Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Kiili Vallavalitsus

[email protected]

Nabala tee 2a

75401, Harju maakond, Kiili vald,

Kiili alev

Teie 21.08.2026 EHRi väline menetlusnr

8-11/1271

Meie 25.08.2026 nr 7.1-2/26/14745-2

Kivimetsa kinnistu

projekteerimistingimuste eelnõu

kooskõlastamine märkustega

Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Harju maakonna Kiili valla Sõmeru küla

Kivimetsa kinnistu projekteerimistingimuste eelnõu (EHRi väline menetlus).

Kinnistu (katastritunnus 30501:001:0231) asub riigitee nr 11115 Kangru-Tuhala tee (edaspidi

riigitee) km 19,95-20,07 kaitsevööndis.

Projekteerimistingimustega soovitakse luua eeldused üksikelamu ja abihoonete rajamiseks.

Lähtudes ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 70 lg 3 kooskõlastame projekteerimistingimuste

eelnõu tingimusel, et eelnõud täiendatakse järgnevate märkustega.

1. Projekti asendiplaanile kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

2. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse kavandatavate rajatiste (piire, parkla, tehnovõrk vms)

kaugus riigitee äärmise sõiduraja välimisest servast.

3. Riigitee kaitsevööndis on keelatud EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1 nimetatud tegevused, sh on

keelatud ohustada ehitist või selle korrakohast kasutamist ning ehitada ehitusloakohustuslikku

teist ehitist, sealhulgas eemaldada ning kuhjata pinnast. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest

piirangutest võib kõrvale kalduda vaid Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.

Antud riigitee lõigu kaitsevööndis puudub hoonestusjoon, mistõttu me ei anna nõusolekut

ehitada ehitusloakohustuslikku hoonet teekaitsevööndisse.

4. Projektis kasutada riikliku teeregistri (http://teeregister.riik.ee) põhiseid teede numbreid ja

nimetusi.

5. Juurdepääs kavandada riigitee km 20,14 olemasoleva ristumiskoha kaudu. Täiendavaid riigitee

ristumiskohti mitte planeerida.

6. Joonistele kanda (ja seletuskirjas kirjeldada) kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee

projekteerimise normid“ lisa 1 tabeli 18 ja lisa 2 joonise 8 kohased nähtavuskolmnurgad, milles

ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vm

rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

7. Parkimine lahendada kinnistusiseselt ning riigiteel parkimist, sh manööverdamist, mitte ette

näha.

8. Lähtuvalt asjaolust, et projektiga hõlmatav ala ulatub riigitee kaitsevööndisse, tuleb projekti

koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega

(müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb projekti

2 (3)

koostamisel hinnata ning vajadusel võtta tarvitusele meetmed häiringute leevendamiseks, sh

keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruse nr 71 lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.

Projekti seletuskirja lisada selgitus, et tee omanik (Transpordiamet) on projekti koostajat

teavitanud liiklusest põhjustatud häiringutest ega võta endale kohustusi riigitee liiklusest

põhjustatud häiringute leevendamiseks projektiga käsitletaval alal. Seletuskirjas märkida, et

kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab arendaja.

9. Projekti joonistel näidata projekteeritaval alal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad

tehnovõrgud ja muu taristu. Tehnovõrke, sh kaitsevööndeid, riigitee alusele maaüksusele mitte

kavandada. Kui kavandatakse riigiteega ristuvaid tehnovõrke, siis tuleb lahendada nende

rajamine kinnisel meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -

rajatiste teemaale kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

10. Puurkaevu asukoha kavandamisel ei tohi puurkaevu hooldusala (veeseadus § 154 lg 3; edaspidi

VeeS) ega veehaarde sanitaarkaitseala (VeeS § 149 lg 1) ulatuda riigitee alusele maale (riigitee

katastriüksusele). Transpordiamet ei vastuta riigitee liiklusest põhjustatud võimalike kahjulike

mõjude eest puurkaevu vee kvaliteedile (näiteks liiklusõnnetuse korral). Samuti peab

arvestama asjaoludega, et riigiteel teostatakse tee ehitamist, remontimist ja hooldamist (sh

libeduse- ja tolmutõrjet).

11. Reovee kanalisatsiooni kavandamisel tuleb vältida kanalisatsiooniehitiste kujade sattumist

riigitee alusele maale (riigitee katastriüksusele), kuna kuja on kanalisatsiooniehtistest lähtuva

keskkonnaohu võimalik ulatus (VeeS § 133, 134, 136, 137). Samuti tuleb välistada reovee

võimalik sattumine riigitee kraavidesse (sh kraavidesse, millele on riigitee kraav eelvooluks).

Projektis näidata kanalisatsiooniehitised ja nende kujad. Me ei nõustu lahendusega, millega

võib tulenevalt jäätmeseaduse § 128 lg 4 kaasneda reostuse likvideerimise nõude esitamine

meile.

12. Projekti koosseisus kirjeldada ja näidata joonistel projektala sademevete ärajuhtimise

lahendused. Vastavalt EhS § 72 lg 1 p 5 ja § 70 lg 2 p 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud teha

veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle korrakohast

kasutamist. Sademevee juhtimine riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu

kuuluvatesse teekraavidesse, on keelatud.

13. Projekti aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas ulatuses, mis

võimaldab projekti koostada ja kontrollida. Kõik projektiga kavandatu (sademeveesüsteemid,

liikluslahendused vms) peab jääma mõõdistatud alusele.

14. Transpordiamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui projekteerimistingimusi ei

ole selleks ajaks välja antud, siis palume meid kaasata uuesti menetlusse. Lähtudes EhS § 31 lg 5

palume meid informeerida sellest, kui jätate ülaltoodud märkused arvestamata.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jana Prost

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

3 (3)

Lisa: - Lisa 1. Kiili_Vallavalitsuse_korralduse_eelnou_Kivimetsa - Lisa 2. Lisa_PT_Kivimetsa

Jana Prost

5792 4753, [email protected]

KIILI VALLAVALITSUS

KORRALDUS

Kiili EELNÕU

Projekteerimistingimuste määramine ehitusprojekti koostamiseks Kivimetsa, Sõmeru küla

Korraldus antakse ehitusseadustiku § 26 lg 2 p 1 ja Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsuse nr 26 “Kiili valla üldplaneeringu kehtestamine” alusel, arvestades 16.08.2026 esitatud taotlust nr 2611002/06519.

1. Väljastada projekteerimistingimused ehitusprojekti koostamiseks asukohaga Kiili vald, Sõmeru küla, Kivimetsa, katastritunnusega 30501:001:0231.

2. Käesoleva korralduse peale on õigus esitada halduskohtule kaebus halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse teatavakstegemisest arvates.

3. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Marek Vainola /allkirjastatud digitaalselt/ vallavanem Tarko Tuisk

vallasekretär

Lisa: Projekteerimistingimused

Lisa 1

Seletuskiri Kiili Vallavalitsuse xx.xx.2026 korralduse nr xxx juurde

Projekteerimistingimused ei anna õigust ehitamise alustamiseks. Vastavalt ehitusseadustiku § 38 lõikele 1 annab ehitusluba õiguse ehitada ehitist, mis vastab ehitusloa andmise aluseks olevale ehitusprojektile.

Olemasolev olukord Kehtivad planeeringud ja load Planeeritaval maa-alal kehtib: o Kiili valla üldplaneering

Asukoht Maa-ala asub Harju maakonnas, Kiili vallas, Sõmeru külas.

Joonis 1: Väljavõte Kiili valla üldplaneeringust

Maa-ala maakasutus Planeeritava maa-ala katastriüksused (olemasolevad katastriüksused) on esitatud tabelis 1.

Kinnistu aadress Kinnistu suurus m² Katastriüksuse number Maa sihtotstarve ja osakaalu % 1 Kivimetsa 20157.0 30501:001:0231 elamumaa 100%

Ligipääs Avalikult kasutatava 11115 Kurna-Tuhala teelt (33701:001:0112).

Projekteerimistingimused Ehitusõigus ja arhitektuursed-ehituslikud tingimused 1. Suurim ehitisealune pind katastriüksusel kokku – 500 m2 (ehitistealuse pinna moodustavad kõik

krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete, ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa).

2. Suurim hoonete arv krundil kokku – 4 (1 üksikelamu ja 3 abihoonet). Projekteeritavate ehitiste kasutamise otstarve – 11101 ja 12744.

3. Suurim korruselisus – 2 (üksikelamu), 1 (abihoone). 4. Suurim kõrgus maapinnast – 9,0 m (üksikelamu) ja 4,5 m (abihoone). Hoone ± 0.00 kõrgus –

soovitavalt 0,30 m maapinnast. Siduda abs. kõrgusega. 5. Hoonestusala märgitud käesoleva korralduse lisas nr 2. 6. Katus – soovitavalt kaldkatus, katusekatte materjal: katusekaldele vastav ja arhitektuurselt sobiv. 7. Projekteeritav hoone peavad järgima piirkonna hoonestuslaadi ja planeerimispõhimõtteid ning

moodustama harmoonilise ansambli naabruses paiknevate ehitistega. 7.1. Hoonel tuleb eelistada naturaalseid materjale (puit, kivi, betoon, metall, katusekivi).

Välisviimistluses ei ole lubatud looduslikke materjale imiteerivate kunstmaterjalide (näiteks: plastik välisvoodrilaud) jmt plast- ning metallfassaadikattesüsteemide kasutamine. Esitada hoone värvilahendused.

7.2. Eelistada loodussõbralikku ehitusviisi kasutades ökoloogilisi materjale ja tehnikaid. 7.3. Asendiplaanil näidata hoonestuse kaugus krundi piiridest. 7.4. Kontrollida, kas esineb EhS § 44 p-s 4 nimetatud alus ehk planeeritaval ehitisel/rajatisel on

sellega puudutavatega kinnisasjade omanikele püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada.

8. Piirded projekteerida naabruses olemasolevate piirdeaedade lahendustega kooskõlas. Lubatud on kuni 1,40 m läbipaistev puitaed. Mitte rajada massiivpiirdeaeda (müüri, planku). Piirdega võib piirata elamut ümbritseva õueala kuni ca 2000 m2. Esitada piirdeaia eskiislahendus.

9. Projekteerimisel lähtuda siseministri 30. märtsi 2017 määrusest nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele”. Katastriüksuse piirile lähemale kui 4 meetrit võib hooneid projekteerida naaberkinnisasja omanike omavahelisel kirjalikul kokkuleppel, kus peab olema fikseeritud, et naaberkinnisasja omanik(ud) on teadlik(ud) nende katastriüksusele seatavast tuleohutuskujast tulenevast kitsendus(t)est ja/või tuleb tule leviku piiramine naaberehitistele tagada ehituslike või muude abinõudega.

10. Liikluskorraldus ja juurdepääs: 10.1. lahendada vastavalt projekteerimisnormidele. Teede planeerimisel lähtuda Eesti

standardist.

Projekteerimistingimuste alusel ei teki juurdepääsu tagavat asjaõigust. Projekteerimistingimustes näidatakse vaid avalikule teele juurdepääsutee võimalik asukoht. Katastriüksuse omanikul on õigus saada juurdepääs avalikule teele kokkuleppel üle võõra kinnisasja vastavalt asjaõigusseaduse § 156 lõikes 1 sätestatule või esitades vastavasisuline avaldus Harju Maakohtule. Kiili Vallavalitsus ei võta projekteerimistingimuste väljastamisega endale mistahes varalisi või mittevaralisi kohustusi, mis on seotud juurdepääsu tagamisega kinnisasjale või juurdepääsutee väljaehitamisega avalikult kasutatava teeni või selle tee hooldamisega seoses. Kõik sellised kohustused on kinnisasja omaniku ainukohustused.

11. Parkimine lahendada krundisiseselt. Näidata parkimiskohad asendiplaanil. 12. Hoonete projekteerimisel arvestada olemasolevate kitsendustega. Kitsendustega on võimalik

tutvuda maa-ameti kitsenduste kaardirakenduste lehel. Kitsendused esitada asendiplaanil.

Keskkonnaalased ja tehnovarustuse nõuded 13. Veevarustus ja kanalisatsioon (sh sademe- ja liigvesi): veevarustus lahendada kas salvkaevuga või

puurkaevuga. Reovee juhtimine kogumismahutisse (min mahtuvusega 10 m3) või reoveepuhasti. Puurkaevu ja reoveepuhasti ehitamise võimalikkus tuleb välja selgitada elamu projekteerimise käigus. Reovee puhasti väljaselgitamiseks tuleb koostada vastavasisuline uuring pädeva isiku poolt. Kontrollida, kas esineb EhS § 44 p-s 4 nimetatud alus ehk planeeritaval ehitisel/rajatisel on sellega puudutavatega kinnisasjade omanikele püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada. Juhul kui puurkaevu ja reovee puhasti ehitamine on võimalik tuleb esmalt taotleda asukohtade kooskõlastus Kiili Vallavalitsuselt ja peale kooskõlastuse saamist ehitusluba nende ehitamiseks. Välise tuletõrje veevarustuse tagamisel ehitistele lähtuda Eesti Standardist.

Kiili Vallavalitsus ei võta projekteerimistingimuste väljastamisega endale mistahes varalisi või mittevaralisi kohustusi, mis on seotud puurkaevu ja reoveepuhasti ehitamise võimalikkuse väljaselgitamisega. Kõik sellised kohustused on kinnisasja omaniku ainukohustused.

14. Vertikaalplaneerimine, sadeveed ja drenaaž: maaparandussüsteemidega alade maakasutuse muutmisel tuleb läbi töötada kogu kuivendusvõrgu uus lahendus. Välistada sademevee valgumine naaberkruntidele. Projekti koosseisus esitada maaparanduse, haljastuse ja vertikaalplaneerimise lahendus kas asendiplaanil või eraldi joonisel.

15. Heakord ja jäätmed: lahendada ehitus- ja olmejäätmekonteineri(te) asukoht ja jäätmekäitlus. 16. Haljastus: säilitada väärtuslikku haljastust ja looduslikku pinnareljeefi ehitusaladel, maapinda

säilitatavate puude ümbruses ei ole võimalik tõsta rohkem kui 30 cm. Metsaala hoonestamisel hinnata kõrghaljastus ja säilitada väärtuslikud puud (soovitavalt puuderühmadena).

17. Projekti koostamisel vajadusel tuua välja raadatava metsa pindala.

Transpordiameti nõuded 18. …

Nõuded projektide koostamiseks 19. Arvestada katastriüksuse kitsendustega (märkida asendiplaanile). 20. Asendiplaan esitada mõõtkavas 1:500 või 1:1000 koos maapealsete ja maa-aluste tehnovõrkude,

maakasutuse piiride, kõikide krundi kitsenduste, geodeetilise põhivõrgu punktide ja haljastusega kuni kahe aasta vanusel topo-geodeetilisel alusplaanil.

21. Ehitusprojekti koostamisel tuleb lähtuda kõikidest Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, standarditest (EVS) ja normidest (EPN).

Nõuded projektide esitamisele 22. Enne projekti esitamist, kooskõlastada Kiili Vallavalitsusega maa-ala geodeetiline alusplaan Kiili

Vallavalitsuse digitaalse mõõdistusfailide arhiivi kaudu. 23. Nõutavad kooskõlastused\arvamused: ehitusseadustikust tulenevalt on ehitusloa taotluse ja

ehitusteatise menetluste puhul ameti ülesanne edastada haldusakti eelnõu kooskõlastamiseks asutusele, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud taotluse esemega või arvamuse avaldamiseks asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada. Sujuvama menetluse huvides tuleb teatud juhtudel (nt. ehitusprojekti koostamisel) teha vajalike asutustega koostööd.

Koostas: Eduard Ventman, vallaarhitekt