Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu

(DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh kesk-

konnamõju strateegilise hindamise (KSH)

programm (eelnõu 08.06.2026)

Planeerimisprotsessi korraldaja: Vinni Vallavalitsus

Huvitatud isikud: TMV Green OÜ, Sustainable Investments OÜ

DP konsultant: AB Artes Terrae OÜ

KSH läbiviija: OÜ Alkranel

DP juhtkonsultant: Heiki Kalberg (kutsetunnistused 163359 ja 222984)

KSH juhtekspert: Alar Noorvee (KMH litsents nr KMH0098)

Tartu 2026

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 2

Sisukord

Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4

1. Detailplaneeringu, sh mõjude hindamise koostamise vajadus, eesmärk ja ülesanded, mida

planeeringuga kavatsetakse lahendada ...................................................................................... 6

2. Kavandatava tegevuse seos strateegiliste dokumentidega ................................................ 11

2.1. Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 (2017/2023) ............................................. 11

2.2. Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 (2017) ............................ 11

2.3. Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 (REKK 2030; 2019/2023-2024) . 11

2.4. Energiamajanduse arengukava 2030+ (ENMAK; 2017), ENMAK 2035 ja

energiamajanduse korralduse seadus ................................................................................... 11

2.5. Lääne-Viru maakonna kohalike omavalitsuste kliima- ja energiakava (KEKK; 2022)

13

2.6. Lääne-Viru maakonna arengustrateegia 2023 – 2035 (2022) .................................. 14

2.7. Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ (2019) ...................................................... 14

2.8. Väike-Maarja valla üldplaneering (ÜP; 2024) ......................................................... 16

2.9. Vinni valla üldplaneering (ÜP; 2024) ......... Tõrge! Järjehoidjat pole määratletud.

2.10. Tapa valla üldplaneering (ÜP; 2022) ....................................................................... 21

3. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus .................................................................... 23

3.1. Asustus ja maakasutus (taristu ning DP ala ümbruskonna maakasutuse otstarbed) 23

3.2. Maastik, mullastik ja geoloogia (sh maardlad) ........................................................ 27

3.3. Pinnavesi .................................................................................................................. 28

3.4. Põhjavesi .................................................................................................................. 29

3.5. Kaitstavad loodusobjektid ja muud loodusväärtused ............................................... 30

3.6. Kultuurimälestised ja pärandkultuuri objektid......................................................... 42

3.7. Tuuleolud ................................................................................................................. 43

4. Detailplaneeringu ja selle reaalsete alternatiivide lühikirjeldused ................................... 46

5. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju (sh

mõjutatavad keskkonnaelemendid ja eeldatavad mõjuallikad), mõjuala suurus ning KSH sisu

47

5.1. Mõjuala suurus ......................................................................................................... 47

5.2. Mõjuallikad .............................................................................................................. 48

5.2.1. Tuulikute paigutus ............................................................................................ 48

5.2.2. Tuulikute vundamendid ................................................................................... 49

5.2.3. Montaažiplatsid ................................................................................................ 49

5.2.4. Ligipääsuteed ................................................................................................... 50

5.2.5. Ühendus elektri ülekandevõrguga .................................................................... 50

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 3

5.3. Eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju ....................................................................... 50

5.3.1. Mõju pinna- ja põhjaveele ............................................................................... 51

5.3.2. Mõju pinnasele (sh maardlatele), sh väärtuslikule põllumajandusmaale ......... 51

5.3.3. Jäätmeteke ........................................................................................................ 52

5.3.4. Müra ja vibratsioon, varjutus, õhukvaliteet, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn .... 52

5.3.5. Mõju maastikule (sh visuaalne mõju) .............................................................. 55

5.3.6. Mõju elusloodusele (sh kaitstavad loodusobjektid, mets (mh vääriselupaigad)

ning rohevõrgustik) ........................................................................................................... 55

5.3.7. Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale ....................................................... 59

5.3.8. Mõju kultuurimälestistele ja pärandkultuuri objektidele ................................. 60

5.3.9. Mõju kliimamuutusele ..................................................................................... 60

5.3.10. Kumulatiivne mõju .......................................................................................... 61

5.3.11. Riigipiiriülene mõju ......................................................................................... 62

5.3.12. Muud mõjud ..................................................................................................... 62

5.4. Natura eelhindamine ................................................................................................ 62

5.4.1. Üldteave ........................................................................................................... 62

5.4.2. Detailplaneeringu seos Natura-alade kaitsekorraldusega ................................ 63

5.4.3. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ..................................................... 63

5.4.4. Planeeringualale jäävad Natura 2000 alad ....................................................... 63

5.4.5. Tõenäoliselt ebasoodsate mõjude prognoosimine Natura alade kaitse-

eesmärkidele ..................................................................................................................... 63

5.4.6. Natura eelhindamise tulemused ja järeldused .................................................. 68

5.5. KSH sisu .................................................................................................................. 69

6. KSH hindamismetoodika kirjeldus ning uuringute vajadus ............................................. 71

7. Strateegilisest planeerimisdokumendist huvitatud osapooled .......................................... 74

8. Protsessi eeldatav ajakava ning strateegilise planeerimisdokumendi ja KSH protsessiga

seotud osapooled ...................................................................................................................... 84

9. Kasutatud kirjandus .......................................................................................................... 87

Lisa 1. (ametkondlikuks kasutuseks). Kaitsealuste liikide leiualad TU11 tuuleala läheduses.

Lisa 2. Elustiku uuringute lähteülesanded

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 4

Sissejuhatus

Planeeringu lähteseisukohad (edaspidi LS) on planeerimismenetluses algatamisel või pärast

algatamist koostatav dokument, milles planeeringu koostamise korraldaja kirjeldab planee-

ringu koostamise vajadust, eesmärki ja ülesandeid, mida planeeringuga kavatsetakse lahen-

dada, esitab planeeringu koostamise eeldatava ajakava ning annab ülevaate planeeringu koos-

tamiseks vajalike uuringute tegemisest ja planeeringu koostamisse kaasatavatest isikutest.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) programm on dokument, milles mär-

gitakse keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatus, sisu ja eeldatav ajakava ning detailpla-

neeringu (edaspidi DP) rakendamisega eeldatavalt kaasneda võiv oluline keskkonnamõju, sh

inimese tervist, piiriülest mõju ja Natura 2000 võrgustiku alasid silmas pidades. KSH prog-

ramm on alusdokumendiks KSH läbiviimisel ja KSH aruande eelnõu koostamisel.

KSH käigus hinnatakse DP-ga kavandatava tegevuse elluviimisel kaasnevat olulist keskkon-

namõju ning määratletakse meetmed ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks

või soodsate mõjude suurendamiseks. KSH programmi etapis määratletakse võimalikud oluli-

sed valdkonnad (sh asjakohased mõjud), millele täpsemalt KSH aruande koostamise käigus

mõju hindama hakatakse.

Vastavalt planeerimisseaduse (PlanS; RT I, 30.06.2023, 57) § 2 lg 3 kohaldatakse planeeringu

koostamise käigus läbiviidavale KSH-le PlanS tulenevaid menetlusnõudeid. PlanS § 124 lg 7

sätestab, et kui DP koostamisel on nõutav KSH, lähtutakse DP menetlemisel ÜP menetlemisele

ettenähtud nõuetest. Planeerimisseaduses viidatud juhtudel arvestatakse ka keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) nõudeid. Nt nõuded keskkonna-

mõju strateegilise hindamise programmi ja aruande sisule ning muudele tingimustele tulenevad

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest.

KSH programm keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 36 lg 2

(KeHJS; RT I, 28.09.2023, 10) kohaselt:

1) määrab keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatuse, lähtudes strateegilise planeeri-

misdokumendi iseloomust ja sisust;

2) sisaldab eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldust;

3) sisaldab strateegilise planeerimisdokumendi seoseid muude strateegiliste planeeri-

misdokumentidega;

4) selgitab strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnevat olulist

keskkonnamõju, sealhulgas mõju inimese tervisele, piiriülese keskkonnamõju esine-

mise võimalikkust ja võimalikku mõju Natura 2000 võrgustiku alale;

5) kirjeldab keskkonnamõju strateegilisel hindamisel kasutatavat hindamismetoodikat;

6) nimetab isikud ja asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav

tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle strateegi-

lise planeerimisdokumendi vastu;

7) sisaldab keskkonnamõju strateegilise hindamise ja selle tulemuste avalikustamise aja-

kava, mis tuleneb strateegilise planeerimisdokumendi koostamise ajakavast;

8) sisaldab andmeid strateegilise planeerimisdokumendi koostaja kohta ning programmi

koostanud juhteksperdi nime, sealhulgas juhteksperdi käesoleva seaduse § 34 lõike 4

punkti 6 kohast allkirjastatud kinnitust, ja eksperdirühma koosseisu, nimetades, milli-

seid valdkondi ja millist mõju hakkab iga eksperdirühma kuuluv isik hindama;

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 5

9) kirjeldab käesoleva seaduse § 361 kohaseid asjaomaste asutuste või planeerimisseaduse

§ 18 lõikes 1, § 35 lõikes 1, § 61 lõikes 1, § 81 lõikes 1 ja § 103 lõikes 1 nimetatud

isikute ja asutuste esitatud seisukohti.

Seejuures saab p 9 andmed esitada pärast nimetatud isikute käest seisukohtade küsimist.

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 6

1. Detailplaneeringu, sh mõjude hindamise koostamise vajadus,

eesmärk ja ülesanded, mida planeeringuga kavatsetakse la-

hendada

DP koostamise vajadus tuleneb asjaolust, et Vinni Vallavolikogu 14.08.2025 otsusega nr 35

„Detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine, TU11“

on algatatud DP ja selle KSH koostamine tuulepargi planeerimiseks ning arendajatel (TMV

Green OÜ, Sustainable Investments OÜ) on huvi üldplaneeringu kohastele tuuleenergia toot-

miseks põhimõtteliselt sobivatele alale nr 11 tuulepargi ehitamiseks. Tuulepargi rajamise vaja-

dus tuleneb omakorda Eesti riigi kliima- ja energiapoliitikast. Energiamajanduse arengukava

(ENMAK 2035) (Vabariigi Valitsuse kinnitatud 8.01.2026) järgi on seatud eesmärgiks ener-

giajulgeoleku tagamine, energeetika keskkonnasäästlikkuse tagamine ja energia kättesaada-

vuse ja taskukohase hinna tagamine.

DP koostamise eesmärk on valida tuulepargi ja nende toimimiseks vajaliku taristu püstitami-

seks sobivaimad asukohad planeeringualal ning seejärel määrata valitud asukohtades ehitusõi-

gus ning lahendada muud planeerimisseaduse § 126 lõikes 1 nimetatud asjakohased ülesanded.

Tuuleala nr. 11 suurus on u 492 ha. Planeeringuala hõlmab Veadla küla (Joonis 1.1). Koos DP-

ga on algatatud KSH DP-ga kavandatud tegevuse elluviimisega kaasneva keskkonnamõju stra-

teegiliseks hindamiseks koos vajalike uuringute teostamisega. DP koostamine kogu tuulealale

nr 11 võimaldab välja selgitada DP-ga.

Joonis 1.1 Kavandatava tegevuse asukoht Vinni vallas. Valla piir on musta joonega, küla piir punase

joonega, lilla pindobjektiga on märgitud Vinni valla ÜP järgi määratud perspektiivsed tuuleenergia aren-

dusalad, sh käsitletava tuuleenergia arendusala (Vinni tuuleala nr 11). Alus: Vinni valla üldplaneering,

Maa- ja Ruumiamet, 2026.

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 7

DP-ga soovitakse planeeringualale planeerida taastuvenergiapark, mis koosneks elektrituuli-

kutest, päikesepargist ja energiasalvestist. Planeeringuga täpsustatakse maakasutuse sihtotstar-

beid osaliselt elektrienergia tootmise ja jaotamise alaks , sh vajadusel moodustatakse eraldi

krundid ning määratakse ehitusõigus tuulikute, päikesepargi ja energiasalvesti rajamiseks. Pla-

neeringuga lahendatakse ka kruntidele juurdepääsud, teed, tehnovõrkude paigutus ning hea-

korra küsimused. KSH teostatakse kogu tuuleala nr 11 ulatuses. Tuulikute maksimaalne taot-

letav tipukõrgus (koos labadega) maapinnast on kuni 280 m. Täpne tuulikute arv, paiknemine,

kõrgus ja parameetrid lahendatakse DP-ga; lähteseisukohtade staadiumis on eeldatav tuulikute

arv kuni 20. Tuulepargi ja elektrivõrgu liitumispunkti vaheliste kaabelliinide võimalikud asu-

kohad ja ligikaudsed pikkused (sh vajadusel erinevad alternatiivsed lahendused) määratakse

planeerimise käigus. Tuuleparki liidetakse otse Eleringi olemasolevale 110kV liinile L065

Väike-Maarja - Rakvere või 330kV liinile L511 Balti AJ- Aruküla. DP koostamise käigus võib

tekkida vajadus tuulepargi tehnovõrkude rajamise eesmärgil planeeringuala laiendada. DP ala

laiendamise vajaduse tekkimisel tehakse selleks eraldi otsus, kaasates menetlusse DP laienenud

alale jäävate maade omanikud.

Tuulikute asukoha valikul arvestatakse õigusaktidest ja ÜP-st tulevate piirangute ja kitsendus-

tega, ametkondade poolt tehtud soovitustega (sh juhendid taastuvenergia tootmise kavandami-

seks) ja kaasatud isikute põhjendatud avaldustega. Arvestama peab nii avalike huvide, kui ka

riigi ülesannete ja kohustustega kasvuhoonegaaside heitekoguste vähendamisel ning klii-

mamuutuste mõjude leevendamisel, samuti tuuleenergia tootmise tehnoloogia arenguga.

Tuulepargi (TU11) planeerimisel peab arvestama järgmisega:

1) tuulepark, Vabariigi Valitsuse 26.06.2003 määruse nr 184 „Võrgueeskiri” tähenduses,

on mitmest elektrituulikust ning elektrituulikuid omavahel ja neid liitumispunktiga

ühendavatestseadmetest, ehitistest ning rajatistest koosnev elektrijaam;

2) planeeritav tuulepark võib koosneda ka mitmest eraldiseisvast elektrituulikute grupist

samal planeeringualal, millel on eraldi liitumispunkt, elektri- ja sidevõrk ning vajadu-

sel ka juurdepääsuteede võrk;

3) tuulikute suurim lubatud kõrgus ja arv planeeringu alal määratletakse lähtudes tuuli-

kutelesobiva ala asukohast, suurusest ja tuulikute efektiivsest paiknemise põhimõttest.

Tuulikute lubatud maksimaalse kõrguse piirang selgitatakse välja koostöös Kaitsemi-

nisteeriumiga.

Detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsuse ko-

haselt tulebVinni tuuleala nr. 11 kohta KSH raames teostada vähemalt järgmised toimingud:

• eelvaatlused kaitsealuste looma- ja taimeliikidele mõju võimaliku avaldumise kohta;

• linnustiku ja käsitiivaliste uuring;

• mürauuring;

• hindamine rohevõrgustiku toimimisele ja sidususele;

• modelleerimine ja hinnangu andmine varjutusele;

• analüüsida visuaalset mõju;

• analüüsida kaasatavate kinnistute väärtuse muutust;

• analüüsida planeeringualaga vahetult piirneval alal asuvate kinnistute väärtuse muutust.

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 8

Vinni valla tuuleala nr 11 kattub Keskkonnaagentuuri poolt RePowerEU projekt „Tuuleener-

geetika arendamiseks täiendavate alade kaardistamine“ raames tellitud elupaikade ja elustiku

uuringute alaga (Väike-Maarja - Vinni uuringuala), mille andmeid kasutatakse käesoleva töö

teostamiseks.

DP koostamise ja KSH hankedokumendi Lisas I märgitakse mh, et KSH raames tuleb läbi viia

vähemalt järgmised uuringud (kui ei saa tugineda juba olemasolevatele kehtivatele uuringu-

tele):

a) eelvaatlused/loodusuuringud kaitsealuste looma- ja taimeliikidele mõju võimaliku

avaldumise kohta;

b) hinnata tuleb mõju rohevõrgustiku sidususele;

c) nähtavusanalüüs ja tuulepargi jaoks sobivas asukohas tuulepargi kohta visualiseerin-

gud (fotomontaaž). Visualiseeringud teostatakse asukohtadest, kus nähtavusanalüüsi

alusel on tuulikud nähtavad ning paikneb mõni alevik või avalikult kasutatav objekt

(umbes 5 km raadiuses). Visualiseeringute sisu ja maht peab olema piisav visuaalse

mõju hinnangu koostamiseks;

d) mürauuring, mis peab sisaldama müra leviku (müratasemete) modelleerimist (müra-

kaart) lähtudes arenduse müraallikatest (tuulikutest) ja ümbritseva keskkonna andme-

test ning analüüsiga seotud asjakohastest kirjeldustest. Mürakaart tuleb koostada mak-

simumstsenaariumile. Müra leviku modelleerimisel lähtuda ebasoodsatest tingimus-

test. Hinnata/modelleerida tuleb ka madalsageduslikku müra/infraheli. Lisaks anda

kvalitatiivne kirjelduslik hinnang ehitusaegsele mürale (ilma mürakaardita) ning ku-

mulatiivsele mürale (ilma mürakaardita). Müratasemed esitatakse välisõhu mürakaar-

dil nii, et neid on võimalik võrrelda Keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71

„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hinda-

mise meetodid“ kehtestatud müra normtasemetega;

e) vibratsiooni ja selle mõju hindamine muuhulgas põhjaveele;

f) varjutuse modelleerimine/hindamine;

g) linnustiku, taimestiku ja nahkhiirte uuring;

h) kinnisvara eksperthinnang (tellitakse hanke mahu väliselt).

Punktides a), g) (kui KAUR’i RePower’ist uuringust ei piisa) ja h) nimetatud uuringud ei kuulu

käesoleva hanke mahtu ning tellitakse vastavalt vajadusele hanke mahu väliselt (vt ka ptk 6).

Detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsuse ko-

haselt tuleb vastavalt ÜP KSH aruandele, tuulealade edasisel planeerimisel ja mõjude hinda-

misel arvestada järgnevaga (sh keskkonnatasude seaduses tooduga):

1) linnustiku uuringu läbiviimise käigus selgitada välja mõju nii elupaikadele kui ka rän-

nuteedele(toitumisränded, kevad- ja sügisränded), määrata kaitsealuste linnuliikide olu-

lised toitumisalad, puhkealad ning liikumisteed elupaikade ja puhkealade vahel ning

hinnata kaasnevaid mõjusid. Arvesse tuleb võtta ka erinevatelt arendusaladelt lähtuvate

mõjude kumuleeruvust. Tuulikutega ei tohi tekitada liigile olulist hukkumisriski ega

ohustada linnustikule olulisi paiku ning nende omavahelist sidusust;

2) käsitiivaliste uuringu läbiviimise käigus täpsustada vastava ala olulisust nahkhiirte elu-

ja toitumisalana ning hinnata võimalikke mõjusid ja leevendusmeetmeid;

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 9

3) keskkonnamõjude hindamisel pöörata tähelepanu lisaks kaitsealustele liikidele ja ala-

dele ka mõjule ökosüsteemidele ja bioloogilisele mitmekesisusele laiemalt;

4) rohevõrgustikule avalduva mõju väljaselgitamisel tuleb lähtuda ÜP KSH-st ja ÜP läbi-

viimise käigus koostatud rohevõrgustiku analüüsist, sh rohevõrgustiku toimimist taga-

vatesttingimustest. Tagada tuleb rohevõrgustiku sidusus ja toimimine;

5) tagada väärtusliku põllumajandusmaa väärtuse ja põllumassiivi terviklikkusesäilimine,

hinnata kaasnevaid mõjusid väärtuslikule põllumajandusmaale ning põhjendada maa-

kasustuse muudatust. Eelistada tuleb põllumassiivide ebakorrapäraseid servaalasid,

mille põllumajanduslik kasutamine on raskendatud;

6) tuulegeneraatorite paigaldamisel metsamaadele tuleb säilitada metsa vääriselupaigad

koos nende valgus- ja veerežiimi säilitamise jaoks vajalike puhveraladega. Tuulepargi

planeerimisel tuleb hinnata tegevuse mõju metsakooslustele nii ökoloogilises, süsini-

kuringe kui ka metsamajanduslikus vaates;

7) teostada mürauuring, st müra arvutuslik hindamine, milles arvestatakse tuulikute paik-

nemist ja nende toimimise tõttu tekkida võivaid müraemissioone, sh tuulikute koosmõ-

just tekkivmüra. Tuulikute kavandamisel peab olema tagatud välisõhus leviva müra ja

madalsageduslikumüra vastavus normtasemetele ning infraheli vastavus piirväärtus-

tele. Teostada tuleb välisõhus leviva müra modelleerimine. Arvestada tuleb Vinni valla

välisõhus leviva keskkonnamüravähendamise tegevuskava ja mürakaardiga;

8) teostada varjutuse modelleerimine (varjutuskaart), mis arvestab kavandatavate tuuliku-

teasukohta ja mõõtmeid. Juhul, kui tuulikud on kavas paigutada metsa või metsaga piir-

nevalealale, tuleb varjutuse modelleerimisel arvestada ka taimestikuga (sh metsaga).

Kui varjud langevad eluhoonetele või puhkealale, tuleb hinnata varjutuse häirivust läh-

tudes kas Eestis kehtivatest õigusaktidest või nende puudumisel asjakohastest Euroopa

riikide standarditest. Tuulikud tuleb üldjuhul kavandada selliselt, et eluhoonetel või

puhkealadel ei esine häirivaid varjutustasemeid. Kui selle vältimine ei ole võimalik, on

tuulikute püstitamiseks vajalikmõjutatud maaomaniku kirjalik nõusolek;

9) teostada visuaalse mõju analüüs, et hinnata tuulikute sobivust maastikku ning selgitada

väljaselline paigutus, millel on kõige väiksem võimalik mõju maastikule ja vaadetele;

10) tuulepargi või üksiktuuliku kavandamine maardlatel on võimalik maapõueseaduses

toodudtingimustel. Üldjuhul on see võimalik pärast maavara ammendumist või kui sel-

leks on saadud maapõueseaduse kohane kooskõlastus või luba. Kooskõlastuse tuule-

parkide kavandamiseks maardlate maa-alale annab valdkonna eest vastutav minister

või selleks volitatud asutus;

11) kui tuuliku tiiviku horisontaalprojektsioon maapinnal ulatub naaberkinnistule (tuulea-

lasiseselt), siis tuleb naaberkinnisasi koormata kinnistusraamatusse kantava piiratud as-

jaõigusega;

12) tuulepargi või üksiktuuliku kavandamisel tuleb analüüsida, kas lähikonnas on olemas

sobivad elektrivõrguga liitumise võimalused. Tuulepargi või üksiktuuliku ühendamisel

elektripõhivõrguga tuleb järgida ÜP-s toodud põhimõtteid;

13) DP kehtestamise ajaks peavad olema fikseeritud kohaliku kasu saamise tingimused.

DP vormistatakse paberkandjal ja digitaalselt (nii pdf-formaadis kui ka joonise andmekihti-

dena) planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja

moodustavad ühtse terviku. Planeering esitatakse, kujul, mis on sobilik planeeringute andme-

kogusse esitamiseks.

DP eelnõu avalikustatakse nii elektrooniliselt valla veebilehel kui ka paberkandjal. Kõik isikud,

kes soovivad olla kaasatud, saavad sellest teada anda valla e-posti aadressil, andes teada teadete

edastamise viisi ja selleks vajalikud kontaktandmed.

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 10

DP avalikustamise ajaks peavad olema määratud ka DP elluviimiseks vajalikud tegevused.

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 11

2. Kavandatava tegevuse seos strateegiliste dokumentidega

2.1. Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 (2017/2023)

Kliimapoliitika põhialuste dokumendis lepiti esimest korda kokku Eesti kliimapoliitika pi-

kaajalises visioonis ja teekonnas selle poole liikumisel. Eesti pikaajaline eesmärk on minna üle

vähese süsinikuheitega majandusele, mis tähendab järk-järgult eesmärgipärast majandus- ja

energiasüsteemi ümberkujundamist ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidliku-

maks. Kliimapoliitika põhialustes tuuakse energeetika ja tööstuse valdkonnas poliitikasuuni-

sena välja:

• soodustatakse kodumaiste taastuvate energiaallikate järk-järgult laiemat kasutusele-

võttu lõpptarbimise kõigis sektorites, pidades silmas ühiskonna heaolu kasvu ning va-

jadust tagada energiajulgeolek ja varustuskindlus. Soodustatakse kodumaiste bio- ning

teiste taastuvenergiaressursside laialdast kasutuselevõttu nii elektri- ja soojusenergia

tootmisel kui ka transpordikütustena.

DP-ga kavandatav tegevus on „Kliimapoliitika põhialustega aastani 2050“ kooskõlas.

2.2. Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 (2017)

Kliimamuutustega kohanemise arengukava strateegiliseks eesmärgiks on suurendada Eesti

riigi, regionaalse ja kohaliku tasandi valmidust ning võimet kliimamuutuste mõjuga kohane-

miseks.

Arengukavas on energeetika ja varustuskindlusevaldkonna alaeesmärgiks seatud: „Klii-

mamuutuste tõttu ei ole vähenenud energiasõltumatus, -turvalisus, varustuskindlus ja taastuve-

nergiaressursside kasutatavus ning ei suurene primaarenergia lõpptarbimise maht“.

Seejuures on eesmärgi täitmisel oluline energiasõltumatuse juhtmõte, mis hõlmab sõltumatust

energiakandjate impordist, energiatootmisel kodumaistele ja eelkõige taastuvatele kütustele tu-

ginemist ning taastuvenergiaallikate kasutamist ja energiatootmise portfelli mitmekesistamist.

Kliimamuutustega kohanemise arengukava liidetakse uue koostatava keskkonnavaldkonna

strateegiadokumendiga „Keskkonnavaldkonna arengukava aastani 2030“ (KEVAD). KEVAD

hakkab sisaldama suuniseid kliimapoliitika üleste valdkondade poliitikate ja meetmete planee-

rimiseks ning arendamiseks.

DP-ga kavandatava tuulepargi arendamine aitab kaasa eelnimetatud energiasõltumatuse juht-

mõtte rakendamisele.

2.3. Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 (REKK 2030;

2019/2025)

REKK 2030 laiem eesmärk on anda Eesti inimestele, ettevõtetele ning ka teistele liikmesriiki-

dele võimalikult täpselt informatsiooni sellest, milliste meetmetega kavatseb Eesti riik saavu-

tada Euroopa Liidus kokku lepitud energia- ning kliimapoliitikat puudutavad eesmärgid.

2025. a ajakohastatud REKK 2030 eesmärkidest on DP iseloomu arvestades asjakohaseimad

järgmised:

• Eesti kasvuhoonegaaside heite vähendamise siduv riiklik eesmärk jõupingutuste jaga-

mise määruse sektorites 24% aastaks 2030 võrreldes 2005. aastaga;

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 12

• taastuvenergia osakaal energia summaarsest lõpptarbimisest peab aastal 2030 olema

vähemalt 65%;

• energiajulgeoleku tagamine, hoides imporditud energiast sõltuvuse määra võimalikult

madalal, vähendades fossiilse gaasi kasutust, säilitades ka edaspidi täieliku energiasõl-

tumatuse Vene Föderatsioonist, suurendades kriitilise energiainfrastruktuuri vastupanu-

võimet lähtudes tänastest riskidest, kohalike taastuvate energiaallikate kasutuse (tuu-

leenergia maal ja merel, päike) suurendamise ja piisava juhitava võimsuse olemasolu

tagamisega elektrienergias.

Tuuleenergeetika, kui taastuvenergeetika arendamine aitab ka edaspidi kaasa REKK 2030 ees-

märkide täitmisele.

2.4. Energiamajanduse arengukava 2030+ (ENMAK; 2017), ENMAK

2035 ja energiamajanduse korralduse seadus

Eesti energiamajanduse arengukava aastani 2030 koondab elektri-, soojuse- ja kütusemajan-

duse, transpordisektori energiakasutuse ja elamumajanduse energiakasutusega seonduvad tule-

viku tegevused. Eesti energiamajanduse arengukava aastani 2030 üldeesmärgiks on: „Tagada

tarbijatele turupõhise hinna ning kättesaadavusega energiavarustus, mis on kooskõlas Euroopa

Liidu pikaajaliste energia- ja kliimapoliitika eesmärkidega, samas panustades Eesti majan-

duskliima ja keskkonnaseisundi parendamisse ning pikaajalise konkurentsivõime kasvu.“.

Arengukava eesmärkideks on mh soodustada taastuvatest energiaallikatest toodetava energia

tootmise ja tarbimise osakaalu Eestis ning tagada ühtlasi varustuskindlus.

Energiamajanduse korralduse seaduse (RT I, 30.06.2023, 8) §321 on sätestatud, et aastaks 2030

moodustab taastuvenergia vähemalt 65 protsenti riigisisesest energia summaarsest lõpptarbi-

misest. Elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest moodustab taastuvenergia 100 protsenti ja

soojuse summaarsest lõpptarbimisest vähemalt 63 protsenti. Maantee- ja raudteetranspordis

kasutatud taastuvenergia moodustab vähemalt 14 protsenti kogu transpordisektoris tarbitud

energiast.

Aastal 2021 algatati ENMAK 2035 koostamine. ENMAK 2035 koostamise eesmärgiks on aja-

kohastada kehtivas energiamajanduse arengukavas aastani 2030 sisalduvad energiamajanduse

suundumused, eesmärgid ja tegevused ning kirjeldada Eesti energiamajanduse arenguvisiooni,

eesmärke, kitsaskohti ning poliitikainstrumente kliimaneutraalse energiatootmise ja -tarbimise

suunas liikumisel ja energiajulgeoleku tagamisel.

ENMAK 2035 (Vabariigi Valitsuse kinnitatud 8.01.2026) järgi on seatud eesmärgiks tagada

energiajulgeolek, kasvatada riigi konkurentsivõimet ning aidata kaasa puhta energiaga majan-

dusele üleminekule. ENMAKi keskmes on mitmekesise tootmisportfelli tagamine, et Eesti

elektrisüsteem oleks igal ajahetkel töökindel ja vastupidav. Lisaks kohalike soodsate puhta

energiaallikate (nagu tuul ja päike koos salvestuslahendustega) oskuslikule kasutamisele peab

tagama ka piisava juhitava võimsuse olemasolu Eestis.

ENMAK 2035 alameesmärgid on:

• energiajulgeoleku tagamine;

• energia kättesaadavuse ja taskukohase hinna tagamine;

• energeetika keskkonnasäästlikkuse tagamine.

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 13

Seejuures on üheks olulisemaks kavandatavaks tegevuseks kütusevabade energiaallikate

(päike, tuul) osakaalu suurendamine. Arengukavas seatakse eesmärgiks 2035. aastaks suuren-

dada puhta energia suhet energia lõpptarbimisesse vähemalt 66%-ni (2023. a 41%). Lisaks näeb

arengukava ette aastaks 2035 maismaatuuleparkidesse investeeringute vajadust 1300–1800

MW ulatuses. Kavandatav tuulepark täidaks 13 tuuliku (vt ptk 3.1) korral 7 MW (91 MW)

tuulikute korral 5-7 % soovitud eesmärgist. Tegu oleks märkimisväärse panusega taastuvener-

gia eesmärgi täitmise suunas. Energiamajanduse korralduse seaduse (RT I, 10.10.2024, 6) §321

on sätestatud, et aastaks 2030 moodustab taastuvenergia vähemalt 65 protsenti riigisisesest

energia summaarsest lõpptarbimisest. Elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest moodustab

taastuvenergia 100 protsenti ja soojuse summaarsest lõpptarbimisest vähemalt 63 protsenti.

Samas on ENMAK 2035 välja toodud järgmist: Seoses uute taastuvelektri projektide edasilii-

kumise kiirusega on ilmnenud, et elektrienergia summaarse lõpptarbimise aastapõhises arves-

tuses 100%-lises mahus taastuvenergiaga katmise saavutamine ei ole 2030. aastaks realistlik,

kuid sõltuvalt tarbimisest võib see olla saavutatav 2035. aastaks. Sealjuures tuleb arvestada

sellega, et analüüside kohaselt suureneb oluliselt toetuste vajadus, kui mittejuhitava taastuve-

lektri osakaal kasvab elektritarbimises üle 70% piiri . Tehnoloogiate edasise odavnemise korral

toetusvajadus väheneb. Eesti ambitsioon on katta elektrienergia tarbimine hiljemalt 2040. aas-

taks puhta elektrienergiaga. 2050. aastaks tuleb kliimaneutraalne energiatootmine saavutada

turupõhiselt ehk tegevustoetusteta.

Puhta energia toodangu suhe elektri lõpptarbimisesse aastal 2035 ≥80%. Puhas energia – va-

rustuskindel, konkurentsivõimeline ja jätkusuutlik energiasüsteem, esikohal energiatõhusus,

peamiselt taastuvenergiaallikatel ja energiasalvestusel põhinev, kindel ja taskukohane, integ-

reeritud ja digiteeritud energiaturg (Allikas: Clean energy for all Europeans - Publications

Office of the EU). Käesolevas dokumendis käsitleme puhta energia allikana mh heit- ja kesk-

konnasoojust, vähese heitega tehnoloogiaid nagu nt tuumajaam. Seejuures on rõhutatud kütu-

sevabade energiaallikate osakaalu suurendamise vajadust eelkõige tuule ja päikseparkide ra-

jamise abil ning prognoositud 1300–1800 MW võimsuses maismaatuuleparkide lisandumise

vajadust.

Seega on rõhk endiselt peamiselt taastuvenergiaallikatel, mida toetavad juhitavad võimsused

ning salvestusseadmed (ENMAK 2035). DP-ga kavandatav tuulepargi arendamine aitab kaasa

energiamajanduse arengukava eesmärkide täitmisele.

2.5. Lääne-Viru maakonna kohalike omavalitsuste kliima- ja energia-

kava (KEKK; 2022)

Kohalike omavalitsuste kliima- ja energiakavade (KEKK) koostamise eesmärgiks on kaaluda

kliimamuutuste mõjuga kaasnevaid võimalikke tagajärgi ja võimalusi, mis toetavad valdasid

pikaajaliste strateegiliste otsuste tegemisel, panustades kohalike elanike elukvaliteedi ja elu-

keskkonna säilitamisesse ning parandamisesse.

Lääne-Viru maakonna KEKK järgi on Vinni valla suurimad kasvuhoonegaaside (edaspidi

KHG) heite sektorid põllumajandus (64%), energeetika (19%) ja transport (15%), mistõttu tu-

leks Vinni vallas senisest enam tähelepanu pöörata taastuvenergia osakaalu suurendamisele

lõpptarbimisest. Lääne-Viru maakonna KEKK tegevuskavas 8. eesmärgi „Kliimamuutuste

tõttu ei vähene energiasõltumatus, -turvalisus, -varustuskindlus ja taastuvenergia ressursside

kasutatavus ega suurene primaarenergia lõpptarbimise maht" alameesmärgiks on sätestatud 8.1

alameesmärk “Tarbitava energia vähendamine ja taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpp-

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 14

tarbimises”. Mistõttu tuuleenergeetika, kui taastuvenergeetika arendamine, aitab ka edaspidi

kaasa Lääne-Viru maakonna KEKK eesmärkide täitmisele.

2.6. Lääne-Viru maakonna arengustrateegia 2023 – 2035 (2022)

Lääne-Viru maakonna arengustrateegia eesmärgiks on maakonna jätkusuutliku arengu kavan-

damine, et tagada maakonna kestlik areng. Arengustrateegias on toodud välja, et energiavaja-

dus kasvab ning on vajadus suurendada taastuvenergia osakaalu energiabilansis. Eelnev hõl-

mab mh energiaparkide (tuul, päike) ehitamist. DP-ga kavandatav tuulepargi arendamine aitab

kaasa arengustrateegia eesmärkide täitmisele.

2.7. Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ (2019)

Maakonnaplaneeringu eesmärk on tasakaalustada keskkonna kasutusviise, kavandada kest-

likku arengut ja parandada inimeste elamistingimusi. Olulisemateks trendideks, millega maa-

konnaplaneeringu koostamisel on arvestatud ning mis mõjutavad maakonna arengut on: IT

arenduste levik ja kasvav mobiilsus, rahvastiku vähenemine ja vananemine, üldine linnastu-

mine, ökoloogilise mõtteviisi väärtustamine ja taastuvenergeetika laiem levik, kliimamuutu-

sed.

Maakonnaplaneeringus tõdetakse, et tuuleenergia tootmiseks sobivaid alasid on maakonnas

vähe, kuna rannikualal, kus tuuletingimused on kõige soodsamad, on looduskaitsest tulenevad

piirangud. Lisaks ei pruugi tuulepotentsiaalilt sobivad tuuleenergia arendusalad olla realiseeri-

tavad riigikaitselistel põhjustel. Maakonna keskosas läbi viidud analüüsi tulemusel paiknevad

võimalikud sobivad alad üksikult ja on tuulepargi paigutamiseks väikesed, mahutades vaid

mõne tuulegeneraatori. Lääne-Viru maakonnaplaneering ei välista tuuleparkide kavandamist,

kuid sel juhul tuleb sobivust tõestada konkreetse asukohavaliku ja KSH-ga.

Maakonnaplaneering seab tuuleenergiaga seotud planeeringute koostamisele järgmised tingi-

mused:

• määrata tuulegeneraatorite paigutus maastikul;

• kaaluda tuulegeneraatorite visuaalset sobivust maastiku suhtes;

• hinnata strateegilisi keskkonnamõjusid;

• määrata liitumiskohad põhivõrguga;

• määrata tuulegeneraatorite paigutus maanteetaristu suhtes;

• määrata juurdepääsude võimalused;

• korraldada riigikaitselise ehitise töövõime hindamine.

Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+(2019) järgi jääb Vinni valla tuulealale nr 11 väikeses

ulatuses maakondliku tähtsusega rohevõrgustiku koridor ja osaliselt riikliku tähtsusega tugi-

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 15

ehk tuumalale (

Joonis 2.1). Lähim väärtuslik maastik asub maakonnaplaneeringu kohaselt u 5 km kaugusel –

Porkuni-Võhmetu-Lemmküla-Assamalla1.

1 Lääne-Viru maakonnaplaneeringu järgi maakonna II klassi väärtuslik maastik.

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 16

Joonis 2.1. Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+, Vinni tuuleala nr 11 ning rohevõrgustiku korido-

ride ja tugialade asukoht. Alus: Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ kaardikihid (02.05.2025).

ÜP koostamisel täpsustati Lääne-Viru maakonnaplaneeringuga sätestatud rohevõrgustiku piire

(vt ptk 2.8 ja Tõrge! Ei leia viiteallikat.).

Maakonnaplaneeringus on sätestatud järgmised (siinkohal asjakohased) üldised rohelise võr-

gustiku säilimiseks ja toimimiseks kasutustingimused:

• rohelise võrgustiku tuumalal kavandatavad tegevused ei tohi halvendada tuumala toi-

mimist;

• rohelise võrgustiku aladel tuleb üldjuhul hoiduda metsamaa sihtotstarbe muutmisest ja

metsa raadamisest (raie, võimaldamaks maa kasutamist muul otstarbel peale metsa ma-

jandamise), v.a maavara kaevandamise lubadega määratud aladel;

• tuleb säilitada haruldasi taimekoosluseid ja väärtuslikke elupaiku;

• rohelises koridoris säilitatakse olemasolevaid looduslikke ja poollooduslikke alasid.

Rohelise võrgustiku tuumalal kehtivad järgmised (siinkohal asjakohased) kasutustingimused:

• tehnilise infrastruktuuri objektide kavandamisel peab tagama tuumalade terviklikkuse

ja toimimise;

• tuumaladele on ebasoovitav rajada olulise negatiivse keskkonnamõjuga objekte;

• looduslike ja/või pool-looduslike alade osatähtsus ei tohi tuumalal langeda alla 75%

(lähtutakse tuumala pindalast planeeringu kehtestamise hetkest);

• olemasoleva maakasutuse intensiivsus säilitada võimalikult madalana ja keskkonda

säästvana;

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 17

• tuumaladel tuleb reeglina hoiduda ranna ja kalda piirangu- ning ehituskeeluvööndi ula-

tuslikust vähendamisest. Vähendamisel tuleb lähtuda looduslikest piiridest ja ajalooli-

sest asustusest.

Rohelise võrgustiku koridoris kehtivad järgmised (siinkohal asjakohased) kasutustingimused:

• kui rohevõrgustiku tuumaladele kavandatakse suuri, riigi toimimiseks vajalikke ob-

jekte, tuleb tagada tuumalasisene ja tuumaladevaheline sidusus;

• rohelises koridoris säilitatakse olemasolevaid looduslikke ja poollooduslikke alasid;

• säilitada vooluveekogude säng, nende muutmine (õgvendamine) vähendab veekogude

ökoloogilist väärtust rohelise võrgustiku osana;

• veekogude kallaste hooldamine ja kasutamine peab olema selline, et see muudaks või-

malikult vähe veekogude looduslikku seisundit. Ojade, jõgede ja järvede kaldad säili-

tada võimalikult looduslikuna, et oleks tagatud bioloogiliselt mitmekesise ökotoni ole-

masolu ning säiliks seisu- ja vooluveekogude tähtsus ökoloogiliste koridoridena;

• koridoridele on reeglina vastunäidustatud teatud infrastruktuuride (põhimaanteed, prü-

gilad, jäätmehoidlad, mäetööstusalad) rajamine. Juhul, kui nende rajamine on mööda-

pääsmatu, tuleb eriti hoolikalt valida rajatiste asukohta ja rakendada vajalikke keskkon-

nameetmeid võimaliku negatiivse mõju leevendamiseks.

2.8. Vinni valla üldplaneering (ÜP; 2024)

ÜP-ga määratakse tulevikku suunatud pikaajalised ruumilise arengu eesmärgid ja täpsemad

tingimused, mille kaudu neid eesmärke ellu viiakse. Vinni valla ÜP ruumiliste arengu eesmär-

kide seas on mh ettevõtluse arengu ja töökohtade loomise soodustamine ning taastuvenergee-

tika ressursside ärakasutamine.

ÜP tugineb üleriigilisele planeeringule Eesti 2030+, mille kohaselt on energeetikavaldkonna

üheks peamiseks eesmärgiks saavutada taastuvenergia suurem osakaal energiavarustuses.

ÜP käigus viidi läbi puhveranalüüs, mille põhjal määrati mitmed sobivad alad tuuleparkide

rajamiseks, vältides looduskaitselisi ja inimasustusest tulenevaid piiranguid. Tuulepargid pea-

vad paiknema vähemalt 1 km kaugusel müratundlikest hoonetest, välja arvatud kokkuleppel

omanikuga, kui kaugust saab vähendada 700 meetrini. Arendusalade kogupindala on ligikaudu

3700 ha, mis võimaldab edasisel planeerimisel teha valikuid, missugustel aladel ja missuguses

mahus jätkatakse tuuleenergeetika arendamisega ning missugustel aladel saab toimuda muu

tegevus. Arendusaladel on oluline koostada detailplaneering, et tagada avalik menetlus ja kaa-

samine.

ÜP sätestab järgmised tingimused tuulepargi arendusala ja tööstusliku üksiktuuliku püstitami-

seks:

• üldplaneeringule järgneb detailplaneeringu koostamise protsess, millega määratakse

ehitatavate tuulikute asukohad ja tehnilised parameetrid;

• detailplaneeringule tehakse keskkonnamõju strateegiline hindamine, mille raames mo-

delleeritakse ja esitatakse leevendavad meetmed mh varjutuse ja müra kohta. Keskkon-

namõju hindamise programmi tegemisel määratakse uuringute vajadus;

• detailplaneering algatatakse kogu tuulepargi arendusalale (va üksiktuuliku puhul) ja lä-

hialale liitumispunkti viiva elektriühenduse kavandamiseks ning juurdepääsu kavanda-

miseks. Lisaks elektrituulikute mõjudele tuleb hinnata võimalike juurdepääsuteede ja

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 18

elektrivõrguga liitumiseks vajalike õhuliinide/maakaablite rajamisega seotud mõjusid.

Edasise planeerimisprotsessi käigus võib tulenevalt kaasatavate seisukohtadest planee-

ringuala vähendada. Kavandatavad juurdepääsuteed ja ühendusliinid peavad olema või-

malikult vähese häiringuga nii maaomanikule kui keskkonnale;

• detailplaneeringu koostamise käigus ja ala edasisel arendamisel tuleb koostada ornito-

loogiline eksperthinnang (vajadusel koos täiendavate uuringute läbiviimisega), kus sel-

gitatakse välja läheduses elutsevad liigid ning tuulepargi mõju nende elutegevusele.

Eksperthinnang peab täpsustama võimalikud kaugused, kuhu tuulegeneraatoreid võib

liikide elupaiga läheduses rajada;

• detailplaneeringu koostamisse kaasatakse kõik tuulepargi eelvalikuala piirist vähemalt

1 km kaugusele jäävate kinnistute omanikud;

• detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada kehtivaid põhimõtteid ja kujasid tuuli-

kute ehitamiseks. Kui riiklikult kehtestatud nõuded on leebemad üldplaneeringus esita-

tust, siis tuleb lähtuda üldplaneeringus määratud nõuetest;

• elektrituulikud tuleb planeerida üldplaneeringukohasele tuulepargi arendusalale (va ük-

siktuulik) selliselt, et tuuliku laba ei ulatuks üheski töötavas asendis (rajatisealune pind

väljaspoole üldplaneeringuga määratud tuulepargi arendusala;

• detailplaneeringus analüüsitakse mõju üldplaneeringukohastele puhke- ja virgestusala-

dele ning väärtuslikele maastikele igas ilmakaares;

• tuulepargi ühendusteed, kaablid ja montaažiplatsid võivad paikneda ka väljaspool

üldplaneeringus määratud tuulepargi arendusalasid, kui nende rajamise ja käitamisega

ei kaasne olulist ebasoodsat mõju;

• rohevõrgustikus paikneva arendusala edasisel arendamisel tuleb tagada rohevõrgustiku

sidusus ja toimimine;

• tuuleparkide ja elektrituulikute kavandamisel väärtuslikele põllumajandusmaadele tu-

leb tagada väärtusliku põllumajandusmaa säilimine võimalikult suures ulatuses. Või-

malusel tuleb eelistada väheväärtuslikemaid põllu- ja heinamaid, mitte väärtuslike põl-

lumajandusmaadena käsitletavaid alasid;

• detailplaneeringus tagatakse et elektrituulik ei paikneks avalikult kasutatavatele teedele

(sõltumata nende funktsioonist, liigist, klassist ja lubatud sõidukiirusest) lähemal kui

1,5x(H+D). Valemis tähistab H tuuliku masti kõrgust ja D rootori e tiiviku diameetrit.

Väikese kasutusega (alla 100 auto ööpäevas) avalikult kasutatavate teede puhul võib

põhjendatud juhtudel riskianalüüsile tuginedes ja teeomaniku nõusolekul lubada pla-

neeringus elektrituulikuid teele lähemale, kuid mitte lähemale kui tuuliku kogukõrgus

(H + 0,5D);

• detailplaneeringus tagatakse tuulikute paiknemine selliselt, et tuulik ei asuks raudtee

kaitsevööndile lähemal kui tuuliku kogukõrgus (H + 0,5D);

• detailplaneeringus tagatakse tuulikute paiknemine selliselt, et need ei asuks veekogu

ehituskeeluvööndis (sh looduskaitseseadus § 38 lg 2 erisus). Oluliste põhjenduste ole-

masolul võib detailplaneeringuga taotleda ehituskeeluvööndi vähendamist;

• detailplaneeringu koostamisel tuleb tuulikute asukoha määramisel saavutada lahendus,

kus läbi optimaalsema tuulikute paigutusega saavutatakse parim tootmisefektiivsus ehk

vältida tuleb omandisuhetest tulenevat ebaefektiivset tuulikute paigutust (nt tuulikud

asuvad ühel kinnistul üksteisele liiga lähedal);

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 19

• tuuleparki liitumispunktiga ühendava liini kavandamisel tuleb lähtuda liini tehnilistest

parameetritest ja kehtivast õigusest, ühendusliin võib paikneda väljaspool üldplanee-

ringuga määratud eelvalikuala;

• tuulepargi ehitamisel tuleb arendajal tagada nii mobiilse side kui ka televisiooni ja raa-

dioside toimine tuulepargi piirkonnas olevatele ehitistele;

• maardlate aladele saab tuuleparki kavandada peale maavara ammendumist, kui ei ole

saadud maapõueseaduse alusel muu sisuga kooskõlastust või luba. Kaevandamisloaga

või kaevandamisloa taotlusega alale saab tuuleparki kavandada kaevandamisloa omaja

või taotleja nõusolekul;

• üle 30 m kõrguse elektrituuliku püstitamine tuleb kooskõlastada Kaitseministeeriumiga

ning alustada selleks koostööd võimalikult varases etapis, et välja selgitada täpsemad

riigikaitselased tingimused.

Kavandatav tegevus asub ÜP-ga kinnitatud tuuleenergia tootmiseks põhimõtteliselt sobival alal

(Vinni tuuleala nr 11 ehk TU11). Tegemist on alaga, kus tuuleenergia tootmine ei ole välistatud,

kuid tuulikute rajamine vajab täiendavat kaalutlemist (sh DP koostamist, KSH protsessi alga-

tamist). TU11 alal kehtivad järgmised lisatingimused edasisel arendamisel:

• Alade detailse lahenduse faasis tuleb hinnata metsise elupaikadesse jõudvat mürataset

ja varjutuse ulatust. Elupaigas tuleb tagada müratase mitte üle 45 dB ja mängupaigas

mitte üle 40 dB;

• Metsise mängualadel tuleb tagada varjutuse tase <14 h/a. Vajadusel rakendada metsise

mänguperioodil varjutuse ärahoidmiseks teatud tundidel, kui on päikesepaisteline ilm,

tuulegeneraatorite seiskamist;

• Lisaks tuleb TU11 detailse lahenduse koostamisel üle kontrollida, kas pesitsusala

KLO9128574 on hiireviu poolt asustatud ning kus paiknevad TU11 piirkonnas hiireviu

toitumisalad. Vajadusel tuleb seada leevendavad meetmed, nt kokkupõrkeriski vähen-

damiseks ühe rootori laba värvimist nt musta värvi vähemalt tuuleenergeetika aren-

dusaladel, mis asuvad hiireviu toitumisaladel või nende naabruses.

ÜP järgi asub kavandatava tegevuse alal peale perspektiivse tuuleenergeetika ala lisaks rohe-

võrgustiku koridorid ja tugiala, väärtpõllumaa, kuid ei ole maaparandussüsteeme, veekogude

ehituskeeluvöönd, maardlaid (joonis 2.2). Lähim Vinni valla ÜP kohane väärtuslik maastik

asub ca 8 km kaugusel idas (Mõdriku-Roela II).

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 20

Joonis 2.2. Vinni valla ÜP: Vinni tuuleala nr 11 (ORME ehk olulise ruumilise mõjuga ehitise) ning

selle ümbruses peamiste kitsenduste asukoht. Alus: Vinni valla ÜP kaardikihid (31.01.2025).

Rohevõrgustiku aladel ehitamiseks on ÜP-s määratud järgmised asjakohased tingimused:

• rohevõrgustiku koridorides ehitamise kavandamisel tuleb koridori alaga risti suunas

säilitada vähemalt 50 m laiune katkematu riba, kus loomad saavad takistamatult liikuda;

• rohevõrgustiku tugialades ehitamise kavandamisel tuleb tagada katkematu tugiala laiu-

seks (sh kaugus võimalikule teise hoonestatud või piiratud alani) vähemalt 100 m. Põh-

jendatud juhul (nt elustikueksperdi toetava arvamuse korral) võib katkematu tugiala

olla kitsam;

• uute hoonestamiseks kavandatud maaüksuste minimaalne suurus rohevõrgustikus on 1

ha;

• looduslike ja/või pool-looduslike alade osatähtsus ei tohi tugialal langeda alla 75%;

• looduslikel veekogudel tuleb säilitada looduslik seisund ning vältida suuri veerežiimi

mõjutavaid tegevusi (paisude rajamine, voolusängi muutmine vms);

• rohevõrgustikku lõikava taristu (põhimaanteed, raudteed jms) rajamisel või rekonst-

rueerimisel tuleb põhjalikult hinnata keskkonnamõjusid rohevõrgustiku toimivuse ja

sidususe seisukohast ning asjakohasel juhul tuleb rakendada leevendavaid meetmeid

(nt ulukipääsude rajamine jms).

Väärtuslike põllumajandusmaade aladel ehitamiseks on ÜP-s määratud järgmised asjakohased

tingimused:

• see ehitatakse väärtusliku põllumajandusmaa massiivi servaalal paiknevale kuni 0,5 ha

suurusele alale;

• selle ehitamine muule maale on võimatu või oluliselt ebaotstarbekam;

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 21

• selle ehitamine ei halvenda oluliselt väärtusliku põllumajandusmaa sihtotstarbelist ka-

sutamist;

• säilivad väärtusliku põllumajandusmaa massiiv ja selle terviklikkus.

2.9. Väike-Maarja valla üldplaneering (ÜP; 2024)

Vinni tuuleala nr 11 asub küll Vinni vallas, kuid ala piirneb Väike-Maarja vallaga lõuna suunal.

Väike-Maarja valla ÜP maakasutuse kaardikihi (

Joonis 2.3) järgi piirnevad Vinni tuulealaga nr 11 rohevõrgustiku tugialaga ning tuuleenergia

arendamiseks põhimõtteliselt sobiv ala Väike-Maarja tuuleala nr 15 (TU15; Raeküla tuulea-

laga). Lähim väärtuslik maastik ca 8 km kaugusel (Triigi-Avispea; II).

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 22

Joonis 2.3. Väike-Maarja valla ÜP: Vinni tuuleala nr 11 ning ümbruses paiknevate peamiste kitsenduste

asukoht. Alus: Väike-Maarja valla ÜP kaardikihid (02.05.2025).

Rohevõrgustiku aladel ehitamiseks on ÜP-s määratud järgmised asjakohased tingimused:

• kõik tegevused tuleb kavandada selliselt, et rohevõrgustik jääks toimima. Vajalik on

säilitada ja parandada võrgustiku terviklikkust, sidusust ja vältida looduslike alade kil-

lustamist;

• rohevõrgustiku aladel (va väärtuslikud märgalad, veekogude kaldaalad, Natura 2000

võrgustiku alad, kaitsealad, I ja II kategooria kaitsealuste liikide elupaigad ja teised

seadustest tulenevate piirangutega alad) võib arendada tavapärast, rohelise võrgusti-

kuga arvestavat majandustegevust, arvestades muudest õigusaktidest tulenevaid tingi-

musi ja piiranguid, mis alale on kehtestatud;

• arendustegevuste rohelisse võrgustikku lubamise kaalumisel ja vastavate mõjude hin-

damisel tuleb lähtuda konkreetsest rohelise võrgustiku elemendist ja selle eesmärki-

dest;

• rohevõrgustikul paiknevat maakasutuse otstarvet ja ÜP kohast otstarvet üldjuhul ei

muudeta. Juhul kui on vajadus otstarvet muuta, peab kavandatav tegevus sobituma ro-

hevõrgustikku ning selle toimimist mitte kahjustama;

• rohevõrgustiku aladel tuleb vältida ulatuslikku maade tarastamist. Rohevõrgustiku alal

paikneva maa-ala tarastamine on lubatud vaid õueala2 ulatuses, va juhul, kui tarasta-

mine on õigustatud tulenevalt maade põllu- või metsamajanduslikust kasutusest;

2 Määratud Eesti põhikaardil või detailplaneeringuga.

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 23

• rohevõrgustiku alale ehitise kavandamine on lubatud, kui sellega säilib rohevõrgus-

tiku terviklikkus ja toimimine. Kõik tegevused tuleb kavandada selliselt, et võrgustik

säiliks. Vältida tuleb looduslike alade killustamist ning vajadusel tuleb parandada võr-

gustiku terviklikkust ja sidusust. Kui nimetatud tingimused ei ole täidetud, võib oma-

valitsus keelduda rohevõrgustikku ohustava planeeringu algatamisest projekteerimis-

tingimuste väljastamisest või ehitusloa andmisest;

• raadamine rohevõrgustiku aladel ei ole üldjuhul lubatud, välja arvatud maaparandus-

süsteemide, tehnovõrkude ja taristu hooldamise ja rajamise korral, maavara kaevanda-

mise lubadega määratud aladel ning rajatiste (sh elektrituuliku) ehitamisel. Raadamine

on lubatud juhul, kui on tagatud rohevõrgustiku toimimise ja sidususe säilimine. Sidu-

suse säilimiseks vajalikud tingimused määratakse DP koostamise käigus rohevõrgusti-

kule avalduva mõju hindamise tulemusena (va kaitsevööndiga ehitise korrashoiuks

vajalike nõuete täitmiseks);

• rohevõrgustiku tugevdamiseks säilitada põllumaade vahel paiknevad haljasribad ja

puittaimestikuga kaetud alad;

• looduslike ja/või poollooduslike alade osatähtsus ei tohi langeda alla 75%. Tingimus

ei kehti mäeeraldiste teenindusmaadel ja transpordimaadel (va parklate rajamisel).

2.10. Tapa valla üldplaneering (ÜP; 2022)

Vinni tuuleala nr 11 asuvad küll Vinni vallas, kuid asub ca 2-3 km kaugusel Tapa vallast ida

suunal. Tapa valla ÜP maakasutuse kaardikihi (

Joonis 2.4) järgi jätkub rohevõrgustiku koridor Vinni vallas. Tapa valla ÜP järgi pole Tapa valla

territooriumile ette nähtud tuuleparkide rajamist, kuna valla territoorium on suures osas kaetud

tiheasustusaladega ning Tapa vald on kaitseväe tugipunkt. Tapa valla ÜP kohane Porkuni-Võh-

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 24

metu-Lemmküla-Assamalla väärtuslik maastik (II klass) asub tuulealast nr. 11 ca 5 km kaugu-

sel.

Joonis 2.4. Tapa valla ÜP: Vinni tuulealad nr 11 ning ümbruses paiknevate peamiste kitsenduste asu-

koht. Alus: Tapa valla ÜP kaardikihid (02.05.2025).

Rohevõrgustiku toimivuse tagamiseks määrati järgmised asjakohased tingimused Tapa valla

ÜP-s:

• säilitada tuleb rohevõrgustiku terviklikkus ja vältida terviklike loodusalade killustu-

mist. Funktsioneeriva rohevõrgustikuna peab säilima vähemalt 80% rohelise võrgustiku

territooriumist;

• ehitusalade valik, sh ka infrastruktuuride rajamiseks, peab väljaspool elamumaad edas-

pidi lähtuma rohelisest võrgustikust. Ehitiste ja tehnokoridoride maastikusse paiguta-

misele hajaasustuses peab eelnema uuring, mis selgitab mõjud looduskeskkonnale sh

maastiku terviklikkusele;

• rohelises koridoris paikneva kinnistu tarastamine on lubatud vaid õueala ulatuses ehk

ümber elamu või tootmiskompleksi hooviala. Erandiks on madalad kiviaiad, mille ra-

jamine on rohevõrgustiku koridoris lubatud. Samuti on tarastamine lubatud tulenevalt

maade põllumajanduslikust kasutusest (nt karjamaad, metsaistandike kaitse jne). See-

juures peavad rohevõrgustikus paiknevad piirded tagama vähemalt ca 100 m vaba läbi-

pääsuga katkematu liikumiskoridori säilimise rohelises koridoris.

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 25

3. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus

KSH eesmärgiks on selgitada, kirjeldada ja hinnata planeeringuga kavandatava tegevuse (sh

võimalike alternatiivide) rakendumisega kaasneda võivat olulist (sh ebasoodsat) keskkonna-

mõju ning välja pakkuda negatiivse (ebasoodsa) keskkonnamõju leevendamise ja/või vältimise

või positiivse (soodsa) mõju suurendamise meetmeid. KSH ruumilise ulatusega hõlmatakse nii

planeeritav ala kui ka seda ümbritsev ala, hinnates sh erinevate mõjude ruumilist ulatust, nende

kestvust, olulisust, koostoimet ja kumuleeruvust.

Sõltuvalt kaugusest ja inimeste tundlikkusest võib ebasoodne mõju olla oluline. Üldiselt lähtu-

takse põhimõttest, et tuulikuid ei kavandata elamutele lähemale kui 1 km, v.a erandjuhul, kui

saavutatakse kokkulepe konkreetse majapidamise omanikuga. Sellisel kaugusel on enamik mõ-

jusid minimeeritud. Võttes arvesse ka võimalikku varjutuse mõju vaadeldakse käesolevas do-

kumentatsioonis mõjualana eelkõige kuni 3 km tsooni. Visuaalsete mõjude osas vaadeldakse

ala 5-7 km.

Linnustiku mõjude osas on vaadeldav ala võtnud arvesse mh aruande „Üle-eestiline maismaa-

linnustiku analüüs“ tulemusi. Seetõttu vaadeldi I kaitsekategooria liikide puhul ala kuni 20 km,

II ja III kaitsekategooria liikide puhul vaadeldi ala kuni 7 km, kuid aruandes esitati liigid vas-

tavalt nende tegelikule kodupiirkonnale. Näiteks I kaitsekategooria liikide must-toonekure ja

kaljukotka puhul on kodupiirkonna tsoon 3 ulatus 14 km, samas kui väike-konnakotka puhul

jääb tsoon 3 ulatus vaid 3,5 km. Kui I kaitsekategooria 20 km alasse jäi liik, kelle kodupiirkond

on väiksem, siis allpool liiki ei märgitud – näiteks kui 20 km alasse jääb merikotka leiukoht 11

km kaugusele, kuid liigi kodupiirkonnaks on kuni 6 km, siis liik jääb mõjualast välja (DP-ga

kavandatava tegevus ei mõjuta olulisel määral liiki).

3.1. Asustus ja maakasutus (taristu ning DP ala ümbruskonna maakasu-

tuse otstarbed)

DP ala suurus on orienteeruvalt u 492 ha ja hõlmab Vinni tuuleala nr 11 kogu ulatuses. DP

koostamine kogu alale võimaldab välja selgitada DP-ga kavandatava tegevuse mõju ka neile

kinnistutele, mis jäävad tuulealale, kuid mille maa-alale elektrituulikute rajamiseks õigust ei

ole, kuna puuduvad vastavad kokkulepped arendajate ja maaomanike vahel.

DP ala asub järgmiste katastriüksuste maa-alal (valdavas osas on tegemist metsa- ja põllumaa-

dega):

• Leo tee L2 90001:001:0646;

• Leo tee L3 90001:001:0647;

• Meelise 90001:003:0007;

• Kulla 90001:003:0008;

• Tiidu 90001:003:0041;

• Metsatalu 90001:003:0052;

• Marditõnu 90001:003:0102;

• Lauda 90001:003:0114;

• Rätsepa 90001:003:0120;

• Kiltri 90001:003:0139;

• Tölbi 90001:003:0161;

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 26

• Raketibaasi 90001:003:0162;

• Paju 90001:003:0172;

• Paali 90001:003:0173;

• Paalimetsa 90001:003:0174;

• Lõokese 90001:003:0198;

• Kiisakopli 90001:003:0231;

• Värava 90001:003:0240;

• Väravataguse 90001:003:0243;

• Väravametsa 90001:003:0244;

• Ainopõllu 90001:003:0253;

• Raudama 90001:003:0410;

• Jaani 90001:003:0421;

• Vainu 90001:003:0440;

• Pardi 90001:003:0462;

• Pardi 90001:003:0463;

• Hansutõnu 90001:003:0531;

• Joosepi 90001:003:0601;

• Joosepi 90001:003:0602;

• Karjaveski 90001:003:0642;

• Aru 90001:003:0660;

• Nugise 90001:003:0752;

• Otsametsa 90001:003:0802;

• Raketimetsa 90001:003:0870;

• Jaaguleo 90001:003:1012;

• Madi 90001:003:1030;

• Anguse 90001:003:1040;

• Eiskopi 90001:003:1140;

• Vahihindreku 90001:003:1161;

• Kasearu 90001:003:1250;

• Muti 90001:003:1290;

• Matsi 90001:003:1400;

• Käba 90001:003:1500;

• Kärneri 90001:003:1611;

• Uudismaa 90001:003:1860;

• Lepiku 90001:003:1940;

• Karjamaa 90001:003:1950;

• Nurga 90101:001:0035;

• Muhu 90101:001:0183;

• Lepistiku 90101:001:0184;

• Võseriku 90101:001:0185;

• Mardimetsa 90101:001:0227;

• Tuuliku 90101:001:1173;

• Otsa 90101:001:1174;

• Triigi metskond 233 92702:001:0396;

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 27

• Haavakannu looduskaitseala 1 92702:003:0210.

Kavandatav tegevus jääb järgmise asustusüksuse territooriumile Veadla küla. Veadla küla piir-

neb põhja ja ida suunal Nurmetu külaga, Kadila külaga, Koeravere külaga ja Kannastiku külaga

(Vinni vald) lõuna suunal Raekülaga, Pandivere külaga ja Aburi külaga (Väike-Maarja vald)

ning ida suunal Kullenga küla ja Koiduküla (Tapa vald). Kavandatav tegevus piirneb lõuna

suunal Raekülaga (Väike-Maarja vald).

Tuulealast (TU11) läänest u 800-1500 m kaugusel läheb kõrvalmaantee nr 17207 (Vilgu-Koonu

tee). Tuuleala läbib idast-läände Raketibaasi tee (tee nr. 9001604). Tuuleala nr 11 läbib Elekt-

rilevi OÜ-le kuuluv elektriõhuliin 1-20 kV (keskpingeliin; AS-35) mille kaitsevöönd on vasta-

valt 10 m. Lähim külakeskus (Veadla küla) asub ca 1,2 km kaugusel. Lähim alevik, Viru-Jaa-

gupi alevik, asub ca 4,4 km kaugusel kirdes. Lähim linn (Tamsalu linn) asub u 10 km kaugusel

edelas. Alale ei ulatu ohtlike ettevõtete ohualasid. Lähimad (3 km raadiuses) elamuga kinnis-

tud (maakasutuse sihtotstarbega elamumaa 100% või muu sihtotstarbega kinnistud, mille õuea-

lad3 ulatuvad 3 km raadiusesse on märgitud ära Tabelis 3.1.

Tabel 3.1. Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) 3 km raadiuses asuvad elamud (14.03.2026).

Katastri tunnus Sihtotstarve Lähiaadress Kaugus

TU11-st (m) Vinni vald

90001:003:0043 Maatulundusmaa 100% Paduri 999

90001:003:1620 Maatulundusmaa 100% Mari-Jüri 999

90001:003:1530 Elamumaa 100% Neeno 999

90101:001:0279 Elamumaa 100% Väljaotsa 999

90001:003:0470 Maatulundusmaa 100% Raadi 999

90101:001:0919 Elamumaa 100% Ilvekse 999

90001:003:1460 Maatulundusmaa 100% Matsi 999

90001:003:1120 Maatulundusmaa 100% Tõllasepa 999

90001:003:0129 Elamumaa 100% Lohvardi tee 1 999

90001:003:0127 Elamumaa 100% Lohvardi tee 6 999

90001:003:0070 Maatulundusmaa 100% Kasemetsa 1000

90001:003:0112 Maatulundusmaa 100% Metsavahi 1003

90001:003:0128 Elamumaa 100% Lohvardi tee 4 1008

90001:003:1040 Maatulundusmaa 100% Anguse 1012

90001:003:0093 Elamumaa 100% Kivimäe 1036

90101:001:0779 Elamumaa 100% Risto 1040

90001:001:0845 Elamumaa 100% Suurekivi 1053

90001:003:0830 Elamumaa 100% Hansura 1069

90001:003:0141 Elamumaa 100% Lohvardi tee 2 1107

90001:003:1391 Elamumaa 100% Pardi 1122

90001:003:0117 Elamumaa 100% Kargu 1140

90001:003:0216 Elamumaa 100% Veskimäe 1148

90001:003:0103 Elamumaa 100% Susi 1186

90001:003:0116 Elamumaa 100% Tuulekivi 1344

90001:003:1680 Elamumaa 100% Paplisalu 1346

90001:001:1117 Elamumaa 100% Palmi 1415

90001:003:0098 Maatulundusmaa 100% Tuulemaa 1428

90101:001:1401 Maatulundusmaa 100% Veskikodu 1430

90001:003:0423 Maatulundusmaa 100% Jaani/1 1433

90001:003:0423 Maatulundusmaa 100% Jaani 1461

3 Võetud arvesse vaid eraõuega ja/või elu- või ühiskondliku hoonega kinnistuid. Tootmisõuega ning vaid kõrval-

või tootmishoonega kinnistud (kus elu- või ühiskondlikud hooned puuduvad) jäeti välja.

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 28

Katastri tunnus Sihtotstarve Lähiaadress Kaugus

TU11-st (m) 90001:003:0106 Elamumaa 100% Mägisoo 1480

90001:003:1301 Maatulundusmaa 100% Sauli 1512

90001:003:0084 Elamumaa 100% Teesaare 1512

90001:003:0720 Maatulundusmaa 100% Kasearu 1777

90001:003:0860 Maatulundusmaa 100% Aunapuu 1806

90101:001:0112 Maatulundusmaa 100% Olevi 1806

90101:001:0356 Elamumaa 100% Kuuse tn 8 1882

90001:003:0770 Maatulundusmaa 100% Käba 1885

90001:003:0224 Elamumaa 100% Regomaja 1928

90001:003:0049 Elamumaa 80%; Ärimaa 20% Kuuse tn 3 1929

90001:003:0072 Elamumaa 100% Pärna tn 16 1934

90001:003:0189 Elamumaa 100% Kuuse tn 4 1937

90001:003:0091 Ärimaa 100% Pärna tn 1 1962

90001:003:0058 Elamumaa 100% Kuuse tn 1 1968

90001:003:0201 Elamumaa 85%; Ärimaa 15% Kuuse tn 2 1998

90101:001:1334 Elamumaa 100% Pärna tn 3 1999

90001:003:1580 Maatulundusmaa 100% Luuba 2023

90001:003:0010 Maatulundusmaa 100% Pärna tn 23 2036

90001:003:1170 Maatulundusmaa 100% Metsa 2039

90001:003:0115

Ühiskondlike ehitiste maa 90%; Elamumaa

10% Pärna tn 4 2053

90001:003:0215 Elamumaa 100% Pärna tn 21 2058

90001:003:2000 Elamumaa 100% Pärna tn 7 2064

90001:003:1540 Maatulundusmaa 100% Senka 2070

90001:003:0170 Elamumaa 100% Pärna tn 9 2087

90001:003:0057 Elamumaa 100% Männi tn 2 2096

90001:003:0237 Elamumaa 100% Pärna tn 11 2110

90001:003:0671 Maatulundusmaa 100% Tuleviku 2130

90001:003:1711 Maatulundusmaa 100% Pärna tn 13 2131

90001:003:1191 Maatulundusmaa 100% Pärna tn 17 2135

90001:003:1180 Elamumaa 100% Pärna tn 19 2151

90001:003:0067 Elamumaa 100% Männi tn 4 2155

90001:003:0960 Maatulundusmaa 100% Aasametsa 2175

90101:001:1377 Elamumaa 100% Männi tn 6 2180

90001:003:0088 Maatulundusmaa 100% Linnu 2199

90001:003:0236 Elamumaa 100% Männi tn 1 2210

90001:003:1410 Maatulundusmaa 100% Kaasiku 2222

90001:003:0761 Maatulundusmaa 100% Veskimäe 2270

90001:003:0094 Elamumaa 100% Eha 2271

90001:003:0331 Elamumaa 100% Pärna tn 8 2299

90101:001:1312 Elamumaa 100% Lillemäe 2318

90001:003:0930 Maatulundusmaa 100% Anoki 2345

90001:003:0135 Elamumaa 100% Jaaniku 2357

90001:003:0178 Maatulundusmaa 100% Sarapiku 2427

90101:001:0424 Elamumaa 100% Mütavahi 2523

90001:003:0001 Maatulundusmaa 100% Raini 2590

90001:003:0245 Elamumaa 100% Ööbikuoru 2617

90001:003:0012 Elamumaa 100% Metsavahi 2618

90001:003:0206 Elamumaa 100% Pihlaka 2679

90001:003:1740 Elamumaa 100% Mäe 2707

90001:003:1690 Maatulundusmaa 100% Jaani 2720

90001:003:0501 Maatulundusmaa 100% Libeda 2754

90001:003:0031 Maatulundusmaa 100% Männikumäe 2859

90001:003:0044 Maatulundusmaa 100% Tiigi 2944

90001:003:1841 Elamumaa 100% Pikamäe 2951

90101:001:1572 Maatulundusmaa 100% Sarapiku 2964

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 29

Katastri tunnus Sihtotstarve Lähiaadress Kaugus

TU11-st (m) 90001:003:0217 Maatulundusmaa 100% Trumani 2964

90101:001:1467 Elamumaa 100% Nurmenuku 2968

90101:001:1323 Elamumaa 100% Tihase 2984

Väike-Maarja vald

92702:001:0074 Elamumaa 100% Herberti 1635

92702:001:0066 Maatulundusmaa 100% Tiigi 1647

92801:001:0758 Elamumaa 100% Meierei 2203

92702:001:0073 Elamumaa 100% Männituka 2242

92801:001:0336 Elamumaa 100% Vana-Salmisto 2285

92702:001:1770 Maatulundusmaa 100% Koska 2316

92702:001:0207 Elamumaa 100% Metsakiisu 2321

92702:001:2310 Maatulundusmaa 100% Salmisto 2322

92702:001:0282 Elamumaa 100% Rehe 2325

92702:001:1630 Maatulundusmaa 100% Nurmepõllu 2347

92702:001:1430 Maatulundusmaa 100% Posti 2357

92702:001:1140 Maatulundusmaa 100% Piiri-Kustase 2698

Tapa vald

78701:002:0900 Elamumaa 100% Koidula 2324

78701:002:0039 Maatulundusmaa 100% Metsatalu 2908

3.2. Maastik, mullastik ja geoloogia (sh maardlad)

DP ala geoloogilise aluspõhja moodustavad peamiselt Siluri ladestu Llanddovery ladestiku

Varbola kihistu detriitne savikas muguljas lubjakivi mergli vahekihtidega ja mikrokristalne lub-

jakivi ja Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Ärina kihistu purd-, detriitne, biohermne, liivakas,

ooidne lubjakivi, dolokivi ning kerogeenne mergel ning Siluri ladestu Llandovery ladestiku

Tamsalu kihistu afaniitsete vahekihtidega lubjakivi, borealis-lubjakivi (Maa- ja Ruumiamet,

geoloogiline baaskaart 1:50 000, 2026).

DP ala paikneb Pandivere kõrgustikul, maapind on merepinnast u 122-130 m kõrgusel. DP ala

ülemise pinnakatte kihi (v.a muld) moodustavad valdavas osas liustikusetted ehk moreen (sa-

viliiv ja liivsavi, veerised ja munakad), leidub pinnakattes peenliiva, aleuriiti ja pinnakatteta

või õhukese pinnakattega aluspõhja avamusalasid (Maa- ja Ruumiamet, geoloogiline baaskaart

1: 50 000, 2026).

DP alal puuduvad maardlad, sh taotletavad. DP alale jääb ka Tapa põlevkivi perspektiivala4,

mille kaevandamise potentsiaal on aga madal (Maa- ja Ruumiameti kaardirakendus, 2026).

Samuti ulatub alale fosforiidi prognoosvaru (Rakvere maardla, 25 plokk).

Maa- ja Ruumiameti mullakaardi kaardirakenduse (2026) alusel esinevad kavandatava tege-

vuse kinnistutel leostunud ja leetjad mullad (Ko, KI, Kor), kahkjad leetunud mullad (LP) (Joo-

nis 3.1).

4 Perspektiivala – Geoloogiliste otsingu- või uuringutööde tulemusena hinnatud prognoosvaruga põlevkivilasundi

ala, mis on keskkonnaregistris kinnitamata.

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 30

Joonis 3.1. Kavandatava tegevuse alal (TU11) levivad mullad. Alus: Maa- ja Ruumiamet, 2026.

3.3. Pinnavesi

Kavandatava tegevuse alal ning vahetus läheduses (kuni 300 m) puuduvad veekogud ja maa-

parandussüsteemid. Lähim veekogu on allikatoiteline järv – Porkuni järv (VEE2033500, pin-

dala kokku 54,3 ha), mis asub kavandatavast tegevusest minimaalselt u 6,5 km kaugusel. Por-

kuni järv on tuntud enda veetaseme kõikumise tõttu, mis on tingitud põhjavee taseme kõiku-

misest.

Porkuni järv kuulub Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 426 avalikult kasutatavate veekogude

nimekirja. Porkuni järvest saab alguse Valgejõgi (VEE1079200), mis suubub Loksal Hara

lahte, jäädes kavandatava tegevuse alast eemale.

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 31

3.4. Põhjavesi

Maa- ja Ruumiameti geoloogia kaardirakenduse andmetel (2026) on kavandatud tegevuse alal

põhjavesi valdavas osas kaitsmata, vähem nõrgalt kaitstud (Joonis 3.2). Kavandatava tegevuse

ala põhjaveeolusid määravad Ülem-Devoni veekompleksi, Narva veepideme ja Siluri-Ordo-

viitsiumi (S-O) veekompleksi lõheliste ja karstunud kivimite erineva veeandvusega veekihtide

avamused (Maa- ja Ruumiamet, geoloogiline baaskaart 1:50 000, 2026). Kavandatav tegevus

paikneb Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal.

Joonis 3.2. Kavandatava tegevuse ala (TU11) ja lähipiirkonnas põhjaveekaitstus. Alus: Maa- ja Ruu-

miamet, 2026.

Kavandatava tegevuse alal on puurkaev PRK0002889, sügavusega 50 m ja ehitamise aasta

1959. Lähim ja ühtlasi ka ainus 1 km raadiuses asuv puurkaev (Maa- ja Ruumiamet, kitsenduste

kaart, 2026; Keskkonnaportaal, 2026) on järgmine:

• PRK0005557 ̶ tuulealast läänes ca 0,6 km kaugusel paiknev puurkaev sügavusega 42

m; tegemist on Ainopõllu (90001:003:0253) kinnistul paikneva puurkaevuaga, mille

ehitamise aasta on 1960.

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 32

3.5. Kaitstavad loodusobjektid ja muud loodusväärtused

Kavandatav tegevus (TU11) ei asu Natura 2000 võrgustiku alal ega kaitse- või hoiualal.

Lähimad kaitsealad (Joonis 3.3) on ida suunal, ca 50 m kaugusel tuulealast asuv Haavakannu

looduskaitseala (KLO1000673, pindala kokku 1912,4 ha); kirde suunal , ca 50 m kaugusel asuv

Suurekivi looduskaitseala (KLO1000733, pindala kokku 270,3 ha). Lisaks paikneb ca 4,9 km

kaugusel edelas maastikukaitseala Koonu pargi põlispuud (KLO1200071, pindala kokku 6,4

ha) ja ca 6 km kaugusel loode suunal Porkuni maastikukaitseala (KLO1000270, pindala kokku

1240 ha).

Lähimad Natura 2000 võrgustikku kuuluvad alad (Joonis 3.3) jäävad tuulealast ca 50 m

kaugusele – Haavakannu loodusala (RAH0000580, pindala kokku 1226,68 ha), mis kattub osa-

liselt siseriikliku kaitse all oleva Haavakannu looduskaitsealaga ja Suurekivi loodusala

(RAH0000368, pindala kokku 270,27 ha), mis kattub täielikult siseriikliku kaitse all oleva Suu-

rekivi looduskaitsealaga. Lisaks paikneb ca 6 km kaugusel Porkuni loodusala (RAH0000374,

pindala kokku 317,23 ha), mis kattub osaliselt siseriikliku kaitse all oleva Porkuni maastiku-

kaitsealaga. Lähimad Natura 2000 linnualad on Sirtsi linnuala (RAH0000077), mis jääb ca 16

km kaugusele ja Tudusoo linnuala (RAH0000119), mis jääb ca 17 km kaugusele.

DP alale lähimad püsielupaigad on Raeküla väike-konnakotka püsielupaik (KLO3002876,

tuulealast lõuna suunal u 2,6 km kaugusel), sh Raeküla väike-konnakotka püsielupaiga siht-

kaitsevöönd (KLO3103151) ning Aruvälja merikotka püsielupaik (KLO3003039, tuulealast

põhja suunal u 3,3 km kaugusel), sh Aruvälja merikotka püsielupaiga sihtkaitsevöönd

(KLO3103314). Kavandatavast tegevusest ca 4,4 km kaugusele jääb projekteeritav kaitseob-

jekt Lebavere looduskaitseala (PLO1001043; pindala kokku 503,2 ha).

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 33

Joonis 3.3. Kavandatava tegevuse (TU11) läheduses paiknevad kaitsealad (looduskaitsealad, maastiku-

kaitseala) ning Natura 2000 loodusalad. Alus: Maa- ja Ruumiamet, 2026.

Haavakannu loodusala eesmärgiks5 on kaitsta loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpe ja II lisa

liigi isendite elupaikasid. Kaitstavateks elupaigatüüpideks on kuivad niidud lubjarikkal mullal

(*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), puisnii-

dud (*6530), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020) ja rohunditerik-

kad kuusikud (9050). Liik, mille isendite elupaiku kaitstakse, on kaunis kuldking (Cypripedium

calceolus).

Haavakannu looduskaitseala kaitse-eesmärkideks6 on kaitsta:

1) metsaökosüsteemi, poollooduslikke kooslusi ning haruldasi, ohustatud ja kaitsealuseid

liike;

2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodus-

liku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7‒50) nimetab

I lisas. Need on kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210*), liigirikkad niidud lubjavaesel

mullal (6270*), puisniidud (6530*), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised

metsad (9020*) ja rohunditerikkad kuusikud (9050);

3) liiki, mida direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, ja tema elupaiku. See on kaunis kuld-

king (Cypripedium calceolus);

5 Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldus nr 615-k Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku

alade nimekiri. 6 Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2018. a määrus nr 118 "Haavakannu looduskaitseala moodustamine ja kaitse-

eeskiri"

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 34

4) kaitsealuseid liike ja nende elupaiku. Need on rohekas õõskeel (Coeloglossum viride),

punane tolmpea (Cephalanthera rubra), harilik kopsusamblik (Lobaria pulmonaria) ja

metsis (Tetrao urogallus).

Suurekivi loodusala eesmärgiks7 on kaitsta loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpe ja II lisa liigi

isendite elupaikasid. Kaitstavateks elupaigatüüpideks on vanad loodusmetsad (*9010), vanad

laialehised metsad (*9020) ja rohunditerikkad kuusikud (9050). Liik, mille isendite elupaiku

kaitstakse, on kaunis kuldking (Cypripedium calceolus).

Suurekivi looduskaitseala kaitse-eesmärkideks8 on kaitsta:

1) metsaökosüsteemi ning haruldasi, ohustatud ja kaitsealuseid liike;

2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodus-

liku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7‒50) nimetab

I lisas. Need on vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*) ja ro-

hunditerikkad kuusikud (9050);

3) liiki, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, ja selle elupaiku. See on

kaunis kuldking (Cypripedium calceolus);

4) kaitsealuseid liike ja nende elupaiku. Need on punane tolmpea (Cephalanthera rubra)

ja harilik kopsusamblik (Lobaria pulmonaria).

Porkuni loodusala eesmärgiks9 on kaitsta loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpe ja II lisa liikide

isendite elupaikasid. Kaitstavateks elupaigatüüpideks on vähe- kuni kesktoitelised kalgiveeli-

sed järved (3140), karstijärved ja -järvikud (*3180) ning aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga nii-

dud (6510). Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on harivesilik (Triturus cristatus), suur-

rabakiil (Leucorrhinia pectoralis) ja tõmmuujur (Graphoderus bilineatus).

Porkuni maastikukaitseala kaitse-eesmärkideks10 on kaitsta:

1) Porkuni-Neeruti oosistu lõunaosa pinnavorme, Jaanitulemäge, Liivamäge, Porkuni

paemurdu, Porkuni mändi, parki ja parkmetsa, maastikuilmet, metsa- ja poolloodus-

likke kooslusi ning haruldasi, ohustatud ja kaitsealuseid liike;

2) Porkuni järve, Võhmetu-Lemmküla-Piisupi karstijärvi ja Assamalla karstiala;

3) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodus-

liku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7‒50) nimetab

I lisas. Need on vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), karstijärved ja -

järvikud (3180*) ning aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510);

4) kaitsealuseid liike, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, ja nende elu-

paiku. Need liigid on lai-tõmmuujur (Graphoderus bilineatus), suur-rabakiil (Leucorr-

hinia pectoralis) ja harivesilik (Triturus cristatus);

7 Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldus nr 615-k Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku

alade nimekiri. 8 Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määrus nr 20 "Suurekivi looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri" 9 Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldus nr 615-k Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku

alade nimekiri. 10 Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari 2022. a määrus nr 6 "Porkuni maastikukaitseala kaitse-eeskiri"

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 35

5) kaitsealuseid liike kaunist kuldkinga (Cypripedium calceolus), tiigilendlast (Myotis

dasycneme), harilikku mudakonna (Pelobates fuscus) ja rabakonna (Rana arvalis) ning

nende elupaiku.

Koonu pargi põlispuud kaitse-eesmärkideks11 on kaitsta:

1. Pargi kaitse-eesmärk on planeeringu, sealhulgas ajalooliselt kujunenud planeeringu,

dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt ja esteetiliselt väärtusliku pargipuistu

ja maastikuilme ning pargi- ja aiakunsti kujunduselementide säilitamine koos edasise

kasutamise ja arendamise suunamisega ning kaitsealuste liikide ja kaitsealuste looduse

üksikobjektide kaitse.

2. Puistu kaitse-eesmärk on looduskaitselise, dendroloogilise, kultuuriloolise, ökoloogi-

lise ja esteetilise väärtuse säilitamine ning kaitsealuste liikide kaitse.

3. Arboreetumi kaitse-eesmärk on säilitada, kaitsta, uurida ja tutvustada teaduslikul või

õppeotstarbel rajatud paljude puu- ja põõsaliikidega kollektsiooniaeda ning kaitsta kait-

sealuseid liike.

Sirtsi linnuala eesmärgiks12 on kaitsta kaljukotkas (Aquila chrysaetos), väikekoovitaja (Nume-

nius phaeopus), rüüt (Pluvialis apricaria), teder (Tetrao tetrix) ja mudatilder (Tringa glareola).

Tudusoo linnuala eesmärgiks13 on kaitsta loodusdirektiivi II lisa liigi isendite elupaikasid. Lii-

gid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), kaljukotkas

(Aquila chrysaetos), väike-konnakotkas (Aquila pomarina), must-toonekurg (Ciconia nigra),

väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), kalakotkas (Pandion haliaetus) ja metsis (Tetrao urogal-

lus).

Kavandatava tegevuse alal on osaliselt vääriselupaik VEP134047 (laialehised metsad; on keh-

tiv leping; pindala kokku 2 ha). Alal on kehtestatud järgmised tingimused: surnud ja lamapuitu

mitte eemaldada. Lähiümbruses (ca 500 m) on veel vääriselupaik (VEP134048, võsastunud

puisrohumaad; ei ole kehtivat lepingut; pindala kokku 69 ha) on registreeritud tuulealast 274

m kaugusel idas. Vääriselupaikade kasvukohatüübiks on mõlemal sinilille metsatüüp.

EELISe (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaagentuur 23.04.2026) andmete alusel asuvad

kavandatava tegevuse alal (TU11) ja 500 m raadiuses kaitstavate taime- ja samblikuliikide

leiukohad on toodud Tabel 3.1.

Tabel 3.1. Kaitsealused taime- ja samblikuliigid tuuleala ümbruses. Allikas: EELIS 23.04.2026

Kaitsealune liik Kaitse-

kategooria KR kood Lähima registreeritud leiu-

koha kaugus kavandata-

vast tuulepargi alast Harilik käoraamat (Gymnadenia

conopsea)

III KLO9349590 Alal

Pruunikas pesajuur (Neottia nidus-

avis)

III KLO9353494;

KLO9349612

Alal

11 Vabariigi Valitsuse 28.07.2025 määrus nr 59 “Kaitsealuste parkide, puistute ja arboreetumite kaitse-eeskiri1" 12 Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldus nr 615-k Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku

alade nimekiri. 13 Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldus nr 615-k Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku

alade nimekiri.

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 36

Sulgjas õhik (Neckera pennata) III KLO9405560;

KLO9404835

Alal

Harilik kopsusamblik (Lobaria pul-

monaria)

III KLO9701161;

KLO9702881

Alal ja 181 m

Tabel 3.1. põhjal planeeritavale alale jäävate kaitsealuste taime- ja samblikuliikide kirjeldused

on järgmised:

• Harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea) on katteseemnetaim. Liigi ohustatuse hin-

nang on 6. soodsas seisundis (10.10.2017). Ohutegurid on: pool-looduslike koosluste

majandamisest välja jäämine ja seetõttu võsastumine, ka kuivendamine ja selle tagajär-

jel võsastumine.

• Pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis) on katteseemnetaim. Liigi ohustatuse hin-

nang on 6. soodsas seisundis (10.10.2017). Ohutegurid on: metsade lageraie koos tu-

geva pinnase kahjustusega.

• Sulgjas õhik (Neckera pennata) on lehtsammal. Liigi ohustatuse hinnang on 6. soodsas

seisundis (14.09.2017). Ohutegurid on: metsaraie, vanade lehtpuude kadumine, metsa-

maastiku killustumine.

• Harilik kopsusamblik (Lobaria pulmonaria) on samblik. Liigi ohustatuse hinnang on

4. ohualdis (21.03.2019). Harilik kopsusamblik on iseloomulik liik Euroopa vanade

laialehiste metsade samblikukooslustele, seetõttu on teda laialdaselt kasutatud loodus-

kaitselise väärtusega metsade indikaatorliigina. Hoolimata h. kopsusambliku arvukatest

leiukohtadest Eestis on see liik siin siiski ohustatud, kuna (1) metsade raiering on lühem

kui 100 a, (2) ta on arvukas metsatüüpides, mis on Eestis vähem levinud või majandus-

liku surve all, (3) ning ta eelistab peremeespuid, mis on Eestis piiratud levikuga või

vähearvukad (Jüriado & Liira 2009). Lisaks on kopsusamblik tundlik õhusaaste suhtes

(eriti happelise reaktsiooniga õhusaaste suhtes).

Kavandatava tegevuse alast jäävad lähimad lendorava (Pteromys volans) registreeritud leiuko-

had enam kui 15 km kaugusele. Kavandatava tegevuse alast jäävad lähimad käsitiivaliste leiu-

kohad (Põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii; KLO9124241); Tiigilendlane (Myotis dasycneme;

KLO9124248)) enam kui 6,6 km kaugusele.

Kavandatava tegevuse alal ja ümbruses on nii II kui ka III kaitsekategooria linnuliikide leiu-

kohti. Kavandatava tegevuse alal ja ümbruses EELISe andmebaasis registreeritud asjakohased

linnuliigid on toodud Tabel 3.2, sh on esitatava kauguse määratlemisel arvestatud käsitletava

linnuliigi puhveraladega lähtuvalt liigi kaitse tegevuskavadest või asjakohastest kaitsekorral-

duskavadest ja analüüsidest (sh „Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs“ Eesti Ornitoloo-

giaühing, Kotkaklubi, 2022).

Tabel 3.2. Kaitsealused linnuliigid tuuleala ümbruses. Allikas: EELIS 23.04.2026

Kaitsealune liik Kaitse-

kategooria KR kood Lähima registreeritud leiu-

koha kaugus kavandata-

vast tuulepargi alast Väike-konnakotkas

(Clanga pomarina)

I KLO9132501

2,3 km Merikotkas (Haliaee-

tus albicilla)

I KLO9134699

3,0 km

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 37

Kaitsealune liik Kaitse-

kategooria KR kood Lähima registreeritud leiu-

koha kaugus kavandata-

vast tuulepargi alast Valgeselg-kirjurähn

(Dendrocopos leuco-

tos) II

KLO9136469; KLO9136470;

KLO9136468; KLO9136465 0 (alal) – 4,2 km

Laanerähn (Picoides

tridactylus) II

KLO9136505; KLO9136442;

KLO9135594; KLO9114294;

KLO9136437 50 m – 4,6 km

Metsis (Tetrao

urogallus) II KLO9102182 50 m

Karvasjalg-kakk

(Aegolius funereus) II KLO9136654; KLO9136649 494 m – 1497 m

Laanepüü (Tetrastes

bonasia) III

KLO9136687; KLO9136685;

KLO9136684; KLO9136686;

KLO9136683 0 (alal) – 578 m

Hallpea-rähn (Picus

canus) III

KLO9136506; KLO9136441;

KLO9136445; KLO9136440;

KLO9136446 0 (alal) – 250 m

Musträhn (Dryoco-

pus martius) III

KLO9136504; KLO9136439;

KLO9136443 0 (alal) – 250 m

Väike-kirjurähn

(Dryobates minor) III KLO9136444; KLO9136447 0 (alal) – 53 m

Hiireviu (Buteo bu-

teo) III

KLO9128574; KLO9128575;

KLO9136618; KLO9136616;

KLO9134526; KLO9136619; KLO9136170 2 m – 4,2 km

Kodukakk (Strix

aluco) III KLO9136655 184 m

Suurkoovitaja

(Numenius arquata) III KLO9136620 350 m

Õõnetuvi (Columba

oenas) III KLO9136623 537 m

Värbkakk (Glauci-

dium passerinum) III KLO9136656; KLO9120294 578 m – 1,4 km

Väike-kärbsenäpp

(Ficedula parva) III KLO9125092 1,7 km

Rukkirääk (Crex

crex) III KLO9110497 2,6 km

Händkakk (Strix ura-

lensis) III KLO9136641 3,75 km

Tabel 3.2. põhjal jääb kavandatava elektrituuliku ümbruskonda mitmeid kaitsealuseid liike,

keda võidakse kavandatava elluviimisel mõjutada (sh häirida):

• väike-konnakotkas (vt ka asutusesiseseks kasutamiseks (AK) Lisa 1 joonis L1) – lä-

him leiuala asub EELIS (23.04.2026) andmete järgi u 2,3 km kaugusel, mh kattudes

Raeküla väike-konnakotka püsielupaigaga. Pesakoht ise jääb ca 2,7 km kaugusele.

EELIS andmete järgi, lähtuvalt viimastest vaatlusandmetest (28.08.2024) oli pesa asus-

tamata. Viimane edukas pesa (1 paar) oli registreeritud 06.09.2023.

Eesti Ornitoloogia Ühingu poolt koostatud üle-eestilise maismaalinnustiku analüüsis

(2022) pole märgitud ära käesoleva väike-konnakotka kohta tsoon 1 ega tsoon 3. Väike-

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 38

konnakotka tsoon 1 loetakse 2 km raadiusega ala pesa ümber, tsoon 3 loetakse 2-3,5

km raadiust pesast, kus tuleb selgitada toitumisalade kasutamist.

Keskkonnaagentuuri (KAUR) poolt tellitud analüüsis (2024) „Linnustiku uuring tuu-

leenergeetika eelisarendusalade leidmiseks“: osa 13 (Väike-Maarja – Vinni uurin-

guala14) soovitatakse, et tuleb rakendada nn ohutuspuhvrit 2 km pesast (tuulikuvaba

tsoon), mis hõlmab lähimaid põllumassiive. KAUR analüüsi järgi jääb Vinni tuuleala

nr 11 eelpool nimetatud 2 km ohutuspuhvrist välja. Analüüsis tuuakse lisaks välja, et

ilmselt asub kotkapaari peamine toitumisala püsielupaigast lõunas asuvatel kultuurmaa-

del ja lääne suunas asuvaid külastatakse harva;

• merikotkas (vt ka asutusesiseseks kasutamiseks (AK) Lisa 1 joonis L2) – lähim leiuala

(Aruvälja) asub EELIS (23.04.2026) andmete järgi u 3,0 km kaugusel, mh kattudes

Aruvälja merikotka püsielupaigaga. Pesakoht ise jääb ca 3,45 km kaugusele. EELIS

andmete järgi, lähtuvalt viimastest vaatlusandmetest (17.07.2024) oli 1 paar.

Eesti Ornitoloogia Ühingu poolt koostatud üle-eestilise maismaalinnustiku analüüsis

(2022) ) pole märgitud ära leiukoha (KLO9134699) tsoon 1 ega tsoon 3. Merikotka

tsoon 1 loetakse 2 km raadiusega ala pesa ümber, tsoon 3 loetakse 4 km ümber tsooni

1-st puhver 2-6 km pesapunktist.

KAUR poolt tellitud linnustikuanalüüsis (2024)ütleb, et merikotkas on tuuleparkide ra-

jamise suhtes tundlik liik. KAUR uuringu punktvaatlused näitasid tuuleala nr. 11 kohal

merikotka liikumist. KAUR uuringus leiti, et Väike-Maarja – Vinni uurimisalal oli me-

rikotkaste lennusagedus sisemaa kohta üsna vilgas. 78% kotkastest lendas rootorite

poolt ohustatavas kõrgusvahemikus. Keskmine lennukõrgus oli 128 m ja keskväärtus

100 m. Arvestades erinevate linnuliikide asustustihedusi, on tuuleparkide põhjustatud

merikotkaste suremus Euroopa röövlindude hulgas kõrgemaid (Krone & Treu, 2018).

Seetõttu, sarnaselt hiireviuga, modelleeriti KAUR uuringus merikotka hukkumissage-

dust Väike-Maarja – Vinni uurimisalal. Vinni tuulealale nr. 11 lähimad vaatluspunkt on

VM_V_1_1 ja VM_V_1. Vaatluspunktis VM_V_1_1 on modelleeritud merikotka huk-

kumissagedus (vältimismääraga 95,8%) oli 0,0037 isendit/a. Vaatluspunktis VM_V_1

on modelleeritud merikotka hukkumissagedus (vältimismääraga 95,8%) oli 0,1395

isendit/a. Osa-aladest halvimad on VMV_1, VMV_2_1, VMV_3_2 ja VMV_4_1. Osa-

alade kaupa arendades ja leevendavaid meetmeid rakendades jääb eeldatav mõju alla

olulise negatiivse mõju lävendi.

• nahkhiirlased (vt ka AK Lisa 1 joonis L3) (tiigilendlane, põhja-nahkhiir) – lähimad

leiualad asuvad EELIS (23.04.2026) andmete järgi u 6,7 km kaugusel, jäädes Porkuni

järve ümbruskonda. Nahkhiirlaste kodupiirkond võib keskmiselt ulatuda kuni 5 km

kaugusele15. Tiigilendlase kodupiirkond on imetamisajal keskmiselt 5 km ja tiinuseajal

kuni 8 km, kusjuures liik eelistab taimestikuga ümbritsetud veekogusid ning püüab

saaki madalalt veepinna kohal, korjates seda veepinnalt või õhust. Põhja-nahkhiir on

elupaiga suhtes paindlikum, toitub sageli ka valgusallikate läheduses.

EUROBATS-i juhend (Rodrigues et al. 2014) vältida tuuleparkide rajamist metsa, eriti

vanasse laialehelisse metsa ja metsaservale lähemale kui 200 m, sest need elupaigad on

nahkhiirtele eriti väärtuslikud. Teadaolevalt on Eestis nahkhiirtele olulised vanade haa-

14 Hõlmab sh suures osas Väike-Maarja tuuleala nr 15. 15 Lisa 1. Eesti nahkhiirlaste liigikirjeldused. Nahkhiirlaste kaitse tegevuskava juurde. Kinnitatud Keskkonnaameti

peadirektori 15.03.2017 käskkirjaga nr 1-1/17/150.

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 39

badega puistud ning nahkhiirte arvukus kasvab puistu vanusega (Rennel 2012). Soovi-

tatakse jälgida 200 m puhverala loomist ka teistele nahkhiirtele väärtuslike elupaikade

ümber, näiteks vanade puudega alleed, pargid, märgalad, veekogud, kus nahkhiired toi-

tuvad.

KAUR poolt tellitud analüüsis (2024) „Nahkhiirte uuring tuuleenergeetika eelisaren-

dusalade leidmiseks Keskkonnaagentuurile“ tuuakse välja, Väike-Maarja-Vinni uurin-

guala16 peetakse keskmiselt liigirikkamaks alaks, kusjuures arvukamateks liikideks olid

põhja-nahkhiir ja perekond Lendlane. Ala ei läbi tõenäoliselt nahkhiirte sügisränne.

Vinni tuuleala nr 11 põhja suunal paigutatud registraatori (nr. 20) ja lõunasuunal nr. 23

ning lääne suunal nr. 19 abil tuvastati liike põhja-nahkhiir, hõbe-nahkhiir, suurvidev-

lane, pruun-suurkõrv ning perekond Lendlane.

Vaatlusandmetest lähtuvalt anti soovitused ka eelisarendusala piiride muutmiseks, sh

soovitati eelisarendusala koosseisust jätta välja nahkhiirtele oluliseks elupaigaks keskel

paikneva piirkonna. Vinni tuuleala nr 11 jääb väljaarvatavast piirkonnast välja.

Analüüsis toodi välja ka metsaeraldised, kuhu mudel ennustab kõrgemat nahkhiirte ar-

vukust ning alad, kus tuulepargi mõju võiks olla väiksem (ei tähenda, et sealsele metsa

alale tuulikute paigutamisel nahkhiirtele mõju ei ole). Vinni tuuleala nr 11 paikneb suu-

res osas väikse mõjuga alal, va ca 30 ha suurune ala tuuleala keskosas, mida loeti suure

mõjuga alaks;

• rähnlased (laanerähn, valgeselg-kirjurähn, musträhn, hallpea rähn, väike-kirjurähn) (vt

ka AK Lisa 1 joonis L4). Üle-eestilise maismaalinnustiku analüüsis (2022) pole märgi-

tud ära rähniliikide kodupiirkonna ulatust, kuid on antud suunis, et arendustega ei tohi

elupaikasid kahjustada.

KAUR poolt tellitud linnustikuanalüüsis (2024) viidi läbi rähnide ühekordne kaardis-

tamine peibutusmeetodil. Tulemuste osas tõdeti, et Väike-Maarja-Vinni uurimisalal on,

võrreldes riikliku seire andmetega, väiksemad valgeselg-kirjurähni ja suur-kirjurähni

asustustihedused, ülejäänud rähniliikidel suuremad. Sellest järeldati, et uuritud ala on

rähnide jaoks hea pesitsusala, kus tuulepargi rajamisel tuleks rähnide pesitsustingi-

muste säilitamisega arvestada.

Vinni tuulealal nr 11 asuvad KAUR uuringu järgi valgeselg-kirjurähn (1 paar); väike-

kirjurähn (1 paar); hallpea-rähn (1 paar). KAUR uuringu järgi vaatlustel tuvastati mit-

meid suur-kirjurähne; hallpea-rähne; väike-kirjurähne; valgeselg-kirjurähne ja üks

musträhn. Laanerähni tuvastati ala ümbruses, aga mitte TU11 alal (vaata ka EELIS and-

meid 23.04.2026 seisuga). Valgeselg-kirjurähn ja laanerähn kuuluvad II kaitsekategoo-

ria linnuliikide hulka, musträhn ja hallpea rähn ning väike-kirjurähn III kaitsekategoo-

ria linnuliikide hulka;

• metsis (vt ka AK Lisa 1 joonis L5) – lähim leiuala asub EELIS (23.04.2026) andmete

järgi u 50 m kaugusel. EELIS andmetel on viimane kinnitatud vaatlus 2020. aastal, mil

vaadeldi 1 kukke. Lähim metsise mänguala jääb TU11-st u 1,5 km kaugusele.

Üle-eestilise maismaalinnustiku analüüsi (2022) andmetel jääb tsoon 1 (prognoositud

kodupiirkonnad, kus on teada mänguasurkond) kavandatava tuulepargi alale (osaliselt).

Vinni tuulealaga nr 11 kattub osaliselt (ca pool alast) metsise tsoon 2 (1 km puhver

kodupiirkondade ümber ning ühenduskoridorid alamasurkondade vahel).

16 Hõlmab sh suures osas Väike-Maarja tuuleala nr 15.

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 40

KAUR poolt tellitud linnustikuanalüüsist (2024) jäi KLO9102182 leiuala uurimisalast

välja, kuid asub leiuala 500 m puhvris. Arvestades metsise kaitse vajadust ja vaatluste

põhjal teada olevat elupaigakasutust koostati metsise kaitse vajadust arvestav tsonee-

ring. Vinni tuuleala nr 11 kattub osaliselt metsisetsoneeringu aladega M1 ja M2 (ehk

alaga, mis on metsises seisukohast tuulepargi arendamiseks sobiv);

• kakulised (vt ka AK Lisa 1 joonis L6) ̶ Karvasjalg-kaku lähim leiuala asub EELIS

(23.04.2026) andmete järgi u 494 m kaugusel. EELIS andmete järgi, lähtuvalt viimas-

test vaatlusandmetest (18.03.2024) oli 1 paar. Kodukaku lähimad leiupaigad jäävad

EELIS (23.04.2026) andmete järgi u 184 m kaugusele. Värbkaku lähimad leiupaigad

jäävad EELIS (23.04.2026) andmete järgi u 578 m kaugusele.

Eesti Ornitoloogia Ühingu poolt koostatud üle-eestilise maismaalinnustiku analüüsis

(2022) kohaselt on tsoon 1 pesitsuselupaik EELISes ja tsoon 2 on vältimispuhver ümber

tsooni 1 500 m (karvasjalg-kaku), tsoon 3 ei määrata. Üle-eestilise maismaalinnustiku

analüüsis (2022) pole märgitud ära värbkaku kodupiirkonna ulatust, kuid on antud suu-

nis, et arendustega ei tohi elupaikasid kahjustada, oluline on elupaigakasutuse muutuse

registreerimine eeluuringu ja järelseire tulemina.

KAUR poolt tellitud linnustikuanalüüsis (2024) viidi läbi kakuliste pesitsusuuring ka-

sutades ühekordset kaardistamist peibutusmeetodil Vinni tuuleala nr 11 vaatluste käigus

ala kohal kakulisi ei märgatud (vaatluspunktid jäid TU11 alalt välja).

Karvasjalg-kakk kuulub II kaitsekategooria linnuliikide hulka, kodukakk, värbkakk ja

händkakk III kaitsekategooria linnuliikide hulka;

• hiireviu (vt ka AK Lisa 1 joonis L7) – lähimad leiualad jäävad EELIS (23.04.2026)

andmete järgi u 2 m kaugusele. Üle-eestilise maismaalinnustiku analüüsis (2022) pole

märgitud ära hiireviu kodupiirkonna ulatust, kuid on antud suunis, et arendustega ei

tohi pesitsuselupaikasid kahjustada, oluline on hukkumisriski hindamine.

KAUR poolt tellitud linnustikuanalüüsis (2024) kirjeldatakse, et Väike-Maarja – Vinni

uurimisala maastikud on talle sobivad. Hiireviu lennukõrguste keskmine oli 97 m ja

lennukõrguste keskväärtus 90 m. 69% lendudest toimus tuulikute poolt ohustatavas kõr-

gusvahemikus. KAUR uuringu järgi jäävad hiireviu elupaigad koos pesadega Vinni tuu-

lealast nr 11 kagu suunda u 1 km kaugusele. KAUR uuringu järgi punktvaatluse korral

nähti tuuleala nr.11 põhjaosas korduvalt hiireviud. KAUR uuringus modelleeriti hiire-

viu hukkumissagedust Väike-Maarja-Vinni uurimisalal. Vinni tuulealale nr 11 lähim

(põhi-)vaatluspunkt on VM_V_1 ning selle lisapunkt VM_V_1_1, milledes modellee-

ritud hiireviu hukkumissagedus (vältimismääraga 98%) oli vastavalt 0,0748 ja 0,215

isendit/a;

• laanepüü (vt ka AK Lisa 1 joonis L8) – lähimad leiupaigad jäävad EELIS (23.04.2026)

andmete järgi alale. Vinni tuulealaga nr 11 kattub osaliselt üle-eestilise maismaalinnus-

tiku analüüsi (2022) laanepüü tsoon 1 (prognoositud ja asustatud elupaigad alates 1 ha)

ja tsoon 2 (tsoonile 1 lisanduv tuulepargi 500 m vältimispuhver).

KAUR poolt tellitud linnustikuanalüüsis (2024) viidi läbi laanepüü ühekordne kaardis-

tamine peibutusmeetodil. Tulemuste osas tõdeti, et Väike-Maarja – Vinni uurimisalal

on, võrreldes mõningate teiste KAUR uuringu uurimisaladega, kõrgem laanepüü asus-

tustihedus. Vinni tuulealal nr 11 asub KAUR uuringu järgi 3 laanepüü pesitsuselupaika,

kus on registreeritud vastavalt 1, 1 ja 2 paari. Nende elupaikade lähedal on ka vaatlused

toimunud.

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 41

• Suurkoovitaja (Numenius arquata, III kaitsekategooria) (vt ka AK Lisa 1 joonis L9) ̶

lähimad leiupaigad jäävad EELIS (23.04.2026) andmete järgi u 350 m kaugusele. Üle-

eestilise maismaalinnustiku analüüsis (2022) soolindude tsoon 3 jääb tuulealast nr 11

välja. KAUR uuringu järgi jäävad Vinni tuulealast nr 11 välja suurkoovitaja elupaigad

ja tehtud punkt- ja juhuvaatlused.

Üle-eestilise maismaalinnustiku analüüsi (2022) järgi ulatub lisaks eelpool nimetatud liikide

tsoneeringutele Vinni tuulealale nr.11 suur-laukahane tsoon 3.

KAUR tellitud linnustikuanalüüsi järgi tuvastati täiendavalt järgmised linnuliigid, mis jäävad

mõjutatavasse tsooni:

• kanakull (Accipiter gentilis, II kaitsekategooria) (vt ka AK Lisa 1 joonis L10) – KAUR

uuring leidis, et lähim võimalik elupaik (pesa leidmata) asub u 2,5 km kaugusel Vinni

tuulealast nr 11, sh lähim isendi vaatlus oli tuulealal (põhja ja ida osas). Üle-eestilise

maismaalinnustiku analüüsi (2022) järgi on tsooni 1 arvatakse kõik kodupiirkondade

tuumalad ehk pesapunkti ümbritsevad 1 km ringraadiused. Tsooni 3 arvatakse vahemik

1-3 km pesapunktist, kus tuleb selgitada isendite hukkumisriski. Lähimad maismaalin-

nustiku analüüsi tsoon 3 alad kanakulli kohta jäävad u 3,5 km kaugusele Vinni tuulea-

last nr.11;

• teder (Lyrurus tetrix, III kaitsekategooria) (vt ka AK Lisa 1 joonis L11) – KAUR uurin-

gus registreeriti kaks tedre punktvaatlust Vinni tuulealal nr 11. Uuringus tuuakse välja,

et tedre elupaikadena vajavad tähelepanu eelkõige sood ja soometsad (raba, siirdesoo,

madalsoo, sinika ja karusambla kasvukohatüübid), mis puuduvad uurimisalal. Regist-

reeritud tedre vaatluste puhul raiesmikel ja põllumajandusmaadel on tegemist ebapüsi-

vate elupaikadega (raiesmikel loomulik suktsessioon, põllumajandusmaadel kultuuride

vahetumine jms). Sellegipoolest tuuakse välja, et uuringus metsisetsoneeringu alasse

M2, mis kattub osaliselt määral Vinni tuulealaga nr 11, leidub tedre jaoks kõige oluli-

semaid elupaikasid. Seetõttu loetakse seda ala KAUR tellitud uuringus tedre tõttu eba-

sobivaks tuuleenergeetika arendamiseks (jääb TU11-st edela ossa). Siiski on Keskkon-

naagentuur oma 2024. a valminud uuringute kokkuvõttes (Tuuleenergeetika arendami-

seks täiendavate alade kaardistamine. Keskkonnaagentuur, 2024) joonise 91 kohaselt

lugenud Vinni tuulala nr 11 piirkonna selliseks alaks, kus on eeldatavalt arendustege-

vuse mõjud loodusväärtustele kõige väiksemad (vt Joonis 3.4);

• tuuletallaja (Falco tinnunculus, III kaitsekategooria) (vt ka AK Lisa 1 joonis L12) –

KAUR uuringus vaadeldi Väike-Maarja-Vinni uurimisalal kokku 33 korda (37 isendit).

Keskmine lennukõrgus oli 54 m ja lennukõrguste keskväärtus 40 m. 38% juhtudest len-

das tuuletallaja tuulikute poolt ohustatud kõrgusvahemikus. KAUR uuringus vaadeldi

ühel korral tuuletallajat TU11 kohal.

Tuuletallajat peetakse liigiks, kelle hukkumissagedus tuuleparkides on kõrge. KAUR

uuringus modelleeriti tuuletallaja hukkumissagedust Väike-Maarja-Vinni uurimisalal.

Vinni tuulealale lähim (põhi-)vaatluspunkt on VM_V_1 ning selle lisapunkt

VM_V_1_1, milledes modelleeritud tuuletallaja hukkumissagedus (vältimismääraga

95%) oli vastavalt 0,0078 ja 0,0066 isendit/a. Kokkuvõttes järeldati, et hukkumisriski

mudel ennustas madalat hukkumissagedust;

• rüüt (Pluvialis apricaria, III kaitsekategooria) (vt ka AK Lisa 1 joonis L13) – KAUR

uuringus leiti, et Väike-Maarja-Vinni uurimisalal oli rüüt arvukas. Vinni tuuleala nr 11

oli rüüt nähtud loode nurgas.

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 42

Rüüt on haudelinnuna lagerabade tunnusliik, kes käib toitumas pesitsusalasid ümbrit-

sevatel niitudel ja põldudel. Kevadel on rändepeatused harvad ja toimuvad aprillis, sü-

gisrände ajal kohatakse rüütasid augustist novembrini. Rüüta kohati uurimisalal 160

korral ja kokku loendati 12 534 isendit. Suurimas loendatud parves oli 1300 isendit

(19.04.2024). Keskmiselt oli parves 30 rüüta (keskväärtus), aga sajast ja enamast lin-

nust koosnevad parved ei olnud haruldased. Sügisel loendati u 80% lindudest ja kevadel

20%.

KAUR uuringus modelleeriti rüüda hukkumissagedust (vältimismääraga 98%), mis

Vinni tuulealale nr.11 lähimates (põhi-)vaatluspunktides VM_V_1 ning selle lisapunk-

tis VM_V_1_1 oli vastavalt 4,27 ja 0,0016 isendit/a. Siiski tõdeti, et hukkumisriski mu-

del on rüüda puhul kallutatud, kuna sõltus eelkõige parve suurusest ning tiirlemise pik-

kusest. Mistõttu anti soovitus, et kui tuulepark alale kunagi ehitatakse, saab hukkumis-

riski siiski võrrelda ehitusjärgse seire tulemustega ja tagantjärele hinnata, kui suur osa

linde tegelikult tuulepargi ala vältis.

• KAUR uuringus vaadeldi Väike-Maarja-Vinni uurimisalal juhuvaatlustega lisaks eel-

nevatele veel järgmisi liike: karvasjalg-viud, õõnetuvi, hanesid, kiivitajat, sookurge ja

kalakotkast.

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 43

Joonis 3.4. Väike-Maarja-Vinni uuringuala piiride muutmise ettepanekud, vastavalt erinevates elus-

tiku-uuringutes toodud ettepanekutele ja neil baseeruvalt ala tsoneerimisele kolmeks erineva mõjuastme

ning sellest tuleneva võimaliku tuuleenergeetika arenduspotentsiaaliga tsoonid. Oranži ovaaliga tähis-

tatud Vinni tuuleala nr 11 piirkond.

Joonisel 3.4. on punasega uuringualal toodud see tsoon, mille ulatuses asuvad kõrge loodus-

väärtusega objektid, mis tuleks otsesest arendustegevusest välistada. Kollasega on uuringualal

toodud see tsoon, mille ulatuses on arendustegevus tingimuslikult võimalik, kui teha lisauurin-

guid või rakendada leevendusmeetmeid, aga see ala on pigem toodud välja seetõttu, et olla

tingimuslikuks puhvriks minimaalsete mõjude ja maksimaalsete mõjudega ala vahel. Roheli-

sega on uuringualal toodud see tsoon, mille ulatuses on eeldatavalt arendustegevuse mõjud

loodusväärtustele kõige väiksemad (Tuuleenergeetika arendamiseks täiendavate alade kaardis-

tamine. Keskkonnaagentuur, 2024). Nii rohelise kui ka kollase tsooni piires tuleb tuulepargi

taristu paigutusel säilitada endiselt alale jäävad LD-elupaigatüübid ja VEP-id ning leevendada

mõjusid nahkhiirtele ja linnustikule. Eraldi tuleb järgmises planeeringufaasis pöörata tähele-

panu ala põhjaosale, kus linnustiku uuringutega toodi välja piirkond, mis ei ole tedre elupai-

kade tõttu arenduseks sobilik. Täpsustada tuleks võimaliku arendustegevuse mõju sellele liigile

ja uurida, kas seda mõju saab sel alal leevendada.

Keskkonnaagentuuri aruandes on ka lisatud, et eraldi tuleb järgmises planeeringufaasis pöörata

tähelepanu ala põhjaosale, kus linnustiku uuringutega toodi välja piirkond, mis ei ole tedre

elupaikade tõttu arenduseks sobilik. Täpsustada tuleks võimaliku arendustegevuse mõju sellele

liigile ja uurida, kas seda mõju saab sel alal leevendada.

Lendorav (Pteromys volans, I kaitsekategooria) – KAUR poolt tellitud analüüsis (2023) „Len-

dorava uuring tuuleenergeetika eelisarendusalade leidmiseks Keskkonnaagentuurile“ viidi läbi

uuringud, selgitamaks välja nendel aladel tuuleenergeetika arendamisel lendoravale toimiva

võimaliku mõju olemasolu ja ulatus, sh eesmärgiga leida alad, kus mõju on minimaalne.

Uuringu tulemusena järeldati, et Väike-Maarja-Vinni tuuleala piires (millega kattub Vinni tuu-

leala nr 11) on säilinud tugeva raiesurve tõttu väga vähe lendoravale potentsiaalselt sobivaid

puistuid, mistõttu loeti see tuuleala tuulikutele sobivaks alaks. Tuulealal ega selle ümbruses

lendorava leiukohti ei tuvastatud. Kõige kvaliteetsemad metsad lendoravale asuvad Väike-

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 44

Maarja-Vinni tuuleala keskosas Haavakannu LKA ja Lebavere-Rünga metsise PEP vahel.

Raiesmike ja muude lagedate alade osakaal on suurem Väike-Maarja-Vinni tuuleala loode ja

kaguosas, mistõttu soovitati tuuleparkide planeerimisel alustada just sealt.

Metsaelupaigad ja kaitstavad taime- ning seene- ja samblaliigid – KAUR poolt tellitud

analüüsi (2024) „Loodusdirektiivi metsaelupaikade inventuur tuuleenergeetika eelisaren-

dusalade leidmiseks“ eesmärgiks oli viia läbi uuringualadel loodusdirektiivi metsaelupaikade

ja neis leiduvate kaitsealuste soontaimeliikide (I ja II kaitsekategooria) ning kaitsealuste seene-

ja samblaliikide (I ja II kaitsekategooria) ja metsa vääriselupaikade inventuurid, selgitamaks

nendel nn eelisarendusaladel välja tuuleenergeetika arendamise (tuulepargi rajamise) korral

võimalik mõju ja selle ulatus inventeeritavatele liikidele ja elupaikadele ning pakkuda välja

esialgsed leevendusmeetmed ja kirjeldada vajalikku järelseiret vastavalt käesoleva lepingu li-

sadele. Vinni tuulealal nr 11 ei tuvastatud välitööde käigus kaitstavate liikide leiukohtasid ega

määratud vääriselupaikasid. Metsaelupaigatüüpidest leiti tuuleala nr 11 lõuna ja põhja osas ro-

hurinderikaste kuusikute (9050) elupaigatüüp. Sama tüüpi on määratatud ka ala lähistel lõuna

suunal. Samuti on uuringus alale määratud väärtuslike metsaelupaiku, millele pole LD elupai-

gatüüpi määratud (tüüp 0).

Taimestik (niidud) – KAUR poolt tellitud analüüsi (2023) „Taimestiku uuring tuuleenergee-

tika eelisarendusalade leidmiseks Keskkonnaagentuurile (loodusdirektiivi niiduelupaigad)“

eesmärgiks oli viia läbi uuringualadel loodusdirektiivi niiduelupaikade taimestiku uuring.

Vinni tuulealal nr 11 leiti III kaitsekategooria liigid: pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis) ja

harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea). Niiduelupaikadest inventeeriti tuulealal nr.11 Päri-

saruniit karbonaatsel mullal (6210) elupaigatüüp nii alal kui ala lähedal põhja osas. Kõik kolm

6210 elupaigatüüp olid looduskaitseväärtusega B.

3.6. Kultuurimälestised ja pärandkultuuri objektid

DP ala ei paikneb Vinni valla üldplaneeringu järgi arheoloogiatundlikul alal. Kultuurimälestisi

DP alal ega ka sellest 500 m raadiuses ei leidu. Lähimad kultuurimälestised paiknevad mini-

maalselt ca 1,5 km kaugusel –Liukivi (arheoloogiamälestis, ajalooline looduslik pühapaik, re-

gistri number 10948).

Kavandatava tegevuse alal paiknevad järgmised pärandkultuuriobjektid (Joonis 3.5):

• Kadila raketibaas (okupatsiooniaja objektid, objektist või tema esialgsest funktsionaal-

susest säilinud 20-50%) – paikneb osaliselt alal;

• Kasearu metsatalu (põline talukoht; tüüp määratav, objektist või tema esialgsest funkt-

sionaalsusest säilinud alla 20%);

• Kadila raketibaasi valvurimaja (okupatsiooniaja objekt; objektist või tema esialgsest

funktsionaalsusest säilinud 20-50%);

• Pärna talukoht (põline talukoht; objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säili-

nud 20-50%);

• Uuesauna talukoht (põline talukoht; tüüp määratav, objektist või tema esialgsest funkt-

sionaalsusest säilinud alla 20%);

• Pilli talukoht (põline talukoht; maastikul on säilinud märgid, kuid ei luba üheselt mää-

rata tüüpi);

• Kapri talukoht (põline talukoht; objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säili-

nud 20-50%).

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 45

Kavandatava tegevusest 500 m alas asuvad järgmised pärandkultuuriobjektid ja minimaalne

kaugus TU11 tuulealast (Joonis 3.5):

• Hübneri talukoht (põline talukoht; maastikul on säilinud märgid, kuid ei luba üheselt

määrata tüüpi) ̶ 270 m kaugusel;

• Eigi talukoht (põline talukoht; tüüp määratav, objektist või tema esialgsest funktsio-

naalsusest säilinud alla 20%) ̶ 291 m kaugusel;

• Lagearu talukoht (põline talukoht; tüüp määratav, objektist või tema esialgsest funkt-

sionaalsusest säilinud alla 20%) ̶ 317 m kaugusel.

Joonis 3.5. Kavandatava tegevuse (TU11) läheduses (kuni 500 m) paiknevad pärandkultuuriobjektid.

Alus: Maa- ja Ruumiamet, 2026.

3.7. Tuuleolud

IRENESe (Integrating RENewable energy and Ecosystem Services in environmental and

energy policies - Taastuvenergia ja ökosüsteemiteenuste integreerimine keskkonna- ja energia-

poliitikates)) projekti raames loodud 100 m kõrgusel esineva tuule kiiruse kaardikihi (Kesk-

konnaagentuur, 2023) alusel on 100 m kõrgusel Vinni tuuleala nr 11 ja selle ümbruses keskmine

tuule kiirus u 6,3-6,5 m/s, maksimaalne tuule kiirus u 7,0-7,1 m/s ja minimaalne tuule kiirus u

5,8-5,9 m/s (Joonis 3.6).

Euroopa tuuleatlase17 andmetel on 100 m kõrgusel keskmine tuulekiirus piirkonnas 100 m kõr-

gusel u 7,4 ± 1.8 m/s ning 250 m kõrgusel u 8,8 ± 2,3 m/s.

17 New European Wind Atlas: https://map.neweuropeanwindatlas.eu/

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 46

Näiteks Vestas tuuliku (V172-7.2 MW™) tuulik lülitub tööle tuule kiirusel 3 m/s ning lülitub

välja kui tuule kiirus on 25 m/s.

Joonis 3.6. IRENES projekti raames loodud 100 m kõrgusel esineva tuule kiiruse kaart. Alus: Kesk-

konnaagentuur, 2023 (05.05.2025).

IRENES projekti raames loodud kombineeritud kaardi järgi (Joonis 3.7) on Vinni tuuleala nr.

11 määratud suuremas osas kui ala 2 ja 3 ehk kõrge tuule kiiruse ja (väga) madala ökosüsteemi

teenuste kogupakkumisega ala. Vinni tuuleala nr 11 edela osas esineb ka 0 ehk väikse tuule

kiiruse ja madala ökosüsteemi teenuste pakkumisega ala ja idaosas ka osaliselt kõrge tuulekii-

ruse ja kõrge ökosüsteemi teenuste pakkumisega ala.

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 47

Joonis 3.7. IRENES projekti raames loodud kombineeritud kaart. Alus: Keskkonnaagentuur, 2023

(05.05.2025).

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 48

4. Detailplaneeringu ja selle reaalsete alternatiivide lühikirjel-

dused

KSH käigus analüüsitakse kavandatava tegevuse võimalikke alternatiive (sh null-alternatiivi).

Kuna tegemist on DP-ga, mille maa-ala on määratletud Vinni valla üldplaneeringuga tuulepargi

arendusalaks (tuulealad 11), siis ei vaadelda tegevuse võimalikke alternatiivseid asukohti väl-

jaspool antud planeeringuala.

KSH läbiviija näeb olemasoleva olukorra ja kavandatava tegevuse alusel kahte reaalset alter-

natiivi, mida on kirjeldatud allpool.

Oluline on asjaolu, et DP KSH peamiseks eesmärgiks on selgitada välja, kas kavandataval te-

gevusel on oluline mõju või mitte ning millised on mõjud siis, kui DP-d ellu ei viida (null-

alternatiiv).

KSH käsitletavad alternatiivid on järgmised:

• alternatiiv I – planeeritav tegevus;

• null-alternatiiv – olemasoleva olukorra jätkumine. Null-alternatiivi on keskkonnamõju

hindamise metoodikast tulenev kohustuslik alternatiiv, mis seisneb senise olukorra ja

protsesside edasises toimumises. Tegevusalternatiividega keskkonnamõjusid võrrel-

dakse 0 alternatiivi puhul toimuvate muutustega.

Alternatiiv I – Planeeritav tegevus

Alternatiiv I korral planeeritakse Vinni valla ÜP tuulealadele nr 11 kuni 20st elektrituulikust

tipu kõrgusega kuni 280 m (koos labadega) koosnev tuulepark või- pargid. Tuulepark või -

pargid koosnevad tuulegeneraatoritest, tuuleparki teenindavatest teedest ja rajatistest (nt tuule-

mõõturid jm), pargisisesest elektrivõrgust ja alajaama(de)st.

Alternatiivi I alamalternatiividena18 käsitletakse tuulikute erinevaid paigutuslahendusi ja eri-

nevate tehniliste parameetritega lahendusi juhul kui selleks ilmneb KSH koostamisel vajadus.

Lisaks tuulikute arvule ja paigutusele käsitletakse KSH aruandes tuulepargi põhivõrguga ühen-

damise trassikoridoride alamalternatiive. Nimetatud alamalternatiivid selguvad täpsemalt DP

ja selle KSH koostamise käigus.

0-alternatiiv – olemasoleva olukorra jätkumine, st alternatiiv I ei rakendu ja planeeritavat

tuuleparki välja ei ehitata. Vinni tuulealade nr 11 kinnistutel säilib olemasolev maakasutus.

18 Alamalternatiiv on põhilahenduse täpsustatud versioon, mis aitab otsustusprotsessis hinnata mitut võimalikku

teostusviisi sama üldise eesmärgi saavutamiseks.

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 49

5. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt

kaasnev keskkonnamõju (sh mõjutatavad keskkonnaelemen-

did ja eeldatavad mõjuallikad), mõjuala suurus ning KSH

sisu

5.1. Mõjuala suurus

Eeldatav mõjuala on piiritletav eelkõige DP ala ja seda ümbritseva alaga – käesolevas doku-

mentatsioonis on vaadeldud enamike mõjude osas 1 km tsooni ümber Vinni tuuleala nr. 11.

Võttes arvesse ka võimalikku varjutuse mõju vaadeldakse käesolevas dokumentatsioonis mõ-

jualana eelkõige kuni 3 km tsooni. Visuaalsete mõjude osas vaadeldakse ala 5-7 km.

Linnustiku mõjude osas on vaadeldav ala võtnud arvesse sh aruande „Üle-eestiline maismaa-

linnustiku analüüs“ tulemusi. Seetõttu vaadeldi I kaitsekategooria liikide puhul ala kuni 20 km,

II kaitsekategooria liikide puhul vaadeldi ala kuni 10 km ja III kaitsekategooria liikide puhul

vaadeldi ala kuni 5 km, kuid käesolevas dokumendis esitati liigid vastavalt nende tegelikule

kodupiirkonnale.

Lähimad (3 km raadiuses) elamuga kinnistud (maakasutuse sihtotstarbega elamumaa 100% või

muu sihtotstarbega kinnistud, mille õuealad19 ulatuvad 3 km raadiusesse) koos kaugusega

Vinni tuulealast nr. 11 on märgitud ära Joonisel 5.1 (täpsem ülevaade lähimate elamutega kin-

nistute kaugusest Vinni tuulealast nr.11 leitav Tabelis 3.1).

19 Võetud arvesse vaid eraõuega ja/või elu- või ühiskondliku hoonega kinnistuid. Tootmisõuega ning vaid kõrval-

või tootmishoonega kinnistud (kus elu- või ühiskondlikud hooned puuduvad) jäeti välja.

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 50

Joonis 5.1. Lähimad elamuga kinnistud Vinni tuuleala nr. 11 ja 3 km raadiuses.

Täpsemalt hinnatakse mõjuala ulatust KSH aruande koostamise käigus.

5.2. Mõjuallikad

Tuulepargi rajamisega kaasnevad mõjud sõltuvad kujunevast tuulepargi lahendusest, mis sõl-

tub tuulikute täpsest paigutusest, kasutatavatest tuulikute vundamentidest, montaažiplatside

suurusest, ligipääsuteede paiknemisest ja elektri ülekandevõrguga ühenduse paiknemisest ja

tehnilisest lahendusest.

5.2.1. Tuulikute paigutus

Tuulikuid paigutatakse üldiselt tuulepargis valdavas tuulesuunas üksteisest ligikaudu 5–9 roo-

tori diameetri kaugusele ja teistes tuulesuundades ligikaudu 3–5 rootori diameetri kaugusele.

Kaugus sõltub tuulikute tehnilistest nõuetest, soovitavast tootlusest ja tuuleoludest. Täpne tuu-

likute paigutus ja selle erinevad variandid ning täpne tuulikute arv selgub DP koostamise käi-

gus, arvestades mh KSH käigus välja selgitatavaid keskkonnamõjusid ning KSH raames läbi-

viidavate uuringute tulemusi.

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 51

5.2.2. Tuulikute vundamendid

Tuulikute vundamendi tüüp ja tehniline lahendus valitakse vastavalt pinnase ehitusgeoloogi-

listele omadustele. Maismaa tuulikute puhul on levinuimaks vundamenditüübiks gravitatsioo-

nivundament – raudbetoonist vundamendi tüüp, mis hoiab tuulikut püsti raskusjõu mõjul. Gra-

vitatsioonivundament on ka kõige suurema maavajadusega vundamenditüüp.

Tänapäevaste tuulikute vundamendid on üldjuhul kuni 25 m läbimõõduga, mis teeb vunda-

mendi ehitusalaseks pinnaks u 490 m2. Tuuliku mõõtmete suurenemisel võib eeldada ka vun-

damendi läbimõõdu suurenemist. Tuulikute puhul enim levinud gravitatsioonivundamendi sü-

gavus võib olla ligikaudu vahemikus 2–6 m.

Soistele aladele ja väikese kandevõimega pinnasele tuulikute rajamisel kasutatakse gravitat-

sioonivundamendi asemel sageli vaivundamente või kombinatsiooni vaiadest/ankrutest ja gra-

vitatsioonvundamendist (Joonis 5.2). Vaiade kasutamisel on väljakaevatava materjali hulk ja

kasutava betooni hulk oluliselt väiksem, samas võivad vaiad ulatuda 10–20 m sügavusele

(Lemma OÜ 2022).

Joonis 5.2. Vundamendi tüübid (Annan 2019).

Tuulikute vundamendi täpset lahendust ei määrata DP-ga ning see selgub ehitusprojekti käigus.

5.2.3. Montaažiplatsid

Iga tuuliku püstitamiseks rajatakse nn montaažiplats, millele saab püstitada tuuliku ehituse pe-

rioodiks kraana ning muu vajaliku tehnika. Samuti saab montaažiplatsil hoiustada tuuliku de-

taile püstitamise eelselt. Igal tuulikutootjal on vastavalt tuuliku mudelile välja töötatud mon-

taažiplatside standardlahendused, mida vajadusel lähtuvalt asukoha eripäradest modifitseeri-

takse. Montaažiplats rajatakse vahetult tuuliku kõrvale võimaldamaks kraanal tuuliku kompo-

nente paika tõsta. Plats peab olema tasane ja piisava kandevõimega. Platsi peale ehitustööde

lõppu tavapäraselt ei likvideerita, sest seda võib olla vaja kasutada ka tuuliku hooldustöödeks.

Hoiustatavate tuuliku detailide jaoks ei pea tingimata eraldi platsi kandevõimet suurendama ja

neid saab ladustada ka nt olemasoleval rohu- või põllumaal montaažiplatsi kõrval.

Mida suurem on püstitatav tuulik, seda suurem on ka montaažiplatsi ulatus, sest suurenevad

püstitatavate detailide mõõtmed ja kasutatava kraana suurus. Nt Vestas V150 tehnilised jooni-

sed näevad maksimaalse torni kõrguse 166 m korral ette 77×35 m ehk 2695 m2 montaažip-

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 52

latsi20. Igal tuuliku tootjal on üldjuhul oma väljatöötatud montaažiplatsi kuju ja suuruse nõu-

ded. Kui arvestada, et Vestas V150 rootori diameeter on 150 m (st raadius 75 m) ja laba pikkus

73,5, siis näiteks Vestas V172 rootori diameeter 172 m (st raadius 86 m) ja maksimaalne torni

kõrgus 169 m, siis võib järeldada, et vajalik on montaaži plats ligikaudsete mõõtmetega 90 x

50 m = 4500 m2. Olenevalt kohapealsetest oludest, võib montaažiplatsi suurus ulatuda ka mõ-

nel juhul kuni ühe hektarini.

5.2.4. Ligipääsuteed

Kõigile tuulikutele tuleb rajada ligipääsuteed, mis peavad võimaldama tuulikute rajamist (sh

tuuliku komponentide transporti) ja hilisemat hooldust. Teid hoitakse töötavate tuuleparkide

puhul aastaringselt ligipääsetavatena. Rajatavad teed peavad olema piisava kandevõimega ja

piisavalt laiad. Tuulepargi teede teekatte laius on tavapäraselt u 5 m ja teekoridori laius u 10

m. Tee kurvide ja kallete puhul tuleb arvestada eriti suuremõõtmeliste detailide transpordiva-

jadusega. Teede ristumisel kraavide või suuremate veekogudega on vajalik truupide/sildade

kavandamine. Teede püsivuse tagamiseks võib olla vajalik teega külgnevate sademeveekraa-

vide kavandamine.

Täpne ligipääsuteede paiknemine sõltub detailplaneeringu käigus kujunevast tuulikute paigu-

tusest ning avalduda võivatest keskkonnamõjudest, selle tõttu selgub ligipääsuteede paigutus

DP koostamise käigus, arvestades mh KSH tulemustega.

5.2.5. Ühendus elektri ülekandevõrguga

DP alale rajatakse alajaam või alajaamad. Tuulikud ühendatakse tuulepargi alajaamaga maa-

kaablitega. Maakaablid paigaldatakse üldjuhul u 0,5 m laiusesse ja ühe kuni kahe meetri süga-

vusse kaevikusse. Mitme kaabli kõrvuti paigaldamisel laiused summeeruvad. Võimalik on pai-

gutada maakaabelliinid ligipääsuteedega paralleelselt. Kaablile tekib äärmisest kaablist mõle-

male poole ühe meetri laiune kaitsevöönd (st laius on vähemalt kaks meetrit).

Tuulepargi alajaam tuleb elektri võrku müümiseks ühendada põhivõrguga. Lähimad alajaamad

ja jaotusseadmed paiknevad ca 860 m – 1,3 km kaugusel: Leo:(Roela); Veadla:(Roela); Kadila

puit:(Roela); Tõllasepa:(Roela); Kadila farm:(Roela). Olemasolev põhivõrgu alajaam on Roela

alajaam (110 kV). Samas on võimalik rajada ka uus alajaam ning liituda sealt 110 või 330 kV

liinile. DP algatamise otsuse kohaselt tuleb võimalusel kasutada tuulepargi ja 110 või 330 kV

alajaama vaheliste liinidena olemasolevate liinide koridore.

Täpne elektri ülekandeliinide paiknemine selgub DP koostamise käigus.

5.3. Eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju

Tuuleparkidega seonduvad mõjud võib ajaliselt jagada kolme etappi:

1. ehitusaegsed mõjud: tuuleparkide, kaabelliinide jm vajaliku taristu ehitamise ja raja-

mise etapp. Võimalikud mõjud on seotud ehitustegevusega ja valdavalt lokaalsed ehk

ehitusalaga seonduvad, v.a ehitusmaterjalide transport;

2. kasutamise aegsed mõjud: tuulikute töötamise etapp, millega võivad kaasneda häirin-

gud piirkonna elanikele ja elustikule. Mõjuala ulatus sõltub valdkonnast ning mõjuta-

tavate objektide tundlikkusest;

20 Vestas. 2017. Hardstand V150 max 166m HH

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 53

3. lammutamise etapp: tuulikute eluea (u 25-30 aastat) järgne demonteerimine ja tuule-

pargi likvideerimine. Sõltuvalt kujunenud olukorrast võidakse eluea lõppu jõudnud tuu-

likud asendada uutega ja maa-alal jätkub tuulikute kasutamine. Siiski saab siinkohal

nentida, et kaasaegsed tuulikud koosnevad materjalidest, mida on suures osas (Kesk-

konnaagentuuri hinnangul kuni 90%, peamiseks probleemiks on tuulikulabade ring-

lusse suunamine21) võimalik taas- või korduvkasutada. Arendustegevused käivad ka

100% taaskasutatavate tuulikute osas.

5.3.1. Mõju pinna- ja põhjaveele

Tuuleparkide rajamisega saab potentsiaalselt esineda ehitusetapis mõju veekogudele juhul, kui

ehitustegevust kavandatakse veekogudele või nende kaldaaladele. Kavandatava tegevuse alal

ning vahetus läheduses (kuni 300 m) puuduvad veekogud ja maaparandussüsteemid. Lähim

veekogu on allikatoiteline järv – Porkuni järv (VEE2033500, pindala kokku 54,3 ha), mis asub

kavandatavast tegevusest minimaalselt u 6,5 km kaugusel. Tuulepargi püstitamine, kasutusele-

võtt ning sulgemine ei oma tõenäoliselt olulist negatiivset mõju pinnaveele, võttes arvesse lä-

himate pinnaveekogude kaugust.

Kavandatav tegevus paikneb Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal. Kavanda-

tud tegevuse alal on põhjavesi valdavas osas kaitsmata, tuuleala nr 11 põhja suunas esineb ka

nõrgalt kaitstud alasid. Tuulealast 1 km raadiuses on registreeritud EELIS andmete järgi kaks

puurkaevu (üks alal).

Põhjaveele võidakse tuuleparkide puhul mõju avaldada ehitus- ja lammutusetapis (vundamendi

rajamine ja lammutamine) või kasutusetapis. Vaiamise käigus põhjaveekihtide ja teatud kivi-

mikihtide (nt lubjakivi, graptilliitargilliidi) läbindamisel kaasneb heljumi teke ja võimalik levik

põhjavette ning põhjavee kvaliteedi mõjutamine. Mõju põhjaveele võib kaasneda ka juhul, kui

tuulikud rajatakse kõrge põhjaveetasemega piirkonda, kus põhjavesi on kergesti reostuv ja toi-

muda võib vee kvaliteedi halvenemine.22 Kasutusetapis võib vundament muuta lokaalselt põh-

javee liikumist vundamendi asukohas. Samuti võib mõju esineda avariiolukordade (nt õlide

lekked) esinemisel.

KSH käigus hinnatakse võimalikku ehitus-, lammutus- ja kasutusaegset mõju pinna- ja põhja-

veele eksperthinnanguna.

5.3.2. Mõju pinnasele (sh maardlatele), sh väärtuslikule põllumajandusmaale

Kavandatava tegevuse käigus rajatakse tuulikute vundamente, montaažiplatse ning juurdepää-

suteid, mille rajamisel on mõju pinnasele. Vajalike pinnasetööde maht sõltub ala geoloogilistest

tingimustest, eeskätt pinnakatte omadustest. Mõju täpsem iseloom ja ulatus selgitatakse välja

KSH käigus. Hinnang antakse eksperthinnangu vormis.

DP alal ja vahetus läheduses puuduvad maardlad, sh taotletavad, mistõttu otsene mõju maard-

latele puudub. Laiemat mõju loodusressursside kasutusele, sh tuulepargi rajamiseks vajaliku

21 Keskkonnaagentuur (18.09.2023): „Mis saab päikesepaneelidest ja tuulikutest tulevikus, kui need on jäätmeteks

muutunud?“ https://keskkonnaagentuur.ee/node/1375 22 Skepast&Puhkim OÜ. (31.12.2022). Tuulepargi planeeringu ja KSH (KMH täpsusega) lähtekohtade analüüs.

Lõppraport.

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 54

ressursside mahu ligikaudne prognoos, hinnatakse lähtuvalt piirkonna olemasolevate karjää-

ride maavaravarude piisavusest.

Vinni valla ÜP kohaselt jäävad kavandatava tegevuse alale mitmed väärtuslikud põllumajan-

dusmaad. KSH käigus hinnatakse väärtuslike põllumajandusmaade säilimist ja mõjusid neile.

Hinnang antakse eksperthinnangu vormis.

5.3.3. Jäätmeteke

Tuuleparkide jäätmeteke on seotud ehitamisaegsete jäätmetega, kasutamisaegsete hooldus-

tööde jäätmetega ja tuulikute likvideerimisega seotud jäätmetega. Tuulikute ehitamisega kaas-

nevad jäätmed on sarnased nö tavaehitusele. Kui juhindutakse kehtivast jäätmealasest seadu-

sandlusest ning teostatakse jäätmete korrektset kokkukogumist, äravedu ning käitlemist, siis ei

ole oodata jäätmetekke alast olulist keskkonnamõju.

Keskkonnaagentuuri hinnangul23 on umbes 90% tuulikutes kasutatavatest materjalidest taas-

kasutatavad, sh metallide ümbersulatamine, betooni purustamine ja ehitusmaterjalina kasuta-

mine. Tänapäeval valmistab väljakutseid peamiselt komposiitmaterjalidest toodetud osade (sh

tuulikulabad) ringlussevõtt. Peamiseks jäätmekäitlusviisiks tuulikulabade puhul on prügilasse

ladestamine, kuid viimastel aastatel on proovitud rakendada rohkem ka ringmajanduse print-

siipe. Näiteks on võimalik labasid tükeldada ja kasutada sildade, installatsioonide, mänguväl-

jakute või hoonete (nt jalgrattavarjude) ehitamisel. Samuti on võimalik, kasutades mehhaani-

list, termo-, baro- ja/või keemilist töötlust, võtta ringlusesse labades kasutatud materjale. 2021-

2022 KiMuRa projekti raames töödeldi edukalt ümber tuulikulabad tsemenditööstuses. Inter-

reg koostööprojekti CompositeCircle (2025-2028) raames soovitakse testida uuenduslikke

komposiitmaterjalide ümbertöötlemise tehnoloogiaid ning töötada välja Läänemere riikide

jaoks ringmajanduse mudel komposiitmaterjalide töötlemiseks.

Ühe teemana jäätmetekke ja ka tuulikute planeerimise puhul on tõstatunud ka võimaliku käi-

tamisaegse mikroplasti teket. Mikroplasti keskkonda sattumist seostatakse tuulikute labadega,

mis on valmistatud valdavalt klaasplastist ning välitingimustes töötades sademete ja tuule toi-

mel kuluvad.

Täpsemalt hinnatakse jäätmetekkega seonduvat KSH aruandes.

5.3.4. Müra ja vibratsioon, varjutus, õhukvaliteet, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Tuulepargi ehitamisega kaasneb ehitusaegne müra, mille mõju olulisust hinnatakse KSH läbi

viimisel eksperthinnanguga. Arvestades ehitusala kaugust elamualadest ning asjaolu, et tuuli-

kute püstitamisega kaasnev ehitusmüra ei erine oluliselt tavapärasest ehitusmürast ei ole oodata

tuulegeneraatorite rajamisega kaasnevat ehitusmüra tasemetel, mis võiks põhjustada lähiala

elamualadel müra normtasemete ületamist.

Müra tekib samuti tuulikute töötamisel. Tuulikute kasutusaegsed müraallikaid võib jagada ka-

heks:

• tuuleturbiini käigukasti, mootori jt mehhanismide tekitatud mehaaniline heli;

• rootorilabade õhust läbi liikumisel tekkiv aerodünaamiline heli.

23 Keskkonnaagentuur. (18.09.2023). „Mis saab päikesepaneelidest ja tuulikutest tulevikus, kui need on jäätmeteks

muutunud?“ https://keskkonnaagentuur.ee/node/1375

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 55

Tuulikute kasutusaegne müra sõltub mh rootorilabade pöörlemise kiirusest ja tuulikulabade

pikkusest, materjalist ja disainist. Kaasaegsetel tuulikutel on suurt tähelepanu pööratud müra

vähendamisele ning mehhaaniline müra on erinevate isolatsioonimaterjalide ning tehniliste võ-

tetega viidud võrdlemisi väheolulisele tasemele. Ka aerodünaamilise müra vähendamiseks on

kasutusele võetud tehnilisi lahendusi, kuid kuna on tegu suurte tehniliste seadmetega, siis mü-

raemissioon tuulikute töötamisel esineb.

Tuulikute käitamisaegse müra hindamisel saab lähtuda atmosfääriõhu kaitse seadusest ja kesk-

konnaministri määrusest 16.12.2016 nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürata-

seme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Tuulikute müra on liigituv tööstusmüraks.

Tuulikute kasutusaegset müra hinnatakse KSH käigus. Hindamine teostatakse arvutuslikult

(teostatakse müralevi modelleerimine ja koostatakse mürakaardid kasutades spetsiaaltarkvara

WindPro ning lähtudes Kliimaministeeriumi poolt tellitud ja 2025. a valminud juhendist “Tuu-

leparkide keskkonnamõju hindamise juhend. Müra, vibratsioon, varjutamine”).

Keskkonnaministeerium on oma 2021. a juhendmaterjalis ja seisukohtades (nt Keskkonnami-

nisteeriumi kirja 13.09.2021 nr 7-15/21/3300-2 kohaselt: „Juhul, kui elamuala on elamualana

toimiv enne 2002. aastat, siis rakenduvad sellele müra piirväärtused, kui üldplaneering on ela-

mualale kehtiv alates 2002. aastast, rakenduvad sihtväärtused.“) andnud suunise lähtuda tuule-

parkide planeeringutes müra piirväärtustest. Samas on Riigikohus (kohtuasi nr 3-3-1-88-15,

https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-3-1-88-15) kuni 2017. a kehtinud müraregu-

latsiooni (sotsiaalministri määrus nr 42) korral leidnud, et tuuleparkide puhul tuleks lähtuda

taotlustasemest (kehtivates õigusaktides võrreldav sihtväärtusega). Kuna tuulikud töötavad öö-

päevaringselt ning tuulikute müra võib pidada iseloomult häirivamaks kui mõnda muud töös-

tusmüra liiki, siis on soovitatav tuuleparkide planeeringutes võtta eesmärgiks öise sihtväärtuse

(40 dB elamualadel) tagamine.

Elektrituulikute müras on oluline osa ka madalsageduslikul helil (20-200 Hz) ja infrahelil (0-

20 Hz). Inimese kõrv kuuleb tüüpiliselt heli sagedusi 20 Hz-20 kHz. Helisid, mille sagedus

jääb alla 20 Hz nimetatakse infraheliks. Madalsageduslikuks müraks loetakse helilaineid, mille

sagedus on vahemikus 20-200 Hz. Madalsagedusliku heli komponent on olemas enamikes he-

lides. Seda põhjustavad nii inimtekkelised (liiklus) kui looduslikud (tuul) allikad. Madalsage-

duslik müra levib kaugemale ja sumbub õhus (müratase väheneb) halvemini kui müra kõrge-

mate sageduste juures. Näiteks 7,2 MW tuuliku puhul, mille gondli kõrgus on 199 m, levib

modelleerimise järgi madalsageduslik müra heli tugevusega 40 dB kuni 600 m, 30 dB tugevu-

sega heli levib 1800 m ja 20 dB tugevusega heli kuni 4120 m kaugusele24.

On leitud, et mõõdetud infrahelitase välitingimustes ja ruumis sees ei erine olulisel määral (Ja-

kobsen, 2005) ehk hoone konstruktsioon ei vähenda olulisel määral välistingimustest ruumi

jõudva infraheli taset. Samuti on leitud, et inimene on võimeline kuulma ka infraheli, kui he-

lirõhutase (müratase) on piisavalt kõrge (Moller & Pedersen, 2010; Victorian Government De-

partment of Health, 2013). Uuringud on näidanud, et madalsageduslik ja infraheli ei avalda

inimesele mõju u 1 km kaugusel tuulikutest või sellest suurematel kaugustel ning infrahelitase

sellisel kaugusel on võrreldav loodusliku infrahelitasemega (NYSERDA, 2013). Eestis on ma-

dalsageduslik müra normeeritud eluruumides sotsiaalministri 12.11.2025 määrusega nr 61

24 Marko Ründva (Kajaja Acoustics OÜ) esitlus 27.01.2025 Vinni valla tuuleparkide õhtul “Tuuliku müra – selle

olemus ja levik”.

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 56

“Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes

ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid”.

Nimetatud määruses onküll esitatud müra mõõtmise ja hindamisega seonduv meetod, kuid

hetkel Eestis puuduvad siseriiklikud suunised, kuidas arvutada elektrituulikute madalsagedus-

liku müra levikut ja vastavust ruumides kehtivatele soovituslikele väärtustele. Samas Soomes

on vastav hindamisjuhis olemas (Ympäristöhallinnon Ohjeita 2, 2014. Modellering av buller

från vindkraftverk). Nimetatud hindamisjuhisel põhinevast madalsagedusliku müra modellee-

ringust teiste tuuleparkide (nt Pärnumaal; Lemma OÜ, 2022) puhul on ilmnenud, et 1 km kau-

gusel tuulikutest paiknevate elamualade puhul ei ole oodata eluruumides kehtiva madalsage-

dusliku müra soovitatava väärtuse ületamist. Käesolevas töös ei asu kavandatava tegevuse ala

lähemal kui 1000 m lähimatest elamutest.

Elektrituulikutega seonduv häirimist põhjustav faktor on ka varjutamine. Tuulikud kui kõrg-

konstruktsioonid põhjustavad päikesepaistelise ilmaga paratamatult varjusid. Tuntakse kahte

tüüpi tuulikute ja päikesepaiste koosmõjul tekkivaid mõjureid – liikuvad varjud ja perioodilised

peegeldused. Liikuvad varjud on põhjustatud tuuliku konstruktsiooniosade poolt, sh tuuliku

pöörlevad labad. Kuna tuuliku labad liiguvad, siis liigub pidevalt ka vari. See võib häirida lä-

hedal asuvates elamutes inimesi ja maanteedel sõitvaid autojuhte hommikuti ja õhtuti (Alkranel

OÜ, 2023). Teoreetiliselt võivad varjud ulatuda mitmete kilomeetrite kaugusele. Reaalselt ei

põhjusta varjutus aga märkimisväärset häiringut tuulikust kaugemal kui u 10 tuuliku rootori

läbimõõtu (Lemma OÜ, 2022).

KSH käigus hinnatakse varjutuse ulatust ja kestvust spetsiaaltarkvara WindPRO abil. Varju-

tuse kestvus arvutatakse välja kolme erineva lähenemisega:

1) halvim olukord (eeldus, et esineb otsene päikesepaiste päiksetõusust päikseloojanguni ja

tuulikud töötavad pidevalt, arvestatakse maapinna reljeefi)

2) reaalne olukord (kasutatakse paljuaastasi keskmisi meteoroloogilisi andmeid päikesepaiste

kestvuse osas, piirkonnas domineerivate tuulte jaotust, tuulikute eeldusliku tööaja infot ning

maapinna reljeefi infot);

3) reaalne olukord taimestikuga (kasutatakse paljuaastasi keskmisi meteoroloogilisi andmeid

päikesepaiste kestvuse osas, piirkonnas domineerivate tuulte jaotust, tuulikute eeldusliku

tööaja infot, taimkatte kõrguse infot ja hoonete paiknemise infot).

Kuna varjutuse osas Eestis soovitatavad väärtused või normid puuduvad, siis varjutuse oluli-

suse hindamisel lähtutakse teistes riikides (Saksamaal, Taanis, Rootsis jt) kehtivatest soovitus-

test. Varjutamise kestuse ja ulatuse hindamisel on kasutatav Riigi Ilmateenistuse paljuaastaste

keskmisi meteoroloogilisi andmeid päikesepaiste kestvuse osas ja piirkonnas domineerivate

tuulte jaotust.

Tuuleturbiinide töötamisega kaasneb teatud määral vibratsiooniteke labades, rootoris, mis kan-

dub sealt edasi tuuliku torni. Vibratsiooni teke on tehnoloogiliste lahendustega viidud miini-

mumini, kuna see on vajalik ka juba tuuliku enda stabiilsuse tagamiseks. Maapinna vibratsiooni

korral on tundlikumatel inimestel tajutavaks tasemeks 0,15 mm/s. Mõõtmised tuulikuparkides

on üksikutel ajahetkedel suutnud inimese tundlikkust ületavaid vibratsioonitasemeid mõõta ot-

seselt tuulikute vahetus läheduses (tuuliku vundamendi jalamil). Tuulikust eemal on vibrat-

siooni tasemed allapoole inimese tajuvusläve (Meunier, 2013). Tuulikute lähialadel paikneva-

tes elamutes ei ole mõõdetud vibratsioonitasemeid, mis ületaksid inimese tajuvusläve (Bo-

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 57

rowski, 2019). Eelnevat ja ka elamute kaugust tuulikutest arvestades ei ole ette näha tuulikute

kasutusega seoses olulist vibratsiooni, mis mõjutaks piirkonna elanikke (olulise vibratsiooni

puudumine on vajalik ka tuuliku stabiilsuse tagamiseks).

Kavandatavad tuulikud ei ole atmosfääriõhu kaitse seaduse § 19 mõistes saasteaineid välisõhku

väljutavad objektid ehk saasteainete heiteallikad. Seega ei kaasne nende kasutamisega õhu-

saastet. Ehitusaegsed mõjud on seotud ehitusmasinate liikumise ja õhusaastega, kuid need on

lühiajalised ja lokaalsed. Tuulepargi ehitamisel ja ekspluatatsioonil ei esine lõhnaheiteid.

Kavandatava tegevuse korral ei ole ehitusperioodil ega ka tuulepargi võimalikul kasutusajal

ette näha õhukvaliteedi, valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna valdkondade puhul tegureid, mis

võiksid kaasa tuua olulist või leevendamist vajavaid negatiivseid mõjusid. Seega vastavaid

valdkondi KSH aruandes detailsemalt ei käsitleta. Küll aga käsitletakse müra ja vibratsiooni

ning varjutusega seotud mõjusid. KSH protsessi käigus viiakse läbi mürauuringud – müralevi

modelleerimine ning varjutuse modelleerimine (Lemma OÜ).

5.3.5. Mõju maastikule (sh visuaalne mõju)

Kavandatava tegevuse elluviimise tulemusel muutuks osaliselt senise maatulundusmaa maak-

asutus tuulikute, nende montaažiplatside ning ligipääsu teede alla jääval maa-alal. Mujal saab

maatulundusmaa maakasutus eelduslikult jätkuda. Maastikuilme muutub, kuna planeeritavale

alale kavandatakse tuulepargi rajamist. Käesoleval hetkel on valdavalt tegemist metsa- ning

põllumajandusmaaga. Arvestades aga tuulegeneraatori maksimaalset võimalikku kõrgust kuni

300 m, tuleb maastikuilme muutusi ja visuaalset mõju täpsemalt hinnata. Tuulikutel on märki-

misväärne mõju maastikupildile, kuna tegu on visuaalselt kaugele paistvate tehislike objekti-

dega.

Tuuliku nähtavus sõltub tuulikute suurusest, vaatleja kaugusest, maastiku omadustest, sh rel-

jeefist ja taimkattest, kellaajast, atmosfääri tingimustest jpm. Eesti puhul ei mõjuta tuulikute

nähtavust olulisel määral reljeef, kuid mõjutavad metsaalad. Metsasuse tõttu maismaal ulatus-

likud vaatekoridorid valdavalt puuduvad. Tuulikunähtavuse hindamiseks kasutatakse spetsiaal-

tarkvara WindPRO vms. Reljeefi andmestikuna saab kasutada Maa- ja Ruumiameti maapinna

kõrgusmudelit täpsusega 5 m ja taimestiku andmestikuna – Maa- ja Ruumiameti taimkatte kõr-

gusmudelit. KSH protsessi käigus tehakse ligikaudu 10-15 fotomontaaži tuulikust kuni 7 km

kaugusel (Lemma OÜ poolt).

Lähim väärtuslik maastik Vinni ÜP kohaselt asub ca 8 km kaugusel idas (Mõdriku-Roela II).

Maastikele, sh väärtuslikele maastikele avalduvat mõju hinnatakse KSH käigus eksperthinnan-

guna, lähtudes seejuures töö käigus läbiviidavast tuulikute visualiseerimise uuringust.

5.3.6. Mõju elusloodusele (sh kaitstavad loodusobjektid, mets (mh vääriselupaigad)

ning rohevõrgustik)

Vinni ÜP järgi asub kavandatava tegevuse alal rohe-võrgustiku koridorid ja väike osa tugiala.

Väike-Maarja valla ÜP järgi asub tuuleala nr. 11 lõuna suunal rohevõrgustiku alal. Seega on

vajalik KSH aruande koostamise käigus hinnata mõjusid rohevõrgustiku toimimisele ja sidu-

susele.

Tuuleparkide puhul võib taimestikule mõju avalduda ehitusaegses etapis läbi otsese ehitusa-

lustelt aladelt taimestiku eemaldamise ja ehitustegevusega kaasneva taimestiku kahjustamise

(masinatega tallamine ehitusalade vahetus läheduses). Otsene mõjuala ulatus piirneb sealjuures

ehitusaluse pinnaga ning selle vahetu ümbrusega. Raadamist ja pinnasetöid teostatakse vaja-

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 58

dusel tuuliku vundamendi alalt ja selle ümbruses montaažiplatside alalt, uute ühendusteede

alustelt aladelt, 110-330 kV alajaamaga ühendusliini kaitsevööndi ulatuses (kuni 25 m kaitse-

vöönd) ja tuulepargi siseste maakaablite aladelt (maakaablitele kehtib 1 m kaitsevöönd). Raa-

damist teostatakse juhul kui eelpool nimetatud alad kattuvad metsamaaga. Metsa raadamist ei

ole vajalik teostada kogu tuuliku tiiviku maapinna projektsiooni ulatuses, sest tiiviku ulatus

jääb oluliselt kõrgemale kui metsa kõrgus.

KAUR poolt tellitud analüüsis (2024) „Loodusdirektiivi metsaelupaikade inventuur tuuleener-

geetika eelisarendusalade leidmiseks“ anti järgmised, siinkohal asjakohased, leevendusmeet-

med metsaelupaikade, sh taimestiku, osas:

• Välistada esinduslikeks A või B klassi kuuluvateks metsaelupaikadeks ja/või metsa vääri-

selupaikadeks osutunud eraldustel ehitustegevus, sh teede ja trasside rajamine, tuleb lõpe-

tada ka nende metsade majandamine puidu saamiseks. Neid alasid ei tohi ümber kujundada

puisrohumaadeks. Vastavad eraldused tuleb kaitse alla võtta metsa vääriselupaikadena või

liita LD alusel rangelt kaitstavate metsaelupaikade andmekihile.

• Koos teiste loodusväärtuste andmekihtidega tuleb enne tuuleparkide ja nende taristu de-

tailplaneerimist modelleerida arendusest ja intensiivsest metsa majandamisest puutumatud

rohekoridorid, mille sõlmedeks on teadaolevad väärtuslikud niidu- ja metsaelupaigad ning

liikide leiukohad. Kui parima kvaliteediga elupaigad ja nendevaheline ökoloogiline rohe-

võrgustik toimib, on suurem võimalus, et säilib ka alale iseloomulik ohustatud elustik. Hil-

jem trasside ning ligipääsuteede kavandamisel tuleb vältida koridoride läbilõikamist. Kus

see pole võimalik, kasvatada tee servades pikaealisi valgusttaluvaid puuliike, mis ei murdu

kergelt, kuid liidavad kahel pool teed olevad metsad koridoriks. Alal on metsade koosseisu

põhjal kõige sobilikum liik selleks harilik tamm. Väike-Maarja-Vinni ala rohekoridorid

peavad eelistatult kulgema mööda endisi järjepidevate metsade alasid, sh vanade laialehiste

puudega puisrohumaad ja segametsad.

• Kui on olemas esmane arendusala detailplaneering – kuhu tuleksid tuulikud, teed või teede

laiendused ja muud tehnilised taristuobjektid – tuleb enne ehitustegevuse algust need kohad

taimestiku- ja/või samblike spetsialistil üle vaadata ning tuvastada, et alal ei ole väga ha-

ruldaste liikide elupaika. Samblike spetsialist on vaja kaasata seal, kus kasvab vanemaid

kui 20a puid.

Kaudsemalt võib tuuliku ehitustegevus avaldada mõju taimekooslustele läbi veerežiimi või

valgustingimuste muutumise. Kaudsete mõjude ulatus sõltub koosluse tüübist, kuid jääb tava-

liselt paarikümne kuni paarisaja meetri ulatusse otsese mõju alast. Mõju taimestikule võib olla

oluline eeskätt juhul kui tegevus puudutab kaitsealuste taimeliikide leiukohti või kõrge väärtu-

sega taimekooslusi nagu metsa vääriselupaigad või inventeeritud loodusdirektiivi elupaigad.

Taimestikule avaldatavat olulist negatiivset mõju saab vältida paigutades tuulikud ja nendega

kaasnevad taristuobjektid väljapoole tundlikke taimekooslusi, metsa vääriselupaiku ning kait-

sealuste taimeliikide esinemisalasid. Oluline kasutusaegne mõju taimestikule tuuleparkidel

puudub. Täpsemad hinnangud taimestikule, sh vääriselupaikadele ja ökosüsteemidele kaasne-

vate mõjude kohta antakse KSH aruande koostamise käigus eksperthinnanguna.

KAUR poolt tellitud analüüsis (2023) „Taimestiku uuring tuuleenergeetika eelisarendusalade

leidmiseks Keskkonnaagentuurile (loodusdirektiivi niiduelupaigad)“ anti järgmised, siinkohal

asjakohased, leevendusmeetmed niidualade, sh taimestiku, osas:

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 59

• kui tuulikupargi rajamisega osa niiduelupaigast hävib, siis tuleb leevendusmeetmena

ülejäänud niidualal tuuliku operaatori poolt korraldada niiduala hooldus elupaika säili-

taval moel (karjatamine perioodil mai-september) või niitmine üks kord suve jooksul

peale jaanipäeva koos heina äraviimisega). Selle elupaiga-ala võrra, mis tuulepargi ra-

jatiste ja ehitiste tõttu hävis, tuleb sama uuringuala piires või mujal ümbruskonnas ope-

raatori poolt korraldada sama tüüpi niidu või selle puudumisel muud tüüpi, aga eelista-

tult kõrgema looduskaitseväärtusega elupaiga taastamine ja hooldus (mõnel niidul, mis

juba ei ole varasemalt hoolduses);

• kui kuivenduskraavi rajamine on hädavajalik, siis põhimõtteliselt võib erandina kaaluda

mõju leevendamist sel moel, et kuivendav mõju ulatub vaid rajatise poolsele küljele ja

niidu poolne perv on kaetud veekindla materjaliga. Põhimõtteliselt on sellisel leeven-

dusmeetmel omakorda ebasoovitav mõju. Kui kraav on rajatud ja jääb suuremal või

vähemal määral mõjutama niisket niidukooslust, siis loodusliku pinnasega kraavi puhul

on kraav ise vähemalt mõneks ajaks refuugiumiks niidult “lahkuvatele” vähekonku-

rentsematele ja niiskemat keskkonda vajavatele liikidele. Isoleerivate kunstmaterjali-

dega kaetud kraavinõlv sellist pelgupaika enam ei paku;

• vajalikud teed ja muud objektid tuleks rajada võimalikult palju ilma kraavideta;

• kaablitrasside süvistamisel on leevendusmeetmeks, kui välja kaevatavat materjali ei se-

gata vaid eemaldatakse kihtide kaupa ̶ rohukamar eraldi, muld eraldi ja lähtekivim

eraldi. Peale kaablite paigaldamist täidetakse kanalid võimalikult looduslähedaselt, es-

malt lähtekivimi puiste, seejärel mullakiht ning viimaks istutatakse maapinnaga tasa

varem samalt trassialalt võetud mättad;

• ehitiste- rajatiste, teenindusteede servade niitmine ei tohiks toimuda sagedamini kui

kord aastas;

• vältida tuulikupargiga seotud niidualade aastaringset tarastamist kõrgete tihedate võr-

kaedadega, mis takistaks metsloomade ja lindude liikumist, kuna sellega kaasnevad

mõjud ka niiduelustikule (seemnete levi jmt häiruvad interaktsioonid).

Loomastiku mõjud on seotud tuulikute, alajaama(de), ühenduskaablite ja juurdepääsuteede

(jäävad kasutusse ka tuulikute kasutusajal) rajamisega ning seeläbi võimalike elupaikade pin-

dala vähenemise, killustatuse ning elustiku häirimisega. Tuulepargi kasutusaegsed mõjud on

seotud eelkõige võimaliku müra ja varjutuse häiringuga, kokkupõrkeriskiga jms. Loomastikust

mõjutab tuulepark kõige enam lendajaid, kui tekib oht tuulikuga kokkupõrkeks, tuulik takistab

liikumist ja kaasneb tuuliku müra. Müra temaatikat on käsitletud eelnevas osas.

Täpsem info kaitstavatest loomaliikidest ja nende teadaolevate leiupaikade kaugused Vinni

tuulealast nr 11 alast, sh maismaalinnustiku analüüsi tsoonidega kattuvus on toodud ptk. 3.5.

Keskkonnaagentuuri (KAUR) poolt tellitud analüüsis (2024) „Linnustiku uuring tuuleenergee-

tika eelisarendusalade leidmiseks“: osa 13 (Väike-Maarja – Vinni uuringuala25) järeldati:

• metsamaastikus asuvate kaitstavate linnuliikide piiritletud elupaikade hävitamine tuu-

leenergia arendamise eesmärgil on oluline negatiivne mõju ja sellest tuleb hoiduda. Soovi-

tav on elupaiku ka puhverdada vähemalt kasutatava tuulikumudeli rootori raadiuse ulatu-

ses;

25 Hõlmab sh suures osas Väike-Maarja tuuleala nr 15.

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 60

• elupaikade hülgamine ja kasutamise vähenemine häirimise jm tuulepargiga kaasneva tõttu.

o tuulepargiarenduse mõju lindude elupaigakasutusele on enamasti negatiivne. Mõju

olulisus sõltub liigi seisundist, kaitsestaatusest, arendusala asukohast kaitstavate

alade suhtes jm. Väike-Maarja Vinni ala puhul on olulisim mõju kanalistele. Enim

võimalikku tuulepargiarendust mõjutav liik on metsis. Liigi vaatlustega tõendatud

elupaigakasutus tingib olukorra, kus võimalike arendusaladena säilis 3. Tedre arvu-

kas esinemine alal, kus tavapäraseid märgala-elupaiku ei ole, tingis selle, et üks

„metsisest vabaks jäänud ala“ M2 osutus tedre kaitset silmas pidades ebasobivaks

(kattub osaliselt Vinni tuulealaga nr 11);

Lisaks anti uuringus järgmisi soovitusi leevendavate meetmete kohta:

• kõik sihtliigid, aga eriti kanalised, väike-konnakotkas:

o ala tsoneeringu järgimine, tuulikuala paigutus maastikus ja ulatus;

o kaitstavate liikide teada olevate elupaikade hävitamise vältimine;

o pesitsuselupaika ei rajata teid, tuulikute teenindusplatse jm;

o soovitav on elupaigad ka puhverdada vähemalt kasutatava tuulikumudeli roo-

tori raadiuse ulatuses;

• röövlinnud (hukkumisrisk), tuulikute arvust sõltub ka teistele liikidele avalduv mõju:

o tuulikute arvu optimeerimine vastavalt hukkumisriski hinnangutele ja pesitsu-

selupaikade maastikus. Võimalusel vältida osa-aladele VMV_1, VMV_2_1,

VMV_3_2, VMV_4_1 ja Ty_3_1 arendamist;

• röövlinnud (merikotkas, aga ka väike konnakotkas, hiireviu), ka teised liigid, kellel la-

badega kokkupõrkerisk:

o Ühe tuulikulaba (osaline) värvimine mustaks;

• kanalised, ka teised liigid:

o tuulikumasti värvimine ümbritseva elupaigaga kontrastseks;

• kõik haudelinnuliigid:

o elupaiku oluliselt muutvate ehitus- jm tööde ajastamine väljaspoole lindude pe-

sitsusaega (eriti oluline raie ja tee ehituse puhul).

KAUR poolt tellitud analüüsis (2023) „Lendorava uuring tuuleenergeetika eelisarendusalade

leidmiseks Keskkonnaagentuurile“ leiti, et Väike-Maarja – Vinni uuringualal, sh Vinni tuulea-

lal nr 11, on väga vähe lendoravale potentsiaalselt sobivaid puistuid ning ala asub teadaoleva-

test leiukohtadest liiga kaugel, st lendorava tõenäosus alal on väga madal. Tuulepargi rajamine

on lendorava vaatest lubatud, sh eraldi täiendavaid lendorava kaitseks tingimusi ei seata. Tuleb

siiski arvestada, et kuna kõik uuritud tuulealad asuvad Eesti lendorava levialas või selle vahetus

naabruses, siis võivad lendoravad ajuti sattuda ka neile, sinisega märgitud aladele. Mistõttu

juhul kui tulevikus leitakse piirkonnas lendoravat, siis tuleb enne tuulikute ja seonduva taristu

rajamist läbi viia inventuur konkreetsel planeeringualal.

Euroopa nahkhiirte kaitse leping EUROBATS on koostanud juhendmaterjali nahkhiirtega ar-

vestamiseks tuuleenergeetika planeeringutes (Rodrigues et al. 2015). Juhend toob välja, et tur-

biine ei tohiks paigaldada metsadesse ja nende servadest vähem kui 200 meetri kaugusele, kuna

see suurendab nahkhiirte hukkumise riski. Eriti tuleks tähelepanu pöörata laialehistele metsa-

dele. Eesti kontekstis tuleb olulise metsatüübina tuua välja ka haava segametsad. Samuti tuleks

tuuleparkide planeerimisel vältida kolooniate lähiümbrust ning olulisi nahkhiirte elupaikasid,

nagu veekogud ja nende kaldakooslused. Samas toob EUROBATS välja, et metsarikastes Põh-

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 61

jamaades võib olla vältimatu tuulikute rajamine metsapiirkondadesse (Rodrigues et al. 2015).

Sellisel juhul tuleb koha valikusse kaasata erialaeksperdid ning lähtudes parimast teadmisest

ning vajadusel välitöödel kogutud andmetest, valida välja piirkonnad, kus võiks leiduda nahk-

hiiri vähe ja nende hukkumisrisk ning elupaiga kadu olla võimalikult madal.

KAUR poolt tellitud analüüsis (2024) „Nahkhiirte uuring tuuleenergeetika eelisarendusalade

leidmiseks Keskkonnaagentuurile“ tuuakse välja, Väike-Maarja – Vinni uuringuala26 peetakse

keskmiselt liigirikkamaks alaks. Ala ei läbi tõenäoliselt nahkhiirte sügisränne. Vinni tuuleala

nr 11 lääne suunal paigutatud kahe registraatori abil tuvastati liike põhja-nahkhiir, suurvidev-

lane, pruun-suurkõrv ning perekond Lendlane. Analüüsis toodi välja ka metsaeraldised, kuhu

mudel ennustab kõrgemat nahkhiirte arvukust ning alad, kus tuulepargi mõju võiks olla väik-

sem (ei tähenda, et sealsele metsa alale tuulikute paigutamisel nahkhiirtele mõju ei ole). Vinni

tuuleala nr 11 paikneb suures osas väikse mõjuga alal, va ca 30 ha suurune ala tuuleala kes-

kosas, mida loeti suure mõjuga alaks. Samas tõdeti KAUR uuringus, et kuna ka uuringu tule-

mused kinnitavad, et metsamaastik on nahkhiirtele oluline eluala ning tuulegeneraatorite püs-

titamiseks on lagealad nahkhiirtele ohutumad, tuleb kasutada mõjusid leevendava meetmena

tuulikute tööaja piiramist metsamaastikul: Metsade servadest kuni 200 m kaugusele ja kohale

ulatuvate labadega tuulikute puhul tuleks hoida tuulikuid käivitumast nahkhiirtele ohtlikel pe-

rioodidel mai algusest kuni septembri keskpaigani. Pargi käivitamise järel peavad tuulikud

metsa kohal olema peatatud pimedal ajal tuulekiirustel alla 5 m/s, sademeteta ilmade puhul,

külmadel öödel nahkhiirte aktiivsusperioodi alguses ja lõpus, mil temperatuur on alla 5 kraadi

leevendusmeetmeid rakendama ei pea. Seiskamise poolt tekkinud tootlikkuse vähenemist saab

vähendada, kui uuringu käigus selgitada välja nahkhiirte rände täpsem fenoloogia antud piir-

konnas ning rakendada piiranguid vaid sel perioodil.

KSH protsessi käigus viiakse läbi täiendavad kaitsealuste taimede ja elupaikade inventuur (OÜ

Inseneribüroo Steiger). Nimetatud uuringute lõpparuanded valmivad 2026. a jooksul.

Ala nr 11 osas arvestatakse mh Keskkonnaagentuuri poolt RePowerEU projekt „Tuuleenergee-

tika arendamiseks täiendavate alade kaardistamine“ raames tellitud elupaikade ja elustiku

uuringute tulemustega.

Täiendavalt arvestatakse linnustikule avalduvate mõjude hindamisel mh Keskkonnaministee-

riumi poolt tellitud uuringuga „Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs“, milles esitatud tsoo-

nide osas võib teatud muutusi kaasneda kohapõhiste uuringute tulemustest lähtuvalt.

KSH raames hinnatakse mõju kaitstavatele loodusobjektidele, sh liikidele ning pakutakse va-

jadusel välja meetmeid olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks.

Meetmete väljapakkumisel lähtutakse õigusaktides sätestatud kaitstavaid loodusobjekte puu-

dutavatest piirangutest. Samuti hinnatakse eksperthinnanguna mõju elustikule ja ökosüsteemi-

dele laiemalt.

5.3.7. Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale

Tuulepargi arendamine lähemal kui 1 km võib omada negatiivse mõju ohu eeldusi paikkonna

inimeste tervisele ja heaolule, mh arvestades lähimate elamute paiknemist (ca 1 km). Võima-

likku mõju inimeste tervisele ja heaolule käsitletakse KSH aruandes eksperthinnanguna.

26 Hõlmab sh suures osas Väike-Maarja tuuleala nr 15.

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 62

Kavandatava tegevuse mõju inimese tervisele, heaolule ja varale võib avalduda eelkõige läbi

muutuse varjutuses ja tuuliku poolt põhjustatava müraga. Vastavaid teemasid on käsitletud eel-

nevate valdkondade juures ning täpsem hinnang seoses mõjuga inimese tervisele ja heaolule

antakse KSH aruande koosseisus.

Tuuliku rajamine ja käitamine võib omada mõjusid isikute varale, sh mõjutada teataval määral

maakasutust, kinnisvara väärtust ning puhkamis- ja vabaaja veetmise võimalusi. Senist sihtots-

tarbejärgset kasutust maatulundusmaana tuulikupargi rajamine üldjuhul siiski ei kitsenda.

Mõju varale võib ilmneda näiteks kui ehituse käigus rikutakse olemasolevaid maaparandussüs-

teeme, mille kahjustamine mõjutab veerežiimi ja veerežiimi muutuse läbi ka maad kui maao-

maniku vara. Võimalikku mõju kinnisvara väärtusele ja majandamisvõimalustele käsitletakse

KSH aruandes teaduskirjandusel jm allikatel põhineva eksperthinnanguna.

Samuti on üheks aspektiks tuuliku rajamisega seotud võimalikud mõjud teedele (eeskätt ehi-

tustegevuse perioodil). Raskete tuulikukomponentide transport võib põhjustada teede seisundi

halvenemist ning vajalik on leida sobilikud meetmed mõjude minimeerimiseks või kompen-

seerimiseks. Mõju teedele käsitletakse KSH aruandes eksperthinnangu vormis.

Lisaks võib inimeste heaolu mõjutada tuulegeneraatori püstitamisega seotud visuaalne mõju.

Visuaalse mõju hindamist on kirjeldatud KSH programmi ptk 5.3.4.

5.3.8. Mõju kultuurimälestistele ja pärandkultuuri objektidele

Vastavalt ptk 3.6 toodud infole puuduvad Vinni tuulealal nr.11 ja lähiümbruses kultuurimäles-

tised. Paiguti asuvad alal pärandkultuuriobjektid, mis on tänaseks osaliselt hävinud. Siiski püü-

takse tuulikute positsioonide valimisel võimalusel seni veel säilinud pärandkultuuriobjektide

asukohti vältida. Eelnevat arvestades ei ole olulist mõju kultuuripärandile ette näha ja seega

KSH aruandes kultuuripärandile avalduva mõju hindamist täiendavalt ette ei nähta.

5.3.9. Mõju kliimamuutusele

Kavandatava tegevuse tulemusel suureneb piirkonnas taastuvelektrienergia tootmine ja sellega

seoses on mõju õhule ja kliimale (sh keskkonnale) positiivne. Tuuleenergeetika kasutamine

omab võimekust vähendada emissioone, mis kaasnevad traditsioonilise elektri tootmisega

(Kaffine et al., 2013). Taastuvatest allikatest pärit energia tootmisega vähendatakse oluliselt

CO2 kui kasvuhoonegaasi paiskamist atmosfääri (võrreldes mittetaastuvate allikatest toodetud

energiaga) (Mylläri et al., 2017). Välditud CO2 emissioon 1 MWh toodetud elektrienergia kohta

on 0,16 tonni, seda Taani näite varal (Urlini et al., 2023). Tuuleenergia ja CO2 emissoone 37

riigis käsitletakse artiklis „Wind energy and CO2 emissions: AMG estimations for selected

countries“ (Güney ja Üstündağ, 2022) toob näiteks välja, et 1% tuule energia tarbimise kasvu

vähendab süsiniku emissiooni 0,018%.

Siiski kaasneb tuulepargi rajamisega metsamaa raadamise vajadus. Seega mõjutatakse ka maa-

kasutuse muutuse tõttu süsiniku talletamist ja sidumist. Täpsemalt kirjeldatakse mõju kliima-

muutustele ja kliimamuutustega kaasnevaid mõjusid KSH aruandes eksperthinnanguna.

Erialakirjanduse andmetele tuginedes käsitletakse ka kliimamuutuste (sagenevate tormide, tu-

gevnevate tuulte ja jäitepäevade sagenemise tingimuses) võimalikku mõju tuuleparkidele ja

nendega seotud taristule.

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 63

5.3.10. Kumulatiivne mõju

Liitmõju ehk kumulatiivne mõju on üksikute mõjutegurite kuhjuv mõju. Nt eri kavade ja pro-

jektide ellurakendamisel ühteaegu tekkiv mõju. Mõjude kumulatiivsust arvestatakse eespool

peatükkides käsitletud iga teema hindamise juures integreeritult tavapärase keskkonnamõjude

hindamise loogilise osana.

KSH käigus käsitletakse mõjude kumuleerumist ja koosmõjusid piirkonna teiste teadaolevate

arendusprojektidega kui selliseid planeeringuid või projekte planeeringu protsessi käigus tu-

vastatakse. Vinni valla tuuleala nr 11-st 10 km raadiuses on kavandatud järgmised tuuleparkide

arendamised:

• Raeküla tuuleala e Väike-Maarja vallas tuulealade 10 ja 15 DP (DP algatatud Väike-

Maarja Vallavolikogu 16.12.2024 otsusega nr 98);

• Väike-Maarja vallas tuulealade 1, 9 ja 14 (Avispea) DP (DP algatatud Väike-Maarja

Vallavolikogu 17.10.2024. a otsusega nr 90);

• Väike-Maarja vallas tuuleala 6 DP (DP algatatud Väike-Maarja Vallavolikogu

27.06.2024 otsusega nr 86);

• Vinni vallas tuulepargi arendusala TU8 DP (DP algatatud Vinni Vallavolikogu

14.08.2025. a otsusega nr 34);

• Vinni vallas tuulepargi arendusala TU7 DP (DP algatatud Vinni Vallavolikogu

14.08.2025. a otsusega nr 33).

Hindamist viiakse läbi lähtudes olemasolevast teabest teiste arenduste osas (koosmõju ja mõ-

jude kumuleerumist ei ole võimalik hinnata kui teada ei ole koosmõju avaldada võivate pro-

jektide parameetrid). Peamiselt võivad koosmõjud avalduda teiste tuuleparkide projektidega.

Mõjuvaldkonnad, kus mõjude kumuleerumine võib esineda, on:

− visuaalne mõju – visuaalse mõju kumuleerumist on oodata eeskätt piirkondades, kus aren-

datakse välja mitmeid lähestikku asuvaid parke, mis võib kaasa tuua keskkonna taluvusläve

ületamise. Kui KSH aruande koostamise ajaks laekub vajalik info nähtavusanalüüsi ja visuali-

seeringute koostamiseks ka teiste piirkonnas kavandatavate tuuleparkide suhtes, siis arvesta-

takse koosmõju hindamisel ka neid parke;

− müra – tuulikupargi tuulikute müra kumuleerumist võetakse müra hindamisel arvesse, kui

KSH aruande koostamise ajaks laekub vajalik info ka teiste piirkonnas kavandatavate tuule-

parkide osas. Võimalikku kumulatiivset müra mõju piirkonnas määratud ja potentsiaalselt mää-

ratavate arenduspiirkondade realiseerumisel saab esialgsel hinnangul pidada väheoluliseks,

sest perspektiivsete arendusalade vaheline kaugus on mõju minimeerimiseks piisav;

− mõju linnustikule – tuuleenergeetika arendamise kumuleeruvad mõjud linnustikule võivad

avalduda eeskätt rändekoridori mõjutamistes, suure kodupiirkonnaga liikide puhul võib olla

mõju elupaigakasutusele. Teemat käsitletakse KSH aruandes;

− roheline võrgustik – arvestades määratud rohevõrgustiku ulatuslikkust võrrelduna tuu-

leenergeetika perspektiivsete arenduspiirkondadega ning tuulikute mõju iseloomu looduslikele

kooslustele, ei ole oodata olulist negatiivset mõju kumuleerumist rohevõrgustikule. Seda siiski

eeldusel, et iga tuulikupargi tuulikute planeerimisele rohevõrgustikku eelneb põhjalik analüüs.

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 64

5.3.11. Riigipiiriülene mõju

Tulenevalt asukohast (planeeringuala asub riigipiirist eemal) ja tegevuse iseloomust ei ole ka-

vandatava tegevusega riigipiiriülest keskkonnamõju ette näha, seega KSH aruandes antud tee-

mat täiendavalt ei käsitleta.

5.3.12. Muud mõjud

Riigikaitselistele objektidele (eeskätt radaritele) mõju hindamisel lähtutakse Kaitseministee-

riumi vastavast hinnangust.

Vabariigi Valitsuse 2019. ja 2021. aasta otsused investeerida täiendavasse lisaradarisse Kirde-

Eestis ning passiivradaritesse on Eestis huvi tuuleenergeetika arendamise vastu märgatavalt

kasvatanud. Otsuse tulemusena vabaneb Mandri-Eestis 2025. aastal kõrguspiirangutest ligi-

kaudu 27 000 ruutkilomeetri (60%) suurune maa-ala (https://kliimaministeerium.ee/energee-

tika-maavarad/taastuvenergia/tuuleenergia).

Tuulegeneraatoreid seostatakse mobiili-, raadioside- ja televisioonisignaali häiringutega. KSH

aruandes antakse kirjandusallikatel põhinev ülevaade antud mõjude esinemise võimalikkuse

osas. DP koostamisel tehakse koostööd sidevõrkude haldajatega.

KSH aruandes käsitletakse avariiolukordade esinemise võimalikkust ja tagajärgi ning kirjelda-

takse meetmeid, millega on võimalik negatiivset keskkonnamõju leevendada/vältida. Mõju

hinnatakse eksperthinnangu vormis lähtudes erialakirjandusest.

5.4. Natura eelhindamine

5.4.1. Üldteave

Natura 2000 on üle-euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste

või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade kaitse. Natura 2000 loodus-

ja linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ (loodus-

direktiiv) ja 79/409/EMÜ (linnudirektiiv).

Natura hindamise esimeseks etapiks on Natura eelhindamine, mille eesmärgiks on kavandatava

tegevuse tõenäoliste mõjude prognoosimine, mille tulemusena saab otsustada, kas ja millises

mahus on vajalik liikuda asjakohase ehk täishindamise etappi. Asjakohases hindamises viiakse

läbi Natura alale avalduva tõenäoliselt ebasoodsa mõju detailne hindamine ning vajadusel ka-

vandatakse leevendavad meetmed.

Natura hindamisel on kriteeriumiks ala kaitse-eesmärgid, st tõenäoliselt avalduvat ebasoodsat

mõju hinnatakse ala kaitse-eesmärkidest lähtuvalt. Kavandatava tegevuse mõjud loetakse olu-

liseks, kui tegevuse elluviimise tulemusena kaitse-eesmärkides nimetatud elupaigatüüpide või

liikide seisund halveneb või tegevuse elluviimise tulemusena ei ole võimalik kaitse-eesmärke

saavutada.

Natura 2000 ala eelhindamine viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi artiklile 6. Natura 2000

aladele ja nende kaitseväärtustele avalduvate mõjude hindamisel on toetutud mh järgnevatele

juhendmaterjalidele:

• Euroopa Komisjon, 2021. Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hinda-

mine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja

4 sätete kohta;

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 65

• Kutsar et al, 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli

6 lõike 3 rakendamisel Eestis;

• Peterson et al, 2020. Juhised loodusdirektiivi artikli 6 lõike 4 rakendamiseks Eestis.

Natura eelhindamise läbiviijateks on Alar Noorvee (OÜ Alkranel keskkonnaekspert,

KMH0098) ja Tanel Esperk (OÜ Alkranel keskkonnaekspert, KMH0157).

5.4.2. Detailplaneeringu seos Natura-alade kaitsekorraldusega

DP-ga kavandatav ei ole seotud Natura-alade kaitse korraldamisega.

5.4.3. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta

DP eesmärgiks on Lääne-Virumaal Vinni valla ÜP-ga (kehtestatud Vinni Vallavolikogu

14.08.2025 otsusega nr 35 ) määratud Vinni vallas asuval elektrituulikute arendusalal (edaspidi

tuuleala) nr 11 kavandatava tuuleenergiapargi (edaspidi tuulepark) rajamine. Täpsem teave

peatükis 1 ja ptk 4.

5.4.4. Planeeringualale jäävad Natura 2000 alad

Kavandatav tegevus (TU11 tuuleala piirides) ei asu Natura 2000 võrgustiku alal. Lähimad Na-

tura 2000 võrgustikku kuuluv ala jääb kavandatava tegevuse alast u 50 m kaugusele – Haava-

kannu loodusala (RAH0000580, pindala kokku 1226,68 ha) ja Suurekivi loodusala

(RAH0000368, pindala kokku 270,27 ha). Lisaks paikneb ca 6 km kaugusel Porkuni loodusala

(RAH0000374, pindala kokku 317,23 ha). Lähimad Natura 2000 linnualad on Sirtsi linnuala

(RAH0000077), mis jääb ca 16 km kaugusele ja Tudusoo linnuala (RAH0000119), mis jääb ca

17 km kaugusele.

5.4.5. Tõenäoliselt ebasoodsate mõjude prognoosimine Natura alade kaitse-eesmär-

kidele

Järgnevalt hinnatakse DP kavandatava tegevusega kaasneda võivat mõju planeeringualale või

lähialale jäävate ja potentsiaalselt mõjutatud Natura 2000 alade lõikes (Tabel 5.1).

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna-mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 66

Tabel 5.1. DP alale või lähedusse jäävate ja potentsiaalselt mõjutatud Natura 2000 loodus- ja linnualadel kaitstavad elupaigatüübid ja liigid ning nendele

avalduva mõju prognoos ja eelhindamise tulemus

Kaitse-eesmärgis nimetatud elupaigatüübi

nimetus (kood) või liigi nimetus Võimaliku mõju prognoos

Natura eelhindamise

tulemus

Haavakannu loodusala

Loodusdirektiivi I lisa elupaigatüübid, mida

kaitstakse: kuivad niidud lubjarikkal mullal

(*olulised orhideede kasvualad – 6210), lii-

girikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270),

puisniidud (*6530), vanad loodusmetsad

(*9010), vanad laialehised metsad (*9020)

ja rohunditerikkad kuusikud (9050).

Loodusdirektiivi II lisa liik, mille isendite elu-

paika kaitstakse: kaunis kuldking (Cypripe-

dium calceolus).

Tuulepargiala asub u 50 m kaugusel loodusalast.

Keskkonnaameti poolt koostatud dokumendis „Maismaa tuuleparkide

mõjust elustikule ja Keskkonnaameti soovitused nende planeerimise

kohta kohaliku omavalitsuse üldplaneeringutes“ (2021) tuuakse välja,

et Natura alade, mille kaitse-eesmärgiks ei ole linnuliikide, käsitiiva-

liste ega lendoravate kaitse, puhul on üldjuhul mõjuala ulatuseks hin-

natud 100 m loodusalast. Eriti tundlike märgalade puhul võib võima-

liku mõjuala ulatuseks hinnata kuni 250 m. Sellesse alasse jäävad va-

nad laialehised metsad (*9020) ja rohunditerikkad kuusikud (9050).

Arvestades ala kaitse-eesmärke ja kaugust, siis on vaja edaspidi mõju

täpsemalt hinnata.

Ebasoodne mõju ei

ole välistatud, vaja

täpsemalt hinnata.

Suurekivi loodusala

Loodusdirektiivi I lisa elupaigatüübid, mida

kaitstakse: vanad loodusmetsad (*9010), va-

nad laialehised metsad (*9020) ja rohundi-

terikkad kuusikud (9050).

Loodusdirektiivi II lisa liik, mille isendite elu-

paiku kaitstakse, on kaunis kuldking (Cypri-

pedium calceolus).

Tuulepargiala asub u 50 m kaugusel loodusalast. Natura alade, mille

kaitse-eesmärgiks ei ole linnuliikide, käsitiivaliste ega lendoravate

kaitse, puhul on üldjuhul mõjuala ulatuseks hinnatud 100 m loodusa-

last (vt ka eelmist punkti). Eriti tundlike märgalade puhul võib võima-

liku mõjuala ulatuseks hinnata kuni 250 m. Sellesse alasse jäävad ro-

hunditerikkad kuusikud (9050).

Arvestades ala kaitse-eesmärke ja kaugust, siis on vaja edaspidi mõju

täpsemalt hinnata.

Ebasoodne mõju ei

ole välistatud, vaja

täpsemalt hinnata.

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna-mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 67

Porkuni loodusala

Loodusdirektiivi I lisa elupaigatüübid, mida

kaitstakse: vähe- kuni kesktoitelised kalgi-

veelised järved (3140), karstijärved ja -jär-

vikud (*3180) ning aas-rebasesaba ja ürt-

punanupuga niidud (6510).

Loodusdirektiivi II lisa liigid, mille isendite

elupaiku kaitstakse, on harivesilik (Triturus

cristatus), suur-rabakiil (Leucorrhinia

pectoralis) ja tõmmuujur (Graphoderus bi-

lineatus).

Tuulepargiala asub u 6 km kaugusel loodusalast. Tuulikute vundamen-

tide rajamisega seotud mõjuala põhjavee režiimile sõltub piirkonna ki-

vimite iseloomust ja põhjaveetasemest. Alkranel OÜ poolt koostatavas

Alutaguse valla tuuleenergeetika eriplaneeringu KSH aruandes hinnati vun-

damendikaeviku mõju põhjaveele. Järeldati, et juhul kui põhjaveetase ula-

tub maapinnani, siis 6 m vundamendi süvendi puhul (ehk veetaseme

alanemine on 6 m) on Sichardti valemi alusel maksimaalne mõjuraa-

dius maksimaalse filtratsioonimooduli (100 m/ööp ehk liivad) kuni

612 m. Lubjakivide puhul (maksimaalse filtratsioonimooduliga 50

m/ööp) on maksimaalne mõjuraadius kuni 433 m. Ehk ka ekstreemsete

hüdrogeoloogiliste tingimuste korral ei ulatu ehitusaegne vundamen-

tide rajamisel tekkiv alanduslehter 6 km kaugusel asuva Porkuni loo-

dusalani. Arvestades ala kaitse-eesmärke ja kaugust tuulealast (vt ka

eelmist punkti), siis ei ole ette näha ebasoodsat mõju loodusala kaitse-

eesmärkide täitmisele ja ala terviklikkuse säilimisele.

Ebasoodne mõju on

välistatud.

Sirtsi linnuala

eesmärgiks on kaitsta kaljukotkas (Aquila

chrysaetos), väikekoovitaja (Numenius

phaeopus), rüüt (Pluvialis apricaria), teder

(Tetrao tetrix) ja mudatilder (Tringa gla-

reola)

Tuulepargiala asub u 19 km kaugusel linnualast.

Keskkonnaameti poolt koostatud dokumendis „Maismaa tuulepar-

kide1 mõjust elustikule ja Keskkonnaameti soovitused nende planee-

rimise kohta kohaliku omavalitsuse üldplaneeringutes“ (2021) tuuakse

välja, et Natura alade, mille kaitse-eesmärgiks on linnuliikide kaitse,

puhul on üldjuhul mõjuala ulatuseks hinnatud 600 m linnualast, juhul

kui ükski teine kriteerium (st konkreetse liigi või liigirühmaga seotud

kriteerium) ei ole rangem.

Sirtsi linnuala kaitse-eesmärkides on kõige rangema puhveralaga liik

kaljukotkas (Aquila chrysaetos) (I kaitsekategooria). Kaljukotka tsoon

Ebasoodne mõju on

välistatud.

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna-mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 68

3 on kuni 14 km raadius ümber pesapunkti, millest lahutatud tsoon 1

„Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs“ kohaselt. Tsoon 1 on

EELIS pesapunktid 2 km raadius liidetuna EELISe elupaigapolügoo-

niga.

Lähimad EELIS (23.04.2026) registreeritud kaljukotka leiualad, sh

Sirtsi linnualal, asuvad Vinni tuulealast enam kui 20 km kaugusel. See-

tõttu, arvestades ala kaitse-eesmärke ja kaugust tuulealast, ei ole ette

näha ebasoodsat mõju loodusala kaitse-eesmärkide täitmisele ja ala

terviklikkuse säilimisele.

Tudusoo linnuala

Loodusdirektiivi II lisa liigid, mille isendite

elupaiku kaitstakse, on karvasjalg-kakk

(Aegolius funereus), kaljukotkas (Aquila

chrysae-tos), väike-konnakotkas (Aquila

pomarina), must-toonekurg (Cico-nia

nigra), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva),

kalakotkas (Pandion haliaetus) ja metsis

(Tetrao urogallus).

Tuulepargiala asub u 17 km kaugusel linnualast.

Keskkonnaameti poolt koostatud dokumendis „Maismaa tuulepar-

kide1 mõjust elustikule ja Keskkonnaameti soovitused nende planee-

rimise kohta kohaliku omavalitsuse üldplaneeringutes“ (2021) tuuakse

välja, et Natura alade, mille kaitse-eesmärgiks on linnuliikide kaitse,

puhul on üldjuhul mõjuala ulatuseks hinnatud 600 m linnualast, juhul

kui ükski teine kriteerium (st konkreetse liigi või liigirühmaga seotud

kriteerium) ei ole rangem.

Tudusoo linnuala kaitse-eesmärkides on kõige rangema puhveralaga

liik must-toonekurg (I kaitsekategooria). Must-toonekure kaitse tege-

vuskavas (2018) märgitakse: „Arvestades GPS-saatjatega märgistatud

must-toonekurgede elupaiga kasutuse ulatust, ei tohiks tuulegeneraa-

torid asuda lähemal kui 10 km must-toonekure pesapaigast ja kui on

teada ka toitumispaigad, siis mitte nende läheduses ega toitumisalade

ja pesapaiga vahel. Kui tuuleparke kavandatakse metsamassiivi lähe-

dale (kuni 20 km pesapaigast), kus on teada musttoonekure elupaik, on

vaja enne tuuleparkide ehitamist selgitada välja must-toonekure elu-

Ebasoodne mõju on

välistatud.

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna-mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 69

paigakasutus nendel aladel ja mitte kavandada tuuleparke must-toone-

kure toitumis-, puhke- ega pesitsusaladele ning nende vahele.“

EELIS (23.04.2026) registreeritud must-toonekure leiualad on tuulea-

last enam kui 20 km kaugusel. Kotkaklubi poolt 2022. a koostatud

aruandes „Satelliit- ja GSM-põhiste saatjatega varustatud kotkaste ja

must-toonekurgede info soetamine ja pesitsusaegse info analüüs ja

must-toonekurgede tugitoitmine“ ei tuvastatud Vinni valla tuulealal nr

11 ega vahetus läheduses must-toonekure toitumisalasid. Vinni valla

tuulealal nr 11 tuuleala ei paikne ka toitumisalade ja pesapaikade va-

hel.

Lähimad EELIS (23.04.2026) registreeritud kaljukotka leiualad, sh

Tudusoo linnualas, asuvad Vinni tuulealast enam kui 18 km kaugusel.

Seetõttu, arvestades ala kaitse-eesmärke ja kaugust tuulealast, ei ole

ette näha ebasoodsat mõju loodusala kaitse-eesmärkide täitmisele ja

ala terviklikkuse säilimisele.

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 70

5.4.6. Natura eelhindamise tulemused ja järeldused

Natura eelhindamise tulemusena jõuti järeldusele, et planeeringu mõjualasse jäävate Natura

2000 loodusaladest Haavakannu loodusalale ja Suurekivi loodusalale ei ole mõju võimalik eel-

hindamise tasemel välistada ning vajalik on läbi viia Natura asjakohane hindamine Haava-

kannu loodusalale ja Suurekivi loodusalale.

Natura 2000 võrgustiku Porkuni loodusala ja linnualade (Sirtsi linnuala ja Tudusoo linnuala)

kaitse-eesmärkide täitmisele ja alade terviklikkuse säilimisele ebasoodsat mõju ette näha ei ole.

KSH aruande koostamise käigus ei ole vaja viia läbi asjakohast hindamist Porkuni loodusala

ning Sirtsi linnuala ja Tudusoo linnuala osas.

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 71

5.5. KSH sisu

KSH eesmärgiks on selgitada, kirjeldada ja hinnata planeeringuga kavandatava tegevuse (sh

võimalike alternatiivide) rakendumisega kaasneda võivat olulist keskkonnamõju ning välja

pakkuda negatiivse (ebasoodsa) keskkonnamõju leevendamise ja/või vältimise või positiivse

(soodsa) mõju suurendamise meetmeid.

Lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust, sisust, KSH algatamisotsustest ning eelnevates

peatükkides esitatud teabest käsitletakse KSH aruande koostamise käigus vähemalt järgmisi

valdkondi:

• mõju põhja- ja pinnaveele;

• mõju maastikule, sh visuaalne mõju;

• mõju elustikule ja bioloogilisele mitmekesisusele ja ökosüsteemidele, sh:

− kaitstavad loodusobjektid (sh linnustik ja nahkhiired - lisaks elupaikadele ja pe-

sitsuskohtadele ka rändeteedele ning toitumisaladele avaldatav mõjud);

− varjutus;

− müra;

− rohevõrgustiku toimimine ja sidusus;

− mõju VEPidele ja muudele väärtuslikele metsa-, soo- ja niiduelupaikadele;

• mõju inimese heaolule, tervisele ja varale ning sotsiaalmajanduslikule keskkonnale, sh:

− varjutuse mõju;

− müra (sh infraheli mõju) ja vibratsiooni mõju;

− visuaalne mõju;

− mõju teedele ja liiklusohutusele;

− jäätmeteke;

− mõju ettevõtluskeskkonnale ja varale, sh mõju väärtuslikule põllumajandus-

maale, põllumajandusele ja metsamajandusele;

− mõju elanike sotsiaalsetele vajadustele, sh analüüsitakse ka võimalikke kom-

pensatsioonimeetmeid ehk kohaliku kasu võimalusi kohalikule kogukonnale;

• mõju kliimamuutustele, sh lokaalsele kliimale ja kliimamuutustega arvestamine;

• muud mõjud (mõju riigikaitsele, raadiosidele ja avariiolukordade mõju);

• kumulatiivne mõju.

KSH koostamise käigus ei hinnata täiendavalt mõjusid järgnevatele keskkonnavaldkondadele,

mille osas on selge, et oluline mõju puudub:

• soojus;

• kiirgus;

• lõhn;

• pärandkultuuriobjektid ja kultuuriväärtused;

• piiriülene mõju.

Vähemalt nimetatud valdkondi käsitletakse KSH protsessi ajal sellises ulatuses ja detailsuse

astmes, mis võimaldab anda hinnangu olulise (sh ebasoodsa) keskkonnamõju kohta ning seada

vajalikke leevendus- ja seiremeetmeid.

KSH aruande eelnõu sisu osas lähtutakse mh KeHJS § 40 lg 2, 3 ja 4 toodud nõuetest. KSH

aruanne (sh eelnõu) koosneb vähemalt järgnevatest põhiosadest:

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 72

1. üldosa (asukoht, eesmärk, õiguslikud alused, kasutatud infoallikad ja olemasoleva in-

formatsiooni piisavus);

2. olemasoleva olukorra ülevaade ja mõjutatava keskkonna kirjeldus (teave DP mõjuala

ja paikkonna looduskeskkonna ning sotsiaalmajandusliku keskkonna, sh strateegiliste

dokumentide ja õigusaktide kohta);

3. DP ja selle alternatiivi(de) kirjeldus;

4. keskkonnamõju analüüs (sh kumulatiivne) ja vajalikud leevendavad meetmed;

5. alternatiivide võrdlus;

6. seiremeetmed;

7. ülevaade avalikkuse kaasamisest ning protsessi raames esinenud raskustest;

8. hindamistulemuste kokkuvõte, kasutatud kirjandus ja lisad.

KSH käigus antavad hinnangud jagunevad üldjuhul lühi- ja pikaajalisteks ning KSH aruande

eelnõus antakse vajadusel ülevaade, mis mõjud ja mis mahus võivad avalduda vaid ehitusajal,

kasutusajal või mõlemal ajajärgul ja ka lammutamise käigus. Kui töö käigus esineb raskusi,

siis nimetatakse need ära KSH aruande eelnõus, et edasiste võimalike tegevusetappide menet-

lejatele oleks tagatud igakülgne teave vastuvõetavate otsuste võimalikest tagajärgedest. KSH

protsessi käigus võib võimaliku uue ja olulise informatsiooni ilmnemisel käsitletavate teemade

ring laieneda. KSH aruande eelnõu põhiosade struktuuris tehakse vajadusel muudatusi, et ta-

gada aruande loogiline ülesehitus.

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 73

6. KSH hindamismetoodika kirjeldus ning uuringute vajadus

KSH käigus hinnatakse DP ja selle reaalsete alternatiivi(de) rakendumisega kaasnevaid võima-

likke keskkonnamõjusid. Mõjude olulisust hinnatakse tabelis 6.1 toodud intervallskaala alusel,

seejuures hinnatakse eelnevalt mõjusid ka kvalitatiivselt (kirjeldavalt).

Tabel 6.1. Mõjude olulisuse hindamise skaala (negatiivne mõju defineeritud ka kui ebasoodne mõju).

0 Mõju puudub () Soovitatud meetmetega vähendatav või ära hoitav negatiivne

mõju; potentsiaalne positiivne mõju

-1 Vähene negatiivne mõju +1 Vähene positiivne mõju

-2 Nõrk negatiivne mõju +2 Nõrk positiivne mõju

-3 Mõõdukas negatiivne

mõju

+3 Mõõdukas positiivne mõju

-4 Oluline negatiivne mõju +4 Oluline positiivne mõju

Erinevate keskkonnamõju kriteeriumite ja nende osakaalu määramiseks arvestatakse ekspert-

grupi liikmete hinnanguid, kasutades otsustamisel Delphi-meetodit. Kaalkriteeriumite hinde-

pallide saamiseks korrutatakse kriteeriumite alusel antud hindepallid kriteeriumi kaaluga. Al-

ternatiivide lõplik järjestus saadakse kõigi kaalkriteeriumite hindepallide summeerimisega al-

ternatiivide lõikes järgnevalt (kehtib nii lühi- kui ka pikaajaliste mõjude osas ning ka leeven-

dusmeetmete välja toomisel):

1. KSH ekspertrühm, võttes mh arvesse ka protsessi kaasatavate (sh avalikustamised) eri-

nevate ja asjakohaste asutuste ning isikute seisukohti, viib läbi kavandatava tegevuse ja

selle reaalsete alternatiividega kaasneda võivate tagajärgede analüüsi;

2. KSH ekspertrühm leiab kriteeriumite kaalud. Esmalt hindab iga KSH ekspertrühma

liige iga teema kui sellise olulisust (skaala 1–4; mitu teemat võivad saada tähistatud nt

„4“), summeerides mh kogu tulemuse, kust leitakse ka iga teema protsentuaalne osa-

kaal. Kõigi (KSH ekspertrühm) isikute poolt saadud osakaalude keskmistest tulemitest

leitakse iga teema kaal (kogusumma „1,00“);

3. KSH aruande eelnõu koostamisel korrutatakse iga teema mõjude olulisuse hinne

(käesoleva töö tabel 7.1) käesoleva loetelu punktis 2 leitud kaaluga. Iga teema kaalutud

hindepall summeeritakse ehk leitakse kõigi teemade summaarne kaalkriteeriumi hinde-

pall. Eelnevalt kirjeldatud tegevusi korratakse niipalju kordi kui on hinnatavaid alter-

natiive. Tulem võimaldab ka järjestada alternatiive, võttes arvesse koondatud kaalkri-

teeriumide hindepalle (hinnatud alternatiivide lõikes).

KSH aruande eelnõu koostamisel kasutatakse vähemalt Maa- ja Ruumiameti kaardirakendusi,

Eesti Geoloogiateenistuse kaarte, Keskkonnaportaali, EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem –

Keskkonnaagentuur) andmeid, erialakirjandust, asjakohaseid strateegilisi planeerimisdoku-

mente, õigusakte jm saadaval olevat temaatilist informatsiooni. Samuti konsulteeritakse erine-

vate ja asjakohaste asutuste ja isikutega ning teostatakse välivaatlusi, kasutades selleks sobi-

vaid metoodikaid. Seega kasutatakse varasemalt kogutud uuringuandmeid, analoogiaid, erine-

vaid seisukohti, geoinfosüsteemide (GIS) rakendusi jm asjakohast teavet, mis võimaldab ta-

gada järelduste adekvaatsuse (sh mõju ja olulise mõju eristamise). KSH raames antavad hin-

nangud jagunevad üldjuhul lühi- ja pikaajalisteks ehk nt ehitus- ja kasutusaegseteks. Võib eel-

dada, et lühiajaline mõju on enamjaolt ja maksimaalselt kuni kahe aastase kestvusega, kuna

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 74

umbes nii kaua võivad aega võtta erinevad ning peamised ettevalmistus-, ehitus- ja korrastus-

tööd.

KSH läbiviimise tarbeks viiakse läbi järgmised uuringud või koostatakse järgmised analüüsid:

• Eksperthinnang seoses tedre elupaikadega alal nr 11 ja seoses arendustegevuse mõjuga

tedrele ja kas seda mõju saab sel alal leevendada (koostaja OÜ Loodusekspert, ekspert

zooloogia PhD Ants Tull);

• kaitsealustetaime-, seene- ja samblikuliikide inventuur RePowerEU projekt „Tuu-

leenergeetika arendamiseks täiendavate alade kaardistamine“ raames määratud väärtus-

likes metsa- ja niiduelupaikades alal nr 11 (OÜ Inseneribüroo Steiger);

• mürauuring (sh müraleviku modelleerimine) (koostaja OÜ Lemma);

• varjutuse modelleerimine ja hinnangu andmine varjutusele (koostaja OÜ Lemma);

• tuuliku nähtavusanalüüs ja visualiseeringud eri vaatepunktidest ning visuaalse mõju

analüüs (koostaja OÜ Lemma);

• hindamine rohevõrgustiku toimimisele ja sidususele (esitatakse eksperthinnanguna

KSH aruande koosseisus);

• kinnisvara väärtusele avalduva võimaliku mõju eksperthinnang.

Ala nr 11 osas arvestatakse mh Keskkonnaagentuuri poolt RePowerEU projekt „Tuuleenergee-

tika arendamiseks täiendavate alade kaardistamine“ raames tellitud elupaikade ja elustiku

uuringute tulemustega:

• riigihanke (viitenumber 265181) „Linnustiku uuring tuuleenergeetika eelisaren-

dusalade leidmiseks (Keskkonnaagentuur)“ osa 13 (Väike-Maarja - Vinni uuringuala)

(töövõtuleping nr 4-5/23/22) lõpparuanne. Eesti Ornitoloogiaühing, 2024;

• lendorava uuring tuuleenergeetika eelisarendusalade leidmiseks Keskkonnaagentuurile. Riigihanke

nr 260381 järgse töövõtulepingu nr 4-5/23/8 lõpparuanne. OÜ Rewild, 2023;

• lõpparuanne Loodusdirektiivi metsaelupaikade inventuur tuuleenergeetika eelisaren-

dusalade leidmiseks. Riigihange nr 264972, osa 19 – Väike-Maarja - Vinni uurimisala.

OÜ Metsamutt, 2024;

• nahkhiirte uuring tuuleenergeetika eelisarendusalade leidmiseks Keskkonnaagentuu-

rile. Riigihanke nr 260321 järgse töövõtulepingu nr 4-5/23/4 lõpparuanne. Elustik OÜ,

2024;

• taimestiku uuring tuuleenergeetika eelisarendusalade leidmiseks Keskkonnaagentuurile

(loodusdirektiivi niiduelupaigad). Riigihanke nr 260418 järgse töövõtulepingu nr 4-

5/23/5 lõpparuanne. Pärandkoosluste Kaitse Ühing (2023);

• sooelupaikade ja -taimeliikide uuring tuuleenergeetika võimalikel arendusaladel. Riigi-

hanke "Taimestiku uuring tuuleenergeetika eelisarendusalade leidmiseks Keskkon-

naagentuurile" osa 3. Riigihanke nr 260418 järgse töövõtulepingu nr 4-5/23/3 lõpp-

aruanne. Eestimaa Looduse Fond (2023).

Looduslike alade osas (metsaalad ja rohumaad, sh looduslikud lagedad alad) tuuakse andme-

baaside alusel välja seal esinevate kaitsealuste taimeliikide paiknemine, väärtuslike elupaikade

(loodusdirektiivi elupaikade, sh väärtuslike poollooduslike koosluste, väärtuslike metsaelupai-

kade ja sooelupaikade) paiknemine. Aluseks võetakse ETAKi, EELISe, eElurikkuse andme-

baasid, KESE seireandmed, Maa- ja Ruumiameti, Keskkonnaportaali, Metsaregistri andmed ja

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 75

Keskkonnaagentuuri ELME kaardikihid „Elupaigad ja geneetilised ressursid“ alamkihid „Öko-

süsteemidele iseloomulike suunisliikide elupaigad“. Kaardianalüüsi põhjal tuuakse välja oluli-

semad alad, kus võib olla suurem potentsiaal kaitsealuste taimeliikide või väärtuslike elupai-

kade esinemiseks ning kuhu oleks soovitav taristu rajamist alade looduskaitselise potentsiaali

tõttu vältida.

Samuti analüüsitakse mõjusid rohevõrgustiku toimimisele ja sidususele. Selleks koondatakse

varasemad uuringud ja analüüsid. Selgitatakse välja planeeringualal eksisteerivad loodus- ja

poollooduslikud maastikud. Antakse juhised rohevõrgustiku toimimise tagamiseks ning soovi-

tusi planeeringulahenduse koostamiseks arvestades rohevõrgustiku paiknemist.

Saadud hinnangute ja uuringute tulemuste põhjal hinnatakse mõju olulisust ning leevendus-

meetmete seadmise vajalikkust.

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 76

7. Strateegilisest planeerimisdokumendist huvitatud osapooled

Isikud ja asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel DP võib eeldatavalt mõju-

tada või kellel võib olla põhjendatud huvi antud strateegilise dokumendi vastu, on esitatud ta-

belis 7.1.

Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja (kohalik omavalitsus ehk KOV –

Vinni vald) korraldab teavitamistoiminguid tabelis 7.1 nimetatud isikute ja asutuste suhtes ning

teavitab nt DP ja selle KSH aruande eelnõu avalikust väljapanekust ja avaliku arutelu toimu-

misest vastavalt PlanS sätestatud korrale (sh kuulutused ajalehtedes vastavate tööetappide lõi-

kes). Kui teavitatavad isikud on kohalikule omavalitsusele esitanud teabe saamise viiside kohta

andmeid, siis võib teavitaja neid kasutada. Kui isikud või asutused teadete edastamise viisi ei

teata, edastab planeeringu koostamise korraldaja planeerimisseaduses nimetatud teated posti

teel või elektrooniliselt. Kui teated edastatakse posti teel, võib need kätte toimetada lihtkirjaga,

tähtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga.

Tabel 7.1. Strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatavast huvitatud isikud ja asutused ja

muud organisatsioonid.

Seos DP-ga Asutus/isik

Koostöötegijad

Planeeringualal asub maavarade registris olev maardla või selle

osa

Eesti Geoloogiateenistus

Planeeringuga kavandatakse tuuleparki ja planeeringu elluvii-

mine võib kaasa tuua riigikaitseliste ehitiste planeeritud töövõime

vähenemise. Koostöö tegija

Kaitseministeerium

Kaitsealuste loodusobjektide valitseja. Koostöö tegija Keskkonnaamet

Alal paiknevad maaparandussüsteemid Maa- ja Ruumiamet

Planeering kavandab enam kui 28 m kõrgust tuulegeneraatorit.

Koostöö tegija

Politsei- ja Piirivalveamet

Planeering käsitleb tuleohutusnõudeid. Koostöö tegija Päästeamet

Planeeringuga kavandatakse üle 28 m kõrgust ehitist. Koostöö te-

gija

Riigi Kaitseinvesteeringute Kes-

kus

Planeeringuga käsitletakse tervisekaitsenõuete rakendamist, seal-

hulgas müra ja vibratsiooni küsimusi. Koostöö tegija

Terviseamet

Planeeringuga kavandatakse üle 45 m kõrgust ehitist. Koostöö te-

gija

Transpordiamet

Kaasatavad isikud

Valitsusvälised organisatsioonid ja keskkonnaühendused Eesti Keskkonnaühenduste

Koda

Elektripaigaldiste valdajad Elering AS, Elektrilevi OÜ

Kavandatud tegevuse asukoha kinnisasjaga piirnevate kinnisas-

jade omanikud ja isikud, kelle valduses olevat kinnisasja kavan-

datud tegevus mõjutab määral, mis ületab oluliselt tavapärast

mõju

Kinnisasjade omanikud kolme

km raadiuses kavandatavatest

elektrituulikutest, vt Tabel 7.2.

Seni kuni elektrituulikute asu-

koht ei ole teada, üldplaneerin-

gus esitatud Raeküla tuuleala

olulise ruumilise mõjuga objekti

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 77

Seos DP-ga Asutus/isik

Koostöötegijad

maa-ala piires ja selle välispiirist

kolme kilomeetri ulatuses

Infoväljas hoidmiseks kaasatakse Kliimaministeerium Kliimaministeerium

Detailplaneeringu heakskiidu andja, infoväljas hoidmiseks Maa- ja Ruumiamet

Alal puuduvad muinsuskaitsealused objektid, infoväljas hoidmi-

seks amet kaasatakse

Muinsuskaitseamet

Lähimad naaberomavalitsused Tapa vald, Väike-Maarja vald

Piirkonnas teadaolevad mobiilside ja sideteenuste pakkujad ning

TTJA kui raadiolinkide kohta infot omav isik

Eesti Lairiba Arenduse SA, Ele-

ring AS, Enefit AS, Telia Eesti

AS, Elisa Eesti AS, Tele2 Eesti

AS, AS STV, AS Levira. Tarbi-

jakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Amet

Laiem avalikkus, asjast huvitatud/mõjutatud isikud, nt piirkonna

elanikud ja ettevõtted

Piirkonna keskkonnaseisundist

huvitatud isikud, KeHJS § 16 lg

3 (muud menetlusosalised)

Soovi avaldanud isikud MTÜ Eesti Metsa Abiks, MTÜ

Looduse ja Inimeste Eest

ja soovi avaldanud eraisikud

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 78

Tabel 7.2. Katastriüksuste, mille omanikud

kaasatakse, tabel.

Tunnus Lähiaadress

78701:002:0039 Metsatalu

78701:002:0056 Sarapikumetsa

78701:002:0072 Valguta

78701:002:0201 Lillo

78701:002:0202 Lillopõllu

78701:002:0290 Lilleoru

78701:002:0770 Krooni

78701:002:0630 Männiaugu

78701:002:0710 Pärtli

78701:002:0742 Kaevumäe

78701:002:0900 Koidula

78701:002:0920 Keskvälja

78701:002:1110 Spiigli

78701:002:1130 17132 Kullenga-Veadla tee

79201:001:0995 Sarapiku

90001:003:2000 Pärna tn 7

90001:003:2010 Rebase

90001:003:2020 Inno

90101:001:0526 Pärna tn 13a

90001:001:0206 Metsvitsa

90001:001:0240 Kõrtsi

90001:001:0277 Triigi metskond 172

90001:001:0300 Kajuti

90001:001:0529 Pärna tänav L1

90001:001:0531 Pärna tänav L2

90001:001:0532 Pärna tänav L3

90001:001:0533 Pärna tänav L4

90001:001:0534 Pärna tänav L5

90001:001:0535 Pärna tänav L6

90001:001:0548 Kuuse tänav

90001:001:0557 Männi tänav

90001:001:0561 Lohvardi tee

90001:001:0644 Dolokivi

90001:001:0645 Leo tee L1

90001:001:0646 Leo tee L2

90001:001:0647 Leo tee L3

90001:001:0679 Nurmetu ringtee L1

90001:001:0685 Nurmetu ringtee L6

90001:001:0705 Koeravere tee

90001:001:0752 Veadla tee L1

90001:001:0753 Veadla tee L2

90001:001:0756 Sepametsa

90001:001:0783 Raketibaasi tee L1

90001:001:0784 Raketibaasi tee L2

90001:001:0794 Neeno tee L1

90001:001:0795 Neeno tee L2

90001:001:0803 Meriküla tee

90001:001:0841 Müta tee L2

90001:001:0845 Suurekivi

90001:001:0856 Töökoja tee

90001:001:0867 Välja

90001:001:0870 Igatla

90001:001:0918 Suurepõllu

90001:001:0991 Ristometsa

90001:001:0992 Leopõllu

90001:001:0996 Lagearu

90001:001:0997 Kiire

90001:001:1117 Palmi

90001:001:1118 Jaaniõue

90001:003:0001 Raini

90001:003:0003 Paekünka

90001:003:0004 Hõbeda

90001:003:0007 Meelise

90001:003:0008 Kulla

90001:003:0010 Pärna tn 23

90001:003:0011 Heino

90001:003:0012 Metsavahi

90001:003:0013 Kuldari

90001:003:0015 Mae

90001:003:0017 Tera

90001:003:0019 Triigi metskond 76

90001:003:0020 Triigi metskond 71

90001:003:0023 Triigi metskond 74

90001:003:0024 Triigi metskond 226

90001:003:0025 Triigi metskond 72

90001:003:0026 Mae

90001:003:0028 Triigi metskond 73

90001:003:0029 Künka

90001:003:0031 Männikumäe

90001:003:0032 Metsatuka

90001:003:0033 Avo

90001:003:0035 Tootsi

90001:003:0036 Kadaka

90001:003:0037 Lossi

90001:003:0038 Kindluse

90001:003:0041 Tiidu

90001:003:0042 Põllu

90001:003:0043 Paduri

90001:003:0044 Tiigi

90001:003:0045 Tuljaku

90001:003:0049 Kuuse tn 3

90001:003:0051 Metsatalu

90001:003:0052 Metsatalu

90001:003:0054 Herilase

90001:003:0057 Männi tn 2

90001:003:0058 Kuuse tn 1

90001:003:0060 Valguta

90001:003:0061 Kiisa

90001:003:0062 Kiisa

90001:003:0064 Kuuse tn 5

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 79

90001:003:0067 Männi tn 4

90001:003:0068 Erametsa

90001:003:0070 Kasemetsa

90001:003:0071 Pärna tn 14

90001:003:0072 Pärna tn 16

90001:003:0073 Arulaane

90001:003:0075 Koolipõllu

90001:003:0079 Piiri

90001:003:0084 Teesaare

90001:003:0088 Linnu

90001:003:0089 Linnu

90001:003:0090 Linnu

90001:003:0091 Pärna tn 1

90001:003:0092 Vitsuti

90001:003:0093 Kivimäe

90001:003:0094 Eha

90001:003:0095 Eha

90001:003:0096 Eha

90001:003:0097 Eha

90001:003:0098 Tuulemaa

90001:003:0100 Lohvardi tee 10

90001:003:0102 Marditõnu

90001:003:0103 Susi

90001:003:0106 Mägisoo

90001:003:0107 Raiesmiku

90001:003:0108 Kaevumäe

90001:003:0229 Vahetuse

90001:003:0111 Oru

90001:003:0112 Metsavahi

90001:003:0113 Tonna

90001:003:0114 Lauda

90001:003:0115 Pärna tn 4

90001:003:0116 Tuulekivi

90001:003:0117 Kargu

90001:003:0118 Kargupõllu

90001:003:0119 Farmi

90001:003:0120 Rätsepa

90001:003:0121 Farmi

90001:003:0122 Lillemäe

90001:003:0123 Istanduse

90001:003:0124 Lohvardikaevu

90001:003:0125 Lohvardi tee 12

90001:003:0126 Lohvardi tee 3

90001:003:0127 Lohvardi tee 6

90001:003:0128 Lohvardi tee 4

90001:003:0129 Lohvardi tee 1

90001:003:0130 Lohvardi tee 8

90001:003:0133 Kopli

90001:003:0135 Jaaniku

90001:003:0136 Kiltri

90001:003:0137 Kiltri

90001:003:0138 Kiltri

90001:003:0139 Kiltri

90001:003:0140 Söödi

90001:003:0141 Lohvardi tee 2

90001:003:0142 Karjaaru

90001:003:0143 Aruveski

90001:003:0144 Tammelehe

90001:003:0147 Pärna tn 22

90001:003:0148 Pärna tn 25

90001:003:0149 Veski

90001:003:0152 Nisu

90001:003:0154 Lutsu

90001:003:0230 Abrami

90001:003:0155 Lillepõllu

90001:003:0157 Kartulihoidla

90001:003:0158 Pärna tn 18

90001:003:0159 Pumpla

90001:003:0161 Tölbi

90001:003:0162 Raketibaasi

90001:003:0163 Puisniidu

90001:003:0166 Niidu

90001:003:0168 Metsataga

90001:003:0169 Eliise

90001:003:0170 Pärna tn 9

90001:003:0172 Paju

90001:003:0173 Paali

90001:003:0174 Paalimetsa

90001:003:0175 Põlendiku

90001:003:0176 Pritso

90001:003:0177 Pritsosepa

90001:003:0178 Sarapiku

90001:003:0179 Heina

90001:003:0180 Kooli

90001:003:0181 Koidu

90001:003:0185 Tamme

90001:003:0186 Joosepi

90001:003:0187 Joosepivälja

90001:003:0188 Kitseherne

90001:003:0189 Kuuse tn 4

90001:003:0190 Abrami

90001:003:0191 Mulgu

90001:003:0192 Augu

90001:003:0193 Puusauna-Kaevu

90001:003:0194 Suitsusauna-Kaevu

90001:003:0195 Saunamehe

90001:003:0196 Vainu

90001:003:0197 Niidu

90001:003:0198 Lõokese

90001:003:0199 Rähni

90001:003:0200 Ristu

90001:003:0201 Kuuse tn 2

90001:003:0202 Piibelehe

90001:003:0203 Nurmenuku

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 80

90001:003:0204 Pihlakamäe

90001:003:0205 Kiigemäe

90001:003:0206 Pihlaka

90001:003:0207 Koeravere tee L2

90001:003:0208 Pihlakapõllu

90001:003:0209 Sepaka

90001:003:0210 Väljaotsa

90001:003:0211 Mooni

90001:003:0212 Lõokese

90001:003:0213 Aavli

90001:003:0214 Karja

90001:003:0215 Pärna tn 21

90001:003:0216 Veskimäe

90001:003:0217 Trumani

90001:003:0218 Vahe

90001:003:0219 Vetka

90001:003:0221 Sepa

90001:003:0222 Sepa

90001:003:0223 Kulli

90001:003:0224 Regomaja

90001:003:0225 Regosalu

90001:003:0226 Regopõllu

90001:003:0227 Hindreku

90001:003:0231 Kiisakopli

90001:003:0232 Koplinurga

90001:003:0233 Lohvardipõllu

90001:003:0236 Männi tn 1

90001:003:0237 Pärna tn 11

90001:003:0238 Haavakannu hoiuala 1

90001:003:0239 Haavakannu hoiuala 6

90001:003:0240 Värava

90001:003:0242 Villu

90001:003:0243 Väravataguse

90001:003:0244 Väravametsa

90001:003:0245 Ööbikuoru

90001:003:0246 Kuuse tn 6

90001:003:0248 Metsakutsu

90001:003:0249 Hundi

90001:003:0250 Uuetoa

90001:003:0251 Uuepõllu

90001:003:0252 Uuemetsa

90001:003:0253 Ainopõllu

90001:003:0254 Mesilase

90001:003:0270 Kõrtsi

90001:003:0280 Kuusiksaare

90001:003:0291 Pärtli

90001:003:0292 Pärtli

90001:003:0300 Pikamäe

90001:003:0310 Rätsepa

90001:003:0331 Pärna tn 8

90001:003:0332 Mäe

90001:003:0333 Mäe

90001:003:0350 Sahkari-Majori

90001:003:0360 Saare

90001:003:0371 Rukkilille

90001:003:0372 Kapsa

90001:003:0390 Umboja

90001:003:0410 Raudama

90001:003:0421 Jaani

90001:003:0422 Jaani

90001:003:0423 Jaani

90001:003:0431 Kungla

90001:003:0440 Vainu

90001:003:0461 Pardi

90001:003:0462 Pardi

90001:003:0463 Pardi

90001:003:0470 Raadi

90001:003:0492 Siimu

90001:003:0501 Libeda

90001:003:0502 Libeda

90001:003:0510 Talli

90001:003:0520 Metsatoa

90001:003:0531 Hansutõnu

90001:003:0532 Hansutõnu

90001:003:0540 Oti

90001:003:0554 Kõrtsu

90001:003:0560 Pärtli

90001:003:0570 Vanakaevu

90001:003:0582 Uustalu

90001:003:0590 Tulpase

90001:003:0601 Joosepi

90001:003:0602 Joosepi

90001:003:0610 Karja-Kõrtsi

90001:003:0620 Aavakannu

90001:003:0642 Karjaveski

90001:003:0660 Aru

90001:003:0671 Tuleviku

90001:003:0672 Tuleviku

90001:003:0682 Pihlaka

90001:003:0692 Lollutammiku

90001:003:0693 Lollu

90001:003:0694 Lollumetsa

90001:003:0700 Kruusenbergi

90001:003:0712 Linnamäe

90001:003:0720 Kasearu

90001:003:0730 Treimanni

90001:003:0741 Liiva

90001:003:0742 Liiva

90001:003:0751 Madikse

90001:003:0752 Nugise

90001:003:0753 Madikse

90001:003:0754 Madikse

90001:003:0761 Veskimäe

90001:003:0762 Veskimäe

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 81

90001:003:0770 Käba

90001:003:0780 Kaevumetsa

90001:003:0802 Otsametsa

90001:003:0830 Hansura

90001:003:0860 Aunapuu

90001:003:0870 Raketimetsa

90001:003:0880 Triigi metskond 52

90001:003:0900 Triigi metskond 57

90001:003:0910 Koduvälja

90001:003:0922 Uuetoa

90001:003:0930 Rangi

90001:003:0940 Teeääre

90001:003:0960 Aasametsa

90001:003:0980 Metsa

90001:003:1012 Jaaguleo

90001:003:1013 Leojaagu

90001:003:1020 Kople

90001:003:1030 Madi

90001:003:1040 Anguse

90001:003:1050 Endla

90001:003:1110 Villa

90001:003:1120 Tõllasepa

90001:003:1140 Eiskopi

90001:003:1161 Vahihindreku

90001:003:1162 Vahihindreku

90001:003:1170 Metsa

90001:003:1180 Pärna tn 19

90001:003:1191 Pärna tn 17

90001:003:1192 Piigi

90001:003:1212 Kivivärava

90001:003:1240 Kullenga katoodkaitse- jaam

90001:003:1250 Kasearu

90001:003:1263 Metsa

90001:003:1280 Raatma

90001:003:1290 Muti

90001:003:1301 Sauli

90001:003:1302 Sauli

90001:003:1310 Kõveriku

90001:003:1320 Mäesauna

90001:003:1340 Remmelga

90001:003:1350 Pärna tn 2

90001:003:1360 Pärna tn 5

90001:003:1380 Põllu

90001:003:1391 Pardi

90001:003:1392 Piilu

90001:003:1393 Piilu

90001:003:1400 Matsi

90001:003:1410 Kaasiku

90001:003:1420 Siloaugu

90001:003:1441 Pärna tn 10

90001:003:1442 Pärna tn 15

90001:003:1460 Matsi

90001:003:1472 Talli

90001:003:1474 Talli

90001:003:1480 Uuetoa

90001:003:1490 Kiltri

90001:003:1500 Käba

90001:003:1530 Neeno

90001:003:1540 Senka

90001:003:1550 Pärna tn 20

90001:003:1570 Sambla

90001:003:1580 Luuba

90001:003:1590 Tiimi

90001:003:1600 Rauaniidu

90001:003:1611 Kärneri

90001:003:1612 Kärneri

90001:003:1620 Mari-Jüri

90001:003:1640 Kivikünka

90001:003:1652 Miku

90001:003:1660 Raua

90001:003:1680 Paplisalu

90001:003:1690 Jaani

90001:003:1711 Pärna tn 13

90001:003:1712 Pärna tn 6

90001:003:1740 Mäe

90001:003:1770 Pärna

90001:003:1790 Kuuse tn 7

90001:003:1800 Lohvardi tee 5

90001:003:1820 Tedre

90001:003:1841 Pikamäe

90001:003:1842 Kiltri

90001:003:1850 Vainomäe

90001:003:1860 Uudismaa

90001:003:1900 Haaviku

90001:003:1910 Nurga

90001:003:1930 Teeääre

90001:003:1940 Lepiku

90001:003:1950 Karjamaa

90001:003:1960 Kuusiku

90001:003:1970 Tammesalu

90001:003:1991 Künka

90001:003:1992 Künka

90001:003:2040 Salu

90001:003:2052 Kungla

90001:003:2054 Kaire

90001:003:2055 Kungla

90001:003:2056 Eesmetsa

90001:003:2070 17132 Kullenga-Veadla tee

90001:003:2080 17104 Koeravere - Viru- Jaagupi tee

90001:003:2090 17207 Vilgu - Väike- Maarja tee

90002:004:0022 Marguse

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 82

90002:004:0024 Miku

90002:004:0026 Marise

90002:004:0033 Pae

90002:004:0072 Müta

90002:004:0073 Müta

90002:004:0081 Villo

90002:004:0102 Kase

90002:004:0198 Madli

90002:004:0238 Orava

90002:004:0248 Vetka

90002:004:0360 Veski

90002:004:0372 Vilorahva

90002:004:0452 Kärneri

90002:004:0631 Kehala-Aru

90002:004:0660 Vanatare

90002:004:0760 Triigi metskond 15

90002:004:0770 Triigi metskond 16

90002:004:1090 Ülevee

90002:004:1610 Madikse

90002:004:1620 Indriku

90002:004:1630 Veskirahva

90101:001:0020 Lohvardi tee 2a

90101:001:0035 Nurga

90101:001:0036 Nurgaõue

90101:001:0112 Olevi

90101:001:0113 Olevipõllu

90101:001:0140 Kuuse tn 4a

90101:001:0157 Pritso

90101:001:0158 Põlluääre

90101:001:0159 Saarekese

90101:001:0162 Teibi

90101:001:0164 Rulli

90101:001:0165 Leeni

90101:001:0166 Kiini

90101:001:0176 Lagedi

90101:001:0177 Neeno tee

90101:001:0178 Lagedi

90101:001:0179 Kiviaia

90101:001:0180 Uuesauna

90101:001:0181 Sinilille

90101:001:0183 Muhu

90101:001:0184 Lepistiku

90101:001:0185 Võseriku

90101:001:0189 Kirve

90101:001:0190 Sae

90101:001:0216 Tibu

90101:001:0226 Marditõnu

90101:001:0227 Mardimetsa

90101:001:0279 Väljaotsa

90101:001:0280 Väljametsa

90101:001:0356 Kuuse tn 8

90101:001:0357 Kuuse tn 8a

90101:001:0384 Lohu

90101:001:0396 Pärna tn 13b

90101:001:0424 Mütavahi

90101:001:0425 Mütapõllu

90101:001:0426 Müta tee L3

90101:001:0445 Pärnametsa

90101:001:0534 Põlluaugu

90101:001:0575 Raketibaasi tee

90101:001:0585 Kaevu

90101:001:0586 Pärna tänav 20 juurde- lõige

90101:001:0596 Kolmnurga

90101:001:0604 Vallaääre

90101:001:0609 Pärna tn 12

90101:001:0629 Peidukoha

90101:001:0661 Põlluveere

90101:001:0666 Ruudu

90101:001:0779 Risto

90101:001:0854 Raudamapõllu

90101:001:0855 Seene

90101:001:0918 Tõnu

90101:001:0919 Ilvekse

90101:001:0978 Nokapõllu

90101:001:0979 Kadipõllu

90101:001:0982 Noka

90101:001:0983 Nokametsa

90101:001:0984 Nurmepõllu

90101:001:1002 Meriküla karjäär 1

90101:001:1003 Triigi metskond 13

90101:001:1118 Tammemetsa

90101:001:1119 Tammetuka

90101:001:1171 Tuuliku

90101:001:1172 Veadla tee L3

90101:001:1173 Tuuliku

90101:001:1174 Otsa

90101:001:1334 Pärna tn 3

90101:001:1335 Kuuse tn 9

90101:001:1312 Lillemäe

90101:001:1313 Injuaru tee L3

90101:001:1314 Lillepõllu

90101:001:1315 Nulu

90101:001:1316 Injuaru tee L4

90101:001:1323 Tihase

90101:001:1324 Nurme

90101:001:1325 Nurme tee

90101:001:1346 Koplimetsa

90101:001:1347 Kopliserva

90101:001:1370 Karjaveski tee

90101:001:1371 Pintsli

90101:001:1376 Janno

90101:001:1377 Männi tn 6

90101:001:1399 Riba

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 83

90101:001:1400 Karjaveski

90101:001:1401 Veskikodu

90101:001:1456 Nurmenuku

90101:001:1457 Nurmiku

90101:001:1466 Nurme

90101:001:1467 Nurmenuku

90101:001:1547 Kõllimetsa

90101:001:1548 Müta tee L3

90101:001:1549 Kõlli

90101:001:1571 Sarapikupõllu

90101:001:1572 Sarapiku

92702:001:0145 Orasheina

92601:001:0035 Triigi metskond 156

92601:001:0036 Triigi metskond 157

92601:001:0037 Triigi metskond 158

92601:001:0038 Triigi metskond 159

92601:001:0098 Sikusaare

92601:001:0151 Uuenurga

92601:001:0152 Uuetuka

92601:001:0213 Välja

92601:001:0214 Väljametsa

92601:001:0237 Rätsepa

92601:001:0238 Rägastiku

92601:001:0239 Rägastiku

92601:001:0240 Separi

92601:001:0241 Saapri

92601:001:0246 Pandivere-Raeküla tee

92601:001:0287 Triigi metskond 224

92601:001:0304 Triigi metskond 222

92601:001:0375 Küüni

92601:001:0395 Rae

92601:001:0397 Kõrtsiküla-Raeküla tee

92702:001:0153 Sambliku

92702:001:0158 Klementi

92702:001:0003 Metsavahe

92702:001:0011 Liivaku

92702:001:0013 Ekimetsa

92702:001:0023 Teepõllu

92702:001:0027 Männi

92702:001:0029 Vendriku

92702:001:0032 Tolli

92702:001:0034 Silohoidla

92702:001:0035 Sõnnikuhoidla

92702:001:0036 Sepa

92702:001:0039 Kõrtsi

92702:001:0058 Oru

92702:001:0060 Lagendiku

92702:001:0065 Matsi

92702:001:0066 Tiigi

92702:001:0067 Liiva

92702:001:0068 Liiva

92702:001:0073 Männituka

92702:001:0074 Herberti

92702:001:0082 Alvari

92702:001:0085 Koidumetsa

92702:001:0101 Lossi

92702:001:0102 Lossi

92702:001:0121 Kuusiku

92702:001:0122 Kuusiku

92702:001:0134 Rehe

92702:001:0143 Triigi metskond 225

92702:001:0144 Põlluriba

92702:001:0161 Kuusevälja

92702:001:0172 Tänavotsa

92702:001:0173 Tänavotsa

92702:001:0175 Vabadiku

92702:001:0176 Vabadiku

92702:001:0183 Kitsesõime

92702:001:0185 Mäepõllu

92702:001:0190 Raepõllu

92702:001:0195 Saugu

92702:001:0205 Maalinna

92702:001:0207 Metsakiisu

92702:001:0208 Kooli

92702:001:0211 Piiri

92702:001:0212 Piirimetsa

92702:001:0213 Piirimetsa

92702:001:0221 Nurga

92702:001:0222 Nurga

92702:001:0231 Karjatänava

92702:001:0232 Tedre

92702:001:0277 Lepatriinu

92702:001:0279 Rohumäe

92702:001:0281 Rajakese

92702:001:0282 Rehe

92702:001:0283 Rehe põld

92702:001:0289 Luigelennu

92702:001:0297 Pandivere-Raeküla tee

92702:001:0298 Pandivere-Raeküla tee

92702:001:0299 Pandivere-Raeküla tee

92702:001:0387 Ammemäe

92702:001:0310 Kreegi

92702:001:0315 Aburi-Kõrtsiküla tee

92702:001:0316 Aburi-Kõrtsiküla tee

92702:001:0320 Põhjala

92702:001:0324 Suru

92702:001:0325 Suru-Hansu

92702:001:0326 Madrina

92702:001:0327 Metsa

92702:001:0333 Eipri-Männisalu-Raeküla tee

92702:001:0360 Kaasiku

92702:001:0367 Raja

92702:001:0368 Tuuliku

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 84

92702:001:0384 Mardi

92702:001:0396 Triigi metskond 233

92702:001:0490 Separahva

92702:001:0570 Kalda

92702:001:0611 Matsi

92702:001:0612 Matsi

92702:001:0621 Kõrtsi-Kerrase

92702:001:0622 Kerrase

92702:001:0701 Vahtra

92702:001:0702 Vahtra

92702:001:0763 Koogrumetsa

92702:001:0841 Kustase

92702:001:0842 Kustase

92702:001:0900 Tõldmakre

92702:001:0980 Tõnnora

92702:001:1030 Uuetoa

92702:001:1060 Väljaotsa

92702:001:1140 Piiri-Kustase

92702:001:1162 Tammiku

92702:001:1171 Piiri

92702:001:1172 Piiri

92702:001:1250 Kaasikjaani

92702:001:1311 Otsa

92702:001:1312 Otsa

92702:001:1320 Triigi metskond 8

92702:001:1430 Posti

92702:001:1511 Nurme

92702:001:1512 Nurme

92702:001:1513 Nurme

92702:001:1630 Nurmepõllu

92702:001:1690 Simora

92702:001:1731 Tooma

92702:001:1760 Aru

92702:001:1770 Koska

92702:001:1810 Pandivere gaasikraani- sõlm

92702:001:1891 Peetri

92702:001:1892 Peetri

92702:001:1900 Reinu

92702:001:1920 Onga

92702:001:1940 Kaevu

92702:001:1970 Kuusiku

92702:001:1980 Pussi

92702:001:2000 Tilmanni

92702:001:2010 Käbilinnu

92702:001:2220 Mäetalu

92702:001:2310 Salmisto

92702:001:2543 Annukse

92702:001:2550 Uus-Salmistu

92702:001:2661 Farmi

92702:001:2662 Farmi

92702:001:2840 Risti

92702:001:2883 Reinora

92702:001:2884 Heiki

92702:001:2980 17207 Vilgu - Väike- Maarja tee

92702:003:0001 Metsavälja

92702:003:0002 Kubjametsa

92702:003:0003 Kaasiku

92702:003:0005 Jõeotsa

92702:003:0006 Kapsaussi

92702:003:0007 Lilleoru

92702:003:0008 Lilleoru

92702:003:0009 Rae

92702:003:0010 Rae

92702:003:0013 Kopliale

92702:003:0014 Kapsakoi

92702:003:0015 Aru

92702:003:0016 Lillemetsa

92702:003:0017 Kuuseoksa

92702:003:0019 Ella

92702:003:0020 Kaasiku

92702:003:0021 Liukaevu

92702:003:0022 Uusliukaevu

92702:003:0024 Triigi metskond 223

92702:003:0030 Kõrtsu

92702:003:0050 Kanarpiku

92702:003:0060 Mõisaveski

92702:003:0080 Ossi

92702:003:0100 Aavakannu

92702:003:0140 Surumetsa

92702:003:0150 Tammiku

92702:003:0160 Kadila

92702:003:0180 Karjaoru

92702:003:0190 Kanistiku

92702:003:0200 Otsa

92702:003:0210 Haavakannu looduskait- seala 1

92702:003:0220 Triigi metskond 10

92702:003:0230 Johandra

92702:003:0250 Peetri

92702:003:0270 Inno

92702:003:0300 Kapsatalu

92702:003:0310 Noorendiku

92702:003:0330 Asuri

92702:003:0340 Kübarsepa

92801:001:0268 Ossitee

92801:001:0274 Ute

92801:001:0324 Vareme

92801:001:0336 Vana-Salmisto

92801:001:0362 Kõrtsiküla-Raeküla tee

92801:001:0620 Kaevurahva

92801:001:0621 Kaevupõllu

92801:001:0758 Meierei

92801:001:0759 Farmi

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 85

92801:001:0790 Lagedi

92801:001:0791 Nurga

92801:001:0987 Isaki

92801:001:0988 Puisniidu

92801:001:0989 Korallimäe

92801:001:0990 Puraburi

Joonis 8. Katastriüksuste, mille omanikud kaasatakse, skeem.

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 86

8. Protsessi eeldatav ajakava ning strateegilise planeerimisdo-

kumendi ja KSH protsessiga seotud osapooled

Protsessi läbiviimise orienteeruv ajakava on toodud tabelis 8.1. Tabelis 8.2. on esitatud info

strateegilise planeerimisdokumendi ja selle KSH koostamisega seotud osapoolte osas. Vastava

tabeli all on kirjeldatud ka KSH ekspertrühma kooseisu.

Tabel 8.1. KSH ja DP etappide läbiviimise orienteeruv ajakava.

Jrk

nr Tegevus Tööde teostamise aeg

1 DP ja KSH algatamine 14.08.2025

2 DP lähteseisukohtade ja KSH programmi eelnõu koostamine Juuni 2026

3 PlanS § 81. DP lähteseisukohtade ja KSH programmi kohta ettepa-

nekute küsimine ja ettepanekute saamine Juuli – august 2026

4 Laekunud ettepanekute analüüsimine ja vajadusel DP lähteseisu-

kohtade ja KSH programmi täiendamine August 2026

5 DP lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse (koos esita-

tud ettepanekutega) avalikustamine veebilehel September 2026

6 DP ja KSH aruande eelnõude koostamine, sh uuringute valmimine September 2026 – no-

vember 2026

7

PlanS § 82. kohase avaliku väljapaneku teavituse korraldamine.

(teade peab olema ilmunud 14 päeva enne avaliku väljapaneku al-

gust) koostöös planeeringu koostamise korraldajaga

Detsember 2026

8 PlanS § 82. kohane DP lahenduse ja KSH aruande eelnõu avalik

väljapanek

Jaanuar 2027 – veebruar

2027

9

Avaliku väljapaneku ajal kirjalikult arvamusi esitanud isikutele

põhjendatud seisukohtade koostamine arvamuste kohta ja nende

esitamine

Veebruar 2027

10 PlanS § 83. kohane avalik arutelu Märts 2027

11 PlanS § 84. kohane DP ja KSH korrigeerimine arutelu tulemuste

alusel Aprill 2027

12 PlanS § 85. kohane kooskõlastamine ja arvamuste küsimine; esita-

mine PlanS § 86. kohaseks vastu võtmiseks Mai 2027 - Juuni 2027

13

PlanS § 86. kohane vastu võtmine Väike-Maarja Vallavolikogu

poolt. Selle etapiga lõppeb üldjuhul KSH etapp DP menetluses, kuid

jätkub veel DP menetlus

Juuni 2027

14 PlanS § 87. kohane DP avalik väljapanek koos eelneva teavitami-

sega Juuli 2027

15 PlanS § 88. kohane avalik arutelu August 2027

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 87

Jrk

nr Tegevus Tööde teostamise aeg

16 PlanS § 89. kohane DP paranduste sisse viimine & info avaldamine September 2027

17 PlanS § 90. kohane DP heakskiitmine ja DP vallale kehtestamiseks

esitamine Oktoober 2027

18 PlanS § 91. DP kehtestamine November 2027

Tabel 8.2. Strateegilise planeerimisdokumendi ja KSH osapooled.

Osapool Asutus Aadress Kontaktandmed

Planeeri-

misprot-

sessi kor-

raldaja

Vinni Vallava-

litsus

Tartu mnt 2, Pajusti

alevik, Vinni vald,

46603, Lääne-Viru-

maa

Üldtelefon: 325 8650; vallavalitsus@vinni-

vald.ee

Kontaktisik: Raido Tetto, tel: 325 8661, e-post:

[email protected]

Huvitatud

isikud

TMV Green

OÜ,

Sustainable In-

vestments OÜ,

TMV Green OÜ:

Meistri tn 16, Haa-

bersti linnaosa,

13517 Tallinn

Sustainable Invest-

ments OÜ: Veski-

posti tn 2, Kesk-

linna linnaosa,

10138 Tallinn

TMV Green OÜ kontaktisik: Indrek Aps (Toot-

misjuht). Tel: +372 5126226; e-post:

[email protected]

Sustainable Investments OÜ kontaktsisikud:

Liisi Hallikma (Planeeringute ja operatsioonide

direktor). Tel: 5334 5500, e-post:

[email protected];

Oliver Zereen (Arendusdirektor). Tel: 5666

3429. e-post: oliver.zereen@sustainableinvest-

ments.ee

DP koos-

taja

AB Artes Ter-

rae OÜ

Küütri tn 14, Tartu

51007

Kontaktisik: Heiki Kalberg, tel: 509 1874, e-

post: [email protected]

KSH läbi-

viija

OÜ Alkranel Riia 4, Tartu 51004 Kontaktisik: Alar Noorvee, tel: 554 0579, e-

post: [email protected]

KSH ekspertrühma (töötab läbi mh KSH menetluse sisenduuringud, vt ptk 6) koosseis:

• Alar Noorvee (OÜ Alkranel) – keskkonnaekspert (KMH litsents nr KMH0098), sh

KSH juhtekspert; Mõjuvaldkonnad käesolevas KSHs: mõju inimeste heaolule, tervisele

ja varale ning sotsiaal-majanduslikule keskkonnale; mõju elustikule, sh Natura hinda-

mine ja rohevõrgustiku toimimine;

• Elar Põldvere (OÜ Alkranel) – keskkonnaspetsialist; KSHs: mõju pinna- ja põhjaveele;

mõju maastikule, mõju kliimamuutustele;

• Tanel Esperk (OÜ Alkranel) – keskkonnaekspert (KMH litsents nr KMH0157); Mõju-

valdkonnad käesolevas KSHs: mõju elustikule, sh Natura hindamine ja rohevõrgustiku

toimimine, mõju inimeste heaolule ja tervisele ning varale;

• Eero Piirisalu (OÜ Alkranel) – keskkonnakonsultant; Mõjuvaldkonnad käesolevas

KSHs: mõju kliimamuutustele, mõju inimeste heaolule, tervisele ja varale.

• Kätlin Pitman (OÜ Alkranel) – keskkonnakonsultant; Mõjuvaldkonnad käesolevas

KSHs: mõju riigikaitsele, raadiosidele ja avariiolukordade mõju.

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 88

Uuringute ja sisendanalüüside koostajad:

1) kaitsealuste taimede ja elupaikade inventuuri koostaja (OÜ Inseneribüroo Steiger, Mar-

tin Küttim ja Anna-Helena Purre);

2) müra, varjutuse ja nähtavusanalüüsi (sh visualiseeringud) koostajad (Lemma OÜ eks-

perdid, projektijuht Piret Toonpere);

3) Eksperthinnang seoses tedre elupaikadega alal nr 15 ja seoses arendustegevuse mõjuga

tedrele ja kas seda mõju saab sel alal leevendada (koostaja OÜ Loodusekspert, ekspert

zooloogia PhD Ants Tull).

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 89

9. Kasutatud kirjandus

Esitatud olulisim valik kasutatud allikatest:

• Annan, D. Getting Your Wind Farm On The Right Footing https://www.wsp.com/en-

gl/insights/getting-your-wind-farm-on-the-right-footing 16.10.2019;

• Borowski, S. (2019) Ground vibrations uused by wind power plant work as envi-

ronmental pollution - use study. MATEC Web of Conferences: 18th International Con-

ference Diagnostics of Machines and Vehicles;

• Urlini, F.; Christensen, B. J.; Gupta, N. D; de Magistris P. S. (2023) Climate, wind

energy, and CO2 emissions from energy production in Denmark. Energy Economics

125, 106821;

• EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem). Keskkonnaagentuur (mai 2025);

• Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030, 2017;

• Eesti Ornitoloogiaühing, Kotkaklubi (2022) Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs;

• Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 (REKK 2030), 2019;

• Energiamajanduse arengukava aastani 2030, 2017;

• Euroopa Komisjon (2021) Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine.

Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete

kohta;

• Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri Vabariigi Valit-

suse vastu võetud 05.08.2004 korraldus nr 615 (Redaktsiooni jõustumise kp:

31.03.2017);

• Güney, T.; Üstündağ, E. (2022) Wind energy and CO2 emissions: AMG estimations for

selected countries. Environ Sci Pollut Res 29, 21303–21313;

• Jakobsen, J. (2005) Infrasound Emission from Wind Turbines. Journal of low frequency

noise, vibration and active control Vol 24 No 3 145-155;

• Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel

Eestis. R. Kutsar jt, 2019;

• Kaffine, D. T.; McBee B. J.; Lieskovsky, J. (2013) Emissions Savings from Wind Power

Generation in Texas. The Energy Journal 34, 1;

• Keskkonnaportaal (https://register.keskkonnaportaal.ee/register);

• Kliimapoliitika põhialused aastani 2050, 2017;

• Kutsar, R.; Metspalu, P.; Eschbaum, K.; Vahtrus, S.; Sepp K. (2018) Rohevõrgustiku

planeerimisjuhend;

• Lemma OÜ (2022) Tuulepargi arendus alade P9 ja P10 detailplaneeringu keskkonna-

mõju strateegilise hindamise programm;

• Lemma OÜ (2022). Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplanee-

ringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

EELNÕU seisuga 05.07.2022;

• Lääne-Viru maakonna arengustrateegia 2023 – 2035, 2022;

• Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+, 2019;

• Maa- ja Ruumiameti kaardirakendused, 2026;

• Meunier, M. (2013) Wind Farm - Long term noise and vibration measurements. The

Journal of the Acoustiul Society of Ameriu 133;

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 90

• Møller, H. ja Pedersen, C.S. (2011) Low-frequency noise from large wind turbiines.

The Journal of the Acoustiul Society of Ameriu 129, 3727-3744;

• Mylläri, F.; Karjalainen, P.; Taipale, R.; Aalto, P.; Häyrinen, A.; Rautiainen, J.; Pirjola,

L.; Hillamo, R.; Keskinen J. (2017) Physiul and chemiul characteristics of flue-gas par-

ticles in a large pulverized fuel-fired power plant boiler during co-combustion of coal

and wood pellets. Combustion and Flame 176, 554-566;

• New York State Energy Research and Development Authority (NYSERDA), (2013)

Wind Turbine Noise: Current Knowledge and Research Needs;

• Rodrigues, L.; Bach, L.; Dubourg-Savage, M.-J.; Karapandža,B.; Rnjak, D.; Kervyn,

T.; Dekker, J.; Kepel, A; Bach, P.; Collins, J.; Harbusch, C.; Park, K.; Micevski, B.;

Minderman, J. (2015) Guidelines for consideration of bats in wind farm projects: Re-

vision 2014. UNEP/EUROBATS;

• Väike-Maarja valla üldplaneering, 2024;

• Vinni valla üldplaneering, 2024;

• Tapa valla üldplaneering, 2022;

• V172-7.2 MW https://www.vestas.com/en/products/enventus-platform/V172-7-2-MW

viimati vaadatud 09.09.2024;

• Victorian Government Department of Health (2013). Wind farms, sound and health.

Techniul information.

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu

(DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh kesk-

konnamõju strateegilise hindamise (KSH)

programm (eelnõu 08.06.2026)

Planeerimisprotsessi korraldaja: Vinni Vallavalitsus

Huvitatud isikud: TMV Green OÜ, Sustainable Investments OÜ

DP konsultant: AB Artes Terrae OÜ

KSH läbiviija: OÜ Alkranel

DP juhtkonsultant: Heiki Kalberg (kutsetunnistused 163359 ja 222984)

KSH juhtekspert: Alar Noorvee (KMH litsents nr KMH0098)

Tartu 2026

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 2

Sisukord

Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4

1. Detailplaneeringu, sh mõjude hindamise koostamise vajadus, eesmärk ja ülesanded, mida

planeeringuga kavatsetakse lahendada ...................................................................................... 6

2. Kavandatava tegevuse seos strateegiliste dokumentidega ................................................ 11

2.1. Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 (2017/2023) ............................................. 11

2.2. Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 (2017) ............................ 11

2.3. Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 (REKK 2030; 2019/2023-2024) . 11

2.4. Energiamajanduse arengukava 2030+ (ENMAK; 2017), ENMAK 2035 ja

energiamajanduse korralduse seadus ................................................................................... 11

2.5. Lääne-Viru maakonna kohalike omavalitsuste kliima- ja energiakava (KEKK; 2022)

13

2.6. Lääne-Viru maakonna arengustrateegia 2023 – 2035 (2022) .................................. 14

2.7. Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ (2019) ...................................................... 14

2.8. Väike-Maarja valla üldplaneering (ÜP; 2024) ......................................................... 16

2.9. Vinni valla üldplaneering (ÜP; 2024) ......... Tõrge! Järjehoidjat pole määratletud.

2.10. Tapa valla üldplaneering (ÜP; 2022) ....................................................................... 21

3. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus .................................................................... 23

3.1. Asustus ja maakasutus (taristu ning DP ala ümbruskonna maakasutuse otstarbed) 23

3.2. Maastik, mullastik ja geoloogia (sh maardlad) ........................................................ 27

3.3. Pinnavesi .................................................................................................................. 28

3.4. Põhjavesi .................................................................................................................. 29

3.5. Kaitstavad loodusobjektid ja muud loodusväärtused ............................................... 30

3.6. Kultuurimälestised ja pärandkultuuri objektid......................................................... 42

3.7. Tuuleolud ................................................................................................................. 43

4. Detailplaneeringu ja selle reaalsete alternatiivide lühikirjeldused ................................... 46

5. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju (sh

mõjutatavad keskkonnaelemendid ja eeldatavad mõjuallikad), mõjuala suurus ning KSH sisu

47

5.1. Mõjuala suurus ......................................................................................................... 47

5.2. Mõjuallikad .............................................................................................................. 48

5.2.1. Tuulikute paigutus ............................................................................................ 48

5.2.2. Tuulikute vundamendid ................................................................................... 49

5.2.3. Montaažiplatsid ................................................................................................ 49

5.2.4. Ligipääsuteed ................................................................................................... 50

5.2.5. Ühendus elektri ülekandevõrguga .................................................................... 50

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 3

5.3. Eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju ....................................................................... 50

5.3.1. Mõju pinna- ja põhjaveele ............................................................................... 51

5.3.2. Mõju pinnasele (sh maardlatele), sh väärtuslikule põllumajandusmaale ......... 51

5.3.3. Jäätmeteke ........................................................................................................ 52

5.3.4. Müra ja vibratsioon, varjutus, õhukvaliteet, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn .... 52

5.3.5. Mõju maastikule (sh visuaalne mõju) .............................................................. 55

5.3.6. Mõju elusloodusele (sh kaitstavad loodusobjektid, mets (mh vääriselupaigad)

ning rohevõrgustik) ........................................................................................................... 55

5.3.7. Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale ....................................................... 59

5.3.8. Mõju kultuurimälestistele ja pärandkultuuri objektidele ................................. 60

5.3.9. Mõju kliimamuutusele ..................................................................................... 60

5.3.10. Kumulatiivne mõju .......................................................................................... 61

5.3.11. Riigipiiriülene mõju ......................................................................................... 62

5.3.12. Muud mõjud ..................................................................................................... 62

5.4. Natura eelhindamine ................................................................................................ 62

5.4.1. Üldteave ........................................................................................................... 62

5.4.2. Detailplaneeringu seos Natura-alade kaitsekorraldusega ................................ 63

5.4.3. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ..................................................... 63

5.4.4. Planeeringualale jäävad Natura 2000 alad ....................................................... 63

5.4.5. Tõenäoliselt ebasoodsate mõjude prognoosimine Natura alade kaitse-

eesmärkidele ..................................................................................................................... 63

5.4.6. Natura eelhindamise tulemused ja järeldused .................................................. 68

5.5. KSH sisu .................................................................................................................. 69

6. KSH hindamismetoodika kirjeldus ning uuringute vajadus ............................................. 71

7. Strateegilisest planeerimisdokumendist huvitatud osapooled .......................................... 74

8. Protsessi eeldatav ajakava ning strateegilise planeerimisdokumendi ja KSH protsessiga

seotud osapooled ...................................................................................................................... 84

9. Kasutatud kirjandus .......................................................................................................... 87

Lisa 1. (ametkondlikuks kasutuseks). Kaitsealuste liikide leiualad TU11 tuuleala läheduses.

Lisa 2. Elustiku uuringute lähteülesanded

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 4

Sissejuhatus

Planeeringu lähteseisukohad (edaspidi LS) on planeerimismenetluses algatamisel või pärast

algatamist koostatav dokument, milles planeeringu koostamise korraldaja kirjeldab planee-

ringu koostamise vajadust, eesmärki ja ülesandeid, mida planeeringuga kavatsetakse lahen-

dada, esitab planeeringu koostamise eeldatava ajakava ning annab ülevaate planeeringu koos-

tamiseks vajalike uuringute tegemisest ja planeeringu koostamisse kaasatavatest isikutest.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) programm on dokument, milles mär-

gitakse keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatus, sisu ja eeldatav ajakava ning detailpla-

neeringu (edaspidi DP) rakendamisega eeldatavalt kaasneda võiv oluline keskkonnamõju, sh

inimese tervist, piiriülest mõju ja Natura 2000 võrgustiku alasid silmas pidades. KSH prog-

ramm on alusdokumendiks KSH läbiviimisel ja KSH aruande eelnõu koostamisel.

KSH käigus hinnatakse DP-ga kavandatava tegevuse elluviimisel kaasnevat olulist keskkon-

namõju ning määratletakse meetmed ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks

või soodsate mõjude suurendamiseks. KSH programmi etapis määratletakse võimalikud oluli-

sed valdkonnad (sh asjakohased mõjud), millele täpsemalt KSH aruande koostamise käigus

mõju hindama hakatakse.

Vastavalt planeerimisseaduse (PlanS; RT I, 30.06.2023, 57) § 2 lg 3 kohaldatakse planeeringu

koostamise käigus läbiviidavale KSH-le PlanS tulenevaid menetlusnõudeid. PlanS § 124 lg 7

sätestab, et kui DP koostamisel on nõutav KSH, lähtutakse DP menetlemisel ÜP menetlemisele

ettenähtud nõuetest. Planeerimisseaduses viidatud juhtudel arvestatakse ka keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) nõudeid. Nt nõuded keskkonna-

mõju strateegilise hindamise programmi ja aruande sisule ning muudele tingimustele tulenevad

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest.

KSH programm keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 36 lg 2

(KeHJS; RT I, 28.09.2023, 10) kohaselt:

1) määrab keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatuse, lähtudes strateegilise planeeri-

misdokumendi iseloomust ja sisust;

2) sisaldab eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldust;

3) sisaldab strateegilise planeerimisdokumendi seoseid muude strateegiliste planeeri-

misdokumentidega;

4) selgitab strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnevat olulist

keskkonnamõju, sealhulgas mõju inimese tervisele, piiriülese keskkonnamõju esine-

mise võimalikkust ja võimalikku mõju Natura 2000 võrgustiku alale;

5) kirjeldab keskkonnamõju strateegilisel hindamisel kasutatavat hindamismetoodikat;

6) nimetab isikud ja asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav

tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle strateegi-

lise planeerimisdokumendi vastu;

7) sisaldab keskkonnamõju strateegilise hindamise ja selle tulemuste avalikustamise aja-

kava, mis tuleneb strateegilise planeerimisdokumendi koostamise ajakavast;

8) sisaldab andmeid strateegilise planeerimisdokumendi koostaja kohta ning programmi

koostanud juhteksperdi nime, sealhulgas juhteksperdi käesoleva seaduse § 34 lõike 4

punkti 6 kohast allkirjastatud kinnitust, ja eksperdirühma koosseisu, nimetades, milli-

seid valdkondi ja millist mõju hakkab iga eksperdirühma kuuluv isik hindama;

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 5

9) kirjeldab käesoleva seaduse § 361 kohaseid asjaomaste asutuste või planeerimisseaduse

§ 18 lõikes 1, § 35 lõikes 1, § 61 lõikes 1, § 81 lõikes 1 ja § 103 lõikes 1 nimetatud

isikute ja asutuste esitatud seisukohti.

Seejuures saab p 9 andmed esitada pärast nimetatud isikute käest seisukohtade küsimist.

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 6

1. Detailplaneeringu, sh mõjude hindamise koostamise vajadus,

eesmärk ja ülesanded, mida planeeringuga kavatsetakse la-

hendada

DP koostamise vajadus tuleneb asjaolust, et Vinni Vallavolikogu 14.08.2025 otsusega nr 35

„Detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine, TU11“

on algatatud DP ja selle KSH koostamine tuulepargi planeerimiseks ning arendajatel (TMV

Green OÜ, Sustainable Investments OÜ) on huvi üldplaneeringu kohastele tuuleenergia toot-

miseks põhimõtteliselt sobivatele alale nr 11 tuulepargi ehitamiseks. Tuulepargi rajamise vaja-

dus tuleneb omakorda Eesti riigi kliima- ja energiapoliitikast. Energiamajanduse arengukava

(ENMAK 2035) (Vabariigi Valitsuse kinnitatud 8.01.2026) järgi on seatud eesmärgiks ener-

giajulgeoleku tagamine, energeetika keskkonnasäästlikkuse tagamine ja energia kättesaada-

vuse ja taskukohase hinna tagamine.

DP koostamise eesmärk on valida tuulepargi ja nende toimimiseks vajaliku taristu püstitami-

seks sobivaimad asukohad planeeringualal ning seejärel määrata valitud asukohtades ehitusõi-

gus ning lahendada muud planeerimisseaduse § 126 lõikes 1 nimetatud asjakohased ülesanded.

Tuuleala nr. 11 suurus on u 492 ha. Planeeringuala hõlmab Veadla küla (Joonis 1.1). Koos DP-

ga on algatatud KSH DP-ga kavandatud tegevuse elluviimisega kaasneva keskkonnamõju stra-

teegiliseks hindamiseks koos vajalike uuringute teostamisega. DP koostamine kogu tuulealale

nr 11 võimaldab välja selgitada DP-ga.

Joonis 1.1 Kavandatava tegevuse asukoht Vinni vallas. Valla piir on musta joonega, küla piir punase

joonega, lilla pindobjektiga on märgitud Vinni valla ÜP järgi määratud perspektiivsed tuuleenergia aren-

dusalad, sh käsitletava tuuleenergia arendusala (Vinni tuuleala nr 11). Alus: Vinni valla üldplaneering,

Maa- ja Ruumiamet, 2026.

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 7

DP-ga soovitakse planeeringualale planeerida taastuvenergiapark, mis koosneks elektrituuli-

kutest, päikesepargist ja energiasalvestist. Planeeringuga täpsustatakse maakasutuse sihtotstar-

beid osaliselt elektrienergia tootmise ja jaotamise alaks , sh vajadusel moodustatakse eraldi

krundid ning määratakse ehitusõigus tuulikute, päikesepargi ja energiasalvesti rajamiseks. Pla-

neeringuga lahendatakse ka kruntidele juurdepääsud, teed, tehnovõrkude paigutus ning hea-

korra küsimused. KSH teostatakse kogu tuuleala nr 11 ulatuses. Tuulikute maksimaalne taot-

letav tipukõrgus (koos labadega) maapinnast on kuni 280 m. Täpne tuulikute arv, paiknemine,

kõrgus ja parameetrid lahendatakse DP-ga; lähteseisukohtade staadiumis on eeldatav tuulikute

arv kuni 20. Tuulepargi ja elektrivõrgu liitumispunkti vaheliste kaabelliinide võimalikud asu-

kohad ja ligikaudsed pikkused (sh vajadusel erinevad alternatiivsed lahendused) määratakse

planeerimise käigus. Tuuleparki liidetakse otse Eleringi olemasolevale 110kV liinile L065

Väike-Maarja - Rakvere või 330kV liinile L511 Balti AJ- Aruküla. DP koostamise käigus võib

tekkida vajadus tuulepargi tehnovõrkude rajamise eesmärgil planeeringuala laiendada. DP ala

laiendamise vajaduse tekkimisel tehakse selleks eraldi otsus, kaasates menetlusse DP laienenud

alale jäävate maade omanikud.

Tuulikute asukoha valikul arvestatakse õigusaktidest ja ÜP-st tulevate piirangute ja kitsendus-

tega, ametkondade poolt tehtud soovitustega (sh juhendid taastuvenergia tootmise kavandami-

seks) ja kaasatud isikute põhjendatud avaldustega. Arvestama peab nii avalike huvide, kui ka

riigi ülesannete ja kohustustega kasvuhoonegaaside heitekoguste vähendamisel ning klii-

mamuutuste mõjude leevendamisel, samuti tuuleenergia tootmise tehnoloogia arenguga.

Tuulepargi (TU11) planeerimisel peab arvestama järgmisega:

1) tuulepark, Vabariigi Valitsuse 26.06.2003 määruse nr 184 „Võrgueeskiri” tähenduses,

on mitmest elektrituulikust ning elektrituulikuid omavahel ja neid liitumispunktiga

ühendavatestseadmetest, ehitistest ning rajatistest koosnev elektrijaam;

2) planeeritav tuulepark võib koosneda ka mitmest eraldiseisvast elektrituulikute grupist

samal planeeringualal, millel on eraldi liitumispunkt, elektri- ja sidevõrk ning vajadu-

sel ka juurdepääsuteede võrk;

3) tuulikute suurim lubatud kõrgus ja arv planeeringu alal määratletakse lähtudes tuuli-

kutelesobiva ala asukohast, suurusest ja tuulikute efektiivsest paiknemise põhimõttest.

Tuulikute lubatud maksimaalse kõrguse piirang selgitatakse välja koostöös Kaitsemi-

nisteeriumiga.

Detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsuse ko-

haselt tulebVinni tuuleala nr. 11 kohta KSH raames teostada vähemalt järgmised toimingud:

• eelvaatlused kaitsealuste looma- ja taimeliikidele mõju võimaliku avaldumise kohta;

• linnustiku ja käsitiivaliste uuring;

• mürauuring;

• hindamine rohevõrgustiku toimimisele ja sidususele;

• modelleerimine ja hinnangu andmine varjutusele;

• analüüsida visuaalset mõju;

• analüüsida kaasatavate kinnistute väärtuse muutust;

• analüüsida planeeringualaga vahetult piirneval alal asuvate kinnistute väärtuse muutust.

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 8

Vinni valla tuuleala nr 11 kattub Keskkonnaagentuuri poolt RePowerEU projekt „Tuuleener-

geetika arendamiseks täiendavate alade kaardistamine“ raames tellitud elupaikade ja elustiku

uuringute alaga (Väike-Maarja - Vinni uuringuala), mille andmeid kasutatakse käesoleva töö

teostamiseks.

DP koostamise ja KSH hankedokumendi Lisas I märgitakse mh, et KSH raames tuleb läbi viia

vähemalt järgmised uuringud (kui ei saa tugineda juba olemasolevatele kehtivatele uuringu-

tele):

a) eelvaatlused/loodusuuringud kaitsealuste looma- ja taimeliikidele mõju võimaliku

avaldumise kohta;

b) hinnata tuleb mõju rohevõrgustiku sidususele;

c) nähtavusanalüüs ja tuulepargi jaoks sobivas asukohas tuulepargi kohta visualiseerin-

gud (fotomontaaž). Visualiseeringud teostatakse asukohtadest, kus nähtavusanalüüsi

alusel on tuulikud nähtavad ning paikneb mõni alevik või avalikult kasutatav objekt

(umbes 5 km raadiuses). Visualiseeringute sisu ja maht peab olema piisav visuaalse

mõju hinnangu koostamiseks;

d) mürauuring, mis peab sisaldama müra leviku (müratasemete) modelleerimist (müra-

kaart) lähtudes arenduse müraallikatest (tuulikutest) ja ümbritseva keskkonna andme-

test ning analüüsiga seotud asjakohastest kirjeldustest. Mürakaart tuleb koostada mak-

simumstsenaariumile. Müra leviku modelleerimisel lähtuda ebasoodsatest tingimus-

test. Hinnata/modelleerida tuleb ka madalsageduslikku müra/infraheli. Lisaks anda

kvalitatiivne kirjelduslik hinnang ehitusaegsele mürale (ilma mürakaardita) ning ku-

mulatiivsele mürale (ilma mürakaardita). Müratasemed esitatakse välisõhu mürakaar-

dil nii, et neid on võimalik võrrelda Keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71

„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hinda-

mise meetodid“ kehtestatud müra normtasemetega;

e) vibratsiooni ja selle mõju hindamine muuhulgas põhjaveele;

f) varjutuse modelleerimine/hindamine;

g) linnustiku, taimestiku ja nahkhiirte uuring;

h) kinnisvara eksperthinnang (tellitakse hanke mahu väliselt).

Punktides a), g) (kui KAUR’i RePower’ist uuringust ei piisa) ja h) nimetatud uuringud ei kuulu

käesoleva hanke mahtu ning tellitakse vastavalt vajadusele hanke mahu väliselt (vt ka ptk 6).

Detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsuse ko-

haselt tuleb vastavalt ÜP KSH aruandele, tuulealade edasisel planeerimisel ja mõjude hinda-

misel arvestada järgnevaga (sh keskkonnatasude seaduses tooduga):

1) linnustiku uuringu läbiviimise käigus selgitada välja mõju nii elupaikadele kui ka rän-

nuteedele(toitumisränded, kevad- ja sügisränded), määrata kaitsealuste linnuliikide olu-

lised toitumisalad, puhkealad ning liikumisteed elupaikade ja puhkealade vahel ning

hinnata kaasnevaid mõjusid. Arvesse tuleb võtta ka erinevatelt arendusaladelt lähtuvate

mõjude kumuleeruvust. Tuulikutega ei tohi tekitada liigile olulist hukkumisriski ega

ohustada linnustikule olulisi paiku ning nende omavahelist sidusust;

2) käsitiivaliste uuringu läbiviimise käigus täpsustada vastava ala olulisust nahkhiirte elu-

ja toitumisalana ning hinnata võimalikke mõjusid ja leevendusmeetmeid;

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 9

3) keskkonnamõjude hindamisel pöörata tähelepanu lisaks kaitsealustele liikidele ja ala-

dele ka mõjule ökosüsteemidele ja bioloogilisele mitmekesisusele laiemalt;

4) rohevõrgustikule avalduva mõju väljaselgitamisel tuleb lähtuda ÜP KSH-st ja ÜP läbi-

viimise käigus koostatud rohevõrgustiku analüüsist, sh rohevõrgustiku toimimist taga-

vatesttingimustest. Tagada tuleb rohevõrgustiku sidusus ja toimimine;

5) tagada väärtusliku põllumajandusmaa väärtuse ja põllumassiivi terviklikkusesäilimine,

hinnata kaasnevaid mõjusid väärtuslikule põllumajandusmaale ning põhjendada maa-

kasustuse muudatust. Eelistada tuleb põllumassiivide ebakorrapäraseid servaalasid,

mille põllumajanduslik kasutamine on raskendatud;

6) tuulegeneraatorite paigaldamisel metsamaadele tuleb säilitada metsa vääriselupaigad

koos nende valgus- ja veerežiimi säilitamise jaoks vajalike puhveraladega. Tuulepargi

planeerimisel tuleb hinnata tegevuse mõju metsakooslustele nii ökoloogilises, süsini-

kuringe kui ka metsamajanduslikus vaates;

7) teostada mürauuring, st müra arvutuslik hindamine, milles arvestatakse tuulikute paik-

nemist ja nende toimimise tõttu tekkida võivaid müraemissioone, sh tuulikute koosmõ-

just tekkivmüra. Tuulikute kavandamisel peab olema tagatud välisõhus leviva müra ja

madalsageduslikumüra vastavus normtasemetele ning infraheli vastavus piirväärtus-

tele. Teostada tuleb välisõhus leviva müra modelleerimine. Arvestada tuleb Vinni valla

välisõhus leviva keskkonnamüravähendamise tegevuskava ja mürakaardiga;

8) teostada varjutuse modelleerimine (varjutuskaart), mis arvestab kavandatavate tuuliku-

teasukohta ja mõõtmeid. Juhul, kui tuulikud on kavas paigutada metsa või metsaga piir-

nevalealale, tuleb varjutuse modelleerimisel arvestada ka taimestikuga (sh metsaga).

Kui varjud langevad eluhoonetele või puhkealale, tuleb hinnata varjutuse häirivust läh-

tudes kas Eestis kehtivatest õigusaktidest või nende puudumisel asjakohastest Euroopa

riikide standarditest. Tuulikud tuleb üldjuhul kavandada selliselt, et eluhoonetel või

puhkealadel ei esine häirivaid varjutustasemeid. Kui selle vältimine ei ole võimalik, on

tuulikute püstitamiseks vajalikmõjutatud maaomaniku kirjalik nõusolek;

9) teostada visuaalse mõju analüüs, et hinnata tuulikute sobivust maastikku ning selgitada

väljaselline paigutus, millel on kõige väiksem võimalik mõju maastikule ja vaadetele;

10) tuulepargi või üksiktuuliku kavandamine maardlatel on võimalik maapõueseaduses

toodudtingimustel. Üldjuhul on see võimalik pärast maavara ammendumist või kui sel-

leks on saadud maapõueseaduse kohane kooskõlastus või luba. Kooskõlastuse tuule-

parkide kavandamiseks maardlate maa-alale annab valdkonna eest vastutav minister

või selleks volitatud asutus;

11) kui tuuliku tiiviku horisontaalprojektsioon maapinnal ulatub naaberkinnistule (tuulea-

lasiseselt), siis tuleb naaberkinnisasi koormata kinnistusraamatusse kantava piiratud as-

jaõigusega;

12) tuulepargi või üksiktuuliku kavandamisel tuleb analüüsida, kas lähikonnas on olemas

sobivad elektrivõrguga liitumise võimalused. Tuulepargi või üksiktuuliku ühendamisel

elektripõhivõrguga tuleb järgida ÜP-s toodud põhimõtteid;

13) DP kehtestamise ajaks peavad olema fikseeritud kohaliku kasu saamise tingimused.

DP vormistatakse paberkandjal ja digitaalselt (nii pdf-formaadis kui ka joonise andmekihti-

dena) planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja

moodustavad ühtse terviku. Planeering esitatakse, kujul, mis on sobilik planeeringute andme-

kogusse esitamiseks.

DP eelnõu avalikustatakse nii elektrooniliselt valla veebilehel kui ka paberkandjal. Kõik isikud,

kes soovivad olla kaasatud, saavad sellest teada anda valla e-posti aadressil, andes teada teadete

edastamise viisi ja selleks vajalikud kontaktandmed.

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 10

DP avalikustamise ajaks peavad olema määratud ka DP elluviimiseks vajalikud tegevused.

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 11

2. Kavandatava tegevuse seos strateegiliste dokumentidega

2.1. Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 (2017/2023)

Kliimapoliitika põhialuste dokumendis lepiti esimest korda kokku Eesti kliimapoliitika pi-

kaajalises visioonis ja teekonnas selle poole liikumisel. Eesti pikaajaline eesmärk on minna üle

vähese süsinikuheitega majandusele, mis tähendab järk-järgult eesmärgipärast majandus- ja

energiasüsteemi ümberkujundamist ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidliku-

maks. Kliimapoliitika põhialustes tuuakse energeetika ja tööstuse valdkonnas poliitikasuuni-

sena välja:

• soodustatakse kodumaiste taastuvate energiaallikate järk-järgult laiemat kasutusele-

võttu lõpptarbimise kõigis sektorites, pidades silmas ühiskonna heaolu kasvu ning va-

jadust tagada energiajulgeolek ja varustuskindlus. Soodustatakse kodumaiste bio- ning

teiste taastuvenergiaressursside laialdast kasutuselevõttu nii elektri- ja soojusenergia

tootmisel kui ka transpordikütustena.

DP-ga kavandatav tegevus on „Kliimapoliitika põhialustega aastani 2050“ kooskõlas.

2.2. Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 (2017)

Kliimamuutustega kohanemise arengukava strateegiliseks eesmärgiks on suurendada Eesti

riigi, regionaalse ja kohaliku tasandi valmidust ning võimet kliimamuutuste mõjuga kohane-

miseks.

Arengukavas on energeetika ja varustuskindlusevaldkonna alaeesmärgiks seatud: „Klii-

mamuutuste tõttu ei ole vähenenud energiasõltumatus, -turvalisus, varustuskindlus ja taastuve-

nergiaressursside kasutatavus ning ei suurene primaarenergia lõpptarbimise maht“.

Seejuures on eesmärgi täitmisel oluline energiasõltumatuse juhtmõte, mis hõlmab sõltumatust

energiakandjate impordist, energiatootmisel kodumaistele ja eelkõige taastuvatele kütustele tu-

ginemist ning taastuvenergiaallikate kasutamist ja energiatootmise portfelli mitmekesistamist.

Kliimamuutustega kohanemise arengukava liidetakse uue koostatava keskkonnavaldkonna

strateegiadokumendiga „Keskkonnavaldkonna arengukava aastani 2030“ (KEVAD). KEVAD

hakkab sisaldama suuniseid kliimapoliitika üleste valdkondade poliitikate ja meetmete planee-

rimiseks ning arendamiseks.

DP-ga kavandatava tuulepargi arendamine aitab kaasa eelnimetatud energiasõltumatuse juht-

mõtte rakendamisele.

2.3. Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 (REKK 2030;

2019/2025)

REKK 2030 laiem eesmärk on anda Eesti inimestele, ettevõtetele ning ka teistele liikmesriiki-

dele võimalikult täpselt informatsiooni sellest, milliste meetmetega kavatseb Eesti riik saavu-

tada Euroopa Liidus kokku lepitud energia- ning kliimapoliitikat puudutavad eesmärgid.

2025. a ajakohastatud REKK 2030 eesmärkidest on DP iseloomu arvestades asjakohaseimad

järgmised:

• Eesti kasvuhoonegaaside heite vähendamise siduv riiklik eesmärk jõupingutuste jaga-

mise määruse sektorites 24% aastaks 2030 võrreldes 2005. aastaga;

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 12

• taastuvenergia osakaal energia summaarsest lõpptarbimisest peab aastal 2030 olema

vähemalt 65%;

• energiajulgeoleku tagamine, hoides imporditud energiast sõltuvuse määra võimalikult

madalal, vähendades fossiilse gaasi kasutust, säilitades ka edaspidi täieliku energiasõl-

tumatuse Vene Föderatsioonist, suurendades kriitilise energiainfrastruktuuri vastupanu-

võimet lähtudes tänastest riskidest, kohalike taastuvate energiaallikate kasutuse (tuu-

leenergia maal ja merel, päike) suurendamise ja piisava juhitava võimsuse olemasolu

tagamisega elektrienergias.

Tuuleenergeetika, kui taastuvenergeetika arendamine aitab ka edaspidi kaasa REKK 2030 ees-

märkide täitmisele.

2.4. Energiamajanduse arengukava 2030+ (ENMAK; 2017), ENMAK

2035 ja energiamajanduse korralduse seadus

Eesti energiamajanduse arengukava aastani 2030 koondab elektri-, soojuse- ja kütusemajan-

duse, transpordisektori energiakasutuse ja elamumajanduse energiakasutusega seonduvad tule-

viku tegevused. Eesti energiamajanduse arengukava aastani 2030 üldeesmärgiks on: „Tagada

tarbijatele turupõhise hinna ning kättesaadavusega energiavarustus, mis on kooskõlas Euroopa

Liidu pikaajaliste energia- ja kliimapoliitika eesmärkidega, samas panustades Eesti majan-

duskliima ja keskkonnaseisundi parendamisse ning pikaajalise konkurentsivõime kasvu.“.

Arengukava eesmärkideks on mh soodustada taastuvatest energiaallikatest toodetava energia

tootmise ja tarbimise osakaalu Eestis ning tagada ühtlasi varustuskindlus.

Energiamajanduse korralduse seaduse (RT I, 30.06.2023, 8) §321 on sätestatud, et aastaks 2030

moodustab taastuvenergia vähemalt 65 protsenti riigisisesest energia summaarsest lõpptarbi-

misest. Elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest moodustab taastuvenergia 100 protsenti ja

soojuse summaarsest lõpptarbimisest vähemalt 63 protsenti. Maantee- ja raudteetranspordis

kasutatud taastuvenergia moodustab vähemalt 14 protsenti kogu transpordisektoris tarbitud

energiast.

Aastal 2021 algatati ENMAK 2035 koostamine. ENMAK 2035 koostamise eesmärgiks on aja-

kohastada kehtivas energiamajanduse arengukavas aastani 2030 sisalduvad energiamajanduse

suundumused, eesmärgid ja tegevused ning kirjeldada Eesti energiamajanduse arenguvisiooni,

eesmärke, kitsaskohti ning poliitikainstrumente kliimaneutraalse energiatootmise ja -tarbimise

suunas liikumisel ja energiajulgeoleku tagamisel.

ENMAK 2035 (Vabariigi Valitsuse kinnitatud 8.01.2026) järgi on seatud eesmärgiks tagada

energiajulgeolek, kasvatada riigi konkurentsivõimet ning aidata kaasa puhta energiaga majan-

dusele üleminekule. ENMAKi keskmes on mitmekesise tootmisportfelli tagamine, et Eesti

elektrisüsteem oleks igal ajahetkel töökindel ja vastupidav. Lisaks kohalike soodsate puhta

energiaallikate (nagu tuul ja päike koos salvestuslahendustega) oskuslikule kasutamisele peab

tagama ka piisava juhitava võimsuse olemasolu Eestis.

ENMAK 2035 alameesmärgid on:

• energiajulgeoleku tagamine;

• energia kättesaadavuse ja taskukohase hinna tagamine;

• energeetika keskkonnasäästlikkuse tagamine.

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 13

Seejuures on üheks olulisemaks kavandatavaks tegevuseks kütusevabade energiaallikate

(päike, tuul) osakaalu suurendamine. Arengukavas seatakse eesmärgiks 2035. aastaks suuren-

dada puhta energia suhet energia lõpptarbimisesse vähemalt 66%-ni (2023. a 41%). Lisaks näeb

arengukava ette aastaks 2035 maismaatuuleparkidesse investeeringute vajadust 1300–1800

MW ulatuses. Kavandatav tuulepark täidaks 13 tuuliku (vt ptk 3.1) korral 7 MW (91 MW)

tuulikute korral 5-7 % soovitud eesmärgist. Tegu oleks märkimisväärse panusega taastuvener-

gia eesmärgi täitmise suunas. Energiamajanduse korralduse seaduse (RT I, 10.10.2024, 6) §321

on sätestatud, et aastaks 2030 moodustab taastuvenergia vähemalt 65 protsenti riigisisesest

energia summaarsest lõpptarbimisest. Elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest moodustab

taastuvenergia 100 protsenti ja soojuse summaarsest lõpptarbimisest vähemalt 63 protsenti.

Samas on ENMAK 2035 välja toodud järgmist: Seoses uute taastuvelektri projektide edasilii-

kumise kiirusega on ilmnenud, et elektrienergia summaarse lõpptarbimise aastapõhises arves-

tuses 100%-lises mahus taastuvenergiaga katmise saavutamine ei ole 2030. aastaks realistlik,

kuid sõltuvalt tarbimisest võib see olla saavutatav 2035. aastaks. Sealjuures tuleb arvestada

sellega, et analüüside kohaselt suureneb oluliselt toetuste vajadus, kui mittejuhitava taastuve-

lektri osakaal kasvab elektritarbimises üle 70% piiri . Tehnoloogiate edasise odavnemise korral

toetusvajadus väheneb. Eesti ambitsioon on katta elektrienergia tarbimine hiljemalt 2040. aas-

taks puhta elektrienergiaga. 2050. aastaks tuleb kliimaneutraalne energiatootmine saavutada

turupõhiselt ehk tegevustoetusteta.

Puhta energia toodangu suhe elektri lõpptarbimisesse aastal 2035 ≥80%. Puhas energia – va-

rustuskindel, konkurentsivõimeline ja jätkusuutlik energiasüsteem, esikohal energiatõhusus,

peamiselt taastuvenergiaallikatel ja energiasalvestusel põhinev, kindel ja taskukohane, integ-

reeritud ja digiteeritud energiaturg (Allikas: Clean energy for all Europeans - Publications

Office of the EU). Käesolevas dokumendis käsitleme puhta energia allikana mh heit- ja kesk-

konnasoojust, vähese heitega tehnoloogiaid nagu nt tuumajaam. Seejuures on rõhutatud kütu-

sevabade energiaallikate osakaalu suurendamise vajadust eelkõige tuule ja päikseparkide ra-

jamise abil ning prognoositud 1300–1800 MW võimsuses maismaatuuleparkide lisandumise

vajadust.

Seega on rõhk endiselt peamiselt taastuvenergiaallikatel, mida toetavad juhitavad võimsused

ning salvestusseadmed (ENMAK 2035). DP-ga kavandatav tuulepargi arendamine aitab kaasa

energiamajanduse arengukava eesmärkide täitmisele.

2.5. Lääne-Viru maakonna kohalike omavalitsuste kliima- ja energia-

kava (KEKK; 2022)

Kohalike omavalitsuste kliima- ja energiakavade (KEKK) koostamise eesmärgiks on kaaluda

kliimamuutuste mõjuga kaasnevaid võimalikke tagajärgi ja võimalusi, mis toetavad valdasid

pikaajaliste strateegiliste otsuste tegemisel, panustades kohalike elanike elukvaliteedi ja elu-

keskkonna säilitamisesse ning parandamisesse.

Lääne-Viru maakonna KEKK järgi on Vinni valla suurimad kasvuhoonegaaside (edaspidi

KHG) heite sektorid põllumajandus (64%), energeetika (19%) ja transport (15%), mistõttu tu-

leks Vinni vallas senisest enam tähelepanu pöörata taastuvenergia osakaalu suurendamisele

lõpptarbimisest. Lääne-Viru maakonna KEKK tegevuskavas 8. eesmärgi „Kliimamuutuste

tõttu ei vähene energiasõltumatus, -turvalisus, -varustuskindlus ja taastuvenergia ressursside

kasutatavus ega suurene primaarenergia lõpptarbimise maht" alameesmärgiks on sätestatud 8.1

alameesmärk “Tarbitava energia vähendamine ja taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpp-

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 14

tarbimises”. Mistõttu tuuleenergeetika, kui taastuvenergeetika arendamine, aitab ka edaspidi

kaasa Lääne-Viru maakonna KEKK eesmärkide täitmisele.

2.6. Lääne-Viru maakonna arengustrateegia 2023 – 2035 (2022)

Lääne-Viru maakonna arengustrateegia eesmärgiks on maakonna jätkusuutliku arengu kavan-

damine, et tagada maakonna kestlik areng. Arengustrateegias on toodud välja, et energiavaja-

dus kasvab ning on vajadus suurendada taastuvenergia osakaalu energiabilansis. Eelnev hõl-

mab mh energiaparkide (tuul, päike) ehitamist. DP-ga kavandatav tuulepargi arendamine aitab

kaasa arengustrateegia eesmärkide täitmisele.

2.7. Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ (2019)

Maakonnaplaneeringu eesmärk on tasakaalustada keskkonna kasutusviise, kavandada kest-

likku arengut ja parandada inimeste elamistingimusi. Olulisemateks trendideks, millega maa-

konnaplaneeringu koostamisel on arvestatud ning mis mõjutavad maakonna arengut on: IT

arenduste levik ja kasvav mobiilsus, rahvastiku vähenemine ja vananemine, üldine linnastu-

mine, ökoloogilise mõtteviisi väärtustamine ja taastuvenergeetika laiem levik, kliimamuutu-

sed.

Maakonnaplaneeringus tõdetakse, et tuuleenergia tootmiseks sobivaid alasid on maakonnas

vähe, kuna rannikualal, kus tuuletingimused on kõige soodsamad, on looduskaitsest tulenevad

piirangud. Lisaks ei pruugi tuulepotentsiaalilt sobivad tuuleenergia arendusalad olla realiseeri-

tavad riigikaitselistel põhjustel. Maakonna keskosas läbi viidud analüüsi tulemusel paiknevad

võimalikud sobivad alad üksikult ja on tuulepargi paigutamiseks väikesed, mahutades vaid

mõne tuulegeneraatori. Lääne-Viru maakonnaplaneering ei välista tuuleparkide kavandamist,

kuid sel juhul tuleb sobivust tõestada konkreetse asukohavaliku ja KSH-ga.

Maakonnaplaneering seab tuuleenergiaga seotud planeeringute koostamisele järgmised tingi-

mused:

• määrata tuulegeneraatorite paigutus maastikul;

• kaaluda tuulegeneraatorite visuaalset sobivust maastiku suhtes;

• hinnata strateegilisi keskkonnamõjusid;

• määrata liitumiskohad põhivõrguga;

• määrata tuulegeneraatorite paigutus maanteetaristu suhtes;

• määrata juurdepääsude võimalused;

• korraldada riigikaitselise ehitise töövõime hindamine.

Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+(2019) järgi jääb Vinni valla tuulealale nr 11 väikeses

ulatuses maakondliku tähtsusega rohevõrgustiku koridor ja osaliselt riikliku tähtsusega tugi-

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 15

ehk tuumalale (

Joonis 2.1). Lähim väärtuslik maastik asub maakonnaplaneeringu kohaselt u 5 km kaugusel –

Porkuni-Võhmetu-Lemmküla-Assamalla1.

1 Lääne-Viru maakonnaplaneeringu järgi maakonna II klassi väärtuslik maastik.

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 16

Joonis 2.1. Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+, Vinni tuuleala nr 11 ning rohevõrgustiku korido-

ride ja tugialade asukoht. Alus: Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ kaardikihid (02.05.2025).

ÜP koostamisel täpsustati Lääne-Viru maakonnaplaneeringuga sätestatud rohevõrgustiku piire

(vt ptk 2.8 ja Tõrge! Ei leia viiteallikat.).

Maakonnaplaneeringus on sätestatud järgmised (siinkohal asjakohased) üldised rohelise võr-

gustiku säilimiseks ja toimimiseks kasutustingimused:

• rohelise võrgustiku tuumalal kavandatavad tegevused ei tohi halvendada tuumala toi-

mimist;

• rohelise võrgustiku aladel tuleb üldjuhul hoiduda metsamaa sihtotstarbe muutmisest ja

metsa raadamisest (raie, võimaldamaks maa kasutamist muul otstarbel peale metsa ma-

jandamise), v.a maavara kaevandamise lubadega määratud aladel;

• tuleb säilitada haruldasi taimekoosluseid ja väärtuslikke elupaiku;

• rohelises koridoris säilitatakse olemasolevaid looduslikke ja poollooduslikke alasid.

Rohelise võrgustiku tuumalal kehtivad järgmised (siinkohal asjakohased) kasutustingimused:

• tehnilise infrastruktuuri objektide kavandamisel peab tagama tuumalade terviklikkuse

ja toimimise;

• tuumaladele on ebasoovitav rajada olulise negatiivse keskkonnamõjuga objekte;

• looduslike ja/või pool-looduslike alade osatähtsus ei tohi tuumalal langeda alla 75%

(lähtutakse tuumala pindalast planeeringu kehtestamise hetkest);

• olemasoleva maakasutuse intensiivsus säilitada võimalikult madalana ja keskkonda

säästvana;

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 17

• tuumaladel tuleb reeglina hoiduda ranna ja kalda piirangu- ning ehituskeeluvööndi ula-

tuslikust vähendamisest. Vähendamisel tuleb lähtuda looduslikest piiridest ja ajalooli-

sest asustusest.

Rohelise võrgustiku koridoris kehtivad järgmised (siinkohal asjakohased) kasutustingimused:

• kui rohevõrgustiku tuumaladele kavandatakse suuri, riigi toimimiseks vajalikke ob-

jekte, tuleb tagada tuumalasisene ja tuumaladevaheline sidusus;

• rohelises koridoris säilitatakse olemasolevaid looduslikke ja poollooduslikke alasid;

• säilitada vooluveekogude säng, nende muutmine (õgvendamine) vähendab veekogude

ökoloogilist väärtust rohelise võrgustiku osana;

• veekogude kallaste hooldamine ja kasutamine peab olema selline, et see muudaks või-

malikult vähe veekogude looduslikku seisundit. Ojade, jõgede ja järvede kaldad säili-

tada võimalikult looduslikuna, et oleks tagatud bioloogiliselt mitmekesise ökotoni ole-

masolu ning säiliks seisu- ja vooluveekogude tähtsus ökoloogiliste koridoridena;

• koridoridele on reeglina vastunäidustatud teatud infrastruktuuride (põhimaanteed, prü-

gilad, jäätmehoidlad, mäetööstusalad) rajamine. Juhul, kui nende rajamine on mööda-

pääsmatu, tuleb eriti hoolikalt valida rajatiste asukohta ja rakendada vajalikke keskkon-

nameetmeid võimaliku negatiivse mõju leevendamiseks.

2.8. Vinni valla üldplaneering (ÜP; 2024)

ÜP-ga määratakse tulevikku suunatud pikaajalised ruumilise arengu eesmärgid ja täpsemad

tingimused, mille kaudu neid eesmärke ellu viiakse. Vinni valla ÜP ruumiliste arengu eesmär-

kide seas on mh ettevõtluse arengu ja töökohtade loomise soodustamine ning taastuvenergee-

tika ressursside ärakasutamine.

ÜP tugineb üleriigilisele planeeringule Eesti 2030+, mille kohaselt on energeetikavaldkonna

üheks peamiseks eesmärgiks saavutada taastuvenergia suurem osakaal energiavarustuses.

ÜP käigus viidi läbi puhveranalüüs, mille põhjal määrati mitmed sobivad alad tuuleparkide

rajamiseks, vältides looduskaitselisi ja inimasustusest tulenevaid piiranguid. Tuulepargid pea-

vad paiknema vähemalt 1 km kaugusel müratundlikest hoonetest, välja arvatud kokkuleppel

omanikuga, kui kaugust saab vähendada 700 meetrini. Arendusalade kogupindala on ligikaudu

3700 ha, mis võimaldab edasisel planeerimisel teha valikuid, missugustel aladel ja missuguses

mahus jätkatakse tuuleenergeetika arendamisega ning missugustel aladel saab toimuda muu

tegevus. Arendusaladel on oluline koostada detailplaneering, et tagada avalik menetlus ja kaa-

samine.

ÜP sätestab järgmised tingimused tuulepargi arendusala ja tööstusliku üksiktuuliku püstitami-

seks:

• üldplaneeringule järgneb detailplaneeringu koostamise protsess, millega määratakse

ehitatavate tuulikute asukohad ja tehnilised parameetrid;

• detailplaneeringule tehakse keskkonnamõju strateegiline hindamine, mille raames mo-

delleeritakse ja esitatakse leevendavad meetmed mh varjutuse ja müra kohta. Keskkon-

namõju hindamise programmi tegemisel määratakse uuringute vajadus;

• detailplaneering algatatakse kogu tuulepargi arendusalale (va üksiktuuliku puhul) ja lä-

hialale liitumispunkti viiva elektriühenduse kavandamiseks ning juurdepääsu kavanda-

miseks. Lisaks elektrituulikute mõjudele tuleb hinnata võimalike juurdepääsuteede ja

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 18

elektrivõrguga liitumiseks vajalike õhuliinide/maakaablite rajamisega seotud mõjusid.

Edasise planeerimisprotsessi käigus võib tulenevalt kaasatavate seisukohtadest planee-

ringuala vähendada. Kavandatavad juurdepääsuteed ja ühendusliinid peavad olema või-

malikult vähese häiringuga nii maaomanikule kui keskkonnale;

• detailplaneeringu koostamise käigus ja ala edasisel arendamisel tuleb koostada ornito-

loogiline eksperthinnang (vajadusel koos täiendavate uuringute läbiviimisega), kus sel-

gitatakse välja läheduses elutsevad liigid ning tuulepargi mõju nende elutegevusele.

Eksperthinnang peab täpsustama võimalikud kaugused, kuhu tuulegeneraatoreid võib

liikide elupaiga läheduses rajada;

• detailplaneeringu koostamisse kaasatakse kõik tuulepargi eelvalikuala piirist vähemalt

1 km kaugusele jäävate kinnistute omanikud;

• detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada kehtivaid põhimõtteid ja kujasid tuuli-

kute ehitamiseks. Kui riiklikult kehtestatud nõuded on leebemad üldplaneeringus esita-

tust, siis tuleb lähtuda üldplaneeringus määratud nõuetest;

• elektrituulikud tuleb planeerida üldplaneeringukohasele tuulepargi arendusalale (va ük-

siktuulik) selliselt, et tuuliku laba ei ulatuks üheski töötavas asendis (rajatisealune pind

väljaspoole üldplaneeringuga määratud tuulepargi arendusala;

• detailplaneeringus analüüsitakse mõju üldplaneeringukohastele puhke- ja virgestusala-

dele ning väärtuslikele maastikele igas ilmakaares;

• tuulepargi ühendusteed, kaablid ja montaažiplatsid võivad paikneda ka väljaspool

üldplaneeringus määratud tuulepargi arendusalasid, kui nende rajamise ja käitamisega

ei kaasne olulist ebasoodsat mõju;

• rohevõrgustikus paikneva arendusala edasisel arendamisel tuleb tagada rohevõrgustiku

sidusus ja toimimine;

• tuuleparkide ja elektrituulikute kavandamisel väärtuslikele põllumajandusmaadele tu-

leb tagada väärtusliku põllumajandusmaa säilimine võimalikult suures ulatuses. Või-

malusel tuleb eelistada väheväärtuslikemaid põllu- ja heinamaid, mitte väärtuslike põl-

lumajandusmaadena käsitletavaid alasid;

• detailplaneeringus tagatakse et elektrituulik ei paikneks avalikult kasutatavatele teedele

(sõltumata nende funktsioonist, liigist, klassist ja lubatud sõidukiirusest) lähemal kui

1,5x(H+D). Valemis tähistab H tuuliku masti kõrgust ja D rootori e tiiviku diameetrit.

Väikese kasutusega (alla 100 auto ööpäevas) avalikult kasutatavate teede puhul võib

põhjendatud juhtudel riskianalüüsile tuginedes ja teeomaniku nõusolekul lubada pla-

neeringus elektrituulikuid teele lähemale, kuid mitte lähemale kui tuuliku kogukõrgus

(H + 0,5D);

• detailplaneeringus tagatakse tuulikute paiknemine selliselt, et tuulik ei asuks raudtee

kaitsevööndile lähemal kui tuuliku kogukõrgus (H + 0,5D);

• detailplaneeringus tagatakse tuulikute paiknemine selliselt, et need ei asuks veekogu

ehituskeeluvööndis (sh looduskaitseseadus § 38 lg 2 erisus). Oluliste põhjenduste ole-

masolul võib detailplaneeringuga taotleda ehituskeeluvööndi vähendamist;

• detailplaneeringu koostamisel tuleb tuulikute asukoha määramisel saavutada lahendus,

kus läbi optimaalsema tuulikute paigutusega saavutatakse parim tootmisefektiivsus ehk

vältida tuleb omandisuhetest tulenevat ebaefektiivset tuulikute paigutust (nt tuulikud

asuvad ühel kinnistul üksteisele liiga lähedal);

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 19

• tuuleparki liitumispunktiga ühendava liini kavandamisel tuleb lähtuda liini tehnilistest

parameetritest ja kehtivast õigusest, ühendusliin võib paikneda väljaspool üldplanee-

ringuga määratud eelvalikuala;

• tuulepargi ehitamisel tuleb arendajal tagada nii mobiilse side kui ka televisiooni ja raa-

dioside toimine tuulepargi piirkonnas olevatele ehitistele;

• maardlate aladele saab tuuleparki kavandada peale maavara ammendumist, kui ei ole

saadud maapõueseaduse alusel muu sisuga kooskõlastust või luba. Kaevandamisloaga

või kaevandamisloa taotlusega alale saab tuuleparki kavandada kaevandamisloa omaja

või taotleja nõusolekul;

• üle 30 m kõrguse elektrituuliku püstitamine tuleb kooskõlastada Kaitseministeeriumiga

ning alustada selleks koostööd võimalikult varases etapis, et välja selgitada täpsemad

riigikaitselased tingimused.

Kavandatav tegevus asub ÜP-ga kinnitatud tuuleenergia tootmiseks põhimõtteliselt sobival alal

(Vinni tuuleala nr 11 ehk TU11). Tegemist on alaga, kus tuuleenergia tootmine ei ole välistatud,

kuid tuulikute rajamine vajab täiendavat kaalutlemist (sh DP koostamist, KSH protsessi alga-

tamist). TU11 alal kehtivad järgmised lisatingimused edasisel arendamisel:

• Alade detailse lahenduse faasis tuleb hinnata metsise elupaikadesse jõudvat mürataset

ja varjutuse ulatust. Elupaigas tuleb tagada müratase mitte üle 45 dB ja mängupaigas

mitte üle 40 dB;

• Metsise mängualadel tuleb tagada varjutuse tase <14 h/a. Vajadusel rakendada metsise

mänguperioodil varjutuse ärahoidmiseks teatud tundidel, kui on päikesepaisteline ilm,

tuulegeneraatorite seiskamist;

• Lisaks tuleb TU11 detailse lahenduse koostamisel üle kontrollida, kas pesitsusala

KLO9128574 on hiireviu poolt asustatud ning kus paiknevad TU11 piirkonnas hiireviu

toitumisalad. Vajadusel tuleb seada leevendavad meetmed, nt kokkupõrkeriski vähen-

damiseks ühe rootori laba värvimist nt musta värvi vähemalt tuuleenergeetika aren-

dusaladel, mis asuvad hiireviu toitumisaladel või nende naabruses.

ÜP järgi asub kavandatava tegevuse alal peale perspektiivse tuuleenergeetika ala lisaks rohe-

võrgustiku koridorid ja tugiala, väärtpõllumaa, kuid ei ole maaparandussüsteeme, veekogude

ehituskeeluvöönd, maardlaid (joonis 2.2). Lähim Vinni valla ÜP kohane väärtuslik maastik

asub ca 8 km kaugusel idas (Mõdriku-Roela II).

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 20

Joonis 2.2. Vinni valla ÜP: Vinni tuuleala nr 11 (ORME ehk olulise ruumilise mõjuga ehitise) ning

selle ümbruses peamiste kitsenduste asukoht. Alus: Vinni valla ÜP kaardikihid (31.01.2025).

Rohevõrgustiku aladel ehitamiseks on ÜP-s määratud järgmised asjakohased tingimused:

• rohevõrgustiku koridorides ehitamise kavandamisel tuleb koridori alaga risti suunas

säilitada vähemalt 50 m laiune katkematu riba, kus loomad saavad takistamatult liikuda;

• rohevõrgustiku tugialades ehitamise kavandamisel tuleb tagada katkematu tugiala laiu-

seks (sh kaugus võimalikule teise hoonestatud või piiratud alani) vähemalt 100 m. Põh-

jendatud juhul (nt elustikueksperdi toetava arvamuse korral) võib katkematu tugiala

olla kitsam;

• uute hoonestamiseks kavandatud maaüksuste minimaalne suurus rohevõrgustikus on 1

ha;

• looduslike ja/või pool-looduslike alade osatähtsus ei tohi tugialal langeda alla 75%;

• looduslikel veekogudel tuleb säilitada looduslik seisund ning vältida suuri veerežiimi

mõjutavaid tegevusi (paisude rajamine, voolusängi muutmine vms);

• rohevõrgustikku lõikava taristu (põhimaanteed, raudteed jms) rajamisel või rekonst-

rueerimisel tuleb põhjalikult hinnata keskkonnamõjusid rohevõrgustiku toimivuse ja

sidususe seisukohast ning asjakohasel juhul tuleb rakendada leevendavaid meetmeid

(nt ulukipääsude rajamine jms).

Väärtuslike põllumajandusmaade aladel ehitamiseks on ÜP-s määratud järgmised asjakohased

tingimused:

• see ehitatakse väärtusliku põllumajandusmaa massiivi servaalal paiknevale kuni 0,5 ha

suurusele alale;

• selle ehitamine muule maale on võimatu või oluliselt ebaotstarbekam;

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 21

• selle ehitamine ei halvenda oluliselt väärtusliku põllumajandusmaa sihtotstarbelist ka-

sutamist;

• säilivad väärtusliku põllumajandusmaa massiiv ja selle terviklikkus.

2.9. Väike-Maarja valla üldplaneering (ÜP; 2024)

Vinni tuuleala nr 11 asub küll Vinni vallas, kuid ala piirneb Väike-Maarja vallaga lõuna suunal.

Väike-Maarja valla ÜP maakasutuse kaardikihi (

Joonis 2.3) järgi piirnevad Vinni tuulealaga nr 11 rohevõrgustiku tugialaga ning tuuleenergia

arendamiseks põhimõtteliselt sobiv ala Väike-Maarja tuuleala nr 15 (TU15; Raeküla tuulea-

laga). Lähim väärtuslik maastik ca 8 km kaugusel (Triigi-Avispea; II).

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 22

Joonis 2.3. Väike-Maarja valla ÜP: Vinni tuuleala nr 11 ning ümbruses paiknevate peamiste kitsenduste

asukoht. Alus: Väike-Maarja valla ÜP kaardikihid (02.05.2025).

Rohevõrgustiku aladel ehitamiseks on ÜP-s määratud järgmised asjakohased tingimused:

• kõik tegevused tuleb kavandada selliselt, et rohevõrgustik jääks toimima. Vajalik on

säilitada ja parandada võrgustiku terviklikkust, sidusust ja vältida looduslike alade kil-

lustamist;

• rohevõrgustiku aladel (va väärtuslikud märgalad, veekogude kaldaalad, Natura 2000

võrgustiku alad, kaitsealad, I ja II kategooria kaitsealuste liikide elupaigad ja teised

seadustest tulenevate piirangutega alad) võib arendada tavapärast, rohelise võrgusti-

kuga arvestavat majandustegevust, arvestades muudest õigusaktidest tulenevaid tingi-

musi ja piiranguid, mis alale on kehtestatud;

• arendustegevuste rohelisse võrgustikku lubamise kaalumisel ja vastavate mõjude hin-

damisel tuleb lähtuda konkreetsest rohelise võrgustiku elemendist ja selle eesmärki-

dest;

• rohevõrgustikul paiknevat maakasutuse otstarvet ja ÜP kohast otstarvet üldjuhul ei

muudeta. Juhul kui on vajadus otstarvet muuta, peab kavandatav tegevus sobituma ro-

hevõrgustikku ning selle toimimist mitte kahjustama;

• rohevõrgustiku aladel tuleb vältida ulatuslikku maade tarastamist. Rohevõrgustiku alal

paikneva maa-ala tarastamine on lubatud vaid õueala2 ulatuses, va juhul, kui tarasta-

mine on õigustatud tulenevalt maade põllu- või metsamajanduslikust kasutusest;

2 Määratud Eesti põhikaardil või detailplaneeringuga.

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 23

• rohevõrgustiku alale ehitise kavandamine on lubatud, kui sellega säilib rohevõrgus-

tiku terviklikkus ja toimimine. Kõik tegevused tuleb kavandada selliselt, et võrgustik

säiliks. Vältida tuleb looduslike alade killustamist ning vajadusel tuleb parandada võr-

gustiku terviklikkust ja sidusust. Kui nimetatud tingimused ei ole täidetud, võib oma-

valitsus keelduda rohevõrgustikku ohustava planeeringu algatamisest projekteerimis-

tingimuste väljastamisest või ehitusloa andmisest;

• raadamine rohevõrgustiku aladel ei ole üldjuhul lubatud, välja arvatud maaparandus-

süsteemide, tehnovõrkude ja taristu hooldamise ja rajamise korral, maavara kaevanda-

mise lubadega määratud aladel ning rajatiste (sh elektrituuliku) ehitamisel. Raadamine

on lubatud juhul, kui on tagatud rohevõrgustiku toimimise ja sidususe säilimine. Sidu-

suse säilimiseks vajalikud tingimused määratakse DP koostamise käigus rohevõrgusti-

kule avalduva mõju hindamise tulemusena (va kaitsevööndiga ehitise korrashoiuks

vajalike nõuete täitmiseks);

• rohevõrgustiku tugevdamiseks säilitada põllumaade vahel paiknevad haljasribad ja

puittaimestikuga kaetud alad;

• looduslike ja/või poollooduslike alade osatähtsus ei tohi langeda alla 75%. Tingimus

ei kehti mäeeraldiste teenindusmaadel ja transpordimaadel (va parklate rajamisel).

2.10. Tapa valla üldplaneering (ÜP; 2022)

Vinni tuuleala nr 11 asuvad küll Vinni vallas, kuid asub ca 2-3 km kaugusel Tapa vallast ida

suunal. Tapa valla ÜP maakasutuse kaardikihi (

Joonis 2.4) järgi jätkub rohevõrgustiku koridor Vinni vallas. Tapa valla ÜP järgi pole Tapa valla

territooriumile ette nähtud tuuleparkide rajamist, kuna valla territoorium on suures osas kaetud

tiheasustusaladega ning Tapa vald on kaitseväe tugipunkt. Tapa valla ÜP kohane Porkuni-Võh-

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 24

metu-Lemmküla-Assamalla väärtuslik maastik (II klass) asub tuulealast nr. 11 ca 5 km kaugu-

sel.

Joonis 2.4. Tapa valla ÜP: Vinni tuulealad nr 11 ning ümbruses paiknevate peamiste kitsenduste asu-

koht. Alus: Tapa valla ÜP kaardikihid (02.05.2025).

Rohevõrgustiku toimivuse tagamiseks määrati järgmised asjakohased tingimused Tapa valla

ÜP-s:

• säilitada tuleb rohevõrgustiku terviklikkus ja vältida terviklike loodusalade killustu-

mist. Funktsioneeriva rohevõrgustikuna peab säilima vähemalt 80% rohelise võrgustiku

territooriumist;

• ehitusalade valik, sh ka infrastruktuuride rajamiseks, peab väljaspool elamumaad edas-

pidi lähtuma rohelisest võrgustikust. Ehitiste ja tehnokoridoride maastikusse paiguta-

misele hajaasustuses peab eelnema uuring, mis selgitab mõjud looduskeskkonnale sh

maastiku terviklikkusele;

• rohelises koridoris paikneva kinnistu tarastamine on lubatud vaid õueala ulatuses ehk

ümber elamu või tootmiskompleksi hooviala. Erandiks on madalad kiviaiad, mille ra-

jamine on rohevõrgustiku koridoris lubatud. Samuti on tarastamine lubatud tulenevalt

maade põllumajanduslikust kasutusest (nt karjamaad, metsaistandike kaitse jne). See-

juures peavad rohevõrgustikus paiknevad piirded tagama vähemalt ca 100 m vaba läbi-

pääsuga katkematu liikumiskoridori säilimise rohelises koridoris.

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 25

3. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus

KSH eesmärgiks on selgitada, kirjeldada ja hinnata planeeringuga kavandatava tegevuse (sh

võimalike alternatiivide) rakendumisega kaasneda võivat olulist (sh ebasoodsat) keskkonna-

mõju ning välja pakkuda negatiivse (ebasoodsa) keskkonnamõju leevendamise ja/või vältimise

või positiivse (soodsa) mõju suurendamise meetmeid. KSH ruumilise ulatusega hõlmatakse nii

planeeritav ala kui ka seda ümbritsev ala, hinnates sh erinevate mõjude ruumilist ulatust, nende

kestvust, olulisust, koostoimet ja kumuleeruvust.

Sõltuvalt kaugusest ja inimeste tundlikkusest võib ebasoodne mõju olla oluline. Üldiselt lähtu-

takse põhimõttest, et tuulikuid ei kavandata elamutele lähemale kui 1 km, v.a erandjuhul, kui

saavutatakse kokkulepe konkreetse majapidamise omanikuga. Sellisel kaugusel on enamik mõ-

jusid minimeeritud. Võttes arvesse ka võimalikku varjutuse mõju vaadeldakse käesolevas do-

kumentatsioonis mõjualana eelkõige kuni 3 km tsooni. Visuaalsete mõjude osas vaadeldakse

ala 5-7 km.

Linnustiku mõjude osas on vaadeldav ala võtnud arvesse mh aruande „Üle-eestiline maismaa-

linnustiku analüüs“ tulemusi. Seetõttu vaadeldi I kaitsekategooria liikide puhul ala kuni 20 km,

II ja III kaitsekategooria liikide puhul vaadeldi ala kuni 7 km, kuid aruandes esitati liigid vas-

tavalt nende tegelikule kodupiirkonnale. Näiteks I kaitsekategooria liikide must-toonekure ja

kaljukotka puhul on kodupiirkonna tsoon 3 ulatus 14 km, samas kui väike-konnakotka puhul

jääb tsoon 3 ulatus vaid 3,5 km. Kui I kaitsekategooria 20 km alasse jäi liik, kelle kodupiirkond

on väiksem, siis allpool liiki ei märgitud – näiteks kui 20 km alasse jääb merikotka leiukoht 11

km kaugusele, kuid liigi kodupiirkonnaks on kuni 6 km, siis liik jääb mõjualast välja (DP-ga

kavandatava tegevus ei mõjuta olulisel määral liiki).

3.1. Asustus ja maakasutus (taristu ning DP ala ümbruskonna maakasu-

tuse otstarbed)

DP ala suurus on orienteeruvalt u 492 ha ja hõlmab Vinni tuuleala nr 11 kogu ulatuses. DP

koostamine kogu alale võimaldab välja selgitada DP-ga kavandatava tegevuse mõju ka neile

kinnistutele, mis jäävad tuulealale, kuid mille maa-alale elektrituulikute rajamiseks õigust ei

ole, kuna puuduvad vastavad kokkulepped arendajate ja maaomanike vahel.

DP ala asub järgmiste katastriüksuste maa-alal (valdavas osas on tegemist metsa- ja põllumaa-

dega):

• Leo tee L2 90001:001:0646;

• Leo tee L3 90001:001:0647;

• Meelise 90001:003:0007;

• Kulla 90001:003:0008;

• Tiidu 90001:003:0041;

• Metsatalu 90001:003:0052;

• Marditõnu 90001:003:0102;

• Lauda 90001:003:0114;

• Rätsepa 90001:003:0120;

• Kiltri 90001:003:0139;

• Tölbi 90001:003:0161;

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 26

• Raketibaasi 90001:003:0162;

• Paju 90001:003:0172;

• Paali 90001:003:0173;

• Paalimetsa 90001:003:0174;

• Lõokese 90001:003:0198;

• Kiisakopli 90001:003:0231;

• Värava 90001:003:0240;

• Väravataguse 90001:003:0243;

• Väravametsa 90001:003:0244;

• Ainopõllu 90001:003:0253;

• Raudama 90001:003:0410;

• Jaani 90001:003:0421;

• Vainu 90001:003:0440;

• Pardi 90001:003:0462;

• Pardi 90001:003:0463;

• Hansutõnu 90001:003:0531;

• Joosepi 90001:003:0601;

• Joosepi 90001:003:0602;

• Karjaveski 90001:003:0642;

• Aru 90001:003:0660;

• Nugise 90001:003:0752;

• Otsametsa 90001:003:0802;

• Raketimetsa 90001:003:0870;

• Jaaguleo 90001:003:1012;

• Madi 90001:003:1030;

• Anguse 90001:003:1040;

• Eiskopi 90001:003:1140;

• Vahihindreku 90001:003:1161;

• Kasearu 90001:003:1250;

• Muti 90001:003:1290;

• Matsi 90001:003:1400;

• Käba 90001:003:1500;

• Kärneri 90001:003:1611;

• Uudismaa 90001:003:1860;

• Lepiku 90001:003:1940;

• Karjamaa 90001:003:1950;

• Nurga 90101:001:0035;

• Muhu 90101:001:0183;

• Lepistiku 90101:001:0184;

• Võseriku 90101:001:0185;

• Mardimetsa 90101:001:0227;

• Tuuliku 90101:001:1173;

• Otsa 90101:001:1174;

• Triigi metskond 233 92702:001:0396;

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 27

• Haavakannu looduskaitseala 1 92702:003:0210.

Kavandatav tegevus jääb järgmise asustusüksuse territooriumile Veadla küla. Veadla küla piir-

neb põhja ja ida suunal Nurmetu külaga, Kadila külaga, Koeravere külaga ja Kannastiku külaga

(Vinni vald) lõuna suunal Raekülaga, Pandivere külaga ja Aburi külaga (Väike-Maarja vald)

ning ida suunal Kullenga küla ja Koiduküla (Tapa vald). Kavandatav tegevus piirneb lõuna

suunal Raekülaga (Väike-Maarja vald).

Tuulealast (TU11) läänest u 800-1500 m kaugusel läheb kõrvalmaantee nr 17207 (Vilgu-Koonu

tee). Tuuleala läbib idast-läände Raketibaasi tee (tee nr. 9001604). Tuuleala nr 11 läbib Elekt-

rilevi OÜ-le kuuluv elektriõhuliin 1-20 kV (keskpingeliin; AS-35) mille kaitsevöönd on vasta-

valt 10 m. Lähim külakeskus (Veadla küla) asub ca 1,2 km kaugusel. Lähim alevik, Viru-Jaa-

gupi alevik, asub ca 4,4 km kaugusel kirdes. Lähim linn (Tamsalu linn) asub u 10 km kaugusel

edelas. Alale ei ulatu ohtlike ettevõtete ohualasid. Lähimad (3 km raadiuses) elamuga kinnis-

tud (maakasutuse sihtotstarbega elamumaa 100% või muu sihtotstarbega kinnistud, mille õuea-

lad3 ulatuvad 3 km raadiusesse on märgitud ära Tabelis 3.1.

Tabel 3.1. Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) 3 km raadiuses asuvad elamud (14.03.2026).

Katastri tunnus Sihtotstarve Lähiaadress Kaugus

TU11-st (m) Vinni vald

90001:003:0043 Maatulundusmaa 100% Paduri 999

90001:003:1620 Maatulundusmaa 100% Mari-Jüri 999

90001:003:1530 Elamumaa 100% Neeno 999

90101:001:0279 Elamumaa 100% Väljaotsa 999

90001:003:0470 Maatulundusmaa 100% Raadi 999

90101:001:0919 Elamumaa 100% Ilvekse 999

90001:003:1460 Maatulundusmaa 100% Matsi 999

90001:003:1120 Maatulundusmaa 100% Tõllasepa 999

90001:003:0129 Elamumaa 100% Lohvardi tee 1 999

90001:003:0127 Elamumaa 100% Lohvardi tee 6 999

90001:003:0070 Maatulundusmaa 100% Kasemetsa 1000

90001:003:0112 Maatulundusmaa 100% Metsavahi 1003

90001:003:0128 Elamumaa 100% Lohvardi tee 4 1008

90001:003:1040 Maatulundusmaa 100% Anguse 1012

90001:003:0093 Elamumaa 100% Kivimäe 1036

90101:001:0779 Elamumaa 100% Risto 1040

90001:001:0845 Elamumaa 100% Suurekivi 1053

90001:003:0830 Elamumaa 100% Hansura 1069

90001:003:0141 Elamumaa 100% Lohvardi tee 2 1107

90001:003:1391 Elamumaa 100% Pardi 1122

90001:003:0117 Elamumaa 100% Kargu 1140

90001:003:0216 Elamumaa 100% Veskimäe 1148

90001:003:0103 Elamumaa 100% Susi 1186

90001:003:0116 Elamumaa 100% Tuulekivi 1344

90001:003:1680 Elamumaa 100% Paplisalu 1346

90001:001:1117 Elamumaa 100% Palmi 1415

90001:003:0098 Maatulundusmaa 100% Tuulemaa 1428

90101:001:1401 Maatulundusmaa 100% Veskikodu 1430

90001:003:0423 Maatulundusmaa 100% Jaani/1 1433

90001:003:0423 Maatulundusmaa 100% Jaani 1461

3 Võetud arvesse vaid eraõuega ja/või elu- või ühiskondliku hoonega kinnistuid. Tootmisõuega ning vaid kõrval-

või tootmishoonega kinnistud (kus elu- või ühiskondlikud hooned puuduvad) jäeti välja.

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 28

Katastri tunnus Sihtotstarve Lähiaadress Kaugus

TU11-st (m) 90001:003:0106 Elamumaa 100% Mägisoo 1480

90001:003:1301 Maatulundusmaa 100% Sauli 1512

90001:003:0084 Elamumaa 100% Teesaare 1512

90001:003:0720 Maatulundusmaa 100% Kasearu 1777

90001:003:0860 Maatulundusmaa 100% Aunapuu 1806

90101:001:0112 Maatulundusmaa 100% Olevi 1806

90101:001:0356 Elamumaa 100% Kuuse tn 8 1882

90001:003:0770 Maatulundusmaa 100% Käba 1885

90001:003:0224 Elamumaa 100% Regomaja 1928

90001:003:0049 Elamumaa 80%; Ärimaa 20% Kuuse tn 3 1929

90001:003:0072 Elamumaa 100% Pärna tn 16 1934

90001:003:0189 Elamumaa 100% Kuuse tn 4 1937

90001:003:0091 Ärimaa 100% Pärna tn 1 1962

90001:003:0058 Elamumaa 100% Kuuse tn 1 1968

90001:003:0201 Elamumaa 85%; Ärimaa 15% Kuuse tn 2 1998

90101:001:1334 Elamumaa 100% Pärna tn 3 1999

90001:003:1580 Maatulundusmaa 100% Luuba 2023

90001:003:0010 Maatulundusmaa 100% Pärna tn 23 2036

90001:003:1170 Maatulundusmaa 100% Metsa 2039

90001:003:0115

Ühiskondlike ehitiste maa 90%; Elamumaa

10% Pärna tn 4 2053

90001:003:0215 Elamumaa 100% Pärna tn 21 2058

90001:003:2000 Elamumaa 100% Pärna tn 7 2064

90001:003:1540 Maatulundusmaa 100% Senka 2070

90001:003:0170 Elamumaa 100% Pärna tn 9 2087

90001:003:0057 Elamumaa 100% Männi tn 2 2096

90001:003:0237 Elamumaa 100% Pärna tn 11 2110

90001:003:0671 Maatulundusmaa 100% Tuleviku 2130

90001:003:1711 Maatulundusmaa 100% Pärna tn 13 2131

90001:003:1191 Maatulundusmaa 100% Pärna tn 17 2135

90001:003:1180 Elamumaa 100% Pärna tn 19 2151

90001:003:0067 Elamumaa 100% Männi tn 4 2155

90001:003:0960 Maatulundusmaa 100% Aasametsa 2175

90101:001:1377 Elamumaa 100% Männi tn 6 2180

90001:003:0088 Maatulundusmaa 100% Linnu 2199

90001:003:0236 Elamumaa 100% Männi tn 1 2210

90001:003:1410 Maatulundusmaa 100% Kaasiku 2222

90001:003:0761 Maatulundusmaa 100% Veskimäe 2270

90001:003:0094 Elamumaa 100% Eha 2271

90001:003:0331 Elamumaa 100% Pärna tn 8 2299

90101:001:1312 Elamumaa 100% Lillemäe 2318

90001:003:0930 Maatulundusmaa 100% Anoki 2345

90001:003:0135 Elamumaa 100% Jaaniku 2357

90001:003:0178 Maatulundusmaa 100% Sarapiku 2427

90101:001:0424 Elamumaa 100% Mütavahi 2523

90001:003:0001 Maatulundusmaa 100% Raini 2590

90001:003:0245 Elamumaa 100% Ööbikuoru 2617

90001:003:0012 Elamumaa 100% Metsavahi 2618

90001:003:0206 Elamumaa 100% Pihlaka 2679

90001:003:1740 Elamumaa 100% Mäe 2707

90001:003:1690 Maatulundusmaa 100% Jaani 2720

90001:003:0501 Maatulundusmaa 100% Libeda 2754

90001:003:0031 Maatulundusmaa 100% Männikumäe 2859

90001:003:0044 Maatulundusmaa 100% Tiigi 2944

90001:003:1841 Elamumaa 100% Pikamäe 2951

90101:001:1572 Maatulundusmaa 100% Sarapiku 2964

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 29

Katastri tunnus Sihtotstarve Lähiaadress Kaugus

TU11-st (m) 90001:003:0217 Maatulundusmaa 100% Trumani 2964

90101:001:1467 Elamumaa 100% Nurmenuku 2968

90101:001:1323 Elamumaa 100% Tihase 2984

Väike-Maarja vald

92702:001:0074 Elamumaa 100% Herberti 1635

92702:001:0066 Maatulundusmaa 100% Tiigi 1647

92801:001:0758 Elamumaa 100% Meierei 2203

92702:001:0073 Elamumaa 100% Männituka 2242

92801:001:0336 Elamumaa 100% Vana-Salmisto 2285

92702:001:1770 Maatulundusmaa 100% Koska 2316

92702:001:0207 Elamumaa 100% Metsakiisu 2321

92702:001:2310 Maatulundusmaa 100% Salmisto 2322

92702:001:0282 Elamumaa 100% Rehe 2325

92702:001:1630 Maatulundusmaa 100% Nurmepõllu 2347

92702:001:1430 Maatulundusmaa 100% Posti 2357

92702:001:1140 Maatulundusmaa 100% Piiri-Kustase 2698

Tapa vald

78701:002:0900 Elamumaa 100% Koidula 2324

78701:002:0039 Maatulundusmaa 100% Metsatalu 2908

3.2. Maastik, mullastik ja geoloogia (sh maardlad)

DP ala geoloogilise aluspõhja moodustavad peamiselt Siluri ladestu Llanddovery ladestiku

Varbola kihistu detriitne savikas muguljas lubjakivi mergli vahekihtidega ja mikrokristalne lub-

jakivi ja Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Ärina kihistu purd-, detriitne, biohermne, liivakas,

ooidne lubjakivi, dolokivi ning kerogeenne mergel ning Siluri ladestu Llandovery ladestiku

Tamsalu kihistu afaniitsete vahekihtidega lubjakivi, borealis-lubjakivi (Maa- ja Ruumiamet,

geoloogiline baaskaart 1:50 000, 2026).

DP ala paikneb Pandivere kõrgustikul, maapind on merepinnast u 122-130 m kõrgusel. DP ala

ülemise pinnakatte kihi (v.a muld) moodustavad valdavas osas liustikusetted ehk moreen (sa-

viliiv ja liivsavi, veerised ja munakad), leidub pinnakattes peenliiva, aleuriiti ja pinnakatteta

või õhukese pinnakattega aluspõhja avamusalasid (Maa- ja Ruumiamet, geoloogiline baaskaart

1: 50 000, 2026).

DP alal puuduvad maardlad, sh taotletavad. DP alale jääb ka Tapa põlevkivi perspektiivala4,

mille kaevandamise potentsiaal on aga madal (Maa- ja Ruumiameti kaardirakendus, 2026).

Samuti ulatub alale fosforiidi prognoosvaru (Rakvere maardla, 25 plokk).

Maa- ja Ruumiameti mullakaardi kaardirakenduse (2026) alusel esinevad kavandatava tege-

vuse kinnistutel leostunud ja leetjad mullad (Ko, KI, Kor), kahkjad leetunud mullad (LP) (Joo-

nis 3.1).

4 Perspektiivala – Geoloogiliste otsingu- või uuringutööde tulemusena hinnatud prognoosvaruga põlevkivilasundi

ala, mis on keskkonnaregistris kinnitamata.

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 30

Joonis 3.1. Kavandatava tegevuse alal (TU11) levivad mullad. Alus: Maa- ja Ruumiamet, 2026.

3.3. Pinnavesi

Kavandatava tegevuse alal ning vahetus läheduses (kuni 300 m) puuduvad veekogud ja maa-

parandussüsteemid. Lähim veekogu on allikatoiteline järv – Porkuni järv (VEE2033500, pin-

dala kokku 54,3 ha), mis asub kavandatavast tegevusest minimaalselt u 6,5 km kaugusel. Por-

kuni järv on tuntud enda veetaseme kõikumise tõttu, mis on tingitud põhjavee taseme kõiku-

misest.

Porkuni järv kuulub Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 426 avalikult kasutatavate veekogude

nimekirja. Porkuni järvest saab alguse Valgejõgi (VEE1079200), mis suubub Loksal Hara

lahte, jäädes kavandatava tegevuse alast eemale.

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 31

3.4. Põhjavesi

Maa- ja Ruumiameti geoloogia kaardirakenduse andmetel (2026) on kavandatud tegevuse alal

põhjavesi valdavas osas kaitsmata, vähem nõrgalt kaitstud (Joonis 3.2). Kavandatava tegevuse

ala põhjaveeolusid määravad Ülem-Devoni veekompleksi, Narva veepideme ja Siluri-Ordo-

viitsiumi (S-O) veekompleksi lõheliste ja karstunud kivimite erineva veeandvusega veekihtide

avamused (Maa- ja Ruumiamet, geoloogiline baaskaart 1:50 000, 2026). Kavandatav tegevus

paikneb Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal.

Joonis 3.2. Kavandatava tegevuse ala (TU11) ja lähipiirkonnas põhjaveekaitstus. Alus: Maa- ja Ruu-

miamet, 2026.

Kavandatava tegevuse alal on puurkaev PRK0002889, sügavusega 50 m ja ehitamise aasta

1959. Lähim ja ühtlasi ka ainus 1 km raadiuses asuv puurkaev (Maa- ja Ruumiamet, kitsenduste

kaart, 2026; Keskkonnaportaal, 2026) on järgmine:

• PRK0005557 ̶ tuulealast läänes ca 0,6 km kaugusel paiknev puurkaev sügavusega 42

m; tegemist on Ainopõllu (90001:003:0253) kinnistul paikneva puurkaevuaga, mille

ehitamise aasta on 1960.

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 32

3.5. Kaitstavad loodusobjektid ja muud loodusväärtused

Kavandatav tegevus (TU11) ei asu Natura 2000 võrgustiku alal ega kaitse- või hoiualal.

Lähimad kaitsealad (Joonis 3.3) on ida suunal, ca 50 m kaugusel tuulealast asuv Haavakannu

looduskaitseala (KLO1000673, pindala kokku 1912,4 ha); kirde suunal , ca 50 m kaugusel asuv

Suurekivi looduskaitseala (KLO1000733, pindala kokku 270,3 ha). Lisaks paikneb ca 4,9 km

kaugusel edelas maastikukaitseala Koonu pargi põlispuud (KLO1200071, pindala kokku 6,4

ha) ja ca 6 km kaugusel loode suunal Porkuni maastikukaitseala (KLO1000270, pindala kokku

1240 ha).

Lähimad Natura 2000 võrgustikku kuuluvad alad (Joonis 3.3) jäävad tuulealast ca 50 m

kaugusele – Haavakannu loodusala (RAH0000580, pindala kokku 1226,68 ha), mis kattub osa-

liselt siseriikliku kaitse all oleva Haavakannu looduskaitsealaga ja Suurekivi loodusala

(RAH0000368, pindala kokku 270,27 ha), mis kattub täielikult siseriikliku kaitse all oleva Suu-

rekivi looduskaitsealaga. Lisaks paikneb ca 6 km kaugusel Porkuni loodusala (RAH0000374,

pindala kokku 317,23 ha), mis kattub osaliselt siseriikliku kaitse all oleva Porkuni maastiku-

kaitsealaga. Lähimad Natura 2000 linnualad on Sirtsi linnuala (RAH0000077), mis jääb ca 16

km kaugusele ja Tudusoo linnuala (RAH0000119), mis jääb ca 17 km kaugusele.

DP alale lähimad püsielupaigad on Raeküla väike-konnakotka püsielupaik (KLO3002876,

tuulealast lõuna suunal u 2,6 km kaugusel), sh Raeküla väike-konnakotka püsielupaiga siht-

kaitsevöönd (KLO3103151) ning Aruvälja merikotka püsielupaik (KLO3003039, tuulealast

põhja suunal u 3,3 km kaugusel), sh Aruvälja merikotka püsielupaiga sihtkaitsevöönd

(KLO3103314). Kavandatavast tegevusest ca 4,4 km kaugusele jääb projekteeritav kaitseob-

jekt Lebavere looduskaitseala (PLO1001043; pindala kokku 503,2 ha).

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 33

Joonis 3.3. Kavandatava tegevuse (TU11) läheduses paiknevad kaitsealad (looduskaitsealad, maastiku-

kaitseala) ning Natura 2000 loodusalad. Alus: Maa- ja Ruumiamet, 2026.

Haavakannu loodusala eesmärgiks5 on kaitsta loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpe ja II lisa

liigi isendite elupaikasid. Kaitstavateks elupaigatüüpideks on kuivad niidud lubjarikkal mullal

(*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), puisnii-

dud (*6530), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020) ja rohunditerik-

kad kuusikud (9050). Liik, mille isendite elupaiku kaitstakse, on kaunis kuldking (Cypripedium

calceolus).

Haavakannu looduskaitseala kaitse-eesmärkideks6 on kaitsta:

1) metsaökosüsteemi, poollooduslikke kooslusi ning haruldasi, ohustatud ja kaitsealuseid

liike;

2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodus-

liku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7‒50) nimetab

I lisas. Need on kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210*), liigirikkad niidud lubjavaesel

mullal (6270*), puisniidud (6530*), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised

metsad (9020*) ja rohunditerikkad kuusikud (9050);

3) liiki, mida direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, ja tema elupaiku. See on kaunis kuld-

king (Cypripedium calceolus);

5 Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldus nr 615-k Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku

alade nimekiri. 6 Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2018. a määrus nr 118 "Haavakannu looduskaitseala moodustamine ja kaitse-

eeskiri"

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 34

4) kaitsealuseid liike ja nende elupaiku. Need on rohekas õõskeel (Coeloglossum viride),

punane tolmpea (Cephalanthera rubra), harilik kopsusamblik (Lobaria pulmonaria) ja

metsis (Tetrao urogallus).

Suurekivi loodusala eesmärgiks7 on kaitsta loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpe ja II lisa liigi

isendite elupaikasid. Kaitstavateks elupaigatüüpideks on vanad loodusmetsad (*9010), vanad

laialehised metsad (*9020) ja rohunditerikkad kuusikud (9050). Liik, mille isendite elupaiku

kaitstakse, on kaunis kuldking (Cypripedium calceolus).

Suurekivi looduskaitseala kaitse-eesmärkideks8 on kaitsta:

1) metsaökosüsteemi ning haruldasi, ohustatud ja kaitsealuseid liike;

2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodus-

liku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7‒50) nimetab

I lisas. Need on vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*) ja ro-

hunditerikkad kuusikud (9050);

3) liiki, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, ja selle elupaiku. See on

kaunis kuldking (Cypripedium calceolus);

4) kaitsealuseid liike ja nende elupaiku. Need on punane tolmpea (Cephalanthera rubra)

ja harilik kopsusamblik (Lobaria pulmonaria).

Porkuni loodusala eesmärgiks9 on kaitsta loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpe ja II lisa liikide

isendite elupaikasid. Kaitstavateks elupaigatüüpideks on vähe- kuni kesktoitelised kalgiveeli-

sed järved (3140), karstijärved ja -järvikud (*3180) ning aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga nii-

dud (6510). Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on harivesilik (Triturus cristatus), suur-

rabakiil (Leucorrhinia pectoralis) ja tõmmuujur (Graphoderus bilineatus).

Porkuni maastikukaitseala kaitse-eesmärkideks10 on kaitsta:

1) Porkuni-Neeruti oosistu lõunaosa pinnavorme, Jaanitulemäge, Liivamäge, Porkuni

paemurdu, Porkuni mändi, parki ja parkmetsa, maastikuilmet, metsa- ja poolloodus-

likke kooslusi ning haruldasi, ohustatud ja kaitsealuseid liike;

2) Porkuni järve, Võhmetu-Lemmküla-Piisupi karstijärvi ja Assamalla karstiala;

3) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodus-

liku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7‒50) nimetab

I lisas. Need on vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), karstijärved ja -

järvikud (3180*) ning aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510);

4) kaitsealuseid liike, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, ja nende elu-

paiku. Need liigid on lai-tõmmuujur (Graphoderus bilineatus), suur-rabakiil (Leucorr-

hinia pectoralis) ja harivesilik (Triturus cristatus);

7 Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldus nr 615-k Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku

alade nimekiri. 8 Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määrus nr 20 "Suurekivi looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri" 9 Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldus nr 615-k Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku

alade nimekiri. 10 Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari 2022. a määrus nr 6 "Porkuni maastikukaitseala kaitse-eeskiri"

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 35

5) kaitsealuseid liike kaunist kuldkinga (Cypripedium calceolus), tiigilendlast (Myotis

dasycneme), harilikku mudakonna (Pelobates fuscus) ja rabakonna (Rana arvalis) ning

nende elupaiku.

Koonu pargi põlispuud kaitse-eesmärkideks11 on kaitsta:

1. Pargi kaitse-eesmärk on planeeringu, sealhulgas ajalooliselt kujunenud planeeringu,

dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt ja esteetiliselt väärtusliku pargipuistu

ja maastikuilme ning pargi- ja aiakunsti kujunduselementide säilitamine koos edasise

kasutamise ja arendamise suunamisega ning kaitsealuste liikide ja kaitsealuste looduse

üksikobjektide kaitse.

2. Puistu kaitse-eesmärk on looduskaitselise, dendroloogilise, kultuuriloolise, ökoloogi-

lise ja esteetilise väärtuse säilitamine ning kaitsealuste liikide kaitse.

3. Arboreetumi kaitse-eesmärk on säilitada, kaitsta, uurida ja tutvustada teaduslikul või

õppeotstarbel rajatud paljude puu- ja põõsaliikidega kollektsiooniaeda ning kaitsta kait-

sealuseid liike.

Sirtsi linnuala eesmärgiks12 on kaitsta kaljukotkas (Aquila chrysaetos), väikekoovitaja (Nume-

nius phaeopus), rüüt (Pluvialis apricaria), teder (Tetrao tetrix) ja mudatilder (Tringa glareola).

Tudusoo linnuala eesmärgiks13 on kaitsta loodusdirektiivi II lisa liigi isendite elupaikasid. Lii-

gid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), kaljukotkas

(Aquila chrysaetos), väike-konnakotkas (Aquila pomarina), must-toonekurg (Ciconia nigra),

väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), kalakotkas (Pandion haliaetus) ja metsis (Tetrao urogal-

lus).

Kavandatava tegevuse alal on osaliselt vääriselupaik VEP134047 (laialehised metsad; on keh-

tiv leping; pindala kokku 2 ha). Alal on kehtestatud järgmised tingimused: surnud ja lamapuitu

mitte eemaldada. Lähiümbruses (ca 500 m) on veel vääriselupaik (VEP134048, võsastunud

puisrohumaad; ei ole kehtivat lepingut; pindala kokku 69 ha) on registreeritud tuulealast 274

m kaugusel idas. Vääriselupaikade kasvukohatüübiks on mõlemal sinilille metsatüüp.

EELISe (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaagentuur 23.04.2026) andmete alusel asuvad

kavandatava tegevuse alal (TU11) ja 500 m raadiuses kaitstavate taime- ja samblikuliikide

leiukohad on toodud Tabel 3.1.

Tabel 3.1. Kaitsealused taime- ja samblikuliigid tuuleala ümbruses. Allikas: EELIS 23.04.2026

Kaitsealune liik Kaitse-

kategooria KR kood Lähima registreeritud leiu-

koha kaugus kavandata-

vast tuulepargi alast Harilik käoraamat (Gymnadenia

conopsea)

III KLO9349590 Alal

Pruunikas pesajuur (Neottia nidus-

avis)

III KLO9353494;

KLO9349612

Alal

11 Vabariigi Valitsuse 28.07.2025 määrus nr 59 “Kaitsealuste parkide, puistute ja arboreetumite kaitse-eeskiri1" 12 Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldus nr 615-k Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku

alade nimekiri. 13 Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldus nr 615-k Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku

alade nimekiri.

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 36

Sulgjas õhik (Neckera pennata) III KLO9405560;

KLO9404835

Alal

Harilik kopsusamblik (Lobaria pul-

monaria)

III KLO9701161;

KLO9702881

Alal ja 181 m

Tabel 3.1. põhjal planeeritavale alale jäävate kaitsealuste taime- ja samblikuliikide kirjeldused

on järgmised:

• Harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea) on katteseemnetaim. Liigi ohustatuse hin-

nang on 6. soodsas seisundis (10.10.2017). Ohutegurid on: pool-looduslike koosluste

majandamisest välja jäämine ja seetõttu võsastumine, ka kuivendamine ja selle tagajär-

jel võsastumine.

• Pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis) on katteseemnetaim. Liigi ohustatuse hin-

nang on 6. soodsas seisundis (10.10.2017). Ohutegurid on: metsade lageraie koos tu-

geva pinnase kahjustusega.

• Sulgjas õhik (Neckera pennata) on lehtsammal. Liigi ohustatuse hinnang on 6. soodsas

seisundis (14.09.2017). Ohutegurid on: metsaraie, vanade lehtpuude kadumine, metsa-

maastiku killustumine.

• Harilik kopsusamblik (Lobaria pulmonaria) on samblik. Liigi ohustatuse hinnang on

4. ohualdis (21.03.2019). Harilik kopsusamblik on iseloomulik liik Euroopa vanade

laialehiste metsade samblikukooslustele, seetõttu on teda laialdaselt kasutatud loodus-

kaitselise väärtusega metsade indikaatorliigina. Hoolimata h. kopsusambliku arvukatest

leiukohtadest Eestis on see liik siin siiski ohustatud, kuna (1) metsade raiering on lühem

kui 100 a, (2) ta on arvukas metsatüüpides, mis on Eestis vähem levinud või majandus-

liku surve all, (3) ning ta eelistab peremeespuid, mis on Eestis piiratud levikuga või

vähearvukad (Jüriado & Liira 2009). Lisaks on kopsusamblik tundlik õhusaaste suhtes

(eriti happelise reaktsiooniga õhusaaste suhtes).

Kavandatava tegevuse alast jäävad lähimad lendorava (Pteromys volans) registreeritud leiuko-

had enam kui 15 km kaugusele. Kavandatava tegevuse alast jäävad lähimad käsitiivaliste leiu-

kohad (Põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii; KLO9124241); Tiigilendlane (Myotis dasycneme;

KLO9124248)) enam kui 6,6 km kaugusele.

Kavandatava tegevuse alal ja ümbruses on nii II kui ka III kaitsekategooria linnuliikide leiu-

kohti. Kavandatava tegevuse alal ja ümbruses EELISe andmebaasis registreeritud asjakohased

linnuliigid on toodud Tabel 3.2, sh on esitatava kauguse määratlemisel arvestatud käsitletava

linnuliigi puhveraladega lähtuvalt liigi kaitse tegevuskavadest või asjakohastest kaitsekorral-

duskavadest ja analüüsidest (sh „Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs“ Eesti Ornitoloo-

giaühing, Kotkaklubi, 2022).

Tabel 3.2. Kaitsealused linnuliigid tuuleala ümbruses. Allikas: EELIS 23.04.2026

Kaitsealune liik Kaitse-

kategooria KR kood Lähima registreeritud leiu-

koha kaugus kavandata-

vast tuulepargi alast Väike-konnakotkas

(Clanga pomarina)

I KLO9132501

2,3 km Merikotkas (Haliaee-

tus albicilla)

I KLO9134699

3,0 km

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 37

Kaitsealune liik Kaitse-

kategooria KR kood Lähima registreeritud leiu-

koha kaugus kavandata-

vast tuulepargi alast Valgeselg-kirjurähn

(Dendrocopos leuco-

tos) II

KLO9136469; KLO9136470;

KLO9136468; KLO9136465 0 (alal) – 4,2 km

Laanerähn (Picoides

tridactylus) II

KLO9136505; KLO9136442;

KLO9135594; KLO9114294;

KLO9136437 50 m – 4,6 km

Metsis (Tetrao

urogallus) II KLO9102182 50 m

Karvasjalg-kakk

(Aegolius funereus) II KLO9136654; KLO9136649 494 m – 1497 m

Laanepüü (Tetrastes

bonasia) III

KLO9136687; KLO9136685;

KLO9136684; KLO9136686;

KLO9136683 0 (alal) – 578 m

Hallpea-rähn (Picus

canus) III

KLO9136506; KLO9136441;

KLO9136445; KLO9136440;

KLO9136446 0 (alal) – 250 m

Musträhn (Dryoco-

pus martius) III

KLO9136504; KLO9136439;

KLO9136443 0 (alal) – 250 m

Väike-kirjurähn

(Dryobates minor) III KLO9136444; KLO9136447 0 (alal) – 53 m

Hiireviu (Buteo bu-

teo) III

KLO9128574; KLO9128575;

KLO9136618; KLO9136616;

KLO9134526; KLO9136619; KLO9136170 2 m – 4,2 km

Kodukakk (Strix

aluco) III KLO9136655 184 m

Suurkoovitaja

(Numenius arquata) III KLO9136620 350 m

Õõnetuvi (Columba

oenas) III KLO9136623 537 m

Värbkakk (Glauci-

dium passerinum) III KLO9136656; KLO9120294 578 m – 1,4 km

Väike-kärbsenäpp

(Ficedula parva) III KLO9125092 1,7 km

Rukkirääk (Crex

crex) III KLO9110497 2,6 km

Händkakk (Strix ura-

lensis) III KLO9136641 3,75 km

Tabel 3.2. põhjal jääb kavandatava elektrituuliku ümbruskonda mitmeid kaitsealuseid liike,

keda võidakse kavandatava elluviimisel mõjutada (sh häirida):

• väike-konnakotkas (vt ka asutusesiseseks kasutamiseks (AK) Lisa 1 joonis L1) – lä-

him leiuala asub EELIS (23.04.2026) andmete järgi u 2,3 km kaugusel, mh kattudes

Raeküla väike-konnakotka püsielupaigaga. Pesakoht ise jääb ca 2,7 km kaugusele.

EELIS andmete järgi, lähtuvalt viimastest vaatlusandmetest (28.08.2024) oli pesa asus-

tamata. Viimane edukas pesa (1 paar) oli registreeritud 06.09.2023.

Eesti Ornitoloogia Ühingu poolt koostatud üle-eestilise maismaalinnustiku analüüsis

(2022) pole märgitud ära käesoleva väike-konnakotka kohta tsoon 1 ega tsoon 3. Väike-

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 38

konnakotka tsoon 1 loetakse 2 km raadiusega ala pesa ümber, tsoon 3 loetakse 2-3,5

km raadiust pesast, kus tuleb selgitada toitumisalade kasutamist.

Keskkonnaagentuuri (KAUR) poolt tellitud analüüsis (2024) „Linnustiku uuring tuu-

leenergeetika eelisarendusalade leidmiseks“: osa 13 (Väike-Maarja – Vinni uurin-

guala14) soovitatakse, et tuleb rakendada nn ohutuspuhvrit 2 km pesast (tuulikuvaba

tsoon), mis hõlmab lähimaid põllumassiive. KAUR analüüsi järgi jääb Vinni tuuleala

nr 11 eelpool nimetatud 2 km ohutuspuhvrist välja. Analüüsis tuuakse lisaks välja, et

ilmselt asub kotkapaari peamine toitumisala püsielupaigast lõunas asuvatel kultuurmaa-

del ja lääne suunas asuvaid külastatakse harva;

• merikotkas (vt ka asutusesiseseks kasutamiseks (AK) Lisa 1 joonis L2) – lähim leiuala

(Aruvälja) asub EELIS (23.04.2026) andmete järgi u 3,0 km kaugusel, mh kattudes

Aruvälja merikotka püsielupaigaga. Pesakoht ise jääb ca 3,45 km kaugusele. EELIS

andmete järgi, lähtuvalt viimastest vaatlusandmetest (17.07.2024) oli 1 paar.

Eesti Ornitoloogia Ühingu poolt koostatud üle-eestilise maismaalinnustiku analüüsis

(2022) ) pole märgitud ära leiukoha (KLO9134699) tsoon 1 ega tsoon 3. Merikotka

tsoon 1 loetakse 2 km raadiusega ala pesa ümber, tsoon 3 loetakse 4 km ümber tsooni

1-st puhver 2-6 km pesapunktist.

KAUR poolt tellitud linnustikuanalüüsis (2024)ütleb, et merikotkas on tuuleparkide ra-

jamise suhtes tundlik liik. KAUR uuringu punktvaatlused näitasid tuuleala nr. 11 kohal

merikotka liikumist. KAUR uuringus leiti, et Väike-Maarja – Vinni uurimisalal oli me-

rikotkaste lennusagedus sisemaa kohta üsna vilgas. 78% kotkastest lendas rootorite

poolt ohustatavas kõrgusvahemikus. Keskmine lennukõrgus oli 128 m ja keskväärtus

100 m. Arvestades erinevate linnuliikide asustustihedusi, on tuuleparkide põhjustatud

merikotkaste suremus Euroopa röövlindude hulgas kõrgemaid (Krone & Treu, 2018).

Seetõttu, sarnaselt hiireviuga, modelleeriti KAUR uuringus merikotka hukkumissage-

dust Väike-Maarja – Vinni uurimisalal. Vinni tuulealale nr. 11 lähimad vaatluspunkt on

VM_V_1_1 ja VM_V_1. Vaatluspunktis VM_V_1_1 on modelleeritud merikotka huk-

kumissagedus (vältimismääraga 95,8%) oli 0,0037 isendit/a. Vaatluspunktis VM_V_1

on modelleeritud merikotka hukkumissagedus (vältimismääraga 95,8%) oli 0,1395

isendit/a. Osa-aladest halvimad on VMV_1, VMV_2_1, VMV_3_2 ja VMV_4_1. Osa-

alade kaupa arendades ja leevendavaid meetmeid rakendades jääb eeldatav mõju alla

olulise negatiivse mõju lävendi.

• nahkhiirlased (vt ka AK Lisa 1 joonis L3) (tiigilendlane, põhja-nahkhiir) – lähimad

leiualad asuvad EELIS (23.04.2026) andmete järgi u 6,7 km kaugusel, jäädes Porkuni

järve ümbruskonda. Nahkhiirlaste kodupiirkond võib keskmiselt ulatuda kuni 5 km

kaugusele15. Tiigilendlase kodupiirkond on imetamisajal keskmiselt 5 km ja tiinuseajal

kuni 8 km, kusjuures liik eelistab taimestikuga ümbritsetud veekogusid ning püüab

saaki madalalt veepinna kohal, korjates seda veepinnalt või õhust. Põhja-nahkhiir on

elupaiga suhtes paindlikum, toitub sageli ka valgusallikate läheduses.

EUROBATS-i juhend (Rodrigues et al. 2014) vältida tuuleparkide rajamist metsa, eriti

vanasse laialehelisse metsa ja metsaservale lähemale kui 200 m, sest need elupaigad on

nahkhiirtele eriti väärtuslikud. Teadaolevalt on Eestis nahkhiirtele olulised vanade haa-

14 Hõlmab sh suures osas Väike-Maarja tuuleala nr 15. 15 Lisa 1. Eesti nahkhiirlaste liigikirjeldused. Nahkhiirlaste kaitse tegevuskava juurde. Kinnitatud Keskkonnaameti

peadirektori 15.03.2017 käskkirjaga nr 1-1/17/150.

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 39

badega puistud ning nahkhiirte arvukus kasvab puistu vanusega (Rennel 2012). Soovi-

tatakse jälgida 200 m puhverala loomist ka teistele nahkhiirtele väärtuslike elupaikade

ümber, näiteks vanade puudega alleed, pargid, märgalad, veekogud, kus nahkhiired toi-

tuvad.

KAUR poolt tellitud analüüsis (2024) „Nahkhiirte uuring tuuleenergeetika eelisaren-

dusalade leidmiseks Keskkonnaagentuurile“ tuuakse välja, Väike-Maarja-Vinni uurin-

guala16 peetakse keskmiselt liigirikkamaks alaks, kusjuures arvukamateks liikideks olid

põhja-nahkhiir ja perekond Lendlane. Ala ei läbi tõenäoliselt nahkhiirte sügisränne.

Vinni tuuleala nr 11 põhja suunal paigutatud registraatori (nr. 20) ja lõunasuunal nr. 23

ning lääne suunal nr. 19 abil tuvastati liike põhja-nahkhiir, hõbe-nahkhiir, suurvidev-

lane, pruun-suurkõrv ning perekond Lendlane.

Vaatlusandmetest lähtuvalt anti soovitused ka eelisarendusala piiride muutmiseks, sh

soovitati eelisarendusala koosseisust jätta välja nahkhiirtele oluliseks elupaigaks keskel

paikneva piirkonna. Vinni tuuleala nr 11 jääb väljaarvatavast piirkonnast välja.

Analüüsis toodi välja ka metsaeraldised, kuhu mudel ennustab kõrgemat nahkhiirte ar-

vukust ning alad, kus tuulepargi mõju võiks olla väiksem (ei tähenda, et sealsele metsa

alale tuulikute paigutamisel nahkhiirtele mõju ei ole). Vinni tuuleala nr 11 paikneb suu-

res osas väikse mõjuga alal, va ca 30 ha suurune ala tuuleala keskosas, mida loeti suure

mõjuga alaks;

• rähnlased (laanerähn, valgeselg-kirjurähn, musträhn, hallpea rähn, väike-kirjurähn) (vt

ka AK Lisa 1 joonis L4). Üle-eestilise maismaalinnustiku analüüsis (2022) pole märgi-

tud ära rähniliikide kodupiirkonna ulatust, kuid on antud suunis, et arendustega ei tohi

elupaikasid kahjustada.

KAUR poolt tellitud linnustikuanalüüsis (2024) viidi läbi rähnide ühekordne kaardis-

tamine peibutusmeetodil. Tulemuste osas tõdeti, et Väike-Maarja-Vinni uurimisalal on,

võrreldes riikliku seire andmetega, väiksemad valgeselg-kirjurähni ja suur-kirjurähni

asustustihedused, ülejäänud rähniliikidel suuremad. Sellest järeldati, et uuritud ala on

rähnide jaoks hea pesitsusala, kus tuulepargi rajamisel tuleks rähnide pesitsustingi-

muste säilitamisega arvestada.

Vinni tuulealal nr 11 asuvad KAUR uuringu järgi valgeselg-kirjurähn (1 paar); väike-

kirjurähn (1 paar); hallpea-rähn (1 paar). KAUR uuringu järgi vaatlustel tuvastati mit-

meid suur-kirjurähne; hallpea-rähne; väike-kirjurähne; valgeselg-kirjurähne ja üks

musträhn. Laanerähni tuvastati ala ümbruses, aga mitte TU11 alal (vaata ka EELIS and-

meid 23.04.2026 seisuga). Valgeselg-kirjurähn ja laanerähn kuuluvad II kaitsekategoo-

ria linnuliikide hulka, musträhn ja hallpea rähn ning väike-kirjurähn III kaitsekategoo-

ria linnuliikide hulka;

• metsis (vt ka AK Lisa 1 joonis L5) – lähim leiuala asub EELIS (23.04.2026) andmete

järgi u 50 m kaugusel. EELIS andmetel on viimane kinnitatud vaatlus 2020. aastal, mil

vaadeldi 1 kukke. Lähim metsise mänguala jääb TU11-st u 1,5 km kaugusele.

Üle-eestilise maismaalinnustiku analüüsi (2022) andmetel jääb tsoon 1 (prognoositud

kodupiirkonnad, kus on teada mänguasurkond) kavandatava tuulepargi alale (osaliselt).

Vinni tuulealaga nr 11 kattub osaliselt (ca pool alast) metsise tsoon 2 (1 km puhver

kodupiirkondade ümber ning ühenduskoridorid alamasurkondade vahel).

16 Hõlmab sh suures osas Väike-Maarja tuuleala nr 15.

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 40

KAUR poolt tellitud linnustikuanalüüsist (2024) jäi KLO9102182 leiuala uurimisalast

välja, kuid asub leiuala 500 m puhvris. Arvestades metsise kaitse vajadust ja vaatluste

põhjal teada olevat elupaigakasutust koostati metsise kaitse vajadust arvestav tsonee-

ring. Vinni tuuleala nr 11 kattub osaliselt metsisetsoneeringu aladega M1 ja M2 (ehk

alaga, mis on metsises seisukohast tuulepargi arendamiseks sobiv);

• kakulised (vt ka AK Lisa 1 joonis L6) ̶ Karvasjalg-kaku lähim leiuala asub EELIS

(23.04.2026) andmete järgi u 494 m kaugusel. EELIS andmete järgi, lähtuvalt viimas-

test vaatlusandmetest (18.03.2024) oli 1 paar. Kodukaku lähimad leiupaigad jäävad

EELIS (23.04.2026) andmete järgi u 184 m kaugusele. Värbkaku lähimad leiupaigad

jäävad EELIS (23.04.2026) andmete järgi u 578 m kaugusele.

Eesti Ornitoloogia Ühingu poolt koostatud üle-eestilise maismaalinnustiku analüüsis

(2022) kohaselt on tsoon 1 pesitsuselupaik EELISes ja tsoon 2 on vältimispuhver ümber

tsooni 1 500 m (karvasjalg-kaku), tsoon 3 ei määrata. Üle-eestilise maismaalinnustiku

analüüsis (2022) pole märgitud ära värbkaku kodupiirkonna ulatust, kuid on antud suu-

nis, et arendustega ei tohi elupaikasid kahjustada, oluline on elupaigakasutuse muutuse

registreerimine eeluuringu ja järelseire tulemina.

KAUR poolt tellitud linnustikuanalüüsis (2024) viidi läbi kakuliste pesitsusuuring ka-

sutades ühekordset kaardistamist peibutusmeetodil Vinni tuuleala nr 11 vaatluste käigus

ala kohal kakulisi ei märgatud (vaatluspunktid jäid TU11 alalt välja).

Karvasjalg-kakk kuulub II kaitsekategooria linnuliikide hulka, kodukakk, värbkakk ja

händkakk III kaitsekategooria linnuliikide hulka;

• hiireviu (vt ka AK Lisa 1 joonis L7) – lähimad leiualad jäävad EELIS (23.04.2026)

andmete järgi u 2 m kaugusele. Üle-eestilise maismaalinnustiku analüüsis (2022) pole

märgitud ära hiireviu kodupiirkonna ulatust, kuid on antud suunis, et arendustega ei

tohi pesitsuselupaikasid kahjustada, oluline on hukkumisriski hindamine.

KAUR poolt tellitud linnustikuanalüüsis (2024) kirjeldatakse, et Väike-Maarja – Vinni

uurimisala maastikud on talle sobivad. Hiireviu lennukõrguste keskmine oli 97 m ja

lennukõrguste keskväärtus 90 m. 69% lendudest toimus tuulikute poolt ohustatavas kõr-

gusvahemikus. KAUR uuringu järgi jäävad hiireviu elupaigad koos pesadega Vinni tuu-

lealast nr 11 kagu suunda u 1 km kaugusele. KAUR uuringu järgi punktvaatluse korral

nähti tuuleala nr.11 põhjaosas korduvalt hiireviud. KAUR uuringus modelleeriti hiire-

viu hukkumissagedust Väike-Maarja-Vinni uurimisalal. Vinni tuulealale nr 11 lähim

(põhi-)vaatluspunkt on VM_V_1 ning selle lisapunkt VM_V_1_1, milledes modellee-

ritud hiireviu hukkumissagedus (vältimismääraga 98%) oli vastavalt 0,0748 ja 0,215

isendit/a;

• laanepüü (vt ka AK Lisa 1 joonis L8) – lähimad leiupaigad jäävad EELIS (23.04.2026)

andmete järgi alale. Vinni tuulealaga nr 11 kattub osaliselt üle-eestilise maismaalinnus-

tiku analüüsi (2022) laanepüü tsoon 1 (prognoositud ja asustatud elupaigad alates 1 ha)

ja tsoon 2 (tsoonile 1 lisanduv tuulepargi 500 m vältimispuhver).

KAUR poolt tellitud linnustikuanalüüsis (2024) viidi läbi laanepüü ühekordne kaardis-

tamine peibutusmeetodil. Tulemuste osas tõdeti, et Väike-Maarja – Vinni uurimisalal

on, võrreldes mõningate teiste KAUR uuringu uurimisaladega, kõrgem laanepüü asus-

tustihedus. Vinni tuulealal nr 11 asub KAUR uuringu järgi 3 laanepüü pesitsuselupaika,

kus on registreeritud vastavalt 1, 1 ja 2 paari. Nende elupaikade lähedal on ka vaatlused

toimunud.

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 41

• Suurkoovitaja (Numenius arquata, III kaitsekategooria) (vt ka AK Lisa 1 joonis L9) ̶

lähimad leiupaigad jäävad EELIS (23.04.2026) andmete järgi u 350 m kaugusele. Üle-

eestilise maismaalinnustiku analüüsis (2022) soolindude tsoon 3 jääb tuulealast nr 11

välja. KAUR uuringu järgi jäävad Vinni tuulealast nr 11 välja suurkoovitaja elupaigad

ja tehtud punkt- ja juhuvaatlused.

Üle-eestilise maismaalinnustiku analüüsi (2022) järgi ulatub lisaks eelpool nimetatud liikide

tsoneeringutele Vinni tuulealale nr.11 suur-laukahane tsoon 3.

KAUR tellitud linnustikuanalüüsi järgi tuvastati täiendavalt järgmised linnuliigid, mis jäävad

mõjutatavasse tsooni:

• kanakull (Accipiter gentilis, II kaitsekategooria) (vt ka AK Lisa 1 joonis L10) – KAUR

uuring leidis, et lähim võimalik elupaik (pesa leidmata) asub u 2,5 km kaugusel Vinni

tuulealast nr 11, sh lähim isendi vaatlus oli tuulealal (põhja ja ida osas). Üle-eestilise

maismaalinnustiku analüüsi (2022) järgi on tsooni 1 arvatakse kõik kodupiirkondade

tuumalad ehk pesapunkti ümbritsevad 1 km ringraadiused. Tsooni 3 arvatakse vahemik

1-3 km pesapunktist, kus tuleb selgitada isendite hukkumisriski. Lähimad maismaalin-

nustiku analüüsi tsoon 3 alad kanakulli kohta jäävad u 3,5 km kaugusele Vinni tuulea-

last nr.11;

• teder (Lyrurus tetrix, III kaitsekategooria) (vt ka AK Lisa 1 joonis L11) – KAUR uurin-

gus registreeriti kaks tedre punktvaatlust Vinni tuulealal nr 11. Uuringus tuuakse välja,

et tedre elupaikadena vajavad tähelepanu eelkõige sood ja soometsad (raba, siirdesoo,

madalsoo, sinika ja karusambla kasvukohatüübid), mis puuduvad uurimisalal. Regist-

reeritud tedre vaatluste puhul raiesmikel ja põllumajandusmaadel on tegemist ebapüsi-

vate elupaikadega (raiesmikel loomulik suktsessioon, põllumajandusmaadel kultuuride

vahetumine jms). Sellegipoolest tuuakse välja, et uuringus metsisetsoneeringu alasse

M2, mis kattub osaliselt määral Vinni tuulealaga nr 11, leidub tedre jaoks kõige oluli-

semaid elupaikasid. Seetõttu loetakse seda ala KAUR tellitud uuringus tedre tõttu eba-

sobivaks tuuleenergeetika arendamiseks (jääb TU11-st edela ossa). Siiski on Keskkon-

naagentuur oma 2024. a valminud uuringute kokkuvõttes (Tuuleenergeetika arendami-

seks täiendavate alade kaardistamine. Keskkonnaagentuur, 2024) joonise 91 kohaselt

lugenud Vinni tuulala nr 11 piirkonna selliseks alaks, kus on eeldatavalt arendustege-

vuse mõjud loodusväärtustele kõige väiksemad (vt Joonis 3.4);

• tuuletallaja (Falco tinnunculus, III kaitsekategooria) (vt ka AK Lisa 1 joonis L12) –

KAUR uuringus vaadeldi Väike-Maarja-Vinni uurimisalal kokku 33 korda (37 isendit).

Keskmine lennukõrgus oli 54 m ja lennukõrguste keskväärtus 40 m. 38% juhtudest len-

das tuuletallaja tuulikute poolt ohustatud kõrgusvahemikus. KAUR uuringus vaadeldi

ühel korral tuuletallajat TU11 kohal.

Tuuletallajat peetakse liigiks, kelle hukkumissagedus tuuleparkides on kõrge. KAUR

uuringus modelleeriti tuuletallaja hukkumissagedust Väike-Maarja-Vinni uurimisalal.

Vinni tuulealale lähim (põhi-)vaatluspunkt on VM_V_1 ning selle lisapunkt

VM_V_1_1, milledes modelleeritud tuuletallaja hukkumissagedus (vältimismääraga

95%) oli vastavalt 0,0078 ja 0,0066 isendit/a. Kokkuvõttes järeldati, et hukkumisriski

mudel ennustas madalat hukkumissagedust;

• rüüt (Pluvialis apricaria, III kaitsekategooria) (vt ka AK Lisa 1 joonis L13) – KAUR

uuringus leiti, et Väike-Maarja-Vinni uurimisalal oli rüüt arvukas. Vinni tuuleala nr 11

oli rüüt nähtud loode nurgas.

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 42

Rüüt on haudelinnuna lagerabade tunnusliik, kes käib toitumas pesitsusalasid ümbrit-

sevatel niitudel ja põldudel. Kevadel on rändepeatused harvad ja toimuvad aprillis, sü-

gisrände ajal kohatakse rüütasid augustist novembrini. Rüüta kohati uurimisalal 160

korral ja kokku loendati 12 534 isendit. Suurimas loendatud parves oli 1300 isendit

(19.04.2024). Keskmiselt oli parves 30 rüüta (keskväärtus), aga sajast ja enamast lin-

nust koosnevad parved ei olnud haruldased. Sügisel loendati u 80% lindudest ja kevadel

20%.

KAUR uuringus modelleeriti rüüda hukkumissagedust (vältimismääraga 98%), mis

Vinni tuulealale nr.11 lähimates (põhi-)vaatluspunktides VM_V_1 ning selle lisapunk-

tis VM_V_1_1 oli vastavalt 4,27 ja 0,0016 isendit/a. Siiski tõdeti, et hukkumisriski mu-

del on rüüda puhul kallutatud, kuna sõltus eelkõige parve suurusest ning tiirlemise pik-

kusest. Mistõttu anti soovitus, et kui tuulepark alale kunagi ehitatakse, saab hukkumis-

riski siiski võrrelda ehitusjärgse seire tulemustega ja tagantjärele hinnata, kui suur osa

linde tegelikult tuulepargi ala vältis.

• KAUR uuringus vaadeldi Väike-Maarja-Vinni uurimisalal juhuvaatlustega lisaks eel-

nevatele veel järgmisi liike: karvasjalg-viud, õõnetuvi, hanesid, kiivitajat, sookurge ja

kalakotkast.

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 43

Joonis 3.4. Väike-Maarja-Vinni uuringuala piiride muutmise ettepanekud, vastavalt erinevates elus-

tiku-uuringutes toodud ettepanekutele ja neil baseeruvalt ala tsoneerimisele kolmeks erineva mõjuastme

ning sellest tuleneva võimaliku tuuleenergeetika arenduspotentsiaaliga tsoonid. Oranži ovaaliga tähis-

tatud Vinni tuuleala nr 11 piirkond.

Joonisel 3.4. on punasega uuringualal toodud see tsoon, mille ulatuses asuvad kõrge loodus-

väärtusega objektid, mis tuleks otsesest arendustegevusest välistada. Kollasega on uuringualal

toodud see tsoon, mille ulatuses on arendustegevus tingimuslikult võimalik, kui teha lisauurin-

guid või rakendada leevendusmeetmeid, aga see ala on pigem toodud välja seetõttu, et olla

tingimuslikuks puhvriks minimaalsete mõjude ja maksimaalsete mõjudega ala vahel. Roheli-

sega on uuringualal toodud see tsoon, mille ulatuses on eeldatavalt arendustegevuse mõjud

loodusväärtustele kõige väiksemad (Tuuleenergeetika arendamiseks täiendavate alade kaardis-

tamine. Keskkonnaagentuur, 2024). Nii rohelise kui ka kollase tsooni piires tuleb tuulepargi

taristu paigutusel säilitada endiselt alale jäävad LD-elupaigatüübid ja VEP-id ning leevendada

mõjusid nahkhiirtele ja linnustikule. Eraldi tuleb järgmises planeeringufaasis pöörata tähele-

panu ala põhjaosale, kus linnustiku uuringutega toodi välja piirkond, mis ei ole tedre elupai-

kade tõttu arenduseks sobilik. Täpsustada tuleks võimaliku arendustegevuse mõju sellele liigile

ja uurida, kas seda mõju saab sel alal leevendada.

Keskkonnaagentuuri aruandes on ka lisatud, et eraldi tuleb järgmises planeeringufaasis pöörata

tähelepanu ala põhjaosale, kus linnustiku uuringutega toodi välja piirkond, mis ei ole tedre

elupaikade tõttu arenduseks sobilik. Täpsustada tuleks võimaliku arendustegevuse mõju sellele

liigile ja uurida, kas seda mõju saab sel alal leevendada.

Lendorav (Pteromys volans, I kaitsekategooria) – KAUR poolt tellitud analüüsis (2023) „Len-

dorava uuring tuuleenergeetika eelisarendusalade leidmiseks Keskkonnaagentuurile“ viidi läbi

uuringud, selgitamaks välja nendel aladel tuuleenergeetika arendamisel lendoravale toimiva

võimaliku mõju olemasolu ja ulatus, sh eesmärgiga leida alad, kus mõju on minimaalne.

Uuringu tulemusena järeldati, et Väike-Maarja-Vinni tuuleala piires (millega kattub Vinni tuu-

leala nr 11) on säilinud tugeva raiesurve tõttu väga vähe lendoravale potentsiaalselt sobivaid

puistuid, mistõttu loeti see tuuleala tuulikutele sobivaks alaks. Tuulealal ega selle ümbruses

lendorava leiukohti ei tuvastatud. Kõige kvaliteetsemad metsad lendoravale asuvad Väike-

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 44

Maarja-Vinni tuuleala keskosas Haavakannu LKA ja Lebavere-Rünga metsise PEP vahel.

Raiesmike ja muude lagedate alade osakaal on suurem Väike-Maarja-Vinni tuuleala loode ja

kaguosas, mistõttu soovitati tuuleparkide planeerimisel alustada just sealt.

Metsaelupaigad ja kaitstavad taime- ning seene- ja samblaliigid – KAUR poolt tellitud

analüüsi (2024) „Loodusdirektiivi metsaelupaikade inventuur tuuleenergeetika eelisaren-

dusalade leidmiseks“ eesmärgiks oli viia läbi uuringualadel loodusdirektiivi metsaelupaikade

ja neis leiduvate kaitsealuste soontaimeliikide (I ja II kaitsekategooria) ning kaitsealuste seene-

ja samblaliikide (I ja II kaitsekategooria) ja metsa vääriselupaikade inventuurid, selgitamaks

nendel nn eelisarendusaladel välja tuuleenergeetika arendamise (tuulepargi rajamise) korral

võimalik mõju ja selle ulatus inventeeritavatele liikidele ja elupaikadele ning pakkuda välja

esialgsed leevendusmeetmed ja kirjeldada vajalikku järelseiret vastavalt käesoleva lepingu li-

sadele. Vinni tuulealal nr 11 ei tuvastatud välitööde käigus kaitstavate liikide leiukohtasid ega

määratud vääriselupaikasid. Metsaelupaigatüüpidest leiti tuuleala nr 11 lõuna ja põhja osas ro-

hurinderikaste kuusikute (9050) elupaigatüüp. Sama tüüpi on määratatud ka ala lähistel lõuna

suunal. Samuti on uuringus alale määratud väärtuslike metsaelupaiku, millele pole LD elupai-

gatüüpi määratud (tüüp 0).

Taimestik (niidud) – KAUR poolt tellitud analüüsi (2023) „Taimestiku uuring tuuleenergee-

tika eelisarendusalade leidmiseks Keskkonnaagentuurile (loodusdirektiivi niiduelupaigad)“

eesmärgiks oli viia läbi uuringualadel loodusdirektiivi niiduelupaikade taimestiku uuring.

Vinni tuulealal nr 11 leiti III kaitsekategooria liigid: pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis) ja

harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea). Niiduelupaikadest inventeeriti tuulealal nr.11 Päri-

saruniit karbonaatsel mullal (6210) elupaigatüüp nii alal kui ala lähedal põhja osas. Kõik kolm

6210 elupaigatüüp olid looduskaitseväärtusega B.

3.6. Kultuurimälestised ja pärandkultuuri objektid

DP ala ei paikneb Vinni valla üldplaneeringu järgi arheoloogiatundlikul alal. Kultuurimälestisi

DP alal ega ka sellest 500 m raadiuses ei leidu. Lähimad kultuurimälestised paiknevad mini-

maalselt ca 1,5 km kaugusel –Liukivi (arheoloogiamälestis, ajalooline looduslik pühapaik, re-

gistri number 10948).

Kavandatava tegevuse alal paiknevad järgmised pärandkultuuriobjektid (Joonis 3.5):

• Kadila raketibaas (okupatsiooniaja objektid, objektist või tema esialgsest funktsionaal-

susest säilinud 20-50%) – paikneb osaliselt alal;

• Kasearu metsatalu (põline talukoht; tüüp määratav, objektist või tema esialgsest funkt-

sionaalsusest säilinud alla 20%);

• Kadila raketibaasi valvurimaja (okupatsiooniaja objekt; objektist või tema esialgsest

funktsionaalsusest säilinud 20-50%);

• Pärna talukoht (põline talukoht; objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säili-

nud 20-50%);

• Uuesauna talukoht (põline talukoht; tüüp määratav, objektist või tema esialgsest funkt-

sionaalsusest säilinud alla 20%);

• Pilli talukoht (põline talukoht; maastikul on säilinud märgid, kuid ei luba üheselt mää-

rata tüüpi);

• Kapri talukoht (põline talukoht; objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säili-

nud 20-50%).

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 45

Kavandatava tegevusest 500 m alas asuvad järgmised pärandkultuuriobjektid ja minimaalne

kaugus TU11 tuulealast (Joonis 3.5):

• Hübneri talukoht (põline talukoht; maastikul on säilinud märgid, kuid ei luba üheselt

määrata tüüpi) ̶ 270 m kaugusel;

• Eigi talukoht (põline talukoht; tüüp määratav, objektist või tema esialgsest funktsio-

naalsusest säilinud alla 20%) ̶ 291 m kaugusel;

• Lagearu talukoht (põline talukoht; tüüp määratav, objektist või tema esialgsest funkt-

sionaalsusest säilinud alla 20%) ̶ 317 m kaugusel.

Joonis 3.5. Kavandatava tegevuse (TU11) läheduses (kuni 500 m) paiknevad pärandkultuuriobjektid.

Alus: Maa- ja Ruumiamet, 2026.

3.7. Tuuleolud

IRENESe (Integrating RENewable energy and Ecosystem Services in environmental and

energy policies - Taastuvenergia ja ökosüsteemiteenuste integreerimine keskkonna- ja energia-

poliitikates)) projekti raames loodud 100 m kõrgusel esineva tuule kiiruse kaardikihi (Kesk-

konnaagentuur, 2023) alusel on 100 m kõrgusel Vinni tuuleala nr 11 ja selle ümbruses keskmine

tuule kiirus u 6,3-6,5 m/s, maksimaalne tuule kiirus u 7,0-7,1 m/s ja minimaalne tuule kiirus u

5,8-5,9 m/s (Joonis 3.6).

Euroopa tuuleatlase17 andmetel on 100 m kõrgusel keskmine tuulekiirus piirkonnas 100 m kõr-

gusel u 7,4 ± 1.8 m/s ning 250 m kõrgusel u 8,8 ± 2,3 m/s.

17 New European Wind Atlas: https://map.neweuropeanwindatlas.eu/

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 46

Näiteks Vestas tuuliku (V172-7.2 MW™) tuulik lülitub tööle tuule kiirusel 3 m/s ning lülitub

välja kui tuule kiirus on 25 m/s.

Joonis 3.6. IRENES projekti raames loodud 100 m kõrgusel esineva tuule kiiruse kaart. Alus: Kesk-

konnaagentuur, 2023 (05.05.2025).

IRENES projekti raames loodud kombineeritud kaardi järgi (Joonis 3.7) on Vinni tuuleala nr.

11 määratud suuremas osas kui ala 2 ja 3 ehk kõrge tuule kiiruse ja (väga) madala ökosüsteemi

teenuste kogupakkumisega ala. Vinni tuuleala nr 11 edela osas esineb ka 0 ehk väikse tuule

kiiruse ja madala ökosüsteemi teenuste pakkumisega ala ja idaosas ka osaliselt kõrge tuulekii-

ruse ja kõrge ökosüsteemi teenuste pakkumisega ala.

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 47

Joonis 3.7. IRENES projekti raames loodud kombineeritud kaart. Alus: Keskkonnaagentuur, 2023

(05.05.2025).

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 48

4. Detailplaneeringu ja selle reaalsete alternatiivide lühikirjel-

dused

KSH käigus analüüsitakse kavandatava tegevuse võimalikke alternatiive (sh null-alternatiivi).

Kuna tegemist on DP-ga, mille maa-ala on määratletud Vinni valla üldplaneeringuga tuulepargi

arendusalaks (tuulealad 11), siis ei vaadelda tegevuse võimalikke alternatiivseid asukohti väl-

jaspool antud planeeringuala.

KSH läbiviija näeb olemasoleva olukorra ja kavandatava tegevuse alusel kahte reaalset alter-

natiivi, mida on kirjeldatud allpool.

Oluline on asjaolu, et DP KSH peamiseks eesmärgiks on selgitada välja, kas kavandataval te-

gevusel on oluline mõju või mitte ning millised on mõjud siis, kui DP-d ellu ei viida (null-

alternatiiv).

KSH käsitletavad alternatiivid on järgmised:

• alternatiiv I – planeeritav tegevus;

• null-alternatiiv – olemasoleva olukorra jätkumine. Null-alternatiivi on keskkonnamõju

hindamise metoodikast tulenev kohustuslik alternatiiv, mis seisneb senise olukorra ja

protsesside edasises toimumises. Tegevusalternatiividega keskkonnamõjusid võrrel-

dakse 0 alternatiivi puhul toimuvate muutustega.

Alternatiiv I – Planeeritav tegevus

Alternatiiv I korral planeeritakse Vinni valla ÜP tuulealadele nr 11 kuni 20st elektrituulikust

tipu kõrgusega kuni 280 m (koos labadega) koosnev tuulepark või- pargid. Tuulepark või -

pargid koosnevad tuulegeneraatoritest, tuuleparki teenindavatest teedest ja rajatistest (nt tuule-

mõõturid jm), pargisisesest elektrivõrgust ja alajaama(de)st.

Alternatiivi I alamalternatiividena18 käsitletakse tuulikute erinevaid paigutuslahendusi ja eri-

nevate tehniliste parameetritega lahendusi juhul kui selleks ilmneb KSH koostamisel vajadus.

Lisaks tuulikute arvule ja paigutusele käsitletakse KSH aruandes tuulepargi põhivõrguga ühen-

damise trassikoridoride alamalternatiive. Nimetatud alamalternatiivid selguvad täpsemalt DP

ja selle KSH koostamise käigus.

0-alternatiiv – olemasoleva olukorra jätkumine, st alternatiiv I ei rakendu ja planeeritavat

tuuleparki välja ei ehitata. Vinni tuulealade nr 11 kinnistutel säilib olemasolev maakasutus.

18 Alamalternatiiv on põhilahenduse täpsustatud versioon, mis aitab otsustusprotsessis hinnata mitut võimalikku

teostusviisi sama üldise eesmärgi saavutamiseks.

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 49

5. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt

kaasnev keskkonnamõju (sh mõjutatavad keskkonnaelemen-

did ja eeldatavad mõjuallikad), mõjuala suurus ning KSH

sisu

5.1. Mõjuala suurus

Eeldatav mõjuala on piiritletav eelkõige DP ala ja seda ümbritseva alaga – käesolevas doku-

mentatsioonis on vaadeldud enamike mõjude osas 1 km tsooni ümber Vinni tuuleala nr. 11.

Võttes arvesse ka võimalikku varjutuse mõju vaadeldakse käesolevas dokumentatsioonis mõ-

jualana eelkõige kuni 3 km tsooni. Visuaalsete mõjude osas vaadeldakse ala 5-7 km.

Linnustiku mõjude osas on vaadeldav ala võtnud arvesse sh aruande „Üle-eestiline maismaa-

linnustiku analüüs“ tulemusi. Seetõttu vaadeldi I kaitsekategooria liikide puhul ala kuni 20 km,

II kaitsekategooria liikide puhul vaadeldi ala kuni 10 km ja III kaitsekategooria liikide puhul

vaadeldi ala kuni 5 km, kuid käesolevas dokumendis esitati liigid vastavalt nende tegelikule

kodupiirkonnale.

Lähimad (3 km raadiuses) elamuga kinnistud (maakasutuse sihtotstarbega elamumaa 100% või

muu sihtotstarbega kinnistud, mille õuealad19 ulatuvad 3 km raadiusesse) koos kaugusega

Vinni tuulealast nr. 11 on märgitud ära Joonisel 5.1 (täpsem ülevaade lähimate elamutega kin-

nistute kaugusest Vinni tuulealast nr.11 leitav Tabelis 3.1).

19 Võetud arvesse vaid eraõuega ja/või elu- või ühiskondliku hoonega kinnistuid. Tootmisõuega ning vaid kõrval-

või tootmishoonega kinnistud (kus elu- või ühiskondlikud hooned puuduvad) jäeti välja.

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 50

Joonis 5.1. Lähimad elamuga kinnistud Vinni tuuleala nr. 11 ja 3 km raadiuses.

Täpsemalt hinnatakse mõjuala ulatust KSH aruande koostamise käigus.

5.2. Mõjuallikad

Tuulepargi rajamisega kaasnevad mõjud sõltuvad kujunevast tuulepargi lahendusest, mis sõl-

tub tuulikute täpsest paigutusest, kasutatavatest tuulikute vundamentidest, montaažiplatside

suurusest, ligipääsuteede paiknemisest ja elektri ülekandevõrguga ühenduse paiknemisest ja

tehnilisest lahendusest.

5.2.1. Tuulikute paigutus

Tuulikuid paigutatakse üldiselt tuulepargis valdavas tuulesuunas üksteisest ligikaudu 5–9 roo-

tori diameetri kaugusele ja teistes tuulesuundades ligikaudu 3–5 rootori diameetri kaugusele.

Kaugus sõltub tuulikute tehnilistest nõuetest, soovitavast tootlusest ja tuuleoludest. Täpne tuu-

likute paigutus ja selle erinevad variandid ning täpne tuulikute arv selgub DP koostamise käi-

gus, arvestades mh KSH käigus välja selgitatavaid keskkonnamõjusid ning KSH raames läbi-

viidavate uuringute tulemusi.

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 51

5.2.2. Tuulikute vundamendid

Tuulikute vundamendi tüüp ja tehniline lahendus valitakse vastavalt pinnase ehitusgeoloogi-

listele omadustele. Maismaa tuulikute puhul on levinuimaks vundamenditüübiks gravitatsioo-

nivundament – raudbetoonist vundamendi tüüp, mis hoiab tuulikut püsti raskusjõu mõjul. Gra-

vitatsioonivundament on ka kõige suurema maavajadusega vundamenditüüp.

Tänapäevaste tuulikute vundamendid on üldjuhul kuni 25 m läbimõõduga, mis teeb vunda-

mendi ehitusalaseks pinnaks u 490 m2. Tuuliku mõõtmete suurenemisel võib eeldada ka vun-

damendi läbimõõdu suurenemist. Tuulikute puhul enim levinud gravitatsioonivundamendi sü-

gavus võib olla ligikaudu vahemikus 2–6 m.

Soistele aladele ja väikese kandevõimega pinnasele tuulikute rajamisel kasutatakse gravitat-

sioonivundamendi asemel sageli vaivundamente või kombinatsiooni vaiadest/ankrutest ja gra-

vitatsioonvundamendist (Joonis 5.2). Vaiade kasutamisel on väljakaevatava materjali hulk ja

kasutava betooni hulk oluliselt väiksem, samas võivad vaiad ulatuda 10–20 m sügavusele

(Lemma OÜ 2022).

Joonis 5.2. Vundamendi tüübid (Annan 2019).

Tuulikute vundamendi täpset lahendust ei määrata DP-ga ning see selgub ehitusprojekti käigus.

5.2.3. Montaažiplatsid

Iga tuuliku püstitamiseks rajatakse nn montaažiplats, millele saab püstitada tuuliku ehituse pe-

rioodiks kraana ning muu vajaliku tehnika. Samuti saab montaažiplatsil hoiustada tuuliku de-

taile püstitamise eelselt. Igal tuulikutootjal on vastavalt tuuliku mudelile välja töötatud mon-

taažiplatside standardlahendused, mida vajadusel lähtuvalt asukoha eripäradest modifitseeri-

takse. Montaažiplats rajatakse vahetult tuuliku kõrvale võimaldamaks kraanal tuuliku kompo-

nente paika tõsta. Plats peab olema tasane ja piisava kandevõimega. Platsi peale ehitustööde

lõppu tavapäraselt ei likvideerita, sest seda võib olla vaja kasutada ka tuuliku hooldustöödeks.

Hoiustatavate tuuliku detailide jaoks ei pea tingimata eraldi platsi kandevõimet suurendama ja

neid saab ladustada ka nt olemasoleval rohu- või põllumaal montaažiplatsi kõrval.

Mida suurem on püstitatav tuulik, seda suurem on ka montaažiplatsi ulatus, sest suurenevad

püstitatavate detailide mõõtmed ja kasutatava kraana suurus. Nt Vestas V150 tehnilised jooni-

sed näevad maksimaalse torni kõrguse 166 m korral ette 77×35 m ehk 2695 m2 montaažip-

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 52

latsi20. Igal tuuliku tootjal on üldjuhul oma väljatöötatud montaažiplatsi kuju ja suuruse nõu-

ded. Kui arvestada, et Vestas V150 rootori diameeter on 150 m (st raadius 75 m) ja laba pikkus

73,5, siis näiteks Vestas V172 rootori diameeter 172 m (st raadius 86 m) ja maksimaalne torni

kõrgus 169 m, siis võib järeldada, et vajalik on montaaži plats ligikaudsete mõõtmetega 90 x

50 m = 4500 m2. Olenevalt kohapealsetest oludest, võib montaažiplatsi suurus ulatuda ka mõ-

nel juhul kuni ühe hektarini.

5.2.4. Ligipääsuteed

Kõigile tuulikutele tuleb rajada ligipääsuteed, mis peavad võimaldama tuulikute rajamist (sh

tuuliku komponentide transporti) ja hilisemat hooldust. Teid hoitakse töötavate tuuleparkide

puhul aastaringselt ligipääsetavatena. Rajatavad teed peavad olema piisava kandevõimega ja

piisavalt laiad. Tuulepargi teede teekatte laius on tavapäraselt u 5 m ja teekoridori laius u 10

m. Tee kurvide ja kallete puhul tuleb arvestada eriti suuremõõtmeliste detailide transpordiva-

jadusega. Teede ristumisel kraavide või suuremate veekogudega on vajalik truupide/sildade

kavandamine. Teede püsivuse tagamiseks võib olla vajalik teega külgnevate sademeveekraa-

vide kavandamine.

Täpne ligipääsuteede paiknemine sõltub detailplaneeringu käigus kujunevast tuulikute paigu-

tusest ning avalduda võivatest keskkonnamõjudest, selle tõttu selgub ligipääsuteede paigutus

DP koostamise käigus, arvestades mh KSH tulemustega.

5.2.5. Ühendus elektri ülekandevõrguga

DP alale rajatakse alajaam või alajaamad. Tuulikud ühendatakse tuulepargi alajaamaga maa-

kaablitega. Maakaablid paigaldatakse üldjuhul u 0,5 m laiusesse ja ühe kuni kahe meetri süga-

vusse kaevikusse. Mitme kaabli kõrvuti paigaldamisel laiused summeeruvad. Võimalik on pai-

gutada maakaabelliinid ligipääsuteedega paralleelselt. Kaablile tekib äärmisest kaablist mõle-

male poole ühe meetri laiune kaitsevöönd (st laius on vähemalt kaks meetrit).

Tuulepargi alajaam tuleb elektri võrku müümiseks ühendada põhivõrguga. Lähimad alajaamad

ja jaotusseadmed paiknevad ca 860 m – 1,3 km kaugusel: Leo:(Roela); Veadla:(Roela); Kadila

puit:(Roela); Tõllasepa:(Roela); Kadila farm:(Roela). Olemasolev põhivõrgu alajaam on Roela

alajaam (110 kV). Samas on võimalik rajada ka uus alajaam ning liituda sealt 110 või 330 kV

liinile. DP algatamise otsuse kohaselt tuleb võimalusel kasutada tuulepargi ja 110 või 330 kV

alajaama vaheliste liinidena olemasolevate liinide koridore.

Täpne elektri ülekandeliinide paiknemine selgub DP koostamise käigus.

5.3. Eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju

Tuuleparkidega seonduvad mõjud võib ajaliselt jagada kolme etappi:

1. ehitusaegsed mõjud: tuuleparkide, kaabelliinide jm vajaliku taristu ehitamise ja raja-

mise etapp. Võimalikud mõjud on seotud ehitustegevusega ja valdavalt lokaalsed ehk

ehitusalaga seonduvad, v.a ehitusmaterjalide transport;

2. kasutamise aegsed mõjud: tuulikute töötamise etapp, millega võivad kaasneda häirin-

gud piirkonna elanikele ja elustikule. Mõjuala ulatus sõltub valdkonnast ning mõjuta-

tavate objektide tundlikkusest;

20 Vestas. 2017. Hardstand V150 max 166m HH

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 53

3. lammutamise etapp: tuulikute eluea (u 25-30 aastat) järgne demonteerimine ja tuule-

pargi likvideerimine. Sõltuvalt kujunenud olukorrast võidakse eluea lõppu jõudnud tuu-

likud asendada uutega ja maa-alal jätkub tuulikute kasutamine. Siiski saab siinkohal

nentida, et kaasaegsed tuulikud koosnevad materjalidest, mida on suures osas (Kesk-

konnaagentuuri hinnangul kuni 90%, peamiseks probleemiks on tuulikulabade ring-

lusse suunamine21) võimalik taas- või korduvkasutada. Arendustegevused käivad ka

100% taaskasutatavate tuulikute osas.

5.3.1. Mõju pinna- ja põhjaveele

Tuuleparkide rajamisega saab potentsiaalselt esineda ehitusetapis mõju veekogudele juhul, kui

ehitustegevust kavandatakse veekogudele või nende kaldaaladele. Kavandatava tegevuse alal

ning vahetus läheduses (kuni 300 m) puuduvad veekogud ja maaparandussüsteemid. Lähim

veekogu on allikatoiteline järv – Porkuni järv (VEE2033500, pindala kokku 54,3 ha), mis asub

kavandatavast tegevusest minimaalselt u 6,5 km kaugusel. Tuulepargi püstitamine, kasutusele-

võtt ning sulgemine ei oma tõenäoliselt olulist negatiivset mõju pinnaveele, võttes arvesse lä-

himate pinnaveekogude kaugust.

Kavandatav tegevus paikneb Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal. Kavanda-

tud tegevuse alal on põhjavesi valdavas osas kaitsmata, tuuleala nr 11 põhja suunas esineb ka

nõrgalt kaitstud alasid. Tuulealast 1 km raadiuses on registreeritud EELIS andmete järgi kaks

puurkaevu (üks alal).

Põhjaveele võidakse tuuleparkide puhul mõju avaldada ehitus- ja lammutusetapis (vundamendi

rajamine ja lammutamine) või kasutusetapis. Vaiamise käigus põhjaveekihtide ja teatud kivi-

mikihtide (nt lubjakivi, graptilliitargilliidi) läbindamisel kaasneb heljumi teke ja võimalik levik

põhjavette ning põhjavee kvaliteedi mõjutamine. Mõju põhjaveele võib kaasneda ka juhul, kui

tuulikud rajatakse kõrge põhjaveetasemega piirkonda, kus põhjavesi on kergesti reostuv ja toi-

muda võib vee kvaliteedi halvenemine.22 Kasutusetapis võib vundament muuta lokaalselt põh-

javee liikumist vundamendi asukohas. Samuti võib mõju esineda avariiolukordade (nt õlide

lekked) esinemisel.

KSH käigus hinnatakse võimalikku ehitus-, lammutus- ja kasutusaegset mõju pinna- ja põhja-

veele eksperthinnanguna.

5.3.2. Mõju pinnasele (sh maardlatele), sh väärtuslikule põllumajandusmaale

Kavandatava tegevuse käigus rajatakse tuulikute vundamente, montaažiplatse ning juurdepää-

suteid, mille rajamisel on mõju pinnasele. Vajalike pinnasetööde maht sõltub ala geoloogilistest

tingimustest, eeskätt pinnakatte omadustest. Mõju täpsem iseloom ja ulatus selgitatakse välja

KSH käigus. Hinnang antakse eksperthinnangu vormis.

DP alal ja vahetus läheduses puuduvad maardlad, sh taotletavad, mistõttu otsene mõju maard-

latele puudub. Laiemat mõju loodusressursside kasutusele, sh tuulepargi rajamiseks vajaliku

21 Keskkonnaagentuur (18.09.2023): „Mis saab päikesepaneelidest ja tuulikutest tulevikus, kui need on jäätmeteks

muutunud?“ https://keskkonnaagentuur.ee/node/1375 22 Skepast&Puhkim OÜ. (31.12.2022). Tuulepargi planeeringu ja KSH (KMH täpsusega) lähtekohtade analüüs.

Lõppraport.

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 54

ressursside mahu ligikaudne prognoos, hinnatakse lähtuvalt piirkonna olemasolevate karjää-

ride maavaravarude piisavusest.

Vinni valla ÜP kohaselt jäävad kavandatava tegevuse alale mitmed väärtuslikud põllumajan-

dusmaad. KSH käigus hinnatakse väärtuslike põllumajandusmaade säilimist ja mõjusid neile.

Hinnang antakse eksperthinnangu vormis.

5.3.3. Jäätmeteke

Tuuleparkide jäätmeteke on seotud ehitamisaegsete jäätmetega, kasutamisaegsete hooldus-

tööde jäätmetega ja tuulikute likvideerimisega seotud jäätmetega. Tuulikute ehitamisega kaas-

nevad jäätmed on sarnased nö tavaehitusele. Kui juhindutakse kehtivast jäätmealasest seadu-

sandlusest ning teostatakse jäätmete korrektset kokkukogumist, äravedu ning käitlemist, siis ei

ole oodata jäätmetekke alast olulist keskkonnamõju.

Keskkonnaagentuuri hinnangul23 on umbes 90% tuulikutes kasutatavatest materjalidest taas-

kasutatavad, sh metallide ümbersulatamine, betooni purustamine ja ehitusmaterjalina kasuta-

mine. Tänapäeval valmistab väljakutseid peamiselt komposiitmaterjalidest toodetud osade (sh

tuulikulabad) ringlussevõtt. Peamiseks jäätmekäitlusviisiks tuulikulabade puhul on prügilasse

ladestamine, kuid viimastel aastatel on proovitud rakendada rohkem ka ringmajanduse print-

siipe. Näiteks on võimalik labasid tükeldada ja kasutada sildade, installatsioonide, mänguväl-

jakute või hoonete (nt jalgrattavarjude) ehitamisel. Samuti on võimalik, kasutades mehhaani-

list, termo-, baro- ja/või keemilist töötlust, võtta ringlusesse labades kasutatud materjale. 2021-

2022 KiMuRa projekti raames töödeldi edukalt ümber tuulikulabad tsemenditööstuses. Inter-

reg koostööprojekti CompositeCircle (2025-2028) raames soovitakse testida uuenduslikke

komposiitmaterjalide ümbertöötlemise tehnoloogiaid ning töötada välja Läänemere riikide

jaoks ringmajanduse mudel komposiitmaterjalide töötlemiseks.

Ühe teemana jäätmetekke ja ka tuulikute planeerimise puhul on tõstatunud ka võimaliku käi-

tamisaegse mikroplasti teket. Mikroplasti keskkonda sattumist seostatakse tuulikute labadega,

mis on valmistatud valdavalt klaasplastist ning välitingimustes töötades sademete ja tuule toi-

mel kuluvad.

Täpsemalt hinnatakse jäätmetekkega seonduvat KSH aruandes.

5.3.4. Müra ja vibratsioon, varjutus, õhukvaliteet, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Tuulepargi ehitamisega kaasneb ehitusaegne müra, mille mõju olulisust hinnatakse KSH läbi

viimisel eksperthinnanguga. Arvestades ehitusala kaugust elamualadest ning asjaolu, et tuuli-

kute püstitamisega kaasnev ehitusmüra ei erine oluliselt tavapärasest ehitusmürast ei ole oodata

tuulegeneraatorite rajamisega kaasnevat ehitusmüra tasemetel, mis võiks põhjustada lähiala

elamualadel müra normtasemete ületamist.

Müra tekib samuti tuulikute töötamisel. Tuulikute kasutusaegsed müraallikaid võib jagada ka-

heks:

• tuuleturbiini käigukasti, mootori jt mehhanismide tekitatud mehaaniline heli;

• rootorilabade õhust läbi liikumisel tekkiv aerodünaamiline heli.

23 Keskkonnaagentuur. (18.09.2023). „Mis saab päikesepaneelidest ja tuulikutest tulevikus, kui need on jäätmeteks

muutunud?“ https://keskkonnaagentuur.ee/node/1375

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 55

Tuulikute kasutusaegne müra sõltub mh rootorilabade pöörlemise kiirusest ja tuulikulabade

pikkusest, materjalist ja disainist. Kaasaegsetel tuulikutel on suurt tähelepanu pööratud müra

vähendamisele ning mehhaaniline müra on erinevate isolatsioonimaterjalide ning tehniliste võ-

tetega viidud võrdlemisi väheolulisele tasemele. Ka aerodünaamilise müra vähendamiseks on

kasutusele võetud tehnilisi lahendusi, kuid kuna on tegu suurte tehniliste seadmetega, siis mü-

raemissioon tuulikute töötamisel esineb.

Tuulikute käitamisaegse müra hindamisel saab lähtuda atmosfääriõhu kaitse seadusest ja kesk-

konnaministri määrusest 16.12.2016 nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürata-

seme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Tuulikute müra on liigituv tööstusmüraks.

Tuulikute kasutusaegset müra hinnatakse KSH käigus. Hindamine teostatakse arvutuslikult

(teostatakse müralevi modelleerimine ja koostatakse mürakaardid kasutades spetsiaaltarkvara

WindPro ning lähtudes Kliimaministeeriumi poolt tellitud ja 2025. a valminud juhendist “Tuu-

leparkide keskkonnamõju hindamise juhend. Müra, vibratsioon, varjutamine”).

Keskkonnaministeerium on oma 2021. a juhendmaterjalis ja seisukohtades (nt Keskkonnami-

nisteeriumi kirja 13.09.2021 nr 7-15/21/3300-2 kohaselt: „Juhul, kui elamuala on elamualana

toimiv enne 2002. aastat, siis rakenduvad sellele müra piirväärtused, kui üldplaneering on ela-

mualale kehtiv alates 2002. aastast, rakenduvad sihtväärtused.“) andnud suunise lähtuda tuule-

parkide planeeringutes müra piirväärtustest. Samas on Riigikohus (kohtuasi nr 3-3-1-88-15,

https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-3-1-88-15) kuni 2017. a kehtinud müraregu-

latsiooni (sotsiaalministri määrus nr 42) korral leidnud, et tuuleparkide puhul tuleks lähtuda

taotlustasemest (kehtivates õigusaktides võrreldav sihtväärtusega). Kuna tuulikud töötavad öö-

päevaringselt ning tuulikute müra võib pidada iseloomult häirivamaks kui mõnda muud töös-

tusmüra liiki, siis on soovitatav tuuleparkide planeeringutes võtta eesmärgiks öise sihtväärtuse

(40 dB elamualadel) tagamine.

Elektrituulikute müras on oluline osa ka madalsageduslikul helil (20-200 Hz) ja infrahelil (0-

20 Hz). Inimese kõrv kuuleb tüüpiliselt heli sagedusi 20 Hz-20 kHz. Helisid, mille sagedus

jääb alla 20 Hz nimetatakse infraheliks. Madalsageduslikuks müraks loetakse helilaineid, mille

sagedus on vahemikus 20-200 Hz. Madalsagedusliku heli komponent on olemas enamikes he-

lides. Seda põhjustavad nii inimtekkelised (liiklus) kui looduslikud (tuul) allikad. Madalsage-

duslik müra levib kaugemale ja sumbub õhus (müratase väheneb) halvemini kui müra kõrge-

mate sageduste juures. Näiteks 7,2 MW tuuliku puhul, mille gondli kõrgus on 199 m, levib

modelleerimise järgi madalsageduslik müra heli tugevusega 40 dB kuni 600 m, 30 dB tugevu-

sega heli levib 1800 m ja 20 dB tugevusega heli kuni 4120 m kaugusele24.

On leitud, et mõõdetud infrahelitase välitingimustes ja ruumis sees ei erine olulisel määral (Ja-

kobsen, 2005) ehk hoone konstruktsioon ei vähenda olulisel määral välistingimustest ruumi

jõudva infraheli taset. Samuti on leitud, et inimene on võimeline kuulma ka infraheli, kui he-

lirõhutase (müratase) on piisavalt kõrge (Moller & Pedersen, 2010; Victorian Government De-

partment of Health, 2013). Uuringud on näidanud, et madalsageduslik ja infraheli ei avalda

inimesele mõju u 1 km kaugusel tuulikutest või sellest suurematel kaugustel ning infrahelitase

sellisel kaugusel on võrreldav loodusliku infrahelitasemega (NYSERDA, 2013). Eestis on ma-

dalsageduslik müra normeeritud eluruumides sotsiaalministri 12.11.2025 määrusega nr 61

24 Marko Ründva (Kajaja Acoustics OÜ) esitlus 27.01.2025 Vinni valla tuuleparkide õhtul “Tuuliku müra – selle

olemus ja levik”.

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 56

“Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes

ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid”.

Nimetatud määruses onküll esitatud müra mõõtmise ja hindamisega seonduv meetod, kuid

hetkel Eestis puuduvad siseriiklikud suunised, kuidas arvutada elektrituulikute madalsagedus-

liku müra levikut ja vastavust ruumides kehtivatele soovituslikele väärtustele. Samas Soomes

on vastav hindamisjuhis olemas (Ympäristöhallinnon Ohjeita 2, 2014. Modellering av buller

från vindkraftverk). Nimetatud hindamisjuhisel põhinevast madalsagedusliku müra modellee-

ringust teiste tuuleparkide (nt Pärnumaal; Lemma OÜ, 2022) puhul on ilmnenud, et 1 km kau-

gusel tuulikutest paiknevate elamualade puhul ei ole oodata eluruumides kehtiva madalsage-

dusliku müra soovitatava väärtuse ületamist. Käesolevas töös ei asu kavandatava tegevuse ala

lähemal kui 1000 m lähimatest elamutest.

Elektrituulikutega seonduv häirimist põhjustav faktor on ka varjutamine. Tuulikud kui kõrg-

konstruktsioonid põhjustavad päikesepaistelise ilmaga paratamatult varjusid. Tuntakse kahte

tüüpi tuulikute ja päikesepaiste koosmõjul tekkivaid mõjureid – liikuvad varjud ja perioodilised

peegeldused. Liikuvad varjud on põhjustatud tuuliku konstruktsiooniosade poolt, sh tuuliku

pöörlevad labad. Kuna tuuliku labad liiguvad, siis liigub pidevalt ka vari. See võib häirida lä-

hedal asuvates elamutes inimesi ja maanteedel sõitvaid autojuhte hommikuti ja õhtuti (Alkranel

OÜ, 2023). Teoreetiliselt võivad varjud ulatuda mitmete kilomeetrite kaugusele. Reaalselt ei

põhjusta varjutus aga märkimisväärset häiringut tuulikust kaugemal kui u 10 tuuliku rootori

läbimõõtu (Lemma OÜ, 2022).

KSH käigus hinnatakse varjutuse ulatust ja kestvust spetsiaaltarkvara WindPRO abil. Varju-

tuse kestvus arvutatakse välja kolme erineva lähenemisega:

1) halvim olukord (eeldus, et esineb otsene päikesepaiste päiksetõusust päikseloojanguni ja

tuulikud töötavad pidevalt, arvestatakse maapinna reljeefi)

2) reaalne olukord (kasutatakse paljuaastasi keskmisi meteoroloogilisi andmeid päikesepaiste

kestvuse osas, piirkonnas domineerivate tuulte jaotust, tuulikute eeldusliku tööaja infot ning

maapinna reljeefi infot);

3) reaalne olukord taimestikuga (kasutatakse paljuaastasi keskmisi meteoroloogilisi andmeid

päikesepaiste kestvuse osas, piirkonnas domineerivate tuulte jaotust, tuulikute eeldusliku

tööaja infot, taimkatte kõrguse infot ja hoonete paiknemise infot).

Kuna varjutuse osas Eestis soovitatavad väärtused või normid puuduvad, siis varjutuse oluli-

suse hindamisel lähtutakse teistes riikides (Saksamaal, Taanis, Rootsis jt) kehtivatest soovitus-

test. Varjutamise kestuse ja ulatuse hindamisel on kasutatav Riigi Ilmateenistuse paljuaastaste

keskmisi meteoroloogilisi andmeid päikesepaiste kestvuse osas ja piirkonnas domineerivate

tuulte jaotust.

Tuuleturbiinide töötamisega kaasneb teatud määral vibratsiooniteke labades, rootoris, mis kan-

dub sealt edasi tuuliku torni. Vibratsiooni teke on tehnoloogiliste lahendustega viidud miini-

mumini, kuna see on vajalik ka juba tuuliku enda stabiilsuse tagamiseks. Maapinna vibratsiooni

korral on tundlikumatel inimestel tajutavaks tasemeks 0,15 mm/s. Mõõtmised tuulikuparkides

on üksikutel ajahetkedel suutnud inimese tundlikkust ületavaid vibratsioonitasemeid mõõta ot-

seselt tuulikute vahetus läheduses (tuuliku vundamendi jalamil). Tuulikust eemal on vibrat-

siooni tasemed allapoole inimese tajuvusläve (Meunier, 2013). Tuulikute lähialadel paikneva-

tes elamutes ei ole mõõdetud vibratsioonitasemeid, mis ületaksid inimese tajuvusläve (Bo-

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 57

rowski, 2019). Eelnevat ja ka elamute kaugust tuulikutest arvestades ei ole ette näha tuulikute

kasutusega seoses olulist vibratsiooni, mis mõjutaks piirkonna elanikke (olulise vibratsiooni

puudumine on vajalik ka tuuliku stabiilsuse tagamiseks).

Kavandatavad tuulikud ei ole atmosfääriõhu kaitse seaduse § 19 mõistes saasteaineid välisõhku

väljutavad objektid ehk saasteainete heiteallikad. Seega ei kaasne nende kasutamisega õhu-

saastet. Ehitusaegsed mõjud on seotud ehitusmasinate liikumise ja õhusaastega, kuid need on

lühiajalised ja lokaalsed. Tuulepargi ehitamisel ja ekspluatatsioonil ei esine lõhnaheiteid.

Kavandatava tegevuse korral ei ole ehitusperioodil ega ka tuulepargi võimalikul kasutusajal

ette näha õhukvaliteedi, valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna valdkondade puhul tegureid, mis

võiksid kaasa tuua olulist või leevendamist vajavaid negatiivseid mõjusid. Seega vastavaid

valdkondi KSH aruandes detailsemalt ei käsitleta. Küll aga käsitletakse müra ja vibratsiooni

ning varjutusega seotud mõjusid. KSH protsessi käigus viiakse läbi mürauuringud – müralevi

modelleerimine ning varjutuse modelleerimine (Lemma OÜ).

5.3.5. Mõju maastikule (sh visuaalne mõju)

Kavandatava tegevuse elluviimise tulemusel muutuks osaliselt senise maatulundusmaa maak-

asutus tuulikute, nende montaažiplatside ning ligipääsu teede alla jääval maa-alal. Mujal saab

maatulundusmaa maakasutus eelduslikult jätkuda. Maastikuilme muutub, kuna planeeritavale

alale kavandatakse tuulepargi rajamist. Käesoleval hetkel on valdavalt tegemist metsa- ning

põllumajandusmaaga. Arvestades aga tuulegeneraatori maksimaalset võimalikku kõrgust kuni

300 m, tuleb maastikuilme muutusi ja visuaalset mõju täpsemalt hinnata. Tuulikutel on märki-

misväärne mõju maastikupildile, kuna tegu on visuaalselt kaugele paistvate tehislike objekti-

dega.

Tuuliku nähtavus sõltub tuulikute suurusest, vaatleja kaugusest, maastiku omadustest, sh rel-

jeefist ja taimkattest, kellaajast, atmosfääri tingimustest jpm. Eesti puhul ei mõjuta tuulikute

nähtavust olulisel määral reljeef, kuid mõjutavad metsaalad. Metsasuse tõttu maismaal ulatus-

likud vaatekoridorid valdavalt puuduvad. Tuulikunähtavuse hindamiseks kasutatakse spetsiaal-

tarkvara WindPRO vms. Reljeefi andmestikuna saab kasutada Maa- ja Ruumiameti maapinna

kõrgusmudelit täpsusega 5 m ja taimestiku andmestikuna – Maa- ja Ruumiameti taimkatte kõr-

gusmudelit. KSH protsessi käigus tehakse ligikaudu 10-15 fotomontaaži tuulikust kuni 7 km

kaugusel (Lemma OÜ poolt).

Lähim väärtuslik maastik Vinni ÜP kohaselt asub ca 8 km kaugusel idas (Mõdriku-Roela II).

Maastikele, sh väärtuslikele maastikele avalduvat mõju hinnatakse KSH käigus eksperthinnan-

guna, lähtudes seejuures töö käigus läbiviidavast tuulikute visualiseerimise uuringust.

5.3.6. Mõju elusloodusele (sh kaitstavad loodusobjektid, mets (mh vääriselupaigad)

ning rohevõrgustik)

Vinni ÜP järgi asub kavandatava tegevuse alal rohe-võrgustiku koridorid ja väike osa tugiala.

Väike-Maarja valla ÜP järgi asub tuuleala nr. 11 lõuna suunal rohevõrgustiku alal. Seega on

vajalik KSH aruande koostamise käigus hinnata mõjusid rohevõrgustiku toimimisele ja sidu-

susele.

Tuuleparkide puhul võib taimestikule mõju avalduda ehitusaegses etapis läbi otsese ehitusa-

lustelt aladelt taimestiku eemaldamise ja ehitustegevusega kaasneva taimestiku kahjustamise

(masinatega tallamine ehitusalade vahetus läheduses). Otsene mõjuala ulatus piirneb sealjuures

ehitusaluse pinnaga ning selle vahetu ümbrusega. Raadamist ja pinnasetöid teostatakse vaja-

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 58

dusel tuuliku vundamendi alalt ja selle ümbruses montaažiplatside alalt, uute ühendusteede

alustelt aladelt, 110-330 kV alajaamaga ühendusliini kaitsevööndi ulatuses (kuni 25 m kaitse-

vöönd) ja tuulepargi siseste maakaablite aladelt (maakaablitele kehtib 1 m kaitsevöönd). Raa-

damist teostatakse juhul kui eelpool nimetatud alad kattuvad metsamaaga. Metsa raadamist ei

ole vajalik teostada kogu tuuliku tiiviku maapinna projektsiooni ulatuses, sest tiiviku ulatus

jääb oluliselt kõrgemale kui metsa kõrgus.

KAUR poolt tellitud analüüsis (2024) „Loodusdirektiivi metsaelupaikade inventuur tuuleener-

geetika eelisarendusalade leidmiseks“ anti järgmised, siinkohal asjakohased, leevendusmeet-

med metsaelupaikade, sh taimestiku, osas:

• Välistada esinduslikeks A või B klassi kuuluvateks metsaelupaikadeks ja/või metsa vääri-

selupaikadeks osutunud eraldustel ehitustegevus, sh teede ja trasside rajamine, tuleb lõpe-

tada ka nende metsade majandamine puidu saamiseks. Neid alasid ei tohi ümber kujundada

puisrohumaadeks. Vastavad eraldused tuleb kaitse alla võtta metsa vääriselupaikadena või

liita LD alusel rangelt kaitstavate metsaelupaikade andmekihile.

• Koos teiste loodusväärtuste andmekihtidega tuleb enne tuuleparkide ja nende taristu de-

tailplaneerimist modelleerida arendusest ja intensiivsest metsa majandamisest puutumatud

rohekoridorid, mille sõlmedeks on teadaolevad väärtuslikud niidu- ja metsaelupaigad ning

liikide leiukohad. Kui parima kvaliteediga elupaigad ja nendevaheline ökoloogiline rohe-

võrgustik toimib, on suurem võimalus, et säilib ka alale iseloomulik ohustatud elustik. Hil-

jem trasside ning ligipääsuteede kavandamisel tuleb vältida koridoride läbilõikamist. Kus

see pole võimalik, kasvatada tee servades pikaealisi valgusttaluvaid puuliike, mis ei murdu

kergelt, kuid liidavad kahel pool teed olevad metsad koridoriks. Alal on metsade koosseisu

põhjal kõige sobilikum liik selleks harilik tamm. Väike-Maarja-Vinni ala rohekoridorid

peavad eelistatult kulgema mööda endisi järjepidevate metsade alasid, sh vanade laialehiste

puudega puisrohumaad ja segametsad.

• Kui on olemas esmane arendusala detailplaneering – kuhu tuleksid tuulikud, teed või teede

laiendused ja muud tehnilised taristuobjektid – tuleb enne ehitustegevuse algust need kohad

taimestiku- ja/või samblike spetsialistil üle vaadata ning tuvastada, et alal ei ole väga ha-

ruldaste liikide elupaika. Samblike spetsialist on vaja kaasata seal, kus kasvab vanemaid

kui 20a puid.

Kaudsemalt võib tuuliku ehitustegevus avaldada mõju taimekooslustele läbi veerežiimi või

valgustingimuste muutumise. Kaudsete mõjude ulatus sõltub koosluse tüübist, kuid jääb tava-

liselt paarikümne kuni paarisaja meetri ulatusse otsese mõju alast. Mõju taimestikule võib olla

oluline eeskätt juhul kui tegevus puudutab kaitsealuste taimeliikide leiukohti või kõrge väärtu-

sega taimekooslusi nagu metsa vääriselupaigad või inventeeritud loodusdirektiivi elupaigad.

Taimestikule avaldatavat olulist negatiivset mõju saab vältida paigutades tuulikud ja nendega

kaasnevad taristuobjektid väljapoole tundlikke taimekooslusi, metsa vääriselupaiku ning kait-

sealuste taimeliikide esinemisalasid. Oluline kasutusaegne mõju taimestikule tuuleparkidel

puudub. Täpsemad hinnangud taimestikule, sh vääriselupaikadele ja ökosüsteemidele kaasne-

vate mõjude kohta antakse KSH aruande koostamise käigus eksperthinnanguna.

KAUR poolt tellitud analüüsis (2023) „Taimestiku uuring tuuleenergeetika eelisarendusalade

leidmiseks Keskkonnaagentuurile (loodusdirektiivi niiduelupaigad)“ anti järgmised, siinkohal

asjakohased, leevendusmeetmed niidualade, sh taimestiku, osas:

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 59

• kui tuulikupargi rajamisega osa niiduelupaigast hävib, siis tuleb leevendusmeetmena

ülejäänud niidualal tuuliku operaatori poolt korraldada niiduala hooldus elupaika säili-

taval moel (karjatamine perioodil mai-september) või niitmine üks kord suve jooksul

peale jaanipäeva koos heina äraviimisega). Selle elupaiga-ala võrra, mis tuulepargi ra-

jatiste ja ehitiste tõttu hävis, tuleb sama uuringuala piires või mujal ümbruskonnas ope-

raatori poolt korraldada sama tüüpi niidu või selle puudumisel muud tüüpi, aga eelista-

tult kõrgema looduskaitseväärtusega elupaiga taastamine ja hooldus (mõnel niidul, mis

juba ei ole varasemalt hoolduses);

• kui kuivenduskraavi rajamine on hädavajalik, siis põhimõtteliselt võib erandina kaaluda

mõju leevendamist sel moel, et kuivendav mõju ulatub vaid rajatise poolsele küljele ja

niidu poolne perv on kaetud veekindla materjaliga. Põhimõtteliselt on sellisel leeven-

dusmeetmel omakorda ebasoovitav mõju. Kui kraav on rajatud ja jääb suuremal või

vähemal määral mõjutama niisket niidukooslust, siis loodusliku pinnasega kraavi puhul

on kraav ise vähemalt mõneks ajaks refuugiumiks niidult “lahkuvatele” vähekonku-

rentsematele ja niiskemat keskkonda vajavatele liikidele. Isoleerivate kunstmaterjali-

dega kaetud kraavinõlv sellist pelgupaika enam ei paku;

• vajalikud teed ja muud objektid tuleks rajada võimalikult palju ilma kraavideta;

• kaablitrasside süvistamisel on leevendusmeetmeks, kui välja kaevatavat materjali ei se-

gata vaid eemaldatakse kihtide kaupa ̶ rohukamar eraldi, muld eraldi ja lähtekivim

eraldi. Peale kaablite paigaldamist täidetakse kanalid võimalikult looduslähedaselt, es-

malt lähtekivimi puiste, seejärel mullakiht ning viimaks istutatakse maapinnaga tasa

varem samalt trassialalt võetud mättad;

• ehitiste- rajatiste, teenindusteede servade niitmine ei tohiks toimuda sagedamini kui

kord aastas;

• vältida tuulikupargiga seotud niidualade aastaringset tarastamist kõrgete tihedate võr-

kaedadega, mis takistaks metsloomade ja lindude liikumist, kuna sellega kaasnevad

mõjud ka niiduelustikule (seemnete levi jmt häiruvad interaktsioonid).

Loomastiku mõjud on seotud tuulikute, alajaama(de), ühenduskaablite ja juurdepääsuteede

(jäävad kasutusse ka tuulikute kasutusajal) rajamisega ning seeläbi võimalike elupaikade pin-

dala vähenemise, killustatuse ning elustiku häirimisega. Tuulepargi kasutusaegsed mõjud on

seotud eelkõige võimaliku müra ja varjutuse häiringuga, kokkupõrkeriskiga jms. Loomastikust

mõjutab tuulepark kõige enam lendajaid, kui tekib oht tuulikuga kokkupõrkeks, tuulik takistab

liikumist ja kaasneb tuuliku müra. Müra temaatikat on käsitletud eelnevas osas.

Täpsem info kaitstavatest loomaliikidest ja nende teadaolevate leiupaikade kaugused Vinni

tuulealast nr 11 alast, sh maismaalinnustiku analüüsi tsoonidega kattuvus on toodud ptk. 3.5.

Keskkonnaagentuuri (KAUR) poolt tellitud analüüsis (2024) „Linnustiku uuring tuuleenergee-

tika eelisarendusalade leidmiseks“: osa 13 (Väike-Maarja – Vinni uuringuala25) järeldati:

• metsamaastikus asuvate kaitstavate linnuliikide piiritletud elupaikade hävitamine tuu-

leenergia arendamise eesmärgil on oluline negatiivne mõju ja sellest tuleb hoiduda. Soovi-

tav on elupaiku ka puhverdada vähemalt kasutatava tuulikumudeli rootori raadiuse ulatu-

ses;

25 Hõlmab sh suures osas Väike-Maarja tuuleala nr 15.

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 60

• elupaikade hülgamine ja kasutamise vähenemine häirimise jm tuulepargiga kaasneva tõttu.

o tuulepargiarenduse mõju lindude elupaigakasutusele on enamasti negatiivne. Mõju

olulisus sõltub liigi seisundist, kaitsestaatusest, arendusala asukohast kaitstavate

alade suhtes jm. Väike-Maarja Vinni ala puhul on olulisim mõju kanalistele. Enim

võimalikku tuulepargiarendust mõjutav liik on metsis. Liigi vaatlustega tõendatud

elupaigakasutus tingib olukorra, kus võimalike arendusaladena säilis 3. Tedre arvu-

kas esinemine alal, kus tavapäraseid märgala-elupaiku ei ole, tingis selle, et üks

„metsisest vabaks jäänud ala“ M2 osutus tedre kaitset silmas pidades ebasobivaks

(kattub osaliselt Vinni tuulealaga nr 11);

Lisaks anti uuringus järgmisi soovitusi leevendavate meetmete kohta:

• kõik sihtliigid, aga eriti kanalised, väike-konnakotkas:

o ala tsoneeringu järgimine, tuulikuala paigutus maastikus ja ulatus;

o kaitstavate liikide teada olevate elupaikade hävitamise vältimine;

o pesitsuselupaika ei rajata teid, tuulikute teenindusplatse jm;

o soovitav on elupaigad ka puhverdada vähemalt kasutatava tuulikumudeli roo-

tori raadiuse ulatuses;

• röövlinnud (hukkumisrisk), tuulikute arvust sõltub ka teistele liikidele avalduv mõju:

o tuulikute arvu optimeerimine vastavalt hukkumisriski hinnangutele ja pesitsu-

selupaikade maastikus. Võimalusel vältida osa-aladele VMV_1, VMV_2_1,

VMV_3_2, VMV_4_1 ja Ty_3_1 arendamist;

• röövlinnud (merikotkas, aga ka väike konnakotkas, hiireviu), ka teised liigid, kellel la-

badega kokkupõrkerisk:

o Ühe tuulikulaba (osaline) värvimine mustaks;

• kanalised, ka teised liigid:

o tuulikumasti värvimine ümbritseva elupaigaga kontrastseks;

• kõik haudelinnuliigid:

o elupaiku oluliselt muutvate ehitus- jm tööde ajastamine väljaspoole lindude pe-

sitsusaega (eriti oluline raie ja tee ehituse puhul).

KAUR poolt tellitud analüüsis (2023) „Lendorava uuring tuuleenergeetika eelisarendusalade

leidmiseks Keskkonnaagentuurile“ leiti, et Väike-Maarja – Vinni uuringualal, sh Vinni tuulea-

lal nr 11, on väga vähe lendoravale potentsiaalselt sobivaid puistuid ning ala asub teadaoleva-

test leiukohtadest liiga kaugel, st lendorava tõenäosus alal on väga madal. Tuulepargi rajamine

on lendorava vaatest lubatud, sh eraldi täiendavaid lendorava kaitseks tingimusi ei seata. Tuleb

siiski arvestada, et kuna kõik uuritud tuulealad asuvad Eesti lendorava levialas või selle vahetus

naabruses, siis võivad lendoravad ajuti sattuda ka neile, sinisega märgitud aladele. Mistõttu

juhul kui tulevikus leitakse piirkonnas lendoravat, siis tuleb enne tuulikute ja seonduva taristu

rajamist läbi viia inventuur konkreetsel planeeringualal.

Euroopa nahkhiirte kaitse leping EUROBATS on koostanud juhendmaterjali nahkhiirtega ar-

vestamiseks tuuleenergeetika planeeringutes (Rodrigues et al. 2015). Juhend toob välja, et tur-

biine ei tohiks paigaldada metsadesse ja nende servadest vähem kui 200 meetri kaugusele, kuna

see suurendab nahkhiirte hukkumise riski. Eriti tuleks tähelepanu pöörata laialehistele metsa-

dele. Eesti kontekstis tuleb olulise metsatüübina tuua välja ka haava segametsad. Samuti tuleks

tuuleparkide planeerimisel vältida kolooniate lähiümbrust ning olulisi nahkhiirte elupaikasid,

nagu veekogud ja nende kaldakooslused. Samas toob EUROBATS välja, et metsarikastes Põh-

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 61

jamaades võib olla vältimatu tuulikute rajamine metsapiirkondadesse (Rodrigues et al. 2015).

Sellisel juhul tuleb koha valikusse kaasata erialaeksperdid ning lähtudes parimast teadmisest

ning vajadusel välitöödel kogutud andmetest, valida välja piirkonnad, kus võiks leiduda nahk-

hiiri vähe ja nende hukkumisrisk ning elupaiga kadu olla võimalikult madal.

KAUR poolt tellitud analüüsis (2024) „Nahkhiirte uuring tuuleenergeetika eelisarendusalade

leidmiseks Keskkonnaagentuurile“ tuuakse välja, Väike-Maarja – Vinni uuringuala26 peetakse

keskmiselt liigirikkamaks alaks. Ala ei läbi tõenäoliselt nahkhiirte sügisränne. Vinni tuuleala

nr 11 lääne suunal paigutatud kahe registraatori abil tuvastati liike põhja-nahkhiir, suurvidev-

lane, pruun-suurkõrv ning perekond Lendlane. Analüüsis toodi välja ka metsaeraldised, kuhu

mudel ennustab kõrgemat nahkhiirte arvukust ning alad, kus tuulepargi mõju võiks olla väik-

sem (ei tähenda, et sealsele metsa alale tuulikute paigutamisel nahkhiirtele mõju ei ole). Vinni

tuuleala nr 11 paikneb suures osas väikse mõjuga alal, va ca 30 ha suurune ala tuuleala kes-

kosas, mida loeti suure mõjuga alaks. Samas tõdeti KAUR uuringus, et kuna ka uuringu tule-

mused kinnitavad, et metsamaastik on nahkhiirtele oluline eluala ning tuulegeneraatorite püs-

titamiseks on lagealad nahkhiirtele ohutumad, tuleb kasutada mõjusid leevendava meetmena

tuulikute tööaja piiramist metsamaastikul: Metsade servadest kuni 200 m kaugusele ja kohale

ulatuvate labadega tuulikute puhul tuleks hoida tuulikuid käivitumast nahkhiirtele ohtlikel pe-

rioodidel mai algusest kuni septembri keskpaigani. Pargi käivitamise järel peavad tuulikud

metsa kohal olema peatatud pimedal ajal tuulekiirustel alla 5 m/s, sademeteta ilmade puhul,

külmadel öödel nahkhiirte aktiivsusperioodi alguses ja lõpus, mil temperatuur on alla 5 kraadi

leevendusmeetmeid rakendama ei pea. Seiskamise poolt tekkinud tootlikkuse vähenemist saab

vähendada, kui uuringu käigus selgitada välja nahkhiirte rände täpsem fenoloogia antud piir-

konnas ning rakendada piiranguid vaid sel perioodil.

KSH protsessi käigus viiakse läbi täiendavad kaitsealuste taimede ja elupaikade inventuur (OÜ

Inseneribüroo Steiger). Nimetatud uuringute lõpparuanded valmivad 2026. a jooksul.

Ala nr 11 osas arvestatakse mh Keskkonnaagentuuri poolt RePowerEU projekt „Tuuleenergee-

tika arendamiseks täiendavate alade kaardistamine“ raames tellitud elupaikade ja elustiku

uuringute tulemustega.

Täiendavalt arvestatakse linnustikule avalduvate mõjude hindamisel mh Keskkonnaministee-

riumi poolt tellitud uuringuga „Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs“, milles esitatud tsoo-

nide osas võib teatud muutusi kaasneda kohapõhiste uuringute tulemustest lähtuvalt.

KSH raames hinnatakse mõju kaitstavatele loodusobjektidele, sh liikidele ning pakutakse va-

jadusel välja meetmeid olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks.

Meetmete väljapakkumisel lähtutakse õigusaktides sätestatud kaitstavaid loodusobjekte puu-

dutavatest piirangutest. Samuti hinnatakse eksperthinnanguna mõju elustikule ja ökosüsteemi-

dele laiemalt.

5.3.7. Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale

Tuulepargi arendamine lähemal kui 1 km võib omada negatiivse mõju ohu eeldusi paikkonna

inimeste tervisele ja heaolule, mh arvestades lähimate elamute paiknemist (ca 1 km). Võima-

likku mõju inimeste tervisele ja heaolule käsitletakse KSH aruandes eksperthinnanguna.

26 Hõlmab sh suures osas Väike-Maarja tuuleala nr 15.

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 62

Kavandatava tegevuse mõju inimese tervisele, heaolule ja varale võib avalduda eelkõige läbi

muutuse varjutuses ja tuuliku poolt põhjustatava müraga. Vastavaid teemasid on käsitletud eel-

nevate valdkondade juures ning täpsem hinnang seoses mõjuga inimese tervisele ja heaolule

antakse KSH aruande koosseisus.

Tuuliku rajamine ja käitamine võib omada mõjusid isikute varale, sh mõjutada teataval määral

maakasutust, kinnisvara väärtust ning puhkamis- ja vabaaja veetmise võimalusi. Senist sihtots-

tarbejärgset kasutust maatulundusmaana tuulikupargi rajamine üldjuhul siiski ei kitsenda.

Mõju varale võib ilmneda näiteks kui ehituse käigus rikutakse olemasolevaid maaparandussüs-

teeme, mille kahjustamine mõjutab veerežiimi ja veerežiimi muutuse läbi ka maad kui maao-

maniku vara. Võimalikku mõju kinnisvara väärtusele ja majandamisvõimalustele käsitletakse

KSH aruandes teaduskirjandusel jm allikatel põhineva eksperthinnanguna.

Samuti on üheks aspektiks tuuliku rajamisega seotud võimalikud mõjud teedele (eeskätt ehi-

tustegevuse perioodil). Raskete tuulikukomponentide transport võib põhjustada teede seisundi

halvenemist ning vajalik on leida sobilikud meetmed mõjude minimeerimiseks või kompen-

seerimiseks. Mõju teedele käsitletakse KSH aruandes eksperthinnangu vormis.

Lisaks võib inimeste heaolu mõjutada tuulegeneraatori püstitamisega seotud visuaalne mõju.

Visuaalse mõju hindamist on kirjeldatud KSH programmi ptk 5.3.4.

5.3.8. Mõju kultuurimälestistele ja pärandkultuuri objektidele

Vastavalt ptk 3.6 toodud infole puuduvad Vinni tuulealal nr.11 ja lähiümbruses kultuurimäles-

tised. Paiguti asuvad alal pärandkultuuriobjektid, mis on tänaseks osaliselt hävinud. Siiski püü-

takse tuulikute positsioonide valimisel võimalusel seni veel säilinud pärandkultuuriobjektide

asukohti vältida. Eelnevat arvestades ei ole olulist mõju kultuuripärandile ette näha ja seega

KSH aruandes kultuuripärandile avalduva mõju hindamist täiendavalt ette ei nähta.

5.3.9. Mõju kliimamuutusele

Kavandatava tegevuse tulemusel suureneb piirkonnas taastuvelektrienergia tootmine ja sellega

seoses on mõju õhule ja kliimale (sh keskkonnale) positiivne. Tuuleenergeetika kasutamine

omab võimekust vähendada emissioone, mis kaasnevad traditsioonilise elektri tootmisega

(Kaffine et al., 2013). Taastuvatest allikatest pärit energia tootmisega vähendatakse oluliselt

CO2 kui kasvuhoonegaasi paiskamist atmosfääri (võrreldes mittetaastuvate allikatest toodetud

energiaga) (Mylläri et al., 2017). Välditud CO2 emissioon 1 MWh toodetud elektrienergia kohta

on 0,16 tonni, seda Taani näite varal (Urlini et al., 2023). Tuuleenergia ja CO2 emissoone 37

riigis käsitletakse artiklis „Wind energy and CO2 emissions: AMG estimations for selected

countries“ (Güney ja Üstündağ, 2022) toob näiteks välja, et 1% tuule energia tarbimise kasvu

vähendab süsiniku emissiooni 0,018%.

Siiski kaasneb tuulepargi rajamisega metsamaa raadamise vajadus. Seega mõjutatakse ka maa-

kasutuse muutuse tõttu süsiniku talletamist ja sidumist. Täpsemalt kirjeldatakse mõju kliima-

muutustele ja kliimamuutustega kaasnevaid mõjusid KSH aruandes eksperthinnanguna.

Erialakirjanduse andmetele tuginedes käsitletakse ka kliimamuutuste (sagenevate tormide, tu-

gevnevate tuulte ja jäitepäevade sagenemise tingimuses) võimalikku mõju tuuleparkidele ja

nendega seotud taristule.

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 63

5.3.10. Kumulatiivne mõju

Liitmõju ehk kumulatiivne mõju on üksikute mõjutegurite kuhjuv mõju. Nt eri kavade ja pro-

jektide ellurakendamisel ühteaegu tekkiv mõju. Mõjude kumulatiivsust arvestatakse eespool

peatükkides käsitletud iga teema hindamise juures integreeritult tavapärase keskkonnamõjude

hindamise loogilise osana.

KSH käigus käsitletakse mõjude kumuleerumist ja koosmõjusid piirkonna teiste teadaolevate

arendusprojektidega kui selliseid planeeringuid või projekte planeeringu protsessi käigus tu-

vastatakse. Vinni valla tuuleala nr 11-st 10 km raadiuses on kavandatud järgmised tuuleparkide

arendamised:

• Raeküla tuuleala e Väike-Maarja vallas tuulealade 10 ja 15 DP (DP algatatud Väike-

Maarja Vallavolikogu 16.12.2024 otsusega nr 98);

• Väike-Maarja vallas tuulealade 1, 9 ja 14 (Avispea) DP (DP algatatud Väike-Maarja

Vallavolikogu 17.10.2024. a otsusega nr 90);

• Väike-Maarja vallas tuuleala 6 DP (DP algatatud Väike-Maarja Vallavolikogu

27.06.2024 otsusega nr 86);

• Vinni vallas tuulepargi arendusala TU8 DP (DP algatatud Vinni Vallavolikogu

14.08.2025. a otsusega nr 34);

• Vinni vallas tuulepargi arendusala TU7 DP (DP algatatud Vinni Vallavolikogu

14.08.2025. a otsusega nr 33).

Hindamist viiakse läbi lähtudes olemasolevast teabest teiste arenduste osas (koosmõju ja mõ-

jude kumuleerumist ei ole võimalik hinnata kui teada ei ole koosmõju avaldada võivate pro-

jektide parameetrid). Peamiselt võivad koosmõjud avalduda teiste tuuleparkide projektidega.

Mõjuvaldkonnad, kus mõjude kumuleerumine võib esineda, on:

− visuaalne mõju – visuaalse mõju kumuleerumist on oodata eeskätt piirkondades, kus aren-

datakse välja mitmeid lähestikku asuvaid parke, mis võib kaasa tuua keskkonna taluvusläve

ületamise. Kui KSH aruande koostamise ajaks laekub vajalik info nähtavusanalüüsi ja visuali-

seeringute koostamiseks ka teiste piirkonnas kavandatavate tuuleparkide suhtes, siis arvesta-

takse koosmõju hindamisel ka neid parke;

− müra – tuulikupargi tuulikute müra kumuleerumist võetakse müra hindamisel arvesse, kui

KSH aruande koostamise ajaks laekub vajalik info ka teiste piirkonnas kavandatavate tuule-

parkide osas. Võimalikku kumulatiivset müra mõju piirkonnas määratud ja potentsiaalselt mää-

ratavate arenduspiirkondade realiseerumisel saab esialgsel hinnangul pidada väheoluliseks,

sest perspektiivsete arendusalade vaheline kaugus on mõju minimeerimiseks piisav;

− mõju linnustikule – tuuleenergeetika arendamise kumuleeruvad mõjud linnustikule võivad

avalduda eeskätt rändekoridori mõjutamistes, suure kodupiirkonnaga liikide puhul võib olla

mõju elupaigakasutusele. Teemat käsitletakse KSH aruandes;

− roheline võrgustik – arvestades määratud rohevõrgustiku ulatuslikkust võrrelduna tuu-

leenergeetika perspektiivsete arenduspiirkondadega ning tuulikute mõju iseloomu looduslikele

kooslustele, ei ole oodata olulist negatiivset mõju kumuleerumist rohevõrgustikule. Seda siiski

eeldusel, et iga tuulikupargi tuulikute planeerimisele rohevõrgustikku eelneb põhjalik analüüs.

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 64

5.3.11. Riigipiiriülene mõju

Tulenevalt asukohast (planeeringuala asub riigipiirist eemal) ja tegevuse iseloomust ei ole ka-

vandatava tegevusega riigipiiriülest keskkonnamõju ette näha, seega KSH aruandes antud tee-

mat täiendavalt ei käsitleta.

5.3.12. Muud mõjud

Riigikaitselistele objektidele (eeskätt radaritele) mõju hindamisel lähtutakse Kaitseministee-

riumi vastavast hinnangust.

Vabariigi Valitsuse 2019. ja 2021. aasta otsused investeerida täiendavasse lisaradarisse Kirde-

Eestis ning passiivradaritesse on Eestis huvi tuuleenergeetika arendamise vastu märgatavalt

kasvatanud. Otsuse tulemusena vabaneb Mandri-Eestis 2025. aastal kõrguspiirangutest ligi-

kaudu 27 000 ruutkilomeetri (60%) suurune maa-ala (https://kliimaministeerium.ee/energee-

tika-maavarad/taastuvenergia/tuuleenergia).

Tuulegeneraatoreid seostatakse mobiili-, raadioside- ja televisioonisignaali häiringutega. KSH

aruandes antakse kirjandusallikatel põhinev ülevaade antud mõjude esinemise võimalikkuse

osas. DP koostamisel tehakse koostööd sidevõrkude haldajatega.

KSH aruandes käsitletakse avariiolukordade esinemise võimalikkust ja tagajärgi ning kirjelda-

takse meetmeid, millega on võimalik negatiivset keskkonnamõju leevendada/vältida. Mõju

hinnatakse eksperthinnangu vormis lähtudes erialakirjandusest.

5.4. Natura eelhindamine

5.4.1. Üldteave

Natura 2000 on üle-euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste

või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade kaitse. Natura 2000 loodus-

ja linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ (loodus-

direktiiv) ja 79/409/EMÜ (linnudirektiiv).

Natura hindamise esimeseks etapiks on Natura eelhindamine, mille eesmärgiks on kavandatava

tegevuse tõenäoliste mõjude prognoosimine, mille tulemusena saab otsustada, kas ja millises

mahus on vajalik liikuda asjakohase ehk täishindamise etappi. Asjakohases hindamises viiakse

läbi Natura alale avalduva tõenäoliselt ebasoodsa mõju detailne hindamine ning vajadusel ka-

vandatakse leevendavad meetmed.

Natura hindamisel on kriteeriumiks ala kaitse-eesmärgid, st tõenäoliselt avalduvat ebasoodsat

mõju hinnatakse ala kaitse-eesmärkidest lähtuvalt. Kavandatava tegevuse mõjud loetakse olu-

liseks, kui tegevuse elluviimise tulemusena kaitse-eesmärkides nimetatud elupaigatüüpide või

liikide seisund halveneb või tegevuse elluviimise tulemusena ei ole võimalik kaitse-eesmärke

saavutada.

Natura 2000 ala eelhindamine viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi artiklile 6. Natura 2000

aladele ja nende kaitseväärtustele avalduvate mõjude hindamisel on toetutud mh järgnevatele

juhendmaterjalidele:

• Euroopa Komisjon, 2021. Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hinda-

mine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja

4 sätete kohta;

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 65

• Kutsar et al, 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli

6 lõike 3 rakendamisel Eestis;

• Peterson et al, 2020. Juhised loodusdirektiivi artikli 6 lõike 4 rakendamiseks Eestis.

Natura eelhindamise läbiviijateks on Alar Noorvee (OÜ Alkranel keskkonnaekspert,

KMH0098) ja Tanel Esperk (OÜ Alkranel keskkonnaekspert, KMH0157).

5.4.2. Detailplaneeringu seos Natura-alade kaitsekorraldusega

DP-ga kavandatav ei ole seotud Natura-alade kaitse korraldamisega.

5.4.3. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta

DP eesmärgiks on Lääne-Virumaal Vinni valla ÜP-ga (kehtestatud Vinni Vallavolikogu

14.08.2025 otsusega nr 35 ) määratud Vinni vallas asuval elektrituulikute arendusalal (edaspidi

tuuleala) nr 11 kavandatava tuuleenergiapargi (edaspidi tuulepark) rajamine. Täpsem teave

peatükis 1 ja ptk 4.

5.4.4. Planeeringualale jäävad Natura 2000 alad

Kavandatav tegevus (TU11 tuuleala piirides) ei asu Natura 2000 võrgustiku alal. Lähimad Na-

tura 2000 võrgustikku kuuluv ala jääb kavandatava tegevuse alast u 50 m kaugusele – Haava-

kannu loodusala (RAH0000580, pindala kokku 1226,68 ha) ja Suurekivi loodusala

(RAH0000368, pindala kokku 270,27 ha). Lisaks paikneb ca 6 km kaugusel Porkuni loodusala

(RAH0000374, pindala kokku 317,23 ha). Lähimad Natura 2000 linnualad on Sirtsi linnuala

(RAH0000077), mis jääb ca 16 km kaugusele ja Tudusoo linnuala (RAH0000119), mis jääb ca

17 km kaugusele.

5.4.5. Tõenäoliselt ebasoodsate mõjude prognoosimine Natura alade kaitse-eesmär-

kidele

Järgnevalt hinnatakse DP kavandatava tegevusega kaasneda võivat mõju planeeringualale või

lähialale jäävate ja potentsiaalselt mõjutatud Natura 2000 alade lõikes (Tabel 5.1).

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna-mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 66

Tabel 5.1. DP alale või lähedusse jäävate ja potentsiaalselt mõjutatud Natura 2000 loodus- ja linnualadel kaitstavad elupaigatüübid ja liigid ning nendele

avalduva mõju prognoos ja eelhindamise tulemus

Kaitse-eesmärgis nimetatud elupaigatüübi

nimetus (kood) või liigi nimetus Võimaliku mõju prognoos

Natura eelhindamise

tulemus

Haavakannu loodusala

Loodusdirektiivi I lisa elupaigatüübid, mida

kaitstakse: kuivad niidud lubjarikkal mullal

(*olulised orhideede kasvualad – 6210), lii-

girikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270),

puisniidud (*6530), vanad loodusmetsad

(*9010), vanad laialehised metsad (*9020)

ja rohunditerikkad kuusikud (9050).

Loodusdirektiivi II lisa liik, mille isendite elu-

paika kaitstakse: kaunis kuldking (Cypripe-

dium calceolus).

Tuulepargiala asub u 50 m kaugusel loodusalast.

Keskkonnaameti poolt koostatud dokumendis „Maismaa tuuleparkide

mõjust elustikule ja Keskkonnaameti soovitused nende planeerimise

kohta kohaliku omavalitsuse üldplaneeringutes“ (2021) tuuakse välja,

et Natura alade, mille kaitse-eesmärgiks ei ole linnuliikide, käsitiiva-

liste ega lendoravate kaitse, puhul on üldjuhul mõjuala ulatuseks hin-

natud 100 m loodusalast. Eriti tundlike märgalade puhul võib võima-

liku mõjuala ulatuseks hinnata kuni 250 m. Sellesse alasse jäävad va-

nad laialehised metsad (*9020) ja rohunditerikkad kuusikud (9050).

Arvestades ala kaitse-eesmärke ja kaugust, siis on vaja edaspidi mõju

täpsemalt hinnata.

Ebasoodne mõju ei

ole välistatud, vaja

täpsemalt hinnata.

Suurekivi loodusala

Loodusdirektiivi I lisa elupaigatüübid, mida

kaitstakse: vanad loodusmetsad (*9010), va-

nad laialehised metsad (*9020) ja rohundi-

terikkad kuusikud (9050).

Loodusdirektiivi II lisa liik, mille isendite elu-

paiku kaitstakse, on kaunis kuldking (Cypri-

pedium calceolus).

Tuulepargiala asub u 50 m kaugusel loodusalast. Natura alade, mille

kaitse-eesmärgiks ei ole linnuliikide, käsitiivaliste ega lendoravate

kaitse, puhul on üldjuhul mõjuala ulatuseks hinnatud 100 m loodusa-

last (vt ka eelmist punkti). Eriti tundlike märgalade puhul võib võima-

liku mõjuala ulatuseks hinnata kuni 250 m. Sellesse alasse jäävad ro-

hunditerikkad kuusikud (9050).

Arvestades ala kaitse-eesmärke ja kaugust, siis on vaja edaspidi mõju

täpsemalt hinnata.

Ebasoodne mõju ei

ole välistatud, vaja

täpsemalt hinnata.

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna-mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 67

Porkuni loodusala

Loodusdirektiivi I lisa elupaigatüübid, mida

kaitstakse: vähe- kuni kesktoitelised kalgi-

veelised järved (3140), karstijärved ja -jär-

vikud (*3180) ning aas-rebasesaba ja ürt-

punanupuga niidud (6510).

Loodusdirektiivi II lisa liigid, mille isendite

elupaiku kaitstakse, on harivesilik (Triturus

cristatus), suur-rabakiil (Leucorrhinia

pectoralis) ja tõmmuujur (Graphoderus bi-

lineatus).

Tuulepargiala asub u 6 km kaugusel loodusalast. Tuulikute vundamen-

tide rajamisega seotud mõjuala põhjavee režiimile sõltub piirkonna ki-

vimite iseloomust ja põhjaveetasemest. Alkranel OÜ poolt koostatavas

Alutaguse valla tuuleenergeetika eriplaneeringu KSH aruandes hinnati vun-

damendikaeviku mõju põhjaveele. Järeldati, et juhul kui põhjaveetase ula-

tub maapinnani, siis 6 m vundamendi süvendi puhul (ehk veetaseme

alanemine on 6 m) on Sichardti valemi alusel maksimaalne mõjuraa-

dius maksimaalse filtratsioonimooduli (100 m/ööp ehk liivad) kuni

612 m. Lubjakivide puhul (maksimaalse filtratsioonimooduliga 50

m/ööp) on maksimaalne mõjuraadius kuni 433 m. Ehk ka ekstreemsete

hüdrogeoloogiliste tingimuste korral ei ulatu ehitusaegne vundamen-

tide rajamisel tekkiv alanduslehter 6 km kaugusel asuva Porkuni loo-

dusalani. Arvestades ala kaitse-eesmärke ja kaugust tuulealast (vt ka

eelmist punkti), siis ei ole ette näha ebasoodsat mõju loodusala kaitse-

eesmärkide täitmisele ja ala terviklikkuse säilimisele.

Ebasoodne mõju on

välistatud.

Sirtsi linnuala

eesmärgiks on kaitsta kaljukotkas (Aquila

chrysaetos), väikekoovitaja (Numenius

phaeopus), rüüt (Pluvialis apricaria), teder

(Tetrao tetrix) ja mudatilder (Tringa gla-

reola)

Tuulepargiala asub u 19 km kaugusel linnualast.

Keskkonnaameti poolt koostatud dokumendis „Maismaa tuulepar-

kide1 mõjust elustikule ja Keskkonnaameti soovitused nende planee-

rimise kohta kohaliku omavalitsuse üldplaneeringutes“ (2021) tuuakse

välja, et Natura alade, mille kaitse-eesmärgiks on linnuliikide kaitse,

puhul on üldjuhul mõjuala ulatuseks hinnatud 600 m linnualast, juhul

kui ükski teine kriteerium (st konkreetse liigi või liigirühmaga seotud

kriteerium) ei ole rangem.

Sirtsi linnuala kaitse-eesmärkides on kõige rangema puhveralaga liik

kaljukotkas (Aquila chrysaetos) (I kaitsekategooria). Kaljukotka tsoon

Ebasoodne mõju on

välistatud.

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna-mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 68

3 on kuni 14 km raadius ümber pesapunkti, millest lahutatud tsoon 1

„Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs“ kohaselt. Tsoon 1 on

EELIS pesapunktid 2 km raadius liidetuna EELISe elupaigapolügoo-

niga.

Lähimad EELIS (23.04.2026) registreeritud kaljukotka leiualad, sh

Sirtsi linnualal, asuvad Vinni tuulealast enam kui 20 km kaugusel. See-

tõttu, arvestades ala kaitse-eesmärke ja kaugust tuulealast, ei ole ette

näha ebasoodsat mõju loodusala kaitse-eesmärkide täitmisele ja ala

terviklikkuse säilimisele.

Tudusoo linnuala

Loodusdirektiivi II lisa liigid, mille isendite

elupaiku kaitstakse, on karvasjalg-kakk

(Aegolius funereus), kaljukotkas (Aquila

chrysae-tos), väike-konnakotkas (Aquila

pomarina), must-toonekurg (Cico-nia

nigra), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva),

kalakotkas (Pandion haliaetus) ja metsis

(Tetrao urogallus).

Tuulepargiala asub u 17 km kaugusel linnualast.

Keskkonnaameti poolt koostatud dokumendis „Maismaa tuulepar-

kide1 mõjust elustikule ja Keskkonnaameti soovitused nende planee-

rimise kohta kohaliku omavalitsuse üldplaneeringutes“ (2021) tuuakse

välja, et Natura alade, mille kaitse-eesmärgiks on linnuliikide kaitse,

puhul on üldjuhul mõjuala ulatuseks hinnatud 600 m linnualast, juhul

kui ükski teine kriteerium (st konkreetse liigi või liigirühmaga seotud

kriteerium) ei ole rangem.

Tudusoo linnuala kaitse-eesmärkides on kõige rangema puhveralaga

liik must-toonekurg (I kaitsekategooria). Must-toonekure kaitse tege-

vuskavas (2018) märgitakse: „Arvestades GPS-saatjatega märgistatud

must-toonekurgede elupaiga kasutuse ulatust, ei tohiks tuulegeneraa-

torid asuda lähemal kui 10 km must-toonekure pesapaigast ja kui on

teada ka toitumispaigad, siis mitte nende läheduses ega toitumisalade

ja pesapaiga vahel. Kui tuuleparke kavandatakse metsamassiivi lähe-

dale (kuni 20 km pesapaigast), kus on teada musttoonekure elupaik, on

vaja enne tuuleparkide ehitamist selgitada välja must-toonekure elu-

Ebasoodne mõju on

välistatud.

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna-mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 69

paigakasutus nendel aladel ja mitte kavandada tuuleparke must-toone-

kure toitumis-, puhke- ega pesitsusaladele ning nende vahele.“

EELIS (23.04.2026) registreeritud must-toonekure leiualad on tuulea-

last enam kui 20 km kaugusel. Kotkaklubi poolt 2022. a koostatud

aruandes „Satelliit- ja GSM-põhiste saatjatega varustatud kotkaste ja

must-toonekurgede info soetamine ja pesitsusaegse info analüüs ja

must-toonekurgede tugitoitmine“ ei tuvastatud Vinni valla tuulealal nr

11 ega vahetus läheduses must-toonekure toitumisalasid. Vinni valla

tuulealal nr 11 tuuleala ei paikne ka toitumisalade ja pesapaikade va-

hel.

Lähimad EELIS (23.04.2026) registreeritud kaljukotka leiualad, sh

Tudusoo linnualas, asuvad Vinni tuulealast enam kui 18 km kaugusel.

Seetõttu, arvestades ala kaitse-eesmärke ja kaugust tuulealast, ei ole

ette näha ebasoodsat mõju loodusala kaitse-eesmärkide täitmisele ja

ala terviklikkuse säilimisele.

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 70

5.4.6. Natura eelhindamise tulemused ja järeldused

Natura eelhindamise tulemusena jõuti järeldusele, et planeeringu mõjualasse jäävate Natura

2000 loodusaladest Haavakannu loodusalale ja Suurekivi loodusalale ei ole mõju võimalik eel-

hindamise tasemel välistada ning vajalik on läbi viia Natura asjakohane hindamine Haava-

kannu loodusalale ja Suurekivi loodusalale.

Natura 2000 võrgustiku Porkuni loodusala ja linnualade (Sirtsi linnuala ja Tudusoo linnuala)

kaitse-eesmärkide täitmisele ja alade terviklikkuse säilimisele ebasoodsat mõju ette näha ei ole.

KSH aruande koostamise käigus ei ole vaja viia läbi asjakohast hindamist Porkuni loodusala

ning Sirtsi linnuala ja Tudusoo linnuala osas.

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 71

5.5. KSH sisu

KSH eesmärgiks on selgitada, kirjeldada ja hinnata planeeringuga kavandatava tegevuse (sh

võimalike alternatiivide) rakendumisega kaasneda võivat olulist keskkonnamõju ning välja

pakkuda negatiivse (ebasoodsa) keskkonnamõju leevendamise ja/või vältimise või positiivse

(soodsa) mõju suurendamise meetmeid.

Lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust, sisust, KSH algatamisotsustest ning eelnevates

peatükkides esitatud teabest käsitletakse KSH aruande koostamise käigus vähemalt järgmisi

valdkondi:

• mõju põhja- ja pinnaveele;

• mõju maastikule, sh visuaalne mõju;

• mõju elustikule ja bioloogilisele mitmekesisusele ja ökosüsteemidele, sh:

− kaitstavad loodusobjektid (sh linnustik ja nahkhiired - lisaks elupaikadele ja pe-

sitsuskohtadele ka rändeteedele ning toitumisaladele avaldatav mõjud);

− varjutus;

− müra;

− rohevõrgustiku toimimine ja sidusus;

− mõju VEPidele ja muudele väärtuslikele metsa-, soo- ja niiduelupaikadele;

• mõju inimese heaolule, tervisele ja varale ning sotsiaalmajanduslikule keskkonnale, sh:

− varjutuse mõju;

− müra (sh infraheli mõju) ja vibratsiooni mõju;

− visuaalne mõju;

− mõju teedele ja liiklusohutusele;

− jäätmeteke;

− mõju ettevõtluskeskkonnale ja varale, sh mõju väärtuslikule põllumajandus-

maale, põllumajandusele ja metsamajandusele;

− mõju elanike sotsiaalsetele vajadustele, sh analüüsitakse ka võimalikke kom-

pensatsioonimeetmeid ehk kohaliku kasu võimalusi kohalikule kogukonnale;

• mõju kliimamuutustele, sh lokaalsele kliimale ja kliimamuutustega arvestamine;

• muud mõjud (mõju riigikaitsele, raadiosidele ja avariiolukordade mõju);

• kumulatiivne mõju.

KSH koostamise käigus ei hinnata täiendavalt mõjusid järgnevatele keskkonnavaldkondadele,

mille osas on selge, et oluline mõju puudub:

• soojus;

• kiirgus;

• lõhn;

• pärandkultuuriobjektid ja kultuuriväärtused;

• piiriülene mõju.

Vähemalt nimetatud valdkondi käsitletakse KSH protsessi ajal sellises ulatuses ja detailsuse

astmes, mis võimaldab anda hinnangu olulise (sh ebasoodsa) keskkonnamõju kohta ning seada

vajalikke leevendus- ja seiremeetmeid.

KSH aruande eelnõu sisu osas lähtutakse mh KeHJS § 40 lg 2, 3 ja 4 toodud nõuetest. KSH

aruanne (sh eelnõu) koosneb vähemalt järgnevatest põhiosadest:

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 72

1. üldosa (asukoht, eesmärk, õiguslikud alused, kasutatud infoallikad ja olemasoleva in-

formatsiooni piisavus);

2. olemasoleva olukorra ülevaade ja mõjutatava keskkonna kirjeldus (teave DP mõjuala

ja paikkonna looduskeskkonna ning sotsiaalmajandusliku keskkonna, sh strateegiliste

dokumentide ja õigusaktide kohta);

3. DP ja selle alternatiivi(de) kirjeldus;

4. keskkonnamõju analüüs (sh kumulatiivne) ja vajalikud leevendavad meetmed;

5. alternatiivide võrdlus;

6. seiremeetmed;

7. ülevaade avalikkuse kaasamisest ning protsessi raames esinenud raskustest;

8. hindamistulemuste kokkuvõte, kasutatud kirjandus ja lisad.

KSH käigus antavad hinnangud jagunevad üldjuhul lühi- ja pikaajalisteks ning KSH aruande

eelnõus antakse vajadusel ülevaade, mis mõjud ja mis mahus võivad avalduda vaid ehitusajal,

kasutusajal või mõlemal ajajärgul ja ka lammutamise käigus. Kui töö käigus esineb raskusi,

siis nimetatakse need ära KSH aruande eelnõus, et edasiste võimalike tegevusetappide menet-

lejatele oleks tagatud igakülgne teave vastuvõetavate otsuste võimalikest tagajärgedest. KSH

protsessi käigus võib võimaliku uue ja olulise informatsiooni ilmnemisel käsitletavate teemade

ring laieneda. KSH aruande eelnõu põhiosade struktuuris tehakse vajadusel muudatusi, et ta-

gada aruande loogiline ülesehitus.

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 73

6. KSH hindamismetoodika kirjeldus ning uuringute vajadus

KSH käigus hinnatakse DP ja selle reaalsete alternatiivi(de) rakendumisega kaasnevaid võima-

likke keskkonnamõjusid. Mõjude olulisust hinnatakse tabelis 6.1 toodud intervallskaala alusel,

seejuures hinnatakse eelnevalt mõjusid ka kvalitatiivselt (kirjeldavalt).

Tabel 6.1. Mõjude olulisuse hindamise skaala (negatiivne mõju defineeritud ka kui ebasoodne mõju).

0 Mõju puudub () Soovitatud meetmetega vähendatav või ära hoitav negatiivne

mõju; potentsiaalne positiivne mõju

-1 Vähene negatiivne mõju +1 Vähene positiivne mõju

-2 Nõrk negatiivne mõju +2 Nõrk positiivne mõju

-3 Mõõdukas negatiivne

mõju

+3 Mõõdukas positiivne mõju

-4 Oluline negatiivne mõju +4 Oluline positiivne mõju

Erinevate keskkonnamõju kriteeriumite ja nende osakaalu määramiseks arvestatakse ekspert-

grupi liikmete hinnanguid, kasutades otsustamisel Delphi-meetodit. Kaalkriteeriumite hinde-

pallide saamiseks korrutatakse kriteeriumite alusel antud hindepallid kriteeriumi kaaluga. Al-

ternatiivide lõplik järjestus saadakse kõigi kaalkriteeriumite hindepallide summeerimisega al-

ternatiivide lõikes järgnevalt (kehtib nii lühi- kui ka pikaajaliste mõjude osas ning ka leeven-

dusmeetmete välja toomisel):

1. KSH ekspertrühm, võttes mh arvesse ka protsessi kaasatavate (sh avalikustamised) eri-

nevate ja asjakohaste asutuste ning isikute seisukohti, viib läbi kavandatava tegevuse ja

selle reaalsete alternatiividega kaasneda võivate tagajärgede analüüsi;

2. KSH ekspertrühm leiab kriteeriumite kaalud. Esmalt hindab iga KSH ekspertrühma

liige iga teema kui sellise olulisust (skaala 1–4; mitu teemat võivad saada tähistatud nt

„4“), summeerides mh kogu tulemuse, kust leitakse ka iga teema protsentuaalne osa-

kaal. Kõigi (KSH ekspertrühm) isikute poolt saadud osakaalude keskmistest tulemitest

leitakse iga teema kaal (kogusumma „1,00“);

3. KSH aruande eelnõu koostamisel korrutatakse iga teema mõjude olulisuse hinne

(käesoleva töö tabel 7.1) käesoleva loetelu punktis 2 leitud kaaluga. Iga teema kaalutud

hindepall summeeritakse ehk leitakse kõigi teemade summaarne kaalkriteeriumi hinde-

pall. Eelnevalt kirjeldatud tegevusi korratakse niipalju kordi kui on hinnatavaid alter-

natiive. Tulem võimaldab ka järjestada alternatiive, võttes arvesse koondatud kaalkri-

teeriumide hindepalle (hinnatud alternatiivide lõikes).

KSH aruande eelnõu koostamisel kasutatakse vähemalt Maa- ja Ruumiameti kaardirakendusi,

Eesti Geoloogiateenistuse kaarte, Keskkonnaportaali, EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem –

Keskkonnaagentuur) andmeid, erialakirjandust, asjakohaseid strateegilisi planeerimisdoku-

mente, õigusakte jm saadaval olevat temaatilist informatsiooni. Samuti konsulteeritakse erine-

vate ja asjakohaste asutuste ja isikutega ning teostatakse välivaatlusi, kasutades selleks sobi-

vaid metoodikaid. Seega kasutatakse varasemalt kogutud uuringuandmeid, analoogiaid, erine-

vaid seisukohti, geoinfosüsteemide (GIS) rakendusi jm asjakohast teavet, mis võimaldab ta-

gada järelduste adekvaatsuse (sh mõju ja olulise mõju eristamise). KSH raames antavad hin-

nangud jagunevad üldjuhul lühi- ja pikaajalisteks ehk nt ehitus- ja kasutusaegseteks. Võib eel-

dada, et lühiajaline mõju on enamjaolt ja maksimaalselt kuni kahe aastase kestvusega, kuna

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 74

umbes nii kaua võivad aega võtta erinevad ning peamised ettevalmistus-, ehitus- ja korrastus-

tööd.

KSH läbiviimise tarbeks viiakse läbi järgmised uuringud või koostatakse järgmised analüüsid:

• Eksperthinnang seoses tedre elupaikadega alal nr 11 ja seoses arendustegevuse mõjuga

tedrele ja kas seda mõju saab sel alal leevendada (koostaja OÜ Loodusekspert, ekspert

zooloogia PhD Ants Tull);

• kaitsealustetaime-, seene- ja samblikuliikide inventuur RePowerEU projekt „Tuu-

leenergeetika arendamiseks täiendavate alade kaardistamine“ raames määratud väärtus-

likes metsa- ja niiduelupaikades alal nr 11 (OÜ Inseneribüroo Steiger);

• mürauuring (sh müraleviku modelleerimine) (koostaja OÜ Lemma);

• varjutuse modelleerimine ja hinnangu andmine varjutusele (koostaja OÜ Lemma);

• tuuliku nähtavusanalüüs ja visualiseeringud eri vaatepunktidest ning visuaalse mõju

analüüs (koostaja OÜ Lemma);

• hindamine rohevõrgustiku toimimisele ja sidususele (esitatakse eksperthinnanguna

KSH aruande koosseisus);

• kinnisvara väärtusele avalduva võimaliku mõju eksperthinnang.

Ala nr 11 osas arvestatakse mh Keskkonnaagentuuri poolt RePowerEU projekt „Tuuleenergee-

tika arendamiseks täiendavate alade kaardistamine“ raames tellitud elupaikade ja elustiku

uuringute tulemustega:

• riigihanke (viitenumber 265181) „Linnustiku uuring tuuleenergeetika eelisaren-

dusalade leidmiseks (Keskkonnaagentuur)“ osa 13 (Väike-Maarja - Vinni uuringuala)

(töövõtuleping nr 4-5/23/22) lõpparuanne. Eesti Ornitoloogiaühing, 2024;

• lendorava uuring tuuleenergeetika eelisarendusalade leidmiseks Keskkonnaagentuurile. Riigihanke

nr 260381 järgse töövõtulepingu nr 4-5/23/8 lõpparuanne. OÜ Rewild, 2023;

• lõpparuanne Loodusdirektiivi metsaelupaikade inventuur tuuleenergeetika eelisaren-

dusalade leidmiseks. Riigihange nr 264972, osa 19 – Väike-Maarja - Vinni uurimisala.

OÜ Metsamutt, 2024;

• nahkhiirte uuring tuuleenergeetika eelisarendusalade leidmiseks Keskkonnaagentuu-

rile. Riigihanke nr 260321 järgse töövõtulepingu nr 4-5/23/4 lõpparuanne. Elustik OÜ,

2024;

• taimestiku uuring tuuleenergeetika eelisarendusalade leidmiseks Keskkonnaagentuurile

(loodusdirektiivi niiduelupaigad). Riigihanke nr 260418 järgse töövõtulepingu nr 4-

5/23/5 lõpparuanne. Pärandkoosluste Kaitse Ühing (2023);

• sooelupaikade ja -taimeliikide uuring tuuleenergeetika võimalikel arendusaladel. Riigi-

hanke "Taimestiku uuring tuuleenergeetika eelisarendusalade leidmiseks Keskkon-

naagentuurile" osa 3. Riigihanke nr 260418 järgse töövõtulepingu nr 4-5/23/3 lõpp-

aruanne. Eestimaa Looduse Fond (2023).

Looduslike alade osas (metsaalad ja rohumaad, sh looduslikud lagedad alad) tuuakse andme-

baaside alusel välja seal esinevate kaitsealuste taimeliikide paiknemine, väärtuslike elupaikade

(loodusdirektiivi elupaikade, sh väärtuslike poollooduslike koosluste, väärtuslike metsaelupai-

kade ja sooelupaikade) paiknemine. Aluseks võetakse ETAKi, EELISe, eElurikkuse andme-

baasid, KESE seireandmed, Maa- ja Ruumiameti, Keskkonnaportaali, Metsaregistri andmed ja

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 75

Keskkonnaagentuuri ELME kaardikihid „Elupaigad ja geneetilised ressursid“ alamkihid „Öko-

süsteemidele iseloomulike suunisliikide elupaigad“. Kaardianalüüsi põhjal tuuakse välja oluli-

semad alad, kus võib olla suurem potentsiaal kaitsealuste taimeliikide või väärtuslike elupai-

kade esinemiseks ning kuhu oleks soovitav taristu rajamist alade looduskaitselise potentsiaali

tõttu vältida.

Samuti analüüsitakse mõjusid rohevõrgustiku toimimisele ja sidususele. Selleks koondatakse

varasemad uuringud ja analüüsid. Selgitatakse välja planeeringualal eksisteerivad loodus- ja

poollooduslikud maastikud. Antakse juhised rohevõrgustiku toimimise tagamiseks ning soovi-

tusi planeeringulahenduse koostamiseks arvestades rohevõrgustiku paiknemist.

Saadud hinnangute ja uuringute tulemuste põhjal hinnatakse mõju olulisust ning leevendus-

meetmete seadmise vajalikkust.

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 76

7. Strateegilisest planeerimisdokumendist huvitatud osapooled

Isikud ja asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel DP võib eeldatavalt mõju-

tada või kellel võib olla põhjendatud huvi antud strateegilise dokumendi vastu, on esitatud ta-

belis 7.1.

Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja (kohalik omavalitsus ehk KOV –

Vinni vald) korraldab teavitamistoiminguid tabelis 7.1 nimetatud isikute ja asutuste suhtes ning

teavitab nt DP ja selle KSH aruande eelnõu avalikust väljapanekust ja avaliku arutelu toimu-

misest vastavalt PlanS sätestatud korrale (sh kuulutused ajalehtedes vastavate tööetappide lõi-

kes). Kui teavitatavad isikud on kohalikule omavalitsusele esitanud teabe saamise viiside kohta

andmeid, siis võib teavitaja neid kasutada. Kui isikud või asutused teadete edastamise viisi ei

teata, edastab planeeringu koostamise korraldaja planeerimisseaduses nimetatud teated posti

teel või elektrooniliselt. Kui teated edastatakse posti teel, võib need kätte toimetada lihtkirjaga,

tähtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga.

Tabel 7.1. Strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatavast huvitatud isikud ja asutused ja

muud organisatsioonid.

Seos DP-ga Asutus/isik

Koostöötegijad

Planeeringualal asub maavarade registris olev maardla või selle

osa

Eesti Geoloogiateenistus

Planeeringuga kavandatakse tuuleparki ja planeeringu elluvii-

mine võib kaasa tuua riigikaitseliste ehitiste planeeritud töövõime

vähenemise. Koostöö tegija

Kaitseministeerium

Kaitsealuste loodusobjektide valitseja. Koostöö tegija Keskkonnaamet

Alal paiknevad maaparandussüsteemid Maa- ja Ruumiamet

Planeering kavandab enam kui 28 m kõrgust tuulegeneraatorit.

Koostöö tegija

Politsei- ja Piirivalveamet

Planeering käsitleb tuleohutusnõudeid. Koostöö tegija Päästeamet

Planeeringuga kavandatakse üle 28 m kõrgust ehitist. Koostöö te-

gija

Riigi Kaitseinvesteeringute Kes-

kus

Planeeringuga käsitletakse tervisekaitsenõuete rakendamist, seal-

hulgas müra ja vibratsiooni küsimusi. Koostöö tegija

Terviseamet

Planeeringuga kavandatakse üle 45 m kõrgust ehitist. Koostöö te-

gija

Transpordiamet

Kaasatavad isikud

Valitsusvälised organisatsioonid ja keskkonnaühendused Eesti Keskkonnaühenduste

Koda

Elektripaigaldiste valdajad Elering AS, Elektrilevi OÜ

Kavandatud tegevuse asukoha kinnisasjaga piirnevate kinnisas-

jade omanikud ja isikud, kelle valduses olevat kinnisasja kavan-

datud tegevus mõjutab määral, mis ületab oluliselt tavapärast

mõju

Kinnisasjade omanikud kolme

km raadiuses kavandatavatest

elektrituulikutest, vt Tabel 7.2.

Seni kuni elektrituulikute asu-

koht ei ole teada, üldplaneerin-

gus esitatud Raeküla tuuleala

olulise ruumilise mõjuga objekti

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 77

Seos DP-ga Asutus/isik

Koostöötegijad

maa-ala piires ja selle välispiirist

kolme kilomeetri ulatuses

Infoväljas hoidmiseks kaasatakse Kliimaministeerium Kliimaministeerium

Detailplaneeringu heakskiidu andja, infoväljas hoidmiseks Maa- ja Ruumiamet

Alal puuduvad muinsuskaitsealused objektid, infoväljas hoidmi-

seks amet kaasatakse

Muinsuskaitseamet

Lähimad naaberomavalitsused Tapa vald, Väike-Maarja vald

Piirkonnas teadaolevad mobiilside ja sideteenuste pakkujad ning

TTJA kui raadiolinkide kohta infot omav isik

Eesti Lairiba Arenduse SA, Ele-

ring AS, Enefit AS, Telia Eesti

AS, Elisa Eesti AS, Tele2 Eesti

AS, AS STV, AS Levira. Tarbi-

jakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Amet

Laiem avalikkus, asjast huvitatud/mõjutatud isikud, nt piirkonna

elanikud ja ettevõtted

Piirkonna keskkonnaseisundist

huvitatud isikud, KeHJS § 16 lg

3 (muud menetlusosalised)

Soovi avaldanud isikud MTÜ Eesti Metsa Abiks, MTÜ

Looduse ja Inimeste Eest

ja soovi avaldanud eraisikud

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 78

Tabel 7.2. Katastriüksuste, mille omanikud

kaasatakse, tabel.

Tunnus Lähiaadress

78701:002:0039 Metsatalu

78701:002:0056 Sarapikumetsa

78701:002:0072 Valguta

78701:002:0201 Lillo

78701:002:0202 Lillopõllu

78701:002:0290 Lilleoru

78701:002:0770 Krooni

78701:002:0630 Männiaugu

78701:002:0710 Pärtli

78701:002:0742 Kaevumäe

78701:002:0900 Koidula

78701:002:0920 Keskvälja

78701:002:1110 Spiigli

78701:002:1130 17132 Kullenga-Veadla tee

79201:001:0995 Sarapiku

90001:003:2000 Pärna tn 7

90001:003:2010 Rebase

90001:003:2020 Inno

90101:001:0526 Pärna tn 13a

90001:001:0206 Metsvitsa

90001:001:0240 Kõrtsi

90001:001:0277 Triigi metskond 172

90001:001:0300 Kajuti

90001:001:0529 Pärna tänav L1

90001:001:0531 Pärna tänav L2

90001:001:0532 Pärna tänav L3

90001:001:0533 Pärna tänav L4

90001:001:0534 Pärna tänav L5

90001:001:0535 Pärna tänav L6

90001:001:0548 Kuuse tänav

90001:001:0557 Männi tänav

90001:001:0561 Lohvardi tee

90001:001:0644 Dolokivi

90001:001:0645 Leo tee L1

90001:001:0646 Leo tee L2

90001:001:0647 Leo tee L3

90001:001:0679 Nurmetu ringtee L1

90001:001:0685 Nurmetu ringtee L6

90001:001:0705 Koeravere tee

90001:001:0752 Veadla tee L1

90001:001:0753 Veadla tee L2

90001:001:0756 Sepametsa

90001:001:0783 Raketibaasi tee L1

90001:001:0784 Raketibaasi tee L2

90001:001:0794 Neeno tee L1

90001:001:0795 Neeno tee L2

90001:001:0803 Meriküla tee

90001:001:0841 Müta tee L2

90001:001:0845 Suurekivi

90001:001:0856 Töökoja tee

90001:001:0867 Välja

90001:001:0870 Igatla

90001:001:0918 Suurepõllu

90001:001:0991 Ristometsa

90001:001:0992 Leopõllu

90001:001:0996 Lagearu

90001:001:0997 Kiire

90001:001:1117 Palmi

90001:001:1118 Jaaniõue

90001:003:0001 Raini

90001:003:0003 Paekünka

90001:003:0004 Hõbeda

90001:003:0007 Meelise

90001:003:0008 Kulla

90001:003:0010 Pärna tn 23

90001:003:0011 Heino

90001:003:0012 Metsavahi

90001:003:0013 Kuldari

90001:003:0015 Mae

90001:003:0017 Tera

90001:003:0019 Triigi metskond 76

90001:003:0020 Triigi metskond 71

90001:003:0023 Triigi metskond 74

90001:003:0024 Triigi metskond 226

90001:003:0025 Triigi metskond 72

90001:003:0026 Mae

90001:003:0028 Triigi metskond 73

90001:003:0029 Künka

90001:003:0031 Männikumäe

90001:003:0032 Metsatuka

90001:003:0033 Avo

90001:003:0035 Tootsi

90001:003:0036 Kadaka

90001:003:0037 Lossi

90001:003:0038 Kindluse

90001:003:0041 Tiidu

90001:003:0042 Põllu

90001:003:0043 Paduri

90001:003:0044 Tiigi

90001:003:0045 Tuljaku

90001:003:0049 Kuuse tn 3

90001:003:0051 Metsatalu

90001:003:0052 Metsatalu

90001:003:0054 Herilase

90001:003:0057 Männi tn 2

90001:003:0058 Kuuse tn 1

90001:003:0060 Valguta

90001:003:0061 Kiisa

90001:003:0062 Kiisa

90001:003:0064 Kuuse tn 5

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 79

90001:003:0067 Männi tn 4

90001:003:0068 Erametsa

90001:003:0070 Kasemetsa

90001:003:0071 Pärna tn 14

90001:003:0072 Pärna tn 16

90001:003:0073 Arulaane

90001:003:0075 Koolipõllu

90001:003:0079 Piiri

90001:003:0084 Teesaare

90001:003:0088 Linnu

90001:003:0089 Linnu

90001:003:0090 Linnu

90001:003:0091 Pärna tn 1

90001:003:0092 Vitsuti

90001:003:0093 Kivimäe

90001:003:0094 Eha

90001:003:0095 Eha

90001:003:0096 Eha

90001:003:0097 Eha

90001:003:0098 Tuulemaa

90001:003:0100 Lohvardi tee 10

90001:003:0102 Marditõnu

90001:003:0103 Susi

90001:003:0106 Mägisoo

90001:003:0107 Raiesmiku

90001:003:0108 Kaevumäe

90001:003:0229 Vahetuse

90001:003:0111 Oru

90001:003:0112 Metsavahi

90001:003:0113 Tonna

90001:003:0114 Lauda

90001:003:0115 Pärna tn 4

90001:003:0116 Tuulekivi

90001:003:0117 Kargu

90001:003:0118 Kargupõllu

90001:003:0119 Farmi

90001:003:0120 Rätsepa

90001:003:0121 Farmi

90001:003:0122 Lillemäe

90001:003:0123 Istanduse

90001:003:0124 Lohvardikaevu

90001:003:0125 Lohvardi tee 12

90001:003:0126 Lohvardi tee 3

90001:003:0127 Lohvardi tee 6

90001:003:0128 Lohvardi tee 4

90001:003:0129 Lohvardi tee 1

90001:003:0130 Lohvardi tee 8

90001:003:0133 Kopli

90001:003:0135 Jaaniku

90001:003:0136 Kiltri

90001:003:0137 Kiltri

90001:003:0138 Kiltri

90001:003:0139 Kiltri

90001:003:0140 Söödi

90001:003:0141 Lohvardi tee 2

90001:003:0142 Karjaaru

90001:003:0143 Aruveski

90001:003:0144 Tammelehe

90001:003:0147 Pärna tn 22

90001:003:0148 Pärna tn 25

90001:003:0149 Veski

90001:003:0152 Nisu

90001:003:0154 Lutsu

90001:003:0230 Abrami

90001:003:0155 Lillepõllu

90001:003:0157 Kartulihoidla

90001:003:0158 Pärna tn 18

90001:003:0159 Pumpla

90001:003:0161 Tölbi

90001:003:0162 Raketibaasi

90001:003:0163 Puisniidu

90001:003:0166 Niidu

90001:003:0168 Metsataga

90001:003:0169 Eliise

90001:003:0170 Pärna tn 9

90001:003:0172 Paju

90001:003:0173 Paali

90001:003:0174 Paalimetsa

90001:003:0175 Põlendiku

90001:003:0176 Pritso

90001:003:0177 Pritsosepa

90001:003:0178 Sarapiku

90001:003:0179 Heina

90001:003:0180 Kooli

90001:003:0181 Koidu

90001:003:0185 Tamme

90001:003:0186 Joosepi

90001:003:0187 Joosepivälja

90001:003:0188 Kitseherne

90001:003:0189 Kuuse tn 4

90001:003:0190 Abrami

90001:003:0191 Mulgu

90001:003:0192 Augu

90001:003:0193 Puusauna-Kaevu

90001:003:0194 Suitsusauna-Kaevu

90001:003:0195 Saunamehe

90001:003:0196 Vainu

90001:003:0197 Niidu

90001:003:0198 Lõokese

90001:003:0199 Rähni

90001:003:0200 Ristu

90001:003:0201 Kuuse tn 2

90001:003:0202 Piibelehe

90001:003:0203 Nurmenuku

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 80

90001:003:0204 Pihlakamäe

90001:003:0205 Kiigemäe

90001:003:0206 Pihlaka

90001:003:0207 Koeravere tee L2

90001:003:0208 Pihlakapõllu

90001:003:0209 Sepaka

90001:003:0210 Väljaotsa

90001:003:0211 Mooni

90001:003:0212 Lõokese

90001:003:0213 Aavli

90001:003:0214 Karja

90001:003:0215 Pärna tn 21

90001:003:0216 Veskimäe

90001:003:0217 Trumani

90001:003:0218 Vahe

90001:003:0219 Vetka

90001:003:0221 Sepa

90001:003:0222 Sepa

90001:003:0223 Kulli

90001:003:0224 Regomaja

90001:003:0225 Regosalu

90001:003:0226 Regopõllu

90001:003:0227 Hindreku

90001:003:0231 Kiisakopli

90001:003:0232 Koplinurga

90001:003:0233 Lohvardipõllu

90001:003:0236 Männi tn 1

90001:003:0237 Pärna tn 11

90001:003:0238 Haavakannu hoiuala 1

90001:003:0239 Haavakannu hoiuala 6

90001:003:0240 Värava

90001:003:0242 Villu

90001:003:0243 Väravataguse

90001:003:0244 Väravametsa

90001:003:0245 Ööbikuoru

90001:003:0246 Kuuse tn 6

90001:003:0248 Metsakutsu

90001:003:0249 Hundi

90001:003:0250 Uuetoa

90001:003:0251 Uuepõllu

90001:003:0252 Uuemetsa

90001:003:0253 Ainopõllu

90001:003:0254 Mesilase

90001:003:0270 Kõrtsi

90001:003:0280 Kuusiksaare

90001:003:0291 Pärtli

90001:003:0292 Pärtli

90001:003:0300 Pikamäe

90001:003:0310 Rätsepa

90001:003:0331 Pärna tn 8

90001:003:0332 Mäe

90001:003:0333 Mäe

90001:003:0350 Sahkari-Majori

90001:003:0360 Saare

90001:003:0371 Rukkilille

90001:003:0372 Kapsa

90001:003:0390 Umboja

90001:003:0410 Raudama

90001:003:0421 Jaani

90001:003:0422 Jaani

90001:003:0423 Jaani

90001:003:0431 Kungla

90001:003:0440 Vainu

90001:003:0461 Pardi

90001:003:0462 Pardi

90001:003:0463 Pardi

90001:003:0470 Raadi

90001:003:0492 Siimu

90001:003:0501 Libeda

90001:003:0502 Libeda

90001:003:0510 Talli

90001:003:0520 Metsatoa

90001:003:0531 Hansutõnu

90001:003:0532 Hansutõnu

90001:003:0540 Oti

90001:003:0554 Kõrtsu

90001:003:0560 Pärtli

90001:003:0570 Vanakaevu

90001:003:0582 Uustalu

90001:003:0590 Tulpase

90001:003:0601 Joosepi

90001:003:0602 Joosepi

90001:003:0610 Karja-Kõrtsi

90001:003:0620 Aavakannu

90001:003:0642 Karjaveski

90001:003:0660 Aru

90001:003:0671 Tuleviku

90001:003:0672 Tuleviku

90001:003:0682 Pihlaka

90001:003:0692 Lollutammiku

90001:003:0693 Lollu

90001:003:0694 Lollumetsa

90001:003:0700 Kruusenbergi

90001:003:0712 Linnamäe

90001:003:0720 Kasearu

90001:003:0730 Treimanni

90001:003:0741 Liiva

90001:003:0742 Liiva

90001:003:0751 Madikse

90001:003:0752 Nugise

90001:003:0753 Madikse

90001:003:0754 Madikse

90001:003:0761 Veskimäe

90001:003:0762 Veskimäe

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 81

90001:003:0770 Käba

90001:003:0780 Kaevumetsa

90001:003:0802 Otsametsa

90001:003:0830 Hansura

90001:003:0860 Aunapuu

90001:003:0870 Raketimetsa

90001:003:0880 Triigi metskond 52

90001:003:0900 Triigi metskond 57

90001:003:0910 Koduvälja

90001:003:0922 Uuetoa

90001:003:0930 Rangi

90001:003:0940 Teeääre

90001:003:0960 Aasametsa

90001:003:0980 Metsa

90001:003:1012 Jaaguleo

90001:003:1013 Leojaagu

90001:003:1020 Kople

90001:003:1030 Madi

90001:003:1040 Anguse

90001:003:1050 Endla

90001:003:1110 Villa

90001:003:1120 Tõllasepa

90001:003:1140 Eiskopi

90001:003:1161 Vahihindreku

90001:003:1162 Vahihindreku

90001:003:1170 Metsa

90001:003:1180 Pärna tn 19

90001:003:1191 Pärna tn 17

90001:003:1192 Piigi

90001:003:1212 Kivivärava

90001:003:1240 Kullenga katoodkaitse- jaam

90001:003:1250 Kasearu

90001:003:1263 Metsa

90001:003:1280 Raatma

90001:003:1290 Muti

90001:003:1301 Sauli

90001:003:1302 Sauli

90001:003:1310 Kõveriku

90001:003:1320 Mäesauna

90001:003:1340 Remmelga

90001:003:1350 Pärna tn 2

90001:003:1360 Pärna tn 5

90001:003:1380 Põllu

90001:003:1391 Pardi

90001:003:1392 Piilu

90001:003:1393 Piilu

90001:003:1400 Matsi

90001:003:1410 Kaasiku

90001:003:1420 Siloaugu

90001:003:1441 Pärna tn 10

90001:003:1442 Pärna tn 15

90001:003:1460 Matsi

90001:003:1472 Talli

90001:003:1474 Talli

90001:003:1480 Uuetoa

90001:003:1490 Kiltri

90001:003:1500 Käba

90001:003:1530 Neeno

90001:003:1540 Senka

90001:003:1550 Pärna tn 20

90001:003:1570 Sambla

90001:003:1580 Luuba

90001:003:1590 Tiimi

90001:003:1600 Rauaniidu

90001:003:1611 Kärneri

90001:003:1612 Kärneri

90001:003:1620 Mari-Jüri

90001:003:1640 Kivikünka

90001:003:1652 Miku

90001:003:1660 Raua

90001:003:1680 Paplisalu

90001:003:1690 Jaani

90001:003:1711 Pärna tn 13

90001:003:1712 Pärna tn 6

90001:003:1740 Mäe

90001:003:1770 Pärna

90001:003:1790 Kuuse tn 7

90001:003:1800 Lohvardi tee 5

90001:003:1820 Tedre

90001:003:1841 Pikamäe

90001:003:1842 Kiltri

90001:003:1850 Vainomäe

90001:003:1860 Uudismaa

90001:003:1900 Haaviku

90001:003:1910 Nurga

90001:003:1930 Teeääre

90001:003:1940 Lepiku

90001:003:1950 Karjamaa

90001:003:1960 Kuusiku

90001:003:1970 Tammesalu

90001:003:1991 Künka

90001:003:1992 Künka

90001:003:2040 Salu

90001:003:2052 Kungla

90001:003:2054 Kaire

90001:003:2055 Kungla

90001:003:2056 Eesmetsa

90001:003:2070 17132 Kullenga-Veadla tee

90001:003:2080 17104 Koeravere - Viru- Jaagupi tee

90001:003:2090 17207 Vilgu - Väike- Maarja tee

90002:004:0022 Marguse

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 82

90002:004:0024 Miku

90002:004:0026 Marise

90002:004:0033 Pae

90002:004:0072 Müta

90002:004:0073 Müta

90002:004:0081 Villo

90002:004:0102 Kase

90002:004:0198 Madli

90002:004:0238 Orava

90002:004:0248 Vetka

90002:004:0360 Veski

90002:004:0372 Vilorahva

90002:004:0452 Kärneri

90002:004:0631 Kehala-Aru

90002:004:0660 Vanatare

90002:004:0760 Triigi metskond 15

90002:004:0770 Triigi metskond 16

90002:004:1090 Ülevee

90002:004:1610 Madikse

90002:004:1620 Indriku

90002:004:1630 Veskirahva

90101:001:0020 Lohvardi tee 2a

90101:001:0035 Nurga

90101:001:0036 Nurgaõue

90101:001:0112 Olevi

90101:001:0113 Olevipõllu

90101:001:0140 Kuuse tn 4a

90101:001:0157 Pritso

90101:001:0158 Põlluääre

90101:001:0159 Saarekese

90101:001:0162 Teibi

90101:001:0164 Rulli

90101:001:0165 Leeni

90101:001:0166 Kiini

90101:001:0176 Lagedi

90101:001:0177 Neeno tee

90101:001:0178 Lagedi

90101:001:0179 Kiviaia

90101:001:0180 Uuesauna

90101:001:0181 Sinilille

90101:001:0183 Muhu

90101:001:0184 Lepistiku

90101:001:0185 Võseriku

90101:001:0189 Kirve

90101:001:0190 Sae

90101:001:0216 Tibu

90101:001:0226 Marditõnu

90101:001:0227 Mardimetsa

90101:001:0279 Väljaotsa

90101:001:0280 Väljametsa

90101:001:0356 Kuuse tn 8

90101:001:0357 Kuuse tn 8a

90101:001:0384 Lohu

90101:001:0396 Pärna tn 13b

90101:001:0424 Mütavahi

90101:001:0425 Mütapõllu

90101:001:0426 Müta tee L3

90101:001:0445 Pärnametsa

90101:001:0534 Põlluaugu

90101:001:0575 Raketibaasi tee

90101:001:0585 Kaevu

90101:001:0586 Pärna tänav 20 juurde- lõige

90101:001:0596 Kolmnurga

90101:001:0604 Vallaääre

90101:001:0609 Pärna tn 12

90101:001:0629 Peidukoha

90101:001:0661 Põlluveere

90101:001:0666 Ruudu

90101:001:0779 Risto

90101:001:0854 Raudamapõllu

90101:001:0855 Seene

90101:001:0918 Tõnu

90101:001:0919 Ilvekse

90101:001:0978 Nokapõllu

90101:001:0979 Kadipõllu

90101:001:0982 Noka

90101:001:0983 Nokametsa

90101:001:0984 Nurmepõllu

90101:001:1002 Meriküla karjäär 1

90101:001:1003 Triigi metskond 13

90101:001:1118 Tammemetsa

90101:001:1119 Tammetuka

90101:001:1171 Tuuliku

90101:001:1172 Veadla tee L3

90101:001:1173 Tuuliku

90101:001:1174 Otsa

90101:001:1334 Pärna tn 3

90101:001:1335 Kuuse tn 9

90101:001:1312 Lillemäe

90101:001:1313 Injuaru tee L3

90101:001:1314 Lillepõllu

90101:001:1315 Nulu

90101:001:1316 Injuaru tee L4

90101:001:1323 Tihase

90101:001:1324 Nurme

90101:001:1325 Nurme tee

90101:001:1346 Koplimetsa

90101:001:1347 Kopliserva

90101:001:1370 Karjaveski tee

90101:001:1371 Pintsli

90101:001:1376 Janno

90101:001:1377 Männi tn 6

90101:001:1399 Riba

Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 83

90101:001:1400 Karjaveski

90101:001:1401 Veskikodu

90101:001:1456 Nurmenuku

90101:001:1457 Nurmiku

90101:001:1466 Nurme

90101:001:1467 Nurmenuku

90101:001:1547 Kõllimetsa

90101:001:1548 Müta tee L3

90101:001:1549 Kõlli

90101:001:1571 Sarapikupõllu

90101:001:1572 Sarapiku

92702:001:0145 Orasheina

92601:001:0035 Triigi metskond 156

92601:001:0036 Triigi metskond 157

92601:001:0037 Triigi metskond 158

92601:001:0038 Triigi metskond 159

92601:001:0098 Sikusaare

92601:001:0151 Uuenurga

92601:001:0152 Uuetuka

92601:001:0213 Välja

92601:001:0214 Väljametsa

92601:001:0237 Rätsepa

92601:001:0238 Rägastiku

92601:001:0239 Rägastiku

92601:001:0240 Separi

92601:001:0241 Saapri

92601:001:0246 Pandivere-Raeküla tee

92601:001:0287 Triigi metskond 224

92601:001:0304 Triigi metskond 222

92601:001:0375 Küüni

92601:001:0395 Rae

92601:001:0397 Kõrtsiküla-Raeküla tee

92702:001:0153 Sambliku

92702:001:0158 Klementi

92702:001:0003 Metsavahe

92702:001:0011 Liivaku

92702:001:0013 Ekimetsa

92702:001:0023 Teepõllu

92702:001:0027 Männi

92702:001:0029 Vendriku

92702:001:0032 Tolli

92702:001:0034 Silohoidla

92702:001:0035 Sõnnikuhoidla

92702:001:0036 Sepa

92702:001:0039 Kõrtsi

92702:001:0058 Oru

92702:001:0060 Lagendiku

92702:001:0065 Matsi

92702:001:0066 Tiigi

92702:001:0067 Liiva

92702:001:0068 Liiva

92702:001:0073 Männituka

92702:001:0074 Herberti

92702:001:0082 Alvari

92702:001:0085 Koidumetsa

92702:001:0101 Lossi

92702:001:0102 Lossi

92702:001:0121 Kuusiku

92702:001:0122 Kuusiku

92702:001:0134 Rehe

92702:001:0143 Triigi metskond 225

92702:001:0144 Põlluriba

92702:001:0161 Kuusevälja

92702:001:0172 Tänavotsa

92702:001:0173 Tänavotsa

92702:001:0175 Vabadiku

92702:001:0176 Vabadiku

92702:001:0183 Kitsesõime

92702:001:0185 Mäepõllu

92702:001:0190 Raepõllu

92702:001:0195 Saugu

92702:001:0205 Maalinna

92702:001:0207 Metsakiisu

92702:001:0208 Kooli

92702:001:0211 Piiri

92702:001:0212 Piirimetsa

92702:001:0213 Piirimetsa

92702:001:0221 Nurga

92702:001:0222 Nurga

92702:001:0231 Karjatänava

92702:001:0232 Tedre

92702:001:0277 Lepatriinu

92702:001:0279 Rohumäe