| Dokumendiregister | Eesti Geoloogiateenistus |
| Viit | 13-1/26-1291 |
| Registreeritud | 25.08.2026 |
| Sünkroonitud | 03.09.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 13 Maavarade registri osakonna töö korraldamine |
| Sari | 13-1 Arvamuse andmine uuringu- ja kaevandamislubade taotlustele |
| Toimik | 13-1/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | |
| Saabumis/saatmisviis | |
| Vastutaja | Janno Kuusik |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
1. Keskkonnakaitseloa taotlus
Taotlus
Taotluse number T-KL/1034519
Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus
Taotleja andmed
Registrikood / Isikukood 10887843
Ärinimi / Nimi AS Tariston
Tegevuse ülevaade
Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu AS Tariston taotleb maavara kaevandamise luba Harjumaal Saku vallas Männiku külas Tallinna- Saku liivamaardlas Tammemäe XII liivakarjääri mäeeraldisel täiteliiva aktiivse tarbevaru ploki 231 kaevandamiseks.
Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja põhjendus
AS Tariston on taristuobjektide- ja rajatiste ehitusega tegelev ettevõtte, mis muuhulgas tegeleb riigimaanteede aastaringse hoolduse, asfaltbetooni tootmise ja paigaldamisega ning erinevate teedeehituse- ja taristuobjektide ehitamisega. Samuti on tegelenud ettevõte üle kümne aasta maavarade kaevandamisega. Ettevõte eesmärk on tagada Eesti ehitus- ja teetööde valdkonna jätkusuutlik areng ja ehitusmaavarade kättesaadavus ning varustuskindlus.
Taotletav karjäär asub strateegiliselt olulises asukohas, sest piirkonnas on suur vajadus nii täitematerjali kui ka kvaliteetse maavara järele ning karjääride paiknemine ehitusobjektide läheduses aitab vähendada kavandavate ehitusobjektide maksumust ja keskkonnajalajälge. Lisaks juba käimas olevale Rail Baltic raudteetrassi ehitusele kavandatakse piirkonnas suurematest teede- ja taristuehituse projektidest tulevikus Tallinna ringraudteed, Tallinna väikest ringteed, riigi põhimaantee nr 11 Tallinna ringtee 34-38 km (Valingu-Keila) ümberehitamist 2+2 sõidurajaga maanteeks ning riigi põhimaantee nr 8 Tallinna-Paldiski tee 11-14 km (Tähetorni-Harku) ümberehitamist 2+2 sõidurajaga maanteeks koos Harku eritasandilise ristmiku rajamisega.
Ehitusmaavarade kasutamine on otseselt seotud suurte taristuobjektide ehitamisega ning nende kättesaadavus määrab, kui kiiresti ja millises mahus saab taristut arendada. Rail Baltic raudteetrassi ehitamiseks vajalik maht ammendab olulise osa Harju maakonnas arvele võetud ehitusmaavaradest. Samas on tegemist jätkuvalt aktiivselt areneva piirkonnaga, kus nõudlus ehitusmaavarade järele püsib kõrge ka pärast Rail Balticu valmimist. Taotletav Tammemäe XII liivakarjäär aitab leevendada piirkondlikku ehitusmaterjalide vajadust ning toetab jätkuvat taristuarendust.
Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus
Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks tolm, müra, vibratsioon ning maastikupildi visuaalne muutumine. Samuti tekitavad karjääris töötavad masinad müra ja õhusaastet.
Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute kirjeldus ja leevendusmeetmed on esitatud taotluse seletuskirja peatükis 9.
Käitis/tegevuskoht
Nimetus Tammemäe XII liivakarjäär
Aadress Viimsi metskond 144, Männiku küla, Saku vald, Harju maakond
Territoriaalkood 5260
Katastritunnus(ed) 71801:001:1271, 71801:001:1259
Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6577400, Y: 538500
Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Viimsi metskond 144 (71801:001:1271).
Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline
Kehtivus aastates 15 aastat
Alates
Kuni
Puudutatud kohalikud omavalitsused KOV nimi KOV EHAK kood Saku vald, Harju maakond 0719
6.1. Maavara kaevandamine
Maardlad
Maardla ja mäeeraldis
Jrk nr 1.
Mäeeraldise olek uus mäeeraldis
Registrikaardi nr 109
Maardla nimetus Tallinna-Saku
Maardla osa nimetus
Maardla põhimaavara liiv
Mäeeraldise nimetus Tammemäe XII liivakarjäär
Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah
Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.
Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.
Mäeeraldise pindala (ha) 9.57
Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 13.99
Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 0
Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0
Kaevandatud maavara kasutamise otstarve Taristuehitus
Minimaalne tootmismaht aastas
Keskmine tootmismaht aastas 26 000
Plokid Nimetus Kasutusala Liik Varu
Kogus Ühik Kuupäev
231 plokk 1207 - täiteliiv aT - aktiivne tarbevaru 605 tuh m³ 01.04.2026
Tegevusala andmed Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu
Kogus Ühik Kogus Ühik 1. 1207 - täiteliiv 357 tuh m³
Geoloogilised uuringud
3/5
Jrk nr 1.
Geoloogilise uuringu loa omaja Tariston AS
Geoloogilise uuringu loa registreerimise number L.MU/523422
Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 02.09.2030
Geoloogilise uuringu aruande nimetus Tallinna-Saku liivamaardla Tammemäe IX uuringuruumi geoloogiline uuring (varu arvutus seisuga 01.04.2026)
Geoloogiafondi number 47479
Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 13-5/26-94
Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 26.06.2026
6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid
7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks
Kaevandatud maa korrastamine
Kaevandatud maa kasutamise otstarve Veekogu ning metsa- ja rohumaa
Graafilised lisad
Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 1: Tammemae_XII_liivakarjaari_maeeraldise_plaan.pdf
Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 2: Tammemae_XII_liivakarjaari_profiilid.pdf
Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 3: Tammemae_XII_liivakarjaari_korrastatud_maa_plaan.pdf
Lisadokumendid
Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 4: Tammemae_XII_liivakarjaari_MKLT_seletuskiri.pdf
Maavara arvele võtmise dokumendi ärakiri Lisa 5: 13_526_94_Harju_maakonna_Tallinna_Saku_liivamaardla_ja_Saku_turbamaardla_registrikande_muutmine.asice
Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või geoloogilise uuringu aruanne Lisa 6: Tammemae_IX_uuringuruumi_aruanne.asice
GIS ja CAD failid Lisa 7: Tammemae_XII_ruumiandmed.zip
Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul lammutustööde kirjeldus
Andmed on esitatud taotluse seletuskirjas.
Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus Andmed on esitatud taotluse seletuskirjas.
4/5
8. Taotluse lisad
Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus Andmed on esitatud taotluse seletuskirjas.
Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta
Andmed on esitatud taotluse seletuskirjas.
Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed Kaevandamise käigus täidetakse pealmaakaevandamise ohutuseeskirju ning välditakse kütte- ja määrdeainete sattumist pinnasesse. Kaevandamisel ja kaevise laadimisel ning transportimisel kasutatavate masinate ja mehhanismide hooldamiseks tuleb rajada karjääri territooriumile teenindusplats, kui hooldamist plaanitakse karjääri maa-alal, et vältida kütuse ja õli leket pinnasesse. Teenindusplats tuleb katta kütuse ja õli pinnasesse imbumist takistava materjaliga ning koha peal peavad olema esmased kütuselekke kõrvaldamise vahendid.
Nimetus Manus Allkirjastatud Tammemäe XII liivakarjääri taotluse lisad Lisa 8: Tammemae_XII_liivakarjaari_MKLT.asice
5/5
1
5
23
24
25
plokk 231 TL aT
SAKU TURBAMAARDLA (0513)
plokk 3 aR plokk 4 aR
plokk 3 aR
TALLINNA-SAKU LIIVAMAARDLA
(0109) plokk 68 EL pR
plokk 70 EL pR plokk 213 EL aR
plokk 214 EL aR
plokk 156 EL aT plokk 157 TL aT
taotletav Männiku XXI liivakarjäär
AS TREV-2 Grupp
plokk 155 TL aT plokk 156 EL aT plokk 157 TL aT
plokk 155 TL aT plokk 156 EL aT plokk 157 TL aT
71801:001:1271 Viimsi metskond 144
71801:001:1247 Tammemetsa
71801:001:0066 Heitvete alajaam 2
71801:001:1103 Männiku fekaalipumpla
71801:001:0345 Runstiku
71801:001:1406 Viimsi metskond 242
71801:001:1199 Männiku krossirada
71801:001:0064 Heitvete alajaam 3
71801:001:2182 Viimsi metskond 318
71801:001:2183 Mälgumetsa
71801:001:0341
Väljametsa
71801:001:1259 Viimsi metskond 13
71801:001:0065 Heitvete alajaam
71801:001:1519 Pumbajaama tee Tammemäe, ÜP-163
(4109550010080/002)
Pääsküla-Männiku, TTP-392 (4109550010080/003)
6
plokk 68 EL pR
plokk 3 aR
Tammemäe, ÜP-163 (4109550010080/002)
Männiku lasketiiru (33), Männiku harjutusvälja (51) ja
Männiku linnaku (37) piiranguvöönd
Männiku lasketiiru (33) ja Männiku harjutusvälja (51)
piiranguvöönd
PA-104 46.15 33.15 0.5/0.5
12.5
Tammemäe XII liivakarjäär AS Tariston
2
3
4
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
36.40 (21.10.2025)
36.90 (21.10.2025)
37.30 (21.10.2025)
37.20 (21.10.2025)
41.80 (22.10.2025)
40.10 (22.10.2025)
40.00 (22.10.2025)
37.80 (22.10.2025)
0.3/0.3 9.0
PA-2 38.70 30.00
0.7/0.7 8.0
PA-3 38.40 29.50
0.7/0.7 8.2
PA-4 41.00 30.00
1.3/ - 9.7
PA-5 43.20 30.20
0.3/0.3 12.7
PA-6 43.80 30.20
0.4/0.4 13.2
PA-7 44.30 33.20
PA-8 46.10 35.10
0.3/0.3 10.7
PA-9 44.60 32.20 2.0/1.6
10.4
PA-10 43.30 32.30
0.8/0.8 5.7
PA-12 40.50 30.30
1.0/1.0 9.2
I'
PA-1 38.70 29.40
39.10 (22.10.2025)
38.20 (21.10.2025)
39.00 (21.10.2025)
I
II
II'
III
III'
42.20 (01.09.1986)
SP-1 43.30 0.9/0.9 SP-2
43.80 0.7/0.7
SP-3 43.80
SP-5 44.50 1.5/1.5
1.1/0.9
SP-7 44.50 1.3/1.1
0.8/0.8
SP-4 43.40 0.3/0.3
1.2/1.1
SP-6 44.40
SP-8 44.50
43.70 (24.04.2026)
43.20 (24.04.2026)
0.7/0.7 10.3
40.50 (21.10.2025)
1.6/ - 9.5
PA-11 40.80 34.30
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
2021
22
23
24
25 26
27
28
29
30
31
32
33
34
35
36
37
38
taotletav Tammemäe III liivakarjäär
AS TREV-2 Grupp ja
taotletav Liivalaia 4 karjäär
AS Kiirkandur
Lissotriton vulgaris (tähnikvesilik) EELIS kood KLO9132412
taotletav Tammemäe X liivakarjäär
AS Tariston plokk 230 EL aT
plokk 70 EL pR
plokk 158 TL pT plokk 159 EL pT plokk 160 TL pT
TALLINNA-SAKU LIIVAMAARDLA (0109)
SAKU TURBAMAARDLA (0513)
TAMMEMÄE XII LIIVAKARJÄÄR
08.2026 1:1000 2026-208
HARJUMAA SAKU VALD MÄNNIKU KÜLA
AS TARISTON
TAMMEMÄE XII LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS
31
MÄEERALDISE PLAANPeeter Lillak
Tanel Mäger
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
LEPPEMÄRGID
Tammemäe XII ja Tammemäe X liivakarjääri mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number
Katastriüksuse nimetus, tunnus ja piir
I' Geoloogilise läbilõike joonI Maapinna samakõrgusjoon, m abs
1
Põhjavee taseme absoluutne kõrgus (m) ja mõõtmise aeg
Tallinna-Saku liivamaardla (registrikaardi nr 0109) varuplokkide piir Maardla piir
0 10 20m
1 cm
Märkused: 1. Geodeetilised mõõdistustööd tegi novembris 2025 Kobras OÜ geodeet Meelis Aro (töö nr 2025-334). 2. Mõõdistamisel kasutati RTK GNSS Trimble R12i ja Trimble S5 Robotic koos VRS Now püsijaamade võrguga. 3. Mõõdistatud maa-ala plaan joonestati joonestusprogrammiga Autodesk Civil 3D 2023 . 4. Koordinaadid on määratud riiklikus (L-Est 97) koordinaatide süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 5. Katastriüksuste piirid ning kitsendused Maa- ja Ruumiameti avaandmetest 01.03.2026 seisuga. 6. Tammemäe XII liivakarjääri ala kattub täielikult riigikaitselise ehitise Männiku lasketiir (väline tunnus 33) ja Männiku harjutusväli (väline tunnus 51) piiranguvööndiga ning osaliselt Männiku linnaku (väline tunnus 37) piiranguvööndiga. 7. Tammemäe XII liivakarjääri mäeeraldis ja mäeeraldise teenindusmaa kattub pindalaliselt täielikult taotletava Tammemäe X liivakarjääri mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaaga.
Veevarustuse ja kanalisatsioonitrassi kaitsevöönd Elektripaigaldise kaitsevöönd
Maaparandussüsteem
Külgneva taotletava mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa piir
Tammemäe XII liivakarjääri lamami samakõrgusjoon, m abs
71801:001:1406 Viimsi metskond 242
40.00 (22.10.2025)
TALLINNA-SAKU LIIVAMAARDLA, SAKU TURBAMAARDLA ja TAMMEMÄE XII LIIVAKARJÄÄRI ASUKOHASKEEM mõõtkava 1:50 000 Eesti baaskaardi leht 6334
Saku turbamaardla (registrikaardi nr 0513) varuplokkide piir
Puuraugu nr Suudme abs kõrgus, m Lamami abs kõrgus, m
Kattekihi paksus kokku / sh kasvukihi paksus, m Kasuliku kihi paksus, m
Kobras OÜ puuraugud (oktoober 2025):
0.3/0.3 9.0
PA-1 38.70 29.40
Geodeetilise märgi kaitsevöönd
Geoloogia Valitsuse puurauk, 1986 (EGF 4292): Puuraugu nr
Suudme abs kõrgus, m Lamami abs kõrgus, m
Kattekihi paksus kokku / sh kasvukihi paksus, m Kasuliku kihi paksus, m
PA-104 46.15 33.15
0.5/0.5 12.5
Riigikaitselise ehitise piiranguvööndi piir
Kobras OÜ sondeerimispunktid (aprill 2026):
SP-1 43.30 0.9/0.9
Sondeerimispunkti nr Suudme abs kõrgus, m
Kattekihi paksus kokku / sh kasvukihi paksus, m
Tammemäe XII ja Tammemäe X liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number1
Nõlvaterviku alumine piir
III kategooria kaitsealune liik
PA-2 38.70
PA-5 43.20
PA-12 40.50
PA-4 41.00
PA-5 43.20
PA-6 43.80
PA-7 44.30
PA-8 46.10
PA-10 43.30
PA-7 44.30
PA-9 44.60
PA-104 46.15
NW SE
taotletav Tammemäe X liivakarjäär
AS Tariston
71801:001:1271 Viimsi metskond 144
71 80
1: 00
1: 15
19 Pu
m ba
ja am
a te
e
plokk 230 EL aT
plokk 231 TL aT
plokk 68 EL pR
71 80
1: 00
1: 15
19 Pu
m ba
ja am
a te
e
71801:001:1271 Viimsi metskond 144
71801:001:1259 Viimsi metskond 13
plokk 158
TL pT
plokk 159 EL pT
plokk 160 TL pT
plokk 230 EL aT
plokk 231 TL aT
N SE
plokk 230 EL aT
plokk 231 TL aT
plokk 68 EL pR
71 80
1: 00
1: 15
19 Pu
m ba
ja am
a te
e
71801:001:1199 Männiku krossirada71801:001:1271
Viimsi metskond 144
plokk 3 aR plokk 4 aR
SW NE Huumus (muld)
Liiv
Orgaanilise ainega liiv
Liivsavi ja savi
Turvas
LEPPEMÄRGID
Täitepinnas
Männiku linnaku (37) piiranguvöönd
Männiku lasketiiru (33), Männiku harjutusvälja (51) ja
Männiku linnaku (37) piiranguvöönd
plokk 70 EL pR
71801:001:1406 Viimsi metskond 242
Kihipinna sügavus (m)
PA-7 44.30
Tammemäe, ÜP-163 (4109550010080/002)
Tammemäe, ÜP-163 (4109550010080/002)
Tammemäe, ÜP-163 (4109550010080/002)
Tammemäe, ÜP-163 (4109550010080/002)
Männiku lasketiiru (33) ja Männiku harjutusvälja (51)
piiranguvöönd
Männiku linnaku (37) piiranguvöönd
Männiku lasketiiru (33) ja Männiku harjutusvälja (51)
piiranguvöönd
Tammemäe, ÜP-163 (4109550010080/002)
SP-2 43.80
SP-5 44.50
taotletav Tammemäe X liivakarjäär
AS Tariston
taotletav Tammemäe X liivakarjäär
AS Tariston
38.20 (21.10.2025)37.80
(22.10.2025)
38.20 (21.10.2025)
39.00 (21.10.2025)
40.00 (22.10.2025)
40.50 (21.10.2025)
41.80 (22.10.2025)
40.10 (22.10.2025)
40.50 (21.10.2025)
42.15 (01.09.1986)
2-1 Kr 0,0% St 6,2% TL
36.90 (21.10.2025)
12-2 Kr 0,0% St 5,2% TL
5.0
6-1 Kr 0,0% St 3,0% EL
5-2 Kr 0,0% St 4,4% EL
5-3 Kr 0,0% St 5,8% TL
10.0
6-2 Kr 0,0% St 6,3% TL
6-3 Kr 0,0% St 7,1% TL
10-1 Kr 0,0% St 3,2% EL
10-2 Kr 0,0% St 4,3% EL
7-1 Kr 0,0% St 2,7% EL
7-2 Kr 0,0% St 7,1% TL
8-1 Kr 0,0% St 1,6% EL
9-1 Kr 0,0% St 2,3% EL 5.5
7-1 Kr 0,0% St 2,7% EL
105 Kr 0,0% St 3,0% EL
107 Kr 0,0% St 2,9% EL
28
30
32
34
36
Uuringupunktide vahekaugus (m)
35
33
31
29
38
37
39
40
41
42
43
44
45
46
47
48
111 99
Geoloogiline läbilõige I - I´
Geoloogiline läbilõige II - II´
28
30
32
34
36
35
33
31
29
38
37
39
40
41
42
43
44
45
46
47
48
Uuringupunktide vahekaugus (m)
153 144 171 53 118
Geoloogiline läbilõige III - III´
28
30
32
34
36
35
33
31
29
38
37
39
40
41
42
43
44
45
46
47
48
Uuringupunktide vahekaugus (m)
45 98
Tammemäe XII liivakarjääri mäeeraldise piir
Katastriüksuse tunnus, nimetus ja piir
Põhjavee taseme absoluutne kõrgus (m) ja mõõtmise aeg
Tallinna-Saku liivamaardla varuplokkide piir
Veevarustuse ja kanalisatsioonitrassi kaitsevöönd Elektripaigaldise kaitsevöönd
Maaparandussüsteemi nimetus, tunnus ja piir
40.00 (22.10.2025)
Saku turbamaardla varuplokkide piir
Uuringupunkti nr Suudme abs kõrgus (m)
Riigikaitselise ehitise nimetus ja piiranguvööndi piir
7-1 Kr 0,0% St 2,7% EL
Proovi võtmise intervall Proovi võtmise number Kruusa sisaldus % Savi- ja tolmuosakeste sisaldus % maavara liik: EL - ehitusliiv
TL - täiteliiv
Põhjavee eeldatav tase pärast maavara ammendamist (37,5 m abs)
5.5
10.0
27
7.3
4-2 Kr 0,0% St 5,8% TL
5.5
5.5
10.0
5.5
5.5
37.20 (21.10.2025)
9-2 Kr 0,0% St 7,5% TL
3.0
6.0
8.0
106 Kr 0,0% St 1,7% EL
108 Ei sobi
5-1 Kr 0,0% St 3,1% EL
43.70 (24.04.2025)
52 47
1:2
1:51:5
1:2
1:5
1: 5
1: 2
1: 2
1: 5
1: 2
1: 5
Nõlvaterviku kalle ja kontuur1: 2
Tammemäe XII liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir
1:2
0.7
10.9
1.0
10.9
14.5 14.5
14.5
14.5
14.5
11.4
12.7
1.6
14.5 16.5
1.6
5.5
0.3
1.3
0.3 0.7 1.6
0.3
1.6 2.0
12.4
0.5
13.0
0.4 0.7
0.9
1.5
1.6
7-2 Kr 0,0% St 7,1% TL
4.3
8-2 Kr 0,0% St 4,8% EL
2-2 Kr 0,0% St 6,2% TL
5-2 Kr 0,0% St 4,4% EL
8.7
Tammemäe XII liivakarjäär AS Tariston
Tammemäe XII liivakarjäär AS Tariston
Tammemäe XII liivakarjäär AS Tariston
Taotletava Tammemäe X liivakarjääri mäeeraldise piir
Taotletava Tammemäe X liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir
5.5
5.5
12-1 Kr 0,0% St 4,2% EL
10.2
5-3 Kr 0,0% St 5,8% TL
13.0
5-1 Kr 0,0% St 3,1% EL
11.0
4-1 Kr 0,0% St 4,3% EL
12.7
13.0 13.6
11.1
11.1
11.0
7.3
11.1
08.2026 Mh 1:1000 Mv 1:100 2026-208
HARJUMAA SAKU VALD MÄNNIKU KÜLA
AS TARISTON
TAMMEMÄE XII LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS
32
GEOLOOGILISED LÄBILÕIKEDPeeter Lillak
Tanel Mäger
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
0 10 20m
1 cm
Märkused: 1. Tammemäe XII liivakarjäär kattub täielikult riigikaitselise ehitise Männiku lasketiir (väline tunnus 33) ja Männiku harjutusväli (väline tunnus 51) piiranguvööndiga ning osaliselt Männiku linnaku (väline tunnus 37) piiranguvööndiga.
TALLINNA-SAKU LIIVAMAARDLA (0109)
SAKU TURBAMAARDLA (0513)
TAMMEMÄE XII LIIVAKARJÄÄR
SAKU TURBAMAARDLA (0513)
plokk 3 aR plokk 4 aR
plokk 3 aR
TALLINNA-SAKU LIIVAMAARDLA
(0109) plokk 68 EL pR
plokk 70 EL pR
71801:001:1247 Tammemetsa
71801:001:0066 Heitvete alajaam 2
71801:001:1103 Männiku fekaalipumpla
71801:001:0345 Runstiku
71801:001:0064 Heitvete alajaam 3
71801:001:2182 Viimsi metskond 318
71801:001:0341
Väljametsa
71801:001:1259 Viimsi metskond 13
71801:001:0065 Heitvete alajaam
plokk 68 EL pR
plokk 3 aR
Männiku lasketiiru (33), Männiku harjutusvälja (51) ja
Männiku linnaku (37) piiranguvöönd
Männiku lasketiiru (33) ja Männiku harjutusvälja (51)
piiranguvöönd
Tammemäe XII liivakarjäär AS Tariston
1
5
23
24
25
2
3
4
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
2021
22
23
24
25 26
27
28
29
30
31
32
33
34
35
36
37
38
plokk 213 EL aR plokk 214 EL aR
plokk 156 EL aT plokk 157 TL aT
taotletav Männiku XXI liivakarjäär
AS TREV-2 Grupp
plokk 155 TL aT plokk 156 EL aT plokk 157 TL aT
71801:001:1271 Viimsi metskond 144
71801:001:1406 Viimsi metskond 242
71801:001:1199 Männiku krossirada
71801:001:1519 Pumbajaama tee
taotletav Tammemäe III liivakarjäär
AS TREV-2 Grupp ja
taotletav Liivalaia 4 karjäär
AS Kiirkandur
71801:001:2183 Mälgumetsa
Lissotriton vulgaris (tähnikvesilik) EELIS kood KLO9132412
taotletav Tammemäe X liivakarjäär
AS Tariston
plokk 70 EL pR
plokk 155 TL aT plokk 156 EL aT plokk 157 TL aT
plokk 158 TL pT plokk 159 EL pT plokk 160 TL pT
08.2026 1:1000 2026-208
HARJUMAA SAKU VALD MÄNNIKU KÜLA
AS TARISTON
TAMMEMÄE XII LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS
33
KORRASTATUD MAA PLAANPeeter Lillak
Tanel Mäger
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
LEPPEMÄRGID
Tammemäe XII ja Tammemäe X liivakarjääri mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number
Katastriüksuse nimetus, tunnus ja piir
Maapinna samakõrgusjoon, m abs
1
Tallinna-Saku liivamaardla (registrikaardi nr 0109) varuplokkide piir Maardla piir
0 10 20m
1 cm
Märkused: 1. Kaevandamine toimub allpool põhjavee taset. 2. Kaevandamise järgselt korrastatakse karjäär metsamaaks, rohumaaks ja veekoguks. 3. Mõõdistatud maa-ala plaan joonestati joonestusprogrammiga Autodesk Civil 3D 2023 . 4. Koordinaadid on määratud riiklikus (L-Est 97) koordinaatide süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 5. Katastriüksuste piirid ning kitsendused Maa- ja Ruumiameti avaandmetest 01.03.2026 seisuga. 6. Tammemäe XII liivakarjääri ala kattub täielikult riigikaitselise ehitise Männiku lasketiir (väline tunnus 33) ja Männiku harjutusväli (väline tunnus 51) piiranguvööndiga ning osaliselt Männiku linnaku (väline tunnus 37) piiranguvööndiga. 7. Tammemäe XII liivakarjääri mäeeraldis ja mäeeraldise teenindusmaa kattub pindalaliselt täielikult taotletava Tammemäe X liivakarjääri mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaaga. 8. Karjäärialale moodustuvate veekogude pikaajaline keskmine veetase on 37,5 m abs.
Veevarustuse ja kanalisatsioonitrassi kaitsevöönd Elektripaigaldise kaitsevöönd
Maaparandussüsteem
Külgneva taotletava mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa piir
Maapinna samakõrgusjoon vee all, m abs
71801:001:1406 Viimsi metskond 242
Saku turbamaardla (registrikaardi nr 0513) varuplokkide piir
Geodeetilise märgi kaitsevöönd
Riigikaitselise ehitise piiranguvööndi piir
Tammemäe XII ja Tammemäe X liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number1
Mets, raiesmik, rohumaa
Kõlvikupiir
TALLINNA-SAKU LIIVAMAARDLA, SAKU TURBAMAARDLA ja TAMMEMÄE XII LIIVAKARJÄÄRI ASUKOHASKEEM mõõtkava 1:50 000 Eesti baaskaardi leht 6334
Veekoguks korrastatav ala (7,81 ha)
Metsamaaks korrastatav ala (4,42 ha)
Rohumaaks korrastatav ala (1,76 ha)
III kategooria kaitsealune liik
TÖÖ NR 2026-208
Juhataja: /allkirjastatud digitaalselt/ Erki Kõnd
Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Lillak
Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Mäger
Objekti asukoht: Harju maakond, Saku vald, Männiku küla
X= 6577400, Y= 538500
HARJUMAA, SAKU VALD, MÄNNIKU KÜLA
TALLINNA-SAKU LIIVAMAARDLA
TAMMEMÄE XII LIIVAKARJÄÄRI
MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS
August 2026
Tellija: AS Tariston
Kobras OÜ
Registrikood 10171636
Tammemäe XII liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus
Töö nr 2026-208 ad
Aadress: Harju maakond, Saku vald, Männiku küla
Koostaja: Kobras OÜ 2 / 19
ÜLDINFO
TÖÖ NIMETUS: Tammemäe XII liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus
OBJEKTI ASUKOHT: Harju maakond, Saku vald, Männiku küla, Viimsi metskond 144
(71801:001:1271), Viimsi metskond 13 (71801:001:1259)
TÖÖ LIIK: Maavara kaevandamisloa taotlus
TÖÖ TELLIJA:
Kontaktisik:
AS Tariston
Registrikood 10887843
Kauri Kiiman
Tel 5860 3731
TÖÖ TÄITJA: Kobras OÜ
Registrikood 10171636
Riia 35, 50410 Tartu
Tel 730 0310
http://www.kobras.ee
Koostajad: Peeter Lillak – geoloog, diplomeeritud mäeinsener, tase 7 (241945)
Tel 5668 4203
Tanel Mäger – geoloog, diplomeeritud mäeinsener, tase 7 (176863)
Tel 5822 9648
Konsultant: Urmas Uri – geoloog, keskkonnaekspert (KMH0046)
Kontrollija: Ene Kõnd – tehniline kontrollija
Tammemäe XII liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus
Töö nr 2026-208 ad
Aadress: Harju maakond, Saku vald, Männiku küla
Koostaja: Kobras OÜ 3 / 19
Kobras OÜ litsentsid / tegevusload:
1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsentsid:
KMH0046 Urmas Uri; KMH0159 Noeela Kulm.
2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid:
Noeela Kulm; Urmas Uri; Teele Nigola.
3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379:
Hüdrogeoloogilised uuringud; Hüdrogeoloogiline kaardistamine.
4. Maakorraldustööde tegevuslitsents nr 635 MA-k.
5. MTR-i majandustegevusteated:
Ehitusuuringud EG10171636-0001;
Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002;
Omanikujärelevalve EO10171636-0001;
Projekteerimine EP10171636-0001;
Muinsuskaitse E 377/2008.
6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud:
Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00;
Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00;
Maaparanduse uurimistöö MU0010-00;
Maaparanduse ekspertiis MK0010-00.
7. Muinsuskaitseameti pädevustunnistus PT 606/2012:
Mälestise liigid: ehitismälestis, ajaloomälestis, maailmapärandi objektil asuv ehitis.
Tööde liik: konserveerimise ja restaureerimise projektide koostamine, konserveerimis- ja
restaureerimistööde tegevuskavade koostamine maastikuarhitektuuri valdkonnas, muinsuskaitseline
järelevalve, planeeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja uuringu tegevuskavade
koostamine.
8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja
reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 2074/22, Tanel Mäger – Nr 2075/22, Peeter Lillak – nr 2551/25).
9. Kutsetunnistused:
Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 176863 – Tanel Mäger;
Diplomeeritud maeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 241945 – Peeter Lillak;
Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 167534 – Erki Kõnd;
Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 180897 – Martin Võru;
Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 167600 – Ervin R. Piirsalu;
Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutse nr E000482 – Ervin R. Piirsalu;
Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 142815 – Teele Nigola;
Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 152113 – Kadri Kattai;
Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 155387 – Priit Paalo;
Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 234669 – Kreete Lääne;
Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 176300 – Teele Nigola;
Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194138 – Ivo Maasik;
Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194147 – Marek Maaring;
Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 141508 – Ivo Maasik;
Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 197275 – Ivo Maasik;
Puurija, tase 3, kutsetunnistus nr 114525 – Peeter Lillak;
Puurmeister, tase 5, kutsetunnistus nr 150111 – Peeter Lillak;
Puittaimede hindaja, tase 5, kutsetunnistus nr 202712 – Kreete Lääne;
Geodeet, tase 6, kutsetunnistus nr 213931 – Meelis Aro
Tammemäe XII liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus
Töö nr 2026-208 ad
Aadress: Harju maakond, Saku vald, Männiku küla
Koostaja: Kobras OÜ 4 / 19
SISUKORD
1. MÄEERALDISE SAAMISE VAJADUSE PÕHJENDUS, KASUTAMISE EESMÄRK JA MAAVARA
KASUTUSALAD ...................................................................................................................................................................... 5
2. MÄEERALDISE MAA-ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS .......................................................................... 6
3. ANDMED TEHTUD GEOLOOGILISTE UURINGUTE KOHTA, MAARDLA GEOLOOGILINE JA
HÜDROGEOLOOGILINE LÜHIISELOOMUSTUS .............................................................................................................. 8
3.1. GEOLOOGILINE UURITUS................................................................................................................................................................... 8
3.2. GEOLOOGILINE EHITUS ..................................................................................................................................................................... 9
3.3. HÜDROGEOLOOGILINE KIRJELDUS ................................................................................................................................................... 9
4. TAOTLETAVA MÄEERALDISE PIIRES OLEVA MAAVARA KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE
ISELOOMUSTUS .................................................................................................................................................................. 10
4.1. MAAVARA KVALITATIIVNE ISELOOMUSTUS ................................................................................................................................... 10
4.2. MAAVARA KOGUSE ARVUTUS ......................................................................................................................................................... 10
5. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE PÕHJENDUS KOOS KAEVANDAMISELE KUULUVA VARU
MÄÄRAMISEGA ................................................................................................................................................................... 10
5.1. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE VALIKU PÕHJENDUS .................................................................................................. 10
5.2. KAEVANDATAVAD VARUD .............................................................................................................................................................. 11
6. KAVANDATAV KAEVANDAMISE TEHNOLOOGIA, EEMALDATAVA KATENDI KOGUS NING SELLE
LADUSTAMISE JA KASUTAMISE KIRJELDUS ................................................................................................................. 11
7. ANDMED KAEVANDAMISJÄÄTMETE KOHTA ........................................................................................................ 12
8. KAEVANDAMISEGA RIKUTUD MAA KORRASTAMINE ........................................................................................ 13
9. KAEVANDAMISEGA KAASNEDA VÕIVAD KESKKONNAHÄIRINGUD JA MEETMED NENDE
VÄHENDAMISEKS ............................................................................................................................................................... 13
9.1. KAEVANDAMISE EELDATAV MÕJU NATURA 2000 ALADELE NING KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE .............................. 18
10. KOKKUVÕTE ................................................................................................................................................................... 19
GRAAFILISED LISAD:
1. Mäeeraldise plaan, M 1:1000.
2. Geoloogilised läbilõiked, Mhor 1:1000, Mvert 1:100.
3. Korrastatud maa plaan, M 1:1000.
ELEKTROONILISED LISAD:
1. Tallinna-Saku liivamaardla Tammemäe IX uuringuruumi geoloogiline uuring (varu arvutus seisuga
01.04.2026).
2. Eesti Geoloogiateenistuse direktori 26.06.2026. a korraldus nr 13-5/26-94.
3. Mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa ruumikuju ning maapinna reljeefi ja mäeeraldise lamami
samakõrgusjooned ruumiobjektina.
Tammemäe XII liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus
Töö nr 2026-208 ad
Aadress: Harju maakond, Saku vald, Männiku küla
Koostaja: Kobras OÜ 5 / 19
1.MÄEERALDISE SAAMISE VAJADUSE PÕHJENDUS, KASUTAMISE EESMÄRK JA
MAAVARA KASUTUSALAD
AS Tariston (registrikood 10887843) taotleb maavara kaevandamise luba Harjumaal Saku vallas Männiku külas
Tallinna-Saku liivamaardlas (registrikaardi nr 0109) Tammemäe XII liivakarjääri mäeeraldisel täiteliiva aktiivse
tarbevaru ploki 231 kaevandamiseks (graafiline lisa 1. Tammemäe XII liivakarjääri mäeeraldise plaan).
Kaevandamiseks taotletav maavaravaru on arvele võetud Eesti Geoloogiateenistuse 26.06.2026 korraldusega
nr 13-5/26-94 aruandes „Tallinna-Saku liivamaardla Tammemäe IX uuringuruumi geoloogiline uuring (varu
arvutus seisuga 01.04.2026)“ (EGF aruande nr 47479) esitatud ettepaneku alusel.
AS Tariston on taristuobjektide- ja rajatiste ehitusega tegelev ettevõtte, mis muuhulgas tegeleb riigimaanteede
aastaringse hoolduse, asfaltbetooni tootmise ja paigaldamisega ning erinevate teedeehituse- ja
taristuobjektide ehitamisega. Samuti on tegelenud ettevõte üle kümne aasta maavarade kaevandamisega.
Ettevõte eesmärk on tagada Eesti ehitus- ja teetööde valdkonna jätkusuutlik areng ja ehitusmaavarade
kättesaadavus ning varustuskindlus.
Taotletav karjäär asub strateegiliselt olulises asukohas, sest piirkonnas on suur vajadus nii täitematerjali kui ka
kvaliteetse maavara järele ning karjääride paiknemine ehitusobjektide läheduses aitab vähendada kavandavate
ehitusobjektide maksumust ja keskkonnajalajälge. Lisaks juba käimas olevale Rail Baltic raudteetrassi ehitusele
kavandatakse piirkonnas suurematest teede- ja taristuehituse projektidest tulevikus Tallinna ringraudteed,
Tallinna väikest ringteed, riigi põhimaantee nr 11 Tallinna ringtee 34-38 km (Valingu-Keila) ümberehitamist
2+2 sõidurajaga maanteeks ning riigi põhimaantee nr 8 Tallinna-Paldiski tee 11-14 km (Tähetorni-Harku)
ümberehitamist 2+2 sõidurajaga maanteeks koos Harku eritasandilise ristmiku rajamisega.
Ehitusmaavarade kasutamine on otseselt seotud suurte taristuobjektide ehitamisega ning nende kättesaadavus
määrab, kui kiiresti ja millises mahus saab taristut arendada. Rail Baltic raudteetrassi ehitamiseks vajalik maht
ammendab olulise osa Harju maakonnas arvele võetud ehitusmaavaradest. Samas on tegemist jätkuvalt
aktiivselt areneva piirkonnaga, kus nõudlus ehitusmaavarade järele püsib kõrge ka pärast Rail Balticu valmimist.
Taotletav Tammemäe XII liivakarjäär aitab leevendada piirkondlikku ehitusmaterjalide vajadust ning toetab
jätkuvat taristuarendust.
Vastavalt strateegilises dokumendis „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ toodud eesmärkidele ja
põhimõtetele tuleb maardlate kasutusse võtmisel eelistada juba avatud maardlate maksimaalset võimalikku
kasutamist, mille kohta on piisavalt vajalikku informatsiooni nii keskkonnatingimuste kui ka kaevandamise
tehnoloogiliste võimaluste kohta. Kaevandamise jätkamine juba avatud ja kaevandamisega rikutud maa-alal
on keskkonnasäästlikum kui täiesti uute alade kasutusele võtmine. Tammemäe XII liivakarjääri kaevandamisloa
taotlemine on kooskõlas juba avatud maardla maksimaalse võimaliku kasutamise eesmärgiga, tagades
maavarade registris arvel oleva maavaravaru võimalikult täieliku väljamise minimaalsete kadude ja jääkidega.
Tammemäe XII liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus
Töö nr 2026-208 ad
Aadress: Harju maakond, Saku vald, Männiku küla
Koostaja: Kobras OÜ 6 / 19
2.MÄEERALDISE MAA-ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS
Tammemäe XII liivakarjääri mäeeraldis ja selle teenindusmaa asub Harjumaal Saku vallas Männiku külas Viimsi
metskond 144 (katastriüksuse tunnus 71801:001:1271, sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, pindala on
169 253 m2) ja Viimsi metskond 13 (katastriüksuse tunnus 71801:001:1259, sihtotstarve on maatulundusmaa
100%, pindala on 799 625 m2) kinnistul. Katastriüksuste omanik on Eesti Vabariik, valitseja on
Kliimaministeerium ning volitatud asutus on Riigimetsa Majandandamise Keskus.
Tammemäe XII liivakarjäär asub Nõmme linnaosa halduspiirist ca 2,5 km kaugusel lõuna suunas, Saku aleviku
halduspiirist ca 1,5 km kaugusel põhja suunas ning Männiku asulast ca 590 m kaugusel lõuna suunas.
Tammemäe XII liivakarjääri keskosa geograafilised koordinaadid on 59°19’59’’ p.l. ja 24°40’35’’ i.p. ning
liivakarjäär paikneb Eesti baaskaardi (mõõtkava 1:50 000) kaardilehel 6334 (graafiline lisa 1. Tammemäe XII
mäeeraldise plaan).
Viimsi metskond 144 katastriüksus jätkub Tammemäe XII liivakarjääri põhjapooolsest osast lääne, põhja ja ida
suunas ning Viimsi metskond 13 katastriüksus jätkub liivakarjääri lõunapoolsest osast lääne, lõuna ja ida
suunas. Liivakarjäär piirneb läänest Runstiku (katastriüksuse tunnus 71801:001:0345, sihtotstarve on
maatulundusmaa 100%, pindala 123 592 m2) katastriüksusega.
Tammemäe XII liivakarjäär kattub täielikult riigikaitselise ehitise Männiku lasketiir (väline tunnus 33) ja Männiku
harjutusväli (väline tunnus 51) piiranguvööndiga ning osaliselt Männiku linnaku (väline tunnus 37)
piiranguvööndiga.
Tammemäe XII liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa kattub lõunaosas ca 0,06 ha pindalal Tallinna-Saku
liivamaardla ehitusliiva passiivse reservvaru plokiga 70 ning edelaosas ca 0,08 ha pindalal ehitusliiva passiivse
reservvaru plokiga 68. Samuti piirneb taotletav mäeeraldis mõlema nimetatud varuplokiga ida suunast.
Tammemäe XII liivakarjääri mäeeraldise lasumis asub Tallinna-Saku liivamaardla ehitusliiva aktiivse tarbevaru
plokk 230, millele AS Tariston on esitanud maavara kaevandamisloa taotluse (Tammemäe X liivakarjäär).
Tammemäe XII liivakarjäär piirneb kagu suunast Tallinna-Saku liivamaardla täiteliiva passiivse tarbevaru plokiga
158 ja 160 ning ehitusliiva passiivse tarbevaru plokiga 159. Liivakarjäärist kagu suunas asub veel täiteliiva
aktiivse tarbevaru plokk 155 ja 157, ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokk 156 ning ehitusliiva aktiivse reservvaru
plokk 213 ja 214. Kõigi loetletud varuplokkide (osaliseks) kaevandamiseks taotleb AS TREV-2 Grupp maavara
kaevandamise keskkonnaluba Männiku XXI liivakarjääris.
Tammemäe XII liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa lõunaosa piirneb ida suunast taotletava mäeeraldise ja
selle teenindusmaaga, millele on konkureeriva maavara kaevandamisloa taotluse esitanud AS TREV-2 Grupp
(Tammemäe III liivakarjäär) ja AS Kiirkandur (Liivalaia 4 karjäär).
Lääne ja edela suunast piirneb Tammemäe XII liivakarjäär Saku turbamaardla (registrikaart 0513)
hästilagunenud turba aktiivse reservvaru plokiga 3 ja vähelagunenud turba aktiivse reservvaru plokiga 4 aR.
Tammemäe XII liivakarjäär kattub täielikult maaparandussüsteemiga Tammemäe, ÜP-163 (MS kood/ehitise
kood 4109550010080/002). Tammemäe XII liivakarjääri põhjapiirist ca 70 m kaugusel põhja suunas asub
maaparandussüsteem Pääsküla-Männiku, TTP-392 (MS kood/ehitise kood 4109550010080/003).
Tammemäe XII liivakarjääri lähedusse jääb I kategooria kaitsealuse liigi Bufo calamita (kõre, EELIS kood
KLO9119416) ning II kategooria kaitsealuse liigi Lycopodiella inundata (harilik sookold, EELIS kood
Tammemäe XII liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus
Töö nr 2026-208 ad
Aadress: Harju maakond, Saku vald, Männiku küla
Koostaja: Kobras OÜ 7 / 19
KLO9342987) ja Lacerta agilis (kivisisalik, EELIS kood KLO9120787) elupaik. Vastavalt Looduskaitseseaduse § 53
lg 1 ei kuulu I ja II kaitsekategooria liikide täpne asukoht avalikustamisele. Liivakarjääri lähistel asub ka Saku-
Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaik (EELIS kood KLO3003087). Taotletavast liivakarjäärist ca 155 m kaugusel
lääne suunas asub III kategooria kaitsealuse liigi Lissotriton vulgaris (tähnikvesilik, EELIS kood KLO9132412)
elupaik.
Tammemäe XII liivakarjääri põhjapiirist ca 25 meetri kaugusel paikneb elektrimaakaabelliin
AHXAMK‑W.3x240+35Cu 24 kV (väline tunnus 218867580). Liivakarjääri mäeeraldise idapiirist ca 30 m kaugusel
kulgeb elektrimaakaabelliin AXPK.4x120 (väline tunnus 343338126). Liivakarjäärist ca 55 m kaugusel kirde
suunas asub elektrialajaam Heitvesi‑2:(Saue) (väline tunnus 3140788) ja elektrimaakaabelliin AAB‑10.3x70
(väline tunnus 218661918), ca 65 m kaugusel asub elektrimaakaabelliin AA?V‑10.3x95 (väline tunnus
222341871) ja elektrialajaam Heitvesi‑1:(Saue) (väline tunnus 3140787) ning ca 70 m kaugusel asub
elektrimaakaabelliin ASB‑10.3x70 (väline tunnus 3141349) ja elektrimaakaabelliin AHXAMK‑W.3x120 (väline
tunnus 214266736).
Tammemäe XII liivakarjääri idapiirist ca 30 m kaugusel asub maa‑alune vee‑ ja kanalisatsiooni survetorustik
(250 mm kuni alla 500 mm, väline tunnus 3‑10‑321). Liivakarjääri põhjapiirist ca 30 m kaugusel asub maa‑alune
vee‑ ja kanalisatsiooni survetorustik (alla 250 mm, väline tunnus 3‑32‑99).
Tammemäe XII liivakarjääri lõunaosast ca 100 m kaugusel lääne suunas asub geodeetilise võrgu punkt 1062
(väline tunnus 42565) ning liivakarjääri põhjaosast ca 103 m kaugusel kirde suunas asub geodeetilise võrgu
punkt 5635 (väline tunnus 42710).
Maa- ja Ruumiameti eluhoonete andmekogu1 põhjal asuvad lähimad eluhooned Tammemäe XII liivakarjäärist
ca 635 m kaugusel põhja suunas katastriüksusel Raba tee 5 (katastriüksuse tunnus 71801:001:1140, sihtotstarve
on elamumaa 100%) ja Raba tee 7 (katastriüksuse tunnus 71801:001:1150, sihtotstarve on elamumaa 100%).
Ehitisregistri andmetel on Raba tee 5 veevarustus ühendatud ühisveevärgiga ning kanalisatsioon on lokaalne.
Raba tee 7 kanalisatsioon on lokaalne. 2021. aastal on tehtud sellele kinnistule reoveepuhasti põhiprojekt
(Septicum OÜ töö nr 38/2021) ja paigaldatud reoveepuhasti, milles puhastatud vesi suunatakse lähimasse
kraavi (ETAK ID 2288027). Nimetatud projekti seletuskirjas on öeldud, et kinnistu veevarustus on lahendatud
ühisveevärgi baasil. Lisaks on kinnistu kavandatud hiljemalt 6 kuud pärast liitumispunkti väljaehitamist kohaliku
vee-ettevõtja poolt rajatava ühiskanalisatsioonisüsteemiga liita.
Maastikuliselt paikneb Tammemäe XII liivakarjäär Harju lavamaa põhjaosas sandurtasandiku ja jääjõelise delta
üleminekualal, mis on kohati hilisemalt luitestunud.2 Piirkonnas levib eriteraline liiv, mida ilmestab nii
peeneteralisema liiva kui ka kruusa fraktsiooni kuuluvad vahekihid. Maapinna absoluutne kõrgus liivakarjääri
piirkonnas jääb vahemikku ca 38,5 – 47,0 m, maapind on valdavalt tasane, kuid tõuseb astanguga ida suunas
kõrgemale.
1 https://metadata.geoportaal.ee/geonetwork/srv/est/catalog.search#/metadata/6f2cffe2-65d9-4f9b-b667-ba7716e6f966 (viimati vaadatud 11.06.2026). 2 Arold, I. Eesti maastikud. Tartu Ülikool, Geograafia osakond, Tartu, 2005.
Tammemäe XII liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus
Töö nr 2026-208 ad
Aadress: Harju maakond, Saku vald, Männiku küla
Koostaja: Kobras OÜ 8 / 19
3.ANDMED TEHTUD GEOLOOGILISTE UURINGUTE KOHTA, MAARDLA GEOLOOGILINE JA
HÜDROGEOLOOGILINE LÜHIISELOOMUSTUS
3.1.GEOLOOGILINE UURITUS
Tammemäe XII liivakarjäär jääb Põhja-Eesti suurima kruusa-liiva leiukoha, Tallinna-Saku liivamaardla lääneserva
ning piirneb lääne suunast Saku kohaliku tähtsusega turbamaardlaga. Piirkonnas on tehtud arvukalt
geoloogilisi uuringuid maavarade leidmise ja kaevandamise eesmärgil, millest käesoleva taotluse puhul on
relevantsed 1988., 2019. ja 2025.-2026. aastal tehtud uuringud.
1988. aastal rajati Lääne-Eesti liiva ja kruusliiva otsingus-hinnagutööde3 käigus Tallinna-Saku liivamaardla
piirkonda kokku 35 puurauku ja võeti 78 proovi. Nimetatud uuringust on käesolevas taotluses kasutatud
uuringupunkti PA-104 ja sellest kogutud pinnaseproovide andmeid.
2019. aastal tegi OÜ Inseneribüroo Steiger4 Tammemäe XII liivakarjäärist lõuna ja kagu suunas Männiku X
uuringuruumis geoloogilise uuringu, mille käigus rajati 22 puurauku ja võeti kokku 98 pinnaseproovi. Maavara
varu kvaliteedi hindamiseks kasutati lisaks üheksat puurauku 1988. aasta tööst ja nendest kogutud 32
pinnaseproovi andmeid. Uuringu tulemusena eraldati Männiku X uuringuruumis kuus ehitus- ja täiteliiva
varuplokki.
2025. – 2026. aastal tegi Kobras OÜ Tammemäe IX uuringuruumi geoloogilise uuringu.5 Töö käigus puuriti
2025. aasta oktoobris Tammemäe IX uuringuruumi 12 puurauku ning võeti 25 proovi kasulikust kihist. Lisaks
rajati 2026. aasta aprillis turbakihi paksuse täpsustamiseks kaheksa sondeerimispunkti. Uuringu tulemusena
võeti arvele Tallinna-Saku liivamaardla ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokk 230 ja täiteliiva aktiivse tarbevaru
plokk 231. Samuti muudeti Tallinna-Saku liivamaardla ja Saku turbamaardla olemasolevate varuplokkide piire.
Eesti Geoloogiateenistuse direktori 26.06.2026 korraldus nr 13-5/26-94. Harju maakonna Tallinna-Saku
liivamaardla ja Saku turbamaardla registrikande muutmine:
1. Otsustan muuta Kobras OÜ koostatud aruande alusel seisuga 01.04.2026 maavarade registris Tallinna-Saku
liivamaardla registrikannet ja kinnitada aruandes esitatud piirides varu järgmiselt:
1.1. ehitusliiva passiivne reservvaru pindalal 123,42 ha – 10367 tuh m3 (aruandes 68. plokk),
1.2. ehitusliiva passiivne reservvaru pindalal 3,77 ha – 226 tuh m3 (aruandes 70. plokk),
1.3. ehitusliiva aktiivne tarbevaru pindalal 9,57 ha – 315 tuh m3 (aruandes 229. plokk),
1.4. täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 9,57 ha – 605 tuh m3 (aruandes 230. plokk).
2. Otsustan muuta Kobras OÜ koostatud aruande alusel seisuga 01.04.2026 maavarade registris Saku
turbamaardla registrikannet ja kinnitada aruandes esitatud piirides varu järgmiselt:
2.1. hästilagunenud turba aktiivne reservvaru pindalal 334,38ha –1227 tuh t (aruandes 3. plokk),
2.2. vähelagunenud turba aktiivne reservvaru pindalal 145,40 ha – 330 tuh t (aruandes 4. plokk).
3 Lääne-Eesti liiva ja kruusliiva otsingulis-hinnanguliste tööde aruanne (1986. a. projekt) (EGF aruande nr 4292). 4 Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (EGF aruande nr 9368). 5 Tallinna-Saku liivamaardla Tammemäe IX uuringuruumi geoloogiline uuring (EGF aruande nr 47479).
Tammemäe XII liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus
Töö nr 2026-208 ad
Aadress: Harju maakond, Saku vald, Männiku küla
Koostaja: Kobras OÜ 9 / 19
3.2.GEOLOOGILINE EHITUS
Tammemäe XII liivakarjääri geoloogilise ehituse kirjeldus on antud 2025. – 2026. aastal tehtud geoloogilise
uuringu andmete põhjal.
Kuna taotletava Tammemäe XII liivakarjääri varu moodustab ainult veealune täiteliiva aktiivse tarbevaru plokk
231, on selle kaevandamise alustamisel kattekiht (huumus ja turvas) ning selle all lamav liiv (plokk 230 EL aT)
juba kaevandatud.
Tammemäe XII liivakarjääri kasuliku kihi moodustab jääjõeline liiv (Q1jrVr_fg) kogupaksusega 2,4 m (PA-8) kuni
8,1 m (PA-1), keskmine paksus on 6,3 m. Materjal on võrdlemisi ühtlane ja hästi sorteeritud, domineerib selgelt
peeneteraline (0,125 – 0,25 mm) fraktsioon. Liiv sisaldab vähe kruusa, üle 4 mm terasuurusega fraktsioone
praktiliselt ei ole. Materjali peenosise sisaldus on vahemikus 4,2 – 8,2%. Liiv on beeži, kollakaspruuni, pruuni
või halli värvi, kohev kuni tihe, niiske kuni veeküllastunud.
Kasuliku kihi lamamini jõuti 2025. – 2026. a geoloogilise uuringu käigus kõikides puuraukudes. Kasuliku kihi
lamami moodustab jääjärveline liivsavi (Q1jrVr_lg), mis on halli värvi, pehme kuni poolkõva, keskplastne ja
sisaldab liiva vahekihte. Liivsavi avati puuraukudes 0,3 – 6,2 meetri paksuse kihina ning see jätkub sügavuse
suunas.
3.3.HÜDROGEOLOOGILINE KIRJELDUS
Geoloogilise uuringu käigus avati 2025. aasta oktoobris põhjavesi kõigis 12 puuraugus, maapinnast 1,1 – 5,0 m
sügavusel, absoluutkõrgusel 36,4 – 42,2 m. 1986. aasta septembris rajatud uuringupunktis PA-104 avati
põhjavesi maapinnast 4,0 m sügavusel, absoluutkõrgusel 42,15 m. 2026. aasta aprillis avati vesi kahes
sondeerimispunktis: SP-5 ja SP-7 maapinnast 0,8 – 1,3 m sügavusel, absoluutkõrgusel 43,20 – 43,70 m.
Sondeerimispunktides avatud vesi on tõenäoliselt sademetest või lumesulamisest allapoole filtreeruv ajutise
iseloomuga ülavesi, mitte püsiv põhjavee tase. Geoloogilise uuringu ajal nii 2025. aasta oktoobris kui 2026.
aasta aprillis olid maaparanduskraavid Tammemäe IX uuringuruumis ja selle lähiümbruses kuivad. See viitab,
et stabiilse keskmise põhjavee taseme määramisel on puuraukudes mõõdetud veetasemed sobilikumad.
Põhjavee tase Tammemäe XII liivakarjääris järgib üldist maapinna reljeefi, langedes lääne suunas. Tuginedes
2025. aastal puuraukudes mõõdetud veetasemetele, on keskmine põhjavee tase absoluutkõrgus Tammemäe
XII liivakarjääris 37,5 m.
Põhjavesi Männiku liivikul ja selle ümbruses toitub sademetest. Põhjavee toitumine on kõige intensiivsem
avatud liivaaladel, seejärel liivapinnasega metsaaladel ning kõige väiksem rabaaladel. Looduslikes oludes
paikneb maardla piirkonnas veetase liivas 1 – 3 m sügavusel maapinnast, järgides maapinna reljeefi.
Filtratsioonivool toimub peamiselt põhja (Raku ja Ülemiste järve) ja lääne (Pääsküla jõe) suunas. Väheoluline
põhjavee vool toimub ka lõuna ja ida suunas.6
Piirkonna pinnavee üldine liikumise suund on samuti läände, Pääsküla jõe suunas. Metsakuivenduse
toimimiseks on taotletava mäeeraldise piirkonda rajatud ulatuslik kuivenduskraavide võrgustik.
6 Voolma, M., Raadla, K. Tallinna-Saku liivamaardla hüdroloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused. Maves OÜ, Tallinn 2022.
Tammemäe XII liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus
Töö nr 2026-208 ad
Aadress: Harju maakond, Saku vald, Männiku küla
Koostaja: Kobras OÜ 10 / 19
4.TAOTLETAVA MÄEERALDISE PIIRES OLEVA MAAVARA KVALITATIIVNE JA
KVANTITATIIVNE ISELOOMUSTUS
4.1.MAAVARA KVALITATIIVNE ISELOOMUSTUS
Kasuliku kihi moodustab Tammemäe XII liivakarjääris täiteliiva (plokk 231) kvaliteedinõuetele vastav materjal.
Materjali kvalitatiivsel iseloomustamisel ja varu arvutamisel on kasutatud 2025. – 2026. a tehtud geoloogilise
uuringu välitööde käigus kogutud 19 proovi andmeid. Kõikide proovide andmeid on võrreldud
keskkonnaministri 17.12.2018 määruses nr 52 esitatud liiva ja kruusa kasutusalade määramise nõuetega.
Plokk 231 materjal on ühtlane ja hästi sorteeritud, domineerib peeneteraline (0,125 – 0,25 mm) fraktsioon, ent
leidub ka ülipeeneteralise liiva (0,063...0,125 mm) fraktsiooni. Liiv sisaldab vähe kruusa, üle 4 mm terasuurusega
fraktsioone praktiliselt ei ole. Materjali peenosis (>0,063 mm) jääb vahemikku 4,2 – 8,2% ning see suureneb
sügavuse suunas. Materjali filtratsioon on ühe proovi katse alusel 1,3 m/ööpäevas.
Tabelis 1 on esitatud Tammemäe XII liivakarjääri varuploki 231 laborianalüüside põhinäitajad.
Tabel 1. Tammemäe XII liivakarjääri varuploki põhinäitajad
Näitaja Tammemäe XII liivakarjäär Minimaalne Maksimaalne Kaalutud keskmine
Looduslik materjal ploki 231 TL aT piires Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) (kruusa sisaldus kokku),
0,0 0,0 0,0
Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) (liiva sisaldus kokku), sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%)
100,0
4,2
100,0
8,2
100,0
5,8
4.2. MAAVARA KOGUSE ARVUTUS
Tammemäe XII liivakarjääri varu on arvutatud ühe plokina aktiivse tarbevaru kategoorias: täiteliiva plokk 231
allpool uuringuaegset põhjavee taset (pindala 9,57 ha, varu 605 tuh m3) Kobras OÜ töös „Tallinna-Saku
liivamaardla Tammemäe IX uuringuruumi geoloogiline uuring (varu arvutus seisuga 01.04.2026)“ (EGF aruande
nr 47479) esitatud ettepaneku alusel.
Varu arvutuse aluseks on 2025. aastal mõõdistatud topograafiline alusplaan mõõtkavas 1:1000, geoloogilised
läbilõiked, uuringupunktide andmed ning kasuliku kihi laborianalüüside tulemused. Geoloogilise uuringu
aruandes on maavara varu arvutamiseks kasutatud joonestusprogrammi Autodesk AutoCAD Civil 3D 2026.
5.MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE PÕHJENDUS KOOS KAEVANDAMISELE
KUULUVA VARU MÄÄRAMISEGA
5.1.MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE VALIKU PÕHJENDUS
Tammemäe XII liivakarjääri mäeeraldise piir kattub pindalaliselt Tallinna-Saku liivamaardla täiteliiva aktiivse
tarbevaru ploki 231 piiriga. Tammemäe XII liivakarjääri mäeeraldise pindala on 9,75 ha ning mäeeraldise
sügavus ühtib ploki 231 kinnitatud varu sügavusega.
Tammemäe XII liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa kattub mäeeraldise piiriga, v.a karjääri lääne-, edela- ja
lõunaosas, kus see ulatub mäeeraldise piirist kaugemale vastavalt kuni 144 m, kuni 37 m ja kuni 148 m.
Mäeeraldise teenindusmaa piiride valikuga on tagatud piisav maa-ala settekaardi moodustamiseks liiva
Tammemäe XII liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus
Töö nr 2026-208 ad
Aadress: Harju maakond, Saku vald, Männiku küla
Koostaja: Kobras OÜ 11 / 19
veealusel kaevandamisel liiva nõrutamiseks ja ladustamiseks, samuti mäeeraldise korrastamiseks vajaliku
katendi ajutiseks ladustamiseks. Mäeeraldise teenindusmaa pindala on 13,99 ha.
Tammemäe XII liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa kontuur ning piiripunktide koordinaadid on
toodud mäeeraldise plaanil (graafiline lisa 1) ja geoloogilistel läbilõigetel (graafiline lisa 2). Pindalad on
määratud joonestusprogrammi Autodesk AutoCAD Civil 3D 2026 abil.
5.2.KAEVANDATAVAD VARUD
Mäetööde käigus tuleb karjääri külgedele jätta nõlvatervikud ehk lauged nõlvad, arvestades kaevandatava
materjali loomulikku varisemise nurka (püsinõlvust). Sellest tulenevalt väheneb kaevandatava varu kogus
nõlvakao võrra. Nõlvad kujundatakse kaevandamise käigus. Taotletava ala piires levib valdavalt ülipeene- kuni
peeneteraline liiv ning selle lamamis liivsavi. Sellest tulenevalt on karjääri ohutuks püsinõlvuseks valitud allpool
põhjavee taset 1:5 (kallakus ~11°).
Nõlvatervikute mahu määramisel on kasutatud arvutiprogrammis AutoCAD koostatud pinnamudeleid. Nõlva
mudeli loomisel kasutati varuploki lamami mudelit ja ala topograafilise mõõdistuse alusel loodud
maapinnamudelit. Tabelis 2 on esitatud aktiivse tarbevaru maht võrrelduna kaevandatava varuga.
Tabel 2. Tammemäe XII liivakarjääri kaevandatav varu
Plokk Varu, tuh m3
Nõlvatervikusse jääv varu, tuh m3
Kaevandatav varu, tuh m3
Plokk 231 TL aT 605 248 357
Kaevandamise keskmiseks aastamääraks on kavandatud 26 tuh m3, mille tulemusena varu ammendub
hinnanguliselt 14 aastaga ning mäeeraldise teenindusmaa korrastamise lõpetamiseks on planeeritud
täiendavalt üks aasta. Kaevandamise keskmine aastamäär on leitud aritmeetiliselt vastavalt maapõueseaduse
§ 57. Tehtega on arvutatud aastas keskmiselt kaevandatav maavara kogus, mille kaevandamisega tagatakse loa
kehtivusaja jooksul mäeeraldise maavara ammendamine. Arvutatud kaevandamise keskmine aastamäär ei
kohusta loa omanikku karjäärist vastavat kogust materjali aasta jooksul kaevandama. Reaalsed karjääris
kaevandatavad varu kogused aasta lõikes sõltuvad kaevandamisloa omaniku tööplaanidest ja materjali
vajadusest.
6.KAVANDATAV KAEVANDAMISE TEHNOLOOGIA, EEMALDATAVA KATENDI KOGUS
NING SELLE LADUSTAMISE JA KASUTAMISE KIRJELDUS
Karjääris mäetöödega alustamisel peab jälgima kõiki maavarade kaevandamise nõudeid. Kasutatakse tehniliselt
korras ning regulaarselt ülevaatusi läbivat masinaparki. Kaevandamine toimub veealuse varu puhul pika
noolega ekskavaatori ja pinnasepumbaga. Materjali laadimiseks kasutatakse rataslaadurit. Materjali väljavedu
karjäärist toimub autotranspordiga (kallurpoolhaagised).
Tammemäe XII liivakarjääri lasumis asuva taotletava Tammemäe X liivakarjääri avamisega eemaldatakse
mäeeraldiselt katend kogumahus 54 tuh m3. Katendi keskmine paksus on 0,6 m. Katend kooritakse järk-järgult
vastavalt mäetööde edenemisele ning vallitatakse mäeeraldise teenindusmaale. Katendit kasutatakse vajalikus
mahus Tammemäe XII liivakarjääri kaevandatud maa veepealsete nõlvade korrastamisel.
Mäeeraldise korrastamiseks vajaliku katendi mahu arvutamisel on ette nähtud karjääri veepealsete nõlvade
katmine ca 0,6 m paksuse kasvukihiga. See soodustab nõlvade kiiret taimestumist ning seeläbi vähendab
Tammemäe XII liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus
Töö nr 2026-208 ad
Aadress: Harju maakond, Saku vald, Männiku küla
Koostaja: Kobras OÜ 12 / 19
pinnase erosiooni sademete mõjul. Kasuliku kihi lasumustingimustest ning maapinna reljeefist tulenevalt jääb
karjääri veepealsete nõlvade kõrgus karjääri lääneküljel vahemikku 1 – 2 m ja ida- ning lõunaküljel kuni 9 m
(graafiline lisa 3. Tammemäe XII liivakarjääri korrastatud maa plaan). Korrastatud nõlvade stabiilseks
püsinõlvuseks on mäeeraldisel kaevandatava materjali omadustest lähtuvalt arvestatud 1:2 ülalpool põhjavee
taset ja 1:5 allpool põhjavee taset.
Mäeeraldiselt eemaldatav katend võõrandatakse valdavas osas. Veepealsete nõlvade korrastamiseks
vajamineva kasvukihi maht on kokku ca 11 tuh m3 ning võõrandamisele kuulub seega ca 43 tuh m3 kasvukihti.
Mäeeraldiselt kooritavat katendit turustatakse täitematerjaliks ja haljastuseks vastavalt maapõueseaduse § 99.
Tammemäe XII liivakarjääri mäetehnilised tingimused on head. Kattekiht eemaldatakse Tammemäe X
liivakarjääri avamisega ja maavarale on hea juurdepääs. Veealuse maavarakihi paksus on geoloogilise uuringu
andmetel kuni 8,1 m (keskmiselt 6,3 m) ning seda kaevandatakse pika noolega ekskavaatoriga ja
pinnasepumbaga ilma veetaset alandamata. Varu ammendumise järgselt moodustub mäeeraldise alale kaks
veekogu, mille sügavus valdavas osas on vähemalt 2 m, seega täiendavat süvendamistööd ei ole vaja teha.
Korrastamistöödega alustatakse kaevandamise käigus esimesel võimalusel. Tehniline korrastamine on
otstarbekas teostada paralleelselt kaevandamisega. Korrastamisprojekt koostatakse korrastamistingimuste
alusel esimesel võimalusel. Kuni korrastamisprojekti kinnitamiseni juhindutakse keskkonnaloa taotluses
esitatust ning loaga kinnitatud korrastamise suundadest.
Juurdepääs Tammemäe XII liivakarjäärile on rahuldav, materjali on võimalik välja vedada liivakarjääri idaservas
kulgevalt Pumbajaama teelt nr 7180306, mis ühendab tulevast karjääri ca 1,7 km kaugusel lõuna suunas asuva
Tallinna ringteega (riigi põhimaantee nr 11).
7.ANDMED KAEVANDAMISJÄÄTMETE KOHTA
Kaevandamisjäätmed on jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise,
rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Kui kaevandamise käigus tekib
kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse
§ 352 tähenduses, tuleb koostada kaevandamisjäätmekava. Katend kasutatakse alale kujunevate veekogude
veepealsete nõlvade korrastamisel vastavalt kaevandatud maa korrastamise projektile. Ülejäänud katend
turustatakse vastavalt maapõueseaduse § 99.
Katend kooritakse mäeeraldise alalt Tammemäe X liivakarjääri avamisega. Kasvukiht ladustatakse aunadesse
ning nende bioloogilise aktiivsuse säilitamiseks aunasid ei tihendata. Kasvukihi koorimine ja vallitamine toimub
reeglina kuival aastaajal kasvukihi loodusliku niiskuse juures. Tagamaks auna geotehnilist stabiilsust, silutakse
auna pealispind ja küljed. Kasvukihi vallitamisel jälgitakse, et ei toimuks segunemist teiste materjalidega.
Katendi vallitamine mäeeraldise teenindusmaale ei nõua suletud jäätmehoidla järelhooldust ja järelevalvet.
Välistatud on õhu ja vee kaudu eralduvate saasteainete teke ja levik. Vallitatav katend on geotehniliselt ja
geokeemiliselt stabiilne pinnas. Keskkonnale ohtlike ainete sisaldus ladustatavas materjalis ei ületa looduslikke
taustakontsentratsioone ja sellega ei kaasne keskkonnale saasteohtu. Osa katendist kasutatakse mäeeraldise
korrastamiseks, ülejääv osa turustatakse ning see leiab kasutust ehituses. Taaskasutatava materjalina
ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal üksnes karjääri veepealsete nõlvade korrastamiseks vajalik kasvukiht.
Tammemäe XII liivakarjääri kaevandamise käigus tekkivat materjali kasutatakse täies ulatuses teede- ja
taristuehituses, seega materjali töötlemisel jäätmeid ei teki. Jäätmeseaduse mõistes Tammemäe XII liivakarjääri
Tammemäe XII liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus
Töö nr 2026-208 ad
Aadress: Harju maakond, Saku vald, Männiku küla
Koostaja: Kobras OÜ 13 / 19
mäeeraldise piires püsi- ega kaevandamisjäätmeid ei teki ning tegemist ei ole jäätmehoidlaga. Eelnevast
tulenevalt ei ole kaevandamisjäätmekava koostamine vajalik.
8.KAEVANDAMISEGA RIKUTUD MAA KORRASTAMINE
Pärast varu ammendamist tuleb kaevandamisega rikutud maa korrastada vastavalt keskkonnaministri
07.04.2017 määrusele nr 12.7 Korrastamistöödega alustatakse kaevandamise käigus esimesel võimalusel
juhindudes keskkonnaloa taotluses esitatust ja keskkonnaloal kinnitatust. Lõplik karjääriala korrastamine
toimub kaevandatud maa korrastamise projekti kohaselt. Korrastamisprojekt koostatakse lähtuvalt
Keskkonnaameti poolt esitatud korrastamistingimustest. Korrastamistingimusi esitades peab Keskkonnaamet
lähtuma keskkonnamõju hindamise soovitustest, kui keskkonnamõju on hinnatud, ja kaevandamisloale kantud
korrastamise suunast. Lisaks küsib Keskkonnaamet korrastamistingimuste kohta maaomaniku ja kohaliku
omavalitsuse arvamust. Korrastamisprojektis esitatakse täpsemad nõuded ala tehniliseks ja bioloogiliseks
korrastamiseks. Muu hulgas käsitletakse korrastamisprojektis korrastatava maa sihtotstarvet, uute
pinnavormide ja kaevandatud maa kujundamist, mulla kasutamist ja käitlust ning veerežiimi kujundamist.
Tammemäe XII liivakarjääris kaevandatakse allpool põhjavee taset kinnitatud liiva varu. Pärast varu
ammendamist kujundatakse karjääri mäeeraldisele põhjapoolne veekogu pindalaga ca 6,23 ha ja lõunapoolne
veekogu pindalaga ca 1,58 ha. Karjääri maa-ala korrastamise käigus tuleb karjääri nõlvad tasandada.
Aukkaevandamisega käideldud purdkaeviste karjääri korrastamisjärgne nõlvus peab olema laugem kui
kaevisele iseloomuliku püsiva nõlva nurk. Ülalpool põhjavee taset asuval materjalil on see väiksem kui ~27°
(nõlvus 1:2) ning allpool põhjavee taset asuval materjalil on see väiksem kui ~11° (nõlvus 1:5). Otstarbekas on
nõlvad jätta sobiva püsikaldenurgaga juba kaevandamise käigus.
Korrastamistööde maksumus sõltub peamiselt korrastamistööde mahust, mille moodustavad pinnasetööd ning
seemnete külv ja puude istutamine. Nõlvade laugeks kujundamist tehnilise korrastamise käigus üldjuhul eraldi
korrastamistööna ei arvestata, sest reeglina tehakse seda jooksvalt kaevandamise käigus. Korrastatud
karjääriala bioloogiline korrastamine tehakse pärast tehnilist korrastamist, mille viimase etapina paigutatakse
karjääri nõlvadele enne kaevandamise alustamist kooritud kasvukiht. Kaevandatud ala võimalikult
looduslähedasse seisundisse viimiseks haljastatakse bioloogilise korrastamise käigus karjääri veepealsed
nõlvad rohttaimede külviga ning mäeeraldise teenindusmaa sobivate istikutega. Hinnangulised kulud
Tammemäe XII liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa korrastamiseks taotluse koostamise ajal on
ca 2500 eurot hektari kohta ehk kokku ca 35 000 eurot. Tammemäe XII liivakarjääri korrastamisjärgne olukord
on esitatud graafilises lisas (graafiline lisa 3. Tammemäe XII liivakarjääri korrastatud maa plaan).
9.KAEVANDAMISEGA KAASNEDA VÕIVAD KESKKONNAHÄIRINGUD JA MEETMED
NENDE VÄHENDAMISEKS
Liiva kaevandamisega otsest keskkonnareostust ega ohtlikkust ei kaasne. Kaevandamise käigus täidetakse
pealmaakaevandamise ohutuseeskirju ning välditakse kütuse ja määrdeainete sattumist pinnasesse.
Kaevandamisel ja kaevise laadimisel ning transportimisel kasutatavate masinate ja mehhanismide
hooldamiseks tuleb rajada karjääri territooriumile teenindusplats, kui hooldamist plaanitakse karjääri maa-alal,
7 Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm. Keskkonnaministri 07.04.2017 määrus nr 12.
Tammemäe XII liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus
Töö nr 2026-208 ad
Aadress: Harju maakond, Saku vald, Männiku küla
Koostaja: Kobras OÜ 14 / 19
et vältida kütuse ja õli leket pinnasesse. Teenindusplats tuleb katta kütuse ja õli pinnasesse imbumist takistava
materjaliga ning kohapeal peavad olema esmased kütuselekke kõrvaldamise vahendid. Mäeeraldise
teenindusmaa piires on keelatud prügi mahapanek. Karjääris võib tekkida igapäevase töö käigus olmejäätmeid,
mida peab käitlema vastavalt kehtivatele seadustele. Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda
mõjutavateks teguriteks õhusaaste (peenosakeste teke), müra, vibratsioon ning maastikupildi visuaalne
muutumine.
Õhusaaste
Mehhanismide töö tekitab õhusaastet ja müra. Välisõhusaaste ei tohi ületada seadusandlusega kehtestatud
piirnorme. Tammemäe XII liivakarjääris ei kavandata tegevust, mille käigus toimuks paiksest heiteallikast
saasteainete välisõhku väljutamist. Kaevandamine toimub masinatega, mille müratase ja heitmed on
normeeritud Euroopa Liidu õigusaktidega.
Kuival ajal liiva kaevandamisel ning laadimisel on võimalik peenosakeste (tolmu) teke. Kaevandamismasinate
poolt tekitatav peenosakeste hulk on väike, ladestudes praktiliselt õhkutõusmise koha lähedale. Kaugemale
võivad peenosakesed levida toodangut vedavatest kallurautodest, kuna nende kiirus on suurem. Kallurid
tõstavad peenosakesi nii karjäärisisestel- kui ka väljaveoteedel. Töötavates karjäärides tehtud vaatluste järgi
võib hinnata, et transpordi tõttu tekkivad peenosakesed võivad lagedal maastikul levida keskmise tuulega
ca 200 m kaugusele. Peenosakeste tekke vähendamiseks tuleb kuival ajal kasta karjääri teid ning ladustatud
maavara puistanguid, millega viiakse peenosakeste teke praktiliselt nullini.
Vastavalt keskkonnaministri 14.12.2016 määrusele nr 67 ja selle lisale 1 on õhusaasteluba vaja, kui
kaevandamise käigus eraldub ühe aasta jooksul atmosfääri tahkeid osakesi (PMSUM) enam kui 1 tonn.8
Tahkete osakeste eriheite koguse arvutamisel saab lähtuda USA Keskkonnaagentuuri (EPA) ning Euroopa
Keskkonnaagentuuri (EEA) metoodikast, mille puhul on ühe tonni kaevise ümberpaigutamise
(kaevandamine/laadimine) käigus tekkiv osakeste eriheide arvutatav järgmise valemiga:
E = k(0,0016) x (U/2,2)1,3 / (M/2)1,4, kus
E – osakeste (PMSUM) eriheide (kg/t);
k – osakeste suuruse kordaja, 0,74 (ühikuta);
U – keskmine tuulekiirus (m/s);
M – materjali niiskusesisaldus (%).
Riigi Ilmateenistuse andmetel on Eesti aastane keskmine tuulekiirus 3,5 m/s. Märjaks kvalifitseerub materjal,
mille niiskusesisaldus on üle 2%. Kuna Eesti asub parasvöötmes, on põhjendatud kaevandatava ja töödeldava
materjali käsitlemine märjana. Käesolevas arvutuses on Tammemäe XII liivakarjääri puhul kasutatud
niiskusesisaldust 5%, mis vastab EEA metoodikas toodud liiva- ja kruusakarjääride materjali keskmisele
niiskusesisaldusele. Valemi kohaselt on taotletava karjääri puhul ühe tonni kaevise ümberpaigutamise käigus
tekkiv osakeste eriheide järgmine:
8 Tegevuse künnivõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba1. Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67.
Tammemäe XII liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus
Töö nr 2026-208 ad
Aadress: Harju maakond, Saku vald, Männiku küla
Koostaja: Kobras OÜ 15 / 19
E = 0,47(0,0016) x (3,5/2,2)1,3 / (5/2)1,4 = 0,0007 kg/t
Tammemäe XII liivakarjääri keskmise aastamäära (26 tuh m3) kaevandamisel (kaevise mahukaal 1,8 t/m3) on
tahkete osakeste summaarne heitkogus ~0,033 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 toodud
künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata.
Müra
Müratase peab vastama kehtivatele piirnormidele, et vältida müra kandumist lähipiirkonnas asuvate
majapidamisteni. Vastavalt sotsiaalministri 16.12.2016 määrusele nr 71 tohib elamutega piirkonnas (II
kategooria ala) tööstusmüra piirväärtus olla päevasel ajal 60 dB ja öösel 45 dB ning liiklusmüra piirväärtus olla
päevasel ajal 60 dB (müratundliku hoone teepoolsel küljel 65 dB) ja öösel 55 dB (müratundliku hoone
teepoolsel küljel 60 dB).9 Müra piirväärtus on suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist
keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid.
Maa- ja Ruumiameti eluhoonete andmekogu põhjal asuvad lähimad II kategooria müratundlikud alad
Tammemäe XII liivakarjäärist ca 600 m kaugusel põhja suunas katastriüksusel Raba tee 5 (katastriüksuse tunnus
71801:001:1140, sihtotstarve on elamumaa 100%) ja Raba tee 7 (katastriüksuse tunnus 71801:001:1150,
sihtotstarve on elamumaa 100%).
Müra tekitavad karjääris töötavad masinad (ekskavaator, rataslaadur, kallurautod, pinnasepump).
Transpordimasinatel on müra normeeritud. Täismassiga 12 t ja raskemate veokite müratase on ca 84 – 95 dB,
rataslaaduritel ja ekskavaatoritel ca 100 – 109 dB ning pinnasepumbal ca 85 – 100 dB. Karjääris kaevandamisel
enim kasutatav masin on ekskavaator, pinnasepump ja rataslaadur. Nimetatud masinate mõõdetud
müratasemed on toodud tabelis 3.
Tabel 3. Karjääris töötavate masinate poolt tekitatavad müratasemed
Müraallikas Helivõimsustase, LpA, dB, mõõdetud müraallika juures
Pinnasepump 100
Ekskavaator 104
Rataslaadur 109
Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 § 2 lg 4 kohaselt on helirõhutase helirõhu ja kuuldeläve helirõhu
suhte kahekümnekordne kümnendlogaritm, mida mõõdetakse detsibellides ja mis iseloomustab mürataset Lp.
Lp = 20log10(p/p0), kus
Lp – müratase, dB;
p – helirõhk, Pa;
p0 – kuuldeläve helirõhk (p0 = 20 µPa).
9 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid. Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71.
Tammemäe XII liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus
Töö nr 2026-208 ad
Aadress: Harju maakond, Saku vald, Männiku küla
Koostaja: Kobras OÜ 16 / 19
Kuna inimese kõrva kuulmistundlikkus on erinevates sagedusvahemikes pisut erinev, siis kasutatakse
mürataseme hindamiseks helirõhutaseme A- või C-korrigeeritud helirõhutaset. C-korrektsioon iseloomustab
madalsagedusliku müra mõju, mida põhjustavad näiteks elektrituulikud, soojuspumbad ja muud sarnased
tehnoseadmed. Karjääris töötavate masinate puhul on asjakohane kasutada A-korrektsiooni, mis rõhutab
rohkem kõrgsagedusliku müra osakaalu (joonis 1).
Joonis 1. A-korrektsioon. Frequency – sagedus; A-Weighting – A-korrektsioon. Allikas ANSYS Inc., 2023.10
A-korrektsiooniga mürataset on kõige mõjusam arvutada, teades müraallika helisagedusvahemikke 1/1
oktaavribas. Ekskavaatoril ja sõelumissõlmel kasutatakse käesolevas töös järgmist sagedusvahemikku (tabel 4).
Tabel 4. Karjääris töötavate masinate helivõimsustase 1/1 oktaavribas
63 Hz
125 Hz
250 Hz
500 Hz
1000 Hz
2000 Hz
4000 Hz
8000 Hz
Helitase kokku Lw
Helitase KOKKU (A-korrektsioon), LwA
105 115 106 99 96 87 80 73 116 104 (ekskavaator)
102 112 104 105 104 102 98 93 115 109 (rataslaadur)
Vabavaralise arvutusprogrammiga NoiseTools (www.noisetools.net) saab arvutada müra tugevuse sisestades
vastuvõtja kauguse müraallikast, müraallika oktaavriba väärtused, kõrguse ja helineeldetegurid. Programmis
tuleb jälgida, et väärtused on korrigeerimata, A-korrektsiooni jaoks on vastuvõtja lahtris lisada vastav linnuke
(„A-weighted“).
Kõige suurem müraallikas on rataslaadur. Kui rataslaadur asub Raba tee 5 ja Raba tee 7 maaüksustest ca 600 m
kaugusel, on lagedal maal otsenähtavuse korral nimetatud katastriüksuste piiril arvutusliku müra suuruseks
ca 37 dB, mis on ca 23 dB väiksem II kategooria alale kehtestatud päevasest normtasemest. Kui karjääris töötab
10 ANSYS Inc., 2023. Saadaval aadressil https://www.ansys.com/blog/what-is-a-weighting (viimati vaadatud 21.04.2026).
Tammemäe XII liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus
Töö nr 2026-208 ad
Aadress: Harju maakond, Saku vald, Männiku küla
Koostaja: Kobras OÜ 17 / 19
samaaegselt nii ekskavaator/pinnasepump kui ka rataslaadur, siis nende tekitatavad müratasemed
summeeruvad seaduspärasuse alusel, mida on kujutatud joonisel 2.
Joonis 2. Müratasemete liitumine mitme allika korral.
Seega, kui mäeeraldisel toimub üheaegselt kaks tootmisprotsessi (kaevandamine
ekskavaatori/pinnasepumbaga ja toodangu laadimine rataslaaduriga), siis vastavalt joonisele 2 lisandub
suurimale müratasemele ca 1,3 dB. Sellisel juhul kujuneb Tammemäe XII liivakarjäärist lähtuvaks maksimaalseks
arvutuslikuks müratasemeks Raba tee 5 ja Raba tee 7 katastriüksuse piiril otsenähtavuse korral ca 39 dB, jäädes
lubatud normist madalamale ca 21 dB võrra. Tegelikkuses ei paikne rataslaadur alati karjääri servas, vaid pigem
keskosas, lisaks kaob otsenähatvus karjäärimasinate ja müratundliku katastriüksusega, kui rajatakse
katendivallid ning kaevandamistegevus toimub süvises. Seetõttu on tegelik müratase arvutuses näidatust
märgatavalt väiksem.
Mõju pinna- ja põhjaveele
Tammemäe XII liivakarjääri varu asub allpool põhjavee taset ning pärast varu ammendamist moodustub
karjäärialale kaks veekogu. Maavarakihi paksus allpool veetaset on kuni 8,2 m ning seda saab kaevandada pika
noolega ekskavaatoriga ja pinnasepumbaga ilma karjäärist vee välja juhtimiseta. Kaevandamisel kasutatakse
tehniliselt korras ning regulaarselt ülevaatusi läbivat masinaparki, millega välditakse kütte- ja määrdeainete
sattumist karjääriala pinnasesse ja vette.
Tammemäe X liivakarjääri ja Tammemäe XII liivakarjääri alale on rajatud maaparandussüsteemi Tammemäe,
ÜP-163 (MS kood/ehitise kood 4109550010080/002) kuivenduskraavide võrgustik. Enne Tammemäe X
liivakarjääris kaevandamisega alustamist suletakse karjääri lõunapoolse osa alalt alguse saavad kraavid
mäeeraldise piiril. Karjääriala põhjapoolset osa läbivad kraavid suunatakse kaevandamise ajaks ajutiselt ümber,
selleks rajatakse mäeeraldise ja selle teenindusmaa serva täiendav kraav, millega tagatakse
maaparandussüsteemi pidev toimimine. Ajutise ümbersuunamiskraavi asukoht ja parameetrid täpsustatakse
karjääri kaevandamisprojektis. Ajutine kraav jäetakse alles ka Tammemäe XII liivakarjääri kaevandamisel.
Kaevandamise lõpetamisel ajutine kraav likvideeritakse ning vee liikumine maaparandussüsteemi kraavivõrgus
hakkab toimuma läbi mäeeraldisele kujunenud põhjapoolse veekogu suunaga lõunast põhja.
Veealuse varu kaevandamisel ei toimu kunstlikku veetaseme alandamist ehk karjäärist ei juhita vett välja
mäeeraldise lähiümbruses asuvatesse kraavidesse. Vabapinnalise Kvaternaari põhjaveekihi vee liikumine järgib
piirkonna veepinna hüdraulilist kallet, samuti jääb kaevandamise tulemusel tekkiv veekogu vabapinnalise
veekihiga hüdrauliliselt seotuks. Seega ei hakka moodustuvast karjääriveekogust toimuma ka ülevoolu
mäeeraldise läheduses asuvatesse kraavidesse.
Tammemäe XII liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus
Töö nr 2026-208 ad
Aadress: Harju maakond, Saku vald, Männiku küla
Koostaja: Kobras OÜ 18 / 19
Veealuse varu kaevandamisel jääb piirkonna kogu veehulk samaks ning seega puudub kaevandamistegevusel
mõju piirkonna üldisele veerežiimile. Veealuse kihi kaevandamisega kaasneb mõningane ajutine mõju põhjavee
tasemele üksnes karjääriala piires. Arvestades, et kaevandamine toimub järk-järgult, siis korraga suurt mõju ei
teki ning veetaseme alanemist karjääri lähiümbruses ei toimu.
Karjäärialale kujunev veekogu on vahetult kvaternaarisetetes leviva vabapinnalise põhjaveekihiga seotud, seega
kaevetööde laienemisega toimub pidev veetasemete ühtlustumine ja piirkonna põhjavee taseme muutust
põhjustavat alanduslehtrit ei teki. Kujuneva veekogu pidevalt suurenevast veemahutavusest tingituna on
põhjaveetaseme ajutised kõikumised järjest väiksemad. Kvaternaari liiva hea veejuhtivuse tõttu taastub
põhjavee tase kaevandamistegevuses tehtavate vaheaegade (nt öisel ajal) korral kiirelt normaaltasemele.
Karjääri korrastamisel taastatakse maaparandussüsteemi toimimine ühendades kuivenduskraavid karjäärialale
moodustunud veekoguga. Mäeeraldise teenindusmaal taastatakse varasem kraavivõrgustik. Sellega tagatakse
karjääri korrastamise järgselt maaparandussüsteemi toimimine tervel karjäärialal. Maaparandussüsteemi
toimimiseks vajalikud tegevused täpsustatakse karjääri korrastamisprojektis.
Kokkuvõtes ei toimu karjääris veealuse varu kaevandamisel kunstlikku vee ära juhtimist mäeeraldise alalt ehk
piirkonna kogu veehulk jääb samaks. Kuna karjääris kaevandamise käigus vett ära ei juhita, siis ei muudeta ka
piirkonna senist välja kujunenud veerežiimi. Seega puudub veealuse varu kaevandamisel mõju karjääri
lähiümbruse piirkonna pinna- ja põhjaveele.
Vibratsioon
Liivakarjääris ei toimu lõhketöid ja mäeeraldisel kasutada plaanitavate mäemasinate töötamisel ei teki
vibratsiooni, mis võiks avaldada negatiivset mõju ümbritsevale keskkonnale. Kõige suurem on vibratsiooni
mõju kasutatavate masinate juhtidele (operaatoritele). Vibratsiooni piirmäärad vibratsioonist mõjutatud
töökeskkonnale on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12.04.2007 määrusega nr 109.11 Tehniliselt korras masinate
kasutamisel on vibratsioon lubatud piirides ja mõju töötajatele minimaalne.
Maastikupildi visuaalne muutumine
Maastikupildi visuaalne muutumine on maavara kaevandamise juures paratamatu ning selle mõju on
leevendatav ala kaevandamisjärgse korrastamisega, mis tulenevalt seadusandlikust korrast on kaevandajale
kohustuslik. Karjääriala korrastatakse kaevandamise järgselt metsa- ja rohumaaks ning veekogudeks.
Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust karjääri tegevusest ümbruskonnale ei kaasne. Keskkonnakaitse ning
ohutustehnika nõuetest kinnipidamise korral ei kahjusta mäetööde tegemine Tammemäe XII liivakarjääris
oluliselt piirkonna ökoloogilisi tingimusi ning ei avalda keskkonnale olulist mõju.
9.1.KAEVANDAMISE EELDATAV MÕJU NATURA 2000 ALADELE NING KAITSTAVATELE
LOODUSOBJEKTIDELE
Tammemäe XII liivakarjääri mäeeraldise ega selle teenindusmaa piires ja vahetus läheduses ei asu Natura 2000
linnu- ja loodusalasid, looduskaitsealasid, kaitstavaid looduse üksikobjekte ja kultuurimälestisi ning nende
kaitsevööndit.
11 Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni mõõtmise kord. Vabariigi Valitsuse 12.04.2007 määrus nr 109.
Tammemäe XII liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus
Töö nr 2026-208 ad
Aadress: Harju maakond, Saku vald, Männiku küla
Koostaja: Kobras OÜ 19 / 19
Tammemäe XII liivakarjääri lähedusse jääb I kategooria kaitsealuse liigi Bufo calamita (kõre, EELIS kood
KLO9119416) ning II kategooria kaitsealuse liigi Lycopodiella inundata (harilik sookold, EELIS kood
KLO9342987) ja Lacerta agilis (kivisisalik, EELIS kood KLO9120787) elupaik. Vastavalt Looduskaitseseaduse § 53
lg 1 ei kuulu I ja II kaitsekategooria liikide täpne asukoht avalikustamisele. Liivakarjääri lähistel asub ka Saku-
Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaik (EELIS kood KLO3003087). Taotletavast liivakarjäärist ca 155 m kaugusel
lääne suunas asub III kategooria kaitsealuse liigi Lissotriton vulgaris (tähnikvesilik, EELIS kood KLO9132412)
elupaik.
Lähim kohalik kaitstav objekt, Pääsküla raba (EELIS kood KLO5000022), asub Tammemäe XII liivakarjäärist ca
2,7 km kaugusel põhja suunas. Pääsküla raba kaitse-eesmärgid on väärtusliku maastiku ja selle üksikelementide
kaitse, kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse ja virgestusvõimaluste säilitamine ja parandamine. Lähim
riiklik kaitseala, Saku mõisa park (EELIS kood KLO1200457) asub liivakarjäärist ca 3,4 km kaugusel lõuna suunas.
Lähim Natura 2000 võrgustiku ala, Rahumäe loodusala (EELIS kood RAH0000451) asub liivakarjäärist ca 6,3 km
põhja suunas. Rahumäe loodusala kaitse-eesmärgiks on II kaitsekategooriasse kuuluva taimeliigi Dianthus
arenarius (nõmmenelk) isendite kaitse.
Käesoleva seletuskirja peatükis 9 on tehtud tulevase kaevandamistegevusega kaasnevate peamiste keskkonda
mõjutavate tegurite analüüs, milles jõutakse järeldusele, et kavandataval tegevusel puudub oluline mõju
ümbritsevale keskkonnale väljaspool taotletavat mäeeraldist. Eelnevast lähtub, et Tammemäe XII liivakarjääri
mäeeraldise ja selle teenindusmaa piires kavandatav tegevus ei avalda mõju Pääsküla raba, Saku mõisa pargi
ega Natura 2000 võrgustiku Rahumäe loodusala kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele.
10.KOKKUVÕTE
AS Tariston taotleb maavara kaevandamise luba Tallinna-Saku liivamaardlas (maardla registrikaardi nr 0109)
Tammemäe XII liivakarjääri mäeeraldisel 15 aastaks.
Taotletav Tammemäe XII liivakarjäär asub Harjumaal Saku vallas Männiku külas Tallinna-Saku liivamaardla
täiteliiva aktiivse tarbevaru plokil 231 (allpool põhjavee taset). Mäeeraldise sügavus ühtib kinnitatud varu
sügavusega. Taotletava Tammemäe XII liivakarjääri mäeeraldise pindala on 9,57 ha ja mäeeraldise
teenindusmaa pindala on 13,99 ha.
Tammemäe XII liivakarjääri täiteliiva aktiivse tarbevaru kinnitatud varu kogus on 605 tuh m3, kaevandatav varu
kogus on 357 tuh m3 ning nõlvatervikusse jääva varu kogus on 248 tuh m3.
Käesoleva maavara kaevandamise loa taotluse seletuskirja koostasid Kobras OÜ geoloogid Peeter Lillak
(diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 241945) ja Tanel Mäger (diplomeeritud mäeinsener, tase
7, kutsetunnistus nr 176863).
Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Lillak
Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Mäger
21.08.2026
Fr. R. Kreutzwaldi 5 / 44314 Rakvere / [email protected] / www.egt.ee
Registrikood 77000387
KORRALDUS
26.06.2026 nr 13-5/26-94
Harju maakonna Tallinna-Saku liivamaardla ja Saku turbamaardla registrikande
muutmine
Kobras OÜ esitas Eesti Geoloogiateenistusele Tammemäe IX uuringuruumi piiresse jääva
ehitusliiva ja täiteliiva aktiivse tarbevaru arvele võtmise aruande „TALLINNA-SAKU
LIIVAMAARDLA TAMMEMÄE IX UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING (varu
arvutus seisuga 01.04.2026)“ (registreeritud 17.03.2026 nr-ga 13-2/26-436; edaspidi aruanne).
Materjale on parandatud 29.04.2026 ja 29.05.2026 kirjadega (registreeritud 30.04.2026 nr-ga
13-2/26-692 ja 29.05.2026 nr-ga 13-2/26-820).
Aruanne on koostatud geoloogilise uuringu tulemuste põhjal. Keskkonnaamet on andnud
02.09.2025 korraldusega nr DM-130570-18 välja geoloogilise uuringu loa nr L.MU/523422.
Maavaravaru on arvutatud Tallinna-Saku liivamaardla plokkides 68, 70, 229 ja 230 ning Saku
turbamaardla plokkides 3 ja 4, mis paiknevad Harju maakonnas Saku vallas Tammemäe ja
Männiku külades riigiomandis katastriüksustel Viimsi metskond 144 (katastritunnus
71801:001:1271) ja Viimsi metskond 13 (katastritunnus 71801:001:1259). Aruandes
moodustatud plokid asuvad osaliselt Tammemäe IX uuringuruumi piires.
Maavaravaru on juba arvele võetud Tallinna-Saku liivamaardla plokkides 68 ja 70 ning Saku
turbamaardla plokkides 3 ja 4. Aruandes moodustatud plokid 229 ja 230 kattuvad osaliselt
mõlema maardlaga. Aruandes moodustatud plokkide arvele võtmise puhul soovitatakse muuta
ka olemasolevate varuplokkide piire ja mahtusid. Tallinna-Saku liivamaardla plokkide 68 ja 70
pindalad ning mahud vähenevad moodustatud plokkide 229 ja 230 arvelt. Saku turbamaardla
plokkide 3 ja 4 pindalad ning mahud vähenevad aladel, kus uuringu tulemusena ei leidunud
kaevandamisväärse paksusega turbakihti.
Geoloogiline uuring on läbi viidud lähtudes keskkonnaministri 17.12.2018 määruse nr 52
„Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded
fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda,
kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana
arvelevõtmiseks“ (edaspidi määrus nr 52) nõuetest. Uuritud maavara liigitus ehitusliivaks
(plokk 229) ja täiteliivaks (plokk 230).
Eesti Geoloogiateenistus on aruande läbi vaadanud ning nõustub muutma aruande alusel
maavarade registri kandeid.
2 (2)
Maapõueseaduse § 21 lõigete 1 ja 2 ning § 23 lõigete 2, 3 ja 7, määrus nr 52 § 45 lõike 2,
keskkonnaministri 08.06.2022 määruse nr 25 „Maavarade registri asutamine ja andmekogu
pidamise põhimäärus“ §-de 3 ja 7 ning § 9 lõike 1 punkti 1, kliimaministri 14.12.2024 käskkirja
nr 1-2/24/507 „Volitus Eesti Geoloogiateenistusele maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaks
tegevuseks loa andmiseks ja planeeringute kooskõlastamiseks“ ning majandus- ja
taristuministri 10.03.2022 käskkirja nr 46 „Eesti Geoloogiateenistuse põhimäärus“ § 9 ja § 11
lg 7 alusel:
1. Otsustan muuta Kobras OÜ koostatud aruande alusel seisuga 01.04.2026 maavarade registris
Tallinna-Saku liivamaardla registrikannet ja kinnitada aruandes esitatud piirides varu
järgmiselt:
1.1. ehitusliiva passiivne reservvaru pindalal 123,42 ha – 10367 tuh m³ (aruandes 68 plokk),
1.2. ehitusliiva passiivne reservvaru pindalal 3,77 ha - 226 tuh m3 (aruandes 70 plokk),
1.3. ehitusliiva aktiivne tarbevaru pindalal 9,57 ha – 315 tuh m3 (aruandes 229 plokk),
1.4. täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 9,57 ha – 605 tuh m3 (aruandes 230 plokk)
2. Otsustan muuta Kobras OÜ koostatud aruande alusel seisuga 01.04.2026 maavarade registris
Saku turbamaardla registrikannet ja kinnitada aruandes esitatud piirides varu järgmiselt:
2.1. hästilagunenud turba aktiivne reservvaru pindalal 334,38 ha – 1227 tuh t (aruandes 3
plokk),
2.2. vähelagunenud turba aktiivne reservvaru pindalal 145,40 ha - 330 tuh t (aruandes 4 plokk),
3. Viia registrisse (registrikaart nr 109 ja 513) kande muudatused vastavalt korralduse
punktidele 1 ja 2.
4. Korraldus teha teatavaks Kobras OÜ-le, Keskkonnaametile ja Saku Vallavalitsusele.
Korralduse peale on võimalik esitada vaie Eesti Geoloogiateenistusele haldusmenetluse
seaduses sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras või kaebus halduskohtusse
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Sirli Sipp Kulli
Direktor
Valdo Tohver
Maavarade registri osakonna spetsialist
5309 4459 [email protected]
TÖÖ NR 2025-333
Juhataja: /allkirjastatud digitaalselt/ Erki Kõnd
Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Lillak
Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Mäger
Objekti asukoht: Harju maakond, Saku vald, Männiku küla X= 6577400, Y= 538500
HARJUMAA, SAKU VALD, MÄNNIKU KÜLA TALLINNA-SAKU LIIVAMAARDLA TAMMEMÄE IX UURINGURUUMI
GEOLOOGILINE UURING (varu arvutus seisuga 01.04.2026)
Aprill 2026
Tellija: AS Tariston
Kobras OÜ Registrikood 10171636
HARJUMAA SAKU VALD MÄNNIKU KÜLA TALLINNA-SAKU LIIVAMAARDLA TAMMEMÄE IX UURINGURUUMI
GEOLOOGILINE UURING
KOBRAS OÜ
2
ANNOTATSIOON
Peeter Lillak, Tanel Mäger. Tallinna-Saku liivamaardla Tammemäe IX uuringuruumi geoloogiline uuring
(varu arvutus seisuga 01.04.2026). Kobras OÜ, Tartu 2026.
Aruanne ühes köites. Tekst 22 lk, 13 tekstilisa, 2 graafilist lisa (kahel lehel). EGF, Eesti
Geoloogiateenistus, AS Tariston.
Tammemäe IX uuringuruum asub Harjumaal Saku vallas Männiku külas Viimsi metskond 144
(katastriüksuse tunnus 71801:001:1271, sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, pindala on
169 253 m2) ja Viimsi metskond 13 (katastriüksuse tunnus 71801:001:1259, sihtotstarve on
maatulundusmaa 100%, pindala on 799 625 m2) kinnistul, Eesti baaskaardi lehel 6334. Tammemäe IX
uuringuruumi teenindusala pindala on 11,57 ha.
Käesoleva töö käigus viidi 2025. aasta novembris läbi Tammemäe IX uuringuruumi teenindusala
geodeetiline mõõdistamine ja koostati topograafiline plaan mõõtkavas 1:1000. Geoloogilise uuringu
käigus puuriti 2025. aasta oktoobris Tammemäe IX uuringuruumi 12 puurauku ning võeti 25 proovi
kasulikust kihist. Lisaks rajati 2026. aasta aprillis turbakihi paksuse täpsustamiseks kaheksa
sondeerimispunkti. Maavaravaru arvutati Tammemäe IX uuringuruumis kahe teineteise kohal paikneva
plokina aktiivse tarbevaru kategoorias:
plokk 229 (ehitusliiva aktiivne tarbevaru ülalpool uuringuaegset põhjavee taset) 9,57 ha pindalal
315 tuh m3;
plokk 230 (täiteliiva aktiivne tarbevaru allpool uuringuaegset põhjavee taset) 9,57 ha pindalal
605 tuh m3.
Plokk 229 materjal on võrdlemisi ühtlane ja hästi sorteeritud, domineerib selgelt peeneteraline
(0,125 – 0,25 mm) fraktsioon. Liiv sisaldab vähe kruusa, üle 4 mm terasuurusega fraktsioonid praktiliselt
puuduvad. Materjali peenosise sisaldus (>0,063 mm) jääb vahemikku 1,6 – 8,2%. Materjali filtratsioon
on ühe proovi katse alusel 0,7 m/ööpäevas.
Plokk 230 materjal on samuti ühtlane ja hästi sorteeritud, domineerib peeneteraline (0,125 – 0,25 mm)
fraktsioon, ent leidub enam ka ülipeeneteralise liiva (0,063...0,125 mm) fraktsiooni. Liiv sisaldab vähe
kruusa, üle 4 mm terasuurusega fraktsioonid praktiliselt puuduvad. Materjali peenosis (>0,063 mm) jääb
vahemikku 4,2 – 8,2% ning see suureneb sügavuse suunas. Materjali filtratsioon on ühe proovi katse
alusel 1,3 m/ööpäevas.
Tallinna-Saku liivamaardla ehitusliiva passiivse reservvaru ploki 68 varu on 10 589 tuh m3, pindala on
126,06 ha ja kasuliku kihi keskmine paksus 8,4 m ning ehitusliiva passiivse reservvaru ploki 70 varu on
236 tuh m3, pindala on 3,93 ha ja kasuliku kihi keskmine paksus 6,0 m. Käesoleva töö tulemusena
vähenes ehitusliiva passiivse reservvaru ploki 68 pindala 2,65 ha ja varu kogus 222 tuh m3 võrra ning
ehitusliiva passiivse reservvaru ploki 70 pindala 0,16 ha ja varu kogus 10 tuh m3 võrra. Pärast käesolevat
HARJUMAA SAKU VALD MÄNNIKU KÜLA TALLINNA-SAKU LIIVAMAARDLA TAMMEMÄE IX UURINGURUUMI
GEOLOOGILINE UURING
KOBRAS OÜ
3
uuringut on ploki 68 varu 10 367 tuh m3 ja pindala 123,42 ha ning ploki 70 varu 226 tuh m3 ja pindala
3,77 ha.
Saku turbamaardla hästilagunenud turba aktiivse reservvaru ploki 3 varu on 1228 tuh t, pindala on
335,31 ha ja kasuliku kihi keskmine paksus 1,6 m ning vähelagunenud turba aktiivse reservvaru ploki 4
varu on 331 tuh m3, pindala on 146,09 ha ja kasuliku kihi keskmine paksus 2,1 m. Käesoleva töö
tulemusena vähenes hästilagunenud turba aktiivse reservvaru ploki 3 pindala 0,93 ha ja varu kogus
1 tuh t võrra ning vähelagunenud turba aktiivse reservvaru ploki 4 pindala 0,69 ha ja varu kogus samuti
1 tuh t võrra. Pärast käesolevat uuringut on ploki 3 varu 1227 tuh t ja pindala 334,38 ha ning ploki 4 varu
330 tuh t ja pindala 145,40 ha.
Võtmesõnad: Harjumaa, Saku vald, Tallinna-Saku liivamaardla, Saku turbamaardla, Tammemäe IX
uuringuruum, täiteliiv, ehitusliiv, aktiivne tarbevaru.
Geoloog: Peeter Lillak
/allkirjastatud digitaalselt/
HARJUMAA SAKU VALD MÄNNIKU KÜLA TALLINNA-SAKU LIIVAMAARDLA TAMMEMÄE IX UURINGURUUMI
GEOLOOGILINE UURING
KOBRAS OÜ
4
SISUKORD
Tekst Lk
1. SISSEJUHATUS ............................................................................................................................... 5 2. ÜLDANDMED UURINGURUUMI KOHTA ........................................................................................ 5 2.1. Geograafiline asend .................................................................................................................. 5 2.2. Geomorfoloogiline ehitus .......................................................................................................... 7 2.3. Geoloogiline ehitus .................................................................................................................... 7 2.4. Geoloogiline uuritus .................................................................................................................. 9 3. TÖÖDE METOODIKA JA MAHUD.................................................................................................. 10 4. UURITUD ALA LÜHIISELOOMUSTUS .......................................................................................... 12 4.1. Materjali kvalitatiivne iseloomustus ......................................................................................... 12 4.2. Varu arvutus ............................................................................................................................ 14 4.3. Hüdrogeoloogilised tingimused ............................................................................................... 17 4.4. Mäendustingimused ................................................................................................................ 18 5. KESKKONNAMÕJU HINDAMINE................................................................................................... 18 5.1. Uuringu keskkonamõju hinnang .............................................................................................. 18 5.2. Kaevandamise keskkonnamõju esialgne hinnang .................................................................. 19 6. KOKKUVÕTE .................................................................................................................................. 20 7. KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................................................................. 21
Tekstilisad
1. Uuringupunktide kataloog. Lisa 1. 2. Uuringupunktide kirjeldused. Lisa 2. 3. Topotööde seletuskiri. Lisa 3. 4. Maavaralasundi ja katendi keskmiste paksuste arvutuse tabel. Lisa 4. 5. Varu arvutuse programmi sisestatud arvnäitajate tabelid. Lisa 5. 6. Tammemäe IX uuringuruumi loodusliku materjali lõimis. Lisa 6. 7. Laboriproovide katseprotokollid. Lisad 7-1, 7-2, 7-3. 8. Varasem laboriandmestik (EGF 7980). Lisa 8. 9. Geoloogilise uuringu luba L.MU/523422, 02.09.2025. Lisa 9. 10. Tammemäe IX uuringuruumi uuritud maa korrastamise akt. Lisad 10-1, 10-2. 11. Tammemäe IX uuringuruumi uuritud maa korrastamise akti heakskiitmine. Keskkonnaameti maapõuebüroo korraldus nr DM-134945-3, 19.03.2026. Lisa 11-1. Tammemäe IX uuringuruumi täiendav uuritud maa korrastamise akti heakskiitmine.
Keskkonnaameti maapõuebüroo korraldus nr DM-136462-2, 05.05.2026. Lisa 11-2. 12. Tellija volikiri ja arvamus tehtud töö kohta. Lisa 12. 13. Eesti Geoloogiateenistuse direktori korraldus varu kinnitamise kohta. Lisa 13.
Graafilised lisad
1. Tammemäe IX uuringuruumi topo- ja varu arvutuse plaan, M 1:1000 ning asukohaskeem, M 1:50 000 (Eesti baaskaardi leht 6334). Lisa 1.
2. Geoloogilised läbilõiked I – I’ kuni III – III’, Mhor 1:1000, Mvert 1:100 ja leppemärgid geoloogilistel läbilõigetel (ühel lehel). Lisa 2.
Elektroonilised lisad
1. Maavara ploki ruumikuju ala-tüüpi ruumiobjektina ning katendi ja lamami samakõrgusjooned joon-tüüpi ruumiobjektina.
2. Graafilised lisad eraldi failidena TIFF-vormingus (2 tk).
HARJUMAA SAKU VALD MÄNNIKU KÜLA TALLINNA-SAKU LIIVAMAARDLA TAMMEMÄE IX UURINGURUUMI
GEOLOOGILINE UURING
KOBRAS OÜ
5
1. SISSEJUHATUS
Kobras OÜ viis AS Tariston tellimuse alusel ja vastavalt Keskkonnaameti poolt 02.09.2025 välja antud
geoloogilise uuringu loale nr L.MU/523422 (tekstilisa 9) läbi Tammemäe IX uuringuruumi geoloogilise
uuringu.
Töö eesmärgiks oli välja selgitada Tallinna-Saku liivamaardla lääneservas asuva Tammemäe IX
uuringuruumi materjali aktiivse tarbevaru maht, kvaliteet ja kaevetingimused, et taotleda maavara
kaevandamise luba. Tammemäe IX uuringuruum asub Harjumaal Saku vallas Männiku külas Viimsi
metskond 144 (katastriüksuse tunnus 71801:001:1271, sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, pindala
on 169 253 m2) ja Viimsi metskond 13 (katastriüksuse tunnus 71801:001:1259, sihtotstarve on
maatulundusmaa 100%, pindala on 799 625 m2) kinnistul. Katastriüksuste omanik on Eesti Vabariik,
valitseja on Kliimaministeerium ning volitatud asutus on Riigimetsa Majandandamise Keskus.
Tammemäe IX uuringuruumi teenindusala pindala on 11,57 ha. Uuringu tegemise ajal asus
uuringuruumi alal valdavalt mets.
Käesoleva aruande koostamise käigus viidi läbi järgmised tööd:
1. Tammemäe IX uuringuruumi teenindusala geodeetiline mõõdistamine ja topograafilise plaani
koostamine mõõtkavas 1:1000 (graafiline lisa 1. Tammemäe IX uuringuruumi topo- ja varu arvutuse
plaan).
2. Puuraukude puurimine ja sondeerimispunktide rajamine.
3. Laboratoorsed tööd.
Aruanne esitatakse maavarade registri vastutavale töötlejale (Eesti Geoloogiateenistusele) läbi
vaatamiseks ja varu kinnitamiseks.
2. ÜLDANDMED UURINGURUUMI KOHTA
2.1. Geograafiline asend
Tammemäe IX uuringuruum asub Nõmme linnaosa halduspiirist ca 2,5 km kaugusel lõuna suunas, Saku
aleviku halduspiirist ca 1,5 km kaugusel põhja suunas ning Männiku asulast ca 590 m kaugusel lõuna
suunas. Tammemäe IX uuringuruumi keskosa geograafilised koordinaadid on 59°19’59’’ p.l. ja
24°40’35’’ i.p. ning uuringuruum paikneb Eesti baaskaardi (mõõtkava 1:50 000) kaardilehel 6334
(graafiline lisa 1. Tammemäe IX uuringuruumi topo- ja varu arvutuse plaan).
Viimsi metskond 144 katastriüksus jätkub Tammemäe IX uuringuruumi põhjaosast lääne suunas ning
Viimsi metskond 13 katastriüksus jätkub uuringuruumi lõunaosast lääne ja lõuna suunas. Uuringuruum
piirneb ida ja põhja suunas katastriüksusega Pumbajaama tee (katastriüksuse tunnus 71801:001:1519,
sihtotstarve on transpordimaa 100%, pindala on 20 055 m2). Uuringuruum piirneb läänest
katastriüksusega Runstiku (katastriüksuse tunnus 71801:001:0345, sihtotstarve on maatulundusmaa
100%, pindala 123 592 m2).
HARJUMAA SAKU VALD MÄNNIKU KÜLA TALLINNA-SAKU LIIVAMAARDLA TAMMEMÄE IX UURINGURUUMI
GEOLOOGILINE UURING
KOBRAS OÜ
6
Tammemäe IX uuringuruumi ala kattub täielikult riigikaitselise ehitise Männiku lasketiir (väline tunnus
33) ja Männiku harjutusväli (väline tunnus 51) piiranguvööndiga ning osaliselt Männiku linnaku (väline
tunnus 37) piiranguvööndiga.
Tammemäe IX uuringuruum kattub osaliselt Tallinna-Saku liivamaardla (registrikaart 0109) ehitusliiva
passiivse reservvaru plokiga 68 ja 70. Plokkide piires olev maavara vastab kehtinud Keskkonnaministri
2005. a määruse nr 44 nõuetele. Samuti kattub Tammemäe IX uuringuruum osaliselt Saku turbamaardla
(registrikaart 0513) hästilagunenud turba aktiivse reservvaru plokiga 3 ja vähelagunenud turba aktiivse
reservvaru plokiga 4 aR.
Tammemäe IX uuringuruum piirneb lõuna suunast Tallinna-Saku liivamaardla täiteliiva passiivse
tarbevaru plokiga 158 ja 160 ning ehitusliiva passiivse tarbevaru plokiga 159. Uuringuruumist kagu
suunas asub veel täiteliiva aktiivse tarbevaru plokk 155 ja 157, ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokk 156
ning ehitusliiva aktiivse reservvaru plokk 213 ja 214. Eelmises lauses loetletud varuplokkide (osaliseks)
kaevandamiseks taotleb AS TREV-2 Grupp maavara kaevandamise keskkonnaluba Männiku XXI
liivakarjääris.
Tammemäe IX uuringuruum kattub maaparandussüsteemiga Tammemäe, ÜP-163 (MS kood/ehitise
kood 4109550010080/002). Uuringuruumi põhjapiirist ca 45 m kaugusel põhja suunas asub
maaparandussüsteem Pääsküla-Männiku, TTP-392 (MS kood/ehitise kood 4109550010080/003).
Tammemäe IX uuringuruumist vahetult põhja ja ida suunas asub kohalik avalikus kasutuses
Pumbajaama tee nr 7180306. Kehtiva Saku valla üldplaneeringu (kehtestatud 20.04.2023) kohaselt on
kohaliku tee kaitsevööndi laius hajaasustusega alal 20 m teekatte servast. Selle nõudega on arvestatud
uuringuruumi varuplokkide kontuurimisel. Uuringuruumist ca 675 m kaugusele ida suunda jääb Tallinn-
Saku riigi kõrvalmaantee nr 11340 ja ca 1,5 km kaugusele lõuna suunda riigi põhimaantee nr 11 Tallinna
ringtee.
Uuringuruumi lähedusse jääb I kategooria kaitsealuse liigi Bufo calamita (kõre, EELIS kood
KLO9119416) ning II kategooria kaitsealuse liigi Lycopodiella inundata (harilik sookold, EELIS kood
KLO9342987) ja Lacerta agilis (kivisisalik, EELIS kood KLO9120787) elupaik. Vastavalt
Looduskaitseseaduse § 53 lg 1 ei kuulu I ja II kaitsekategooria liikide täpne asukoht avalikustamisele.
Uuringuruumist ca 155 m kaugusel lääne suunas asub III kategooria kaitsealuse liigi Lissotriton vulgaris
(tähnikvesilik, EELIS kood KLO9132412) elupaik. Uuringuuumi lähistel asub ka Saku-Männiku kõre ja
kivisisaliku püsielupaik (EELIS kood KLO3003087).
Tammemäe IX uuringuruumi põhjapiirist ca 11 meetri kaugusel paikneb elektrimaakaabelliin
AHXAMK‑W.3x240+35Cu 24 kV (väline tunnus 218867580). Uuringuruumi idapiirist ca 10 m kaugusel
kulgeb elektrimaakaabelliin AXPK.4x120 (väline tunnus 343338126). Elektrimaakaabelliinide
kaitsevööndi laius on 1 meeter äärmistest kaablitest, uuringuruumi teenindusala ei ulatu nimetatud
elektriliinide kaitsevöönditesse. Uuringuruumist ca 55 m kaugusel kirde suunas asub elektrialajaam
Heitvesi‑2:(Saue) (väline tunnus 3140788) ja elektrimaakaabelliin AAB‑10.3x70 (väline tunnus
HARJUMAA SAKU VALD MÄNNIKU KÜLA TALLINNA-SAKU LIIVAMAARDLA TAMMEMÄE IX UURINGURUUMI
GEOLOOGILINE UURING
KOBRAS OÜ
7
218661918), ca 65 m kaugusel asub elektrimaakaabelliin AA?V‑10.3x95 (väline tunnus 222341871) ja
elektrialajaam Heitvesi‑1:(Saue) (väline tunnus 3140787) ning ca 70 m kaugusel asub
elektrimaakaabelliin ASB‑10.3x70 (väline tunnus 3141349) ja elektrimaakaabelliin AHXAMK‑W.3x120
(väline tunnus 214266736).
Tammemäe IX uuringuruumi teenindusala idapiirist ca 15 m kaugusel asub maa‑alune vee‑ ja
kanalisatsiooni survetorustik (250 mm kuni alla 500 mm, väline tunnus 3‑10‑321). Torustiku kaitsevööndi
ulatus on 2,5 m mõlemale poole telge, uuringuruum kaitsevööndiga ei kattu. Uuringuruumi põhjapiirist
ca 18 m kaugusel asub maa‑alune vee‑ ja kanalisatsiooni survetorustik (alla 250 mm, väline tunnus
3‑32‑99).
Uuringuruumi lõunaosast ca 100 m kaugusel lääne suunas asub geodeetilise võrgu punkt 1062 (väline
tunnus 42565) ning uuringuruumi põhjaosast ca 100 m kaugusel kirde suunas asub geodeetilise võrgu
punkt 5635 (väline tunnus 42710).
Põhikaardi andmetel asuvad lähimad eluhooned Tammemäe IX uuringuruumist ca 635 m kaugusel
põhja suunas katastriüksusel Raba tee 5 (katastriüksuse tunnus 71801:001:1140, sihtotstarve on
elamumaa 100%) ja Raba tee 7 (katastriüksuse tunnus 71801:001:1150, sihtotstarve on elamumaa
100%).
2.2. Geomorfoloogiline ehitus
Maastikuliselt paikneb Tammemäe IX uuringuruum Harju lavamaa põhjaosas sandurtasandiku ja
jääjõelise delta üleminekualal, mis on kohati hilisemalt luitestunud (Arold, 2005) [1]. Uuringualal levivad
eriteralised liivad, mida ilmestavad nii peeneteralisemate liivade kui ka kruusa fraktsiooni kuuluvad
vahekihid. Maapinna absoluutne kõrgus uuringuruumi piirkonnas jääb vahemikku ca 38,5 – 44,5 m,
maapind on valdavalt tasane, kuid tõuseb astanguga ida suunas kõrgemale.
2.3. Geoloogiline ehitus
Tammemäe IX uuringuruumi geoloogilise ehituse kirjeldus ja varu arvutus on antud käesoleva töö
käigus 2025. aasta oktoobris puuritud 12 puuraugu (PA-1…12, sügavusega 10,9 – 14,5 m) ja 2026.
aasta aprillis rajatud kaheksa sondeerimispunkti (SP-1...8, sügavusega 0,6 – 1,6 m) andmete põhjal.
Kirjeldamisel kasutati Wentworthi terasuuruse klassifikatsiooni (joonis 1). Lisaks on kasutatud
Geoloogia Valitsuse 1986. aasta geoloogilise uuringu käigus rajatud ühe puuraugu (PA-104,
sügavusega 16,5 m) andmeid.
Tammemäe IX uuringuruumi kattekihi moodustab 0,3 – 0,4 m paksune tumepruun, lõimiselt liivane
huumus (kasvukiht, Q2_s). PA-7 alal on looduslik kattekiht eemaldatud ja asendatud 1,6 m paksuse
täitepinnasega (Q2_t), mille ülemises osas esines 0,5 m paksuselt mullasegune kruus ja allosas
liivasegune puidutükkidega muld. Täitepinnas esines ka PA-4 alal 1,3 m paksuse kraavist
ümbertõstetud turba näol. Looduslik turvas (Q2_b) avati pindmise kihina PA-2...PA-3 ja PA-9...12 ning
SP-1 ja SP-3...8 alal 0,7 – 1,6 m paksuselt. Turvas on musta kuni tumepruuni värvi, keskmiselt kuni
hästi kõdunenud ja sisaldab puidutükke. PA-9, SP-3, SP-6...7 alal esines turba all 0,1...0,4 m paksuse
HARJUMAA SAKU VALD MÄNNIKU KÜLA TALLINNA-SAKU LIIVAMAARDLA TAMMEMÄE IX UURINGURUUMI
GEOLOOGILINE UURING
KOBRAS OÜ
8
kihna orgaanilise ainega liiv (Q2_b), tegemist on turbakihist leostunud humiinainetega rikastunud
liivakihiga, mis on pruuni kuni tumepruuni värvi, kohev, ja keskterine. Kattekihi paksus kokku on
uuringuruumis 0,3 – 2,0 m, keskmise paksusega 0,6 m. Kattekihi paksus suureneb lääne suunas.
Tammemäe IX uuringuruumi kasuliku kihi moodustab jääjõeline liiv (Q1jrVr_fg) kogupaksusega 5,7 m
(PA-11) kuni 13,2 m (PA-6), keskmine paksus on 10,2 m. Materjal on võrdlemisi ühtlane ja hästi
sorteeritud, domineerib selgelt peeneteraline (0,125 – 0,25 mm) fraktsioon. Liiv sisaldab vähe kruusa,
üle 4 mm terasuurusega fraktsioone praktiliselt ei ole. Materjali peenosise sisaldus on vahemikus
1,6 – 8,2%. Liiv on beeži, kollakaspruun, pruuni või halli värvi, kohev kuni tihe, niiske kuni
veeküllastunud.
Kasuliku kihi lamamini jõuti käesoleva geoloogilise uuringu käigus kõikides puuraukudes. Kasuliku
kihi lamami moodustab jääjärveline liivsavi (Q1jrVr_lg), mis on halli värvi, pehme kuni poolkõva,
keskplastne ja sisaldab liiva vahekihte. Liivsavi avati puuraukudes 0,3 – 6,2 meetri paksuse kihina ning
see jätkub sügavuse suunas.
Joonis 1. Wentworthi (1922) terasuuruse klassifikatsioon võrrelduna teiste skaaladega (Williams jt,
2006) [2].
HARJUMAA SAKU VALD MÄNNIKU KÜLA TALLINNA-SAKU LIIVAMAARDLA TAMMEMÄE IX UURINGURUUMI
GEOLOOGILINE UURING
KOBRAS OÜ
9
2.4. Geoloogiline uuritus
Tammemäe IX uuringuruumi teenindusala jääb Põhja-Eesti suurima kruusa-liiva leiukoha, Tallinna-
Saku liivamaardla lääneserva ning kattub osaliselt Saku kohaliku tähtsusega turbamaardlaga.
Piirkonnas on tehtud arvukalt geoloogilisi uuringuid maavarade leidmise ja kaevandamise eesmärgil,
millest käesolevas uuringu puhul on relevantsed 1959., 1981., 1988. ja 2019. aastal tehtud uuringud.
1959. aastal tehti ehitustegevuseks sobilike liivade geoloogilised uuringuid (Kasatkin, 1956) [3] Männiku
liivamaardlas, mille käigus rajati 10 puurauku, keskmise sügavusega 10,8 m ning võeti kokku 14 proovi
Uuringuruumi liivad hinnati varude kategooriatesse A2, B, C1.
1981. aastal tehti Harju rajooni piires turba- ja sapropeelivarude otsingulis-uuringulisi töid (Orru, jt. 1981)
[4], mille eesmärgiks oli kõigi soode arvele võtmine alates 1,0 ha pindalast. Töö käigus uuriti ja kirjeldati
Saku turbamaardla, mille loodepoolse osa kirdenurk kattub Tammemäe IX uuringuruumiga. Saku raba
loodepoolse osa kirjeldamiseks kasutati varasema uuringu kolme otsingumarsruuti, millel sondeeriti
turbalasundit 200 m intervalliga. 1981. aasta uuringu käigus rajati kaks uuringupunkti (313 ja 314),
millest võeti proovid botaanilise koostise, lagunemisastme, loodusliku niiskuse ja tuhasuse
määramiseks. Otsingulis-uuringuliste tööde käigus kirjeldatud Saku turbamaardla asub mitmel
lahustükil, maardla piires on kontuuritud kokku 11 varuplokki, millest Tammemäe IX uuringuruumiga
kattuvad kaks: hästilagunenud turba aktiivse reservvaru plokk 3 ja vähelagunenud turba aktiivse
reservvaru plokk 4. Plokk 3 keskmine paksus on 1,6 m ja plokk 4 keskmine paksus on 2,1 m.
1988. aastal rajati Lääne-Eesti liiva ja kruusliiva otsingus-hinnagutööde (Sinisalu, jt. 1988) [5] käigus
Tallinna liivamaardla piirkonda kokku 35 puurauku ja võeti 78 proovi. Sellest uuringust on käesolevas
töös kasutatud uuringupunkti PA-104 ja sellest kogutud pinnaseproovide andmeid.
2019. aastal tegi OÜ Inseneribüroo Steiger (Vohta jt., 2019) [6] Tammemäe IX uuringuruumist lõuna ja
kagu suunas Männiku X uuringuruumis geoloogilise uuringu, mille käigus rajati 22 puurauku ja võeti
kokku 98 pinnaseproovi. Maavara varu kvaliteedi hindamiseks kasutati lisaks üheksat puurauku 1988.
aasta tööst ja nendest kogutud 32 pinnaseproovi andmeid. Uuringu tulemusena eraldati Männiku X
uuringuruumis kuus ehitus- ja täiteliiva varuplokki.
HARJUMAA SAKU VALD MÄNNIKU KÜLA TALLINNA-SAKU LIIVAMAARDLA TAMMEMÄE IX UURINGURUUMI
GEOLOOGILINE UURING
KOBRAS OÜ
10
3. TÖÖDE METOODIKA JA MAHUD
Geodeetilised mõõdistustööd tegi 2025. aasta novembris geodeet M. Aro (graafiline lisa 1.
Tammemäe IX uuringuruumi topo- ja varu arvutuse plaan). Täpsemad andmed geodeetilise mõõdistuse
kohta on esitatud topotööde seletuskirjas (tekstilisa 3).
Geoloogilise uuringu käigus puuriti Tammemäe IX uuringuruumi 2025. aasta oktoobris kokku 12
puurauku (PA-1...12) sügavusega 10,9 – 14,5 m ja 2026. aasta aprillis kokku kaheksa sondeerimispunkti
(SP-1...8) sügavusega 0,6 – 1,6 m, kogumetraažiga 178,6 m (tekstilisa 1). Puuraugud rajati
puurmasinaga Geomachine GM-65 GTT, sondeerimispunktid käsipuuriga. Tammemäe IX uuringuruumi
2025.-2026. aastal rajatud uuringupunktide ja 1988 aasta uuringu käigus rajatud puuraugu PA-104
vahekaugus on ca 30 – 171 m. Uuringupunktid likvideeriti kohe pärast proovide võtmist ja geoloogilise
läbilõike kirjeldamist pinnasega täitmise teel. Uuringupunktide likvideerimise kohta koostati aktid
(tekstilisa 10), mille on heaks kiitnud Keskkonnaameti maapõuebüroo (tekstilisa 11). Välitöid juhendas
geoloog Peeter Lillak.
Proovide võtmine. Uuringupunktidest võeti kokku 25 proovi. Uuringupunktidest võeti keskmistatud
proovid: õhukesed, erineva koostisega vahekihid, mida ei ole võimalik eraldi kaevandada, on lülitatud
üldproovi koosseisu. Võetud proovid on kahandatud kvarteerimise meetodil labori nõutava kaaluni.
Laboratoorsed uuringud. Laboratoorsed analüüsid tehti TREV-2 Grupp AS laboris Põlva maakonnas,
Abissaares. Labori pädevus on kinnitatud Eesti Akrediteerimiskeskuse akrediteerimistunnistusega
L278. Laboris määrati materjali filtratsioonimoodul (EVS 901-20:2013), lõimis (EVS-EN-933-1:2012)
ning savi- ja tolmuosakeste sisaldus. Materjali teralise koostise määramiseks kasutati sõelasid ava
läbimõõduga (mm): 125, 80, 63, 40, 31,5, 20, 16, 12,5, 8, 6,3, 4, 2, 1, 0,5, 0,25, 0,125 ja 0,063.
Filtratsioonimoodul määrati kahes koondproovis 0-4 mm suurusega liiva fraktsioonist. Tammemäe IX
uuringuruumi loodusliku materjali lõimis on esitatud tekstilisas 6. Laboriproovide katseprotokolli koopia
on toodud tekstilisas 7 (protokollid 7-1 kuni 7-3).
Kameraaltööde käigus tehti laboriandmete põhjal väliandmete töötlus, hinnati materjali
kasutuskõlblikkust ning arvutati täiteliiva ja ehitusliiva varu. 2025. aasta oktoobris ja 2026. aasta aprillis
rajatud uuringupunktide ning varasema geoloogilise uuringu andmetele tuginedes joonistati varu
arvutuse alale kolm geoloogilist läbilõiget (graafiline lisa 2). Graafilised lisad on joonestatud
joonestusprogrammi Autodesk AutoCAD Civil 3D 2026 abil. Varu arvutamiseks kasutati programmi
AutoCAD Civil 3D 2026 võimalusi, kasutati “Tin Volume” meetodit.
Vastavalt keskkonnaministri 17.12.2018. a määruse nr 52 § 39 lõikele 3 ei pea turbavaru arvutama alal,
kus turbalasundi paksus sugekihita on alla 0,9 m. Saku turbamaardla varuplokkidega kattuvale alale
rajati kokku 11 uuringupunkti (PA-7, PA-9 ja PA-10, SP-1...8) vahekaugusega ca 30 – 105 m.
Uuringupunktis PA-7 ja SP-4 looduslik turbalasund puudus ning kattekiht oli esindatud tehispinnasega
(PA-7) või loodusliku huumusega (SP-4). Uuringupunktis PA-9, SP-3, SP-5 ja SP-7 oli turbalasundi
paksus 1,1 – 1,6 m ning uuringupunktis PA-10, SP-1...2, SP-6 ja SP-8 oli turbalasundi paksus
vahemikus 0,7 – 0,9 m. Kehtiva uuringu korra järgi varu arvutamiseks vajaliku paksusega turbalasund
HARJUMAA SAKU VALD MÄNNIKU KÜLA TALLINNA-SAKU LIIVAMAARDLA TAMMEMÄE IX UURINGURUUMI
GEOLOOGILINE UURING
KOBRAS OÜ
11
esines üksnes Tammemäe IX uuringuruumi lõunaosa äärmises edelanurgas. Eelnevast tulenevalt ei
moodustatud liiva varuplokke uuringuruumi edelanurgas turba aktiivse reservvaru plokiga 3 ja 4 kattuva
ala selles osas, kus turba paksus ilma sugekihita on üle 0,9 m.
Saadud tulemuste usaldusväärsuse analüüs. 2025-2026. aasta geoloogilise uuringu tulemusena
saadud andmestikku võib pidada usaldusväärseks aktiivse tarbevaru arvele võtmiseks maavarade
registris. Uuringupunktide vahekaugus ning võetud proovide pikkus vastab keskkonnaministri
17.12.2018 määruses nr 52 esitatud uuringumetoodikale tarbevaru määramiseks. Kõigis puuraukudes
jõuti kasuliku kihi lamamini.
Geoloogia Valitsuse 1986. aastal rajatud uuringupunktist PA-104 võetud proovide (105...107) andmete
(tekstilisa 8) puhul kasutati keskkonnaministri 17.12.2018 määruses nr 52 esitatud lõimiseandmete
arvutusliku teisendamise meetodit. Kokku teisendati kolm proovi, mis kõik loeti usaldusväärselt
klassifitseerituks vastavalt keskkonnaministri 17.12.2018 määruse nr 52 § 48 lõikele 7. Proovi 108
lõimise sõelavahemike tabelis on uuringuaruandes esitatud arvudes ebatäpsus, mille tõttu kõikide
sõelavahemike osakaalude liitmisel ei tule summaks 100%. Seetõttu selle proovi andmeid ei kasutatud.
Usaldusväärselt klassifitseeritud proovid kirjeldavad maavara kvaliteeti Tammemäe IX uuringuruumi
idaservas ning nende andmeid kasutati ploki 229 EL aT maavara kvaliteedi määramisel (tekstilisa 6).
HARJUMAA SAKU VALD MÄNNIKU KÜLA TALLINNA-SAKU LIIVAMAARDLA TAMMEMÄE IX UURINGURUUMI
GEOLOOGILINE UURING
KOBRAS OÜ
12
4. UURITUD ALA LÜHIISELOOMUSTUS
Materjali kvalitatiivne iseloomustus on antud ja tarbevaru on arvutatud käesoleva töö käigus Tammemäe
IX uuringuruumis kahe teineteise kohal paikneva plokina:
plokk 229 (ehitusliiva aktiivne tarbevaru ülalpool uuringuaegset põhjavee taset) 9,57 ha pindalal
315 tuh m3;
plokk 230 (täiteliiva aktiivne tarbevaru allpool uuringuaegset põhjavee taset) 9,57 ha pindalal
605 tuh m3.
Aktiivse tarbevaru plokid on kontuuritud arvestades kasuliku kihi paksust ning kvaliteeti. Tarbevaru
plokkide kontuur on toodud Tammemäe IX uuringuruumi topo- ja varu arvutuse plaanil (graafiline lisa 1)
ja geoloogilistel läbilõigetel (graafiline lisa 2).
Aktiivse tarbevaru plokk 229 ja 230 kattub uuringuruumi piiriga osaliselt. Vastavalt Saku valla
üldplaneeringuga kehtestatud kohaliku tee kaitsevööndi laiuse nõudele moodustati varuplokkide põhja-
ja idapiir Pumbajaama tee nr 7110032 kruuskatte servast vähima kaugusega 20 m vastavalt lõuna ja
lääne suunda. Lisaks pole varu arvutatud uuringuruumi edelanurka Saku turbamaardlaga katuvale alale,
kus ilma sugekihita on turba paksus üle 0,9 m. Ehitusliiva aktiivse tarbevaru ploki 229 lamam on
määratud uuringuaegse põhjavee taseme järgi, mis on absoluutkõrgusel 37,5 m. Täiteliiva aktiivse
tarbevaru ploki 230 alumine piir on piiratud kasuliku kihi levikuga. Varuplokid 229 ja 230 on määratud
kihti avavate ja läbivate uuringupunktide materjali kvalitatiivse iseloomustuse järgi.
Tekstilisas 5 on esitatud aktiivse tarbevaru arvutamisel kasutatud plokkide lamami absoluutkõrgused
kõigis uuringupunktides ja varu kontuurimise punktides. Varuplokkide moodustamisel kasutatud
materjali kvalitatiivne iseloomustus on toodud järgmises peatükis.
4.1. Materjali kvalitatiivne iseloomustus
Kasuliku kihi moodustab Tammemäe IX uuringuruumis liiv. Materjali kvalitatiivsel iseloomustamisel ja
varu arvutamisel on kasutatud käesoleva uuringu käigus kogutud 25 proovi ning Geoloogia Valitsuse
1986. aastal rajatud uuringupunktist PA-104 võetud kolme proovi andmeid, mida on võrreldud
keskkonnaministri 17.12.2018 määruses nr 52 esitatud liiva ja kruusa kasutusalade määramise
nõuetega. Materjali kirjeldamisel on kasutatud Wentworthi terasuuruse klassifikatsiooni (joonis 1).
Keskkonnaministri 17.12.2018 määruse nr 52 “Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise
uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja,
järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana
arvelevõtmiseks“ (RT I, 19.12.2018, 28) § 29 tulenevalt on liiva ja kruusa kasutusalade määramise
nõuded järgmised:
tehnoloogiline liiv – SiO2 sisaldus ei tohi olla alla 95%, Al2O3 sisaldus ei tohi olla üle 4% ega Fe2O3
sisaldus üle 0,6%;
ehitusliiv – osakesi läbimõõduga alla 0,063 millimeetri ei tohi olla üle 5% ning osakesi läbimõõduga
üle 31,5 millimeetri peab olema alla 35%;
HARJUMAA SAKU VALD MÄNNIKU KÜLA TALLINNA-SAKU LIIVAMAARDLA TAMMEMÄE IX UURINGURUUMI
GEOLOOGILINE UURING
KOBRAS OÜ
13
ehituskruus – osakesi läbimõõduga üle 31,5 millimeetri ei tohi olla alla 35% ning osakesi
läbimõõduga alla 0,063 millimeetri ei tohi olla üle 12%. Ehituskruusa purunemiskindluse kategooria
on Los Angelese katsel 35 või väiksem, seejuures tehakse purunemiskindluse määrang killustikust
fraktsiooni suurusega 10–14 millimeetrit purunemiskindluse määramise standardi EVS-EN 1097-2
järgi;
täiteliiv ja täitekruus on setend, mis ei vasta eelpool loetletud punktides esitatud nõuetele.
Käesoleva uuringu käigus võeti kasulikust kihist kokku 25 proovi, millest 13 proovi vastas savi- ja
tolmuosakeste (<0,063 mm) sisalduse osas täiteliiva nõuetele ning 12 proovi ehitusliiva nõuetele. 1986.
aastal rajatud puuraugust PA-104 võetud kolm usaldusväärselt klassifitseeritud proovi vastas ehitusliiva
kvaliteedinõuetele. Osad 2025. aasta uuringu käigus kogutud proovid paiknevad uuringuandmete põhjal
määratud keskmisest põhjavee tasemest nii ülal- kui allpool, seega on vastavate proovide andmeid
kasutatud nii ploki 229 kui ka ploki 230 kvalitatiivseks iseloomustamiseks.
Ploki 229 (ülalpool veetaset) materjal on esindatud kokku 18 prooviga, millest kuus vastab täiteliiva ja
12 proovi ehitusliiva nõuetele. Kõigi analüüsitud proovide kaalutud keskmise savi- ja tolmuosakeste
sisalduse alusel on varuploki piires tegemist ehitusliiva kvaliteedinõuetele vastava materjaliga.
Ploki 230 (allpool veetaset) materjal on esindatud kokku 19 prooviga, millest 13 vastab täiteliiva ja kuus
proovi ehitusliiva nõuetele. Kõigi analüüsitud proovide kaalutud keskmise savi- ja tolmuosakeste
sisalduse alusel on varuploki piires tegemist täiteliiva kvaliteedinõuetele vastava materjaliga.
Kasuliku kihi laboranalüüside tulemused on esitatud tekstilisas 6 (Tammemäe IX uuringuruumi
loodusliku materjali lõimis). Tabelis 1 on esitatud Tammemäe IX uuringuruumi laborianalüüside
põhinäitajad.
Tabel 1. Tammemäe IX uuringuruumi laboranalüüside põhinäitajad
Näitaja Tammemäe IX uuringruum Minimaalne Maksimaalne Kaalutud
keskmine Looduslik materjal ploki 229 EL aT piires
Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) (kruusa sisaldus kokku),
0,0
0,0
0,0
Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) (liiva sisaldus kokku), sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%)
100,0
1,6
100,0
8,2
100,0
4,5 Looduslik materjal ploki 230 TL aT piires
Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) (kruusa sisaldus kokku),
0,0
0,0
0,0
Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) (liiva sisaldus kokku), sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%)
100,0
4,2
100,0
8,2
100,0
5,8
Tammemäe IX uuringuruumi materjal vastab ehitus- ja täiteliiva kvaliteedinõuetele.
Plokk 229 materjal on võrdlemisi ühtlane ja hästi sorteeritud, domineerib selgelt peeneteraline
(0,125 – 0,25 mm) fraktsioon. Liiv sisaldab vähe kruusa, üle 4 mm terasuurusega fraktsioone praktiliselt
HARJUMAA SAKU VALD MÄNNIKU KÜLA TALLINNA-SAKU LIIVAMAARDLA TAMMEMÄE IX UURINGURUUMI
GEOLOOGILINE UURING
KOBRAS OÜ
14
ei ole. Materjali peenosis (>0,063 mm) jääb vahemikku 1,6 – 8,2%. Materjali filtratsioon on ühe proovi
alusel 0,7 m/ööpäevas.
Plokk 230 materjal on samuti ühtlane ja hästi sorteeritud, domineerib peeneteraline (0,125 – 0,25 mm)
fraktsioon, ent leidub enam ka ülipeeneteralise liiva (0,063...0,125 mm) fraktsiooni. Liiv sisaldab vähe
kruusa, üle 4 mm terasuurusega fraktsioone praktiliselt ei ole. Materjali peenosis (>0,063 mm) jääb
vahemikku 4,2 – 8,2% ning see suureneb sügavuse suunas. Materjali filtratsioon on ühe proovi katse
alusel 1,3 m/ööpäevas.
Pinnase filtratsioon on kahe proovi põhjal tavapäratult pöördvõrdeline peenosise sisaldusega: plokk 229
iseloomustav proov 12-1 sisaldab peenosist 4,2% ja selle filtratsioon on 0,7 m/ööpäevas, samas kui
plokk 230 iseloomustava proovi 7-2 peeosise sisaldus on 7,1% ja selle filtratsioon on 1,3 m/ööpäevas.
Samas on tegemist vaid kahe prooviga ning see ei ole määrav terve uuringuruumi materjali filtratsiooni
määramisel. Kuna tavapäraselt on teeehituses dreenkihi nõutavaks filtratsiooniks vähemalt 0,5
m/ööpäevas, on antud nõuded mõlema filtratsioonikatse puhul tagatud. Liiv sobib lisaks teede dreen- ja
muldekihtide rajamisele ka kasutamiseks tsiviilehituses eri ehitussegude koostises.
4.2. Varu arvutus
Tammemäe IX uuringuruumi varu on arvutatud kahe plokina aktiivse tarbevaru kategoorias: Ehitusliiva
aktiivse tarbevaru plokk 229 asub ülalpool uuringuaegset põhjavee taset ning täiteliiva aktiivse tarbevaru
plokk 230 asub allpool uuringuaegset põhjavee taset.
Varu arvutuse aluseks olnud materjalid:
Tammemäe IX uuringuruumi topo- ja varu arvutuse plaan mõõtkavas 1:1000 (graafiline lisa 1);
geoloogilised läbilõiked I – I’ kuni III – III’, mõõtkavas horis. 1:1000 ja vert. 1:100 (graafiline lisa 2);
uuringupunktide kirjeldused (tekstilisa 2),
kasuliku kihi laborianalüüside tulemused (tekstilisa 7).
Geoloogilise uuringu aruandes on maavara varu arvutamiseks kasutatud programmi Autodesk
AutoCAD Civil 3D 2026. Programmis saab mahtude arvutamiseks kasutada mitmeid meetodeid,
käesoleva töö puhul kasutati “Tin Volume” meetodit. Kogu uuringuruumi maapinna reljeef on
mõõdistatud geodeedi poolt keskmiselt sammuga 20 meetrit. Reljeefi erisuste esinemisel on
mõõdistatud kõik väljapaistvad muutused. Saadud absoluutkõrguste abil jagatakse kogu uuringuala
reljeef kolmnurkade abil ruumiliseks pinnaks (joonis 2, helesinise värviga). Maavara lamami reljeefi
kontuur (joonis 3, pruuni värviga) saadakse sarnaselt maapinna reljeefi koostamisele, kuid kolmnurkade
joonestamiseks kasutatakse välitööde käigus kogutud ja labori poolt analüüsitud maavara plokiks
määratava maavara sügavust. Programm ühendab saadud sügavused kolmnurkadeks, millest
moodustubki lamami reljeefi ruumiline kontuur.
HARJUMAA SAKU VALD MÄNNIKU KÜLA TALLINNA-SAKU LIIVAMAARDLA TAMMEMÄE IX UURINGURUUMI
GEOLOOGILINE UURING
KOBRAS OÜ
15
Joonis 2. Mahuarvutuse selgitus.
Joonis 3. Mahuarvutuse selgitus.
Maavara maht arvutatakse AutoCAD Civil 3D poolt uuringuala reljeefi ja lamami reljeefi ning pindalaliselt
piiritletud ala vahele jäävas ruumis (joonis 3). Halli kontuurjoonega on märgitud varu arvutamiseks
määratud ala, mille maht arvutatakse liitmeetodi abil. Liitmeetodi puhul tekitab programm nii lasuva kui
lamava kontuuri kolmnurki arvesse võttes uue pinna. Võttes arvesse ka kahe pinna vahelisi kaugusi,
arvutab programm iga moodustunud kolmnurkse püstprisma ruumala eraldi ning seejärel liidab need
ühtseks ruumalaks (joonis 4).
HARJUMAA SAKU VALD MÄNNIKU KÜLA TALLINNA-SAKU LIIVAMAARDLA TAMMEMÄE IX UURINGURUUMI
GEOLOOGILINE UURING
KOBRAS OÜ
16
Joonis 4. Mahuarvutuse selgitus.
Varuplokkide kontuur on toodud Tammemäe IX uuringuruumi topo- ja varu arvutuse plaanil (graafiline
lisa 1) ning geoloogilistel läbilõigetel (graafiline lisa 2). Pindalad on määratud joonestusprogrammis
Autodesk AutoCAD Civil 3D 2026. Tekstilisas 4 on esitatud Tammemäe IX uuringuruumi kasuliku ja
kattekihi paksus, mida on kasutatud varu arvutamisel.
Varu arvutuse tulemus:
Ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokk 229 (varu ülalpool uuringuaegset põhjavee taset) 9,57 ha
pindalal kokku on 315 070 m3 (315 tuh m3).
Kasuliku kihi keskmine paksus on 3,3 m (arvutiprogrammis AutoCAD määratud varu alusel
315 070 m3 : 95 654 m2 = 3,3 m).
Täiteliiva aktiivse tarbevaru plokk 230 (varu allpool uuringuaegset põhjavee taset) 9,57 ha
pindalal kokku on 605 130 m3 (605 tuh m3).
Kasuliku kihi keskmine paksus on 6,3 m (arvutiprogrammis AutoCAD määratud varu alusel
605 130 m3 : 95 654 m2 = 6,3 m).
Kattekihi moodustab Tammemäe IX uuringuruumis täitepinnas, huumus (kasvukiht), turvas ja
orgaanilise ainega liiv.
Kattekihi maht Tammemäe IX uuringuruumis pindalal 9,57 ha on kokku 54 245 m3 (54 tuh m3).
Kattekihi keskmine paksus on 0,6 m (arvutiprogrammis AutoCAD määratud mahu alusel
54 245 m3 : 95 654 m2 = 0,6 m). Kuna kattekiht koosneb sarnaste omadustega kihitidest (mullane
täitepinnas, huumus, orgaanilise ainega liiv ja turvas), siis saab neid käsitleda ühe tervikuna ning
kihtidele eraldi mahuarvutuste tegemine ei ole asjakohane.
Käesoleva uuringu tulemusena väheneb Tallinna-Saku liivamaardla ehitusliiva passiivse tarbevaru ploki
68 ja 70 maht ja pindala Tammemäe IX uuringuruumi varu arvutuse alaga kattuvas osas järgmiselt:
Tallinna-Saku liivamaardla plokk 68 EL pR – pindala väheneb 2,65 ha võrra ja varu maht väheneb
222 tuh m3 võrra (artimeetilise tehtena 26 470 m2 x 8,4 m = 222 348 m3);
HARJUMAA SAKU VALD MÄNNIKU KÜLA TALLINNA-SAKU LIIVAMAARDLA TAMMEMÄE IX UURINGURUUMI
GEOLOOGILINE UURING
KOBRAS OÜ
17
Tallinna-Saku liivamaardla plokk 70 EL pR – pindala väheneb 0,16 ha võrra ja varu maht väheneb
10 tuh m3 võrra (aritmeetilise tehtena 1628 m2 x 6,0 m = 9768 m3).
Tallinn-Saku liivamaardla ehitusliiva passiivse reservvaru ploki 68 varu on pärast käesolevat uuringut
10 367 tuh m3 (10 589 tuh m3 – 222 tuh m3 = 10 367 tuh m3) ja pindala on 123,42 ha (126,06 ha – 2,65 ha
= 123,42 ha). Ehitusliiva passiivse reservvaru ploki 70 varu on pärast käesolevat uuringut 226 tuh m3
(236 tuh m3 – 10 tuh m3 = 226 tuh m3) ja pindala on 3,77 ha (3,93 ha – 0,16 ha = 3,77 ha).
Samuti väheneb käesoleva uuringu tulemusena Saku turbamaardla hästilagunenud turba aktiivse
reservvaru ploki 3 ja vähelagunenud turba aktiivse reservvaru ploki 4 maht ning pindala Tammemäe IX
uuringuruumi varu arvutuse alaga kattuvas osas järgmiselt:
Saku turbamaardla hästilagunenud turba plokk 3 aR – pindala väheneb 0,93 ha võrra ja varu maht
väheneb 4 tuh m3 (määratud arvutiprogrammis AutoCAD mudelarvutusega) ehk 1 tuh t võrra;
Saku turbamaardla vähelagunenud turba plokk 4 aR – pindala väheneb 0,69 ha võrra ja varu maht
väheneb 3 tuh m3 (määratud arvutiprogrammis AutoCAD mudelarvutusega) ehk 1 tuh t võrra.
Saku turbamaardla varud on maavarade registris arvel tuhande tonni täpsusega. Käesoleva töö
tulemusena maha kantavate turba kuupmeetrite ümberarvutamiseks tonnideks kasutati
keskkonnaministri 17.12.2018 määruse nr 52 lisas 1 esitatud koefitsente. Turba niiskusesisaldus ja
lagunemisaste on määratud 1981. aasta uuringu (EGF 5199) puuraugust 313 ja 314 kogutud proovide
andmete põhjal. Proovide keskmine niiskusesisaldus on 88% ja lagunemisaste on 31%, seega on
vastavalt määruse nr 52 lisale 1 ümberarvutamise koefitsent 0,196.
Saku turbamaardla hästilagunenud turba aktiivse reservvaru ploki 3 varu on pärast käesolevat uuringut
1227 tuh t (1228 tuh t – 1 tuh t = 1227 tuh t) ja pindala on 334,38 ha (335,31 ha – 0,93 ha = 334,38 ha).
Vähelagunenud turba aktiivse reservvaru ploki 4 varu on pärast käesolevat uuringut 330 tuh t (331 tuh t –
1 tuh t = 330 tuh t) ja pindala on 145,40 ha (146,09 ha – 0,69 ha = 145,40 ha).
4.3. Hüdrogeoloogilised tingimused
Käesoleva geoloogilise uuringu käigus avati 2025. aasta oktoobris põhjavesi kõigis 12 puuraugus,
maapinnast 1,1 – 5,0 m sügavusel, absoluutkõrgusel 36,4 – 42,2 m. 1986. aasta septembris rajatud
uuringupunktis PA-104 avati põhjavesi maapinnast 4,0 m sügavusel, absoluutkõrgusel 42,15 m. 2026.
aasta aprillis avati vesi kahes sondeerimispunktis: SP-5 ja SP-7 maapinnast 0,8 – 1,3 m sügavusel,
absoluutkõrgusel 43,20 – 43,70 m. Sondeerimispunktides avatud vesi on tõenäoliselt sademetest või
lumesulamisest allapoole filtreeruv ajutise iseloomuga ülavesi, mitte püsiv põhjavee tase. Geoloogilise
uuringu ajal nii 2025. aasta oktoobris kui 2026. aasta aprillis olid maaparanduskraavid uuringuruumis ja
selle lähiümbruses kuivad. See viitab, et stabiilse keskmise põhjavee taseme määramisel on
puuraukudes mõõdetud veetasemed sobilikumad. Põhjavee tase uuringuruumis järgib üldist maapinna
reljeefi, langedes lääne suunas. Tuginedes 2025. aastal puuraukudes mõõdetud veetasemetele, on
keskmine põhjavee taseme absoluutkõrgus uuringuruumi alal 37,5 m.
HARJUMAA SAKU VALD MÄNNIKU KÜLA TALLINNA-SAKU LIIVAMAARDLA TAMMEMÄE IX UURINGURUUMI
GEOLOOGILINE UURING
KOBRAS OÜ
18
Põhjavesi Männiku liivikul ja selle ümbruses toitub sademetest. Põhjavee toitumine on kõige
intensiivsem avatud liivaaladel, seejärel liivapinnasega metsaaladel ning kõige väiksem rabaaladel.
Looduslikes oludes paikneb maardla piirkonnas veetase liivas 1 – 3 m sügavusel maapinnast, järgides
maapinna reljeefi. Filtratsioonivool toimub peamiselt põhja (Raku ja Ülemiste järve) ja lääne (Pääsküla
jõe) suunas. Väheoluline põhjavee vool toimub ka lõuna ja ida suunas (Voolma ja Raadla, 2022) [7].
Piirkonna pinnavee üldine liikumise suund on samuti läände, Pääsküla jõe suunas. Metsakuivenduse
toimimiseks on uuringuruumi piirkonda rajatud ulatuslik kuivenduskraavide võrgustik.
4.4. Mäendustingimused
Tammemäe IX uuringuruumi mäetehnilised tingimused on rahuldavad. Kattekiht on võrdlemisi õhuke ja
maavarale on hea juurdepääs. Maavarakihi paksus on vahemikus 5,7 – 13,2 m, keskmine paksus on
10,2 m. Ülalpool põhjavee taset asuva kihi (plokk 229) keskmine paksus on 3,3 m (maksimaalne paksus
on 8,2 m) ning allpool põhjavee taset asuva kihi (plokk 230) keskmine paksus on 6,3 m (maksimaalne
paksus on 8,1 m). Veepealset varu saab kaevandada ühes kuni kahes astmes ilma veetaset
alandamata. Veealust varu kaevandatakse kas ekskavaatoritega kuni ammutussügavuseni või
pinnasepumbaga.
Juurdepääs tulevasele karjäärile on rahuldav, materjali on võimalik välja vedada uuringuruumi idaservas
kulgevalt Pumbajaama teelt nr 7180306, mis ühendab tulevast karjääri ca 1,7 km kaugusel lõuna suunas
asuva Tallinna ringteega (põhimaantee nr 11). Kinnitamiseks esitatakse ja kaevandama hakatakse
ehitusliiva varu, mis asub ülalpool põhjavee taset ning täiteliiva varu, mis asub allpool põhjavee taset.
Pärast varu ammendamist tuleb kaevandatud maa korrastada vastavalt keskkonnaministri määrusele
07.04.2017 nr 12. Korrastamisprojekt koostatakse lähtudes Keskkonnaameti poolt esitatud
korrastamistingimustest. Korrastamistingimusi esitades peab Keskkonnaamet lähtuma kaevandamise
keskkonnamõju hindamise soovitustest, arvestada tuleb maaomaniku poolseid nõudeid ja kohaliku
omavalitsuse arvamust. Korrastatava maa kasutamise sihtotstarbe määramisel lähtutakse maavara
kaevandamisloas märgitust. Korrastamisprojektiga määratakse täpsemalt kaevandatud ala
korrastamise suunad. Kaevandamise järgselt kujuneb mäeeraldise alale veekogu.
5. KESKKONNAMÕJU HINDAMINE
5.1. Uuringu keskkonnamõju hinnang
Tammemäe IX uuringuruumi teenindusala piires ei asu Natura 2000 linnu- ja loodusalasid,
looduskaitsealasid, kaitstavaid looduse üksikobjekte ja kultuurimälestisi ning nende kaitsevööndit.
Uuringuruumi lähedusse jääb I kategooria kaitsealuse liigi Bufo calamita (kõre, EELIS kood
KLO9119416) ning II kategooria kaitsealuse liigi Lycopodiella inundata (harilik sookold, EELIS kood
KLO9342987) ja Lacerta agilis (kivisisalik, EELIS kood KLO9120787) elupaik. Vastavalt
Looduskaitseseaduse § 53 lg 1 ei kuulu I ja II kaitsekategooria liikide täpne asukoht avalikustamisele.
Uuringuruumist ca 155 m kaugusel lääne suunas asub III kategooria kaitsealuse liigi Lissotriton vulgaris
HARJUMAA SAKU VALD MÄNNIKU KÜLA TALLINNA-SAKU LIIVAMAARDLA TAMMEMÄE IX UURINGURUUMI
GEOLOOGILINE UURING
KOBRAS OÜ
19
(tähnikvesilik, EELIS kood KLO9132412) elupaik. Uuringuuumi lähistel asub ka Saku-Männiku kõre ja
kivisisaliku püsielupaik (EELIS kood KLO3003087).
Lähim kohalik kaitstav objekt, Pääsküla raba (EELIS kood KLO5000022), asub uuringuruumist
ca 2,7 km kaugusel põhja suunas. Lähim riiklik kaitseala, Saku mõisa park (EELIS kood KLO1200457)
asub uuringuruumist ca 3,4 km kaugusel lõuna suunas. Lähim Natura 2000 võrgustiku ala, Rahumäe
loodusala (ELLIS kood RAH0000451) asub uuringuruumist ca 6,3 km põhja suunas.
Geoloogilise uuringu käigus rajatud puuraugud ja sondeerimispunktid likvideeriti pinnasega täitmise teel
kohe pärast proovide võtmist ja geoloogilise läbilõike kirjeldamist. Puuraukude ja sondeerimispunktide
likvideerimise kohta koostati aktid (tekstilisa 10-1 ja 10-2), mille on heaks kiitnud Keskkonnaameti
maapõuebüroo (tekstilisa 11-1 ja 11-2). Geoloogiline uuring viidi läbi lühikese aja jooksul päevasel ajal
ning kasutati tehniliselt korras ja kaasaegset masinaparki, uuringu välitööd keskkonnale olulist ja püsivat
negatiivset mõju ei avaldanud. Geoloogiline uuring Tammemäe IX uuringuruumis ei ole olulise
keskkonnamõjuga tegevus vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse
§ 6, vastu võetud 22.02.2005.
5.2. Kaevandamise keskkonnamõju esialgne hinnang
Tulevase karjääri avamisel ja kasutamisel peab jälgima kõiki maavarade kaevandamise nõudeid. Liiva
kaevandamisega otsest keskkonnareostust ega -ohtlikkust ei kaasne. Tuleb jälgida, et karjääris ei tekiks
kütuse- või õlileket. Juhuslikud lekked tuleb koristada. Jäätmete ladustamine, masinate remont ja
tankimine karjääris on keelatud.
Kaevandamise käigus täidetakse pealmaakaevandamise ohutuseeskirju ning välditakse kütuse ja
määrdeainete sattumist pinnasesse. Kaevandamisel ja kaevise laadimisel ning transportimisel
kasutatavate masinate ja mehhanismide hooldamiseks tuleb rajada karjääri territooriumile
teenindusplats, kui hooldamist planeeritakse karjääri maa-alal, et vältida kütuse ja õli leket pinnasesse.
Teenindusplats tuleb katta kütuse ja õli pinnasesse imbumist takistava materjaliga ning kohapeal
peavad olema esmased kütuselekke kõrvaldamise vahendid. Mäeeraldise teenindusmaa piires on
keelatud prügi maha panek. Karjääris võib tekkida igapäevase töö käigus olmejäätmeid, mida peab
käitlema vastavalt kehtivatele seadustele.
Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks peenosakesed (tolm), müra
ning maastikupildi visuaalne muutmine. Kuival ajal veepealse varu kaevandamisel ning laadimisel on
võimalik peenosakeste lendumine. Peenosakeste lendumise vähendamiseks tuleb kuival ajal kasta
karjääri teid ning ladustatud maavarapuistanguid, millega viiakse lendumine praktiliselt nullini.
Mehhanismide töö tekitab müra ja õhusaastet. Välisõhusaaste ei tohi ületada seadusandlusega
kehtestatud piirnorme. Müratase peab vastama kehtivatele piirnormidele, et vältida müra kandumist
lähipiirkonnas asuvate majapidamisteni. Keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõuetest kinnipidamise
korral ei kahjusta mäetööde tegemine oluliselt piirkonna ökoloogilisi tingimusi ning ei avalda
keskkonnale olulist mõju. Kaevandamise järgselt kujuneb karjäärialale veekogu.
HARJUMAA SAKU VALD MÄNNIKU KÜLA TALLINNA-SAKU LIIVAMAARDLA TAMMEMÄE IX UURINGURUUMI
GEOLOOGILINE UURING
KOBRAS OÜ
20
6. KOKKUVÕTE
Käesoleva töö eesmärgiks oli AS Tariston tellimusel välja selgitada Harjumaal Saku vallas Männiku
külas asuva Tammemäe IX uuringuruumi maavara varu maht, kvaliteet ja kaevetingimused.
Geoloogilise uuringu tulemusena arvutati aktiivne tarbevaru Tammemäe IX uuringuruumis kahe
teineteise kohal paikneva plokina:
ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokk 229 (varu ülalpool uuringuaegset põhjavee taset) 9,57 ha
pindalal kokku 315 tuh m3;
täiteliiva aktiivse tarbevaru plokk 230 (varu allpool uuringuaegset põhjavee taset) 9,57 ha
pindalal kokku 605 tuh m3.
Geoloogilise uuringu tulemusena arvutatud varu esitatakse kinnitamiseks maavarade registri
vastutavale töötlejale (Eesti Geoloogiateenistusele) ning soovitatakse arvutatud maavaravaru plokid
aktiivse tarbevaruna arvele võtta.
Tallinna-Saku liivamaardla ehitusliiva passiivse reservvaru ploki 68 varu on 10 589 tuh m3, pindala on
126,06 ha ja kasuliku kihi keskmine paksus 8,4 m ning ehitusliiva passiivse reservvaru ploki 70 varu on
236 tuh m3, pindala on 3,93 ha ja kasuliku kihi keskmine paksus 6,0 m. Käesoleva töö tulemusena
vähenes ehitusliiva passiivse reservvaru ploki 68 pindala 2,65 ha ja varu kogus 222 tuh m3 võrra ning
ehitusliiva passiivse reservvaru ploki 70 pindala 0,16 ha ja varu kogus 10 tuh m3 võrra. Pärast käesolevat
uuringut on ploki 68 varu 10 367 tuh m3 ja pindala 123,42 ha ning ploki 70 varu 226 tuh m3 ja pindala
3,77 ha.
Saku turbamaardla hästilagunenud turba aktiivse reservvaru ploki 3 varu on 1228 tuh t, pindala on
335,31 ha ja kasuliku kihi keskmine paksus 1,6 m ning vähelagunenud turba aktiivse reservvaru ploki 4
varu on 331 tuh m3, pindala on 146,09 ha ja kasuliku kihi keskmine paksus 2,1 m. Käesoleva töö
tulemusena vähenes hästilagunenud turba aktiivse reservvaru ploki 3 pindala 0,93 ha ja varu kogus
1 tuh t võrra ning vähelagunenud turba aktiivse reservvaru ploki 4 pindala 0,69 ha ja varu kogus samuti
1 tuh t võrra. Pärast käesolevat uuringut on ploki 3 varu 1227 tuh t ja pindala 334,38 ha ning ploki 4 varu
330 tuh t ja pindala 145,40 ha.
Geoloog: Peeter Lillak
/allkirjastatud digitaalselt/
HARJUMAA SAKU VALD MÄNNIKU KÜLA TALLINNA-SAKU LIIVAMAARDLA TAMMEMÄE IX UURINGURUUMI
GEOLOOGILINE UURING
KOBRAS OÜ
21
7. KASUTATUD KIRJANDUS
1. Arold, I. Eesti Maastikud. Tartu Ülikooli Geograafia Instituut, Tartu 2005. [1]
2. Williams, S.J., Arsenault, M. A., Buczkowski, B. J., Reid, J. A., Flocks, J. G., Kulp, M. A., Penland, S,
Jenkins, C. J. Open-File Report 2006-1195. Surficial sediment character of the Lousiana offshore
continental shelf region: A GIS Compilation. U. S. Geological Survey, 2006. Saadaval aadressil
http://pubs.usgs.gov/of/2006/1195/index.htm (viimati vaadatud 01.02.2026). [2]
3. Kasatkin, A. Aruanne geoloogilistest uuringutöödest Männiku liivamaardlas Tallinnas 1955.-
1956. a. SZGU, Leningrad 1956. EGF aruande nr 714. [3]
4. Orru, M., Allikvee, H., Veldre, M., Shirokova, M., Ramst, R. Harju rajooni turbamaardlate
otsingulis-uuringuliste tööde aruanne. Geoloogia Valitsus, Keila 1981. EGF aruande nr 5199. [4]
5. Sinisalu, R., Peikre, S., Kajak, M., Vingisaar, P., Rannat, U. Lääne-Eesti liiva ja kruusliiva
otsingulis-hinnanguliste tööde aruanne (1986. a. projekt). Geoloogia Valitsus, Keila 1988. EGF
aruande nr 4292 [5]
6. Vohta, A., Karimov, M., Uppin, M. Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi
geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2019). OÜ Inseneribüroo Steiger, Tallinn 2019.
EGF aruande nr 9368. [6]
7. Voolma, M. ja Raadla, K. Tallinna-Saku liivamaardla hüdroloogilised ja hüdrogeoloogilised
tingimused. Maves OÜ, Tallinn 2022 [7].
HARJUMAA SAKU VALD MÄNNIKU KÜLA TALLINNA-SAKU LIIVAMAARDLA TAMMEMÄE IX UURINGURUUMI
GEOLOOGILINE UURING
KOBRAS OÜ
22
TEKSTILISAD
TÖÖ NR 2026-208
Juhataja: /allkirjastatud digitaalselt/ Erki Kõnd
Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Lillak
Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Mäger
Objekti asukoht: Harju maakond, Saku vald, Männiku küla
X= 6577400, Y= 538500
HARJUMAA, SAKU VALD, MÄNNIKU KÜLA
TALLINNA-SAKU LIIVAMAARDLA
TAMMEMÄE XII LIIVAKARJÄÄRI
MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS
August 2026
Tellija: AS Tariston
Kobras OÜ
Registrikood 10171636
Tammemäe XII liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus
Töö nr 2026-208 ad
Aadress: Harju maakond, Saku vald, Männiku küla
Koostaja: Kobras OÜ 2 / 19
ÜLDINFO
TÖÖ NIMETUS: Tammemäe XII liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus
OBJEKTI ASUKOHT: Harju maakond, Saku vald, Männiku küla, Viimsi metskond 144
(71801:001:1271), Viimsi metskond 13 (71801:001:1259)
TÖÖ LIIK: Maavara kaevandamisloa taotlus
TÖÖ TELLIJA:
Kontaktisik:
AS Tariston
Registrikood 10887843
Kauri Kiiman
Tel 5860 3731
TÖÖ TÄITJA: Kobras OÜ
Registrikood 10171636
Riia 35, 50410 Tartu
Tel 730 0310
http://www.kobras.ee
Koostajad: Peeter Lillak – geoloog, diplomeeritud mäeinsener, tase 7 (241945)
Tel 5668 4203
Tanel Mäger – geoloog, diplomeeritud mäeinsener, tase 7 (176863)
Tel 5822 9648
Konsultant: Urmas Uri – geoloog, keskkonnaekspert (KMH0046)
Kontrollija: Ene Kõnd – tehniline kontrollija
Tammemäe XII liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus
Töö nr 2026-208 ad
Aadress: Harju maakond, Saku vald, Männiku küla
Koostaja: Kobras OÜ 3 / 19
Kobras OÜ litsentsid / tegevusload:
1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsentsid:
KMH0046 Urmas Uri; KMH0159 Noeela Kulm.
2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid:
Noeela Kulm; Urmas Uri; Teele Nigola.
3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379:
Hüdrogeoloogilised uuringud; Hüdrogeoloogiline kaardistamine.
4. Maakorraldustööde tegevuslitsents nr 635 MA-k.
5. MTR-i majandustegevusteated:
Ehitusuuringud EG10171636-0001;
Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002;
Omanikujärelevalve EO10171636-0001;
Projekteerimine EP10171636-0001;
Muinsuskaitse E 377/2008.
6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud:
Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00;
Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00;
Maaparanduse uurimistöö MU0010-00;
Maaparanduse ekspertiis MK0010-00.
7. Muinsuskaitseameti pädevustunnistus PT 606/2012:
Mälestise liigid: ehitismälestis, ajaloomälestis, maailmapärandi objektil asuv ehitis.
Tööde liik: konserveerimise ja restaureerimise projektide koostamine, konserveerimis- ja
restaureerimistööde tegevuskavade koostamine maastikuarhitektuuri valdkonnas, muinsuskaitseline
järelevalve, planeeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja uuringu tegevuskavade
koostamine.
8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja
reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 2074/22, Tanel Mäger – Nr 2075/22, Peeter Lillak – nr 2551/25).
9. Kutsetunnistused:
Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 176863 – Tanel Mäger;
Diplomeeritud maeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 241945 – Peeter Lillak;
Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 167534 – Erki Kõnd;
Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 180897 – Martin Võru;
Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 167600 – Ervin R. Piirsalu;
Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutse nr E000482 – Ervin R. Piirsalu;
Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 142815 – Teele Nigola;
Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 152113 – Kadri Kattai;
Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 155387 – Priit Paalo;
Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 234669 – Kreete Lääne;
Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 176300 – Teele Nigola;
Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194138 – Ivo Maasik;
Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194147 – Marek Maaring;
Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 141508 – Ivo Maasik;
Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 197275 – Ivo Maasik;
Puurija, tase 3, kutsetunnistus nr 114525 – Peeter Lillak;
Puurmeister, tase 5, kutsetunnistus nr 150111 – Peeter Lillak;
Puittaimede hindaja, tase 5, kutsetunnistus nr 202712 – Kreete Lääne;
Geodeet, tase 6, kutsetunnistus nr 213931 – Meelis Aro
Tammemäe XII liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus
Töö nr 2026-208 ad
Aadress: Harju maakond, Saku vald, Männiku küla
Koostaja: Kobras OÜ 4 / 19
SISUKORD
1. MÄEERALDISE SAAMISE VAJADUSE PÕHJENDUS, KASUTAMISE EESMÄRK JA MAAVARA
KASUTUSALAD ...................................................................................................................................................................... 5
2. MÄEERALDISE MAA-ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS .......................................................................... 6
3. ANDMED TEHTUD GEOLOOGILISTE UURINGUTE KOHTA, MAARDLA GEOLOOGILINE JA
HÜDROGEOLOOGILINE LÜHIISELOOMUSTUS .............................................................................................................. 8
3.1. GEOLOOGILINE UURITUS................................................................................................................................................................... 8
3.2. GEOLOOGILINE EHITUS ..................................................................................................................................................................... 9
3.3. HÜDROGEOLOOGILINE KIRJELDUS ................................................................................................................................................... 9
4. TAOTLETAVA MÄEERALDISE PIIRES OLEVA MAAVARA KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE
ISELOOMUSTUS .................................................................................................................................................................. 10
4.1. MAAVARA KVALITATIIVNE ISELOOMUSTUS ................................................................................................................................... 10
4.2. MAAVARA KOGUSE ARVUTUS ......................................................................................................................................................... 10
5. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE PÕHJENDUS KOOS KAEVANDAMISELE KUULUVA VARU
MÄÄRAMISEGA ................................................................................................................................................................... 10
5.1. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE VALIKU PÕHJENDUS .................................................................................................. 10
5.2. KAEVANDATAVAD VARUD .............................................................................................................................................................. 11
6. KAVANDATAV KAEVANDAMISE TEHNOLOOGIA, EEMALDATAVA KATENDI KOGUS NING SELLE
LADUSTAMISE JA KASUTAMISE KIRJELDUS ................................................................................................................. 11
7. ANDMED KAEVANDAMISJÄÄTMETE KOHTA ........................................................................................................ 12
8. KAEVANDAMISEGA RIKUTUD MAA KORRASTAMINE ........................................................................................ 13
9. KAEVANDAMISEGA KAASNEDA VÕIVAD KESKKONNAHÄIRINGUD JA MEETMED NENDE
VÄHENDAMISEKS ............................................................................................................................................................... 13
9.1. KAEVANDAMISE EELDATAV MÕJU NATURA 2000 ALADELE NING KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE .............................. 18
10. KOKKUVÕTE ................................................................................................................................................................... 19
GRAAFILISED LISAD:
1. Mäeeraldise plaan, M 1:1000.
2. Geoloogilised läbilõiked, Mhor 1:1000, Mvert 1:100.
3. Korrastatud maa plaan, M 1:1000.
ELEKTROONILISED LISAD:
1. Tallinna-Saku liivamaardla Tammemäe IX uuringuruumi geoloogiline uuring (varu arvutus seisuga
01.04.2026).
2. Eesti Geoloogiateenistuse direktori 26.06.2026. a korraldus nr 13-5/26-94.
3. Mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa ruumikuju ning maapinna reljeefi ja mäeeraldise lamami
samakõrgusjooned ruumiobjektina.
Tammemäe XII liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus
Töö nr 2026-208 ad
Aadress: Harju maakond, Saku vald, Männiku küla
Koostaja: Kobras OÜ 5 / 19
1.MÄEERALDISE SAAMISE VAJADUSE PÕHJENDUS, KASUTAMISE EESMÄRK JA
MAAVARA KASUTUSALAD
AS Tariston (registrikood 10887843) taotleb maavara kaevandamise luba Harjumaal Saku vallas Männiku külas
Tallinna-Saku liivamaardlas (registrikaardi nr 0109) Tammemäe XII liivakarjääri mäeeraldisel täiteliiva aktiivse
tarbevaru ploki 231 kaevandamiseks (graafiline lisa 1. Tammemäe XII liivakarjääri mäeeraldise plaan).
Kaevandamiseks taotletav maavaravaru on arvele võetud Eesti Geoloogiateenistuse 26.06.2026 korraldusega
nr 13-5/26-94 aruandes „Tallinna-Saku liivamaardla Tammemäe IX uuringuruumi geoloogiline uuring (varu
arvutus seisuga 01.04.2026)“ (EGF aruande nr 47479) esitatud ettepaneku alusel.
AS Tariston on taristuobjektide- ja rajatiste ehitusega tegelev ettevõtte, mis muuhulgas tegeleb riigimaanteede
aastaringse hoolduse, asfaltbetooni tootmise ja paigaldamisega ning erinevate teedeehituse- ja
taristuobjektide ehitamisega. Samuti on tegelenud ettevõte üle kümne aasta maavarade kaevandamisega.
Ettevõte eesmärk on tagada Eesti ehitus- ja teetööde valdkonna jätkusuutlik areng ja ehitusmaavarade
kättesaadavus ning varustuskindlus.
Taotletav karjäär asub strateegiliselt olulises asukohas, sest piirkonnas on suur vajadus nii täitematerjali kui ka
kvaliteetse maavara järele ning karjääride paiknemine ehitusobjektide läheduses aitab vähendada kavandavate
ehitusobjektide maksumust ja keskkonnajalajälge. Lisaks juba käimas olevale Rail Baltic raudteetrassi ehitusele
kavandatakse piirkonnas suurematest teede- ja taristuehituse projektidest tulevikus Tallinna ringraudteed,
Tallinna väikest ringteed, riigi põhimaantee nr 11 Tallinna ringtee 34-38 km (Valingu-Keila) ümberehitamist
2+2 sõidurajaga maanteeks ning riigi põhimaantee nr 8 Tallinna-Paldiski tee 11-14 km (Tähetorni-Harku)
ümberehitamist 2+2 sõidurajaga maanteeks koos Harku eritasandilise ristmiku rajamisega.
Ehitusmaavarade kasutamine on otseselt seotud suurte taristuobjektide ehitamisega ning nende kättesaadavus
määrab, kui kiiresti ja millises mahus saab taristut arendada. Rail Baltic raudteetrassi ehitamiseks vajalik maht
ammendab olulise osa Harju maakonnas arvele võetud ehitusmaavaradest. Samas on tegemist jätkuvalt
aktiivselt areneva piirkonnaga, kus nõudlus ehitusmaavarade järele püsib kõrge ka pärast Rail Balticu valmimist.
Taotletav Tammemäe XII liivakarjäär aitab leevendada piirkondlikku ehitusmaterjalide vajadust ning toetab
jätkuvat taristuarendust.
Vastavalt strateegilises dokumendis „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ toodud eesmärkidele ja
põhimõtetele tuleb maardlate kasutusse võtmisel eelistada juba avatud maardlate maksimaalset võimalikku
kasutamist, mille kohta on piisavalt vajalikku informatsiooni nii keskkonnatingimuste kui ka kaevandamise
tehnoloogiliste võimaluste kohta. Kaevandamise jätkamine juba avatud ja kaevandamisega rikutud maa-alal
on keskkonnasäästlikum kui täiesti uute alade kasutusele võtmine. Tammemäe XII liivakarjääri kaevandamisloa
taotlemine on kooskõlas juba avatud maardla maksimaalse võimaliku kasutamise eesmärgiga, tagades
maavarade registris arvel oleva maavaravaru võimalikult täieliku väljamise minimaalsete kadude ja jääkidega.
Tammemäe XII liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus
Töö nr 2026-208 ad
Aadress: Harju maakond, Saku vald, Männiku küla
Koostaja: Kobras OÜ 6 / 19
2.MÄEERALDISE MAA-ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS
Tammemäe XII liivakarjääri mäeeraldis ja selle teenindusmaa asub Harjumaal Saku vallas Männiku külas Viimsi
metskond 144 (katastriüksuse tunnus 71801:001:1271, sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, pindala on
169 253 m2) ja Viimsi metskond 13 (katastriüksuse tunnus 71801:001:1259, sihtotstarve on maatulundusmaa
100%, pindala on 799 625 m2) kinnistul. Katastriüksuste omanik on Eesti Vabariik, valitseja on
Kliimaministeerium ning volitatud asutus on Riigimetsa Majandandamise Keskus.
Tammemäe XII liivakarjäär asub Nõmme linnaosa halduspiirist ca 2,5 km kaugusel lõuna suunas, Saku aleviku
halduspiirist ca 1,5 km kaugusel põhja suunas ning Männiku asulast ca 590 m kaugusel lõuna suunas.
Tammemäe XII liivakarjääri keskosa geograafilised koordinaadid on 59°19’59’’ p.l. ja 24°40’35’’ i.p. ning
liivakarjäär paikneb Eesti baaskaardi (mõõtkava 1:50 000) kaardilehel 6334 (graafiline lisa 1. Tammemäe XII
mäeeraldise plaan).
Viimsi metskond 144 katastriüksus jätkub Tammemäe XII liivakarjääri põhjapooolsest osast lääne, põhja ja ida
suunas ning Viimsi metskond 13 katastriüksus jätkub liivakarjääri lõunapoolsest osast lääne, lõuna ja ida
suunas. Liivakarjäär piirneb läänest Runstiku (katastriüksuse tunnus 71801:001:0345, sihtotstarve on
maatulundusmaa 100%, pindala 123 592 m2) katastriüksusega.
Tammemäe XII liivakarjäär kattub täielikult riigikaitselise ehitise Männiku lasketiir (väline tunnus 33) ja Männiku
harjutusväli (väline tunnus 51) piiranguvööndiga ning osaliselt Männiku linnaku (väline tunnus 37)
piiranguvööndiga.
Tammemäe XII liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa kattub lõunaosas ca 0,06 ha pindalal Tallinna-Saku
liivamaardla ehitusliiva passiivse reservvaru plokiga 70 ning edelaosas ca 0,08 ha pindalal ehitusliiva passiivse
reservvaru plokiga 68. Samuti piirneb taotletav mäeeraldis mõlema nimetatud varuplokiga ida suunast.
Tammemäe XII liivakarjääri mäeeraldise lasumis asub Tallinna-Saku liivamaardla ehitusliiva aktiivse tarbevaru
plokk 230, millele AS Tariston on esitanud maavara kaevandamisloa taotluse (Tammemäe X liivakarjäär).
Tammemäe XII liivakarjäär piirneb kagu suunast Tallinna-Saku liivamaardla täiteliiva passiivse tarbevaru plokiga
158 ja 160 ning ehitusliiva passiivse tarbevaru plokiga 159. Liivakarjäärist kagu suunas asub veel täiteliiva
aktiivse tarbevaru plokk 155 ja 157, ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokk 156 ning ehitusliiva aktiivse reservvaru
plokk 213 ja 214. Kõigi loetletud varuplokkide (osaliseks) kaevandamiseks taotleb AS TREV-2 Grupp maavara
kaevandamise keskkonnaluba Männiku XXI liivakarjääris.
Tammemäe XII liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa lõunaosa piirneb ida suunast taotletava mäeeraldise ja
selle teenindusmaaga, millele on konkureeriva maavara kaevandamisloa taotluse esitanud AS TREV-2 Grupp
(Tammemäe III liivakarjäär) ja AS Kiirkandur (Liivalaia 4 karjäär).
Lääne ja edela suunast piirneb Tammemäe XII liivakarjäär Saku turbamaardla (registrikaart 0513)
hästilagunenud turba aktiivse reservvaru plokiga 3 ja vähelagunenud turba aktiivse reservvaru plokiga 4 aR.
Tammemäe XII liivakarjäär kattub täielikult maaparandussüsteemiga Tammemäe, ÜP-163 (MS kood/ehitise
kood 4109550010080/002). Tammemäe XII liivakarjääri põhjapiirist ca 70 m kaugusel põhja suunas asub
maaparandussüsteem Pääsküla-Männiku, TTP-392 (MS kood/ehitise kood 4109550010080/003).
Tammemäe XII liivakarjääri lähedusse jääb I kategooria kaitsealuse liigi Bufo calamita (kõre, EELIS kood
KLO9119416) ning II kategooria kaitsealuse liigi Lycopodiella inundata (harilik sookold, EELIS kood
Tammemäe XII liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus
Töö nr 2026-208 ad
Aadress: Harju maakond, Saku vald, Männiku küla
Koostaja: Kobras OÜ 7 / 19
KLO9342987) ja Lacerta agilis (kivisisalik, EELIS kood KLO9120787) elupaik. Vastavalt Looduskaitseseaduse § 53
lg 1 ei kuulu I ja II kaitsekategooria liikide täpne asukoht avalikustamisele. Liivakarjääri lähistel asub ka Saku-
Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaik (EELIS kood KLO3003087). Taotletavast liivakarjäärist ca 155 m kaugusel
lääne suunas asub III kategooria kaitsealuse liigi Lissotriton vulgaris (tähnikvesilik, EELIS kood KLO9132412)
elupaik.
Tammemäe XII liivakarjääri põhjapiirist ca 25 meetri kaugusel paikneb elektrimaakaabelliin
AHXAMK‑W.3x240+35Cu 24 kV (väline tunnus 218867580). Liivakarjääri mäeeraldise idapiirist ca 30 m kaugusel
kulgeb elektrimaakaabelliin AXPK.4x120 (väline tunnus 343338126). Liivakarjäärist ca 55 m kaugusel kirde
suunas asub elektrialajaam Heitvesi‑2:(Saue) (väline tunnus 3140788) ja elektrimaakaabelliin AAB‑10.3x70
(väline tunnus 218661918), ca 65 m kaugusel asub elektrimaakaabelliin AA?V‑10.3x95 (väline tunnus
222341871) ja elektrialajaam Heitvesi‑1:(Saue) (väline tunnus 3140787) ning ca 70 m kaugusel asub
elektrimaakaabelliin ASB‑10.3x70 (väline tunnus 3141349) ja elektrimaakaabelliin AHXAMK‑W.3x120 (väline
tunnus 214266736).
Tammemäe XII liivakarjääri idapiirist ca 30 m kaugusel asub maa‑alune vee‑ ja kanalisatsiooni survetorustik
(250 mm kuni alla 500 mm, väline tunnus 3‑10‑321). Liivakarjääri põhjapiirist ca 30 m kaugusel asub maa‑alune
vee‑ ja kanalisatsiooni survetorustik (alla 250 mm, väline tunnus 3‑32‑99).
Tammemäe XII liivakarjääri lõunaosast ca 100 m kaugusel lääne suunas asub geodeetilise võrgu punkt 1062
(väline tunnus 42565) ning liivakarjääri põhjaosast ca 103 m kaugusel kirde suunas asub geodeetilise võrgu
punkt 5635 (väline tunnus 42710).
Maa- ja Ruumiameti eluhoonete andmekogu1 põhjal asuvad lähimad eluhooned Tammemäe XII liivakarjäärist
ca 635 m kaugusel põhja suunas katastriüksusel Raba tee 5 (katastriüksuse tunnus 71801:001:1140, sihtotstarve
on elamumaa 100%) ja Raba tee 7 (katastriüksuse tunnus 71801:001:1150, sihtotstarve on elamumaa 100%).
Ehitisregistri andmetel on Raba tee 5 veevarustus ühendatud ühisveevärgiga ning kanalisatsioon on lokaalne.
Raba tee 7 kanalisatsioon on lokaalne. 2021. aastal on tehtud sellele kinnistule reoveepuhasti põhiprojekt
(Septicum OÜ töö nr 38/2021) ja paigaldatud reoveepuhasti, milles puhastatud vesi suunatakse lähimasse
kraavi (ETAK ID 2288027). Nimetatud projekti seletuskirjas on öeldud, et kinnistu veevarustus on lahendatud
ühisveevärgi baasil. Lisaks on kinnistu kavandatud hiljemalt 6 kuud pärast liitumispunkti väljaehitamist kohaliku
vee-ettevõtja poolt rajatava ühiskanalisatsioonisüsteemiga liita.
Maastikuliselt paikneb Tammemäe XII liivakarjäär Harju lavamaa põhjaosas sandurtasandiku ja jääjõelise delta
üleminekualal, mis on kohati hilisemalt luitestunud.2 Piirkonnas levib eriteraline liiv, mida ilmestab nii
peeneteralisema liiva kui ka kruusa fraktsiooni kuuluvad vahekihid. Maapinna absoluutne kõrgus liivakarjääri
piirkonnas jääb vahemikku ca 38,5 – 47,0 m, maapind on valdavalt tasane, kuid tõuseb astanguga ida suunas
kõrgemale.
1 https://metadata.geoportaal.ee/geonetwork/srv/est/catalog.search#/metadata/6f2cffe2-65d9-4f9b-b667-ba7716e6f966 (viimati vaadatud 11.06.2026). 2 Arold, I. Eesti maastikud. Tartu Ülikool, Geograafia osakond, Tartu, 2005.
Tammemäe XII liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus
Töö nr 2026-208 ad
Aadress: Harju maakond, Saku vald, Männiku küla
Koostaja: Kobras OÜ 8 / 19
3.ANDMED TEHTUD GEOLOOGILISTE UURINGUTE KOHTA, MAARDLA GEOLOOGILINE JA
HÜDROGEOLOOGILINE LÜHIISELOOMUSTUS
3.1.GEOLOOGILINE UURITUS
Tammemäe XII liivakarjäär jääb Põhja-Eesti suurima kruusa-liiva leiukoha, Tallinna-Saku liivamaardla lääneserva
ning piirneb lääne suunast Saku kohaliku tähtsusega turbamaardlaga. Piirkonnas on tehtud arvukalt
geoloogilisi uuringuid maavarade leidmise ja kaevandamise eesmärgil, millest käesoleva taotluse puhul on
relevantsed 1988., 2019. ja 2025.-2026. aastal tehtud uuringud.
1988. aastal rajati Lääne-Eesti liiva ja kruusliiva otsingus-hinnagutööde3 käigus Tallinna-Saku liivamaardla
piirkonda kokku 35 puurauku ja võeti 78 proovi. Nimetatud uuringust on käesolevas taotluses kasutatud
uuringupunkti PA-104 ja sellest kogutud pinnaseproovide andmeid.
2019. aastal tegi OÜ Inseneribüroo Steiger4 Tammemäe XII liivakarjäärist lõuna ja kagu suunas Männiku X
uuringuruumis geoloogilise uuringu, mille käigus rajati 22 puurauku ja võeti kokku 98 pinnaseproovi. Maavara
varu kvaliteedi hindamiseks kasutati lisaks üheksat puurauku 1988. aasta tööst ja nendest kogutud 32
pinnaseproovi andmeid. Uuringu tulemusena eraldati Männiku X uuringuruumis kuus ehitus- ja täiteliiva
varuplokki.
2025. – 2026. aastal tegi Kobras OÜ Tammemäe IX uuringuruumi geoloogilise uuringu.5 Töö käigus puuriti
2025. aasta oktoobris Tammemäe IX uuringuruumi 12 puurauku ning võeti 25 proovi kasulikust kihist. Lisaks
rajati 2026. aasta aprillis turbakihi paksuse täpsustamiseks kaheksa sondeerimispunkti. Uuringu tulemusena
võeti arvele Tallinna-Saku liivamaardla ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokk 230 ja täiteliiva aktiivse tarbevaru
plokk 231. Samuti muudeti Tallinna-Saku liivamaardla ja Saku turbamaardla olemasolevate varuplokkide piire.
Eesti Geoloogiateenistuse direktori 26.06.2026 korraldus nr 13-5/26-94. Harju maakonna Tallinna-Saku
liivamaardla ja Saku turbamaardla registrikande muutmine:
1. Otsustan muuta Kobras OÜ koostatud aruande alusel seisuga 01.04.2026 maavarade registris Tallinna-Saku
liivamaardla registrikannet ja kinnitada aruandes esitatud piirides varu järgmiselt:
1.1. ehitusliiva passiivne reservvaru pindalal 123,42 ha – 10367 tuh m3 (aruandes 68. plokk),
1.2. ehitusliiva passiivne reservvaru pindalal 3,77 ha – 226 tuh m3 (aruandes 70. plokk),
1.3. ehitusliiva aktiivne tarbevaru pindalal 9,57 ha – 315 tuh m3 (aruandes 229. plokk),
1.4. täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 9,57 ha – 605 tuh m3 (aruandes 230. plokk).
2. Otsustan muuta Kobras OÜ koostatud aruande alusel seisuga 01.04.2026 maavarade registris Saku
turbamaardla registrikannet ja kinnitada aruandes esitatud piirides varu järgmiselt:
2.1. hästilagunenud turba aktiivne reservvaru pindalal 334,38ha –1227 tuh t (aruandes 3. plokk),
2.2. vähelagunenud turba aktiivne reservvaru pindalal 145,40 ha – 330 tuh t (aruandes 4. plokk).
3 Lääne-Eesti liiva ja kruusliiva otsingulis-hinnanguliste tööde aruanne (1986. a. projekt) (EGF aruande nr 4292). 4 Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (EGF aruande nr 9368). 5 Tallinna-Saku liivamaardla Tammemäe IX uuringuruumi geoloogiline uuring (EGF aruande nr 47479).
Tammemäe XII liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus
Töö nr 2026-208 ad
Aadress: Harju maakond, Saku vald, Männiku küla
Koostaja: Kobras OÜ 9 / 19
3.2.GEOLOOGILINE EHITUS
Tammemäe XII liivakarjääri geoloogilise ehituse kirjeldus on antud 2025. – 2026. aastal tehtud geoloogilise
uuringu andmete põhjal.
Kuna taotletava Tammemäe XII liivakarjääri varu moodustab ainult veealune täiteliiva aktiivse tarbevaru plokk
231, on selle kaevandamise alustamisel kattekiht (huumus ja turvas) ning selle all lamav liiv (plokk 230 EL aT)
juba kaevandatud.
Tammemäe XII liivakarjääri kasuliku kihi moodustab jääjõeline liiv (Q1jrVr_fg) kogupaksusega 2,4 m (PA-8) kuni
8,1 m (PA-1), keskmine paksus on 6,3 m. Materjal on võrdlemisi ühtlane ja hästi sorteeritud, domineerib selgelt
peeneteraline (0,125 – 0,25 mm) fraktsioon. Liiv sisaldab vähe kruusa, üle 4 mm terasuurusega fraktsioone
praktiliselt ei ole. Materjali peenosise sisaldus on vahemikus 4,2 – 8,2%. Liiv on beeži, kollakaspruuni, pruuni
või halli värvi, kohev kuni tihe, niiske kuni veeküllastunud.
Kasuliku kihi lamamini jõuti 2025. – 2026. a geoloogilise uuringu käigus kõikides puuraukudes. Kasuliku kihi
lamami moodustab jääjärveline liivsavi (Q1jrVr_lg), mis on halli värvi, pehme kuni poolkõva, keskplastne ja
sisaldab liiva vahekihte. Liivsavi avati puuraukudes 0,3 – 6,2 meetri paksuse kihina ning see jätkub sügavuse
suunas.
3.3.HÜDROGEOLOOGILINE KIRJELDUS
Geoloogilise uuringu käigus avati 2025. aasta oktoobris põhjavesi kõigis 12 puuraugus, maapinnast 1,1 – 5,0 m
sügavusel, absoluutkõrgusel 36,4 – 42,2 m. 1986. aasta septembris rajatud uuringupunktis PA-104 avati
põhjavesi maapinnast 4,0 m sügavusel, absoluutkõrgusel 42,15 m. 2026. aasta aprillis avati vesi kahes
sondeerimispunktis: SP-5 ja SP-7 maapinnast 0,8 – 1,3 m sügavusel, absoluutkõrgusel 43,20 – 43,70 m.
Sondeerimispunktides avatud vesi on tõenäoliselt sademetest või lumesulamisest allapoole filtreeruv ajutise
iseloomuga ülavesi, mitte püsiv põhjavee tase. Geoloogilise uuringu ajal nii 2025. aasta oktoobris kui 2026.
aasta aprillis olid maaparanduskraavid Tammemäe IX uuringuruumis ja selle lähiümbruses kuivad. See viitab,
et stabiilse keskmise põhjavee taseme määramisel on puuraukudes mõõdetud veetasemed sobilikumad.
Põhjavee tase Tammemäe XII liivakarjääris järgib üldist maapinna reljeefi, langedes lääne suunas. Tuginedes
2025. aastal puuraukudes mõõdetud veetasemetele, on keskmine põhjavee tase absoluutkõrgus Tammemäe
XII liivakarjääris 37,5 m.
Põhjavesi Männiku liivikul ja selle ümbruses toitub sademetest. Põhjavee toitumine on kõige intensiivsem
avatud liivaaladel, seejärel liivapinnasega metsaaladel ning kõige väiksem rabaaladel. Looduslikes oludes
paikneb maardla piirkonnas veetase liivas 1 – 3 m sügavusel maapinnast, järgides maapinna reljeefi.
Filtratsioonivool toimub peamiselt põhja (Raku ja Ülemiste järve) ja lääne (Pääsküla jõe) suunas. Väheoluline
põhjavee vool toimub ka lõuna ja ida suunas.6
Piirkonna pinnavee üldine liikumise suund on samuti läände, Pääsküla jõe suunas. Metsakuivenduse
toimimiseks on taotletava mäeeraldise piirkonda rajatud ulatuslik kuivenduskraavide võrgustik.
6 Voolma, M., Raadla, K. Tallinna-Saku liivamaardla hüdroloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused. Maves OÜ, Tallinn 2022.
Tammemäe XII liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus
Töö nr 2026-208 ad
Aadress: Harju maakond, Saku vald, Männiku küla
Koostaja: Kobras OÜ 10 / 19
4.TAOTLETAVA MÄEERALDISE PIIRES OLEVA MAAVARA KVALITATIIVNE JA
KVANTITATIIVNE ISELOOMUSTUS
4.1.MAAVARA KVALITATIIVNE ISELOOMUSTUS
Kasuliku kihi moodustab Tammemäe XII liivakarjääris täiteliiva (plokk 231) kvaliteedinõuetele vastav materjal.
Materjali kvalitatiivsel iseloomustamisel ja varu arvutamisel on kasutatud 2025. – 2026. a tehtud geoloogilise
uuringu välitööde käigus kogutud 19 proovi andmeid. Kõikide proovide andmeid on võrreldud
keskkonnaministri 17.12.2018 määruses nr 52 esitatud liiva ja kruusa kasutusalade määramise nõuetega.
Plokk 231 materjal on ühtlane ja hästi sorteeritud, domineerib peeneteraline (0,125 – 0,25 mm) fraktsioon, ent
leidub ka ülipeeneteralise liiva (0,063...0,125 mm) fraktsiooni. Liiv sisaldab vähe kruusa, üle 4 mm terasuurusega
fraktsioone praktiliselt ei ole. Materjali peenosis (>0,063 mm) jääb vahemikku 4,2 – 8,2% ning see suureneb
sügavuse suunas. Materjali filtratsioon on ühe proovi katse alusel 1,3 m/ööpäevas.
Tabelis 1 on esitatud Tammemäe XII liivakarjääri varuploki 231 laborianalüüside põhinäitajad.
Tabel 1. Tammemäe XII liivakarjääri varuploki põhinäitajad
Näitaja Tammemäe XII liivakarjäär Minimaalne Maksimaalne Kaalutud keskmine
Looduslik materjal ploki 231 TL aT piires Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) (kruusa sisaldus kokku),
0,0 0,0 0,0
Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) (liiva sisaldus kokku), sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%)
100,0
4,2
100,0
8,2
100,0
5,8
4.2. MAAVARA KOGUSE ARVUTUS
Tammemäe XII liivakarjääri varu on arvutatud ühe plokina aktiivse tarbevaru kategoorias: täiteliiva plokk 231
allpool uuringuaegset põhjavee taset (pindala 9,57 ha, varu 605 tuh m3) Kobras OÜ töös „Tallinna-Saku
liivamaardla Tammemäe IX uuringuruumi geoloogiline uuring (varu arvutus seisuga 01.04.2026)“ (EGF aruande
nr 47479) esitatud ettepaneku alusel.
Varu arvutuse aluseks on 2025. aastal mõõdistatud topograafiline alusplaan mõõtkavas 1:1000, geoloogilised
läbilõiked, uuringupunktide andmed ning kasuliku kihi laborianalüüside tulemused. Geoloogilise uuringu
aruandes on maavara varu arvutamiseks kasutatud joonestusprogrammi Autodesk AutoCAD Civil 3D 2026.
5.MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE PÕHJENDUS KOOS KAEVANDAMISELE
KUULUVA VARU MÄÄRAMISEGA
5.1.MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE VALIKU PÕHJENDUS
Tammemäe XII liivakarjääri mäeeraldise piir kattub pindalaliselt Tallinna-Saku liivamaardla täiteliiva aktiivse
tarbevaru ploki 231 piiriga. Tammemäe XII liivakarjääri mäeeraldise pindala on 9,75 ha ning mäeeraldise
sügavus ühtib ploki 231 kinnitatud varu sügavusega.
Tammemäe XII liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa kattub mäeeraldise piiriga, v.a karjääri lääne-, edela- ja
lõunaosas, kus see ulatub mäeeraldise piirist kaugemale vastavalt kuni 144 m, kuni 37 m ja kuni 148 m.
Mäeeraldise teenindusmaa piiride valikuga on tagatud piisav maa-ala settekaardi moodustamiseks liiva
Tammemäe XII liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus
Töö nr 2026-208 ad
Aadress: Harju maakond, Saku vald, Männiku küla
Koostaja: Kobras OÜ 11 / 19
veealusel kaevandamisel liiva nõrutamiseks ja ladustamiseks, samuti mäeeraldise korrastamiseks vajaliku
katendi ajutiseks ladustamiseks. Mäeeraldise teenindusmaa pindala on 13,99 ha.
Tammemäe XII liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa kontuur ning piiripunktide koordinaadid on
toodud mäeeraldise plaanil (graafiline lisa 1) ja geoloogilistel läbilõigetel (graafiline lisa 2). Pindalad on
määratud joonestusprogrammi Autodesk AutoCAD Civil 3D 2026 abil.
5.2.KAEVANDATAVAD VARUD
Mäetööde käigus tuleb karjääri külgedele jätta nõlvatervikud ehk lauged nõlvad, arvestades kaevandatava
materjali loomulikku varisemise nurka (püsinõlvust). Sellest tulenevalt väheneb kaevandatava varu kogus
nõlvakao võrra. Nõlvad kujundatakse kaevandamise käigus. Taotletava ala piires levib valdavalt ülipeene- kuni
peeneteraline liiv ning selle lamamis liivsavi. Sellest tulenevalt on karjääri ohutuks püsinõlvuseks valitud allpool
põhjavee taset 1:5 (kallakus ~11°).
Nõlvatervikute mahu määramisel on kasutatud arvutiprogrammis AutoCAD koostatud pinnamudeleid. Nõlva
mudeli loomisel kasutati varuploki lamami mudelit ja ala topograafilise mõõdistuse alusel loodud
maapinnamudelit. Tabelis 2 on esitatud aktiivse tarbevaru maht võrrelduna kaevandatava varuga.
Tabel 2. Tammemäe XII liivakarjääri kaevandatav varu
Plokk Varu, tuh m3
Nõlvatervikusse jääv varu, tuh m3
Kaevandatav varu, tuh m3
Plokk 231 TL aT 605 248 357
Kaevandamise keskmiseks aastamääraks on kavandatud 26 tuh m3, mille tulemusena varu ammendub
hinnanguliselt 14 aastaga ning mäeeraldise teenindusmaa korrastamise lõpetamiseks on planeeritud
täiendavalt üks aasta. Kaevandamise keskmine aastamäär on leitud aritmeetiliselt vastavalt maapõueseaduse
§ 57. Tehtega on arvutatud aastas keskmiselt kaevandatav maavara kogus, mille kaevandamisega tagatakse loa
kehtivusaja jooksul mäeeraldise maavara ammendamine. Arvutatud kaevandamise keskmine aastamäär ei
kohusta loa omanikku karjäärist vastavat kogust materjali aasta jooksul kaevandama. Reaalsed karjääris
kaevandatavad varu kogused aasta lõikes sõltuvad kaevandamisloa omaniku tööplaanidest ja materjali
vajadusest.
6.KAVANDATAV KAEVANDAMISE TEHNOLOOGIA, EEMALDATAVA KATENDI KOGUS
NING SELLE LADUSTAMISE JA KASUTAMISE KIRJELDUS
Karjääris mäetöödega alustamisel peab jälgima kõiki maavarade kaevandamise nõudeid. Kasutatakse tehniliselt
korras ning regulaarselt ülevaatusi läbivat masinaparki. Kaevandamine toimub veealuse varu puhul pika
noolega ekskavaatori ja pinnasepumbaga. Materjali laadimiseks kasutatakse rataslaadurit. Materjali väljavedu
karjäärist toimub autotranspordiga (kallurpoolhaagised).
Tammemäe XII liivakarjääri lasumis asuva taotletava Tammemäe X liivakarjääri avamisega eemaldatakse
mäeeraldiselt katend kogumahus 54 tuh m3. Katendi keskmine paksus on 0,6 m. Katend kooritakse järk-järgult
vastavalt mäetööde edenemisele ning vallitatakse mäeeraldise teenindusmaale. Katendit kasutatakse vajalikus
mahus Tammemäe XII liivakarjääri kaevandatud maa veepealsete nõlvade korrastamisel.
Mäeeraldise korrastamiseks vajaliku katendi mahu arvutamisel on ette nähtud karjääri veepealsete nõlvade
katmine ca 0,6 m paksuse kasvukihiga. See soodustab nõlvade kiiret taimestumist ning seeläbi vähendab
Tammemäe XII liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus
Töö nr 2026-208 ad
Aadress: Harju maakond, Saku vald, Männiku küla
Koostaja: Kobras OÜ 12 / 19
pinnase erosiooni sademete mõjul. Kasuliku kihi lasumustingimustest ning maapinna reljeefist tulenevalt jääb
karjääri veepealsete nõlvade kõrgus karjääri lääneküljel vahemikku 1 – 2 m ja ida- ning lõunaküljel kuni 9 m
(graafiline lisa 3. Tammemäe XII liivakarjääri korrastatud maa plaan). Korrastatud nõlvade stabiilseks
püsinõlvuseks on mäeeraldisel kaevandatava materjali omadustest lähtuvalt arvestatud 1:2 ülalpool põhjavee
taset ja 1:5 allpool põhjavee taset.
Mäeeraldiselt eemaldatav katend võõrandatakse valdavas osas. Veepealsete nõlvade korrastamiseks
vajamineva kasvukihi maht on kokku ca 11 tuh m3 ning võõrandamisele kuulub seega ca 43 tuh m3 kasvukihti.
Mäeeraldiselt kooritavat katendit turustatakse täitematerjaliks ja haljastuseks vastavalt maapõueseaduse § 99.
Tammemäe XII liivakarjääri mäetehnilised tingimused on head. Kattekiht eemaldatakse Tammemäe X
liivakarjääri avamisega ja maavarale on hea juurdepääs. Veealuse maavarakihi paksus on geoloogilise uuringu
andmetel kuni 8,1 m (keskmiselt 6,3 m) ning seda kaevandatakse pika noolega ekskavaatoriga ja
pinnasepumbaga ilma veetaset alandamata. Varu ammendumise järgselt moodustub mäeeraldise alale kaks
veekogu, mille sügavus valdavas osas on vähemalt 2 m, seega täiendavat süvendamistööd ei ole vaja teha.
Korrastamistöödega alustatakse kaevandamise käigus esimesel võimalusel. Tehniline korrastamine on
otstarbekas teostada paralleelselt kaevandamisega. Korrastamisprojekt koostatakse korrastamistingimuste
alusel esimesel võimalusel. Kuni korrastamisprojekti kinnitamiseni juhindutakse keskkonnaloa taotluses
esitatust ning loaga kinnitatud korrastamise suundadest.
Juurdepääs Tammemäe XII liivakarjäärile on rahuldav, materjali on võimalik välja vedada liivakarjääri idaservas
kulgevalt Pumbajaama teelt nr 7180306, mis ühendab tulevast karjääri ca 1,7 km kaugusel lõuna suunas asuva
Tallinna ringteega (riigi põhimaantee nr 11).
7.ANDMED KAEVANDAMISJÄÄTMETE KOHTA
Kaevandamisjäätmed on jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise,
rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Kui kaevandamise käigus tekib
kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse
§ 352 tähenduses, tuleb koostada kaevandamisjäätmekava. Katend kasutatakse alale kujunevate veekogude
veepealsete nõlvade korrastamisel vastavalt kaevandatud maa korrastamise projektile. Ülejäänud katend
turustatakse vastavalt maapõueseaduse § 99.
Katend kooritakse mäeeraldise alalt Tammemäe X liivakarjääri avamisega. Kasvukiht ladustatakse aunadesse
ning nende bioloogilise aktiivsuse säilitamiseks aunasid ei tihendata. Kasvukihi koorimine ja vallitamine toimub
reeglina kuival aastaajal kasvukihi loodusliku niiskuse juures. Tagamaks auna geotehnilist stabiilsust, silutakse
auna pealispind ja küljed. Kasvukihi vallitamisel jälgitakse, et ei toimuks segunemist teiste materjalidega.
Katendi vallitamine mäeeraldise teenindusmaale ei nõua suletud jäätmehoidla järelhooldust ja järelevalvet.
Välistatud on õhu ja vee kaudu eralduvate saasteainete teke ja levik. Vallitatav katend on geotehniliselt ja
geokeemiliselt stabiilne pinnas. Keskkonnale ohtlike ainete sisaldus ladustatavas materjalis ei ületa looduslikke
taustakontsentratsioone ja sellega ei kaasne keskkonnale saasteohtu. Osa katendist kasutatakse mäeeraldise
korrastamiseks, ülejääv osa turustatakse ning see leiab kasutust ehituses. Taaskasutatava materjalina
ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal üksnes karjääri veepealsete nõlvade korrastamiseks vajalik kasvukiht.
Tammemäe XII liivakarjääri kaevandamise käigus tekkivat materjali kasutatakse täies ulatuses teede- ja
taristuehituses, seega materjali töötlemisel jäätmeid ei teki. Jäätmeseaduse mõistes Tammemäe XII liivakarjääri
Tammemäe XII liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus
Töö nr 2026-208 ad
Aadress: Harju maakond, Saku vald, Männiku küla
Koostaja: Kobras OÜ 13 / 19
mäeeraldise piires püsi- ega kaevandamisjäätmeid ei teki ning tegemist ei ole jäätmehoidlaga. Eelnevast
tulenevalt ei ole kaevandamisjäätmekava koostamine vajalik.
8.KAEVANDAMISEGA RIKUTUD MAA KORRASTAMINE
Pärast varu ammendamist tuleb kaevandamisega rikutud maa korrastada vastavalt keskkonnaministri
07.04.2017 määrusele nr 12.7 Korrastamistöödega alustatakse kaevandamise käigus esimesel võimalusel
juhindudes keskkonnaloa taotluses esitatust ja keskkonnaloal kinnitatust. Lõplik karjääriala korrastamine
toimub kaevandatud maa korrastamise projekti kohaselt. Korrastamisprojekt koostatakse lähtuvalt
Keskkonnaameti poolt esitatud korrastamistingimustest. Korrastamistingimusi esitades peab Keskkonnaamet
lähtuma keskkonnamõju hindamise soovitustest, kui keskkonnamõju on hinnatud, ja kaevandamisloale kantud
korrastamise suunast. Lisaks küsib Keskkonnaamet korrastamistingimuste kohta maaomaniku ja kohaliku
omavalitsuse arvamust. Korrastamisprojektis esitatakse täpsemad nõuded ala tehniliseks ja bioloogiliseks
korrastamiseks. Muu hulgas käsitletakse korrastamisprojektis korrastatava maa sihtotstarvet, uute
pinnavormide ja kaevandatud maa kujundamist, mulla kasutamist ja käitlust ning veerežiimi kujundamist.
Tammemäe XII liivakarjääris kaevandatakse allpool põhjavee taset kinnitatud liiva varu. Pärast varu
ammendamist kujundatakse karjääri mäeeraldisele põhjapoolne veekogu pindalaga ca 6,23 ha ja lõunapoolne
veekogu pindalaga ca 1,58 ha. Karjääri maa-ala korrastamise käigus tuleb karjääri nõlvad tasandada.
Aukkaevandamisega käideldud purdkaeviste karjääri korrastamisjärgne nõlvus peab olema laugem kui
kaevisele iseloomuliku püsiva nõlva nurk. Ülalpool põhjavee taset asuval materjalil on see väiksem kui ~27°
(nõlvus 1:2) ning allpool põhjavee taset asuval materjalil on see väiksem kui ~11° (nõlvus 1:5). Otstarbekas on
nõlvad jätta sobiva püsikaldenurgaga juba kaevandamise käigus.
Korrastamistööde maksumus sõltub peamiselt korrastamistööde mahust, mille moodustavad pinnasetööd ning
seemnete külv ja puude istutamine. Nõlvade laugeks kujundamist tehnilise korrastamise käigus üldjuhul eraldi
korrastamistööna ei arvestata, sest reeglina tehakse seda jooksvalt kaevandamise käigus. Korrastatud
karjääriala bioloogiline korrastamine tehakse pärast tehnilist korrastamist, mille viimase etapina paigutatakse
karjääri nõlvadele enne kaevandamise alustamist kooritud kasvukiht. Kaevandatud ala võimalikult
looduslähedasse seisundisse viimiseks haljastatakse bioloogilise korrastamise käigus karjääri veepealsed
nõlvad rohttaimede külviga ning mäeeraldise teenindusmaa sobivate istikutega. Hinnangulised kulud
Tammemäe XII liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa korrastamiseks taotluse koostamise ajal on
ca 2500 eurot hektari kohta ehk kokku ca 35 000 eurot. Tammemäe XII liivakarjääri korrastamisjärgne olukord
on esitatud graafilises lisas (graafiline lisa 3. Tammemäe XII liivakarjääri korrastatud maa plaan).
9.KAEVANDAMISEGA KAASNEDA VÕIVAD KESKKONNAHÄIRINGUD JA MEETMED
NENDE VÄHENDAMISEKS
Liiva kaevandamisega otsest keskkonnareostust ega ohtlikkust ei kaasne. Kaevandamise käigus täidetakse
pealmaakaevandamise ohutuseeskirju ning välditakse kütuse ja määrdeainete sattumist pinnasesse.
Kaevandamisel ja kaevise laadimisel ning transportimisel kasutatavate masinate ja mehhanismide
hooldamiseks tuleb rajada karjääri territooriumile teenindusplats, kui hooldamist plaanitakse karjääri maa-alal,
7 Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm. Keskkonnaministri 07.04.2017 määrus nr 12.
Tammemäe XII liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus
Töö nr 2026-208 ad
Aadress: Harju maakond, Saku vald, Männiku küla
Koostaja: Kobras OÜ 14 / 19
et vältida kütuse ja õli leket pinnasesse. Teenindusplats tuleb katta kütuse ja õli pinnasesse imbumist takistava
materjaliga ning kohapeal peavad olema esmased kütuselekke kõrvaldamise vahendid. Mäeeraldise
teenindusmaa piires on keelatud prügi mahapanek. Karjääris võib tekkida igapäevase töö käigus olmejäätmeid,
mida peab käitlema vastavalt kehtivatele seadustele. Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda
mõjutavateks teguriteks õhusaaste (peenosakeste teke), müra, vibratsioon ning maastikupildi visuaalne
muutumine.
Õhusaaste
Mehhanismide töö tekitab õhusaastet ja müra. Välisõhusaaste ei tohi ületada seadusandlusega kehtestatud
piirnorme. Tammemäe XII liivakarjääris ei kavandata tegevust, mille käigus toimuks paiksest heiteallikast
saasteainete välisõhku väljutamist. Kaevandamine toimub masinatega, mille müratase ja heitmed on
normeeritud Euroopa Liidu õigusaktidega.
Kuival ajal liiva kaevandamisel ning laadimisel on võimalik peenosakeste (tolmu) teke. Kaevandamismasinate
poolt tekitatav peenosakeste hulk on väike, ladestudes praktiliselt õhkutõusmise koha lähedale. Kaugemale
võivad peenosakesed levida toodangut vedavatest kallurautodest, kuna nende kiirus on suurem. Kallurid
tõstavad peenosakesi nii karjäärisisestel- kui ka väljaveoteedel. Töötavates karjäärides tehtud vaatluste järgi
võib hinnata, et transpordi tõttu tekkivad peenosakesed võivad lagedal maastikul levida keskmise tuulega
ca 200 m kaugusele. Peenosakeste tekke vähendamiseks tuleb kuival ajal kasta karjääri teid ning ladustatud
maavara puistanguid, millega viiakse peenosakeste teke praktiliselt nullini.
Vastavalt keskkonnaministri 14.12.2016 määrusele nr 67 ja selle lisale 1 on õhusaasteluba vaja, kui
kaevandamise käigus eraldub ühe aasta jooksul atmosfääri tahkeid osakesi (PMSUM) enam kui 1 tonn.8
Tahkete osakeste eriheite koguse arvutamisel saab lähtuda USA Keskkonnaagentuuri (EPA) ning Euroopa
Keskkonnaagentuuri (EEA) metoodikast, mille puhul on ühe tonni kaevise ümberpaigutamise
(kaevandamine/laadimine) käigus tekkiv osakeste eriheide arvutatav järgmise valemiga:
E = k(0,0016) x (U/2,2)1,3 / (M/2)1,4, kus
E – osakeste (PMSUM) eriheide (kg/t);
k – osakeste suuruse kordaja, 0,74 (ühikuta);
U – keskmine tuulekiirus (m/s);
M – materjali niiskusesisaldus (%).
Riigi Ilmateenistuse andmetel on Eesti aastane keskmine tuulekiirus 3,5 m/s. Märjaks kvalifitseerub materjal,
mille niiskusesisaldus on üle 2%. Kuna Eesti asub parasvöötmes, on põhjendatud kaevandatava ja töödeldava
materjali käsitlemine märjana. Käesolevas arvutuses on Tammemäe XII liivakarjääri puhul kasutatud
niiskusesisaldust 5%, mis vastab EEA metoodikas toodud liiva- ja kruusakarjääride materjali keskmisele
niiskusesisaldusele. Valemi kohaselt on taotletava karjääri puhul ühe tonni kaevise ümberpaigutamise käigus
tekkiv osakeste eriheide järgmine:
8 Tegevuse künnivõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba1. Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67.
Tammemäe XII liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus
Töö nr 2026-208 ad
Aadress: Harju maakond, Saku vald, Männiku küla
Koostaja: Kobras OÜ 15 / 19
E = 0,47(0,0016) x (3,5/2,2)1,3 / (5/2)1,4 = 0,0007 kg/t
Tammemäe XII liivakarjääri keskmise aastamäära (26 tuh m3) kaevandamisel (kaevise mahukaal 1,8 t/m3) on
tahkete osakeste summaarne heitkogus ~0,033 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 toodud
künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata.
Müra
Müratase peab vastama kehtivatele piirnormidele, et vältida müra kandumist lähipiirkonnas asuvate
majapidamisteni. Vastavalt sotsiaalministri 16.12.2016 määrusele nr 71 tohib elamutega piirkonnas (II
kategooria ala) tööstusmüra piirväärtus olla päevasel ajal 60 dB ja öösel 45 dB ning liiklusmüra piirväärtus olla
päevasel ajal 60 dB (müratundliku hoone teepoolsel küljel 65 dB) ja öösel 55 dB (müratundliku hoone
teepoolsel küljel 60 dB).9 Müra piirväärtus on suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist
keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid.
Maa- ja Ruumiameti eluhoonete andmekogu põhjal asuvad lähimad II kategooria müratundlikud alad
Tammemäe XII liivakarjäärist ca 600 m kaugusel põhja suunas katastriüksusel Raba tee 5 (katastriüksuse tunnus
71801:001:1140, sihtotstarve on elamumaa 100%) ja Raba tee 7 (katastriüksuse tunnus 71801:001:1150,
sihtotstarve on elamumaa 100%).
Müra tekitavad karjääris töötavad masinad (ekskavaator, rataslaadur, kallurautod, pinnasepump).
Transpordimasinatel on müra normeeritud. Täismassiga 12 t ja raskemate veokite müratase on ca 84 – 95 dB,
rataslaaduritel ja ekskavaatoritel ca 100 – 109 dB ning pinnasepumbal ca 85 – 100 dB. Karjääris kaevandamisel
enim kasutatav masin on ekskavaator, pinnasepump ja rataslaadur. Nimetatud masinate mõõdetud
müratasemed on toodud tabelis 3.
Tabel 3. Karjääris töötavate masinate poolt tekitatavad müratasemed
Müraallikas Helivõimsustase, LpA, dB, mõõdetud müraallika juures
Pinnasepump 100
Ekskavaator 104
Rataslaadur 109
Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 § 2 lg 4 kohaselt on helirõhutase helirõhu ja kuuldeläve helirõhu
suhte kahekümnekordne kümnendlogaritm, mida mõõdetakse detsibellides ja mis iseloomustab mürataset Lp.
Lp = 20log10(p/p0), kus
Lp – müratase, dB;
p – helirõhk, Pa;
p0 – kuuldeläve helirõhk (p0 = 20 µPa).
9 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid. Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71.
Tammemäe XII liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus
Töö nr 2026-208 ad
Aadress: Harju maakond, Saku vald, Männiku küla
Koostaja: Kobras OÜ 16 / 19
Kuna inimese kõrva kuulmistundlikkus on erinevates sagedusvahemikes pisut erinev, siis kasutatakse
mürataseme hindamiseks helirõhutaseme A- või C-korrigeeritud helirõhutaset. C-korrektsioon iseloomustab
madalsagedusliku müra mõju, mida põhjustavad näiteks elektrituulikud, soojuspumbad ja muud sarnased
tehnoseadmed. Karjääris töötavate masinate puhul on asjakohane kasutada A-korrektsiooni, mis rõhutab
rohkem kõrgsagedusliku müra osakaalu (joonis 1).
Joonis 1. A-korrektsioon. Frequency – sagedus; A-Weighting – A-korrektsioon. Allikas ANSYS Inc., 2023.10
A-korrektsiooniga mürataset on kõige mõjusam arvutada, teades müraallika helisagedusvahemikke 1/1
oktaavribas. Ekskavaatoril ja sõelumissõlmel kasutatakse käesolevas töös järgmist sagedusvahemikku (tabel 4).
Tabel 4. Karjääris töötavate masinate helivõimsustase 1/1 oktaavribas
63 Hz
125 Hz
250 Hz
500 Hz
1000 Hz
2000 Hz
4000 Hz
8000 Hz
Helitase kokku Lw
Helitase KOKKU (A-korrektsioon), LwA
105 115 106 99 96 87 80 73 116 104 (ekskavaator)
102 112 104 105 104 102 98 93 115 109 (rataslaadur)
Vabavaralise arvutusprogrammiga NoiseTools (www.noisetools.net) saab arvutada müra tugevuse sisestades
vastuvõtja kauguse müraallikast, müraallika oktaavriba väärtused, kõrguse ja helineeldetegurid. Programmis
tuleb jälgida, et väärtused on korrigeerimata, A-korrektsiooni jaoks on vastuvõtja lahtris lisada vastav linnuke
(„A-weighted“).
Kõige suurem müraallikas on rataslaadur. Kui rataslaadur asub Raba tee 5 ja Raba tee 7 maaüksustest ca 600 m
kaugusel, on lagedal maal otsenähtavuse korral nimetatud katastriüksuste piiril arvutusliku müra suuruseks
ca 37 dB, mis on ca 23 dB väiksem II kategooria alale kehtestatud päevasest normtasemest. Kui karjääris töötab
10 ANSYS Inc., 2023. Saadaval aadressil https://www.ansys.com/blog/what-is-a-weighting (viimati vaadatud 21.04.2026).
Tammemäe XII liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus
Töö nr 2026-208 ad
Aadress: Harju maakond, Saku vald, Männiku küla
Koostaja: Kobras OÜ 17 / 19
samaaegselt nii ekskavaator/pinnasepump kui ka rataslaadur, siis nende tekitatavad müratasemed
summeeruvad seaduspärasuse alusel, mida on kujutatud joonisel 2.
Joonis 2. Müratasemete liitumine mitme allika korral.
Seega, kui mäeeraldisel toimub üheaegselt kaks tootmisprotsessi (kaevandamine
ekskavaatori/pinnasepumbaga ja toodangu laadimine rataslaaduriga), siis vastavalt joonisele 2 lisandub
suurimale müratasemele ca 1,3 dB. Sellisel juhul kujuneb Tammemäe XII liivakarjäärist lähtuvaks maksimaalseks
arvutuslikuks müratasemeks Raba tee 5 ja Raba tee 7 katastriüksuse piiril otsenähtavuse korral ca 39 dB, jäädes
lubatud normist madalamale ca 21 dB võrra. Tegelikkuses ei paikne rataslaadur alati karjääri servas, vaid pigem
keskosas, lisaks kaob otsenähatvus karjäärimasinate ja müratundliku katastriüksusega, kui rajatakse
katendivallid ning kaevandamistegevus toimub süvises. Seetõttu on tegelik müratase arvutuses näidatust
märgatavalt väiksem.
Mõju pinna- ja põhjaveele
Tammemäe XII liivakarjääri varu asub allpool põhjavee taset ning pärast varu ammendamist moodustub
karjäärialale kaks veekogu. Maavarakihi paksus allpool veetaset on kuni 8,2 m ning seda saab kaevandada pika
noolega ekskavaatoriga ja pinnasepumbaga ilma karjäärist vee välja juhtimiseta. Kaevandamisel kasutatakse
tehniliselt korras ning regulaarselt ülevaatusi läbivat masinaparki, millega välditakse kütte- ja määrdeainete
sattumist karjääriala pinnasesse ja vette.
Tammemäe X liivakarjääri ja Tammemäe XII liivakarjääri alale on rajatud maaparandussüsteemi Tammemäe,
ÜP-163 (MS kood/ehitise kood 4109550010080/002) kuivenduskraavide võrgustik. Enne Tammemäe X
liivakarjääris kaevandamisega alustamist suletakse karjääri lõunapoolse osa alalt alguse saavad kraavid
mäeeraldise piiril. Karjääriala põhjapoolset osa läbivad kraavid suunatakse kaevandamise ajaks ajutiselt ümber,
selleks rajatakse mäeeraldise ja selle teenindusmaa serva täiendav kraav, millega tagatakse
maaparandussüsteemi pidev toimimine. Ajutise ümbersuunamiskraavi asukoht ja parameetrid täpsustatakse
karjääri kaevandamisprojektis. Ajutine kraav jäetakse alles ka Tammemäe XII liivakarjääri kaevandamisel.
Kaevandamise lõpetamisel ajutine kraav likvideeritakse ning vee liikumine maaparandussüsteemi kraavivõrgus
hakkab toimuma läbi mäeeraldisele kujunenud põhjapoolse veekogu suunaga lõunast põhja.
Veealuse varu kaevandamisel ei toimu kunstlikku veetaseme alandamist ehk karjäärist ei juhita vett välja
mäeeraldise lähiümbruses asuvatesse kraavidesse. Vabapinnalise Kvaternaari põhjaveekihi vee liikumine järgib
piirkonna veepinna hüdraulilist kallet, samuti jääb kaevandamise tulemusel tekkiv veekogu vabapinnalise
veekihiga hüdrauliliselt seotuks. Seega ei hakka moodustuvast karjääriveekogust toimuma ka ülevoolu
mäeeraldise läheduses asuvatesse kraavidesse.
Tammemäe XII liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus
Töö nr 2026-208 ad
Aadress: Harju maakond, Saku vald, Männiku küla
Koostaja: Kobras OÜ 18 / 19
Veealuse varu kaevandamisel jääb piirkonna kogu veehulk samaks ning seega puudub kaevandamistegevusel
mõju piirkonna üldisele veerežiimile. Veealuse kihi kaevandamisega kaasneb mõningane ajutine mõju põhjavee
tasemele üksnes karjääriala piires. Arvestades, et kaevandamine toimub järk-järgult, siis korraga suurt mõju ei
teki ning veetaseme alanemist karjääri lähiümbruses ei toimu.
Karjäärialale kujunev veekogu on vahetult kvaternaarisetetes leviva vabapinnalise põhjaveekihiga seotud, seega
kaevetööde laienemisega toimub pidev veetasemete ühtlustumine ja piirkonna põhjavee taseme muutust
põhjustavat alanduslehtrit ei teki. Kujuneva veekogu pidevalt suurenevast veemahutavusest tingituna on
põhjaveetaseme ajutised kõikumised järjest väiksemad. Kvaternaari liiva hea veejuhtivuse tõttu taastub
põhjavee tase kaevandamistegevuses tehtavate vaheaegade (nt öisel ajal) korral kiirelt normaaltasemele.
Karjääri korrastamisel taastatakse maaparandussüsteemi toimimine ühendades kuivenduskraavid karjäärialale
moodustunud veekoguga. Mäeeraldise teenindusmaal taastatakse varasem kraavivõrgustik. Sellega tagatakse
karjääri korrastamise järgselt maaparandussüsteemi toimimine tervel karjäärialal. Maaparandussüsteemi
toimimiseks vajalikud tegevused täpsustatakse karjääri korrastamisprojektis.
Kokkuvõtes ei toimu karjääris veealuse varu kaevandamisel kunstlikku vee ära juhtimist mäeeraldise alalt ehk
piirkonna kogu veehulk jääb samaks. Kuna karjääris kaevandamise käigus vett ära ei juhita, siis ei muudeta ka
piirkonna senist välja kujunenud veerežiimi. Seega puudub veealuse varu kaevandamisel mõju karjääri
lähiümbruse piirkonna pinna- ja põhjaveele.
Vibratsioon
Liivakarjääris ei toimu lõhketöid ja mäeeraldisel kasutada plaanitavate mäemasinate töötamisel ei teki
vibratsiooni, mis võiks avaldada negatiivset mõju ümbritsevale keskkonnale. Kõige suurem on vibratsiooni
mõju kasutatavate masinate juhtidele (operaatoritele). Vibratsiooni piirmäärad vibratsioonist mõjutatud
töökeskkonnale on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12.04.2007 määrusega nr 109.11 Tehniliselt korras masinate
kasutamisel on vibratsioon lubatud piirides ja mõju töötajatele minimaalne.
Maastikupildi visuaalne muutumine
Maastikupildi visuaalne muutumine on maavara kaevandamise juures paratamatu ning selle mõju on
leevendatav ala kaevandamisjärgse korrastamisega, mis tulenevalt seadusandlikust korrast on kaevandajale
kohustuslik. Karjääriala korrastatakse kaevandamise järgselt metsa- ja rohumaaks ning veekogudeks.
Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust karjääri tegevusest ümbruskonnale ei kaasne. Keskkonnakaitse ning
ohutustehnika nõuetest kinnipidamise korral ei kahjusta mäetööde tegemine Tammemäe XII liivakarjääris
oluliselt piirkonna ökoloogilisi tingimusi ning ei avalda keskkonnale olulist mõju.
9.1.KAEVANDAMISE EELDATAV MÕJU NATURA 2000 ALADELE NING KAITSTAVATELE
LOODUSOBJEKTIDELE
Tammemäe XII liivakarjääri mäeeraldise ega selle teenindusmaa piires ja vahetus läheduses ei asu Natura 2000
linnu- ja loodusalasid, looduskaitsealasid, kaitstavaid looduse üksikobjekte ja kultuurimälestisi ning nende
kaitsevööndit.
11 Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni mõõtmise kord. Vabariigi Valitsuse 12.04.2007 määrus nr 109.
Tammemäe XII liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus
Töö nr 2026-208 ad
Aadress: Harju maakond, Saku vald, Männiku küla
Koostaja: Kobras OÜ 19 / 19
Tammemäe XII liivakarjääri lähedusse jääb I kategooria kaitsealuse liigi Bufo calamita (kõre, EELIS kood
KLO9119416) ning II kategooria kaitsealuse liigi Lycopodiella inundata (harilik sookold, EELIS kood
KLO9342987) ja Lacerta agilis (kivisisalik, EELIS kood KLO9120787) elupaik. Vastavalt Looduskaitseseaduse § 53
lg 1 ei kuulu I ja II kaitsekategooria liikide täpne asukoht avalikustamisele. Liivakarjääri lähistel asub ka Saku-
Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaik (EELIS kood KLO3003087). Taotletavast liivakarjäärist ca 155 m kaugusel
lääne suunas asub III kategooria kaitsealuse liigi Lissotriton vulgaris (tähnikvesilik, EELIS kood KLO9132412)
elupaik.
Lähim kohalik kaitstav objekt, Pääsküla raba (EELIS kood KLO5000022), asub Tammemäe XII liivakarjäärist ca
2,7 km kaugusel põhja suunas. Pääsküla raba kaitse-eesmärgid on väärtusliku maastiku ja selle üksikelementide
kaitse, kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse ja virgestusvõimaluste säilitamine ja parandamine. Lähim
riiklik kaitseala, Saku mõisa park (EELIS kood KLO1200457) asub liivakarjäärist ca 3,4 km kaugusel lõuna suunas.
Lähim Natura 2000 võrgustiku ala, Rahumäe loodusala (EELIS kood RAH0000451) asub liivakarjäärist ca 6,3 km
põhja suunas. Rahumäe loodusala kaitse-eesmärgiks on II kaitsekategooriasse kuuluva taimeliigi Dianthus
arenarius (nõmmenelk) isendite kaitse.
Käesoleva seletuskirja peatükis 9 on tehtud tulevase kaevandamistegevusega kaasnevate peamiste keskkonda
mõjutavate tegurite analüüs, milles jõutakse järeldusele, et kavandataval tegevusel puudub oluline mõju
ümbritsevale keskkonnale väljaspool taotletavat mäeeraldist. Eelnevast lähtub, et Tammemäe XII liivakarjääri
mäeeraldise ja selle teenindusmaa piires kavandatav tegevus ei avalda mõju Pääsküla raba, Saku mõisa pargi
ega Natura 2000 võrgustiku Rahumäe loodusala kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele.
10.KOKKUVÕTE
AS Tariston taotleb maavara kaevandamise luba Tallinna-Saku liivamaardlas (maardla registrikaardi nr 0109)
Tammemäe XII liivakarjääri mäeeraldisel 15 aastaks.
Taotletav Tammemäe XII liivakarjäär asub Harjumaal Saku vallas Männiku külas Tallinna-Saku liivamaardla
täiteliiva aktiivse tarbevaru plokil 231 (allpool põhjavee taset). Mäeeraldise sügavus ühtib kinnitatud varu
sügavusega. Taotletava Tammemäe XII liivakarjääri mäeeraldise pindala on 9,57 ha ja mäeeraldise
teenindusmaa pindala on 13,99 ha.
Tammemäe XII liivakarjääri täiteliiva aktiivse tarbevaru kinnitatud varu kogus on 605 tuh m3, kaevandatav varu
kogus on 357 tuh m3 ning nõlvatervikusse jääva varu kogus on 248 tuh m3.
Käesoleva maavara kaevandamise loa taotluse seletuskirja koostasid Kobras OÜ geoloogid Peeter Lillak
(diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 241945) ja Tanel Mäger (diplomeeritud mäeinsener, tase
7, kutsetunnistus nr 176863).
Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Lillak
Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Mäger
21.08.2026
TALLINNA-SAKU LIIVAMAARDLA (0109)
SAKU TURBAMAARDLA (0513)
TAMMEMÄE XII LIIVAKARJÄÄR
SAKU TURBAMAARDLA (0513)
plokk 3 aR plokk 4 aR
plokk 3 aR
TALLINNA-SAKU LIIVAMAARDLA
(0109) plokk 68 EL pR
plokk 70 EL pR
71801:001:1247 Tammemetsa
71801:001:0066 Heitvete alajaam 2
71801:001:1103 Männiku fekaalipumpla
71801:001:0345 Runstiku
71801:001:0064 Heitvete alajaam 3
71801:001:2182 Viimsi metskond 318
71801:001:0341
Väljametsa
71801:001:1259 Viimsi metskond 13
71801:001:0065 Heitvete alajaam
plokk 68 EL pR
plokk 3 aR
Männiku lasketiiru (33), Männiku harjutusvälja (51) ja
Männiku linnaku (37) piiranguvöönd
Männiku lasketiiru (33) ja Männiku harjutusvälja (51)
piiranguvöönd
Tammemäe XII liivakarjäär AS Tariston
1
5
23
24
25
2
3
4
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
2021
22
23
24
25 26
27
28
29
30
31
32
33
34
35
36
37
38
plokk 213 EL aR plokk 214 EL aR
plokk 156 EL aT plokk 157 TL aT
taotletav Männiku XXI liivakarjäär
AS TREV-2 Grupp
plokk 155 TL aT plokk 156 EL aT plokk 157 TL aT
71801:001:1271 Viimsi metskond 144
71801:001:1406 Viimsi metskond 242
71801:001:1199 Männiku krossirada
71801:001:1519 Pumbajaama tee
taotletav Tammemäe III liivakarjäär
AS TREV-2 Grupp ja
taotletav Liivalaia 4 karjäär
AS Kiirkandur
71801:001:2183 Mälgumetsa
Lissotriton vulgaris (tähnikvesilik) EELIS kood KLO9132412
taotletav Tammemäe X liivakarjäär
AS Tariston
plokk 70 EL pR
plokk 155 TL aT plokk 156 EL aT plokk 157 TL aT
plokk 158 TL pT plokk 159 EL pT plokk 160 TL pT
08.2026 1:1000 2026-208
HARJUMAA SAKU VALD MÄNNIKU KÜLA
AS TARISTON
TAMMEMÄE XII LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS
33
KORRASTATUD MAA PLAANPeeter Lillak
Tanel Mäger
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
LEPPEMÄRGID
Tammemäe XII ja Tammemäe X liivakarjääri mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number
Katastriüksuse nimetus, tunnus ja piir
Maapinna samakõrgusjoon, m abs
1
Tallinna-Saku liivamaardla (registrikaardi nr 0109) varuplokkide piir Maardla piir
0 10 20m
1 cm
Märkused: 1. Kaevandamine toimub allpool põhjavee taset. 2. Kaevandamise järgselt korrastatakse karjäär metsamaaks, rohumaaks ja veekoguks. 3. Mõõdistatud maa-ala plaan joonestati joonestusprogrammiga Autodesk Civil 3D 2023 . 4. Koordinaadid on määratud riiklikus (L-Est 97) koordinaatide süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 5. Katastriüksuste piirid ning kitsendused Maa- ja Ruumiameti avaandmetest 01.03.2026 seisuga. 6. Tammemäe XII liivakarjääri ala kattub täielikult riigikaitselise ehitise Männiku lasketiir (väline tunnus 33) ja Männiku harjutusväli (väline tunnus 51) piiranguvööndiga ning osaliselt Männiku linnaku (väline tunnus 37) piiranguvööndiga. 7. Tammemäe XII liivakarjääri mäeeraldis ja mäeeraldise teenindusmaa kattub pindalaliselt täielikult taotletava Tammemäe X liivakarjääri mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaaga. 8. Karjäärialale moodustuvate veekogude pikaajaline keskmine veetase on 37,5 m abs.
Veevarustuse ja kanalisatsioonitrassi kaitsevöönd Elektripaigaldise kaitsevöönd
Maaparandussüsteem
Külgneva taotletava mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa piir
Maapinna samakõrgusjoon vee all, m abs
71801:001:1406 Viimsi metskond 242
Saku turbamaardla (registrikaardi nr 0513) varuplokkide piir
Geodeetilise märgi kaitsevöönd
Riigikaitselise ehitise piiranguvööndi piir
Tammemäe XII ja Tammemäe X liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number1
Mets, raiesmik, rohumaa
Kõlvikupiir
TALLINNA-SAKU LIIVAMAARDLA, SAKU TURBAMAARDLA ja TAMMEMÄE XII LIIVAKARJÄÄRI ASUKOHASKEEM mõõtkava 1:50 000 Eesti baaskaardi leht 6334
Veekoguks korrastatav ala (7,81 ha)
Metsamaaks korrastatav ala (4,42 ha)
Rohumaaks korrastatav ala (1,76 ha)
III kategooria kaitsealune liik
1
5
23
24
25
plokk 231 TL aT
SAKU TURBAMAARDLA (0513)
plokk 3 aR plokk 4 aR
plokk 3 aR
TALLINNA-SAKU LIIVAMAARDLA
(0109) plokk 68 EL pR
plokk 70 EL pR plokk 213 EL aR
plokk 214 EL aR
plokk 156 EL aT plokk 157 TL aT
taotletav Männiku XXI liivakarjäär
AS TREV-2 Grupp
plokk 155 TL aT plokk 156 EL aT plokk 157 TL aT
plokk 155 TL aT plokk 156 EL aT plokk 157 TL aT
71801:001:1271 Viimsi metskond 144
71801:001:1247 Tammemetsa
71801:001:0066 Heitvete alajaam 2
71801:001:1103 Männiku fekaalipumpla
71801:001:0345 Runstiku
71801:001:1406 Viimsi metskond 242
71801:001:1199 Männiku krossirada
71801:001:0064 Heitvete alajaam 3
71801:001:2182 Viimsi metskond 318
71801:001:2183 Mälgumetsa
71801:001:0341
Väljametsa
71801:001:1259 Viimsi metskond 13
71801:001:0065 Heitvete alajaam
71801:001:1519 Pumbajaama tee Tammemäe, ÜP-163
(4109550010080/002)
Pääsküla-Männiku, TTP-392 (4109550010080/003)
6
plokk 68 EL pR
plokk 3 aR
Tammemäe, ÜP-163 (4109550010080/002)
Männiku lasketiiru (33), Männiku harjutusvälja (51) ja
Männiku linnaku (37) piiranguvöönd
Männiku lasketiiru (33) ja Männiku harjutusvälja (51)
piiranguvöönd
PA-104 46.15 33.15 0.5/0.5
12.5
Tammemäe XII liivakarjäär AS Tariston
2
3
4
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
36.40 (21.10.2025)
36.90 (21.10.2025)
37.30 (21.10.2025)
37.20 (21.10.2025)
41.80 (22.10.2025)
40.10 (22.10.2025)
40.00 (22.10.2025)
37.80 (22.10.2025)
0.3/0.3 9.0
PA-2 38.70 30.00
0.7/0.7 8.0
PA-3 38.40 29.50
0.7/0.7 8.2
PA-4 41.00 30.00
1.3/ - 9.7
PA-5 43.20 30.20
0.3/0.3 12.7
PA-6 43.80 30.20
0.4/0.4 13.2
PA-7 44.30 33.20
PA-8 46.10 35.10
0.3/0.3 10.7
PA-9 44.60 32.20 2.0/1.6
10.4
PA-10 43.30 32.30
0.8/0.8 5.7
PA-12 40.50 30.30
1.0/1.0 9.2
I'
PA-1 38.70 29.40
39.10 (22.10.2025)
38.20 (21.10.2025)
39.00 (21.10.2025)
I
II
II'
III
III'
42.20 (01.09.1986)
SP-1 43.30 0.9/0.9 SP-2
43.80 0.7/0.7
SP-3 43.80
SP-5 44.50 1.5/1.5
1.1/0.9
SP-7 44.50 1.3/1.1
0.8/0.8
SP-4 43.40 0.3/0.3
1.2/1.1
SP-6 44.40
SP-8 44.50
43.70 (24.04.2026)
43.20 (24.04.2026)
0.7/0.7 10.3
40.50 (21.10.2025)
1.6/ - 9.5
PA-11 40.80 34.30
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
2021
22
23
24
25 26
27
28
29
30
31
32
33
34
35
36
37
38
taotletav Tammemäe III liivakarjäär
AS TREV-2 Grupp ja
taotletav Liivalaia 4 karjäär
AS Kiirkandur
Lissotriton vulgaris (tähnikvesilik) EELIS kood KLO9132412
taotletav Tammemäe X liivakarjäär
AS Tariston plokk 230 EL aT
plokk 70 EL pR
plokk 158 TL pT plokk 159 EL pT plokk 160 TL pT
TALLINNA-SAKU LIIVAMAARDLA (0109)
SAKU TURBAMAARDLA (0513)
TAMMEMÄE XII LIIVAKARJÄÄR
08.2026 1:1000 2026-208
HARJUMAA SAKU VALD MÄNNIKU KÜLA
AS TARISTON
TAMMEMÄE XII LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS
31
MÄEERALDISE PLAANPeeter Lillak
Tanel Mäger
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
LEPPEMÄRGID
Tammemäe XII ja Tammemäe X liivakarjääri mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number
Katastriüksuse nimetus, tunnus ja piir
I' Geoloogilise läbilõike joonI Maapinna samakõrgusjoon, m abs
1
Põhjavee taseme absoluutne kõrgus (m) ja mõõtmise aeg
Tallinna-Saku liivamaardla (registrikaardi nr 0109) varuplokkide piir Maardla piir
0 10 20m
1 cm
Märkused: 1. Geodeetilised mõõdistustööd tegi novembris 2025 Kobras OÜ geodeet Meelis Aro (töö nr 2025-334). 2. Mõõdistamisel kasutati RTK GNSS Trimble R12i ja Trimble S5 Robotic koos VRS Now püsijaamade võrguga. 3. Mõõdistatud maa-ala plaan joonestati joonestusprogrammiga Autodesk Civil 3D 2023 . 4. Koordinaadid on määratud riiklikus (L-Est 97) koordinaatide süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 5. Katastriüksuste piirid ning kitsendused Maa- ja Ruumiameti avaandmetest 01.03.2026 seisuga. 6. Tammemäe XII liivakarjääri ala kattub täielikult riigikaitselise ehitise Männiku lasketiir (väline tunnus 33) ja Männiku harjutusväli (väline tunnus 51) piiranguvööndiga ning osaliselt Männiku linnaku (väline tunnus 37) piiranguvööndiga. 7. Tammemäe XII liivakarjääri mäeeraldis ja mäeeraldise teenindusmaa kattub pindalaliselt täielikult taotletava Tammemäe X liivakarjääri mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaaga.
Veevarustuse ja kanalisatsioonitrassi kaitsevöönd Elektripaigaldise kaitsevöönd
Maaparandussüsteem
Külgneva taotletava mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa piir
Tammemäe XII liivakarjääri lamami samakõrgusjoon, m abs
71801:001:1406 Viimsi metskond 242
40.00 (22.10.2025)
TALLINNA-SAKU LIIVAMAARDLA, SAKU TURBAMAARDLA ja TAMMEMÄE XII LIIVAKARJÄÄRI ASUKOHASKEEM mõõtkava 1:50 000 Eesti baaskaardi leht 6334
Saku turbamaardla (registrikaardi nr 0513) varuplokkide piir
Puuraugu nr Suudme abs kõrgus, m Lamami abs kõrgus, m
Kattekihi paksus kokku / sh kasvukihi paksus, m Kasuliku kihi paksus, m
Kobras OÜ puuraugud (oktoober 2025):
0.3/0.3 9.0
PA-1 38.70 29.40
Geodeetilise märgi kaitsevöönd
Geoloogia Valitsuse puurauk, 1986 (EGF 4292): Puuraugu nr
Suudme abs kõrgus, m Lamami abs kõrgus, m
Kattekihi paksus kokku / sh kasvukihi paksus, m Kasuliku kihi paksus, m
PA-104 46.15 33.15
0.5/0.5 12.5
Riigikaitselise ehitise piiranguvööndi piir
Kobras OÜ sondeerimispunktid (aprill 2026):
SP-1 43.30 0.9/0.9
Sondeerimispunkti nr Suudme abs kõrgus, m
Kattekihi paksus kokku / sh kasvukihi paksus, m
Tammemäe XII ja Tammemäe X liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number1
Nõlvaterviku alumine piir
III kategooria kaitsealune liik
PA-2 38.70
PA-5 43.20
PA-12 40.50
PA-4 41.00
PA-5 43.20
PA-6 43.80
PA-7 44.30
PA-8 46.10
PA-10 43.30
PA-7 44.30
PA-9 44.60
PA-104 46.15
NW SE
taotletav Tammemäe X liivakarjäär
AS Tariston
71801:001:1271 Viimsi metskond 144
71 80
1: 00
1: 15
19 Pu
m ba
ja am
a te
e
plokk 230 EL aT
plokk 231 TL aT
plokk 68 EL pR
71 80
1: 00
1: 15
19 Pu
m ba
ja am
a te
e
71801:001:1271 Viimsi metskond 144
71801:001:1259 Viimsi metskond 13
plokk 158
TL pT
plokk 159 EL pT
plokk 160 TL pT
plokk 230 EL aT
plokk 231 TL aT
N SE
plokk 230 EL aT
plokk 231 TL aT
plokk 68 EL pR
71 80
1: 00
1: 15
19 Pu
m ba
ja am
a te
e
71801:001:1199 Männiku krossirada71801:001:1271
Viimsi metskond 144
plokk 3 aR plokk 4 aR
SW NE Huumus (muld)
Liiv
Orgaanilise ainega liiv
Liivsavi ja savi
Turvas
LEPPEMÄRGID
Täitepinnas
Männiku linnaku (37) piiranguvöönd
Männiku lasketiiru (33), Männiku harjutusvälja (51) ja
Männiku linnaku (37) piiranguvöönd
plokk 70 EL pR
71801:001:1406 Viimsi metskond 242
Kihipinna sügavus (m)
PA-7 44.30
Tammemäe, ÜP-163 (4109550010080/002)
Tammemäe, ÜP-163 (4109550010080/002)
Tammemäe, ÜP-163 (4109550010080/002)
Tammemäe, ÜP-163 (4109550010080/002)
Männiku lasketiiru (33) ja Männiku harjutusvälja (51)
piiranguvöönd
Männiku linnaku (37) piiranguvöönd
Männiku lasketiiru (33) ja Männiku harjutusvälja (51)
piiranguvöönd
Tammemäe, ÜP-163 (4109550010080/002)
SP-2 43.80
SP-5 44.50
taotletav Tammemäe X liivakarjäär
AS Tariston
taotletav Tammemäe X liivakarjäär
AS Tariston
38.20 (21.10.2025)37.80
(22.10.2025)
38.20 (21.10.2025)
39.00 (21.10.2025)
40.00 (22.10.2025)
40.50 (21.10.2025)
41.80 (22.10.2025)
40.10 (22.10.2025)
40.50 (21.10.2025)
42.15 (01.09.1986)
2-1 Kr 0,0% St 6,2% TL
36.90 (21.10.2025)
12-2 Kr 0,0% St 5,2% TL
5.0
6-1 Kr 0,0% St 3,0% EL
5-2 Kr 0,0% St 4,4% EL
5-3 Kr 0,0% St 5,8% TL
10.0
6-2 Kr 0,0% St 6,3% TL
6-3 Kr 0,0% St 7,1% TL
10-1 Kr 0,0% St 3,2% EL
10-2 Kr 0,0% St 4,3% EL
7-1 Kr 0,0% St 2,7% EL
7-2 Kr 0,0% St 7,1% TL
8-1 Kr 0,0% St 1,6% EL
9-1 Kr 0,0% St 2,3% EL 5.5
7-1 Kr 0,0% St 2,7% EL
105 Kr 0,0% St 3,0% EL
107 Kr 0,0% St 2,9% EL
28
30
32
34
36
Uuringupunktide vahekaugus (m)
35
33
31
29
38
37
39
40
41
42
43
44
45
46
47
48
111 99
Geoloogiline läbilõige I - I´
Geoloogiline läbilõige II - II´
28
30
32
34
36
35
33
31
29
38
37
39
40
41
42
43
44
45
46
47
48
Uuringupunktide vahekaugus (m)
153 144 171 53 118
Geoloogiline läbilõige III - III´
28
30
32
34
36
35
33
31
29
38
37
39
40
41
42
43
44
45
46
47
48
Uuringupunktide vahekaugus (m)
45 98
Tammemäe XII liivakarjääri mäeeraldise piir
Katastriüksuse tunnus, nimetus ja piir
Põhjavee taseme absoluutne kõrgus (m) ja mõõtmise aeg
Tallinna-Saku liivamaardla varuplokkide piir
Veevarustuse ja kanalisatsioonitrassi kaitsevöönd Elektripaigaldise kaitsevöönd
Maaparandussüsteemi nimetus, tunnus ja piir
40.00 (22.10.2025)
Saku turbamaardla varuplokkide piir
Uuringupunkti nr Suudme abs kõrgus (m)
Riigikaitselise ehitise nimetus ja piiranguvööndi piir
7-1 Kr 0,0% St 2,7% EL
Proovi võtmise intervall Proovi võtmise number Kruusa sisaldus % Savi- ja tolmuosakeste sisaldus % maavara liik: EL - ehitusliiv
TL - täiteliiv
Põhjavee eeldatav tase pärast maavara ammendamist (37,5 m abs)
5.5
10.0
27
7.3
4-2 Kr 0,0% St 5,8% TL
5.5
5.5
10.0
5.5
5.5
37.20 (21.10.2025)
9-2 Kr 0,0% St 7,5% TL
3.0
6.0
8.0
106 Kr 0,0% St 1,7% EL
108 Ei sobi
5-1 Kr 0,0% St 3,1% EL
43.70 (24.04.2025)
52 47
1:2
1:51:5
1:2
1:5
1: 5
1: 2
1: 2
1: 5
1: 2
1: 5
Nõlvaterviku kalle ja kontuur1: 2
Tammemäe XII liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir
1:2
0.7
10.9
1.0
10.9
14.5 14.5
14.5
14.5
14.5
11.4
12.7
1.6
14.5 16.5
1.6
5.5
0.3
1.3
0.3 0.7 1.6
0.3
1.6 2.0
12.4
0.5
13.0
0.4 0.7
0.9
1.5
1.6
7-2 Kr 0,0% St 7,1% TL
4.3
8-2 Kr 0,0% St 4,8% EL
2-2 Kr 0,0% St 6,2% TL
5-2 Kr 0,0% St 4,4% EL
8.7
Tammemäe XII liivakarjäär AS Tariston
Tammemäe XII liivakarjäär AS Tariston
Tammemäe XII liivakarjäär AS Tariston
Taotletava Tammemäe X liivakarjääri mäeeraldise piir
Taotletava Tammemäe X liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir
5.5
5.5
12-1 Kr 0,0% St 4,2% EL
10.2
5-3 Kr 0,0% St 5,8% TL
13.0
5-1 Kr 0,0% St 3,1% EL
11.0
4-1 Kr 0,0% St 4,3% EL
12.7
13.0 13.6
11.1
11.1
11.0
7.3
11.1
08.2026 Mh 1:1000 Mv 1:100 2026-208
HARJUMAA SAKU VALD MÄNNIKU KÜLA
AS TARISTON
TAMMEMÄE XII LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS
32
GEOLOOGILISED LÄBILÕIKEDPeeter Lillak
Tanel Mäger
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
0 10 20m
1 cm
Märkused: 1. Tammemäe XII liivakarjäär kattub täielikult riigikaitselise ehitise Männiku lasketiir (väline tunnus 33) ja Männiku harjutusväli (väline tunnus 51) piiranguvööndiga ning osaliselt Männiku linnaku (väline tunnus 37) piiranguvööndiga.
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Arvamuse andmine kaevandamisloa taotlusele (Tammemäe XII liivakarjäär) | 01.09.2026 | 3 | 13-1/26-1331 | Väljaminev kiri | egt | Keskkonnaamet |