1. Keskkonnakaitseloa taotlus

Taotlus

Taotluse number T-KL/1034132

Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus

Loa registrinumber KL-515945

Loa liik Keskkonnaluba

Taotleja andmed

Registrikood / Isikukood 10816257

Ärinimi / Nimi Raho OÜ

Tegevuse ülevaade

Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu Lisati infot vee eriosale ning eemaldati välisõhu eriosa, kuna vastavalt uuele metoodikale tehtud arvutustele selgus, et Tarva III dolokivikarjääri tegevus ei ületa seadusega määratud künnist.

Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja põhjendus

Raho osaühing taotleb maavara kaevandamise luba Tarva III dolokivikarjääri mäeeraldisele, et alustada dolokivi kaevandamisega ning kasutada kaevandatud maavara piirkonna ehitustegevuste varustamiseks. Tarva III dolokivikarjääris materjalist saab toota madalamargilist ehituskillustikku, mis sobib kasutamiseks nii üld- kui ka teedeehituses (sh suured taristuprojektid).

Vastavalt arendaja soovile ja huvile taotleda maavara kaevandamise luba tuleb hinnata planeeritud tegevuses lisaks kaevandaja huvile ka maavara omaniku huvi ehk riigi huvi. Varustuskindluse hindamisel loetakse karjääri teeninduspiirkond (kuni 50 km) ehitusmaterjalidega varustatuks juhul kui kaevandatavat varu jätkub vähemalt 10 aastaks. Kuna antud juhul võeti taotletava mäeeraldise piires arvele kogu uuritud varu täitedolokivina ja teisi ainult täitetolokivi kaevandavaid karjääre piirkonnas pole, võib järeldada, et see vastab riigi huvile ehk varustuskindlus on alla 10 aasta.

Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus

Maavara kaevandamine mõjutab alati keskkonda. Antud piirkonna eripära arvestades on karbonaatkivimi kaevandamisel peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks mõju pinna- ja põhjaveele, puur-lõhketöödest põhjustatud maavõnked, müra, tolm, ning maastikupildi visuaalne muutumine. Kuna tegemist saab olema tööstusmaastikuga, jätab karjäär vahetult pärast mäetööde lõppu visuaalselt korrapäratu mulje. Maastiku väärtus taastub või tõuseb, kui pärast kogu varu väljamist karjäär korrektselt korrastatakse, antud juhul tehisveekoguks. Kaevandamise mõju ümbritsevale keskkonnale ning abinõusid võimalike muutuste ennetamiseks ja vähendamiseks on detailselt käsitletud samas maardlas ja samadel tingimustel Tarva dolokivikarjääri laienduse taotluse raames läbi viidud keskkonnamõju hindamise käigus. Aruanne kiideti heaks Keskkonnaameti 03.10.2018 kirjaga nr 6-3/18/5547-9. Aruandest selgub, et leevendusmeetmete rakendamisel ei avalda kavandatavad tegevus põhja- ja pinnaseveele, keskkonnale ja piirkonna elanikele olulist negatiivset mõju.

Mäeeraldise kagunurgast ~500 m kaugusel kulgeb riigimaantee Mihkli-Oidremaa (nr 19204), millelt viib karjääri metsatee. Suurematest asustatud punktidest jääb valla halduskeskus Lihula ~13 km kaugusele loodesse, Koonga ~9 km ja maakonnakeskus Pärnu ~40 km kaugusele kagusse. Pärnu- Lihula riigi tugimaanteeni (tee nr 60) on karjäärist ~4 km.

Mäeeraldise teenindusmaa kirdeosasse jääb pärandkultuuriobjekt Sõnniku küla Lubja talu (334:REE:004) ja Lubja talu lubjaahi (334:LUA:004). Tegemist on reheahju ning rehetoaga rehielamuga, milles praegu ei elata. Arheoloogiline uuring Lubja kinnistul viidi läbi Muinasprojekt OÜ poolt ja kinnitati muinsuskaitse ameti poolt, millest selgus, et arheoloogilise kultuurkihi või arheoloogiliste leidude ilmnemine alal edasiste kaevetööde käigus on vähe tõenäoline. Seega ei pea arheoloogilise uuringu teostajad muinsuskaitseliste kitsenduste kehtestamist edasistel kaevetöödel vajalikuks ning pärandkultuuriobjektide paiknemine karjääris kaevandamisele piiranguid ei sea.

Karjääri põhjaosas paikneb III kategooria looduskaitsealuse liigi Orchis militaris (hall käpp) kasvukoht (keskkonnaregistri kood KLO9310734). Varu arvelevõtmine aktiivse tarbevaruna halli käpa kasvukohas kooskõlastati Keskkonnaametiga. Kaevandamise korral asustatakse taimed ümber sama kasvukoha põhjaossa, mis jääb karjäärist väljapoole – umbes 60 m kaugusel karjääri põhjapiirist on samuti leitud halli käpa eksemplare.

Muid Natura 2000 võrgustiku ega looduskaitselisi kitsendusi ja üksikobjekte alale ei jää. Lähim majapidamine paikneb kagu suunas ~800 m kaugusel Korise kinnistul (katastritunnus 33403:001:0084).

Käitis/tegevuskoht

Nimetus Tarva III dolokivikarjäär

Aadress Lubja, Tarva küla, Lääneranna vald, Pärnu maakond

Territoriaalkood 8157

Katastritunnus(ed) 43001:001:1675

Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6498577, Y: 501418

Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Lubja (43001:001:1675).

Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline

Kehtivus aastates 30 aastat

Alates

Kuni

Puudutatud kohalikud omavalitsused KOV nimi KOV EHAK kood Lääneranna vald, Pärnu maakond 0430

3.1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed

Käitluskoha andmed

Käitluskoha jrk nr 1.

Nimetus Tarva III dolokivikarjäär

Kood

Aadress ja katastritunnus Aadress Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid

Lubja, Tarva küla, Lääneranna vald, Pärnu maakond 33403:001:0243 X: 6498418, Y: 501266

Käitluskoha põhitegevusala (EMTAK) 08122 - Killustiku tootmine

Käitluskohas käideldavad jäätmed Oma

Jäätmekäitluskoha tegevusliik U4 - Kaevandamisjäätmete hoidla

Asukoha üldiseloomustus Tarva III dolokivikarjäär

Aastased käitlusmahud ja ülesseatud käitlusvõimsused Jäätmekäitlustehnoloogia Toiming Tegelik (t/a) Maksimaalne (t/a)

Katendi ja sõelmete nõlvade täitmisel R5t - jäätmete taaskasutamine tagasitäitena, mille korral sobivaid jäätmeid kasutatakse maa-alade täitmiseks, taastamiseks või kaevandatud maa-ala korrastamiseks 25 000 30 000

3.2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul

Jrk nr 1.

Käitluskoha nimetus Tarva III dolokivikarjäär

Jäätmeliik Sissetulek kokku

Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele ettevõtjatele

Väljaminek (t/a)

Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, asutustelt, isikutelt)

Taaskasutatakse Kõrvaldatakse

Kogus R-kood Kogus D- kood

01 04 13 - Kivilõikamisel ja -saagimisel tekkinud jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 01 04 07* ja 01 04 11, sealhulgas paekivi (näiteks lubjakivi, dolomiidi) töötlemisel tekkinud jäätmed

20 000 20 000 0 0 20 000 R5t - jäätmete taaskasutamine tagasitäitena, mille korral sobivaid jäätmeid kasutatakse maa-alade täitmiseks, taastamiseks või kaevandatud maa-ala korrastamiseks

0

01 01 02 - Mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmed 3 500 3 500 0 0 3 500 R5t - jäätmete taaskasutamine tagasitäitena, mille korral sobivaid jäätmeid kasutatakse maa-alade täitmiseks, taastamiseks või kaevandatud maa-ala korrastamiseks

0

3.4. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul 3/13

3.4. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul

Jrk nr 1.

Käitluskoha nimetus Tarva III dolokivikarjäär

Ladustamiskoht Jäätmeliigid

Number plaanil või kaardil

L-EST97 koordinaadid Iseloomustus, vastavus keskkonnanormidele Taaskasutamisele või ladestamisele suunamise aeg (nt päevades, kuudes, aastates)

Üheaegne ladustamise kogus

Jäätmeliik Põlev ​‐ materjal

Üheaegne ladustamise kogus

Tonni m³ Tonni m³

1 X: 6498448, Y: 500946; X: 6498354, Y: 501025; X: 6498176, Y: 501285; X: 6498599, Y: 501588; X: 6498664, Y: 501172; X: 6498568, Y: 501054; X: 6498501, Y: 501103; X: 6498448, Y: 500946

Katendi- ja sõelmepuistangud moodustatakse stabiilsele pinnasele mäeeraldise teenindusmaale ja seal ei esine intensiivset pinnavee liikumist. Katendi ja sõelmepuistangute asukohad mäeeraldise teenindusmaa piires on muutuvad vastavalt mäetööde arengule, ladestamine toimub mäeeraldise teenindusmaa piirides.

Kaevandamisloa kehtivuse jooksul

705 000 01 01 02 - Mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmed

Ei

01 04 13 - Kivilõikamisel ja -saagimisel tekkinud jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 01 04 07* ja 01 04 11, sealhulgas paekivi (näiteks lubjakivi, dolomiidi) töötlemisel tekkinud jäätmed

Ei

3.10. Prügila ja/või jäätmehoidla asukoha kirjeldus, selle hüdrogeoloogiline ja geoloogiline iseloomustus

Seotud failid

Failid Lisa 1: Jaatemakava__Tarva_III_.pdf

Lisa 2: Tarva_III_plaan.pdf

Asukoha kirjeldus Taotletav Tarva III dolokivikarjäär asub Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Tarva külas Lubja kinnistul (katastritunnus 33403:001:0243).

Hüdrogeoloogiline iseloomustus Maapinnalt esimeseks veekihiks, mis omab tähtsust veetarbimise seisukohast, on Siluri-Ordoviitsiumi veekompleks. Veekompleksi vett ammutatakse nii üksikmajapidamiste salv- ja puurkaevudega kui ka ühisveevärgi kaevudega. Õhukese pinnakatte tõttu on põhjavesi nõrgalt kaitstud maapinnalt tuleneva reostuse eest. Siluri-Ordoviitsiumi veekompleks koosneb erineva savikusega lubjakividest ja dolomiitidest. Vett vähejuhtivad savikad vahekihid võivad käituda veepidemetena, eraldades veekompleksi sees erinevaid veekihte. Jaagarahu ning Jaani lademete dolokivid moodustavad Jaagarahu-Jaani veekihi. Sügavuse suunas muutuvad Jaani lademe dolokivid savikamaks, moodustades koos Adavere lademete merglite ning savikate dolomiitidega veepideme Jaagarahu-Jaani veekihi ning sügavamal leviva Adavere-Raikküla veekihi vahel. Kogu veekompleksi iseloomustab valdavalt HCO3-Ca-Mg- ja HCO3-Mg-Ca-tüüpi vesi, mille mineraalainete sisaldused jäävad vahemikku 0,3 - 0,5 g/l. Sügavuse suunas ning rannikul vee mineraalsus suureneb. Kasuliku kihi moodustavad Jaagarahu lademe Muhu kihistu dolokivid. Seega mõjutatakse kaevandamisega Jaagarahu-Jaani veekihti. Veepidemest sügavamatele veekihtidele kaevandamisega mõju ei avaldata.

Geoloogilise uuringu ajal (17.01.2020) mõõdeti taotletaval mäeeraldisel põhjavee tasemeks 1,0 - 2,4 m (keskmiselt 1,7 m) maapinnast. Veetaseme abs kõrgused jäid vahemikku 16,7 - 17,7 m (keskmiselt 17,2 m). Valdav põhjavee voolusuund uuritaval alal on edelast kirdesse. Maapinnalähedane veekiht toitub sademetest, mistõttu esineb veetasemete sesoonne muutlikkus. Veetasemete sesoonne kõikumine ei ületa üldjuhul ~2 m, kuid võib õhukese pinnakattega kõrgendikel ulatuda ka 5 - 6 meetrini.

Maavaravaru ploki lamam on määratud abs kõrgusele 8,9 m. Keskmine veetase jääb abs kõrgusele ~17 m. Selleks, et dolokivi pealispind oleks kuiv tegevuseks vajaliku taristu välja ehitamiseks ning karjäärimasinate liikumiseks, alandatakse veetaset kasuliku kihi lamamist 0,5 m sügavamale. Seega tuleb veetaseme alandamisel maavaravaru lamamini veetaset alandada ~8,5 m. Veealuse kaevandamise korral on vaja taset alandada ~2,5 m.

4/13

3.11. Lisad

4.1. Veekasutuse ja veeheite üldkirjeldus

Geoloogiline iseloomustus Tarva III dolokivikarjäär jääb alvarile, kus pinnakatte paksus ulatub 0,5 meetrini. Mullakihi paksus on 0,2 m ning reeglina lasub lubjakivil ka õhuke, keskmiselt 0,3 m paksune lokaalmoreeni kiht – beežikaspruun lubjakivirähaga liivsavimoreen.

Ala jääb Siluri ladestu Jaagarahu lademe Muhu kihistu avamusala põhjaserva. Aluspõhjakivimite pealispind jääb uuringuruumis 17,3 - 19,0 m absoluutkõrgusele, järgides maapinna reljeefi. Tarva III dolokivikarjääri läbilõikes võib värvuse põhjal välja eraldada 2 eriilmelist kivimkompleksi.

Läbilõike ülaosas lasub kollakashall mikro- kuni pisikristalliline, valdavalt tihe, väga harvade üksikute väikeste kavernidega, õhukeste lainjate pruuni domeriidi kelmeliste vahekihtidega dolokivi. Kompleksi alumises osas esineb lamamiks oleva sinakashalli dolokivi läätsi ja vahekihte. Tekstuurilt on kivim nõrgalt lainjas keskmisekihiline – kihtide paksus ei ületa reeglina 10 cm. Kirjeldatud kompleksi paksus on 0,7 - 2,8 m, keskmiselt 1,6 m, olles suurem mäeeraldise kesk- ja lõunaosas puuraukude PA-1 ja PA 5 piirkonnas, vähenedes lääne ja põhja-loode suunas 0,7 - 1,0 meetrini puuraukudes PA-4 ja PA-3. Kompleksi lamam jääb mäeeraldise lääne- ja põhja-loodeosas 17,6 - 18,1 m, langedes ida- ja lõunaosas 15,8 - 16,4 m abs kõrgusele.

Manused Lisa 3: Seletuskiri__Tarva_III_.pdf

Ohtlike jäätmete taaskasutamine ja kõrvaldamine

Kinnitus saatekirja koostamiseks vajalike tehniliste vahendite olemasolu kohta

Jäätmete tekitamine maavara kaevandamisel ja rikastamisel

Kaevandamisjäätmekava Lisa 4: Jaatemakava__Tarva_III_.pdf

Prügila käitamine

Prügila või jäätmehoidla järelhooldus

Jäätmehoidla käitamine

Jäätmepõletustehase ja koospõletustehase käitamine

Vee erikasutusega mõjutatava ala/tegevuspiirkonna kirjeldus Ala kirjeldus: Kavandatav Tarva III dolokivikarjäär asub Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Tarva külas Lubja kinnistul (katastritunnus 33403:001:0243). Lähim majapidamine jääb ~800 m kaugusele kagu suunda Korise kinnistule (katastritunnus 33403:001:0084). Suurematest asulatest asub Lihula ~13 km kaugusel loodes, Koonga ~9 km ja Pärnu ~40 km kaugusel kagus.

Pärnu-Lihula riigi tugimaantee (tee nr 60) jääb kavandatavast karjäärist ~4 km kaugusele. Mäeeraldise kagunurgast ~500 m kaugusel kulgeb riigimaantee Mihkli-Oidremaa (nr 19204). Taotletava mäeeraldise kirdeosas paiknevad Elektrilevi OÜ alla 1 kV pingega elektriõhuliinid, mis enne kaevandamist kirdeosas demonteeritakse.

Karjääri põhjaosas paikneb III kategooria looduskaitsealuse liigi Orchis militaris (hall käpp) kasvukoht (keskkonnaregistri kood KLO9310734).

5/13

Looduskaitseseaduse kohaselt on keelatud III kaitsekategooria taimede hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas (LKS § 55 lg 8). Kaevandamise korral asustatakse taimed ümber.

Mäeeraldise teenindusmaa kirdeosasse jääb pärandkultuuriobjekt Sõnniku küla Lubja talu (334:REE:004) ja Lubja talu lubjaahi (334:LUA:004). Tegemist on reheahju ning rehetoaga rehielamuga, milles praegu ei elata. Lubjaahjust on säilinud vaid paari meetri kõrgu¬ne taimestunud ja sammaldunud korrapärane ringvall. Taotlevat karjääri läbib kirde-edela suunas 1,5 - 2 m sügavune Sõnniku küla paemurd (334:PAM:007).

Geoloogiline ja hüdro(geo)loogiline kirjeldus: Kavandatav Tarva III dolokivikarjäär paikneb Lääne-Eesti paetasandikul - alvaril, kus pinnakatte paksus ulatub 0,5 meetrini. Pinnakatte moodustavad kvaternaarisetted, mis koosnevad moreenist. Kvaternaarisetted on õhukesed ja vähese veeandvusega ning eraldi veekihti ei moodusta.

Taotletav mäeeraldis paikneb Siluri ladestu Wenlock’ ladestiku Jaagarahu lademe karbonaatkivimite avamusalal. Maapinnalt esimeseks veekihiks, mis omab tähtsust veetarbimise seisukohast, on Siluri-Ordoviitsiumi veekompleks. Veekiht toitub peamiselt sademetest. Õhukese pinnakatte tõttu on põhjavesi nõrgalt kaitstud või kaitsmata maapinnalt tuleneva reostuse eest. Veekompleks koosneb erineva savikusega lubjakividest ja dolomiitidest. Vett vähejuhtivad savikad vahekihid võivad käituda veepidemetena, eraldades veekompleksi sees erinevaid veekihte. Jaagarahu ning Jaani lademete dolokivid moodustavad Jaagarahu-Jaani veekihi. Sügavuse suunas muutuvad Jaani lademe dolokivid savikamaks, moodustades koos Adavere lademete merglite ning savikate dolomiitidega veepideme Jaagarahu-Jaani veekihi ning sügavamal leviva Adavere-Raikküla veekihi vahel. Kasuliku kihi moodustavad Jaagarahu lademe Muhu kihistu dolokivid. Seega mõjutatakse kaevandamisega Jaagarahu-Jaani veekihti. Veepidemest sügavama¬tele veekihtidele kaevandamisega mõju ei avaldata.

Geoloogilise uuringu ajal (17.01.2020) mõõdeti taotletaval mäeeraldisel põhjavee tasemeks 1,0 - 2,4 m (keskmiselt 1,7 m) maapinnast. Veetaseme abs kõrgused jäid vahemikku 16,7 - 17,7 m (keskmiselt 17,2 m). Katsepumpamiste tulemusena saadi kivimite filtratsioonikoefitsiendiks 12 m/ööp. Valdav põhjavee voolusuund mäeeraldisel on edelast kirdesse.

Lähim looduslik veekogu on Vanamõisa jõgi (KKR kood VEE1116100), mis jääb karjääri kirdenurgast ~2 km kaugusele itta. Vanamõisa jõgi saab alguse 5 km lõuna pool asuvast Urita soost ning suubub Kasari jõkke. Karjääri kirdenurgast ~300 m kaugusele jääb maaparandussüsteem VELTSA (TTP-387) (kood 5111610020081001), mille eesvooluks on Vanamõisa jõgi.

Vee erikasutuse kirjeldus: Maavaravaru ploki lamam on määratud abs kõrgusele 8,9 m. Keskmine veetase jääb abs kõrgusele ~17 m. Selleks, et dolokivi pealispind oleks kuiv tegevuseks vajaliku taristu välja ehitamiseks ning karjäärimasinate liikumiseks, alandatakse veetaset kasuliku kihi lamamist 0,5 m sügavamale. Seega tuleb veetaseme alandamisel maavaravaru lamamini veetaset alandada ~8,5 m. Geoloogilise uuringu (OÜ Inseneribüroo STEIGER; töö nr 20/2900) tulemusel hinnati keskmiseks juurdevooluks karjääri veetaseme alandamisel 8,5 m 2373 m3/ööp (866 tuh m3 aastas; 216500 m3/kvartalis).

Karjäärist veetaseme alandamise eesmärgil välja pumbatud vesi on võimalik juhtida läbi maa-parandus¬süsteemi kraavide kaudu Vanamõisa jõkke. Lähim maaparandussüsteemi kraav jääb karjääri kirdenurgast ~400 m kaugusele kirde suunas, milleni tuleb rajada uus kraav.

Karjäärist väljapubatava vee kogus sõltub suurel määral sademete hulgast, mis kvartalite lõikes erineb märgatavalt. Samas prognoositav karjäärist ärajuhitav vee kogus on arvutatud arvestades keskmist sademete hulka. Sellest tulenevalt palume jätta karjäärist ärajuhitava vee kvartaalsed kogused lahtised ning määrata loaga aastane karjäärist ärajuhitav vee kogus.

Vee erikasutamise mõju: Maavaravaru kaevandamisel ning veetaseme maksimaalsel alandamisel (8,5 m) kujuneb ümber karjääri alanduslehter ulatusega ~864 m karjääri servast. Karjääri mõjuraadiusesse jääb kaks majapidamist - Korise talu 770 m ning Vanatoa talu 840 m kaugusel uuringuala piirist. Eeldatav veetaseme alanemine kaevandamise maksimaalse ulatuse ja veetaseme alandamise juures jääb majapidamiste kaevudes alla 0,3 m, mis ei ole eristatav veetaseme sesoonsest muutlikkusest ning ei mõjuta vee kättesaadavust kaevudest.

Tootmises reovett ei teki. Ärajuhitav vesi moodustub karjääri külgnevatest kivimitest sisse voolavast põhjaveest, sademete ja lume sulamise veest. Peamiseks saasteaineks, mis karjääris toimuvate tööde käigus vette satub, on lõhkamistöödel tekkiv heljum. Heljumi vähendamiseks suunatakse vesi

6/13

4.2.2. Veevõtt põhjaveekihist

enne eesvoolu juhtimist settebasseini. Settebasseini tuleb korraliselt hooldada. Selle põhja sadestunud heljum on samast looduskeskkonnast pärit keemiliselt inertne materjal, mida on nõrutatult võimalik kasutada müravallide rajamiseks ja karjääride korrastamisel.

Karjääris töötav tehnika võib rikete korral olla naftasaaduste reostusallikaks. Juhul kui mäetööde käigus tekib avarii, tuleb vajalike vahenditega (absorbent, õlipüünised) reostuse levik kiirelt ja ohutult lokaliseerida ning reostunud pinnas üle anda vastavat jäätmekäitluslitsentsi omavale ettevõttele. Eeltoodud leevendusmeetmete rakendamisel on reostusoht vähene.

Seire: Veeseaduse § 130 lõige 2 kohaselt kehtestatakse kaevandus- ja karjäärivee saasteainete sisalduste piirväärtused ja suublasse juhtimise ning seirenõuded keskkonnaministri määrusega nr 61. Nimetatud määruse § 9 lõike 1 kohaselt tohib karjäärivett suublasse juhtida kui saastenäitajad ei ületa nimetatud määruse lisas 1 sätestatud piirmäärasid, mis kehtivad reoveekogumisala kohta, mille koormus on 2000 - 9999 ie (välja arvatud heljumi sisaldus). Sama määruse lõike 5 kohaselt tuleb karjääriveele loaga määrata vähemalt biokeemilise hapnikutarbe (BHT7), keemilise hapnikutarbe (KHTcr), pH ja heljumi sisalduse piirväärtused koos vastava seirekohustusega. Prognoositavad veehulgad ning saasteainete sisaldused ning väljalaskmes teostatav seire on käsitletud punktis 3.3.

Andmed kavandatava tegevusega mõjutatava pinnaveekogu/põhjaveekihi seisundi kohta

Karjäärist veetaseme alandamise eesmärgil välja pumbatud vesi on võimalik juhtida läbi maa-parandus¬süsteemi kraavide kaudu Vanamõisa jõkke (KKR kood VEE1116100).

Vanamõisa jõe (veekogumi kood: 1116100_1; veekogumi nimetus: Vanamõisa) keemiline ja ökoloogiline seisund hinnati 2019. aastal heaks. Koondseisund on 2019. aasta seisuga hinnatud heaks.

Veetaseme alandamisega karjääris mõjutatakse Siluri-Ordoviitsiumi veekihi põhjavee taset karjääri ümbritseval alal. Piirkonnas on Siluri-Ordoviitsiumi veekihis välja eristatud Siluri-Ordoviitsiumi Matsalu põhjaveekogum ning Ordoviitsiumi-Kambriumi veekihis Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas. Siluri-Ordoviitsiumi Matsalu põhjaveekogumi keemiline koondhinnang on 2020. aastal halb ning koguseline koondhinnang hea. Põhjavee koondseisund on 2020. aastal hinnatatud halvaks. Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogumi keemiline ja koguseline koondhinnang on 2020. aastal hea ning põhjavee koondseisund on hinnatud heaks.

Vee erikasutuse asukoha veekogu, maa- ja/või ehitise valdust tõendavad dokumendid

Lisa 5: Tegemist_on_uue_maeeraldisega_ja_vastavad_lepingud_solmitakse_parast_loa_saamist.docx

Teave vee erikasutusega seotud tehnoloogia ja tehnika kohta Vastav informatsioon on leitav taotlusele kaasa pandud seletuskirjas.

Vee erikasutusega kaasneva võimaliku negatiivse mõju vähendamise meetmete kirjeldus

Vastav informatsioon on leitav taotlusele kaasa pandud seletuskirjas.

Kas tegevuseks on vaja planeeringut? Ei

7/13

4.2.2. Veevõtt põhjaveekihist

Veehaarde jrk nr 1.

Veehaarde nimi Tarva III dolokivikarjääri pumpla

Veehaarde kood POH0024119

Puurkaevu katastrinumber Ei ole tegemist puurkaevuga

Kas puurkaevul on olemas kasutusluba Ei

Lisage põhjendus, kui kasutusluba puudub Pole puurkaev

Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6498581, Y: 501465

Põhjaveekiht Siluri-Ordoviitsiumi (S-O)

Põhjaveekogum Siluri-Ordoviitsiumi Matsalu põhjaveekogum (S-O_Matsalu)

Kas veevõtt toimub kinnitatud varuga seotud põhjaveekihist ja piirkonnast?

Joogivee kasutamine või tootmine Ei

Veevõtuseadmete iseloomustus

Võetava vee koguse määramise viis Arvestuslik

Võetava vee koguse mõõtmisvahend(id) Vee pumpamiseks karjäärist tuleb karjääri põhjale rajada veekogur mõõtmetega 5×5×2 .Veepumpamiseks veekogurist settebasseini on vaja kahte pumpa mille tootlikkus 11 m tõstekõrguse juures oleks vähemalt 1650 l/min (ehk 99 m³/h, 2373 m³/ööp). Selliselt tagab üks pump keskmise karjääri sissevoolava vee koguse pumpamise ja kahe pumba koos töötamisel tagatakse tootlikkus 4746 m³/ööp, mis on suurem kevadisest maksimumist 3773 m³/ööp.

Võetava vee kvaliteeti iseloomustavad analüüsitulemused Lisa 6: Voetava_vee_kvaliteeti_iseloomustavad_analuusitulemused.docx

Toimub võetava vee töötlemine Ei

Taotletav veevõtt (m³) Vee kasutusala Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Sekundis

Karjäärist väljapumbatav vesi 2025-2026 216 500 2 282

Karjäärist väljapumbatav vesi 2027-2052 866 000 2 282

Karjäärist väljapumbatav vesi 2052 649 500 2 282

Taotletav veevõtt antud veehaardes kokku aastas (m³) 1 732 000

Põhjaveevaru uuringu aruanne Lisa 7: Lisa_22___Tarva_III_eksperthinnang_2021_06_10.asice

4.2.4. Põhjavee täiendamine, ümberjuhtimine või tagasijuhtimine

Kas soovite moodustada puurkaevude gruppi? Ei

Puurkaevude grupi või gruppide kirjeldus

8/13

4.2.4. Põhjavee täiendamine, ümberjuhtimine või tagasijuhtimine

4.3. Saasteainete juhtimine suublasse sh heitveega, sademeveega, kaevandusveega, jahutusveega ja vesiviljeluses tekkiva veega

Väljalaskme jrk nr 1.

Reoveepuhasti nimi

Reoveepuhasti kood

Väljalaskme nimi Tarva III dolokivikarjääri väljalask

Väljalaskme kood PM007

Väljalaskme tüüp Puhastiga sidumata väljalask

Väljalaskme koordinaadid X: 6498594, Y: 501579

Suublasse juhtimise liik Veekogusse juhtimine

Taotletav vooluhulk suublasse juhtimiseks (m³) Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis

2025-2026 0 0 0 216 500 216 500 Arvestuslik

2023 216 500 216 500 216 500 216 500 866 000 Arvestuslik

2052 216 500 216 500 216 500 0 649 500 Arvestuslik

Põhjavee täiendamiseks, allalaskmiseks, ümberjuhtimiseks või tagasijuhtimiseks kasutatav vee hulk (m³) Planeeritav tegevus Põhjaveekiht I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Kvartalis Aastas Ööpäevas Sekundis Põhjavee allalaskmine Siluri-Ordoviitsiumi (S-O) 216 500 216 500 216 500 216 500 216 500 866 000 2 373

Vee koguse arvestuse viis Arvestuslik

Võetava vee koguse mõõtmisvahend(id) Pumba tootlikkuse ja pumba töötundide alusel

Põhjavee kvaliteedi ja/või põhjavee taseme alandamise jälgimiseks kavandatavad seirepunktid Seirepunkti nimetus Koordinaadid Seiratavad näitajad Seire sagedus Korise kinnistu puurkaev X: 6498067, Y: 502160 põhjavee tase, temperatuur, pH, elektrijuhtivus, Fe, heljum, hägusus kaevandamise eelne foon, 4 x aastas (1 x kvartalis) Vanatoa kinnistu puurkaev X: 6498048, Y: 502234 põhjavee tase, temperatuur, pH, elektrijuhtivus, Fe, heljum, hägusus kaevandamise eelne foon, 4 x aastas (1 x kvartalis)

Seireplaan Lisa 8: seireplaan.JPG

Põhjavee täiendamise, põhjavee taseme alandamisega või ümberjuhtimisega kaasnev veetaseme või vee kvaliteedi muutumise kirjeldus

Maavaravaru kaevandamisel ning veetaseme maksimaalsel alandamisel (8,5 m) kujuneb ümber karjääri alanduslehter ulatusega ~864 m karjääri servast.

Peamiseks saasteaineks, mis dolokivikarjääris toimuvate tööde käigus vette satub, on lõhkamistöödel tekkiv heljum. Karjääris töötav tehnika võib rikete korral olla naftasaaduste reostusallikaks. Kuna karjääri lamamiks on vettpidavad kivimid, siis heljumi ja reostuse põhjavette levik on vähetõenäoline. Lõhkamistöödel maapinna vibreerimine võib põhjustada ajutist põhjavee häguseks muutumist karjääris ja selle lähialal.

Vee erikasutusega kaasneva võimaliku negatiivse mõju vähendamise meetmete kirjeldus

Naftasaaduste reostuse korral tuleb vajalike vahenditega (absorbent, õlipüünised) reostuse levik kiirelt ja ohutult lokaliseerida ning reostunud pinnas üle anda vastavat jäätmekäitluslitsentsi omavale ettevõttele.

9/13

Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus ära juhitavas vees Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a

2022 - 2052 Heljum 40 mg/l

2022 - 2052 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) 15 mg/l

2022 - 2052 Keemiline hapnikutarve (KHT) 125 mg/l

2022 - 2052 Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) 7 pH ühik

2022 - 2052 Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40) 1 mg/l

Prognoositav sademevee vooluhulk (m³) Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis

Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus sademevees Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a

Väljalaskme seirepunkt Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus

Suubla

Suubla nimetus Vanamõisa jõgi

Suubla kood VEE1116100

Pinnaveekogumi nimi Vanamõisa

Pinnaveekogumi kood 1116100_1

Suublaks oleva pinnaveekogumi seisund

Ohtlike ainete segunemispiirkonna taotlus

Ohtlike ainete segunemispiirkonna projekt

Heitvee juhtimisel pinnasesse

Pinnase iseloomustus

Asukoha L-EST97 koordinaadid

Immutusala pindala (ha)

Põhjavee kaugus immutussügavusest (m)

Põhjaveekihi kaitstus

Suubla seirepunktid Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus

10/13

6.1. Maavara kaevandamine

Maardlad

Maardla ja mäeeraldis

Jrk nr 1.

Mäeeraldise olek uus mäeeraldis

Registrikaardi nr 433

Maardla nimetus Tarva

Maardla osa nimetus

Maardla põhimaavara dolokivi

Mäeeraldise nimetus Tarva III dolokivikarjäär

Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah

Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.

Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.

Mäeeraldise pindala (ha) 13.92

Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 16.85

Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 78

Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 28

Kaevandatud maavara kasutamise otstarve ehituskillustikuks, täitepinnasena

Minimaalne tootmismaht aastas

Keskmine tootmismaht aastas 44

Plokid Nimetus Kasutusala Liik Varu

Kogus Ühik Kuupäev

9 plokk 0904 - täitedolokivi aT - aktiivne tarbevaru 1 298.60 tuh m³ 30.06.2026

Tegevusala andmed Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu

Kogus Ühik Kogus Ühik 1. 0904 - täitedolokivi tuh m³ 1 278.60 tuh m³

11/13

Jrk nr 1.

Geoloogilise uuringu loa omaja Raho OÜ

Geoloogilise uuringu loa registreerimise number L.MU/332679

Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 27.03.2022

Geoloogilise uuringu aruande nimetus Tarva dolokivimaardla Tarva IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.07.2020)

Geoloogiafondi number 9387

Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1-17/20/1891

Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 12.08.2020

6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid

7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks

Geoloogilised uuringud

Kaevandatud maa korrastamine

Kaevandatud maa kasutamise otstarve veekogu ja rohumaa

Graafilised lisad

Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 9: Lisa_13___Tarva_III_maeeraldise_plaan.asice

Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 10: Tarva_III_loiked.asice

Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 11: Tarva_III_korrastatud_maa_plaan.asice

Lisadokumendid

Maavara arvele võtmise dokumendi ärakiri Lisa 12: MA_korraldus_12.08.2020_nr_1891.asice

Üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa omaja nõusolek Lisa 13: TARVA_IV_GEOLOOGILINE_UURING.asice

GIS ja CAD failid Lisa 14: piiride_ruumobjektid__Tarva_III_dolokivikarjaar_.dgn

Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul lammutustööde kirjeldus

Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus

12/13

8. Taotluse lisad

Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus

Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta

Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed

Muu eelhinnangu info Lisa 15: Tarva_III_eksperthinnang_2021_06_10.asice

Lisa 16: Seletuskiri__Tarva_III_.asice

Lisa 17: TARVA_DOLOKIVIKARJAARI_LAIENDAMISE_KMH_ARUANNE.bdoc

Nimetus Manus Kooskõlastus (lisa 1) Lisa 18: Lisa_1.pdf

Kooskõlastus (lisa 2) Lisa 19: Lisa_2.pdf

Kooskõlastus (lisa 3) Lisa 20: Lisa_3.pdf

Kooskõlastus (kraavid) Lisa 21: 210621_kavatsuste_protokoll_RahoOU_TornatorOU__1_.asice

Põllumjandus- ja Toiduameti kooskõlastus Lisa 22: Selgitus.docx

13/13

1. Jäätmekava vajadus

Raho osaühing taotleb maavara kaevandamise luba Tarva III dolokivikarjääri mäeeraldisele, et alustada dolokivi kaevandamisega ning kasutada kaevandatud maavara piirkonna ehitustegevuste varustamiseks. Taotletava mäeeraldise teenindusmaa pindala on 16,85 ha. Kuna kaevandamise käigus toimub katendi ladustamine, on oht, et tekitatakse jäätmeseaduse mõistes kaevandamisjäätmeid. Jäätmekava vajadus tuleneb jäätmeseaduse § 421 lg 3 punktist 2 ja maapõueseaduse § 50 lg 6. Jäätmekava eesmärk on vältida või vähendada Tarva III dolokivikarjääris jäätmeseaduse mõistes kõrvalsaaduste tekkimist ning soodustada nende ringlussevõttu, korduskasutamist või taaskasutamist, kui see on keskkonnaohutu ja võimalik. 2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus

Taotletava Tarva III dolokivikarjääri mäeeraldise teenindusmaa pindala on 16,85 ha, mäeeraldise pindala on 13,92 ha. Taotletav Tarva III dolokivikarjäär asub Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Tarva külas Lubja kinnistul (katastritunnus 33403:001:0243). Karjääri ümbritsevad põhjas Inso (33403:001:0205), kirdes Kurni (43001:001:0498), Kure (33403:001:0226), Linnamaa (33403:001:0028), idas Nunna (33403:001:0159) ning Varbla metskond 287 (43001:001:0212) ümbritseb karjääri idast, lõunast ja läänest. Mäeeraldise kagunurgast ~500 m kaugusel kulgeb riigimaantee Mihkli-Oidremaa (nr 19204), millelt viib karjääri metsatee. Suurematest asustatud punktidest jääb valla halduskeskus Lihula ~13 km kaugusele loodesse, Koonga ~9 km ja maakonnakeskus Pärnu ~40 km kaugusele kagusse. Pärnu-Lihula riigi tugimaanteeni (tee nr 60) on karjäärist ~4 km. Maastikuliselt paikneb ala Lääne- Eesti madalikul paetasandikul, kus pinnakatte paksus on kuni 0,5 m. Maapinna reljeef on tasane, väikese langusega lääne suunas. Absoluutkõrgused jäävad 17 - 19 m tasemele. Maakasutuselt on ~60% ulatuses tegu metsamaaga ning ~40% alast moodustab looduslik rohumaa. Mäeeraldise teenindusmaa kirdeosasse jääb pärandkultuuriobjekt Sõnniku küla Lubja talu (334:REE:004) ja Lubja talu lubjaahi (334:LUA:004). Tegemist on reheahju ning rehetoaga rehielamuga, milles praegu ei elata. Lubjaahju olemasolust annab tunnistust vaid paari meetri kõrgune taimestunud ja sammaldunud korrapärane ringvall. Taotlevat karjääri läbib kirde-edela suunas 1,5 - 2 m sügavune Sõnniku küla paemurd (334:PAM:007), millest on säilinud 50 - 90%. Muinsuskaitseamet seadis geoloogilise uuringu tegemise üheks tingimuseks viia uuringu¬alal läbi arheoloogilised uuringud, et saada teada, kas alal on arheoloogiliselt väärtuslikke objekte. Arheoloogiline uuring Lubja kinnistul viidi läbi Muinasprojekt OÜ poolt ja kinnitati muinsuskaitse ameti poolt e-kirja teel (lisa 1). Arheoloogilisest uuringust selgus, et arheoloogilise kultuurkihi või arheoloogiliste leidude ilmnemine alal edasiste kaevetööde käigus on vähe tõenäoline. Arvesse võttes Muinsuskaitseseadusega sätestatud üldkehtivaid nõudeid arheoloogiapärandi säilitamise kohta ei pea arheoloogilise uuringu teostajad muinsuskaitseliste kitsenduste kehtestamist edasistel kaevetöödel vajalikuks. Ala idaosas asuvad lubjaahju jäänused võiks võimaluse korral säilitada või lammutamise

korral dokumenteerida pärandkultuuri objektidel kasutatava metoodikaga. Eelnevast lähtuvalt pärandkultuuriobjektide paiknemine karjääris kaevandamisele piiranguid ei sea. Taotletava mäeeraldise kirdeosas paiknevad Elektrilevi OÜ alla 1 kV pingega elektriõhuliinid Tundmatu MP liin (VID koodid M5239042, M5239044 ja M5239071), mille kaitsevööndid liini teljest on 2 m. Liin varustab elektriga elaniketa Lubja talu. Enne maavara kaevandamist kirdeosas, kus praegu paiknevad elektripaigaldised, demonteeritakse need elektripaigaldised sealt, arvestades demonteerimisel Elektrilevi OÜ poolt seatud tehniliste tingimustega. Elektriliini demonteerimiseks karjääri kirdeosast esitatakse taotlus ning tellitakse vastav teenus Elektrilevi OÜ-lt. Karjääri põhjaosas paikneb III kategooria looduskaitsealuse liigi Orchis militaris (hall käpp) kasvukoht (keskkonnaregistri kood KLO9310734). Varu arvelevõtmine aktiivse tarbevaruna halli käpa kasvukohas kooskõlastati Keskkonnaametiga (lisa 3). Maavara kaevandamisel tuleb arvestada looduskaitsealuse liigi kasvukohaga. Looduskaitseseaduse kohaselt on keelatud III kaitsekategooria taimede hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas (LKS § 55 lg 8). Kaevandamise korral asustatakse taimed ümber sama kasvukoha põhjaossa, mis jääb karjäärist väljapoole – umbes 60 m kaugusel karjääri põhjapiirist on samuti leitud halli käpa eksemplare. Muid Natura 2000 võrgustiku ega looduskaitselisi kitsendusi ja üksikobjekte alale ei jää. Lähim majapidamine paikneb kagu suunas ~800 m kaugusel Korise kinnistul (katastritunnus 33403:001:0084). Lähim looduslik veekogu on Vanamõisa (Veltsa) jõgi, mis jääb karjääri kirdenurgast ~2 km kaugusele itta. Veltsa jõgi saab alguse 5 km lõuna pool asuvast Urita soost ning suubub Kasari jõkke. Karjääri kirdenurgast ~300 m kaugusele jääb maaparandussüsteem VELTSA (TTP-387) (kood 5111610020081001) oma äravoolukraavide võrgustikuga, mille kaudu juhitakse liigveed Vanamõisa (Veltsa) jõkke. Rail Baltic raudtee kavandatav trassikoridor jääb uuringuruumi teenindusalast ~40,2 km kaugusele kagu suunda. 3. Mäeeraldise lühikene geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus

Tarva III dolokivikarjäär jääb alvarile, kus pinnakatte paksus ulatub 0,5 meetrini. Mullakihi paksus on 0,2 m ning reeglina lasub lubjakivil ka õhuke, keskmiselt 0,3 m paksune lokaalmoreeni kiht – beežikaspruun lubjakivirähaga liivsavimoreen.Ala jääb Siluri ladestu Jaagarahu lademe Muhu kihistu avamusala põhjaserva. Aluspõhjakivimite pealispind jääb uuringuruumis 17,3 - 19,0 m absoluutkõrgusele, järgides maapinna reljeefi. Tarva III dolokivikarjääri läbilõikes võib värvuse põhjal välja eraldada 2 eriilmelist kivimkompleksi.Läbilõike ülaosas lasub kollakashall mikro- kuni pisikristalliline, valdavalt tihe, väga harvade üksikute väikeste kavernidega, õhukeste lainjate pruuni domeriidi kelmeliste vahekihtidega dolokivi. Kompleksi alumises osas esineb lamamiks oleva sinakashalli dolokivi läätsi ja vahekihte. Tekstuurilt on kivim nõrgalt lainjas keskmisekihiline –

kihtide paksus ei ületa reeglina 10 cm. Kirjeldatud kompleksi paksus on 0,7 - 2,8 m, keskmiselt 1,6 m, olles suurem mäeeraldise kesk- ja lõunaosas puuraukude PA-1 ja PA-5 piirkonnas, vähenedes lääne ja põhja-loode suunas 0,7 - 1,0 meetrini puuraukudes PA-4 ja PA-3. Kompleksi lamam jääb mäeeraldise lääne- ja põhja-loodeosas 17,6 - 18,1 m, langedes ida- ja lõunaosas 15,8 - 16,4 m abs kõrgusele.Maapinnalt esimeseks veekihiks, mis omab tähtsust veetarbimise seisukohast, on Siluri- Ordoviitsiumi veekompleks. Veekompleksi vett ammutatakse nii üksikmajapidamiste salv- ja puurkaevudega kui ka ühisveevärgi kaevudega. Õhukese pinnakatte tõttu on põhjavesi nõrgalt kaitstud maapinnalt tuleneva reostuse eest. Siluri-Ordoviitsiumi veekompleks koosneb erineva savikusega lubjakividest ja dolomiitidest. Vett vähejuhtivad savikad vahekihid võivad käituda veepidemetena, eraldades veekompleksi sees erinevaid veekihte. Jaagarahu ning Jaani lademete dolokivid moodustavad Jaagarahu-Jaani veekihi. Sügavuse suunas muutuvad Jaani lademe dolokivid savikamaks, moodustades koos Adavere lademete merglite ning savikate dolomiitidega veepideme Jaagarahu-Jaani veekihi ning sügavamal leviva Adavere-Raikküla veekihi vahel. Kogu veekompleksi iseloomustab valdavalt HCO3-Ca-Mg- ja HCO3-Mg-Ca- tüüpi vesi, mille mineraalainete sisaldused jäävad vahemikku 0,3 - 0,5 g/l. Sügavuse suunas ning rannikul vee mineraalsus suureneb. Kasuliku kihi moodustavad Jaagarahu lademe Muhu kihistu dolokivid. Seega mõjutatakse kaevandamisega Jaagarahu-Jaani veekihti. Veepidemest sügavamatele veekihtidele kaevandamisega mõju ei avaldata.Geoloogilise uuringu ajal (17.01.2020) mõõdeti taotletaval mäeeraldisel põhjavee tasemeks 1,0 - 2,4 m (keskmiselt 1,7 m) maapinnast. Veetaseme abs kõrgused jäid vahemikku 16,7 - 17,7 m (keskmiselt 17,2 m). Valdav põhjavee voolusuund uuritaval alal on edelast kirdesse. Maapinnalähedane veekiht toitub sademetest, mistõttu esineb veetasemete sesoonne muutlikkus. Veetasemete sesoonne kõikumine ei ületa üldjuhul ~2 m, kuid võib õhukese pinnakattega kõrgendikel ulatuda ka 5 - 6 meetrini.Maavaravaru ploki lamam on määratud abs kõrgusele 8,9 m. Keskmine veetase jääb abs kõrgusele ~17 m. Selleks, et dolokivi pealispind oleks kuiv tegevuseks vajaliku taristu välja ehitamiseks ning karjäärimasinate liikumiseks, alandatakse veetaset kasuliku kihi lamamist 0,5 m sügavamale. Seega tuleb veetaseme alandamisel maavaravaru lamamini veetaset alandada ~8,5 m. Veealuse kaevandamise korral on vaja taset alandada ~2,5 m.

4. Kavandatava tegevuse iseloomustus ja võimalike jäätmete iseloomustus

mäeeraldise teenindusmaa piires

Tarva III dolokivikarjääri mäeeraldise piiresse moodustatavad katendi puistangud ei ole tootmisprotsessi otsene eesmärk ega leia kasutusotstarvet koheselt. Tegemist on Keskkonnaministri 14.12.2015. a määruse nr 70 „Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu” järgi mittemaakse maavara kaevandamisjäätmega (kood 01 01 02). Vastavalt Euroopa Komisjoni otsuses 209/359/EÜ toodud kriteeriumitele on ladustatud katend käsitletav kui püsijäätmed. Jäätmeseaduse §352 kohaselt loetakse jäätmehoidlaks iga ehitist või ala, mida kasutatakse tahkel, vedelal, lahuse või suspensiooni kujul olevate kaevandamisjäätmete kogumiseks või ladestamiseks, sh ka rohkem kui kolmeks aastaks saastumata pinnase ladestamise ala. Seega mäeeraldise teenindusmaale moodustatud katendi ladustamise ala tuleb käsitleda kui jäätmehoidlat. See ala vastab jäätmeseaduse §352 kohaselt B-kategooria jäätmehoidlale, kuna ei esine ühtegi §352 lõikes 5 punktides l - 3 toodud asjaoludest. Välistatud on jäätmehoidlast õhu või vee kaudu eralduvate saasteainete teke ja levik, sest tegemist on saastumata materjaliga.

Kokku moodustab katend 78 tuh m3 (sh mulla kogus 28 tuh m3). Katend vastavalt tööee liikumisele ekskavaatoriga teenindusmaale või ettepoole töörinnet ning ladustatakse kuni 3 m kõrgustes puistangutes. Katendi koorimine ja vallitamine toimub reeglina kuival aastaajal ja loodusliku niiskuse juures. Katendi vallitamine mäeeraldise teenindusmaale ei nõua suletud jäätmehoidla järelhooldust ja -valvet. Välistatud on õhu ja vee kaudu eralduvates saasteainete teke ja levik. Vallitatav materjal on geotehniliselt ja geokeemiliselt stabiilne pinnas. Keskkonnale ohtlike ainete (sealhulgas raskemetallide) sisaldus ladustatavas materjalis ei ületa looduslikke taustakontsentratsioone ning sellega ei kaasne keskkonnale saasteohtu. Kasulik kiht väljatakse ekskavaatoriga või frontaallaaduriga mobiilsesse purustus- sorteerimissõlme. Materjali väljaveoks kasutatakse kallureid ning mobiilse purustus- sorteerimissõlme teenindamiseks kasutatakse frontaallaadurit. Purustamisel on saadava toodangu põhifraktsioonid 0-8, 8-16, 16-32 ja 0-32 mm. Valmistoodangu vedu toimub kaevandaja poolt tellitud transpordiga. Tootmise käigus tekib sõelmeid ~30% kaevise mahust ehk ~395 tuh m3. Tegemist on kivilõikamisel ja -saagimisel tekkinud jäätmetega, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 01 04 07, sh paekivi (nt lubjakivi, dolomiidi) töötlemisel tekkinud jäätmed (kood 01 04 13). Tarva III dolokivikarjääris ei ole hetkel kavas vaheladustada toodangut mäeeraldisel ega selle teenindusmaal kauem kui 3 aastat. Vastasel korral muutub see Jäätmeseaduse mõistes jäätmeteks ning ladustamise plats B-kategooria jäätmehoidlaks. Sellisel juhul, lähtuvalt Eesti Vabariigi Valitsuse määrusest 14.12.2015. nr 70 „Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu“ on ladustatud materjali korral tegemist mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmetega koodiga 01 01 02. Vastavalt maavara kaeandamise loale taotlusele tuleb Tarva III dolokivikarjäär korrastada veekoguks ja rohumaaks, mis eeldab et, mäeeraldise viljakat kasvukihti tuleb kasutada korrastamistöödel. Veealuste nõlvade moodustamisel katendist tuleb need stabiilsuse tagamiseks rajada vastavalt kasutatava materjali ohutule püsikaldenurgale, mis katendi puhul on 1 : 5 - 1 : 3. Arvestades keskmist kõrguste vahet kaevandamata ja kaevandatud osa vahel 8 m ja täidetava nõlvaterviku perimeetrit ~1 555 m võib eeldada, et arendajal on selline materjali maht (minimaalselt ~235 tuh m3) katendi (~78 tuh m3) ja sõelmete (~30% kaevise mahust ehk ~395 tuh m3) arvel karjääris olemas, seega täiendavat materjali pole vaja karjääri lisaks tuua. Mäeeraldise teenindusmaale ja veekogu nõlvade veepealsele osale laotatakse mäeeraldiselt kooritud kasvukiht ~15 cm paksuse kihina, millele külvatakse heintaimede seemnesegu (kokku ~3,5 ha). Selleks läheb vaja ~6 tuh m3 katendit. See osa kasvukihti on mäeeraldisel olemas ja mulda ei ole vaja mujalt juurde tuua. Lähtuvalt jäätmeseaduse § 421 lg 5 tuleb käesolev kaevandamise jäätmekava üle vaadata iga viie aasta järel.

Pärnu maakonna Tarva

dolokivimaardla registrikande muutmine

Raho OÜ esitas Maa-ametile Tarva dolokivimaardla täitedolokivi aktiivse tarbevaru arvele

võtmise aruande (saabunud 24.07.2020, kirja registreerimise nr 9-3/20/5554-5). Aruanne on

koostatud geoloogilise uuringu tulemuste põhjal (Keskkonnaamet on 28.03.2019 andnud Tarva IV

uuringuruumi geoloogilise uuringu loa nr L.MU/332679).

Maavaravaru on arvutatud plokis (aruandes 9. plokk), mis paikneb Pärnu maakonnas Lääneranna

vallas Tarva külas eraomandisse kuuluval katastriüksusel Lubja (tunnus 33403:001:0243).

Aruandes moodustatud plokk paikneb täielikult Tarva IV uuringuruumis.

Aruandes moodustatud varuploki idaosas asub Elektrilevi OÜ alla 1 kV pingega elektriõhuliin

Tundmatu MP liin ja selle kaitsevöönd. Aruandele on lisatud Elektrilevi tehnilised tingimused,

mille kohaselt on kaevandamine õhuliini kaitsevööndis keelatud. Aruande kohaselt

demonteeritakse elektripaigaldis enne maavara kaevandamist, arvestades demonteerimisel

Elektrilevi OÜ poolt seatud tehniliste tingimustega. Elektriliini demonteerimiseks esitatakse

taotlus ning tellitakse vastav teenus Elektrilevi OÜ-lt.

Aruandes moodustatud varuploki põhjaosas asub III kategooria looduskaitsealuse liigi Orchis

militaris (hall käpp; keskkonnaregistri kood KLO9310734) kasvukoht. Aruandele on lisatud

Keskkonnaameti kooskõlastus, mille kohaselt ei pea Keskkonnaamet uuringuruumi kattumist III

kaitsekategooria taime kasvukohaga takistavaks asjaoluks tarbevaru arvelevõtmiseks. Küll aga

peab arvestama, et kaitsealuse taimeliigi asurkondi ei tohi kaevandamise käigus hävitada, seega

tuleb isendid ümberasustada või jätta osa alast kaevandamata. Aruandes on selgitatud, et

kaevandamise korral asustatakse taimed ümber sama kasvukoha põhjaossa, mis jääb kinnitamisele

esitatavast varuplokist väljapoole – umbes 60 m kaugusel uuringuruumi põhjapiirist on samuti

leitud halli käpa eksemplare.

Geoloogiline uuring on läbi viidud lähtudes 17.12.2018 vastu võetud keskkonnaministri määruse

nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded

fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda,

kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana

arvelevõtmiseks“ (edaspidi Korra) nõuetest. Uuritud maavara liigitus täitedolokiviks.

Maa-amet keskkonnaregistri maardlate nimistu volitatud töötlejana on aruande läbi vaadanud ning

nõustub muutma aruande alusel keskkonnaregistri kannet.

KORRALDUS

12. august 2020 nr 1-17/20/1891

2

Keskkonnaregistri seaduse § 4 lõike 2, Vabariigi Valitsuse 27.05.2003 korralduse nr 333

„Keskkonnaregistri volitatud töötleja määramine“ punktide 2 ja 3, keskkonnaministri 13.01.2005

määruse nr 2 „Keskkonnaregistri pidamise täpsustatud kord“ § 30, maapõueseaduse § 21 lõigete

1 ja 2 ning § 23 lõigete 2, 6 ja 7, keskkonnaministri 02.05.2016 määruse nr 7 „Maa-ameti

põhimäärus“ § 6 lõike 2 punkti 18 alusel ning Korra § 45 lõike 2 alusel:

1. Otsustan muuta OÜ Inseneribüroo STEIGER poolt koostatud aruande „Tarva dolokivimaardla

Tarva IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne“ alusel seisuga 01.07.2020

keskkonnaregistri maardlate nimistus Tarva dolokivimaardla registrikannet ja kinnitada

aruandes esitatud piirides täitedolokivi aktiivne tarbevaru pindalal 13,92 ha – 1332 tuh m3 (9.

plokk).

2. Viia registrisse (registrikaarti nr 0433) kande muudatus sisse vastavalt käesoleva korralduse

punktile 1.

3. Korraldus teha teatavaks Raho OÜ-le, Inseneribüroo STEIGER OÜ-le, Keskkonnaametile,

Lääneranna vallavalitsusele.

Korralduse peale on võimalik esitada vaie Maa-ametile haldusmenetluse seaduses sätestatud

tähtajal, tingimustel ja korras või kaebus halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus

sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras. (allkirjastatud digitaalselt) Tambet Tiits

peadirektor

Raho OÜ

________________________________________________________

Maa-amet Mustamäe tee 51 10621 Tallinn Meie: 16.07.2020

Pärnu maakonna Tarva dolokivimaardla Tarva IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

Käesolevaga esitame Maa-ametile läbivaatamiseks ja kinnitamiseks töö „Pärnu maakonna Tarva dolokivimaardla Tarva IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne“. Palume varu kinnitada seisuga 01.07.2020.

Tarva IV uuringuruumi geoloogilise uuringu tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER Keskkonnaameti 28.03.2019. a väljastatud geoloogilise uuringu loa L.MU/332679 alusel. Uuringuruum pindalaga 16,85 ha asub Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Tarva külas.

Tarva IV uuringuruumi geoloogiline uuring ja varu arvutus viidi läbi vastavalt keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusele nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks”.

Uuringu käigus saadud tulemused rahuldavad meid. Materjalid on esitatud korrektselt vormistatud aruandena. Palume kinnitada maavara varu käesolevas aruandes esitatud kogustes.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Hans Toode Juhatuse liige Raho OÜ

Lisa: Pärnu maakonna Tarva dolokivimaardla Tarva IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne, 1 eks.

__________________________________________________________________________________________ Postiaadress: Katusepapi 12-24, Tallinn 11412 Mobiiltelefon: 56 241 055 Registrikood 10816257 E–post: [email protected]

18

1 8

18

18

18

18

1 9

1 9

19

19

19

19

19

1 9

19

19

H

H

Põld

Põld

Va re

Kr uu s

K ru

u s

K ru

u s

17.43

17.45

17.41 17.43

17.80

17.84

18.65

17.91

18.38

18.28

18.07 17.81

17.83

18.00

18.07

17.66

17.83

17.90

18.03

17.95

17.88

17.54

17.61

17.35 17.42

17.56

17.60

17.74

18.03

18.30

18.16

18.57

18.92

18.89

19.21

19.10

19.41

19.51

19.28

19.72

18.98

18.88

18.99

19.02

18.83

19.02

19.24 19.07

19.64

19.59

19.57

18.92

19.04

17.76

18.11 17.58

17.86

1 9 .2 0

1 9 .2 6

1 9 .2

2

1 9 .2 7

1 9 .0 7

1 9 .1 1

1 9 .0 7

1 9 .1 5

1 9 .2 1

1 9 .1 9

1 9 .1 9

1 9 .1 7

1 9 .4 9

1 9 .5 2

1 9 .5 6

1 9 .6 1

1 9 .7 3

1 9 .6 4

19 .5 6

1 9 .5 7

1 9 .4 2

1 9 .2 8

1 8 .8 8

1 8 .8 3

1 8 .6

8

1 8 .7 4

1 8 .2

8

1 8 .3

4

1 8 .2

6 1 8 .1

8

17.79

17 .9 9

1 8 .0

5

17.97

1 8 .9

0

1 9 .0

7 1 8 .6

7

1 8 .8

7

1 8 .5

4

1 8 .9

9

18.38

18.15

18.14

17.97

19.28

19.67

19.16

18.78

19.14

18.27

18.04

19.02

18.01

17.52

17.60

17.56

17.95

17.65

17.51

17.55

17.68

17.82

18.00

17.98

18.33

17.92

18.78

19.19

18.83

19.00

19.32

18.20 19.19

18.89

19.16

18.73

18.99

18.82

19.08

18.94

18.78

18.76

18.62

17.77

18.55

18.47

18.48

19.10 18.93

18.37

18.29

17.66

17.71

18.25

19.16

19.07

19.01

19.41

19.54

19.69

20.09 20.02

19.79

19.28

19.56

19.53

19.44

19.35

19.10

19.53

19.33

19.45

19.07

19.65

20.04

19.68

19.52

19.39

19.38

19.44

19.11 19.06

19.24

19.40

19.24

19.47

19.35

19.12

19.12

18.99

18.91

19.19

19.19

19.22

18.67

17.82

19.04

18.26

18.52

18.9218.62

18.99

18.89

18.75

19.30

17.82

17.57

18.57 19.01

17.80

18.89

18.86

18.51

18 .63

18.50

18.33

19 .11

19.17

18.39

19.50

19.40

19.45

19.15

18.46

19.13

19.32

19.20

18.71

19 .32

19 .45

19 .42

1 9 .7 4

19 .9 4

1 8 .1 3

18 .85

19.47

1 9 .6

6

1 9 .8

8

1 8 .9

0

17 .98

1 8 .6 7

19.54

19.36

19.40

19.26

19.33

19.29

1 9 .0

8

19.07

18. 50

19 .08

18.35

18.99

19 .1 018

.4 619

.0 6

19.25

18. 69

1 8 .5 619

.0 6

18 .9 4

18 .4 0

19.13

18 .4 019.18

18.41

19.07

18.32

18.65 18.1

5 18.5

9

18. 84

19. 05

18. 48

19.14

19.19

18.32

19. 0317

.76

19.0 5

19 .0 5

17 .71

19.68

17.52

17.61

19.17

19.16

19.05

19.44

18.39

18.56

18 .92

17 .7 2

18 .00

18 .62

19.07

18 .1418

.65

18.64

18.27

18 .7 9

18 .6 3

18 .2 4

18 .56

19.39

17.74

17.86 18 .4 8 18.98

19.57

19.33

18.42

18.25

1 9 .0

9

1 8 .6

5

19.37

18.63

19.24

19 .1 618

.3 7

19.44

17 .8 4

18.80

18 .03 1

9 .5

5

18 .5 4

17.95

1 8 .0

7

19.18

19.49

19.25

19.07

19.17

19.86

19.53

19.43

18.33

18.46

19.47

20.02

19.27

18.67

18.92

18.94

18.80

18.91

19.16

19.37

19.30

18.81

1 7 .9

0

18.22 18.78

19.71

18.28

17.97

18.75

33403:001:0243

Lubja

43001:001:0212

Varbla metskond 287

33403:001:0159

Nunna

33403:001:0205

Inso

43001:001:0212

Varbla metskond 287

33403:001:0028

Linnamaa

43001:001:0212

Varbla metskond 287

43001:001:0212

Varbla metskond 287

33403:001:0226

Kure

Riigi reservmaa

Orchis Militaris (hall käpp)

16,65

17.01.2020

17,73

17.01.2020

16,79

17.01.2020

17,02

17.01.2020

17,10

17.01.2020 17,49

17.01.2020

16,65

17.01.2020

1 8

1 8

Plokk 9 aT

N

I

I'

II'

II

FM K

FM FM K

FM K

FM

H

H

GF

GF

GF

GF

K

H

FM

GF

PA-1

18,85

8,90

0,5

9,5

PA-2

17,79

8,90

0,5

8,4

PA-3

18,98

8,90

0,4

9,7

PA-4

19,19

8,90

0,4

9,9

PA-5

19,32

8,90

0,4

10,0

PA-5A

19,45

8,90

0,5

10,1

PA-1

18,85 0,5

8,90 9,5

Katendi paksus, m

Kasuliku kihi paksus, m

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Mõõtkava

Männiku tee 104, 11216 Tallinn

Tel. 668 1011, Faks 668 1018

Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu

Kuupäev

Töö nr

Koostas

Kinnitas

Lääneranna vald, Pärnu maakond

Tarva IV uuringuruum

Lubja

33403:001:0243

Kaardileht nr 533 Pärnu

13.04.2020

1 : 2000

Maapinna samakõrgusjoon, m

Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus

1

Katendi lamami samakõrgusjoon, m

I'I Geoloogilise läbilõike joon

varu arvutuse plaan

Topograafiline ja

Graafiline lisa 1/2

0 200 m100

20/2899

7. Ploki 9 aT lamam asub abs kõrgusel 8,90 m.

6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).

- Maa-ameti aluskaartide avalikku WMS-teenust (kitsenduste andmed).

- Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 28.01.2020);

5. Plaani koostamisel on kasutatud:

4. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus.

3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 27.01.2020.

2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk.

1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

Märkused:

Elektripaigaldise kaitsevöönd

Pärandkultuuri üksikobjekt

Pärandkultuuri objekt

Looduskaitseline üksikobjekt

Keemiline analüüs

Killustiku füüsikalis-mehaaniline katsetus

Geofüüsikalised tööd

Hüdrogeoloogiline puurauk

Uuringuruumi piir, piiripunkt ja piiripunkti number

1 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru), piiripunkt ja piiripunkti number

Kaja Paat

/Allkirjastatud digitaalselt/

/Allkirjastatud digitaalselt/

Helis Vahtra

Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev

Puuraugu nr

Suudme abs kõrgus, m

Lamami abs kõrgus, m

5 0 1 4

0 0

5 0 1 6

0 0

6 498 600 5 0 1 0

0 0

6 498 200

5 0 1 2

0 0

1

2

3

4

5

6

koordinaadid

Nr X Y

1 6 498 619,43 501 204,10

2 6 498 576,25 501 574,15

3 6 498 172,73 501 285,59

4 6 498 354,73 501 024,92

5 6 498 397,83 500 987,04

6 6 498 501,16 501 100,81

Pindala 13,92 ha

Ploki 9 aT piiripunktide

1

2

3

4

5

6

7

8

Uuringuruumi piiripunktide

koordinaadid

Nr X Y

1 6 498 666,50 501 173,12

2 6 498 624,89 501 435,28

3 6 498 612,43 501 507,10

4 6 498 599,28 501 590,62

5 6 498 172,73 501 285,59

6 6 498 354,73 501 024,92

7 6 498 447,88 500 943,06

8 6 498 501,16 501 100,81

9 6 498 568,26 501 051,94

Pindala 16,85 ha

9

19

18

GEOLOOGILISE UURINGU LUBA

Keskkonnaamet L.MU/332679 1. Loa omaja 1.1. Nimi

1.2. /isikukood 10816257

1.3. Aadress Katusepapi tn 12-24, 11412 Tallinn

2. Maardla 2.1. Maardla nimetus Tarva dolokivimaardla

2.2. Maardla osa nimetus -

2.3. Maardla (maardlaosa) registrikaardi number 0433

3. Uuringuruum 3.1. Nimetus Tarva IV uuringuruum

3.2. Uuringuruumi ja selle teenindusala asukoht: maakond vald

3.3. Uuringuruumi ja selle teenindusala pindala, 16,85 ha

ehitusdolokivi vastavalt kvaliteedile teede-

4. Uuringu teostaja

STEIGER

/ isikukood 11206437

4.3. Aadress 11216 Tallinn

5. Uuringu iseloom ja maht

tarbevaru uuring [X] reservvaru uuring [ ]

kuni 15 m

5.3. Puuraukude arv kuni 15

10

katsepumpamine

LISA 1 48

2 (2)

elektromeetria, km -

gravimeetria, km -

(proovid, katsetused jne) Laboratoorsed katsetused (f -mehaanilised katsed, dolokivi

5.8. Ajutiste ehitiste loetelu -

5.9. Loa kehtivus

alates 28.03.2019 kuni 27.03.2022

tingimused 1. Geoloogiliste uuringute alal tellida arheoloogilised uuringud

ringutega.

7. Loa andmise ja muutmise otsused

Luba on antud Keskkonnaameti 28.03.2019 korraldusega nr 1-3/19/571.

Loa andja nimi ja amet (allkirjastatud digitaalselt) Martin Nurme juhataja m keskkonnaosakond

: 28.03.2019

49

50

Pa Pa Dolok Uuritud

nr süg, sh lasum dolok int nr

m kasvu abs, lamam maa- abs

kiht m pak- lamam pak- lamam abs, pak- lamam pinnast

sus abs sus abs m sus abs

PA-1 6498245,53 501303,44 18,85 15,0 0,5 0,2 18,4 14,5+ 3,9+ - - 3,9 9,5 8,90 2,2 16,65 0,5-15,0 1-1F…1-4F

0,5-15,0 1-1K…1-6K

PA-2 6498582,49 501520,66 17,79 15,0 0,5 0,2 17,3 11,2 6,1 3,3+ 2,8+ 2,8 8,4 8,90 1,0 16,79 0,5-15,0 2-1F…2-3F; 6F

PA-3 6498619,43 501204,10 18,98 14,1 0,4 0,2 18,6 9,7 8,9 4,0+ 4,9+ 4,9 9,7 8,90 1,3 17,73 0,4-14,1 3-1F…3-3F; 6F

0,4-14,1 3-1K…3-6K

PA-4 6498413,55 501004,35 19,19 15,0 0,4 0,2 18,8 11,1 7,7 3,5+ 4,2+ 4,2 9,9 8,90 1,7 17,49 0,4-15,0 4-1F…4-3F; 6F

PA-5 6498439,73 501341,01 19,32 15,0 0,4 0,2 18,9 14,2 4,7 0,4+ 4,3+ 4,3 10,0 8,90 2,3 17,02

PA-5A 6498419,00 501337,76 19,45 15,0 0,5 0,2 19,0 14,2 4,8 0,3+ 4,5+ 4,5 10,1 8,90 2,4 17,10 0,5-14,7 5-1F…5-5F

0,5-14,7 5-1K…5-6K

Koostas T. Tuuling

Kasulik kiht, m

täitedolokivi

Tarva IV uuringuruumi (luba L.MU/332679) puuraukude kataloog

Veetase, m Proovid

X Y Z kokku

Muhu kihistu Jaani kihistu 17.01.2020

Koordinaadid Kattekiht, m Jaagarahu lade Jaani lade

(S2mh) (S2jn)

LISA 2 51

Proovi

nr alates kuni pikkus LA, frakts F, frakts

% mm % mm

PA-1 6498245,53 501303,44 18,85 1-1F 0,5 2,5 2,0 50 10/14 5,3 8/16

PA-1 6498245,53 501303,44 18,85 1-2F 2,5 5,9 3,4 33 10/14 5,9 8/16

PA-1 6498245,53 501303,44 18,85 1-3F 5,9 10,2 4,3 34 10/14 10,6 8/16

PA-1 6498245,53 501303,44 18,85 1-4F 10,2 14,4 4,2 36 10/14 6,9 8/16

PA-2 6498582,49 501520,66 17,79 2-1F 0,5 2,0 1,5 47 10/14 5,7 8/16

PA-2 6498582,49 501520,66 17,79 2-2F 2,0 8,9 6,9 31 10/14 9,0 8/16

PA-2 6498582,49 501520,66 17,79 2-3F 8,9 11,7 2,8 35 10/14 11,7 8/16

PA-2 6498582,49 501520,66 17,79 6F 11,7 15,0 3,3 51 10/14 48,1 8/16

PA-3 6498619,43 501204,10 18,98 3-1F 0,4 5,7 5,3 35 10/14 9,0 8/16

PA-3 6498619,43 501204,10 18,98 3-2F 5,7 8,0 2,3 36 10/14 7,7 8/16

PA-3 6498619,43 501204,10 18,98 3-3F 8,0 10,1 2,1 35 10/14 9,9 8/16

PA-3 6498619,43 501204,10 18,98 6F 10,1 14,1 4,0 51 10/14 48,1 8/16

PA-4 6498413,55 501004,35 19,19 4-1F 0,4 4,5 4,1 41 10/14 18,8 8/16

PA-4 6498413,55 501004,35 19,19 4-2F 4,5 8,0 3,5 33 10/14 4,9 8/16

PA-4 6498413,55 501004,35 19,19 4-3F 8,0 11,5 3,5 35 10/14 7,1 8/16

PA-4 6498413,55 501004,35 19,19 6F 11,5 15,0 3,5 51 10/14 48,1 8/16

PA-5A 6498419,00 501337,76 19,45 5-1F 0,5 3,3 2,8 40 10/14 0,9 8/16

PA-5A 6498419,00 501337,76 19,45 5-2F 3,3 6,0 2,7 34 10/14 8,6 8/16

PA-5A 6498419,00 501337,76 19,45 5-3F 6,0 8,7 2,7 39 10/14 24,0 8/16

PA-5A 6498419,00 501337,76 19,45 5-4F 8,7 12,6 3,9 32 10/14 7,0 8/16

PA-5A 6498419,00 501337,76 19,45 5-5F 12,6 14,7 2,1 37 10/14 13,3 8/16

Pa Proovi

nr nr alates kuni pikkus CaO MgO l.j.

PA-1 6498245,53 501303,44 18,85 1-1K 0,5 2,5 2,0 27,44 19,40 11,08

PA-1 6498245,53 501303,44 18,85 1-2K 2,5 5,9 3,4 29,13 20,63 5,84

PA-1 6498245,53 501303,44 18,85 1-3K 5,9 8,4 2,5 27,61 18,57 11,42

PA-1 6498245,53 501303,44 18,85 1-4K 8,4 10,2 1,8 25,33 17,86 16,35

PA-1 6498245,53 501303,44 18,85 1-5K 10,2 14,4 4,2 26,21 18,39 13,72

PA-1 6498245,53 501303,44 18,85 1-6K 14,4 15,0 0,6 25,74 16,19 18,56

PA-3 6498619,43 501204,10 18,98 3-1K 0,4 3,1 2,7 24,69 15,93 20,42

PA-3 6498619,43 501204,10 18,98 3-2K 3,1 5,7 2,6 27,03 17,42 15,28

PA-3 6498619,43 501204,10 18,98 3-3K 5,7 8,0 2,3 26,68 16,28 16,72

PA-3 6498619,43 501204,10 18,98 3-4K 8,0 10,1 2,1 25,51 16,19 19,10

PA-3 6498619,43 501204,10 18,98 3-5K 10,1 12,0 1,9 22,82 15,05 25,32

PA-3 6498619,43 501204,10 18,98 3-6K 12,0 14,1 2,1 17,73 12,80 36,94

PA-5A 6498419,00 501337,76 19,45 5-1K 0,5 3,3 2,8 29,25 20,68 4,86

PA-5A 6498419,00 501337,76 19,45 5-2K 3,3 6,0 2,7 27,55 19,14 10,84

PA-5A 6498419,00 501337,76 19,45 5-3K 6,0 8,7 2,7 23,87 17,60 19,50

PA-5A 6498419,00 501337,76 19,45 5-4K 8,7 10,1 1,4 25,27 17,51 18,08

PA-5A 6498419,00 501337,76 19,45 5-5K 10,1 12,6 2,5 26,85 18,13 13,54

PA-5A 6498419,00 501337,76 19,45 5-6K 12,6 14,7 2,1 24,57 16,90 20,00

Koostas T. Tuuling

Tarva IV uuringuruumi (luba L.MU/332679 ) proovide kataloog

XPa nr Y Z

Purunemiskindlus Külmakindlus

Sisaldus, %

Füüsikalis-mehaanilised katsetused

Keemiline analüüs

Pr intervall, m X Y Z

Pr intervall, m

LISA 3 52

Tarva IV uuringuruumi (luba L.MU332679) puuraukude geoloogilised kirjeldused ja

puursüdamiku fotod.

PUURAUK PA-1

Puuritud: 07.01.2020. a

Suudme abs kõrgus: 18,85 m

Sügavus: 15,0 m

Veetase maapinnast: 2,2 m (mõõdetud 17.01.2020. a)

Geol

indeks

Kihi

lasuvus-

sügavus,

m

Kihi

paksus/

südamiku

väljatulek,

m

Puurimise

intervalli

pikkus /

südamiku

väljatulek,

m

Kivimi geoloogiline nimetus ja kirjeldusProovimise

intervall,

m/

Proovi nr

Tulemus

Fotogra-

feeritud

vahemik/

Fotofaili

nimi

QIV 0,0-0,2 0,2 - Kasvukiht.

QIIIgl 0,2-0,5 0,3 - Lokaalmoreen.

S2mh 0,5-1,1 0,6/0,3

50%

0,5-1,1

0,6/0,3

Jaagarahu lade, Muhu kihistu Dolokivi murenenud ja lõheline. Lõhed täidetud

lasuva saviliivmoreeniga.

0,5-1,1

Tarva IV 1-1

S2mh 1,1-2,5 1,4/1,2

86%

1,1-1,6

0,5/0,5

1,6-3,0

1,4/1,2

Jaagarahu lade, Muhu kihistu Dolokivi, kollakashall, hallide vahekihtidega,

mikro- kuni pisikristalliline, keskmisekihiline,

harvade pruunikate lainjate õhukeste domeriidi

vahekihtidega, tihe. Tulbad valdavalt 4-8 cm.

0,5-2,5

1-1F

LA 50

F 5,3

0,5-2,5

1-1K

Lj. 11,08

1,1-2,5

Tarva IV 1-1

S2mh2,5-15,0 12,5/11,5

92%

3,0-4,6

1,6/1,6

4,6-8,4

3,8/3,8

8,4-9,6

1,2/1,0

9,6-11,4

1,8/1,4

11,4-15,0

3,6/3,2

Jaagarahu lade, Muhu kihistu

Dolokivi, hall, pisikristalliline, valdavalt tihe,

tasemeti üksikute kavernidega  kuni 3x3 cm,

nõrgalt lainja- keskmise- kuni paksukihilise

tekstuuriga, hajusate domeriidi vahekihtide ja

katkendlike kelmetega. Kohati mudasööja-

käikude ja hajusa püriidilaigulise mustriga.

Püriiti esineb ka kristallikogumikena. Kivim

läbilõikes savikuselt muutlik:

int 2,5-5,9 m puhtam, süg 3,5 m 13 cm paksu-

ne lausdetriitne vahekiht. Int. 5,0-5,9 m verti-

kaalne lõhe. Tulbad 2-23 cm, valdavalt >10 cm.

int 5,9-10,2 m savikam, savikus suureneb süga-

vuse suunas. Int. 6,5-7,0 m vert lõhe, 11,3-11,8

m lõheline. Tulbad 3-30 cm, valdavalt >15 cm.

int 10,2-14,4 m puhtam, lainjate katkendlike

domeriidi kelmete ja õhukeste vahekihtidega,

tekstuur rikutud mudasööjate elutegevusest. Süg

11,4 m 15 cm paksune savidomeriidi kiht.

Tulbad 3-50 cm, vald >25 cm.

int 14,4-15,0 m savikam, Int 14,5-14,8 m

lõheline.

2,5-5,9

1-2F

LA 33

F 5,9

5,9-10,2

1-3F

LA 34

F 10,6

10,2-14,4

1-4F

LA 36

F 6,9

2,5-5,9

1-2K

Lj. 5,84

5,9-8,4

1-3K

Lj. 11,42

8,4-10,2

1-4K

Lj. 16,35

10,2-14,4

1-5K

Lj. 13,72

14,4-15,0

1-6K

Lj. 18,56

2,5-4,5

Tarva IV 1-1

4,5-9,6

Tarva IV 1-2

9,6-15,0

Tarva IV 1-3

Täitedolokivi int 0,5 - 10,0 m, paksus 9,5 m.

Dolokivi väljatulek 13,0/14,5 m – 90%, sh kasuliku kihi osas 8,4/9,5 m – 88%.

LISA 4 53

PUURAUK PA-1

54

PUURAUK PA-2

Puuritud: 10.01.2020. a

Suudme abs kõrgus: 17,79 m

Sügavus: 15,0 m

Veetase maapinnast: 1,0 m (mõõdetud 17.01.2020. a)

Geol

indeks

Kihi

lasuvus-

sügavus,

m

Kihi

paksus/

südamiku

väljatulek,

m, %

Puurimise

intervalli

pikkus /

südamiku

väljatulek,

m

Kivimi geoloogiline nimetus ja kirjeldusProovimise

intervall,

m/

Proovi nr

Tulemus

Fotogra-

feeritud

vahemik/

Fotofaili

nimi

QIV 0,0-0,2 0,2 - Kasvukiht.

QIIIgl 0,2-0,5 0,3/0,3 - Lokaalmoreen.

S2mh 0,5-2,0 1,5/1,3

87%

0,5-1,7

1,2/1,0

Jaagarahu lade, Muhu kihistu Dolokivi, kollakashall, hallide vahekihti-

dega, mikro- kuni pisikristalliline, keskmi-

sekihiline, harvade pruunikate lainjate õhu-

keste domeriidi vahekihtidega, tihe. Int 1,0-

2,0 m vert lõhe. Tulbad valdavalt 5-6 cm.

0,5-2,0

2-1F

LA 47

F 5,7

0,5-2,0

Tarva IV 2-1

S2mh 2,0-11,7 9,7/7,8

80%

1,7-3,0

1,3/1,1

3,0-5,7

2,7/1,6

5,7-8,2

2,5/2,1

8,2-10,7

2,5/2,3

Jaagarahu lade, Muhu kihistu

Dolokivi, hall, pisi-mikrokristalliline, val-

davalt tihe, tasemeti üksikute kavernidega

 kuni 1x1 cm, nõrgalt lainjas- keskmise-

kuni paksukihilise tekstuuriga,, hajusate

domeriidi vahekihtide ja katkendlike

kelmetega. Kohati mudasööjakäikude ja

hajusa püriidilaigulise mustriga. Püriiti

esineb ka kristallikogumikena. Kivim

läbilõikes savikuselt muutlik:

int 2,0-4,7 m savikam, mudasööjakäikude-

ga, tihe,kogu int lõheline;

int 4,7-8,9 m puhtam, mudasööjakäikude-

ga, üksikud suured kavernid  1x1,5 cm,

süg 5,9 m 10 cm paksune tume domeriidi

kiht. Int. 6,2-6,3 m lõhe. Tulbad 10-37 cm,

valdavalt >15 cm.

int 8,9-11,7 m savikam, savikus suureneb

sügavuse suunas, kohati massiivne (tulp 1

m), tihe, süg 11,2 tume, soppidega,

markantne püriitne katkestuspind. Int 9,1-

10,2 m lõheline.

2,0-8,9

2-2F

LA 31

F 9,0

8,9-11,7

2-3F

LA 35

F 11,7

2,0-5,9

Tarva IV 2-1

5,9-10,2

Tarva IV 2-2

10,2-11,7

Tarva IV 2-3

S2jn11,7-15,0 3,3/2,7

82%

10,7-15,0

4,3/3,7

Jaani lade, Jaani kihistu Dolokivi, savine, tumehall, roheka tooniga,

pisi-mikrokristalliline, tihe, keskmise- kuni

paksukihiline, kohati tumedate püriiditäppi-

de ja -laikudega. Alates süg 13,6 m valdab

domeriit. Int 12,1-12,6; 13,6-14,4 m

lõheline.

11,7-15,0

6F

LA 51

F 48,1

11,7-15,0

Tarva IV 2-3

Täitedolokivi int 0,5 - 8,9 m, paksus 8,4 m.

Dolokivi väljatulek 11,6/14,5 m – 80%, sh kasuliku kihi osas 6,4/8,4 m – 76%.

55

PUURAUK PA-2

56

PUURAUK PA-3

Puuritud: 13.01.2020. a

Suudme abs kõrgus: 18,98 m

Sügavus: 14,1 m

Veetase maapinnast: 1,3 m (mõõdetud 17.01.2020. a)

Geol

indeks

Kihi

lasuvus-

sügavus,

m

Kihi

paksus/

südamiku

väljatulek,

m

Puurimise

intervalli

pikkus /

südamiku

väljatulek,

m

Kivimi geoloogiline nimetus ja

kirjeldus

Proovimise

intervall,

m/

Proovi nr

Tulemus

Fotogra-

feeritud

vahemik/

Fotofaili

nimi

QIV0,0-0,2 0,2-Kasvukiht.

QIIIgl 0,2-0,4 0,2/0,2 - Lokaalmoreen.

S2mh 0,4-1,4 1,0/0,6

60%

0,4-1,1

0,6/0,4

Jaagarahu lade, Muhu kihistu Dolokivi, kollakashall, mikro- kuni

pisikristalliline, Kogu int tükkideks.

0,4-1,4

Tarva IV 3-1

S2mh1,4-10,1 8,7/7,6

87%

1,1-3,0

1,9/1,1

3,0-5,0

2,0/1,7

5,0-8,3

3,3/3,1

8,3-10,8

2,5/2,5

Jaagarahu lade, Muhu kihistu

Dolokivi, hall, mikro- kuni pisikristalli-

line, valdavalt tihe, tasemeti üksikute

kavernidega  kuni 1,5x2,5 cm,

valdavalt keskmise- kuni paksukihilise

tekstuuriga, kohati massiivne, hajusate

domeriidi vahekihtide ja katkendlike

kelmetega. Kohati mudasööjakäikude

ja hajusa püriidilaigulise mustriga.

Püriiti esineb ka kristallikogumikena.

Kivim läbilõikes savikuselt muutlik:

int 1,4-3,1 m savikam, sinaka tooniga,

tihe, int 2,0-2,2 m lõheline;

int 3,1-8,0 m puhtam, massiivne, mu-

dasööjakäikudega, püriidikirjaline, ük-

sikud suured kavernid  1,5x2,5 cm,

süg 4,2 m 10 cm paksune tume dome-

riidi kiht. Sügavuse suunas savikus

suureneb. Tulbad kuni 55 cm.

int 8,0-10,1 m savikam, savikus

suureneb sügavuse suunas, kohati

massiivne, vald tihe, üksikud kavernid

 1x1 cm, süg 9,6 m tume, soppidega,

markantne püriitne katkestuspind.

Tulbad kuni 60 cm.

0,4-5,7

3-1F

LA 35

F 9,0

5,7-8,0

3-2F

LA 36

F 7,7

8,0-10,1

3-3F

LA 35

F 9,9

0,4-3,1

3-1K

Lj 20,42

3,1-5,7

3-2K

Lj 15,28

5,7-8,0

3-3K

Lj 16,72

8,0-10,1

3-4K

Lj 19,10

1,4-5,2

Tarva IV 3-1

5,2-9,3

Tarva IV 3-2

9,3-10,1

Tarva IV 3-3

S2jn 10,1-14,1 4,0/3,0

75%

10,8-14,1

3,2/2,2

Jaani lade, Jaani kihistu Dolokivi, savine, tumehall, roheka

tooniga, pisi-mikrokristalliline, tihe,

keskmise- kuni paksukihiline, kohati

massiivne, tumedate püriiditäppide ja -

triipudega. Alates süg 12,0 m valdab

domeriit. Int 10,2-10,6; 11,8-13,4 m

lõheline. Tulbad kuni 55 cm.

10,1-14,1

6F

LA 51

F 48,1

10,1-12,0

3-5K

Lj 25,32

12,0-14,1

3-6K

Lj 36,94

10,1-14,1

Tarva IV 3-3

Täitedolokivi int 0,4 – 10,1 m, paksus 9,7 m.

Dolokivi väljatulek 11,5/13,7 m – 84%, sh kasuliku kihi osas 8,1/9,7 m – 84%.

57

PUURAUK PA-3

58

PUURAUK 4

Puuritud: 14.01.2020. a

Suudme abs kõrgus: 19,19 m

Sügavus: 15,0 m

Veetase maapinnast: 1,7 m (mõõdetud 17.01.2020. a)

Geol

indeks

Kihi

lasuvus-

sügavus,

m

Kihi

paksus/

südamiku

väljatulek

m

Puurimise

intervalli

pikkus /

südamiku

väljatulek,

m

Kivimi geoloogiline nimetus ja

kirjeldus

Proovimise

intervall,

m/

Proovi nr

Tulemus

Fotogra-

feeritud

vahemik/

Fotofaili

nimi

QIV0,0-0,2 0,2-Kasvukiht.

QIIIgl 0,2-0,4 0,2/0,2 - Lokaalmoreen.

S2mh 0,4-1,1 0,7/0,7

100%

0,4-1,1

0,7/0,7

Jaagarahu lade, Muhu kihistu Dolokivi, kollakashall, hallide vahe-

kihtidega, mikro- kuni pisikristallili-

ne, keskmisekihiline, harvade pruuni-

kate lainjate õhukeste domeriidi vahe-

kihtidega, tihe. Int 0,4-0,9 m lõheline.

Tulbad valdavalt 5-6 cm.

0,4-1,1

Tarva IV 4-1

S2mh1,1-11,5 10,4/9,7

93%

1,1-2,5

1,4/1,3

2,5-5,5

3,0/2,6

5,5-8,5

3,0/3,0

8,5-10,8

2,3/2,1

Jaagarahu lade, Muhu kihistu

Dolokivi, hall, pisi-mikrokristalliline,

valdavalt tihe, tasemeti üksikute ka-

vernidega  kuni 1x3 cm, paksukihili-

se kuni massiivse tekstuuriga, hajusa-

te domeriidi vahekihtide ja katkend-

like kelmetega. Kohati mudasööja-

käikude ja hajusa püriidilaigulise

mustriga. Püriiti esineb ka kristalli-

kogumikena. Kivim läbilõikes

savikuselt muutlik:

int 1,1-4,5 m savikam, eriti int 3,2-

4,5 m, kollakate vahekihtidega, muda-

sööjakäikudega, püriidikirjaline tihe;

int 4,5-8,0 m puhtam,

mudasööjakäikudega, üksikud suured

kavernid  1x3 cm, süg 5,7 m 10 cm

paksune tume savidomeriidi kiht. Int.

6,0-6,1 m lõhe. Tulbad 10-37 cm,

valdavalt >15 cm.

int 8,0-11,5 m savikam, savikus suu-

reneb sügavuse suunas, massiivne,

tihe, süg 11,3 m tume, soppidega,

markantne püriitne katkestuspind.

0,4-4,5

4-1F

LA 41

F 18,8

4,5-8,0

4-2F

LA 33

F 4,9

8,0-11,5

4-3F

LA 35

F 7,1

1,1-3,2

Tarva IV 4-1

3,2-8,5

Tarva IV 4-2

8,5-11,5

Tarva IV 4-3

S2jn 11,5-15,0 3,5/3,2

91%

10,8-15,0

4,2/3,9

Jaani lade, Jaani kihistu Dolokivi, savine, tumehall, roheka

tooniga, pisi-mikrokristalliline, tihe,

keskmise- kuni paksukihiline, kohati

tumedate püriiditäppide ja -laikudega.

Alates süg 13,5 m valdab domeriit.

11,5-15,0

6F

LA 51

F 48,1

11,5-13,7

Tarva IV 4-3

13,7-15,0

Tarva IV 4-4

Täitedolokivi int 0,4 – 10,3 m, paksus 9,9 m.

Dolokivi väljatulek 13,7/14,6 m – 94%, sh kasuliku kihi osas 9,2/9,9 m – 93%.

59

PUURAUK PA-4

60

PUURAUK PA-5A

Puuritud: 16.01.2020. a

Suudme abs kõrgus: 19,45 m

Sügavus: 15,0 m

Veetase maapinnast: 2,4 m (mõõdetud 17.01.2020. a)

Geol

indeks

Kihi

lasuvus-

sügavus,

m

Kihi

paksus/

südamiku

väljatulek,

m

Puurimise

intervalli

pikkus /

südamiku

väljatulek,

m

Kivimi geoloogiline nimetus ja

kirjeldus

Proovimise

intervall,

m/

Proovi nr

Tulemus

Fotogra-

feeritud

vahemik/

Fotofaili

nimi

QIV0,0-0,2 0,2-Kasvukiht.

QIIIgl 0,2- 0,5 0,3 - Lokaalmoreen.

S2mh 0,5-3,3 2,8/2,7

96%

0,5-1,4

0,9/0,9

1,4-2,1

0,6/0,7

Jaagarahu lade, Muhu kihistu Dolokivi, kollakashall, hallide vahe-

kihtide ja läätsedega, mikro- kuni pisi-

kristalliline, keskmisekihiline, harvade

pruunikate lainjate õhukeste domeriidi

vahekihtidega, tihe. Int 2,5-3,3 m vert

lõhe. Tulbad kuni 15 cm, vald <10 cm.

0,5-3,3

5-1F

LA 40

F 0,9

0,5-3,3

Tarva IV 5A-1

S2mh3,3-14,7 11,4/11,3

99%

2,1-4,7

2,6/2,5

4,7-8,0

3,3/3,3

8,0-10,0

2,0/2,0

10,0-13,0

3,0/3,0

Jaagarahu lade, Muhu kihistu

Dolokivi, hall, pisikristalliline, valda-

valt tihe, tasemeti üksikute kavernidega

 kuni 1x1 cm, valdavalt paksukihilise

kuni massiivse tekstuuriga, hajusate

domeriidi vahekihtide ja katkendlike

kelmetega. Kohati mudasööjakäikude ja

hajusa püriidilaigulise mustriga. Püriiti

esineb ka kristallikogumikena. Kivim

läbilõikes savikuselt muutlik:

int 3,3-6,0 m puhtam, tihe, savikus

suureneb sügavuse suunas;

int 6,0-10,1 m savikam, int. 9,9-10,1 m

tume savi ja domeriidi vahekiht;

int 10,1-12,6 m puhtam, lainjate

katkendlike domeriidi kelmetega ja

õhukeste vahekihtidega, mudasööja-

käikudega, massiivne, üksikud kavernid

 1x1 cm;

int 12,6-14,7 m savikam, süg 14,0 m

tume püriidikiht.

3,3-6,0

5-2F

LA 34

F 8,6

6,0-8,7

5-3F

LA 39

F 24

8,7-12,6

5-4F

LA 32

F 7,0

12,6-14,7

5-5F

LA 37

F 13,3

0,5-3,3

5-1K

Lj 4,86

3,3-6,0

5-2K

Lj 10,84

6,0-8,7

5-3K

Lj 19,50

8,7-10,1

5-4K

Lj 18,08

10,1-12,6

5-5K

Lj 13,54

12,6-14,7

3-6K

Lj 20,00

3,3-4,5

Tarva IV 5A-1

4,5-7,4

Tarva IV 5A-2

7,4-10,1

Tarva IV 5A-3

10,1-13,0

Tarva IV 5A-4

13,0-14,7

Tarva IV 5A-5

S2jn 14,7-15,0 0,3/0,3 13,0-15,0

2,0/2,0

Jaani lade, Jaani kihistu Dolokivi, savine, tumehall, roheka

tooniga, pisi-mikrokristalliline, tihe.

14,7-15,0

Tarva IV 5A-5

Täitedolokivi int 0,5 – 10,6 m, paksus 10,1 m.

Dolokivi väljatulek 14,3/14,5 m – 99%, sh kasuliku kihi osas 9,9/10,1 m – 98%.

61

PUURAUK PA-5A

62

PUURAUK 5

Puuritud: 15.01.2020. a

Suudme abs kõrgus: 19,32 m

Sügavus: 15,0 m

Veetase maapinnast: 2,4 m (mõõdetud 17.01.2020. a)

Geol

indeks

Kihi

lasuvus-

sügavus,

m

Kihi

paksus/

südamiku

väljatulek,

m

Puurimise

intervalli

pikkus /

südamiku

väljatulek,

m

Kivimi geoloogiline nimetus ja

kirjeldus

Proovimise

intervall,

m/

Proovi nr

Tulemus

Fotogra-

feeritud

vahemik/

Fotofaili

nimi

QIV0,0-0,2 0,2-Kasvukiht.

QIIIgl 0,2- 0,4 0,2 - Lokaalmoreen.

S2mh 0,4-3,1 2,7/2,7

100%

0,4-2,5

2,1/2,1

Jaagarahu lade, Muhu kihistu Dolokivi, kollakashall, hallide vahe-

kihtide ja läätsedega, mikro- kuni pisi-

kristalliline, keskmisekihiline, harvade

pruunikate lainjate õhukeste domeriidi

vahekihtidega, tihe. Int 1,0-1,6 m vert

lõhe. Tulbad kuni 17 cm, vald <10 cm.

0,4-3,0

Tarva IV 5-1

3,0-3,1

Tarva IV 5-2

S2mh 3,1-14,6 11,5/11,1

97%

2,5-6,2

3,7/3,5

6,2-7,8

1,6/1,5

7,8-10,4

2,6/2,5

10,4-12,5

2,1/2,0

Jaagarahu lade, Muhu kihistu

Dolokivi, hall, pisikristalliline, valda-

valt tihe, tasemeti üksikute kavernidega

 kuni 1x1 cm, valdavalt paksukihilise

kuni massiivse tekstuuriga, hajusate

domeriidi vahekihtide ja katkendlike

kelmetega. Kohati mudasööjakäikude

ja hajusa püriidilaigulise mustriga.

Püriiti esineb ka kristallikogumikena.

Kivim läbilõikes savikuselt muutlik:

int 3,1-5,9 m puhtam, tihe, savikus

suureneb sügavuse suunas;

int 5,9-7,8 m savikam, int 6,1-6,2 m

tume savi ja domeriidi vahekiht, int

7,0-7,7 m eriti savikas ja lõheline

int 7,8-12,3 m puhtam, lainjate kat-

kendlike domeriidi kelmetega ja õhu-

keste vahekihtidega, mudasööjakäiku-

dega, massiivne, üksikud kavernid 

1x2 cm; , int 8,7-8,8 m tume savidome-

riidi vahekiht, int 10,4-10,8 m ja 11,8-

12,3 m vert lõhe

int 12,3-14,6 m savikam, sügavuse

suunas savikus suureneb, süg 13,9 m

tume püriidikiht.

3,1-6,2

Tarva IV 5-2

6,2-9,3

Tarva IV 5-3

9,3-14,6

Tarva IV 5-4

S2jn 14,6-15,0 0,4/0,4

100%

12,5-15,0

2,5/2,5

Jaani lade, Jaani kihistu Dolokivi, savine, tumehall, roheka

tooniga, pisi-mikrokristalliline, tihe.

14,6-15,0

Tarva IV 5-4

Täitedolokivi int 0,4 – 10,4 m, paksus 10,0 m.

Dolokivi väljatulek 14,1/14,6 m – 97%, sh kasuliku kihi osas 9,7/10,0 m – 97%.

Kirjeldas

OÜ Inseneribüroo STEIGER geoloogiainsener T. Tuuling

15.02.2020

63

PUURAUK PA-5

64

Saadud tulemused kehtivad ainult katsetatud proovide kohta.

Protokolli ei tohi osadena paljundada ilma OÜ Inseneribüroo STEIGER loata 1/3

OÜ Inseneribüroo STEIGER Tel +372 5400 5152 Tartu labor

Männiku tee 104 E-post: [email protected] Turu 34/1

11216 Tallinn www.steiger.ee 51004 Tartu

Katseprotokoll nr 20-6288 K

Tellija: OÜ Inseneribüroo STEIGER, Männiku tee 104, 11216 Tallinn

Proovi tähistus: 5-5F; 1-1F; 1-2F; 1-3F; 1-4F; 2-1F; 2-2F; 2-3F; 3-1F; 3-2F; 3-3F;

4-1F; 4-2F; 4-3F; 6F

Materjali nimetus: Lubjakivi

Objekt: Tarva IV

Proov võetud: -

Proovi võtmise koht: -

Proovi üleandja: Tiia Tuuling, OÜ Inseneribüroo STEIGER

Proovi vastuvõtt: 31.01.2020

Prooviga alustatud: 03.02.2020

Labori registreerimise nr: 8079-8096

Laboritegevuste asukoht: Männiku tee 104, 11216 Tallinn

Metoodika ja tulemused on toodud lehekülgedel 2-3.

Katsed teostas: Katsed kinnitas:

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Grete Merilaid Joosep Makke

Labori spetsialist Labori juhataja

LISA 5 65

Saadud tulemused kehtivad ainult katsetatud proovide kohta.

Protokolli ei tohi osadena paljundada ilma OÜ Inseneribüroo STEIGER loata 2/3 Katseprotokoll nr 20-6288 K

OÜ Inseneribüroo STEIGER Tel +372 5400 5152 Tartu labor

Männiku tee 104 E-post: [email protected] Turu 34/1

11216 Tallinn www.steiger.ee 51004 Tartu

METOODIKA JA TULEMUSED

Tabel 1. Purunemiskindluse määramine Los Angelese meetodil (EVS-EN 1097-2) – proovi

purustati eelnevalt lõugpurustis

Proovi tähis Proovi reg. nr Fraktsioon Tulemus Tähis

PR 1-1F 8078 10/14 50 LA PR 1-2F 8079 10/14 33 LA PR 1-3F 8080 10/14 34 LA PR 1-4F 8081 10/14 36 LA PR 2-1F 8082 10/14 47 LA PR 2-2F 8083 10/14 31 LA PR 2-3F 8084 10/14 35 LA PR 3-1F 8085 10/14 35 LA PR 3-2F 8086 10/14 36 LA PR 3-3F 8087 10/14 35 LA PR 4-1F 8088 10/14 41 LA PR 4-2F 8089 10/14 33 LA PR 4-3F 8090 10/14 35 LA PR 5-1F 8091 10/14 40 LA PR 5-2F 8092 10/14 34 LA PR 5-3F 8093 10/14 39 LA PR 5-4F 8094 10/14 32 LA PR 5-5F 8095 10/14 37 LA PR 6F 8096 10/14 51 LA

66

Saadud tulemused kehtivad ainult katsetatud proovide kohta.

Protokolli ei tohi osadena paljundada ilma OÜ Inseneribüroo STEIGER loata 3/3 Katseprotokoll nr 20-6288 K

OÜ Inseneribüroo STEIGER Tel +372 5400 5152 Tartu labor

Männiku tee 104 E-post: [email protected] Turu 34/1

11216 Tallinn www.steiger.ee 51004 Tartu

Tabel 2. Täitematerjali külmakindluse määramine destilleeritud vees (EVS-EN 1367-1) – proovi

purustati eelnevalt lõugpurustis

Proovi tähis Proovi reg. nr Fraktsioon Tulemus, % Tähis

PR 1-1F 8078 8/16 5,3 F PR 1-2F 8079 8/16 5,9 F PR 1-3F 8080 8/16 10,6 F PR 1-4F 8081 8/16 6,9 F PR 2-1F 8082 8/16 5,7 F PR 2-2F 8083 8/16 9,0 F PR 2-3F 8084 8/16 11,7 F PR 3-1F 8085 8/16 9,0 F PR 3-2F 8086 8/16 7,7 F PR 3-3F 8087 8/16 9,9 F PR 4-1F 8088 8/16 18,8 F PR 4-2F 8089 8/16 4,9 F PR 4-3F 8090 8/16 7,1 F PR 5-1F 8091 8/16 0,9 F PR 5-2F 8092 8/16 8,6 F PR 5-3F 8093 8/16 24,0 F PR 5-4F 8094 8/16 7,0 F PR 5-5F 8095 8/16 13,3 F PR 6F 8096 8/16 48,1 F

67

68

PA Proovi LA LA LA Külma- Külma- F

nr nr alates kuni pikkus tegur tegur* kate- kindlus kindlus* kate-

% pr. gooria F, pr. gooria

pikkus % pikkus

PA-1 1-1F 0,5 2,5 2,0 50 100,0 50 5,3 10,6 F

PA-1 1-2F 2,5 5,9 3,4 33 112,2 35 5,9 20,1 F

PA-1 1-3F 5,9 10,2 4,3 34 146,2 35 10,6 45,6 F

PA-1 1-4F 10,2 14,4 4,2 36 151,2 40 6,9 29,0 F

PA-2 2-1F 0,5 2,0 1,5 47 70,5 50 5,7 8,6 F

PA-2 2-2F 2,0 8,9 6,9 31 213,9 35 9,0 62,1 F

PA-2 2-3F 8,9 11,7 2,8 35 98,0 35 11,7 32,8 F

PA-3 3-1F 0,4 5,7 5,3 35 185,5 35 9,0 47,7 F

PA-3 3-2F 5,7 8,0 2,3 36 82,8 40 7,7 17,7 F

PA-3 3-3F 8,0 10,1 2,1 35 73,5 35 9,9 20,8 F

PA-4 4-1F 0,4 4,5 4,1 41 168,1 45 18,8 77,1 F

PA-4 4-2F 4,5 8,0 3,5 33 115,5 35 4,9 17,2 F

PA-4 4-3F 8,0 11,5 3,5 35 122,5 35 7,1 24,9 F

PA-5A 5-1F 0,5 3,3 2,8 40 112,0 40 0,9 2,5 F1

PA-5A 5-2F 3,3 6,0 2,7 34 91,8 35 8,6 23,2 F

PA-5A 5-3F 6,0 8,7 2,7 39 105,3 40 24,0 64,8 F

PA-5A 5-4F 8,7 12,6 3,9 32 124,8 35 7,0 27,3 F

PA-5A 5-5F 12,6 14,7 2,1 37 77,7 40 13,3 27,9 F

∑pr. pikkus 60,1

∑ 2151,5 559,7

Kaalutud keskmine 36 40 9,3 F

min 31 35 0,9 F1

max 50 50 24,0 F

PA-1 1-1F 0,5 2,5 2,0 50 100,0 50 5,3 10,6 F

PA-2 2-1F 0,5 2,0 1,5 47 70,5 50 5,7 8,6 F

PA-5A 5-1F 0,5 3,3 2,8 40 112,0 40 0,9 2,5 F1

∑pr. pikkus 6,3

∑ 282,5 21,7

Kaalutud keskmine 45 45 3,4 F4

min 40 40 0,9 F1

max 50 50 5,7 F

PA-2

PA-3

PA-4

6F

11,7

10,1

11,5

15,0

14,1

15,0

3,3

3,0

3,5

51 60 48,1 F

Koostas T. Tuuling

Proovitud intervall, m

Dolokivi füüsikalis-mehaaniliste omaduste kaalutud keskmiste arvutused kihistute lõikes

Jaani kihistu

Muhu kihistu

sealhulgas Muhu kihistu kollakashall dolokivi

LISA 6 69

PA Proovi LA LA LA Külma- Külma- F

nr nr alates kuni pikkus tegur, tegur* kate- kindlus kindlus* kate-

% pr. gooria F, pr. gooria

pikkus % pikkus

PA-1 1-1F 0,5 2,5 2,0 50 100,0 50 5,3 10,6 F

PA-1 1-2F 2,5 5,9 3,4 33 112,2 35 5,9 20,1 F

PA-1 1-3F 5,9 10,0 4,1 34 139,4 35 10,6 43,5 F

PA-2 2-1F 0,5 2,0 1,5 47 70,5 50 5,7 8,6 F

PA-2 2-2F 2,0 8,9 6,9 31 213,9 35 9,0 62,1 F

PA-3 3-1F 0,4 5,7 5,3 35 185,5 35 9,0 47,7 F

PA-3 3-2F 5,7 8,0 2,3 36 82,8 40 7,7 17,7 F

PA-3 3-3F 8,0 10,1 2,1 35 73,5 35 9,9 20,8 F

PA-4 4-1F 0,4 4,5 4,1 41 168,1 45 18,8 77,1 F

PA-4 4-2F 4,5 8,0 3,5 33 115,5 35 4,9 17,2 F

PA-4 4-3F 8,0 10,3 2,3 35 80,5 35 7,1 16,3 F

PA-5A 5-1F 0,5 3,3 2,8 40 112,0 40 0,9 2,5 F1

PA-5A 5-2F 3,3 6,0 2,7 34 91,8 35 8,6 23,2 F

PA-5A 5-3F 6,0 8,7 2,7 39 105,3 40 24,0 64,8 F

PA-5A 5-4F 8,7 10,6 1,9 32 60,8 35 7,0 13,3 F

∑pr. pikkus 47,6

∑ 1711,8 445,4

Kaalutud keskmine 36 40 9,4 F

min 31 35 0,9 F1

max 50 50 24,0 F

Koostas T. Tuuling

Ploki 9 füüsikalis-mehaaniliste omaduste kaalutud keskmiste arvutus

Pr intervall, m

Plokk 9 (täitedolokivi)

LISA 7 70

EESTI GEOLOOGIATEENISTUSE LABOR Kadaka tee 82, 12618,Tallinn

EAK poolt akrediteeritud katselabor Tel: 6 720 074, 52 56298

Registreerimisnumbriga L093 e-mail: [email protected]

KEEMILISE ANALÜÜSI TULEMUSED

TELLIJA: Inseneribüroo Steiger OÜ, Männiku tee 10, Tallinn

Objekt: Tarva IV uuringuruum

Tellimus: T20-11

Kuupäev: 02.03.20 Lk.1/2

PA Proovi CaO MgO Lah.jääk

nr. nr. % % %

PA-5A 5-1K 29.25 20.68 4.86

5-2K 27.55 19.14 10.84

5-3K 23.87 17.60 19.50

5-4K 25.27 17.51 18.08

5-5K 26.85 18.13 13.54

5-6K 24.57 16.90 20.00

PA-1 1-1K 27.44 19.40 11.08

1-2K 29.13 20.63 5.84

1-3K 27.61 18.57 11.42

1-4K 25.33 17.86 16.35

1-5K 26.21 18.39 13.72

1-6K 25.74 16.19 18.56

PA-3 3-1K 24.69 15.93 20.42

3-2K 27.03 17.42 15.28

3-3K 26.68 16.28 16.72

3-4K 25.51 16.19 19.10

3-5K 22.82 15.05 25.32

3-6K 17.73 12.80 36.94

Meetod: CaO, MgO – tiitrimine, STT-4

Lah.jääk - kaalanalüüs, STT-4

Proovid laborisse: 11.02.20

Analüüsitud: 19.-27.02.20

Analüütik: N. Balabina

S. Safonova

Mare Kalkun

labori juhataja

LISA 8 71

Proovi Pa Litol CaO CaO* MgO MgO* Lah.jääk Lah.jääk*

nr. nr erim alates kuni pikkus % pr. pikkus % pr. pikkus % pr. pikkus

5-1K PA-5A S2mh 0,5 3,3 2,8 29,25 81,90 20,68 57,90 4,86 13,61

5-2K PA-5A S2mh 3,3 6,0 2,7 27,55 74,39 19,14 51,68 10,84 29,27

5-3K PA-5A S2mh 6,0 8,7 2,7 23,87 64,45 17,60 47,52 19,50 52,65

5-4K PA-5A S2mh 8,7 10,1 1,4 25,27 35,38 17,51 24,51 18,08 25,31

5-5K PA-5A S2mh 10,1 12,6 2,5 26,85 67,13 18,13 45,33 13,54 33,85

5-6K PA-5A S2mh 12,6 14,7 2,1 24,57 51,60 16,90 35,49 20,00 42,00

Pa min 23,87 16,90 4,86

Pa max 29,25 20,68 20,00

Pa kaalutud keskm 14,2 26,40 374,83 18,48 262,43 13,85 196,69

1-1K PA-1 S2mh 0,5 2,5 2,0 27,44 54,88 19,40 38,80 11,08 22,16

1-2K PA-1 S2mh 2,5 5,9 3,4 29,13 99,04 20,63 70,14 5,84 19,86

1-3K PA-1 S2mh 5,9 8,4 2,5 27,61 69,03 18,57 46,43 11,42 28,55

1-4K PA-1 S2mh 8,4 10,2 1,8 25,33 45,59 17,86 32,15 16,35 29,43

1-5K PA-1 S2mh 10,2 14,4 4,2 26,21 110,08 18,39 77,24 13,72 57,62

1-6K PA-1 S2mh 14,4 15,0 0,6 25,74 15,44 16,19 9,71 18,56 11,14

Pa min 25,33 16,19 5,84

Pa max 29,13 20,63 18,56

Pa kaalutud keskm 14,5 27,18 394,1 18,93 274,5 11,64 168,8

3-1K PA-3 S2mh 0,4 3,1 2,7 24,69 66,66 15,93 43,01 20,42 55,13

3-2K PA-3 S2mh 3,1 5,7 2,6 27,03 70,28 17,42 45,29 15,28 39,73

3-3K PA-3 S2mh 5,7 8,0 2,3 26,68 61,36 16,28 37,44 16,72 38,46

3-4K PA-3 S2mh 8,0 10,1 2,1 25,51 53,57 16,19 34,00 19,10 40,11

3-5K PA-3 S2jn 10,1 12,0 1,9 22,82 43,36 15,05 28,60 25,32 48,11

3-6K PA-3 S2jn 12,0 14,1 2,1 17,73 37,23 12,80 26,88 36,94 77,57

Pa min 17,73 12,80 15,28

Pa max 27,03 17,42 36,94

Pa kaalutud keskm 13,7 24,27 332,5 15,71 215,2 21,83 299,1

Koostas T. Tuuling

Proovi intervall, m

Kivimi keemilise koostise kaalutud keskmise arvutus puuraukude lõikes

LISA 9 72

Proovi Pa Litol CaO CaO* MgO MgO* Lah.jääk Lah.jääk*

nr nr erim alates kuni pikkus % pr. pikkus % pr. pikkus % pr. pikkus

5-1K PA-5A S2mh 0,5 3,3 2,8 29,25 81,90 20,68 57,90 4,86 13,61

5-2K PA-5A S2mh 3,3 6,0 2,7 27,55 74,39 19,14 51,68 10,84 29,27

5-3K PA-5A S2mh 6,0 8,7 2,7 23,87 64,45 17,60 47,52 19,50 52,65

5-4K PA-5A S2mh 8,7 10,1 1,4 25,27 35,38 17,51 24,51 18,08 25,31

5-5K PA-5A S2mh 10,1 12,6 2,5 26,85 67,13 18,13 45,33 13,54 33,85

5-6K PA-5A S2mh 12,6 14,7 2,1 24,57 51,60 16,90 35,49 20,00 42,00

1-1K PA-1 S2mh 0,5 2,5 2,0 27,44 54,88 19,40 38,80 11,08 22,16

1-2K PA-1 S2mh 2,5 5,9 3,4 29,13 99,04 20,63 70,14 5,84 19,86

1-3K PA-1 S2mh 5,9 8,4 2,5 27,61 69,03 18,57 46,43 11,42 28,55

1-4K PA-1 S2mh 8,4 10,2 1,8 25,33 45,59 17,86 32,15 16,35 29,43

1-5K PA-1 S2mh 10,2 14,4 4,2 26,21 110,08 18,39 77,24 13,72 57,62

1-6K PA-1 S2mh 14,4 15,0 0,6 25,74 15,44 16,19 9,71 18,56 11,14

3-1K PA-3 S2mh 0,4 3,1 2,7 24,69 66,66 15,93 43,01 20,42 55,13

3-2K PA-3 S2mh 3,1 5,7 2,6 27,03 70,28 17,42 45,29 15,28 39,73

3-3K PA-3 S2mh 5,7 8,0 2,3 26,68 61,36 16,28 37,44 16,72 38,46

3-4K PA-3 S2mh 8,0 10,1 2,1 25,51 53,57 16,19 34,00 19,10 40,11

Min 23,87 17,51 4,86

Max 29,25 20,68 19,50

Kaalutud keskm 12,1 26,71 323,2 18,76 226,9 12,78 154,7

3-5K PA-3 S2jn 10,1 12,0 1,9 22,82 43,36 15,05 28,60 25,32 48,11

3-6K PA-3 S2jn 12,0 14,1 2,1 17,73 37,23 12,80 26,88 36,94 77,57

Min 17,73 12,80 25,32

Max 22,82 15,05 36,94

Kaalutud keskm 4,0 20,15 80,6 13,87 55,5 31,42 125,7

Koostas T. Tuuling

Proovi intervall, m

Jaani kihistu

Muhu kihistu

Kivimi keemilise koostise kaalutud keskmise arvutus kihistute lõikes

LISA 10 73

Proovi Pa Litol CaO CaO* MgO MgO* Lah.jääk Lah.jääk*

nr nr erim alates kuni pikkus % pr. pikkus % pr. pikkus % pr. pikkus

5-1K PA-5A S2mh 0,5 3,3 2,8 29,25 81,90 20,68 57,90 4,86 13,61

5-2K PA-5A S2mh 3,3 6,0 2,7 27,55 74,39 19,14 51,68 10,84 29,27

5-3K PA-5A S2mh 6,0 8,7 2,7 23,87 64,45 17,60 47,52 19,50 52,65

5-4K PA-5A S2mh 8,7 10,1 1,4 25,27 35,38 17,51 24,51 18,08 25,31

5-5K PA-5A S2mh 10,1 10,6 0,5 26,85 13,43 18,13 9,07 13,54 6,77

1-1K PA-1 S2mh 0,5 2,5 2,0 27,44 54,88 19,40 38,80 11,08 22,16

1-2K PA-1 S2mh 2,5 5,9 3,4 29,13 99,04 20,63 70,14 5,84 19,86

1-3K PA-1 S2mh 5,9 8,4 2,5 27,61 69,03 18,57 46,43 11,42 28,55

1-4K PA-1 S2mh 8,4 10,0 1,6 25,33 40,53 17,86 28,58 16,35 26,16

3-1K PA-3 S2mh 0,4 3,1 2,7 24,69 66,66 15,93 43,01 20,42 55,13

3-2K PA-3 S2mh 3,1 5,7 2,6 27,03 70,28 17,42 45,29 15,28 39,73

3-3K PA-3 S2mh 5,7 8,0 2,3 26,68 61,36 16,28 37,44 16,72 38,46

3-4K PA-3 S2mh 8,0 10,1 2,1 25,51 53,57 16,19 34,00 19,10 40,11

Min 23,87 17,51 4,86

Max 29,25 20,68 19,50

Kaalutud keskm 10,1 26,69 269,5 18,88 190,7 12,63 127,6

Koostas T. Tuuling

Proovi intervall, m

Plokk 9 (täitedolokivi)

Ploki 9 keemilise koostise kaalutud keskmise arvutus

LISA 11 74

Pa

nr X Y Z kokku lasumi

kasvu- mo- abs

kiht reen kõrgus paksus lamam, paksus lamam, maa- abs

abs abs pinnast kõrgus

PA-1 6498245,53 501303,44 18,85 0,5 0,2 0,3 18,4 9,5 8,9 1,2 17,2 2,2 16,65

PA-2 6498582,49 501520,66 17,79 0,5 0,2 0,3 17,3 8,4 8,9 0,1 17,2 1,0 16,79

PA-3 6498619,43 501204,10 18,98 0,4 0,2 0,2 18,6 9,7 8,9 1,4 17,2 1,3 17,73

PA-4 6498413,55 501004,35 19,19 0,4 0,2 0,2 18,8 9,9 8,9 1,6 17,2 1,7 17,49

PA-5A 6498419,00 501337,76 19,45 0,5 0,2 0,3 19,0 10,1 8,9 1,8 17,2 2,4 17,10

Aritm. keskmine 0,5 0,2 0,3 18,4 9,5 8,9 1,2 17,2 1,7 17,2

Keskmine mudeliga arvutatuna 0,6 0,4 9,6 1,3

Koostas T. Tuuling

kokku

plokk 9

Koordinaadid

Katte- ja kasuliku kihi paksused

Kattekiht, m Kasulik kiht, m (täitedolokivi) Veetase, m

sealhulgas

sh vee peal

17.01.2017

LISA 12 75

Varu arvutuse tulemused

Ploki 9 varu arvutus

Report Created: 4/13/2020 Time: 1:43pm

Mode: Fence

Area: 13,92 ha

Original Surface: Maapind_EH

Design Surface: lasum_EH

Cut Factor: 1.000

Fill Factor: 1.000

Cut: 78308.7 cu m (katendi maht)

Fill: 2945.8 cu m

Net: 75362.9 cu m

Original Surface: Maapind_EH

Design Surface: keskm_vt

Cut Factor: 1.000

Fill Factor: 1.000

Cut: 255186.2 cu m (veepealne dolokivi maht koos katendiga)

Fill: 0.0 cu m

Net: 255186.2 cu m

Original Surface: keskm_vt

Design Surface: ploki lamam

Cut Factor: 1.000

Fill Factor: 1.000

Cut: 1155190.1 cu m (veealune dolokivi maht)

Fill: 0.0 cu m

Net: 1155190.1 cu m

Ploki 9 täitedolokivi aktiivne tarbevaru seisuga 01.07.2020 on 1332 tuh m3 , sealhulgas

177 tuh m3 veepealset varu.

Ploki 9 kattekihi maht on 78 tuh m3.

Arvutas /allkirjastatud digitaalselt/ K. Paat

LISA 13 76

77

TOPOGRAAFILISE MÕÕDISTAMISE SELETUSKIRI

Töö nr: 20/2899

Objekt: Tarva IV uuringuruum

Objekti asukoht: Pärnu maakond, Lääneranna vald, Tarva küla

Katastriüksuse nimi: Lubja (33403:001:0243)

Uuringuruumi pindala: 16,85 ha

Mõõdistatud ala pindala: 23,6 ha

Töö tellija: Raho OÜ

Töö läbiviija: Arles Tehu

Kameraaltööd: Arles Tehu

Töö teostamise aeg:

- Välitöö 27.01.2020

- Kameraaltöö jaanuar 2020. a

Mõõdistamise eesmärk: Uuringuruumi topograafiline mõõdistamine

Koordinaatide süsteem: L-Est 97, kõrgused EH2000 süsteemis

Mõõdistamisalus: Trimble VRS Now püsijaamade võrk

Mõõdistamisviis: GNSS mõõdistus

Kasutatud instrumendid: Trimble R8s GNSS horisontaalne mõõtetäpsus

± 10 mm + ppm, vertikaalne ± 20 mm + ppm)

Plaani mõõtkava: M 1 : 2000

Arvuti tarkvara: Bentley PowerCivil V8i

(litsents: 70000661800020)

Arhiveerimine: Tellijale on digitaalsel kujul esitatud mõõtandmed,

topograafiline plaan ning mõõdistamise seletuskiri.

Tööga seotud materjale säilitab OÜ Inseneribüroo

STEIGER digitaalses arhiivis.

Kontrollpunkti nrNEZ (EH2000)Mõõdistamisaeg

Karinõmme_A 6496566.852 497663.239 23.504

Kontroll 1 6496566.864 497663.226 23.526 27.01.2020 09:04

Erinevus 0.012 -0.013 0.022

Kontroll 2 6496566.843 497663.25 23.529 27.01.2020 16:38

Erinevus -0.009 0.011 0.025

Tulemused vastavad Majandus - ja taristuministri määruse "Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded" §6 ja §7 toodud täpsusnõuetele.

Arles Tehu /allkirjastatud digitaalselt/ Geodeet

29.01.2020

78LISA 14

79

Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Tiia Tuuling

OÜ Inseneribüroo STEIGER

[email protected]

Teie 20.04.2020

Meie 12.05.2020 nr 7-9/20/6169-2

Tarva IV uuringuruumi täitedolokivi varu

arvelevõtmine

Austatud Tiia Tuuling

Teavitate, et OÜ Inseneribüroo Steiger on teostanud Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Tarva

külas paikneva Tarva IV uuringuruumi geoloogilise uuringu (geoloogilise uuringu luba

L.MU/332679). Varuploki piires asub III kategooria kaitsealuse taimeliigi kasvukoht. Seetõttu

palute Keskkonnaameti kooskõlastust Tarva IV uuringuruumi täitedolokivi varu

arvelevõtmiseks aktiivse tarbevaruna.

Uuringuala piires asub Keskkonnaregistri kohaselt III kaitsekategooria taime halli käpa (Orchis militaris) kasvukoht (keskkonnaregistri kood KLO9310734). Keelatud on III kaitsekategooria

taimede hävitamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas1.

Keskkonnaamet ei pea uuringuruumi kattumist III kaitsekategooria taime kasvukohaga

takistavaks asjaoluks tarbevaru arvelevõtmiseks. Küll aga peab arvestama, et kaitsealuse

taimeliigi asurkondi ei tohi kaevandamise käigus hävitada, seega tuleb isendid ümberasustada

või jätta osa alast kaevandamata.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Hänni

looduskaitse juhtivspetsialist

Lääne regioon

Maris Pärn 447 7376

[email protected]

1 Looduskaitseseadus § 55 lg 8

LISA 15 80

81

TEHNILISED TINGIMUSED 349627

TAOTLUSE ESITAJA Nimi / ärinimi

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Isiku- või registrikood

11206437

Kontaktaadress Tänav / maja / korter

Tallinn, Männiku tee, 104

Sihtnumber

11216

Maakond

Harju maakond

Telefon

5552 7345

e-post

[email protected];[email protected]

Kontaktisik Nimi

Helis Vahtra

Telefon

6681014

e-post

[email protected]

VÕRGUÜHENDUSE ASUKOHT Võrguühenduse kasutamise asukoht / aadress

Lubja Tarva küla Lääneranna vald Pärnu maakond

Tarbimiskoht Katastriüksuse number

33403:001:0243

Minimaalne 1-faasiline lühisvool Maksimaalne 3-faasiline lühisvool

Piirkonna alajaam Toitefiider Jaotusalajaam Jaotusfiider

TOOTEVALIK Tehnilised tingimused mitteelektriprojektidele

ELEKTRILEVI TEGEVUSED

1/2

LISA 16 82

TEHNILISED TINGIMUSED 349627

KLIENDI TEGEVUSED 1. Tarva külas Lubja kinnistul projekteerimisel arvestada maa-ala kohta kehtestatud tehnovõrkude detailplaneeringut, elektrivõrkude kaitse-eeskirju ja servituudialasid. Samuti tuleb projekteerimisel arvestada kehtivaid nõudeid müra taseme suuruse kohta. 2. Planeeringualal asuvad järgmised Elektrilevi OÜ-le kuuluvad elektripaigaldised: AJ Tarva F1 0,4kV õhuliin. 3.Tarva külas Lubja kinnistul mitteelektriprojektis arvestda : a.) kaevandamine õhuliini kaitsevööndis on keelatud ( vajadusel tellida projekt õhuliini ringitõstmiseks) b.) tagada liini teenindamiseks ööpäevaringne ligipääs. 4. Projektis näha ette elektripaigaldiste kaitsmise meetmed ja lahendused, kui ehitusobjektil või selle lähiümbruses on oht olemasolevate elektripaigaldiste vigastamiseks ehitustegevuse tõttu. 5. Projekteerida vastavalt kehtivale normdokumentidele ja Elektrilevi OÜ (https://www8.energia.ee/public/ ee043.nsf/PKDE?OpenView) nõuetele. 6. Projekt peab sisaldama kõiki vajalikke kooskõlastusi kinnistute omanike, omavalitsuse ja Elektrilevi OÜ- ga. 7. Elektrilevile kuuluva elektripaigaldis(t)e asukoha andmete saamiseks esitada taotlus iseteenindusportaalis aadressil: https://www.elektrilevi.ee/et/vorgu-asukohaandmete-valjastamine 8. Projekt tuleb kooskõlastada Elektrilevi OÜ-ga. Projektide kooskõlastamine toimub Elektrilevi OÜ e- teeninduses ja infot on võimalik saada Elektrilevi kodulehel: https://www.elektrilevi.ee/et/teenused/projektide-kooskolastamine 9. Kaevetöödeks ning töödeks liinide kaitsevööndis enam kui 4,5m kõrguste mehhanismidega peab töö teostaja enne tööde algust objektil taotlema kaitsevööndis tegutsemise loa. Selleks esitada taotlus e- teeninduses aadressil: https://www.elektrilevi.ee/et/teenused/kaitsevoondi-kooskolastused 11. Juhul kui mitteelektriprojektiga tuleb ümber paigutada Elektrilevi OÜ elektrivõrk, lahendatakse ümberpaigutamise küsimused eraldi elektriprojektiga. Elektrilevi OÜ elektripaigaldise ümberpaigutamiseks tuleb esitada taotlus võrgu ümberehituseks kliendi soovil aadressil https://www.elektrilevi.ee/et/teenused/ vorguymberehitus ning sõlmida projekteerimise ja ehitustööde teostamiseks lisateenuse leping. Elektrivõrgu ümberpaigutamisega seotud kulud kannab Taotleja.

TEHNILISE TINGIMUSTE KOOSTAJA Nimi

Andres Puussaar

Koostatud: 28.05.2020

Kehtib kuni: 28.05.2021

2/2

83

PUURAUKUDE LIKVIDEERIMISE

AKT

Objekti nimetus: Tarva IV uuringuruum, pindala 16,85 ha.

Puuraukude asukohad: Pärnu maakond, Lääneranna vald, Tarva küla, Lubja katastriüksus

(katastritunnus 33403:001:0243), Tarva IV uuringuruumi piires.

Puuraukude rajamise aeg: puuraugud rajati 2020. a jaanuaris.

Puuraugud: 6 puuraukusügavusega 14,1–15,0 m puuriti iseliikuva puuragregaadiga URB-2a.

Puuraugud rajati südamikpuurimise meetodil, puurimise diameeter kvaternaari setetes oli

132 mm ja karbonaatkivimeis 112 mm. Puuraukude koordinaadid on esitatud tabelis 1 ja

asukohad näidatud joonisel 1.

Staatiline veepind puuraugus maapinnast (mõõdetud 17.01.2020. a): andmed on esitatud

alljärgnevas tabelis 1.

Tadbel 1. Rajatud puuraukude andmed

Pa Koordinaadid L-EST 97 Pa Manteldatud Veetase, m

nr X Y sügavus d = 132 mm maapinnast

m m 17.01.2020

PA-1 6498245,53 501303,44 15,0 1,7 2,2

PA-2 6498582,49 501520,66 15,0 1,6 1,0

PA-3 6498619,43 501204,10 14,1 1,5 1,3

PA-4 6498413,55 501004,35 15,0 1,6 1,7

PA-5 6498439,73 501341,01 15,0 1,7 2,3

PA-5A 6498419,00 501337,76 15,0 1,8 2,4

Puuraukude likvideerimise põhjus: geoloogiline ülesanne täidetud.

Likvideerimise aeg ja moodus: puuraugud likvideeriti 16.04.2020. a. Puuraukude veealune osa

täideti killustikuga. Veepealne osa täideti kaljuses kivimis tsemendi seguga, purdsetete osas

killustiku sõelmetega. Puuraukudest on manteltorud eemaldatud. Puuraukude ümbrus on

korrastatud.

Uuringuloa valdaja ja Hans Toode

maaomanik /allkirjastatud digitaalselt/ Raho OÜ

juhatuse liige

Uuringutöö teostaja /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Tuuling

OÜ Inseneribüroo STEIGER

geoloog

LISA 17 84

Joonis 1. Tarva IV uuringuruumi puuraukude asukohad (kasutatud Maa-ameti kaardirakendust)

85

86

K O R R A L D U S

04. juuni 2020 nr 1-3/20/596

Tarva IV uuringuruumi uuritud maa

korrastamise akti heakskiitmine

I. ASJAOLUD

OÜ Inseneribüroo STEIGER saatis 23.04.2020 Keskkonnaametile heakskiitmiseks Tarva IV

uuringuruumi uuritud maa korrastamise akti (registreeritud Keskkonnaameti

dokumendihaldussüsteemis 23.04.2020 kirjana nr 12-1/20/6489).

Kaevandid rajati geoloogilise uuringuloa nr L.MU/332679 alusel. Uuringuluba on antud

Keskkonnaameti 28.03.2019 korraldusega nr 1-3/19/571 kehtivusega kuni 27.03.2022.

Uuringuloa omaja on Raho OÜ. Uuringuruum teenindusala pindalaga 16,85 ha asub Pärnu

maakonnas Lääneranna vallas Tarva külas Lubja kinnistul (katastritunnus 33403:001:0243).

Tarva IV uuringuruumi piires rajati 2020. aasta jaanuaris kokku 6 puurauku sügavusega kuni

14,1-15,0 m. Uuritud maa korrastamise akti kohaselt puuraugud likvideeriti 16.04.2020.

Puuraukude veealune osa täideti killustikuga. Veepealne osa täideti kaljuses kivimis tsemendi

seguga, purdsetete osas killustiku sõelmetega. Puuraukudest on manteltorud eemaldatud.

Puuraukude ümbrus on korrastatud.

II. KAALUTLUSED

MaaPS § 86 lõike 4 kohaselt kiidab Keskkonnaamet uuritud maa korrastamise akti heaks, kui

uuritud maa on korrastatud nõuetekohaselt.

Tarva IV uuringuruum on 15.05.2020 Keskkonnaameti maapõuebüroo maapõuespetsialisti poolt

üle vaadatud. Kohapealsel vaatlusel tuvastati, et puuraugud on likvideeritud ning nende ümbrus

korrastatud nõuetekohaselt.

III. OTSUSTUS

Tulenevalt eeltoodust, võttes aluseks MaaPS § 86 lõike 4 ning kooskõlas Keskkonnaameti

peadirektori 15.08.2016 käskkirja nr 1-1/16/306 „Osakondade põhimääruse kinnitamine“ lisaga

1 „Keskkonnaosakonna põhimääruse kinnitamine“ otsustan:

kiita heaks Tarva IV uuringuruumi uuritud maa korrastamise akt.

LISA 18 87

2 (2)

Käesolevat otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul loa teatavaks tegemisest, esitades

vaide käesoleva haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse

halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Martin Nurme

juhataja

maapõuebüroo

keskkonnaosakond

Saata: OÜ Inseneribüroo STEIGER, Raho OÜ

Agnes Putnik

maapõuespetsialist

maapõuebüroo

keskkonnaosakond

88

89

Arheoloogilise uuringu aruanne

Lääneranna vallas

Tarva külas Lubja kinnistul

*

Ants Kraut

OÜ Muinasprojekt

Türi

2020

LISA 19 90

2

Arheoloogilise uuringu põhiandmed

Teatis nr 22905

Mälestise nimetus

/ uuringu objekt:

Mälestis puudub Registrinumber: -

Aadress (uuringu objekti asukoht): Pärnu maakond, Lääneranna vald, Tarva küla, Lubja

kinnistu, katastritunnus 33403:001:0243

Piiripunktide koordinaadid: X, Y

1 6 498 447,88 500 943,06

2 6 498 501,16 501 100,81

3 6 498 568,26 501 051,94

4 6 498 666,50 501 173,12

5 6 498 624,89 501 435,28

6 6 498 612,43 501 507,10

7 6 498 599,28 501 590,62

8 6 498 172,73 501 285,59

9 6 498 354,73 501 024,92

Uuringute eesmärk ja kokkuvõte: arheoloogiline eeluuring geoloogilise uuringu alal Tarva

IV, mis asub Tarva dolokivimaardlas. Alal puuduvad kultuurimälestised, taotletava

uuringuruumi teenindusalal asuvad pärandkultuuriobjektid Sõnniku küla Lubja talu

(334:REE:004), Sõnniku küla paemurd (334:PAM:007) ja Lubja talu lubjaahi

(334:LUA:004). Arheoloogilise eeluuringu käigus maastikuinspektsiooniga, proovišurfides,

detektoriseirel, samuti geoloogilisel puurimisel arheoloogilisi leide või arheoloogilist

kultuurkihti ei avastatud ning neist tuleneda võivad kitsendused ei ole vajalikud.

Tehtud/tellitud analüüsid ja dateeringud: Välitööde juhataja ja asutus:

Ants Kraut, Muinasprojekt OÜ

14C -

Toimumisaeg: 25.07., 14.-16.08.2019

dendro -

Tööde tellija: Raho OÜ

luu

-

Uuritud ala pindala: 16,85 a

muu - Leiud: -

Märkused: *Esikaanel vaade Tarva dolokivikarjäärile

Kuupäev 15.04.2020 Allkiri: Ants Kraut /digitaalselt/

91

3

Sisukord

Arheoloogilise uuringu põhiandmed 2

Andmed uuringuala kohta 4

Kavandatud tööd ja metodoodika 5

Välitööd 5

Arheoloogiliste šurfide andmed 6

Geoloogiliste puuraukude andmed 6

Kokkuvõte 7

Kasutatud allikad 7

Lisad 7

Joonised 8

Fotod 14

92

4

Andmed uuringuala kohta

Arheoloogilise uuringu ala asub Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Tarva külas Lubja

kinnistul, katastritunnus 33403:001:0243 (joonis 1). Uuringuid tehti geoloogilise uuringu alal

Tarva IV, mis asub Tarva dolokivimaardlas (joonis 4).

Maastikuliselt paikneb uuringuruum Lääne-Eesti madalikul paetasandikul, kus pinnakatte

paksus on kuni 0,5 m. Uuringuruumi teenindusala on kirde-edela suunaline ala mõõtmetega

450 × 550 m. Maapinna reljeef uuringuruumi teenindusalal on tasane, väikese langusega lääne

suunas. Absoluutkõrgused jäävad 17–19 m tasemele. Maakasutuselt on ~60% ulatuses tegu

metsamaaga ning ~40% alast moodustab looduslik rohumaa.1

Uuringuruumi teenindusala pindala on 16,85 ha. Kavandatud geoloogilise uuringuga sooviti

täpsustada uuringuruumis leviva dolokivi kihi paksust, selle kvaliteeti ja

kaevandamistingimusi, et hinnata maavara aktiivse tarbevaruna ja hiljem taotleda sellele alale

kaevandamisluba. Uuringu käigus rajati 6 puurauku, mille diameeter ülemises osas (umbes 1,5

m sügavuseni maapinnast) oli 13 cm (joonised 13, 13a). Mullakihi paksus oli puuraukudes 0,2

m ja moreenikihi paksus oli 0,2-0,3 m. Seega on kogu alal kivi maapinnale lähedal. Seda

kollakashalli dolokivi murti paemurrust, mis seda ala diagonaalis läbib ja kasutati hoonete

ehitamisel ning lubja põletamisel. Geoloogilise uuringu tulemused on esitatud tabelis lk 6

(T.Tuuling, OÜ Inseneribüroo STEIGER).

Keskkonnaameti korralduses 28.03. 2019 nr 1-3/19/571 1. ptk esitatud andmete ning Maa-ameti

geoportaali pärandkultuuri kihi kohaselt jääb taotletava uuringuruumi teenindusalale ja

osaliselt selle ümbrusse 3 pärandkultuuri objekti (joonis 3). Kirdeosas asuvad Sõnniku küla

Lubja talu (334:REE:004, foto 2) ja Lubja talu lubjaahi (334:LUA:004, foto 12). Tegemist on

hästi säilinud ja kasutuses olnud reheahju ning rehetoaga rehielamuga, mis on olnud ka

metsavahikoht. Lubjaahjust või tema esialgsest funktsionaalsusest on säilinud vaid 20 - 50%.

Põlise omaniku teada ei ole kasutatud lubjaahju vähemalt viimased 70 aastat. Uuringuruumi

teenindusala läbib kirde edela suunas Sõnniku küla paemurd (334:PAM:007, fotod 3,5,6),

millest on säilinud 50 - 90%.2

Kinnistul ei ole kultuurimälestiseks tunnistatud ja riigi kaitse all olevaid arheoloogiamälestisi.

Lähimad arheoloogiamälestised asuvad 590 kuni 610 m uuringualast ida pool, maastikuliselt

teisel pool ca 75 ha suurust lagedat põlluala. Muinsuskaitseameti kirjaga 11.03.2018 nr 1.1-

7/2373-4 esitati Keskkonnaametile seisukohad uuringuruumi geoloogilise uuringu loa

taotlusele, tagamaks kultuuripärandi säilimine. Selle kohaselt asub ala piirkonnas, mis on

ajalooliselt ja kultuuriliselt väärtuslik ning arheoloogiliselt tundlik ja huvipakkuv, kuid seni

vähe uuritud, mistõttu tuli tellida arheoloogilised uuringud enne või paralleelselt geoloogiliste

uuringutega. Nende eesmärgiks oli: 1) saada teada, kas alal on arheoloogiliselt vm väärtuslikke

objekte või mitte, vältimaks võimalikku kahju tulevikus (kaeve)tööde peatamise või keelamise

läbi; 2) teha kindlaks võimalik kultuurkihi lasumine uuringuruumi alla jääval alal, selle olemus

ja mahukus.

1 Geoloogilise uuringu loa andmine Tarva IV uuringuruumis. Keskkonnaamet, korraldus, 28.03.2019 nr 1- 3/19/571 2 Samas

93

5

Kavandatud tööd ja metoodika

Eeluuringud teostati uuringukava kohaselt esmalt enne geoloogilisi uuringuid

maastikuinspektsiooni meetodil, käies ala läbi, tuvastades, kirjeldades ja plaanistades

võimalikud arheoloogilist informatsiooni pakkuvad objektid, kasutades Maa-ameti

reljeefikaarti ning muud kaardimaterjali infot, mis võiks viidata arheoloogilistele objektidele.

Seejärel kontrolliti neid objekte proovišurfide ja metallidetektoriga. Šurfid, kihid ja muud

maastikuelemendid dokumenteeriti. Geoloogilise uuringu käigus jaanuaris 2020.a. tehti 6

puurauku, mille diameeter ülemises osas (umbes 1,5 m sügavuseni maapinnast) oli 13 cm,

selles mahus mullatööde arheoloogilist jälgimist, arvesse võttes arheoloogilise välitöö tulemusi,

ei peetud vajalikuks (joonis 13). Puurimise tulemused lisati käesolevale aruandele.

Arheoloogilisele välitööle kaasati arheoloogile kartograaf, metallidetektorist ja kaks tehnikut,

konsultant oli filosoofiadoktor Mati Mandel.

Välitööd

Maastikuinspektsiooni käigus uuriti läbi vaadeldav maa-ala, mida võib jaotada kuueks

eriilmeliseks lõiguks:

1. Lubja talu õueala ja aiamaa (fotod 2,8,10).

2. Põllu- ja karjamaa aiamaast lääne ja loode pool kuni kinnistu läänenurgas asuva

paekivihoone (lauda?) ja karjaaia vareni ( foto 4,9).

3. Põllumaast põhja pool, kinnistu põhjanurgas asuv mets.

4. Lubja kinnistut kirde-edela suunas läbiv Sõnniku küla paemurd (fotod 3,5,6).

5. Paemurru ja Lubja talutee vaheline metsa- ja raiesmikuala (fotod 1,7,29).

6. Kinnistu idanurgas olev valikraie metsaala ( foto 11).

Ajaloolistel kaartidel, Maa-ameti reljeefikaardil (joonised 2,8,9,14) ning aerofotodel (joonised

10-12) on selgelt eristatavad põllumaad ning ajaloolised kiviaiad. Maastikuvaatlusel eristati

kolme ümbritsevast maapinnast eristuvat arvatavalt inimtekkelist madalat küngast või

pinnasekuhjatist, mis võisid osutada kalmepõhjaks või hoonealuseks. Ühe puhul oli tegemist

kunagise keldriasemega aiamaade lääneservas ning teiste puhul seostusid kuhjatised kiviaedade

veerde kogunenud pinnasega (joonis 14, šurfid 6,7).

Pinnase iseloomu määramiseks tehti 10 labidaga proovišurfi läbi kamarakihi ja kasvumulla kihi

kuni loodusliku, inimtegevusest puutumatu pinnaseni – pae- ehk dolokivini, ühes šurfis

saviliivani. Šurfide andmed on esitatud tabelis lk 6, kirjeldused fotode 14 – 30 allkirjades.

Uuringuala diagonaalis läbiva paemurru alal oli algne mullapinnas eemaldatud ning sel alal

mingeid kultuurkihi võimalikke jälgi ei olnud säilinud. Geoloogilistes puuraukudes ilmnes

mullakihi all kollakashall dolokivi, mida kasutati hoonete ehitamisel ja lubja põletamisel

(joonis 13a).3

3OÜ Inseneribüroo STEIGER, T. Tuulse e-kiri 11.04.2020

94

6

Arheoloogiliste šurfide andmed

Nr asukoht XY mõõdud cm kirjelduse foto nr leiud

1 6498451.14, 500996.59 50x50, süg. 35 14 -

2 6498401.36, 501003.46 40x40, süg. 45 16 -

3 6498371.60, 501207.73 60x30, süg. 60 17 -

4 6498371.60, 501207.73 30x15, süg. 40 19 -

5 6498585.03, 501108.17 50x50, süg. 40 20 -

6 6498513.51, 501270.68 40x40, süg. 58 22 -

7 6498647.98, 501272.96 30x40, süg. 15 24 -

8 6498613.64, 501525.31 20x20, süg. 13 26 -

9 6498581.60, 501557.92 25x15, süg. 15 28 -

10 6498243.43, 501185.42 20x20, süg. 0 30 -

Geoloogiliste puuraukude andmed

Tabelisse pandud numbrid on uuringuala keskmised (geoloogiainsener Tiia Tuuling, OÜ

Inseneribüroo STEIGER)

95

7

Kokkuvõte

Arheoloogiliste uuringute käigus maastikuseirel ning käsitsi kaevatud kümnes šurfis kuni

inimtegevusest puutumatu pinnaseni ei ilmnenud arheoloogilist kultuurkihti ega arheoloogilisi

leide. Metallidetektoriga otsingul ei saadud kaasaegsetest varasemaid metallesemeid.

Uuringuala pindalast umbes kolmandikul, kokku üle 5 hektari suurusel alal on vana paemurd,

mille ulatuses on võimalikke leide sisaldanud mullakiht kivi murdmiseks eemaldatud.

Geoloogilised puuraugud hõlmasid väga väikese pinna ( kuus 13 cm diameetriga puurauku),

millest arheoloogilisi leide ei saadud, keskmiselt 20 cm paksuse mullakihi all asus kuni 30 cm

paksune saviliivmoreeni kiht ning selle all alates sügavusest 0,5 m dolokivi kihid. Need

tulemused kattuvad arheoloogilistest šurfidest saadud andmetega.

Arheoloogilise kultuurkihi või arheoloogiliste leidude ilmnemine uuringualal edasiste

kaevetööde käigus on vähe tõenäoline. Arvesse võttes Muinsuskaitseseadusega sätestatud

üldkehtivaid nõudeid arheoloogiapärandi säilitamise kohta (Muinsuskaitseseadus § 25 (2), § 31

(1)) ei pea uuringu teostajad muinsuskaitseliste kitsenduste kehtestamist edasistel kaevetöödel

vajalikuks.

Uuringuala idaosas asuvad lubjaahju jäänused võiks võimaluse korral säilitada või

lammutamise korral dokumenteerida pärandkultuuri objektidel kasutatava metoodikaga.

Kasutatud allikad

Kultuurimälestiste register https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument

Maa-ameti geoportaal https://geoportaal.maaamet.ee/

Rahvusarhiivi kaartide infosüsteem http://www.ra.ee/kaardid/

Geoloogilise uuringu loa andmine Tarva IV uuringuruumis. Keskkonnaamet, korraldus,

28.03.2019 nr 1-3/19/571

OÜ Inseneribüroo STEIGER. Tarva IV uuringuruumi geoloogilise uuringu info e-kirjades

11.-14.04.2020.

15.04.2020

Ants Kraut /allkirjastatud digitaalselt/

OÜ Muinasprojekt

arheoloog

Lisad:

 Joonised 1 – 14

 Fotod 1 – 30

Üldvaadete fotod 1 – 12

Šurfid 13 - 30

96

8

Joonised 1 - 14

Joonis 1. Lubja uuringuala asukohaskeem. Asukoht tähistatud kollase ringiga

Joonis 2. Lubja talu Eesti põhikaardil 1: 20 000, Maa-ameti geoportaal

97

9

Joonis 3. Pärandkultuuri objektid Lubja uuringualal ja ümbruses. Maa-ameti geoportaal

Joonis 4. Tarva IV uuringuruumi teenindusala plaan. OÜ Inseneribüroo STEIGER

98

10

Joonis 5. Tarva, ajalooline Sõnniku küla 19. saj. alguse Mellini atlases, Rahvusarhiivi

kaardikogu EAA; Rahvsraamatukogu https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-

digar:132599/15438

Joonis 6. Sõnniku küla 1904 üheverstasel kaardil. Uuringuala kollases ovaalis.

Joonis 7. Lubja talu skeemilisel kaardil 1935. Maa-ameti geoportaal, ajaloolised kaardid

b

Joonis 8. Lubja talu ja paemurd 1960. a. Nõukogude topokaardil.

Joonis 9. Lubja kinnistu ja ümbrus 1989.a. katastrikaardil. Maa-ameti geoportaal

99

11

Joonis 10. Uuringuala 1994.a. aerofotol

Joonis 11. Uuringuala 2002.a. aerofotol

Joonis 12. Uuringuala 2017 aerofotol.

Joonised 10 – 12 - Maa-ameti geoportaal

100

12

Joonis 13. Tarva IV uuringuruumi geoloogiliste puuraukude asendiskeem.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Joonis 13a. Puuraugu 4 läbilõike ülemine osa. Kasti servadel märgitud numbrid tähistavad

sügavust maapinnast. OÜ Inseneribüroo STEIGER

101

13

Joonis 14. Arheoloogiliste šurfide asendiskeem. Kollase ruuduga on tähistatud šurfi asukoht,

punase joonega fotode võttesuunad ja numbrid. Alus: Maa-ameti geoportaal, reljeefikaart

102

14

Fotod 1 - 30

Foto 1. Vaade uuringuala idaservale edela poolt

Foto 2. Pärandkultuuriobjekt Lubja talu, vaade edela poolt

Foto 3. Pärandkultuuriobjekt Sõnniku küla paemurd, vaade keskosale põhja poolt

103

15

Foto 4. Põllu- ja aiamaad Lubja talust lääne pool, vaade edela poolt

Foto 5. Kiviaed Lubja kinnistu läänepiiril paemurru põhjaserval, vaade loode poolt

Foto 6. Sõnniku küla paemurru lääneosa, vaade lääne poolt

104

16

Foto 7. Kinnistu lõunaosa raiesmik, vaade loode poolt

Foto 8. Aiamaa Lubja talu hoonetest põhja pool, vaade põhja poolt

Foto 9. Aia- ja põllumaad Lubja talu hoonetest lääne pool, vaade ida poolt

105

17

Foto 10. Heinamaa taluhoonetest kirde pool, vaade kirde poolt

Foto 11. Mets kinnistu kirdenurgas, taluteest ida pool, vaade lääne poolt

Foto 12. Pärandkultuuriobjekt lubjaahju vare, vaade kirde poolt

106

18

Fotod 13,14. Šurf 1, mättakiht ja kamaraalune ühtlane mullakiht paealuspõhjani 35 cm

sügavusel ümbritsevast maapinnast absoluutkõrgusel 18.50 ümp, vaade põhja poolt,

tagaplaanil paest lauda vare

Fotod 15,16. Šurf 2, mättakihi all pruun saviliiva kiht paealuspõhjani 45 cm sügavusel, vaade

kagu poolt

107

19

Fotod 17,18. Šurf 3, vana paemurru kaguservas, 15 cm kamarakihi all paljanduvad kuni 1 m

sügavuseni murtud paekihid, vaade loode poolt

Foto 19. Šurf 4, paemurru servas paljanduvad osaliselt kamardumata pinnases murtud pae

kihid, vaade loode poolt

Foto 20. Šurf 5, 20 cm mullakihi all asub u 20 cm paksune osaliselt segatud mulla ja saviliiva

üleminekukiht kuni ühtlase paepõhjani, vaade lõuna poolt

108

20

Fotod 21,22. Šurf 6 põllumaa ja paemurru piiril. Kiviaia servale, ülekäigukoha kõrvale

kuhjunud pruunikas kamara ja mullakiht on kuni 55 cm paksune, selle all paepõhi, vaated

edela ja lõuna poolt

Fotod 23,24. Kiviaedade ristumiskoht kinnistu põhjapiiri keskosas, vaade lõuna poolt.

Šurf 7, paekivtükkidega segatud 15 cm paksune kamara- ja juurestiku kiht paealuspõhjal,

vaade edela poolt

Fotod 25, 26. Šurf 8, 13 cm paksune kamara- ja kasvumulla kiht pae peal, vaade põhja poolt

109

21

Fotod 27,28. Šurf 9, 15 cm paksune ühtlane tumepruun mullakiht madalama kuhjatise

lõunaservas paealuskihi peal, vaade põhja poolt

Foto 29. Raiesmiku võsavalli ala kinnistu lõunanurgas, vaade ida poolt

Foto 30. Šurf 10 kinnistu edelapiiril, osaliselt kamardumata, mullakatteta paepinna laigud,

vaade lõuna poolt

110

111

1

Tiia Tuuling

From: Ants Kraut <[email protected]> Sent: reede, 8. mai 2020 08:00 To: Tiia Tuuling Cc: Helle Solnask Subject: Fwd: Kooskõlastus heaks kiidetud

Tere! Saadan edasi Muinsuskaitseameti otsuse Tarva IV uuringuruumi arheoloogilise uuringu aruande kohta. Tervitustega Ants Kraut

---------- Forwarded message --------- Saatja: Register.Muinas.ee <[email protected]> Date: N, 7. mai 2020 kell 23:52 Subject: Kooskõlastus heaks kiidetud To: Osaühing Muinasprojekt <[email protected]>, Osaühing Muinasprojekt <[email protected]>

Lugupeetud Osaühing Muinasprojekt Teie poolt esitatud dokumendi 37587 kooskõlastamise menetlus on lõppenud dokumendi heaks kiitmisega. uuringute aruanne Kraut, Ants. 2020. Arheoloogilise uuringu aruanne Lääneranna vallas Tarva külas Lubja kinnistul. Muinasprojekt OÜ. Türi. Tellija: Raho OÜ Link uuringuaruandele: http://register.muinas.ee/ftp/Arheoloogiliste%20uuringute%20aruanded/L- 22905_Aleire_2020_KrautA_Parnumaa-Laaneranna-Tarva_IVuuringuruum.pdf Lugupidamisega Arheoloogiapärandi valdkonna juht, Ulla Kadakas

112

Raho OÜ

________________________________________________________

Maa-amet Mustamäe tee 51 10621 Tallinn Meie: 16.07.2020

Pärnu maakonna Tarva dolokivimaardla Tarva IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

Käesolevaga esitame Maa-ametile läbivaatamiseks ja kinnitamiseks töö „Pärnu maakonna Tarva dolokivimaardla Tarva IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne“. Palume varu kinnitada seisuga 01.07.2020.

Tarva IV uuringuruumi geoloogilise uuringu tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER Keskkonnaameti 28.03.2019. a väljastatud geoloogilise uuringu loa L.MU/332679 alusel. Uuringuruum pindalaga 16,85 ha asub Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Tarva külas.

Tarva IV uuringuruumi geoloogiline uuring ja varu arvutus viidi läbi vastavalt keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusele nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks”.

Uuringu käigus saadud tulemused rahuldavad meid. Materjalid on esitatud korrektselt vormistatud aruandena. Palume kinnitada maavara varu käesolevas aruandes esitatud kogustes.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Hans Toode Juhatuse liige Raho OÜ

Lisa: Pärnu maakonna Tarva dolokivimaardla Tarva IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne, 1 eks.

__________________________________________________________________________________________ Postiaadress: Katusepapi 12-24, Tallinn 11412 Mobiiltelefon: 56 241 055 Registrikood 10816257 E–post: [email protected]

LISA 20 113

114

OÜ Inseneribüroo STEIGER Tel 668 1011 Äriregistrikood 11206437

Männiku tee 104 E-mail: [email protected] a/a EE701010220051598014

11216 Tallinn www.steiger.ee SEB Pank, kood 401

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Tarva dolokivimaardla

Tarva IV uuringuruumi

geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.07.2020)

Töö nr 20/2899

Tallinn 2020

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Tarva dolokivimaardla Tarva IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

2

Kinnitan:

Helis Vahtra /allkirjastatud digitaalselt/

Juhatuse liige

Geoloogilise uuringu tegid:

Tiia Tuuling /allkirjastatud digitaalselt/

Geoloogiainsener

Marge Uppin /allkirjastatud digitaalselt/

Hüdrogeoloog

Marko Häelm /allkirjastatud digitaalselt/

Hüdrogeoloog

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Tarva dolokivimaardla Tarva IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

3

ANNOTATSIOON

Pärnu maakonna Tarva dolokivimaardla Tarva IV uuringuruumi geoloogilise

uuringu aruanne (varu seisuga 01.07.2020).

Aruanne ühes köites, teksti 47 lk, 20 tekstilisa, 2 graafilist lisa, 4 digitaalset lisa.

OÜ Inseneribüroo STEIGER, aadress: Männiku tee 104, 11216 Tallinn, 2020.

Geoloogiline uuring tehti Raho OÜ tellimisel. Töö eesmärgiks oli selgitada uuringu-

ruumis esineva võimaliku maavara kvaliteeti ja kogust detailsusega, mis lubaks hinnata

maavara aktiivse tarbevaruna, et hiljem taotleda alale maavara kaevandamisluba.

Geoloogilise uuringu luba L.MU/332679 tarbevaru uuringu tegemiseks väljastati Raho

OÜ-le Keskkonnaameti 28.03.2019 korraldusega nr 1-3/19/571. Geoloogilise uuringu

tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER.

Tarva IV uuringuruum, teenindusala pindalaga 16,85 ha, asub Pärnu maakonnas Lääne-

ranna vallas Tarva külas, Lubja kinnistul (katastritunnus 33403:001:0243), mis kuulub

loa omanikule.

Tarva IV uuringuruum jääb alvarile, kus pinnakatte paksus ulatub vaid 0,5 meetrini.

Kasuliku kihi moodustab Siluri ladestu Jaagarahu lademe Muhu kihistu (S2mh) dolokivi.

Lamamiks onJaani lademe Jaani kihistu (S2jn) savine dolokivi ja domeriit.

Südamikpuurimise meetodil puuriti kokku 6 puurauku. Hüdrogeoloogilistest töödest

mõõdeti põhjavee tasemed puuraukudes ja tehti katsepumpamine ühest puuraukude

paarist, geofüüsikalistest töödest tehti gammakarotaaž. Dolokivist valmistatud killustikul

määrati purunemis- ja külmakindlus EVS-EN standardite kohaselt, tehti analüüsid kivimi

keemilise koostise määramiseks. Uuringuala mõõdistati instrumentaalselt, mille alusel

koostati topograafiline plaan mõõtkavas 1 : 2000. OÜ Muinasprojekt koostas

arheoloogilise uuringu aruande.

Varu arvutati ühes plokis uuringuruumi teenindusala 13,92 ha pindalal. Ploki 9 kivimist

valmistatud killustiku LA tegur on keskmiselt 36, vastates LA kategooriale LA 40 ja

kaalukadu külmutamisel-sulatamisel 9,4%. Katsetulemuste põhjal vastab varuploki kivim

täitedolokivi nõuetele.

Ploki 9 aT täitedolokivi varu seisuga 01.07.2020 on 1332 tuh m3 ning kasuliku kihi

keskmine paksus on 9,6 m.

Võtmesõnad: geoloogiline uuring, Raho OÜ, Pärnu maakond, Lääneranna vald, Tarva

küla, Jaagarahu ja Jaani lade, Muhu ja Jaani kihistu, aktiivne tarbevaru, täitedolokivi.

Koostas: Tiia Tuuling

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Tarva dolokivimaardla Tarva IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

4

SISUKORD

1. SISSEJUHATUS .................................................................................... 6

2. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS .............................. 7

3. GEOLOOGILINE UURITUS............................................................. 13

4. UURINGUMETOODIKA JA MAHT ............................................... 16

4.1. Uuringumetoodika ............................................................................................... 16

4.2. Puurimistööd ....................................................................................................... 16

4.3. Puursüdamiku kirjeldamine ja laboratoorsed tööd .............................................. 17

4.4. Hüdrogeoloogilised tööd ..................................................................................... 18

4.5. Geofüüsikalised tööd ........................................................................................... 18

4.7. Kameraaltööd ...................................................................................................... 18

4.8. Geoloogiliste tööde mõju keskkonnale ............................................................... 19

5. GEOLOOGILINE EHITUS ............................................................... 20

6. MAAVARA KVALITEET .................................................................. 27

7. HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED ................................... 30

7.1. Vee juurdevool karjääri ....................................................................................... 31

7.2. Veetaseme alandamise mõju veevarustusele ....................................................... 33

7.2. Mõju põhja- ja pinnavee kvaliteedile .................................................................. 34

8. GEOFÜÜSIKALISED TÖÖD ............................................................ 36

9. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED ................................................... 42

10. VARU ARVUTUS .............................................................................. 44

11. KOKKUVÕTE ................................................................................... 46

12. KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................ 47

TEKSTILISAD

1. Geoloogilise uuringu luba L.MU/332679 ................................................................. 48

2. Puuraukude kataloog ................................................................................................. 51

3. Proovide kataloog ...................................................................................................... 52

4. Puuraukude geoloogilised kirjeldused ja puursüdamiku fotod.................................. 53

5. Killustiku füüsikalis-mehaaniliste katsetuste protokoll nr 20-6288 K ...................... 65

6. Dolokivi füüsikalis-mehaaniliste omaduste kaalutud keskmiste arvutused kihistute

lõikes .............................................................................................................................. 69

7. Ploki 9 füüsikalis-mehaaniliste omaduste kaalutud keskmiste arvutus ..................... 70

8. Kivimi keemilise analüüsi tulemused ........................................................................ 71

9. Kivimi keemilise koostise kaalutud keskmise arvutus puuraukude lõikes ............... 72

10. Kivimi keemilise koostise kaalutud keskmise arvutus kihistute lõikes ................... 73

11. Ploki 9 keemilise koostise kaalutud keskmise arvutus ............................................ 74

12. Katte- ja kasuliku kihi paksused ............................................................................. 75

13. Varu arvutuse tulemused ......................................................................................... 76

14. Topograafilise mõõdistamise seletuskiri ................................................................. 78

15. Keskkonnaameti kooskõlastus ................................................................................. 80

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Tarva dolokivimaardla Tarva IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

5

16. Elektrilevi tehnilised tingimused ............................................................................. 82

17. Puurakude likvideerimise akt .................................................................................. 84

18. Keskkonnaameti korraldus maa korrastamise akti heakskiitmise kohta ................. 87

19. Arheoloogilise uuringu aruanne .............................................................................. 90

20. Tellija arvamus ...................................................................................................... 113

Maa-ameti peadirektori käskkiri varu kinnitamise kohta

GRAAFILISED LISAD

1. Topograafiline ja varu arvutuse plaan. Mõõtkava 1 : 2000

2. Geoloogilised läbilõiked I - I’…II - II’. Mõõtkava hor 1 : 2000, vert 1 : 200

DIGITAALSED LISAD

1. Varuploki ruumikuju.dgn

2. Katendi lamam.dgn

3. Puursüdamike fotod ja kataloog

4. Tellija arvamus.asice

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Tarva dolokivimaardla Tarva IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

6

1. SISSEJUHATUS

Geoloogiline uuring Tarva IV uuringuruumis tehti Raho OÜ tellimisel. Lubja maaüksus,

millel uuringuruum asub, kuulub omanikule. Maaomanik soovib teavet talle kuuluval

maaüksusel lasuvate maavarade ja nende kvaliteedi kohta ning geoloogilise uuringu

tulemustest lähtuvalt planeerida majandustegevust oma kinnistul. Geoloogiline uuring

tehti detailsusega, mis lubab hinnata maavara aktiivse tarbevaruna, et hiljem taotleda alale

maavara kaevandamisluba.

Keskkonnaameti 28.03.2019 korralduse nr 1-3/19/571 alusel väljastati Raho OÜ-le Tarva

IV uuringuruumi geoloogilise uuringu luba L.MU/332679 kehtivusajaga 3 aastat.

Geoloogilise uuringu teostajaks oli OÜ Inseneribüroo STEIGER (lisa 1).

Välitööl 2020. a jaanuaris puuriti südamikpuurimise meetodil uuringuruumi teenindus-

alale kokku 6 puurauku. Puurimistööd tehti OÜ Salveesia poolt. Hüdrogeoloogilistest

töödest mõõdeti põhjavee tasemed puuraukudes ja tehti katsepumpamine ühest puur-

aukude paarist. Saviste vahekihtide fikseerimiseks tehti geofüüsikalistest töödest gamma-

karotaaž. Puursüdamikud kirjeldati ja fotografeeriti ning võeti proovid dolokivist

valmistatava killustiku kvaliteedi määramiseks. Killustiku katsetused tehti OÜ Inseneri-

büroo STEIGER laboris. Kivimi keemiline koostis määrati Eesti Geoloogiateenistuse

laboratooriumis. Uuringuala mõõdistati instrumentaalselt, mille alusel koostati topo-

graafiline plaan mõõtkavas 1 : 2000. Topotööd tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER.

Arheoloogilise uuringu aruande koostas OÜ Muinasprojekt arheoloog Ants Kraut.

Uurimistööd juhtis, kameraaltööd tegi ja aruande koostas geoloogiainsener Tiia Tuuling.

Graafilised lisad vormistas joonestaja Kaja Paat. Ala hüdrogeoloogilise hinnangu ning

vee juurdevoolu arvutused rajatavasse karjääri võimaliku veetaseme alanduse juures tegi

hüdrogeoloog Marge Uppin. Geofüüsikaliste tööde peatüki koostas hüdrogeoloog Marko

Häelm.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Tarva dolokivimaardla Tarva IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

7

2. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS

Tarva IV uuringuruum, teenindusala pindalaga 16,85 ha, asub Pärnu maakonnas

Lääneranna vallas Tarva külas Lubja kinnistul (katastritunnus 33403:001:0243).

Uuringuruumi teenindusala ümbritsevad põhjas Inso (33403:001:0205), kirdes Kurni

(43001:001:0498), Kure (33403:001:0226), Linnamaa (33403:001:0028), idas Nunna

(33403:001:0159) ning Varbla metskond 287 (43001:001:0212) ümbritseb uuringuruumi

teenindusala idast, lõunast ja läänest.

Uuringuruumi kagunurgast ~500 m kaugusel kulgeb riigimaantee Mihkli-Oidremaa (nr

19204), millelt viib uuringuruumi teenindusalale metsatee. Suurematest asustatud

punktidest jääb valla halduskeskus Lihula ~13 km kaugusele loodesse, Koonga ~9 km ja

maakonnakeskus Pärnu ~40 km kaugusele kagusse. Pärnu-Lihula riigi tugimaanteeni (tee

nr 60) on uuringuruumist ~4 km (joonis 2.1).

Maastikuliselt paikneb uuringuruum Lääne-Eesti madalikul paetasandikul, kus pinna-

katte paksus on kuni 0,5 m. Maapinna reljeef uuringuruumi teenindusalal on tasane,

väikese langusega lääne suunas. Absoluutkõrgused jäävad 17 - 19 m tasemele. Maakasu-

tuselt on ~60% ulatuses tegu metsamaaga ning ~40% alast moodustab looduslik rohumaa

(foto 2.1).

Foto 2.1. Looduslik rohumaa ja taamal männik uuringuruumi põhjaosas (foto

T. Tuuling, 17.01.2020, N 58˚37'36" ja E 24˚01'18").

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Tarva dolokivimaardla Tarva IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

8

Tarva IV uuringuruumi teenindusala keskosa geograafilised koordinaadid on

N 58˚37'34" ja E 24˚01'18". Ala paikneb 1 : 50 000 Eesti baaskaardi lehel number 5333

(Lavassaare).

Uuringuruumi teenindusala kirdeosasse jääb pärandkultuuriobjekt Sõnniku küla Lubja

talu (334:REE:004) ja Lubja talu lubjaahi (334:LUA:004) (joonis 2.2). Tegemist on hästi

säilinud ja kasutuses olnud reheahju ning rehetoaga rehielamuga, milles praegu ei elata.

Lubjaahju olemasolust annab tunnistust vaid paari meetri kõrgune taimestunud ja

sammaldunud korrapärane ringvall (foto 2.2). Uuringuruumi teenindusala läbib kirde-

edela suunas 1,5 - 2 m sügavune Sõnniku küla paemurd (334:PAM:007), millest on

säilinud 50 - 90% (joonis 2.2, foto 2.3). Muinsuskaitseameti hinnangul asub Tarva IV

uuringuruumi teenindusala piirkonnas, mis on ajalooliselt ja kultuuriliselt väärtuslik ning

arheoloogiliselt tundlik ja huvipakkuv. Sellest lähtuvalt seadis Muinsuskaitseamet

geoloogilise uuringu teostamise üheks tingimuseks viia uuringualal läbi arheoloogilised

uuringud, et saada teada, kas alal on arheoloogiliselt väärtuslikke objekte. Arheoloogiline

eeluuring Lubja kinnistul viidi läbi Muinasprojekt OÜ poolt, arheoloog Ants Krauti

juhtimisel. Uuringu aruanne on esitatud tekstilisas 19.

Uuringuruumi teenindusala kirdeosas paiknevad Elektrilevi OÜ alla 1 kV pingega

elektriõhuliinid Tundmatu MP liin (VID koodid M5239042, M5239044 ja M5239071),

mille kaitsevööndid liini teljest on 2 m (joonis 2.2). Liin varustab elektriga elaniketa

Lubja talu. Elektrilevi tehnilised tingimused on toodud tekstilisas 16.

Foto 2.2. Lubjaahju olemasolust annab tunnistust madal ringvall (foto T. Tuuling,

17.01.2020, N 58˚37'37" ja E 24˚01'34").

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Tarva dolokivimaardla Tarva IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

9

Tarva IV uuringuruumi põhjaosas paikneb III kategooria looduskaitsealuse liigi Orchis

militaris (hall käpp) kasvukoht (keskkonnaregistri kood KLO9310734) (joonis 2.2). Varu

arvele võtmine aktiivse tarbevaruna halli käpa kasvukohas kooskõlastati Keskkonna-

ametiga (lisa 15).

Foto 2.3. Sõnniku küla paemurd, vaade edelast kirdesse (foto T. Tuuling, 17.01.2020, N

58˚37'31" ja E 24˚01'06").

Muid Natura 2000 võrgustiku ega looduskaitselisi kitsendusi ja üksikobjekte uuringu-

ruumi alale ei jää. Lähim majapidamine paikneb uuringuruumist kagu suunas ~800 m

kaugusel Korise kinnistul (katastritunnus 33403:001:0084).

Uuringuruumi lõunapiirist ~260 m kaugusele jääb Tarva maardla (reg kaart 0433), kus

OÜ Kivikandur kaevandab täitedolokivi ja madalamargilist ehitusdolokivi Tarva dolo-

kivikarjääri mäeeraldisest kaevandamisloa L.MK/332709 alusel (foto 2.4). Ligikaudu

700 m kaugusele põhja poole jääb Lihula turbamaardla piir (reg kaart 164).

Lähim looduslik veekogu on Vanamõisa (Veltsa) jõgi, mis jääb uuringuruumi kirde-

nurgast ~2 km kaugusele itta (joonis 7.2). Veltsa jõgi saab alguse 5 km lõuna pool asuvast

Urita soost ning suubub Kasari jõkke. Uuringuruumi kirdenurgast ~300 m kaugusele jääb

maaparandussüsteem VELTSA (TTP-387) (kood 5111610020081001) oma ära-

voolukraavide võrgustikuga, mille kaudu juhitakse liigveed Vanamõisa (Veltsa) jõkke.

Rail Baltic raudtee kavandatav trassikoridor jääb uuringuruumi teenindusalast ~40,2 km

kaugusele kagu suunda.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Tarva dolokivimaardla Tarva IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

10

Foto 2.4. Tarva dolokivikarjäär (foto T. Tuuling, märts 2013, N 58˚37'19" ja E 24˚01'00").

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Tarva dolokivimaardla Tarva IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 11

Joonis 2.1. Tarva IV uuringuruumi teenindusala asukohaskeem. Plaani koostamisel on kasutatud Maa-ameti kaardirakendust.

Tarva IV

uuringuruum

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Tarva dolokivimaardla Tarva IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

12

Joonis 2.2. Tarva IV uuringuruum, sinna rajatud puuraugud ja lähimad piirangud. Plaani

koostamisel on kasutatud Maa-ameti kaardirakendust.

IV

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Tarva dolokivimaardla Tarva IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 13

3. GEOLOOGILINE UURITUS

Tarva IV uuringuruumi lõunapiirist ~260 m kaugusele jääb Tarva dolokivimaardla

(registrikaart nr 0433), kus on tehtud geoloogilisi uuringuid kolmel korral:

- Klaasidolomiitide otsingu- ja revisjonitööde aruanne. Eesti NSV Geoloogia Valitsus.

1981 (T. Lodjak);

- Aruanne Tarva dolomiidimaardla uuringust Pärnu Teedevalitsusele (varu arvutus

seisuga 01.01.93). RE Eesti Geoloogiakeskus. 1993 (S. Korbut);

- Tarva III uuringuruumi dolokivi geoloogiline uuring Pärnumaal (varu seisuga

01.01.2014.a). 2013 (T. Tuuling);

Aastatel 1980 - 1981 teostas Eesti NSV Geoloogia Valitsus Tarva küla piirkonnas klaa-

sitööstusele sobiva dolokivi otsingutöid. Puuriti 3 puurauku sügavusega 10 - 12 m (joonis

3.1), keemilisteks analüüsideks võeti 20 proovi. Jaagarahu lademe läbilõikes eristus 3

kivimkompleksi: dolokivi, savikas dolokivi ja domeriit. Laboriandmeil oli Fe2O3 sisaldus

proovides 0,55 - 1,82%, CaO sisaldus 21,28 - 28,71%, MgO sisaldus 15,10 - 20,84% ja

lahustumatu jäägi sisaldus 4,16 - 25,38%. Klaasitööstusele sobivat dolokivi ei leitud.

Tarva küla piirkonnas soovitati teostada ehituskivi otsingu- ja uuringutöid. Antud tööde

käigus puuritud 12 m sügavune puurauk PA-33 jääb Tarva IV uuringuruumi kirdenurka

(joonis 3.1). Läbilõikes kirjeldati pisikristallilist savikat domeriidi vahekihtidega dolo-

kivi. Puursüdamikust võetud proovides ulatus lahustumatu jäägi sisaldus 10 - 17%-ni

(Lodjak, 1981).

Tarva maardlat uuriti detailsemalt AS-i Asma (Pärnu Teedevalitsuse) tellimisel

1992. - 93. a OÜ Eesti Geoloogiakeskus poolt (Korbut, 1993). Toona uuriti kahte eraldi-

asetsevat maa-ala: Karinõmmet ja Tarvat. Tarvast ~2 km lääne poole jäävas Karinõmme

uuringuruumis lasusid Jaani lademe domeriit ja savikas dolokivi, mistõttu Karinõmme

osutus killustiku tooraine osas perspektiivituks. Karinõmme puuraukude põhjal tehti

ettepanek nihutada Jaagarahu-Jaani lademete avamuse piiri geoloogilisel kaardil mõõt-

kavas 1 : 200 000 ~800 - 1000 m lõuna poole (praeguse seisuga ei ole muudetud). Tarva

alal uuringud detailiseeriti. Ligikaudu 7 ha suurusele Tarva uuringualale puuriti 10

puurauku (joonis 3.1). Killustiku füüsikalis-mehaanilisteks katsetusteks võeti 32 proovi

ja kivimi keemiliseks analüüsiks 12 proovi. Maavaraks oli Jaagarahu lademe dolokivi.

Kasuliku kihi paksus oli vahemikus 6,3 - 9,7 m, keskmiselt 7,4 m, millest keskmiselt

5,3 m jäi põhjavee tasemest allapoole. Kattekihi moodustasid mulla- ja moreenikiht

paksusega 0,2 - 3,7 m, keskmiselt 1,5 m. Dolokivi oli kõlblik ehituskillustiku tootmiseks,

garanteeritud purustatavuse margiga „400” ja külmakindluse margiga „25”, killustiku

väljatulek mäemassist oli 75%. Töö tulemusena kinnitati Tarva dolokivimaardlal

madalamargilise ehitusdolokivi aktiivset tarbevaru 6,85 ha pindalal 509 tuh m3. Antud

tööde käigus rajatud puuraukudest jäävad puuraugud PA-4, PA-8 ja PA-6 Tarva IV

uuringuruumist ~250 - 350 m kaugusele lõuna suunda (joonis 3.1).

09.12.2008. a väljastas Pärnumaa Keskkonnateenistus OÜ-le Kivikandur kaevandamis-

loa L.MK.PM-201509 Tarva dolokivimaardla 5,57 ha suurusele Tarva dolokivikarjääri

mäeeraldisele, kus madalamargilise ehitusdolokivi varu oli 412 tuh m3 ja täitedolokivi

maht 73 tuh m3. Kuna täitedolokivi ei olnud Tarva dolokivimaardlas maavarana arvel,

soovis OÜ Kivikandur ehitusdolokivi lasundi ülemises osas, vahetult pinnakatte all oleva

porsunud ja purustatud dolokivi, mida seni käsitleti kui kattekihti, võtta arvele täitedolo-

kivina. 2009. a kinnitati Tarva dolokivimaardla täitedolokivi aktiivset tarbevaru 6,85 ha

pindalal 86 tuh m3.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Tarva dolokivimaardla Tarva IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

14

Tarva IV uuringuruumi teenindusala

1980.-81. a uuringu puurauk (Lodjak, 1981, EGF 3878)

1992.-93. a uuring (Korbut, 1993, EGF 4693)

1992.-93. a uuringu puurauk

Tarva III uuringuruumi geoloogiline uuring 2013. a (Tuuling, 2013, EGF 8522)

2013. a uuringu puurauk

Tarva dolokivikarjääri mäeeraldis (kaevandamisluba nr L.MK/332709)

Tarva dolokivikarjääri mäeeraldise teenindusmaa

Joonis 3.1. Tarva IV uuringuruumi ümbruse geoloogiline uuritus. Plaani koostamisel on

kasutatud Maa-ameti kaardirakendust

22.02.2010. a sai OÜ Kivikandur kaevandamisloa ka Tarva maardla osale, mis jäi

erakinnistule Viidase (kaevandamise luba L.MK/318492). Tarva II dolokivikarjääri

mäeeraldise pindala oli 0,79 ha ja ehitusdolokivi varu 58 tuh m3.

2013. aastal tegi OÜ Eesti Geoloogiakeskus karbonaatse ehituskivi tarbevaru geoloogilise

uuringu Tarva III uuringuruumis Kivikandur OÜ tellimisel (Tuuling, 2013). Tarva III

uuringuruum jäi olemasolevast karjäärist vahetult läände ning käesoleva töö uuringu-

objektist ~260 m kaugusele lõunasse. Uuringualal puuriti 8 puurauku (joonis 3.1), võeti

10 proovi kivimi ja 13 koondproovi killustiku katsetusteks, kivimi keemiline koostis

(CaO, MgO, lahustumatu jääk) määrati 24 proovis. Laboritööde puhul tehti keskkonna-

ministri 26. mai 2005. a määruses nr 44 ettenähtud määrangutele (kivimi survetugevus ja

külmakindlus) täiendavalt killustiku katsetused: purunemiskindlus Los Angelese katsel

(EVS-EN 1097-2 nõuete kohaselt), külmakindlus EVS-EN 1367-1 katsemeetodil. Uurin-

gu tulemusena arvutati varu kahes plokis uuringuruumi teenindusala 10,34 ha-l. Eraldi

arvutati täitedolokivi (7. plokk) ja ehitusdolokivi varu (8. plokk). Varu arvutati absoluut-

PA-33

PA-34

PA-35

PA-10 PA-4

PA-8

PA-6 PA-7

PA-5 PA-9

PA-7

PA-3

PA-3

PA-4

PA-5

PA-6

PA-2A

PA-2

PA-1

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Tarva dolokivimaardla Tarva IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

15

kõrguseni 10,4 m, mis oli kasuliku kihi lamami keskmine absoluutkõrgus. Uuringu

tulemusena võeti seisuga 01.01.2014. a Tarva dolokivimaardlas täiendavalt arvele täite-

dolokivi aktiivset tarbevaru 10,34 ha pindalal 139 tuh m3, mis oli kogumahus veepealne

ja selle lamamis madalamargilise ehitusdolokivi aktiivset tarbevaru 729 tuh m3, mis oli

kogumahus veealune (KKM 05.03.2014.a. käskkiri nr 166). Hinnates Tarva III uuringu

tulemusi 17.12.2018. a vastu võetud KKM määruse nr 52 alusel, vastab nii 7. ploki kivim,

mille LA tegur on 53 ja külmakindlus 1,9 (kategooria F2) kui ka 8. ploki kivim LA

teguriga 33 ja külmakindlusega 4,3 (F), täitedolokivi nõuetele.

06.06.2014 esitas Kivikandur OÜ Keskkonnaametile taotluse mäeeraldise laienduseks

maardla plokkidele 7 ja 8 ning samas ka Tarva dolokivikarjääri ja Tarva II dolokivi-

karjääri mäeeraldiste liitmiseks. Muudetava mäeeraldise nimetuseks jäi Tarva dolokivi-

karjäär.

Tarva dolokivikarjääri laiendamise taotlusele algatati keskkonnamõju hindamine KKA

14.10.2014 kirjaga nr PV 10-5/14/13407-7. KMH aruanne „Tarva dolokivikarjääri

laiendamise keskkonnamõju hindamise aruanne“, töö nr 18-135, mille koostas

Maavarauuringud OÜ (Põldvere, 2018), on heaks kiidetud Keskkonnaameti 03.10.2018

kirjaga nr 6-3/18/5547-9.

Keskkonnaameti 03.06.2019 korraldusega nr 1-3/19/1061 väljastati Kivikandur OÜ-le

Tarva dolokivikarjääri kaevandamisluba nr L.MK/332709. Mäeeraldise pindala on

16,7 ha ja loa väljaandmise seisuga 03.06.2019 oli mäeeraldise varu järgmine: madala-

margilise ehitusdolokivi aktiivset tarbevaru 848,417 tuh m3 ja täitedolokivi aktiivset

tarbevaru 142,02 tuh m3. Luba kehtib 02.06.2044 aastani.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Tarva dolokivimaardla Tarva IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 16

4. UURINGUMETOODIKA JA MAHT

4.1. Uuringumetoodika

Tarva IV uuringuruumi geoloogiline uuring tehti uuringuloa omanikule kuulunud

kinnisvara, Lubja katastriüksuse piirides. Uuringuruumist ~260 m lõuna pool paiknev

Tarva dolokivimaardla lubas eeldada killustiku toormeks sobiliku dolokivi levikut ka

Lubja katastriüksusel. Uuringu sügavuse valikul arvestati varasemate uuringute andme-

tega – hinnanguliselt võimaldas 15 meetrine uuringu sügavus potentsiaalseks ehitusdolo-

kiviks sobiliku Jaagarahu lademe Muhu kihistu dolokivi läbimist kogupaksuses. Uuringu-

võrgu planeerimisel lähtuti aktiivse tarbevaru kinnitamise nõudest, kus uuringupunktide

maksimaalne vahekaugus on kuni 400 m. Uurimistöö eesmärgiks oli välja selgitada Tarva

IV uuringuruumis esineva võimaliku maavara kvaliteet ja kogus detailsusega, mis lubaks

hinnata maavara aktiivse tarbevaruna, et hiljem taotleda alale maavara kaevandamisluba.

4.2. Puurimistööd

Puurimistööd tegi OÜ Salveesia 2020. a jaanuaris. Puurpingiga URB-2a puuriti 6

puurauku sügavusega kuni 15,0 m (kokku 89,1 m). Kvaternaarisetete puurimiseks ja

manteldamiseks kasutati toru  127 mm, dolokivi puurimiseks toru  108 mm. Puurotsi-

ku jahutamiseks ja puurtolmu väljatoomiseks kasutati õhku. Puursüdamiku väljatulek

dolokivi osas oli 80 - 99%, keskmiselt 91%, sealhulgas kasuliku kihi osas 76 - 98%, kesk-

miselt 89% (lisa 4).

Foto 4.1. Puurtööd Tarva IV uuringuruumis 2020. a jaanuaris (PA-1) (foto T. Tuuling,

07.01.2020, N 58˚37'26" ja E 24˚01'19").

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Tarva dolokivimaardla Tarva IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

17

Puuraugud likvideeriti pärast hüdrogeoloogiliste katsepumpamiste ja geofüüsikaliste

tööde teostamist ja veetasemet mõõtmist 16.04.2020. a. Puuraukudest eemaldati mantel-

torud ja täideti vettandva osa ulatuses killustiku sõelmetega. Veepealne osa täideti kalju-

ses kivimis tsemendiseguga, purdsetete osas killustiku sõelmetega. Puuraugu ülemine osa

täideti mullakihi paksuses mullaga. Maapind tasandati, korrastati ning taastati uuringu-

eelne seisund, koostati puuraukude likvideerimise akt (lisa 17). Keskkonnaamet väljastas

04.06.2020. a korralduse nr 1-3/20/596 puuraukude likvideerimise akti heakskiitmise

kohta (lisa 18).

4.3. Puursüdamiku kirjeldamine ja laboratoorsed tööd

Saadud puursüdamikku kirjeldati puursüdamiku tulbas ja saetud tulba värskel pinnal.

Kirjeldati kivimi värvust, struktuuri, tekstuuri ja kihilisust (lisa 4), puursüdamikud

fotografeeriti. Puursüdamike fotod koos fotode kataloogiga on esitatud digitaalselt JPG-

vormingus (digitaalne lisa 3), kus igale fotofailile vastab üks puursüdamikukast. Pildifaili

pikem külg on 2800 pikslit. Samas lisas on ka fotode kataloog Exceli tabelina.

Illustreerimaks puursüdamike kirjeldusi, on tekstilisas 4 esitatud puursüdamike fotod

PDF-formaadis.

Laboriuuringud kivimi füüsikalis-mehaaniliste omaduste selgitamiseks tehti OÜ

Inseneribüroo STEIGER laboratooriumis. Laboritööde puhul tehti keskkonnaministri

17.12.2018. a määruses nr 52 ettenähtud katsetused: killustiku purunemiskindluse katse

Los Angelese meetodil ja külmakindluse katse destilleeritud vees. Katsed teostati stan-

dardite EVS-EN 1097-2 ja EVS-EN 1367-1 nõuete kohaselt. Puursüdamikud prooviti

kogupaksuses. Proovide võtmisel lähtuti kivimi litoloogiast. Ühest puuraugust võeti 3

kuni 5 proovi, kokku 19 proovi killustiku purunemis- ja külmakindluse määramiseks.

Läbilõike ülaosas lasuv kollakashall dolokivi prooviti reeglina eraldi, kuid puuraukudes

3 ja 4 võeti see väikese paksuse tõttu ühte proovi lamava halli dolokiviga. Jaani kihistu

savisest dolokivist ja domeriidist, mille kvaliteeti võis juba visuaalselt hinnata madalaks,

võeti üks koondproov puuraukudest PA-2, PA-3 ja PA-4 (proov 6F). Proovimise inter-

vallid jäid 1,5 - 6,9 m vahemikku, keskmine proovipikkus oli 3,4 m. Katsete jaoks vaja-

mineva fraktsiooni saamiseks purustati puursüdamikust võetud proovid eelnevalt labora-

toorses lõugpurustis. Killustiku purunemiskindlus LA katsel määrati fr 10/14 mm ja

külmakindlus fr 8/16 mm. Katsetuste tulemused on toodud lisas 5.

Purunemiskindlus Los Angelese meetodil määrati proovi pööritamisel trumlis koos teras-

kuulidega ning seejärel kaaluti materjali jääk 1,6 mm avadega sõelal. Külmakindlus

määrati atmosfäärsel rõhul vees immutatud ühtlase terasuurusega materjalil 10 külmutus-

sulatustsükli jooksul. Tsükkel koosneb vees külmutamisest temperatuuril -17,5 °C ja

seejärel veevannis sulatamisest temperatuuril +20 °C.

Vastavalt üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu tegemise korrale

võetakse ehitusotstarbeks uuritava kivimi igast looduslikust erimist vähemalt 3 proovi

lühendatud keemiliseks analüüsiks, milles määratakse CaO, MgO ja 10% soolhappes

lahustumatu jääk. Tarva IV uuringuruumis võeti proovid kivimi keemiliseks analüüsiks

kolmest puuraugust. Puuraukude valikul arvestati sellega, et uuringuruum saaks pindala-

liselt võimalikult ühtlaselt iseloomustatud. Kokku võeti 18 proovi. Proovimise intervallid

jäid 0,6 - 4,2 m vahemikku, keskmine proovipikkus oli 2,4 m. Kivimi keemilised

analüüsid tehti OÜ Eesti Geoloogiateenistuse laboratooriumis ja analüüside tulemused on

toodud tekstilisas 8.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Tarva dolokivimaardla Tarva IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

18

4.4. Hüdrogeoloogilised tööd

Hüdrogeoloogilised töödest teostati veetasemete mõõtmised rajatud puuraukudes ning

katsepumpamised puuraukude paaris PA-5 ja PA-5A põhjavee juurdevoolu hindamiseks

kavandatavasse karjääri. Katsepumpamisteks kasutati süvaveepumpa SQ 7-40. Puur-

aukudes mõõdeti veetase enne katsepumpamise või pealevalamiskatse algust ning

jooksvalt kogu katse vältel. Veetaseme mõõtmiseks kasutati automaatseid pidevandureid

(Van Essen CTD-Diver), mis mõõtsid veetaset 30 sek intervalliga. Usaldusväärsete tule-

muste saamiseks prooviti katsepumpamisel saavutada vähemalt 1 meetrine veetaseme

alandus. Katsepumpamised toimusid kuni veetaseme stabiliseerumiseni. Uuringuruumi

hüdrogeoloogilisi tingimusi on kirjeldatud peatükis 7. Veetaseme kontrollmõõtmised

tehti Eijkelkampi põhjavee taseme mõõtjaga.

4.5. Geofüüsikalised tööd

Geofüüsikalistest töödest tehti kavernomeetria ja gammakiirguse mõõtmised puurauku-

des esinevate eri kihtide välja eraldamiseks ja geoloogilise andmestiku interpreteeri-

miseks kogu uuringuruumi piires. Mõõtmised tehti neljas puuraugus. Puuraugud

paiknesid uuringuruumi eri osades, mis võimaldas saada ülevaadet kogu uuringuruumi

geoloogilisest ehitusest, eelkõige kihtide lasumusest. Tööde teostamisel kasutati

Robertson Geologging kavernomeetria loodusliku gammakiirguse sondi, mis vahetult

enne mõõtmist kalibreeriti. Geofüüsikaliste tööde tulemusi on kirjeldatud peatükis 8.

4.6. Topograafilised tööd

Uuringuruumi teenindusala ja selle lähiümbruse topograafilise mõõdistuse tegi 2020. a

jaanuaris OÜ Inseneribüroo STEIGER, mille alusel koostati topograafiline plaan mõõt-

kavas 1 : 2000. Mõõdistamine tehti reaalajas kinemaatilise GPS positsioneerimisega,

seadmega Trimble R8s GNSS. Mõõdistamise alusena kasutati Trimble VRS Now

püsijaamade võrku. Mõõdistamine tehti L-Est 97 koordinaatide süsteemis, kõrgused

EH2000 süsteemis. Plaan koostati programmiga Bentley PowerCivil V8i (litsents

70000661800020). Varu arvutamiseks kasutati nimetatud programmi. Plaani koostamisel

olid aluseks põhikaardi vektoriseeritud leht nr 53903 ning baaskaardi leht nr 5333.

Täpsemad andmed topograafilise mõõdistuse kohta on esitatud topograafilise

mõõdistamise seletuskirjas (lisa 14).

4.7. Kameraaltööd

Kameraaltööde käigus töötati läbi geoloogilise uuringu käigus saadud välitöö kivimiline

materjal ja laboriuuringute andmed.

Geoloogilise uuringu tegemisel lähtuti keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52

„Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning

nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda,

meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana

arvelevõtmiseks”.

Karbonaatkivim võetakse arvele kõrgemargilise ehitusdolokivina, kui sellest valmistatud

killustiku purunemiskindluse kategooria Los Angelese katsel on 30 või väiksem ja külma-

kindluse kategooria kuni F2 ning madalamargilise ehitusdolokivina, kui purunemis-

kindluse kategooria on Los Angelese katsel 31 - 35 ning külmakindluse kategooria kuni

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Tarva dolokivimaardla Tarva IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

19

F4 ning keemilise koostise järgi ei vasta kivim tehnoloogilise karbonaatkivimile

esitavatele nõuetele.

4.8. Geoloogiliste tööde mõju keskkonnale

Tarva IV uuringuruumi karbonaatkivimite uuring tehti vastavuses keskkonnaministri

17.12.2018. a määrusele nr 52 ja 07.04.2017. a määrusele nr 12 “Uuritud ning

kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrasta-

mise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise

kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm”.

Geoloogilised välitööd (südamikpuurimine, hüdrogeoloogiline katsepumpamine, gamm-

akarotaaž) tehti spetsiaalselt selleks ettenähtud, tehniliselt korras agregaatide ja instru-

mentidega. Kütuse ega õli mahajooksu ei olnud. Puurotsiku jahutamiseks ja puurtolmu

väljatoomiseks kasutati õhku. Kattekiht isoleeriti manteltorudega. Pärast puurimise lõppu

puuraugud likvideeriti nõuetekohaselt ja taastati uuringueelne seisund. Koostati

puuraukude likvideerimisakt (lisa 17). Geoloogiliste, hüdrogeoloogiliste ja muude

töödega olulist mõju keskkonnale ei avaldatud.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Tarva dolokivimaardla Tarva IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

20

5. GEOLOOGILINE EHITUS

Tarva IV uuringuruum jääb alvarile, kus pinnakatte paksus ulatub vaid 0,5 meetrini.

Mullakihi paksus on 0,2 m ning reeglina lasub lubjakivil ka õhuke, keskmiselt 0,3 m

paksune lokaalmoreeni kiht – beežikaspruun lubjakivirähaga liivsavimoreen.

Uuringuruum jääb Siluri ladestu Jaagarahu lademe Muhu kihistu (S2mh) avamusala

põhjaserva (joonis 5.1). Aluspõhjakivimite pealispind jääb uuringuruumis 17,3 - 19,0 m

absoluutkõrgusele, järgides maapinna reljeefi. Tarva IV uuringuruumi läbilõikes võib

värvuse põhjal välja eraldada 2 eriilmelist kivimkompleksi.

Läbilõike ülaosas lasub kollakashall mikro- kuni pisikristalliline, valdavalt tihe, väga har-

vade üksikute väikeste kavernidega, õhukeste lainjate pruuni domeriidi kelmeliste vahe-

kihtidega dolokivi. Kompleksi alumises osas esineb lamamiks oleva sinakashalli dolokivi

läätsi ja vahekihte. Tekstuurilt on kivim nõrgalt lainjas-keskmisekihiline – kihtide paksus

ei ületa reeglina 10 cm (foto 5.1). Kirjeldatud kompleksi paksus on 0,7 - 2,8 m, keskmiselt

1,6 m, olles suurem uuringuruumi kesk- ja lõunaosas puuraukude PA-1 ja PA-5 piir-

konnas, vähenedes lääne ja põhja-loode suunas 0,7 - 1,0 meetrini puuraukudes PA-4 ja

PA-3. Kompleksi lamam jääb uuringuruumi lääne- ja põhja-loodeosas 17,6 - 18,1 m,

langedes ida- ja lõunaosas 15,8 - 16,4 m abs kõrgusele.

Foto 5.1. Tarva IV uuringuruumi läbilõike ülaosas lasub kollakashall dolokivi. PA-5A,

int 0,5 - 3,3 m.

Reeglina on kivim murenenud (eriti PA-1) ja läbitud rohketest lõhedest, mis on hästi

jälgitavad Tarva karjääri seinas paljanduvas läbilõikes (foto 5.2). Arendaja (Kivikandur

OÜ) sõnul kaevandavad nad ülemise kompleksi kivimit lõhketöid kasutamata.

Kirjeldatud kollakashalli dolokivi on kunagi murtud ka uuringuruumi teenindusala kirde-

edelasuunas läbivas Sõnniku küla paemurrus. Kivi on kasutatud hoonete ehitusel (foto

5.3) ja lubja põletusel.

Valdava osa läbilõikest moodustab hall pisi- kuni mikrokristalliline, valdavalt tihe, kuid

tasemeti üksikute suuremate kavernidega (diameetriga 2 - 3 cm), keskmise- kuni paksu-

kihiline dolokivi. Sageli on kivim massiivse tekstuuriga, puursüdamike tulpade pikkus

ulatub 1 meetrini (foto 5.4).

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Tarva dolokivimaardla Tarva IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 21

Joonis 5.1.Aluspõhja geoloogiline kaart. Tarva IV uuringuruum jääb Jaagarahu lademe avamusala põhjaserva. Kasutatud Maa-ameti

kaardirakendust.

Tarva IV

uuringuruum

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Tarva dolokivimaardla Tarva IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 22

Foto 5.2. Tarva karjääri ~9 m kõrgune läänesein, kus ülaosas paljandub ~1,5 - 2 m paksu-

selt kollakas murenenud ja porsunud dolokivi ning selle all keskmise-paksukihiline hall

dolokivi, moodustades Tarva dolokivimaardla kasuliku kihi (foto T. Tuuling,

05.10.2013, N 58˚37'17" ja E 24˚00'55").

Foto 5.3. Kohalikust kollakashallist dolokivist ehitatud hoone varemed uuringuruumi

läänenurgas (foto T. Tuuling, 17.01.2020, N 58˚37'32" ja E 24˚01'02").

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Tarva dolokivimaardla Tarva IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 23

Kivimis esineb kohati lainjaid katkendlikke domeriidikelmeid ja kuni sentimeetri paksu-

seid domeriidi hajusaid vahekihte. Kivim on püriidikirjalise mustriga. Püriiti esineb ka

kristallikogumikena. Iseloomulikud on ka mudasööjate elutegevuse jäljed. Harva esineb

läbilõike ülaosas ka püriidistunud jämedetriidiga vahekihte (PA-1, int 3,5 - 3,8 m).

Foto 5.4. Massiivse tekstuuriga, lainjate katkendlike domeriidi kelmete ja vahekihtidega

hall dolokivi, milles esineb üksikuid suuremaid kaverne. PA-5A, int 10,1 - 12,0 m.

Kirjeldatud kompleksi savikus on läbilõikes muutlik. Kui uuringuruumi lääne ja

põhjaosas võib puursüdamike PA-2, PA-3 ja PA-4 andmeil kirjeldada savika dolokivi-

kihi esinemist vahetult kollakashalli dolokivilasundi all, siis lõuna- ja idaosas paikne-

vates puuraukudes PA-1 ja PA-5 vastupidi on kollakashalli dolokivi lamamis läbilõike

puhtaim, ligikaudu 3 m paksune dolokivikiht (lahustumatu jääk vastavalt 5,84% ja

10,84%). Samuti võib uuringuruumi lääne- ja põhjaosa geoloogilises ehituses välja tuua

üldise seaduspärasusena savikuse pidevat suurenemist sügavuse suunas, kuid puurauku-

des PA-1 ja PA-5 jääb Muhu kihistu savikam intervall läbilõike keskossa, kus lahustu-

matu jäägi sisaldus ulatub 19,5%-ni (PA-5A).

Savikate kihtide rütmiline vaheldumine puhtamatega, kus kontaktid kihtide vahel on

hajusad, savikuse muutus on sujuv, teeb puursüdamike omavahelise korreleerimise

keeruliseks. Kuid heaks markeriks, mille abil kihte omavahel rööbitada, on läbilõikes

esinev ~15 - 25 cm paksune savise domeriidi kiht (foto 5.5) ja sellest umbes 5 m süga-

vamal paiknev tume püriitse impregnatsiooniga katkestuspind (foto 5.6). Viimane oli

fikseeritav peaaegu kõigis puursüdamikes, välja arvatud puuraugus PA-1. Savise dome-

riidi kiht oli jälgitav kõigis puursüdamikes ja nimetatud kiht joonistus markantselt välja

ka geofüüsikaliste sondeerimiste graafikutel (ptk 8) (kahjuks ei võimaldanud puuraugus

PA-1 olev takistus sondi 9 meetrist sügavamale lasta). Korreleerides puursüdamikke

nimetatud markerite abil, on näha kihtide oluliselt järsku langust lõuna ja ka ida suunas

(gr lisa 2). Kui puuraukudes PA-3 ja PA-4 on katkestuspind vastavalt 9,4 ja 7,9 m abs

tasemel, siis kirdenurgas paiknevas puuraugus PA-2 jääb see 6,6 m, langedes puuraugus

PA-5A 5,5 m abs tasemele. Sama seaduspära on kirjeldatav ka savise domeriidikihi

puhul. Võrreldes puuraukudes PA-4 ja PA-1 nimetatud kihi lasumipinna abs kõrgusi, on

erinevus ligikaudu 6 m – langedes 13,5 meetrilt puuraugus PA-4 kuni 7,5 meetrini

puuraugus PA-1.

Käesolevas töös on katkestuspinnast ligikaudu 0,5 m sügavamale märgitud Jaagarahu

lademe Muhu kihistu ja Jaani lademe Jaani kihistu (S2jn) vaheline piir, millest alates

muutub kivim oluliselt savikamaks ning saviainese sisaldus sügavuse suunas üha

suureneb ning läbilõikes saab valdavaks domeriit (foto 5.6). Lademete vaheline piir on

määratud visuaalselt, ehkki taolises monotoonses kivimkompleksis võimaldab strati-

graafilise üksuse piiri märata faunamuutustel põhinev biostratigraafia.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Tarva dolokivimaardla Tarva IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 24

Foto 5.5. Markeerivaks kihiks oleva savise domeriidi vahekiht puuraugus PA-4

sügavusel 5,7 m. PA-4 int 5,5 - 7,5 m.

Foto 5.6. Muhu ja Jaani kihistu piir on märgitud püriitsest katkestuspinnast ~0,5 m

sügavamal, millest allpool saab valdavaks savine dolokivi ja domeriit. PA-3,

int 9,3 - 12,5 m.

Uuringutööde käigus läbiti Jaani kihistu savikat dolokivi ja domeriiti kuni 4 m paksuselt

(PA-3). Jaani kihistu lasumipind jääb maapinnast 10,1 - 14,5 m sügavusele, abs kõrgus-

tele 4,8 - 8,9 m, langusega ida ja lõuna suunas. Uuringuruumi lõunanurgas paiknevas

puuraugus PA-1 Jaani kihistut ei avatud. Seega jääb Muhu ja Jaani kihistute vaheline

piir seal 3,9 m abs kõrgusest sügavamale (uuritud sügavus antud puuraugus). Tarva IV

uuringuruumist ligikaudu 350 m lõuna pool paiknevas Tarva karjääris jääb Jaani kihistu

lasumipind 1992. a uuringu andmeil (Korbut, 1992) 2,6 m abs tasemele (EH2000). Jaani

kihistu lasumipinna modelleerimisel (joonis 5.2) on kasutatud ka Tarva III uuringuruumi

puurauke. Ehkki tookordse uuringu käigus ei võimaldanud lubatud uuringusügavus

12,0 m Muhu ja Jaani kihistute piiri fikseerida, on maardla lääneserva jäävates 2013. a

puuraukudes PA-1, PA-2 ja PA-3 (joonis 5.2) kirjeldatud 11,0 - 11,6 m sügavusel maa-

pinnast tumedat püriitset katkestuspinda. Võttes aluseks käesoleva uuringu andmed, kus

nimetatud kihistute vaheline piir jääb katkestuspinnast 0,5 m sügavamale, on interpo-

leeritud ka maardla lääneservas Jaani kihistu lasumipind 6,1 - 7,7 m abs kõrguste

(EH2000) vahemikus, langusega lõuna suunas (joonis 5.2).

Võttes arvesse nii käesoleva kui ka varasemate uuringute tulemusi, mille andmeil

killustiku valmistamiseks sobimatu Jaani kihistu dolokivi pealispind tõuseb küllalt

järsult lääne, eriti aga loode suunas, ei anta uuringuruumi lääne- ja põhjaosas dolokivi

varu väljaspoole uuringupunkte uuringuruumi teenindusala piirini. Ehitusmaterjalide

seisukohast on perspektiivsemad Tarva IV uuringuruumist lõunasse ja kagusse jäävad,

suurema paksusega Muhu kihistu alad.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Tarva dolokivimaardla Tarva IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 25

Puursüdamike detailne geoloogiline kirjeldus ja fotod on toodud tekstilisas 4 ning

geoloogilised läbilõiked graafilisel lisal 2. Tarva IV uuringuruumi geoloogiline ehitus

puuraukude andmete põhjal on koondatud alljärgnevasse tabelisse 5.1.

Tabel 5.1. Tarva IV uuringuruumi geoloogilise läbilõike koondtabel

Nimetus Geol

indeks

Kihi paksus (puuraukudes fikseeritud), m

miinimum maksimum keskmine

Kasvukiht QIV 0,2 0,2 0,2

Lokaalmoreen QgIII 0,2 0,3 0,3

Kattekiht kokku 0,4 0,5 0,5

Dolokivi, hallikaskollane. S2mh 0,7 2,8 1,6

Dolokivi, hall, savikas. S2mh 8,7 12,5 10,6

Dolokivi savikas, domeriit. S2jn0,0 4,0 2,3

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Tarva dolokivimaardla Tarva IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 26

Joonis 5.2. Jaani kihistu lasumipinna reljeef. Plaani koostamisel on kasutatud Maa-ameti kaardirakendust.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Tarva dolokivimaardla Tarva IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

27

6. MAAVARA KVALITEET

Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida Tarva IV uuringuruumis lasuvate karbonaat-

kivimite sobivust ehituskillustiku toormeks. Kivimist valmistatud killustiku kvaliteeti on

iseloomustatud killustiku purunemiskindluse põhjal Los Angelese (LA) katsel (EVS-EN

1097-2), mis on Eesti Vabariigi standardite järgi jämetäitematerjali purunemiskindluse

hindamise põhimeetodiks. Killustiku külmakindlus (F) määrati EVS-EN 1367-1 stan-

dardi järgi. Labori katseprotokollid on esitatud lisas 5.

Alljärgnevalt on kivimi füüsikalis-mehaanilisi näitajaid iseloomustatud kihistute kaupa.

Muhu kihistu kivimi kvaliteeti iseloomustava 18 proovi andmeil (lisa 6) on killustiku

kaalukadu LA katsel 31 - 50%, keskmiselt 36%, vastates LA kategooriale 40 ning

külmakindluskatsel 0,9 - 24,0%, keskmiselt 9,3%, andes külmakindluskategooriaks F.

Kokkuvõtlikult on Muhu kihistu kvaliteet esitatud tabelis 6.1.

Kirjeldades eraldi Muhu kihistu läbilõike ülaosas lasuva kollakashalli dolokivi

kvaliteeti, siis sarnaselt Tarva varasemate uuringutega iseloomustab seda väga madal

purunemiskindlus, kuid võrreldes lamava kivimiga parem külmakindlus – kaalukadu LA

katsel on 40 - 50%, keskmiselt 45%, vastates LA kategooriale 45 ning kaalukadu

külmutamisel-sulatamisel 0,9 - 5,7%, keskmiselt 3,4%, andes külmakindluskategooriaks

F4 (lisa 6). Tarva maardla esmasel detailsel uuringul arvati see kollakashall dolokivi

kattekihi hulka, kuna oli tugevalt lõhenenud ja murenenud. Kuid kaevandaja soovil võeti

hiljem maavarana arvele – leidis rakendust täitedolokivina. Ka Tarva IV uuringuruumis

on läbilõike ülemine osa kohati murenenud (eriti PA-1), kuid praktiline kogemus Tarva

maardla näitel kinnitab, et see on kasutatav täitedolokivina ning seepärast ei arvata seda

kattekihi hulka ka Tarva IV uuringuruumis.

Jaani kihistu dolokivi kvaliteeti võis juba visuaalselt hinnata väga madalaks. Ise-

loomustamaks seda konkreetsete näitajatega, võeti puuraukudest PA-2, PA-3 ja PA-4

üks koondproov. Proovi 6F andmeil on Tarva IV uuringuruumi Jaani kihistu kivimist

valmistatud killustiku kaalukadu LA katsel 51% ja külmakindluskatsel 48,1% (lisa 6,

tabel 6.1).

Tabel 6.1. Tarva IV uuringuruumi kivimist valmistatud killustiku füüsikalis-mehaani-

lised näitajad kihistute lõikes

Kihistu LA tegur LA kateg Külmakindlus F, % F kateg

Muhu 31-50/36 40 0,9-24,0/9,3 F

Jaani 51 60 48,1 F

Uuringuruumi kasuliku kihi moodustab Muhu kihistu dolokivi. Kuna uuringuruumi varu

on arvutatud kindla absoluutkõrguseni, ei hõlma see Muhu kihistu dolokivi kogumahus.

Alljärgnevalt on iseloomustatud moodustatud varuplokki jääva dolokivi kvaliteeti.

Varuploki kaalutud keskmiste näitajate arvutus on esitatud lisas 7 ja koondatud tabelisse

6.2.

Ploki 9 kivimist valmistatud killustiku kvaliteeti iseloomustab 15 proovi (lisa 7). Killus-

tiku purunemiskindluskatsel LA meetodil oli kaalukadu (LA tegur) 31 - 50%, keskmiselt

36%, vastates LA kategooriale 40, külmakindluskatsel kaalukadu 0,9 - 24,0%,

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Tarva dolokivimaardla Tarva IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

28

keskmiselt 9,4%, vastates külmakindluskategooriale F. Keskmiste näitajate põhjal, mis

on kokkuvõtlikult esitatud tabelis 6.2, vastab ploki 9 kivim täitedolokivi nõuetele.

Tabel 6.2. Ploki 9 kivimist valmistatud killustiku füüsikalis-mehaanilised näitajad

LA tegur LA kateg Külmakindlus F, % F kateg

Plokk 9 31-50/36 40 0,9-24,0/9,4 F

Kivimi keemilise koostise iseloomustamiseks tehti 18 analüüsi, milles määrati CaO,

MgO ja lahustumatu jäägi sisaldus. Labori analüüsi tulemused on toodud lisas 8. Kivimi

keemilise koostise arvutused puuraukude, litoloogiliste erimite lõikes ja varuplokis on

esitatud lisades 9, 10 ja 11 ning koondatud tabelisse 6.3.

Muhu kihistu kivimit iseloomustab kõrge MgO sisaldusega dolokivi (MgO sisaldus

17,51 - 20,68%, keskmiselt 18,76%), kuid samas on kõrge ka lahustumatu jäägi sisaldus,

mis jääb 4,86% ja 19,50% vahemikku (keskmine 12,78%). Savikuse muutus kajastub ka

kivimi füüsikalis-mehaanilistes omadustes, eriti külmakindluses – savikama kivimi

suuremast veeimavusest tingitult on vastupidavus külmumis- ja sulamisprotsessidele

kehvem (gr lisa 2).

Jaani kihistu kivimi on kõrge saviosakeste sisaldusega. PA-3 andmeil on Jaani kihistu

ülaosas lahustumatu jäägi sisaldus ligikaudu 25%, suurenedes sügavuse suunas

37%-ni. MgO sisaldus on 12,80 -15,05%, keskmiselt 13,87% (tabel 6.3, lisa 10 ).

Eraldi arvutati ka varuplokki jääva dolokivi keemilise koostise kaalutud keskmine, mis

sarnaselt füüsikalis-mehaanilistele omadustele ei erine oluliselt kogu Muhu kihistu

dolokivi keskmistest näitajatest. Arvutus on esitatud tekstilisas 11 ja andmed esitatud

kokkuvõtlikult tabelis 6.3.

Tabel 6.3. Kivimi keemilise koostise koondtabel

Kihistu CaO, % MgO, % Lahustumatu jääk, %

min max keskmine min max keskmine min max keskmine

Muhu 23,87 29,25 26,71 17,51 20,68 18,76 4,86 19,50 12,78

Jaani 17,73 22,82 20,15 12,80 15,05 13,87 25,32 36,94 31,42

Plokk 9 (täitedolokivi)

23,87 29,25 26,69 17,51 20,68 18,88 4,86 19,50 12,63

Ülaltoodud andmetest nähtub, et Tarva IV uuringuruumi dolokivi ei vasta tehnoloogilise

dolokivi nõuetele. Vastavalt 17.12.2018 määrusele nr 52 ei tohi tehnoloogilise dolokivi

puhul olla MgO sisaldus alla 18% ega lisandite (SiO2 + R2O3) sisaldus üle 5%.

Füüsikalis mehaanilistest omadustest ja keemilisest koostisest tulenevalt on

Tarva IV uuringuruumi kasuliku kihi kivim kasutatav täitekivina, ning esitatakse

arvele võtmiseks täitedolokivi varuna.

Võrreldes Tarva dolokivimaardlas arvel oleva maavara kvaliteeti Tarva IV uuringu-

ruumi dolokivi kvaliteediga, lasub viimases suurema saviosakeste sisaldusega kivim,

millest tingitud ka selle madalam purunemiskindlus, kuid eelkõige aga madalam

külmakindlus. Kui Tarva maardlas jäi lahustumatu jäägi sisaldus kasulikus kihis

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Tarva dolokivimaardla Tarva IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

29

valdavalt alla 10% (välja arvatud lääneservas paiknevates puuraukudes), siis Tarva IV

uuringuruumi kivimis vastupidi on lahustumatu jäägi sisaldus valdavalt >10%, vaid

üksikutes proovides madalam. Tarva IV uuringuruumi kivim on kvaliteedilt võrreldav

Nehatu maardla täitedolokiviga.

Tarva maardla varu on arvele võetud nüüdseks kehtivuse kaotanud määruse alusel.

Maardla läbilõike ülaosas lasuv kollakashall dolokivi on arvel täitedolokivina killustiku

purunemiskindlusega LA 53 ja külmakindlusega 1,9 (kategooria F2) ja selle lamamis

olev hall dolokivi madalamargilise ehitusdolokivina (LA 33 ja F 4,3). Hinnates aga antud

näitajaid 17.12.2018. a vastu võetud KKM määruse nr 52 järgi, vastaks Tarva maardla

dolokivi tervikuna täitedolokivi nõuetele.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Tarva dolokivimaardla Tarva IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

30

7. HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED

Tarva IV uuringuruum paikneb Lääne-Eesti paetasandikul - alvaril, jäädes Siluri ladestu

Wenlock’ ladestiku Jaagarahu lademe avamusalale. Pinnakatte paksus ulatub siin kuni

0,5 meetrini. Kvaternaarisetted koosnevad moreenist ning on õhukesed ja vähese

veeandvusega, mistõttu eraldi veekihti ei moodusta. Maapinnalt esimeseks veekihiks,

mis omab tähtsust veetarbimise seisukohast, on Siluri-Ordoviitsiumi veekompleks.

Veekompleksi vett ammutatakse nii üksikmajapidamiste salv- ja puurkaevudega kui ka

ühisveevärgi kaevudega. Õhukese pinnakatte tõttu on põhjavesi nõrgalt kaitstud

maapinnalt tuleneva reostuse eest.

Siluri-Ordoviitsiumi veekompleks koosneb erineva savikusega lubjakividest ja

dolomiitidest. Vett vähejuhtivad savikad vahekihid võivad käituda veepidemetena,

eraldades veekompleksi sees erinevaid veekihte. Jaagarahu ning Jaani lademete

dolokivid moodustavad Jaagarahu-Jaani veekihi. Sügavuse suunas muutuvad Jaani

lademe dolokivid savikamaks, moodustades koos Adavere lademete merglite ning

savikate dolomiitidega veepideme Jaagarahu-Jaani veekihi ning sügavamal leviva

Adavere-Raikküla veekihi vahel (Põldvere, 2018). Kogu veekompleksi iseloomustab

valdavalt HCO3-Ca-Mg- ja HCO3-Mg-Ca-tüüpi vesi, mille mineraalainete sisaldused

jäävad vahemikku 0,3 - 0,5 g/l. Sügavuse suunas ning rannikul vee mineraalsus

suureneb. Kasuliku kihi moodustavad Jaagarahu lademe Muhu kihistu dolokivid. Seega

mõjutatakse kaevandamisega Jaagarahu-Jaani veekihti. Veepidemest sügavamatele

veekihtidele kaevandamisega mõju ei avaldata.

Geoloogilise uuringu ajal (17.01.2020) mõõdeti uuringuruumis põhjavee tasemeks

1,0 - 2,4 m (keskmiselt 1,7 m) maapinnast. Veetaseme abs kõrgused jäid vahemikku

16,7 - 17,7 m (keskmiselt 17,2 m) (tabel 7.1). Valdav põhjavee voolusuund uuritaval

alal on edelast kirdesse. Maapinnalähedane veekiht toitub sademetest, mistõttu esineb

veetasemete sesoonne muutlikkus. Veetasemete sesoonne kõikumine ei ületa üldjuhul

~2 m, kuid võib õhukese pinnakattega kõrgendikel ulatuda ka 5 - 6 meetrini.

Tabel 7.1. Põhjavee tasemed geoloogilise uuringu puuraukudes (17.01.2020).

Puuraugu

nr

Maapinna abs

kõrgus, m

Puuraugu

sügavus, m

Veetase

maapinnast, m

Veetaseme abs

kõrgus, m

PA-1 18,85 15,0 2,2 16,7

PA-2 17,79 15,0 1,0 16,8

PA-3 18,98 14,1 1,3 17,7

PA-4 19,19 15,0 1,7 17,5

PA-5 19,32 15,0 2,3 17,0

PA-5A 19,45 15,0 2,4 17,1

Veekihti moodustavate kivimite ja setete hüdrodünaamiliste omaduste (filtratsiooni-

parameetrite) hindamiseks viidi läbi katsepumpamised. Hüdrodünaamilised parameetrid

(veejuhtivus - T, veeand - S) arvutati programmiga AQTESOLV, kasutades surveta vee-

kihi ning veekihti osaliselt avavate puuraukude jaoks sobivat Theis (1935) meetodit.

Veekihti moodustavate kivimite filtratsioonikoefitsient K on kihi veejuhtivuse ja veekihi

paksuse jagatis (K = T/b). Veekihi paksuseks võeti arvutustes 20 m. Katsepumpamiste

tulemusena saadi kivimite filtratsioonikoefitsiendiks 12 m/ööp. Katsepumpamise tule-

mused on toodud tabelis 7.2.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Tarva dolokivimaardla Tarva IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

31

Tabel 7.2. Katsepumpamiste tulemused

Maavaravaru on võimalik kaevandada vee alt, aga ka põhjavee taset kogu kasuliku kihi

ulatuses alandades. Välja pumbatud vesi on võimalik juhtida maaparandussüsteemile

rajatud kraavide kaudu Vanamõisa jõkke (joonis 7.2).

7.1. Vee juurdevool karjääri

Veetaseme alandamine karjääris toob kaasa põhjavee taseme alanemise ka karjäärist

väljaspool. Seetõttu kujuneb karjääri ümbritseval alal põhjavee taseme alanduslehter.

Alanduslehtri piires on põhjavee voolusuund karjääri suunas, kuna veetase karjääris on

madalam kui karjääri ümbritseval alal. Seega karjääri voolav veehulk moodustub

karjääri külgedelt juurde voolava põhjavee arvel, millele lisandub karjääri langevate

sademete hulk (sh lumesulavesi). Karjääri alanduslehtri kujunemise lihtsustatud skeem

on toodud joonisel 7.1.

Joonis 7.1. Karjääri veetaseme alanemise ning kujuneva alanduslehtri lihtsustatud

skeem.

Selleks, et arvutada karjääri külgnevatest kivimitest juurde tuleva veehulga (Q1) leiame

esmalt valemi 7.1 abil karjääri alanduslehtri ulatuse ehk mõjuraadiuse (r0). Seejärel

Puuraugu nr PA-5 (pumbatav kaev) PA-5A (vaatluskaev)

Katse toimumise aeg 06.02.2020

Staatiline veetase, m 3,15 3,44

Tootlikus, l/s 2,5 -

Alandus, m 2,16 0,4

Erideebit, l/s×m 1,16 -

Veejuhtivus, m2/ööp 240

Filtratsioonikoefitsient, m/d 12

Veeand 0,06

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Tarva dolokivimaardla Tarva IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

32

arvutame valemi 7.2 abil karjääri külgnevatest kivimitest juurde tuleva veehulga (Q1)

(Marinelli, 2000). Kuna karjäär toitub ka sademetest, siis kogu karjääri voolava veehulga

(Qkokku) saamiseks liidame saadud tulemusele karjääri koguneva sademete hulga (Q2).

Selleks korrutame karjääri pindala sinna langevate sademete kogusega, millest on

lahutatud aurumine (valem 7.3).

ℎ0 = √ℎ 2 +

× [0

2 × ( 0

) −

0 2 −

2

2 ] [7.1]

1 = × × ( 2 −

2) [7.2]

2 = × [7.3], kus

h0 – veetaseme alandus

hp – väljaimbumise kõrgus karjääri külgedelt

W – infiltreeruv sademete maht (sademed – aurumine)

K – filtratsioonikoefitsient

S – karjääri pindala

rp – karjääri efektiivne raadius ( = √/)

r0 – karjääri mõjuraadiuse ulatus karjääri keskpunktist

Maavaravaru ploki lamam on määratud abs kõrgusele 8,9 m. Keskmine veetase jääb

uuringurumis abs kõrgusele ~17 m. Selleks, et dolokivi pealispind oleks kuiv tegevuseks

vajaliku taristu välja ehitamiseks ning karjäärimasinate liikumiseks, alandatakse veetaset

kasuliku kihi lamamist 0,5 m sügavamale. Seega tuleb veetaseme alandamisel

maavaravaru lamamini veetaset alandada ~8,5 m. Veealuse kaevandamise korral on vaja

taset alandada ~2,5 m. Katsepumpamiste tulemusena saadi kivimite filtratsiooni-

koefitsiendiks 12 m/ööp. Koodu sademete mõõtejaama andmetel oli aastatel

2009 - 2019 piirkonna aastane keskmine sademete hulk 699 mm (Riigi Ilmateenistus).

Aurustumine on keskmiselt 460 mm/aastas. Karjääri vee juurdevoolu ning alanduslehtri

ulatuse arvutamiseks kasutatud lähteandmed on toodud tabelis 7.3.

Tabel 7.3. Karjääri vee juurdevoolu ja mõjuraadiuse arvutamise lähteandmed.

Tähis Ühik Veetaseme alandamisel

maavaravaru lamamini Veealune kaevandamine

S m2 139 200

rp m 210,5

h0 m 8,5 2,5

hp m 0 0

W m/ööp 0.00065

K m/ööp 12

* hp=0 annab suurima mõjuraadiuse

Arvutuse tulemusena saame, et veetaseme alanduse 8,5 mjuures kujuneb ümber karjääri

veetaseme alanduslehter, mille raadius karjääri keskelt (r0) on 1074 m ning karjääri

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Tarva dolokivimaardla Tarva IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

33

servast 864 m. Keskmine juurdevool kivimitest (Q1) on~2282 m3/ööp, sademetest (Q2)

~91 m3/ööp ning kogu juurdevool karjääri (Qkokku) on 2373 m3/ööp (~866 tuh m3 aastas).

Veealuse kaevandamise korral, kui veetaset alandatakse 2,5 m, kujuneb ümber karjääri

veetaseme alanduslehter, mille raadius karjääri keskelt (r0) on 501 m ning karjääri

servast 291 m. Keskmine juurdevool kivimitest (Q1) on~425 m3/ööp, sademetest (Q2)

~91 m3/ööp ning kogu juurdevool karjääri (Qkokku) on 516 m3/ööp (~188 tuh m3 aastas).

Arvutuste tulemused annavad suurima kujuneva põhjavee taseme alanduslehtri ulatuse

kaevandamise lõpuaastatel ning iseloomustavad maksimaalseid väljapumbatavaid vee

koguseid, mis võivad mõnevõrra erineda tegelikust väljapumbatava vee kogusest.

Peamiselt mõjutab väljapumbatava vee kogust sademehulkade erinevus nii aastate kui

ka kuude lõikes, aga ka karbonaatsete kivimite heterogeensus ja sellest tulenev

karbonaatkivimite hüdrodünaamiliste parameetrite muutlikkus ruumis.

Vee juurdevool karjääri kevadisel suurvee perioodil

Kevadisel lumesula perioodil suureneb vee väljapumpamise vajadus lühikesel perioodil.

Maksimaalse vee juurdevoolu arvutamiseks kevadel kasutame taas valemeid 7.1, 7.2 ja

7.3. Arvutuse lähteandmed on toodud tabelis 7.3.

Talve jooksul koguneb maapinnale ligikaudu kolme kuu sademete norm ehk 165 mm,

mis kevadisel sulaperioodil infiltreerub kahe nädala (14 ööpäeva) jooksul. Kuna

aurumine on talvel väike, siis aurumist arvesse ei võeta. Lume sulamisel karjääri

koguneva vee hulga arvutamiseks korrutame sademete koguse karjääri pindalaga ning

jagame tulemuse 14 ööpäevaga. Summaarne kevadine juurdevool (Qkevad) karjääri

moodustub külgnevatest kivimitest tuleneva juurdevoolu (Q1) ning sademetest (sh

lumesulavesi) tulenevast veest (Q2).

Tähis Ühik Veetaseme alandamisel

maavaravaru lamamini Veealune kaevandamine

Qkevad m3/ööp 3773 1917

l/s 43,7 22,2

Suurenenud vee välja pumpamise vajadus on lühiajaline. Pärast lumesula perioodi lõppu

vee juurdevool karjääri väheneb oluliselt.

7.2. Veetaseme alandamise mõju veevarustusele

Maavaravaru kaevandamisel ning veetaseme maksimaalsel alandamisel (8,5 m) kujuneb

ümber karjääri alanduslehter ulatusega 864 m karjääri servast. Karjääri mõjuraadiusesse

jääb kaks majapidamist − Korise talu 770 m ning Vanatoa talu 840 m kaugusel

uuringuala piirist.

Järgnevalt arvutame kui palju põhjavee tase alaneb veetaseme alanemisel 8,5 m ja 2,5 m

karjäärist 770 - 840 m kaugusel. Selleks arvutame valemi 7.4 (Marinelli, 2000) abil

veetaseme abs kõrguse (h) määratud kaugusel (r) karjäärist ning seejärel arvutame

põhjavee taseme alanduse selles punktis. Arvutuse lähteandmed on toodud tabelis 7.3.

Algseks põhjavee taseme abs kõrguseks (H0) on võetud 17 m.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Tarva dolokivimaardla Tarva IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

34

ℎ() = 0 − ℎ0√ℎ 2 +

× [0

2 × ln (

) −

2 − 2

2 ] [7.4]

Eeldatav veetaseme alanemine majapidamiste kaevudes jääb <0,3 m, mis ei ole eristatav

veetaseme sesoonsest muutlikkusest ning ei mõjuta vee kättesaadavust kaevudest.

Veealuse kaevandamise ning veetaseme alandamise 2,5 m korral karjääri mõju-

raadiusesse majapidamisi ei jää. Madalad salvkaevud, mis toituvad sademetest võivad

karjääri mõjuraadiuses ja kaugemalgi ajutiselt kuivaks jääda ka veetaseme looduslike

muutuste amplituudi tõttu.

7.2. Mõju põhja- ja pinnavee kvaliteedile

Karjääri kogunev vesi moodustub karjääri mõjualasse jäävast põhjaveest ning sademete

veest. Paekivi kaevandamisest tulenev peamine saasteaine on heljum, mis karjäärist vee

välja juhtimise korral setitatakse settebasseinides enne vee juhtimist eesvoolu. Osa

tekkivat heljumit võib sadestuda karjääri põhjale ning infiltreeruda põhjavette. Suurem

osa heljumist sadestub siiski veest välja karjääri vahetus läheduses.

Kuna kaevandamistöödel keskkonnaohtlikke ja mürgiseid aineid ei kasutata, siis oht

veekeskkonna reostumiseks keskkonnaohtlike ainetega on minimaalne. Siiski võib

kaevandamise käigus tekkida reostusoht pinna- ja põhjaveele karjäärimasinate avarii

korral kui kütus ja/või õli satub reostunud karjäärivee väljapumpamisel eesvoolu või läbi

karbonaatkivimites olevate lõhede ja pragude põhjavette. Karjäärimasinate avariide

ennetamiseks tuleb neid perioodiliselt kontrollida ja hooldada selleks ette nähtud

hooldusplatsil, kus peavad olema õli kogumise ja tõrje vahendid. Leevendusmeetmete

õigeaegsel rakendamisel on võimalik vältida pinna- ja põhjavee reostumist.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Tarva dolokivimaardla Tarva IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

35

Joonis 7.2. Ülevaade Tarva piirkonna hüdrograafilisest võrgust. Plaani koostamisel on kasutatud Maa-ameti kaardirakendust.

Vanamõisa (Veltsa) jõgi

Tarva IV

uuringuruum

Tarva

maardla

Lihula raba

Sokukraav

Käära kraav

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Tarva dolokivimaardla Tarva IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

36

8. GEOFÜÜSIKALISED TÖÖD

Puuraukude geofüüsikalised (kavernomeetria ja loodusliku gammakiirguse) mõõtmised

tehti OÜ Inseneribüroo STEIGER poolt Tarva IV uuringuruumis 2020. aasta aprillis

hüdrogeoloog Marko Häelmi ning keskkonnaspetsialist Priit Kallaste poolt.

Kavernomeetria ja gammakiirguse mõõtmised võimaldavad määrata puurkaevu

diameetri faktilist muutust, samuti konstruktsiooni korrasolekut, jälgides puurkaevu

seinte terviklikkust ja geoloogilist ehitust selle ümber. Käesoleva töö eesmärgiks oli

geofüüsikaliste tööde abil eelkõige uuringuruumi geoloogilise ehituse selgitamine –

leida markeerivaid tunnuseid, mis võimaldavad küllaltki monotoonses kivimkompleksis

kihtide korreleerimist puuraukude vahel.

Kavernomeetriasondiga tehti puuraukudes kaks mõõtmist, millest esimene seisnes põhi-

ja teine kontrollmõõtmises. Sondiga mõõtmine toimub suunaga alt üles, mille käigus

sondi andurid libisevad mööda puuraugu seina, registreerides diameetri muutumist.

Kahekordne mõõtmine võimaldab kinnitada esmase mõõtmise õigsust.

Gammakiirgust mõõdeti samuti kõikides puuraukudes kaks korda. Kahekordne mõõt-

mine võimaldab kinnitada esimese mõõtmise tulemusi ja kompenseerida esimese mõõt-

mise käigus radioaktiivse aine statistilise lagunemise iseloomust tulenevaid võimalikke

äärmuslikke tulemusi. Sondis olev kristall ergastub gammakiirguse toimel ja sellest

ergastusest saadud impulsi lugemi põhjal saadakse vajalik kiirguse intensiivsuse suurus,

mis on määratud API-des.

API on radioaktiivsuse mõõtühik, mida kasutatakse loodusliku gammakiirguse mõõt-

misel. Ühik põhineb Texases paiknevas Houstoni ülikoolis asetseva tehisliku betoon-

bloki kiirguse (radioaktiivsus 200 API) põhjal.

Alljärgnevalt on esitatud sondeerimisandmete graafikud ning kirjeldatud ja inter-

preteeritud saadud tulemusi puuraukude kaupa.

Puuraugu PA-1 geofüüsikalised mõõtmised (joonis 8.1) näitasid, et puuraugu sondiga

mõõdetav sügavus on ligikaudu 9 m. Puuraugu avatud osa on suhteliselt ühtlane, milles

esineb väiksem kavern (5 cm) 5,9 - 6 m sügavusel maapinnast.

Gammakiirguse mõõtmine viitab enamuses kogu puuraugu mõõdetud ulatuses karbo-

naatkivimi esinemisele. Puuraugu ülemises osas 3,3 m sügavuseni maapinnast esineb

dolokivi koos peeneteralise settega (dolokivi murenenud osa). Sügavusel 3,3 - 6,2 m

lasub suhteliselt ühtlase koostisega vähesavikas dolokivi. 6,2 m sügavuselt alates hakkab

savi sisaldus veidi tõusma ja püsib muutumatuna 9 meetri sügavuseni.

Puuraugu PA-2 geofüüsikalised mõõtmised (joonis 8.2) näitasid, et puuraugu sondiga

mõõdetav sügavus on ligikaudu 14 m. Puuraugu avatud osa on suhteliselt ühtlane, milles

esineb üks suurem kavern (28 cm) 5,9 - 6,1 m sügavusel maapinnast.

Gammakiirguse mõõtmine viitab kogu puurkaevu mõõdetud ulatuses karbonaatkivimi

esinemisele. Puurkaevu ülemises osas 4,7 m sügavuseni maapinnast esineb dolokivi

koos peeneteralise settega (dolokivi murenenud osa). Sügavusel 5,9 - 6,1 m esineb kogu

ülejäänud läbilõikest selgelt erinev 0,2 m paksune kiht, mis graafikul väljendub

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Tarva dolokivimaardla Tarva IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

37

tugevama kiirgusega piirkonnana. Karbonaatkivimite radioaktiivsus on seda kõrgem,

mida suurem on neis savi sisaldus. Seega viitab graafikul esinev terav tipp savise

vahekihi esinemisele, samuti annab selle olemasolust tunnistust ka samal sügavusel

paiknev kavern/tühik. Kirjeldatud savikihist allpool on jälgitav savikuse sujuv tõus

sügavuse suunas. Välja võib tuua tasemed 8,8 m ja 11,6 m sügavusel, millest alates on

savisisaldus märgatavalt tõusnud, võrreldes lasuva kivimiga.

Puuraugu PA-3 geofüüsikalised mõõtmised (joonis 8.3) näitasid, et puuraugu sondiga

mõõdetav sügavus on ligikaudu 13 m. Puuraugu avatud osa on suhteliselt ühtlane, milles

esineb üks suurem kavern (28 cm) 4 - 4,3 m sügavusel maapinnast.

Gammakiirguse mõõtmine viitab kogu puurkaevu mõõdetud ulatuses karbonaatkivimi

esinemisele. Puurkaevu ülemises osas 2,7 m sügavuseni maapinnast esineb dolokivi

koos peeneteralise settega (dolokivi murenenud osa). Sügavusel 4,0 - 4,3 m esineb kogu

ülejäänud läbilõikest selgelt erinev 0,3 m paksune kiht, mis graafikul väljendub

tugevama kiirgusega piirkonnana, viidates savise vahekihi esinemisele. Samuti annab

selle olemasolust tunnistust samal sügavusel paiknev kavern/tühik. Sarnaselt

puurauguga PA-2 on kirjeldatud savikihist allpool jälgitav savikuse üldine tõus sügavuse

suunas. Sügavusest 9,9 m alates dolokivi savisisaldus oluliselt tõuseb, võrreldes lasuva

kivimiga.

Puuraugu PA-4 geofüüsikalised mõõtmised (joonis 8.4) näitasid, et puuraugu sondiga

mõõdetav sügavus on ligikaudu 15 m. Puuraugu avatud osa on suhteliselt ühtlane, milles

esineb üks suurem kavern (18 cm) 5,6 - 5,9 m sügavusel maapinnast.

Gammakiirguse mõõtmine viitab kogu puurkaevu mõõdetud ulatuses karbonaatkivimi

esinemisele. Puurkaevu ülemises osas 4,3 m sügavuseni maapinnast esineb dolokivi

koos peeneteralise settega (dolokivi murenenud osa). Sügavusel 5,6 - 5,9 m esineb kogu

ülejäänud läbilõikest selgelt erinev 0,2 m paksune kiht, mis graafikul väljendub

tugevama kiirgusega piirkonnana, viidates savise vahekihi esinemisele. Samuti annab

selle olemasolust tunnistust samal sügavusel paiknev kavern/tühik. Sarnaselt

puuraukudega PA-2 ja PA-3 on kirjeldatud savikihist allpool jälgitav savikuse üldine

tõus sügavuse suunas. 11,4 m sügavusest alates dolokivi savisisaldus oluliselt tõuseb,

võrreldes lasuva kivimiga.

Puuraugud PA-2, PA-3 ja PA-4 on omavahel hästi korreleeritavad. Kõigi nimetatud

puuraukude puhul joonistub gammakarotaaži graafikus välja suurema raadioaktiiv-

susega intervall läbilõike ülemises pooles. Kuna karbonaatkivimite radioaktiivsus on

otseses seoses savisisaldusega, iseloomustab graafikul väljajoonistuv terav tipp savise

vahekihi olemasolu. Kui puurimisel jäi mulje, et selliseid savise domeriidi vahekihte

esineb läbilõikes rohkem (tumehall sogane puurhiib, puursüdamik kaetud savikorraga),

kuid pestakse puurimise käigus ära, siis geofüüsikalised mõõtmised kinnitasid, et taolisi

saviseid vahekihte Tarva IV uuringuruumi läbilõikes rohkem ei esine. Samuti on kõigile

nimetatud puuraukudele iseloomulik savikuse üldine suurenemine sügavuse suunas.

Puurauk PA-1 erineb kõigist eelpoolnimetatud puuraukudest, olles oluliselt puhtam.

Markeerivaid kihte, mis võimaldaks PA-1 korreleerida teiste puuraukudega, geo-

füüsikaliste meetoditega ei tuvastanud.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Tarva dolokivimaardla Tarva IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

38

Joonis 8.1. Tarva IV uuringuruumi PA-1 kavernomeetria ja loodusliku gammakiirguse

mõõtmise tulemused.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Tarva dolokivimaardla Tarva IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

39

Joonis 8.2. Tarva IV uuringuruumi PA-2 kavernomeetria ja loodusliku gammakiirguse

mõõtmise tulemused.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Tarva dolokivimaardla Tarva IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

40

Joonis 8.3. Tarva IV uuringuruumi PA-3 kavernomeetria ja loodusliku gammakiirguse

mõõtmise tulemused.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Tarva dolokivimaardla Tarva IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

41

Joonis 8.4. Tarva IV uuringuruumi PA-4 kavernomeetria ja loodusliku gammakiirguse

mõõtmise tulemused.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Tarva dolokivimaardla Tarva IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

42

9. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED

Kaevandamise mäetehnilised tingimused ei ole keerulised. Juurdepääs alale on hea –

tolmuvaba kattega Mihkli-Oidrema maantee, mida mööda saab Pärnu-Lihula tugi-

maanteele, jääb uuringuruumi vahetusse lähedusse. Kattekiht on õhuke (maksimaalselt

0,5 m), millest keskmiselt 30 cm moodustab rähkne moreen. Kasuliku kihi keskmine

paksus on 9,6 m. Kasuliku kihi lamam jääb 8,9 m abs kõrgusele.

Kaevandamisele asumisel tuleb koorida kattekiht. Metsa-alal tuleb eelnevalt langetada

puud ja juurida kännud. Kasvu- ja moreenikiht ladustatakse eraldi. Mullakiht vallitatakse

kuni 3 m kõrgustesse aunadesse. Säilitamaks mulla bioloogilist aktiivsust, ei tohi aunasid

tihendada. Mulda ja moreeni, mille mahud on vastavalt 28 tuh m3 ja 50 tuh m3,

kasutatakse karjääri korrastamisel.

Mäetööde põhiprotsessiks on tootsa kihindi kobestamine lõhkamise abil. Sarnaselt

tegutseva karjääriga, on läbilõike ülaosas lasuvat ja veetasemest kõrgemale jäävat,

keskmiselt 1,3 m paksust lõhelist ja murenenud dolokivi võimalik kaevandada ilma

kivimit eelnevalt purustamata, kasutades selleks buldooserit või koppekskavaatorit.

Keskmiselt 8,3 m paksuse veealuse kasuliku kihi kaevandamiseks on vajalik alandada

põhjavee taset karjääri põhja tasemeni selleks, et tehnika saaks töötada kuival

paepõrandal. 8,3 m paksuse dolokivilasundi kaevandamine/lõhkamine ühe astmena,

võimaldab saada ühtlase kvaliteediga lasu ning väiksem lõhkamiste arv oleks ka

majanduslikult kõige soodsam.

Kaevandamise puhul on vajalik vee väljapumpamine karjäärist. Seniste kaevandamis-

kogemuste andmeil on väljapumbatava vee kogused väikesed. Väljapumbatavat vett on

äravoolukraavi või selleks rajatud torustiku abil võimalik juhtida Veltsa maaparandus-

süsteemil paiknevate kuivenduskraavide abil Vanamõisa/Veltsa jõkke. Lähim kraav jääb

Tarva IV uuringuruumi kirdenurgast ~400 m kaugusele kirde suunas. Käära kraav, kuhu

suunatakse tegutsevast Tarva karjäärist väljapumbatav vesi, jääb Tarva IV uuringu-

ruumist 550 - 650 m kaugusele loode ja lääne poole (joonis 7.2). Vee ärajuhtimise

võimalused lahendatakse kaevandamise loa taotlemise etapis, sõltuvalt saavutatud

kokkulepetest ümbritsevate maaüksuste omanikega. Enne karjäärist väljapumpamist,

lastakse veel settebasseinis selgineda. Karjääri valguva vee koguse vähendamiseks on

soovitatav paigutada karjäärisüvendi servadesse killustiku tootmisel tekkivaid sõelmeid.

Väikese veejuhtivusega pinnasest veetõke takistab külgsuunast tuleva põhjavee karjääri

imbumist. Põhjavee sissevoolu vähenemise tõttu väheneb selle võrra ka väljapumbatava

vee kogus, koormus äravooluteele ja põhjavee alanduse ulatus. Sarnast meetodit kasuta-

takse ka tegutsevas karjääris, kus sõelmeid tekib kaevandaja sõnul ligikaudu 30% mäe-

massist. Kaevetööde lõppedes peatatakse vee välja pumpamine karjäärist ning veetase

saavutab oma algse taseme. Põhjavee eeldatav tase pärast maavara ammendamist jääb

ligikaudu 17 m abs tasemele. Ammendatud kaevealale kujuneb veekogu, mida tulevikus

võib kasutada puhke-, kalamajanduse või muul eesmärgil.

Kaevis purustatakse ja sorteeritakse (sõelutakse) karjääri territooriumile paigaldatud

mobiilse purustus-sorteerimissõlme abil. Purustus-sorteerimissõlm paigutatakse karjääri

süvendisse. Tarbimiseks ettevalmistatud toodangu ladustamine kuhilatesse (või vahetult

tellijate kalluritele) ja kuhilatest kalluritele toimub kopplaaduri abil. Transpordi-

vahenditena kasutatakse kaasaegseid kallurautosid. Väljaveoteena saab kasutada

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Tarva dolokivimaardla Tarva IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

43

mustkattega Mihkli-Oidrema maanteed, mis viib ~4 km kaugusel kulgevale Pärnu-

Lihula kõrvalmaanteele.

Maavara kaevandamisel tuleb arvestada varuploki põhjaossa jääva III kategooria

looduskaitsealuse liigi Orchis militaris (hall käpp) kasvukohaga (keskkonnaregistri

kood KLO9310734) (lisa 15). Looduskaitseseaduse kohaselt on keelatud III kaitse-

kategooria taimede hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säili-

mist selles elupaigas (LKS § 55 lg 8). Kaevandamise korral asustatakse taimed ümber

sama kasvukoha põhjaossa, mis jääb kinnitamisele esitatavast varuplokist väljapoole –

umbes 60 m kaugusel uuringuruumi põhjapiirist on samuti leitud halli käpa eksemplare.

Enne maavara kaevandamist varuala kirdeosas, kus praegu paiknevad elektripaigaldised,

demonteeritakse need elektripaigaldised sealt, arvestades demonteerimisel Elektrilevi

OÜ poolt seatud tehniliste tingimustega (lisa 16). Elektriliini demonteerimiseks varuala

kirdeosast esitatakse taotlus ning tellitakse vastav teenus Elektrilevi OÜ-lt.

Kaevandamise mõju ümbritsevale keskkonnale ning abinõusid võimalike muutuste

ennetamiseks ja vähendamiseks on detailselt käsitletud Tarva dolokivikarjääri laienduse

taotluse raames läbi viidud keskkonnamõju hindamise käigus (Põldvere, 2018). Aruanne

kiideti heaks Keskkonnaameti 03.10.2018 kirjaga nr 6-3/18/5547-9.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Tarva dolokivimaardla Tarva IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

44

10. VARU ARVUTUS

Geoloogilise uuringu tulemusena arvutati Tarva IV uuringuruumi varu ühes plokis

uuringuruumi teenindusala 13,92 hektaril. Ploki kasuliku kihi moodustab Jaagarahu

lademe Muhu kihistu dolokivi. Nagu geoloogilise ehituse peatükis on kirjeldatud, tõuseb

kasuliku kihi lamamiks oleva Jaani kihistu savise dolokivi ja domeriidi pealispind järsult

lääne- ja põhja suunas ning samas suureneb saviosakeste sisaldus ka kasulikus kihis

endas. Seepärast ei anta täitedolokivi varu uuringuruumi lääne- ja põhjaservas uuringu-

ruumi teenindusala piirini, väljapoole uuringuvõrku. Lõunas ja kagus-idas, kus on

perspektiivi maardla laiendamiseks, antakse varu uuringuruumi piirini.

Kui Tarva maardlas on maavara kvaliteedist tingitult varu arvel kahes, üksteise kohal

lasuvas plokis, siis uue määruse nr 52 kohaselt vastab Tarva IV uuringuruumi dolokivi

kogu läbilõikes täitedolokivi nõuetele. Toetudes senisele kaevandamiskogemusele, kus

varasemalt katendina arvel olnud läbilõike ülaosas lasuv kollakashall murenenud

dolokivi võeti kaevandaja soovil arvele täitedolokivina, ei arvata seda katendi hulka ka

Tarva IV uuringuruumis.

Põhjavee tase mõõdetuna jaanuaris 2020 jääb maapinnast 1,0 - 2,4 m, keskmiselt 1,7 m

sügavusele maapinnast (absoluutkõrgusele 16,7 - 17,7 m, keskmiselt 17,2 m). Võttes

veepealse ja -aluse kasuliku kihi vaheliseks piiriks põhjavee taseme keskmise abs

kõrguse 17,2 m, jääks puuraugus PA-2 veepealse kasuliku kihi paksuseks vaid 0,1 m.

Samuti moodustab veepealse täitedolokivi maht vaid 13% kogu varust. Seepärast eraldi

veepealset varuplokki ei moodustata, vaid kogu varu esitatakse kinnitamiseks

veealusena.

Kuna mäetehniliselt on kaevandamisel lihtsam järgida ühte püsivat taset, on täite-

dolokivi varu arvutatud kindla absoluutkõrguseni 8,9 m. See on kasuliku kihi lamami

kõrgeim abs tase, mis on fikseeritud puuraugus PA-3.

Plokkide numeratsiooni jätkatakse Tarva maardlas arvel olevatest plokkidest.

Ploki koordinaadid on esitatud varu arvutuse plaanil (gr lisa 1). Ploki pindala arvutati

arvutiprogrammi Bentley PowerCivil for Baltics V8i abil ning maavara ja kattekihi

mahud arvutati sama programmi abil koostatud uuringuruumi kolmemõõtmelisest

mudelist (lisa 13). Maapinna mudeli modelleerimisel on kasutatud mõõdistamis-

andmeid, aluspõhja pealispind ehk maavara lasum modelleriti puuraukude andmete

põhjal (lisad 2 ja 12). Kasvukihi maht on leitud keskmise kihipaksuse ja ploki pindala

korrutisena. Kasvukihi keskmine paksus saadi puuraukude andmeil aritmeetilise

keskmisena (lisa 12). Moreeni maht arvutati kattekihi üldmahu ja kasvukihi mahu

vahena.

Puuraugud on rajatud ligikaudu 250 - 350 meetrise vahekaugusega, puursüdamik on

kogupaksuses proovitud, puursüdamik on esinduslik, hindamaks dolokivi varu tarbevaru

kategoorias. Kooskõlastatult Keskkonnaametiga (lisa 15), Elektrileviga (lisa 16) ja

Muinsuskaitseametiga (lisa 19) esitatakse ka piirangute alal varu kinnitamiseks aktiivse

tarbevaruna. Uuringuloa valdaja/maaomanik on teadlik Keskkonnaameti ja Elektrilevi

OÜ poolt seatud tingimustega ning arvestab nendega (vt ptk 9).

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Tarva dolokivimaardla Tarva IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

45

Varu arvutus tugineb järgmistel materjalidel:

- varu arvutuse plaan M 1 : 2000 (gr lisa 1);

- geoloogilised läbilõiked (gr lisa 2);

- puuraukude kirjeldused (lisa 4);

- laboratoorsete uuringute andmed (lisad 5 - 11);

- katte- ja kasuliku kihi paksused varuplokkides (lisa 12)

- mahtude arvutused arvutiprogrammis Bentley PowerCivil for Baltics V8i (lisa 13).

Ploki 9 aT pindala on 13,92 ha. Kasuliku kihi paksus on 8,4 - 10,1 m, aritmeetiline

keskmine 9,5 m. Kasuliku kihi lamamiks on 8,9 m abs kõrgus.

Arvutiprogrammi Bentley PowerCivil for Baltics V8i abil moodustatud uuringuruumi

kolmemõõtmelise mudeli alusel on ploki 9 mahud ja kihipaksused järgmised.

Katendi maht on 78 tuh m3 ning keskmine paksus:

78 tuh m3 / 13,92 ha = 0,6 m,

millest kasvukihti on keskmiselt 0,2 m ja selle maht on:

13,92 ha × 0,2 m = 28 tuh m3.

Moreeni maht 78 tuh m3 − 28 tuh m3 = 50 tuh3 ning keskmine paksus:

50 tuh3 / 13,92 ha = 0,4 m.

Ploki 9 aT täitedolokivi maht on 1332 tuh m3 ning keskmine paksus:

1332 tuh m3 / 13,92 ha = 9,6 m.

Ploki 9 varust jääb vee peale 177 tuh m3, mis moodustab koguvarust ainult 13% (lisa

13). Mudeliga arvutatuna on veepealse täitedolokivi paksus keskmiselt 1,3 m. Väikese

mahu tõttu eraldi veepealset ja -alust varuplokki ei moodustata. Kogu varu esitatakse

kinnitamiseks veealusena. Kokkuvõtlikult on ploki 9 aT varu esitatud tabelis 9.1.

Tabel 9.1. Tarva IV uuringuruumi varu koondtabel

Ploki nr,

pindala

Maavara

nimetus

Katendi maht,

tuh m3 / keskmine

paksus, m

sh kasvukiht,

tuh m3 / keskmine

paksus, m

Maavaravaru,

tuh m3 / keskmine

paksus, m

9 aT,

13,92 ha täitedolokivi 78 / 0,6 50 / 0,2 1332 / 9,6

Maa-ametile esitatakse kinnitamiseks täiendavalt Tarva dolokivimaardla varu järgmiselt

(seisuga 01.07.2020):

- täitedolokivi aktiivset tarbevaru 13,92 ha pindalal 1332 tuh m3 (plokk 9, kogumahus

veealune);

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Tarva dolokivimaardla Tarva IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

46

11. KOKKUVÕTE

Käesolev uuring tehti Raho OÜ tellimisel. Töö eesmärgiks oli selgitada uuringuruumis

esineva võimaliku maavara kvaliteeti ja kogust detailsusega, mis lubaks hinnata maavara

aktiivse tarbevaruna, et hiljem taotleda alale maavara kaevandamisluba.

Tarva IV uuringuruum, teenindusala pindalaga 16,85 ha, asub Pärnu maakonnas

Lääneranna vallas Tarva külas, Lubja kinnistul (katastritunnus 33403:001:0243), mis

kuulub loa omanikule.

Tarva IV uuringuruum jääb alvarile, kus pinnakatte paksus ulatub vaid 0,5 meetrini.

Mullakihi paksus on 0,2 m ning reeglina lasub lubjakivil ka õhuke, keskmiselt 0,3 m

paksune lokaalmoreeni kiht – beežikaspruun lubjakivirähaga liivsavimoreen.

Kasuliku kihi moodustab Siluri ladestu Jaagarahu lademe Muhu kihistu (S2mh) dolokivi.

Lamamiks onJaani lademe Jaani kihistu (S2jn) savine dolokivi ja domeriit.

Südamikpuurimise meetodil puuriti kokku 6 puurauku. Hüdrogeoloogilistest töödest

mõõdeti põhjavee tasemed puuraukudes ja tehti katsepumpamine ühest puuraukude

paarist. Saviste vahekihtide fikseerimiseks tehti geofüüsikalistest töödest gamma-

karotaaž. Dolokivist valmistatud killustikul määrati purunemis- ja külmakindlus EVS-

EN standardite kohaselt, tehti analüüsid kivimi keemilise koostise määramiseks.

Uuringuala mõõdistati instrumentaalselt, mille alusel koostati topograafiline plaan

mõõtkavas 1 : 2000. OÜ Muinasprojekt koostas arheoloogilise uuringu aruande.

Geoloogilise uuringu tulemusena arvutati varu ühes plokis uuringuruumi teenindusala

13,92 ha pindalal. Ploki 9 kivimist valmistatud killustiku LA tegur on keskmiselt 36,

vastates LA kategooriale LA 40 ja kaalukadu külmutamisel-sulatamisel 9,4%.

Katsetulemuste põhjal vastab varuploki kivim täitedolokivi nõuetele.

Ploki 9 aT täitedolokivi varu seisuga 01.07.2020 on 1332 tuh m3 ning kasuliku kihi

keskmine paksus on 9,6 m.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Tarva dolokivimaardla Tarva IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

47

12. KASUTATUD KIRJANDUS

1. Keskkonnaministri 17.12.2018. a määrus nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning

maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme,

põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva,

lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvele võtmiseks”.

2. Keskkonnaministri 07.04.2017 määrus nr 12 “Uuritud ning kaevandatud maa

korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu

kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande

esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm ”.

3. Korbut, S., 1993. Aruanne Tarva dolomiidimaardla uuringust Pärnu Teedevalitsusele

(varu arvutus seisuga 01.01.93). EGF 4693.

4. Lodjak, T., 1981. Klaasidolomiitide otsingu-ja revisjonitööde aruanne. EGF 3878.

5. Marinelli, F., Niccoli, W.L., 2000. Simple analytical equations for estimating

groundwater inflow to a mine pit. Ground Water, 38 (2), 311 - 314.

6. Neuman, S. P., 1974. Effect of partial penetration on flow in unconfined aquifers

considering delayed gravity response. Water Resources Research, 10 (2), 303 - 312.

7. Põldvere, A., 2018. Tarva dolokivikarjääri laiendamise keskkonnamõju hindamise

aruanne. Töö nr 18-135. Maavarauuringud OÜ, Tartu 2018.

8. Tarva IV uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotlus. 2016. OÜ Inseneribüroo

STEIGER.

9. Tuuling, T., 2013. Tarva III uuringuruumi dolokivi geoloogiline uuring Pärnumaal

(varu seisuga 01.01.2014.a.). EGF 8522.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Tarva III dolokivikarjääris kaevandamisega kaasneva mõju veerežiimile ja -kvaliteedile eksperthinnang

Töö nr 21/3494

Tallinn 2021

OÜ Inseneribüroo STEIGER Tarva III dolokivikarjääris kaevandamisega kaasneva mõju

veerežiimile ja -kvaliteedile eksperthinnang 2

Kinnitas: Aadu Niidas . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Juhatuse liige Eksperthinnangu koostas: Marge Uppin . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Hüdrogeoloog

OÜ Inseneribüroo STEIGER Tarva III dolokivikarjääris kaevandamisega kaasneva mõju

veerežiimile ja -kvaliteedile eksperthinnang 3

SISUKORD

1. SISSEJUHATUS ..................................................................................... 4

2. GEOLOOGILINE JA HÜDROGEOLOOGILINE KIRJELDUS .... 5

3. KAEVANDAMISE MÕJU PINNA- JA PÕHJAVEELE ................... 6

3.1 Kaevandamise mõju põhjavee tasemele.................................................................. 6

3.2 Karjäärist väljapumbatava vee hulk ning selle mõju pinnavee režiimile ................ 9

3.3 Mõju põhja- ja pinnavee kvaliteedile .................................................................... 16

3.4 Mõju veevarustusele.............................................................................................. 17

4. SEIRE JA LEEVENDUSMEETMED ................................................ 21

5. KOKKUVÕTE ...................................................................................... 22

6. KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................... 23

OÜ Inseneribüroo STEIGER Tarva III dolokivikarjääris kaevandamisega kaasneva mõju

veerežiimile ja -kvaliteedile eksperthinnang 4

1. SISSEJUHATUS Raho OÜ (aadress: Katusepapi tn 12 - 24, 11412 Tallinn, registrikood: 10816257) taotleb keskkonnaluba dolokivi kaevandamiseks Tarva III dolokivikarjääri mäeeraldisel, mis asub Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Tarva külas Lubja kinnistul (katastritunnus 33403:001:0243). Keskkonnaamet küsis oma 18.01.2021. a kirjaga nr DM-112463-4 esitatud taotluse juurde lisateavet. Muuhulgas paluti käsitleda järgnevaid veekeskkonnaga seotud punkte: - hinnata suubla seisundit ning vastuvõtuvõimet (sh maksimaalse veehulga juures); - hinnata kavandatava Tarva III dolokivikarjääri ning töötava Tarva dolokivikarjääri,

mis paikneb 280 m kaugusel taotletavast mäeeraldisest, koosmõju piirkonna kaevude ja Karinõmme looduskaitseala veerežiimile;

- hinnata veetaseme alandamise mõju piirkonna allikatele ja esitada leevendusmeetmed allikate veetaseme säilitamiseks.

Lähtuvalt eeltoodust tellis Raho OÜ OÜ-lt Inseneribüroo STEIGER (aadress: Männiku tee 104, 11216 Tallinn, registrikood 11206437) Tarva III dolokivikarjääris kaevandamisega kaasneva mõju veerežiimile ja -kvaliteedile eksperthinnangu. Eksperthinnangu koostamisel: - tutvuti olemasolevate materjalidega, varasemate uuringute tulemuste ja

kaardimaterjalidega; - inventeeriti (määrati koordinaadid, maapinna abs kõrgused, kaevu sügavus, veetase

ning hinnati kaevu sanitaarset seisundit) Tarva III dolokivikarjääri mäeeraldisele lähimad kaevud;

- võeti Vanamõisa jõest kahest seirepunktist veeproovid pH, üldlämmastiku (Nüld), üldfosfori (Püld) ja ammooniumi sisalduste ning biokeemilise hapnikutarbe (BHT5) analüüsimiseks;

- teostati paikvaatlus maaparandussüsteemi kraavide seisundi ning vastuvõtu hindamiseks ning mõõdeti vaatluspunktides voolukiirus;

- kaardistati allikad. Välitööd teostati 31.08.2016. aastal. Välitöödel osalesid keskkonnaspetsialistid Anna- Helena Purre (veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistõend nr 1870/20) ja Üllar Rammul. Veeproovid võeti vastavalt Keskkonnaministri 03.10.2019. aasta määrusele nr 49 „Proovivõtumeetodid“. Veeproovid analüüsiti OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse laboris. Mõõtmise käigus mõõdeti vaatluspunkti koordinaadid ning maapinna abs kõrgused reaalaja gps-seadme Trimble R8-2 GNSS abil (koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis).Vooluveekogudes mõõdeti voolukiirus pinnaujuki meetodil vastavalt vooluhulga mõõtmise juhendile (Reihan ja Loigu, 2012).

OÜ Inseneribüroo STEIGER Tarva III dolokivikarjääris kaevandamisega kaasneva mõju

veerežiimile ja -kvaliteedile eksperthinnang 5

2. GEOLOOGILINE JA HÜDROGEOLOOGILINE KIRJELDUS Tarva uuringuruum paikneb Lääne-Eesti paetasandikul - alvaril, jäädes Siluri ladestu Wenlock’ ladestiku Jaagarahu lademe avamusalale. Pinnakatte paksus ulatub siin kuni 0,5 meetrini. Kvaternaarisetted koosnevad moreenist ning on õhukesed ja vähese veeandvusega, mistõttu eraldi veekihti ei moodusta. Maapinnalt esimeseks veekihiks, mis omab tähtsust veetarbimise seisukohast, on Siluri-Ordoviitsiumi veekompleks. Veekompleksi vett ammutatakse nii üksikmajapidamiste salv- ja puurkaevudega kui ka ühisveevärgi kaevudega. Õhukese pinnakatte tõttu on põhjavesi nõrgalt kaitstud maapinnalt tuleneva reostuse eest (Tuuling ja Uppin, 2020). Siluri-Ordoviitsiumi veekompleks koosneb erineva savikusega lubjakividest ja dolomiitidest. Vett vähejuhtivad savikad vahekihid võivad käituda veepidemetena, eraldades veekompleksi sees erinevaid veekihte. Jaagarahu ning Jaani lademete dolokivid moodustavad Jaagarahu-Jaani veekihi. Sügavuse suunas muutuvad Jaani lademe dolokivid savikamaks, moodustades koos Adavere lademete merglite ning savikate dolomiitidega veepideme Jaagarahu-Jaani veekihi ning sügavamal leviva Adavere- Raikküla veekihi vahel. Kogu veekompleksi iseloomustab valdavalt HCO3-Ca-Mg- ja HCO3-Mg-Ca-tüüpi vesi, mille mineraalainete sisaldused jäävad vahemikku 0,3 - 0,5 g/l. Sügavuse suunas ning rannikul vee mineraalsus suureneb. Kasuliku kihi moodustavad Jaagarahu lademe Muhu kihistu ning Jaani lademe Jaani kihistu dolokivid. Seega mõjutatakse kaevandamisega Jaagarahu-Jaani veekihti. Veepidemest sügavamatele veekihtidele kaevandamisega mõju ei avaldata (Tuuling ja Uppin, 2020). Geoloogilise uuringu ajal (17.01.2020) mõõdeti uuringuruumis põhjavee tasemeks 1,0 - 2,4 m (keskmiselt 1,8 m) maapinnast. Veetaseme abs kõrgused jäid vahemikku 16,7 - 17,7 m (keskmiselt 17,1 m). Valdav põhjavee voolusuund uuritaval alal on edelast kirdesse. Katsepumpamiste tulemusena saadi kivimite filtratsioonikoefitsiendiks 12 m/ööp. Maapinnalähedane veekiht toitub sademetest, mistõttu esineb veetasemete sesoonne muutlikkus. Veetasemete sesoonne kõikumine ei ületa üldjuhul ~2 m, kuid võib õhukese pinnakattega kõrgendikel ulatuda 5 - 6 meetrini (Tuuling ja Uppin, 2020). Lähim looduslik veekogu on Vanamõisa jõgi (KKR kood VEE1116100), mis jääb karjääri kirdenurgast ~2 km kaugusele itta. Jõe (veekogumi kood: 1116100_1; veekogumi nimetus: Vanamõisa) keemiline ja ökoloogiline seisund hinnati 2019. aastal heaks. Koondseisund on 2019. aasta seisuga hinnatud heaks. Vanamõisa jõgi saab alguse 5 km lõuna pool asuvast Urita soost ning suubub Kasari jõkke (KKR kood VEE1107000). Karjääri kirdenurgast ~300 m kaugusele jääb maaparandussüsteem VELTSA (TTP-387) (MPS kood 5111610020081001), mille eesvooluks on Vanamõisa jõgi.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Tarva III dolokivikarjääris kaevandamisega kaasneva mõju

veerežiimile ja -kvaliteedile eksperthinnang 6

3. KAEVANDAMISE MÕJU PINNA- JA PÕHJAVEELE Tarva III dolokivikarjääris planeeritakse maavara väljamise eesmärgil alandada veetaset karjääris ning juhtida liigne vesi eesvooluks olevasse vooluveekokku. Kavandatava tegevuse juures võivad veekeskkonnale avalduda järgnevad mõjud: - põhjavee taseme alanemine karjääri ümbritseval alal; - vooluhulkade suurenemine eesvooludes; - põhjavee kvaliteedi muutused; - eesvoolude vee kvaliteedi muutused. 3.1 Kaevandamise mõju põhjavee tasemele

Veetaseme alandamine karjääris toob kaasa põhjavee taseme alanemise ka karjäärist väljaspool. Seetõttu kujuneb karjääri ümbritseval alal põhjavee taseme alanduslehter. Karjääri alanduslehtri ulatust ehk karjääri mõjuraadiust (r0) on võimalik arvutada valemi 3.1 abil (Marinelli, 2000).

ℎ = ℎ + × × − − 2 3.1, kus

h0 – veetaseme alandus hp – väljaimbumise kõrgus karjääri külgedelt W – infiltreeruv sademete maht (sademed – aurumine) K – filtratsioonikoefitsient

rp – karjääri efektiivne raadius ( = / , kus − karjääri pindala) r0 – karjääri mõjuraadiuse ulatus karjääri keskpunktist Maavaravaru ploki lamam on määratud abs kõrgusele 8,9 m. Keskmine veetase jääb uuringualal abs kõrgusele ~17 m. Selleks et dolokivi pealispind oleks kuiv tegevuseks vajaliku taristu välja ehitamiseks ning karjäärimasinate liikumiseks, alandatakse veetaset kasuliku kihi lamamist 0,5 m sügavamale. Seega tuleb veetaseme alandamisel maavaravaru lamamini veetaset alandada ~8,5 m. Katsepumpumamiste tulemusena saadi kivimite filtratsioonikoefitsiendiks 12 m/ööp. Koodu sademete mõõtejaama andmetel oli aastatel 2009 - 2019 piirkonna aastane keskmine sademete hulk 699 mm (Riigi Ilmateenistus). Aurustumine on keskmiselt 460 mm/aastas (Tuuling ja Uppin, 2020). Arvutuse lähteandmed on toodud tabelis 3.1. Tabel 3.1. Karjääri mõjuraadiuse ja juurdevooluhulga arvutamise lähteandmed. Lähteandmed Tähis Väärtus Ühik Karjääri pindala S 139 200 m2 Karjääri efektiivne raadius rp 210,5 m Veetaseme alandus h0 8,5 m Väljaimbumise kõrgus karjääri külgedelt* hp 0 m Infiltreeruv sademete maht W 0.00065 m Filtratsioonikoefitsient K 12 m/ööp

* hp=0 annab suurima mõjuraadiuse

OÜ Inseneribüroo STEIGER Tarva III dolokivikarjääris kaevandamisega kaasneva mõju

veerežiimile ja -kvaliteedile eksperthinnang 7

Arvutuste tulemusel saadi, et veetaseme alanduse 8,5 mjuures kujuneb ümber karjääri veetaseme alanduslehter, mille raadius karjääri keskelt (r0) on 1074 m ning karjääri servast 864 m (joonis 3.1) (Tuuling ja Uppin, 2020). Arvutuste tulemused annavad suurima kujuneva põhjavee taseme alanduslehtri ulatuse kaevandamise lõpuaastatel. Veetaseme alanduslehter kujuneb välja järk-järgult vastavalt kaevandatud ala suurusele ja kaevandamise sügavusele.

Joonis 3.1. Tarva III dolokivikarjääris veetaseme alandamisega kujuneva veetaseme alanduslehtri ulatus. Selleks, et hinnata kui palju põhjavee tase alaneb määratud kaugusel karjäärist veetaseme alandamisel 8,5 m, arvutame valemi 3.2 (Marinelli, 2000) abil veetaseme abs kõrguse (h) määratud kaugusel (r). Arvutuse lähteandmed on toodud tabelis 3.1. Algseks põhjavee taseme abs kõrguseks (H0) on võetud 17 m. Arvutuste tulemused on näidatud graafiliselt joonisel 3.1.

ℎ+, = - − ℎℎ + × × ln − − 2 3.2

OÜ Inseneribüroo STEIGER Tarva III dolokivikarjääris kaevandamisega kaasneva mõju

veerežiimile ja -kvaliteedile eksperthinnang 8

Joonis 3.2. Põhjavee taseme alanemine kavandatava Tarva III dolokivikarjääri mõjuraadiuses veetaseme alandamisel 8,5 m.

Arvutuste tulemused näitavad, et veetaseme alandamise mõju on kõige suurem karjääri vahetus läheduses, hääbudes ~800 - 900 m kaugusel. Veetaseme alanemine >1 m esineb kuni 400 m kaugusele karjäärist (joonis 3.2). Kavandatav Tarva III dolokivikarjäär paikneb ~280 m kirdes olemasolevast Tarva dolokivikarjäärist. Kahe karjääri koostöötamisel ja veetaseme alanduslehtrite liitumisel laieneb Tarva III karjääri arvelt mõjuala eelkõige kirde suunas. Tarva III dolokivikarjääri töötamisega ei kaasne täiendavat mõju Karinõmme looduskaitseala veerežiimile (joonis 3.1). Allikad Keskkonnaregistri andmetel asuvad kavandatavast Tarva III karjäärist ~550 m kaugusel idas Ohvriallikad (ka Hiieallikas) ning ~600 m kaugusel kirdes nimetu allikas. 17.05.2021. aastal välivaatlusel Ohvriallikates vett ei olnud, voolusäng oli kuiv (foto 3.1). Nimeta allikast (foto 3.2) toimub üsna intensiivne äravool läbi truubi maaparanduskraavi ehk allika looduslik veerežiim on muudetud. Karjääri mõju veetasemele rohkem kui 500 m kaugusel on alla 0,5 m ehk oluline mõju allikatele puudub. Allikate veetase sõltub eelkõige sademehulgast ja sellest tulenevatest veetaseme sesoonsetest muutustest.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Tarva III dolokivikarjääris kaevandamisega kaasneva mõju

veerežiimile ja -kvaliteedile eksperthinnang 9

Foto 3.1. Ohvriallikad (17.05.21).

Foto 3.2. Nimeta allikas (17.05.21). 3.2 Karjäärist väljapumbatava vee hulk ning selle mõju pinnavee režiimile

Alanduslehtri piires on põhjavee voolusuund karjääri suunas, kuna veetase karjääris on madalam kui karjääri ümbritseval alal. Seega karjääri voolav veehulk moodustub karjääri külgedelt juurde voolava põhjavee arvel, millele lisandub karjääri langevate sademete

OÜ Inseneribüroo STEIGER Tarva III dolokivikarjääris kaevandamisega kaasneva mõju

veerežiimile ja -kvaliteedile eksperthinnang 10

hulk (sh lumesulavesi). Karjääri voolava veehulga (Qkokku) saamiseks arvutame esmalt valemi 3.3 abil karjääri külgnevatest kivimitest juurde tuleva veehulga (Q1) (Marinelli, 2000). Seejärel liidame saadud tulemusele karjääri langevate sademete koguse (Q2), millest on lahutatud aurumine (valem 3.4).

./ = × × 01 − 2 3.3 . = × 3.4, kus W – infiltreeruv sademete maht (sademed – aurumine)

rp – karjääri efektiivne raadius ( = / , kus − karjääri pindala) r0 – karjääri mõjuraadiuse ulatus karjääri keskpunktist S – karjääri pindala Arvutste tulemusena on keskmine juurdevool kivimitest (Q1) ~2282 m3/ööp, sademetest (Q2) ~91 m3/ööp ning kogu juurdevool karjääri (Qkokku) on 2373 m3/ööp (~866 tuh m3 aastas) (Tuuling ja Uppin, 2020). Kevadisel lumesula perioodil suureneb vee väljapumpamise vajadus lühikesel perioodil. Maksimaalse vee juurdevoolu arvutamiseks kevadel kasutatakse taas valemeid 3.1, 3.3 ja 3.4. Talve jooksul koguneb maapinnale ligikaudu kolme kuu sademete norm ehk 165 mm, mis kevadisel sulaperioodil infiltreerub kahe nädala (14 ööpäeva) jooksul. Kuna aurumine on talvel väike, siis aurumist arvesse ei võeta. Lume sulamisel karjääri koguneva vee hulga arvutamiseks korrutame sademete koguse karjääri pindalaga ning jagame tulemuse 14 ööpäevaga. Summaarne kevadine juurdevool (Qkevad) karjääri moodustub külgnevatest kivimitest tuleneva juurdevoolu (Q1) ning sademetest (sh lumesulavesi) tulenevast veest (Q2). Arvutuste tulemusena võib kevadel suurvee perioodil juurdevool karjääri olla kuni 43,7 l/s. Suurenenud vee välja pumpamise vajadus on lühiajaline (Tuuling ja Uppin, 2020). Saadud tulemused iseloomustavad maksimaalseid väljapumbatavaid vee koguseid alanduse 8,5 m juures. Arvutuslikud vee kogused võivad mõnevõrra erineda tegelikust väljapumbatava vee kogusest. Peamiselt mõjutab väljapumbatava vee kogust sademehulkade erinevus nii aastate kui ka kuude lõikes, aga ka karbonaatsete kivimite heterogeensus ja sellest tulenev karbonaatkivimite hüdrodünaamiliste parameetrite muutlikkus ruumis. Eesvoolud Karjäärist väljapumbatav vesi on võimalik juhtida karjääri kirdenurgast ~300 m kaugusel asuvasse maaparandussüsteemi VELTSA (TTP-387) (MPS kood 5111610020081001), mille eesvooluks on Vanamõisa jõgi. Karjäärist väljapumbatava vee juhtimine eesvoolu suurendab selles vooluhulka. Eesvoolude seisukorra ja vastuvõtuvõime hindamiseks teostati 17.05.2021. aastal vaatlus, kus mõõdistati truubi või vooluveekogu ristlõige ning mõõdeti voolukiirus selles. Vaatluspunktid on näidatud joonisel 3.3. Vaatluspunktides mõõdetud voolukiirused ja arvutatud vooluhulgad on toodud tabelis 3.2.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Tarva III dolokivikarjääris kaevandamisega kaasneva mõju

veerežiimile ja -kvaliteedile eksperthinnang 11

Tabel 3.2.

Karjäärist ärajuhitav veekogus on keskmiselt kuni 0,03 m3/s, suurveeperioodil kuni 0,04 m3/s. Kuna maaparandussüsteemi truupide veega täituvus jääb < 30%, siis hinnati, et truubi või voolusängi vastuvõtuvõime võimaldab karjäärist välja pumbatava vee suunamist läbi maaparandussüsteemi VELTSA (TTP-387) Vanamõisa jõkke. Samas esines voolutakistusi seoses koprategevusega. Maaparandussüsteemi kraavid on kohati taimestunud ja truupides esineb setet. Seega tuleb vajadusel teostada korrastustöid (taimedest, setetest ja kopratammidest puhastamine). Vanamõisa jõe vooluhulk suureneb karjäärist ärajuhitava vee arvel <3%.

Vaatlus- punkt

Vaatluspunkti iseloomustus Voolu-

kiirus, m/s Voolu-

hulk, m3/s

1

Maaparandussüsteemi VELTSA (TTP-387) kraav ja truup (foto 3.3). Kraav taimestunud, truupi kogunenud setet. Truup <20% täitunud

veega.

0,47 0,03

2 Vanamõisa jõgi kavandatavast karjäärist

allavoolu (foto 3.4). 0,24 1,00

3

Maaparandussüsteemi VELTSA (TTP-387) kraav ja tee alune truup (fotod 3.5 ja 3.6), kust vesi suubub Vanamõisa jõkke (foto 3.7). Truup

<30% täitunud veega.

0,38 0.05

4 Vanamõisa jõgi kavandatavast karjäärist

ülesvoolu (foto 3.8). 0,95 0,10

OÜ Inseneribüroo STEIGER Tarva III dolokivikarjääris kaevandamisega kaasneva mõju

veerežiimile ja -kvaliteedile eksperthinnang 12

Joonis 3.3. Vooluveekogu vaatluspunktid.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Tarva III dolokivikarjääris kaevandamisega kaasneva mõju

veerežiimile ja -kvaliteedile eksperthinnang 13

Foto 3.3. Maaparandussüsteemi VELTSA (TTP-387) kraav (vaatluspunkt 1) (17.05.21).

Foto 3.4. Vanamõisa jõgi (vaatluspunkt 2) (17.05.21).

OÜ Inseneribüroo STEIGER Tarva III dolokivikarjääris kaevandamisega kaasneva mõju

veerežiimile ja -kvaliteedile eksperthinnang 14

Foto 3.5. Maaparandussüsteemi VELTSA (TTP-387) kraav enne suubumist Vanamõisa jõkke (vaatluspunkt 3) (17.05.21).

Foto 3.6. Maaparandussüsteemi VELTSA (TTP-387) kraav enne suubumist Vanamõisa jõkke (vaatluspunkt 3) (17.05.21).

OÜ Inseneribüroo STEIGER Tarva III dolokivikarjääris kaevandamisega kaasneva mõju

veerežiimile ja -kvaliteedile eksperthinnang 15

Foto 3.7. Vanamõisa jõgi (vaatluspunkt 3) (17.05.21).

Foto 3.8. Vanamõisa jõgi (vaatluspunkt 4) (17.05.21).

OÜ Inseneribüroo STEIGER Tarva III dolokivikarjääris kaevandamisega kaasneva mõju

veerežiimile ja -kvaliteedile eksperthinnang 16

3.3 Mõju põhja- ja pinnavee kvaliteedile

Keskkonnaohtlikud ained Karjääri kogunev vesi moodustub põhjaveest ning sademest. Kaevandamistöödel ei kasutata keskkonnaohtlikke ja mürgiseid aineid. Seega oht veekeskkonna reostumiseks keskkonnaohtlike ainetega on minimaalne. Siiski võib kaevandamise käigus tekkida reostusoht pinna- ja põhjaveele karjäärimasinate avarii korral kui kütus ja/või õli satub reostunud karjäärivee väljapumpamisel eesvoolu või läbi karbonaatkivimites olevate lõhede ja pragude põhjavette. Karjäärimasinate avariide ennetamiseks tuleb neid perioodiliselt kontrollida ja hooldada selleks ette nähtud hooldusplatsil, kus peavad olema õli kogumise ja tõrje vahendid. Juhul kui mäetööde käigus peaks siiski avarii tekkima, tuleb vajalike vahenditega (absorbent) maapinnal reostuse levik kiirelt ja ohutult lokaliseerida. Absorbent ei ole mürgine, keskkonnale kahjulik, ega sisalda toksilisi aineid. Reostunud pinnas tuleb üle anda vastavat jäätmekäitluslitsentsi omavale ettevõttele. Juhul kui naftasaadused satuvad siiski põhjavette on üheks levinumaks puhastusmeetodiks reostunud vee välja pumpamine. Juhul kui põhjavee tase on maapinna lähedal, siis on võimalik õlifaas reostunud vee pinnalt juhtida dreenidega õlipüüdjatesse. Reostunud vesi tuleb enne loodusesse juhtimist puhastada. Eeltoodud meetmete õigeaegsel rakendamisel on võimalik vältida negatiivse mõju tekkimist pinna- ja põhjaveele ning otsene oht reostuse tekkeks puudub. Saasteained Lubjakivi kaevandamisest tulenev peamine saasteaine on kaevandamisel (eelkõige lõhkamisel) tekkiv heljum. Heljumi setitamiseks tuleb mäeeraldise teenindusmaale rajada settebasseinid, et vähendada heljumi sisaldust välja pumbatavas vees enne eesvooludesse juhtimist. Osa tekkivat heljumit võib sadestuda karjääri põhjale ning infiltreeruda põhjavette. Suurem osa heljumist sadestub siiski veest välja karjääri vahetus läheduses. Kuna veetaseme alanduslehtri ulatuses on põhjavee voolusuund valdavalt karjääri suunas, siis saasteainete levik piirkonna põhjavette on vähe tõenäoline. Karjäärist kaugemal võib põhjavesi muutuda häguseks vahetult pärast lõhkamisi kivimite vibratsiooni tõttu. Selline muutus on lühiajaline. Põhjavee keemiline koostis Veetaseme alandamisega võib karjääri lähipiirkonnas kaasneda põhjavee keemilise koostise muutumise peamiselt sulfaatide, kaltsiumi, magneesiumi ja üldise mineraalsuse tõusu arvel. Põhjavee dreenimisel suureneb vaba hapniku juurdepääs seni vee all olnud kihtidele ning aeratsiooni tõttu intensiivistub lubjakivides sisalduva püriidi oksüdatsioon. Selle tulemusena muutub vesi sulfaatide- ja rauarikkamaks. Intensiivistunud karbonaatkivimite leostumise tulemusel suureneb ka kaltsiumi ja magneesiumi sisaldus vees ning suureneb vee karedus. Pinnavee keemiline koostis Vooluhulga mõningane suurenemine eesvooludes loob soodsamad aereerimistingimused, mille tulemusel suureneb lahustunud hapniku sisaldus vees, mis omakorda vähendab

OÜ Inseneribüroo STEIGER Tarva III dolokivikarjääris kaevandamisega kaasneva mõju

veerežiimile ja -kvaliteedile eksperthinnang 17

orgaanilise aine sisaldust pinnavees. 17.05.2021. aastal toimunud välivaatluse ajal võeti veeproovid Vanamõisa jõe veest kavandatavast karjäärist üles- ja allavoolu vastavalt vaatluspunktides 2 ja 4 (joonis 3.3). Veeproovide tulemused on toodud tabelis 3.3 ja veeproovide analüüsiaktid lisas 1. Mõõdetud näitajate väärtused vastavad vooluveekogude seisundiklassidele „väga hea“ ja „hea“ (keskkonnaministri määrus nr 19). Karjäärist ärajuhitava vee keemilise koostise iseloomustamiseks võtame Aru- Lõuna lubjakivikarjäärist ärajuhitava vee kvaliteedinäitajad (tabel 3.3) (Sõstra ja Kolats, 2021). Võttes arvesse Vanamõisa jõe vee keemilist koostist ning eeldatavat karjäärist ärajuhitava vee keemilist koostist, siis saame järeldada, et Vanamõisa jõe vee kvaliteedi halvenemist oodata ei ole. Tabel 3.3. Vanamõisa jões analüüsitud keemilised näitajad.

Kvaliteedinäitaja Vaatlus- punkt 2

Vaatlus- punkt 4

Kvaliteedinäitaja piirväärtus vastavalt

määrusele nr 19

Aru-Lõuna lubjakivikarjäärist

ärajuhitava vee kvaliteedinäitajad

(keskmised väärtused)

„Väga hea“ seisundiklass

„Hea“ seisundiklass

pH 8,2 7,8 6 - 9 6 - 9 7,1 - 8,3 BHT5, mgO/l 2,7 2,3 < 1,8 1,8 - 3,0 1,0 - 1,7

Püld, mg/l 0,07 0,07 < 0,05 0,05 - 0,08 0,046 Nüld, mg/l 1,4 1,6 < 1,5 1,5 - 3,0 1,05 NH4, mg/l 0,03 0,09 < 0,1 0,1 - 0,3 0,036

3.4 Mõju veevarustusele

17.05.2021. aastal inventeeriti kavandatava Tarva III karjäärile lähimad kaevud (tabelid 3.4 ja 3.5; joonis 3.1). Maavaravaru kaevandamisel ning veetaseme maksimaalsel alandamisel (8,5 m) kujuneb ümber karjääri alanduslehter ulatusega 864 m karjääri servast. Karjääri mõjuraadiusesse jääb kaks majapidamist - Korise talu 770 m ning Vanatoa talu 840 m kaugusel kavandatava Tarva III karjääri piirist. Eeldatav veetaseme alanemine majapidamiste kaevudes vastavalt joonisel 3.2 toodud graafikule jääb <0,3 m, mis ei ole eristatav veetaseme sesoonsest muutlikkusest ning ei mõjuta vee kättesaadavust kaevudest. Madalad salvkaevud, mis toituvad sademetest võivad karjääri mõjuraadiuses ja kaugemalgi ajutiselt kuivaks jääda ka veetaseme looduslike muutuste amplituudi tõttu. Kuna veetaseme alanduslehtri ulatuses on põhjavee voolusuund valdavalt karjääri suunas, siis saasteainete levik piirkonna põhjavette on vähe tõenäoline. Siiski võib põhjavesi muutuda häguseks vahetult pärast lõhkamisi kivimite vibratsiooni tõttu, sõltudes eelkõige kaevu kaugusest karjäärist ning kaevude läheduses levivate karbonaatkivimite pudedusest. Selline muutus on lühiajaline. Veetaseme alanemisest tingitud veekvaliteedi muutuseid tarbekaevudes oodata ei ole, kuna oodatav veetaseme alanemine rohkem kui 500 m kaugusel karjäärist on vähene ning ei eristu veetaseme sesoonsest kõikumisest. Kohalike elanike sõnul on peamised kvaliteediprobleemid vees suur rauasisaldus ja karedus, mis on tavapärane karbonaatkivimite levikualal.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Tarva III dolokivikarjääris kaevandamisega kaasneva mõju

veerežiimile ja -kvaliteedile eksperthinnang 18

Tabel 3.4. Kavandatava Tarva III karjääri lähiümbruse kinnistud ja kaevud.

Tabel 3.5. Inventeeritud kaevud.

* Keskkonnaregistri andmetel

Korise kinnistu Kinnistul on salvkaev (foto 3.10) ja puurkaev (foto 3.9). Kinnistul elatakse ja tarbitakse puurkaevu vett olme- ja joogiveeks aastaringselt. Puurkaevu vesi on rauane ja lubjane, ebatavalist lõhna ja maitset ei ole. Salvkaevu ei kasutata. Salvkaevus on veetase viimastel aastatel langenud. Reovesi immutatakse pinnasesse, õues on kuivkäimla. Vanatoa kinnistu Kinnistul on salvkaev (foto 3.12) ja puurkaev (foto 3.11). Kinnistul elatakse ja tarbitakse puurkaevu vett olme- ja joogiveeks aastaringselt. Puurkaevu vesi on rauane ja lubjane, kasutab tekstiil- ja söefiltreid. Kohati on Tarva lubjakivikarjääris lõhkamise ajal muutunud vesi häguseks. Veetase on viimastel aastatel langenud. Reovesi kogutakse reoveemahutisse, elamus on kuivkäimla. Inso ja Karide kinnistud Kinnistutel ei elata, hooned on varemetes ja rohtu kasvanud (fotod 3.13 ja 3.14). Linnamäe kinnistu Kinnistul on puurkaev (KKR kood PRK0013442), mille vett tarbitakse olme- ja joogiveeks aastaringselt (fotod 3.15 ja 3.16). Ebatavalist lõhna ja maitset veel ei ole, veetase märgatavalt alanenud ei ole. Reovesi suunatakse imbkaevu, toas on kuivkäimla. Välivaatlusel külastati ka Silvi kinnistut, kuid seal kaevu ei ole. Veevarustus baseerub kaugemal oleval puurkaevu, mis tagab vee mitmetele kinnistutele ja hoonetele.

Kinnistu Katastritunnus Kaevu tüüp

Kaevu koordinaadid, m Maapinna abs kõrgus, m X Y

Korise 33403:001:0084 Puurkaev 6 498 067 502 160 19,46 Salvkaev 6 498 091 502 177 18,78

Vanatoa 43001:001:0464 Puurkaev 6 498 048 502 234 19,37 Salvkaev 6 498 056 502 239 20,45

Inso 33403:001:0206 Puurkaev 6 497 920 502 262 19,55 Karide 33403:001:0257 Salvkaev 6 498 081 502 329 17,69

Linnamäe 33403:001:0030 Puurkaev 6 497 960 502 349 19,03

Kinnistu Kaevu tüüp Kaevu

sügavus, m Veetase

maapinnast, m Veetaseme abs

kõrgus, m

Korise Puurkaev 13* Kaev kinnine, veetaset ei saa mõõta Salvkaev 3,0 2,94 15,84

Vanatoa Puurkaev 16,3 4,0 15,37 Salvkaev 5,3 3,9 16,55

Inso Puurkaev 7,3 4,28 15,27 Karide Salvkaev 3,6 1,29 16,40

Linnamäe Puurkaev Kaev kinnine, veetaset ei saa mõõta

OÜ Inseneribüroo STEIGER Tarva III dolokivikarjääris kaevandamisega kaasneva mõju

veerežiimile ja -kvaliteedile eksperthinnang 19

Foto 3.9. Korise kinnistu puurkaev. Foto 3.10. Korise kinnistu salvkaev.

Foto 3.11. Vanatoa kinnistu puurkaev. Foto 3.12. Vanatoa kinnistu salvkaev.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Tarva III dolokivikarjääris kaevandamisega kaasneva mõju

veerežiimile ja -kvaliteedile eksperthinnang 20

Foto 3.13. Inso kinnistu puurkaev. Foto 3.14. Karide kinnistu salvkaev.

Foto 3.15. Linnamäe kinnistu puurkaev. Foto 3.16. Linnamäe kinnistu puurkaev.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Tarva III dolokivikarjääris kaevandamisega kaasneva mõju

veerežiimile ja -kvaliteedile eksperthinnang 21

4. SEIRE JA LEEVENDUSMEETMED Veeseaduse § 187 punkt 9 alusel peab olema veeluba maavara kaevandamisel eemaldatava vee juhtimiseks suublasse. Veeseaduse §130 lõige 2 kohaselt kehtestatakse kaevandus- ja karjäärivee saasteainete sisalduste piirväärtused ja suublasse juhtimise ning seirenõuded Keskkonnaministri 08.11.2019. a määrusega nr 61. Nimetatud määruse § 9 lõike 1 kohaselt tohib karjäärivett suublasse juhtida kui saastenäitajad ei ületa nimetatud määruse lisas 1 sätestatud piirmäärasid, mis kehtivad reoveekogumisala kohta, mille koormus on 2000 - 9999 ie (väljaarvatud heljumi sisaldus). Sama määruse lõike 5 kohaselt tuleb karjääriveele loaga määrata vähemalt biokeemilise hapnikutarbe (BHT7), keemilise hapnikutarbe (KHTcr), pH ja heljumi sisalduse piirväärtused koos vastava seirekohustusega. Lisaks eeltoodule tuleb seirata kavandatava Tarva III dolokivikarjääri mõjualasse jäävate Korise ja Vanatoa kinnistute puurkaevudes veetaset ning vee kvaliteedi muutuseid. Seiratavad näitajad, piirväärtused ja seire sagedus on toodud tabelis 4.1. Tabel 4.1 Seiratavad näitajad, seire aeg ja sagedus

Seireobjekt Seiratav parameeter Seire sagedus

Tarva III dolokivikarjääri väljalask

heljum 4 x aastas

(1 x kvartalis) BHT7 KHTcr

pH

Korise ja Vanatoa kinnistute puurkaevud

põhjavee tase

Kaevandamise eelne foon

4 x aastas

(1 x kvartalis)

temperatuur pH

elektrijuhtivus Fe

heljum hägusus

Kui kaevude vees suureneb lõhkamise ajal ja järgselt hägusus, siis on soovitav seirata enne lõhkamist, lõhkamise ajal ja pärast lõhkamist vees hägususe muutumist. Õlilaikude ilmnemisel karjäärialal olevas kraavis või veesilmades tuleb võtta kasutusele vastavad meetmed reostuse tõkestamiseks ja likvideerimiseks ning alustada naftasaaduste seiramist väljalasus sagedusega 1 x nädalas kuni reostus on likvideeritud. Juhul kui puurkaevus veetase langeb või põhjavee kvaliteet halveneb, siis tuleb kontrollida, kas olemasolev kaev suudab tagada elamu varustatuse nõuetekohase olme- joogiveega. Samuti tuleb selgitada välja veetaseme ja veekvaliteedi muutuste põhjused. Kui veetaseme alanemine ja vee kvaliteedi halvenemine tulenevad kaevandamistegevusest, siis kaevandaja peab tagama kinnistu veevarustuse. Vajadusel tuleb rajada uus puurkaev.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Tarva III dolokivikarjääris kaevandamisega kaasneva mõju

veerežiimile ja -kvaliteedile eksperthinnang 22

5. KOKKUVÕTE Raho OÜ taotleb keskkonnaluba dolokivi kaevandamiseks Tarva III dolokivikarjääri mäeeraldisel, mis asub Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Tarva külas Lubja kinnistul (katastritunnus 33403:001:0243). Karjääris planeeritakse maavara väljamise eesmärgil alandada veetaset ning juhtida liigne vesi eesvooluks olevasse pinnaveekogudesse. Kavandatava tegevuse juures võivad veekeskkonnale avalduda järgnevad mõjud: - põhjavee taseme alanemine karjääri ümbritseval alal; - vooluhulkade suurenemine eesvooludes; - põhjavee kvaliteedi muutused; - eesvoolude vee kvaliteedi muutused. Geoloogilise uuringu tulemusel hinnati veetaseme alanduse 8,5 mjuures kujuneva veetaseme alanduslehtru ulatuseks ~864 m karjääri servast. Veetaseme alandamise mõju on kõige suurem karjääri vahetus läheduses, hääbudes ~800 - 900 m kaugusel. Veetaseme alanemine >1 m esineb kuni 400 m kaugusele karjäärist. Keskmiseks juurdevooluks kavandatavasse Tarva III dolokivikarjääri hinnati 2373 m3/ööp (~866 tuh m3 aastas). Kevadisel lumesula perioodil suureneb vee väljapumpamise vajadus lühikesel perioodil, ulatudes kuni 43,7 l/s. Suurenenud vee välja pumpamise vajadus on lühiajaline. Karjääri kogunev vesi moodustub põhjaveest ning sademetest. Peamiseks saasteaineks on tekkiv heljum, mis tuleb enne eesvoolu juhtimist setitada. Osa tekkivat heljumit võib sadestuda karjääri põhjale ning infiltreeruda põhjavette. Samuti võib põhjavee hägusust suurendada lõhkamistööd, mis põhjustavad kivimite vibratsiooni ka karjäärist kaugemal. Sellised muutused on lühiajalised. Kaevandamise käigus võib reostusoht pinna- ja põhjaveele tekkida karjäärimasinate avarii korral kui kütus ja/või õli satub reostunud karjäärivee väljapumpamisel eesvoolu või läbi karbonaatkivimites olevate lõhede ja pragude põhjavette. Karjäärimasinate avariide ennetamiseks tuleb neid perioodiliselt kontrollida ja hooldada selleks ette nähtud hooldusplatsil. Juhul kui mäetööde käigus peaks siiski avarii tekkima, tuleb reostuse levik kiirelt ja ohutult lokaliseerida, et vältida negatiivse mõju tekkimist pinna- ja põhjaveele. Kaevandamise mõju hindamiseks ja tuvastamiseks tuleb karjääri väljalasus ja lähimates kaevudes teostada pidevalt vee kvaliteedi ja veetasemete seiret.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Tarva III dolokivikarjääris kaevandamisega kaasneva mõju

veerežiimile ja -kvaliteedile eksperthinnang 23

6. KASUTATUD KIRJANDUS 1. OÜ Raho Tarva III dolokivikarjääri maavara kaevandamise loa taotluse materjalid.

2. Keskkonnaministri 03.10.2019. aasta määrus nr 49 „Proovivõtumeetodid“ (RT I,

08.10.2019, 1).

3. Reihan, A., Loigu, E. Vooluhulga mõõtmise juhend. SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Tallinn 2012.

4. Tuuling, T., Uppin, M. 2020. Pärnu maakonna Tarva dolokivimaardla Tarva IV

uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.06.2020). OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 20/2900.

5. Marinelli, F., Niccoli, W.L. 2000. Simple analytical equations for estimating

groundwater inflow to a mine pit. Ground Water, 38 (2), 311 - 314.

6. Keskkonnaministri 16.04.2020. a määrus nr 19 „Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere seisundiklasside määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused ja pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused“ (RT I, 21.04.2020, 61)

7. Sõstra, Ü., Kolats, M. 2012. Kunda piirkonna karjääride heitvee mõju Toolse jõevee

koostisele ja seisundile. Kaevandamine ja keskkond. TTÜ Mäeinstituut. 8. Keskkonnaministri 08.11.2019. a määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning

heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused1“ (RT I, 12.11.2019, 6).

SELETUSKIRI

1. Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara

kasutusalad

Raho osaühing taotleb maavara kaevandamise luba Tarva III dolokivikarjääri mäeeraldisele, et alustada dolokivi kaevandamisega ning kasutada kaevandatud maavara piirkonna ehitustegevuste varustamiseks. Tarva III dolokivikarjääri mäeeraldisega seotud varu kinnitati Maa-ameti 12.08.2020. a korraldusega nr 1-17/20/1891. Tarva III dolokivikarjääris materjalist saab toota madalamargilist ehituskillustikku, mis sobib kasutamiseks nii üld- kui ka teedeehituses (sh suured taristuprojektid). Vastavalt arendaja soovile ja huvile taotleda maavara kaevandamise luba tuleb hinnata planeeritud tegevuses lisaks kaevandaja huvile ka maavara omaniku huvi. Eesti Vabariigile kuuluva maavaravaru korral hinnatakse kinnitatud juhendite kohaselt taotletava karjääri varustuskindlust teeninduspiirkonnas, kus materjali transporditee on kuni 50 km. Sealjuures loetakse karjääri teeninduspiirkond ehitusmaterjalidega varustatuks juhul kui kaevandatavat varu jätkub vähemalt 10 aastaks. Kuna antud juhul võeti taotletava mäeeraldise piires arvele kogu uuritud varu täitedolokivina ja teisi ainult täitetolokivi kaevandavaid karjääre piirkonnas pole, võib järeldada, et see vastab riigi huvile ehk varustuskindlus on alla 10 aasta. Lisaks eelnevale on Eesti Geoloogiateenistus koostanud uurimistöö ehitusmaavarade leviku, kaevandamise ja kasutamise kohta Pärnu maakonnas (2020) ning andnud omapoolse hinnangu Pärnu maakonna varustatusele ehitusmaavaradega. Aruandes on jõutud järeldusele, et varustuskindluse arvutamise metoodika ja kehtiva arvutamise juhendi järgi uute kaevandamislubade andmine ei ole õige ning arvestada tuleb ka maavarade vajaduse prognoose, lähtudes suuremate taristuobjektide ehitamise plaanidest järgnevateks aastateks. Eesti Geoloogiateenistus on jõudnud järeldusele, et varustuskindluse arvestus on kohati hakanud toimima majandustegevuse piiranguna, kuna kehtiv arvutuse juhend ei võta arvesse majandusolukorra muutustest tingitud ehitusmaavarade teistsuguseid vajadusi. Viimastel aastatel toimunud majanduskasv on aga toonud kaasa ka ehitusmaavarade nõudluse kasvu, mis lähtub esmajoones riigi huvist alustada järgnevatel aastatel riigile tähtsate taristuobjektide rajamist. Eesti Geoloogiateenistus on andnud omapoolse ettepaneku ehituskivi kaevandamise võimaluste laiendamiseks, millest lähtuvalt on esitatud käesolev Tarva III dolokivikarjääri kaevandmaisloa taotlus. Eestis kasvas aastatel 2016–2018 vajadus ehitusmaavarade järele, mis oli tingitud üldisest ehitusmahu kasvust Eesti ehitusturul. Ehitusmaht suurenes järjest nende kolme aasta jooksul ja ületas ka 2017. aasta taseme, mis oli seni parim ehitusaasta. Kuigi 2019. aastal on ehitusmaht mõnevõrra vähenenud, siis Vabariigi Valitsus on kavandanud mitmete suurte taristuobjektide ehitust (2+2 riigiteede suurprojekt, Rail Balticu raudtee trass jne), mille rajamine tingib ehitusmaterjalide vajaduse järsu kasvu, eriti aastatel 2021–2025. Seetõttu on oluline leida uusi alasid ehitusmaavarade kaevandamiseks, sest ka Pärnu maakonnas tuleb tagada täiendav varustuskindlus ehitusmaavaradega nii lähemate aastate perspektiivis kui ka pikema perspektiivi jaoks aastani 2050. Arvestades eelnevat ja aruandes „Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine

Pärnu maakonnas“ esitatud analüüse ja järeldusi, peame oluliseks ja riigi huviga kooskõlas olevaks Tarva III dolokivikarjääri mäeeraldisele kaevandamise loa andmist, et oleks võimalik tagada Pärnu maakonna täitedolokivi vajadus. 2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus

Taotletav Tarva III dolokivikarjäär asub Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Tarva külas Lubja kinnistul (katastritunnus 33403:001:0243). Karjääri ümbritsevad põhjas Inso (33403:001:0205), kirdes Kurni (43001:001:0498), Kure (33403:001:0226), Linnamaa (33403:001:0028), idas Nunna (33403:001:0159) ning Varbla metskond 287 (43001:001:0212) ümbritseb karjääri idast, lõunast ja läänest. Mäeeraldise kagunurgast ~500 m kaugusel kulgeb riigimaantee Mihkli-Oidremaa (nr 19204), millelt viib karjääri metsatee. Suurematest asustatud punktidest jääb valla halduskeskus Lihula ~13 km kaugusele loodesse, Koonga ~9 km ja maakonnakeskus Pärnu ~40 km kaugusele kagusse. Pärnu-Lihula riigi tugimaanteeni (tee nr 60) on karjäärist ~4 km. Maastikuliselt paikneb ala Lääne- Eesti madalikul paetasandikul, kus pinnakatte paksus on kuni 0,5 m. Maapinna reljeef on tasane, väikese langusega lääne suunas. Absoluutkõrgused jäävad 17 - 19 m tasemele. Maakasutuselt on ~60% ulatuses tegu metsamaaga ning ~40% alast moodustab looduslik rohumaa. Mäeeraldise teenindusmaa kirdeosasse jääb pärandkultuuriobjekt Sõnniku küla Lubja talu (334:REE:004) ja Lubja talu lubjaahi (334:LUA:004). Tegemist on reheahju ning rehetoaga rehielamuga, milles praegu ei elata. Lubjaahju olemasolust annab tunnistust vaid paari meetri kõrgune taimestunud ja sammaldunud korrapärane ringvall. Taotlevat karjääri läbib kirde-edela suunas 1,5 - 2 m sügavune Sõnniku küla paemurd (334:PAM:007), millest on säilinud 50 - 90%. Muinsuskaitseamet seadis geoloogilise uuringu tegemise üheks tingimuseks viia uuringualal läbi arheoloogilised uuringud, et saada teada, kas alal on arheoloogiliselt väärtuslikke objekte. Arheoloogiline uuring Lubja kinnistul viidi läbi Muinasprojekt OÜ poolt ja kinnitati muinsuskaitse ameti poolt e-kirja teel (lisa 1).Arheoloogilisest uuringust selgus, et arheoloogilise kultuurkihi või arheoloogiliste leidude ilmnemine alal edasiste kaevetööde käigus on vähe tõenäoline. Arvesse võttes Muinsuskaitseseadusega sätestatud üldkehtivaid nõudeid arheoloogiapärandi säilitamise kohta ei pea arheoloogilise uuringu teostajad muinsuskaitseliste kitsenduste kehtestamist edasistel kaevetöödel vajalikuks. Ala idaosas asuvad lubjaahju jäänused võiks võimaluse korral säilitada või lammutamise korral dokumenteerida pärandkultuuri objektidel kasutatava metoodikaga. Eelnevast lähtuvalt pärandkultuuriobjektide paiknemine karjääris kaevandamisele piiranguid ei sea. Taotletava mäeeraldise kirdeosas paiknevad Elektrilevi OÜ alla 1 kV pingega elektriõhuliinid Tundmatu MP liin (VID koodid M5239042, M5239044 ja M5239071), mille kaitsevööndid liini teljest on 2 m. Liin varustab elektriga elaniketa Lubja talu. Enne maavara kaevandamist kirdeosas, kus praegu paiknevad elektripaigaldised, demonteeritakse need elektripaigaldised sealt, arvestades demonteerimisel Elektrilevi OÜ poolt seatud tehniliste tingimustega (lisa 2). Elektriliini demonteerimiseks karjääri kirdeosast esitatakse taotlus ning tellitakse vastav teenus Elektrilevi OÜ-lt.

Karjääri põhjaosas paikneb III kategooria looduskaitsealuse liigi Orchis militaris (hall käpp) kasvukoht (keskkonnaregistri kood KLO9310734). Varu arvelevõtmine aktiivse tarbevaruna halli käpa kasvukohas kooskõlastati Keskkonnaametiga (lisa 3). Maavara kaevandamisel tuleb arvestada looduskaitsealuse liigi kasvukohaga. Looduskaitseseaduse kohaselt on keelatud III kaitsekategooria taimede hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas (LKS § 55 lg 8). Kaevandamise korral asustatakse taimed ümber sama kasvukoha põhjaossa, mis jääb karjäärist väljapoole – umbes 60 m kaugusel karjääri põhjapiirist on samuti leitud halli käpa eksemplare. Muid Natura 2000 võrgustiku ega looduskaitselisi kitsendusi ja üksikobjekte alale ei jää. Lähim majapidamine paikneb kagu suunas ~800 m kaugusel Korise kinnistul (katastritunnus 33403:001:0084). Lähim looduslik veekogu on Vanamõisa (Veltsa) jõgi, mis jääb karjääri kirdenurgast ~2 km kaugusele itta. Veltsa jõgi saab alguse 5 km lõuna pool asuvast Urita soost ning suubub Kasari jõkke. Karjääri kirdenurgast ~300 m kaugusele jääb maaparandussüsteem VELTSA (TTP-387) (kood 5111610020081001) oma äravoolukraavide võrgustikuga, mille kaudu juhitakse liigveed Vanamõisa (Veltsa) jõkke. Rail Baltic raudtee kavandatav trassikoridor jääb uuringuruumi teenindusalast ~40,2 km kaugusele kagu suunda. 3. Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla lühikene geoloogiline ja

hüdrogeoloogiline iseloomustus

Tarva dolokivimaardlas (registrikaart nr 0433) on tehtud geoloogilisi uuringuid neljal korral: - Klaasidolomiitide otsingu- ja revisjonitööde aruanne. Eesti NSV Geoloogia Valitsus.

1981 (T. Lodjak); - Aruanne Tarva dolomiidimaardla uuringust Pärnu Teedevalitsusele (varu arvutus

seisuga 01.01.93). RE Eesti Geoloogiakeskus. 1993 (S. Korbut); - Tarva III uuringuruumi dolokivi geoloogiline uuring Pärnumaal (varu seisuga

01.01.2014.a). 2013 (T. Tuuling); - „Pärnu maakonna Tarva dolokivimaardla Tarva IV uuringuruumi geoloogilise

uuringu aruanne (varu seisuga 01.07.2020).“ (OÜ Inseneribüroo STEIGER, T. Tuuling, H. Vahtra, 2020).

Tarva III dolokivikarjäär jääb alvarile, kus pinnakatte paksus ulatub 0,5 meetrini. Mullakihi paksus on 0,2 m ning reeglina lasub lubjakivil ka õhuke, keskmiselt 0,3 m paksune lokaalmoreeni kiht – beežikaspruun lubjakivirähaga liivsavimoreen. Ala jääb Siluri ladestu Jaagarahu lademe Muhu kihistu avamusala põhjaserva. Aluspõhjakivimite pealispind jääb uuringuruumis 17,3 - 19,0 m absoluutkõrgusele, järgides maapinna reljeefi. Tarva III dolokivikarjääri läbilõikes võib värvuse põhjal välja eraldada 2 eriilmelist kivimkompleksi. Läbilõike ülaosas lasub kollakashall mikro- kuni pisikristalliline, valdavalt tihe, väga harvade üksikute väikeste kavernidega, õhukeste lainjate pruuni domeriidi kelmeliste vahekihtidega dolokivi. Kompleksi alumises osas esineb lamamiks oleva sinakashalli dolokivi läätsi ja vahekihte. Tekstuurilt on kivim nõrgalt lainjas keskmisekihiline –

kihtide paksus ei ületa reeglina 10 cm. Kirjeldatud kompleksi paksus on 0,7 - 2,8 m, keskmiselt 1,6 m, olles suurem mäeeraldise kesk- ja lõunaosas puuraukude PA-1 ja PA-5 piirkonnas, vähenedes lääne ja põhja-loode suunas 0,7 - 1,0 meetrini puuraukudes PA-4 ja PA-3. Kompleksi lamam jääb mäeeraldise lääne- ja põhja-loodeosas 17,6 - 18,1 m, langedes ida- ja lõunaosas 15,8 - 16,4 m abs kõrgusele. Maapinnalt esimeseks veekihiks, mis omab tähtsust veetarbimise seisukohast, on Siluri- Ordoviitsiumi veekompleks. Veekompleksi vett ammutatakse nii üksikmajapidamiste salv- ja puurkaevudega kui ka ühisveevärgi kaevudega. Õhukese pinnakatte tõttu on põhjavesi nõrgalt kaitstud maapinnalt tuleneva reostuse eest. Siluri-Ordoviitsiumi veekompleks koosneb erineva savikusega lubjakividest ja dolomiitidest. Vett vähejuhtivad savikad vahekihid võivad käituda veepidemetena, eraldades veekompleksi sees erinevaid veekihte. Jaagarahu ning Jaani lademete dolokivid moodustavad Jaagarahu-Jaani veekihi. Sügavuse suunas muutuvad Jaani lademe dolokivid savikamaks, moodustades koos Adavere lademete merglite ning savikate dolomiitidega veepideme Jaagarahu-Jaani veekihi ning sügavamal leviva Adavere-Raikküla veekihi vahel. Kogu veekompleksi iseloomustab valdavalt HCO3-Ca-Mg- ja HCO3-Mg-Ca-tüüpi vesi, mille mineraalainete sisaldused jäävad vahemikku 0,3 - 0,5 g/l. Sügavuse suunas ning rannikul vee mineraalsus suureneb. Kasuliku kihi moodustavad Jaagarahu lademe Muhu kihistu dolokivid. Seega mõjutatakse kaevandamisega Jaagarahu-Jaani veekihti. Veepidemest sügavamatele veekihtidele kaevandamisega mõju ei avaldata. Geoloogilise uuringu ajal (17.01.2020) mõõdeti taotletaval mäeeraldisel põhjavee tasemeks 1,0 - 2,4 m (keskmiselt 1,7 m) maapinnast. Veetaseme abs kõrgused jäid vahemikku 16,7 - 17,7 m (keskmiselt 17,2 m). Valdav põhjavee voolusuund uuritaval alal on edelast kirdesse. Maapinnalähedane veekiht toitub sademetest, mistõttu esineb veetasemete sesoonne muutlikkus. Veetasemete sesoonne kõikumine ei ületa üldjuhul ~2 m, kuid võib õhukese pinnakattega kõrgendikel ulatuda ka 5 - 6 meetrini. Maavaravaru ploki lamam on määratud abs kõrgusele 8,9 m. Keskmine veetase jääb abs kõrgusele ~17 m. Selleks, et dolokivi pealispind oleks kuiv tegevuseks vajaliku taristu välja ehitamiseks ning karjäärimasinate liikumiseks, alandatakse veetaset kasuliku kihi lamamist 0,5 m sügavamale. Seega tuleb veetaseme alandamisel maavaravaru lamamini veetaset alandada ~8,5 m. Veealuse kaevandamise korral on vaja taset alandada ~2,5 m. Täpsemad geoloogilised-, hüdrogeolooogilised kirjeldused ja maavara omadused on toodud „Pärnu maakonna Tarva dolokivimaardla Tarva IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruandes (varu seisuga 01.07.2020)“. 4. Mäeeraldise piiride ja sügavuste põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate

varude määramisega.

Mäeeraldise teenindusmaad taotletakse 16,85 ha pindalal ning mäeeraldist 13,92 ha

pindalal. Taotletav teenindusmaa piir on valitud lähtuvalt Lubja katastriüksuse piirist, taotletava mäeeraldise pindala on valitud lähtuvalt kinnitatud aktiivse tarbevaru ploki 9 piirist ning sügavus on valitud lähtuvalt kinnitatud aktiivse tarbevaru lamamist. Taotletava mäeeraldise maavara varu ei ole kogu mahus kaevandatav. Taotletava mäeeraldise kasulikku kihti katab pehme katend ning stabiilse maatoe tagamiseks karjääriga külgnevatel aladel tuleb kogu perimeetri ulatuses jätta katendile hoidetervik.

Seega jääb kaevandamata varu karjääri katendi hoideterviku ulatuses. Hoideterviku laiuse arvutamisel tuleb arvestada katendi materjali nõlva püsinurgaga. Arvestades, et mäeeraldise katendi materjal on muutlik, siis on mõistlik valida ohutuks nõlvakaldeks 25° (1:2), lubjakivi kaevenurk on vertikaalne (graafilised lisad 1/3 ja 2/3). Erineva koostisega katendi terviku alla jääva maavara kao mäeeraldise piires arvutatakse valemiga:

Ph h

Vkadu  

  

  2

1

tan , kus

Plokk 9

h1 – katendi keskmine paksus, 0,6 m; α – katendi püsinurk, 25o; h2 –kasuliku kihi keskmine paksus, 9,6 m; P – nõlvaterviku perimeeter, 1 555 m. Tabel 4.1 Taotletav maavaravaru (seisuga 01.10.2020)

Varuploki

number Nimetus

Aktiivne

tarbevaru, tuh m³

Kadu, tuh

m³

Kaevandatav

varu, tuh m³

9 täitedolokivi 1 332 20 1 312

Kaevandatava täitedolokivi kogus on taotletava mäeeraldise piires 1 312 tuh m3.

Maavara kaevandamise luba taotletakse 30 aastaks keskmise aastase kaevandamise mahuga 44 tuh m³. 5. Kaevandamise käigus eemaldatava mulla kogus, selle ladustamise ja kasutamise

kirjeldus. Kavandatav tehnoloogia

Taotletava Tarva III dolokivikarjääri katendi maht 78 tuh m3 (sh mulla maht 28 tuh m3). Katendiks on muld ja lokaalmoreeni kiht – beežikaspruun lubjakivirähaga liivsavimoreen. Kõik alalt eemaldatav katend kasutatakse ära karjääri korrastamise (vt peatükk 7) vastavalt koostatavale korrastamisprojektile, siinjuures on arvestatud mulla ladustamise perioodiga kuni 3 aastat. Allesjäänud kattekiht kooritakse buldooseri või frontaallaaduriga ning ladustatakse katendi puistangutesse. Kaevandamise mäetehnilised tingimused ei ole keerulised. Juurdepääs alale on hea – tolmuvaba kattega Mihkli-Oidrema maantee, mida mööda saab Pärnu-Lihula tugi- maanteele, jääb taotletava mäeeraldise vahetusse lähedusse. Kattekiht on õhuke (maksimaalselt 0,5 m), millest keskmiselt 30 cm moodustab rähkne moreen. Kasuliku kihi keskmine paksus on 9,6 m. Kasuliku kihi lamam jääb 8,9 m abs kõrgusele. Kaevandamisele asumisel tuleb koorida kattekiht. Metsa-alal tuleb eelnevalt langetada puud ja juurida kännud. Kasvu- ja moreenikiht ladustatakse eraldi. Mullakiht vallitatakse kuni 3 m kõrgustesse aunadesse. Säilitamaks mulla bioloogilist aktiivsust, ei tohi aunasid tihendada. Mäetööde põhiprotsessiks on tootsa kihindi kobestamine lõhkamise abil. Sarnaselt tegutseva karjääriga, on läbilõike ülaosas lasuvat ja veetasemest kõrgemale jäävat,

keskmiselt 1,3 m paksust lõhelist ja murenenud dolokivi võimalik kaevandada ilma kivimit eelnevalt purustamata, kasutades selleks buldooserit või frontaallaadurit. Keskmiselt 8,3 m paksuse veealuse kasuliku kihi kaevandamiseks on vajalik alandada põhjavee taset karjääri põhja tasemeni selleks, et tehnika saaks töötada kuival paepõrandal. 8,3 m paksuse dolokivilasundi kaevandamine/lõhkamine ühe astmena, võimaldab saada ühtlase kvaliteediga lasu ning väiksem lõhkamiste arv oleks ka majanduslikult kõige soodsam. Kaevandamise puhul on vajalik vee väljapumpamine karjäärist, milleks taotleb arendaja vee erikasutusloa. Seniste kaevandamis-kogemuste andmeil on väljapumbatava vee kogused väikesed. Väljapumbatavat vett on äravoolukraavi või selleks rajatud torustiku abil võimalik juhtida Veltsa maaparandus-süsteemil paiknevate kuivenduskraavide abil Vanamõisa/Veltsa jõkke. Lähim kraav jääb karjääri kirdenurgast ~400 m kaugusele kirde suunas. Käära kraav, kuhu suunatakse tegutsevast Tarva karjäärist väljapumbatav vesi, jääb Tarva III karjäärist 550 - 650 m kaugusele loode ja lääne poole. Enne karjäärist väljapumpamist, lastakse veel settebasseinis selgineda. Karjääri valguva vee koguse vähendamiseks on soovitatav paigutada karjäärisüvendi servadesse killustiku tootmisel tekkivaid sõelmeid. Väikese veejuhtivusega pinnasest veetõke takistab külgsuunast tuleva põhjavee karjääri imbumist. Põhjavee sissevoolu vähenemise tõttu väheneb selle võrra ka väljapumbatava vee kogus, koormus äravooluteele ja põhjavee alanduse ulatus. Sarnast meetodit kasutatakse ka tegutsevas karjääris, kus sõelmeid tekib kaevandaja sõnul ligikaudu 30% mäe-massist. Kaevetööde lõppedes peatatakse vee välja pumpamine karjäärist ning veetase saavutab oma algse taseme. Põhjavee eeldatav tase pärast maavara ammendamist jääb ligikaudu 17 m abs tasemele. Kaevis purustatakse ja sorteeritakse (sõelutakse) karjääri territooriumile paigaldatud mobiilse purustus-sorteerimissõlme abil. Purustus-sorteerimissõlm paigutatakse karjääri süvendisse. Tarbimiseks ettevalmistatud toodangu ladustamine kuhilatesse (või vahetult tellijate kalluritele) ja kuhilatest kalluritele toimub kopplaaduri abil. Transpordi- vahenditena kasutatakse kaasaegseid kallurautosid. Väljaveoteena saab kasutada mustkattega Mihkli-Oidrema maanteed, mis viib ~4 km kaugusel kulgevale Pärnu-Lihula kõrvalmaanteele. Tarva III dolokivikarjääris lubjakivi kaevandamise jäätmekava on lisatud taotlusele. 6. Kavandatava kaevandamise keskkonnamõju võimalik ulatus, maapõues

tekkivate võimalike muutuste ennetamiseks ja vähendamiseks rakendatavad

abinõud.

Maavara kaevandamine mõjutab alati keskkonda. Antud piirkonna eripära arvestades on karbonaatkivimi kaevandamisel peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks mõju pinna- ja põhjaveele, puur-lõhketöödest põhjustatud maavõnked, müra, tolm, ning maastikupildi visuaalne muutumine. Kuna tegemist saab olema tööstusmaastikuga, jätab karjäär vahetult pärast mäetööde lõppu visuaalselt korrapäratu mulje. Maastiku väärtus taastub või tõuseb, kui pärast kogu varu väljamist karjäär korrektselt korrastatakse, antud juhul tehisveekoguks. Kaevandamise mõju veerežiimile ja -kvaliteedile ning abinõusid võimalike muutuste ennetamiseks ja vähendamiseks on detailselt käsitletud Tarva III dolokivikarjääri taotluse raames läbi viidud hindamise käigus (Tarva III dolokivikarjääris kaevandamisega kaasneva mõju veerežiimile ja -kvaliteedile eksperthinnang (töö nr 21/3494))(lisatud). Kaevandamise mõju ümbritsevale keskkonnale ning abinõusid

võimalike muutuste ennetamiseks ja vähendamiseks on detailselt käsitletud samas maardlas ja samadel tingimustel Tarva dolokivikarjääri laienduse taotluse raames läbi viidud keskkonnamõju hindamise käigus. Aruanne kiideti heaks Keskkonnaameti 03.10.2018 kirjaga nr 6-3/18/5547-9. Aruannetest selgub, et leevendusmeetmete rakendamisel ei avalda kavandatavad tegevus põhja- ja pinnaseveele, keskkonnale ja piirkonna elanikele olulist negatiivset mõju. Maavara kaevandamise loa taotlejana kinnitame, et tagame taotletaval mäeeraldisel kaevandamisel kõrge töökultuuri ning keskkonnamõju seiramist ja vastavate leevendusmeetmete rakendamise. Keskkonnaamet toob oma 18.01.2021 kirjas nr DM-112463-4 välja, et taotlusele on vajalik lisada karjäärivee juhtimiseks karjääri kirdenurgast ~400 m kaugusele jäävasse maaparandussüsteemi VELTSA (TTP-387) (kood 5111610020081001) täiendava kraavi rajamiseks eelnevalt Kure (33403:001:0226) ja Linnamaa (33403:001:0028) kinnistute nõusolekut (vastavalt lisale „Tarva II veeloa taotluse plaan“). Lisaks peab kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee juhtimiseks maaparandussüsteemi vastavalt keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele nr 61 (edaspidi määrus nr 61) „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused1“ § 9 lõikele 4 olema Põllumajandusameti kooskõlastus maaparandusseaduse kohaselt. Kinnitame, et tegeleme nende kooskõlastuste saamisega ja lisame need esimesel võimalusel menetluse käigus. Maavõnked

Puur-lõhketöödega raimamise peamiseks negatiivseks keskkonnamõjuks on maavõnked ja kivimikildude laialipaiskumine. Lõhketöödest tekkinud ülenormatiivsed maavõnked võivad praktika põhjal kujutada ohtu lähedalasuvate konstruktsioonidele reeglina kuni 400 m kaugusel lõhkamiskohast. Kivimikildude laialipaiskumine on ohtlik ennekõike ohuraadiuses viibivate inimeste tervisele ja varale. Vastavalt Lõhkematerjaliseaduse §42 punktile 2 peavad lõhketöö parameetrid ja kasutatavad kaitsevahendid vältima lõhketöö ohualasse jäävate seadmete kahjustamist lööklaine, kildude laialipaiskumise ning seismilise võnkumise mõju eest. Lõhkamisel tekkiva maavõngete mõju vähendamiseks on soovitatav kasutada lühiviitlõhkamist, millega tagatakse vähim korraga lõhatav lõhkeaine kogus. Lõhketöid viib karjääris läbi vastavat litsentsi omav ettevõtte, kes peab arvestama nii karjääri geoloogilisi tingimusi kui ka maavõngete suhtes tundlikke objektide kaugust lõhketöödest ja muid objektide iseärasusi ning vastavalt sellele koostab ka puur-lõhketööde passi. Vajadusel seirata maavõngete levikut seismograafidega, mis paigaldatakse maavõngete suhtes tundliku objekti külge või vahetus lähedusse. Tundlike objektide läheduses kasutada väiksemaid lõhkeaine koguseid. Laialipaiskuvate kivimikildude ohu vältimise lihtsaim moodus praktikas on lõhkamise ajal kasutada valveposte, takistamaks inimeste viibimist ohualas. Lisaks eelnevale tekitab dolokivi kaevandamine nii tolmu kui müra. Arendaja taotleb koos maavara kaevandamise loaga ka õhusaaste luba ning tolmu ja müra levikut on hinnatud ja modelleeritud õhusaasteloa taotluse osas. Rakendatavad soovitused vastavalt Tarva dolokivikarjääri laienduse KMH-le:

- Veealanduse leviku ulatust saab vähendada, kui järk-järgult (vastavalt kaevandamise

arengule) kasutatakse killustiku tootmisel tekkivaid sõelmeid karjääri nõlvade täiteks -sellega vähendatakse paekivi lõhedest karjääri valguva vee kogust, väheneb ka väljapumbatava vee kogus ja väheneb veealanduse ulatus karjäärist väljapool;

- Otstarbekas on vee erikasutusloaga sätestatud talude kaevude veetasemete ja vee kvaliteedi seire;

- Senised analüüsid on näidanud, et karjäärist väljapumbatud heitvesi erineb looduslikust põhjaveest suurema heljumisisalduse ja mõnevõrra suurema kareduse poolest. Samas ei ületata piirnorme heljumi ja naftaproduktide sisalduse osas. Soovitatav on heitvee analüüsimine suubumisel Vanamõisa jõkke.

- Leevendusmeetmena sätestada, et lõhketööde läbiviimise aeg jääb tööpäevadele ajavahemikus 9:00-17:00;

- Õhusaaste vähendamiseks nii karjääris kui ka selle lähiümbruses, oleks otstarbekas kuival ajal töötades vajadusel karjääri siseteid kasta.

Halli käpa ümberasustamine

Keskkonnaamet täpsutab oma 18.01.2021 kirjas nr DM-112463-4, et enne kaevandamise ettevalmistavaid töid tuleb teha kindlaks halli käpa täpne kasvukoht ja arvukus ning leida sobiv ümberasustamise koht. Selleks tuleb tellida vastav ekspertiis. Selleks, et ümberasustamine saaks korrektselt teostatud, tuleb ümberasutamise koha maaomanikult saada nõusolek sellele maaüksusele taimede ümberasutamiseks. Ekspertiis tuleb läbi viia halli käpa õitsemise ajal juunis. Ekspertiis ja maaomaniku nõusolek tuleb Keskkonnaametile esitada koos ümberasustamise loa taotlusega enne kaevandamise ettevalmistamist. Töödega võib halli käpa kasvukohas alustada pärast ümberasustamise loa saamist ja ümberasustamise teostust. 7. Kaevandatud maa korrastamine

Vastavalt maapõueseadusele tuleb pärast varu ammendamist kaevandatud maa kaevandamise loa kehtivusaja jooksul korrastada. Korrastamine toimub loa andja määratud tingimuste kohaselt selleks koostatud projekti järgi. Mäeeraldiselt eemaldatud kattekiht tuleb praegusel juhul säilitada ja kasutada kogu ulatuses korrastamisel. Arvestades taotletava mäeeraldise lamami kõrgusi ja mäeeraldise hüdrogeoloogilisi tingimusi on korrastamise suund pärast veetaseme alandamise lõpetamist tehisveekogu rajamine. Sealjuures tuleb jälgida, et veekogu sügavus oleks valdavalt üle 2 m, mis välistab selle hilisema kinni kasvamise. Nimetatud tingimus saab antud juhul kogu varu väljamisel ka täidetud, kuna oodatav veekogu keskmine sügavus pärast pumpamise lõpetamist ja vee tagasi valgumist kaevandatud alale on ~8 m (oodatav veetase abs ~17 m). Korrastamise käigus on võimalik kasutada teenindusmaale ladustatavat või vahelaota ladustada katendit nõlvade või ranna moodustamiseks. Veealuste nõlvade moodustamisel katendist tuleb need stabiilsuse tagamiseks rajada vastavalt kasutatava materjali ohutule püsikaldenurgale, mis katendi puhul on 1 : 5 - 1 : 3. Arvestades keskmist kõrguste vahet kaevandamata ja kaevandatud osa vahel 8 m ja täidetava nõlvaterviku perimeetrit ~1 555 m võib eeldada, et arendajal on selline materjali maht (minimaalselt ~235 tuh m3) katendi

(~78 tuh m3) ja sõelmete (~30% kaevise mahust ehk ~395 tuh m3) arvel karjääris olemas, seega täiendavat materjali pole vaja karjääri lisaks tuua. Mäeeraldise teenindusmaale ja veekogu nõlvade veepealsele osale laotatakse mäeeraldiselt kooritud kasvukiht ~15 cm paksuse kihina, millele külvatakse heintaimede seemnesegu (kokku ~3,5 ha). Selleks läheb vaja ~6 tuh m3 katendit. See osa kasvukihti on mäeeraldisel olemas ja mulda ei ole vaja mujalt juurde tuua. Tavapärase lubja- ja dolokivikarjääri korrastamise maksumus ühe hektari kohta mitte täieliku täitmise puhul on ~9 tuh eurot (tänases vääringus). Tarva III dolokivikarjääris võib korrastamise maksumus suureneda, kui korrastamise projektiga otsustatakse karjäär osaliselt täita. Seega antud ala korrastamise maksumus jääb minimaalselt suurusjärku ~153 tuh eurot. Korrastamistööde kulu saab vähenda mäetööde optimeerimisega, st vältida võimalikult suures mahus katendi ümberpaigutamist ja laotada see võimalusel vahelaota mäeeraldise külgedele. Tabel 7.1 Korrastatud ala hinnanguline kõlvikune jaotus

Kõlvik Pindala, ha

Veekogu ~13,5

Rohumaa ~3,5

Kokku 16,85 Soovin loa välja andmist digitaalselt. Taotleja: Hans Toode / allkirjastatud digitaalselt /

Raho Osaühing Juhatuse liige Seletuskirja koostas (seisuga 13.06.2021. a): Jako Stein / allkirjastatud digitaalselt /

OÜ Inseneribüroo STEIGER Mäeinsener

Maavarauuringud OÜ

TARVA DOLOKIVIKARJÄÄRI LAIENDAMISE KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ARUANNE

Tellija

Kivikandur OÜ

Töö nr 18-135

Juhtekspert

Ain Põldvere litsents KMH0137

/allkirjastatud digitaalselt/

Tartu 2018

SISUKORD

1. Sissejuhatus…………………………………………………………………. 4 2. Tarva karjääri senine tegevus…………………………….……………….... 7 3. Kavandatav tegevus (Tarva karjääri laiendamine).………………………... 10 4. Kavandatav tegevus keskkond…………………………………………….. 11 4.1. Looduslik keskkond…………………………….……………………....... 11 4.1.1. Maastik………………………………………………………………… 11 4.1.2. Geoloogiline ehitus……………………………………………………. 11 4.1.3. Hüdrogeoloogilised tingimused……………………………………….. 11 4.1.4. Kliima ja looduslikud pinnaveekogud………………………………... 13 4.1.5. Elustik………………………………………………………..……….. 13 4.2. Sotsiaal-majanduslik keskkond………………………………………. ... 14 4.2.1. Asustus ja veevarustus………………………………………………… 14 4.2.2. Teedevõrk……………………………………………………………… 15 4.2.3. Majandus………………………………………………………………. 15 4.2.4. Maaparandus…………………………………………………………… 15 4.2.5. Kaitsealad………………………………………………………………. 15 5. Keskkonnamõjude analüüs ja leevendusmeetmed…………………………. 18 5.1. Vee väljapumpamise mõju põhjavee tasemele, veetarbimisele, alternatiivide võrdlus…………………………………………………………..

18

5.2. Heitvee kvaliteet ja vee väljapumpamise mõju vooluveekogudele………. 27 5.3. Veealanduse mõju Karinõmme looduskaitsealal asuvate soosetete veerežiimile……………………………………………………………………

30

5.4. Karjääri laiendamiskava mõju Natura 2000 aladele (Natura hindamine)……………………………………………………………………...

33

5.4.1. Üldteave…………………………………………………………………. 33 5.4.2. Kavandatava tegevuse lühiiseloomustus (sh alternatiivid, mõjuala piiritlemine ja ulatus……………………………………………………………

35

5.4.3. Kavandatava tegevuse poolt mõjutatavate Natura 2000 elupaigatüüpide kirjeldus………………………………………………………………………...

38

5.4.4. Kavandatava tegevuse seos Natura alade kaitse korraldamisega……….. 45 5.4.5. Mõju hindamine Natura terviklikkusele ja kaitse-eesmärkide saavutamisele…………………………………………………………………...

45

5.4.6. Eeldatav mõju Karinõmme ja Madissaare ning Lihula loodsaladele ning Tuhu-Kesu linnualale………………………………………………………….

45

5.5. Karjääri tööga ja transpordiga seotud müra mõju inimeste tervisele ja heaolule…………………………………………………………………………

59

5.6. Karjääri tööga ja transpordiga seotud müra mõju elusloodusele………….. 63 5.7. Karjääri tööga ja transpordiga seotud õhusaaste mõju inimeste tervisele ja heaolule…………………………………………………………………………

63

5.8. Lõhketööde, sh vibratsiooni mõju inimese tervisele, heaolule ja ehitistele……………………………………………………………………….. 5.9. Transpordi mõju Mihkli Oidrema maanteele, liiklusohutusele…………....

64 66

5.10. Mõju maastikule, elusloodusele ja haritava maa viljakusele karjääri laienduse lähiümbruses………………………………………………………..

67

5.11. Hinnang kaevandatud ala korrastamisele ja sellega kaasnevatele muutustele……………………………………………………………………..

67

5.12. Hinnang võimalikele avariidele tootmistsüklis ja keskkonnariskidele…. 68 5.13. Hinnang kaevandamise ja tootmisega tekkivate jäätmete, nende

kõrvaldamise, ladustamise ja taaskasutamise kohta…………………………… 69 5.14. Hinnang kavandatava tegevuse seostele strateegiliste planeerimisdokumentidega…………………………………………………….

69

5.15. Alternatiivide hinnang………………………………………………….. 73 5.16. Leevendus- ja seiremeetmete kokkuvõte………………………………… 74 6. Ülevaade KMH aruande avalikustamisest…………………………………. 75 7. Aruande ja hindamistulemuste kokkuvõte………………………………… 76 Kasutatud materjalid………………………………………………………….. 84 Lisad Lisa 1. Tarva maardlas Tarva dolokivikarjääris kaevandamise keskkonnamõju hindamise programm (koos heakskiitmise otsusega). Eesti Geoloogiakeskus OÜ (eraldi köide).

Lisa 2. Tarva dolokivikarjääri ümbruse pinna- ja põhjavee uuring ning karjääri kaevandamisel põhjaveega seotud keskkonnamõjude hindamine (töö sisaldab lisana ka Tarva dolokivikarjääri seirepuurkaevu (kat nr 55717) geofüüsikaliste mõõtmiste aruannet). Eesti Geoloogiakeskus OÜ (eraldi köide)

Lisa 3. Tarva dolokivikarjääri ümbruse pinna- ja põhjavee uuring. Eesti Geoloogiakeskus OÜ (eraldi köide)

Lisa 4. Keskkonnamüra taseme mõõtmised. Tarva karjäär. Terviseameti Tartu labor (eraldi köide)

Lisa 5. Tarva dolokivikarjääri KMH protsessi raames müralevi mõõtmine ja tulemuste interpreteerimine. Alkranel OÜ (eraldi köide)

Lisa 6. Müra modelleerimine dolokivi kaevandamisel Tarva dolokivikarjääris. Alkranel OÜ (eraldi köide) Lisa 7. Tarva KMH aruande avalikustamise ja täiendamisega seotud dokumendid. Maavarauuringud OÜ (eraldi köide)

4

1. SISSEJUHATUS Kivikandur OÜ poolt kaevandamise loa nr L.MK.PM-201509 muutmise taotluse (lisa 1-1) alusel on Keskkonnaamet 14.10.2014. a kirjaga nr PV 10-5/14/13407-7 (lisa 1-2) algatanud keskkonnamõju hindamise (KMH), et välja selgitada Tarva dolokivikarjääri laiendamisega (joonis 1) kaasnevad negatiivsed mõjud ümbritsevale keskkonnale. Keskkonnaamet pidas KMH algatamisel eriti oluliseks, et keskkonnamõju hindamise käigus muu hulgas:

• seiratakse Karinõmme looduskaitsealal asuva madalsoo veetaset; • selgitatakse välja kuivenduse tegelik ulatus (modelleerimine, hüdrogeoloogilised

uuringud, senised kogemused jne); • seiratakse mõjupiirkonnas asuvate kaevude veetaset (sh. mõõdetakse kaevude

sügavust); • selgitatakse välja lõhkamisega kaasneva müra ja vibratsiooni tegelik ulatus ja mõju

suurus; • selgitatakse välja maavara transpordiga kaasneva müra ja õhusaaste (tolmu) tegelik

ulatus ja mõju suurus. KMH programmi avalik arutelu toimus 04.09.2015 (lisa 1-6; 1-7) ja programm kiideti Keskkonnaameti poolt 11.04.2016 heaks kirjaga nr 6-3716/3630-4 (lisa 1-16). Käesolevas KMH protsessis on arendajaks (kaeveloa taotlejaks) Kivikandur OÜ, otsustajaks (kaeveloa taotluse menetlejaks) ja KMH järelevalvajaks Keskkonnaamet ning KMH läbiviijaks Maavarauuringud OÜ. Programmi kinnitamise ajal oli KMH läbiviijaks riigile kuuluv osaühing Eesti Geoloogiakeskus, mis likvideeriti seisuga 31.12.2018. Töögrupp (juhtekspert Ain Põldvere) lähtus KMH läbiviimisel ja aruande koostamisel heakskiidetud programmist. KMH aruande koostasid Ain Põldvere (Maavarauuringud OÜ; geoloogia- ja mäeinsener, keskkonnaekspert, litsents KMH0137) ja Katrin Erg (Maavarauuringud OÜ; hüdrogeoloog, MSc geoökoloogia, PhD tehnikateadused), aruandes esitatud Natura asjakohase hindamise koostasid Elar Põldvere (Alkranel OÜ, PhD keskkonnatehnoloogia) ja Kaari Susi (Alkranel OÜ, keskkonnaspetsialist). Konsultantidena olid kaasatud Rein Perens (geoloogiainsener-hüdrogeoloog, MSc rakendusgeoloogia), Valeri Savva (hüdrogeoloog, hüdrogeoloogiline modelleerimine) ja Angela Notton ( diplomeeritud mäeinsener, mäetööde juht). KMH käigus viidi läbi Tarva karjääri ümbruse pinna- ja põhjavee uuring. Esimene seirearuanne koostati 2017. a esimeses kvartalis: „Tarva dolokivikarjääri ümbruse Pinna- ja põhjavee uuring ning karjääri kaevandamisel põhjaveega seotud keskkonnamõjude hindamine“, OÜ Eesti Geoloogiakeskus, autorid Merle Truu ja Marko Häelm (lisa 2). Kogu eelneva seire kokkuvõttev aruanne koostati 2017. a kolmandas kvartalis: „Tarva dolokivikarjääri ümbruse pinna- ja põhjavee uuring“ (OÜ Eesti Geoloogiakeskus, autorid Katrin Erg ja Siim Tarros, lähteülesande koostas Merle Truu (lisa 3). Siluri veekompleksi põhjaveeteetaseme seireks rajati Tarva karjääri laienduse lõunapiirile ca 20 m sügavune vaatluspuurkaev (katastri nr 55717; joonis 1), soosetete veekihi veetaseme

Soku peakraav

Madissaare LKA

Karinõmme LKA

Lihula MKA

Korise PK

Linnamäe Pk (kta nr 13442)

Linnamäe SK

Inso (Intsu) SK

Vanatoa SK Vanatoa PK

Korise SK

Jaagu SK Jaagu PK

Tarva elamute PK (kat nr 7937)

Töökoja PK (kat nr 6165)

Männiku PK

Raja PK

Tohtri SK

Raja SK

Soosetete VP

Kuuse SK Tammiku-Sanderi SK

Puurkaev (kat nr 55717)

Soku kraavi VP

Lubja SK Lubja PK

Tarva Tarva II

Tarva laiendus

M ihkli-

Oidrem a m

nt

0 km 0,5 km

Mihkli-Oidrema mnt

Riigi reservmaa

Tarva karjäär

Nunna

KoriseViidase

Käära

Viidase

Vainu

Mätiku

Tamme

Varbla mk 206

Joonis 1. Ülevaade Tarva karjääride (markeeritud punase joonega) ümbrusest (asustus, kaevud, kaitsealad). SK-salvkaev, PK-puurkaev, VP- veeseire vaatluspunkt. Punase kirjaga on märgitud kaevud ja vaatluspunktid, kus veetaseme mõõtmiseks kasutati seire käigus automaatandureid. Mõõtkava 1:15 000. Alus: ortofoto (03.05.2017) Maa-ameti geoportaalist.

6

mõõtmiseks paigutati Karinõmme looduskaitseala piirile plasttoru, nelja vaatluspunkti paigutati veetaseme mõõtmiseks automaatandurid, viidi läbi piirkonna kaevude revisjon, kaevudest, karjääri veest ja karjäärist väljajuhitavast veest võeti veeproovid, mis analüüsiti Eesti Geoloogiakeskuse laboris. Vaatluspuurkaevus nr 55717 tehti geofüüsikalised mõõtmised ja koostati aruanne „Tarva dolomiidikarjääri seire puurkaevu kat nr 55717 geofüüsikalised mõõtmised“, OÜ Eesti Geoloogiakeskus, autor Siim Tarros.Geofüüsikaliste mõõtmiste aruanne on esitatud esimese seirearuande lisana (lisa 2). KMH käigus mõõtis Terviseameti Tartu labor karjääri tööga ja lõhkamisega kaasnevat müra taset: „Keskkonna müra taseme mõõtmised“ (teostaja Peeter Saarelaid; lisa 4). Müra mõõtmisi on interpreteeritud Alkranel OÜ poolt töös „Tarva dolokivikarjääri KMH protsessi raames müralevi mõõtmine ja tulemuste interpreteerimine“ (autor Elar Põldvere; lisa 5). Lisaks müra mõõtmisele koostas Alkranel OÜ töö: „Müra leviku modelleerimine dolokivi kaevandamisel Tarva dolokivikarjääris“ (autor Tanel Esperk; lisa 6). KMH aruandes antakse ülevaade Tarva karjääri senisest ja kavandatavast tegevusest, ümbritsevast keskkonnast, eeldatavalt mõjutatavatest keskkonnaelementidest, kavandatava tegevusega kaasnevatest negatiivsetest keskkonnamõjudest ja nende leevendamisvõimalustest, võimalikest alternatiividest.

7

2. TARVA KARJÄÄRIDE SENINE TEGEVUS Tarva dolokivikarjäärid asuvad Pärnumaal Lääneranna (varasemalt Koonga) vallas Tarva külas.

L i b a t s e

Lan ge rma p kr O

e s e r a b a

E n g e

K o d e s m a a

Kodes maa

Li ba ts e

Oes e Enge

A ne

le m

a k

r

P ö ö r a v e r e

E ng

e so o

Tüh jas m a

Ud uv ere p kr

Aras e Sa lu

Pär nu

le nnuv

ä li

N u r m e

E a m e t s a

Sauga

p kr

Rida le pa

oj a

Eerma

P ä r i v e r e

K u r e n a

Il lu m v

R ä ä m a r a b a

R ää

guo ja

Kilksa ma p kr

K i l k s a m a

R ä ä g u

o ja

T aid

ra pk r

Elbu o ja

V ah

tm äe

p kr

E a v e r e

E lb

u o

ja

H A L I N G A

PÄRNU-JAAGUPI

Ha l inga m k

Kondi

Anelem a

A ng

oja

Ane le ma k r

A n e l e m a

Soos a lu

Val i s tre

P a r i s s e l j a

Kangru

M a i m a r a b a

Are j

Ang oja

E lbu

o ja

K a

ld a

N i i d u

Are

E l b u

Ta rv a

Hal inga Loom s e

M aima M aim

a p kr

Eens e p kr

M äe

P õld etaguse pkr

K o

de s

m aa

s oo

S a a r i

Jõ õp re so o

N u r m e r a b a

E l b u r a b a

Künnam e ts a m v

T ai

d ra

p k

r

H a l i n g a

K a n g r u

Tõ rdu

Ha atsa p kr

H a atsa

p kr

E r t s m a Erts m a

Roodi m v

Kuninga

Ha lin ga

V a h e n u r m e R o o d iVahenu rm e

o ja

H a

l in ga

pkr

Põld etag use

K õ

vero ja

N a

rav ere o

ja

L an ge

rm a p

kr K e s u r a b a

pk r

L a n g e r m a

Põld etag use pkr

Pal l ik a

Langerma

Kabl im a

N a

ra v

er e

Pik anõm m e mv

Tam m is te mk

PÄRNU

PÄRNU J

Pärnu lennuv äl i

s adam

L i iv am äe neem

R ä ä m a r a b a

T a m m i s t e

Pärnu

Pärnu k aubajaam

Niidu mv

Aud ru mk

Tuu ras te o ja

Uru ste oja

Kih lep a ra b a

K i h l e p a

K õ i m a S a u l e p a

T u u r a s t e

Pä rnuAUDRU J

S AU GA J

A U D R UPo tts epa m v

M a l d a

Ullas te p kr

R i d a l e p a

L e m m e t s a

Sanga mv S AU

G A

J

U ll

as te

AUDRU J

P a p s a a r e

Audru

P i ts

alu p kr

A ud

ru j

M aim

a p

kr

K õ i m

a r a b a

M a

i m a

r a b

a

LAVASSAARE Rida le pa

oj a

K õ

vero ja

Kõveo ja

V a l g e r a n n a

Kiv i m v

AUDRU J

J õ õ p r e

L aism

a pkr

Oa ra

O a r a

o ja

o ja

J oonus e

Võrung i

Tamm e

Õepa

Na is s oo

L av

assa ar

e jv

M a

i m a

r a b

a

M a i m a

Sepa

Pits alu

Ava ste

V e eNaarts e

Pe re

o ja

Vee

He lenurme

S õ õ r i k e Sõõ rik e

Kõi ma

V ak

alep a p

kr

T am

m aru

pkr J õõp re m v

J õõpre k irik

K u

hu k

r

Jä nistve

re kr

S al

ev e

re k

r

K ii sam

aa p

kr

K a s e r a b a

L a i s m a r a b a

L aism

a pkr

S uit su p kr

Hõbeda

Vak al epa

Ura

S oontag ana so o

T a m m a r u

Allik a j Ava ste

oja

K ä r j e s o o

S o o n ta g a n a so o

Paras m aa

K ä

rbu k

r

E a s s a l u r a b a

A r u v ä l j a

A h a s t e

A U D R U

P õ l d e o t s a

M alda

Uru ste oja

P õ h a r a

K ä r b u L i i v a

K i isam

aa p

kr

K o o n g a

V õ i t r a Karupa

M aik s e

K O O N G A Koonga

Sa lev ere

U r a

P i k a v e r e

S a l e v e r e

Is k a

I r t a

J än is tv e re

Ki is am aa

Kuhu

S o e v a

N ed

rem a kr

Oa ra o jaN e d r e m

a a

r a b a

N e d r e m a

K a l l i Ka l l i

p kr

Kibu ra

J ä rv e

Pi is u

m e ts n ik Koonga m v

S uitsu

A V A S T E

S O O K A I T S E A L A

M i h k l i V

an am

õi sa

j

E m m u

T a r v a

K u r e s e Em mu

Tarv a

Ku res e

V an

am õisa

j

Vastupea

S oku

kr

I rta

Nä ts i p kr

N ä

ts i kr

Nä ts i p kr

N ä t s i r a b a

Ned rema jvNäts i

N Ä T S I - V Õ L L A

S O O K A I T S E A L A

Rab av

ere k

r

Pean ts e

L õ p e

R a b a v e r e

Lõpe

Rabav e re

Van am

õis a j

Võitre k r

Urita k r

U r i t a r a b a

Ve lts a

Uri ta

Võitra

M ihk l i k i rik

V õ

l l a r a

b a

P A

AD RE

M A

J

S uu revä lja pk r

Jä ru

m ets

a k r

T õ h ela jv T õ h e l a

r a b a

M usto ja

K i r a s t e

M ust

o ja

Nä ts i p kr

Pun ao ja

Võ lla ra b a

K i d i s e

Kanam ardi

Pal atu

Pun ao ja

N ä

ts i p

kr

M usto

ja

Pa im v e re

M us tu m v

S oku kr

Karinõm m e

Oidrem a

T u h u s o o

M ä n n i k u s t e

T õ h e l a

A l u

m e ts n ik

M än

niku o

j a

E r m i s t u

a a

jLee ts aare m v

R a m m u k a

Ermistu jv

Jä ru

m et

sa k

r

T õ h e l a

r a b a

E r m

i s t u

T Õ S T A M A A

J ää rum e ts a m v

s o o

Kas tna k irik

N e i t s i r a b a

Uru ste oja

T uu ras te o ja

S o o m r a E a s s a l u

Kae lepa mv

Ha lin ga pkr

Kõ vero ja L i h u l a r a b a

V an

am õisa

j

Anelema

Tarva

5 km

Koonga

0 km

Joonis 2. Tarva karjäärid Eesti Baaskaardil. Lähimad paekarjäärid on Koonga (ca 8 km) ja Anelema (ca 32 km). Tarva karjääris on dolokivi kaevandatud alates 2009. aastast (kaevandamise luba nr L.MK.PM-201509), Tarva II karjäärist alates 2010. aastast (kaevandamise luba nr L.MK/318492). Tarva karjääri pindala on 5,57 ha, Tarva II karjääri pindala 0,79 ha. Karjäärid moodustavad ühtse kaevevälja. Seisuga 01.01.2018 on Tarva karjääri kaevandatav jääkvaru 115 tuh. m3 ja Tarva II karjääri kaevandatav jääkvaru 0 tuh. m3 ehk viimase varu on ammendunud (joonis 3).

8

Joonis 3. Ülevaade Tarva ja Tarva II karjäärist (punased jooned markeerivad mäeeraldiste piire) ja kavandatavast laiendusest (markeeritud kollase joonega) ortofotol (03.05.2017). Tarva II karjääri ja valdavas enamuses Tarva karjääri varust on seisuga 01.01.2018 ammendunud. Varuga ala markeerib sinine sakkjoon. Tarva karjääri kaeveloa alusel on tööaeg piiratud tööpäevadel ajavahemikule 7.00-23.00 ja lõhketööde läbiviimine tööpäevadel ajavahemikule 9.00-17.00. Tarva II karjääri puhul kaeveloaga ajalisi piiranguid pole seatud. Dolokivi on kobestatud puur-lõhketööde abil (teenus ostetakse sisse), töödeldud killustikuks mobiilse purustus-sõelumissõlmega. Purustus-sorteerimissõlm on asunud karjääri süvendis kuival paepõrandal. Karjääri tehnikaks on kaasaegsed ekskavaatorid, frontaallaadurid, materjali veoks enamasti poolhaakega kallurid. Töödeldud materjali valdav vedu on toimunud tolmuvaba kattega Mihkli–Oidrema maanteed mööda Pärnu–Lihula tugimaanteele. Kaevandatud on tsükliliselt, st enne igakordset karjääritööde alustamist on karjääri kogunenud vesi välja pumbatud ca 10 m abs. kõrguse (kogujasüvendi) tasemeni ja suunatud kogujasüvendist lääne pool asuvasse Soku maaparanduskraavi, mis põhja pool suubub Vanamõisa jõkke. Karjääritööde ajal on veetaset hoitud kogujasüvendi tasemel – ülejäänud kaeveala põrand jääb sel ajal veetasemest kõrgemale. Ülevaade karjääri seisundist 2017. a novembris on esitatud fotol 1.

9

Foto 1. Ülevaade Tarva karjääri seisundist 2017. a novembri vaatega keskosa paeastangult põhja-loode suunas. Esiplaanil lõhatud paelasu. Taamal paesein, millel asub pumpla. Piisava koguse toodangu valmimise järel vee väljapumpamine lõpetatakse ja ajapikku tõuseb vesi karjääris loodusliku tasemeni ehk keskmiselt 17 m abs kõrguseni. Maksimaalselt on aastas kaevandatud dolokivi ca 122 tuh. m3. Sõelmed, mis pole kasutust leidnud, on paigutatud kaevandatud alale, käesolevaks valdavalt põhja- ja idapiirile (joonis 3), olles karjääri valguvale veele tõkkeks. Valdavalt mäeeraldise põhjapiirile on moodustatud katendist vall, mis toimib müra tõkkena. Kivikandur OÜ-le on välja antud vee erikasutusluba nr L.VV/325280. Loas sätestatu põhjal on mõõdetud veetaset neli korda aastas Korise, Intsu, Jaagu, Tohtri, Männiku ja Kuuse kinnistutel (joonis 1) asuvates salvkaevudes. Korise, Intsu, Jaagu ja Kuuse salvkaevust on võetud vee kvaliteedi kontrollimiseks proove kord aastas (määratud on pH, üldkaredus, nitraatide ja üldraua sisaldus, hägusus ja PHT – permaganaatne hapnikutarve). Karjäärist Soku maaparanduskraavi suunatava heitvee seisundi kontrollimiseks on neli korda aastas võetud väljalasu veest proovid ja määratud heljumi ning naftaproduktide sisaldus ning mõõdetud vee pH. Karjäärist välja juhitava vee seiret on Kivikandur OÜ poolt tehtud ainult nendes kvartalites, kui vee väljajuhtimine reaalselt toimus. Analüüside ja põhjaveetasemete mõõtmiste tulemused on edastatud Keskkonnaametile. Ülevaate eeldatavalt karjääride senise tegevusega seotud keskkonnaprobleemidest inimestele ja nende elukeskkonnale (veetaseme alanemisest ja vee kvaliteedi halvenemisest kaevudes, mürast) annavad KMH programm (lisa 1 ja selle lisa 1-7). Õhusaaste pole probleemiks olnud, välja arvatud juhul, kui transpordiks kasutatakse töötlemata (tolmutõrjeta) kruusateed.

10

3. KAVANDATAV TEGEVUS (TARVA KARJÄÄRIDE LAIENDAMINE) Peale senise Tarva karjääri varu väljamist kavandatakse senist tegevust jätkata läänepoolsel laiendusel (10,34 hektaril), liikudes katendi koorimisega (vallitamisega mäeeraldise piirile) ja dolokivi kaevandamisega järk-järgult lääne suunas. Koos kaeve-ee liikumisega paigutatakse edasi ka pumpla, sest äravoolukraav kuni Soku peakraavini jääb peaaegu kogu ulatuses mäeeraldisele. Kaeveluba taotletakse 25-ks aastaks ja keskmiseks aastaseks kaevemahuks 47 tuh.m3. Koos seniste karjääridega on taotletava mäeeraldise pindala 16,70 ha. Taotletaval mäeeraldisel (pindala koos seniste karjääridega 16,70 ha) on (seisuga 01.01.2018) aktiivset tarbevaru 1001,5 tuh.m3, sellest kaevandatavat varu 987,5 tuh.m3. Aktiivsest tarbevarust jääb 10,34 ha suurusele laiendusele 868 tuh.m3, millest ehitusdolokivi varu on 729 tuh.m3 (plokk 8) ja täitedolokivi varu 139 tuh.m3 (plokk 7, lasub kaheksandal plokil põhjaveetasemest kõrgemal). Taotletaval laiendusel jääb mäeeraldise alumise pinna kõrgus kogu ulatuses 10,4 m abs. kõrgusele. Mäetööde tehnoloogiline skeem jääb sarnaseks praegusega – dolokivi kobestatakse puur- lõhketöödega ja toodangut (killustiku erinevaid fraktsioone) valmistatakse mobiilse purustus- sõelumissõlmega. Muutusi ei toimu ka karjääri tehnikas – kasutatakse ekskavaatoreid, frontaallaadureid. Väljavedu kalluritega jääb toimuma mõõda senist karjääri teenindavat teed väljasõiduga mustkattega Mihkli–Oidrema maanteele ja sealt valdavalt lääne suunas Pärnu– Lihula kõrvalmaanteele seni, kuni kaevandatakse senisel mäeeraldisel. Laienduse teenindamiseks rajatakse uus karjääri tee, mis jääb senisest lääne poole. Arendaja soovib kaevandamist jätkata, alandades põhjavee taset karjääri põhja tasemeni, st tehnika töötaks kuival paepõrandal. Selline kaeveviis kindlustaks, et peale veetasemest kõrgemal asuva täitedolokivi (keskmiselt 1,4 m paksune murenenud kiht) kaevandamist saaks lõhata kõrgemargilist dolokivi kogu astangu vertikaalses ulatuses (keskmiselt 5,6 m). Selline tehnoloogiline viis on majanduslikust aspektist kõige soodsam – lõhkamiste arv on väiksem ja lõhatud lasu ühtlase kvaliteediga. Kaevandajalt saadud info kohaselt võib intensiivsel kaevandamise perioodil eeldada maksimaalselt kuni 100 reisi ehk 200 edasi-tagasi sõitu päevas ajavahemikul 7.00-19.00. Seega on maksimaalne sõitude arv ligikaudu 16 sõitu tunnis. Kaevandaja soovib võimalust töötada karjääris (valmistada killustikku) lisaks päevasele ajale aeg-ajalt ka öösel, sest intensiivsetel ehitusperioodidel ei pruugi päevasel ajal jõuda ette valmistada piisavalt toodangut. Lõhketööd ja killustiku transport toimuksid vaid päevasel ajal. Nagu seni, kavatsetakse sõelmeid kasutada nõlvade kindlustamiseks, et vähendada vee valgumist karjääri ja et korrastatud nõlvad oleksid lauged ning ohutud. Kaevandaja andmetel moodustavad sõelmed ligikaudu 30% toodangust. Kuna laienduse kaevandatav varu on ligikaudu 850 tuh.m3, siis sõelmed (mida tõenäoliselt realiseerida ei saa) võivad moodustada sellest ca 250 tuh.m3. Aktiivne kaeveala liigub järk-järgult külakeskusest eemale ja selle tõttu peaksid häiringud inimeste elukeskkonnale vähenema.

11

Kaevandatud ala nõlvad korrastatakse vastava projekti alusel juba kaevandamise käigus, veekoguks (veekogudeks) kujuneb kaeveala peale karjääritööde lõpetamist. 4. KAVANDATAVA TEGEVUSE KESKKOND 4.1. LOODUSLIK KESKKOND 4.1.1. MAASTIK Maastikuliselt paikneb Tarva maardla Lääne-Eesti paetasandikul, alvari alal, kus maapinna abs. kõrgused jäävad valdavalt 18–21 m vahemikku. Alvari ala piiravad reljeefis veidi madalamad ulatuslikud sootasandikud, kus maapinna abs. kõrgus langeb 15–16 meetrini. Reljeefi üldine langus on põhja- ja idasuunaline. 4.1.2. GEOLOOGILINE EHITUS Tarva maardla jääb alvarile, kus pinnakatte paksus ulatub ligikaudu poole meetrini. Mullakihi paksus on 0,2–0,3 m, selle alla jääva lokaalmoreeni kihi paksus keskmiselt 0,3 m. Pinnakatte all avanevad Siluri ladestu Jaagarahu kihistu dolokivid. Dolokivide pealispinna absoluutne kõrgus jääb 17,7–20,5 m vahemikku, jälgides maapinna reljeefi. Jaagarahu kihistu dolokivid ulatuvad 18,5 m sügavusele ja lasuvad Jaani kihistu domeriitidel ning savikatel dolokividel. Tarva maardla (karjääride) läbilõikes eraldatakse 2 litoloogiliselt eriilmelist dolokivi kompleksi. Läbilõike ülaosas lasub kollakashall peenekristalliline, valdavalt tihe, kuid kohati peenpoorne ja väheste kavernidega, õhukeste lainjate pruuni domeriidi kelmeliste vahekihtidega dolokivi, mis on murenenud. Nimetatud kompleksi keskmine paksus on 1,9 m. Kollakashalli dolokivi all lamab hall, valdavalt peenekristalliline, tihe, lainjate ja ebatasaste kihipindadega, kesk- ja paksukihilise tekstuuriga dolokivi. Reeglina on kivim tihe, kuid kohati on selles väikeseid kaverne ja poore. Lasundi keskmine paksus on 6,0 m. Maardla piiridesse jääva dolokivilasundi alumise pinna abs. kõrgus jääb 10,0–13,9 m vahemikku, taotletaval laiendusel 10,4 m tasemele. Maardla piiridest sügavamale jääv dolokivi on tunduvalt savikam, paksukihiline ja massiivne. Savikus ülalt alla suureneb. Alvarit ümbritseval alal moodustavad pinnakatte valdavalt soosetted, mis lasuvad vettpidavatel savikatel ja aleuriitsetel jääjärvelistel setetel. 4.1.3. HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED Vaadeldava ala hüdrogeoloogiline läbilõige koosneb järgmistest põhjaveekihtidest: 1. Kvaternaari setete põhjaveekiht; 2. Siluri põhjaveekiht. Kvaternaari setete põhjaveekihis eristatakse vettandvate kivimite geneetilise päritolu järgi järgmisi veekihte: – soosetete veekiht – bQIV; – Balti basseini setete veekiht –lgQIII; – Valdai jäätumisaegse moreeni liiva- ja liivsavilasumis sporaadiliselt leviv vesi – gQIII.

12

Soosetete veekiht (bQIV). Soosetete vesi on vabapinnaline. Karinõmme looduskaitseala soosetetesse rajatud vaatluspuurkaevu veetase on üldiselt 0,2–0,3 m sügavusel maapinnast ja kuna veekiht on aluspõhjalisest veekihist soosetete all asuvate jääjärveliste saviste ning aleuriitsete setete poolt isoleeritud (moodustavad lokaalse veepideme), on veetaseme sesoonne kõikumine soosetetes väike, jäädes poole meetri piiresse. Filtratsioonikoefitsient K on soosetetes ca 0,3 m/ööpäevas. Balti basseini setete veekihi (lgQIII) vettandvateks kivimiteks on liiva–kruusa- ja eriteralised liivasetted. Vettandvate kivimite keskmine paksus on 2–3 m. Veetase lasub 0,4–2,0 m sügavusel maapinnast, filtratsioonikoefitsient on 0,35–12,6 m/ööpäevas. Moreeni liiv- ja liivsaviläätsedes sporaadiliselt leviv vesi (gQIII) on kogu alal laialt levinud. Vettandvate kivimite paksus on valdavalt 1–2 m. Veetase lasub 0–1 m sügavusel maapinnast, filtratsioonikoefitsient on 0,16–1,2 m/ööpäevas. Pinnasevee seisund sõltub aasta ilmastikutingimustest ning veetase kõigub terrigeensete setete veekihtides väga suure amplituudiga. Olulist iseseisvat veekihti need setted ei moodusta. Vaadeldaval alal levib Siluri põhjaveekiht, mis on põhiliseks veevarustusallikaks. Geoloogilisest läbilõikest ning veetaseme ja vee keemilise koostise erinevusest lähtudes võib põhjaveekihi tinglikult jagada kaheks: Jaagarahu–Jaani ja Adavere–Raikküla veekihiks. Neid veekihte eraldavad teineteisest Alam-Siluri Jaani ja Adavere lademe vett vähe läbilaskvad domeriit ning savikad dolomiit, lubjakivi ja mergel. Jaagarahu–Jaani veekiht (S1jg–jn) levib vaadeldaval alal kõikjal. Vettandvaks kivimiks on dolomiit, mis on tihti kavernoosne ja muutub sügavuse suunas savikaks. Veekihi lasumiks on Kvaternaari setted. Alumiseks suhteliseks veepidemeks on Jaani ja Adavere lademe mergel ja savikas dolomiit, mida läbivad tektoonilised rikked ja lõhed. Seetõttu ei ole veepidavus absoluutne ja pidev. Veekihi paksus suureneb edelasse. Põhjavesi on surveline, survetugevus suureneb lõuna suunas. Põhjaveevool suundub Pärnu lahe poole. Veetase alaneb 25 meetrilt üle merepinna kuni mere tasemeni. Filtratsioonikoefitsient oleneb kivimite lõhelisusest ja kavernoossusest ning Tarva külas ja vahetusse naabrusesse jäävates S1jg–jn veekihti avavates puurkaevudes on katsepumpamiste käigus saadud deebitiks 0,7–5,7 l/s, veetaseme alandusel 0,5–5 m; kaevude erideebit on 0,14– 11,38 l/s·m. Keemiliselt koostiselt on põhjavesi valdavalt HCO3-Ca-Mg-tüüpi, mineraalsusega 0,3–0,6 g/l. Adavere–Raikküla veekiht (S1ad–rk) levib kogu vaadeldaval alal ja paikneb Adavere lademe dolomiidis ja merglis ning Raikküla lademe lubjakivis. Adavere veekiht on vett nõrgalt läbilaskev kiht. Veekihi vettpidavaks lasumiks on Jaani ja Adavere lademe domeriit ja savikas dolomiit. Alumiseks veepidemeks on Juuru–Tamsalu lademe savikas lubjakivi. Põhjavesi on surveline. Suuremal osal vaadeldavast alast on põhjaveetase ülemise, Jaagarahu– Jaani veekihi veetasemest 3–8 m sügavamal. Vettandvate kivimite filtratsioonikoefitsient muutub kümnendikust murdosast kuni 8 m/ööpäevas. Puurkaevude deebit on keskmiselt 3,2–6 l/s, veetaseme alandusel 0,7–14,4 m; puurkaevude erideebit muutub 0,22 kuni 6,17 l/s·m.

13

Põhjavesi on valdavalt Cl-HCO3-Na-Ca-tüüpi, mineraalsusega 0,36–0,95 g/l. Vee kloriidide ja naatriumisisaldus kasvab mere suunas. Küllalt tihti ei vasta põhjavee kvaliteet kloriidide ja naatriumisisalduse poolest joogivee kvaliteedinõuetele. 4.1.4. KLIIMA JA LOODUSLIKUD PINNAVEEKOGUD Piirkonna kliima on mõjutatud Põhja-Atlandil moodustuvatest tsüklonitest. Lähimad ilmajaamad asuvad 12–35 km kaugusel Virtsus, Koodus ja Pärnus. Miinuskraadid püsivad detsembrist märtsini. Aastane sademete norm on 627 mm. Sademeterikkamad on juuli–november, kuivemad veebruar–aprill. Püsiv lumikate tekib detsembri teisel dekaadil ja hakkab lagunema märtsi teisel dekaadil. Lumikatte kestus on 110–120 päeva ja selle veevaru võib olla väga erinev. Pikaajaline aastane sademete norm on 628 mm (Virtsu) kuni 746 mm (Pärnu). Kõige sademeterikkamad kuud 2017. a üheksast kuust olid märts (41,2–56,9 mm) ja aprill (43,0– 43,8 mm). Kõige kuivem oli mai (12,9–13,6 mm). Tarva karjäärile kõige lähemal asuvate vaatlusjaamade sademete andmed on toodud tabelis 1.

Tabel 1 Sademete hulk Koodu, Virtsu ja Pärnu vaatlusjaamades

Vaatlusjaam jaan. veeb. märts apr. mai juuni juuli aug. sept. okt. nov. dets. aasta Keskmine sademete hulk 1981–2010, mm

Pärnu-Sauga 60 44 44 37 37 73 79 79 67 83 75 67 746 Virtsu 52 36 36 31 30 52 66 74 64 73 67 51 628

Sademete hulk 2016, mm

Pärnu-Sauga 57,2 89,5 15,3 51,9 28,4 82,8 55,0 141,9 34,4 30,6 66,6 24,3 677,9 Koodu 55,9 66,1 10,9 46,2 25,7 62,9 37,5 122,6 31,2 41,0 57,1 36,4 593,5 Virtsu 72,4 78,5 8,6 37,0 23,0 55,6 69,3 111,4 41,7 25,8 55,1 18,5 596,9

Sademete hulk 2017, mm Pärnu-Sauga 30,9 31,5 56,9 43,0 13,0 65,1 34,4 48,4 105,9 140,4 85,3 117,8 323,2 Koodu 23,3 27,7 45,5 43,7 12,9 61,8 35,7 66,5 97,1 119,6 73,8 102,0 317,1 Virtsu 30,0 36,6 41,2 43,8 13,6 56,3 30,4 49,2 56,9 170,4 72,0 89,0 301,1

Tarva maardla (karjääride) lähiümbruses looduslikud pinnaveekogud puuduvad. Lähim, Vanamõisa jõgi, mis ei asu kogu ulatuses looduslikus sängis, jääb maardlast ligikaudu 2,5 km kaugusele ida poole. Vanamõisa jõe valgala pindala on 141 km2. 4.1.5. ELUSTIK Tarva maardla kaevandamata osal (taotletaval laiendusel) ja lähiümbruses kasvab valdavalt männimets ja põõsastik. Valdav on kastikuloo metsa kasvukohatüüp, mis esineb õhukese pinnakattega paepealsetel aladel ja kus metsa alustaimestik on liigirikas. Paeplatoo kõrgendikku (alvarit) ümbritseval liigniiskel alal levib madalsoode, siirdesoo- ja rabametsade ning vanade loodusmetsade niiskuslembene taimestik. Nendest haruldasemad on kahkjaspunane sõrmkäpp, harilik porss, harilik käoraamat, vööthuul–sõrmkäpp. Haruldasematest lindudest esineb piirkonnas hallpea rähni, musträhni, laanepüüd.

14

4.2. SOTSIAAL-MAJANDUSLIK KESKKOND 4.2.1. ASUSTUS JA VEEVARUSTUS Kavandatav tegevus jääb Pärnumaale Lääneranna valda Tarva külla. Ülevaade elamutest ja nende juurde rajatud kaevudest on esitatud joonisel 1. Kavandatavale Tarva dolokivikarjääri laiendusele lähim elamu asub kirde pool Lubja maaüksusel ligikaudu 0,7 km kaugusel. Elamu on maha jäetud. Teised Tarva küla elamud jäävad laiendusest vähemalt 1,1 km kaugele. Elanike veevarustusallikaks on Siluri põhjaveekihi Jaagarahu–Jaani veekihi (S1jg–jn) ja Adavere–Raikküla veekihi (S1ad–rk) põhjavesi. Salvkaevud ja madalamad puurkaevud avavad Siluri põhjaveekihi ülemist osa – Jaagarahu– Jaani veekihti. Salvkaevude sügavused jäävad vahemikku 1,76–4,60 m. Mitmed majapidamised on olme- ja joogivee saamiseks rajanud madalamad puurkaevud, sügavusega 13–30 m (tabel 2). Samuti varustab mitmeid majapidamisi veega puurkaev katastri numbriga 7937, mis avab Siluri veekompleksi alumist – Adavere–Raikküla veekihti. Nimetatud puurkaevu sügavus on 80 m.

Tabel 2 Tarva karjääri ümbruse kaevude nimekiri

Jrk nr

Asukoht

Kaevu tüüp SK-salvkaev; PK-puurkaev, VP-vaatluspunkt; K-kraav

Koordinaadid Maa- pinna abs

kõrgus, m

Kaevu sügavus

maa- pinnast,

m

Veetase maa-

pinnast, m

X Y

1 Tammiku-Sanderi SK 6496737,413 501002,045 18,93 3,69 1,47 3 Kuuse SK 6496707,102 501176,22 18,90 3,82 1,33 4 Männiku PK 6496750,931 501528,075 19,08 20,6 1,44 5 Raja SK 6496807,419 502392,185 19,13 1,76 0,10 6 Raja PK 6496809,276 502337,105 21,60 13.5 5,0 7 Jaagu SK 6497631,100 502330,291 21,40 3,64 0,44 8 Jaagu PK 6497629,725 502324,689 21,29 - - 9 Linnamäe SK 6497962,414 502336,377 18,81 3,67 2,18

10 Linnamäe PK 6497960,394 502350,242 18,68 13,0 - 11 Inso (Intsu) SK 6497935,938 502263,965 19,70 4,6 2,75 12 Vanatoa SK 6498057,189 502238,34 19,83 3,79 1,99 13 Vanatoa PK 6498048,873 502234,697 19,11 20,0 3,44 14 Korise SK 6498090,758 502176,48 18,39 3,25 1,97 15 Korise PK 6498067,543 502160,412 19,17 - - 16 Soku kraav kraav 6498114,49 500387,031 17,91 - 17,91 17 Tohtri talu (Otsala) SK 6496720,7 502377,3 20,00 2,75 0,86 18 Soosetete VP VP 6497115,881 500431,371 17,76 - 0,30

Vaadates keskkonnaregistris arvel olevate kaevude andmeid, võib välja tuua järgmised murekohad. Keemiliselt koostiselt on joogivee kvaliteedinõuetest kõrvalekaldumisi raua- (Fe > 0,2), fluori- (F > 1,5 mg/l) ja boorisisalduse (B > 1 mg/l) osas. Suurt fluori- ja boorisisaldust täheldatakse just Adavere–Raikküla veekihi (S1ad–rk) põhjavees. Joogivee kvaliteedi probleem on eriti terav suurematel ühisveevarustuse veehaaretel, kus kasutatakse alumise (S1ad–rk) veekihi põhjavett. Ülemise veekihi (S1jg–jn) puhul jääb põhiliseks probleemiks rauasisaldus. Tarva karjääri lähiümbruse talukaevude veest võeti 2016. a inventuuri raames kokku 9 veeproovi. Kui võrrelda võetud veeproovide tulemusi sotsiaalministri 31.07.2001 määruse

15

nr 82 kohase piirsisaldusega, siis normi ületamisi ei täheldatud. Küll aga on kohati märgata mõningast NH4- ja NO3-sisaldust vees, mis viitab nii rabade lähedusele kui ka esimese, kaitseta põhjaveekihi tundlikkusele piirkonnas asetleidva tegevuse suhtes. Lämmastiku- ühendite sattumist põhjavette võivad põhjustada erinevad tegevused, nt majapidamiste kanalisatsiooni lahendused, põldude ja aiamaade väetamine jm. 4.2.2. TEEDEVÕRK Tarva maardlast vahetult lõuna pool kulgeb Mihkli–Oidrema maantee (joonis 1), mis Tarva karjääride väljasõidust 4 km ulatuses lääne suunas ja 1,8 km ulatuses ida suunas (ka Tarva külakeskuse vahelisel lõigul) on viidud mustkatte alla. Tegemist on riigimaanteega, mille kasutamist reguleerib ja remonti korraldab Maanteeamet. Nimetatud maanteed kasutatakse ka Tarva karjääri toodangu veoks valdavalt lääne suunas Pärnu–Lihula maanteele. Karjääridest lääne suunda kulgeva Mihkli–Oidrema maantee äärde jääb Männi talu elamu, ida suunda kulgeva maantee äärde mitmed Tarva külakeskuse elamud. 4.2.3. MAJANDUS Tarva maardlat ümbritseval alal (ei piirne maardlaga vahetult) tegeletakse põllumajandusega – haritakse maad. Metsamaadel majandatakse metsa. 4.2.4. MAAPARANDUS Alvari ala ümbritsevatesse metsadesse on rajatud liigvee ärajuhtimiseks (metsa kasvu soodustamiseks) arvukalt metsakuivenduskraave (joonis 4). Piirkonna suurima maaparandussüsteemi (VELTSA TTP-387; jääb Tarva karjääri laiendusest lääne poole) kuuluva Soku peakraavi kaudu (joonis 1) juhitakse karjäärist väljapumbatud vett põhja pool asuvasse Vanamõisa jõkke. 4.2.5. KAITSEALAD Kaitsealad (joonis 1), mis on samuti sotsiaal-majandusliku keskkonna osaks, on loodud selleks, et säilitada nende piirkondade looduslikku seisundit, samas välistavad seal majandustegevuse või piiravad seda. Kaitse eeskirjad ja kaitsekorralduskavad määravad ära inimeste tegevusvõimalused kaitsealade piires ja ümbruses. Tarva maardlast lääne ja edela poole jääb Karinõmme looduskaitseala (388,7 ha). Karinõmme looduskaitseala (LKA) kaitse-eeskiri kehtib aastast 2007. Karinõmme looduskaitseala kaitsekorralduskava aastateks 2015–2024 on Keskkonnaameti peadirektori käskkirjaga nr 1-4.2/15/162 kinnitatud 17.03.2015. Karinõmme LKA on kogu ulatuses tsoneeritud ühte, Karinõmme sihtkaitsevööndisse. Alal on lubatud viibimine, korilus ja jahipidamine. LKA valitseja nõusolekul on lubatud liigikaitseliste tööde teostamine, metsakoosluste kujundamine vastavalt kaitse eesmärgile koos etteantud tingimustega ning kaitseala tarbeks taristu rajamine ja selle hooldustööd. Kaitsealal on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine.

16

Joonis 4. Ülevaade Tarva karjääre ümbritseva liigniiske ala metsakuivendusvõrgust. Alus: Eest Põhikaart Maa-ameti geoportaalist.

17

Karinõmme looduskaitseala on võetud kaitse alla: 1) elupaigatüüpide, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab I lisas, - liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste metsade (9020*), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) kaitseks; 2) III kaitsekategooria liikide nagu kahelehise käokeele (Platanthera bifolia), kahkjaspunase sõrmkäpa (Dactylorhiza incarnata) ja kuradi-sõrmkäpa (Dactylorhiza maculata) ning nende elupaikade kaitseks. Tarva maardlast lõuna ja kagu poole jääb Madissaare looduskaitseala (101,4 ha). Madissaare looduskaitseala (LKA) kaitse-eeskiri kehtib aastast 2007. Karinõmme LKA on kogu ulatuses tsoneeritud ühte, Madissaare sihtkaitsevööndisse. Alal on lubatud viibimine, korilus ja jahipidamine. LKA valitseja nõusolekul on lubatud liigikaitseliste tööde teostamine, metsakoosluste kujundamine vastavalt kaitse eesmärgile koos etteantud tingimustega ning kaitseala tarbeks taristu rajamine ja selle hooldustööd. Kaitsealal on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine. Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks ning kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus ja metsakoosluste kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja ja -tehnoloogia, metsamaterjali kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas. Madissaare looduskaitseala on võetud kaitse alla: et kaitsta elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab I lisas. Need elupaigatüübid on puisniidud (6530*), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*). Tarva maardlast põhja ja loode poole jääb Lihula maastikukaitseala (6653,9 ha). Lihula maastikukaitseala (LKA) kaitse-eeskiri kehtib aastast 1998. Ulatuslik Lihula maastikukaitseala on võetud kaitse alla: 1) ohustatud ja haruldaste taimeliikide, EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide: rabade (7110*) , siirdesoode ja õõtsikute (7140), madalsoode (7230), läänetaiga (9010), laialehiste metsade (9020*), soostuvate ja lodumetsade (9080), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*), soostunud sinihelmikaniitude ja kõrgrohustute (6410 ja 6430) kaitseks; 2) EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud liikide: I ja II kaitsekategooria kaitsealuste liikide ning III kaitsekategooria kaitsealuste liikide: välja-loorkulli, soo-loorkulli, hiireviu, laanepüü, tedre, rukkiräägu, sookure, rüüda, väike-koovitaja, öösorri, väike-kirjurähni ja hallõgija kaitseks. Sihtkaitsevööndis on keelatud: majandustegevus, loodusvarade kasutamine, uute ehitiste püstitamine, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul tehnovõrgurajatise või tootmisotstarbeta ehitise püstitamine kaitsealal paikneva kinnistu või kaitseala tarbeks, inimeste viibimine 15. veebruarist 31. juulini, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel ning kaitseala valitseja nõusolekul tehtaval teadustööl, jahipidamine 15. veebruarist 31. juulini.

18

5. KESKKONNAMÕJUDE ANALÜÜS JA LEEVENDUSMEETMED Keskkonnamõjude analüüsil lähtutakse heakskiidetud programmist ja tuginetakse KMH käigus tehtud keskkonnauuringutele ja analoogsetes keskkonna- ja mäetehnilistes tingimustes asuvate karjääride keskkonnamõjude hindamiste tulemustele. 5.1. VEE VÄLJAPUMPAMISE MÕJU PÕHJAVEE TASEMELE, VEE- TARBIMISELE, ALTERNATIIVIDE VÕRDLUS

Tarva dolokivikarjääri ümbruse hüdrogeoloogiline uuring on tehtud mitmes etapis: 1. 2013. a geoloogilise uuringu käigus mõõdeti veetasemeid Tarva III uuringuruumi

alal; 2. juulist 2015 – detsember 2016 inventeeriti Tarva dolokivikarjääri ümbrusesse jäävad

puur- ja salvkaevud (lisa 2); 3. 2017. a toimus hüdrogeoloogiline uuring 3-etapiliselt (lisa 3)

3.1. enne vee väljapumpamist karjäärist; 3.2. vee väljapumpamisel karjäärist (7 meetrine alandus); 3.3. veetaseme miinimumtasemel hoidmisel karjääris.

1. 2013. a geoloogiline uuring. Tarva III uuringuruumi põhjavee tase jäi geoloogilise uuringu puurimisaegsete mõõtmistulemuste andmeil, mil veetaset mõõdeti 2013. aasta 10. Mail üheaegselt kõigis puuraukudes, maapinnast 0,6–2,4 m sügavusele, absoluutkõrgusele 17,4–16,7 m, väikese kaldega tegutseva karjääri suunas. Kuna tookord, talvekuudel, kaevandamist Tarva karjääris ei toimunud, oli see vett täis valgunud ning karjääri kuivendav mõju põhjaveele oli minimaalne. Veetase karjääris oli samal ajal absoluutkõrgusel 16,7 m. Veetasemeid mõõdeti kõigis puuraukudes üheaegselt ka 5. oktoobril 2013, mil toimus karjäärist vee väljapumpamine. Karjääris oli vett vaid karjääri lääneserva rajatud settebasseinis, kus veetase jäi abs kõrgusele 10,2 m. Vee väljapumpamine oli mõjutanud puuraukude veetasemeid väga erinevalt: karjäärist kaugeimates puuraukudes (ca 450 m) oli puuraugus 3 veetase alanenud maikuuga võrreldes 0,9 m, samas aga puuraugus 2A, mis paiknes äravoolukraavi kõrval, vaid 0,2 m. Ka puuraugus 4, mis paiknes äravoolukraavist ca 12 m kaugusel, oli veetase alanenud vaid 0,3 m ning 1,3 m uuringuruumi edelaservas paiknevas puuraugus 6 (joonis 5). Kuna äravoolukraav on rajatud paekivisse, toitis karjäärist väljapumbatav vesi uuringuruumi põhjavett.

2. Tarva dolokivikarjääri ümbrusesse jäävate majapidamiste puur- ja salvkaevude

inventuur toimus juulist 2015 – detsember 2016.

Inventuuri käigus mõõdeti kaevude sügavus ja veetase, määrati kaevude asukoha koordinaadid ja maapinna absoluutkõrgus. Valikuliselt võeti veeproovid üldanalüüsi tegemiseks Kuuse talu salvkaevust ning Linnamäe ja Vanatoa kinnistu puurkaevudest, kohapeal mõõdeti ka kaevude vee pH ja elektrijuhtivus. 2016. aasta juunis mõõdeti uuesti piirkonna kaevude veetasemeid, samuti inventeeriti kaevud, millele aprillis puudus juurdepääs. 2016. aasta oktoobris võeti veeproovid üldanalüüsi tegemiseks Vanatoa kinnistu puurkaevust, Kuuse ja Tohtri talu salvkaevust ning lisaks Tarva karjääri veest.

19

Erinevatel aegadel on veetasemete muutuste pidevaks jälgimiseks paigaldatud Tarva karjääri lähiümbrusesse veetasemete mõõtmise automaatandurid. Andurid paigaldati Kuuse ja Linnamäe talu salvkaevudesse, Viidase kinnistule puuritud uude puurkaevu kat numbriga 55717 ning Karinõmme looduskaitseala soosetetesse rajatud vaatluspuurauku (joonis 1).

Joonis 5. Tarva III uuringuruumi hüdrisohüpside plaan. Mõõtkava 1:10 000 (veetasemed mõõdeti

10.05.2013; Tuuling, 2013).

Tarva karjääri lähiümbruse majapidamiste puur- ja salvkaevude põhjavee tase jäi 25. aprillil 2016. a 0,1–2,75 m sügavusele maapinnast, absoluutkõrgusele 19,03–16,95 meetrit. 13.06.2016 tehtud mõõtmisel jäi põhjaveetase 0,86–3,7 m sügavusele maapinnast, absoluutkõrgusele 19,14–16,0 m. Inventuuri käigus teostatud küsitluse põhjal oli suveperioodil 9 salvkaevust kuivaks jäänud 3. Tabelis 3 on esitatud salvkaevude veetasemete keskmised absoluutsed kõrgused 2015–2018.

20

Tabel 3 Salvkaevude, puurkaevu ja vaatluspunkti aasta keskmised veetasemed 2015–2018 ning

mõõdetud veetaseme abs kõrgused 17.01.2018

Talu nimi Maapinna abs kõrgus, m

Keskmine veetaseme abs kõrgus, m Veetaseme abs kõrgus, m

08.07.2015– 31.12.2015

01.01.2016– 31.12.2016

01.01.2017– 14.09.2017

17.01.2018

Tammiku – Sanderi salvkaev 18,93 15,51 16,46 16,37 16,93 Kuuse salvkaev 18,94 15,85 16,68 17,09 17,25 Jaagu salvkaev 21,40 20,96 20,01 19,47 20,70 Intsu salvkaev 19,70 16,95 16,33 16,05 18,20 Linnamäe salvkaev 18,81 16,63 15,56 16,03 15,74 Korise salvkaev 18,39 16,42 15,88 15,19 15,59 Tohtri salvkaev 20,00 17,52 18,49 17,75 18,50 Viidase pk kat nr 55717 19,00 16,51 16,56 14,98 Karinõmme soosetete vp 17,76 17,64 17,72 17,90 vp jääs

2016. aastal jäi käsitsi mõõdetud kaevude veetaseme muutuste amplituud vahemikku 1,3– 1,9 m. 2015. a juulist kuni 2016. a detsembrini oli nende kaevude veetasemete amplituud 1,62–2,44 m. Kuuse talu salvkaevu paigaldatud automaatanduri andmetel oli kaevu veetaseme amplituud 2016. a 2,89 m, vahemikus 25. september 2015 kuni 27. detsember 2016 oli veetaseme amplituud 3,21 m. 3. Etapiviisilise välitöö tulemused 2017. I etapil karjäärist ei pumbatud vett. Kuuse, Linnamäe, Intsu, Jaagu, Korise, Tammiku ja Tohtri kinnistu salvkaevude põhjavee tase jäi 19. mail 2017. aastal 1,8–2,8 m sügavusele maapinnast. II etapil oli Tarva karjäär veest tühjaks pumbatud. Puur- ja salvkaevude põhjavee tase jäi 19. juulil 2017. aastal 3,03–4,88 m sügavusele maapinnast. III etapil hoiti Tarva karjääri veetaset miinimumtasemel. Puur- ja salvkaevude põhjavee tase jäi 15. septembril 2017. aastal 3,00–4,94 m sügavusele maapinnast. Veetaseme muutusi iseloomustavad joonised 6 ja 7. Joonisel 6 on näidatud karjäärist väljapumbatavad veekogused kuus, sademed ja salvkaevude veetaseme muutused. Joonisel on näha, et salvkaevude veetase on mõjutatud sademetest, karjääri veeväljapumpamise mõju salvkaevudeni ei ulatu.

Joonis 6. Karjäärist pumbatava veekoguse, sademete ja salvkaevude veetaseme omavaheline seos

21

Joonisel 7 on näidatud karjäärist väljapumbatavad veekogused kuus, sademed ja

automaatanduritega mõõdetud veetasemete muutused Linnamäe salvkaevus ja Viidase pk

nr 55717.

Joonis 7. Karjäärist pumbatava veekoguse, sademete ja automaatanduritega mõõdetud veetaseme omavaheline seos

Seiretööde käigus rajati täiendavateks hüdrogeoloogilisteks uuringuteks ligikaudu 20 m sügavune puurkaev (katastri nr 55717) Viidase kinnistule ja Karinõmme looduskaitseala piirile soosetetesse vaatlsupunkt (plastiktoru). Viidase kinnistule (kat. tunnus 33403:001:0209) valiti puurkaevu asukoht selliselt, et see võimaldaks tulevikus hinnata veetaseme muutusi planeeritavast Tarva dolokivi karjääri laienemisest lääne suunas ning karjääri laienduse ja lõuna-edela suunda jääva Karinõmme looduskaitseala rabamasiivi vahel. Puurkaev asub Pärnumaal Konga vallas Tarva külas, geograafilised koordinaadid on järgmised: X = 6497872,00; Y = 500710,00. Maapinna absoluutne kõrgus on 19 m (joonis 8).Tarva piirkonna põhjaveetasemete jälgimiseks paigaldati automaatandurid lisaks Kuuse ja Linnamäe talu salvkaevule ka Viidase kinnistule rajatud uude puurkaevu ja Karinõmme looduskaitseala soosetetesse rajatud vaatluspuurauku.

22

Joonis 8. Puurkaevu katastri nr 55717 (HGO-11), Karinõmme looduskaitseala soosetete vaatluspunkti (HGO-11a) ja majapidamiste puurkaevude asukohad. Puurkaevus nr 55717 teostati hüdrogeoloogiline katsepumpamine, määrati staatiline ja dünaamiline veetase, alandus ja tootlikkus (deebit). 10.10.2016 veetaseme 0,5 m alanduse juures saadi puurkaevu tootlikkuseks (deebit) 0,8 l/s (69 m3/ööpäevas). Põhjaveekihi ja kaevu tootlikkuse iseloomustamiseks määrati erideebit (q), mis on puurkaevu toodangu (Q) ja püsima jäänud alanduse (S) suhe: q = Q/S; erideebitiks saadi 1,4 l/s*m. Puurkaevu nr 55717 staatilise veetaseme abs kõrgus 10.10.2016 oli 15,71 m. Geofüüsikaliste uuringute ajal (14. oktoobril ja 4. novembril 2016. a; lisa 2) teostati pumpamine 3-tollise Grundfos SQ 3-55 pumbaga, mille keskmine tootlikus on 2,5 m3/h. Pump sukeldati 5 m sügavusele. Kaevu algseks staatiliseks veetasemeks mõõdeti toru otsast 3,70 m (maapinnast 3,45 m ehk abs kõrgus 15,55 m). Pärast tunniajalist pumpamist mõõdeti kaevu dünaamiliseks veetasemeks toru otsast 4,20 m (maapinnast 3,95 m ehk abs kõrgus

23

15,05 m). Täiendava pooletunnise pumpamise jooksul veetase rohkem ei alanenud – pumbaga saavutati poolemeetrine alandus, peale mida veetase stabiliseerus. Voolukiiruse mõõtmised tehti kogu puurkaevu ulatuses ühe meetrise sammuga, ülemises osas 0,5 m täpsusega. Mõõtmistulemuste põhjal võib järeldada, et vesi tuleb puurkaevu altpoolt manteltoru, sügavusvahemikus 6,0–7,3 m. Voolukiiruse suurenemine kaevu ülemises osas alates 6,5 m pealt võib-olla tingitud pumba mõjust vee liikumisele. Puurkaevu alumisest avatud osast võib toimuda suurem vee juurdevool intensiivsema pumpamise korral (joonis 9).

Joonis 9. Geofüüsikaliste mõõtmiste tulemused puurkaevus 55717 mõõtkavas 1:100. Vasakult paremale: kavernomeetria, voolukiiruse mõõtmise tulemused, veetasemed, vee temperatuuri ja elektrijuhtivuse mõõtmised. Tarva dolokivikarjääri kaevandamistegevusest tuleneva mõju hindamiseks koostati ala kohta hüdrogeoloogiline mudel, et anda võimalik hinnang põhjaveetaseme muutuste kohta piirkonnas erinevate kaevandamise alternatiivide korral. Hüdrogeoloogiliste mudelkaartide tegemisel arvestati kolme alternatiivi: Alternatiiv 0. Veetaset ei alandata ja säilib olemasolev olukord.

24

Kaevude veetaseme muutuste amplituud jääb vahemikku 1,3–2,4 m. Kuuse talu salvkaevu veetaseme amplituud 2,9–3,2 m. Soosetetesse rajatud vaatluspuuraugu veetaseme amplituud 0,52 m. Tegemist on loodusliku veetasemega. Ülemise (S1jg-jn) veekihi põhjavesi liigub põhja ja kirde (Veltsa maaparandussüsteemi ja Vanamõisa jõe) suunas. Alternatiiv 1. veetaset alandatakse 4 m. Dolokivi kaevandatakse kogu Tarva karjääri ulatuses ja veetaset alandatakse 4 meetrit. Ülemise (S1jg-jn) veekihi põhjavesi liigub karjääri suunas, aga samas püsib kirdesuunaline põhjavee liikumine Veltsa maaparandussüsteemi ja Vanamõisa jõe poole. Alternatiiv 1 puhul oleks veetaseme ligikaudu 0,75 m alanemine Jaagu talu, 0,5 m – Raja, Linnamäe, Vanatoa, Korise ja Intsu talu, 0,3 m – Männiku talu ja 0,25 m – Kuuse ja Tammiku–Sanderi salvkaevus. Alternatiiv 2. veetaset alandatakse 7 m (seni toimunud kaevandamise korral veetaseme alanduse vertikaalne tegelik ulatus karjääris). Dolokivi kaevandatakse kogu Tarva karjääri ulatuses ja veetaset alandatakse 7 meetrit. Ülemise (S1jg-jn) veekihi põhjavesi liigub karjääri suunas, aga samas on püsinud mudelala idaservas ka kirdesuunaline põhjavee liikumine Veltsa maaparandussüsteemi ja Vanamõisa jõe poole. Alternatiiv 2 puhul alaneb Jaagu, Linnamäe, Vanatoa, Korise ja Intsu talu kaevu veetase kuni 1 m, ning Raja talu kaevu veetase 0,75 m. Veetasemete muutused piirkonna majapidamiste kaevudes erinevate alternatiivide korral on toodud tabelis 4.

Tabel 4 Erinevate alternatiivide võimalik mõju ümbruskonna veetasemele modelleerimise käigus

Talu nimi sk – salvkaev pk – puurkaev

Koordinaadid

Maa- pinna abs kõrgus, m

2016. a keskmi- ne vee- taseme abs kõr- gus, m

Keskmine veetaseme abs kõrgus**, m

Mõju: +

mõju- ga; -

mõjuta

17.01. 2017

mõõdetud veetaseme abs kõrgus,

m x y

veetaset ei

alandata

veetaset alanda-

takse 4 m

veetaset alanda-

takse 7 m Tammiku– Sanderi sk

6496737,413 501002,045 18,93 16,46 16,4 16,3 16,2 + 16,93

Kuuse sk 6496707,102 501176,22 18,94 16,68 16,6 16,6 16,6 - 17,25 Männiku pk 6496750,931 501528,075 19,08 17,64* 17,6* 17,4* 17,2* + Raja sk 6496807,419 502392,185 19,13 19,03* 19,0* 19,0* 19,0* - Jaagu sk 6497631,100 502330,291 21,40 20,01 20,0 19,5 19,0 + 20,70 Intsu sk 6497962,414 502336,377 19,70 16,33 16,3 16,1 15,4 + 18,20 Linnamäe sk 6497935,938 502263,965 18,81 15,56 15,5 15,1 14,8 + 15,74 Vanatoa sk 6498057,189 502238,34 19,83 17,84* 17,8* 17,4* 17,1* + Korise sk 6498090,758 502176,48 18,39 15,88 15,8 15,4 14,9 + 15,59 Tohtri sk 6496720,7 502377,3 20,22 18,49 18,4 18,4 18,4 - 18,50 Viidase pk kat nr 55717

6497872,0 500710,0 19,00 16,51 16,5 12,5 9,5 + 14,98

Karinõmme soosetete vp

6497115,881 500431,371 17,76 17,72 17,7 17,7 17,7 - vp jääs

*2015. a keskmine veetase

** modelleeritud veetasemete abs kõrgused

25

Hüdrogeoloogilise modelleerimise tulemused näitavad, et põhjaveetase võib karjäärivee nii 4 kui ka 7 m alanduse korral mõjutada mingil määral peaaegu kõikide vaatlusaluste salvkaevude veetaset ehk veetarbimist (tabel 3, joonised 10) Modelleerimisel kasutatavad valemid on koostatud põhimõttel, et tulemus oleks pigem üle- (lähtutakse ettevaatusprintsiibist) kui alavõimendatud. Modelleerimise metoodikat on kirjeldatud lisas 2 lk 26. Vaatluspuukaevu nr 55717 veetaseme seire on näidanud, et peale karjääri

tühjakspumpamist ehk veetaseme seitsmemeetrist alandamist seal on vaatluspuurkaevu

veetase langenud abs kõrguselt 17,1 m abs kõrguseni 14,8 m ehk 2,3 m võrra (tabel 5).

Vaatluspuurauk asub tühjakspumbatud karjäärisüvendi servast vaid 150 m kaugusel. Kui

võrrelda vaatluspuuraugus reaalselt mõõdetud alandust modelleerimisega saadud alandusega

samas kohas (alandus modelleerimisel seal üle 7 m), siis reaalselt mõõdetud alanduse on

modelleerimise tulemusest üle kolme korra väiksem.

Joonis 10. Tarva karjääris põhjaveetaseme 7 m alandamise võimalik mõju ümbruskonna veetasemele modelleerimise alusel (isojooned – sinisega) ja tegelik veetaseme muutus Viidase puurkaevus nr 55717.

26

Salvkaevude reaalsed mõõtmistulemused näitavad, et ühegi salvkaevu veetaseme muutustel pole korrelatiivset sidet karjääri tühjakspumpamisega, samas on tugev korrelatsioon piirkonna sademete hulgaga (joonis 6). Viimane tähendab üheselt, et sademeterikkamal perioodil on veetase kaevudes kõrgem, sademetevaesel ajal madalam. Tuginedes veetasemete mõõtmistulemustele saab öelda, et veetaseme alanemise nulljoon ehk piir, kus veetaseme alanemine algab ja karjääri suunas suurenema hakkab, jääb karjääri piirist orienteeruvalt 0,5 km kaugusele. Kuna poole kilomeetri raadiuses ühtegi majapidamist ja kaevu pole, siis ei saa karjääri tühjakspumpamine seniste, kaugemal asuvate kaevude veetarbimist negatiivselt mõjutada ja seega alternatiivi nr 2 (veetaset alandatakse 7 m) kasutamine on lubatav. Kuna salvkaevude veetaset ei mõjutata, siis ei saa karjääri veetaseme alandamine kuidagi mõjutada ka salvkaevude vee kvaliteeti. 0 alternatiivi (veetaset ei alandata) või alternatiiv 1 (veetaset alandatakse 4 m) kasutamisel oleksid kulutused suuremad (vajalik hankida võimsam ekskavaator, vee all asuva dolokivi lõhkamine kallim, maavara kaod suuremad (vee alt kaevandamisel jääb tahes tahtmata osa lasust välja tõstmata) ja mäetehnilised tingimused keerulisemad. Veealanduse leviku ulatust saab vähendada, kui järk-järgult (vastavalt kaevandamise arengule) kasutatakse killustiku tootmisel tekkivaid sõelmeid karjääri nõlvade täiteks – sellega vähendatakse paekivi lõhedest karjääri valguva vee kogust, väheneb ka väljapumbatava vee kogus ja väheneb veealanduse ulatus karjäärist väljapool. KMH aruande koostajatele teadaolevalt on arendaja ning Kuuse ja Tammiku talude (joonis 1) omanikud kokku leppinud, et arendaja finantseerib nendele taludele puurkaevude rajamise. Aruande avaliku arutelu koosolekul selgus, et Kuuse ja Tammiku taludele olid uued 30 m sügavused puurkaevud juba rajatud (puurkaevude katastrinumbrid vastavalt 57285 ja 57279). Kinnistute elamud jäävad Tarva karjääride lähimast piirist ligikaudu kilomeetri kaugusele. Vanatoa talu salv- ja puurkaevu veetaseme langused on seotud otseselt väheste sademetega. Sellele asjaolule juhtis tähelepanu KMH aruande avaliku arutelu koosolekul ka hüdrogeoloog Katrin Erg. Omavalituse esindaja Mikk Pikkmetsa ettepanekuga (kaevandaja paigaldab Vanatoa puurkaevu uue pumba) nõustus KMH aruande arutelu koosolekul ka kaevandaja esindaja Tiit Ploom ja Vanatoa talu esindaja Henn Jaaksaar. Pumba paigaldamisega kindlustatakse Vanatoa talu veega. Vaatamata sellele, et veetasemete mõõtmistulemuste põhjal arvutatud põhjavee alanemise nulljoon jääb karjääri piirist 0,5 km kaugusele (salvkaevud puuduvad kuni 0,7 km kauguseni), oleks otstarbekas jätkata vee erikasutusloaga sätestatud talude kaevude veetasemete ja vee kvaliteedi seiret ning jätkata ka Viidase kinnistule rajatud puurkaevu nr 55717 veetaseme seiret – see oleks karjääri alale lähim seirepunkt ja sealse veetaseme muutused annavad indikatsiooni ka võimalikele muutustele kaugemal. Otsest vajadust veetaseme seireks karjäärist põhja pool asuvas Lubja talu puurkaevus pole, seda enam, et puurkaevu konstruktsioon veetaseme mõõtmist ei võimalda. Juhul kui Lubja talu omanik nõuab, et tema kaev peab kuuluma seirevõrku, siis peab kaevuomanik kindlustama võimaluse automaatanduri paigaldamiseks.

27

5.2. HEITVEE KVALITEET JA VEE VÄLJAPUMPAMISE MÕJU

VOOLUVEEKOGUDELE

Tarva karjäärialast ~1,5 km loode pool kulgeb Sokukraav, mis suubub Rootsiojja. Sokukraavi pikkus on 7,7 km ja valgala pindala 29,4 km2. Rootsioja pikkus on 6,9 km ja valgala pindala 41,1 km2 ning ta suubub Vanamõisa jõkke. Tarva karjäärist juhitakse väljapumbatav vesi Soku peakraavi (joonis 1), mille kaudu vesi suundub kas Sokukraavi või läbi Veltsa maaparandussüsteemi Vanamõisa jõkke (joonis 11).

Joonis 11. Vanamõisa jõe, Rootsioja ja Sokukraavi asukoht

Tarva karjäärist väljapumbatava vee eesvooluks olevast maaparanduskraavist (Soku peakraavist) võeti 2016. aasta aprillis seiretööde käigus veeproov üldanalüüsi tegemiseks (lisa 2). Kuna kraavis oli vett ca 10–15 cm ning vee voolamist ei toimunud, ei olnud võimalik määrata vee vooluhulka. Tarva karjäärist ei toimunud terve aasta vältel vee väljapumpamist ning sademeid oli samuti vähe, mistõttu ei olnud korduvalt kohapeal käimisele vaatamata võimalik tabada hetke, mil kraavis oleks vett piisavalt, et hinnata vee liikumist ja vee vooluhulka. Eesvooluks olevate kraavide läbilaskevõime hindamiseks uuriti mitmeid kraave (lisa 2), et määrata kraavipõhja absoluutkõrguseid saamaks infot kraavide kallakuse ehk siis võimaliku vee liikumise suuna kohta. Fikseeriti ka kraavidel asuvad teetruubid, mis omavad kraavi läbilaskevõime juures olulist rolli. Karjäärist ärajuhitav vesi erineb looduslikust põhja- ja pinnaseveest tavaliselt suurema heljumisisalduse ja mõnevõrra suurema kareduse poolest. Karjääri ja kaevude vee proovide tulemused ei näita olulist erinevust üldkeemilises koostises. 2016. a Tarva karjäärist võetud veeproovis oli kõrge sulfaatide sisaldus, veetüüp seega HCO3-SO4-Ca-Mg. Kuna karjäärist väljapumbatav vesi saastub tavaliselt savi- ja tolmuosakestega, siis see mõjutabki väljapumbatava vee suuremat heljumisisaldust. Samuti ei ole välistatud, et karjäärist ärajuhitav vesi võib saastuda ka naftasaadustega (nt masinate rikked).

28

Kivikandur OÜ poolt teostatava seire põhjal jääb Tarva karjääri ärajuhitava vee heljumisisaldus vahemikku 0,6–11,0 mg/l (joonis 12). Vabariigi Valitsuse 29.11.2012. a määruse nr. 99 lisa 1 kohaselt on heljuvaine (heljum) lubatud piirväärtus 15 mg/l.

9,4

3,2 3,6

1,2 1,9

3,4

0,6

4,3

11

4,2 4,2

1,8

5,3

8,4

0

2

4

6

8

10

12 H

el ju

m is

is al

du s

ve es

, m g/

l

Joonis 12. Tarva karjääri ärajuhitava vee heljumisisaldus aastatel 2012–2017

Kivikandur OÜ poolt teostatava seire põhjal jääb Tarva karjääri ärajuhitava vee naftasaaduste sisaldus valdavalt alla labori määramispiiri, olenevalt metoodikast ja laborist: < 0,02 mg/l või < 0,17 mg/l. 2012. a mais leiti ärajuhitavast veest naftasaadusi 0,05 mg/l, 2013. a veebruaris 0,02 mg/l ja 2014. a veebruaris 0,2 mg/l. Vabariigi Valitsuse 29.11.2012. a määruse nr 99 lisa 1 kohaselt on naftasaaduste lubatud piirväärtus 1 mg/l. Karjäärist ärajuhitava vee maksimaalne arvutuslik kogus on 1114 m3/ööpäevas ehk 46,4 m3/tunnis ehk 0,77 m3/min ehk ca 13 l/s. Väiksemate vooluhulkade puhul voolab vesi Soku peakraavi ja läbi väiksemate kraavide jõuab Veltsa maaparandussüsteemi ja selle kaudu Vanamõisa jõkke. Suuremate vooluhulkade korral liigub vesi lisaks kirjeldatud variandile ka teises suunas ja jõuab Sokukraavi või ka Lihula raba servas asuva kraavi kaudu maaparandussüsteemi peakraavi. Vee edasine vool Sokukraavi sõltub kraavide hooldatusest. Hetkel on vee äravool maaparandussüsteemi kraavi raskendatud kobraste tegevuse tõttu, kes on vähemalt ühes kohas kraavi ummistanud. Karjäärist väljapumbatava veekoguse liikumist kraavis võib takistada teetruupide läbimõõt, mis on 0,5 m. Arvutuslikult on maksimaalseks karjäärist väljapumbatavaks veekoguseks 1114 m3/ööp ehk ca 0,013 m3/s (13 l/s), nimetatud koguse vett suudavad kraavides olevad truubid läbi lasta. 2017. a tegelik vee väljapumpamine kuude lõikes oli väiksem 2016. a aruandes toodud arvutuslik hinnang. 2017. a kaheksa kuu keskmine karjäärist tegelik väljapumbatav veekogus oli 215 m3/ööpäevas, mis on arvutuslikust üle 2,5 korra väiksem. Kivikandur OÜ poolt esitatud väljapumbatud veekogused on esitatud tabelis 5.

29

Tabel 5 Tarva karjäärist väljapumbatud veekogused ja kuude keskmised veetasemete abs kõrgused

Kuu

Tarva karjäärist väljapumbatud vee- kogused kuus 2017– 2018, m3

Ööpäevane väljapumbatav veekogus 2017– 2018, m3

Kuu keskmine veetaseme abs kõrgus, m

Linnamäe salvkaev

Viidase PK kat nr 55717

Karinõmme soosetete vp

Jaanuar 0 0 16,17 16,94 17,89 Veebruar 0 0 16,03 16,79 17,84 Märts 0 0 16,73 17,39 17,96 Aprill 0 0 16,34 17,09 17,91 Mai 5600181 16,09 16,81 17,89 Juuni 16800 560 15,32 15,56 Juuli 7800 252 15,24 14,57 August 5850 189 15,29 13,89 September 4620 154 15,32 13,96 Oktoober 2824 91 15,61 14,81 November 3602 120 16,00 15,21 Detsember 5274 170 16,64 15,42 Jaanuar 3047 98 15,95 15,13 Veebruar 2480 89 15,45 14,91

Märts 3248 105 15,40 14,76 vp on jääs, andmeid ei saa maha laadida

Keskkonnaameti 12.06.2018 kirjas nr 6-3/18/5547-7 punktis 4 on järgmine seisukoht: „ Ptk-s 5.2 on öeldud, et arvutuslik maksimaalne karjäärist väljapumbatav veekogus on 1114 m³ ööpäevas, kuid ei ole käsitletud, kui palju suureneb Tarva III karjääri kasutusele võtmisega väljapumbatav veehulk võrreldes praegusega mõlema alternatiivi puhul. Vee erikasutusloas on kehtestatud lubatud voolhulgaks 61 400 m³ kvartalis." Vee väljapumpamine sõltub sademetest, põhjavee sissevoolust, kihi veejuhtivusest, kaevandatava ala suurusest, kaevandamise tehnoloogiast jt parameetritest. Karjäärist maksimaalne väljapumbatav veekogus (1114 m3 ööpäevas) on arvutuslik väärtus tingimusel, et kaevandatakse 15 aastat, veetaset alandatakse 7 m Tarva III uuringuruumi ja senise karjääri pindalal kokku (F = 167 000 m2). 2017. ja 2018. a tegelik vee väljapumpamine senisest karjäärist kuude lõikes (tabel 5a) on oluliselt väiksem 2016. a tehtud arvutuslikust hinnangust. Olemasoleva Tarva dolokivikarjääri mäeeraldise pindala on 5,57 ha. Laiendus 10,34 ha ja sellega liidetud Tarva II dolokivikarjääri mäeeraldise pindala 0,79 ha; kokku 11,13 ha. Taotletava dolokivikarjääri mäeeraldise kogupindala on 16,70 ha ja teenindusmaa pindala 19,34 ha. Tabelis 5a esitatud andmete põhjal (reaalselt väljapumbatud veekoguste alusel, kui veetaset on alandatud karjääri põhjani ehk ca 7 meetrit) saab öelda, et laiendusest tuleb juurde ca 2 kordne veekogus ehk kaks kolmandikku kogu väljapumbatud veest, mis aga jääb vee erikasutusloas lubatust kordades väiksemaks. Tegelikult on senised väljapumbatud kogused arvutuslikust oluliselt väiksemad. 2017. a mai kuus, kui pumbati tühjaks veega täitunud karjäär, oli päevane väljapumbatav kogus 560 m3. Peale tühjakspumpamist piisas veetaseme karjääri põhja tasemel hoidmisest väljapumbatavast mahust 100–200 m3 ööpäevas.

30

Tabel 5a Tarva karjäärist ja selle laienduselt reaalselt väljapumbatud veekogused

Kuu

Pärnu–

Sauga

sademed,

mm

Tarva karjäärist

(16,7 ha) välja-

pumbatud vee-

kogused kuus, m3

Tarva karjäärist

(16,7 ha) väljapum-

batud veekogused

ööpäevas, m3

5,57 ha kohta

väljapumbatav

veekogus, m3

11,13 ha (mõlema

alternatiivi puhul)

kohta

väljapumbatav

veekogus, m3

2017

Jaanuar 30,9

Vee pumpamist ei toimunud Veebruar 31,5

Märts 56,9

Aprill 43,0

Mai 13,0 5600181 1868 3732

Juuni 65,1 16800 560 5603 11197

Juuli 34,4 7800 252 2602 5198

August 48,4 5850 189 1951 3899

September 105,9 4260 142 1421 2839

Oktoober 140,4 2824 91 942 1882

November 85,3 3602 120 1201 2401

Detsember 117,8 5247 169 1750 3497

2018

Jaanuar 43,5 3047 98 1016 2031

Veebruar 20,5 2480 89 827 1653

Märts 20,8 3248 105 1083 2165

Aprill 36,5 1650 55 550 1100

Mai 32,5 630 20 210 420

Juuni 38,5 520 17 181 339

Senised analüüsid on näidanud, et karjäärist väljapumbatud heitvesi erineb looduslikust põhjaveest suurema heljumisisalduse ja mõnevõrra suurema kareduse poolest. Samas ei ületata piirnorme heljumi ja naftaproduktide sisalduse osas. Soku peakraav, kuhu suunatakse väljapumbatud vesi, suudab selle vastu võtta isegi juhul, kui kraavi suunatakse maksimaalne arvutuslik kogus. Tegelikult on senised väljapumbatud kogused ja kogused, kui töötatakse ka laiendatud mäeeraldisel, arvutuslikust (1114 m3 ööpäevas) oluliselt väiksemad. Vajalik on jätkata (vastavalt vee erikasutusloas sätestatule) heitvee analüüsimist suubumisel Soku peakraavi. 5.3. VEEALANDUSE MÕJU KARINÕMME LOODUSKAITSEALAL ASUVATE SOOSETETE VEEREŽIIMILE Natura võrgustikku kuuluva Karinõmme looduskaitseala soosetete veerežiimi jälgimiseks rajati 2015. aasta suvel vaatluspunkt (joonis 1; soosetetesse paigaldatud plastiktoru; maapinna abs kõrgus 17,76 m). Plastiktorusse paigaldati veetaseme mõõtmiseks automaatandur. Soosetetesse rajatud vaatluspunktis püsis veetase 2015. aasta augustist oktoobrini maapinnast ligikaudu 0,3 m madalamal (sademete korral see veidi tõusis). Soosetete vaatluspunktis oli

31

veetase madal ka 2016 jaanuaris – 0,29 m maapinnast madalamal, 2016 juulist kuni augusti alguseni – 0,34 m maapinnast madalamal. 2016. aasta suvist madalseisu katkestasid augustikuu sademed, mis ületasid pikaajalist normi (180% Pärnu IVJ, 150% Virtsu IVJ). 2016. a augusti keskpaigast kuni oktoobri lõpuni oli veetase keskmiselt 0,17 m maapinnast madalamal. 2016. aasta sügisene (august–oktoober) veetaseme miinimum oli 2015. aasta omast kõrgem tõenäoliselt just seetõttu, et 2016. aastal oli nimetatud perioodil enam sademeid. Mõõtmistulemused näitavad, et periooditi oli soosetete veetase 2016. ja 2017. a maapinnast kuni 0,2 m kõrgemal (mõõtepunkti asukohas oli soo üle ujutatud). Seega on veetaseme amplituud soosetete vaatluspunkti piirkonnas olnud ligikaudu 0,5 m. Aastased keskmised soosetete vaatluspunktide veetasemed on esitatud tabelis 3. 2015. aasta II ja III kvartalis toimus Tarva karjäärist vee väljapumpamine. Vee väljapumpamine toimus karjääris ka alates 2017. a maikuust. Kuna 2016. aastal karjäärist vee väljapumpamist ei toimunud, siis saadi edaspidiseks andmestik olukorras, kus piirkonnas karjäär ei tööta. Karinõmme soosetetesse rajatud vaatluspuuraugu veetasemed näitavad (joonis 13), et 2015. aasta karjääri tühjakspumpamise-aegne ja -järgne veetaseme miinimum jäävad praktiliselt samale tasemele 2016. aasta miinimum-veetasemega (2016. a karjäärist vee väljapumpamist ei toimunud).

-0,30

-0,20

-0,10

0,00

0,10

0,20

0,30

0,40

V ee ta se m aa p in n as t, m

Kuupäev ja kuu

2015 2016 2017

Joonis 13. Veetaseme muutus Karinõmme looduskaitseala soosetetes paiknevas vaatluspuuraugus aastatel 2015–2017 Sarnaselt eelneva kahe aastaga käitub ka 2017. a veetase. Mais 2017 alustati karjäärist vee väljapumpamisega ja septembriks 2017 karjääris hoitav miinimumveetase ei avalda soosetete veetasemele mõju ning suure tõenäosusega ei mõjuta soosetete veetaseme muutusi ka karjääri laiendamine (joonis 14).

32

Joonis 14. Veetaseme muutus automaatanduritega varustatud Karinõmme looduskaitseala soosetetes paiknevas vaatluspunktis, salvkaevudes ja puurkaevus nr 55717 aastatel 2015–2018 Karinõmme looduskaitsealal asuvad soosetted moodustavad omaette, isoleeritud veekihi, mille taset aluspõhjalise veekihi vee väljapumpamine Tarva karjäärist ei mõjuta. Soosetetele moodustavad lamami jääjärvelised savikad-aleuriitsed setted, mis on lokaalseks veepidemeks. Aluspõhjalise ja soosetete veekihi isoleeritusest räägib ka asjaolu, et samal ajal, kui aluspõhjalise veekihi sesoonne kõikumine ulatub kuni 3,5 meetrini, siis soosetete veekihi veetaseme sesoonne amplituud on vaid 0,5 m, mis võimaldabki selles piirkonnas niiskuslembeste taimekoosluste esinemist. Karinõmme soosetete veetaseme kõikumine sõltub otseselt ümbruskonna klimaatilistest tingimustest. Vaatluste alusel võib öelda, et Siluri dolokividesse jääv veekiht ei ole seotud soosetetes oleva veekihiga. Karinõmme kaitseala niiskuslembesed kooslused ei saa karjäärist vee väljapumpamise tagajärjel kannatada, kuna veetasemed ei muutu kaevandamistegevuse tõttu, vaid hoopis ilmastikutingimuste muutuste tagajärjel, millega taimestik on kohanenud. Vaatluspuurkaevu nr 55717 veetaseme pikaajalised mõõtmised peale karjääri tühjakspumpamist näitavad, et ca 150 m kaugusel tühjakspumbatud karjäärist on veetaseme alanduseks vaid 2,3 m, millest tulenevalt on selge, et oluliselt kaugemal asuvale Karinõmme kaitsealale jäävate niiskuslembeste taimekoosluste piirkonnas ei muutu lisaks soosetete veekihi veetasemele ka aluspõhjalise veekihi veetase. Ettevaatusprintsiibist lähtudes oleks otstarbekas leevendamismeetmena rakendada karjääri lõuna- ja lääneosas kujunevate nõlvade täitmist killustiku tootmisel ülejäävate sõelmetega – sellega vähendatakse oluliselt vee samasuunalist sissevoolu karjääri ja veealanduse mõju väljaspoole karjääri.

33

5.4. KARJÄÄRI LAIENDAMISKAVA MÕJU NATURA 2000 ALADELE (NATURA HINDAMINE) Keskkonnamõju hindamise käigus kogutud informatsiooni põhjal (sh põhjaveetaseme modelleerimine ja vaatluspuurkaevude veetasemete mõõtmine), viidi Alkranel OÜ keskkonnaspetsialistide (Elar Põldvere ja Kaari Susi) poolt läbi Natura asjakohane hindamine, kas kavandatav tegevus mõjutab negatiivselt Natura võrgustikku kuuluvate alade kaitseväärtusi ja terviklikkust. Keskkonnaamet on algatanud Tarva dolokivikarjääri keskkonnamõju hindamise muu hulgas põhjusel, et kaevandamisel põhjavee väljapumpamisega kaasnev põhjaveetaseme alanemine võib ulatuda Natura võrgustikku kuuluva Karinõmme loodusala piiresse ja kahjustada seal asuvaid, soosetete veekihi veerežiimi muutuste suhtes tundlikke taimekooslusi. Karinõmme loodusalal asuvad nt vana loodusmetsad (*9010), liigirikkad madalsood (7230), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0), kus kasvavad kaitsealused taimed (kahkjaspunane sõrmkäpp, harilik porss, harilik käoraamat, vööthuul – sõrmkäpp). 5.4.1. ÜLDTEAVE Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade kaitse. Natura 2000 loodusalad ja linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ ja 79/409/EMÜ. Natura 2000 aladele ja nende kaitseväärtustele avalduvate mõjude hindamisel on peamisteks metoodilisteks alusteks juhendmaterjal Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis (MTÜ Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing, 2013) ning Euroopa Komisjoni juhend Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised (Keskkonnaministeerium, 2005). Natura hindamisel on kriteeriumiks ala kaitse-eesmärgid, st tõenäoliselt avalduvat ebasoodsat mõju hinnatakse ala kaitse-eesmärkidest lähtuvalt. Kavandatava tegevuse mõjud loetakse oluliseks ehk ebasoodsaks, kui tegevuse elluviimise tulemusena kaitse-eesmärkide seisund halveneb või tegevuse elluviimise tulemusena ei ole võimalik kaitse-eesmärke saavutada. Natura hindamise (alates asjakohase hindamise etapp) protsessi põhimõttelise skeemi väljavõte on toodud joonisel 14.

34

Joonis 14. Natura 2000 alasid mõjutavate kavade või projektide kaalumise skeemi (alates asjakohase hindamise etapp) väljavõte (allikas: Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühingu MTÜ, 2013). Hindamisel lähtuti varem teostatud inventuuridest, uuringutest, aruannetest ning neid koondavatest materjalidest (nt kaitsekorralduskavad). Samuti EELISe (EELIS, Eestis Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister: Keskkonnaagentuur) andmetest. Täpsemalt, näiteks:

• Madissaare loodusala (Natura 2000 ala) - Madissaare looduskaitseala kaitsekorralduskava 2016-2025 (Keskkonnaamet, 2016). Kaitsekorralduskavast nähtub mh, et;

o elupaikade kaardistamine toimus projekti „Eesti metsakaitsealade võrgustik“ raames (2001). Loodusväärtusi on Natura 2000 võrgustiku moodustamisel inventeeritud 2002. a ning elupaikade kordusinventuur teostati Keskkonnaameti poolt 17.05.2016.

• Karinõmme loodusala (Natura 2000 ala) - Karinõmme looduskaitseala kaitsekorralduskava 2015-2024 (Keskkonnaamet, 2015). Kaitsekorralduskavast nähtub mh, et;

o kaitseala on inventeeritud 2001. a ning elupaikade inventuuri tehti 2002. a Natura 2000 alade valiku käigus. Veel on sooalasid inventeeritud 2010. a ning värskeim ülepinnaline inventuur teostati 2012. a (I. Tammekännu poolt), mille tulemusena täpsustati nt elupaigatüüpide pindalasid ja seisundit.

• Lihula loodusala ning Tuhu-Kesu linnuala (Natura 2000 alad) - Lihula maastikukaitseala ja Lihula hoiuala kaitsekorralduskava 2016–2025 (Keskkonnaamet, 2016). Kaitsekorralduskavast nähtub mh, et;

o taimeliiki kohta pärinevad uuemad andmed 2012. a, kui toimus ülepinnaline kaitsealuste taimeliikide inventuur. Samast ajast pärinevad ka ülepinnalise metsakoosluste (loodusdirektiivi elupaigatüüpide) inventuuri andmed. Soos pesitsevate linnuliikide andmed pärinevad riiklikest seiretest. Metsade haudelinnustiku andmed pärinevad 2011. a toimunud inventuurist. Juhuslikke metsade linnustiku vaatlusi on ka 2009. ja 2013. a. Lihula raba kohta pärinevad andmed 1997. a. Raba ümbritsevad siirde- ja madalsood on inventeeritud 2010. ja 2012. a.

• Karjääri (Tarva dolokivi) laiendamisega ja Natura hindamisega seonduvad peamised uuringud ja analüüsid;

o Tarva dolokivikarjääri ümbruse pinna- ja põhjavee uuring. OÜ EGK, 2017.

35

o Tarva dolokivikarjääri ümbruse pinna- ja põhjavee uuring ning karjääri kaevandamisel põhjaveega seotud keskkonnamõjude hindamine. OÜ EGK, 2017.

o Keskkonnamüra taseme mõõtmised tarva karjääris. Tervisemeti Tartu labor, 2017.

o Müra leviku modelleerimine dolokivi kaevandamisel Tarva dolokivikarjääris. OÜ Alkranel, 2018.

Natura 2000 alade hindamine ja lõplik analüüs toimus OÜ Alkranel poolt (Elar Põldvere (keskkonnaspetsialist) ja Kaari Susi (keskkonnakonsultant, bioloogia eriala)). 5.4.2. KAVANDATAVA TEGEVUSE LÜHIISELOOMUSTUS (SH ALTERNATIIVID), MÕJUALA PIIRITLEMINE JA ULATUS Tegemist on dolokivi kaevadamise alaga, kus alustati kaevandustöödega 2009. Käesolevas töös kavandatava mäeeraldise laienduse (joonis 15) kohaselt suureneks Tarva dolokivikarjäär veelgi 10,34 ha võrra ning moodustades kokku 16,70 ha suuruse mäeeraldise. Laienduse eesmärgiks on kaevandada ehitus- ja täitedolokivi. Täitedolokivi lasub keskmiselt 1,4 m paksuse kihina ehitusdolokivil ning jääb põhjaveetasemest kõrgemale. Ehitusdolokivi lasub aga keskmiselt 7 m paksuse lasundina täies ulatuses põhjaveetasemest madalamal. Seega vajalik on ka veetaseme alandamine.

Joonis 15. Taotletava laiendatud Tarva dolokivikarjääri ümbruse olulisemad keskkonnaelemendid (alus: Maa-amet (2018); allikad: EELIS (26.03.18) ning Maavarauuringud OÜ (2018)). Tegevuse mõjupiirkonna määramisel on lähtutud põhjavee depressioonilehtri prognoosidest, tulenevalt Natura alade omapäradest (täpsem ülevaade, sh detailsemalt käsitletavatest Natura

36

aladest, allpool) ning muudest KMH protsessis läbiviidud uuringutest ja analüüsidest, millega on eelnevalt tutvutud. Teisi teadaolevaid kavasid ja projekte ei tuvastatud, mis avaldaksid kavandatava tegevusega eeldatavat koosmõju Natura 2000 võrgustikku kuuluvatele aladele. Põhjavee depressioonilehtri suurus – kaevandamiseks on välja pakutud kaks veetaseme alandusalternatiivi ehk veetaset alandatakse 4 m või karjääri põhjani ehk 7 m (joonised 16 ja 17). Vaadeldava kaevandusala piires levib Siluri põhjaveekihi ülemine osa. Veekompleksi aktiivsemaks vööks võib pidada ülemist 5-8 meetrit. Põhjavesi liigub põhja ja kirde suunas (Veltsa maaparandusüsteemi ja Vanamõisa jõkke) ning veekiht toitub sademetest. Veerohkem on kevadperiood, st lumesulamise aeg (märts-aprill) ja sügisperiood (oktoober-november). Tarva KMH keskkonnauuringute käigus on karjäärist Karinõmme kaitseala suunale rajatud ca 20 m sügavune vaatluspuurkaev nr 55717 (joonis 10). Vaatluspuurkaevu nr 55717 veetaseme pikaajalised mõõtmised peale praeguse karjääri tühjakspumpamist (karjääris 7 m alandus) näitavad, et ca 150 m kaugusel tühjakspumbatud karjäärist (puurkaevu asukohas) on veetaseme keskmiseks alanduseks vaid 2,3 m, millest tulenevalt on selge, et kaugemal asuvatel (tabel 6) Natura alade nt niiskuslembeste taimekoosluste piirkonnas ei muutu aluspõhjalise veekihi veetase sisuliselt üldse. Vaatluspuurkaev nr 55717 (joonis 10) juures oleks arvutusmudelite prognoos kuni 7 m karjäärialanduse juures andnud samuti 7 m alandust (joonis 10). Kaevandusalast lääne ja lõuna pool (loodusalade suunas), levib soosetete veekiht, mis on Siluri põhjaveekihist isoleeritud soosetete all asuva lokaalse veepideme (jääjärvelised savikad ja aleuriitsed setted) poolt. Isoleeritud veekihi olemasolu tõendab fakt, et kui Siluri veekihi veetaseme sesoonne kõikumine ületab kahte kuni kolme meetrit (kaevude seireandmed), siis soosetete veekihi veetaseme kõikumine jääb poole meetri piiresse (soosetetesse rajatud vaatluspunkti andmed), mis sõltub looduslikest teguritest. Senise Tarva karjääri tühjaks pumpamisele eelneval perioodil oli soosetete veetaseme kontrolliks rajatud seirepunktis veetase nt 0,07 m maapinnast kõrgemal. Pärast Tarva karjääri tühjaks pumpamist oli veetase seirepunktis 0,08 m maapinnast allpool. Kui aga karjääri veetaset hoiti stabiilsel kõrgusel, siis saavutas soosetete vaatluspuuraugus veetase kõrguse 0,04 m maapinnast ülalpool, ehk veetase reageeris sademetele, mitte alandatud Siluri veetasemele. „Tarva dolokivikarjääri ümbruse pinna- ja põhjavee uuring ning karjääri kaevandamisel põhjaveega seotud keskkonnamõjude hindamine” (OÜ EGK, 2017; KMH lisa 2) ning „Tarva dolokivikarjääri ümbruse pinna- ja põhjavee uuring” (OÜ EGK, 2017; KMH lisa 3) - dokumentidest nähtub mh - karjääriala ja Karinõmme loodusala vahele jääv teetamm ja kraavid aitavad samuti vähendada alanduse ulatust ning alandus edela suunas võib tulla väiksem kui mudelis hinnatud. Mudelis on kujutatud Siluri (S1jg-jn) veekihi veetaseme alandused ekstreemsetel tingimustel. Karinõmme soosetted moodustavad eraldi kihi, mis on pigem vetthoidev kiht. Karinõmme soosetetesse rajatud vaatlusposti veetasemed näitavad, et 2015. a senise karjääri tühjakspumpamise aegne ja järgne veetaseme miinimum jäi praktiliselt samale tasemele 2016. aasta miinimum-veetasemega (2016. a karjäärist vee väljapumpamist ei toimunud). Seega pole praeguse karjääri tegevuse mõjusid otseselt soosetete veetasemele märgata. Sarnaselt eelneva kahe aastaga käitus ka 2017. a veetase. Mais 2017 alustati karjäärist vee väljapumpamisega ja septembriks 2017 karjääris hoitav miinimumveetase ei avaldanud soosetete veetasemele mõju.

37

Joonis 16. Põhjaveetaseme prognoositud alanduslehtri paiknemine Karinõmme, Madissaare ja Lihula loodusala (sh elupaigad) ning Tuhu-Kesu linnuala (sh liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse) suhtes, kui veetaset alandatakse karjääris 4 m võrra (alus: Maa-amet, 2018; allikas: EELIS, 24.07.18, Madissaare looduskaitseala kaitsekorralduskava 2016-2025 (Keskkonnaamet, 2016), Karinõmme looduskaitseala kaitsekorralduskava 2015-2024 (Keskkonnaamet, 2015) ja Maavarauuringud OÜ (2018)).

Joonis 17. Põhjaveetaseme prognoositud alanduslehtri paiknemine Karinõmme, Madissaare ja Lihula loodusala (sh elupaigad) ning Tuhu-Kesu linnuala (sh liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse) suhtes, kui veetaset alandatakse karjääris 7 m võrra (alus: Maa-amet, 2018; allikas: EELIS, 24.07.18, Madissaare looduskaitseala kaitsekorralduskava 2016-2025 (Keskkonnaamet, 2016), Karinõmme

38

looduskaitseala kaitsekorralduskava 2015-2024 (Keskkonnaamet, 2015) ja Maavarauuringud OÜ (2018)). „Müra leviku modelleerimine dolokivi kaevandamisel Tarva dolokivikarjääris” (OÜ Alkranel, 2018; KMH lisa 6) - dokumendist nähtub mh, et öisel ajal jäävad loodusalade (Karinõmme jt) ning linnuala (Tuhu-Kesu) müratasemed alla 40 dB (karjäärialast tulenevalt). Tööst „Kukemetsa maardla Kukemetsa ja Kukemetsa IV kruusakarjääri mäeeraldistel kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju hindamine” (Alkranel OÜ, 2011) nähtub, et looduslike alade foonväärtused jäävadki 40 dB juurde, toetudes mh Tartu Tervisekaitsetalituse (2009) andmetele. Alkranel OÜ 2018. a modelleerimine - liiklusmüra päevasel ajal ja maanteel jääb nt Karinõmme loodusala läbival lõigul samuti selliseks, mis paikkonna Natura ala ei mõjuta. Öösel materjali äravedu ei toimu. Näiteks 50 dB, mida võib liikluse korral pidada päevasel ajal maksimaalseks piirnormiks vaiksete alade kontekstis (Keskkonnaministri 16.12.16. a määrus nr 71) saavutatakse ca 20 m kaugusel maanteest. Rohealadel on Keskkonnaministri määruse karmimaks nõudeks päevasel ajal liikluse puhul 55 dB, mis on saavutatud ca 10 m kaugusel maanteest. Ehitusseadustik § 71 lg 1 - avalikult kasutatava tee kaitsevöönd on teed ümbritsev maa-ala, mis tagab tee kaitse, teehoiu korraldamise, liiklusohutuse ning vähendab teelt lähtuvaid keskkonnakahjulikke ja inimestele ohtlikke mõjusid. Teel on kaitsevöönd, kui tee on avalikult kasutatav. Ehitusseadustik § 71 lg 2 põhjal - kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on kuni 30 meetrit. Kokkuvõtvalt –Natura asjakohasel hindamisel käsitleti kavandatava tegevuse mõjualas avalduvaid keskkonnamõjusid Madissaare loodusala, Karinõmme loodusala ning Lihula loodusala elupaigatüüpidele. Samuti hinnatakse mõjusid Tuhu-Kesu linnuala liikidele, millede isendite elupaiku kaitstakse. Kaugematele Natura 2000 aladele mõju eeldada ei saa. 5.4.3. KAVANDATAVA TEGEVUSE POOLT MÕJUTATAVATE NATURA 2000 ELUPAIGATÜÜPIDE JA LIIKIDE KIRJELDUS Ptk 5.4.2. alusel on potentsiaalselt mõjutatavad järgmised Natura 2000 alad (alus Keskkonnaregister, 2018):

1. Madissaare loodusala (RAH0000320, pindala 101,4 ha). 2. Karinõmme loodusala (RAH000313, pindala 388,7 ha). 3. Lihula loodusala (RAH0000558, pindala 6 753,8 ha). 4. Tuhu-Kesu linnuala (RAH0000130, pindala 19 296,6 ha).

Vastavatel loodusaladel kaitstakse vaid elupaigatüüpe, täpsemalt (alus Keskkonnaregister, 2018; * - Euroopa Liidu tasandil esmatähtis):

• Madissaare loodusala; o vanad loodusmetsad (*9010). o vanad laialehised metsad (*9020).

• Karinõmme loodusala; o vanad loodusmetsad (*9010). o vanad laialehised metsad (*9020). o liigirikkad madalsood (7230). o soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080). o siirdesoo- ja rabametsad (*91D0).

• Lihula loodusala;

39

o vanad loodusmetsad (*9010). o vanad laialehised metsad (*9020). o liigirikkad madalsood (7230). o soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080). o siirdesoo- ja rabametsad (*91D0). o huumustoitelised järved ja järvikud (3160). o niiskuslembesed kõrgrohustud (6430). o aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510). o puisniidud (*6530). o rabad (*7110). o siirde- ja õõtsiksood (7140). o nokkheinakooslused (7150). o lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210), o lammi-lodumetsad (*91E0);

Tuhu-Kesu linnuala - liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse (alus Keskkonnaregister, 2018):

• sinikael-part (Anas platyrhynchos). • kaljukotkas (Aquila chrysaetos). • niidurisla e rüdi e niidurüdi (Calidris alpina schinzii). • soo-loorkull (Circus pygargus). • merikotkas (Haliaeetus albicilla). • rabapüü (Lagopus lagopus). • punaselg-õgija (Lanius collurio). • hallõgija (Lanius excubitor). • mustsaba-vigle (Limosa limosa). • suurkoovitaja (Numenius arquata). • väikekoovitaja (Numenius phaeopus). • tutkas (Philomachus pugnax). • rüüt (Pluvialis apricaria). • vööt-põõsalind (Sylvia nisoria). • teder (Tetrao tetrix). • mudatilder (Tringa glareola). • punajalg-tilder (Tringa totanus). • kiivitaja (Vanellus vanellus).

Kavandatava tegevusega seostatavad elupaigatüübid ja liigid (eelnev Keskkonnaregistri andmestik) on esitatud tabelis 6, lähtudes asjakohaste kaardiandmete analüüsist.

40

Tabel 6 Tegevusega seostuvad loodusalade elupaigatüüpide ja liikide (Keskkonnaregister) koondteave Ala Elupaigatüüp (kood) / liik Lähim(2) Temaatilised ohutegurid/meetmed M(1) Vanad loodusmetsad (9010*) ≥ 1200 m Tagades loodusliku arengu, siis puuduvad. Seisundit

võib veelgi paranda alasid läbiva kuivenduskraavi sulgemine(3).

M(1) Vanad laialehised metsad (9020*)

≥ 1460 m

K(4) Vanad loodusmetsad (9010*) ≥ 410 m Kuivendusmõju. Aladele jäävate kraavide sulgemisega kaasneb seisundi paranemine(5).

K(4) Vanad laialehised metsad (9020*)

≥ 1060 m Metsloomade lisasöötmine. Olustikku parandab lisasöötmise lõpetamine ja jahimeeste informeerimine(5).

K(4) Liigirikkad madalsood (7230) ≥ 670 m Maaparandus. Aladele jäävate kraavide sulgemine taastab loodusliku veerežiimi(5).

K(4) Soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*)

≥ 470 m Kuivendusmõju. Aladele jäävate kraavide sulgemisega kaasneb seisundi paranemine(5).

K(4) Siirdesoo- ja rabametsad (91D0*)

≥ 590 m

L(6) Vanad loodusmetsad (9010*) Kaugemal kui 3200 m(7)

Raiumine. Kaitsekorra täpsustamine, tagab säilimise(8).

L(6) Vanad laialehised metsad (9020*)

≥ 3120 m Raiumine. Kaitsekorra täpsustamine, tagab säilimise. Vajadusel võib rakendada kujundusraiet, eesmärgiga parandada tammede jt laialehiste puuliikide valgustingimusi(8).

L(6) Liigirikkad madalsood (7230) ≥ 1670 m Kuivendamine. Aladega seotud kraavide osaline või täies ulatuses sulgemine aitab eesmärkidele kaasa. Kaitsekorra täpsustamine tagab veerežiimi parema säilitamise ja ehitamise (ajutised ehitised - killustab) keelamise(8).

L(6) Soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*)

≥ 1520 m Kuivendamine. Aladega seotud kraavide osaline või täies ulatuses sulgemine aitab eesmärkidele kaasa. Kaitsekorra täpsustamine tagab parema veerežiimi säilitamise ja raiumise (ka ohutegur) parema reguleerimise(8).

L(6) Siirdesoo- ja rabametsad (91D0*)

≥ 2580 m

L(6) Huumustoitelised järved ja järvikud (3160)

Teadaolevalt kaugemal kui

3200 m(7)

Säilimise eelduseks on rabakoosluste hea seisund. Eraldi eesmärke jms ei seata(8).

L(6) Niiskuslembesed kõrgrohustud (6430)

Täpne levik ja seisund ei ole teada. Potentsiaalselt sellesse tüüpi kuuluda võivaid alasid leidub Riisa oja ja Rootsi jõe kaldal - inventeerida(8). Nt võsastumine vähendab esinduslikkust. Hooldamine.

L(6) Aas-rebasesaba ja ürt- punanupuga niidud (6510)

Täpne levik ja seisund ei ole teada. Leidub üksikutes paikades Lihula maastikukaitseala äärealadel, sh kaitseala edelaosas - inventeerida(8). Nt hoolduse puudumine vähendab esinduslikkust. Hooldamine.

L(6) Puisniidud (6530*) Metsastumine. Samas konkreetsete alade puhul on otsustatud lubada selle jätkumist, kujunevad eelkõige väärtuslikud laialehised metsad(8).

L(6) Rabad (7110*) Vajalik älveraba andmete uuendamine (inventeerimine). Kuivendamine. Kaitsekorra täpsustamine tagab veerežiimi parema säilitamise ja ehitamise (ajutised ehitised - killustab) keelamise(8).

L(6) Siirde- ja õõtsiksood (7140) ≥ 1440 m Kuivendamine. Aladega seotud kraavide osaline või täies ulatuses sulgemine aitab eesmärkidele kaasa. Kaitsekorra täpsustamine tagab parema veerežiimi säilitamise ja ehitamise (ajutised ehitised - killustab) keelamise(8).

L(6) Nokkheinakooslused (7150) Teadaolevalt kaugemal kui

3200 m(7)

Säilimise eelduseks on rabakoosluste hea seisund. Eraldi eesmärke jms ei ole seatud(8).

41

Ala Elupaigatüüp (kood) / liik Lähim(2) Temaatilised ohutegurid/meetmed L(6) Lubjarikkad madalsood

lääne-mõõkrohuga (7210*) Teadaolevalt kaugemal kui

3200 m(7)

Lääne-mõõkrohu madalsood pole ühegi inventuuri raames leitud. Eesmärke jms ei ole seatud(8). Kuivendamine. Veerežiimi looduslikkuse taastamine.

L(6) Lammi-lodumetsad (91E0*), mis on loetud(8) soostuvateks ja soo-lehtmetsadeks (9080*)

≥ 1520 m Metsatüüpi täpsustati 2012. a ning selle koosluse asemel tuvastati soostuvad ja soo-lehtmetsad(8).

T-K(9) Sinikael-part Teadaolevalt kaugemal kui

3200 m(7)

Eesmärke jms ei ole seatud(8). Veekogude reostumine.

T-K(9) Kaljukotkas Pesapaikade läheduses on rabakooslus säilinud sisuliselt täielikult inimmõjust puutumatuna. Ohutegurid on maandatud(8).

T-K(9) Niidurüdi Kuivendamine. Kaitsekorra täpsustamine tagab veerežiimi parema säilitamise ja ehitamise (ajutised ehitised - killustab) keelamise. Häirimine. Pesitsuse ajal (märtsi algusest juuli keskpaigani) ei tohi korraldada Lihula rabas suuri rahvaüritusi(8).

T-K(9) Soo-loorkull ≥ 1750 m Soodsa seisundi säilimine edukalt tagatud läbi liigi primaarseks elupaigaks oleva rabakoosluse kaitse(8).

T-K(9) Merikotkas Teadaolevalt kaugemal kui

3200 m(7)

Eesmärke jms ei ole seatud(8). Elukeskkonna kadumine.

T-K(9) Rabapüü Eesmärke jms ei ole seatud(8). Elupaikade kvaliteedi halvenemine. T-K(9) Punaselg-õgija

T-K(9) Hallõgija Soodsa seisundi säilimine edukalt tagatud läbi liigi primaarseks elupaigaks oleva rabakoosluse kaitse(8).

T-K(9) Mustsaba-vigle Kuivendamine. Kaitsekorra täpsustamine tagab veerežiimi parema säilitamise ja ehitamise (ajutised ehitised - killustab) keelamise(8).

T-K(9) Suurkoovitaja Soodne seisund on tagatud läbi liigi elupaigaks olevate elupaigatüüpide kaitse(8).

T-K(9) Väikekoovitaja Soodsa seisundi säilimine edukalt tagatud läbi liigi primaarseks elupaigaks oleva rabakoosluse kaitse(8).

T-K(9) Tutkas Kuivendamine. Kaitsekorra täpsustamine tagab veerežiimi parema säilitamise ja ehitamise (ajutised ehitised - killustab) keelamise(8).

T-K(9) Rüüt Soodsa seisundi säilimine edukalt tagatud läbi liigi primaarseks elupaigaks oleva rabakoosluse kaitse(8).

T-K(9) Vööt-põõsalind Eesmärke jms ei ole seatud(8). Elupaikade kvaliteedi halvenemine.

T-K(9) Teder ≥ 1750 m Soodsa seisundi säilimine edukalt tagatud läbi liigi primaarseks elupaigaks oleva rabakoosluse kaitse(8).

T-K(9) Mudatilder Teadaolevalt kaugemal kui

3200 m(7)

Soodne seisund on tagatud läbi liigi elupaigaks olevate elupaigatüüpide kaitse(8). T-K(9) Punajalg-tilder

T-K(9) Kiivitaja Eesmärke jms ei ole seatud(8). Põllumajanduslik reostus - taimekaitsevahendid, väetised.

(1) - Madissaare loodusala; (2) - Kaugus (nö linnulennult) perspektiivse kaevandusala piirist konkreetse objekti piirini (loodusalal ja/või linnualal) - jooniste 16 ja 17 alusel; (3) - Madissaare looduskaitseala kaitsekorralduskava 2016-2025 (Keskkonnaamet, 2016); (4) - Karinõmme loodusala; (5) - Karinõmme looduskaitseala kaitsekorralduskava 2015-2024 (Keskkonnaamet, 2015); (6) - Lihula loodusala; (7) - ei ole tegevusega kuidagi seostatav ehk mh käesolevast ülevaate alast väljapoole jääv objekt (EELIS - 24.07.18. a); (8) - Lihula maastikukaitseala ja Lihula hoiuala kaitsekorralduskava 2016–2025 (Keskkonnaamet, 2016); (9) - Tuhu-Kesu linnuala. Vanad loodusmetsad (Madissaare loodusala - vt tabel 6) - eeskätt puutumatud või vähese inimmõjuga vanad metsad. Mh tuleb hoiduda potentsiaalsete elupaigatüübi aladel metsade majandamisest. Kaitsekorralduskava pikaajaline kaitse-eesmärk (30 a) - elupaigatüübi säilimine 31,8 ha suurusel alal seisundiga B ja 11,7 ha suurusel alal seisundiga C.

42

Vanad laialehised metsad (Madissaare loodusala - vt tabel 6) - iseloomulik vanade ja surnud puude rohkus, millest tuleneb ka mitmekesine seenestik ja putukate rohkus. Kaitsekorralduskava pikaajaline kaitse-eesmärk (30 a) - elupaigatüübi säilimine 6,8 ha suurusel alal seisundiga A. Vanad loodusmetsad (Karinõmme loodusala - vt tabel 6) - eeskätt puutumatud või vähese inimmõjuga vanad metsad. Mh tuleb hoiduda potentsiaalsete elupaigatüübi aladel metsade majandamisest. Kaitsekorralduskava pikaajaline kaitse-eesmärk (30 a) - elupaigatüüp säilib pindalal 78,2 ha seisundiga C. Vanad laialehised metsad (Karinõmme loodusala - vt tabel 6) - iseloomulik vanade ja surnud puude rohkus, millest tuleneb ka mitmekesine seenestik ja putukate rohkus. Kaitsekorralduskava pikaajaline kaitse-eesmärk (30 a) - elupaigatüüp säilib pindalal 7 ha seisundiga B. Liigirikkad madalsood (Karinõmme loodusala - vt tabel 6) - rohkem kui 30 cm tüsedusest turbakihist hoolimata saavad taimed suurema osa toitaineid põhjaveest. Alal asuvad seega valdavad põhjaveetasemest sõltuvad elupaigad, mida võib kahjustada väljaspool kaitseala toimuv põhjaveetaseme alandamine. Hoiduda uute kraavide rajamisest looduskaitseala piirist vähemalt 1 km raadiuses. Kaitsekorralduskava pikaajaline kaitse-eesmärk (30 a) - elupaigatüüp säilib pindalal 59 ha seisundiga B. Soostuvad ja soo-lehtmetsad (Karinõmme loodusala - vt tabel 6) - on pinnavee pideva mõju all ja neis on kujunenud turbahorisont, mille paksus jääb alla 30 cm. Madalsoometsade väheliikuv põhjavesi on mineraalainete poolest üsna vaene, lodumetsades veidi liikuvam ning toitainete rikkam. Kaitsekorralduskava pikaajaline kaitse-eesmärk (30 a) - elupaigatüüp säilib pindalal 8,9 ha seisundiga B. Siirdesoo- ja rabametsad (Karinõmme loodusala - vt tabel 6) - okas- või lehtmetsad niiskel kuni märjal substraadil (nt turvas), mille veetase on püsivalt kõrge, ületades isegi ümbruskonna põhjavee taset. Peamisteks puurindes esinevateks liikideks on sookask ning mänd, alustaimestik on mosaiikne. Kaitsekorralduskava pikaajaline kaitse-eesmärk (30 a) - elupaigatüüp säilib pindalal 14,8 ha seisundiga B. Vanad loodusmetsad (Lihula loodusala - vt tabel 6) - eeskätt puutumatud või vähese inimmõjuga vanad metsad. Kaitsekorralduskava pikaajaline kaitse-eesmärk (30 a) - säilinud u 14 ha väga kõrge, 19 ha kõrge ning 28 ha arvestatava esinduslikkusega vanu loodusmetsi. Vanad laialehised metsad (Lihula loodusala - vt tabel 6) - iseloomulik vanade ja surnud puude rohkus, millest tuleneb ka mitmekesine seenestik ja putukate rohkus. Kaitsekorralduskava pikaajaline kaitse-eesmärk (30 a) - säilinud u 27 ha väga kõrge ning 25 ha arvestatava esinduslikkusega vanu laialehiseid metsi. Liigirikkad madalsood (Lihula loodusala - vt tabel 6) - rohkem kui 30 cm tüsedusest turbakihist hoolimata saavad taimed suurema osa toitaineid põhjaveest. Alal asuvad seega valdavad põhjaveetasemest sõltuvad elupaigad. Kaitsekorralduskava pikaajaline kaitse- eesmärk (30 a) - säilinud u 10 ha väga kõrge ja 540 ha kõrge esinduslikkusega madalsoid. Soostuvad ja soo-lehtmetsad (Lihula loodusala - vt tabel 6) - on pinnavee pideva mõju all ja neis on kujunenud turbahorisont, mille paksus jääb alla 30 cm. Kaitsekorralduskava

43

pikaajaline kaitse-eesmärk (30 a) - säilinud u 405 ha väga kõrge, u 94 ha kõrge ning u 100 arvestatava esinduslikkusega soostuvaid ja soo-lehtmetsi. Siirdesoo- ja rabametsad (Lihula loodusala - vt tabel 6) - okas- või lehtmetsad niiskel kuni märjal substraadil (nt turvas), mille veetase on püsivalt kõrge, ületades isegi ümbruskonna põhjavee taset. Kaitsekorralduskava pikaajaline kaitse-eesmärk (30 a) - säilinud u 165 ha väga kõrge, u 104 ha kõrge ja u 32 ha arvestatava esinduslikkusega metsi. Huumustoitelised järved ja järvikud (Lihula loodusala - vt tabel 6) - rabadega kompleksis olev kooslus. Säilimine ja hea seisund sõltub täielikult rabakoosluste seisundist, seega sellele kooslusele eraldi kaitse-eesmärgi seadmine ei ole vajalik (kaitsekorralduskava alusel). Niiskuslembesed kõrgrohustud (Lihula loodusala - vt tabel 6) - hõlmab kõrgemakasvuliste soontaimedega rohustuid, mis palistavad kitsa ribana peamiselt jõekaldaid, kuid ka metsaservi. Kaitsekorralduskava pikaajaline kaitse-eesmärk (30 a) - on säilinud täiendava inventuuri andmete ulatuses. Aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (Lihula loodusala - vt tabel 6) - elupaigatüüpi kuuluvad vähesel määral kuni mõõdukalt väetatud rohumaad. Kaitsekorralduskava pikaajaline kaitse-eesmärk (30 a) - on säilinud täiendava inventuuri andmete ulatuses. Puisniidud (Lihula loodusala - vt tabel 6) - inventeeriti 2012. a toimunud metsakoosluste inventuuri käigus, selle tulemusena leiti, et tegemist on juba metsastunud puisniitudega. Tulevikus kujunevad neist väärtuslikud laialehised metsad (kaitsekorralduskava alusel). Rabad (Lihula loodusala - vt tabel 6) - on soode arengu viimane aste, kus taimede surnud osadest ladestunud turvas on juba nii tüse, et taimede juured ei küüni enam toitainerikka veeni: toitaineid toovad rabasse peamiselt sademed. Kaitsekorralduskava pikaajaline kaitse- eesmärk (30 a) - on säilinud u 2518 ha väga kõrge (A) ning 7 ha kõrge (B) üldise looduskaitselise väärtusega rabakooslusi. Siirde- ja õõtsiksood (Lihula loodusala - vt tabel 6) - siirdesoo on vaheaste madalsoo arengus kõrgsooks ehk rabaks. Õõtsiksood on kujunenud veekogude kinnikasvamisel. Kaitsekorralduskava pikaajaline kaitse-eesmärk (30 a) - on säilinud u 595 ha väga kõrge (A) esinduslikkusega siirdesoid. Nokkheinakooslused (Lihula loodusala - vt tabel 6) - rabadega kompleksis olev kooslus. Säilimine ja hea seisund sõltub täielikult rabakoosluste seisundist, seega sellele kooslusele eraldi kaitse-eesmärgi seadmine ei ole vajalik (kaitsekorralduskava alusel). Lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (Lihula loodusala - vt tabel 6) - pole ühegi inventuuri raames leitud. Eesmärke jms ei ole seatud (kaitsekorralduskava alusel). Lammi-lodumetsad (Lihula loodusala - vt tabel 6) - metsatüüpi täpsustati 2012. a ning selle koosluse asemel tuvastati soostuvad ja soo-lehtmetsad (kaitsekorralduskava alusel). Sinikael-part (Tuhu-Kesu linnuala - vt tabel 6) - elutseb igasugustel veekogudel. Eesmärke jms ei ole seatud (kaitsekorralduskava alusel).

44

Kaljukotkas (Tuhu-Kesu linnuala - vt tabel 6) - pesitseb hajusalt üle Eesti mandriosa ning ka Saare- ja Hiiumaal. Kaitsekorralduskava pikaajaline kaitse-eesmärk (30 a) - pesitseb vähemalt üks kaljukotkapaar. Niidurüdi (Tuhu-Kesu linnuala - vt tabel 6) - eelistab väga madala taimestikuga avatud märgi niite. Kaitsekorralduskava pikaajaline kaitse-eesmärk (30 a) - pesitseb vähemalt viis niidurüdi paari. Soo-loorkull (Tuhu-Kesu linnuala - vt tabel 6) - soodsa seisundi säilimine edukalt tagatud läbi liigi primaarseks elupaigaks oleva rabakoosluse kaitse (kaitsekorralduskava alusel). Merikotkas (Tuhu-Kesu linnuala - vt tabel 6) - pesapaigad asuvad enamasti täisküpses rannamännikus, segametsas või rabasaarel. Eesmärke jms ei ole seatud (kaitsekorralduskava alusel). Rabapüü (Tuhu-Kesu linnuala - vt tabel 6) - elupaigad nt lage puhmaraba. Eesmärke jms ei ole seatud (kaitsekorralduskava alusel). Punaselg-õgija (Tuhu-Kesu linnuala - vt tabel 6) - elutseb avatud või pooleldi avatud maastikul põõsastihnikutega aladel. Eesmärke jms ei ole seatud (kaitsekorralduskava alusel). Hallõgija (Tuhu-Kesu linnuala - vt tabel 6) - soodsa seisundi säilimine edukalt tagatud läbi liigi primaarseks elupaigaks oleva rabakoosluse kaitse (kaitsekorralduskava alusel). Mustsaba-vigle (Tuhu-Kesu linnuala - vt tabel 6) - pesitsevad peamiselt niisketel niitudel (eriti rannakarjamaadel ja luhtadel) ning soodes. Kaitsekorralduskava pikaajaline kaitse- eesmärk (30 a) - Lihula rabas ja Kiive soos pesitseb vähemalt 80 paari mustsaba-viglesid. Suurkoovitaja (Tuhu-Kesu linnuala - vt tabel 6) - pesitsevad niisketel niitudel ja soodes ning jõeluhtadel. Soodne seisund on tagatud läbi liigi elupaigaks olevate elupaigatüüpide kaitse (kaitsekorralduskava alusel). Väikekoovitaja (Tuhu-Kesu linnuala - vt tabel 6) - soodsa seisundi säilimine edukalt tagatud läbi liigi primaarseks elupaigaks oleva rabakoosluse kaitse (kaitsekorralduskava alusel). Tutkas (Tuhu-Kesu linnuala - vt tabel 6) - pesitseb lammi- ja rannaniitudel ning soodes. Kaitsekorralduskava pikaajaline kaitse-eesmärk (30 a) - Lihula rabas pesitseb vähemalt 15 tutka emaslindu. Rüüt (Tuhu-Kesu linnuala - vt tabel 6) - soodsa seisundi säilimine edukalt tagatud läbi liigi primaarseks elupaigaks oleva rabakoosluse kaitse (kaitsekorralduskava alusel). Vööt-põõsaslind (Tuhu-Kesu linnuala - vt tabel 6) - asustab põõsasniite, mitmesuguseid võsasid ja põõsastikke, kadastikke, kohati ka rabavõsasid. Eesmärke jms ei ole seatud (kaitsekorralduskava alusel). Teder (Tuhu-Kesu linnuala - vt tabel 6) - soodsa seisundi säilimine edukalt tagatud läbi liigi primaarseks elupaigaks oleva rabakoosluse kaitse (kaitsekorralduskava alusel).

45

Mudatilder (Tuhu-Kesu linnuala - vt tabel 6) - pesitseb rabades. Soodne seisund on tagatud läbi liigi elupaigaks olevate elupaigatüüpide kaitse (kaitsekorralduskava alusel). Punajalg-tilder (Tuhu-Kesu linnuala - vt tabel 6) - eelistab rannaniite ja niiskeid lagedaid alasid. Soodne seisund on tagatud läbi liigi elupaigaks olevate elupaigatüüpide kaitse (kaitsekorralduskava alusel). Kiivitaja (Tuhu-Kesu linnuala - vt tabel 6) - asustab niiskeid avamaastike. Eesmärke jms ei ole seatud (kaitsekorralduskava alusel). 5.4.4. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS NATURA ALADE KAITSE KORRALDAMISEGA Kavandatav tegevus ei ole seotud Karinõmme loodusala, Madissaare loodusala, Lihula loodusala ega ka Tuhu-Kesu linnuala kaitse korraldamisega. 5.4.5. MÕJU HINDAMINE NATURA TERVIKLIKKUSELE JA KAITSE- EESMÄRKIDE SAAVUTAMISELE Dokumendist „Juhised loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 rakendamiseks Eestis“ (Peterson, 2006) nähtub, et:

- Liigi soodne seisund - kui asurkonna arvukus näitab, et liik säilib kaugemas tulevikus oma looduslike elupaikade elujõulise koostisosana, kui liigi looduslik levila ei kahane ning liigi asurkondade pikaajaliseks säilimiseks on praegu ja tõenäoliselt ka edaspidi olemas piisavalt suur elupaik või paigad.

- Elupaiga soodne seisund - looduslik levila ja alad, mida elupaik oma leviala piires hõlmab, on muutumatu suurusega või laienemas ning selle pikaajaliseks püsimiseks vajalik eriomane struktuur ja funktsioonid toimivad ning tõenäoliselt toimuvad ka prognoosimisulatusse jäävas tulevikus ja elupaigale tüüpiliste liikide seisund on soodus.

- Ala terviklikkus - on osa ala kaitse-eesmärkide mõistest ehk ala kaitse-eesmärgid on saavutatud siis, kui ala on terviklik ja vastupidi. Terviklikkuse all mõeldakse eelkõige ala ökoloogiliste funktsioonide (liigisiseste ja vaheliste suhete, toiduahela, jt funktsioonide) toimimist viisil, mis tagab pikas perspektiivis liigi isendite piisava arvukuse neile sobivates elupaikades ning elupaigatüüpide normaalse suktsessiooni, vastupidamise välistele mõjudele ja jätkuva uuenemise ning taoline ala vajab minimaalset inimesepoolset abi väljastpoolt seda süsteemi.

- Kaitse-eesmärgid - määravad ära loodusdirektiivi lisa I elupaigatüübid ja lisa II liigid, kelle kaitseks ala on määratud.

Võttes aluseks eelpooltoodut, viib Natura 2000 alade terviklikkus lähemale alade kaitse- eesmärkide saavutamisele. Ala kaitse-eesmärgid on saavutatud, kui ala terviklikkus on säilitatud / tagatud. Ala terviklikkus on säilitatud, kui liigid ja elupaigad on soodsas seisundis. Eeldatava mõju hindamisel järgitakse Euroopa Komisjoni poolt soovitatud indikaatoreid. 5.4.6. EELDATAV MÕJU KARINÕMME JA MADISSAARE NING LIHULA LOODUSALADELE NING TUHU-KESU LINNUALALE Madissaare loodusala, Karinõmme loodusala ning Lihula loodusala elupaigatüüpidele ning Tuhu-Kesu linnuala liikidele, mille isendite elupaiku kaitstakse - kavandataval tegevusel mõju

46

on hinnatud ja kirjeldatud tabelites 7, 7.1 - 7.4. Tabelitele järgneb ka hinnangute kokkuvõttev osa. Tabelite täitmisel on mh arvestatud alljärgnevate metoodiliste „Kas projekt võib:“ küsimustega:

- Aeglustada või katkestada ala kaitse-eesmärkide saavutamist / suunas liikumise? - Takistada selliste tegurite toimimist, mis aitavad säilitada ala soodsat seisundit? - Häirida ala soodsa seisundi indikaatoritena kasutatavate võtmeliikide tasakaalu,

levikut ja asustustihedust? - Põhjustada muutusi kriitilise tähtsusega, ala olemust määravates aspektides (nt

toitainete tasakaal), millest sõltub ala toimimine elupaiga või ökosüsteemina? - Muuta ala struktuuri ja/või funktsiooni määravate seoste (nt pinnase ja vee või taimede

ja loomade vaheliste seoste) dünaamikat? - Mõjutada alal prognooside järgi või eeldatavalt toimuvaid looduslikke muutusi (nagu

näiteks veedünaamika või keemiline koostis)? - Vähendada esmatähtsate elupaigatüüpide pindala ning esmatähtsate liikide arvukust? - Muuta esmatähtsate liikide vahelist tasakaalu? - Vähendada ala mitmekesisust või põhjustada häirimist, mis võib mõjutada

asurkondade suurust või esmatähtsate liikide vahelist tasakaalu või asustustihedust? - Põhjustada killustatust või peamiste tunnuste vähenemist / hävimist?

Kogu KMH protsess sai alguse muu hulgas põhjusel, et kaevandamisel põhjavee väljapumpamisega kaasnev põhjaveetaseme alanemine võib ulatuda Natura võrgustikku kuuluva Karinõmme loodusala piiresse ja kahjustada seal asuvaid, soosetete veekihi veerežiimi muutuste suhtes tundlikke taimekooslusi. Viimast ei ole aga ette näha, kuna antud elupaigatüüpe peamiselt mõjutav faktor – looduslik veerežiim – ei muutu (vt ka ptk 5.4.2). Nimelt esineb Karinõmme loodusalal küllaltki eraldiseisev veesüsteem tulenevalt soostunud aladest (soosetted moodustavad eraldi vettsisaldava kihi („Tarva dolokivikarjääri ümbruse pinna- ja põhjavee uuring” EGK OÜ, 2017)), mis hoiavad loodusala pindmist veerežiimi stabiilsel tasemel. Lisaks tuleb välja tuua, et loodusalade ja karjääriala vahele jääb mh teetamm (toimib veetõkkena) ja kraavide võrgustik (toimivad vee juhtijatena). Tarva dolokivikarjääri ümbruse pinna- ja põhjavee uuringule toetudes on eelkõige kuivenduskraavide võrk nö põhipiiriks (ca 350-400 m kaugusel (KMH lisa 3)), milleni karjääri põhimõju ulatub (põhjavee tsoonis). St, et karjäär ei mõjuta kaitsealadega seotud kraavide veerežiime (maapinnalähedases tsoonis), st maapinna ülemiste kihtide osas puudub seega ka sedapidi eraldi mõjuulatus (maapinnalähedases tsoonis), võimaldades säilitada nii loomulikke niiskustingimusi ka kaitstavatel aladel, kus nt lokaalselt maapinna tingimused ei ole nii head kui soosettete laialdastel esinemisaladel. Ptk 5.4.2 nähtub mh, et öisel ajal jäävad loodusalade (Karinõmme jt) ning linnuala (Tuhu- Kesu) müratasemed alla 40 dB (karjäärialast tulenevalt). Tööst „Kukemetsa maardla Kukemetsa ja Kukemetsa IV kruusakarjääri mäeeraldistel kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju hindamine” (Alkranel OÜ, 2011) nähtub, et looduslike alade foonväärtused jäävadki 40 dB juurde, toetudes mh Tartu Tervisekaitsetalituse (2009) andmetele. Alkranel OÜ 2018. a modelleerimine - liiklusmüra päevasel ajal ja maanteel jääb nt Karinõmme loodusala läbival lõigul samuti selliseks, mis paikkonna Natura ala ei mõjuta. Öösel materjali äravedu ei toimu. Näiteks 50 dB, mida võib liikluse korral pidada päevasel ajal maksimaalseks piirnormiks vaiksete alade kontekstis (Keskkonnaministri 16.12.16. a määrus nr 71) saavutatakse ca 20 m kaugusel maanteest. Rohealadel on Keskkonnaministri määruse karmimaks nõudeks päevasel ajal liikluse puhul 55 dB, mis on saavutatud ca 10 m kaugusel maanteest. Tee kaitsevöönd 30 m.

47

Tabel 7 Tegevusega seostuvate loodusalade elupaigatüüpide ja liikide (tabel 6) mõjutamine

Ala(1) Elupaigatüüp (kood) / liik

Lähim(2) Lühidalt ohu- tegurid / meetmed(3)

Võimaliku mõju kirjeldus

M) Vanad loodusmetsad (9010*)

≥ 1200 m Looduslikul arengul puuduvad. Seisundit võib veelgi paranda alasid läbiva kraavi sulgemine.

Ebasoodne mõju puudub (arvestades mh vee ja müra teemadega). Joonistel 16 ja 17 on küll modelleerimistulemuste alusel näha põhjavee (Siluri põhjaveekiht) alanemist loodusala ja elupaiga piiril, minimaalses mahus (ligilähedal 0 m), kuid tuginedes nii hüdrogeoloogilistele välivaatlusandmetele (põhjavee alanemine modelleeritust väiksem - nt karjääri ümbritseval alal 7 m tsoonis vaid 2,3 m) kui ka elupaigatüübi reaalsetele elupaiganõuetele, siis ebasoodne mõju puudub ehk võimaldatud edasine looduslik areng. Kraavide sulgemist (loodusalal) tegevuse lubamisele eelnevalt ootama ei pea.

M Vanad laialehised metsad (9020*)

≥ 1460 m

K Vanad loodusmetsad (9010*)

≥ 410 m Kuivendusmõju. Aladele jäävate kraavide sulgemisel seisundi paranemine.

Ebasoodne mõju puudub (arvestades mh vee ja müra teemadega). Joonistel 16 ja 17 nähtub, et osalt piirnevad need alad soostuvate ja soo-lehtmetsadega ning siirdesoo- ja rabametsadega. Mõlemad elupaigatüübid on pinnavee pideva mõju all (st veetase püsivalt kõrge). Senise karjääri edasiarenduse modelleerimistulemuste alusel on näha põhjavee (Siluri põhjaveekiht) alanemist loodusala ja elupaiga aladel, väheses mahus (ligilähedal ja maksimaalselt kuni ca 2,5 m), kuid tuginedes nii hüdrogeoloogilistele välivaatlusandmetele (põhjavee alanemine modelleeritust väiksem - nt karjääri ümbritseval alal 7 m tsoonis vaid 2,3 m) kui ka elupaigatüübi reaalsetele elupaiganõuetele, siis ebasoodne mõju puudub ehk võimaldatud edasine looduslik areng. Seega tuginedes ka vaatluspuurkaevu nr 55717 veetaseme seire andmetele pole ette näha ka aluspõhjalise veekihi veetaseme muutust karjääri tühjakspumpamise korral. Tarva dolokivikarjääri ümbruse pinna- ja põhjavee uuringule toetudes ei mõjuta karjäär kaitsealadega seotud kraavide veerežiime (maapinnalähedases tsoonis), st maapinna ülemiste kihtide osas puudub seega ka sedapidi eraldi mõjuulatus (maapinnalähedases tsoonis), võimaldades säilitada nii loomulikke niiskustingimusi ka kaitstavatel aladel, kus nt lokaalselt maapinna tingimused ei ole nii head kui soosettete laialdastel esinemisaladel. Kraavide sulgemist (loodusalal) tegevuse lubamisele eelnevalt ootama ei pea.

K Vanad laialehised metsad (9020*)

≥ 1060 m Metsloomade lisasöötmine. Lõpetamine ja jahimeeste informeerimine.

Ebasoodne mõju puudub (arvestades mh vee ja müra teemadega). Ei ole mh tegemist nendega seotud elupaikade mõjutamisega ehk jahinduse ja metsloomade söötmisega(4). Siinkohal arvesse võttes ka kauguseid.

K Liigirikkad ≥ 670 m Maaparandus. Ebasoodne mõju puudub (arvestades mh

48

Ala(1) Elupaigatüüp (kood) / liik

Lähim(2) Lühidalt ohu- tegurid / meetmed(3)

Võimaliku mõju kirjeldus

madalsood (7230)

Hoiduda kraavide rajamisest loodus- kaitseala piirist vähemalt 1 km raadiuses. Aladele jäävate kraavide sulgemine.

vee ja müra teemadega). Joonistel 16 ja 17 nähtub, et osalt piirnevad need alad soostuvate ja soo-lehtmetsadega ning siirdesoo- ja rabametsadega. Mõlemad elupaigatüübid on pinnavee pideva mõju all (st veetase püsivalt kõrge). Senise karjääri edasiarenduse modelleerimistulemuste alusel on näha põhjavee (Siluri põhjaveekiht) alanemist loodusala ja elupaiga aladel, väheses mahus (ligilähedal ja maksimaalselt kuni ca 3 m), kuid tuginedes nii hüdrogeoloogilistele välivaatlusandmetele (põhjavee alanemine modelleeritust väiksem - nt karjääri ümbritseval alal 7 m tsoonis vaid 2,3 m) kui ka elupaigatüübi reaalsetele elupaiganõuetele ning asetusele soosetete alal (isoleeritud veekiht Siluri põhjaveekihist), siis ebasoodne mõju puudub ehk võimaldatud edasine looduslik areng. Seega tuginedes ka vaatluspuurkaevu nr 55717 veetaseme seire andmetele pole ette näha ka aluspõhjalise veekihi veetaseme muutust karjääri tühjakspumpamise korral. Tarva dolokivikarjääri ümbruse pinna- ja põhjavee uuringule toetudes ei mõjuta karjäär kaitsealadega seotud kraavide veerežiime (maapinnalähedases tsoonis), st maapinna ülemiste kihtide osas puudub seega ka sedapidi eraldi mõjuulatus (maapinnalähedases tsoonis), võimaldades säilitada nii loomulikke niiskustingimusi ka kaitstavatel aladel, kus nt lokaalselt maapinna tingimused ei ole nii head kui soosettete laialdastel esinemisaladel. Kraavide sulgemist (loodusalal) tegevuse lubamisele eelnevalt ootama ei pea. Karjääriga seotud ja veeärajuhtimisega seonduvad rajatised ei dreeni ära loodusala vett (sh karjääris töö peatumistel), seega ka siinkohal ei vajata täiendavaid eritingimusi ehk ebasoodne mõju puudub.

K Soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*)

≥ 470 m Kuivendusmõju. Aladele jäävate kraavide sulgemine.

Ebasoodne mõju puudub (arvestades mh vee ja müra teemadega). Elupaigatüüp on pinnavee pideva mõju all (st veetase püsivalt kõrge). Senise karjääri edasiarenduse modelleerimistulemuste alusel (joonised 16 ja 17) on näha põhjavee (Siluri põhjaveekiht) alanemist loodusala ja elupaiga aladel, väheses mahus (ligilähedal ja maksimaalselt kuni ca 3 m), kuid tuginedes nii hüdrogeoloogilistele välivaatlusandmetele (põhjavee alanemine modelleeritust väiksem - nt karjääri ümbritseval alal 7 m tsoonis vaid 2,3 m) kui ka elupaigatüübi reaalsetele elupaiganõuetele ning asetusele soosetete alal (isoleeritud veekiht Siluri põhjaveekihist), siis

49

Ala(1) Elupaigatüüp (kood) / liik

Lähim(2) Lühidalt ohu- tegurid / meetmed(3)

Võimaliku mõju kirjeldus

ebasoodne mõju puudub ehk võimaldatud edasine looduslik areng. Seega tuginedes ka vaatluspuurkaevu nr 55717 veetaseme seire andmetele pole ette näha ka aluspõhjalise veekihi veetaseme muutust karjääri tühjakspumpamise korral. Tarva dolokivikarjääri ümbruse pinna- ja põhjavee uuringule toetudes ei mõjuta karjäär kaitsealadega seotud kraavide veerežiime (maapinnalähedases tsoonis), st maapinna ülemiste kihtide osas puudub seega ka sedapidi eraldi mõjuulatus (maapinnalähedases tsoonis), võimaldades säilitada nii loomulikke niiskustingimusi ka kaitstavatel aladel, kus nt lokaalselt maapinna tingimused ei ole nii head kui soosettete laialdastel esinemisaladel. Kraavide sulgemist (loodusalal) tegevuse lubamisele eelnevalt ootama ei pea.

K Siirdesoo- ja rabametsad (91D0*)

≥ 590 m Ebasoodne mõju puudub (arvestades mh vee ja müra teemadega). Elupaigatüüp on pinnavee pideva mõju all (st veetase püsivalt kõrge). Senise karjääri edasiarenduse modelleerimistulemuste alusel (joonised 16 ja 17) on näha põhjavee (Siluri põhjaveekiht) alanemist loodusala ja elupaiga aladel, väheses mahus (ligilähedal ja maksimaalselt kuni ca 2,5 m), kuid tuginedes nii hüdrogeoloogilistele välivaatlusandmetele (põhjavee alanemine modelleeritust väiksem - nt karjääri ümbritseval alal 7 m tsoonis vaid 2,3 m) kui ka elupaigatüübi reaalsetele elupaiganõuetele ning asetusele soosetete alal (isoleeritud veekiht Siluri põhjaveekihist), siis ebasoodne mõju puudub ehk võimaldatud edasine looduslik areng. Seega tuginedes ka vaatluspuurkaevu nr 55717 veetaseme seire andmetele pole ette näha ka aluspõhjalise veekihi veetaseme muutust karjääri tühjakspumpamise korral. Tarva dolokivikarjääri ümbruse pinna- ja põhjavee uuringule toetudes ei mõjuta karjäär kaitsealadega seotud kraavide veerežiime (maapinnalähedases tsoonis), st maapinna ülemiste kihtide osas puudub seega ka sedapidi eraldi mõjuulatus (maapinnalähedases tsoonis), võimaldades säilitada nii loomulikke niiskustingimusi ka kaitstavatel aladel, kus nt lokaalselt maapinna tingimused ei ole nii head kui soosettete laialdastel esinemisaladel. Kraavide sulgemist (loodusalal) tegevuse lubamisele eelnevalt ootama ei pea.

L Vanad loodusmetsad (9010*)

Kaugemal kui 3200 m

Raiumine. Kaitsekorra täpsustamine.

Ebasoodne mõju puudub (arvestades mh vee ja müra teemadega). Ei ole mh tegemist nendega seotud elupaikade mõjutamisega ehk

50

Ala(1) Elupaigatüüp (kood) / liik

Lähim(2) Lühidalt ohu- tegurid / meetmed(3)

Võimaliku mõju kirjeldus

L Vanad laialehised metsad (9020*)

≥ 3120 m Raiumine. Kaitsekorra täpsustamine.

raiumisega (4). Siinkohal arvesse võttes ka kauguseid.

L Liigirikkad madalsood (7230)

≥ 1670 m Kuivendamine. Aladega seotud kraavide sulgemine. Kaitsekorra täpsustamine, veerežiimi parem säilitamine ja ehitamise (killustab) keelamine.

Ebasoodne mõju puudub (arvestades mh vee ja müra teemadega). Ei ole mh tegemist nendega seotud elupaikade mõjutamisega ehk kuivendamisega ja nendel ehitamisega (4). Siinkohal arvesse võttes ka kauguseid.

L Soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*)

≥ 1520 m Kuivendamine. Aladega seotud kraavide sulgemine. Kaitsekorra täpsustamine, veerežiimi parem säilitamine ja raiumise (ohutegur) parem reguleerimine.

Ebasoodne mõju puudub (arvestades mh vee ja müra teemadega). Ei ole mh tegemist nendega seotud elupaikade mõjutamisega ehk kuivendamisega ja raiumisega (4). Siinkohal arvesse võttes ka kauguseid.

L Siirdesoo- ja rabametsad (91D0*)

≥ 2580 m Ebasoodne mõju puudub (arvestades mh vee ja müra teemadega). Ei ole mh tegemist nendega seotud elupaikade mõjutamisega ehk kuivendamisega ja raiumisega (4). Siinkohal arvesse võttes ka kauguseid.

L Huumus- toitelised järved ja järvikud (3160)

Teada- olevalt

kaugemal kui 3200 m

Säilimise eelduseks on rabakoosluste hea seisund.

Ebasoodne mõju puudub (arvestades mh vee ja müra teemadega). Ei ole mh tegemist nendega seotud elupaikade mõjutamisega ehk kuivendamisega ja nendel ehitamisega (4). Siinkohal arvesse võttes ka kauguseid.

L Niiskus- lembesed kõrgrohustud (6430)

Alasid võib leiduda Riisa oja ja Rootsi jõe kaldal. Võsastumine. Hooldada.

Ebasoodne mõju puudub (arvestades mh vee ja müra teemadega). Ei ole mh tegemist nendega seotud elupaikade mõjutamisega ehk käesolev tegevus ei mõjuta vastavate elupaikade hooldust (4).

L Aas-rebasesaba ja ürt- punanupuga niidud (6510)

Ilmselt Lihula maastikukaitseala äärealadel, sh kaitseala edelaosas. Hoolduse puudumine. Hooldamine.

Ebasoodne mõju puudub (arvestades mh vee ja müra teemadega). Ei ole mh tegemist nendega seotud elupaikade mõjutamisega ehk käesolev tegevus ei mõjuta vastavate elupaikade hooldust (4).

L Puisniidud (6530*)

Metsastumine. Alade puhul on otsustatud lubada, kujunevad väärtuslikud laialehised metsad.

Ebasoodne mõju puudub (arvestades mh vee ja müra teemadega). Vt täpsemalt Lihula loodusala elupaigatüübi alt vanad laialehised metsad (9020*).

L Rabad (7110*) Vajalik älveraba andmete uuendamine. Kuivendamine. Kaitsekorra täpsustamine, veerežiimi parem säilitamine ja ehitamine (killustab) keelamine.

Ebasoodne mõju puudub (arvestades mh vee ja müra teemadega). Ei ole mh tegemist nendega seotud elupaikade mõjutamisega ehk kuivendamisega ja nendel ehitamisega (4). Siinkohal arvesse võttes ka kauguseid.

L Siirde- ja õõtsiksood (7140)

≥ 1440 m Kuivendamine. Aladega seotud kraavide sulgemine. Kaitsekorra täpsustamine, veerežiimi parem

Ebasoodne mõju puudub (arvestades mh vee ja müra teemadega). Ei ole mh tegemist nendega seotud elupaikade mõjutamisega ehk kuivendamisega ja nendel ehitamisega (4). Siinkohal arvesse võttes ka kauguseid.

51

Ala(1) Elupaigatüüp (kood) / liik

Lähim(2) Lühidalt ohu- tegurid / meetmed(3)

Võimaliku mõju kirjeldus

säilitamine ja ehitamine (killustab) keelamine.

L Nokkheina- kooslused (7150)

Teada- olevalt

kaugemal kui 3200 m

Säilimise eelduseks on rabakoosluste hea seisund.

Ebasoodne mõju puudub (arvestades mh vee ja müra teemadega). Ei ole mh tegemist nendega seotud elupaikade mõjutamisega ehk kuivendamisega ja nendel ehitamisega (4). Siinkohal arvesse võttes ka kauguseid.

L Lubjarikkad madalsood lääne- mõõkrohuga (7210*)

Teada- olevalt

kaugemal kui 3200 m

Pole leitud. Eesmärke jms ei ole seatud. Kuivendamine. Veerežiimi taastamine.

Ebasoodne mõju puudub (arvestades mh vee ja müra teemadega). Isegi kui eesmärgid oleksid seatud, ei ole mh tegemist elupaikade kuivendamisega(4). Siinkohal arvesse võttes ka kauguseid.

L Lammi- lodumetsad (91E0*), loetud soostuvateks ja soo- lehtmetsadeks (9080*)

≥ 1520 m Vt soostuvad ja soo- lehtmetsad.

Ebasoodne mõju puudub (arvestades mh vee ja müra teemadega). Vt täpsemalt Lihula loodusala elupaigatüübi alt soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*).

T-K) Sinikael-part Teada- olevalt

kaugemal kui 3200 m

Eesmärke jms ei ole seatud. Veekogude reostumine.

Ebasoodne mõju puudub (arvestades mh vee ja müra teemadega). Isegi kui eesmärgid oleksid seatud, ei ole mh tegemist veekogude reostumisega (vt ka KMH ptk 5.2).

T-K Kaljukotkas Rabakooslus säilinud sisuliselt täielikult inimmõjust puutumatuna. Ohutegurid maandatud.

Ebasoodne mõju puudub (arvestades mh vee ja müra teemadega). Ei ole mh tegemist nendega seotud elupaikade (rabad) mõjutamisega(4).

T-K Niidurüdi Kuivendamine. Kaitsekorra täpsustamine, veerežiimi parem säilitamine ja ehitamise (killustab) keelamine. Pesitsuse ajal (märtsi algusest juuli keskpaigani) ei tohi korraldada Lihula rabas suuri rahvaüritusi.

Ebasoodne mõju puudub (arvestades mh vee ja müra teemadega). Ei ole mh tegemist nendega seotud elupaikade mõjutamisega ehk kuivendamisega ja nendel ehitamisega. Samuti ei ole tegemist suurüritustega, sh vastavas asukohas(4).

T-K Soo-loorkull ≥ 1750 m Säilimine tagatud läbi elupaigaks oleva rabakoosluse kaitse.

Ebasoodne mõju puudub (arvestades mh vee ja müra teemadega). Ei ole mh tegemist nendega seotud elupaikade (rabad) mõjutamisega(4).

T-K Merikotkas Teada- olevalt

kaugemal kui 3200 m

Eesmärke jms ei ole seatud. Elukeskkonna kadumine.

Ebasoodne mõju puudub (arvestades mh vee ja müra teemadega). Isegi kui eesmärgid oleksid seatud, ei ole mh tegemist elupaikade (rabasaared jms) mõjutamisega(4).

T-K Rabapüü Eesmärke jms ei ole seatud. Elupaikade kvaliteedi halvenemine.

Ebasoodne mõju puudub (arvestades mh vee ja müra teemadega). Isegi kui eesmärgid oleksid seatud, ei ole mh tegemist elupaikade (lage raba) mõjutamisega(4).

T-K Punaselg-õgija Ebasoodne mõju puudub (arvestades mh vee ja müra teemadega). Isegi kui eesmärgid oleksid seatud, ei ole mh tegemist elupaikade (avatud maastikud jms) mõjutamisega(4).

52

Ala(1) Elupaigatüüp (kood) / liik

Lähim(2) Lühidalt ohu- tegurid / meetmed(3)

Võimaliku mõju kirjeldus

T-K Hallõgija Säilimine tagatud läbi elupaigaks oleva rabakoosluse kaitse.

Ebasoodne mõju puudub (arvestades mh vee ja müra teemadega). Ei ole mh tegemist nendega seotud elupaikade (rabad) mõjutamisega(4).

T-K Mustsaba-vigle Kuivendamine. Kaitsekorra täpsustamine, veerežiimi parem säilitamine ja ehitamise (killustab) keelamine.

Ebasoodne mõju puudub (arvestades mh vee ja müra teemadega). Ei ole mh tegemist nendega seotud elupaikade mõjutamisega ehk kuivendamisega ja nendel ehitamisega(4).

T-K Suurkoovitaja Soodne seisund tagatud liigi elupaigaks olevate elupaigatüüpide kaitse.

Ebasoodne mõju puudub (arvestades mh vee ja müra teemadega). Ei ole mh tegemist elupaikade (niidud jms) mõjutamisega(4).

T-K Väikekoovitaja Säilimine tagatud läbi elupaigaks oleva rabakoosluse kaitse.

Ebasoodne mõju puudub (arvestades mh vee ja müra teemadega). Ei ole mh tegemist nendega seotud elupaikade (rabad) mõjutamisega(4).

T-K Tutkas Kuivendamine. Kaitsekorra täpsustamine, veerežiimi parem säilitamine ja ehitamise (killustab) keelamine.

Ebasoodne mõju puudub (arvestades mh vee ja müra teemadega). Ei ole mh tegemist nendega seotud elupaikade mõjutamisega ehk kuivendamisega ja nendel ehitamisega(4).

T-K Rüüt Säilimine tagatud läbi elupaigaks oleva rabakoosluse kaitse.

Ebasoodne mõju puudub (arvestades mh vee ja müra teemadega). Ei ole mh tegemist nendega seotud elupaikade (rabad) mõjutamisega(4).

T-K Vööt-põõsalind Eesmärke jms ei ole seatud. Elupaikade kvaliteedi halvenemine.

Ebasoodne mõju puudub (arvestades mh vee ja müra teemadega). Isegi kui eesmärgid oleksid seatud, ei ole mh tegemist elupaikade (rabavõsad jms) mõjutamisega(4).

T-K Teder ≥ 1750 m Säilimine tagatud läbi elupaigaks oleva rabakoosluse kaitse.

Ebasoodne mõju puudub (arvestades mh vee ja müra teemadega). Ei ole mh tegemist nendega seotud elupaikade (rabad) mõjutamisega(4).

T-K Mudatilder Teada- olevalt

kaugemal kui 3200 m

Soodne seisund tagatud liigi elupaigaks olevate elupaigatüüpide kaitse.

Ebasoodne mõju puudub (arvestades mh vee ja müra teemadega). Ei ole mh tegemist nendega seotud elupaikade (rabad) mõjutamisega(4).

T-K Punajalg-tilder Ebasoodne mõju puudub (arvestades mh vee ja müra teemadega). Ei ole mh tegemist nendega seotud elupaikade (niidud jms) mõjutamisega(4).

T-K Kiivitaja Eesmärke jms ei ole seatud. Põllumajanduslik reostus.

Ebasoodne mõju puudub (arvestades mh vee ja müra teemadega). Isegi kui eesmärgid oleksid seatud, ei ole mh tegemist põllumajandusega.

(1) - „M” - Madissaare loodusala, „K” - Karinõmme loodusala, „L” - Lihula loodusala, „T-K” - Tuhu-Kesu linnuala; (2) - tabel 6; (3) - tabel 6 ja ptk 5.4.3; (4) - arvestades ka ptk 5.4.2 esitatud infot ning ptk 5.4.5 välja toodud põhimõtteid.

Tabel 7.1

53

Kontrollküsimustik hindamaks kokkuvõtvalt kavandatava tegevuse mõju Natura ala terviklikkusele - Madissaare loodusala (2 elupaigatüüpi - vt tabelid 6 ja 7). Kontrollküsimus - kas projekt või kava võib:

Jah / Ei

Selgitus - Madissaare loodusala osas

Aeglustada ala kaitse - eesmärkide saavutamist?

Ei Tuginedes ala kaitsekorralduskavas seatud eesmärkidele ja tabelis 7 esitatud võimaliku mõju kirjeldustele (vt read „M” - Madissaare loodusala), siis mitte ehk ebasoodne mõju Madissaare Natura alale puudub.

Katkestada ala kaitse- eesmärkide suunas liikumise?

Ei Tuginedes ala kaitsekorralduskavas seatud eesmärkidele ja tabelis 7 esitatud võimaliku mõju kirjeldustele (vt read „M” - Madissaare loodusala), siis mitte ehk ebasoodne mõju Madissaare Natura alale puudub.

Takistada selliste tegurite toimimist, mis aitavad säilitada ala soodsat seisundit?

Ei Looduslikke tegureid, mis aitavad säilitada ala soodsat seisundit, ei takistataks toimimast loomulikul moel. Ka ei ole takistatud ala kaitsekorralduskavas määratud meetmete elluviimine. Viimast ka tuginedes tabelis 7 esitatud võimaliku mõju kirjeldustele (vt read „M” - Madissaare loodusala), siis mitte ehk ebasoodne mõju Madissaare Natura alale puudub.

Häirida ala soodsa seisundi indikaatoritena kasutatavate võtmeliikide tasakaalu, levikut ja asustustihedust?

Ei Kuna elupaikade soodne seisund on tagatud (vt tabel 7), siis on seega tagatud ka neid elupaiku kasutavate võtmeliikide soodne seisund ehk tagatud tasakaal, levik ja piisav asustustihedus. Vt ka tabelis 7 esitatud võimaliku mõju kirjeldusi (vt read „M” - Madissaare loodusala) ehk ebasoodne mõju Madissaare Natura alale puudub.

Põhjustada muutusi kriitilise tähtsusega, ala olemust määravates aspektides (nt toitainete tasakaal), millest sõltub ala toimimine elupaiga või ökosüsteemina?

Ei Kuna elupaikade soodne seisund on tagatud (vt tabel 7), siis on seega tagatud ka nende elupaikade kriitilise tähtsusega aspektide (ala olemust määravad tegurid - toitainete tasakaal jms) toime. Seega on tagatud alade soodne toimimine elupaiga ja tervikliku ökosüsteemina. Vt ka tabelis 7 esitatud võimaliku mõju kirjeldusi (vt read „M” - Madissaare loodusala) ehk ebasoodne mõju Madissaare Natura alale puudub.

Muuta ala struktuuri ja/või funktsiooni määravate seoste (nt pinnase ja vee või taimede ja loomade vaheliste seoste) dünaamikat?

Ei Kuna elupaikade soodne seisund on tagatud (vt tabel 7), siis on seega tagatud ka nende elupaikade jaoks vajalikke struktuure ja funktsioone määravate seoste (nt pinnas ja vesi ning taimede ja loomade vahelised aspektid) soodne dünaamika. Seega on tagatud alade soodne toimimine elupaikadena. Vt ka tabelis 7 esitatud võimaliku mõju kirjeldusi (vt read „M” - Madissaare loodusala) ehk ebasoodne mõju Madissaare Natura alale puudub.

Mõjutada alal prognooside järgi või eeldatavalt toimuvaid looduslikke muutusi (nagu näiteks veedünaamika või keemiline koostis)?

Ei Looduslikke tegureid, mis aitavad säilitada ala soodsat seisundit, ei takistataks toimimast loomulikul moel. Ka ei ole teada selliseid looduslikke muutusi (nt veedünaamika ja keemiline koostis), mis tekitaks ebasoodsaid ja vastastikke mõjusid kavandatava tegevusega. Samuti ei ole takistatud ala kaitsekorralduskavas määratud meetmete elluviimine. Vt ka tabelis 7 esitatud võimaliku mõju kirjeldusi (vt read „M” - Madissaare loodusala) ehk ebasoodne mõju Madissaare Natura alale puudub.

Vähendada esmatähtsate elupaigatüüpide pindala?

Ei Mõlemad elupaigatüübid on märgitud tärniga ehk on esmatähtsad. Tuginedes tabelis 7 esitatud võimaliku mõju kirjeldustele (vt read „M” - Madissaare loodusala), siis mitte ehk ebasoodne mõju Madissaare Natura alale puudub.

Vähendada esmatähtsate liikide arvukust?

Ei Tärniga liike ei ole vastavas Natura alas fikseeritud (Keskkonnaregistri alusel). Ebasoodne mõju Madissaare Natura alale puudub.

Muuta esmatähtsate liikide vahelist tasakaalu?

Ei Tärniga liike ei ole vastavas Natura alas fikseeritud (Keskkonnaregistri alusel). Ebasoodne mõju Madissaare Natura alale puudub.

Vähendada ala mitmekesisust?

Ei Tuginedes tabelis 7 esitatud võimaliku mõju kirjeldustele (vt read „M” - Madissaare loodusala), siis mitte ehk ebasoodne mõju Madissaare Natura alale puudub.

Põhjustada häirimist, mis võib mõjutada asurkondade suurust või esmatähtsate liikide vahelist tasakaalu või

Ei Kuna elupaikade soodne seisund on tagatud (vt tabel 7), siis on seega tagatud ka nende elupaikade mitte häirimine. Seega ei mõjutata asurkondade suuruseid, asustustihedust või liikide tasakaalu negatiivselt. Tärniga liike ei ole vastavas Natura alas fikseeritud (Keskkonnaregistri alusel). Seega on tagatud alade soodne toimimine elupaiga ja tervikliku ökosüsteemina. Vt ka tabelis 7

54

Kontrollküsimus - kas projekt või kava võib:

Jah / Ei

Selgitus - Madissaare loodusala osas

asustustihedust? esitatud võimaliku mõju kirjeldusi (vt read „M” - Madissaare loodusala) ehk ebasoodne mõju Madissaare Natura alale puudub.

Põhjustada killustatust? Ei Kuna elupaikade soodne seisund on tagatud (vt tabel 7), siis on seega tagatud ka nende mitte killustumine. Seega on tagatud alade soodne toimimine elupaiga ja tervikliku ökosüsteemina. Vt ka tabelis 7 esitatud võimaliku mõju kirjeldusi (vt read „M” - Madissaare loodusala) ehk ebasoodne mõju Madissaare Natura alale puudub.

Põhjustada peamiste tunnuste (nt puistaimkate, loodetele avatus, igaaastased üleujutused jne) vähenemist või hävimist?

Ei Tuginedes tabelis 7 esitatud võimaliku mõju kirjeldustele (vt read „M” - Madissaare loodusala), siis mitte ehk ebasoodne mõju Madissaare Natura alale puudub. Seega peamised tunnused nt puistaimkate, sobilik veerežiim on alade jaoks ka edaspidi nende alade kontekstis soodsas seisundis. Ei toimu soodsat seisundit mõjutavaid vähenemisi või hävinemisi. Vt ka tabelis 7 esitatud võimaliku mõju kirjeldusi (vt read „M” - Madissaare loodusala) ehk ebasoodne mõju Madissaare Natura alale puudub.

Tabel 7.2

Kontrollküsimustik hindamaks kokkuvõtvalt kavandatava tegevuse mõju Natura ala terviklikkusele - Karinõmme loodusala (5 elupaigatüüpi - vt tabelid 6 ja 7). Kontrollküsimus - kas projekt või kava võib:

Jah / Ei

Selgitus - Karinõmme loodusala osas

Aeglustada ala kaitse - eesmärkide saavutamist?

Ei Tuginedes ala kaitsekorralduskavas seatud eesmärkidele ja tabelis 7 esitatud võimaliku mõju kirjeldustele (vt read „K” - Karinõmme loodusala), siis mitte ehk ebasoodne mõju Karinõmme Natura alale puudub.

Katkestada ala kaitse- eesmärkide suunas liikumise?

Ei Tuginedes ala kaitsekorralduskavas seatud eesmärkidele ja tabelis 7 esitatud võimaliku mõju kirjeldustele (vt read „K” - Karinõmme loodusala), siis mitte ehk ebasoodne mõju Karinõmme Natura alale puudub.

Takistada selliste tegurite toimimist, mis aitavad säilitada ala soodsat seisundit?

Ei Looduslikke tegureid, mis aitavad säilitada ala soodsat seisundit, ei takistataks toimimast loomulikul moel. Ka ei ole takistatud ala kaitsekorralduskavas määratud meetmete elluviimine. Viimast ka tuginedes tabelis 7 esitatud võimaliku mõju kirjeldustele (vt read „K” - Karinõmme loodusala), siis mitte ehk ebasoodne mõju Karinõmme Natura alale puudub.

Häirida ala soodsa seisundi indikaatoritena kasutatavate võtmeliikide tasakaalu, levikut ja asustustihedust?

Ei Kuna elupaikade soodne seisund on tagatud (vt tabel 7), siis on seega tagatud ka neid elupaiku kasutavate võtmeliikide soodne seisund ehk tagatud tasakaal, levik ja piisav asustustihedus. Vt ka tabelis 7 esitatud võimaliku mõju kirjeldusi (vt read „K” - Karinõmme loodusala), siis mitte ehk ebasoodne mõju Karinõmme Natura alale puudub.

Põhjustada muutusi kriitilise tähtsusega, ala olemust määravates aspektides (nt toitainete tasakaal), millest sõltub ala toimimine elupaiga või ökosüsteemina?

Ei Kuna elupaikade soodne seisund on tagatud (vt tabel 7), siis on seega tagatud ka nende elupaikade kriitilise tähtsusega aspektide (ala olemust määravad tegurid - toitainete tasakaal jms) toime. Seega on tagatud alade soodne toimimine elupaiga ja tervikliku ökosüsteemina. Vt ka tabelis 7 esitatud võimaliku mõju kirjeldusi (vt read „K” - Karinõmme loodusala), siis mitte ehk ebasoodne mõju Karinõmme Natura alale puudub.

Muuta ala struktuuri ja/või funktsiooni määravate seoste (nt pinnase ja vee või taimede ja loomade vaheliste seoste) dünaamikat?

Ei Kuna elupaikade soodne seisund on tagatud (vt tabel 7), siis on seega tagatud ka nende elupaikade jaoks vajalikke struktuure ja funktsioone määravate seoste (nt pinnas ja vesi ning taimede ja loomade vahelised aspektid) soodne dünaamika. Seega on tagatud alade soodne toimimine elupaikadena. Vt ka tabelis 7 esitatud võimaliku mõju kirjeldusi (vt read „K” - Karinõmme loodusala), siis mitte ehk ebasoodne mõju Karinõmme Natura alale puudub.

Mõjutada alal prognooside järgi või eeldatavalt toimuvaid looduslikke muutusi (nagu näiteks veedünaamika või

Ei Looduslikke tegureid, mis aitavad säilitada ala soodsat seisundit, ei takistataks toimimast loomulikul moel. Ka ei ole teada selliseid looduslikke muutusi (nt veedünaamika ja keemiline koostis), mis tekitaks ebasoodsaid ja vastastikke mõjusid kavandatava tegevusega. Samuti ei ole takistatud ala kaitsekorralduskavas määratud meetmete elluviimine. Vt ka tabelis 7 esitatud võimaliku mõju kirjeldusi (vt read „K” - Karinõmme loodusala), siis mitte ehk

55

Kontrollküsimus - kas projekt või kava võib:

Jah / Ei

Selgitus - Karinõmme loodusala osas

keemiline koostis)? ebasoodne mõju Karinõmme Natura alale puudub. Vähendada esmatähtsate elupaigatüüpide pindala?

Ei 4 elupaigatüüpi on märgitud tärniga ehk on esmatähtsad. Tuginedes tabelis 7 esitatud võimaliku mõju kirjeldustele (vt read „K” - Karinõmme loodusala), siis mitte ehk ebasoodne mõju Karinõmme Natura alale puudub.

Vähendada esmatähtsate liikide arvukust?

Ei Tärniga liike ei ole vastavas Natura alas fikseeritud (Keskkonnaregistri alusel). Ebasoodne mõju Karinõmme Natura alale puudub.

Muuta esmatähtsate liikide vahelist tasakaalu?

Ei Tärniga liike ei ole vastavas Natura alas fikseeritud (Keskkonnaregistri alusel). Ebasoodne mõju Karinõmme Natura alale puudub.

Vähendada ala mitmekesisust?

Ei Tuginedes tabelis 7 esitatud võimaliku mõju kirjeldustele (vt read „K” - Karinõmme loodusala), siis mitte ehk ebasoodne mõju Karinõmme Natura alale puudub.

Põhjustada häirimist, mis võib mõjutada asurkondade suurust või esmatähtsate liikide vahelist tasakaalu või asustustihedust?

Ei Kuna elupaikade soodne seisund on tagatud (vt tabel 7), siis on seega tagatud ka nende elupaikade mitte häirimine. Seega ei mõjutata asurkondade suuruseid, asustustihedust või liikide tasakaalu negatiivselt. Tärniga liike ei ole vastavas Natura alas fikseeritud (Keskkonnaregistri alusel). Seega on tagatud alade soodne toimimine elupaiga ja tervikliku ökosüsteemina. Vt ka tabelis 7 esitatud võimaliku mõju kirjeldusi (vt read „K” - Karinõmme loodusala), siis mitte ehk ebasoodne mõju Karinõmme Natura alale puudub.

Põhjustada killustatust? Ei Kuna elupaikade soodne seisund on tagatud (vt tabel 7), siis on seega tagatud ka nende mitte killustumine. Seega on tagatud alade soodne toimimine elupaiga ja tervikliku ökosüsteemina. Vt ka tabelis 7 esitatud võimaliku mõju kirjeldusi (vt read „K” - Karinõmme loodusala), siis mitte ehk ebasoodne mõju Karinõmme Natura alale puudub.

Põhjustada peamiste tunnuste (nt puistaimkate, loodetele avatus, igaaastased üleujutused jne) vähenemist või hävimist?

Ei Tuginedes tabelis 7 esitatud võimaliku mõju kirjeldustele (vt read „K” - Karinõmme loodusala), siis mitte ehk ebasoodne mõju Karinõmme Natura alale puudub. Seega peamised tunnused nt puistaimkate, sobilik veerežiim on alade jaoks ka edaspidi nende alade kontekstis soodsas seisundis. Ei toimu soodsat seisundit mõjutavaid vähenemisi või hävinemisi. Vt ka tabelis 7 esitatud võimaliku mõju kirjeldusi (vt read „K” - Karinõmme loodusala), siis mitte ehk ebasoodne mõju Karinõmme Natura alale puudub.

Tabel 7.3

Kontrollküsimustik hindamaks kokkuvõtvalt kavandatava tegevuse mõju Natura ala terviklikkusele - Lihula loodusala (14 elupaigatüüpi - vt tabelid 6 ja 7). Kontrollküsimus - kas projekt või kava võib:

Jah / Ei

Selgitus - Lihula loodusala osas

Aeglustada ala kaitse - eesmärkide saavutamist?

Ei Tuginedes ala kaitsekorralduskavas seatud eesmärkidele ja tabelis 7 esitatud võimaliku mõju kirjeldustele (vt read „L” - Lihula loodusala), siis mitte ehk ebasoodne mõju Lihula Natura alale puudub.

Katkestada ala kaitse- eesmärkide suunas liikumise?

Ei Tuginedes ala kaitsekorralduskavas seatud eesmärkidele ja tabelis 7 esitatud võimaliku mõju kirjeldustele (vt read „L” - Lihula loodusala), siis mitte ehk ebasoodne mõju Lihula Natura alale puudub.

Takistada selliste tegurite toimimist, mis aitavad säilitada ala soodsat seisundit?

Ei Looduslikke tegureid, mis aitavad säilitada ala soodsat seisundit, ei takistataks toimimast loomulikul moel. Ka ei ole takistatud ala kaitsekorralduskavas määratud meetmete elluviimine. Viimast ka tuginedes tabelis 7 esitatud võimaliku mõju kirjeldustele (vt read „L” - Lihula loodusala), siis mitte ehk ebasoodne mõju Lihula Natura alale puudub.

Häirida ala soodsa seisundi indikaatoritena kasutatavate võtmeliikide tasakaalu, levikut ja asustustihedust?

Ei Kuna elupaikade soodne seisund on tagatud (vt tabel 7), siis on seega tagatud ka neid elupaiku kasutavate võtmeliikide soodne seisund ehk tagatud tasakaal, levik ja piisav asustustihedus. Vt ka tabelis 7 esitatud võimaliku mõju kirjeldusi (vt read „L” - Lihula loodusala), siis mitte ehk ebasoodne mõju Lihula Natura alale puudub.

Põhjustada muutusi kriitilise tähtsusega, ala olemust määravates

Ei Kuna elupaikade soodne seisund on tagatud (vt tabel 7), siis on seega tagatud ka nende elupaikade kriitilise tähtsusega aspektide (ala olemust määravad tegurid - toitainete tasakaal jms) toime. Seega on tagatud alade soodne

56

Kontrollküsimus - kas projekt või kava võib:

Jah / Ei

Selgitus - Lihula loodusala osas

aspektides (nt toitainete tasakaal), millest sõltub ala toimimine elupaiga või ökosüsteemina?

toimimine elupaiga ja tervikliku ökosüsteemina. Vt ka tabelis 7 esitatud võimaliku mõju kirjeldusi (vt read „L” - Lihula loodusala), siis mitte ehk ebasoodne mõju Lihula Natura alale puudub.

Muuta ala struktuuri ja/või funktsiooni määravate seoste (nt pinnase ja vee või taimede ja loomade vaheliste seoste) dünaamikat?

Ei Kuna elupaikade soodne seisund on tagatud (vt tabel 7), siis on seega tagatud ka nende elupaikade jaoks vajalikke struktuure ja funktsioone määravate seoste (nt pinnas ja vesi ning taimede ja loomade vahelised aspektid) soodne dünaamika. Seega on tagatud alade soodne toimimine elupaikadena. Vt ka tabelis 7 esitatud võimaliku mõju kirjeldusi (vt read „L” - Lihula loodusala), siis mitte ehk ebasoodne mõju Lihula Natura alale puudub.

Mõjutada alal prognooside järgi või eeldatavalt toimuvaid looduslikke muutusi (nagu näiteks veedünaamika või keemiline koostis)?

Ei Looduslikke tegureid, mis aitavad säilitada ala soodsat seisundit, ei takistataks toimimast loomulikul moel. Ka ei ole teada selliseid looduslikke muutusi (nt veedünaamika ja keemiline koostis), mis tekitaks ebasoodsaid ja vastastikke mõjusid kavandatava tegevusega. Samuti ei ole takistatud ala kaitsekorralduskavas määratud meetmete elluviimine. Vt ka tabelis 7 esitatud võimaliku mõju kirjeldusi (vt read „L” - Lihula loodusala), siis mitte ehk ebasoodne mõju Lihula Natura alale puudub.

Vähendada esmatähtsate elupaigatüüpide pindala?

Ei 8 elupaigatüüpi on märgitud tärniga ehk on esmatähtsad. Tuginedes tabelis 7 esitatud võimaliku mõju kirjeldustele (vt read „L” - Lihula loodusala), siis mitte ehk ebasoodne mõju Lihula Natura alale puudub.

Vähendada esmatähtsate liikide arvukust?

Ei Tärniga liike ei ole vastavas Natura alas fikseeritud (Keskkonnaregistri alusel). Ebasoodne mõju Lihula Natura alale puudub.

Muuta esmatähtsate liikide vahelist tasakaalu?

Ei Tärniga liike ei ole vastavas Natura alas fikseeritud (Keskkonnaregistri alusel). Ebasoodne mõju Lihula Natura alale puudub.

Vähendada ala mitmekesisust?

Ei Tuginedes tabelis 7 esitatud võimaliku mõju kirjeldustele (vt read „L” - Lihula loodusala), siis mitte ehk ebasoodne mõju Lihula Natura alale puudub.

Põhjustada häirimist, mis võib mõjutada asurkondade suurust või esmatähtsate liikide vahelist tasakaalu või asustustihedust?

Ei Kuna elupaikade soodne seisund on tagatud (vt tabel 7), siis on seega tagatud ka nende elupaikade mitte häirimine. Seega ei mõjutata asurkondade suuruseid, asustustihedust või liikide tasakaalu negatiivselt. Tärniga liike ei ole vastavas Natura alas fikseeritud (Keskkonnaregistri alusel). Seega on tagatud alade soodne toimimine elupaiga ja tervikliku ökosüsteemina. Vt ka tabelis 7 esitatud võimaliku mõju kirjeldusi (vt read „L” - Lihula loodusala), siis mitte ehk ebasoodne mõju Lihula Natura alale puudub.

Põhjustada killustatust? Ei Kuna elupaikade soodne seisund on tagatud (vt tabel 7), siis on seega tagatud ka nende mitte killustumine. Seega on tagatud alade soodne toimimine elupaiga ja tervikliku ökosüsteemina. Vt ka tabelis 7 esitatud võimaliku mõju kirjeldusi (vt read „L” - Lihula loodusala), siis mitte ehk ebasoodne mõju Lihula Natura alale puudub.

Põhjustada peamiste tunnuste (nt puistaimkate, loodetele avatus, igaaastased üleujutused jne) vähenemist või hävimist?

Ei Tuginedes tabelis 7 esitatud võimaliku mõju kirjeldustele (vt read „L” - Lihula loodusala), siis mitte ehk ebasoodne mõju Lihula Natura alale puudub. Seega peamised tunnused nt puistaimkate, sobilik veerežiim on alade jaoks ka edaspidi nende alade kontekstis soodsas seisundis. Ei toimu soodsat seisundit mõjutavaid vähenemisi või hävinemisi. Vt ka tabelis 7 esitatud võimaliku mõju kirjeldusi (vt read „L” - Lihula loodusala), siis mitte ehk ebasoodne mõju Lihula Natura alale puudub.

Tabel 7.4

Kontrollküsimustik hindamaks kokkuvõtvalt kavandatava tegevuse mõju Natura ala terviklikkusele - Tuhu-Kesu linnuala (18 liiki - vt tabelid 6 ja 7). Kontrollküsimus - kas projekt või kava võib:

Jah / Ei

Selgitus - Tuhu-Kesu linnuala osas

Aeglustada ala kaitse - eesmärkide saavutamist?

Ei Tuginedes ala kaitsekorralduskavas seatud eesmärkidele ja tabelis 7 esitatud võimaliku mõju kirjeldustele (vt read „T-K” - Tuhu-Kesu linnuala), siis mitte ehk ebasoodne mõju Tuhu-Kesu vastavale Natura alale puudub.

Katkestada ala kaitse- Ei Tuginedes ala kaitsekorralduskavas seatud eesmärkidele ja tabelis 7 esitatud

57

Kontrollküsimus - kas projekt või kava võib:

Jah / Ei

Selgitus - Tuhu-Kesu linnuala osas

eesmärkide suunas liikumise?

võimaliku mõju kirjeldustele (vt read „T-K” - Tuhu-Kesu linnuala), siis mitte ehk ebasoodne mõju Tuhu-Kesu vastavale Natura alale puudub.

Takistada selliste tegurite toimimist, mis aitavad säilitada ala soodsat seisundit?

Ei Looduslikke tegureid, mis aitavad säilitada ala soodsat seisundit, ei takistataks toimimast loomulikul moel. Ka ei ole takistatud ala kaitsekorralduskavas määratud meetmete elluviimine. Viimast ka tuginedes tabelis 7 esitatud võimaliku mõju kirjeldustele (vt read „T-K” - Tuhu-Kesu linnuala), siis mitte ehk ebasoodne mõju Tuhu-Kesu vastavale Natura alale puudub.

Häirida ala soodsa seisundi indikaatoritena kasutatavate võtmeliikide tasakaalu, levikut ja asustustihedust?

Ei Kuna elupaikade, mida kasutavad vastava ala liigid, soodne seisund on tagatud (vt tabel 7), siis on seega tagatud ka neid elupaiku kasutavate võtmeliikide soodne seisund ehk tagatud tasakaal, levik ja piisav asustustihedus. Vt ka tabelis 7 esitatud võimaliku mõju kirjeldusi (vt read „T-K” - Tuhu-Kesu linnuala), siis mitte ehk ebasoodne mõju Tuhu-Kesu vastavale Natura alale puudub.

Põhjustada muutusi kriitilise tähtsusega, ala olemust määravates aspektides (nt toitainete tasakaal), millest sõltub ala toimimine elupaiga või ökosüsteemina?

Ei Kuna elupaikade soodne seisund, mida kasutavad vastava ala liigid, on tagatud (vt tabel 7), siis on seega tagatud ka nende elupaikade kriitilise tähtsusega aspektide (ala olemust määravad tegurid - toitainete tasakaal jms) toime. Seega on tagatud alade soodne toimimine elupaiga ja tervikliku ökosüsteemina. Vt ka tabelis 7 esitatud võimaliku mõju kirjeldusi (vt read „T-K” - Tuhu-Kesu linnuala), siis mitte ehk ebasoodne mõju Tuhu-Kesu vastavale Natura alale puudub.

Muuta ala struktuuri ja/või funktsiooni määravate seoste (nt pinnase ja vee või taimede ja loomade vaheliste seoste) dünaamikat?

Ei Kuna elupaikade soodne seisund, mida kasutavad vastava ala liigid, on tagatud (vt tabel 7), siis on seega tagatud ka nende elupaikade jaoks vajalikke struktuure ja funktsioone määravate seoste (nt pinnas ja vesi ning taimede ja loomade vahelised aspektid) soodne dünaamika. Seega on tagatud alade soodne toimimine elupaikadena. Vt ka tabelis 7 esitatud võimaliku mõju kirjeldusi (vt read „T-K” - Tuhu-Kesu linnuala), siis mitte ehk ebasoodne mõju Tuhu-Kesu vastavale Natura alale puudub.

Mõjutada alal prognooside järgi või eeldatavalt toimuvaid looduslikke muutusi (nagu näiteks veedünaamika või keemiline koostis)?

Ei Looduslikke tegureid, mis aitavad säilitada ala soodsat seisundit (kasutavad vastava ala liigid), ei takistataks toimimast loomulikul moel. Ka ei ole teada selliseid looduslikke muutusi (nt veedünaamika ja keemiline koostis), mis tekitaks ebasoodsaid ja vastastikke mõjusid kavandatava tegevusega. Samuti ei ole takistatud ala kaitsekorralduskavas määratud meetmete elluviimine. Vt ka tabelis 7 esitatud võimaliku mõju kirjeldusi (vt read „T-K” - Tuhu-Kesu linnuala), siis mitte ehk ebasoodne mõju Tuhu-Kesu vastavale Natura alale puudub.

Vähendada esmatähtsate elupaigatüüpide pindala?

Ei Linnualal puuduvad, kuid linnualaga seotud Lihula loodusalal - 8 elupaigatüüpi on märgitud tärniga ehk on esmatähtsad (vt tabel 7.3). Tuginedes tabelis 7 esitatud võimaliku mõju kirjeldustele (vt read „T-K” - Tuhu-Kesu linnuala), siis mitte ehk ebasoodne mõju Tuhu-Kesu vastavale Natura alale puudub.

Vähendada esmatähtsate liikide arvukust?

Ei Tärniga liike ei ole vastavas Natura alas fikseeritud (Keskkonnaregistri alusel). Ebasoodne mõju Tuhu-Kesu vastavale Natura alale puudub.

Muuta esmatähtsate liikide vahelist tasakaalu?

Ei Tärniga liike ei ole vastavas Natura alas fikseeritud (Keskkonnaregistri alusel). Ebasoodne mõju Tuhu-Kesu vastavale Natura alale puudub.

Vähendada ala mitmekesisust?

Ei Tuginedes tabelis 7 esitatud võimaliku mõju kirjeldustele (vt read „T-K” - Tuhu-Kesu linnuala), siis mitte ehk ebasoodne mõju Tuhu-Kesu vastavale Natura alale puudub.

Põhjustada häirimist, mis võib mõjutada asurkondade suurust või esmatähtsate liikide vahelist tasakaalu või asustustihedust?

Ei Kuna elupaikade, mida kasutavad vastava ala liigid, soodne seisund on tagatud (vt tabel 7), siis on seega tagatud ka nende elupaikade mitte häirimine. Seega ei mõjutata asurkondade suuruseid, asustustihedust või liikide tasakaalu negatiivselt. Tärniga liike ei ole vastavas Natura alas fikseeritud (Keskkonnaregistri alusel). Seega on tagatud alade soodne toimimine elupaiga ja tervikliku ökosüsteemina. Vt ka tabelis 7 esitatud võimaliku mõju kirjeldusi (vt read „T-K” - Tuhu-Kesu linnuala), siis mitte ehk ebasoodne mõju Tuhu- Kesu vastavale Natura alale puudub.

Põhjustada killustatust? Ei Kuna elupaikade, mida kasutavad vastava ala liigid, soodne seisund on tagatud (vt tabel 7), siis on seega tagatud ka nende mitte killustumine. Seega on

58

Kontrollküsimus - kas projekt või kava võib:

Jah / Ei

Selgitus - Tuhu-Kesu linnuala osas

tagatud alade soodne toimimine elupaiga ja tervikliku ökosüsteemina. Vt ka tabelis 7 esitatud võimaliku mõju kirjeldusi (vt read „T-K” - Tuhu-Kesu linnuala), siis mitte ehk ebasoodne mõju Tuhu-Kesu vastavale Natura alale puudub.

Põhjustada peamiste tunnuste (nt puistaimkate, loodetele avatus, igaaastased üleujutused jne) vähenemist või hävimist?

Ei Tuginedes tabelis 7 esitatud võimaliku mõju kirjeldustele (vt read „T-K” - Tuhu-Kesu linnuala), siis mitte ehk ebasoodne mõju Tuhu-Kesu vastavale Natura alale puudub. Seega peamised tunnused nt puistaimkate, sobilik veerežiim on alade jaoks ka edaspidi nende alade kontekstis, mida kasutavad vastava ala liigid, soodsas seisundis. Ei toimu soodsat seisundit mõjutavaid vähenemisi või hävinemisi. Vt ka tabelis 7 esitatud võimaliku mõju kirjeldusi (vt read „T-K” - Tuhu-Kesu linnuala), siis mitte ehk ebasoodne mõju Tuhu- Kesu vastavale Natura alale puudub.

KOKKUVÕTE – NATURA HINDAMINE Natura hindamise tulemusel (hinnati kõiki asjakohaseid tegureid - seonduvalt karjääri laiendusega (veerežiimi ja müra teemad) ja kaitsekorralduskavades sätestatu) tuvastati, et Natura 2000 alade seisukohast (mh Natura 2000 alade terviklikkus ja kaitse-eesmärgid):

- Ellu võib viia mõlemad lahendid ehk 4 m või 7 m veealandusega alternatiivid, seejuures pole Natura 2000 alade kontekstis leevendusmeetmete rakendamine vajalik.

Alade kaitse-eesmärgid ei ole ohustatud ning negatiivseid keskkonnamõjusid (Natura 2000 alade mõistes) ei esine. Seega:

1. Madissaare loodusala (RAH0000320, pindala 101,4 ha) - ebasoonde mõju Natura alale puudub.

2. Karinõmme loodusala (RAH000313, pindala 388,7 ha) - ebasoonde mõju Natura alale puudub.

3. Lihula loodusala (RAH0000558, pindala 6 753,8 ha) - ebasoonde mõju Natura alale puudub.

4. Tuhu-Kesu linnuala (RAH0000130, pindala 19 296,6 ha) - ebasoonde mõju Natura alale puudub.

59

5.5 KARJÄÄRI TÖÖGA JA TRANSPORDIGA SEOTUD MÜRA MÕJU INIMESTE TERVISELE JA HEAOLULE Arvestades senist maakasutust ja Koonga valla üldplaneeringut (2016; haldusreformi järgselt kuulub endine Koonga vald Lääneranna valla koosseisu) tuleb Tarva dolokivikarjääri lähiala käsitleda kui II kategooria ala, kus tööstusmürale kehtivad järgmised piirväärtused: päevasel ajal 60 dB ja öisel ajal 45 dB.Liiklusmüra (nt maanteeliiklus) piirväärtused II kategooria alal on vastavalt: päevasel ajal 60 dB (65 dB on lubatud müratundliku hoone teepoolsel küljel) ja öisel ajal 55 dB (60 dB on lubatud müratundliku hoone teepoolsel küljel). Tarva karjääri tööga, sh lõhkamisega ja transpordiga kaasneva müra mõju hindamiseks tegi Terviseameti Tartu labor 24.10.2017 Tarva karjääris müra mõõtmise (lisa 4). Müra mõõtmise tulemusi on interpreteerinud Alkranel OÜ keskkonnaspetsialist Elar Põldvere (lisa 5). Kahes mõõtepunktis mõõdeti lõhkamise müra ja kahes mõõtepunktis karjääritehnika (töötas purustussõlm, purustussõlme kolusse laadiv ekskavaator ja toodangut lattu vedav rataslaadur) poolt tekitatud müra (joonis 18).

Joonis 18. Ülevaade müra mõõtepunktidest ja müratasemetest mõõtmise ajal (24.10.2017). Lõhkepunktist ca 400 m kaugusel mõõdeti müratasemeks 42,0 dBA, ca 510 m kaugusel 41,5 dBA. Karjääri tehnoloogilise müra mõõtmine (mõõteaparatuuri ning töötava tehnika vahel müra levikule takistusi polnud) näitas, et ca 80 m kaugusel oli müra tase ca 80 dBA ning 190 m kaugusel ca 64 dB. Enne lõhkamise ja tehnoloogilise müra mõõtmist mõõdeti mõõtepunktis MP1 ka müra foon, mis oli 36 dBA. Lisaks müra mõõtmisele viis Alkranel OÜ läbi ka müra modelleerimise (lisa 6).

60

Müratasemete modelleerimine viidi läbi spetsiaaltarkvaraga Soundplan 7.3.

Modelleerimisel tugineti muu hulgas järgnevale:

• Karjääris toimub kaevandamine ekskavaatoriga, materjali laadimine toimub kopplaaduriga ja väljavedu veokitega. Lisaks toimub materjali purustamine purustus- sorteerimissõlmes. Karjääris töötab korraga üks ekskavaator, üks kopplaadur, üks purustus-sorteerimissõlm ja veokid;

• Kallurid ehk veokid on kasutusel kaevandatud materjali väljaveoks. Intensiivsel

kaevandamise perioodil eeldatakse maksimaalselt kuni 100 reisi ehk 200 edasi-tagasi sõitu tööpäevas ajavahemikul 7.00-19.00. Seega on maksimaalne sõitude arv u 16 sõitu tunnis.

• Materjali väljavedu karjäärist toimub Mihkli – Oidrema kõrvalmaanteele lääne

suunas;

• Mihkli – Oidrema kõrvalmaantee aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 2016. a liiklusloenduse andmete põhjal oli 52 sõidukit, sh raskeveokite osakaal 4%

• Kaevandamine toimub ööpäevaringselt, v.a asjaolu, et õhtusel ja öisel ajal (19.00-

07.00) karjäärist materjali väljavedu ei toimu;

• Kõikides modelleeritud olukordades lähtuti eeldusest, et maavaravaru peal olev katendikiht on kooritud ja paigutatud viie meetri kõrgustesse vallidesse ümber laiendatava mäeeraldise. Lisaks paikneb mäeeraldisel töötav karjääritehnika juba kaevandatud karjääriala põhjas;

• Vastavalt käesoleva töö aluseks olevale standardile koostati müra modelleerimine,

arvestades halbasid ilmastikuolusid (sh allatuul, inversioon), andes hinnangu nö halvimale olukorrale.

• Modelleerimise käigus eiarvestatud piirkonda jääva metsaalaga – seega on

modelleeritud ilma metsata olukorra puhul tegemist müra levikut soodustava ehk nö halvima olukorraga.

Müra modelleerimine teostati järgmiste olukordade kohta nii päevasel kui ka öisel ajal. Olukord 1. Olemasolev olukord, kui piirkonna müraallikaks on ainult Mihkli – Oidrema kõrvalmaantee (2016. a liiklussagedus). Päevasel ajal ja olukorras, kui karjäär ei tööta jõuab karjäärile lähimate majapidamiste õuealadeni müratase alla 40 dB. Erandiks on karjäärile lähimad maanteeäärsed kinnistud, kus suurim müratase jääb vahemikku 40-50 dB (Aru, Tarva 1 kinnistud – ei jää karjääri väljaveotee äärde). Karjääri väljaveotee äärde jääva Männi kinnistu õuealani jõuab suurim müratase vahemikus 50-55 dB. Nimetatud müratasemed jäävad lubatud piirväärtusest (60 dB) madalamaks. Öisel ajal jääb karjäärile lähimate majapidamisteni jõudev müratase alla 40 dB, Männi kinnistu õuealani jõuab suurim müratase vahemikus 40-45 dB. Mainitud müratasemed jäävad öisel ajal lubatud liiklusmüra piirväärtusest (55 dB) madalamaks.

61

Olukord 2. Kaevandamine laiendataval mäeeraldisel (algusaastad) koos maanteeliiklusega. Tehnika töötab ööpäevaringselt juba kaevandatud ala põhjas. Karjääris töötavad korraga ekskavaator, purustus-sorteerimissõlm, kopplaadur ja veokid. Väljaveotee Mihkli – Oidrema kõrvalmaanteele ja sealt edasi Pärnu-Lihula maanteele. Õhtusel ja öisel ajal (19.00-07.00) karjäärist väljavedu ei toimu. Päevasel ajal on arvestatud maksimaalse väljaveo sagedusega ehk 16 autot/tunnis. Arvestatud on ka olemasoleva maanteeliiklusega. Olukorra modelleerimise tulemus on esitatud joonistel 19 ja 20. Olukorras, kui maanteeliiklusele lisandub karjääritegevus, jäävad karjäärile lähimate majapidamiste juurde jõudvad müratasemed päevasel ajal sarnaseks olukorras 1 toodule. Erandiks on Lubja kinnistu, mille õuealale jõuab müratase vahemikus 40-45 dB. Väljaveotee äärde jääva Männi kinnistu õuealale jõuab maksimaalse väljaveo sageduse korral suurim müratase vahemikus 55-60 dB. Mainitud müratasemed jäävad lubatud päevase aja piirväärtusest (60 dB) madalamaks. Öisel ajal jõuab karjäärile lähimate majapidamisteni müratase alla 40 dB, mis jääb lubatud piirväärtusest (45 dB) madalamaks. Siinkohal on oluline, et karjääritehnika paikneb juba kaevandatud ala põhjas ning mäeeraldise piiril paiknevad pinnasvallid. Kuna öisel ajal karjäärist väljavedu ei toimu, siis on Männi kinnistuni jõudev öise aja müratase sama olukorras 1 toodule ehk piirväärtust ei ületata.

Joonis 19. Olukorra 2 müra levik päevasel ajal.

62

Joonis 20. Olukorra 2 müra levik öisel ajal. Olukord 3. Kaevandamine laiendataval mäeeraldisel (lõpuaastad) koos maanteeliiklusega. Tehnika töötab ööpäevaringselt juba kaevandatud ala põhjas. Karjääris töötavad korraga ekskavaator, purustus-sorteerimissõlm, kopplaadur ja veokid. Väljaveotee Mihkli – Oidrema kõrvalmaanteele ja sealt edasi Pärnu-Lihula maanteele. Õhtusel ja öisel ajal (19.00-07.00) karjäärist väljavedu ei toimu. Päevasel ajal on arvestatud maksimaalse väljaveo sagedusega ehk 16 autot/tunnis. Arvestatud on olemasoleva maanteeliiklusega. Olukorras, kus karjääritehnika paikneb laiendatud mäeeraldise lääneosas, on müratasemed karjäärile lähimate majapidamiste juures sarnased olukorrale 2. Seda nii päevasel kui öisel ajal. Erandiks on Lubja kinnistu, kuhu olukorras 3 jõudev suurim päevase aja müratase jääb alla 40 dB. Seega ei ole ette näha ka kaevandamise lõpuaastatel lubatud piirväärtuste ületamist. Müra modelleerimine näitas, et üheski käsitletud olukorras karjääri tööga ja transpordiga mürataseme lubatud piirväärtusi karjäärile või väljaveoteele lähimate majapidamiste juures ei ületata ja seda nii päevasel kui ka öisel ajal. Müra modelleerimisel on arvestatud maksimaalse väljaveo sagedusega ning asjaoludega, et karjääritehnika töötab kaevandatud ala põhjas ööpäevaringselt ja varu väljavedu toimub ainult päevasel ajal (7.00-19.00). Samuti on arvestatud 5 m kõrguste pinnasevallidega karjääri laienduse piiril ja olemasolevate pinnasevallide säilitamisega kaevandusperioodil. Lõhkamistega ei ole modelleerimisel arvestatud, kuna lõhkamised toimuvad harva ning tegemist on hetkemüraga, mida ei normeerita. Lõhkamine toimub väga lühikese aja jooksul, seega ei oma ta olulist tähtsust kogu päevase aja (müratase normeeritud) mürataseme

63

leidmisel. Ka Tarva karjääris Terviseameti poolt 2017. a läbiviidud lõhkamise müra mõõtmine ja selle alusel arvutatud päevase aja hinnatud müratase näitas, et lõhkamise müratase on ca 400 m kaugusel 42 dB ehk oluliselt alla lubatud piirväärtuse (60 dB). Leevendusmeetmed negatiivsete keskkonnamõjude vältimiseks (vajadusel seada kaevandamise loa täiendavate tingimustena):

• Laienduse ümber rajada 5 m kõrgused katendivallid ja olemasolevad ning rajatavad vallid kaevandamisperioodil säilitada;

• Karjääritehnika töötab kaevandatud ala põhjal; • Toodangu väljavedu toimub ainult päevasel ajal; • Öise tegevuse aeg kooskõlastada kohaliku omavalitusega.

Seiremeetmed pole vajalikud. Juhul kui kavandatava öise tegevuse puhul esineb ümbruskonna elanikelt põhjendatud kaebusi ülemäärase müra suhtes, tuleks kehtestatud müratasemest kinnipidamise kontrollimiseks teha häiritud piirkonnas müra mõõtmised vastavat pädevust omava juriidilise isiku poolt. Mürataseme ületamise korral tuleb tegevus kas lõpetada või võtta kasutusele täiendavad meetmed müra leviku tõkestamiseks väljapoole karjääri. Täiendava meetmena võib kõne alla tulla valmistoodangu lao moodustamine purustusseadmest häiringu suunale või müratekitaja viimine toodangulao taha. 5.6. KARJÄÄRI TÖÖGA JA TRANSPORDIGA SEOTUD MÜRA MÕJU ELUSLOODUSELE Kaitsealuste linnuliikide elupaiku Tarva karjääride lähipiirkonnas pole arvele võetud. Hallrähni, musträhni ja laanepuu elupaigad jäävad karjääri laienduse piirist rohkem kui 0,7 km kaugusele ja sookure, roo-loorkulli, soo-loorkulli ning välja-loorkulli elupaigad rohkem kui kilomeetri kaugusele metsade piirkonda ja karjääri tegevusega kaasnev müra neid ei ohusta. Nimetatud lindudele on põhiliseks ohuks metsaraie nende püsielupaikades, Konkreetsel juhul asuvad püsielupaigad valdavalt Karinõmme, Madissaare ja Lihula Natura aladel, kus raie pole lubatud. Kuna karjääride ala ei jää rohekoridorile (loomade liikumisteele), siis pole tõenäoline, et karjäär oma asukohaga ja tegevusega neid mingil moel ohustaks. Pigem on tavaline, et kui karjäärid ei tööta, siis loomad liiguvad öösiti ka seal ringi (jätavad jälgi) ja kasutavad seal asuva veekogu vett joomiseks. 5.7. KARJÄÄRI TÖÖGA JA TRANSPORDIGA SEOTUD ÕHUSAASTE MÕJU INIMESTE TERVISELE JA HEAOLULE Paekivi kaevandamisel ja transpordil on praktiliselt ainus arvestatav välisõhu seisundit (saastet) mõjutav tegur tolm (osakesed ehk PM-sum). Kaevandamise protsessis tekib õhkupaiskuvaid osakesi lubjakivi lõhkamisel, töötlemisel purustus-sorteerimissõlmes, materjali laadimisel ja karjäärisisesel transpordil vaid kuival ajal. Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused ning hindamispiirid on kehtestatud keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75. Osakeste ühe tunni keskmiseks piirväärtuseks on kehtestatud 500 µg/m³.

64

Paekarjääride tegevusega kaasnevat õhusaaste levikut on korduvalt mõõdetud. Näiteks Aru- Lõuna lubjakivikarjääris mõõdeti Eesti Keskkonnauuringuite Keskuse poolt (Põldvere, 2013) tahkete osakeste sisaldust õhus töötavast purustus-sõelumissõlmest allatuult 340 m ja 460 m kaugusel. Mõõtmistulemused näitasid tunniajase mõõtmise keskmiseks tahkete osakeste sisalduseks õhus lähimas, karjääri põhjas asuvas punktis 310 µg/m3 ja kaugemas, astangu serval asuvas mõõtepunktis 260 µg/m3, mis jäävad ühe tunni keskmisest piirväärtusest oluliselt madalamaks. Eesti Keskkonnauuringuite Keskuse poolt (Põldvere, 2013) on Aru-Lõuna karjääris mõõdetud ka lõhkamisega kaasnevat õhusaastet poole tunni jooksul lõhkekohast 75 m kaugusel allatuult. Poole tunni keskmiseks tahkete osakeste sisalduseks õhus saadi vaid 30 µg/m3. Kuna elamud asuvad Tarva karjääride piirist vähemalt 0,7 km kaugusel, siis pole reaalne, et karjääri tegevus võib põhjustada nende juures õhukvaliteedi halvenemist. Kuna Mihkli–Oidrema kõrvalmaantee (kasutatakse toodangu transpordiks) on viidud alates Tarva külakeskusest kuni Pärnu–Lihula tugimaanteeni musta katte alla, siis sealt tolmuheidet ei lisandu. Leevendamismeetmed. Õhusaaste vähendamiseks nii karjääris kui ka selle lähiümbruses, oleks otstarbekas kaevandamise loa täiendava tingimusena sätestada, et kuival ajal töötades tuleb vajadusel karjääri siseteid kasta. Sama nõue on seatud ka Tarva ja Tarva II karjääri kaeveloas. Juhul kui intensiivsel toodangu väljaveo perioodil kandub karjäärist Mihkli–Oidrema maantee kattele ülemääraseid tolmuosakesi (vihmasel ajal mudana), siis tuleks teekatte korrashoiuks seda vastavalt vajadusele pesta. Juhul kui tekib vajadus karjääri toodangu veoks ida suunas (näiteks vallatee ehitus), kasutades Mihkli–Oidrema kruuskattega teed, tuleb teha elamutega piirnevatel lõikudel tolmutõrjet juhul, kui seda pole juba tehtud. Vajadusel veod kooskõlastada kohaliku omavalitsusega. Seiremeetmed pole vajalikud. 5.8. LÕHKETÖÖDE, SH VIBRATSIOONI MÕJU INIMESE TERVISELE, HEAOLULE JA EHITISTELE Tarva karjäärides on paekivi lõhatud alates 2009. aastast. Lõhatud on lühiviitmeetodil, mis vähendab maavõnkeid (vibratsiooni), müra, kivimitükkide ja tolmuosakeste õhkupaiskumist. Ka 27.10.2018 läbi viidud lõhkamine (foto 2; joonis 18), mille müra taset Terviseameti Tartu labor mõõtis, toimus lühiviitmeetodil. Lõhketöid tegi Lemminkäinen Eesti AS. Lõhati 41 laengut, iga laengu mass 30 kg. Lõhkelaengud olid paigutatud nelja ritta. Toimus viitlõhkamine, st, et esimese ja teise rea lõhkamise vahe oli 25 millisekundit, teiste ridade puhul oli lõhkamiste ajavahe 67 millisekundit. Lõhkamisega kaasnenud hetkmüra taset mõõdeti ligikaudu 400 m (42 dBA) ja 500 m (41,5 dBA) kaugusel. Lõhkamist vaadeldi vähem kui 200 m kauguselt karjääri põhjapiirilt –

65

kivimitükkide lennukaugus ulatus lõhatud astangu ees mõnekümne meetrini ja tolm hajus vähem kui minuti jooksul. Kivimitükkide laialipaiskumise tõttu loetakse lõhkamise ohutsooniks 200 m. Lõhketööde läbiviija peab kindlustama ohutuse, st et ohutsoonis ei viibiks inimesi ja objekte, mis võiks saada kahjustusi. Lõhketööde läbiviija peab kindlustama, et lõhkamisega (maavõngetega) ei kahjustataks hoideobjekte – näiteks hooneid ja rajatisi. Lõhkamisel tekivad maavõnked, mille mõju keskkonnale, sh hoideobjektidele iseloomustatakse võnkekiirusega. Hoideobjekte ei kahjustata, kui võnkekiirus nende juures ei ületa lubatud piirnorme. Ehitistele lubatavad suurimad võnkekiirused on määratud majandus- ja kommunikatsiooniministri 19.05.2008 määrusega nr 64. Lõhketöid viib karjääris läbi vastavat litsentsi omav ettevõtte. Lõhketöö aluseks on projekt (puur-lõhketööde pass). Projektis määratakse vastavalt nõuetele ohualad ja ohutud parameetrid, sealhulgas seismiliselt ohutud laengute suurused, mis lähtuvad hoideobjektide (ehitiste) lubatavast võnkekiirusest sõltuvalt kaugusest ja aluspinnast ning ehitise liigist. Seismiliselt ohutu laeng tuleb vajaduse korral määrata igas lõhketöö tegemise piirkonnas eraldi. Järgides nõudeid on lõhkamine ohutu ja kahjustusi ei kaasne. Paekarjäärides toimunud lõhkamistega kaasnevat võnkekiirust on mõõdetud korduvalt ja nende tulemusi analüüsitud keskkonnamõjude hindamise käigus (Põldvere, 2013). Näiteks Toolse maardlas Aru-Lõuna lubjakivikarjääris on mõõdetud lõhkamisega kaasnenud võnkekiiruseks ca 570 m kaugusel asuva elamu juures 0,4 mm/sek, mis on kordades väiksem sellisel kaugusel asuvatele hoonetele lubatud võnkekiirusest(sõltuvalt hoone konstruktsioonist ja hoone aluspinnasest, on lõhkekohast poole kilomeetri kaugusel asuvale hoonele lubatud võnkekiirus 7–15 mm/sek). Mõõtmine teostati olukorras, kus paekivi 14 m kõrguse astangu lõhkamisel kasutati ca 2,5 tonni lõhkeainet. Laenguaukude arv oli 29, aukudevaheline kaugus 4 m, laenguaukudest koostatud ridade vaheline kaugus 3 m, ühe laengu mass 84,7 kg. Aru-Lõuna karjääriga seotud KMH aruandes on välja toodud, et seal toimunud lõhkamised pole kahjustanud karjääri ümbruse hooneid ja looduskeskkonda ning pole teadaolevalt avaldanud negatiivset mõju inimeste tervisele ja elukeskkonnale. Kuna lähimad hoideobjektid (elamud ja muud hooned) jäävad Tarva karjäärist ja laiendusest rohkem kui 0,7 km kaugusele, siis nõuetekohane lõhketööde läbiviimine neid vähimalgi määral ei kahjusta, samuti ei kahjustata seal viibivate inimeste tervist ega heaolu. Lõhketööde tegemise ajal (juba lõhketööde passi koostamisel) arvestatakse hoideobjektina ka Mihkli–Oidrema maanteed, mis jääb mäeeraldise piirist ca 50 m kaugusele. Lõhketöid on Tarva karjääris teostatud üheksa aasta jooksul ja seni pole täheldatud, et lõhketööde tagajärjel oleks Mihkli–Oidrema maantee kannatada saanud. Kuna laiendus jääb maanteest senisest mäeeraldisest veidi kaugemale), siis pole tõenäoline, et lõhketööd maantee konstruktsioonile või kattele mõju avaldaks.

66

Leevendamismeetmed. Häiringute vältimiseks õhtusel ajal on otstarbekas piirata lõhketööde läbiviimise aega tööpäevadele ajavahemikus 9:00-17:00, nagu seda on tehtud Tarva karjääri kaevandamise loa täiendava tingimusena. Seiremeetmed pole vajalikud.

Foto 2. Lõhkamine Tarva karjääri 24.10.2017. Kivimitükkide lennukaugus ei ulatunud purustussõlmeni, mis asus lõhkekohast mõnekümne meetri kaugusel. Lõhkeaine kogus lõhkamisel oli 41 laenguaugus kokku ca 1,2 tonni. 5.9. TRANSPORDI MÕJU MIHKLI–OIDREMA MAANTEELE, LIIKLUSOHUTUSELE Nagu senini, kavandatakse ka edaspidi Tarva karjääris valmistatud toodangut transportida Oidrema–Mihkli mustkattega maanteed mööda valdavalt lääne suunas, vähesel määral ida suunas. Tee on üldkasutatav ja selle kasutamise tingimused (näiteks koormuspiirangud), mis on kohustuslikud kõigile tee kasutajatele, seab Maanteeamet. Maanteeamet korraldab ka tee hooldust ja remonti. Kuna Tarva karjäärid on töötanud juba aastaid ja kaevandamisega taotletaval laiendusel pole ette näha liikluskoormuse suurenemist, siis vajalike ohutusnõudeid killustiku veoteedel on juba Maanteeameti poolt rakendatud (näiteks kiirusepiirangud ohtlikel lõikudel). KMH aruande koosolekul edastas kaevandaja esindaja Tiit Ploom info, et neil on Maanteeametiga kokkulepe, et Tarva karjäärist materjali väljavedamisel kasutatakse vaid lääne poole suunduvat Mihkli Oidrema maantee lõiku, mis on raskeveokite liiklemiseks kohandatud. Juhul kui on vaja üksikuid koormaid vedada ida suunas (näiteks

67

kohalike elanike varustamiseks või omavalitsusega kokkuleppel vallatee ehituseks), siis tehakse seda vaid olukorras, kus Maanteeamet pole teele koormuspiiranguid seadnud. Käesoleva KMH läbiviimise ajal on idasuunalise tee massvedudeks kasutamine välistatud, sest tee seisund seda ei võimalda. Juhul kui tulevikus ehitatakse idasuunaline Mihkli-Oidrema maantee ümber mustkattega maanteeks selliselt, et seal võivad piiranguteta liikuda ka raskeveokid, siis keskkonnamõjud, mis liiklusega seal kaasnevad, jäävad samadeks, mida on kirjeldatud läänesuunalise tee kasutamise korral. Kuna Koonga maardlas on välja antud kaevandamise load dolokivi kaevandamiseks, siis on äärmiselt ebatõenäoline, et Tarva karjäärist hakatakse killustikku Koonga maardla suunas vedama ja vastupidi, mis tähendab, et kumuleerumist nende maardlate karjääride vahele jäävate teede kasutuses ei toimu. 5.10. MÕJU MAASTIKULE, ELUSLOODUSELE JA HARITAVA MAA VILJAKUSELE KARJÄÄRI LAIENDUSE LÄHIÜMBRUSES Kavandatava laienduse senine tasase reljeefiga ala läheb kaevandamise käigus etappide kaupa metsamaa kasutusest välja, kuid asemele kujuneb peale maavara väljamist ja karjääri ala korrastamist veekogu, mis loob puhke- ja kalastusvõimalusi, rikastab piirkonna loodust ja on oluliseks veereservuaariks. Karjääri tegevus ei mõjuta olulisel määral väljaspool teenindusmaa piiri asuvat metsamaa kasutust. Negatiivne mõju puudub ka teenindusmaa piirist kaugemal asuvale haritavale maale (viljakusele), sest veealandusega põllumaa niiskuserežiim ei muutu – õhukestes pinnakattesetetes puudub pidev veekiht ja aluspõhjakivimites asuva põhjavee tase jääb maapinnast ka ilma veetaset alandamata mitme meetri sügavusele. Karjääri laiendusel asuv taimestik paratamatult hävib. Katendi koorimisega kaasnev seniste taimekoosluste, sh elupaigatüübi nr 6280* (lisa 1 joonis 5) hävimine on piiritletav mäeeraldise alaga. Elupaigatüüp säilib mäeeraldisest põhja pool. 5.11. HINNANG KAEVANDATUD ALA KORRASTAMISELE JA SELLEGA KAASNEVATELE MUUTUSTELE Varu ammendumisel korrastatakse karjääri ala vastavalt korrastamistingimustele veekoguks, mille veetase jääb taastudes kaevandamiseelsele tasemele. Juba kaevandamise käigus on võimalik ammendatud varuga ala korrastada, kasutades mäeeraldisel asunud põhimoreeni ja realiseerimata sõelmeid vee alla ja vee peale jäävate nõlvade kujundamiseks. Nõlvade kalded peavad olema piisavad, et väldituid oleksid lihked ja erosioon. Veetasemest kõrgemale jäävate nõlvade korrastamisel kasutatakse ka kasvukihti ehk mulda. Koonga Vallavalitsus on 18.12.2014. kooskõlastanud (kiri nr 9-5.3/592) Keskkonnaameti poolt 20.01.2015. kinnitatud (kiri nr PV 10-1/14/27151-7) Tarva ja Tarva II karjääri korrastamistingimused, mis näevad ette kahe karjääri alale ühtse veekogu rajamist. Korrastamistingimused avaliku ujumiskoha rajamist ette ei näe.

68

Kuna seniste Tarva karjääride ala soovitakse laiendada, siis kaeveloa väljaandmisel annab Keskkonnaamet välja uued korrastamise tingimused. KMH aruande arutelu koosolekul esitati omavalitsuse poolne soov, et senisele kaevealale kujundatakse peale varude väljamist veekogu, mis sobiks suplus- ja ujumiskohaks. Arendaja esindajad olid sellega nõus. Lepiti kokku, et senise karjääride ala ja lääne poole laiendatava ala vahele kujundatakse sõelmetest vall, mille taha kujuneb veekogu. Lepiti kokku, et senine karjääri teenindav tee jääb veekogu kasutajatele ja uus Tarva karjääri teenindav tee rajatakse lääne poole. Tee orienteeruv asukoht on esitatud joonisel 21. Ülalesitatud mäetehnilist lahendust täpsustatakse karjääri projektis, mis koostatakse peale kaevandamise loa väljaandmist. Uue tee mahasõidu asukoht ja tehnilised tingimused Mihkli-Oidrema maanteele kooskõlastatakse Maanteeametiga. Lõpliku korrastamise tulemusel kujuneb karjääri alale kaks veekogu.

Joonis 21. Skemaatiline ülevaade Tarva seniste karjääride alale kujundatavast suplusveekogust peale seal asuvate varude kaevandamist. Veekogu ümbritsevale alale kujundatakse sõelmetest ohutud nõlvad. Senine karjääri tee jääb veekogule juurdepääsuks. Uus karjääri tee rajatakse karjääride laienduse lõunaserva, tõenäoliselt Viidase maaüksusele. Laiendatavat Tarva karjääride mäeeraldist markeerib punane, teenindusmaad kollane joon. Alus: 2017. a ortofoto Maa-ametist. 5.12. HINNANG VÕIMALIKELE AVARIIDELE TOOTMISTSÜKLIS JA KESKKONNARISKIDELE Reostuse vältimiseks tuleb teostada pidevat tehnilise korrasoleku kontrolli karjääris kasutatava tehnika üle, hooldust viia läbi selleks kohandatud alal. Väga suure sademete hulga või veekõrvaldamise seadmete täieliku seiskumise korral võib toimuda nn karjääri uppumine. Selle vältimiseks tuleb karjääri projektis näha ette meetmed sellise olukorra lahendamiseks.

69

Tootmine karjääris toimub organiseeritult ja järelevalve all. Järelevalve kuulub karjäärimeistri otseste töökohustuste hulka, kes võimalike avariide korral rakendab meetmed nende likvideerimiseks. Vajadusel tootmine peatatakse, keskkonnakahjude vältimiseks kaasatakse avarii likvideerimisel spetsialiste või toimitakse varem kooskõlastatud käitumisjuhendi järgi. Kavandatava tegevusega kaasnev reostuse või muu keskkonnaavarii oht ei ole suur, võimaliku avarii tagajärgede operatiivse likvideerimise korral oluline negatiivne mõju keskkonnale puudub. Senine kaevandamine ja heitvee seire on näidanud, et vett reostavate ainete (naftaproduktid) leket põhjavette pole toimunud. 5.13. HINNANG KAEVANDAMISE JA TOOTMISEGA TEKKIVATE JÄÄTMETE, NENDE KÕRVALDAMISE, LADUSTAMISE JA TAASKASUTAMISE KOHTA Tarva karjääris dolokivi kaevandamisel tekivad tootmisjäägid juhul, kui <4 mm fraktsiooni (sõelmeid) ei suudeta turustada. Sõelmed koosnevad inertsest mineraalpinnasest, mis keskkonnale ohtu ei kujuta ja kasutatakse ära karjääri nõlvade laugestamisel, olles samas karjääri valguvale veele tõkkeks. Ohtlikud jäätmed (läbitöötatud naftaproduktid) antakse üle vastavat ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja jäätmeluba omavale ettevõttele. 5.14. HINNANG KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOSTELE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA Pärnu maakonnaplaneering (2018) http://www.maavalitsus.ee/kehtiv-maakonnaplaneering9 Maavara kasutuse perspektiivi järgi on maakonnaplaneeringuga maavarad jagatud kolme kategooriasse. I kategooria – alad, kus maavarade kaevandamine on soodustatud (kaevandustegevus toimub juba praegu ja mõistlik on kaevandamist jätkata). II kategooria – alad, kus kaevandamise alustamiseks ei ole teada suuremaid takistusi. III kategooria – alad, kus maavara kaevandamiseks on olulised kitsendused (nt tiheasustus, looduskaitsealad, Natura 2000 alad) ja seetõttu maavarade kaevandamine nendel aladel ei ole tõenäoliselt võimalik. Maakonnaplaneeringu joonise nr 3 (tehniline taristu) alusel kuulub Tarva maardla piirkond I kategooriasse ehk alale, kus maavarade kaevandamine on soodustatud. Maakonnaplaneering näeb ete, maardlate kasutuselevõtul või maardlas uute karjääride rajamisel tuleb enne maavara kaevandamise lubamist selgitada välja keskkonnamõju võimalik ulatus (keskkonnamõju hindamine; müra, tolmu ja vibratsiooni mõõtmine või modelleerimine, hüdrogeoloogilised uuringud jne) ning rakendada asjakohased meetmed kaasnevate keskkonnamõjude vältimiseks või leevendamiseks. Tarva karjääri laiendamise puhul viiaksegi läbi keskkonnamõju hindamine, mille käigus selgitatakse välja negatiivsed keskkonnamõjud ja vajalikud leevendamismeetmed.

70

Koonga valla üldplaneering http://www.koongavald.ee/plan/yld.html Koonga valla üldplaneeringu koostamise aluseks on olnud Koonga Vallavolikogu 25. märtsi 2010 otsus nr 33. Koonga valla üldplaneering aastateks 2016–2025 on kehtestatud vallavolikogu 29.06.2016 määrusega nr 21. Koostaja Koonga Vallavalitsus, konsultant Teele Nigola (AS Kobras). Üldplaneeringu koostamisel on lähtutud eelkõige vajadusest tagada kohaliku kogukonna kestev areng. Üldplaneeringu koostamisel võeti aluseks Koonga valla arengukava, kehtiv Pärnu maakonnaplaneering ja Pärnu maakonna teemaplaneeringud. Üldplaneeringu eesmärk on valla üldise ruumilise arengu kujundamine, detailplaneerimise kohustusega alade ja juhtude ning detailplaneeringu kohustuseta aladel maakasutus- ja ehitustingimuste määramine. Üldplaneeringu alusel ei jää Tarva maardla rohevõrgustikule (joonis 22). Üldplaneeringuga nähakse Tarva maardla alal maa sihtotstarbeks mäetööstusmaad. Geoõkoloogiliste tingimuste alusel ei mõjuta Tarva maardlal kaevandamine oluliselt Tarva küla kaevude veevarustust. Vajadusel tuleb kaevandamise lubadel lisada tingimused leevendavate meetmete rakendamiseks. Ülalesitatust lähtuvalt ei lähe kaevandamise loa taotlemine Tarva karjääri laiendamiseks vastuollu Koonga valla üldplaneeringuga. Ehitusmaavarade riiklik arengukava 2011–2020 https://valitsus.ee/sites/default/files/content- editors/arengukavad/ehitusmaavarade_arengukava_2011-2020.pdf Ehitusmaavarade kasutamise riikliku arengukava üheks strateegiliseks eesmärgiks on tagada riigi infrastruktuuri ehitusobjektide ning tarbijate varustamine ehitusmaavaradega, sh ehitusdolokiviga, mida kavatsetakse kaevandama hakata ka Tarva karjääri laiendusel. Tarva karjääri laienduse kasutuselevõtt ühtib arengukava selle eesmärgiga, sest seoses kavandatava Rail Balticu (RB) trassi ja sellega kaasnevate taristuobjektidega suureneb järsult nõudlus teede ehituseks sobiliku killustiku järele. Kuigi Tarva karjäärid jäävad trassist suhteliselt kaugele ja otseselt selle taristuobjekti ehitamiseks nende materjali kasutama ei hakata, on sealne materjal vajalik, kui ümbruskonnas tekib RB ehituse tõttu ehituskillustiku defitsiit. Tarva karjääri laienduse puhul järgitakse ka teisi arengukava strateegilisi eesmärke – kaevandamise ja kasutamise efektiivsust (kaevandatakse säästlikult kogu varu ja väheneb toorme veokaugus piirkonna ehitusobjektide varustamisel killustikuga) ja keskkonnasäästlikkust. Lisame, et Ehitusmaavarade kasutamise arengukava 2011-2020 muutus loa taotluse protsessi kestel kehtetuks. Riiklike pikaajalisi eesmärke kujundab edaspidi raamdokument „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050”. Tulevikus on Keskkonnaministeeriumil jt riigiasutustel plaanis minna üle eelarvepõhisele planeerimisele, mis tähendab sisuliselt seda, et uueks perioodiks (alates 2020. a) ei pruugi eraldi ehitusmaavarade arengukava üldse tulla, vaid selle asemel käsitletakse maapõue ühe alateemana keskkonnavaldkonna strateegilises plaanis (Keskkonnaõiguse Keskus SA uudiskiri, dets 2017).

71

Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuring https://www.bing.com/search?q=Rail+Balticu+ehitamiseks+vajalike+ehitusmaavarade+varust uskindluse+uuring&src=IE-TopResult&FORM=IETR02&conversationid=&pc=EUPP_ AS Teede Tehnokeskus poolt 2017. a koostatud „Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuring“ lõpparuandes on jõutud järeldusele, et trassi ehitamise korral võib varustuskindlus karbonaatkivimitest valmistatud killustiku osas langeda Pärnumaal alla kriitilise piiri, millest tulenevalt on põhjendatud ka Tarva dolokivikarjääri laienduse kasutuselevõtt.

Joonis 22. Väljavõte Koonga valla üldplaneeringu koondkaardist. Tarva maardla ei jää rohevõrgustikule (viimane on märgitud helerohelise värviga). Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava (2016) http://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/vesi/veemajanduskavad/veemajanduskavad- 2015-2021 Veemajanduskava eesmärk on säästva arengu ja veekogude võimalikult loodusliku seisundi tagamine ning mere-, pinna- ja põhjavee kvaliteedi, hulga ja režiimi ehk vee seisundi hoidmine inimtegevusest võimalikult rikkumatuna, täites vee kasutamise ja kaitse eripärast tingitud kvaliteedinõudeid. Vastavalt Lääne-Eesti veemajanduskavale (edaspidi Lääne-Eesti VMK), mis on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 07.01.2016 protokollilise otsusega aastateks 2015-2021, on Vanamõisa vooluveekogumi seisund hinnatud heaks. Vastavalt 2015. aasta pinnaveeseire tulemustele ja erinevatele uuringutele on 2016. aasta veekogumite seisundi koondhinnangule, mis on kinnitatud veemajanduskomisjoni 06.09.2017 protokolliga, on Vanamõisa vooluveekogumi seisund hinnatud heaks. Lääne-Eesti VMK meetmeprogrammi lisa 1 pinnavee meetmeprogrammi kohaselt tuleb Vanamõisa vooluveekogumis piirata uutest ja

72

olemasolevatest koormusallikatest tuleneva saasteainete koormust ning piirata ja vältida toitainete, ohtlike ainete koormust, hüdromorfoloogilisi muutusi või veerežiimi muutusi.

Tarva karjääri lähiümbruse talukaevude ja karjääri veest ning karjäärist väljajuhitava vee kraavist võeti 2016. aastal 9 veeproovi. Veeproovide tulemuste võrdlemisel sotsiaalministri 31.07.2001 määruse nr 82 kohase piirsisaldusega ei täheldatud normi ületamisi.

Karinõmme looduskaitseala kaitsekorralduskava 2015 – 2024 https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/kaitse_planeerimine/karinomme_lka_kkk_2 015-2024.pdf Karinõmme puhul on eelkõige tegemist metsaelupaigatüüpide kaitsealaga, eesmärkideks on seatud liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*). Lisaks kaitstakse käpalisi: kahelehist käokeelt (Platanthera bifolia), kahkjaspunast sõrmkäppa (Dactylorhiza incarnata) ja kuradi-sõrmkäppa (Dactylorhiza maculata) (lisa 1). Karinõmme on ühtlasi rahvusvahelise Natura 2000 võrgustiku osa Karinõmme loodusalana (EE0040311). Karinõmme looduskaitseala paikneb karjäärialast edelas. Karinõmme soosetted moodustavad eraldi vettsisaldava kihi. Karinõmme soosetetesse rajatud vaatlusposti veetasemed näitavad, et 2015. aasta karjääri tühjakspumpamise-aegne ja -järgne veetaseme miinimum jääb praktiliselt samale tasemele 2016. aasta miinimum-veetasemega (2016. a karjäärist vee väljapumpamist ei toimunud). Sarnaselt eelneva kahe aastaga käitub ka 2017. a veetase. Mais 2017 alustati karjäärist vee väljapumpamisega ja septembriks 2017 karjääris hoitav miinimumveetase ei avalda soosetete veetasemele mõju ning suure tõenäosusega ei mõjuta soosetete veetaseme muutusi ka karjääri laiendamine.

Madissaare looduskaitseala kaitsekorralduskava 2016 – 2025 https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/kaitse_planeerimine/madissaare_lka_kkk_2 016_2025.pdf Kaitseala on moodustatud Vabariigi Valitsuse 26.04.2007 määrusega nr 120 „Madissaare looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“ ning ala kaitse-eesmärgiks on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide kaitse – puisniidud (6530*), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*) ning soostuvad ja soolehtmetsad (9080*). Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ (RTL 2004, 111, 1758) lisa 1 punkti 2 alapunkti 211 alusel kuulub ala tervikuna Madissaare loodusala (Natura EE0040327) koosseisu (Keskkonnaregister, 2016). Madissaare looduskaitseala paikneb karjäärialast 1,2 km kagus. Tarva karjäärist vee väljapumpamine ei avalda Madissaare looduskaitsealale negatiivset mõju.

73

5.15. ALTERNATIIVIDE HINNANG Karjääri laienduse asukoha suhtes reaalne alternatiiv puudub – laiendus saab asuda vaid kaevandatava varuga alal, konkreetsel juhul Tarva maardla 7. ja 8. ploki piires. Lähipiirkonnas kaevandatava varuga dolokivimaardlad puuduvad. Ehituses kasutatavale, dolokivist valmistatud killustikule reaalne alternatiivne maavara piirkonnas puudub – piirkonnas puuduvad kruusakarjäärid, kus oleks võimalik toota piisavas koguses ja kvaliteedis killustikku. Kaljupinnase kobestamisele puur-lõhketöödega võrdväärne reaalne alternatiiv puudub – nimetatud kobestusviis on paekarjäärides laialt levinud, majanduslikult efektiivne ja Tarva karjääride puhul oluliste negatiivsete keskkonnamõjudeta. Dolokivi töötlemisele mobiilses purustus-sorteerimissõlmes võrdväärne reaalne alternatiiv puudub – mobiilse sõlme kasutamine on efektiivne ja Tarva karjääride puhul oluliste negatiivsete keskkonnamõjudeta. Killustiku intensiivne väljavedu saab toimuda mööda Mihkli–Oidrema mustkattega maanteed lääne suunda Pärnu–Lihula maanteeni. Intensiivseks väljaveoks alternatiivne tee puudub seni, kuni pole Mihkli–Oidrema maantee idasuunaline lõik täies ulatuses viidud musta katte alla. Senised keskkonnauuringud on näidanud, et KMH programmis ette nähtud veetaseme alandamise alternatiividest (kas 4 m või 7 m vertikaalses ulatuses) on ilma oluliste negatiivsete keskkonnamõjudeta lubatav ka suurem ehk 7 m alandus karjääri põhja tasemeni, mis kindlustaks, et peale veetasemest kõrgemal asuva täitedolokivi (keskmiselt 1,4 m paksune murenenud kiht) kaevandamist saaks lõhata kõrgemargilist dolokivi kogu astangu vertikaalses ulatuses (keskmiselt 7 m). Selline tehnoloogiline viis on majanduslikust aspektist kõige soodsam – lõhkamiste arv on väiksem ja lõhatud lasu ühtlase kvaliteediga. Alternatiivsete viiside (vett ei alandata või alandatakse 4 m võrra) kasutamine pole põhjendatud – nende puhul kaasneks veealune kaevandamine, mis on oluliselt kulukam ja mäetehniliselt keerukam. Vee karjäärist väljasuunamine toimub ja saab toimuda ka tulevikus Soku peakraavi, sest kraavi vastuvõtuvõime on piisav. Reaalne alternatiiv puudub. Karjääri ala korrastatakse kaevandamisjärgselt veekoguks – teised reaalsed alternatiivid puuduvad. 0-alternatiiv. Kaevandamine ei laiene senistest Tarva karjääridest väljapoole – lähiajal karjäärid ammenduvad täielikult ja need korrastatakse vastavalt projektile veekoguks. Aktiivne ehk kaevandatav varu laiendusel jääb kasutusele võtmata. Killustiku nõudluse korral tuleb Tarva piirkonda see vedada oluliselt kaugemalt, millega kaasnevad täiendavad kulutused. Ilmselt jäävad rajamata Kuuse ja Tammiku taludele uued kaevud, sest seniste kaevelubade täiendavate tingimustega seda ette pole nähtud.

74

5.16. LEEVENDUS- JA SEIREMEETMETE KOKKUVÕTE Veealanduse leviku ulatust saab vähendada, kui järk-järgult (vastavalt kaevandamise arengule) kasutatakse killustiku tootmisel tekkivaid sõelmeid karjääri nõlvade täiteks – sellega vähendatakse paekivi lõhedest karjääri valguva vee kogust, väheneb ka väljapumbatava vee kogus ja väheneb veealanduse ulatus karjäärist väljapool. Kvaliteetse vee saamiseks on Kuuse ja Tammiku talud saanud uued 30 m sügavused puurkaevud (KMH protsessi käigus rakendatud leevendusmeede). Arendaja on andnud nõusoleku paigaldada Vanatoa puurkaevu uus pump, mis kindlustaks talule normaalse veetarbimise. Otstarbekas oleks jätkata vee erikasutusloaga sätestatud talude kaevude veetasemete ja vee kvaliteedi seiret ning jätkata ka Viidase kinnistule rajatud puurkaevu nr 55717 veetaseme seiret automaatanduri abil – see oleks karjääri alale lähim seirepunkt ja sealse veetaseme muutused annavad indikatsiooni ka võimalikele muutustele kaugemal. Juhul kui Lubja talu omanik nõuab, et tema kaev peab kuuluma seirevõrku, siis peab kaevuomanik kindlustama võimaluse automaatanduri paigaldamiseks. Senised analüüsid on näidanud, et karjäärist väljapumbatud heitvesi erineb looduslikust põhjaveest suurema heljumisisalduse ja mõnevõrra suurema kareduse poolest. Samas ei ületata piirnorme heljumi ja naftaproduktide sisalduse osas. Vajalik on jätkata (vastavalt vee erikasutusloas sätestatule) heitvee analüüsimist suubumisel Soku peakraavi. Mürahäiringute vähendamiseks näha ette alljärgnevad leevendusmeetmed: laienduse ümber rajada 5 m kõrgused katendivallid ja olemasolevad ning rajatavad vallid kaevandamisperioodil säilitada; karjääritehnika töötamine toimub kaevandatud ala põhjal; toodangu väljavedu toimub ainult päevasel ajal; öise tegevuse aeg kooskõlastatakse kohaliku omavalitusega. Seiremeetmed pole vajalikud. Juhul kui kavandatava öise tegevuse puhul esineb ümbruskonna elanikelt põhjendatud kaebusi ülemäärase müra suhtes, tuleks kehtestatud müratasemest kinnipidamise kontrollimiseks teha häiritud piirkonnas müra mõõtmised vastavat pädevust omava juriidilise isiku poolt. Mürataseme ületamise korral tuleb öine tegevus kas lõpetada või võtta kasutusele täiendavad meetmed müra leviku tõkestamiseks väljapoole karjääri. Täiendava meetmena võib kõne alla tulla näiteks valmistoodangu lao moodustamine purustusseadmest häiringu suunale või müratekitaja viimine toodangulao taha. Leevendusmeetmena sätestada, et lõhketööde läbiviimise aeg jääb tööpäevadele ajavahemikus 9:00-17:00. Õhusaaste vähendamiseks nii karjääris kui ka selle lähiümbruses, oleks otstarbekas kaevandamise loa täiendava tingimusena sätestada, et kuival ajal töötades tuleb vajadusel karjääri siseteid kasta. Juhul kui intensiivsel toodangu väljaveo perioodil kandub karjäärist Mihkli–Oidrema maantee kattele ülemääraseid tolmuosakesi (vihmasel ajal mudana), siis tuleks teekatte korrashoiuks seda vastavalt vajadusele pesta. Arendaja ja omavalitsus on kokku leppinud, et leevandava meetmena korrastatakse seniste karjääride ala eraldiseisvaks avalikuks suplus- ja ujumiskohaks ning juurdepääsuks säilitatakse olemasolev karjääri tee. Supluskoha rajamise tingimused sätestatakse korrastamisprojektis

75

6. ÜLEVAADE KMH ARUANDE AVALIKUSTAMISEST KMH programmi menetluse käigus selgusid isikud ja asutused, keda kavandatav tegevus (Tarva karjääri laiendamine) võib mõjutada. Keskkonnaamet (otsustaja) teavitab KMH aruande avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu toimumisest isikuid ja asutusi, keda kavandatav tegevus võis eeldatavalt mõjutada või kellel võis olla põhjendatud huvi kavandatava tegevuse vastu. Keskkonnaamet teavitas 11.05.2018 kirjaga nr 6-3/18/5547-2 (lisa 7-1) avalikkust, et Tarva dolokivikarjääri laiendamise keskkonnamõju hindamise aruande avalik arutelu toimub 7. juunil 2018 kell 16.00 Lääneranna Vallavalitsuse Koonga teeninduspunktis. Keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu ja selle lisadega sai tutvuda tööpäeviti Keskkonnaameti Pärnumaa kontoris Roheline tn 64 ja Keskkonnaameti veebilehel. Keskkonnaametile sai KMH aruande kohta esitada kirjalikke ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi ajavahemikus 14. mai kuni 6. juuni 2018. Avalikustamise käigus laekusid kirjad Terviseametilt (lisa 7-2), Rahadusministeeriumilt (lisa 7-3) ja Maanteeametilt (lisa 7-4). Aruande avalikul arutelul osales 14 inimest, nende hulgas vaid üks kohalik elanik (lisa 7-5). Lisatud on avaliku arutelu protokoll (lisa 7-6). Terviseametil täiendavaid ettepanekuid polnud. Rahandusministeeriumi ettepanekul on täiendatud aruande peatükki 5.14 (Hinnang kavandatava tegevuse seostele strateegiliste planeerimisdokumentidega) Pärnu maakonna planeeringu osas. Maanteeameti ettepanekul täiendati peatükki 5.8 – selgitati, kas lõhketööd karjääris võivad mõjutada Mihkli–Oidrema maanteed ja peatükki 5.11 – kajastati uue väljaveotee vajalikkust ja võimalikku asukohta. Aruannet täiendati avaliku arutelu koosoleku põhjal. Aruande peatükis 5.1. kajastatakse Vanatoa talu veevarustusprobleeme, mis küll on seotud väheste sademetega. Kajastatakse kokkulepet, et kaeveloa taotleja paigaldab Vanatoa kaevu pumba, mis veeprobleemi lahendab. Koosolekul kerkis omavalituse esindaja poolt üles probleem, et karjääri senisesse ossa kujunenud veekogu võiks jääda kohalikele elanikele supluskohaks. Lepiti kokku, et peale vanas osas maavara ammendumist moodustakse kaeveala ümber sõelmetest vallid, mille vahele kujunev veekogu jääb suplus- ja ujumiskohaks. Samuti lepiti kokku, et senine karjääri tee jääb supluskoha külastajatele ja laiendusel dolokivi kaevandamiseks rajatakse lääne poole uus karjääri tee. Teemasid on kajastatud peatükis 5.11. Peale avaliku arutelu koosolekut laekus 12.06.2018 Keskkonnaametilt kiri nr 6-3/18/5547-7 seisukohtadega Tarva dolokivikarjääri laiendamise keskkonnamõju hindamise aruande kohta (lisa 7-7). Keskkonnaameti seisukohtadega on arvestatud ja vastavaid peatükke täiendatud.

76

7. ARUANDE JA HINDAMISTULEMUSTE KOKKUVÕTE Pärnumaal Põhja-Pärnumaa (varasemalt Koonga) vallas Tarva dolokivimaardlas asuva Tarva dolokivikarjääri laiendusel kaevandamise keskkonnamõju hindamise programmi, mis oli käesoleva keskkonnamõju hindamise aruande koostamise aluseks, on Keskkonnaamet 11.04.2016 kirjaga nr 6-3716/3630-4 heaks kiitnud. Aruande esimeses peatükis esitatakse andmed arendaja (Kivikandur OÜ), töögrupi ja juhteksperdi (juhtekspert Ain Põldvere, Maavarauuringud OÜ) ja otsustaja ning järelevaataja (Keskkonnaamet) kohta, samuti KMH läbiviimise käigus tehtud täiendavatest keskkonnauuringutest (piirkonna pinna- ja põhjavee uuring, geofüüsikalised mõõtmised spetsiaalselt veetaseme vaatlusteks rajatud puurkaevus nr 55717, mõõtmised ja modelleerimised karjääri tööga seotud müra leviku selgitamiseks). Aruande teises peatükis on antud ülevaade Tarva dolokivikarjääride senisest tegevusest (Tarva karjäär on avatud alates 2009. aastast). Dolokivi on kobestatud puur-lõhketööde abil ja töödeldud killustikuks mobiilse purustus-sõelumissõlmega. Töödeldud materjali valdav vedu on toimunud tolmuvaba kattega Mihkli–Oidrema maanteed mööda Pärnu–Lihula tugimaanteele. Kaevandatud on tsükliliselt, st enne igakordset karjääritööde alustamist on karjääri kogunenud vesi välja pumbatud ca 10 m abs. kõrguse (kogujasüvendi) tasemeni ja suunatud lääne pool asuvasse Soku peakraavi. Piisava koguse toodangu valmimise järel vee väljapumpamine on lõpetatud ja vesi on tõusnud loodusliku tasemeni ehk keskmiselt 17 m abs kõrguseni. Maksimaalselt on aastas kaevandatud dolokivi ca 122 tuh. m3. Sõelmed, mis pole kasutust leidnud, on paigutatud kaevandatud ala (karjäärisüvendi) servadesse, olles ühtlasi karjääri valguvale veele tõkkeks. Kivikandur OÜ-le on välja antud vee erikasutusluba nr L.VV/325280. Loas sätestatu põhjal on mõõdetud veetaset neli korda aastas Korise, Intsu, Jaagu, Tohtri, Männiku ja Kuuse kinnistutel asuvates salvkaevudes. Korise, Intsu, Jaagu ja Kuuse salvkaevust on võetud vee kvaliteedi kontrollimiseks proove kord aastas. Karjäärist Soku peakraavi suunatava heitvee seisundi kontrollimiseks on veeproove võetud kuni neli korda aastas (vaid kvartalites, kui vett välja pumbatakse). Ülevaate eeldatavalt karjääride senise tegevusega seotud keskkonnaprobleemidest inimestele ja nende elukeskkonnale (veetaseme alanemisest ja vee kvaliteedi halvenemisest kaevudes, mürast) annab KMH programm ja selle lisad. Õhusaaste pole probleemiks olnud, välja arvatud juhul, kui transpordiks kasutatakse töötlemata (tolmutõrjeta) kruusateed. Aruande kolmandas peatükis antakse ülevaade kavandatavast tegevusest taotletaval laiendusel (pindala 10,34 ha), mis jääb senistest karjääridest (Tarva ja Tarva II) vahetult lääne poole. Taotletaval mäeeraldisel (pindala koos seniste karjääridega 16,70 ha) on (seisuga 01.01.2018) aktiivset tarbevaru 1001,5 tuh.m3, sellest kaevandatavat varu 987,5 tuh.m3. Aktiivsest tarbevarust jääb 10,34 ha suurusele laiendusele 868 tuh.m3, millest ehitusdolokivi varu on 729 tuh.m3 (plokk 8) ja täitedolokivi varu 139 tuh.m3 (plokk 7, lasub kaheksandal plokil põhjaveetasemest kõrgemal). Taotletaval laiendusel jääb mäeeraldise alumise pinna kõrgus kogu ulatuses 10,4 m abs. kõrgusele. Jätkatakse senisega analoogset tegevust – mäetööde tehnoloogiline skeem ei muutu. Kaeveluba taotletakse 25-ks aastaks ja keskmiseks aastaseks kaevemahuks 47 tuh.m3.

77

Arendaja soovib kaevandamist jätkata, alandades põhjavee taset karjääri põhja tasemeni. Selline kaeveviis kindlustaks, et peale veetasemest kõrgemal asuva täitedolokivi (keskmiselt 1,4 m paksune murenenud kiht) kaevandamist saaks lõhata ehitusdolokivi kogu astangu vertikaalses ulatuses (keskmiselt 7,0 m). Selline tehnoloogiline viis on majanduslikust aspektist kõige soodsam – lõhkamiste arv on väiksem ja lõhatud lasu ühtlase kvaliteediga. Kaevandajalt saadud info kohaselt võib intensiivsel kaevandamise perioodil eeldada maksimaalselt kuni 100 reisi ehk 200 edasi-tagasi sõitu päevas ajavahemikul 7.00-19.00. Seega on maksimaalne sõitude arv ligikaudu 16 sõitu tunnis. Kaevandaja soovib võimalust töötada karjääris (valmistada killustikku) lisaks päevasele ajale aeg-ajalt ka öösel, sest intensiivsetel ehitusperioodidel ei pruugi päevasel ajal jõuda ette valmistada piisavalt toodangut. Lõhketööd ja killustiku transport toimuksid vaid päevasel ajal. Nagu seni, kavatsetakse sõelmeid kasutada nõlvade kindlustamiseks, et vähendada vee valgumist karjääri. Aktiivne kaeveala liiguks järk-järgult külakeskusest eemale ja selle tõttu peaksid häiringud inimeste elukeskkonnale vähenema. Kaevandatud ala nõlvad korrastatakse vastava projekti alusel juba kaevandamise käigus, veekoguks kujuneb kaeveala peale karjääritööde lõpetamist. Aruande neljandas peatükis antakse ülevaade eeldatava mõjuala loodus- ja sotsiaal- majanduslikust keskkonnast. Looduskeskkonna alapeatükis käsitletakse maastikku, geoloogilist ehitust, hüdrogeoloogilisi tingimusi, kliimat, looduslikke pinnaveekogusi, elustikku, sotsiaal-majandusliku keskkonna alapeatükis asustust ja veevarustust, teedevõrku, majandust, maaparandust ja kaitsealasid ning viimastega seotud majanduspiiranguid. Aruande viiendas peatükis analüüsitakse keskkonnamõjusid ja võimalikke meetmeid mõjude leevendamiseks ning hinnatakse karjääri laiendamise puhul keskkonnaseirete vajadust. Peatükis analüüsitakse ka alternatiivide võimalikkust ja nendega kaasnevat mõju. Vee väljapumpamise mõju põhjavee tasemele, veetarbimisele

Tuginedes veetasemete mõõtmistulemustele saab öelda, et veetaseme alanemise nulljoon ehk piir, kus

veetaseme alanemine algab ja karjääri suunas suurenema hakkab, jääb karjääri piirist orienteeruvalt

0,5 km kaugusele. Salvkaevude mõõtmistulemused näitavad, et ühegi salvkaevu veetaseme muutustel

pole korrelatiivset sidet karjääri tühjakspumpamisega, samas on tugev korrelatsioon piirkonna

sademete hulgaga. Vaatluspuukaevu nr 55717 veetaseme seire on näidanud, et peale karjääri

tühjakspumpamist ehk veetaseme seitsmemeetrist alandamist seal on vaatluspuurkaevu

veetase langenud abs kõrguselt 17,1 m abs kõrguseni 14,8 m ehk 2,3 m võrra. Vaatluspuurauk

asub tühjakspumbatud karjäärisüvendi servast vaid 150 m kaugusel. Kui võrrelda vaatluspuuraugus

reaalselt mõõdetud alandust modelleerimisega saadud alandusega samas kohas (alandus

modelleerimisel seal üle 7 m), siis reaalselt mõõdetud alanduse on modelleerimise tulemusest üle

kolme korra väiksem.

Kuna poole kilomeetri raadiuses ühtegi majapidamist ja kaevu pole, siis ei saa karjääri

tühjakspumpamine seniste, kaugemal asuvate kaevude veetarbimist negatiivselt mõjutada ja seega

alternatiivi nr 2 (veetaset alandatakse 7 m) kasutamine on lubatav. Kuna salvkaevude veetaset ei

mõjutata, siis ei saa karjääri veetaseme alandamine kuidagi mõjutada ka salvkaevude vee kvaliteeti.

78

0 alternatiivi (veetaset ei alandata) või alternatiiv 1 (veetaset alandatakse 4 m) kasutamisel oleksid

kulutused suuremad (vajalik hankida võimsam ekskavaator, vee all asuva dolokivi lõhkamine kallim,

maavara kaod suuremad (vee alt kaevandamisel jääb tahes tahtmata osa lasust välja tõstmata) ja

mäetehnilised tingimused keerulisemad.

Veealanduse leviku ulatust saab vähendada, kui järk-järgult (vastavalt kaevandamise arengule)

kasutatakse killustiku tootmisel tekkivaid sõelmeid karjääri nõlvade täiteks – sellega vähendatakse

paekivi lõhedest karjääri valguva vee kogust, väheneb ka väljapumbatava vee kogus ja väheneb

veealanduse ulatus karjäärist väljaspool.

KMH aruande koostamise ajal on 2017. aastal rajatud Kuuse ja Tammiku taludele uued 30 m

sügavused puurkaevud. Talude elamud jäävad Tarva karjääride lähimast piirist ligikaudu kilomeetri

kaugusele. Kaevandaja on andnud nõusoleku paigaldada Vanatoa puurkaevu uus pump, mis

kindlustaks talule normaalse veetarbimise.

Otstarbekas oleks jätkata vee erikasutusloaga sätestatud talude kaevude veetasemete ja vee kvaliteedi

seiret. Otstarbekas oleks jätkata ka Viidase kinnistule rajatud puurkaevu nr 55717 veetaseme seiret

automaatanduriga – see oleks karjääri alale lähim seirepunkt ja sealse veetaseme muutused annavad

indikatsiooni ka võimalikele muutustele kaugemal.

Heitvee kvaliteet ja vee väljapumpamise mõju vooluveekogudele Senised analüüsid on näidanud, et karjäärist väljapumbatud heitvesi erineb looduslikust põhjaveest suurema heljumisisalduse ja mõnevõrra suurema kareduse poolest. Samas ei ületata piirnorme ühegi analüüsitud komponendi osas. Soku peakraav, kuhu suunatakse väljapumbatud vesi, suudab selle vastu võtta isegi juhul, kui kraavi suunatakse maksimaalne arvutuslik kogus ehk 1114 m3. Tegelikult on senised väljapumbatud kogused arvutuslikust oluliselt väiksemad. 2017. a mai kuus, kui pumbati tühjaks veega täitunud karjäär, oli päevane väljapumbatav kogus 560 m3. Peale tühjakspumpamist piisas veetaseme karjääri põhja tasemel hoidmisest väljapumbatavast mahust 100–200 m3 ööpäevas. Vajalik on jätkata (vastavalt vee erikasutusloas sätestatule) heitvee analüüsimist suubumisel Soku peakraavi. Veealanduse mõju Karinõmme looduskaitsealal asuvate soosetete veerežiimile Soosetetesse rajatud vaatluspunktis ja Viidase kinnistule rajatud vaatluspuurkaevus nr 55717 tehtud veetasemete mõõtmise alusel saab öelda, et Siluri dolokividesse jääv veekiht, mille veetaset kaevandamise ajal alandatakse, pole seotud soosetete veekihiga. Aluspõhjalise ja soosetete veekihi isoleeritusest räägib ka asjaolu, et samal ajal, kui aluspõhjalise veekihi sesoonne kõikumine ulatub kuni 3,5 meetrini, siis soosetete veekihi veetaseme sesoonne amplituud on vaid 0,5 m, mis võimaldabki selles piirkonnas niiskuslembeste taimekoosluste esinemist. Karinõmme kaitseala niiskuslembesed kooslused ei saa karjäärist vee väljapumpamise tagajärjel kannatada, kuna veetasemed ei muutu kaevandamistegevuse tõttu, vaid hoopis ilmastikutingimuste muutuste tagajärjel, millega taimestik on kohanenud.

79

Ettevaatusprintsiibist lähtudes oleks otstarbekas leevendamismeetmena rakendada karjääri lõuna- ja lääneosas kujunevate nõlvade täitmist killustiku tootmisel ülejäävate sõelmetega – sellega vähendatakse oluliselt vee samasuunalist sissevoolu karjääri ja veealanduse mõju väljaspoole karjääri. Vaatluspuurkaevu nr 55717 veetaseme pikaajalised mõõtmised peale karjääri tühjakspumpamist näitavad, et ca 150 m kaugusel tühjakspumbatud karjäärist on veetaseme alanduseks vaid 2,3 m, millest tulenevalt on selge, et oluliselt kaugemal asuvale Karinõmme kaitsealale jäävate niiskuslembeste taimekoosluste piirkonnas ei muutu lisaks soosetete veekihi veetasemele ka aluspõhjalise veekihi veetase. Asjakohase Natura hindamise tulemused näitavad, et Natura 2000 loodusaladele (nende terviklikkusele ja kaitse-eesmärkidele) Karinõmme ja Madisaare kaitsealadel kavandatav tegevus negatiivset mõju ei avalda ka juhul, kui Tarva karjääris alandatakse veetaset 7 meetrit ehk karjääri põhja tasemeni. Karjääri tööga ja transpordiga seotud müra mõju inimeste tervisele ja heaolule Alkranel OÜ poolt läbi viidud müra modelleerimine näitas, et karjääri tööga ja transpordiga mürataseme lubatud piirväärtusi karjäärile või väljaveoteele lähimate majapidamiste juures ei ületata ja seda nii päevasel kui ka öisel ajal. Müra modelleerimisel oli arvestatud maksimaalse väljaveo sagedusega ning asjaoludega, et karjääritehnika töötab kaevandatud ala põhjas ööpäevaringselt ja varu väljavedu toimub ainult päevasel ajal (7.00-19.00). Samuti oli arvestatud 5 m kõrguste pinnasevallidega karjääri laienduse piiril ja olemasolevate pinnasevallide säilitamisega kaevandusperioodil. Terviseameti poolt 2017. a läbiviidud lõhkamise müra mõõtmine ja selle alusel arvutatud päevase aja hinnatud müratase näitas, et lõhkamise müratase on ca 400 m kaugusel 42 dB ehk oluliselt alla lubatud piirväärtuse (60 dB). Leevendusmeetmetena näha ette, et laienduse ümber rajatakse 5 m kõrgused katendivallid ja olemasolevad ning rajatavad vallid kaevandamisperioodil säilitatakse, et karjääritehnika töötaks kaevandatud ala põhjal, et toodangu väljavedu toimuks ainult päevasel ajal, et öise tegevuse aeg kooskõlastatakse kohaliku omavalitusega. Seiremeetmed pole vajalikud. Juhul kui kavandatava öise tegevuse puhul esineb ümbruskonna elanikelt põhjendatud kaebusi ülemäärase müra suhtes, tuleks kehtestatud müratasemest kinnipidamise kontrollimiseks teha häiritud piirkonnas müra mõõtmised vastavat pädevust omava juriidilise isiku poolt. Mürataseme ületamise korral tuleb tegevus kas lõpetada või võtta kasutusele täiendavad meetmed müra leviku tõkestamiseks väljapoole karjääri. Täiendava meetmena võib kõne alla tulla näiteks valmistoodangu lao moodustamine purustusseadmest häiringu suunale või müratekitaja viimine toodangulao taha. Karjääri tööga ja transpordiga seotud müra mõju elusloodusele Kaitsealuste linnuliikide elupaiku Tarva karjääride lähipiirkonnas pole arvele võetud. Hallrähni, musträhni ja laanepuu elupaigad jäävad karjääri laienduse piirist rohkem kui 0,7 km kaugusele ja sookure, roo-loorkulli, soo-loorkulli ning välja-loorkulli elupaigad rohkem kui kilomeetri kaugusele metsade piirkonda ja karjääri tegevusega kaasnev müra neid ei ohusta. Nimetatud lindudele on põhiliseks ohuks metsaraie nende püsielupaikades, Konkreetsel juhul asuvad püsielupaigad valdavalt Karinõmme, Madissaare ja Lihula Natura aladel, kus raie pole lubatud. Kuna karjääride ala ei jää rohekoridorile (loomade

80

liikumisteele), siis pole tõenäoline, et karjäär oma asukohaga ja tegevusega neid mingil moel ohustaks. Karjääri tööga ja transpordiga seotud õhusaaste mõju inimeste tervisele ja heaolule Kuna lähimad elamud jäävad Tarva karjäärist ja laiendusest rohkem kui 0,7 km kaugusele, siis karjääri tegevusega kaasnev õhusaaste elamute juures õhu kvaliteeti ei mõjuta. Õhusaaste vähendamiseks nii karjääris kui ka selle lähiümbruses, oleks otstarbekas kaevandamise loa täiendava tingimusena sätestada, et kuival ajal töötades tuleb vajadusel karjääri siseteid kasta. Sama nõue oh seatud ka Tarva ja Tarva II karjääri kaeveloas. Juhul kui tekib vajadus karjääri toodangu veoks ida suunas (näiteks vallatee ehitus), kasutades Mihkli–Oidrema kruuskattega teed, tuleb teha elamutega piirnevatel lõikudel tolmutõrjet juhul, kui seda pole juba tehtud. Vajadusel veod kooskõlastada kohaliku omavalitsusega. Juhul kui intensiivsel toodangu väljaveo perioodil kandub karjäärist Mihkli–Oidrema maantee kattele ülemääraseid tolmuosakesi (vihmasel ajal mudana), siis tuleks teekatte korrashoiuks seda vastavalt vajadusele pesta. Seiremeetmed pole vajalikud. Lõhketööde, sh vibratsiooni mõju inimese tervisele, heaolule, hoonetele Kuna lähimad hoideobjektid (elamud ja muud hooned) jäävad Tarva karjäärist ja laiendusest rohkem kui 0,7 km kaugusele, siis nõuetekohane lõhketööde läbiviimine neid vähimalgi määral ei kahjusta, samuti ei kahjustata seal viibivate inimeste tervist ega heaolu. Lõhketööde tegemise ajal (juba lõhketööde passi koostamisel) arvestatakse hoideobjektina ka Mihkli– Oidrema maanteed, mis jääb mäeeraldise piirist ca 50 m kaugusele. Leevendamismeetmed. Häiringute vältimiseks õhtusel ajal on otstarbekas piirata lõhketööde läbiviimise aega tööpäevadele ajavahemikus 9:00-17:00, nagu seda on tehtud Tarva karjääri kaevandamise loa täiendava tingimusena. Seiremeetmed pole vajalikud. Transpordi mõju Mihkli–Oidrema maanteele, liiklusohutusele Nagu senini, kavandatakse ka edaspidi Tarva karjääris valmistatud toodangut transportida Oidrema–Mihkli mustkattega maanteed mööda valdavalt lääne suunas, vähesel määral ida suunas. Tee on üldkasutatav ja selle kasutamise tingimused (näiteks koormuspiirangud), mis on kohustuslikud kõigile tee kasutajatele, seab Maanteeamet. Maanteeamet korraldab ka tee hooldust ja remonti. Kuna Tarva karjäärid on töötanud juba aastaid ja kaevandamisega taotletaval laiendusel pole ette näha liikluskoormuse suurenemist, siis vajalike ohutusnõudeid killustiku veoteedel on juba Maanteeameti poolt rakendatud (näiteks kiirusepiirangud ohtlikel lõikudel). Mõju maastikule, elustikule ja mullaviljakusele karjääri lähiümbruses Kavandatava laienduse senine tasase reljeefiga ala läheb kaevandamise käigus etappide kaupa metsamaa kasutusest välja, kuid asemele kujuneb peale maavara väljamist ja karjääri ala korrastamist veekogu, mis loob puhke- ja kalastusvõimalusi, rikastab piirkonna loodust ja on oluliseks veereservuaariks. Karjääri tegevus ei mõjuta olulisel määral väljaspool teenindusmaa piiri asuvat metsamaa kasutust. Negatiivne mõju puudub ka teenindusmaa piirist kaugemal asuvale haritavale maale (viljakusele), sest veealandusega põllumaa niiskuserežiim ei muutu – õhukestes pinnakattesetetes puudub pidev veekiht ja aluspõhjakivimites asuva põhjavee tase jääb maapinnast ka ilma veetaset alandamata mitme meetri sügavusele. Karjääri laiendusel asuv taimestik paratamatult hävib. Katendi koorimisega kaasnev seniste taimekoosluste, sh elupaigatüübi nr 6280* hävimine on piiritletav mäeeraldise alaga. Elupaigatüüp säilib elujõulisena mäeeraldisest põhja pool.

81

Hinnang kaevandatud ala korrastamisele ja sellega kaasnevatele muutustele KMH aruande arutelu koosolekul esitati omavalitsuse poolne soov, et senisele kaevealale kujundatakse peale varude väljamist veekogu, mis sobiks suplus- ja ujumiskohaks. Arendaja esindajad olid sellega nõus. Lepiti kokku, et senise karjääride ala ja lääne poole laiendatava ala vahele kujundatakse sõelmetest vall, mille taha kujuneb veekogu. Lepiti kokku, et senine karjääri teenindav tee jääb veekogu kasutajatele ja uus Tarva karjääri teenindav tee rajatakse lääne poole. Peale laienduse varu ammendumist korrastatakse ka see ala veekoguks, kus vee tase taastub senisele looduslikule tasemele. Tarva karjääri laiendamise korral annab Keskkonnaamet välja korrastamistingimused, mis arvestavad ka kohaliku omavalitsuse seisukohti. Korrastamine toimub korrastamisprojekti alusel. Hinnang võimalikele avariidele tootmistsüklis ja keskkonnariskidele Reostuse vältimiseks tuleb teostada pidevat tehnilise korrasoleku kontrolli karjääris kasutatava tehnika üle, hooldust viia läbi selleks kohandatud alal. Väga suure sademete hulga või veekõrvaldamise seadmete täieliku seiskumise korral võib toimuda nn karjääri uppumine. Selle vältimiseks tuleb karjääri projektis näha ette meetmed sellise olukorra lahendamiseks. Tootmine karjääris toimub organiseeritult ja järelevalve all. Järelevalve kuulub karjäärimeistri otseste töökohustuste hulka, kes võimalike avariide korral rakendab meetmed nende likvideerimiseks. Vajadusel tootmine peatatakse, keskkonnakahjude vältimiseks kaasatakse avarii likvideerimisel spetsialiste või toimitakse varem kooskõlastatud käitumisjuhendi järgi. Kavandatava tegevusega kaasnev reostuse või muu keskkonnaavarii oht ei ole suur, võimaliku avarii tagajärgede operatiivse likvideerimise korral oluline negatiivne mõju keskkonnale puudub. Senine kaevandamine ja heitvee seire on näidanud, et vett reostavate ainete (naftaproduktid) leket põhjavette pole toimunud. Hinnang jäätmete kohta Tarva karjääris dolokivi kaevandamisel tekivad tootmisjäägid juhul, kui <4 mm fraktsiooni (sõelmeid) ei suudeta turustada. Sõelmed koosnevad inertsest mineraalpinnasest, mis keskkonnale ohtu ei kujuta ja kasutatakse ära karjääri nõlvade laugestamisel, olles samas karjääri valguvale veele tõkkeks.Ohtlikud jäätmed (läbitöötatud naftaproduktid) antakse üle vastavat ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja jäätmeluba omavale ettevõttele. Hinnang kavandatava tegevuse seostele strateegiliste planeerimisdokumentidega Pärnu maakonnaplaneeringu alusel kuulub Tarva maardla piirkond I kategooriasse ehk alale, kus maavarade kaevandamine on soodustatud. Maakonnaplaneering näeb ete, maardlate kasutuselevõtul või maardlas uute karjääride rajamisel tuleb enne maavara kaevandamise lubamist selgitada välja keskkonnamõju võimalik ulatus (keskkonnamõju hindamine; müra, tolmu ja vibratsiooni mõõtmine või modelleerimine, hüdrogeoloogilised uuringud jne) ning rakendada asjakohased meetmed kaasnevate keskkonnamõjude vältimiseks või leevendamiseks. Koonga valla üldplaneeringu koostamisel on lähtutud eelkõige vajadusest tagada kohaliku kogukonna kestev areng. Üldplaneeringu koostamisel võeti aluseks Koonga valla arengukava, kehtiv Pärnu maakonnaplaneering ja Pärnu maakonna teemaplaneeringud. Koonga valla

82

üldplaneeringu alusel ei jää Tarva maardla rohevõrgustikule. Üldplaneeringuga nähakse Tarva maardla alal maa sihtotstarbeks mäetööstusmaad. Vastavalt Lääne-Eesti veemajanduskavale on Vanamõisa vooluveekogumi seisund hinnatud heaks. Lääne-Eesti VMK meetmeprogrammi lisa 1 pinnavee meetmeprogrammi kohaselt tuleb Vanamõisa vooluveekogumis piirata uutest ja olemasolevatest koormusallikatest tuleneva saasteainete koormust ning piirata ja vältida toitainete, ohtlike ainete koormust, hüdromorfoloogilisi muutusi või veerežiimi muutusi. Tarva karjääri lähiümbruse talukaevude ja karjääri veest ning karjäärist väljajuhitava vee kraavist võeti 2016. aastal 9 veeproovi. Veeproovide tulemuste võrdlemisel sotsiaalministri 31.07.2001 määruse nr 82 kohase piirsisaldusega ei täheldatud normi ületamisi.

Tarva karjääri laienduse kasutuselevõtt ei takista Karinõmme ja ka Madissaare looduskaitseala kaitsekorralduskava rakendamist ja seal seatud eesmärkide täitmist, kuna karjäärist vee väljapumpamine ei mõjuta kaitsealade veetaset ega veerežiimi. Ehitusmaavarade kasutamise riikliku arengukava üheks strateegiliseks eesmärgiks on tagada riigi infrastruktuuri ehitusobjektide ning tarbijate varustamine ehitusmaavaradega, sh ehitusdolokiviga, mida kavatsetakse kaevandama hakata ka Tarva karjääri laiendusel. Tarva karjääri laienduse kasutuselevõtt ühtib arengukava selle eesmärgiga, sest seoses kavandatava Rail Balticu (RB) trassi ja sellega kaasnevate taristuobjektidega suureneb järsult nõudlus teede ehituseks sobiliku killustiku järele. Kuigi Tarva karjäärid jäävad trassist suhteliselt kaugele ja otseselt selle taristuobjekti ehitamiseks nende materjali kasutama ei hakata, on sealne materjal vajalik, kui ümbruskonnas tekib RB ehituse tõttu ehituskillustiku defitsiit. Tarva karjääri laienduse puhul järgitakse ka teisi arengukava strateegilisi eesmärke – kaevandamise ja kasutamise efektiivsust (kaevandatakse säästlikult kogu varu ja väheneb toorme veokaugus piirkonna ehitusobjektide varustamisel killustikuga) ja keskkonnasäästlikkust. AS Teede Tehnokeskus poolt 2017. a koostatud „Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuring“ lõpparuandes on jõutud järeldusele, et trassi ehitamise korral võib varustuskindlus karbonaatkivimitest valmistatud killustiku osas langeda Pärnumaal alla kriitilise piiri, millest tulenevalt on põhjendatud ka Tarva dolokivikarjääri laienduse kasutuselevõtt. Hinnang tööhõivele, majanduslikule keskkonnale Tarva karjäär on töötanud juba aastaid. Karjääris on tööd saanud Kivikandur OÜ-s töötavad inimesed (ekskavaatori ja laadurijuhid, toodangu väljastajad, mäetööde juhid), lõhkajad, piirkonna ehitusobjekte varustavate firmade autojuhid jne. Karjääri laienemise korral jätkub selline tööhõive aastaid, karjääri sulgemise korral väheneb. Tarva karjäärist on kujunenud piirkonna varustaja kvaliteetse ehituskillustikuga – kaevandamise korral taotletaval laiendusel see jätkub ja selle tulemusel langeb ära vajadus vajaliku ehitusmaterjali tarnimise järele kaugemal asuvatest karjääridest – ei suurene vedudega kaasnevad keskkonnamõjud ja kulutused. Hinnang loodusressursside kasutamise efektiivsusele Kivikandur OÜ poolt taotletava Tarva karjääri laienduse piiresse jääva dolokivi kaevandatav varu kasutatakse ära täielikult, kas killustikuks või realiseerimata jäävate sõelmete osas

83

karjääri korrastamisel. Karjäärist väljapumbatav põhjavesi on taastuv loodusvara. Põhjavett toitvate sademete hulk ületab Eesti tingimustes aurumise ja äravoolu ning vee väljapumpamisega ei tekitata piirkonna põhjaveerežiimis pöördumatuid muutusi. Katendis olev muld ja moreenpinnas leiab kasutust karjääri nõlvade korrastamisel. Laiendusel kasvav mets realiseeritakse puidutööstusele, kännud ja võsa hakkepuiduks. Senine, metsamaana kasutuses olev maa asendub peale maavara väljamist veekoguga, kus on võimalik arendada vesiviljelust ja mis kujuneb piirkonna oluliseks magevee reservuaariks. Tarva karjääri laiendusel asuva dolokivi kasutuselevõtuga kindlustatakse pikas perspektiivis piirkonna varustuskindlus ehituskillustikuga. Hinnang valguse-, soojuse-, kiirguse- ja lõhnareostusele Kuna dolokivi kaevandamisega ei kaasne valguse-, soojuse-, kiirguse- ja lõhnareostust või on nende mõju väheoluline, siis neid KMH aruandes ei käsitletud. Hinnang alternatiividele Karjääri laienduse asukohale, toormele, kaevandamise tehnoloogiale, vee väljasuunamise asukohale, korrastamisvõimalustele reaalsed alternatiivid puuduvad. Killustiku intensiivne väljavedu saab toimuda mööda Mihkli–Oidrema mustkattega maanteed lääne suunda Pärnu–Lihula maanteeni. Intensiivseks väljaveoks alternatiivne tee puudub seni, kuni pole Mihkli–Oidrema maantee idasuunaline lõik täies ulatuses viidud musta katte alla. Senised keskkonnauuringud on näidanud, et KMH programmis ette nähtud veetaseme alandamise alternatiividest (kas 4 m või 7 m vertikaalses ulatuses) on ilma oluliste negatiivsete keskkonnamõjudeta lubatav ka suurem ehk 7 m alandus karjääri põhja tasemeni, mis kindlustaks, et peale veetasemest kõrgemal asuva täitedolokivi (keskmiselt 1,4 m paksune murenenud kiht) kaevandamist saaks lõhata kõrgemargilist dolokivi kogu astangu vertikaalses ulatuses (keskmiselt 7 m). Selline tehnoloogiline viis on majanduslikust aspektist kõige soodsam – lõhkamiste arv on väiksem ja lõhatud lasu ühtlase kvaliteediga. Alternatiivsete viiside (vett ei alandata või alandatakse 4 m võrra) kasutamine pole põhjendatud – nende puhul kaasneks veealune kaevandamine, mis on oluliselt kulukam ja mäetehniliselt keerukam. 0-alternatiiv. Kaevandamine ei laiene senistest Tarva karjääridest väljapoole – lähiajal karjäärid ammenduvad täielikult ja need korrastatakse vastavalt projektile veekoguks. Aktiivne ehk kaevandatav varu laiendusel jääb kasutusele võtmata. Killustiku nõudluse korral tuleb Tarva piirkonda see vedada oluliselt kaugemalt, millega kaasnevad täiendavad kulutused. Rajamata oleksid jäänud Kuuse ja Tammiku taludele uued kaevud, sest seniste kaevelubade täiendavate tingimustega neid ette pole nähtud. Rakendades käesolevas töös välja toodud leevendamis- ja seiremeetmeid, on keskkonnamõju hindamise läbiviijate hinnangul Tarva karjääri laiendusel võimalik kaevandada, ilma et kavandatava tegevusega kaasneks olulist negatiivset keskkonnamõju. Leevendus- ja seiremeetmete rakendamise vajaduse ja piisavuse ning lõpliku otsuse kaevandamise lubatavuse kohta langetab järelevalve teostaja ja otsustaja, kelleks on käesoleval juhul Keskkonnaamet. Keskkonnaekspert Ain Põldvere litsents KMH 0137

84

KASUTATUD MATERJALID Asjakohased õigusaktid. Elektrooniline Riigi Teataja. Eesti Looduse infosüsteemi andmebaas EELIS.

Ehitusmaterjalide kasutamise riiklik arengukava aastateks 2011–2020. keskkonnaministeerium. 2016. Erg K, Tarros S. 2017. Tarva dolokivikarjääri ümbruse pinna- ja põhjavee uuring. OÜ Eesti Geoloogiakeskus. Esperk T, 2018. Müra leviku modelleerimine dolokivi kaevandamisel Tarva dolokivikarjääris. Aruanne (05.03.2018). Alkranel OÜ. Euroopa Komisjoni juhend „Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised.“ Keskkonnaministeerium. 2005. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. MTÜ Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing. 2013. Karinõmme looduskaitseala kaitsekorralduskava. Keskkonnaamet. 2015. Koonga valla üldplaneeringu seletuskiri ja kaardid. Koonga Vallavalitsus. 2016. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava. Keskkonnaministeerium. 2016. Maa-ameti X-GIS Geoportaali kaardirakendused (maainfo, maardlad, looduskaitse ja Natura 2000, kitsendused).

Madissaare looduskaitseala kaitsekorralduskava. Keskkonnaamet. 2015. Peterson K. 2006. Juhised loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 rakendamiseks Eestis. Säästva Eesti Instituut. Põldvere A. 2013. Kunda maardlas Toolse-Lääne lubjakivikarjääris ja Aru-Lõuna lubjakivikarjääri laiendusel kaevandamise keskkonnamõju hindamise aruanne. OÜ Eesti

Geoloogiakeskus. AS Kunda Nordic Tsement.

Põldvere E, 2017. Tarva dolokivikarjääri KMH protsessi raames müralevi mõõtmine ja tulemuste interpreteerimine. Alkranel OÜ. Pärnu maakonna planeering. 2018. Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuring. Skepast & Puhkim OÜ. 2017.

85

Saarelaid P, 2017. Keskkonnamüra taseme mõõtmised tarva karjääris. Tervisemeti Tartu labor. Tarros S. 2016. Tarva dolomiidikarjääri seirepuurkaevu (kat nr 55717) geofüüsikalised mõõtmised. OÜ Eesti Geoloogiakeskus. Truu M, Häelm M. 2017. Tarva dolokivikarjääri ümbruse pinna- ja põhjavee uuring ning karjääri kaevandamisel põhjaveega seotud keskkonnamõjude hindamise. OÜ Eesti Geoloogiakeskus. Tuuling T. 2013. Tarva III uuringuruumi dolokivi geoloogiline uuring Pärnumaal. EGF 8522. OÜ Eesti Geoloogiakeskus. Tuuling T. 2014. Tarva dolokivikarjääri mäeeraldise laienduse maavara kaevandamise lo taotlus. Kivikandur OÜ.

Saatja: Register.Muinas.ee <[email protected]>

Date: N, 7. mai 2020 kell 23:52

Subject: Kooskõlastus heaks kiidetud

To: Osaühing Muinasprojekt <[email protected]>, Osaühing Muinasprojekt

<[email protected]>

Lugupeetud Osaühing Muinasprojekt

Teie poolt esitatud dokumendi

37587 kooskõlastamise menetlus on lõppenud dokumendi heaks kiitmisega.

uuringute aruanne

Kraut, Ants. 2020. Arheoloogilise uuringu aruanne Lääneranna vallas Tarva külas Lubja kinnistul.

Muinasprojekt OÜ. Türi. Tellija: Raho OÜ

Link uuringuaruandele: http://register.muinas.ee/ftp/Arheoloogiliste%20uuringute%20aruanded/L-

22905_Aleire_2020_KrautA_Parnumaa-Laaneranna-Tarva_IVuuringuruum.pdf

Lugupidamisega

Arheoloogiapärandi valdkonna juht, Ulla Kadakas