela lutreola tegevuskava (2010–2014). Tallinn 3 Kobras OÜ. 2011. Euroopa naaritsa elupaikade taastamise projekteerimine. Põhiprojekt. Tartu.
2
5) Kahepaiksete tiikide rajamine ja olemasolevate tiikide taastamine naaritsa toidubaasi
suurendamiseks.
6) Puhverribade taastamine
Projekteerimistööde käigus määratakse ära taastamistegevuste mõjuala ja mõjuala ulatuses
viiakse läbi taastamistööde elluviimiseks vajalikud ning projekteerimistööde aluseks olevad
topogeodeetilised mõõdistused. Tööde projekteerimise käigus hinnatakse tegevuste mõju
maaparandussüsteemide toimimisele ning kui selgub, et tööde tulemusel oleks
maaparandussüsteemi toimimine kahjustatud, leitakse lahendused maaparandussüsteemide
toimimise tagamiseks või ei liiguta töödega ehitusfaasi.
Samuti selgitatakse projekteerimistööde käigus välja ligipääsuteed objektile, ning vajadus
puittaimestiku eemaldamiseks juurdepääsuks jõe kaldalt. Tuleb silmas pidada, et raiet ei tehta
lausaliselt, sest see toimib puhverribana. Ühtlasi varjutab kaldal olev taimestik vooluveekogu,
säilitades selles sobivad elutingimused jõe elustikule ning vee kvaliteedile. Tööde järgselt tuleb
liikumisteed maastikul vajadusel tasandada ja korrastada. Tööde ajal tuleb vältida setete
kandumist jões või kraavis allavoolu, projekteerimise käigus töötatakse välja selleks sobivad
meetmed.
Asukoht:
Armijõgi (VEE1163100) on Hiiumaal asuv Läänesaarte alamvesikonda kuuluv jõgi, mille
valgala pindala on 47,9 km2 ning põhitelje pikkus 18,3 km. Jõgi lähtub Leigri külast Silde
allikast ning suubub Kõrgessaare alevikus Kirikulahte (VEE2051340). Veekogul on üks
veekogum (1163100_1 Armijõgi).
Parandatavad ning taastavad lõigud, võimalikud meetmed ja seotud katastriüksused on välja
toodud lisas 1 olevas tabelis. Täpsemad meetmete asukohad selguvad projekteerimistööde
käigus.
3
Joonis 1. Taastamislõikude paiknemine Armijõel.
Joonis 2. Lõik 1.
4
Joonis 3. Lõik 2.
Joonis 4. Lõik 3.
5
Joonis 5. Lõigud 4 ja 5.
Joonis 6. Lõik 6.
6
Joonis 7. Lõik 7.
b) Ülevaade töödega mõjutatud alale jäävatest maaparandusehitistest, teedest ja muust
infrastruktuurist
Parandatavate lõikude seotus maaparandussüsteemide ja muude kitsendustega (elekter, gaas,
side, transport) on toodud Lisa 1 olevas tabelis.
c) Ülevaade objektist ning paikvaatluse pildid
Armijõe (VEE1163100) pikkuseks on keskkonnaregistri andmetel 18.3 km ning valgala
suuruseks 47.9 km2. Oja saab alguse Leigri külast umbes 3,5 km idast ning suubub Köönaauku,
mis on omakorda ühendatud Kirikulahe ning sealt kaudu merega. Alamjooksul, enne
Köönaauku suubumist läbi oja kahte looduslikku järve, Veskilaisi ja Tammelaisi. Oja voolab
valdavalt sirgendatud ning kanaliseeritud sängis, vaid keskjooksul, Lauka-Heiste mnt allavoolu
on säilinud looduslikku ning looklevat voolusängi.
Armijõgi läbib rahvusvahelise tähtsusega Paope loodusala (EE0040112) ning Kõrgessaare-
Mudaste loodusala (EE0040122), lisaks sellele on jõgi seotud järgmiste kaitsealuste aladega:
Paope looduskaitseala (KLO1000281) ning seal asuv Armijõe sihtkaitsevöönd (KLO1100983),
Kõrgessaare-Mudaste hoiuala (KLO2000163), Kõrgessaare looduskaitseala (KLO1000611)
ning seal asuv Kõrgessaare sihtkaitsevöönd (KLO1101407). Ühtlasi on Armijõel inventeeritud
Loodusdirektiivi elupaigatüüp 3260 (jõed ja ojad) ning jõgi on seotud ka Armijõe euroopa
naaritsa püsielupaiga (KLO3000178) ja püsielupaiga sihtkaitsevööndiga (KLO3100160).
7
Täpsema ülevaate kavandatud meetmetest lõikude kaupa ning paikvaatluse pildid asuvad
lisades 1 ja 2.
d) Eelhinnang, kuidas kudealade parandamine võib mõjutada tulundusmetsa, eramaid,
infrastruktuuri, kaitseväärtusi, ettevõtete tegevusi
Mõju tulundusmetsale: Kavandatavad taastamismeetmed (tehiskärestikud, kivipuistangud,
puit jne) planeeritakse selliselt, et need ei tõsta veetaset määral, mis mõjutaks metsa
majanduslikku väärtust. Kärestikud planeeritakse selliselt, et need sisuliselt ei takista suurvee
äravoolu, küll aga hoiavad veetaset madalvee perioodil (suvel).
Taastamismeetmete eluviimise järgselt võib olla vajalik maaparandussüsteemide hooldamise
meetodeid muuta (eesmärk on rajatud struktuuride säilimine) (vt alapunkti e). Lausalise
puhastamise asemel kontsentreeruks hooldustööd teatud lõikudele/kohtadesse kus setete
ladestumine on intensiivne (taastamistöödest ja ka veekogu langusest sõltuvalt).
Mõju eramaadele: Tegevus mõjutab eelkõige projekteeritavate tööde tabelis (Lisa 1) toodud
kinnistute omanikke. Maaomanikelt võetakse planeeritud tööde elluviimiseks vastavad
kooskõlastused.
Tegevused võivad mõnevõrra (minimaalselt kui üldse) vähendada haritava maa-ala suurust
(eelkõige lõigul 4 ja 7). Seotud ettevõtetelt ja maaomanikelt küsitakse tegevuseks kooskõlastus.
Mõju infrastruktuurile: Lõigud kuuluvad maaparandussüsteemide loetellu ning paiknevad
maaparandussüsteemide reguleeriva võrgu mõjualas, seosed on toodud lisas 1. Tabelis on
toodud ka seotus muude kitsendustega (elekter, gaas, side, transport).
Maa- ja Ruumiametilt taotletakse enne projekteerimise tingimused tegevuste elluviimiseks ning
hinnatakse planeeritavate tegevuste mõjusid eesvoolule ja maaparandussüsteemi toimivusele.
Lõigul tehtavate tööde võimalikku mõju lõiguga kattuvatele elektri-, gaasi- ja muudele
siderajatistele hinnatakse projekteerimistööde käigus ning võetakse vastavad kooskõlastused
rajatiste valdajatelt.
Lookeid ei planeerita kohtadesse kus see võib kahjustada olemasolevat infrastruktuuri.
Mõju kaitseväärtustele:
Armijõgi on seotud euroopa naaritsa registreeritud leiukohaga (püsielupaik). Tegevused
toetavad liigi kaitse-eesmärki.
Lõigus 6, kus on kavandatud Armijõe looduslikku sängi suunamine, asuvad loodusdirektiivi
elupaigad (elupaigatüüp 9080* soostuvad ja soo-lehtmetsad ning 9050 rohunditerikkad
kuusikud). Vanasse sängi suunamine eeldab raiet elupaikades (masinate ligipääs, vajadusel sette
eemaldamine vanast sängist), mahud selguvad projekteerimistööde käigus. Puude raie toimuks
vaid äärmisel vajadusel, oluline on säilitada elupaigad ning toimiv kaldavöönd.
Üldine positiivne keskkonnamõju, mis veekogude looduslikkuse taastamisega kaasneb, on
mitmekülgne ja kaalub ilmselt üles oletatavad negatiivsed mõjud. Settetiigid ja lammialad
suurendavad veekogu isepuhastusvõimet - lammialad võimaldavad suurvee perioodil setetel
8
ladestuda, parandades veekogu isepuhastusvõimet ja vähendades seeläbi hooldamiskulusid
tulevikus. Tehiskärestike ja kivipuistangute rajamine vooluveekogudel loob elupaiku ja tõstab
lokaalselt veetaset. Veetaseme mõningane tõus tagab vee pikemaajalise püsimise jõgedes suvel
ja põuaperioodidel.
Mõju ettevõtete tegevusele:
Rohu- ja põllumaid võib veetaseme tõstmine ohustada, kui drenaaž jääb vee alla. Vastavalt Maa-
ja Ruumiameti kooskõlastustele ja tingimustele projekteeritakse planeeritud tööd selliselt, et
need ei mõjuta maakasutust. Mõõdukas veetaseme tõus võib kergesti läbi kuivavate muldadega
piirkonnas tõsta põllu- ja rohumaade väärtust.
Taastamismeetmed võivad maaparandussüsteemi eesvooludel mõjutada edaspidi hooldustöid,
eeskätt hooldamise meetodeid.
Tegevused võivad mõnevõrra vähendada haritava maa-ala suurust (eelkõige lõigul 4 ja 7), ent
võimalik vähenemine on minimaalse ulatusega. Seotud ettevõtetelt ja maaomanikelt küsitakse
tegevuseks kooskõlastus.
e) Maaparandussüsteemide edasised tingimused hooldus- ja
rekonstrueerimistöödele RMK poolt mitmekesistatud lõikudel
Vooluveekogude looduslike elementide mitmekesisuse suurendamise eesmärk on parandada
kogu veekogu looduslikkust, mille tulemusel tõuseb jõeliste elupaikade kvaliteet ning
paranevad tingimused veekogude elustikule. RMK kaardistab mitmekesistatud jõelõigud ning
edastab pärast tööde lõppemist vastava teabe Maa- ja Ruumiametile selleks, et tulevikus
oleks maaparandussüsteemide hooldamise ja rekonstrueerimise korral välistatud nende
jõelõikude kahjustamine - näiteks kivide, puidu või kudepadjandite otsene väljatõstmine.
Teedega piirnevate ojade ja peakraavide mitmekesistamistegevusi kavandatakse nii, et ojasse
lisatud kivid ja puit ei sega edaspidi teeservade hooldamist (puitu saab paigutada oja teise
serva või sängi keskele, kive teepoolsesse serva ei paigutata või tehakse seda piisavale
kaugusele kaldast, et ei takistaks niitmist jne). Juhtudel, kui on vajalik kraavikallast kindlustada
erosiooni takistamiseks, võib olla vajalik kivide paigutamine teepoolsesse serva. Seda tehakse,
kui tegevus on ametkondade poolt kooskõlastatud.
Taastatud veekogudel on võimalik jätkata vajaduse korral eesvoolude hooldamist Maa- ja
Ruumiametile edastatud kaardikihtide alusel. Maaparanduse hooldus- ja rekonstrueerimistöid
tuleb vältida tehtud tööde asukohtades ning nende vahetus läheduses. Hooldus- ja
rekonstrueerimistööde käigus ei tohi jõkke paigutatud elemente (kivid, koelmud, palgid,
vitspunutised) eemaldada. Lisaks tuleb tagada, et samas veekogus tehtavate hooldus- ja
rekonstrueerimistööde käigus ei lisandu nii taastatud kui ka looduslikele
koelmutele/ritraalsetele jõelõikudele setet, mis kataks või mataks need settekihi alla. Käesoleva
tööde kavatsuse dokumendiga soovitab RMK teha hooldus- ja rekonstrueerimistöid kraavidel
või peakraavidel, mitte veemajanduskavast tulenevatel veekogumitel või kaitsealuste liikide
elupaikades, kus on vajalik saavutada või hoida veekogumi või elupaiga/liigi head seisundit.
9
Looduslike elementide kasutamine elupaiga rikastamiseks ei eelda hoolduskohustust üheltki
osapoolelt, sest tegevuste mahud ja asukohad valitakse selliselt, kus loodus
toetab isetoimimist (kudepadjandid kiirema vooluga kohtades puhastuvad ise setetest, üksikute
kivide ja puude lisamine veekokku muudab põhjamorfoloogiat mitmekesisemaks setete
ümberpaigutumisega, ent jääb toimima vooluveekogu funktsioon kui setete edasi
kandja). Ülesvoolu asuvate maaparandussüsteemide hooldus-
ja rekonstrueerimisprojektide puhul tuleb nii ehituse ajal kui ka selle järgselt vältida setete
kandumist allavoolu ning kasutada selleks vastavaid leevendusmeetmeid. Settebasseinide
rajamine on soovitatav teha kraavidele või peakraavidele, mis ei ole veekogumid
veemajanduskava mõistes. Laiendite ja settebasseinide rajamine looduslikesse
jõgedesse/ojadesse ei ole soovitatav.
Looduslike elementide lisamine jõesängi planeeritakse viisil ja mahus, mis tagab
maaparandussüsteemide toimimise ka pärast looduskaitseliste tööde tegemist. Samal ajal on
looduskaitseliste tööde eesmärk välistada edasine inimmõju tehtud tööde lõigul ka siis, kui
looduslikud protsessid ise muudavad tehtud tööde olemust. See omab pikaajalist positiivset
mõju veekogumi seisundile ja selle elustikule. Riiklike eesvoolude eest vastutavale Maa-ja
Ruumiametile ei kaasne looduslike elementide lisamisega täiendavaid hoolduskohustusi (k.a.
rahalisi kohustusi). Kõik tehtud tööde asukohad ja kaardikihid saadetakse Maa- ja
Ruumiametile ning nendes jõelõikudes ei ole vajalik edaspidi hooldus- ja/või
rekonstrueerimistöid teha.
f) Maaparandus eesvoolude, drenaažide, maaparandussüsteemide kahjustamine ning
vastutus nende esinemise korral
RMK otsib veekogude taastamistööde planeerimisel tasakaalu looduskaitseliste eesmärkide
täitmise ja maaparanduse eesvoolude edaspidise toimimise vahel. Tööde kavandamisel tuleb
lähtuda nii veekogumi seisundist ja kvaliteedinäitajatest kui ka maaparandussüsteemide
paiknemisest ja seisukorrast. Vooluveekogud võivad olla samaaegselt nii looduslikud
veekogud, tugevalt muudetud veekogud kui ka maaparandussüsteemi osad.
Veekogudel, mis läbivad vahetusläheduses põllumajandusmaastikku ning kus asub avalike
andmebaaside kohaselt maaparandussüsteemide reguleeriva võrgu ala, alustab RMK
projekteerimistöid, et välistada mõjud drenaažisuudmetele. Veekogudel, mis läbivad
vahetusläheduses põllumajandusmaastikku, kuid drenaaživõrk puudub, ei tohi mõjutada
kraavide/eesvoolude toimimist.
Planeeritud tegevused ei tohi tekitada veekogudel pidevaid üleujutusi, takistada liigselt
äravoolu ega mõjutada ülesvoolu asuvate kraavide/drenaažide, sildade ja truupide
toimimist. Eelnevalt nimetatud mõjude esinemisel tuleb esitada RMK-le teabekiri tekkinud
olukorrast koos asukoha ja kirjeldusega. RMK veeökoloogid hindavad olukorda kaasates
vajadusel seotud ametkondade esindajaid. Juhul kui selgub, et RMK tehtud looduskaitselised
veekogude taastamistööd mõjutavad maaparandussüsteemi toimimist madalveeperioodil või on
tekkinud üleujutusi, mis ei ole tingitud suurveest, erakorraliste ilmastikutingimuste või nt kopra
10
tegevuse tõttu, võtab RMK tehtu osas vastutuse ning muudab tehtud tööde mahtusid,
asukohtasid või vajadusel eemaldab tehtud tööd veekogust.
LISAD
Lisa 1. Armijõe kavandatavad taastamismeetmed, seotus maaparandussüsteemide ja
kitsendustega ning mõjutatud kinnistud.
Lisa 2. Paikvaatluse pildid lõikude kaupa.
Lõik 1. Vaatega kurvist ülesvoolu.
Lõik 1.
Lõik 1. Vasakkalda pool paiknev varsemalt rajatud kahepaiksete tiik. Vajab hooldust.
Lõik 1. Paremkaldal olev settetiik, vajab puhastamist.
Lõik 1. Paremkaldal olev settetiik. Vajab puhastamist.
Lõik 1. Vaade ülaveepoolt allavoolu.
Lõik 1. Potentsiaalse looke tekitamise koht.
Lõik 1. Truubist allavoolu kärestikulise lõigu rajamine (voolukiirus sobiv).
Lõik 1. Lõigu allavoolu osas Armijõkke suubuv kraav. Selle kraavi otsa sobiks rajada kärestik,
mis koguks enda taha setet.
Lõik 2. Truubist allavoolu, võimalusel voolusuunajate rajamine.
Lõik 2. Lõigu ülaveepoolses otsas paiknev settetiik. Puhastamine ning vajadusel
ümberehitamine.
Lõik 2. Alaveepoolne osa, kõrged kaldad. Voolusuunajate lisamine.
Lõik 2. Alaveepoolne osa. Kõrged kaldad, näha paljandunud juuri. Voolusuunajate lisamine.
Lõik 3. Algus vaatega allavoolu.
Lõik 3. Liinialune.
Lõik 3. Metsavaheline osa. Voolusuunajate lisamine, lammialade tekitamine.
Lõik 3. Lõpuosa metsavaheline ala enne põlde. Voolusuunajate lisamine, lammialade
tekitamine.
Lõik 4. Lõpp-punkt, vaade truubist ülesvoolu põldudevahelisele alale. Lammialade
kujundamine, puhverribade taastamine.
Lõik 4. Põldudevaheline ala.
Lõik 4. Põldudevaheline ala.
Lõik 5. Keskosa metsavaheline ala.
Lõik 6. Vaade vanale sängile ja seisvale veele.
Lõik 6. Liinialune osa
Lõik 7. Ülaveepoolne osa, foto tehtud truubi pealt.
Lõik 7. Keskosa enne põlde.
Transpordiamet
[email protected] (digitaalallkirja kuupäev) nr 3-6.1/2026/4532
Transpordiameti teavitamine ja arvamuse küsimine (Armijõgi)
Käesoleva kirjaga soovime teatada, et Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK) alustab
Hiiumaa vallas asuva Armijõe jõeliste elupaikade taastamise kavandamist. Tegemist on
vooluveekoguga, mis on seotud I kaitsekategooria liigi Euroopa naaritsa elupaigakasutusega kuid
mille ökoloogiline seisund ning elupaigaline mitmekesisus on oluliselt vähenenud. Kavandatavate
tegevuste eesmärgiks on parandada Euroopa naaritsa toitumistingimusi ning taastada Armijõe
ökoloogilist seisundit ja elupaikade mitmekesisust, parandades ühtlasi ka kogu vee-elustiku ning
teiste vooluveekogudega seotud liikide elutingimusi.
Kavandatavad tegevused on täpsemalt kirjeldatud lisades 1-3:´´ Tööde kavatsus: Elupaikade
taastamine Armijõel´´ ja selle juurde kuuluvates lisades.
RMK teavitab Transpordiametit Armijõe elupaikade taastamise kavandamisest ning soovib
Transpordiametilt arvamust ja soovitusi, millega arvestada projekti tellimisel ja koostamisel.
Planeeritavad meetmed puudutavad kahte Transpordiameti valitsetavat katastriüksust:
39201:003:0680 ja 39201:004:4790. Ühtlasi märgime, et planeeritavad meetmed on kavandatud
maanteesillast ning Transpordiameti valitsetavatest katastriüksustest allavoolu ja ülesvoolu.
Projektlahendus koostatakse selliselt, et tööde elluviimisega ei kaasneks negatiivset mõju
maanteesillale ega muutusi selle toimimiseks olulistes hüdroloogilistes tingimustes.
Juhime ka tähelepanu, et projekteerimisfaasis võib projekti lisanduda jõe elukeskkonna
parandamise eesmärgil täienevaid meetmeid. Valmiva tööprojekti kooskõlastavad projekteerijad
kõikide soetud osapooltega eraldi. Tööprojektis on täpsemalt kirjeldatud tööde järjekord, nende
olemus ning ülevaade, milliseid töid teostatakse veekogude siseselt.
Küsimuste tekkimisel või lisainformatsiooni saamiseks palume võtta ühendust RMK
looduskaitseosakonna veeökoloogiga (Lagle Matetski – kontakttelefon 56370569).
Vastukiri palume saata e-maili aadressil [email protected]
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Lagle Matetski
veeökoloog
RMK looduskaitseosakond
2 ${text.ak}
Lisad:
Tööde kavatsus_Elupaikade taastamine Armijõel.pdf
Lisa 1- Armijõe kavandatavad taastamismeetmed, seotus maaparandussüsteemide ja
kitsendustega ning mõjutatud kinnistud-.xlsx
Lisa 2- Armijõe pildid lõikude kaupa.pdf
56370569 [email protected]
1
Kavatsusdokument: Elupaikade taastamine Armijõel (VEE1163100)
a) Armijõe (ka Armioja) jõeliste elupaikade taastamise eesmärk
Armijõe taastamise eesmärk on parandada vooluveekogu ja sealsete elupaikade seisundit
toetamaks I kaitsekategooria liiki Euroopa naaritsat (Mustela lutreola). Tegevused parandavad
kogu vee-elustiku (kalad, kahepaiksed, veeselgrootud) ja teiste vooluveekogudega seotud
liikide (saarmas, must-toonekurg) elutingimusi.
Euroopa naaritsa ja tema elupaikade seisundit koos kaitseks vajalike tegevustega on täpsemalt
kirjeldatud kaitse ja ohjamise tegevuskavades 1,2. 2011. aastal koostati elupaikade taastamiseks
ka projekt, mida rahastuse puudumise tõttu ellu ei viidud.3
Armijõe kavandatakse tegevusi 7-s lõigus, mis on välja toodud Lisas 1 olevas tabelis (vt ka
joonis 1 – 7). Kavandatavate tegevuste asukohtade valik tugineb liigiekspertide hinnangule ja
varasematele uuringutele.
Tegevuste kirjeldus:
Maaparandustegevused (õgvendamine ja kraavitamine) on tugevalt mõjutanud Hiiumaa
vooluveekogude looduslikku hüdroloogilist režiimi ja ökoloogilist seisundit. Kavandatavate
tööde eesmärk on suurendada oja looduslikkust, parandada vee-elupaikade kvaliteeti ja
mitmekesisust ning seeläbi soodustada vee-elustiku ja sellest sõltuvate liikide seisundi
paranemist. Selleks on vaja rakendada erinevaid meetmeid, mis parandavad veekogude
isepuhastusvõimet, vee-elustiku ning sellest sõltuvate liikide elutingimusi, aitavad põuastel
aastatel vähendada kuivalejäämise ohtu (süvikute teke, hüdroloogilise režiimi ühtlustumine)
ning muu hulgas parandada naaritsa vette pääsemise võimalusi talveperioodil.
Meetmete täpsem sisu tuleneb seotud ametkondade ning maaomanike poolt antud tingimustest
ja kooskõlastustest ning projekteerimis- ja mõõdistustulemustest.
Meetmeteks võivad olla järgnevad tegevused:
1) Elupaigalise mitmekesisuse suurendamiseks jõesängi kivide, kivipuistangute ja puutüvede
lisamine, mis võivad toimida ka voolusuunajatena (jõe looklevuse taastamine ja lammialade
tekitamine).
2) Kärestike ja kivipuistangute rajamine eesmärgiga hoida põuastel aastatel veetaset,
suurendada sobivaid elutingimusi vee elustikule ning mitmekesistada elupaiku.
3) Jõe looduslikku sängi suunamine
4) Varjepaikade loomine kallastele kinnitatud puujuurte või veepiirist eemal paiknevate
puuhunnikute abil
1 Hiiumaa Kaitsealade Administratsioon ja SA Lutreola. 2003. Euroopa naaritsa Mustela lutreola kaitse ja ohjamise tegevuskava Hiiumaal (2004-2008). Kärdla-Tallinn. 2 SA Lutreola. 2009. Euroopa naaritsa Mustela lutreola tegevuskava (2010–2014). Tallinn 3 Kobras OÜ. 2011. Euroopa naaritsa elupaikade taastamise projekteerimine. Põhiprojekt. Tartu.
2
5) Kahepaiksete tiikide rajamine ja olemasolevate tiikide taastamine naaritsa toidubaasi
suurendamiseks.
6) Puhverribade taastamine
Projekteerimistööde käigus määratakse ära taastamistegevuste mõjuala ja mõjuala ulatuses
viiakse läbi taastamistööde elluviimiseks vajalikud ning projekteerimistööde aluseks olevad
topogeodeetilised mõõdistused. Tööde projekteerimise käigus hinnatakse tegevuste mõju
maaparandussüsteemide toimimisele ning kui selgub, et tööde tulemusel oleks
maaparandussüsteemi toimimine kahjustatud, leitakse lahendused maaparandussüsteemide
toimimise tagamiseks või ei liiguta töödega ehitusfaasi.
Samuti selgitatakse projekteerimistööde käigus välja ligipääsuteed objektile, ning vajadus
puittaimestiku eemaldamiseks juurdepääsuks jõe kaldalt. Tuleb silmas pidada, et raiet ei tehta
lausaliselt, sest see toimib puhverribana. Ühtlasi varjutab kaldal olev taimestik vooluveekogu,
säilitades selles sobivad elutingimused jõe elustikule ning vee kvaliteedile. Tööde järgselt tuleb
liikumisteed maastikul vajadusel tasandada ja korrastada. Tööde ajal tuleb vältida setete
kandumist jões või kraavis allavoolu, projekteerimise käigus töötatakse välja selleks sobivad
meetmed.
Asukoht:
Armijõgi (VEE1163100) on Hiiumaal asuv Läänesaarte alamvesikonda kuuluv jõgi, mille
valgala pindala on 47,9 km2 ning põhitelje pikkus 18,3 km. Jõgi lähtub Leigri külast Silde
allikast ning suubub Kõrgessaare alevikus Kirikulahte (VEE2051340). Veekogul on üks
veekogum (1163100_1 Armijõgi).
Parandatavad ning taastavad lõigud, võimalikud meetmed ja seotud katastriüksused on välja
toodud lisas 1 olevas tabelis. Täpsemad meetmete asukohad selguvad projekteerimistööde
käigus.
3
Joonis 1. Taastamislõikude paiknemine Armijõel.
Joonis 2. Lõik 1.
4
Joonis 3. Lõik 2.
Joonis 4. Lõik 3.
5
Joonis 5. Lõigud 4 ja 5.
Joonis 6. Lõik 6.
6
Joonis 7. Lõik 7.
b) Ülevaade töödega mõjutatud alale jäävatest maaparandusehitistest, teedest ja muust
infrastruktuurist
Parandatavate lõikude seotus maaparandussüsteemide ja muude kitsendustega (elekter, gaas,
side, transport) on toodud Lisa 1 olevas tabelis.
c) Ülevaade objektist ning paikvaatluse pildid
Armijõe (VEE1163100) pikkuseks on keskkonnaregistri andmetel 18.3 km ning valgala
suuruseks 47.9 km2. Oja saab alguse Leigri külast umbes 3,5 km idast ning suubub Köönaauku,
mis on omakorda ühendatud Kirikulahe ning sealt kaudu merega. Alamjooksul, enne
Köönaauku suubumist läbi oja kahte looduslikku järve, Veskilaisi ja Tammelaisi. Oja voolab
valdavalt sirgendatud ning kanaliseeritud sängis, vaid keskjooksul, Lauka-Heiste mnt allavoolu
on säilinud looduslikku ning looklevat voolusängi.
Armijõgi läbib rahvusvahelise tähtsusega Paope loodusala (EE0040112) ning Kõrgessaare-
Mudaste loodusala (EE0040122), lisaks sellele on jõgi seotud järgmiste kaitsealuste aladega:
Paope looduskaitseala (KLO1000281) ning seal asuv Armijõe sihtkaitsevöönd (KLO1100983),
Kõrgessaare-Mudaste hoiuala (KLO2000163), Kõrgessaare looduskaitseala (KLO1000611)
ning seal asuv Kõrgessaare sihtkaitsevöönd (KLO1101407). Ühtlasi on Armijõel inventeeritud
Loodusdirektiivi elupaigatüüp 3260 (jõed ja ojad) ning jõgi on seotud ka Armijõe euroopa
naaritsa püsielupaiga (KLO3000178) ja püsielupaiga sihtkaitsevööndiga (KLO3100160).
7
Täpsema ülevaate kavandatud meetmetest lõikude kaupa ning paikvaatluse pildid asuvad
lisades 1 ja 2.
d) Eelhinnang, kuidas kudealade parandamine võib mõjutada tulundusmetsa, eramaid,
infrastruktuuri, kaitseväärtusi, ettevõtete tegevusi
Mõju tulundusmetsale: Kavandatavad taastamismeetmed (tehiskärestikud, kivipuistangud,
puit jne) planeeritakse selliselt, et need ei tõsta veetaset määral, mis mõjutaks metsa
majanduslikku väärtust. Kärestikud planeeritakse selliselt, et need sisuliselt ei takista suurvee
äravoolu, küll aga hoiavad veetaset madalvee perioodil (suvel).
Taastamismeetmete eluviimise järgselt võib olla vajalik maaparandussüsteemide hooldamise
meetodeid muuta (eesmärk on rajatud struktuuride säilimine) (vt alapunkti e). Lausalise
puhastamise asemel kontsentreeruks hooldustööd teatud lõikudele/kohtadesse kus setete
ladestumine on intensiivne (taastamistöödest ja ka veekogu langusest sõltuvalt).
Mõju eramaadele: Tegevus mõjutab eelkõige projekteeritavate tööde tabelis (Lisa 1) toodud
kinnistute omanikke. Maaomanikelt võetakse planeeritud tööde elluviimiseks vastavad
kooskõlastused.
Tegevused võivad mõnevõrra (minimaalselt kui üldse) vähendada haritava maa-ala suurust
(eelkõige lõigul 4 ja 7). Seotud ettevõtetelt ja maaomanikelt küsitakse tegevuseks kooskõlastus.
Mõju infrastruktuurile: Lõigud kuuluvad maaparandussüsteemide loetellu ning paiknevad
maaparandussüsteemide reguleeriva võrgu mõjualas, seosed on toodud lisas 1. Tabelis on
toodud ka seotus muude kitsendustega (elekter, gaas, side, transport).
Maa- ja Ruumiametilt taotletakse enne projekteerimise tingimused tegevuste elluviimiseks ning
hinnatakse planeeritavate tegevuste mõjusid eesvoolule ja maaparandussüsteemi toimivusele.
Lõigul tehtavate tööde võimalikku mõju lõiguga kattuvatele elektri-, gaasi- ja muudele
siderajatistele hinnatakse projekteerimistööde käigus ning võetakse vastavad kooskõlastused
rajatiste valdajatelt.
Lookeid ei planeerita kohtadesse kus see võib kahjustada olemasolevat infrastruktuuri.
Mõju kaitseväärtustele:
Armijõgi on seotud euroopa naaritsa registreeritud leiukohaga (püsielupaik). Tegevused
toetavad liigi kaitse-eesmärki.
Lõigus 6, kus on kavandatud Armijõe looduslikku sängi suunamine, asuvad loodusdirektiivi
elupaigad (elupaigatüüp 9080* soostuvad ja soo-lehtmetsad ning 9050 rohunditerikkad
kuusikud). Vanasse sängi suunamine eeldab raiet elupaikades (masinate ligipääs, vajadusel sette
eemaldamine vanast sängist), mahud selguvad projekteerimistööde käigus. Puude raie toimuks
vaid äärmisel vajadusel, oluline on säilitada elupaigad ning toimiv kaldavöönd.
Üldine positiivne keskkonnamõju, mis veekogude looduslikkuse taastamisega kaasneb, on
mitmekülgne ja kaalub ilmselt üles oletatavad negatiivsed mõjud. Settetiigid ja lammialad
suurendavad veekogu isepuhastusvõimet - lammialad võimaldavad suurvee perioodil setetel
8
ladestuda, parandades veekogu isepuhastusvõimet ja vähendades seeläbi hooldamiskulusid
tulevikus. Tehiskärestike ja kivipuistangute rajamine vooluveekogudel loob elupaiku ja tõstab
lokaalselt veetaset. Veetaseme mõningane tõus tagab vee pikemaajalise püsimise jõgedes suvel
ja põuaperioodidel.
Mõju ettevõtete tegevusele:
Rohu- ja põllumaid võib veetaseme tõstmine ohustada, kui drenaaž jääb vee alla. Vastavalt Maa-
ja Ruumiameti kooskõlastustele ja tingimustele projekteeritakse planeeritud tööd selliselt, et
need ei mõjuta maakasutust. Mõõdukas veetaseme tõus võib kergesti läbi kuivavate muldadega
piirkonnas tõsta põllu- ja rohumaade väärtust.
Taastamismeetmed võivad maaparandussüsteemi eesvooludel mõjutada edaspidi hooldustöid,
eeskätt hooldamise meetodeid.
Tegevused võivad mõnevõrra vähendada haritava maa-ala suurust (eelkõige lõigul 4 ja 7), ent
võimalik vähenemine on minimaalse ulatusega. Seotud ettevõtetelt ja maaomanikelt küsitakse
tegevuseks kooskõlastus.
e) Maaparandussüsteemide edasised tingimused hooldus- ja
rekonstrueerimistöödele RMK poolt mitmekesistatud lõikudel
Vooluveekogude looduslike elementide mitmekesisuse suurendamise eesmärk on parandada
kogu veekogu looduslikkust, mille tulemusel tõuseb jõeliste elupaikade kvaliteet ning
paranevad tingimused veekogude elustikule. RMK kaardistab mitmekesistatud jõelõigud ning
edastab pärast tööde lõppemist vastava teabe Maa- ja Ruumiametile selleks, et tulevikus
oleks maaparandussüsteemide hooldamise ja rekonstrueerimise korral välistatud nende
jõelõikude kahjustamine - näiteks kivide, puidu või kudepadjandite otsene väljatõstmine.
Teedega piirnevate ojade ja peakraavide mitmekesistamistegevusi kavandatakse nii, et ojasse
lisatud kivid ja puit ei sega edaspidi teeservade hooldamist (puitu saab paigutada oja teise
serva või sängi keskele, kive teepoolsesse serva ei paigutata või tehakse seda piisavale
kaugusele kaldast, et ei takistaks niitmist jne). Juhtudel, kui on vajalik kraavikallast kindlustada
erosiooni takistamiseks, võib olla vajalik kivide paigutamine teepoolsesse serva. Seda tehakse,
kui tegevus on ametkondade poolt kooskõlastatud.
Taastatud veekogudel on võimalik jätkata vajaduse korral eesvoolude hooldamist Maa- ja
Ruumiametile edastatud kaardikihtide alusel. Maaparanduse hooldus- ja rekonstrueerimistöid
tuleb vältida tehtud tööde asukohtades ning nende vahetus läheduses. Hooldus- ja
rekonstrueerimistööde käigus ei tohi jõkke paigutatud elemente (kivid, koelmud, palgid,
vitspunutised) eemaldada. Lisaks tuleb tagada, et samas veekogus tehtavate hooldus- ja
rekonstrueerimistööde käigus ei lisandu nii taastatud kui ka looduslikele
koelmutele/ritraalsetele jõelõikudele setet, mis kataks või mataks need settekihi alla. Käesoleva
tööde kavatsuse dokumendiga soovitab RMK teha hooldus- ja rekonstrueerimistöid kraavidel
või peakraavidel, mitte veemajanduskavast tulenevatel veekogumitel või kaitsealuste liikide
elupaikades, kus on vajalik saavutada või hoida veekogumi või elupaiga/liigi head seisundit.
9
Looduslike elementide kasutamine elupaiga rikastamiseks ei eelda hoolduskohustust üheltki
osapoolelt, sest tegevuste mahud ja asukohad valitakse selliselt, kus loodus
toetab isetoimimist (kudepadjandid kiirema vooluga kohtades puhastuvad ise setetest, üksikute
kivide ja puude lisamine veekokku muudab põhjamorfoloogiat mitmekesisemaks setete
ümberpaigutumisega, ent jääb toimima vooluveekogu funktsioon kui setete edasi
kandja). Ülesvoolu asuvate maaparandussüsteemide hooldus-
ja rekonstrueerimisprojektide puhul tuleb nii ehituse ajal kui ka selle järgselt vältida setete
kandumist allavoolu ning kasutada selleks vastavaid leevendusmeetmeid. Settebasseinide
rajamine on soovitatav teha kraavidele või peakraavidele, mis ei ole veekogumid
veemajanduskava mõistes. Laiendite ja settebasseinide rajamine looduslikesse
jõgedesse/ojadesse ei ole soovitatav.
Looduslike elementide lisamine jõesängi planeeritakse viisil ja mahus, mis tagab
maaparandussüsteemide toimimise ka pärast looduskaitseliste tööde tegemist. Samal ajal on
looduskaitseliste tööde eesmärk välistada edasine inimmõju tehtud tööde lõigul ka siis, kui
looduslikud protsessid ise muudavad tehtud tööde olemust. See omab pikaajalist positiivset
mõju veekogumi seisundile ja selle elustikule. Riiklike eesvoolude eest vastutavale Maa-ja
Ruumiametile ei kaasne looduslike elementide lisamisega täiendavaid hoolduskohustusi (k.a.
rahalisi kohustusi). Kõik tehtud tööde asukohad ja kaardikihid saadetakse Maa- ja
Ruumiametile ning nendes jõelõikudes ei ole vajalik edaspidi hooldus- ja/või
rekonstrueerimistöid teha.
f) Maaparandus eesvoolude, drenaažide, maaparandussüsteemide kahjustamine ning
vastutus nende esinemise korral
RMK otsib veekogude taastamistööde planeerimisel tasakaalu looduskaitseliste eesmärkide
täitmise ja maaparanduse eesvoolude edaspidise toimimise vahel. Tööde kavandamisel tuleb
lähtuda nii veekogumi seisundist ja kvaliteedinäitajatest kui ka maaparandussüsteemide
paiknemisest ja seisukorrast. Vooluveekogud võivad olla samaaegselt nii looduslikud
veekogud, tugevalt muudetud veekogud kui ka maaparandussüsteemi osad.
Veekogudel, mis läbivad vahetusläheduses põllumajandusmaastikku ning kus asub avalike
andmebaaside kohaselt maaparandussüsteemide reguleeriva võrgu ala, alustab RMK
projekteerimistöid, et välistada mõjud drenaažisuudmetele. Veekogudel, mis läbivad
vahetusläheduses põllumajandusmaastikku, kuid drenaaživõrk puudub, ei tohi mõjutada
kraavide/eesvoolude toimimist.
Planeeritud tegevused ei tohi tekitada veekogudel pidevaid üleujutusi, takistada liigselt
äravoolu ega mõjutada ülesvoolu asuvate kraavide/drenaažide, sildade ja truupide
toimimist. Eelnevalt nimetatud mõjude esinemisel tuleb esitada RMK-le teabekiri tekkinud
olukorrast koos asukoha ja kirjeldusega. RMK veeökoloogid hindavad olukorda kaasates
vajadusel seotud ametkondade esindajaid. Juhul kui selgub, et RMK tehtud looduskaitselised
veekogude taastamistööd mõjutavad maaparandussüsteemi toimimist madalveeperioodil või on
tekkinud üleujutusi, mis ei ole tingitud suurveest, erakorraliste ilmastikutingimuste või nt kopra
10
tegevuse tõttu, võtab RMK tehtu osas vastutuse ning muudab tehtud tööde mahtusid,
asukohtasid või vajadusel eemaldab tehtud tööd veekogust.
LISAD
Lisa 1. Armijõe kavandatavad taastamismeetmed, seotus maaparandussüsteemide ja
kitsendustega ning mõjutatud kinnistud.
Lisa 2. Paikvaatluse pildid lõikude kaupa.
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Kiri | 25.08.2026 | 10 | 8-5/26/13417-2 | Valjaminev kiri | transpordiamet | Riigimetsa Majandamise Keskus |