Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi OÜ Reg.kood: 10033667

Koostas: Karl Kärpuk Kontrollis: Kalev Raadla Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8

1/4

Riigitee veerežiimi kirjeldus – 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru tee km 4,115

Käesolev analüüs kehtib maaparandussüsteemide kohta, mis rajatakse ehitusloa taotluses

nr 2511271/26059. Analüüs käsitleb projekteeritud maaparanduse- ja raudteekraavide

summaarset mõju Pikanõmme eesvoolu vooluhulkadele 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru tee lävendis.

Olemasolevas olukorras on 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru tee km 4,115 juures oleva D1250 mm

maanteetruubi valgala 10,33 km² (vt skeem 1). Olemasoleva maanteetruubi läbilaskevõime

100%-lise torutäite puhul on 1,7 m³/s ning 75%-lise täite puhul 1,04 m³/s. Truup asub

Pikanõmme (PÜ-38) 6112350010010/001 maaparanduse eesvoolu peal ning eesvoolu 1%-

lised aastakeskmised maksimaalsed vooluhulgad on Q=2,79 m³/s. Truubist vahetult allavoolu

jääb Pahkoja paisjärv. Paisjärve väljavooluks on regulaator, mis paikneb maanteetruubist

350 m kaugusel allavoolu. Regulaator on paisutanud veepinna kõrguseni +5,70 m abs ning

seeläbi on D1250 maantetruup (sissevoolu kõrgus +3,40 m abs) alaliselt uputatud olekus

(vt skeem 2). Kõrgeim veepind maanteetruubi juures on olemasolevas olukorras +6,68 m abs

ning Rail Baltic projekti järgselt +6,59 m abs. Arvestatud on seejuures, et truubist allavoolu

jääva regulaatori seisukord ei muutu.

Pilt 1. 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru tee ja kõnnitee vaheline ala.

Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi OÜ Reg.kood: 10033667

Koostas: Karl Kärpuk Kontrollis: Kalev Raadla Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8

2/4

Pilt 2. Regulaatoripoolne ots.

Rail Baltic projekti raames on teostatud maanteetruubi läbilaskevõime kontrollarvutus

arvestades raudtee ja abiobjektide paiknemisega.

Analüüs on tehtud olukorrale, kus joonisel näidatud maaparanduse kraavid on

kaevatud/puhastatud ning ehitatud on Rail Baltic raudtee ülekoormuse muldkeha ning IMF

kraav ja selle ühendus raudteekraavidega. Vastavalt joonisel olevale situatsioonile ei ole veel

rajatud IMF ala (Infrastructure Maintenance Facility) ega selle piirdekraave, mis IMF kraavi

suubuma hakkavad. IMF kraavi vooluvesi on juhitud Pärnu jõkke.

Skeemil: Rääma raba pealt tulev kraav K-1 lõigatakse raudtee ülekoormuse muldkeha poolt

läbi. Kuna kraavi K-1 ja raudtee muldkeha ristumiskohta ei ole truupi ette nähtud, siis

suunatakse kraav K-1 paralleelselt raudteega piki ajutist kraavi DI110 kraavi DI108 ja sealt

läbi raudteetruubi CU2045 Pikanõmme eesvoolu. Kraav DI110 on ajutine kraav, kuna IMF ala

ehitustööde käigus likvideeritakse kraavi K-1 lõik, mis jääb raudtee muldkeha ja kraavi DI111

vahele ning seejärel on kraav K-1 ümber suunatud kraavi DI111. Kraav DI110 kaotab otstarbe

ning ka see likvideeritakse ehitustööde käigus.

Vastavalt kirjeldatud situatsioonile on analoogselt ehitusloas 2611271/03212 olevale analüüsile

võetud käesolevas Pikanõmme eesvoolu vooluhulkade analüüsis eraldi arvesse maaparanduse

vooluhulgad vastavalt Karl Hommiku valemile ning raudtee muldkeha pealt tulenevad

vooluhulgad vastavalt sademevee standardile EVS 848:2021.

Maaparanduse vooluhulgad on arvutatud 1%-lise ületustõenäosusega aasta päevakeskmiste

maksimaalsetena. Raudtee muldkeha pealt tulevad vooluhulgad vastavalt sademevee

standardile on arvutatud kasutades kordussagedust P=5.

Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi OÜ Reg.kood: 10033667

Koostas: Karl Kärpuk Kontrollis: Kalev Raadla Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8

3/4

Arvutuste alused

Raudteetrassi kraavide valgala suurusega 0,05 km² (5,06 ha) äravool on arvutatud EVS

848:2021 standardi valemi (6) järgi

kus:

q – arvutusvihma intensiivsus

kf – pinnakatte äravoolutegur 0,1. Võetud sademevee standardi tabelist 3 vastavalt raudtee

ülekoormuse muldkeha pinnale.

Aa – valgala suurus 5,06 ha

Arvutusvihma intensiivsus on arvutatud sademevee stardardi valemiga (11)

kus:

a, b, c – empiirilised tegurid, mis on võetud sademevee standardi tabelist 5. a=321,7; b=0,323;

c=0,741

P – arvutusvihma kordus aastates, P=5

t – arvutusvihma kestus minutites, t=30 min

Arvutuslik vihma intensiivsus on selle põhjal q=121 L/(s*ha) ning sademevee vooluhulk

raudtee ülekoormuse muldkeha valgalalt 5,06 ha Q=61 L/s ehk 0,06 m³/s.

Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi OÜ Reg.kood: 10033667

Koostas: Karl Kärpuk Kontrollis: Kalev Raadla Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8

4/4

Muu maaparanduse valgala suurusega 9,97 km² 1%-line aasta päevakeskmine maksimaalne

äravoolumoodul on arvutatud Karl Hommiku valemiga

kus parameeter r on arvutatud valemiga

kus:

Ams – madalsoode ja soometsade pindala (%) valgala pindalast, Ams=7

Ar – rabade pindala (%) valgala pindalast, Ar=33

Akm – intensiivselt kuivendatud madalsoode pindala (%) valgala pindalast, Akm=0

B – metsaga ja metsavõsaga ketud ala pindala märjal ja kuival mineraalmullal (%) valgala

pindalast, B=36

C – lageda mineraalmullaga alade pindala (5) valgala pindalast, C=24

qkaetud – aastakeskmine äravool, qkaetud=8,07 L/(s*km²)

k95% - päevakeskmine äravoolu moodulkoefitsent, k95%=0,062

p – tõenäosustegur, p=1

1%-line aasta päevakeskmine maksimaalne äravoolutegur on arvutuslikult q=270 L/(s*km²)

ning äravool maaparanduse valgalalt 9,97 km² Q=2,69 m³/s.

Hindamaks planeeritud tööde mõju Pikanõmme eesvoolu vooluhulkadele maantee truubi

lävendis, on võrdluseks võetud olemasolev olukord. Maanteetruubi lävendis on Pikanõmme

eesvoolu valgala 10,33 km² ning 1%-line aasta päevakeskmine maksimaalne vooluhulk,

kasutades äravoolumoodulit q=270 L/(s*km²), on Q=2,79 m³/s. Peale joonisel EE2100-AL1-

ME2210-UT-DR2-D-0001 näidatud kraavide (sh ajutine kraav DI110) puhastamist ja

ehitamist, IMF kraavi ehitamist ning raudtee ülekoormuse muldkeha ja kraavide ehitamist on

maanteetruubi lävendis Pikanõmme arvutuslikud tipnevad vooluhulgad

Q=2,69+0,06=2,75 m³/s.

Kontrollarvutuste põhjal raudtee rajamisega ennem IMF ala välja ehitamist maanteetruubi

koormus väheneb 0,04 m³/s võrra vooluhulga Q=2,79 m³/s pealt Q=2,75 m³/s peale. Tulemus

näitab, et kavandatav lahendus ei halvenda olemasolevat olukorda.

A(muu)=9,97 km^2

A(rdt)=0,05 km^2

km 4,115 maanteetruup

Q(muu)=2,69 m^3/s

Q(rdt)=0,06 m^3s

Pikanõmme eesvool

Raudteekraavide valgala

Muu valgala

IM F

kr aa

v

5 Pärn u-Rakvere

-Sõmeru tee

Ra il

Ba lti

c r au

dt ee

m ul

dk eh

a

A(ol.olev)=10,33 km² Q(ol.olev)=2,79 m³/s A(Rdt+muu)=9,69 km² Q(Rdt+muu)=2,75 m³/s

Raudteetruup CU2045 raudteepikett 27+450

Altk üla e

esv ool

Raudteetruup CU2047 raudteepikett 29+186

DI101

DI102

DI104

DI111 DI108

DI1 07

DI112

DI1 10

DI102

A(IMF)=0,31 km^2 Q(IMF)=0,08 m^3/s

IMF kraavi valgala osa

Rääma raba

K -1

K-1

K-1

DI103 DI102

D

C

B

A

1 2 3 4 5 6 7 8 D

O N

O T

SC AL

E FR

O M

T H

IS D

R AW

IN G

F

E

1 2 3 4 5 6 7 8

D

C

B

A

F

E

5-Pärnu-Rakvere-Sõmeru tee km 4,115

M1:20000 maanteetruubi valgala skeem ehitusloa taotluses nr 2511271/26059

Skeem 1.

Märkus: Joonise alusena on kasutatud Maa-ameti kaardiserveri ortofotot Joonis on esitatud L-EST97 ristkoordinaatsüsteemis

Ehitatavad kraavid Ehitatavad ajutine kraav Puhastatavad kraavid Maaparanduse eesvoolud Olemasolevad kraavid

Leppemärgid:

Pikanõmme eesvool

+7,50 Tammiste kergliiklustee

5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru tee km 4,115+8,65

D1250 riigitee truup, betoonD1830 kergliiklustee truup, metall +3,40

Tiik

Pahkoja järv

Kõrgeim veepind (ol.olev koos regulaatoriga) +6,68

Kõrgeim veepind (rail baltica koos regulaatoriga) +6,59

0.82

Kõrgeim veepind (rail baltica ilma regulaatorita) +4,98 09.07.2024 +5,44 17.10.2022 +5,65 15.04.2024 +5,70 Mõõdetud vp 21.02.2024 +6,30

0.91

2.52

1.972.06

3.67

350 m kaugusel Pahkoja järve regulaator

4.70 3.00 3.50 6.00 4.00 10.00 3.20 12.80

Rail Baltic trass Pärnu jõgi

Kõrgeim veepind (ol.olev ilma regulaatorita) +5,04

Kõrgeim veepind (ol.olev koos regulaatoriga) +6,68

D O

N O

T SC

AL E

FR O

M T

H IS

D R

AW IN

G

H

G

F

E

D

C

B

A

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11

H

G

F

E

D

C

B

A

5-Pärnu-Rakvere-Sõmeru tee km 4,115

M1:100 maanteetruubi pikilõige ja veepinnad ehitusloa taotluses nr 2511271/26059

Skeem 2.

Märkus: Ühikuteta mõõdud on antud meetrites Kõrgusarvud on esitatud EH2000 kõrgussüsteemis

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Amet

[email protected]

Endla tn 10a

10142, Tallinn, Harju maakond

Teie 10.08.2026

Meie 24.08.2026 nr 7.1-2/26/7467-7

Ehitusloa taotluse nr 2511271/26059

kooskõlastamine märkustega

Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Pärnu maakonna Pärnu linna ja Tori valla

ehitusloa taotluse (menetlus nr 521535).

Ehitusluba taotletakse Juurdepääsutee OR222015 (EHR kood 221497122), MPS süsteemi

(6112350010010/001/Pikanõmme (PÜ-38) kraavid DI107, DI108, DI110, DI111 (EHR kood

221497129), Raudteeületuskoht (EHR kood 221506074), Raudteeülesõidu valgustus (EHR kood

221507343) ehitamiseks.

Juurdepääsutee, raudteeületuskoht ning raudteeülesõidu valgustus jäävad väljapoole riigitee

kaitsevööndit ning antud rajatiste osas puudub Transpordiametil puutumus.

MPS süsteemi (6112350010010/001/Pikanõmme (PÜ-38) kraavid DI107, DI108, DI110, DI111

(EHR kood 221497129) läbib riigitee nr 5 Pärnu-Paide-Rakvere tee km 4,116 truupi ning tee nr

19804 Tammiste kergliiklustee km 0,683 truupi.

Ehitusloa aluseks olev projekt, millega planeeritakse tegevusi riigitee maaüksusega ja

teekaitsevööndiga puutuvas osas:

- „Rail Baltica Ülemiste-Pärnu põhitrassi projekteerimine ja ehitus. Juurdepääsutee

OR222015“, töö nr EE2100/Teedeehituslik osa, projekteerija Roadplan OÜ;

- Hinnang „Riigitee veerežiimi kirjeldus – 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru tee km 4,115“,

projekteerija Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi OÜ.

Hinnangus „Riigitee veerežiimi kirjeldus – 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru tee km 4,115“ on välja toodud, et kontrollarvutuste põhjal raudtee rajamisega ennem IMF ala välja ehitamist maanteetruubi koormus väheneb 0,04 m³/s võrra vooluhulga Q=2,79 m³/s pealt Q=2,75 m³/s peale. Tulemus näitab, et kavandatav lahendus ei halvenda olemasolevat olukorda.

Lähtudes ehitusseadustiku § 70 lg 3 ja § 99 lg 3, kooskõlastame ehitusloa taotluse ja anname

nõusoleku riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks vastavalt ehitusloa

aluseks olevale Roadplan OÜ tööle nr EE2100/Teedeehituslik osa ning Projekteerimisbüroo Maa

ja Vesi OÜ hinnangule tingimusel, et eelnõud täiendatakse kõrvaltingimusega:

Kraav DI110 on ajutine kraav ja see likvideeritakse pärast IMF ala valmimist. Kraavi DI110

juhitud veed suunatakse IMF kraavi kaudu Pärnu jõkke.

Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgneva informatsiooni ja nõuetega:

1. Riigitee nr 5 teelõik km 4,10-4,40 oli liiklusohtliku koha likvideerimise objekt 2021 aastal.

2 (3)

Tuleb arvestada, et riigitee katendile ja kõikidele väljaehitatud rajatistele ning

tehnovõrkudele kehtib ehitaja poolne garantii 5 aastat alates tööde vastuvõtmise

kuupäevast 2021 aastal ning riigitee konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine peab olema

välistatud.

2. Riigitee ja selle rajatiste kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine

riigiteel ja riigitee mulde nõlvadel ei ole lubatud. Materjalide veod korraldada

olemasolevate juurdepääsuteede kaudu.

3. Ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ning ei tohi

ehituse ajal ega kasutusele võtu järgselt seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste

teehoiule (korrashoiule) või sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee transpordimaalt

ja kaitsevööndist.

4. EhS § 70 lg 2 p 1 kohaselt ei tohi ehitus- ega muu tegevus kaitsevööndis ohustada

riigiteed ega selle korrakohast kasutamist. Juhul kui tööde tegemine võib riigiteel liiklejaid

ohustada mistahes viisil, tuleb ohutuse tagamisel lähtuda liiklusseaduse § 7¹ lõike 4 alusel

kehtestatud majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusest nr 43 „Nõuded ajutisele

liikluskorraldusele“. Riigiteel liikluskorralduse ajutiseks muutmiseks on vajalik

liikluskorralduse projekt, millele on saadud tee omaniku nõusolek.

5. Riigitee ja selle rajatiste kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine

riigiteel ja riigitee mulde nõlvadel ei ole lubatud. Materjalide veod korraldada

olemasolevate juurdepääsuteede kaudu.

6. Projekti realiseerimisel tuleb vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele.

Vajadusel näha ette vastavaid leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne

riigiteele sõitmist.

7. Töövõtjal näha ette paigaldustöödega rikutud maa-ala korrastamine ning kahjustatud

teerajatiste taastamine.

8. Teede muldkeha, teede katendi ning muude teerajatiste kahjustamine ei ole lubatud.

9. Ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ning ei tohi

ehituse ajal ega kasutusele võtu järgselt seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste

teehoiule (korrashoiule) või sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee transpordimaalt

ja kaitsevööndist.

10. Kooskõlastatud projekti muutmisel riigitee piirides ja/või kaitsevööndis tuleb

projektlahendus Transpordiametiga uuesti kooskõlastada.

Järelevalvet esitatud nõuete täitmise üle riigitee kaitsevööndi ulatuses teostab Transpordiamet

ehitusseadustikus kehtestatud korras.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat välja andmise kuupäevast. Kui ehitusluba ei ole selleks ajaks

antud, siis palume Transpordiamet kaasata uuesti ehitusloa või projekteerimistingimuste

menetlusse.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Harjak

juhataja

planeerimise osakonna tehnovõrkude üksus

3 (3)

Lisa: Hinnang „EE2100_PP_TL-lisa1-veereziimi-hinnang“

Projekt „EE2100_PP_TL“

Laur Kõiv

55901417, [email protected]