Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Tuuli Teppo

Riigimetsa Majandamise Keskus

[email protected]

Teie 20.07.2026

Meie 13.08.2026 nr 7.1-2/26/12669-2

Niinemäe kraavi jõeliste elupaikade taastamistöödest

Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Lääne-Viru maakonnas Kadrina vallas

Ridakülas Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK) poolt koostatud Niinemäe kraavi

jõeliste elupaikade parandamiseks plaanitavate tööde kavatsusdokumendi koos lähteülesandega.

Niinemäe kraavi (VEE1079300) elupaikade parendamise eesmärk on vooluveekogu füüsilise

kvaliteedi tõstmine läbi meetmete, mis parandavad kohalike kalapopulatsioonide sigimis- ja

kasvualade ökoloogilist sobivust ning suurendavad must-toonekure toitumisojade toidubaasi.

Niinemäe kraav asub riigiteega külgnevalt riigi omandis oleval Loobu metskond 309

(katastritunnusega 27202:001:0062) kinnistul. Projektala kattub osaliselt riigitee nr 24 Tapa-

Loobu tee kaitsevööndiga, km 2,47 – 2,79. Osaliselt ulatub kraav riigi transpordimaale, mille

omaniku esindajaks on Kliimaministeerium ning volitatud asutuseks Transpordiamet. Tee mulde

nõlv on selles asukohas ühtlasi ka Niinemäe kraavi nõlvaks, kusjuures nõlvakalle on kohati 1:2

ning järsem.

Konkreetse riigi tugimaantee lõigu keskmine liiklussagedus on 1390 autot ööpäevas ja

kiiruspiirang 90 km/h. Teelõik pinnati 2025. aastal ning pindamistöödele kehtib ehitaja poolne

garantii 3 aastat alates vastavate tööde vastuvõtmise kuupäevast.

Lisatud dokumendist „Tööde kavatsus_Niinemäe.docx“ ja selle lisast 1 lähtuvalt on riigitee äärsel

kinnistul ette nähtud maakivide paigaldamine jõesängi koelmu taastamiseks. Samuti on ette nähtud

materjalide (maakivide) ladustamine vahetult riigitee servas. Ligipääsuna tööde kavatsusega alale

on ette nähtud riigi transpordimaa, sealhulgas riigitee mulle ja selle nõlv.

Märgime, et riigitee kaitsevööndis on keelatud EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1 loetletud tegevused,

muuhulgas on kaitsevööndis keelatud ohustada ehitist või selle korrakohast kasutamist, ehitada

teist ehitusloa kohustuslikku ehitist, sealhulgas eemaldada ja kuhjata pinnast ning teha veerežiimi

muutust põhjustavat tööd. Vastavatest keeldudest võib kõrvale kalduda vaid tee omaniku EhS § 70

lg 3 kohasel nõusolekul, kui see ei vähenda ehitise ohutust.

Esitatud tegevuste kirjeldusest ja paiknemisest tulenevalt võib eeldada, et maakivide paigutamisel

kraavi aeglustatakse/takistatakse vee äravoolu ning tõstetakse seega ülesvoolu jääva vee tasapinda,

sh riigitee ääres, mille tulemusel muutub riigitee muldkeha niiskusrežiim. Arvestades konkreetse

riigitee mulde konstruktsiooni, kõrgust ja nõlvust, ohustab selline kavatsus riigitee püsivust, kuna

veetaseme tõusuga mulde konstruktsioonide kandevõime väheneb. Samuti ohustab riigitee mulde

püsivust maakivide paigutamine teepoolse nõlva sisse. Suuremate maakivide paigutamine kraavi

sängi ei ole lubatud liiklusohutuse seisukohalt. EhS § 99 lg 4 alusel kehtestatud Tee

projekteerimise normide kohaselt on vastava liiklussagedusega riigiteega külgneva vaba ruumi

nõue 5 m sõiduraja servast, kuhu ei tohi paigutada jäikasid takistusi nagu maakivid.

2 (3)

Transpordiamet ei saa selliseid tegevusi kooskõlastada, sõltumata kavatsuse eesmärkidest. Samuti

ei saa amet nõustuda materjalide ladustamise, sealhulgas materjalide maha- ja pealelaadimise ning

ehitusmasinate liikumisega allpool toodud väljavõttel kajastatud asukohtades, kuna see tekitab

otseseid ohte liiklusele ja võib samuti kahjustada riigitee katendit ning muldkeha püsivust.

Väljavõte lähteülesande joonistest.

Lähtuvalt eeltoodust ja tuginedes EhS § 70 lg 3, ei kooskõlasta Transpordiamet esitatud

dokumente ega anna nendes kavandatud tegevuste osas nõusolekut riigitee kaitsevööndis

kehtivatest piirangutest kõrvalekaldumiseks.

Palume esitatud dokumente korrigeerida selliselt, et riigitee kaitsevööndist Niinemäe kraavist

lõppsuublasse Valgejõkke vee äravool ei oleks takistatud. Vajadusel leida maakivide

paigutamiseks ala riigiteega külgnevast lõigust ülesvoolu. Materjalide veod ning ehitusmasinate

liikumine tuleb lahendada olemasolevate juurdepääsuteede kaudu, ladustamist ning peale- ja

mahalaadimistöid riigiteele mitte kavandada. Ehitus- ja veotehnikaga riigitee mulde nõlvadel

sõitmine ja manööverdamine väljaspool mahasõite või ristmikke ning muul viisil

konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine on keelatud.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Harjak

juhataja

planeerimise osakonna tehnovõrkude üksus

3 (3)

Lisa: Lisa 1 Looduskaitsetöö lähteülesanne

Ruth Koppel

59127652, [email protected]

1

Looduskaitsetöö lähteülesanne

Tööobjekti ID: 3366

Lähteülesande ID: 5458

Tööobjekti nimi: KVKP Niinemäe kraavi elupaikade parendamine

Töögrupp: Veekogude taastamisprojektide koostamine

Tööobjekti paiknemine:

Niinemäe kraav (VEE1079300) asub Lääne-Viru maakonnas, Kadrina vallas, Ridakülas. Tööala on näidatud asendiplaanil joonisel 3. Kavandatud töödega kattuvad katastriüksused on toodud allolevas tabelis.

Töödega seotud katastriüksused

Omandivorm Kavandatud tööd

27302:003:0135 Eraomand Kinnistul töid ei kavandata. Kinnistust ülesvoolu on kavandatud maakivide paigutamine jõesängi.

27302:003:0680 Eraomand Kinnistul töid ei kavandata, küll aga on tööd kavandatud kinnistule ligipääsu tee ääres paiknevale jõelõigule.

27302:003:0036 Eraomand Vitspunutiste paigutamine jõesängi. Vitspunutiste vette paigutamiseks toimub vajadusel ligipääs kinnistu kaudu (jalgsi).

79201:001:0667 Munitsipaalomand Vitspunutiste paigutamine jõesängi.

27302:003:0081 RMK Vitspunutiste paigutamine jõesängi.

27202:001:0038 RMK Vitspunutiste ja lamatüvede paigutamine jõesängi, koelmu taastamine.

27202:001:0062 RMK Vitspunutiste ja maakivide paigutamine jõesängi, koelmu taastamine.

27302:003:0013Eraomand Kinnistul taastamistöid ei kavandata, kuid antakse soovitus jätta Niinemäe kraavi lõik looduslikule kujundamisele. 27202:001:0061 RMK

2

Väärtuse seisund:

Niinemäe kraav on maaparandussüsteemi Vanamõisa 4107930010010/001 eesvool, mis suubub Valgejõkke Tapa paisust (PAIS022650) allavoolu jääval lõigul. Niinemäe kraav on terves ulatuses tehislikus sängis olles kanaliseeritud juba aastakümneid tagasi. Seda võib lugeda kogu pikkuses külmaveeliseks, mistõttu on tegemist jõeforellile väga sobiliku vooluveekoguga. Vaatamata sellele, et Niinemäe kraav on hakanud aja jooksul looduslikumaks muutuma, on kraavis forelli arvukuse kujunemisel üheks piiravaks faktoriks kudealade kehv seisukord. Sobiva fraktsiooniga kruusa lisamine tõstab oja potentsiaali forelli sigimisalana. Lisaks on vajalik sängi mitmekesistamine, et tekiks juurde forelli noorjärkude ja muu vee-elustiku elupaigaks sobivaid sügavamaid ja aeglasema vooluga lõike ning varjepaike.

Tööde detailne kirjeldus:

Niinemäe kraavis tehakse töid jõelise elupaiga mitmekesistamiseks. Selleks taastatakse kudealasid ning luuakse vee-elustikule varjepaikasid jõelõiku paigutatakse maakive ja lamatüvesid ning parendadakse jõesängi morfoloogiat vitspunutistega.

Ligipääs ja materjalide ladustamine

Ligipääsuks tööalale ning materjali transpordiks kasutatakse olemasolevaid teid ja jõe kaldamullet. Liikumistrasside valikul tuleb eelistada olemasolevaid teid, radu, sihte ja/või kraavivalle ning looduslikke lagedaid alasid, kahjustades minimaalselt kasvavaid ja jalalseisvaid surnud puid.

Jõesängi paigaldatav kivimaterjal ladustatakse ajutiselt joonisel 5 märgitud asukohta nii, et ladu ei takistaks teedel liiklemist. Kui tööde käigus ilmneb täiendav masinate parkimise või materjalide ajutise ladustamise või ümberlaadimise vajadus, siis need kohad tuleb töövõtjal eraldi kokku leppida kinnistu omanikuga.

Katastriüksusel 27202:001:0038 on vajalik kudepadjandi taastamiseks ligipääs jõele väljaspool teid ja radu. Selleks tuleb raiuda ligipääsutrassilt puud ja põõsad - tuleb tagada liikumiskoridor, mille kaudu saab kudepadjandi materjali toimetada jõe äärde näiteks ATV käruga. Samuti võib olla vajalik mõningate puude raie selleks, et pääseda ligi jõesängi maakivide paigutamiseks katastriüksusel 27202:001:0062. Selleks tuleb kaldapuistusse raiuda tasku, eemaldades ligipääsu tagamiseks võimalikult vähe puid.

Tööde käigus minimeeritakse ehitusmasinate sõitmist materjali ladustamiseks ja transpordiks kalda tsoonis, et vältida kalda sissevarisemist. Ehitustöid ei teostata masinatega veekogus olles. Ehitusmasinaid kasutatakse materjali transpordiks konkreetsesse kudepadjandi asukohta jõe kaldal. Edasine töö – kruusa kandmine jõesängi ning kruusapadjandi kujundamine 20 cm paksuseks kudepadjandiks – teostatakse juba inimjõul, kasutades näiteks ämbreid ja reha. Maakivid paigutatakse jõesängi ehitustehnika abil.

Vitspunutised ehitatakse ja kinnitatakse jõesängi käsitööna. Lamatüvede paigutamine jõesängi toimub samuti inimjõul, kasutades vajadusel vaid mootorsaagi tüvede pikkuse vähendamiseks. Ligipääs jõe kaldale jalgsi. Tegevuste kavandamisel on arvestatud, et häiring oleks minimaalne: välditakse kalda erosiooni teket ja tagatakse olemasoleva maaparandussüsteemi toimimine. Lamatüvede paigutamine jõesängi toimub jõe paremkaldalt katastriüksustel 27202:001:0038.

3

Tööde käigus heljumi allavoolu kandumise vähendamiseks tuleb tööd läbi viia suvisel veevaesel perioodil.

Materjali paigutamine jõesängi toimub koostöös RMK veeökoloogi ja/või tööjuhiga.

Kudepadjandite taastamine

Niinemäe kraavis on planeeritud taastada kolm kudepadjandit vastavalt tabel 1 parameetritele.

Tabel 1. Kudepadjandite taastamise mahud.

Kudepadjandi asukoht

Kudepadjandi mõõtmed (m)

Jõkke lisatava veerise maht (m3)

Katastriüksus

6572155.16, 612251.47

10x2 4 27202:001:0062

6572161.69, 612283.02

10x2 4 27202:001:0062

6572785.059, 612890.583

3x1 0,6 27202:001:0038

Kokku 8,6

Kudepadjandid on ette nähtud taastada selliselt, et need ei hakkaks jões vett paisutama. See tähendab, et kudepadjandi materjal paigutatakse jõesängi põndakuna, nii ühte kui teise kaldasse.

Kudepadjandite taastamiseks lisatakse veekogusse kruusa fraktsiooniga 16-64 mm. Sõltuvalt kruusakarjääride võimekusest kruusa töödelda on eelistused materjali suurusele ja ettevalmistusastmele järgmised:

- sõelutud ja pestud kruus fraktsioonidega 16-32 mm ja 32-64 mm. Pestud kruus vähendab peenemate osakeste/liiva osa, millega ei teki ojas täiendavat peenema sette kandumist. Peenema ja jämedama fraktsiooni suhe võiks olla ligikaudu 70% 16-64 mm ning 30% 32-64 mm.

- juhul kui puudub kruusa pesemise võimalus, siis peab kruus olema vähemalt sõelutud. Sõelumata kruusa mitte kasutada, et vältida peenemate osakeste ja hõljumi lisandumist veekogusse. Samal põhjusel kasutatakse võimalusel pestud kruusa.

- arvestada tuleb kruusapatjade paksusega vähemalt 20 cm.

Kudepadjandite asukohad on valitud arvestades, et need jääksid vähemalt 10 m allavoolu truubi suudmest. Seeläbi välditakse kudepadjandi tõttu võimalikku tekkivat veetaseme tõusu truubis.

Maakivide jõesängi paigutamine

Kivid vooluveekogus täidavad mitmeid tähtsaid ökoloogilisi ja füüsikalisi rolle: loovad elupaiku paljudele veeorganismidele (nt putukavastsed, kalad, vähid), aitavad aeglustada voolukiirust, vähendades erosiooni ja võimaldades setetel settida, mis on eriti oluline õgvendatud jõelõikudel. Kivid soodustavad vee hapnikuga rikastamist, sest voolamine neist üle ja ümber tekitab keeriseid ja vahutamist. Oluline on ka kivide roll veekogu vertikaalse mitmekesisuse loomisel – suuremad kivid ja kivikuhjad aitavad

4

moodustada süvikuid ja madalikke, mis mitmekesistavad mikroelupaiku. See suurendab kogu veekogu elurikkust ja stabiilsust.

Niinemäe kraavi paigutatakse maakive joonisel 4 ja 5 märgitud jõelõikudele hajusalt ja gruppidena vastavalt tabeli 2 mahtudele. Maakive kudepadjandile ei paigutata. Oluline on, et jõesängile jääks looduslik ilme. Seejuures arvestatakse, et lühemas lõigus ei paigutata maakive truubi suudmele lähemale kui 10 m. Pikemas lõigus tuleb suuremad kivid paigutada maanteepoolsesse jõesängi serva ning võimalusel 5 suuremat maakivi suruda kaldasse. Selline kivide asetus suunab vooluvett rohkem vastaskalda poole, vähendades seeläbi teetammi lähedase kalda erosiooniriski ning aidates kaitsta teetammi stabiilsust.

Samuti võib olla jõesängile ligipääsuks vajalik mõningate puude raie kaldavööndis. Selleks tuleb kaldapuistusse raiuda tasku, eemaldades ligipääsu tagamiseks võimalikult vähe puid.

Tabel 2. Maakivide jõesängi paigutamise mahud.

Jrk Maakivide lõik

(algus) Maakivide lõik (lõpp)

Lõigu pikkus

(m)

Maakivid d=30-50 cm (tk)

Maakivide d=60…90 cm (tk)

Katastriüksus

1 6572147.515, 612226.135

6572164.307, 612288.688

65 40 5 27202:001:0062

2 6572203.525, 612466.544

6572222.291, 612552.567

90 70 10 27202:001:0062

Kokku 110 15

Vitspunutised

Jõesängi paigutatakse 50 vitstest punutud kaart käsitööna (joonis 1). Vitspunutised paigutatakse ümber

jõesängi juba ise kujunenud taimestunud poolkaarte (joonis 2). Koostöös RMK veeökoloogi ja/või

töödejuhiga valitakse välja need poolkaared, mis kasvavad madalamal settepadjandil või ei ole tekkinud

jõe põhjast kõrgemat settepadjandit. Vitspunutiste meisterdamine ümber taimestunud poolkaarte

soodustab setete kuhjumist poolkaarte sisse. Rajatavate vitspunutiste arv jagatakse enam-vähem

ühtlaselt tabelis 3 nimetatud lõigu pikkusele.

Vitspunutiste meisterdamiseks vajaliku materjali võib koguda RMK metsast. Kogutava materjali asukoht

tuleb kooskõlastada RMK-ga. Vitspunutiste materjali kogumine on saetöö, mida tehakse käsitsi. Samuti

on käsitöö vitste kaarteks punumine ja nende kinnitamine jõesängi.

Vitspunutiste meisterdamiseks tuleb varuda painduvaid oksi (eelistatud on pajuvõsa kasutamine, kuid

võib kasutada muid liike). Lisaks tuleb varuda 5-10 cm läbimõõduga, vähemalt 2 m pikkuseid toikaid.

Toikad saetakse kohapeal parajaks pikkuseks vastavalt veesügavusele. Punutud vitste osa peab ulatuma

veekogu põhjast kuni 20-30 vm üle veepinna.

Alternatiivina vitspunutistele võib kasutada tiheda juurestikuga kände, mis tuleb ümber taimestikuga

poolkaarte paigutada nii, et juurestik jääb taimesaart ümbritsema ja kännu osa on suunatud poolkaare

keskele.

5

Tabel 3. Vitspunutiste jõesängi paigutamise mahud.

Lõigu nr

Vitspunutiste lõik (algus)

Vitspunutiste lõik (lõpp)

Lõigu pikkus (m)

Vitspunutiste arv (tk)

Katastriüksus

1 6572253.826, 612083.034

6572161.0553, 612187.4620

140 8 27202:001:0062, 79201:001:0667

2 6572289.169, 612702.496

6572647.394, 612833.785

385 25 27302:003:0081, 27202:001:0062

3 6572696.227, 612853.962

6572853.353, 612982.716

210 17 27202:001:0038, 27302:003:0036

Kokku 50

Joonis 1. Näide vitspunutistest jõesängis.

6

Lamatüvede paigutamine jõesängi

Niinemäe kraavi sängi paigutatakse lamatüvesid kolmes lõigus. Tüvede paigutamiseks jõesängi

kasutatakse jõe lähedalt leitud lamapuitu. Jõesängi paigutatakse 1 või 2 puutüve ligikaudu iga 50 m

tagant. Tüved asetatakse sängi käsitsi, vajadusel võib tüvede pikkust nt mootorsaega vähendada.

Ligipääs jõesängile toimub jalgsi.

Lamatüvede paigutamisel jõesängi, tuleb lähtuda järgmistest põhimõtetest:

- sobiv puutüvi on võimalikult suure läbimõõduga;

- sobivad erinevad puuliigid;

- kasutada võib metsakuiva, tuulemurru või erineva lagunemisastmega suurema diameetriga

tüvesid;

- tüved paigutatakse jõkke koos okstega (kui neid lamapuidul on);

- tüvesid asetatakse jõesängi kuni 3 tk ühte asukohta.

Muud tööd

Tööde ajal jõelõigus esinevad koprapaisud tuleb likvideerida.

Kõik tööde piirkonnas olevad truubid tuleb puhastada neid ummistavast risust nii jooksvalt tööde läbiviimise ajal kui ka pärast kõikide tööde lõpetamist.

Joonis 2. Niinemäe kraavis juba kujunenud poolkaared. Vitspunutised on kavandatud meisterdada nendele poolkaartele, millel pole jõepõhjast kõrgemat settepadjandit kujunenud.

7

Tööde käigus veekogust või selle kallastelt leitud jäätmed tuleb kokku koguda ja käidelda vastavalt jäätmeseadusele.

Üldised nõuded

- tööd tuleb teha suvisel veevaesel ajal; - puutüvede ja maakivide paigutamine ning kudepadjandite taastamine jõesängis tuleb teha

koostöös RMK veeökoloogi ja/või tööjuhiga; - töövõtja peab teavitama enne tööde alustamist maaomanikku tööde tegemise ajast; - ohtlike ainete sattumise vältimiseks veekogusse peab tehnika tankimine kütusega toimuma

veepiirist vähemalt 10 m kaugusel; - kõik tekkinud jäätmed tuleb pärast tööde lõpetamist ära viia, jäätmete loodusesse jätmine on

keelatud; - pärast taastamistööde lõppemist, tuleb alal teha heakorratööd, sh korrastada ja taastada

rikutud kaldapealne ja pinnastee.

Soovitus Niinemäe kraavi looduslikule kujunemisele jätmiseks

Käesoleva lähteülesandega antakse soovitus jätta katastriüksustel Loobu metskond 308 (tunnus 27202:001:0061) ja Kruusaaugu tunnus: 27302:003:0013) paiknev Niinemäe kraavi lõik looduslikule kujunemisele ning hoiduda nimetatud alal maaparandustöödest. Soovituse eesmärk on säilitada ja soodustada looduslike hüdromorfoloogiliste protsesside toimimist ning nendega seotud elupaikade mitmekesisust.

Looduslikes vooluveekogudes on kaldavööndi puudel ja jõkke langeval puidul oluline roll sängistruktuuri kujundamisel ja elustiku toetamisel. Suur puit (lamapuit, tüved ja juuremoodustised) toimib voolusuunajana, tekitades ühetaolises sängis voolukiiruste varieeruvust, lookeid ning soodustades setete ümberpaigutumist.

Osaliselt või täielikult vees paiknev puit loob olulise pinna biokile arenguks. Biokilel põhineb suur osa vooluveekogude aineringest ja toiduahelast. Puidupindadel arenevad mikroorganismid ja vetikad ning koguneb orgaaniline aine, mis omakorda toetab selgrootute kooslusi – need on olulised nii kalade toiduks kui ka aineringe protsessides.

Samuti antakse soovitus välistada nii võsa kui suuremate puude raie kogu Niinemäe kraavi kallastel vähemalt 10 m ulatuses veepiirist. Lisaks kaldavööndist jõkke langevale puidule varjutavad kaldal kasvavad puud veepinda ja reguleerivad vooluveekogu veetemperatuuri. Kaldal kasvavate puude eemaldamine põhjustab vee soojenemist, mis omakorda mõjutab negatiivselt jahedat vett eelistavate kalade ja ka teiste veeorganismide elutegevust. Kaldavööndi taimkate seob ja filtreerib toitaineid ning setet, stabiliseerib kallast juurestiku abil ja vähendab erosiooni; taimestiku eemaldamine suurendab toitainete sissekannet ja soodustab kallaste lagunemist. Samuti on kaldapuude lehevaris ja muu orgaaniline aine oluline energiaallikas vooluveekogude toiduahelas, toetades selgrootute kooslusi ja seeläbi kõrgemaid toiduahela tasemeid.

8

Maaparandussüsteemid ja tehnovõrgud

Kavandatud tööde lõigul kuulub Niinemäe kraav maaparandussüsteemide eesvoolude hulka (maaparandussüsteemi kood 4107930010010). Lisatavad elemendid on kavandatud jõesängi hõredalt ning paigaldatavate kivide ja puutüvede maht on väike, mistõttu mõju veetaseme kõikumisele on vähene ja esineb eelkõige madalveeperioodil.

Vitspunutiste kasutamine jõesängis on tõhus looduspõhine võte nii loogete kujunemise soodustamiseks kui ka laia vooluveekogu kitsamaks muutmiseks, et põuaperioodidel koonduks vesi madalvee voolusängi. Punutised paigaldatakse voolu suunamiseks kalda lähedale sängi sisse nii, et need kitsendavad voolulõiku. Vitspunutiste jõesängi paigutamise asukohad on kavandatud arvestades kanaliseeritud Niinemäe kraavi kõrgeid kaldaid ja laia sängi, kuhu vesi mahub ära ka suurvee ajal, tekitades tulevikus settepadjanditest ajutiselt üleujutavad alad.

Lähteülesande koostaja: Tuuli Rooni

Kuupäev: 08.07.2026

9

Asukohakaardid

Joonis 3. Niinemäe kraavil kavandatud tööde lõikude paiknemine.

10

Joonis 4. Asendiplaan: vitspunutiste jõesängi paigutamise lõik 1 ja maakivide jõesängi paigutamise lõik 1. Joonisel on ära näidatud ka kahe koelmu asukohad.

11

Joonis 5. Asendiplaan: maakivide jõesängi paigutamise lõik 2 ja materjalide ladustamise ala.

12

Joonis 6. Asendiplaan: vitspunutiste lõigud 2 ja 3 ning puutüvede lõigud 1 ja 2. Puutüvede lõik 1 kattub osaliselt vitspunutiste lõiguga 3. Ligipääsud on markeeritud aladel, kus tuleb vajadusel masinatega liikuda. Puutüvede langetamine tehakse katastriüksuselt 27202:001:0038.

13

Joonis 7. Asendiplaan: lõik, mille osas tehakse käesoleva lähteülesande raames soovitus jätta see looduslikule kujunemisele.