1. Geoloogilise uuringu loa taotlus

Maardlad ja maavarad

Maardla nimetus Pammana

Maardla osa nimetus

Maardla registrikaardi number 783

Maavara Muu maavara

Uuritava maavara võimalikud kasutusvaldkonnad Hinnanguline maavara kogus, arvestades kaevandamiskadusid

Hinnangulise maavara ühik

Kruus, täitepinnas

Kohalike teede ja rajatiste ehitamine, korrashoid ja remont.

120 tuh m³

Loa taotleja

Ärinimi / Nimi Verston Eesti OÜ

Registrikood / Isikukood 11947047

Taotluse koostaja kontaktisik Andres Kask

Tööde teostaja andmed

Ärinimi / Nimi Verston Eesti OÜ

Registrikood / Isikukood 11947047

Postiaadress Raudtee tn 1a, Paide linn, Paide linn, Järva maakond

Loa kehtivus

Loa kehtivus aastates 5

Käitise tegevuse algusaeg

Uuringuruumi andmed

Nimetus Pammana IV

Tüüp Maismaa

Veekogu liik

Uuringuruumi ja selle teenindusala pindala, ha 16.16

Uuringuala ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.

Uuringuruumil paiknevad kohalikud omavalitsused Kohaliku omavalitsuse EHAK Kohaliku omavalitsuse nimetus 0714 Saaremaa vald

Uuringu/uurimistöö iseloom ja maht

Maavara uuringu eesmärk Tarbevaru uuring

Uurimissügavus, m 10

Puuraukude arv 10

Uuringukaeveõõnte arv 15

Hüdrogeoloogilised katsetööd Veetaseme mõõtmine

Muu hüdrogeoloogiline katsetöö

Geofüüsikalised tööd: elektromeetria, km

Geofüüsikalised tööd: gravimeetria, km

Muud sihtotstarbelised tööd

Kas tekib jäätmeid Ei

Ajutiste ehitiste loetelu

Lisad

Seletuskiri Lisa 1: Seletuskiri_Pammana_IV.pdf

Uuringuruumi teenindusala plaan Lisa 2: Plaan.pdf

Maaomanike nõusolekud Lisa 3: Ruumikuju.zip

SELETUSKIRI

Asukoha valiku põhjendus

Verston Eesti OÜ taotleb geoloogilise uuringu luba riigile kuuluval katastriüksusel Karjalasma metskond 26 (tunnus 40301:001:0238). Uuringuruum kattub Pammana III üldgeoloogilise uuringu ruumiga (üldgeoloogilise uurimistöö luba nr YGUL/526730). Üldgeoloogilised uurimistööd Pammana III uuringuruumis näitasid, et alal leidub purukruusa tootmiseks sobivat materjali. Materjali vajatakse eelkõige kohalike teede ja rajatiste ehitamiseks, korrashoiul ja remontimisel.

Maavara ülevaade

Uuritavaks maavaraks on kruusliiv, rähkne moreen, veerised, murenenud karbonaatsete kivimite kõresed, kamakad ja lahmakad, mis sobivad purukruusa valmistamiseks.

Uuritus

1988. aastal1 puuriti tigupuurimise meetodil Pammana III uuringuruumi või selle piiri läheduses 6 puurauku (137, 138, 140, 141, 143 ja 144) ja rajati üks kaevand (Š-2) (joonis 1). Uuringuruumi piiridel avanes kuni 0,4 m kasvukihi all kuni 1,3 m paksune kruusliiva kiht. Lamami moodustas moreen ja kaevandis Š-2 lubjakivi. Kirjelduste järgi on tegemist valdavalt liivsavimoreeniga kuid ala lõunaosas ka saviliivmoreeniga. Tõenäoliselt ei võimaldanud tigupuurimine moreeni läbida, mistõttu ei ole andmeid kas moreenis leidub veeriseid ja sellest jämedamat materjali. Kaevandis Š-2 avanes õhukese 0,2 m kasvukihi all 1,5 m paksune kruusliiva kiht mille lamamiks oli lubjakivi.

Pammana III uuringuruumi loodeosas tehtud kaevandites oli keskmiselt 0,4 m kasvukihi all kruusliiv mille lamamiks oli valdavas osas murenenud lubjakivi kamakate ja pankadena. Uuringuruumi lõunaosas oli murenenud lubjakivi kamakate ja pankadena otse kasvukihi all. Uuringuruumi idapoolses osas on kruusliiva kihi ja lubjakivi kamakate ning pankade vahel ka hall liivsavimoreeni kiht.

Lähiümbruse kirjeldus

Uuringuruum asub Saaremaal Murika külas katastriüksusel Karjalasma metskond 26 (tunnus 40301:001:0238). Kinnistu sihtotstarve on 100% maatulundusmaa. Uuringuruumi teenindusala pindala on 16,16 ha. Uuringuruumist vahetult põhjas asub Pammana II uuringuruum. Uuringuruumis on maapinna kõrgus vahemikus 13,7-18,2 m. Uuringuruumi taotletakse kuni 10 m sügavuseni maapinnast. Uuringuruumi teenindusalal on uuringupunktidele juurdepääs olemas ja uuringu tegemiseks ei ole vajalik teha raietöid. Osaliselt on alal raiesmik ja osaliselt mets.

Uuringuruumist vahetult kirdes paikneb vääriselupaik VEP207665, loodes VEP213521, läänes VEP 205081 ja VEP208950. ning kagus VEP208951. Uuringuruumist läänes asub III kaitsekategooria liigi Neottia nidus- avis (pruunikas pesajuur) kasvukoht. Taotletavast uuringuruumist kirdes, läänes ja kagus on I kaitsekategooria liigi Buxbaumia viridis (roheline hiidkupar) kasvukohad.

1 Sinisalu, R., Peikre, S., Kajak, M., Vingisaar, P., Rannat, U. 1988. Lääne-Eesti liiva ja kruusliiva otsingulis- hinnanguliste tööde aruanne. (1986.a. projekt). Keila. Aruande EGF nr 4292. Keila Geoloogiaekspeditsioon. TK Eesti Geoloogia.

Taotletava uuringuruumi teenindusala kattub kirdeosas 2,05 hektari ulatuses Pammana kruusamaardla (registrikaart nr 783) ehituskruusa aktiivse reservvaru plokiga 6. Pammana kruusamaardla pindala on 50,14 ha. Pammana kruusamaardlas on üks kehtiv mäeeraldis Metsküla II kruusakarjäär, millest kaevandab Saaremaa Vallavalitsus keskkonnaloa nr L.MK/324665 alusel (kehtivusaeg 11.03.2014 - 11.03.2029). Mäeeraldis paikneb taotletavast uuringuruumist ~930 m edelas.

Uuringu kirjeldus

Proovide võtmiseks tehakse uuringuruumis kaevandid ja vajadusel puuraugud. Kaevandid tehakse roomikekskavaatoriga. Puuraugud roomikutel puurmasinaga. Planeeritud on kuni 15 kaevandit ja vajadusel 10 puurauku. Kaevandeid ega puurauke teedele ega teede kaitsevööndisse ei rajata. Kaevandis ja puursüdamikus avanevat materjali kirjeldatakse, fotografeeritakse ja proovitakse. Proovides määratakse granulomeetriline koostis. Proovidest valmistatud killustikust tehakse purunemiskindluse määramine standardi EVS-EN 1097-2 järgi. Puuraugud suletakse kohe Keskkonnaministri 07.04.2017 määruse nr 12 nõuete kohaselt. Uuringu teostamisel lähtutakse Keskkonnaministri 17.12.2018 määrusest nr 52.

Keskkonnahäiringud, mõju, jäätmed

Geoloogilise uuringu läbiviimisel peetakse kinni nii keskkonnakaitselistest kui ka tööohutusalastest nõuetest. Kaevandite rajamisel kasutatav tehnika on korras ning läbinud perioodilised ülevaatused. Kui peaks sattuma maapinnale kütust või õli, siis selle eemaldamiseks kasutatakse olemasolevaid reostusetõrje vahendeid. Ka ei teki uuringu tegemisega keskkonnaohtu või -riski põhjustavat müra ning vibratsiooni, kuna kaevandite rajamisega kaasnev vähene müra ja vibratsioon on lühiajaline ning lokaalne. Laboritöödeks võetud proovid antakse pärast nende katsetamist üle jäätmekäitlejale. Seega ei teki uuringu käigus jäätmeseaduse mõistes kaevandamisjäätmeid.

Uuritud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord on kehtestatud Keskkonnaministri 07.04.2017 määrusega nr 12. Nimetatud määrusest lähtutakse ka planeeritava uuringu puhul.

Ajakava

ettevalmistavad tööd, uurimistöö välitööd, puurimistööd, kaevandite rajamine ja proovimine, uuritud maa korrastamine

24 kuud

korrastamise akti koostamine, topograafilised mõõdistamised, laboratoorsed tööd 24 kuud tulemuste analüüs ja aruande koostamine 12 kuud

Taotleja soovib luba elektroonselt aadressil [email protected].

Taotleja

Andres Kask geoloog allkirjastatud digitaalselt

kuupäev digiallkirjas

nimi amet allkiri kuupäev