Kiri

Dokumendiregister	Transpordiamet
Viit	7.1-2/26/12239-2
Registreeritud	21.08.2026
Sünkroonitud	03.09.2026
Liik	Valjaminev kiri
Funktsioon	7.1 Teetaristuga seotud õiguste andmine
Sari	7.1-2 Väliste isikute ehitiste ja lubade kooskõlastamise dokumendid
Toimik	7.1-2/2026
Juurdepääsupiirang	Avalik
Adressaat	Saaremaa Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis	Saaremaa Vallavalitsus
Vastutaja	Mildred Liinat (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus)
Originaal	Ava uues aknas
	Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist

Failid

7.1-22612239-2 21.08.2026 Valjaminev kiri.asice

1_KORTSI1066_EP_AA-3-01_seletuskiri.pdf

2_KORTSI1066_EP_AA-4-01_asendiplaan.pdf

Kortsi kinnistu ehitusloa taotluse kooskolastamata jatmine.pdf

1_KORTSI1066_EP_AA-3-01_seletuskiri.pdf

11.05.2026 T-1066-26 Kõrtsi, Karida küla, Saaremaa vald Üksikelamu eelprojekt

ÜKSIKELAMU EELPROJEKT

Aadress: Kõrtsi kü Karida küla Saaremaa vald Saare Maakond

Tellija: Ott Pere

Projekti koostaja: Peeter Arikas Diplomeeritud ehitusinsener tase 7 tunnistus 201467

Tel. 5115506

[email protected]

Projekti vastutav arhitekt: Rein Ailt

Volitatud arhitekt tase 7 tunnistus 173575

Tel. 56159652

[email protected]

Kudjape 2026

FIE PEETER ARIKAS Männi 4/2 93851 Kudjape alevik Saaremaa vald Tegevusluba EO, EK, EP 00177 FIE – 0001; Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 kutsetunnistus nr.201467;236295 GSM +372 5115506 Reg. nr. 11060442; EE 101455800 [email protected] A/A: EE 507700771002016185 LHV http://www.arikas.ee/

1 |30

11.05.2026 T-1066-26 Kõrtsi, Karida küla, Saaremaa vald Üksikelamu eelprojekt

PROJEKTI KOOSSEIS

A. Tekstiline osa

1. Üldosa 3 2. Asukoht, asendiplaaniline lahendus 3 3. Normdokumendid 4 4. Üldised nõuded ehitustöödele 6 5. Üldised nõuded ehitustegevuse dokumenteeerimisele 7 6. Nõuded hoone konstuktsioonile 8 6.1. Tehnilised lähteandmed 8 6.2. Koormused 8 7. Nõuded ehitamisele 9 8. Ehituslik lahendus 10 9. Konstruktsioonid 10 10.Välisviimistlus 12 11. Energitõhususe miinimumnõuded 12 12. Tehnovarustus 13 12.1. Normdokumendid 13 12.2. Olmevesi 13 12.3. Reovesi 14 12.4. Hoone kütmine 14 12.5. Hoone ventileerimine 15 12.6. Jahutusüsteem 15 12.7. Elektrivarustus 15 13. Heakord 23 14. Keskkonnakaitse 24 15. Tuleohutus 27 15.1. Üldandmed 27 15.2. Tuleohutusklass, kasutusviis, kasutusotstarve 27 15.3. Tuleohutuse tagamise põhimõtted 27 15.4. Eripärased tuleohutuspõhimõtted 28 15.5. Tuletõkke sektsioonid, tulepüsivus 28 15.6. Suitsueemaldus 28 15.7. Tuletundlikkus 28 15.8. Evakuatsiooni lahendus 28 15.9. Tuleohutuspaigaldised 28 15.10. Tehnosüsteemide tuleohutus 29 15.11. Muud tuleohutusabinõud ehitises 29 15.12. Päästemeeskonna juurdepääs ehitisele 29 15.13. Päästemeeskonna juurdepääse pööningule, katusele, keldrisse 29

2 |30

11.05.2026 T-1066-26 Kõrtsi, Karida küla, Saaremaa vald Üksikelamu eelprojekt 15.14. Väline tulekustutusvesi 29 16. Tehnilised andmed 30

B. Joonised 1. Asendiplaan 2. Põhiplaan 3. Vundamendi plaan 4. Lõige L1-L1 5. Vaated idast, läänest 6. Vaated põhjast, lõunast 7. Avatäidete spetsifikatsioon

1. Üldosa Projekti koostamise aluseks on:

- Ehitusseadustik ja muud asjasse puutuvad kehtivad dokumendid.

- Saaremaa Vallavalitsuse poolt 04.04.2026 väljastatud projekteerimistingimused nr. 2611802/01406 v01.

Projekt koostatakse kinnistu omaniku tellimusel eelprojekti staadiumis. Ehitustegevuse aluseks on kooskõlas EVS 932:2017 p. 5 kohaselt tööprojekt. Kinnistul puudub hoonestus.

Käesoleva projektiga nähakse ette üksikelamu rajamine koos terrassiga ning selle hoone tarbeks olmevee ja reoveekanalisatsiooni lahendus. Elamu hoone põhimaht moodustab ristküliku kujulise alusplaaniga hoone, mille katuse kuju on kahe poolne viilkatus. Hoone lõunapoolses otsas on lahendatud terass. Hoone on mõeldud aastaringseks kasutamiseks omaniku ja pereliikmete poolt.

2. Asukoht ja asendiplaaniline lahendus Ehituskrunt (katastritunnus 37301:005:0249) asub Saare MK, Saaremaa vald, Karida küla, Kõrtsi kinnistul. Kinnistul kasvab hästi looduslik kõrghaljastus.

Projekteeritav hoone on lahendatud krundi kesk ossa, kõrghaljastusest vabamale alale. Hoone paigutus on lahendatud põhja-lõuna suunaliselt orienteerituna.

Pääs krundile on kinnistu lõuna küljest otse avaliku kasutusega Karida-Kärla teelt. Kinnistul on lahendatud parkimine kahele sõiduautole.

3 |30

11.05.2026 T-1066-26 Kõrtsi, Karida küla, Saaremaa vald Üksikelamu eelprojekt

Peasissepääs hoonesse jääb hoone lääne poolsele küljele. Kinnistul on olemasolev elektriliitumine.

Eesti radooniriski levialade kaardi https://gis.egt.ee/portal/apps/experiencebuilder/experience/? id=f4363bc3bae34fe19e04458dc875375e andmetel paikneb krunt normaalse radooniriski alal, pinnase radooni sisaldused 10-30(50) kBq/m³ ja ei vaja täiendavaid ehituslikke vastumeetmeid.

Asukoha skeem

3. Norm dokumendid

3.1. Ehitusseadustik. 3.2. Jäätmeseadus. 3.3. MTM 01.01.2025 määrus nr. 97 “Nõuded ehitusprojektile” 3.4. MTM 17.05.2024 määrus nr 57„Ehitiste tehniliste andmete loetelu ja

pindade arvestamise alused “. FIE PEETER ARIKAS Männi 4/2 93851 Kudjape alevik Saaremaa vald Tegevusluba EO, EK, EP 00177 FIE – 0001; Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 kutsetunnistus nr.201467;236295 GSM +372 5115506 Reg. nr. 11060442; EE 101455800 [email protected] A/A: EE 507700771002016185 LHV http://www.arikas.ee/

4 |30

11.05.2026 T-1066-26 Kõrtsi, Karida küla, Saaremaa vald Üksikelamu eelprojekt

3.5. MTM 01.03.2021 määrus nr 51„Ehitise kasutamise otstarvete loetelu “. 3.6. Hoone energiatõhususe miinimumnõuded ETM 11.12.2018 määrus nr

63, muudetud 01.06.2025. 3.7. “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” SM määrus 30.03.2017 nr 17,

muudetud 01.03.2021. 3.8. Eluruumile esitatavad nõuded MTM 12.07.2020 määrus nr 85. 3.9. Saaremaa valla jäätmehoolduseeskiri. 3.10. Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega

hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid- Sotsiaalministri määrus 04.03.2002 nr 42.

3.11. EVS 840:2023 Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes.

3.12. EVS 932:2017 Ehitusprojekt. 3.13. EVS-EN 1991-1-1:2002+NA:2002 Eurokoodeks 1:

Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-1: Üldkoormused. Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused.

3.14. EVS-EN 1991-1-3:2006/AC:2009+NA:2016 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-3: Üldkoormused. Lumekoormus.

3.15. EVS-EN 1991-1-4:2005/AC:2010 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-4: Üldkoormused. Tuulekoormus.

3.16. EVS-EN 1991-1-6:2005/AC:2013 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-6: Üldkoormused. Ehitusaegsed koormused.

3.17. EVS-EN 1991-1-7:2006/AC:2010. Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-7: Üldkoormused. Erakorralised koormused.

3.18. EVS-EN 1997-1:2005+NA:2006 Eurokoodeks 7: Geotehniline projekteerimine. Osa 1: Üldeeskirjad.

3.19. EVS – EN -1-1:2005 Puitkonstruktsioonide projekteerimine. 3.20. EVS – EN 15251:2007 Sisekeskkonna algandmed hoonete

energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, soojuslikust mugavusest, valgustusest ja akustikast.

3.21. EVS 840:2017 Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes.

3.22. EVS 842:2003 Ehitise heliisolatsiooni nõuded. Kaitse müra eest. 3.23. EVS-EN 1627 Uksed, aknad, rippfassaadid, võred ja luugid.

Sissemurdmiskindlus. Nõuded ja liigitus. 3.24. EVS-EN 1906 Akna- ja uksetarvikud. Ukselingid ja -nupud. Nõuded ja

katsemeetodid. 3.25. Tarindi RYL 2010.

5 |30

11.05.2026 T-1066-26 Kõrtsi, Karida küla, Saaremaa vald Üksikelamu eelprojekt

3.26. Sisetööde RYL 2013. 3.27. Maalritööde RYL2012. 3.28. RIL 107-2012 Ehitiste vee- ja niiskuskaitse juhend. 3.29. ET-1 0207-0068 Hea ehitustava. 3.30. RT 80-11202-et Hoone kaitseplekid. 3.31. RT 14-10984-et betooni suhtelise niiskuse mõõtmine (2010).

Tööde kvaliteeditingimuste määramisel peab võtma aluseks Eestis kehtestatud nõuded, normid ja määrused. Juhul kui Eestis vastavad normid puuduvad, lähtutakse Soome Vabariigis kehtivatest nõuetest ja normidest. Kvaliteeditingimuste määramisel tuleb võtta aluseks järgmised normdokumendid: Tarindi RYL2010 - Ehitustööde kvaliteedi üldnõuded. Hoone piirde- ja kandetarindid. Maa RYL2010 - Ehitustööde kvaliteedi üldnõuded. Hoone ehituse pinnasetööd. Sisetööde RYL2013 - Ehitustööde kvaliteedi üldnõuded. Hoone sisetööd. Maalritööde RYL2012 - Maalritööde kvaliteedi üldnõuded ja viimistlus- kombinatsioonid. Aknad peavad vastama standardile SFS 3304 ja standardile SFS 4433. Akende õhu- ja veepidavus ning vastupidavus tuulekoormisele peavad vastama RT 41- 10027 (SFS 3304) klassi 1 nõuetele. Klaaspaketid peavad vastama standardile SFS 4704 või E0332, pr. EN 1279. Ülejäänud küsimustes akende osas on aluseks Tarindi RYL 2010 p. 1242 Aknad Uksed peavad vastama standarditele SFS 4434 ja SFS 4487. Ülejäänud küsimustes akende osas on aluseks Tarindi RYL 2010. Uste ja akende paigaldamisel lähtuda Tarindi RYL 2010 p.731 Akende ja uste paigaldamine ja p.911 Soojustamine toodud nõuetest. Soojustamisel järgida Tarindi RYL 2010 p.911 Soojustamine toodud nõudeid. Hüdroisolatsioonitööde teostamisel lähtuda Tarindi RYL 2010 p.921 Piirdetarindite hüdroisolatsioonitööd toodud nõuetest. Maalritööd tuleb teostada silmas pidades Maalritööde RYL 2012 toodud nõudeid. Põrandate paigaldamisel jälgida Sisetööde RYL 2013 toodud nõudeid.

4. Üldised nõuded ehitustöödele Vastavalt Ehitusseadusele peavad tehtavad Ehitustööd vastama Heale Ehitustavale vastavalt ET-1 0207-0068. Käesoleva hoone ehituse kvaliteedile esitatavate nõuete aluseks on Soome Standardiseerimisliidu (SFS) ehitusstandardid, Soome Ehitusteabe Fondi

poolt koostatud Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded RYL ja RT juhendkaardid. Kasutatavad ehitustooted peavad omama CE märgistust. Ehituse peatöövõtja peab tajuma käesoleva hoone terviklikkust ja oma tegevuse loogilisust, et garanteerida ehituse kvaliteet. Projekti joonised, seletuskiri ja spetsifikatsioonid moodustavad terviku ja neid tuleb käsitleda

6 |30

11.05.2026 T-1066-26 Kõrtsi, Karida küla, Saaremaa vald Üksikelamu eelprojekt

koos. Käesolevat arhitektuurse osa köidet tuleb käsitleda ka koos teiste antud objekti ehitusprojekti osadega. Kõikidest tekkivatest küsimustest ja ehituslikest konfliktidest peab Ehitaja koheselt teavitama arhitekti juhise saamiseks.

 Kõikide materjalide ja konstruktsioonide kasutamisel peab ehitaja kursis olema vastavate paigaldus- ja käsitlusjuhenditega. Tehtavad tööd ja kasutatavad materjalid peavad vastama toote valmistaja poolt toote paigaldamiseks antud juhistele. Need tuleb vajadusel hankida materjalide ja konstruktsioonide tootjatelt või müüjatelt.

 Kui on tegemist muudest riikidest (mitte Eesti, Soome, Rootsi, Saksa) tarnitud ehitustoodetega, võib olla kasutusjuhendites meie tingimustesse mittesobivaid juhtnööre. Sel juhul tuleb juhinduda eelkõige Normide RYL, RIL, By, juhendite RT-, LVI-, Ratu-, ST-ja standardite EVS, EVS-EN, EVS-EN ISO nõuetest.

 Väliskeskkonna koormusklass RL11.

5. Üldised nõuded ehitustegevuse dokumenteerimisele Oma ehitustegevuses peab ehitusettevõtja lähtuma:

 EV ehitusseadustik.  EV MTM määrus nr. 3 vastu võetud 14.02.2020 „Ehitamise

dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja esitamisele esitatavad nõuded“.

 Töövõtja kohustus on kontrollida ehitusplatsi vastavust joonistele ja tööde selgitustele enne töövõtuga alustamist.

 Kui töövõtja leiab lähtetingimustes või eelnevalt teostatud tööde osas erinevusi projektdokumentatsioonist või töökoosolekute protokollides otsustatuga on ta kohustatud viivitamatult teavitama tellijat või/ja esindajat.

 Töövõtjal ei ole õigust kõrvale kalduda ehitusprojektis määratud materjalidest, lahendustest.

 Töövõtjal on õigus teha valikuid projektdokumentatsioonis kirjeldamata materjalide ja lahenduste osas kooskõlastades need enne tööde planeerimist ja kulutuste tegemist objekti tellija esindaja ja projekteerijaga.

 Töövõtja on kohustatud mitte realiseerima eelprojekti staadiumi lahendust, kui see on tema jaoks arusaamatu. Antud juhul on töövõtja kohustatud sellest teavitama tellijat ning koostöös tellijaga tellima arusaamatu lahenduse detailsema lahenduse.

 Töövõtja peab järgima, käesolevat projekti, materjalide paigaldamisjuhiseid, tehnoloogilistest protsessidest kõrvalekalded ei ole lubatud.

7 |30

11.05.2026 T-1066-26 Kõrtsi, Karida küla, Saaremaa vald Üksikelamu eelprojekt

 Töövõtja on kohustatud peale ehitustegevuse lõpetamist edastama tellijale hoone hooldusjuhendi.

6. Nõuded hoone konstuktsioonile 6.1. Tehnilised andmed

6.1.1. Kavandatav kasutusiga Ehitise kande- ja kande-piirdetarinditel on projekteeritud kasutusiga 50 aastat (kategooria 4. EVS-EN 1990:2002). Katusekattel (va. värvkate, võõpkate ja SBS kate) on projekteeritud kasutusiga 50 aastat (kategooria 4. EVS-EN 1990:2002). Raudbetoontarindite nõutav kestvus tagatakse tarindi asukoha keskkonnaklassile vastava tugevusklassi ja koostisega betooni ning kohaste kaitsekihtide kasutamisega järgmiselt: - Vertikaalsed ja horisontaalsed tarindid välistingimustes vastavalt keskkonnaklassile XS1+XF4 Terastarindite nõutav kestvus tagatakse tarindi asukoha keskkonnaklassile vastava korrosioonikaitse (värv, kuumtsink) kasutamisega järgmiselt: - Terastarindid välistingimustes vastavalt keskkonna saasteklassile C4.

6.2. Koormused

6.2.1. Kasuskoormused Kogu hoone konsturktiivsete osade lahenduse aluseks on vastavalt standardile EVS-EN 1991-1-1:2002+NA:2002 • Üldiselt: grupp A qk = 2,0 kN/m², Qk=2,0kN • Horisontaal koormus barjääridele, piiretele: qk = 1,0 kN/m, • Katusekoormused: Katusele pääseb ainult hoolduseks Grupp H qk = 0,75 kN/m2, Qk=1,5kN 6.2.2. Lumekoormus Vastavalt standardile EVS-EN 1991-1-3:2006/NA:2016 Lumekoormuse normsuurus maapinnal sk=1,5kN/m². Lumekoormuse kujutegur hoone katusel µ1=0,8 Lumehangede kujutegurid vastavalt EVS-EN 1991-1-3:2006 /NA:2016 p5.3.6

6.2.3. Tuulekoormus Vastavalt standardile EVS-EN 1991-1-4:2005/A1:2010+A1:2010/NA:2010 Keskmine tuulerõhu baasväärtus qref= 276 N/m2 (vref=21m/s). Maastikutüüp II, linnaväline maastik madalate piiretega, hajali paiknevate hoonete ja puudega. Ehitise arvutuslik kõrgus ümbritsevast maapinnast 5,3m.

8 |30

11.05.2026 T-1066-26 Kõrtsi, Karida küla, Saaremaa vald Üksikelamu eelprojekt

Varutegurid Ajutised, dünaamilised koormused 1,5 Alalised, staatilised koormused 1,2

7. Nõuded ehitamisele.

Betoonristlõike mõõtmed: Ehitis kuulub tolerantsiklassi 1. Talad ja plaadid: Tala või plaadi kalle ±(10+L/500)mm Ristlõiked: Plaatide ristlõike mõõtmed: kui li<150mm siis ±10mm kui li=400mm, siis ±15mm kui li>2500mm, siis ±30mm Ristlõike täisnurksus : 0,04a või 10mm (mitte üle 20mm) Sarruse asend ristlõikes: Sarruse kaitsekiht cn=cmin-10mm Sarruse hälve ristlõike sisepinna poolel: kui h<150mm, siis +10mm kui h=400mm, siis+15mm kui h>2500mm, siis+20mm Ülekattejätkud: -0,06xl, kus l ülekatte pikkus Pinna sirgsus: Vormitud või tasandatud pinna tasapinnalisus: üldine L=2m 9mm kohalik L=0,2m 4mm Mittevormitud pinna tasapinnalisus: üldine L=2m 15mm kohalik L=0,2m 6mm Nõuded betoonpinna viimistlusele. Kvaliteeditegur – Vormipind klass “A” Ristlõike kaldsus: h/25 või b/25 (mitte üle 30mm) Serva sirgus:kui L<1m, siis 3mm kui L>1m, siis 5mm/m (mitte üle 10mm) Avad ja sisetükid: ±10mm Armeeringu kaitsekiht: Konstruktsiooniklass S4, Minimaalne kaitsekiht 45mm, lubatud tolerants 10mm. Kitsekiht valitud 45mm. Nõuded metalliosadele. Metalli ja selle keevisühenduste korrosioonikaitse tasemel C4. Kattevärvid arvestades korrosioonikaitse taset C4. Tehnilised põhinõuded hoone kandetarinditele. Projekteeritud kasutusiga: Hoone projekteeritavate tarindite tööead: - Hoone kandetarindid (seinad, katus) kasutusiga klass D (50 aastata) - Värvkatted klass F (10 aastat) Tagajärgede ja töökindlusklass Töökindluse eristamise eesmärgil on kandetarindite tagajärgede klassiks CC2. Tagajärgede klassi CC2 korral on töökindluse klassiks RC2.

9 |30

11.05.2026 T-1066-26 Kõrtsi, Karida küla, Saaremaa vald Üksikelamu eelprojekt Käesolev seletuskiri on osa eelprojektist nr. T-1066-26, teise osa moodustavad joonised. Ehitustööd teostada Hea Ehitustava (ET-10207-0068) kohaselt, vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele tulekaitse, tervisekaitse ning ehitustööde teostamise normatiividele. Rajatavad ehitused peavad vastama Ehitusseadustikus § 11 esitatud nõuetele. Ehitustegevuse alustamisel esitada nõuetekohane ehitise alustamise teatis. Elamu sisekliima klassiks on projekteeritud klass II ning soojuslik mugavusklass on „C”. Hoone konstruktiivsete osa projekteerimisel on arvestatud alljärgnevate koormustega: Katuslae omakaal 1,2 kN/ m² Lumekoormus (projektsioonis) 1,5 kN/ m² Tuulekoormus seintel 0,32/-0,18 kN/ m² Ruumide kasuskoormus klass A 2,0kN/ m² Dünaamiliste koormuste ülekoormustegur 1,5 Ülekoormustegur omakaalul 1,2 Käesolev seletuskiri on osa eelprojektist, teise osa moodustavad joonised. Käesolevas projektis lahendatud hoone kuulub EV Ehitusseadustiku alusel energiatõhususe miinimumnõuetele vastavust tõendatavate hoonete hulka. Ehitustegevuse alustamisel esitada nõuetekohane ehitise alustamise teatis.

8. Ehituslik lahendus Üksikelamu maht moodustab ristküliku kujulise alusplaaniga hoone, mille katuse kuju on kahepoolse kaldega viilkatus. Katuse kalle on 30⁰ .

Peasissepääs hoonesse on hoone ida poolsest küljest. Sissepääsust pääseb läbi esiku ja koridori elutuba-kööki. Üksikelamu on ühe korruseline. Hoones on elutuba- köök, 3 magamistuba, WC, dušširuum, leiliruum, majandusruum ning terass. Elutuba-köögi mahu osas puudub vahelagi, ruum on avatud kuni katuseni. Hoonel on ülejäänud ruumide mahu ulatuses külm pööning.

Hoone lõunapoolse terassi kohale on lahendatud katus.

9. Konstruktsioonid

Elamu vundamendiks on lahendatud plaatvundament. Kandvateks vundamendi osadeks on hoone välisseinte alused plaatvundmendi ääre kandeosad. Vundament rajada monoliitbetoonist Plaatvundndament rajada tihendatud killustik16/32 alusele

Betooniks C25/30 S4 XC2. Killustikaluse tihedus peab vastama tasemele min E1≥50MN/m².

Vundamendid on väljast poolt lahendatud katta õhekrohviga.

10 |30

11.05.2026 T-1066-26 Kõrtsi, Karida küla, Saaremaa vald Üksikelamu eelprojekt

Hoone põrandate kandeosa on lahedatud plaat vundamendile, mis on alt soojustatud. Põranda soojustuseks EPS 120 300mm. Põranda valukihi paksus 100mm. Hüdroisolatsiooniks kasutada ehituskilet paksusega 0,2mm, paanide ülekate 20cm. Põranda armeeringuks armatuurteras B500H võrk 150x150x6mm Võrgu jätkude ülekate 30cm. Põrandavalu sisse on lahendatud vesikütte torustik.

Käesoleva projekti mahus ei käsitleta vundamendi detaillahendusi. Detailsemate lahenduste saamiseks tuleb tellida eraldi projekt.

Hoone kandvateks seinteks on välisseinad, millele toetuvad katuse sõrestikfermid.

Elutoa-köögi ruumi mahus puudub vahelagi, ruum on avatud kuni katuslaeni. Ruumi keskosas on lahendatud pikki hoonet kulgevaid välisseinu siduv puidust vahetala ristlõikega 95x195mm. Vahetala kinnitada välisseina ülemise vöö külge. Elutoa- köögi ja pööningu osa vahelise seina konstruktsioon on lahendatud analoogselt välisseinaga. Ära on jäetud tuulutusvahe ja välisvooderdus.

Välissein on lahendatud puitprussidest ristlõikega 45x195mm kandeosaga.

Puitprusside vahe täita avatud pooridega mineraalse villsoojustusega, mille Umax 0,033W/mK. Katta väljast poolt 50mm ja tuuletõkke katet omava mineraalse villaga. Välisseina karkass katta seest poolt aurutõkkega ning paigaldada puitroovitus 45x45mm. Roovituse vahe täita mineraalse villaga. Sein voodedada seest poolt kipsplaadiga.

Kergvaheseinad on lahendatud 45x95mm karkass vaheseinana, mille karkassi vahe täita min villaga ja vooderdada kipsplaadiga.

Vahelae kandva osa lahenduseks on lahendatud puitnaagel fermi alumise vööga. Vahelae soojustuseks pööningu osas min.vill 500mm.

Hoone mahu osas on katuse kandvaks osaks puitsõrestik ferm. Katusekatteks on lahendatud puitroovitusele ristlõikega 45x45mm mürasummutuskattega profiilplekk Klassik kate. Katuse sarikate peale paigaldada aluskate ning tuulutusliist ristlõikega 32x50mm.

Katuslae osas katuse fermi vahe täita mineraalse villsooustusega. Ruumi seest poolt lisada lisa puitprussidest roovitus puidu ristlõikega 45x195mm, vahe täita mineraalse villaga. Sellele kinnitada aluspaber, ning puitroovitus 22x100mm, samm 40cm. Roovituse külge kinnitada sisevooderdus.

Terassi katuse kande osaks on lahendatud puidust sarikad ja talad. Varikatuse ei ole lage. Selle täpne lahendus esitada järgmises projekti staadiumis.

11 |30

11.05.2026 T-1066-26 Kõrtsi, Karida küla, Saaremaa vald Üksikelamu eelprojekt

Vahelae sisemiseks vooderduseks kipsplaat, mis kinnitub puitroovile ristlõikega 22x100mm, samm 400mm. Roovituse alla paigaldada aluspaber.

Kasutatavad puitmaterjalide tugevusklass on C24, niiskussisaldus max 18%.

10. Välisviimistlus Hoone välisseinte välisviimistlus koosneb horisontaalselt paigaldatud vooderlaudisest. Laudise tooniks on tumehall, tooni nr. Tikkurilla 564X. Sokli osa täiendavaks viimistluseks on halli tooniline õhekrohv Sando F NN 01.54. Katuse katteks tumeda hallitooniline, RR23 katuseplekk Klassik.

Avatäited on PVC raamidega, 3 x klaaspaketiga ja tumehalli värvi, tooniga Metbrush Platin. Aknaplekid ja muud plekitooted tumehalli tooniline teras Ral RR23.

Hoone katusele paigaldada terassi juures ning hoone fassaadi väljapääsu juures lumetõkendid. Samas mahus paigalada sadevete rennid ning allaviigu torud.

11. Energiatõhususe miinumumnõuded. Käesolevas projektis lahendatud elamu energiatõhususe nõuded kooskõlas Ehitusseadustiku § 62 alusel. Hoonele on koostatud energiamärgis. Arvutuse tegemisel on aluseks olnud järgnevad lähteandmed: Välispiirete soojusjuhtivus: Välisseinad U = 0,12 (W/(m2K)) Põrandad pinnasel U = 0,12 (W/(m2K)) Pööningu lagi U = 0,10 (W/(m2K)) Aken U = 0,80 (W/(m2K)) Välisuksed U = 1,00 (W/(m2K)) Aknende päikeseläbivustegur g = 0,4. Hoone katuse kalle on 300 ja ta paikneb männimetsa sees, kus maja ümbritsevate puude kõrgused on 10..15m vahel. Maja pikem külg asetseb 34,620 ida suunas. Puudest tekkivad varjud vähendavad tugevasti päikesepannelide võimalikku tootlust. Puud on madalamad majast ida suunas, hommiku päikese poole. Lõuna ja lääne küljes kasvavad kõrgemad puud. Omaniku soov säilitada maantee ja maja vahelisel alal max kõrghaljastust. Päikesepaneelide efektiivsus tugevalt langeb. Samas ei saa kasutada maakütte versiooni ilma suurema mahuliselt puit eemaldamata. Projekteeritud üksikelamule on arvutatud kaalutud energiatõhususarvuks (ETA) vastavalt ETA=154 kWh/m2a, B klass.

12 |30

11.05.2026 T-1066-26 Kõrtsi, Karida küla, Saaremaa vald Üksikelamu eelprojekt

Hoone jahutamiseks on lahendatud vabajahutus. Vabajahutuse versiooniks on arvestatud põrandakütte temperatuuri alandamine vastavalt vajadusele.

12. Tehnovarustus.

12.1. Kasutatavad normdokumendid:

 Vabariigi Valitsuse seadus “Ehitusseadustik”.  Majandus ja Kommunikatsiooniministeeriumi määrus nr. 97 „Nõuded

ehitusprojektile 01.01.2025 a.  EV Riigikogu Veeseadus.  EV Keskkonnaministri määrus nr 31, vastu võetud 01.10.2019

“Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus”.

 EVS 932:2017 Ehitusprojekt.  EVS 835:2022 Hoone veevärk.  EVS 846:2021 Hoone kanalisatsioon.

Ehitustööd tuleb teostada vastavuses Eesti Vabariigis kehtivate seaduste ja muude õigusaktidega, samuti projektlahendusest tulenevate teiste normide ja standarditega.

Käesoleva projekti teostamist puudutavate Eestis kehtivate seaduste ja õigusaktide tundmine on tööde teostaja vastutusel.

12.2. Olmevee saamine on lahendatud kinnistule rajatava puurkaevu baasil. Puurkaevu rajamiseks on vajalik koostada eraldi vastavat pädevust omava isiku

poolt projekt ning taotelda ehitusluba. Käesolevas projektis märgitud kaevu asukoht on tinglik. Elamu olmeveevarustuse lahendamiseks rajatakse veetrass PE tüüpi

plastikust survetorust De32mm alates puurkaevust hooneni. Ehitamisel kasutada CE märgisega tooteid.

Veetrassi paigaldussügavus on min. 1,2m allapoole maapinda.

Külmumissügavusest kõrgemale paigutuse puhul soojustada veetrass. Veetorustiku külmumissügavusest kõrgemale paigutuse puhul lahendada trassi paigutus eraldi

nõuetekohase soojustusprojektiga. Trass rajada kooskõlas trasside paigalduse normidega 150mm liivpadjale.

13 |30

11.05.2026 T-1066-26 Kõrtsi, Karida küla, Saaremaa vald Üksikelamu eelprojekt

Elutarbelise soojavee saamine on projekteeritud õhk-vesikütte boileri baasil. Boiler paigaldada kooskõlas seadme tootjapoolsetele juhenditele majandusruumi.

12.3. Reovete käitluseks on lahendatud kinnistule projekteeritava/rajatava nõuetekohane bioloogilise puhasti ja imbväljaku baasil.

Hoone väliste kanalisatsioonisüsteemide rajamisel võtta arvesse eelnevalt nimetatud töös lahendust .

Ohutus: ära sisene ilma vajaduseta kaevikusse!

Kaevise seinte sisse vajumine võib põhjustada Teile tõsiseid vigastusi. Tõstmise ajal väldi äkilisi liigutusi ja ära seisa mahutite all!

Kaevetöödel kanna alati kaitsekiivrit, turvajalatseid ja korralikke tööriideid.

Reovete kanaliseerimiseks rajatakse isevoolne kanalisatsioonitorustik De110PV hoonest kuni puhastini. Torustik paigaldada kaldega 1,5cm/m.

Kanalisatsioonitrassi kaevudena kasutada tehases valmistatud D300PE kaeve. Kanalisatsiooni süsteemi rajamisel kasutada CE märgisega tooteid. Kinnistu arvutuslikud veekogused: 0,5 m³/d ja 1,5 l/s. Reostuskoormus 0,3 kgBHT7/d Reostuskoormus 5 IE Heitveetrassi paigaldussügavus on min. 0,8m allapoole maapinda.

Heitvete süsteemi rajamiseks koostada vajadusel nõuetekohane projekt.

12.4. Hoone kütmine toimub õhk-vesi seadme baasil. Õhk-vesi kütte lahenduse paigaldamiseks koostada eraldi projekt. Inverter-tüüpi maasoojuspumba SCOP

14 |30

11.05.2026 T-1066-26 Kõrtsi, Karida küla, Saaremaa vald Üksikelamu eelprojekt

(külma kliima, põrandaküte) - 4,70 - määruse vaikeväärtus. Õhk-vesi kütte siseseade paigaldada majandusruumi. Hoones on lahendatud kütmine põrandaküttega, mille tarbeks on lahendatud põrandasse küttetorustik.

Saunas leiliruumi kütteks on lahendatud elektriline keris.

Elamu elutuppa on lahendatud kergekaalulise kamin-ahju paigaldus. Korstnaks on lahendatud metallist moodulkorsten.

12.5. Hoone ventileerimine on lahendatud soojustagastusega sisse-väljatõmbe ventilatsioonina. Hoonesse on lahendatud ventseade rootoriga, suhtarv vähemalt 0,8 ning SFP kuni 1,5. Hoone jahutamiseks on lahendatud vabajahutus.

12.6. Jahutussüsteem

Külmaallikas (õhk-vesi kütteseade):

Kondensaadi vältimine: Kuna horisontaalse maakontuuri temperatuur on suvel vahemikus 4–12 °C, peab automaatika reguleerima pealevoolu temperatuuri, et vältida kastepunkti tekkimist ja kondensaadi ohtu põrandapindadel.

Mugavus: Põranda pinnatemperatuur hoitakse tasemel, mis ei lange alla 20 °C, tagades tervisliku ja mugava sisekliima.

Vabajahutuse versiooniks on arvestatud põrandakütte temperatuuri alandamine vastavalt vajadusele.

12.7. Elektrivarustus.

Lahendada olemasoleva liitumispunkti ja paigaldatava sisestuskaabli baasil. Liitumiskilbist edasi ehitab liituja hoonele välis- ja siseelektripaigaldise ja esitab elektripaigaldiste kohta kasutuselevõtu tehnilise auditi protokolli, nõuetekohasuse deklaratsooni ja teatise."

Antud projektiga on lahendatud järgmised allosad:  Elektrivarustus  Jaotuskeskuste kirjeldused  Juhistike kirjeldused  Jõuvõrgu kirjeldus  Pistikupesad kirjeldused  Üldvalgustuse kirjeldus

Elektriliitumispunkt asub kinnistu keskosas. FIE PEETER ARIKAS Männi 4/2 93851 Kudjape alevik Saaremaa vald Tegevusluba EO, EK, EP 00177 FIE – 0001; Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 kutsetunnistus nr.201467;236295 GSM +372 5115506 Reg. nr. 11060442; EE 101455800 [email protected] A/A: EE 507700771002016185 LHV http://www.arikas.ee/

15 |30

11.05.2026 T-1066-26 Kõrtsi, Karida küla, Saaremaa vald Üksikelamu eelprojekt

Elektrilised põhiandmed

Projekteeritava hoone elektritehnilised näitajad: Üksikelamu Hoone kasutusviis on I ja vastavalt Siseministri 01.03.2021 määruse nr. 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ § 20 Kaabli tuletundlikkus, kasutada hoones kaableid, mille tuletundlikkus on vähemalt Dca-s2,d2,a2. Kui seadmete kasutusotstarve nõuab suuremat tuletundlikkust, valida lähtuvalt kasutusotstarbest nõutav tuletundlikkus.

Kasutatav juhistikusüsteem TN-C- S ( 5-juhtmeline, L1, L2, L3, PE, N) Nimipingega 3x230/400V, 50Hz. Installeeritav võimsus 25 kW Eeldatav tarbimisteguri väärtus k= 0,35 (üldtarbijatele) Küttele k= 1,0 Arvutuslik võimsus lahendatakse põhiprojekti staadiumis Arvutuslik vool lahendatakse põhiprojekti staadiumis Päikesepaneelid käesolevas projektis ei lahendata Peakaitsme suurus Soovituslikuks min. peakaitsesuuruseks oleks 3 x

25A. Hoone elektripaigaldise prognoositavad võimsused Üldtarbimine: Valgustus, pistikupesad 3,0 kW Elektripliit 8,0 kW Pesumasin 2,0 kW Nõudepesumasin 2,0 kW Kütte/Soojavee seadmed 6,0 kW Elektriline keris 6,0 kW Abiseadmed 3,0 kW Prognoositav Installeeritav võimsus kokku 25 kW Erivõimsuse meetodil tarbimisvõimsus on 15 kW Arvutuslikuks peakaitsme suuruseks 25 A

Klimaatilised tingimused/erinõuded seadmetele

Kõik materjalid ja seadmed peavad olema ette nähtud pidevaks ja pikaajaliseks tööks allpool nimetatud klimaatilistes tingimustes . Elektrimaterjalide ja –seadmete vastupidavus keskkonnatingimustele peab olema järgmine:

16 |30

11.05.2026 T-1066-26 Kõrtsi, Karida küla, Saaremaa vald Üksikelamu eelprojekt

Välistemperatuurid: - Kõik elektriseadmed -30 °C / +35 °C - Maa-alused kaablid +30 °C Sisetemperatuurid: - Kui paigaldatakse hoones, mille olulised konstruktsioonid omavad head soojusisolatsiooni ja adekvaatset ventilatsiooni: +30 ° C.

Kaitseastmed - Väljas IP54 - Märgadel aladel IP55 - Niisketes ja rõsketes ruumides IP44

- Kuivad alad IP20

Seadmete mõõtmed

Töövõtja peab kindlustama, et kõiki tema poolt tarnitud seadmed on uued ja saaks kohandada projektdokumentatsioonis näidatud positsioonidega ilma konstruktsiooniliste muudatusteta.

Normdokumendid

Projektdokumentatsiooni koostamisel ja ehitustöödel tugineda järgmistele seadustele ja eeskirjadele: Projektdokumentatsiooni koostamisel tugineda järgmistele seadustele ja eeskirjadele:

 EVS 932:2017 Ehitusprojekt.  Seadme Ohutuse seadus  Elektriseadmete ehituse eeskiri.  Ehitusseadustik  Majandus- ja taristuministri määrus nr.: 97, 01.01.2025. a. „Nõuded

ehitusprojektile“  EVS-IEC 50110:2023 „Elektripaigaldiste käit”.  EVS-EN 61140:2016 Kaitse elektrilöögi eest. Ühisnõuded paigaldistele ja

seadmetele.  EVS-HD 60364-7-701:2007 Nõuded eripaigaldistele ja-paikadele (vann ja

dušš)  EVS-HD 60364-4-41:2007 Kaitseviisid. Kaitse elektrilöögi eest.  EVS-HD 60364-4-42:2011 Kaitseviisid. Kaitse kuumustoime eest.  EVS-HD 60364-4-43:2010 Kaitseviisid. Liigvoolu kaitse.  EVS-EN 60099 Liigpingepiirikud (osa 1; 4 ja 5)

17 |30

11.05.2026 T-1066-26 Kõrtsi, Karida küla, Saaremaa vald Üksikelamu eelprojekt

 EVS-HD 60364-5-559:2013 Osa 5-55:Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Valgustid ja valgustuspaigaldised.

 EVS-EN 12464-1:2011 Valgus ja valgustus, Töökohavalgustus.  EVS-IEC 1838:2000 Valgustehnika, Hädavalgustus.  EVS-EN 50172:2005 „Evakuatsiooni hädavalgustussüsteemid”.  EVS-HD 60364-5-54:2011 Osa 5-54:Maandamine, kaitsejuhid ja kaitse-

potentsiaaliühtlustus  EVS-HD 60364-5-52:2011 Osa 5-52:Maandamine ja kaitsejuhid  EVS-EN 60529:2001 Ümbristega tagatavad kaitseastmed (IP-kood).  10421629-JV ST Eesti Energia (0,4…20kV) võrgustandardid .  EVS-EN 62305 Piksekaitse (osad 1/2011; 2/2013 ja3/2011)  EVS-HD 60364-4-443:2007 Kaitseviisid. Kaitse pingehäiringute ja

elektromagnetiliste häiringute eest. Jaotis 443: Kaitse pikse- ja lülitusliigpingete eest

 „Hoone tehnosüsteemide RYL 2002”, II osa.

Juhul, kui elektripaigaldise teatud eriosade kohta tekkivad küsimused, lähtuda normdokumentide järgmisest pädevusejärjestusest: 1. Eesti Vabariigi seadused, 2. Eesti Vabariigi määrused, 3. Eesti Vabariigi standard, 4. Euroopa standardid (EN-HD, EN, jt.) 5. IEC- või rahvuslikest standarditest (SFS, DIN jt.). Kui tekib vastuolu erinevates normdokumentides esitatud nõuete vahel, mõne üksikjuhtumi lahendamisel, siis tuleb juhinduda nõudest, mis esitab antud probleemi lahendamiseks kõrgendatud tingimused. Küsimused, mida pole kajastatud käesolevas projektis või on ebaselged, lahendatakse põhiprojekti käigus kooskõlastatult projekti autori ja töö tellijaga.

Nõuded paigaldatavatele elektriseadmetele Paigaldatavad elektriseadmed peavad vastama EL madalpingeseadmetele ja elektromagnetilise ühildatavuse direktiivide (2006/95/EÜ ja 2004/108/EÜ) alusel kehtestatud tootestandardite ning omama CE vastavusmärki, lähtudes „Toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduses” toodut nõuetele. Valitud seadmeid ja materjale võib asendada ainult tehniliste parameetrite poolest samaväärsete ning Eesti Vabariigis kehtivatele ohutus- ja kvaliteedinõuetele vastavate seadmetega ja materjalidega. Kõik materjalid ja seadmed peavad olema uued.

Seadmete kasutuselevõtt

Elektripaigaldise ehitaja varustab tellijat (tellija esindajat) süsteemi kasutuse- ja hooldusjuhenditega ning korraldab süsteemi ekspluatatsiooniks vajaliku koolituse.

18 |30

11.05.2026 T-1066-26 Kõrtsi, Karida küla, Saaremaa vald Üksikelamu eelprojekt

Töö üleandmisel annab töövõtja üle ka tehtud paigaldisele vastavad teostusjoonised. Vastavalt Seadme Ohutuse Seadusele kuulub hoone elektripaigaldis 3 liigi elektripaigaldiste hulka ja kasutuselevõtu audit teostatakse, volitatud tõendamisasutuse poolt. Korduv hindamine teostada objektile üks (1) kord (15) viieteistkümne aasta jooksul. Hoone elektriseadmete kasutuselevõtt võib toimuda peale paigaldises elektritööd teostanud ettevõtja poolt korraldatud kasutuselevõtu auditit, mille käigus veendutakse, et elektripaigaldis vastab Seadme Ohutuse Seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele. Paigaldis esitatakse hindamiseks volitatud tõendatud asutusele. Kontrollimis- ja mõõtetoimingute teostamisel tuleb lähtuda eelkõige standardist EVS-HD 384.6.61 S2.2004 „Ehitiste elektripaigaldised. Osa 6- 61: Kontrolltoimingud. Kasutuselevõtukontroll”. Kontrolltoimingute teostamine/ korraldamine ja elektripaigaldise dokumentatsiooni koostamine ning auditi korraldamine kuulub elektritööde teostaja töövõttu.

Välisvõrgu kirjeldus

Väliselektrivarustus lahendatakse põhiprojekti staadiumis. Uus elektrivarustus, rajatakse maakaabelliinina 1W1.1 alates Liitumiskeskusest LK, kuni hoone uue peakeskuseni PJK. Kaabelliin rajatakse kogu ulatuses kaablikaitsetorus mehaanilise vastupidavusega 750N. Suvemaja hoone paigaldisele rajatakse maanduspaigaldis valgumistakistusega 30 oomi. Välisvalgustuse ja muude välispaigaldiste elektrivarustust vajavate seadmete lahendused lahendatakse põhiprojektis.

Madalapinge peajaotussüsteemid ja elektriarvestus.

Elektrikeskused, kui aparaadikoosted peavad vastama Eesti Vabariigi standardi EVS-EN 60439 seeria MADALPINGELISED APARAADIKOOSTED nõuetele. Keskuste sektsioonidevahelised eraldusseinad peavad olema kaarleegikindlad; sektsiooni hooldust ja remonti peab saama teha nii, et poleks häiritud teiste sektsioonide töö. Toite-jaotusvõrgu peamised keskused (peajaotuskeskus PJK ja jaotuskeskused JK) on varustatud ülepingekaitsmetega vastavalt standardite (EVS, EN, IEC) nõuetele. Keskused peavad olema lukustatavad. Keskuste ees peab olema vaba teenindusruumi min. 1,5m. Keskused paigaldatakse selliselt, et uks avaneks vähemalt 120 kraadi. Keskusetootja peab andma kooste kohta alljärgnevat informatsiooni: • nimesildid; • tähised; • paigaldus-, käidu-, ja hooldusjuhised. FIE PEETER ARIKAS Männi 4/2 93851 Kudjape alevik Saaremaa vald Tegevusluba EO, EK, EP 00177 FIE – 0001; Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 kutsetunnistus nr.201467;236295 GSM +372 5115506 Reg. nr. 11060442; EE 101455800 [email protected] A/A: EE 507700771002016185 LHV http://www.arikas.ee/

19 |30

11.05.2026 T-1066-26 Kõrtsi, Karida küla, Saaremaa vald Üksikelamu eelprojekt

Kõik koosted tuleb varustada ühe või mitme vastupidavalt tähistatud ja nähtavale kohal kinnitatud sildiga, mis on nähtavad ja loetavad ka pärast kooste paigaldamist. Nimesildile tuleb kanda: • tootja nimi ja kaubamärk (tootja all mõeldakse organisatsiooni (juriidilist isikut), kes võtab endale vastutuse valmis kooste eest); • tüüp, identifitseerimisnumber või muud tähised, mille järgi võib tootjalt saada kogu vajaliku informatsiooni antud toote kohta. Soovitatav on kanda kooste nimesildile; • voolu liik (vahelduvvoolu korral ka selle sagedus); • nimitalitluspinge; • kaitseaste; • juhistiku süsteem (maandusviisi järgi), mille jaoks kooste on ette nähtud. Hoone elektrienergiaga varustamine/jaotamine toimub peajaotuskeskusest “ PJK“. Keskuse asukoht hoones lahendatakse põhiprojekti staadiumis. Keskus PJK on ette nähtud süvispaigaldusena. PJK keskuse kaitseaste on IP30. Hoone peajaotuskeskus on ühesektsiooniline, varustatakse vastava klassi kaitsmeseadmetega. Väljuvate kaablite kaitseaparatuurina kasutada liinikaitse seadmetena automaatkaitselüliteid. Käesolevas elektripaigaldises on elektriohutuse tagamisel rakendatud järgmisi kaitseviise: a. Põhikaitsena (otsepuutekaitse) – põhiisolatsiooni ohtlike pingestatud osade ja pingealdiste juhtivate osade vahel ning kaitsekatete ja kaitseümbriste kasutamist; b. Rikkekaitsena (kaudpuutekaitse) - toite automaatset väljalülitamist koos maandatud potentsiaaliühtlustussüsteemi väljaehitamisega, millega tagatakse elektripaigaldise pingealtide juhtivate osade arvestuslik puutepinge alla 50V; c. Lisakaitsena (ohtu suurendavate ümbruseolude jms. korral) -rikkevoolukaitset, nimirakendusvooluga mitte üle 30 mA. Töövõtja kontrollib mõõdistustööde käigus kõikide kaitseautomaatide kaitserakendustagatist ja vajadusel asendab kaitseautomaadi selliselt et oleks tagatud kaitserakendusnõue. Peapotentsiaali ühtlustuslatt paigaldada keskusesse PJK. Keskus PJK kavandatakse ~ 25% võimsus ja ruumivaruga. Jõuseadmete elektrivarustus

400V pingesüsteemiga elektrivarustust vajavad tarbijad selguvad seadmete valikuga põhiprojekti staadiumis.

20 |30

11.05.2026 T-1066-26 Kõrtsi, Karida küla, Saaremaa vald Üksikelamu eelprojekt

Elektritoite ühendussüsteemid

PISTIKUPESAD JA HARUTOOSID Ühe- ja mitmekohalised maanduskontaktiga pistikupesade klass on 16A, 250 VAC. Niisketes ja tuleohtlikes ruumides ette näha pritsmekindlad (IP44) pistikupesad. Kolmefaasiliste pistikupesade ja pistikute kaitseaste peab olema vähemalt IP 44 sisepaigaldusel. Pistikupesade paigalduskõrgus: • üldiselt seinapistikud põrandast h=300mm; NB! Antud projekti puhul kooskõlastada Tellijaga asukohad Pistikupesade ahelate puhul kasutada mitte väiksema kui 2,5mm² ristlõikepindalaga vaskjuhte. Pistikupesasid ja harutoose ei tohi seina vastaspoolel paigaldada kohakuti heliisolatsiooni vähenemise tõttu.. Kaablid jätkata, harundada ja ühendada harutoosis spetsiaalse ühenduskübaraga. Tulekindlate kaablite jätkamine ning hargnemine tuleb teostada ainult tulekindlates harukarpides. Harutoosid peavad asuma ligipääsetaval kohal ning hõlpsasti teenindatavad. Kraanikausi juures asuva pistikupesa kaugus kraanikausist on 60cm.

KAABLID Hoone sisene kaabeldus - valgustuse, pistikupesade ja jõuseadmete grupiliinid on projekteeritud XPJ-HF kaablitega. Valgustuse grupiliinides kasutada mitte väiksema kui 1,5mm2 ristlõikepindalaga vaskjuhte. Pistikupesade ja elektriküttesüsteemide ja seadmete grupiliinides kasutada kaablit ristlõikega 2,5mm2. Valgustuse ja pistikupesade nimivooluga kuni 32A ning märgade ruumide elektrivarustus toimub läbi rikkevoolukaitselülitite 30mA. EVS-HD 60364-4-41:2017 p.411.3.3 Lisanõue pistikupesadele ja väljas kasutatavate liikuvate seadmete toitele. Lisakaitse rikkevoolukaitsaparaadi abil tunnus-rakendumis-rikkevooluga mitte üle 30mA tuleb ettenäha: - vahelduvvoolu-pistikupesadele tunnusvooluga kuni 32A, mida saavad kasutada tavaisikud ja on ettenähtud üldiseks kasutamiseks, ning - väljas kasutatavatele liikuvatele seadmetele tunnusvooluga kuni 32A. Läbiviigud seintest teostatakse montaažitoruga ja tihendatakse. Läbiviikude tihendamine peab tagama ka piisava helikindluse. Tulekindlate seinte ja lagede puhul peavad tihendused olema samuti tulekindlad. Eri tuletõkkesektsioonide vahelised läbiviigud tihendatakse vastavalt tuletõkke püsivuse astmele.

PISTIKUPESADE, JUHTMETE JA KAABLITE MÄRGISTUS Juhtmete ja kaablite identifitseerimiseks kasutada sobivaid lõhestatud tüüpi märgistusi. FIE PEETER ARIKAS Männi 4/2 93851 Kudjape alevik Saaremaa vald Tegevusluba EO, EK, EP 00177 FIE – 0001; Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 kutsetunnistus nr.201467;236295 GSM +372 5115506 Reg. nr. 11060442; EE 101455800 [email protected] A/A: EE 507700771002016185 LHV http://www.arikas.ee/

21 |30

11.05.2026 T-1066-26 Kõrtsi, Karida küla, Saaremaa vald Üksikelamu eelprojekt

Valgustusüsteemid

ÜLDVALGUSTUS Valgustus projekteeritakse vastavalt normdokumentidele ja järgides valgustuse standardeid EVS EN 12464-1, EVS EN 50127 , EVS EN 1838-2000. Valgustehniline täpsem projektlahendus lahendatakse põhiprojekti staadiumis. Ruumide valgustuse lülitamiseks kasutada põhiliselt lihtlüliteid. Niisketes ja tuleohtlikes ruumides kasutada IP44 kaitseastmega lüliteid. Lülitite paigalduskõrgus: - üldjuhul h=1100mm; - niisketes ruumides h=1500mm. Välisvalgustus lahendatakse täiendavate algandmete puhul põhiprojekti staadiumis EVS-HD 60364-4-41:2017 p.411.3.4 Lisanõuded valgusteid sisaldavatele ahelatele TN-S ja TT süsteemides. Eluruumide projekteerimisel tuleb valgusteid toitvates vahelduvvoolu-lõppahelates ette näha lisakaitse rikkevoolukaitseaparaadi abil tunnusrakendumis-rikkevooluga mitte üle 30mA.

KÜTTESÜSTEEMID JA -SEADMED Antud projekti puhul on arvestatud maakütte kütteseadme elektrivõimsuseks 4,0 kW ja kompenseerivaks lisakütteseadme elektrivõimsuseks 6,0 kW. Kokku küttesüsteemide elektrivõimsus on 10,0 kW Kütteseade valitakse lõplikult põhiprojekti staadiumis.

ERISÜSTEEMID Automaatika ülesandeid käesoleva projektistaadiumis ei lahendata

MAANDUS JA POTENTSIAALIÜHTLUSTUSED Inimeste kaitseks elektrilöögi eest tuleb tagada elektripaigaldise pingealtide osade puutepinge väärtus alla 50V. See saavutatakse toite kiire väljalülitamisega, rikkevoolukaitse, potentsiaalühtlustuse ja kaitsemaanduse olemasoluga. Puutepingekaitse tingimuste täitmine kontrollida vastavalt kehtivatele EVS-IEC- 60364-4 nõuetele. Liinide lühisvoolude väärtused peavad tagama kaitseseadmete väljalülitusaja 0,4 või 5s. Kuna projekteerimisel puuduvad liitumiskeskuse elektritehnilised algandmed siis töövõtja peab arvestama juhtumiga: NB! Juhul kui kontrollmõõtmisel saadud lühisvoolude väärtused ei taga kaitseseadmete rakendumist, asendada need tingimustele vastavate kaitseseadmetega. Maandusseade projekteeritakse horisontaalvaskjuhtmega 25mm2 ja vertikaalmaanduriga paralleelselt hoonega 1m hoone vundamendist. Esimene vertikaalne maanduselektrood paigaldada vundamendist vähemalt 1m kaugusele Kui maanduskontuuri takistus ületab toodud normatiive siis lisada täiendavalt

22 |30

11.05.2026 T-1066-26 Kõrtsi, Karida küla, Saaremaa vald Üksikelamu eelprojekt

maandusskeemi vertikaalmaandureid ja ühendada maandusjuhiga vastava liitega. Maandustakistuse valgumistakistuseks nähakse ette 30 oomi. Maandussüsteemi täpsem lahendus lahendatakse põhiprojekti staadiumis. Kõik normaalselt pingevabad voolujuhtivad osad kuuluvad maandamisele. Objekti siseselt teostada pea- ja lisapotentsiaaliühtlustus vastavalt TN-S süsteemile. Ühendada paigaldise maandusega, s.t. peapotentsiaaliühtlustusega peakaitsejuht, peamaandusjuht, ehitisesisesed kõrvaljuhtivad osad, torustikud, metalltarindid ja nõrkvoolusüsteemide kapid, antennid. Peapotentsiaali ühtlustuslatt paigaldada „PJK“ keskusesse. Pesemis- ja niisketes ruumides teostada kaitse lisapotentsiaaliühtlustus vastavalt põhiprojektis olevale skeemile. • Valgustuse ja pistikupesa toiteliini PE- juht; • Ruumi põranda betooniarmatuurvõrk; • Ruumi ventilatsioonitorustik; • Veetorustik (plasttorude kasutamise korral ühendada kraani kinnitusaluse metallosa) Lisapotentsiaaliühtlustus teostada pesemisruumis , juhtmega MK 6 KORO Teostada lisapotentsiaaliühtlustuse maandusühendused torudele, metallkonstruktsioonidele jne. Hoonele kasutusteatise taotlemisel esitada KOV-le elektri kaabeltrassi ja maanduskontuuri paigalduse teostusjoonis.

13. Heakord Käesolevas projektis on lahendatud kogu perimeetri ulatuses piirata kinnistu aiaga. Tänavapoolse küle piirdeaiaks on lahendatud metall postidega puitlipp aed kõrgusega 120cm. Puitlipp aia toon on pruun Tikkurilla 5077 Kanto. Ülejäänud ulatuses on aiaks lahendatud rohelist värvi (toon RAL 6005) keevisvõrgust metallpostidega aed kõrgusega 1,0m.

Kinnistu on lõuna poolses küljes haljastatud hõreda loodusliku kõrghaljastusega. Kõrghaljastuse eemaldamine teostada ainult elamu ja selle turvaala ulatuses, tekitades turvaline õueala. Turva ala suurus vastab kinnistul rajatava elamu ümbruses olevate puude kõrgusele, et puud kokkudes ei kahjustaks hoonet. Maapind planeerida hoonest kaldega piirnevate olemasolevate haljastuste poole oma kinnistu ulatuses. Kinnistule on olemasolev 3,5m laiune sissesõidutee. Kinnistusisene tee on lahendatud kruusa kattega. Autode (kuni 2 autot) hoiualaks on lahendatud kivikattega ala ning käigutee on lahendatud kiviparkett kattega. Autode hoiulalale on persketiivselt planeeritud autode le katuselune. Selle rajamiseks tuleb koostada eraldi projekt ning taotelda ehitisteatis. Hoonele on ettenähtud sademevee rennid ja allaviigu torud igast hoone nurkadest. Sadevesi juhitakse kinnistule ja immutatakse.

23 |30

11.05.2026 T-1066-26 Kõrtsi, Karida küla, Saaremaa vald Üksikelamu eelprojekt

14. Keskkonnakaitse

Ehitustegevusega kaasnevate jäätmete kogumine ja käitlemine, samuti sorteeritud prügi kogumine toimub vastavalt Saaremaa valla jäätmehoolduseeskirjale. Prügikastid on planeeritud paigalda sissesõidutee kõrvale. Kinnistule on planeeritud ka biloogiliste jäätmete konteiner. Jäätmekäitluseks ja heitvete utiliseerimiseks sõlmida jäätmekäitluse leping.

Ehitaja ja tellija võivad kohapeal utiliseerida ainult immutamata/värvimata puitmaterjali. Ülejäänud ehitusjäätmed tuleb utiliseerida vastavat tegevuslitsentsi omava isiku kaasabil. Objektil ehitustööde teostamisel keskkonna kaitse tagamisel ning ehitusjäätmete käitlemisel tuleb lähtuda Saaremaa valla jäätmehoolduseeskirjas sätestatust. Kohapeal võib utiliseerida mittevärvitud/immutatud puitjäätmeid, paberpakendi jäätmeid. Ehitusjäätmed võib üle anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks ainult isikule, kellel on vastav jäätmeluba või kes on ehitusjäätmete vedajana registreeritud. Kasutusloa taotlemise dokumentidele lisada ehitusjäätmete utiliseerimise õiend ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise kohta. Ehitusjäätmete utiliseerimiseks tuleb ehitajal vajadusel sõlmida vastavasisuline leping nõuetekohast tegevusluba omava isikuga. Projektiga on ette nähtud krundil asuva kõrghaljastuse minimaalset vajalikku likvideerimist.

JÄÄTMEKAVA

Koostatakse ehitus- ja lammutusjäätmete kavandatava käitlemise kohta objektil vastavalt Saarmaa valla jäätme kavale.

ÜLDANDMED

Ehitusobjekti aadress Kõrtsi, Karida küla, Saaremaa vald

Ehitise omanik, vastutab nõuetekohase jäätmekäitluse eest

Ott Pere

Selgitus jäätmete liigiti kogumise kohta ehitusobjektil

Vastavalt Saaremaa valla Jäätmekavale

Muu asjakohane selgitus

Selgitus, milliseid taaskasutatud või korduskasutusmaterjale on

Objektil puuduvad

24 |30

11.05.2026 T-1066-26 Kõrtsi, Karida küla, Saaremaa vald Üksikelamu eelprojekt

soovituslik ehitamisel kasutada (näiteks tellised, ehituskivid, palgid, uksed, aknad, pinnasejäätmed, asfalt jmt)

OBJEKTIL EELDATAVASTI TEKKIVAD JÄÄTMED

Kogus Ühik Isik, kellele jäätmed kavatsetakse üle anda või jäätmete kavandatav

käitluskoht

Värvitud, immutatud või lakitud puit

0,1 TM Vastavat pädevust omav isik

Töötlemata puit 0,1 TM Kohapeal

Paber ja kartong 50 kG Vastavat pädevust omav isik

Metall 0,01 T Vastavat pädevust omav isik

Mineraalsed jäätmed (tellised, krohv, betoon jms)

0,25 T Vastavat pädevust omav isik

Klaas 0 m2

Pinnas 45 m3 Kohapeal

Kile ja muud plastjäätmed 50 kG Vastavat pädevust omav isik

Korduskasutuseks sobivad materjalid (tellised, uksed, aknad jmt)

0 TK

Pakendid 50 kG Vastavat pädevust omav isik

Ehitus-lammutuspraht 0 T

Segaolmejäätmed 0 kG

Ohtlikud jäätmed liikide kaupa

Värvid 5 kG Vastavat pädevust omav isik

KOKKU:

25 |30

11.05.2026 T-1066-26 Kõrtsi, Karida küla, Saaremaa vald Üksikelamu eelprojekt

Juhised ehitajale

 Ehitusobjektil tekkivad jäätmed sorteeritakse kohapeal liikide kaupa vastavalt jäätmekavale ja paigutatakse eraldi konteineritesse mahuga 0,24 – 10 m3, mis

 on vastavalt tähistatud. Pinnas, kaevis ja suuremahulised jäätmed paigutatakse eraldi hunnikutesse.

 Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad mahutid märgistatakse ja lukustatakse või tagatakse nende valve.

 Ehitusjäätmeid võib üle anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks ainult isikule, kellel on asjakohane jäätmeluba või kes on ehitusjäätmete käitlejana registreeritud. Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab jäätmevaldaja kontrollima, et isikul, kellele jäätmed üle antakse, on lisaks jäätmeloale ka ohtlike jäätmete käitluslitsents. Lubade ja litsentside olemasolu saab kontrollida keskkonnalubade infosüsteemist. Jäätmete üleandmisel vormistatakse seda tõendav dokument.

 Pinnase ladustamiseks või taaskasutamiseks väljaspool ehitusobjekti tuleb taotleda Keskkonnaametilt registreerimistõend.

 Kui pinnas kaevatakse välja kaevetööde käigus looduslikust olekust, st tekibkaevis, on võimalik seda kasutada väljaspool sama kinnistut ainult Keskkonnaameti nõusolekul, esitades ametile eelnevalt vastava taotluse.

 Puidujäätmeid võib põletada/kasutada kütteks vaid juhul, kui need ei ole värvitud, lakitud ega immutatud.

 Asbestitöödetegemisel tuleb järgida keskkonnaministri määrust asbesti sisaldavate jäätmete käitlusnõuete kohta.

 Tööde käigus avastatud reostusnähtudega pinnas viiakse erikäitlusse. Reostuse avastamisest teavitada Saaremaa Vallavalitsust.

 Muus osas tuleb jäätmete nõuetekohasel käitlemisel lähtuda Saaremaa valla jäätme kavast ja jäätmeseadusest.

 Ehitusjäätmete üleandmist tõendavad dokumendid säilitatakse vähemalt kaks aastat või kuni kasutusloa/kasutusteatise kooskõlastamiseni ehitusregistri kaudu.

Ehitusjäätmete utiliseerimiseks tuleb sõlmida ehitajal vastavasisuline leping nõuetekohast tegevusluba omava isikuga. Projektiga on ette nähtud krundil asuva kõrghaljastuse minimaalset vajalikku likvideerimist.

26 |30

11.05.2026 T-1066-26 Kõrtsi, Karida küla, Saaremaa vald Üksikelamu eelprojekt

15. Tuleohutuse abinõud

15.1 Üldandmed Projekteeritav ehitise projekteerimisel on aluseks võetud alljärgnevad normdokumendid:

1. Tuleohutuse seadus. 2. SM määrus nr. 17 "Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded".

01.03.2021. 3. SM määrus nr. 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise,

korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ 01.03.2021/01.01.2023.

4. SM määrus nr. 39 “Nõuded tulekustutite ja voolikusüsteemide, nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule”. 30.08.2010 nr 39.

5. EVS 812-2:2014 – Ehitiste tuleohutus: Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid. 6. EVS 812-3:2018 – Ehitiste tuleohutus: Osa 3: Küttesüsteemid. 7. EVS 812-6:2012/A1:2013 – Ehitiste tuleohutus: Osa 6: Tuletõrje

veevarustus. 8. EVS 812-7:2018 – Ehitiste tuleohutus: Osa: Ehitistele esitatavad

tuleohutusnõuded.

15.2. Tuleohutusklass, kasutusviis ja kasutusotstarve Tulepüsivusklass on TP-3. Ehitise kasutamise otstarve järgi kuulub hoone I-sse kasutusviisi (üksikelamu).

15.3. Tuleohutuse tagamise põhimõtted Üldplaan. Käesolevas projektis lahendatud hoone rajamise ajal puudub kinnistul olemasolev hoonestus. Projekteeritav hoone paikneb lähimast piirist, edela külje piirist 38 m kaugusel. Lähimast naaberkinnistu hoonest, Karida küla, Matsi kü (37301:005:0115 ) 160m kaugusel. Konstruktsioonide ja tulepüsivust iseloomustavad näitajad:

 korruselisus maapealne 1, maa-alune 0.  kande- ja jäigastavad konstruktsioonid - nõuded puuduvad.  Nõue tuletõkkekonstruktsioonide tulepüsivusele - nõuded puuduvad.  Nõue hoone välisseinale - nõuded puuduvad.  eripõlemiskoormus alla 600 MJ/m².  ehitise kõrgus maapinnast 5,6 m.

15.4. Eripärased tuleohutuspõhimõtted Puuduvad.

27 |30

11.05.2026 T-1066-26 Kõrtsi, Karida küla, Saaremaa vald Üksikelamu eelprojekt

15.5. Tuletõkkesektsioonid, tulepüsivus Hoones moodustub üks tuletõkkesektsioon kogupinnaga 118,8 m².

15.6. Suitsueemaldus Käivitustase 1 (käsitsi mehaaniliselt avatavad ja turvaliselt purustatavad aknad ja uksed). Välisseinte ülemises kolmandikus asetsevaid aknaid kasutatakse suitsueemalduseks, avade pindala arvestatakse pool nende akende pindalast. Arvestatakse suitsueemaldusava mõjupiirkonnaga 10m. Suitsueemaldusavade kogupindala 0,5% tuletõkkesektsiooni pindalast. Nõutav pindala 0,35m². Kõige kõrgemal paikneva ühe akna avatav pindala 0,4m², arvestuslik pindala 0,2m². Kaks avatavat akent, avanemine 45º väljapoole, hinged küljel. Kompensatsiooniavana on arvestatud välisuks. Kompensatsiooniava peab avatama täies ulatuse peale tulekahju avatastamist suitsueralduseks.

15.7. Tuletundlikkus Nõuded tuletundlikkusele, mis on projekteerimise käigus tagatud:

 üldiselt seinad ja laed nõue D-s2, d2.  üldiselt põrandad nõue DFL.

 terassi tuletundlikkus DFL-s1  Välisseina välispinna ja õhutuspilu pinna tuletundlikkus nõue D-s2,

d2.  Katus B-s1 d0 , katte immutus Holz prof immutusainega.  Köögi pliidi väljatõmbetoru peab tulepüsivusega vastama tasemele

EI30 ja tuletundlikkuselt tasemele A2-s1d0.

15.8. Evakuatsioonilahendus Evakuatsioon hoonest toimub läbi välisukse, mille laius on ühel uksel on 1,0 m.

15.9. Tuleohutuspaigaldised Hoonesse paigaldada vähemalt üks suitsuandur ja üks vinguandur. Paigaldamised toimetada kooskõlas anduri tootjapoolsetele juhistele. Projekteeritavasse hoonesse paigutatakse 1 A-klassi tulekustuti massiga vähemalt 6kg. Tulekustuti paigaldada vertikaalselt spetsiaalse kinnitusega hoone seinale.

15.10. Tehnosüsteemide tuleohutus Tehnoseadmed ventseade ja õhk-vesi kütte siseseade on lahendatud paigaldada majandusruumi..

28 |30

11.05.2026 T-1066-26 Kõrtsi, Karida küla, Saaremaa vald Üksikelamu eelprojekt

15.11. Muud tuleohutusabinõud ehitises Hoone kütmine toimub maakütte kütteseadme baasil. Hoonesse on lahendatud elutuppa kamin-ahi. Kamin-ahju korstnaks on lahendatud metallist moodulkorsten temperatuuri taluvusega T600. Moodulkorstna läbiviik katusest teostada kooskõlas tootjapoolsete juhistega.

15.12. Päästemeeskonna juurdepääs ehitisele Hoonele tagada juurdepääs minimaalselt 3,5m laiuse teena iga aastaajal.

15.13. Päästemeeskonna juurdepääs pööningule, katusele, keldrisse

Projekteeritavasse hoonesse pääseb otse maapinnalt välisukse kaudu. Hoone pööningule juurdepääs on lahendatud elamu põhjapoolsesse otsa rajatava luugi kaudu. Luugi suurus on 800x1200mm. Hoonele on lahendatud metallmoodulist korsten. Selle puhastamiseks on lahendatud katusele kinnitada statsionaarne redel ja töö platvorm.

15.14. Väline tulekustutusvesi Tuletõrje veevarustus tuleb lahendada vastavalt 01.03.2021/01.01.2023 kehtima hakanud Siseministri määrusele nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord”. Lähim tulekustutuse veevõtu koht paikneb Kogula küla Saba-Sarve kü ( Kat. tunnus 37301:005:0154 ). Veevõtu kohas on tagatud piisav veekogus 10 l/s 3 tunni jooksul. Veevõtu koht VVK nr. 3184. Veevõtu hüdrant paikneb projekteeritavast hoonest 5,3 km kaugusel. Lähim naaberkinnistu, Karida küla, Matsi kü hoone paikneb 160 m kaugusel. Järgmine hoone asub Karida küla, Põllu kü elamu asub 195 m kaugusel. Piirkonna skeem:

29 |30

11.05.2026 T-1066-26 Kõrtsi, Karida küla, Saaremaa vald Üksikelamu eelprojekt

16. Tehnilised näitajad

Kinnistu pind m²

Ehitisealune pind m²

5967,0

173,0 Korruste arv 1 Suletud netopind m² 118,8 Köetav pind 118,8 Hoone maht m³ 781,6 Hoone kõrgus maapinnast m Abs. kõrgus

5,6 9,6

Hoone pikkus m 16,0 Hoone laius m 9,0

Hoone +/-0.00 kõrgus m (EH2000) 4,25

Koostas: Peeter Arikas Diplomeeritud ehitusinsener tase 7 /Allkirjastatud digitaalselt/

30 |30

Kortsi kinnistu ehitusloa taotluse kooskolastamata jatmine.pdf

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Saaremaa Vallavalitsus

[email protected]

Tallinna tn 10

93819, Kuressaare, Saare maakond

Teie 13.07.2026 menetlus nr 558176

Meie 21.08.2026 nr 7.1-2/26/12239-2

Kõrtsi kinnistu ehitusloa taotluse

kooskõlastamata jätmine

Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Saare maakonna Saaremaa valla Karida küla

Kõrtsi kinnistu ehitusloa nr 2611271/07155 taotluse (menetlus nr 558176, EHR kood

nr 121451721). Ehitusluba taotletakse elamu ehitamiseks. Ehitusloa aluseks on „Üksikelamu

eelprojekt“ (projekteerija Peeter Arikas, töö nr T-1066-26), milles nähakse ette üksikelamu

rajamine koos terrassiga ning selle hoone tarbeks olmevee ja reoveekanalisatsiooni lahendus.

Kõrtsi kinnistu (katastritunnus 37301:005:0249) asub riigitee nr 21120 Karida-Kärla tee km 0,81-

0,90 kaitsevööndis. Riigitee kiiruspiirang on 90 km/h ja teelõigul oli 2025 aastal keskmine

ööpäevane liiklussagedus 74 autot.

Oleme esitanud ettepanekud projekteerimistingimuste eelnõule 14.04.2026 kirjaga nr 7.1-

2/26/5310-2. Transpordiamet on koostanud ja allkirjastanud 11.08.2026 ristumiskoha ehitamise

lepingu nr 7.1-1/26/2146-5.

Võttes arvesse oluliste puuduste esinemist projektis ning ehitusseadustiku § 70 lg 2 ja lg 3 ja § 99

lg 3 ja lähtudes kliimaministri 17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee projekteerimise normid“, jätame

ehitusloa kooskõlastamata.

1. Ehitusseadustiku § 8 järgi peab ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega

seonduv muu tegevus olema ohutu. Ehitusloa aluseks oleva ehitise projekteerimine on

vahetult seotud (nt kõrguslikult) ristumiskoha projekteerimisega. Ristumiskoha

ehitamine/ümberehitamine on otseselt vajalik ehitusloa elluviimiseks, sh ka ehitamise ajal

transpordi ohutuks juurdepääsuks riigiteedelt ehitusalale. Riigitee ristumiskoht kuulub

riigitee koosseisu ning kohalikul omavalitsusel puudub pädevus väljastada ehitusluba

riigitee ristumiskoha ehitamiseks.

Kõrtsi kinnistul puudub ehitustegevuseks sobilik juurdepääs. Transpordiamet on sõlminud

11.08.2026 ristumiskoha ehitamise lepingu nr 7.1-1/26/2146-5, mille kohaselt on riigiteele

nr 21120 Karida – Kärla tee kavandatud ristumiskoht km 0,826. Huvitatud isik ei ole

allkirjastanud ristumiskoha ehitamise lepingut ega ole täitnud lepingu tingimusi. Vastavalt

halduspraktikale sõlmime huvitatud isikuga (kinnistu omanik või tema volitatud esindaja)

ristumiskoha ehitamise lepingu enne kinnistule kavandatavate hoonete või rajatiste

ehitusloa eelnõu kooskõlastamist. Nii saame ehitusloa kooskõlastada veendumusega, et

juurdepääsu lahendus on nõuetekohane ja elluviidav.

2 (2)

Palume saata ristumiskoha ehitamise leping huvitatud isiku allkirjaga ja lähtuda edaspidi

ristumiskoha ehitamisel lepingu tingimustest.

2. Projekti asendiplaanile on kandmata ja seletuskirjas on välja toomata EhS § 71 kohane tee

kaitsevöönd, kus on keelatud EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1 nimetatud tegevused, sh on keelatud

ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest

võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.

3. Palume projektis kasutada riikliku teeregistri (http://teeregister.riik.ee) põhiseid teede

numbreid ja nimetusi.

4. Asendiplaanilt puudub riigitee kaitsevööndisse kavandatud elektrikilbi kaugus riigiteest.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa: 1. KORTSI1066_EP_AA-3-01_seletuskiri

2. KORTSI1066_EP_AA-4-01_asendiplaan

Mildred Liinat

58786958, [email protected]

Seosed

Nimi	K.p.	Δ	Viit	Tüüp	Org	Osapooled
EHR- Saare maakond, Saaremaa vald, Karida küla, Kõrtsi kinnistul elumaja ehitusloa taotlus, menetlus nr 558176	13.07.2026	2	7.1-2/26/12239-1	Sissetulev kiri	transpordiamet	Saaremaa Vallavalitsus
Kiri	14.04.2026	1	7.1-2/26/5310-2	Valjaminev kiri	transpordiamet	Saaremaa Vallavalitsus
EHR- Saare maakond, Saaremaa vald, Karida küla, Kõrtsi kinnistul elumaja projekteerimistingimuste taotlus, menetlus nr 535191	30.03.2026	16	7.1-2/26/5310-1	Sissetulev kiri	transpordiamet	Saaremaa Vallavalitsus

Kiri

Dokumendi eemaldamise taotlus

Failid

Digiallkirjad

Seosed