1. Keskkonnakaitseloa taotlus

Taotlus

Taotluse number T-KL/1034001

Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus

Loa registrinumber HARM-107

Loa liik Keskkonnaluba

Taotleja andmed

Registrikood / Isikukood 10887843

Ärinimi / Nimi AS Tariston

Tegevuse ülevaade

Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu AS Tariston taotleb maavara kaevandamise loa nr L.MK/329486 kehtivusaja pikendamist vastavalt maapõueseaduse § 67 lõikes 1 sätestatud tingimusele: praeguse kaevandamisloa kehtivusaja jooksul ei ole võimalik kaevandatavat maavara Kirikuküla liivakarjääri piires täielikult ammendada ning karjääriala nõuetekohaselt korrastada.

Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja põhjendus

AS Tariston on taristuobjektide- ja rajatiste ehitusega tegelev ettevõtte, mis muuhulgas tegeleb riigimaanteede aastaringse hooldusega ja erinevate teedeehituse- ja taristuobjektide ehitamisega. Kaevandamisloa pikendamist taotletakse, et tagada ettevõttele vajalik materjaliressurss ka lähitulevikus.

Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus

Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks tolm, müra, vibratsioon ning maastikupildi visuaalne muutumine. Samuti tekitavad karjääris töötavad masinad müra ja õhusaastet.

Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute kirjeldus ja leevendusmeetmed on esitatud taotluse seletuskirja peatükis 9.

Käitis/tegevuskoht

Nimetus Vaidasoo liivakarjäär

Aadress Kaspari, Vaidasoo küla, Rae vald, Harju maakond

Territoriaalkood 8869

Katastritunnus(ed) 65301:001:7351, 65303:003:0691, 65303:003:0696, 65303:003:0020, 65303:003:0694, 65303:003:0002

Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6571200, Y: 559400

Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Kaspari (65303:003:0696). Puudutatud veekogud: Nimi teadmata (VEE2006650).

Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline

Kehtivus aastates 15 aastat

Alates

Kuni

Puudutatud kohalikud omavalitsused KOV nimi KOV EHAK kood Rae vald, Harju maakond 0653

3.1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed

Käitluskoha andmed

Käitluskoha jrk nr 1.

Nimetus Argo jäätmekäitluskoht Vaidasoo karjääris

Kood JKK3700532

Aadress ja katastritunnus Aadress Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid

Harju maakond, Rae vald, Vaidasoo küla, Argo 65303:003:0694 X: 6570850, Y: 559440

Käitluskoha põhitegevusala (EMTAK) 38111 - Tavajäätmete kogumine

Käitluskohas käideldavad jäätmed Teiste (sh oma)

Jäätmekäitluskoha tegevusliik U16 - Tavajäätmete käitluskoht

Asukoha üldiseloomustus Jäätmekäitluskoht asub Harjumaal Rae vallas Vaidasoo külas Argo katastriüksusel (tunnus 65303:003:0694). Kinnistu pindala on 40474 m2 ning maa sihtotstarve on 100% mäetööstusmaa. Kinnistu on hoonestamata ning puuduvad kommunikatsioonid. Argo kinnistul asub Vaidasoo liivakarjäär, millele on väljastatud maavara kaevandamise luba HARM-107täiteliiva kaevandamiseks. Lähimad elamumaad jäävad käitluskohast enam kui 500 m kaugusele. Käitluskoht asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal.

Jäätmekäitluskoha tehniline kirjeldus

Kirjeldus Jäätmete käitlemine toimub valdavalt Argo kinnistu läänepoolses osas, kus levib pinnasena liivsavi ja aleuriit. Mõningal määral toimub inertse materjali sorteerimist ka liivasel pinnasel. Kinnistule sissepääs on piiratud tõkkepuuga. Jäätmekäitluskoht asub hoonestamata kinnistul, puudub liitumine ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga. Sademevee juhtimist kinnistul ei toimu, kuna tegu on liivakarjääriga. Käitluskohas käideldakse üksnes püsijäätmeid ja keskkonnale mitteohtlikke ehitus- ja lammutusjääke, mis ei kujuta ohtu pinna- ja põhjaveele. Jäätmekäitluskoha tööaeg on E-R 08.00-17.00

Seotud failid Lisa 1: Asukohaplaan_Argo_kinnistu.jpg

Lisa 2: Korrastamisprojekt__Vaidasoo_liivakarjaar_.pdf

Aastased käitlusmahud ja ülesseatud käitlusvõimsused Jäätmekäitlustehnoloogia Toiming Tegelik

(t/a) Maksimaalne (t/a)

Pinnase taaskasutamine karjääri korrastamiseks

R5t - jäätmete taaskasutamine tagasitäitena, mille korral sobivaid jäätmeid kasutatakse maa-alade täitmiseks, taastamiseks või kaevandatud maa-ala korrastamiseks 37 200 37 200

Jäätmete sorteerimine, sõelumine purustamine

R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub

37 200 37 200

2/12

3.2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul

Jrk nr 1.

Käitluskoha nimetus Argo jäätmekäitluskoht Vaidasoo karjääris

Jäätmeliik Sissetulek kokku

Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele ettevõtjatele

Väljaminek (t/a)

Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, asutustelt, isikutelt)

Taaskasutatakse Kõrvaldatakse

Kogus R-kood Kogus D- kood

01 01 02 - Mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmed 300 300 300 R5t - jäätmete taaskasutamine tagasitäitena, mille korral sobivaid jäätmeid kasutatakse maa-alade täitmiseks, taastamiseks või kaevandatud maa-ala korrastamiseks

300 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub

01 04 08 - Kruusajäätmed ja kivipuru, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 01 04 07*

1 000 1 000 1 000 R5t - jäätmete taaskasutamine tagasitäitena, mille korral sobivaid jäätmeid kasutatakse maa-alade täitmiseks, taastamiseks või kaevandatud maa-ala korrastamiseks

1 000 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub

01 04 09 - Liiva- ja savijäätmed 1 000 1 000 1 000 R5t - jäätmete taaskasutamine tagasitäitena, mille korral sobivaid jäätmeid kasutatakse maa-alade täitmiseks, taastamiseks või kaevandatud maa-ala korrastamiseks

1 000 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub

01 04 13 - Kivilõikamisel ja -saagimisel tekkinud jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 01 04 07* ja 01 04 11, sealhulgas paekivi (näiteks lubjakivi, dolomiidi) töötlemisel tekkinud jäätmed

700 700 700 R5t - jäätmete taaskasutamine tagasitäitena, mille korral sobivaid jäätmeid kasutatakse maa-alade täitmiseks, taastamiseks või kaevandatud maa-ala korrastamiseks

700 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub

10 12 08 - Keraamiliste materjalide, telliste, plaatide ja ehitustoodete jäätmed (pärast termilist töötlemist)

500 500 500 R5t - jäätmete taaskasutamine tagasitäitena, mille korral sobivaid jäätmeid kasutatakse maa-alade täitmiseks, taastamiseks või kaevandatud maa-ala korrastamiseks

500 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub

10 13 14 - Betoonijäätmed ja betoonisete 1 000 1 000 1 000 R5t - jäätmete taaskasutamine tagasitäitena, mille korral sobivaid jäätmeid kasutatakse maa-alade täitmiseks, taastamiseks või kaevandatud maa-ala korrastamiseks

1 000 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub

17 01 01 - Betoon 5 000 5 000 5 000 R5t - jäätmete taaskasutamine tagasitäitena, mille korral sobivaid jäätmeid kasutatakse maa-alade täitmiseks, taastamiseks või kaevandatud maa-ala korrastamiseks

3/12

5 000 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub

17 01 02 - Tellised 3 000 3 000 3 000 R5t - jäätmete taaskasutamine tagasitäitena, mille korral sobivaid jäätmeid kasutatakse maa-alade täitmiseks, taastamiseks või kaevandatud maa-ala korrastamiseks

3 000 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub

17 01 03 - Plaadid ja keraamikatooted 500 500 500 R5t - jäätmete taaskasutamine tagasitäitena, mille korral sobivaid jäätmeid kasutatakse maa-alade täitmiseks, taastamiseks või kaevandatud maa-ala korrastamiseks

500 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub

17 01 07 - Betooni-, tellise-, plaadi- või keraamikatootesegud, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 01 06*

500 500 500 R5t - jäätmete taaskasutamine tagasitäitena, mille korral sobivaid jäätmeid kasutatakse maa-alade täitmiseks, taastamiseks või kaevandatud maa-ala korrastamiseks

500 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub

17 05 04 - Kivid ja pinnas, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 03*

5 000 5 000 5 000 R5t - jäätmete taaskasutamine tagasitäitena, mille korral sobivaid jäätmeid kasutatakse maa-alade täitmiseks, taastamiseks või kaevandatud maa-ala korrastamiseks

5 000 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub

17 05 06 - Süvenduspinnas, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 05*

5 000 5 000 5 000 R5t - jäätmete taaskasutamine tagasitäitena, mille korral sobivaid jäätmeid kasutatakse maa-alade täitmiseks, taastamiseks või kaevandatud maa-ala korrastamiseks

5 000 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub

17 05 08 - Teetammitäitematerjal, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 07*

2 000 2 000 2 000 R5t - jäätmete taaskasutamine tagasitäitena, mille korral sobivaid jäätmeid kasutatakse maa-alade täitmiseks, taastamiseks või kaevandatud maa-ala korrastamiseks

2 000 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub

19 12 09 - Mineraaljäätmed (näiteks liiv, kivid) 9 500 9 500 9 500 R5t - jäätmete taaskasutamine tagasitäitena, mille korral sobivaid jäätmeid kasutatakse maa-alade täitmiseks, taastamiseks või kaevandatud maa-ala korrastamiseks

Jäätmeliik Sissetulek kokku

Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele ettevõtjatele

Väljaminek (t/a)

Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, asutustelt, isikutelt)

Taaskasutatakse Kõrvaldatakse

Kogus R-kood Kogus D- kood

4/12

9 500 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub

20 02 02 - Pinnas ja kivid 2 000 2 000 2 000 R5t - jäätmete taaskasutamine tagasitäitena, mille korral sobivaid jäätmeid kasutatakse maa-alade täitmiseks, taastamiseks või kaevandatud maa-ala korrastamiseks

2 000 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub

Jäätmeliik Sissetulek kokku

Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele ettevõtjatele

Väljaminek (t/a)

Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, asutustelt, isikutelt)

Taaskasutatakse Kõrvaldatakse

Kogus R-kood Kogus D- kood

3.3. Jäätmekäitlustoimingute ja tehnoloogia iseloomustus

3.4. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul

Jrk nr

Jäätmekäitlustoimingu nimetus

Toimingu kood Jäätmekäitlustoimingu kirjeldus Tehnilise varustuse kirjeldus

Lisadokumendid, joonised, skeemid

1. Jäätmete taaskasutamine kaevandatud maa-ala korrastamiseks

R5t - jäätmete taaskasutamine tagasitäitena, mille korral sobivaid jäätmeid kasutatakse maa-alade täitmiseks, taastamiseks või kaevandatud maa-ala korrastamiseks

Karjääri korrastamine ja jäätmetega täitmine toimub vastavalt OÜ Inseneribüroo STEIGER poolt koostatud Vaidasoo liivakarjääri korrastamise projektile (töö nr 15/1547). Jäätmetega täidetakse korrastamisprojekti graafilises lisas 3 "Tehnoloogilise korrastamise plaan" märgitud alad II ja III. Karjääri korrastamiseks sobilikud jäätmed vaheladustatakse liikide kaupa erinevatesse kuhjadesse. Mineraalne pinnas, telliskivid ja betoon (mis ei sisalda leostuvaid ja ohtlikke aineid) suunatakse enne vaheladustamist purustamisesse ja sõelumisse. Karjääris ladustatakse vaid püsijäätmeid, mille tootmisprotsessis kasutatud lisaained ei ole vastavalt analüüsitulemustele keskkonnale ohtlikud. Kui tekib kahtlus jäätmete ohutuse osas, tehakse jäätmetest keemilised analüüsid. Üheaegselt vaheladustatakse territooriumil maksimaalselt 490 t (326, 70 m3) jäätmeid, mis realiseeritakse järk-järgult karjääri tagasitäitetöödel.

Aladel II ja III tuleb täitmisel lisaks katendile kasutada väljapoolt karjääri toodud looduslikku pinnast (muld, moreen, savi jms) või inertseid ja keskkonnale mitteohtlikke tavajäätmeid (purustatud betoon, tellised, jms lammutusjäägid). Täiendava materjali minimaalne vajalik kogus on 107 tuh m³.

Purusti Sõel Ekskavaator Buldooser

Lisa 3: 3._Tehno

loogiline_plaan.p

df

2. Jäätmete sorteerimine, sõelumine purustamine

R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub

Jäätmeid taaskasutatakse jäätmekäitluskohas, kus toimub jäätmete sortimine, sõelumine ja purustamine. Argo kinnistul käideldakse vaid püsijäätmeid ja keskkonnale mitteohtlikke ehitus- ja lammutusjääke, sh ebasobilikke materjale (puit, metall, jms) sisalduvat pinnast. Jäätmete saabumisel jäätmekäitluskohta teostatakse visuaalne vaatlus kontrollimaks ohtlike jäätmete olemasolu. Vajadusel sorteeritakse taaskasutuseks mittesobilikud jäätmed täiendavalt välja käsitsi. Taaskasutamiseks sobimatud jäätmed (puit, klaas, plast, papp, kile jne) eraldatakse ning vaheladustakse konteinerites kuni üleandmiseni vastavat keskkonnaluba omavatele ettevõtetele. Mineraalne pinnas ja kivimaterjal (mis ei sisalda leostuvaid ja ohtlikke aineid) suunatakse enne karjääri täitmist purustamisesse ja sõelumisse. Seejärel vaheladustatakse liikide kaupa erinevatesse kuhjadesse.

Kallur - ehitusobjektilt ladustamiskohta, ladustamiskohast objektile või jäätmekäitlejale Purusti Sõel Ekskavaator Buldooser

Selgitus ringlussevõtu ja taaskasutamise sihtarvude saavutamise kohta

5/12

3.4. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul

Jrk nr 1.

Käitluskoha nimetus Argo jäätmekäitluskoht Vaidasoo karjääris

Ladustamiskoht Jäätmeliigid

Number plaanil või kaardil

L-EST97 koordinaadid

Iseloomustus, vastavus keskkonnanormidele

Taaskasutamisele või ladestamisele suunamise aeg (nt päevades, kuudes, aastates)

Üheaegne ladustamise kogus

Jäätmeliik Põlev ​‐ materjal

Üheaegne ladustamise kogus

Tonni m³ Tonni m³

1-8 X: 6570750, Y: 559402

5-7 päeva 490 326.70 20 02 02 - Pinnas ja kivid Ei 60 40

19 12 09 - Mineraaljäätmed (näiteks liiv, kivid) Ei 40 26.70

17 05 08 - Teetammitäitematerjal, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 07* Ei 20 13.30

17 05 06 - Süvenduspinnas, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 05* Ei 40 26.70

17 05 04 - Kivid ja pinnas, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 03* Ei 35 23.30

17 01 07 - Betooni-, tellise-, plaadi- või keraamikatootesegud, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 01 06* Ei 35 23.30

17 01 03 - Plaadid ja keraamikatooted Ei 40 26.70

17 01 02 - Tellised Ei 40 26.70

17 01 01 - Betoon Ei 60 40

10 13 14 - Betoonijäätmed ja betoonisete Ei 30 20

10 12 08 - Keraamiliste materjalide, telliste, plaatide ja ehitustoodete jäätmed (pärast termilist töötlemist) Ei 25 16.70

01 04 13 - Kivilõikamisel ja -saagimisel tekkinud jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 01 04 07* ja 01 04 11, sealhulgas paekivi (näiteks lubjakivi, dolomiidi) töötlemisel tekkinud jäätmed

Ei 15 10

01 04 09 - Liiva- ja savijäätmed Ei 20 13.30

01 04 08 - Kruusajäätmed ja kivipuru, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 01 04 07* Ei 20 13.30

01 01 02 - Mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmed Ei 10 6.70

3.4.1. Jäätmete ladustamise tagatis

Jrk nr 1.

Käitluskoha nimetus Argo jäätmekäitluskoht Vaidasoo karjääris

Lähim tavajäätmete prügila Tallinna prügila

Kaugus tavajäätmete prügilast (km) 38

Lähim ohtlike jäätmete prügila

Kaugus ohtlike jäätmete prügilast (km)

Seotud failid

Failid Lisa 4: Ladustamisplaan_Argo_kinnistu_ver4.jpg

6/12

Ladustamiskoht Jäätmeliigid

Number plaanil või kaardil

Üheaegne ladustamise kogus (tonni)

Jäätmeliik Vabastamise alus

Jäätmeliigi täpsustus Jäätmeliigi käitlemise hind €/tonn, KM-ta

Tagatise arvutuses

Üheaegne ladustamise kogus (tonni)

1-8 490 20 02 02 20 02 02 - Pinnas ja kivid 0 Jah 60

19 12 09 19 12 09 - Mineraaljäätmed (näiteks liiv, kivid) 2 Jah 40

17 05 08 17 05 08 - Teetammitäitematerjal, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 07* 2.50 Jah 20

17 05 06 17 05 06 - Süvenduspinnas, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 05* 2.50 Jah 40

17 05 04 17 05 04 - Kivid ja pinnas, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 03* 0 Jah 35

17 01 07 17 01 07 - Betooni-, tellise-, plaadi- või keraamikatootesegud, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 01 06* 5 Jah 35

17 01 03 17 01 03 - Plaadid ja keraamikatooted 5 Jah 40

17 01 02 17 01 02 - Tellised 5 Jah 40

17 01 01 17 01 01 - Betoon 0 Jah 60

10 13 14 10 13 14 - Betoonijäätmed ja betoonisete 0 Jah 30

10 12 08 10 12 08 - Keraamiliste materjalide, telliste, plaatide ja ehitustoodete jäätmed (pärast termilist töötlemist) 0 Jah 25

01 04 13 01 04 13 - Kivilõikamisel ja -saagimisel tekkinud jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 01 04 07* ja 01 04 11, sealhulgas paekivi (näiteks lubjakivi, dolomiidi) töötlemisel tekkinud jäätmed

0 Jah 15

01 04 09 01 04 09 - Liiva- ja savijäätmed 0 Jah 20

01 04 08 01 04 08 - Kruusajäätmed ja kivipuru, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 01 04 07* 0 Jah 20

01 01 02 01 01 02 - Mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmed 0 Jah 10

Tagatise arvutus Jäätmeliik Üheaegselt ladustamise kogus (t) Jäätmeliigi käitlemise hind KM-ta Jäätmeveo vahemaa (km) Veokulu ühe tonni kohta KM-ta €/t Laadimise hind KM-ta Tagatise summa KM-ga 17 01 02 40 5 38 2.85 60 463.76 17 01 03 40 5 38 2.85 60 463.76 17 01 07 35 5 38 2.85 52.50 405.79 17 05 06 40 2.50 38 2.85 60 339.76 17 05 08 20 2.50 38 2.85 30 169.88 19 12 09 40 2 38 2.85 60 314.96 01 01 02 10 0 38 2.85 15 53.94 01 04 08 20 0 38 2.85 30 107.88 01 04 09 20 0 38 2.85 30 107.88 01 04 13 15 0 38 2.85 22.50 80.91 10 12 08 25 0 38 2.85 37.50 134.85 10 13 14 30 0 38 2.85 45 161.82 17 01 01 60 0 38 2.85 90 323.64 17 05 04 35 0 38 2.85 52.50 188.79 20 02 02 60 0 38 2.85 90 323.64

Kokku 3 641.26

Tagatise väärtus (sh 115%) 4 187.45

7/12

3.5. Keskkonnariski vähendamise meetmed

3.6. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava

Jrk nr 1.

Käitluskoha nimetus Argo jäätmekäitluskoht Vaidasoo karjääris

Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamine Failid

Jäätmekäitluse lõpetamine Vastu võetud jäätmete hulgast välja sorteeritud karjääri korrastamiseks mittesobilikud jäätmed antakse üle vastavat jäätmeluba omavale isikule. Jäätmekäitluse lõpetamisel

3.7. Jäätmekäitluses rakendatavate tehnoloogiaprotsesside ja tehnilise varustatuse võrdlus parima võimaliku tehnikaga

Ühe saadetise kaal (t) 20

Veo hind kilomeetri kohta käibemaksuta, €/km 1.50

Käibemaksumäär 1.24

Ühe tonni laadimise hind käibemaksuta, €/t 1.50

Finantstagatise dokument Lisa 5: 25_048711_GF_kiri_TARISTON.asice

Keskkonnariski suurust mõjutavad tegurid

Kirjeldus Tegevusega kaasneda võivateks keskkonnahäiringuteks on müra ja tolm. Müra mõjutavateks teguriteks on eelkõige ebasoodne tuulesuund, transpordivahenditega liiklemine ja purustamistööd. Tolmu mõjutavateks teguriteks on eelkõige ilmastikuolud - kuiv periood ja ebasoodne tuul.

Meetmed keskkonnariski vähendamiseks Jrk nr Meede/Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamiseks kavandatav tehnika Meetme rakendamise tähtaeg 1. Tolmu vähendamine Tolmu levimisel jäätmekäitlusala piiridest välja peatatakse tööd

Kuival ajal transporditolmu vähendamiseks niisutatakse teid. niisutamine paakautoga vastavalt vajadusele

2. Müra vähendamine Ebasoodsa tuulesuuna puhul peatatakse tööd (kui on oht, et müratase võib ületada piirväärtusi) tööde peatamine vastavalt vajadusele 3. Müra vähendamine Pidevate häiringute korral rajatakse müratõkkevall/-sein buldooser või ekskavaator liiva/kruusa valli tekitamiseks vastavalt vajadusele

Keskkonnaseire kava ja andmed keskkonnaseireks kasutatavate seadmete kohta Jrk nr Seiratav näitaja Seire viis Seire sagedus Kasutatavad seadmed Seirepunkti number Seirepunkti koordinaadid L-EST97 1. Tolm Visuaalne kontroll vastavalt vajadusele visuaalne 1 X: 6570812, Y: 559420

8/12

3.7. Jäätmekäitluses rakendatavate tehnoloogiaprotsesside ja tehnilise varustatuse võrdlus parima võimaliku tehnikaga

Jrk nr 1.

Jäätmekäitlustoiming/-tehnoloogia Jäätmete taaskasutamine ja karjääri korrastamine

Tehniline varustatus Kallur Purusti Sõel Ekskavaator Buldooser

Parim võimalik tehnika Arvestades territooriumi suurust, asukohta ja tingimusi (liivakarjäär), on kirjeldatud tehnika käesoleval ajal ja käesolevas asukohas parim võimalik tehnika.

Võrdlus parima võimaliku tehnikaga Vastab

6.1. Maavara kaevandamine 9/12

6.1. Maavara kaevandamine

Maardlad

Maardla ja mäeeraldis

Jrk nr 1.

Mäeeraldise olek kehtivusaja pikendamine

Registrikaardi nr 873

Maardla nimetus Vaidasoo

Maardla osa nimetus

Maardla põhimaavara liiv

Mäeeraldise nimetus Vaidasoo liivakarjäär

Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah

Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.

Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.

Mäeeraldise pindala (ha) 18.84

Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 24.25

Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 0

Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0

Kaevandatud maavara kasutamise otstarve Teede-, keskkonna- ja üldehitus. Täiteliiv teede mullete ehitusel ja pinnase täitetöödel.

Minimaalne tootmismaht aastas

Keskmine tootmismaht aastas 27 000

Plokid Nimetus Kasutusala Liik Varu

Kogus Ühik Kuupäev

3 plokk 1207 - täiteliiv aT - aktiivne tarbevaru 115.08 tuh m³ 31.03.2026

6 plokk 1207 - täiteliiv aT - aktiivne tarbevaru 526.92 tuh m³ 31.03.2026

Tegevusala andmed Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu

Kogus Ühik Kogus Ühik 1. 1207 - täiteliiv tuh m³ 383.37 tuh m³

Geoloogilised uuringud

10/12

Jrk nr 1.

Geoloogilise uuringu loa omaja Nordecon AS

Geoloogilise uuringu loa registreerimise number HARMG-119

Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 15.03.2014

Geoloogilise uuringu aruande nimetus Vaidasoo liivamaardla Vaidasoo II uuringuruumi geoloogiline uuring Harjumaal (varu seisuga 01.05.2012)

Geoloogiafondi number EGF 8400

Maavaravaru arvele võtmise otsuse number Keskkonnaministri käskkiri nr 491

Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 06.06.2012

Jrk nr 2.

Geoloogilise uuringu loa omaja Tariston AS

Geoloogilise uuringu loa registreerimise number HARM-107

Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 28.06.2020

Geoloogilise uuringu aruande nimetus Seletuskiri Vaidasoo maardla Vaidasoo liivakarjääri plokilise ehituse korrigeerimiseks (varu seisuga 01.01.2020)

Geoloogiafondi number 9371

Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1-17/20/1393

Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 01.06.2020

6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid

Kaevandatud maa korrastamine

Kaevandatud maa kasutamise otstarve Tehisveekogu ning metsa- ja rohumaa

Graafilised lisad

Markšeidermõõdistamine Lisa 6: Vaidasoo_2025.asice

Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 7: Vaidasoo_liivakarjaari_maeeraldise_plaan.pdf

Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 8: Vaidasoo_liivakarjaari_profiilid.pdf

Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 9: Vaidasoo_liivakarjaari_korrastatud_maa_plaan.pdf

Lisadokumendid

11/12

7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks

8. Taotluse lisad

Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 10: Vaidasoo_liivakarjaari_MKLT_seletuskiri.pdf

Maavara arvele võtmise dokumendi ärakiri Lisa 11: Harju_maakonna_Vaidasoo_liivamaardla_registrikande_muutmine.asice

Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või geoloogilise uuringu aruanne Lisa 12: Vaidasoo_liivakarjaari_plokkide_korrigeerimine.pdf

Mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa asukoha kinnisasja omaniku nõusolek tema omandis oleva kinnisasja kasutamiseks

Lisa 13: Kooskolastus_Jano_Oobik.asice

Lisa 14: Kooskolastus__HARM_107_pikendamine__Nordecon_AS.asice

GIS ja CAD failid Lisa 15: Vaidasoo_ruumiandmed.zip

Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul lammutustööde kirjeldus

Andmed on esitatud taotluse seletuskirjas.

Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus Andmed on esitatud taotluse seletuskirjas.

Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus Andmed on esitatud taotluse seletuskirjas.

Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta

Andmed on esitatud taotluse seletuskirjas.

Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed Kaevandamise käigus täidetakse pealmaakaevandamise ohutuseeskirju ning välditakse kütte- ja määrdeainete sattumist pinnasesse. Kaevandamisel ja kaevise laadimisel ning transportimisel kasutatavate masinate ja mehhanismide hooldamiseks tuleb rajada karjääri territooriumile teenindusplats, kui hooldamist plaanitakse karjääri maa-alal, et vältida kütuse ja õli leket pinnasesse. Teenindusplats tuleb katta kütuse ja õli pinnasesse imbumist takistava materjaliga ning koha peal peavad olema esmased kütuselekke kõrvaldamise vahendid.

Nimetus Manus Elering kooskõlastus Lisa 16: Elering_kooskolastus.pdf

Allkirjastatud Vaidasoo liivakarjääri taotluse lisad Lisa 17: Vaidasoo_liivakarjaari_MKLT.asice

Maaomaniku kooskõlastus (Nordecon) Lisa 18: Kooskolastus__HARM_107_pikendamine__Nordecon_AS.asice

Maaomaniku kooskõlastus (Landeker) Lisa 19: Koosko_lastus_Landeker_Suur_Ku_nnma_e.asice

Maaomaniku kooskõlastus (Jano Ööbik) Lisa 20: Kooskolastus_Jano_Oobik.asice

Maaomaniku kooskõlastus (Mati Lepamaa) Lisa 21: Kooskolastus_Mati_Lepamaa.asice

12/12

TÖÖ NR 2026-084

Juhataja: /allkirjastatud digitaalselt/ Erki Kõnd

Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Lillak

Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Mäger

Objekti asukoht: Harjumaa maakond, Rae vald, Vaidasoo küla

X= 6571200, Y= 559400

HARJUMAA, RAE VALD, VAIDASOO KÜLA

VAIDASOO LIIVAMAARDLA

VAIDASOO LIIVAKARJÄÄRI

MAAVARA KAEVANDAMISLOA MUUTMISE

TAOTLUS

Juuni 2026

Tellija: AS Tariston

Kobras OÜ

Registrikood 10171636

[email protected]

Vaidasoo liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus

Töö nr 2026-084 ad

Aadress: Harjumaa maakond, Rae vald, Vaidasoo küla

Koostaja: Kobras OÜ 2 / 21

ÜLDINFO

TÖÖ NIMETUS: Vaidasoo liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus

OBJEKTI ASUKOHT: Harju maakond, Rae vald, Vaidasoo küla, Suur-Künnimäe (katastritunnus

65301:001:7351), Siimu (65303:003:0691), Kaspari (65303:003:0696), Sovardi

(65303:003:0020), Argo (65303:003:0694), Nisumäe (65303:003:0002).

TÖÖ LIIK: Maavara kaevandamisloa taotlus

TÖÖ TELLIJA:

Kontaktisik:

AS Tariston

Registrikood 10887843

Kauri Kiiman

Tel 5860 3731

[email protected]

TÖÖ TÄITJA: Kobras OÜ

Registrikood 10171636

Riia 35, 50410 Tartu

Tel 730 0310

http://www.kobras.ee

Koostajad: Peeter Lillak – geoloog, diplomeeritud maeinsener, tase 7 (241945)

Tel 5668 4203

[email protected]

Tanel Mäger – geoloog, diplomeeritud mäeinsener, tase 7 (176863)

Tel 5822 9648

[email protected]

Konsultant: Urmas Uri – geoloog, keskkonnaekspert (KMH0046)

Kontrollija: Ene Kõnd – tehniline kontrollija

Vaidasoo liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus

Töö nr 2026-084 ad

Aadress: Harjumaa maakond, Rae vald, Vaidasoo küla

Koostaja: Kobras OÜ 3 / 21

Kobras OÜ litsentsid / tegevusload:

1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsentsid:

KMH0046 Urmas Uri; KMH0159 Noeela Kulm.

2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid:

Noeela Kulm; Urmas Uri; Teele Nigola.

3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379:

Hüdrogeoloogilised uuringud; Hüdrogeoloogiline kaardistamine.

4. Maakorraldustööde tegevuslitsents nr 635 MA-k.

5. MTR-i majandustegevusteated:

 Ehitusuuringud EG10171636-0001;

 Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002;

 Omanikujärelevalve EO10171636-0001;

 Projekteerimine EP10171636-0001;

 Muinsuskaitse E 377/2008.

6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud:

 Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00;

 Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00;

 Maaparanduse uurimistöö MU0010-00;

 Maaparanduse ekspertiis MK0010-00.

7. Muinsuskaitseameti pädevustunnistus PT 606/2012:

Mälestise liigid: ehitismälestis, ajaloomälestis, maailmapärandi objektil asuv ehitis.

Tööde liik: konserveerimise ja restaureerimise projektide koostamine, konserveerimis- ja

restaureerimistööde tegevuskavade koostamine maastikuarhitektuuri valdkonnas, muinsuskaitseline

järelevalve, planeeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja uuringu tegevuskavade

koostamine.

8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja

reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 2074/22, Tanel Mäger – Nr 2075/22, Peeter Lillak – nr 2551/25).

9. Kutsetunnistused:

 Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 176863 – Tanel Mäger;

 Diplomeeritud maeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 241945 – Peeter Lillak;

 Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 167534 – Erki Kõnd;

 Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 131647 – Oleg Sosnovski;

 Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 180897 – Martin Võru;

 Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 167600 – Ervin R. Piirsalu;

 Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutse nr E000482 – Ervin R. Piirsalu;

 Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 142815 – Teele Nigola;

 Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 152113 – Kadri Kattai;

 Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 155387 – Priit Paalo;

 Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 176300 – Teele Nigola;

 Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194138 – Ivo Maasik;

 Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194147 – Marek Maaring;

 Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 141508 – Ivo Maasik;

 Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 197275 – Ivo Maasik;

 Puurija, tase 3, kutsetunnistus nr 114525 – Peeter Lillak;

 Puurmeister, tase 5, kutsetunnistus nr 150111 – Peeter Lillak;

 Puittaimede hindaja, tase 5, kutsetunnistus nr 202712 – Kreete Lääne;

 Geodeet, tase 6, kutsetunnistus nr 213931 – Meelis Aro.

Vaidasoo liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus

Töö nr 2026-084 ad

Aadress: Harjumaa maakond, Rae vald, Vaidasoo küla

Koostaja: Kobras OÜ 4 / 21

SISUKORD 1. MÄEERALDISE SAAMISE VAJADUSE PÕHJENDUS, KASUTAMISE EESMÄRK JA MAAVARA

KASUTUSALAD ...................................................................................................................................................................... 5

2. MÄEERALDISE MAA-ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS .......................................................................... 5

3. ANDMED TEHTUD GEOLOOGILISTE UURINGUTE KOHTA, MAARDLA GEOLOOGILINE JA

HÜDROGEOLOOGILINE LÜHIISELOOMUSTUS .............................................................................................................. 7

3.1. GEOLOOGILINE UURITUS................................................................................................................................................................... 7

3.2. GEOLOOGILINE EHITUS ..................................................................................................................................................................... 8

3.3. HÜDROGEOLOOGILINE KIRJELDUS ................................................................................................................................................... 8

4. TAOTLETAVA MÄEERALDISE PIIRES OLEVA MAAVARA KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE

ISELOOMUSTUS .................................................................................................................................................................... 8

4.1. MAAVARA KVALITATIIVNE ISELOOMUSTUS ..................................................................................................................................... 8

4.2. MAAVARA KOGUSE ARVUTUS ........................................................................................................................................................... 9

5. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE PÕHJENDUS KOOS KAEVANDAMISELE KUULUVA VARU

MÄÄRAMISEGA ..................................................................................................................................................................... 9

5.1. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE VALIKU PÕHJENDUS .................................................................................................... 9

5.2. KAEVANDATAVAD VARUD .............................................................................................................................................................. 10

6. KAVANDATAV KAEVANDAMISE TEHNOLOOGIA, EEMALDATAVA KATENDI KOGUS NING SELLE

LADUSTAMISE JA KASUTAMISE KIRJELDUS ................................................................................................................ 10

7. ANDMED KAEVANDAMISJÄÄTMETE KOHTA ......................................................................................................... 11

8. KAEVANDAMISEGA RIKUTUD MAA KORRASTAMINE ........................................................................................ 12

9. KAEVANDAMISEGA KAASNEDA VÕIVAD KESKKONNAHÄIRINGUD JA MEETMED NENDE

VÄHENDAMISEKS ............................................................................................................................................................... 13

9.1. KAEVANDAMISE EELDATAV MÕJU NATURA 2000 ALADELE NING KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE .............................. 18

10. KOKKUVÕTE ................................................................................................................................................................... 21

GRAAFILISED LISAD:

1. Mäeeraldise plaan, M 1:2000.

2. Geoloogilised läbilõiked, Mhor 1:2000, Mvert 1:100.

3. Korrastatud maa plaan, M 1:2000.

ELEKTROONILISED LISAD:

1. Vaidasoo liivakarjääri markšeiderimõõdistamise seletuskiri (varu seisuga 27.05.2025).

2. Maa-ameti peadirektori 01.06.2020. a korraldus nr 1-17/20/1393.

3. Seletuskiri Vaidasoo maardla Vaidasoo liivakarjääri plokilise ehituse korrigeerimiseks (varu seisuga

01.01.2020).

4. Mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa ruumikuju ning maapinna reljeefi ja mäeeraldise lamami

samakõrgusjooned ruumiobjektina.

5. Elering OÜ 01.07.2009. a kooskõlastus nr PV-PAP-10/731.

6. Maaomanike kooskõlastused.

Vaidasoo liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus

Töö nr 2026-084 ad

Aadress: Harjumaa maakond, Rae vald, Vaidasoo küla

Koostaja: Kobras OÜ 5 / 21

1.MÄEERALDISE MUUTMISE VAJADUSE PÕHJENDUS, KASUTAMISE EESMÄRK JA

MAAVARA KASUTUSALAD

AS Tariston (registrikood 10887843) taotleb maavara kaevandamise loa nr HARM-107 kehtivusaja pikendamist

vastavalt maapõueseaduse § 67 lõikes 1 sätestatud tingimusele: praeguse kaevandamisloa kehtivusaja jooksul

ei ole võimalik kaevandatavat maavara Vaidasoo liivakarjääri piires täielikult ammendada. Vaidasoo liivakarjääri

mäeeraldis asub Vaidasoo liivamaardla (registrikaardi nr 0873) täiteliiva aktiivse tarbevaru plokil 3 ja 6

(graafiline lisa 1. Vaidasoo liivakarjääri mäeeraldise plaan).

Kaevandamiseks taotletav maavaravaru on arvele võetud Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni juhataja

25.06.2010 korraldusega nr HJR 115/326 aruandes „Vaidasoo liivamaardla Vaidasoo II uuringuruumi

geoloogiline uuring Harjumaal (varu seisuga 01.05.2012)“ (EGF aruande nr 8400) esitatud ettepaneku alusel.

Kaevandatava maavara kvaliteeti on korrigeeritud Maa-ameti peadirektori 01.06.2020. a korraldusega nr

1-17/20/1393 aruandes „Seletuskiri Vaidasoo maardla Vaidasoo liivakarjääri plokilise ehituse korrigeerimiseks

(varu seisuga 01.01.2020)“ (EGF aruande nr 9371) esitatud ettepaneku alusel.

Loa nr HARM-107 kehtivusaja pikendamist taotletakse, et ammendada Vaidasoo livamaardla täiteliiva aktiivse

tarbevaru ploki 3 ja 6 maavaravaru mäeeraldise piires täielikult enne karjääri korrastamist. Kaevandamisluba nr

HARM-107 kehtib kuni 28.06.2028, loa omaja tööplaanidest lähtuvalt ei jõuta maavara praeguse

kaevandamisloa kehtivusaja jooksul täielikult ammendada ning karjääriala nõuetekohaselt korrastada.

Kaevandamisloa pikendamist taotletakse 15 aasta võrra. AS Tariston on taristuobjektide- ja rajatiste ehitusega

tegelev ettevõtte, mis muuhulgas tegeleb riigimaanteede aastaringse hooldusega ning erinevate teedeehituse-

ja taristuobjektide ehitamisega. Kaevandamisloa pikendamist taotletakse, et tagada ettevõttele vajalik

materjaliressurss ka lähitulevikus.

Vastavalt strateegilises dokumendis „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ toodud eesmärkidele ja

põhimõtetele tuleb maardlate kasutusse võtmisel eelistada juba avatud maardlate maksimaalset võimalikku

kasutamist, mille kohta on piisavalt vajalikku informatsiooni nii keskkonnatingimuste kui ka kaevandamise

tehnoloogiliste võimaluste kohta. Kaevandamise jätkamine juba avatud ja kaevandamisega rikutud maa-alal

on keskkonnasäästlikum kui täiesti uute alade kasutusele võtmine. Vaidasoo liivakarjääri kaevandamisloa

kehtivusaja pikendamine on kooskõlas juba avatud maardla maksimaalse võimaliku kasutamise eesmärgiga,

tagades maavarade registris arvel oleva maavaravaru võimalikult täieliku väljamise minimaalsete kadude ja

jääkidega.

2.MÄEERALDISE MAA-ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS

Vaidasoo liivakarjääri mäeeraldis ja selle teenindusmaa asub Harjumaal Rae vallas Vaidasoo külas Suur-

Künnimäe (katastritunnus 65301:001:7351, sihtotstarve maatulundusmaa 50% ja mäetööstusmaa 50%, pindala

67 269 m2), Siimu (65303:003:0691, sihtotstarve mäetööstusmaa 100%, pindala 33 109 m2), Kaspari

(65303:003:0696, sihtotstarve mäetööstusmaa 100%, pindala 66 584 m2), Sovardi (65303:003:0020, sihtotstarve

mäetööstusmaa 50% ja maatulundusmaa 50%, pindala 68 657 m2), Argo (65303:003:0694, sihtotstarve

mäetööstusmaa 100%, pindala 40 474 m2) ja Nisumäe (65303:003:0002, sihtotstarve maatulundusmaa 90% ja

mäetööstusmaa 10%, pindala 564 258 m2) katastriüksusel. Kõik nimetatud kinnistud on eraomanduses,

maaomanike kooskõlastused kaevandamisloa pikendamise taotlemiseks on esitatud elektroonilises lisas 6.

Vaidasoo liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus

Töö nr 2026-084 ad

Aadress: Harjumaa maakond, Rae vald, Vaidasoo küla

Koostaja: Kobras OÜ 6 / 21

Vaidasoo liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piirneb põhja suunast Paunküla metskond 471 (katastritunnus

65303:003:0777, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 1 570 492 m2) katastriüksusega ning ida suunast

Kivistiku (65303:003:0692, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 17 578 m2), Tiina (65303:003:0697,

sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 23 293 m2), Paunküla metskond 628 (65303:003:0172, sihtotstarve

maatulundusmaa 100%, pindala 81 455 m2), Paidu (65301:001:4445, sihtotstarve maatulundusmaa 100%,

pindala 33 556 m2) ja Metsa-Tammi (65303:003:0105, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 86 084 m2)

katastriüksusega. Vaidasoo liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piirneb kagu suunast Suursoo tee L1

(65301:001:3715, sihtotstarve transpordimaa 100%, pindala 8167 m2), edela suunast Sepametsa

(65303:003:0693, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 78 525 m2) ning lääne suunast Mägramäe

(65303:003:0695, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 61 155 m2) ja Allikasoo (65303:003:0762,

sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 48 459 m2) katastriüksusega.

Vaidasoo liivakarjäär asub Harjumaa keskosas, Vaida alevikust ca 3,5 km kaugusel kagu suunas. Vaidasoo

liivakarjääri keskosa geograafilised koordinaadid on 59°16’30’’ p.l. ja 25°2’31’’ i.p. ning liivakarjäär paikneb Eesti

baaskaardi (mõõtkava 1:50 000) kaardilehel 6341 (graafiline lisa 1.Vaidasoo liivakarjääri mäeeraldise plaan).

Vaidasoo liivakarjäär kattub osaliselt Peningi turbamaardla (registrikaardi nr 0236) hästiagunenud turba aktiivse

reservvaru plokiga 15 ja passiivse reservvaru plokiga 16, karjääriga kattuval alal on turbakihi paksus alla 0,5 m.

Vaidasoo liivakarjäär piirneb põhja suunast Vaidasoo liivamaardla aktiivse tarbevaru plokiga 18 kuni 23 (18,

21 – EK, 19, 22 – EL, 20, 23 – TL). Kaugemal põhja suunas asub Vaidasoo liivamaardla aktiivse tarbevaru plokk

7 kuni 12 (7, 10 – EK, 8, 11 – EL, 9, 12 – TL).

Vaidasoo liivakarjääri läbib kaks Elering AS 220 – 330 kV elektriõhuliini: Aruküla-Balti (väline tunnus: L511) ja

Rakvere-Kiisa (väline tunnus: L506), mille kaitsevööndi ulatus on 40 m mõlemal pool elektripaigaldist.1 Liinide

omanik on varasemalt kooskõlastanud maavara kaevandamise elektriõhuliinide kaitsevööndis ning seadnud

tehnilised tingimused mäetööde tegemiseks (elektrooniline lisa 5).

Vaidasoo liivakarjäär piirneb idast Leivajõe (MS kood/ehitise kood 4109220020590/001) ja Leivajõe (MS

kood/ehitise kood 4109220020560/001) maaparandussüsteemiga.

Vaidasoo liivakarjääri põhjaosa kattub maavara kaevandamise tagajärjel tekkinud nimetu tehisjärve (EELIS kood

VEE2006650) kalda piiranguvööndiga. Tehisjärv ei ole avalik ega avalikult kasutatav veekogu ning vastavalt

looduskaitseseaduse § 37 lg 4 on maavara kaevandamine kalda piiranguvööndis lubatud.

Maa- ja Ruumiameti eluhoonete andmekogu2 põhjal asub lähim eluhoone Vaidasoo liivakarjääri mäeeraldise

teenindusmaa piirist ca 420 m kaugusel lääne suunas Väike-Aukemäe (katastritunnus 65303:003:0077,

sihtotstarve on elamumaa 100%) katastriüksusel. Maastikuliselt paikneb Vaidasoo liivakarjäär Harju lavamaa

keskservas põhja-lõunasuunalisel oosil jääjõeliste setete levikualal.3 Maapinna absoluutkõrgus jääb Vaidasoo

liivakarjääris vahemikku ca 36,1 – 47,5 m, maapind on kaevandamistegevusest tulenevalt ebatasane.

1 Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded. Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr 73. 2 https://metadata.geoportaal.ee/geonetwork/srv/est/catalog.search#/metadata/6f2cffe2-65d9-4f9b-b667-ba7716e6f966 (viimati vaadatud 10.02.2026). 3 Harju maakonna Vaidasoo uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (EGF aruande nr 8174).

Vaidasoo liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus

Töö nr 2026-084 ad

Aadress: Harjumaa maakond, Rae vald, Vaidasoo küla

Koostaja: Kobras OÜ 7 / 21

3.ANDMED TEHTUD GEOLOOGILISTE UURINGUTE KOHTA, MAARDLA GEOLOOGILINE JA

HÜDROGEOLOOGILINE LÜHIISELOOMUSTUS

3.1.GEOLOOGILINE UURITUS

Vaidasoo liivamaardlas on geoloogilisi uuringuid maavarade otsimise eesmärgil tehtud kolmel korral, aastal

2009, 2012 ja 2020.

2009. aastal tegi OÜ Inseneribüroo Steiger Vaidasoo uuringuruumi geoloogilise uuringu, mille käigus rajati 20

šurfi sügavusega 2,6 – 6,9 m ning võeti kokku 42 proovi. AS Kõigile proovidele tehti lõimisanalüüs, kaheksas

proovil määrati filtratsioon ning ühe kruusa koondproovi puhul hinnati jämepurrust killustiku füüsikalis-

mehaanilisi omadusi. Põhjaveetasemest ülal- ja allpool paikneva varu piiritlemisel lähtuti keskmisest

põhjaveetaseme absoluutkõrgusest 41,9 m (BK77). Uuringu käigus jõuti maavara lamamini 20 uuringušurfist

neljas. Uuringu tulemuste alusel kinnitati varud keskkonnaministri 04.12.2009 käskkirjaga nr 2521.

2012. aastal tegi OÜ Eesti Geoloogiakeskus geoloogilise uuringu tollase Vaidasoo liivakarjääri lamamis.4

Uuringu käigus rajati esmalt 10 puurauku 2009. aastal rajatud šurfide asukohtadesse ning seejärel veel 10

puurauku ja kolm kaevandit uuringuruumi geoloogilise ehituse täpsustamiseks. uuringupunktide sügavus oli

vahemikus 5,7 – 11,3 m. Töö käigus võeti 38 proovi materjali terastikulise koostise hindamiseks. Uuringu

tulemuste alusel kinnitati varud keskkonnaministri 06.06.2012 käskkirjaga nr 491.

2020. aastal tegi OÜ J. Viru Markšeideribüroo jääkvaru kvaliteedi ümberhindamise5, et lihtsustada Vaidasoo

liivakarjääri plokilist ehitust. Selleks analüüsiti olemasolevat geoloogilist andmestikku ja täpsustati karjääri

jääkvaru kvaliteeti vastavalt keskkonnaministri 17.12.2018 määruse nr 52 nõuetele. Uuringuga liideti Vaidasoo

liivakarjääris paikneva aktiivse tarbevaru ploki 1, 2 ja 3 jääkvaru ning moodustati täiteliiva aktiivse tarbevaru

plokk 3 pindalaga 18,84 ha ja mahuga 134,241 tuh m3 (varu ülalpool veetaset). Lisaks liideti aktiivse tarbevaru

ploki 4, 5, 6, 13, 14, 15, 16 ja 17 jääkvaru ning moodustati täiteliiva aktiivse tarbevaru plokk 6 pindalaga 18,84 ha

ja mahuga 576,825 tuh m3 (varu allpool veetaset).

Maa-ameti peadirektori 01.06.2020 korraldus nr 1 17/20/1393. Harju maakonna Vaidasoo liivamaardla

registrikande muutmine:

1. Otsustan muuta OÜ J. Viru Markšeideribüroo poolt koostatud aruande „Seletuskiri Vaidasoo maardla

Vaidasoo liivakarjääri plokilise ehituse korrigeerimiseks“ alusel seisuga 01.01.2020 keskkonnaregistri maardlate

nimistus Vaidasoo liivamaardla registrikannet ja kinnitada aruandes esitatud piirides varu järgmiselt:

1.1 täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 18,84 ha – 134,241 tuh m3 (3. plokk),

1.2 täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 18,84 ha – 576,825 tuh m3 (6. plokk, 3. ploki lamamis, allpool põhjavee

taset).

4 Vaidasoo liivamaardla Vaidasoo II uuringuruumi geoloogiline uuring Harjumaal (EGF aruande nr 8400). 5 Seletuskiri Vaidasoo maardla Vaidasoo liivakarjääri plokilise ehituse korrigeerimiseks (EGF aruande nr 9371).

Vaidasoo liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus

Töö nr 2026-084 ad

Aadress: Harjumaa maakond, Rae vald, Vaidasoo küla

Koostaja: Kobras OÜ 8 / 21

3.2.GEOLOOGILINE EHITUS

Vaidasoo liivakarjääri geoloogilise ehituse kirjeldus on antud 2009. ja 2012. aasta geoloogiliste uuringute

käigus rajatud uuringupunktide andmete põhjal.

Vaidasoo liivakarjääri kattekihi moodustab 0,0 – 2,7 m paksune kasvukiht (Q2_s), orgaanilise ainega liiv (Q2_s),

turvas (Q2_b) või kohati nende all lamav ülipeeneteraline savikas liiv (Q1jrVr_fg). Kattekihi keskmine paksus on

geoloogiliste uuringute alusel 0,5 m. Senise kaevandamistegevuse käigus on kattekiht valdavalt eemaldatud.

Kasulik kiht koosneb erineva terasuurusega kruusast (Q1jrVr_fg) ning ülipeene‑ ja peeneteralisest liivast, samuti

kruusakast keskmise terasuurusega liivast (Q1jrVr_fg). Kruusaterad on valdavalt karbonaatse koostisega ja hästi

ümardunud. Kasuliku kihi paksus on kuni 14 m ning selle lamam paikneb absoluutkõrgusel 32,55 – 42,74 m.

Kasuliku kihi lamami moodustab saviliiv (Q1jrVr_lg) ja ülipeeneteraline savikas liiv (Q1jrVr_fg). Moreenikihi all

avati ühes uuringupunktis lubjakivi.

3.3.HÜDROGEOLOOGILINE KIRJELDUS

Vaidasoo maardla piires esineb liustikujõe setetega seotud põhjaveekiht, mis on vabapinnaline ja toitub

sademetest. Veepideme moodustavad sitkeplastne saviliivmoreen, mille pealispind asub absoluutkõrgusel

32,5 – 39,9 m.

2009. aasta geoloogilise uuringu käigus mõõdeti kaevandites veetase maapinnast 0,1 – 5,6 m sügavusel,

absoluutkõrgusel 39,2 – 43,8 m, keskmiseks veetasemeks absoluutkõrguseks määrati 42,1 m (EH2000). Seda

veetaseme absoluutkõrgust on Vaidasoo maardlas kasutatud veealuste ja veepealsete plokkide piiritlemisel.

2012. aasta uuringu käigus mõõdeti uuringupunktides veetase maapinnast 0,0 – 2,7 m sügavusel,

absoluutkõrgusel 43,6 – 44,1 m. Uuringupunktide põhjal oli keskmine veetaseme absoluutkõrgus 43,7 m.

2019. aasta markšeidermõõdistuse6 käigus mõõdeti 10.09.2019 Vaidasoo liivakarjääri moodustunud veekogu

veetaseme absoluutkõrguseks 43,03 m. Arvestades geoloogiliste uuringute ning 2019. aasta

markšeidermõõdistamise käigus mõõdetud veetasemeid, on karjääriala eeldatav keskmine pikaajaline veetase

absoluutkõrgusel 43,00 m. Kuna vabapinnaline põhjaveekiht toitub sademetest, siis võib põhjavee tase

pikaajalise keskmisega võrrelduna lühiajaliselt tõusta ca 1 m võrra kevadise intensiivse lumesulamise perioodil

või pikema sajuperioodi korral ning langeda sama palju pikaajalise põuaperioodi jooksul.

4.TAOTLETAVA MÄEERALDISE PIIRES OLEVA MAAVARA KVALITATIIVNE JA

KVANTITATIIVNE ISELOOMUSTUS

4.1.MAAVARA KVALITATIIVNE ISELOOMUSTUS

Kasuliku kihi moodustab Vaidasoo liivakarjääris täiteliiva kvaliteedinõuetele vastav materjal (plokk 3 ja 6).

Materjali kvalitatiivsel iseloomustamisel ja varu arvutamisel kasutati 2020. aasta geoloogilise uuringu käigus

lõimiseandmete arvutusliku teisendamise meetodil ümber hinnatud 58 proovi andmeid, mida on võrreldud

keskkonnaministri 17.12.2018 määruses nr 52 esitatud liiva ja kruusa kasutusalade määramise nõuetega. Kokku

oli usaldusväärseid proove 50 ning mitteusaldusväärseid proove kaheksa.

6 Vaidasoo liivakarjääri markšeiderimõõdistamise seletuskiri (varu seisuga 10.09.2019). OÜ Inseneribüroo Steiger, Tallinn 2019.

Vaidasoo liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus

Töö nr 2026-084 ad

Aadress: Harjumaa maakond, Rae vald, Vaidasoo küla

Koostaja: Kobras OÜ 9 / 21

Tabelis 1 on esitatud Vaidasoo liivakarjääri täiteliiva aktiivse tarbevaru ploki 3 ja 6 laborianalüüside

põhinäitajad.

Tabel 1. Vaidasoo liivakarjääri varuplokkide põhinäitajad

Näitaja Vaidasoo liivakarjäär Minimaalne Maksimaalne Kaalutud keskmine

Looduslik materjal ploki 3 TL aT piires Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) (kruusa sisaldus kokku),

0,0 54,9 23,3

Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) (liiva sisaldus kokku), sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%)

45,1

0,9

100,0

15,4

76,7

6,0 Looduslik materjal ploki 6 TL aT piires

Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) (kruusa sisaldus kokku),

0,0 32,8 1,1

Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) (liiva sisaldus kokku), sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%)

67,2

0,9

100,0

36,1

98,9

15,6

4.2. MAAVARA KOGUSE ARVUTUS

Vaidasoo liivakarjääri varu on arvutatud kahe plokina täiteliiva aktiivse tarbevaru kategoorias: plokk 3 ülalpool

uuringuaegset põhjavee taset (pindala 18,84 ha, varu 134,241 tuh m3) ja plokk 6 allpool uuringuaegset põhjavee

taset (pindala 18,84 ha, varu 576,825 tuh m3) OÜ J. Viru Markšeideribüroo töös „Seletuskiri Vaidasoo maardla

Vaidasoo liivakarjääri plokilise ehituse korrigeerimiseks“ (EGF aruande nr 9371).

2025. aastal tehtud markšeiderimõõdistuse alusel7 ajavahemikul on 10.05.2023 kuni 27.05.2025 Vaidasoo

liivakarjäärist varu väljatud plokist 3 mahus 12,81 tuh m3 ja plokist 6 mahus 26,90 tuh m3. Pärast viimast

markšeiderimõõdistust ei ole karjääris kaevandatud ning 2026. aasta I kvartali lõpu seisuga on deklaratsioonide

alusel ploki 3 jääkvaru 115,08 tuh m3 ja ploki 6 jääkvaru kogus 526,92 tuh m3.

2020. aastal tehtud karjääri jääkvaru kvaliteedi täpsustamise ja 2025. aastal tehtud markšeiderimõõdistuse

aruandes on jääkvaru mahu arvutamiseks kasutatud joonestusprogrammi Bentley PowerCivil V8i.

5.MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE PÕHJENDUS KOOS KAEVANDAMISELE

KUULUVA VARU MÄÄRAMISEGA

5.1.MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE VALIKU PÕHJENDUS

Vaidasoo liivakarjääri mäeeraldise piir kattub pindalaliselt Vaidasoo liivamaardla täiteliiva aktiivse tarbevaru

ploki 3 ja 6 piiriga. Vaidasoo liivakarjääri mäeeraldise pindala on 18,84 ha ning mäeeraldise sügavus ühtib ploki

6 kinnitatud varu sügavusega.

Mäeeraldise teenindusmaa kattub mäeeraldise piiriga liivakarjääri põhja-, kagu- ja lääneservas, ülejäänud

suundades asub see mäeeraldise piirist kuni 50 m kaugusel, lääneservas isegi ühes kohas kuni 70 m kaugusel.

7 Vaidasoo liivakarjääri markšeiderimõõdistamise seletuskiri (varu seisuga 27.05.2025). OÜ Inseneribüroo Steiger, Tallinn 2025.

Vaidasoo liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus

Töö nr 2026-084 ad

Aadress: Harjumaa maakond, Rae vald, Vaidasoo küla

Koostaja: Kobras OÜ 10 / 21

Mäeeraldise teenindusmaa piiride valikuga on tagatud vajalik maa-ala katendi ajutiseks ladustamiseks

liivakarjääris. Mäeeraldise teenindusmaa pindala on 24,25 ha.

Vaidasoo liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa kontuur ning piiripunktide koordinaadid on toodud

mäeeraldise plaanil (graafiline lisa 1) ning geoloogilistel läbilõigetel (graafiline lisa 2). Pindalad on määratud

joonestusprogrammi Autodesk AutoCAD Civil 3D 2026 abil.

5.2.KAEVANDATAVAD VARUD

Mäetööde käigus tuleb karjääri külgedele jätta nõlvatervikud ehk lauged nõlvad, arvestades kaevandatava

materjali loomulikku varisemise nurka (püsinõlvust). Sellest tulenevalt väheneb kaevandatava varu kogus

nõlvakao võrra. Nõlvad kujundatakse kaevandamise käigus. Taotletava ala piires levib valdavalt liiv ning

osaliselt ka kruus. Sellest tulenevalt on karjääri ohutuks püsinõlvuseks on valitud ülalpool veetaset 1:2 (kallakus

~27°) ja allpool veetaset 1:5 (kallakus ~11°),

Nõlvatervikute mahu määramisel on kasutatud arvutiprogrammis AutoCAD koostatud pinnamudeleid. Nõlva

mudeli loomisel kasutati varuploki lamami mudelit ja viimase markšeiderimõõdistuse käigus loodud

maapinnamudelit. Tabelis 2 on esitatud aktiivse tarbevaru maht võrrelduna kaevandatava varuga.

Tabel 2. Vaidasoo liivakarjääri kaevandatav varu

Plokk Jääkvaru, tuh m3

Nõlvatervikusse jääv varu, tuh m3

Kaevandatav varu, tuh m3

Plokk 3 TL aT 115,08 15,47 99,61

Plokk 6 TL aT 526,92 243,16 283,76

KOKKU 642,00 258,63 383,37

Kaevandamise keskmiseks aastamääraks on kavandatud 27 tuh m3, mille tulemusena varu ammendub

hinnanguliselt 14 aastaga ning mäeeraldise teenindusmaa korrastamise lõpetamiseks on planeeritud

täiendavalt üks aasta. Kaevandamise keskmine aastamäär on leitud aritmeetiliselt vastavalt maapõueseaduse

§ 57. Tehtega on arvutatud aastas keskmiselt kaevandatav maavara kogus, mille kaevandamisega tagatakse loa

kehtivusaja jooksul mäeeraldise maavara ammendamine. Arvutatud kaevandamise keskmine aastamäär ei

kohusta loa omanikku karjäärist vastavat kogust materjali aasta jooksul kaevandama. Reaalsed karjääris

kaevandatavad varu kogused aasta lõikes sõltuvad kaevandamisloa omaniku tööplaanidest ja materjali

vajadusest.

6.KAVANDATAV KAEVANDAMISE TEHNOLOOGIA, EEMALDATAVA KATENDI KOGUS

NING SELLE LADUSTAMISE JA KASUTAMISE KIRJELDUS

Karjääris mäetöödega jätkamisel peab jälgima kõiki maavarade kaevandamise nõudeid. Kasutatakse tehniliselt

korras ning regulaarselt ülevaatusi läbivat masinaparki. Kaevandamine toimub veepealse varu puhul

kaasaegsete ekskavaatoritega, veealuse varu kaevandamiseks kasutatakse pika noolega ekskavaatorit ja

pinnasepumpa. Materjali laadimiseks kasutatakse vajadusel rataslaadurit. Materjali väljavedu karjäärist toimub

autotranspordiga (kallurpoolhaagised).

Senise kaevandamistegevuse käigus on kattekiht mäeeraldiselt valdavalt eemaldatud ning vallitatud

mäeeraldise teenindusmaale. Kasvukiht on ladustatatud eraldi aunadesse ning nende bioloogilise aktiivsuse

säilitamiseks aunasid ei tihendatud.

Vaidasoo liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus

Töö nr 2026-084 ad

Aadress: Harjumaa maakond, Rae vald, Vaidasoo küla

Koostaja: Kobras OÜ 11 / 21

Mäeeraldiselt eemaldatud kasvukiht kasutatakse osaliselt ära karjääri korrastamisel. Karjääri korrastamisel on

kasvukihiga kaetava ala (tehisjärve veepealsed nõlvad ning tagasitäidetud ala) pindala ca 15,56 ha ning

korrastatav ala kaetakse ca 0,5 m kasvukihiga, seega on vajamineva kasvukihi maht kokku ca 78 tuh m3.

Kasvukihiga katmine soodustab kiiret taimestumist ning seeläbi vähendab pinnase erosiooni sademete mõjul.

Kasuliku kihi lasumustingimustest ning maapinna reljeefist tulenevalt jääb tehisjärveks korrastatud ala

veepealsete nõlvade kõrguseks ca 2 – 3 m (graafiline lisa 3. Vaidasoo liivakarjääri korrastatud maa plaan).

Nõlvade stabiilseks püsinõlvuseks on mäeeraldisel kaevandatava materjali omadustest lähtuvalt arvestatud 1:2

(ülalpool veetaset) ja 1:5 (allpool veetaset).

Vaidasoo liivakarjääri mäetehnilised tingimused on head. Kattekiht on senise kaevandamistegevuse

tulemusena valdavalt eemaldatud ja maavarale on hea juurdepääs. Maavarakihi paksus on geoloogilise uuringu

andmetel ülalpool veetaset kuni 4,5 m ja seda saab kaevandada ekskavaatoriga ühes astmes. Allpool veetaset

on maavarakihi paksus kuni 9,6 m ja seda kaevandatakse pika noolega ekskavaatori või pinnasepumbaga.

Mäetöid tehakse vastavalt kaevandamisprojektile. Täpsem kaevandamise tehnoloogia ja vajalik energiakasutus

määratakse kaevandamisprojektis ja karjääri korrastamine korrastamistingimuste alusel koostatud

korrastamisprojektis, kus on ära toodud ka korrastamiseks vajalik katendi maht.

Juurdepääs karjäärile on hea, materjali väljaveoks kasutatakse sarnaselt praegusele praktikale karjääri

kaguservas asuvat põhja-lõuna suunalist kruuskattega kohalikku Suursoo teed nr 6530326. Suursoo tee

ühendab karjääri ca 660 m kaugusel lõuna suunas asuva Aruvalla-Jägala riigi kõrvalmaanteega nr 11310.

7.ANDMED KAEVANDAMISJÄÄTMETE KOHTA

Kaevandamisjäätmed on jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise,

rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Kui kaevandamise käigus tekib

kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse

§ 352 tähenduses, tuleb koostada kaevandamisjäätmekava. Vaidasoo liivakarjääri mäeeraldisel esinev katend

kasutatakse maapinna kujundamiseks vastavalt kaevandatud maa korrastamise projektile või võõrandatakse

vastavalt maapõueseaduse § 99.

Katend kooritakse mäeeraldise alalt. Kasvukiht ladustatakse aunadesse ning nende bioloogilise aktiivsuse

säilitamiseks aunasid ei tihendata. Kasvukihi koorimine ja vallitamine toimub reeglina kuival aastaajal kasvukihi

loodusliku niiskuse juures. Tagamaks auna geotehnilist stabiilsust, silutakse auna pealispind ja küljed. Kasvukihi

vallitamisel jälgitakse, et ei toimuks segunemist teiste materjalidega.

Katendi vallitamine mäeeraldise teenindusmaale ei nõua suletud jäätmehoidla järelhooldust ja järelevalvet.

Välistatud on õhu ja vee kaudu eralduvate saasteainete teke ja levik. Vallitatav katend on geotehniliselt ja

geokeemiliselt stabiilne pinnas. Keskkonnale ohtlike ainete sisaldus ladustatavas materjalis ei ületa looduslikke

taustakontsentratsioone ja sellega ei kaasne keskkonnale saasteohtu. Katend kasutatakse ära karjääri

korrastamisel, mistõttu on tegemist taaskasutatava materjaliga. Vaidasoo liivakarjääri kaevandamise käigus

tekkivat materjali kasutatakse täies ulatuses teede- ja tsiviilehitusel, seega materjali töötlemisel jäätmeid ei teki.

Keskkonnaloa HARM-107 alusel on Vaidasoo liivakarjääris lisaks maavara kaevandamisele lubatud jäätmete

käitlemine (Argo jäätmekäitluskoht Vaidasoo karjääris). Jäätmeloa alusel on lubatud jäätmete taaskasutamisele

eelnev sorteerimine, purustamine ja sõelumine (toimingu kood R12s) ning jäätmete taaskasutamine

kaevandatud maa-ala korrastamiseks (toimingu kood R5t). Karjääris ladustatakse vaid püsijäätmeid, mille

Vaidasoo liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus

Töö nr 2026-084 ad

Aadress: Harjumaa maakond, Rae vald, Vaidasoo küla

Koostaja: Kobras OÜ 12 / 21

tootmisprotsessis kasutatud lisaained ei ole vastavalt analüüsitulemustele keskkonnale ohtlikud. Koos maavara

kaevandamise loa pikendamisega soovitakse käesoleva taotlusega pikendada ka kehtivat jäätmeluba.

8.KAEVANDAMISEGA RIKUTUD MAA KORRASTAMINE

Pärast varu ammendamist tuleb kaevandamisega rikutud maa korrastada vastavalt keskkonnaministri

07.04.2017 määrusele nr 12.8 Karjääriala korrastatakse kaevandatud maa korrastamise projekti kohaselt.

Korrastamisprojekt koostatakse lähtuvalt Keskkonnaameti poolt esitatud korrastamistingimustest.

Korrastamistingimusi esitades peab Keskkonnaamet lähtuma keskkonnamõju hindamise soovitustest, kui

keskkonnamõju on hinnatud, ja kaevandamisloale kantud korrastamise suunast. Lisaks küsib Keskkonnaamet

korrastamistingimuste kohta maaomaniku ja kohaliku omavalitsuse arvamust. Korrastamisprojektis esitatakse

täpsemad nõuded ala tehniliseks ja bioloogiliseks korrastamiseks. Muu hulgas käsitletakse korrastamisprojektis

korrastatava maa sihtotstarvet, uute pinnavormide ja kaevandatud maa kujundamist, mulla kasutamist ja

käitlust ning veerežiimi kujundamist.

Vaidasoo liivakarjääris kaevandatakse ülal- ja allpool põhjavee taset kinnitatud täiteliiva varu. Pärast varu

ammendamist kujundatakse Vaidasoo liivakarjääri põhjaossa nõuetekohane (vee sügavus valavalt üle 2,0 m)

veekogu pindalaga ca 8,69 ha. Karjääri lõunaosa täidetakse tagasi püsijäätmetega ning maapind tõstetakse

vähemalt 0,7 m kõrgemale keskmisest eeldatavast põhjavee tasemest, et tagada taasmetsastamiseks sobivad

tingimused. Veekogu kaldad ning elektriõhuliinide kaitsevööndiga kattuv karjääriosa korrastatakse rohumaaks.

Keskmine põhjavee tase asub absoluutkõrgusel 43,0 m ning seega peab korrastamisjärgne maapind olema

minimaalselt absoluutkõrgusel 43,7 m. Karjääri tagasitäitmiseks vajalik püsijäätmete kogus on nõlvatervikuid

arvestades ca 566 tuh m3. Kaevandamise käigus on nõlvad juba valdavalt kujundatud laugeks.

Aukkaevandamisega käideldud purdkaeviste karjääri korrastamisjärgne nõlvus peab olema laugem kui

kaevisele iseloomuliku püsiva nõlva nurk. Vaidasoo liivakarjääris asuval materjalil on veepealsetel nõlvadel see

väiksem kui ~27° (nõlvus 1:2) ja veealustel nõlvadel väiksem kui ~11° (nõlvus 1:5.)

Korrastamistööde maksumus sõltub peamiselt korrastamistööde mahust, mille moodustavad pinnasetööd ning

puude istutamine. Nõlvade laugeks kujundamist tehnilise korrastamise käigus üldjuhul eraldi korrastamistööna

ei arvestata, sest reeglina tehakse seda jooksvalt kaevandamise käigus. Korrastatud karjääriala bioloogiline

korrastamine tehakse pärast tehnilist korrastamist, mille viimase etapina paigutatakse karjääri nõlvadele ning

tagasitäidetud alale enne kaevandamise alustamist kooritud kasvukiht. Täidetud ja korrastatud ala võimalikult

looduslähedasse seisundisse viimiseks haljastatakse bioloogilise korrastamise käigus karjääriala sobivate

istikutega. Tehisjärve veepealsetele nõlvadele ning elektriõhuliinide kaitsevööndisse rajatakse rohumaa

seemnete külvi teel. Hinnangulised kulud Vaidasoo liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa

korrastamiseks taotluse koostamise ajal on ca 2500 eurot hektari kohta ehk kokku ca 61 000 eurot. Vaidasoo

liivakarjääri korrastamisjärgne olukord on esitatud graafilises lisas (graafiline lisa 3. Vaidasoo liivakarjääri

korrastatud maa plaan).

8 Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm. Keskkonnaministri 07.04.2017 määrus nr 12.

Vaidasoo liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus

Töö nr 2026-084 ad

Aadress: Harjumaa maakond, Rae vald, Vaidasoo küla

Koostaja: Kobras OÜ 13 / 21

9.KAEVANDAMISEGA KAASNEDA VÕIVAD KESKKONNAHÄIRINGUD JA MEETMED

NENDE VÄHENDAMISEKS

Liiva ja kruusa kaevandamisega otsest keskkonnareostust ega ohtlikkust ei kaasne. Kaevandamise käigus

täidetakse pealmaakaevandamise ohutuseeskirju ning välditakse kütuse ja määrdeainete sattumist pinnasesse.

Kaevandamisel ja kaevise laadimisel ning transportimisel kasutatavate masinate ja mehhanismide

hooldamiseks tuleb rajada karjääri territooriumile teenindusplats, kui hooldamist plaanitakse karjääri maa-alal,

et vältida kütuse ja õli leket pinnasesse. Teenindusplats tuleb katta kütuse ja õli pinnasesse imbumist takistava

materjaliga ning kohapeal peavad olema esmased kütuselekke kõrvaldamise vahendid.

Liiva kaevandamist tehakse ekskavaatorite ja pinnasepumbaga. Pinnasepump ujub pontoonil, ammutab vee alt

liiva ja pumpab selle settekaardile, kus vesi kaevisest välja valgub. Puistangust laaditakse materjal kalluritele

rataslaaduri või ekskavaatoriga, väljavedu karjäärist toimub veoautodega. Mäeeraldise teenindusmaa piires on

keelatud prügi mahapanek. Karjääris võib tekkida igapäevase töö käigus olmejäätmeid, mida peab käitlema

vastavalt kehtivatele seadustele. Liiva ja kruusa kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks

teguriteks õhusaaste (peenosakeste teke), müra, vibratsioon ning maastikupildi visuaalne muutumine.

Õhusaaste

Mehhanismide töö tekitab õhusaastet ja müra. Välisõhusaaste ei tohi ületada seadusandlusega kehtestatud

piirnorme. Vaidasoo liivakarjääris ei kavandata tegevust, mille käigus toimuks paiksest heiteallikast saasteainete

välisõhku väljutamist. Kaevandamine toimub kaasaegsete masinatega, mille müratase ja heitmed on

normeeritud Euroopa Liidu õigusaktidega.

Kuival ajal liiva ja kruusa kaevandamisel ning laadimisel on võimalik peenosakeste (tolmu) teke.

Kaevandamismasinate poolt tekitatav peenosakeste hulk on väike, ladestudes praktiliselt õhkutõusmise koha

lähedale. Kaugemale võivad peenosakesed levida toodangut vedavatest kallurautodest, kuna nende kiirus on

suurem. Kallurid tõstavad peenosakesi nii karjäärisisestel- kui ka väljaveoteedel. Töötavates karjäärides tehtud

vaatluste järgi võib hinnata, et transpordi tõttu tekkivad peenosakesed võivad lagedal maastikul levida

keskmise tuulega ca 200 m kaugusele. Peenosakeste tekke vähendamiseks tuleb kuival ajal kasta karjääri teid

ning ladustatud maavara puistanguid, millega viiakse peenosakeste teke praktiliselt nullini.

Vastavalt keskkonnaministri 14.12.2016 määrusele nr 67 ja selle lisale 1 on õhusaasteluba vaja, kui

kaevandamise käigus eraldub ühe aasta jooksul atmosfääri tahkeid osakesi (PMSUM) enam kui 1 tonn.9

Tahkete osakeste eriheite koguse arvutamisel saab lähtuda USA Keskkonnaagentuuri (EPA) ning Euroopa

Keskkonnaagentuuri (EEA) metoodikast, mille puhul on ühe tonni kaevise ümberpaigutamise

(kaevandamine/laadimine) käigus tekkiv osakeste eriheide arvutatav järgmise valemiga:

E = k(0,0016) x (U/2,2)1,3 / (M/2)1,4, kus

E – osakeste (PMSUM) eriheide (kg/t);

k – osakeste suuruse kordaja, 0,74 (ühikuta);

9 Tegevuse künnivõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba. Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67.

Vaidasoo liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus

Töö nr 2026-084 ad

Aadress: Harjumaa maakond, Rae vald, Vaidasoo küla

Koostaja: Kobras OÜ 14 / 21

U – keskmine tuulekiirus (m/s);

M – materjali niiskusesisaldus (%).

Riigi Ilmateenistuse andmetel on Eesti aastane keskmine tuulekiirus 3,5 m/s. Märjaks kvalifitseerub materjal,

mille niiskusesisaldus on üle 2%. Kuna Eesti asub parasvöötmes, on põhjendatud kaevandatava ja töödeldava

materjali käsitlemine märjana. Käesolevas arvutuses on Vaidasoo liivakarjääri puhul kasutatud niiskusesisaldust

5%, mis vastab EEA metoodikas toodud liiva- ja kruusakarjääride materjali keskmisele niiskusesisaldusele.

Valemi kohaselt on taotletava karjääri puhul ühe tonni kaevise ümberpaigutamise käigus tekkiv osakeste

eriheide järgmine:

E = 0,47(0,0016) x (3,5/2,2)1,3 / (5/2)1,4 = 0,0007 kg/t

Vaidasoo liivakarjääri keskmise aastamäära (27 tuh m3) kaevandamisel (kaevise mahukaal 1,8 t/m3) on tahkete

osakeste summaarne heitkogus ~0,034 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 toodud

künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata.

Kui taotletavas karjääris kasutatakse teisaldatavat purustus- ja sõelumissõlme, siis EEA juhendmaterjali kohaselt

on materjali purustamise ja sõelumise eriheide vastavalt 0,0006 kg/t ja 0,0011 kg/t. Töödeldav kaevis läbib

maksimaalselt 1 purustustsükli, 1 sõelumistsükli ja 4 laadimistsüklit, seega kaevandamise eriheide koos

materjali purustamise ja sõelumisega on maksimaalselt:

0,0006 +0,0011 + (4 x 0,0007) = 0,0045 kg/t.

Vaidasoo liivakarjääri keskmise aastamäära (27 tuh m3) kaevandamisel (kaevise mahukaal 1,8 t/m3) koos

materjali purustamise ja sõelumisega on tahkete osakeste summaarne heitkogus ~0,219 t ning

keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata.

Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67 sätestab, et õhusaasteluba on nõutav, kui põletusseadme

soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus kütuse põletamisel on 1 MWth või suurem. Liiva-kruusa karjäärides

kasutatavad purustus-sõelumissõlmed töötavad valdavalt sisepõlemismootori abil ning nende energiaallikana

kasutatakse diiselkütust. Enamlevinud purustus-sõelumissõlmede põletusseadme (sisepõlemismootori)

nimisoojusvõimsus jääb sõltuvalt mudelist vahemikku on 0,25 – 0,6 MW. Geoloogilise uuringu andmetel

sisaldab Vaidasoo liivakarjääri materjal kuni ca 24% jämepurdu ning karjääri kaevandamise keskmise

aastamäära (27 tuh m3) puhul on 24% materjali (kaevise mahukaal 1,8 t/m3) kaal ca 11 700 tonni. Tööpäeva

jooksul töötleb purustus-sõelumissõlm sõltuvalt mudelist ca 1300 – 1500 t materjali ning karjääri keskmise

aastamäära töötlemine võtab seega kokku aega ca 8 – 10 tööpäeva. Purustus-sõelumissõlme kasutatakse

Vaidasoo liivakarjääris lühiajaliselt vastavalt vajadusele ning tegevuse käigus ei ületata keskkonnaministri

14.12.2016 määruses nr 67 toodud künnisvõimsust.

Müra

Müratase peab vastama kehtivatele piirnormidele, et vältida müra kandumist lähipiirkonnas asuvate

majapidamisteni. Vastavalt sotsiaalministri 16.12.2016 määrusele nr 71 tohib elamutega piirkonnas (II

kategooria ala) tööstusmüra piirväärtus olla päevasel ajal 60 dB ja öösel 45 dB ning liiklusmüra piirväärtus olla

päevasel ajal 60 dB (müratundliku hoone teepoolsel küljel 65 dB) ja öösel 55 dB (müratundliku hoone

Vaidasoo liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus

Töö nr 2026-084 ad

Aadress: Harjumaa maakond, Rae vald, Vaidasoo küla

Koostaja: Kobras OÜ 15 / 21

teepoolsel küljel 60 dB).10 Müra piirväärtus on suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist

keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid.

Maa- ja Ruumiameti eluhoonete andmekogu põhjal asub lähim II kategooria ala Vaidasoo liivakarjääri

mäeeraldise teenindusmaa piirist ca 378 m kaugusel lääne suunas Väike-Aukemäe katastriüksusel (tunnus

65303:003:0077, sihtotstarve on elamumaa 100%, pindala on 4197 m2).

Müra tekitavad karjääris töötavad masinad (ekskavaator, rataslaadur, purustus-sõelumissõlm, kallurautod,

pinnasepump). Transpordimasinatel on müra normeeritud. Täismassiga 12 t ja raskemate veokite müratase on

ca 84 – 95 dB, rataslaaduritel ja ekskavaatoritel ca 100 – 109 dB, purustus-sõelumissõlmel ca 114 dB, ning

pinnasepumbal ca 85 – 100 dB. Karjääris kaevandamisel enim kasutatav masin on ekskavaator ja pinnasepump,

abimehhanismina kasutatakse vajadusel ka rataslaadurit, materjali purustamiseks ja sõelumiseks ka purustus-

sõelumissõlme. Nimetatud masinate mõõdetud müratasemed on toodud tabelis 3.

Tabel 3. Karjääris töötavate masinate poolt tekitatavad müratasemed

Müraallikas Helivõimsustase, LpA, dB, mõõdetud müraallika juures

Pinnasepump 100

Ekskavaator 104

Rataslaadur 109

Purustus-sõelumissõlm 114

Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 § 2 lg 4 kohaselt on helirõhutase helirõhu ja kuuldeläve helirõhu

suhte kahekümnekordne kümnendlogaritm, mida mõõdetakse detsibellides ja mis iseloomustab mürataset Lp.

Lp = 20log10(p/p0), kus

Lp – müratase, dB;

p – helirõhk, Pa;

p0 – kuuldeläve helirõhk (p0 = 20 µPa).

Kuna inimese kõrva kuulmistundlikkus on erinevates sagedusvahemikes pisut erinev, siis kasutatakse

mürataseme hindamiseks helirõhutaseme A- või C-korrigeeritud helirõhutaset. C-korrektsioon iseloomustab

madalsagedusliku müra mõju, mida põhjustavad näiteks elektrituulikud, soojuspumbad ja muud sarnased

tehnoseadmed. Karjääris töötavate masinate puhul on asjakohane kasutada A-korrektsiooni, mis rõhutab

rohkem kõrgsagedusliku müra osakaalu (joonis 1).

10 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid. Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71.

Vaidasoo liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus

Töö nr 2026-084 ad

Aadress: Harjumaa maakond, Rae vald, Vaidasoo küla

Koostaja: Kobras OÜ 16 / 21

Joonis 1. A-korrektsioon. Frequency – sagedus; A-Weighting – A-korrektsioon. Allikas ANSYS Inc., 2023.11

A-korrektsiooniga mürataset on kõige mõjusam arvutada, teades müraallika helisagedusvahemikke 1/1

oktaavribas. Ekskavaatoril ja rataslaaduril kasutatakse käesolevas töös järgmist sagedusvahemikku (tabel 4).

Tabel 4. Karjääris töötavate masinate helivõimsustase 1/1 oktaavribas

63 Hz

125 Hz

250 Hz

500 Hz

1000 Hz

2000 Hz

4000 Hz

8000 Hz

Helitase kokku Lw

Helitase KOKKU (A-korrektsioon), LwA

105 115 106 99 96 87 80 73 116 104 (ekskavaator)

102 112 104 105 104 102 98 93 115 109 (rataslaadur)

87 96 101 107 110 107 102 96 121 114 (purusti)

Vabavaralise arvutusprogrammiga NoiseTools (www.noisetools.net) saab arvutada müra tugevuse sisestades

vastuvõtja kauguse müraallikast, müraallika oktaavriba väärtused, kõrguse ja helineeldetegurid. Programmis

tuleb jälgida, et väärtused on korrigeerimata, A-korrektsiooni jaoks on vastuvõtja lahtris lisada vastav linnuke

(„A-weighted“).

Kõige suurem müraallikas on purustus-sõelumissõlm. Kui purusti asub Väike-Aukemäe maaüksusest ca 378 m

kaugusel, on lagedal maal otsenähtavuse korral Väike-Aukemäe katastriüksuse piiril arvutusliku müra suuruseks

ca 48 dB, mis on ca 12 dB väiksem II kategooria alale kehtestatud päevasest normtasemest.

Kui karjääris töötab samaaegselt nii ekskavaator/pinnasepump, rataslaadur kui ka purusti, siis nende

tekitatavad müratasemed summeeruvad seaduspärasuse alusel, mida on kujutatud joonisel 2.

11 ANSYS Inc., 2023. Saadaval aadressil https://www.ansys.com/blog/what-is-a-weighting (viimati vaadatud 10.02.2026)

Vaidasoo liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus

Töö nr 2026-084 ad

Aadress: Harjumaa maakond, Rae vald, Vaidasoo küla

Koostaja: Kobras OÜ 17 / 21

Joonis 2. Müratasemete liitumine mitme allika korral.

Seega, kui mäeeraldisel toimub üheaegselt kolm tootmisprotsessi (kaevandamine

ekskavaatoriga/pinnasepumbaga, materjali fraktsioneerimine purustus-sõelumissõlmega ning toodangu

laadimine rataslaaduriga), siis vastavalt joonisele 2 lisandub suurimale müratasemele ca 1,5 dB. Sellisel juhul

kujuneb Vaidasoo liivakarjäärist lähtuvaks maksimaalseks arvutuslikuks müratasemeks Väike-Aukemäe

katastriüksuse piiril otsenähtavuse korral ca 50 dB. Arvutuslik tase jääb kirjeldatud olukorra puhul kehtiva II

kategooria müratundliku ala päevasest piirtasemest ca 10 dB võrra madalamale. Tegelikkuses paigutatakse

purustus-sõelumissõlm karjääri kesk- või lõunaossa, mitte teenindusmaa serva. Lisaks on mäeeraldise

teenindusmaale rajatud katendivallid ja kaevandamistegevus toimub süvises, mis oluliselt vähendab

karjäärimasinate tekitatud müra levikut. Seetõttu on tegelik müratase arvutuses näidatust märgatavalt väiksem.

Mõju pinna- ja põhjaveele

Vaidasoo liivakarjääri varu asub osaliselt allpool põhjavee taset, pärast varu ammendamist kujundatakse

mäeeraldise põhjaossa veekogu ning lõunaosa täidetakse tagasi ja taasmetsastatakse. Maavarakihi paksus

allpool veetaset on kuni 9,6 m ning seda saab kaevandada pika noolega ekskavaatori ja pinnasepumbaga ilma

karjäärist vee välja juhtimiseta. Kaevandamisel kasutatakse tehniliselt korras ning regulaarselt ülevaatusi läbivat

masinaparki, millega välditakse kütte- ja määrdeainete sattumist karjääriala pinnasesse ja vette.

Kuna veealuse varu senisel kaevandamisel ei ole toimunud kunstlikku vee ära juhtimist karjääri alalt, siis on

piirkonna kogu veehulk jäänud samaks ning seega puudub kaevandamistegevusel mõju piirkonna üldisele

veerežiimile. Veealuse kihi kaevandamisega kaasneb mõningane ajutine mõju põhjavee tasemele üksnes

karjääriala piires. Arvestades, et edasine kaevandamine toimub järk-järgult, siis korraga suurt mõju ei teki ning

veetaseme alanemist karjääri lähiümbruses ei toimu.

Kuna karjäärialale kujunenud veekogu on vahetult Kvaternaarisetetes leviva vabapinnalise põhjaveekihiga

seotud, siis kaevetööde laienemisega toimub pidev veetasemete ühtlustumine ja piirkonna põhjavee taseme

muutust põhjustavat alanduslehtrit ei teki. Karjääriveekogu pidevalt suurenevast veemahutavusest tingituna on

põhjaveetaseme ajutised kõikumised järjest väiksemad. Kvaternaarisetete suhteliselt hea veejuhtivuse tõttu

taastub põhjavee tase kaevandamistegevuses tehtavate vaheaegade (nt öisel ajal) korral kiirelt

normaaltasemele.

Karjääris kaevandamise jätkamisel ei toimu veealuse varu väljamisel kunstlikku vee ära juhtimist mäeeraldise

alalt ehk piirkonna kogu veehulk jääb samaks. Karjääri lähiümbruses asuvasse maaparandussüsteemi

kuivendusvõrku täiendavat veekogust ei juhita ning hõljumit ja setteid ei kanta. Kuna karjääris kaevandamise

käigus vett ära ei juhita, siis ei muudeta ka piirkonna senist välja kujunenud veerežiiimi. Seega puudub veealuse

varu kaevandamisel mõju karjääri lähiümbruse piirkonna pinnaveele.

Vaidasoo liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus

Töö nr 2026-084 ad

Aadress: Harjumaa maakond, Rae vald, Vaidasoo küla

Koostaja: Kobras OÜ 18 / 21

Vibratsioon

Liivakarjääris ei toimu lõhketöid ja mäeeraldisel kasutada plaanitavate mäemasinate töötamisel ei teki

vibratsiooni, mis võiks avaldada negatiivset mõju ümbritsevale keskkonnale. Kõige suurem on vibratsiooni

mõju kasutatavate masinate juhtidele (operaatoritele). Vibratsiooni piirmäärad vibratsioonist mõjutatud

töökeskkonnale on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12.04.2007 määrusega nr 109.12 Tehniliselt korras masinate

kasutamisel on vibratsioon lubatud piirides ja mõju töötajatele minimaalne.

Maastikupildi visuaalne muutumine

Maastikupildi visuaalne muutumine on maavara kaevandamise juures paratamatu ning selle mõju on

leevendatav ala kaevandamisjärgse korrastamisega, mis tulenevalt seadusandlikust korrast on kaevandajale

kohustuslik. Karjääriala korrastatakse kaevandamise järgselt osaliselt veekoguks ning osaliselt metsa- ja

rohumaaks.

Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust karjääri tegevusest ümbruskonnale ei kaasne. Keskkonnakaitse ning

ohutustehnika nõuetest kinnipidamise korral ei kahjusta mäetööde tegemine Vaidasoo liivakarjääris oluliselt

piirkonna ökoloogilisi tingimusi, ei avalda keskkonnale olulist mõju ning keskkonnamõju hindamine ei ole

vajalik.

9.1.KAEVANDAMISE EELDATAV MÕJU NATURA 2000 ALADELE NING KAITSTAVATELE

LOODUSOBJEKTIDELE

Vaidasoo liivakarjääri mäeeraldise ega selle teenindusmaa piires ja vahetus läheduses ei asu Natura 2000 linnu-

ja loodusalasid, looduskaitsealasid ega kultuurimälestisi. Lähim kaitseala, Paraspõllu looduskaitseala (EELIS

kood KLO1000167) asub liivakarjäärist ca 3,4 km kaugusel kirde suunas. Paraspõllu looduskaitseala kaitse-

eesmärk on rikutud, kuid taastumisvõimeliste rabade, siide- ja õõtsiksoode, allikate ja allikasoode, nõrglubja-

allikate, liigirikaste madalsoode, vanade laialehiste metsade, rohundirikaste kuusikute, soosutvate ja soo-

lehtmetsade ning siirdesoo- ja rabametsade kaitse, samuti kaitsealuste taimeliikide elupaikade kaitse.

Paraspõllu looduskaitsealaga samades piirides asub Natura 2000 võrgustiku Paraspõllu loodusala (EELIS kood

RAH0000459), mille kaitse-eesmärgid ühtivad Paraspõllu looduskaitseala kaitse-eemärkidega. Vaidasoo

liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa piires kavandatav tegevus ei avalda mõju Paraspõllu

looduskaitseala ega Natura 2000 võrgustiku Paraspõllu loodusala kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele.

Vaidasoo liivakarjääri põhjaossa kaevandamistegevuse tulemusena moodustunud veekogus on registreeritud

II kategooria kaitsealuse liigi sarvikpütt (Podiceps auritus, EELIS kood KLO9127473) elupaik. Vaidasoo

liivakarjäärist vahetult põhja suunas on registreeritud I kategooria kaitsealuse liigi, väike-konnakotka (Clanga

pomarina, EELIS kood KLO9128957) elupaik ning Suursoo väike-konnakotka püsielupaik (EELIS kood

KLO3001130). Karjäärist ca 700 m kaugusel kirde suunas on registreeritud väike-konnakotka elupaik (EELIS

kood KLO9127773) ja ca 1 km kaugusel Vaidasoo väike-konnakotka püsielupak (EELIS kood KLO3001896).

Vaidasoo liivakarjäärist vahetult lõuna suunas on registreeritud I kategooria kaitsealuse liigi, kalakotka (Pandion

haliaetus, EELIS kood KLO9132135) elupaik.

12 Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni mõõtmise kord. Vabariigi Valitsuse 12.04.2007 määrus nr 109.

Vaidasoo liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus

Töö nr 2026-084 ad

Aadress: Harjumaa maakond, Rae vald, Vaidasoo küla

Koostaja: Kobras OÜ 19 / 21

Karjäärile lähim, Suursoo väike-konnakotka püsielupaik raadiusega 100 m ümber pesapuu, on EELIS-s

registreeritud 29.04.2010. a. Püsielupaigas kehtib sihtkaitsevööndi kaitsekord (sh liikumispiirang ajavahemikus

15. märts – 31. august). Liigiekspert Urmas Sellise poolt 14.06.2010. a koostatud eksperthinnangu ning

23.12.2009. a kinnitatud väike-konnakotka kaitse tegevuskava kohaselt tuleb rakendada püsielupaiga

moodustamisel vähemalt 100 m kaugusel pesast sihtkaitsevööndi kaitsekorda ja kuni 300 m raadiuses

piiranguvööndi režiimi. Piiranguvööndi eesmärk on vältida metsamajanduslikke töid pesitsusajal. Varasemate

kogemuste põhjal on väike-konnakotkad reageerinud liiva-kruusa kaevandamisele erinevalt. Tõenäoliselt

sõltub see konkreetsetest lindudest, st kui tolerantsed nad on, toitumisalade kvaliteedist ja kaevandamisest

tekkinud maastikumuutuste ajalisest kiirusest. Tõenäoliselt ei mõjuta pesitsevat väike-konnakotka paari

kaevandamine kaugemal kui 300 m pesast, sest karjääri ala ei ole kõige olulisem osa toitumisterritooriumist.

Eksperthinnangus väljatoodud ettepanekute kohaselt ei tohiks metsa raadamine ulatuda püsielupaiga 100 m

kaitsetsooni. Kuna väike-konnakotka paar kasutab saagi passimiseks mäeeraldise põhjanurgas kasvavaid suuri

puid, siis tegi ekspert ettepaneku jätta see nurk mäeeraldisest välja – see moodustaks olulise puhvri pesa ja

karjääri vahele. Samuti ei tohiks eelnimetatud alale teenindusmaad planeerida. Kui raadamise järg jõuab

lähemale kui 300 m pesast, siis tuleks seda teha väljaspool pesitsusaega (1. september – 14. märts).

Eksperthinnangus leiti, et Vaidasoo väike-konnakotka pesa võiks olla hea võimalus jälgida, kuidas karjäär ja

selles tehtavad tööd mõjutavad pesitsemist ning lindude käitumist pesal.

Eksperthinnagus toodust tulenevalt on mäeeraldisest välja jäetud maardla põhjaosas asuvad varuplokid 7 – 12

ning 18 – 23. Lisaks on kehtivale kaevandamisloale kantud kõrvaltingimus: vältida mäetöid väike-konnakotka

pesapuu 300 m raadiusega tsoonis ajavahemikul 15. märts kuni 1. september. Nimetatud tsoonis ja

ajavahemikul teostada mäetöid üksnes ujuvpinnasepumbaga tingimusel, et operaator asub oma kabiinis, st

ilma inimeste liikumiseta pumba juures. Hooldustööd ja operaatorite vahetus on 300 m raadiusega alas

keelatud. Settekaart ning maavara ladu planeerida väljaspoole 300 m raadiusega ala.

EELIS-e andmetel on Suursoo väike-konnakotka püsielupaiga pesa olnud pidevalt asustatud vahemikus

2010 – 2016. Hilisemate vaatluste ajal (2017, 2020 ja 2024) on pesa olnud tühi. Vaidasoo väike-konnakotka

püsielupaiga (EELIS-s registreeritud 10.04.2018. a.) pesa on olnud pidevalt asustatud kogu vaatlusperioodi

jooksul (vahemikus 2018 – 2024). Vaatlusandmete põhjal võib järeldada, et tõenäoliselt on Suursoo

püsielupaigas pesitsenud väike-konnakotka paar kolinud karjäärist kaugemal asuvasse Vaidasoo püsielupaika.

Karjääri moodustunud veekogus elavat sarvikpütti on vaadeldud kahel aastal (2020 – 5 paari ja 2024 – 2 paari)

ning karjäärist lõuna suunas elavat kalakotkast samuti kahel aastal (2023 ja 2024 – 1 paar). Vaatlusandmete

põhjal nimetatud linnuliike karjääris toimuv tegevus oluliselt häirinud ei ole, kuna linnud ei ole elupaika

hüljanud.

Vaidasoo liivakarjääri lõunaosas on registreeritud III kategooria kaitsealuse liigi, kaldapääsukese (Riparia riparia,

EELIS kood KLO9124327) elupaik. Looduskaitseseaduse järgi kohaldub väljaspool kaitsealasid III

kaitsekategooria liikidele isendi kaitse ehk linde, nende pesi ja mune tahtlikult hävitada, kahjustada või

kõrvaldada ei tohi. Samas ei tähenda kaldapääsukese pesitsema tulek seda, et karjääris tuleks kaevandamine

täielikult lõpetada, sest kaevandamine loobki sellele linnule sobilikke elupaiku. Lahendused, mis võimaldavad

nii plaanitud kaevandamistöid teha kui ka lindudel edukalt pesitseda, on võimalik leida tööde korralduses. Eesti

Vaidasoo liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus

Töö nr 2026-084 ad

Aadress: Harjumaa maakond, Rae vald, Vaidasoo küla

Koostaja: Kobras OÜ 20 / 21

Ornitoloogiaühingu poolt 2018. a koostatud juhendmaterjali13 kohaselt kestab kaldapääsukese pesitustsükkel

ca 60 – 80 päeva ning pesitushooajaks loetakse ajavahemikku 1. mai kuni 30. august. Pesitsuse ajal on oluline,

et nõlv, selle alune või lähedane maapind ei väriseks, kuna see võib kaasa tuua nõlva varingu ja lindude

hukkumise. Seega tuleb kolooniast vähemalt 10 meetri raadiuses vältida tegevusi, mis võivad põhjustada nõlva

varingut – näiteks raskete masinatega sõitmine, kaevandamine, tasandamine. Muud majandustegevust

karjääris peatama ei pea. Inimeste ajutine liikumine ja kaevandusmüra linde ei häiri. Tähtis on, et karjääris

töötavad inimesed oleksid pääsukeste pesitsemisest informeeritud ja teaksid, kuidas on töö sel perioodil

korraldatud. Kui nõlva alla tekib materjali varisemisest kalle, on soovitatav see võimalusel eemaldada, et

röövloomad pesadele ligi ei pääseks. Kui nõlv, milles pääsukesed pesitsesid, on kaevandamiseks või tootmiseks

vajalik, tuleb jälgida, millal pääsukesed poegade toitmise on lõpetanud ja pesadest lahkunud. Osades

kolooniates toimub lindude pesitsemine umbes samal ajal, teistes on aga pesitsus väga erinevalt ajastatud. Kui

üks pesakond on juba lennuvõimeline, siis teistel võivad olla pesas alles haudumisel munad või äsja koorunud

pojad. Seetõttu tuleb enne pesitsusnõlva kaevandamist või tasandamist lindude tegevust vaadelda ja

veenduda, et kõik pääsukesed on pesitsemise lõpetanud. Vajadusel võib kutsuda appi eksperdi Eesti

Ornitoloogiaühingust, kes aitab pesi endoskoopkaameraga kontrollida.

Vaidasoo liivakarjäärist vahetult ida suunas on registreeritud III kategooria kaitsealuse loomaliigi, kasetriibiku

(Sicista betulina, EELIS kood KLO9129321) elupaik. Kasetriibik on väike varjulise eluviisiga näriline, kes eelistab

eelkõige niiskeid ja lopsaka taimestikuga poolavatud elupaiku, kus on palju varjevõimalusi ja toitu. Kasetriibiku

põhitoit on peamiselt taimne (seemned ja marjad), kuid ta sööb lisaks ka selgrootuid loomi (putukad, teod,

vihmaussid jm). Vaidasoo liivakarjääris kaevandamisega jätkamine kasetriibikule eeldatavalt mõju ei avalda,

kuna karjääri tegevus ei põhjusta olulisi muutusi tema elupaigas ja toidulaual.

13 Kaldapääsuke karjäärides ja ehitusplatsidel. Juhend mäetööstus- ja ehitusettevõtjatele. MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing,

Tartu 2018.

Vaidasoo liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus

Töö nr 2026-084 ad

Aadress: Harjumaa maakond, Rae vald, Vaidasoo küla

Koostaja: Kobras OÜ 21 / 21

10.KOKKUVÕTE

AS Tariston taotleb Vaidasoo liivakarjääri maavara kaevandamise loa nr HARM-107 pikendamist vastavalt

maapõueseaduse § 67 lõikele 1.

Vaidasoo liivakarjäär asub Harjumaal Rae vallas Vaidasoo külas Vaidasoo liivamaardla täiteliiva aktiivse

tarbevaru plokil 3 ja 6. Mäeeraldise sügavus ühtib kinnitatud varu sügavusega, taotletav varu asub ülal- ja

allpool põhjavee taset. Vaidasoo liivakarjääri mäeeraldise pindala on 18,84 ha ja selle teenindusmaa pindala on

24,25 ha.

Vaidasoo liivakarjääri täiteliiva jääkvaru kogus on 642,00 tuh m3, kaevandatav täiteliiva varu kogus on

383,37 tuh m3 ning nõlvatervikusse jääva varu kogus on 258,63 tuh m3.

Käesoleva maavara kaevandamise loa taotluse seletuskirja koostasid Kobras OÜ geoloogid Peeter Lillak

(diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 241945) ja Tanel Mäger (diplomeeritud mäeinsener, tase

7, kutsetunnistus nr 176863).

Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Lillak

Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Mäger

30.06.2026

Harju maakonna Vaidasoo liivamaardla

registrikande muutmine

OÜ J. Viru Markšeideribüroo esitas Tariston AS volitusel Maa-ametile Vaidasoo liivamaardla

ehituskruusa, ehitusliiva ja täiteliiva aktiivse tarbevaru osalise ümberhindamise aruande (saabunud

05.05.2020, kirja registreerimise nr 9-3/20/5159-5). Aruanne on koostatud olemasoleva

geoloogilise andmestiku põhjal.

Töö eesmärk oli täpsustada Vaidasoo liivakarjääri piires jääkvaru kvaliteeti ja lihtsustada karjääri

plokilist ehitust.

Maavaravaru on arvutatud plokkides (aruandes 3. ja 6. plokk), mis paiknevad Harju maakonnas

Rae vallas Vaidasoo külas eraomandisse kuuluvatel katastriüksustel Suur-Künnimäe (tunnus

65303:003:0287), Siimu (tunnus 65303:003:0691), Kaspari (tunnus 65303:003:0696), Sovardi

(tunnus 65303:003:0020), Argo (tunnus 65303:003:0694) ja Nisumäe (tunnus 65303:003:0002).

Aruandes moodustatud varuplokid asuvad täielikult maavara kaevandamise loa nr HARM-107

mäeeraldise Vaidasoo liivakarjäär piires. Ümberhindamiseks esitatud varuplokid hõlmavad

Vaidasoo liivamaardla ehituskruusa aktiivse tarbevaru 1. ja 4. plokke, ehitusliiva aktiivse tarbevaru

2., 5. ja 13. plokke ning täiteliiva aktiivse tarbevaru 3., 6., 14., 15., 16. ja 17. plokke.

Tuginedes 17.12.2018 vastu võetud keskkonnaministri määruse nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö

ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme,

põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi,

dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“ (edaspidi Korra) §-s 48

sätestatud arvutusliku teisendamise metoodikale on aruandes analüüsitud varasemate geoloogiliste

uuringute ja täiendavalt kogutud materjali lõimiseproovide andmeid. Aruandes moodustatud ploki

piires olev maavara liigitub Korra § 29 lõike 3 punktide 2 ja 5 nõuete alusel täiteliivaks. Vaidasoo

liivakarjääri piires arvel olevat jääkvaru kogust esitatud töös ei muudetud.

Maa-amet keskkonnaregistri maardlate nimistu volitatud töötlejana on aruande läbi vaadanud ning

nõustub muutma aruande alusel keskkonnaregistri kannet.

Keskkonnaregistri seaduse § 4 lõike 2, Vabariigi Valitsuse 27.05.2003 korralduse nr 333

„Keskkonnaregistri volitatud töötleja määramine“ punktide 2 ja 3, keskkonnaministri 13.01.2005

määruse nr 2 „Keskkonnaregistri pidamise täpsustatud kord“ § 30, maapõueseaduse § 21 lõigete

1 ja 2, § 23 lõigete 2, 6 ja 7 ning § 42 lõike 3 punkti 7 alusel, keskkonnaministri 02.05.2016

KORRALDUS

1. juuni 2020 nr 1-17/20/1393

2

määruse nr 7 „Maa-ameti põhimäärus“ § 6 lõike 2 punkti 18 alusel ning Korra § 45 lõike 2 alusel:

1. Otsustan muuta OÜ J. Viru Markšeideribüroo poolt koostatud aruande „Seletuskiri Vaidasoo

maardla Vaidasoo liivakarjääri plokilise ehituse korrigeerimiseks“ alusel seisuga 01.01.2020

keskkonnaregistri maardlate nimistus Vaidasoo liivamaardla registrikannet ja kinnitada

aruandes esitatud piirides varu järgmiselt:

1.1. täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 18,84 ha – 134,241 tuh m3 (3. plokk),

1.2. täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 18,84 ha – 576,825 tuh m3 (6. plokk, 3. ploki

lamamis, allpool põhjavee taset).

2. Viia registrisse (registrikaarti nr 0873) kande muudatus sisse vastavalt käesoleva korralduse

punktile 1.

3. Korraldus teha teatavaks J. Viru Markšeideribüroo OÜ-le, Tariston AS-ile, Keskkonnaametile,

Rae vallavalitsusele.

Korralduse peale on võimalik esitada vaie Maa-ametile haldusmenetluse seaduses sätestatud

tähtajal, tingimustel ja korras või kaebus halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus

sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras. (allkirjastatud digitaalselt) Tambet Tiits

peadirektor

Telefon: 6 344 552

Reg. nr: 11644539 Faks: 6 344 501

Tartu mnt 84a-50 [email protected]

10112 Tallinn www.vmb.ee

OÜ J. Viru Markšeideribüroo

Töö nr 20074

Seletuskiri

Vaidasoo maardla Vaidasoo liivakarjääri

plokilise ehituse korrigeerimiseks

Koostaja: Triine Nirgi

Geoloog

Kinnitaja: Tõnis Kattel

Juhatuse liige

Tallinn 2020

2

Annotatsioon

Nirgi, T. 2020. Seletuskiri Vaidasoo maardla Vaidasoo liivakarjääri plokilise ehituse

korrigeerimiseks. Kahes köites (I köide: Seletuskiri tekstilisadega; II köide: Graafilised

lisad). OÜ J.Viru Markšeideribüroo. Teksti 11 lk, 8 tekstilisa, 2 graafilist lisa.

Vaidasoo liivakarjäär asub Harjumaal Rae vallas Vaidasoo külas. Karjääri pindala on

24,25 ha, sh mäeeraldise pindala 18,84 ha, ning see hõlmab Vaidasoo maardla (registrikaart

nr 873) ehituskruusa aktiivse tarbevaru (aT) plokke 1 ja 4, ehitusliiva plokke 2, 5 ja 13 aT,

ning täiteliiva plokke 3, 6, 14, 15, 16 ja 17 aT. Nimetatud plokkidest 1, 2 ja 3 paiknevad

keskmisest põhjaveetasemest (42,1 abs m) kõrgemal ja kõik ülejäänud madalamal.

Käesolevaga on täpsustatud Vaidasoo liivakarjääri jääkvaru kvaliteeti, et selle alusel

lihtsustada karjääri plokilist ehitust. Töö tulemusel soovitatakse käsitletaval alal senise 11

ploki asemele moodustada kaks maavaravaru plokki vastavalt paiknemisele keskmise

põhjaveetaseme suhtes. Karjääri summaarset jääkvaru kogust ega pindala käesoleva töö

tulemusel ei muudeta.

Käesoleva töö tulemusel soovitatakse seisuga 01.01.2020. a teha Keskkonnaregistri

maardlate nimistus Vaidasoo maardlas järgmised muudatused:

1. liita Vaidasoo liivakarjääris paiknevate aktiivse tarbevaru plokkide 1, 2, ja 3

jääkvarud ning moodustada neist täiteliiva plokk pindalaga 18,84 ha ja

mahuga 134,241 tuh m3;

2. liita Vaidasoo liivakarjääris paiknevate aktiivse tarbevaru plokkide 4, 5, 6, 13,

14, 15, 16 ja 17 jääkvarud ning moodustada neist täiteliiva plokk pindalaga

18,84 ha ja mahuga 576,825 tuh m3 (allpool veetaset).

Koostas T. Nirgi

Võtmesõnad: Harju maakond, Rae vald, Vaidasoo maardla, Vaidasoo liivakarjäär, täiteliiv,

jääkvaru, aktiivne tarbevaru

3

SISUKORD

Annotatsioon .......................................................................................................................... 2

Sissejuhatus ........................................................................................................................... 4

1. Ala kirjeldus ja varasem uuritus ..................................................................................... 5

2. Geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus ........................................................... 6

3. Maavara kvaliteet ........................................................................................................... 7

4. Varu arvutus ................................................................................................................... 8

Kokkuvõte ........................................................................................................................... 10

Kasutatud kirjandus ............................................................................................................. 11

TEKSTILISAD:

1. Maavara kaevandamise luba nr HARM-107 (L.MK/319019) ........................................ 12

2. Kaevandite kataloog ....................................................................................................... 15

3. AS Teede Tehnokeskuse labori katseprotokoll nr 3-7/1596 .......................................... 16

4. OÜ Eesti Geoloogiakeskus labori katseprotokoll nr T12-23.......................................... 20

5. Loodusliku materjali terastikuline koostis GOST standardi järgi .................................. 22

6. Loodusliku materjali terastikuline koostis EVS standardi järgi ..................................... 27

7. Kaevandite kirjeldused (Sinisalu 2012) .......................................................................... 32

8. Tellija arvamus tehtud tööde kohta ................................................................................ 39

Maa-ameti otsus

GRAAFILISED LISAD:

1. Varu ümberhindamise plaan M 1:2000.

2. Geoloogilised läbilõiked I-I’–III-III’, Mhor 1:2000 Mvert 1:100.

ELEKTROONILISED LISAD:

1. Plokkide ruumikuju ja kasuliku kihi lamam dgn-formaadis*;

2. Varu ümberhindamise plaan tiff-formaadis;

3. Geoloogilised läbilõiked tiff-formaadis.

* Käesolevale tööle ei ole lisatud elektrooniliselt katendi lamami samakõrgusjooni, kuna

Vaidasoo liivakarjääri alal on katend valdavalt eemaldatud.

4

Sissejuhatus

Käesolevaga on AS Tariston (reg kood 10887843) tellimisel koostatud seletuskiri, et

lihtsustada Harju maakonnas Rae vallas asuva Vaidasoo liivakarjääri plokilist ehitust.

Nimetatud karjääris kaevandamiseks on Keskkonnaamet 28.06.2010. a väljastatud maavara

kaevandamise loa nr HARM-107 (L.MK/319019) (kehtivus kuni 28.06.2020).

Vaidasoo liivakarjääri mäeeraldis hõlmab Vaidasoo maardla ehituskruusa plokke 1 ja 4 aT,

ehitusliiva plokke 2, 5 ja 13 aT, ning täiteliiva plokke 3, 6, 14, 15, 16 ja 17 aT. Kasutusalade

jaotus veetasemest (42,1 abs m) kõrgemal paiknevates plokkides 1, 2 ja 3 on protsentuaalne:

ehituskruus 46%, ehitusliiv 26% ja täiteliiv 28%. Samuti on protsentuaalne jaotus plokkides 4,

5 ja 6, mis paiknevad plokkide 1, 2 ja 3 lamamis allpool keskmist põhjaveetaset: ehituskruus

25%, ehitusliiv 21% ja täiteliiv 54%. Plokid 13, 14, 15, 16 ja 17 aT on eraldiseisvate

ruumikujudega, asudes omakorda plokkide 4, 5 ja 6 lamamis, allpool põhjaveetaset. Selline

liigendatud plokiline ehitus on teinud keeruliseks maavarade kaevandamismahtude üle

arvepidamise ja deklareerimise.

Eelnenust tulenevalt vaadati üle Vaidasoo liivakarjääri jääkvaru geoloogiline andmestik ning

moodustati koondandmete põhjal olemasolevatest plokkidest kaks maavaravaru plokki.

Plokkide liitmisega kaasneb ka maavaravaru liikide muutumine. Vaidasoo liivakarjääris on

maavaravaru arvele võetud vastavalt keskkonnaministri 26.05.2005. a määrusele nr 44, mis

tänaseks enam ei kehti. Kuna tegemist on keskkonnaregistris arvel olevate varudega, on

kameraaltööna jääkvaru ümberhindamiseks vajalik lõimise andmete teisendamine ja

maavaravaru kasutusala määramine keskkonnaministri 17.12.2018 määruse nr 52 § 48

sätestatu kohaselt. Kui käesoleva töö tulemusel väljapakutud muudatused on

keskkonnaregistri maardlate nimistus tehtud, soovitakse muuta maavara kaevandamise luba.

Jääkvaru kvaliteedi hindamisel kasutatud andmestik on koondatud käsitletava ala 2009. ja

2012. aasta geoloogiliste uuringute aruannetest (Kotenjov ja Zaikin 2009; Sinisalu, 2012).

Graafiliste lisade koostamiseks on kasutatud ala viimase markšeiderimõõdistamise

tulemusel valminud mäetööde plaani ja läbilõikeid seisuga 10.09.2019. a

(OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 19/2732) ning geoloogilist andmestikku. Graafilised

lisad on seotud L-Est’97 koordinaatide süsteemiga, kõrgused on EH2000 süsteemis.

Vaidasoo liivakarjääri plaan mõõtkavas 1:2000 on tehtud arvutiprogrammiga

Bentley PowerCivil for Baltics V8i.

5

1. Ala kirjeldus ja varasem uuritus

Vaidasoo liivakarjäär pindalaga 24,25 ha, sh mäeeraldise pindala 18,84 ha, asub Harjumaal

Rae vallas Vaidasoo külas maaüksustel Suur-Künnimäe (tunnus: 65303:003:0287), Siimu

(tunnus: 65303:003:0691), Kaspari (tunnus: 65303:003:0696), Sovardi (tunnus:

65303:003:0020), Argo (tunnus: 65303:003:0694) ja Nisumäe (tunnus: 65303:003:0002).

Kõigi nimetatud maaüksuste puhul on tegemist eramaadega. Mäeeraldist ümbritsevad samuti

valdavalt eramaad, v.a Paunküla metskond 471 (tunnus: 65303:003:0777) karjäärist loodes.

Karjääri lõunaosa läbivad Püssi–Kiisa (tunnus: L206), Aruküla–Balti (tunnus: L511) ning

Rakvere–Kiisa (tunnus: L506) kõrgepinge õhuelektriliinid, mille kaitsevööndid on 40 m

liinide telgedest. Tegevus elektripaigaldiste kaitsevööndis on kooskõlastatud liinide

haldajaga. Lääne- ja lõunaosas kattub Vaidasoo liivakarjäär Peningi turbamaardla (reg nr

236) hästilagunenud turba aktiivse reservvaru plokiga 15. Karjääri idapiirist ca 0,4 km

kaugusel voolab Leiva jõgi. Lähimad elamud on ~500 m kaugusel läänes.

Mäeeraldisest ~100 m põhja pool asub I kategooria kaitsealuse liigi, väike-konnakotka

(Aquila pomarina; KLO9110135) pesapaik. Pesapaigast 300 m raadiuses on kaevetegevus

planeeritud koostöös kaitsealuse liigi eksperdiga. Lindu seiratakse ning maavara väljamine

nimetatud raadiuses toimub vaid ajavahemikus 15. september kuni 1. märts. Lisaks on

mäeeraldise lõunaosas, karjääri nõlval III kategooria kaitsealuse linnu, kaldapääsukese

elupaik (Riparia riparia; KLO9124327).

Vaidasoo liivamaardlat on uuritud kahel korral:

2009. a tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER Vaidasoo liivamaardla geoloogilise uuringu,

mille käigus rajati 20 šurfi sügavusega 2,6–6,9 m, millest võeti 42 proovi (Kotenjov ja

Zaikin, 2009). AS Teede Tehnokeskuse laboris tehti kõigile proovidel lõimisanalüüs,

kaheksal määrati filtratsioonikoefitsient ja ühe kruusa koondproovi jämepurrust killustikust

analüüsiti füüsikalis-mehaanilisi omadusi. Põhjaveetasemest ülal- ja allpool paikneva varu

piiriks võeti keskmine põhjaveetase 41,9 abs m (BK süsteemis). Uuringu käigus jõuti

maavara lamamini 20 uuringušurfist vaid neljas. Nimetatud töö alusel kinnitati varud

keskkonnaministri 04.12.2009. a. käskkirjaga nr 2521.

2012. a tegi OÜ Eesti Geoloogiakeskus geoloogilise uuringu tollase Vaidasoo liivakarjääri

lamamis (Sinisalu, 2012). Uuringu käigus rajati esmalt 10 puurauku 2009. aastal rajatud

šurfide kohtadele ning seejärel veel 10 puurauku ja kolm kaevandit uuringuruumi geoloogilise

ehituse täpsustamiseks (sügavusega 5,7–11,3 m). Uuringuruumist võeti 38 proovi materjali

terastikulise koostise hindamiseks. Varud kinnitati keskkonnaministri 06.06.2012. a

käskkirjaga nr 491.

6

2. Geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus

Vaidasoo liivakarjäär paikneb põhja-lõuna suunalisel oosil, glatsiofluviaalsete setete

levikualal. Lõunast, idast ja läänest piirneb oos Peningi turbamaardla turbalasundiga.

Vaidasoo liivakarjääri idaservas on osaliselt kattumine Peningi maardla hästilagunenud

turba aktiivse reservaru plokiga 15, kuid ploki paksus on karjääriga kattuval alal alla 0,5 m.

Ala reljeef jääb valdavalt vahemikku 42–49 abs m.

2009 ja 2012. aastate uuringute andmeil on vaadeldaval alal järgmine geoloogiliste ehitus:

- Kattekiht on esindatud kasvukihi ja orgaanikarikka liivaga, turba ning kohati nende all

lasuva ülipeeneteralise savika liivaga. Katendi paksus on 0,0–2,7 m (keskmine 0,5 m).

Šurfides 7, 10 ja 15 fikseeriti turbalasundi paksus 0,3–0,5 m;

- Kasulik kiht koosneb erineva terasuurusega kruusast, üli- ja peeneteralisest liivast ning

kruusakast keskmise terasuurusega liivast. Kruusaterad on valdavalt karbonaatsed ja

hästi ümardatud. Kasuliku kihi uuritud paksus ulatub kuni 14 m ja selle lamam

paikneb kõrgustel 32,55–42,74 abs m.

- Kasuliku kihi lamami moodustab saviliiv ja ülipeeneteraline savikas liiv.

Vaidasoo maardla piires levib liustikujõe setete veekiht, mis on vabapinnaline ja toitub

sadevetest. Veepidemeks on sitkeplastne saviliivmoreen ja lubjakivi tasemel 32,5–

39,9 abs m. 2009. a geoloogilise uuringu käigus mõõdeti veetase kaevandites maapinnast

0,1–5,6 m sügavusvahemikus 39,2–43,8 abs m (keskmine 42,1 abs m). Seda taset on

kasutatud Vaidasoo maardlas ka plokkide vahepiirina. 2012. a uuringu käigus mõõdeti

veetase uuringupunktides kõrgustel 43,6–44,1 m (keskmine 43,7 abs m). Seega on veetase

aasta lõikes üsna muutlik.

7

3. Maavara kvaliteet

Käesolevas töö eesmärgiks on lihtsustada Vaidasoo liivakarjääri plokilist ehituse nii, et

alale jääks kaks maavaravaru plokki vastavalt paiknemisele keskmise põhjaveetaseme

suhtes. Kuna sellega kaasneb erinevate kasutusaladega maavaraplokkide liitmine, vaadati

üle jääkvaru kvaliteediandmestik, et välja selgitada uutes plokkides oleva maavara

keskmised omadused.

Materjali kvaliteedi hindamiseks kasutati 2009. ja 2012. aastate geoloogiliste uuringute

andmeid (Lisad 3–5), mis on kogutud vastavalt keskkonnaministri 26.05.2005. a määrusele

nr 44. Olemasolevad lõimise andmed arvutati ümber nii, et need vastaks keskkonnaministri

17.12.2018. a määruses nr 52 nõuetele (RT I, 14.01.2020, 9, §48). Ümberarvutamiseks

kasutati lõimiseandmete arvutusliku teisendamise näidisarvutuse faili (Maa-amet 2020).

Arvutusliku teisenduse tulemused on esitatud lisas 6, kus on iga proovi järele märgitud, kas

see on määruse nr 52 §48, lõigete 6 ja 7 kohaselt edasiseks kasutamiseks usaldusväärne.

Kokku kasutati maavara kvaliteedi hindamiseks 58 proovi andmeid (kaasatud ei ole

ammendunud intervallide proove). Eelpool nimetatud määrus nõuab, et olemasolevate

andmete kasutamiseks peab proovidest vähemalt 85%, ehk antud juhul 50 proovi, olema

kvalifitseeritud usaldusväärseks. Vaidasoo liivakarjääri maavara ümberhindamise

andmestik vastab sellele nõudele (Lisa 6). Jääkvaru kvaliteedi kirjeldamiseks kohaldati

proovide pikkuseid 10.09.2019. a toimunud mõõdistuse järgse maapinna kõrguse järgi.

Kogu loodusliku materjali ning eraldi veetasemest all- ja ülalpool paikneva maavara

näitajad omadused on esitatud tekstilisas 6 ning kokkuvõtlikult ka tabelis 1. Plokkide

numeratsioon määrati olemasolevate plokkide kasutusalade järgi selliselt, et moodustatava

ploki number saaks võimalikult väike.

Tabel 1 Vaidasoo liivakarjääri jääkvaru kvaliteedi põhinäitajad

Kaalutud keskmiste näitajate poolest vastab Vaidasoo liivakarjääri jääkvaru nii ülal- kui ka

allpool keskmist põhjaveetaset täiteliivale.

Näitajad: Min Max Kaalutud

keskmine

Ülalpool veetaset (plokk 3 aT)

Kruusafraktsiooni sisaldus (≥31,5 mm), % 0,0 54,9 23,3

Liivafraktsiooni sisaldus koos savi ja tolmuga, % 45,1 100,0 76,7

sh savi-ja tolmusisaldus (<0,063 mm), % 0,9 15,4 6,0

Allpool veetaset (plokk 6 aT)

Kruusafraktsiooni sisaldus (≥31,5 mm), % 0,0 32,8 1,1

Liivafraktsiooni sisaldus koos savi ja tolmuga, % 67,2 100,0 98,9

sh savi-ja tolmusisaldus (<0,063 mm), % 0,9 36,1 15,6

8

4. Varu arvutus

Käesoleva töö tulemusel soovitakse Vaidasoo liivakarjääri piires plokilise ehituse

lihtsustamiseks moodustada senise 11 ploki asemele kaks maavaravaru plokki.

Moodustatavate plokkide piirid kattuvad Vaidasoo liivakarjääri mäeeraldise piiridega.

Plokid paiknevad üksteise peal ja nende vaheline piir paikneb kõrgusel 42,1 abs m

(keskmine põhjaveetase 2009. a kaevandite järgi), mida on ka varasemalt kasutatud

Vaidasoo maardla plokkide moodustamisel. Uute plokkide piiripunktide koordinaadid on

esitatud tabelis 2.

Tabel 2 Moodustatavate plokkide koordinaadid.

Nr X Y Nr X Y Nr X Y

1 6571387.89 559144.50 21 6570790.92 559580.10 41 6570757.65 559644.99

2 6571396.67 559151.97 22 6570800.03 559571.01 42 6570667.79 559683.21

3 6571445.82 559196.49 23 6570803.33 559558.44 43 6570640.25 559693.92

4 6571483.11 559230.21 24 6570800.03 559545.84 44 6570631.37 559718.79

5 6571480.25 559343.28 25 6570790.92 559536.75 45 6570624.42 559744.47

6 6571499.69 559431.21 26 6570778.34 559533.45 46 6570565.17 559736.67

7 6571429.77 559423.38 27 6570765.77 559536.75 47 6570427.31 559759.20

8 6571154.21 559514.40 28 6570756.66 559545.84 48 6570428.15 559707.21

9 6571112.84 559528.14 29 6570753.35 559558.44 49 6570495.50 559704.24

10 6571068.65 559530.45 30 6570756.66 559571.01 50 6570603.90 559685.70

11 6571027.76 559532.61 31 6570761.30 559575.96 51 6570712.47 559644.15

12 6570940.70 559566.87 32 6570756.00 559589.22 52 6570704.03 559523.85

13 6570767.09 559640.85 33 6570751.86 559588.05 53 6570706.64 559451.04

14 6570764.45 559634.73 34 6570739.28 559591.35 54 6570707.18 559435.95

15 6570773.54 559625.61 35 6570730.19 559600.47 55 6570750.21 559343.61

16 6570776.85 559613.04 36 6570726.87 559613.04 56 6570897.35 559339.62

17 6570773.54 559600.47 37 6570730.19 559625.61 57 6570982.08 559404.03

18 6570764.45 559591.35 38 6570739.28 559634.73 58 6570996.98 559391.94

19 6570768.41 559580.94 39 6570751.86 559638.03 59 6571012.20 559347.24

20 6570778.34 559583.43 40 6570754.52 559637.37 60 6571093.64 559356.03

Kuna plokkide mahtu käesolevas töös ei muudeta, ei ole varu arvutuses lähtutud karjääri

viimasest mõõdistusest. Veetasemest kõrgemal paikneva ploki (plokk 3 aT) mahu leidmiseks

on liidetud olemasolevate plokkide 1, 2 ja 3 mahud seisuga 01.01.2020. a ning veealuse ploki

(plokk 6 aT) mahu leidmiseks on liidetud kõigi ülejäänud plokkide mahud (Tabel 3). Järgmises

tabelis on toodud Vaidasoo liivakarjääri olemasolevate plokkide pindalad ja mahud võrrelduna

moodustatavate plokkide pindalade ja mahtudega.

9

Tabel 3 Maavaravarude jaotus.

Ploki nr Pindala, ha Jääkvaru maht seisuga

01.01.2020. a, tuh m3

plokk 118,52 66,258

plokk 2 18,52 28,35

plokk 3 18,52 39,633

plokk 4 17,50 24,787

plokk 5 17,50 22,71

plokk 6 17,50 55,98

plokk 13 12,34 342,838

plokk 14 2,07 50

plokk 15 1,20 21,21

plokk 160,46 20,3

plokk 17 1,59 39

Kokku 18,84 711,066

Sh ülalpool veetaset 18,84 134,241

Sh allpool veetaset 18,84 576,825

Eeltoodust lähtuvalt soovitatakse seisuga 01.01.2020. a teha Keskkonnaregistri

maardlate nimistus Vaidasoo maardlas järgmised muudatused:

1. liita Vaidasoo liivakarjääris paiknevate aktiivse tarbevaru plokkide 1, 2, ja 3

jääkvarud ning moodustada neist täiteliiva plokk pindalaga 18,84 ha ja

mahuga 134,241 tuh m3;

2. liita Vaidasoo liivakarjääris paiknevate aktiivse tarbevaru plokkide 4, 5, 6, 13,

14, 15, 16 ja 17 jääkvarud ning moodustada neist täiteliiva plokk pindalaga

18,84 ha ja mahuga 576,825 tuh m3 (allpool veetaset).

10

Kokkuvõte

Käesoleva töö eesmärgiks oli AS Tariston tellimusel koostada töö Harju maakonnas Rae

vallas Vaidasoo külas asuva Vaidasoo liivakarjääri plokilise ehituse lihtsustamiseks. Töö

käigus vaadati üle ala olemasolev geoloogiline andmestik ning täpsustati karjääri jääkvaru

kvaliteeti lähtudes keskkonnaministri 17.12.2018. a määruses nr 52 tingimustest.

Et lihtsustada Vaidasoo liivakarjääri plokilist ehitust, soovitatakse karjääris

olemasolevatest plokkidest moodustada kaks maavaravaru plokki vastavalt paiknemisele

keskmise põhjaveetaseme suhtes. Keskmiste kvaliteedinäitajate põhjal on Vaidasoo

liivakarjääris nii veetasemest kõrgemal kui ka madalamal tegemist täiteliivaga. Jääkvaru

koondmahtu käesolevas töös muudetud ei ole.

Käesoleva töö tulemusel soovitatakse seisuga 01.01.2020. a teha Keskkonnaregistri

maardlate nimistus Vaidasoo maardlas järgmised muudatused:

1. liita Vaidasoo liivakarjääris paiknevate aktiivse tarbevaru plokkide 1, 2, ja 3

jääkvarud ning moodustada neist täiteliiva plokk pindalaga 18,84 ha ja

mahuga 134,241 tuh m3;

2. liita Vaidasoo liivakarjääris paiknevate aktiivse tarbevaru plokkide 4, 5, 6, 13,

14, 15, 16 ja 17 jääkvarud ning moodustada neist täiteliiva plokk pindalaga

18,84 ha ja mahuga 576,825 tuh m3 (allpool veetaset).

11

Kasutatud kirjandus

Keskkonnaministri määrus nr 52 (RT I, 14.01.2020, 9). Üldgeoloogilise uurimistöö ning

maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme,

põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi,

dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks.

Kotenjov, R. ja Zaikin, I. 2009. Harju maakonna Vaidasoo uuringuruumi geoloogilise

uuringu aruanne (varu seisuga 01.07.2009. a). OÜ Inseneribüroo STEIGER. EGF 8174.

Maa-amet 2020. Lõimiseandmete arvutusliku teisendamise näidisarvutuse fail.

https://geoportaal.maaamet.ee/est/Ruumiandmed/Geoloogilised-

andmed/Maardlad/Loimiseandmete-arvutuslik-teisendamine-p711.html

Maardla registrikaart nr 873, Vaidasoo.

Sinisalu, R. 2012. Vaidasoo liivamaardla Vaidasoo II uuringuruumi geoloogiline uuring

Harjumaal (varu seisuga 01.05.2012). OÜ Eesti Geoloogiakeskus. EGF 8400.

Maapõuebüroo

Keskkonnaamet

Roheline 64,

80010, Pärnu 04.06.2026

Maaomaniku kooskõlastus

Nordecon AS (Omanik), registrikood 10099962, aadress Toompuiestee 35, Põhja-Tallinna

linnaosa, 10149 Tallinn, Harju maakond, mida esindab Maret Tambek (e-post:

[email protected]), on teadlik ja nõus, et Tariston AS (registrikood 10887843,

aadress Toompuiestee 35, Põhja-Tallinna linnaosa, 10149 Tallinn, Harju maakond) taotleb

Vaidasoo liivakarjääri maavara kaevandamise loa nr HARM-107 pikendamist Omanikule

kuuluvatel Siimu kinnistul (katastritunnus 65303:003:0691), Kaspari kinnistul (katastritunnus

65303:003:0696) ja Argo kinnistul (katastritunnus 65303:003:0694).

/Allkirjastatud digitaalselt/

Maret Tambek

Juhatuse esimees

Nordecon AS

TÖÖ NR 2026-084

Juhataja: /allkirjastatud digitaalselt/ Erki Kõnd

Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Lillak

Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Mäger

Objekti asukoht: Harjumaa maakond, Rae vald, Vaidasoo küla

X= 6571200, Y= 559400

HARJUMAA, RAE VALD, VAIDASOO KÜLA

VAIDASOO LIIVAMAARDLA

VAIDASOO LIIVAKARJÄÄRI

MAAVARA KAEVANDAMISLOA MUUTMISE

TAOTLUS

Juuni 2026

Tellija: AS Tariston

Kobras OÜ

Registrikood 10171636

[email protected]

Vaidasoo liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus

Töö nr 2026-084 ad

Aadress: Harjumaa maakond, Rae vald, Vaidasoo küla

Koostaja: Kobras OÜ 2 / 21

ÜLDINFO

TÖÖ NIMETUS: Vaidasoo liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus

OBJEKTI ASUKOHT: Harju maakond, Rae vald, Vaidasoo küla, Suur-Künnimäe (katastritunnus

65301:001:7351), Siimu (65303:003:0691), Kaspari (65303:003:0696), Sovardi

(65303:003:0020), Argo (65303:003:0694), Nisumäe (65303:003:0002).

TÖÖ LIIK: Maavara kaevandamisloa taotlus

TÖÖ TELLIJA:

Kontaktisik:

AS Tariston

Registrikood 10887843

Kauri Kiiman

Tel 5860 3731

[email protected]

TÖÖ TÄITJA: Kobras OÜ

Registrikood 10171636

Riia 35, 50410 Tartu

Tel 730 0310

http://www.kobras.ee

Koostajad: Peeter Lillak – geoloog, diplomeeritud maeinsener, tase 7 (241945)

Tel 5668 4203

[email protected]

Tanel Mäger – geoloog, diplomeeritud mäeinsener, tase 7 (176863)

Tel 5822 9648

[email protected]

Konsultant: Urmas Uri – geoloog, keskkonnaekspert (KMH0046)

Kontrollija: Ene Kõnd – tehniline kontrollija

Vaidasoo liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus

Töö nr 2026-084 ad

Aadress: Harjumaa maakond, Rae vald, Vaidasoo küla

Koostaja: Kobras OÜ 3 / 21

Kobras OÜ litsentsid / tegevusload:

1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsentsid:

KMH0046 Urmas Uri; KMH0159 Noeela Kulm.

2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid:

Noeela Kulm; Urmas Uri; Teele Nigola.

3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379:

Hüdrogeoloogilised uuringud; Hüdrogeoloogiline kaardistamine.

4. Maakorraldustööde tegevuslitsents nr 635 MA-k.

5. MTR-i majandustegevusteated:

 Ehitusuuringud EG10171636-0001;

 Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002;

 Omanikujärelevalve EO10171636-0001;

 Projekteerimine EP10171636-0001;

 Muinsuskaitse E 377/2008.

6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud:

 Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00;

 Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00;

 Maaparanduse uurimistöö MU0010-00;

 Maaparanduse ekspertiis MK0010-00.

7. Muinsuskaitseameti pädevustunnistus PT 606/2012:

Mälestise liigid: ehitismälestis, ajaloomälestis, maailmapärandi objektil asuv ehitis.

Tööde liik: konserveerimise ja restaureerimise projektide koostamine, konserveerimis- ja

restaureerimistööde tegevuskavade koostamine maastikuarhitektuuri valdkonnas, muinsuskaitseline

järelevalve, planeeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja uuringu tegevuskavade

koostamine.

8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja

reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 2074/22, Tanel Mäger – Nr 2075/22, Peeter Lillak – nr 2551/25).

9. Kutsetunnistused:

 Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 176863 – Tanel Mäger;

 Diplomeeritud maeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 241945 – Peeter Lillak;

 Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 167534 – Erki Kõnd;

 Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 131647 – Oleg Sosnovski;

 Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 180897 – Martin Võru;

 Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 167600 – Ervin R. Piirsalu;

 Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutse nr E000482 – Ervin R. Piirsalu;

 Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 142815 – Teele Nigola;

 Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 152113 – Kadri Kattai;

 Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 155387 – Priit Paalo;

 Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 176300 – Teele Nigola;

 Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194138 – Ivo Maasik;

 Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194147 – Marek Maaring;

 Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 141508 – Ivo Maasik;

 Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 197275 – Ivo Maasik;

 Puurija, tase 3, kutsetunnistus nr 114525 – Peeter Lillak;

 Puurmeister, tase 5, kutsetunnistus nr 150111 – Peeter Lillak;

 Puittaimede hindaja, tase 5, kutsetunnistus nr 202712 – Kreete Lääne;

 Geodeet, tase 6, kutsetunnistus nr 213931 – Meelis Aro.

Vaidasoo liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus

Töö nr 2026-084 ad

Aadress: Harjumaa maakond, Rae vald, Vaidasoo küla

Koostaja: Kobras OÜ 4 / 21

SISUKORD 1. MÄEERALDISE SAAMISE VAJADUSE PÕHJENDUS, KASUTAMISE EESMÄRK JA MAAVARA

KASUTUSALAD ...................................................................................................................................................................... 5

2. MÄEERALDISE MAA-ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS .......................................................................... 5

3. ANDMED TEHTUD GEOLOOGILISTE UURINGUTE KOHTA, MAARDLA GEOLOOGILINE JA

HÜDROGEOLOOGILINE LÜHIISELOOMUSTUS .............................................................................................................. 7

3.1. GEOLOOGILINE UURITUS................................................................................................................................................................... 7

3.2. GEOLOOGILINE EHITUS ..................................................................................................................................................................... 8

3.3. HÜDROGEOLOOGILINE KIRJELDUS ................................................................................................................................................... 8

4. TAOTLETAVA MÄEERALDISE PIIRES OLEVA MAAVARA KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE

ISELOOMUSTUS .................................................................................................................................................................... 8

4.1. MAAVARA KVALITATIIVNE ISELOOMUSTUS ..................................................................................................................................... 8

4.2. MAAVARA KOGUSE ARVUTUS ........................................................................................................................................................... 9

5. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE PÕHJENDUS KOOS KAEVANDAMISELE KUULUVA VARU

MÄÄRAMISEGA ..................................................................................................................................................................... 9

5.1. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE VALIKU PÕHJENDUS .................................................................................................... 9

5.2. KAEVANDATAVAD VARUD .............................................................................................................................................................. 10

6. KAVANDATAV KAEVANDAMISE TEHNOLOOGIA, EEMALDATAVA KATENDI KOGUS NING SELLE

LADUSTAMISE JA KASUTAMISE KIRJELDUS ................................................................................................................ 10

7. ANDMED KAEVANDAMISJÄÄTMETE KOHTA ......................................................................................................... 11

8. KAEVANDAMISEGA RIKUTUD MAA KORRASTAMINE ........................................................................................ 12

9. KAEVANDAMISEGA KAASNEDA VÕIVAD KESKKONNAHÄIRINGUD JA MEETMED NENDE

VÄHENDAMISEKS ............................................................................................................................................................... 13

9.1. KAEVANDAMISE EELDATAV MÕJU NATURA 2000 ALADELE NING KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE .............................. 18

10. KOKKUVÕTE ................................................................................................................................................................... 21

GRAAFILISED LISAD:

1. Mäeeraldise plaan, M 1:2000.

2. Geoloogilised läbilõiked, Mhor 1:2000, Mvert 1:100.

3. Korrastatud maa plaan, M 1:2000.

ELEKTROONILISED LISAD:

1. Vaidasoo liivakarjääri markšeiderimõõdistamise seletuskiri (varu seisuga 27.05.2025).

2. Maa-ameti peadirektori 01.06.2020. a korraldus nr 1-17/20/1393.

3. Seletuskiri Vaidasoo maardla Vaidasoo liivakarjääri plokilise ehituse korrigeerimiseks (varu seisuga

01.01.2020).

4. Mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa ruumikuju ning maapinna reljeefi ja mäeeraldise lamami

samakõrgusjooned ruumiobjektina.

5. Elering OÜ 01.07.2009. a kooskõlastus nr PV-PAP-10/731.

6. Maaomanike kooskõlastused.

Vaidasoo liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus

Töö nr 2026-084 ad

Aadress: Harjumaa maakond, Rae vald, Vaidasoo küla

Koostaja: Kobras OÜ 5 / 21

1.MÄEERALDISE MUUTMISE VAJADUSE PÕHJENDUS, KASUTAMISE EESMÄRK JA

MAAVARA KASUTUSALAD

AS Tariston (registrikood 10887843) taotleb maavara kaevandamise loa nr HARM-107 kehtivusaja pikendamist

vastavalt maapõueseaduse § 67 lõikes 1 sätestatud tingimusele: praeguse kaevandamisloa kehtivusaja jooksul

ei ole võimalik kaevandatavat maavara Vaidasoo liivakarjääri piires täielikult ammendada. Vaidasoo liivakarjääri

mäeeraldis asub Vaidasoo liivamaardla (registrikaardi nr 0873) täiteliiva aktiivse tarbevaru plokil 3 ja 6

(graafiline lisa 1. Vaidasoo liivakarjääri mäeeraldise plaan).

Kaevandamiseks taotletav maavaravaru on arvele võetud Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni juhataja

25.06.2010 korraldusega nr HJR 115/326 aruandes „Vaidasoo liivamaardla Vaidasoo II uuringuruumi

geoloogiline uuring Harjumaal (varu seisuga 01.05.2012)“ (EGF aruande nr 8400) esitatud ettepaneku alusel.

Kaevandatava maavara kvaliteeti on korrigeeritud Maa-ameti peadirektori 01.06.2020. a korraldusega nr

1-17/20/1393 aruandes „Seletuskiri Vaidasoo maardla Vaidasoo liivakarjääri plokilise ehituse korrigeerimiseks

(varu seisuga 01.01.2020)“ (EGF aruande nr 9371) esitatud ettepaneku alusel.

Loa nr HARM-107 kehtivusaja pikendamist taotletakse, et ammendada Vaidasoo livamaardla täiteliiva aktiivse

tarbevaru ploki 3 ja 6 maavaravaru mäeeraldise piires täielikult enne karjääri korrastamist. Kaevandamisluba nr

HARM-107 kehtib kuni 28.06.2028, loa omaja tööplaanidest lähtuvalt ei jõuta maavara praeguse

kaevandamisloa kehtivusaja jooksul täielikult ammendada ning karjääriala nõuetekohaselt korrastada.

Kaevandamisloa pikendamist taotletakse 15 aasta võrra. AS Tariston on taristuobjektide- ja rajatiste ehitusega

tegelev ettevõtte, mis muuhulgas tegeleb riigimaanteede aastaringse hooldusega ning erinevate teedeehituse-

ja taristuobjektide ehitamisega. Kaevandamisloa pikendamist taotletakse, et tagada ettevõttele vajalik

materjaliressurss ka lähitulevikus.

Vastavalt strateegilises dokumendis „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ toodud eesmärkidele ja

põhimõtetele tuleb maardlate kasutusse võtmisel eelistada juba avatud maardlate maksimaalset võimalikku

kasutamist, mille kohta on piisavalt vajalikku informatsiooni nii keskkonnatingimuste kui ka kaevandamise

tehnoloogiliste võimaluste kohta. Kaevandamise jätkamine juba avatud ja kaevandamisega rikutud maa-alal

on keskkonnasäästlikum kui täiesti uute alade kasutusele võtmine. Vaidasoo liivakarjääri kaevandamisloa

kehtivusaja pikendamine on kooskõlas juba avatud maardla maksimaalse võimaliku kasutamise eesmärgiga,

tagades maavarade registris arvel oleva maavaravaru võimalikult täieliku väljamise minimaalsete kadude ja

jääkidega.

2.MÄEERALDISE MAA-ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS

Vaidasoo liivakarjääri mäeeraldis ja selle teenindusmaa asub Harjumaal Rae vallas Vaidasoo külas Suur-

Künnimäe (katastritunnus 65301:001:7351, sihtotstarve maatulundusmaa 50% ja mäetööstusmaa 50%, pindala

67 269 m2), Siimu (65303:003:0691, sihtotstarve mäetööstusmaa 100%, pindala 33 109 m2), Kaspari

(65303:003:0696, sihtotstarve mäetööstusmaa 100%, pindala 66 584 m2), Sovardi (65303:003:0020, sihtotstarve

mäetööstusmaa 50% ja maatulundusmaa 50%, pindala 68 657 m2), Argo (65303:003:0694, sihtotstarve

mäetööstusmaa 100%, pindala 40 474 m2) ja Nisumäe (65303:003:0002, sihtotstarve maatulundusmaa 90% ja

mäetööstusmaa 10%, pindala 564 258 m2) katastriüksusel. Kõik nimetatud kinnistud on eraomanduses,

maaomanike kooskõlastused kaevandamisloa pikendamise taotlemiseks on esitatud elektroonilises lisas 6.

Vaidasoo liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus

Töö nr 2026-084 ad

Aadress: Harjumaa maakond, Rae vald, Vaidasoo küla

Koostaja: Kobras OÜ 6 / 21

Vaidasoo liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piirneb põhja suunast Paunküla metskond 471 (katastritunnus

65303:003:0777, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 1 570 492 m2) katastriüksusega ning ida suunast

Kivistiku (65303:003:0692, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 17 578 m2), Tiina (65303:003:0697,

sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 23 293 m2), Paunküla metskond 628 (65303:003:0172, sihtotstarve

maatulundusmaa 100%, pindala 81 455 m2), Paidu (65301:001:4445, sihtotstarve maatulundusmaa 100%,

pindala 33 556 m2) ja Metsa-Tammi (65303:003:0105, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 86 084 m2)

katastriüksusega. Vaidasoo liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piirneb kagu suunast Suursoo tee L1

(65301:001:3715, sihtotstarve transpordimaa 100%, pindala 8167 m2), edela suunast Sepametsa

(65303:003:0693, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 78 525 m2) ning lääne suunast Mägramäe

(65303:003:0695, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 61 155 m2) ja Allikasoo (65303:003:0762,

sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 48 459 m2) katastriüksusega.

Vaidasoo liivakarjäär asub Harjumaa keskosas, Vaida alevikust ca 3,5 km kaugusel kagu suunas. Vaidasoo

liivakarjääri keskosa geograafilised koordinaadid on 59°16’30’’ p.l. ja 25°2’31’’ i.p. ning liivakarjäär paikneb Eesti

baaskaardi (mõõtkava 1:50 000) kaardilehel 6341 (graafiline lisa 1.Vaidasoo liivakarjääri mäeeraldise plaan).

Vaidasoo liivakarjäär kattub osaliselt Peningi turbamaardla (registrikaardi nr 0236) hästiagunenud turba aktiivse

reservvaru plokiga 15 ja passiivse reservvaru plokiga 16, karjääriga kattuval alal on turbakihi paksus alla 0,5 m.

Vaidasoo liivakarjäär piirneb põhja suunast Vaidasoo liivamaardla aktiivse tarbevaru plokiga 18 kuni 23 (18,

21 – EK, 19, 22 – EL, 20, 23 – TL). Kaugemal põhja suunas asub Vaidasoo liivamaardla aktiivse tarbevaru plokk

7 kuni 12 (7, 10 – EK, 8, 11 – EL, 9, 12 – TL).

Vaidasoo liivakarjääri läbib kaks Elering AS 220 – 330 kV elektriõhuliini: Aruküla-Balti (väline tunnus: L511) ja

Rakvere-Kiisa (väline tunnus: L506), mille kaitsevööndi ulatus on 40 m mõlemal pool elektripaigaldist.1 Liinide

omanik on varasemalt kooskõlastanud maavara kaevandamise elektriõhuliinide kaitsevööndis ning seadnud

tehnilised tingimused mäetööde tegemiseks (elektrooniline lisa 5).

Vaidasoo liivakarjäär piirneb idast Leivajõe (MS kood/ehitise kood 4109220020590/001) ja Leivajõe (MS

kood/ehitise kood 4109220020560/001) maaparandussüsteemiga.

Vaidasoo liivakarjääri põhjaosa kattub maavara kaevandamise tagajärjel tekkinud nimetu tehisjärve (EELIS kood

VEE2006650) kalda piiranguvööndiga. Tehisjärv ei ole avalik ega avalikult kasutatav veekogu ning vastavalt

looduskaitseseaduse § 37 lg 4 on maavara kaevandamine kalda piiranguvööndis lubatud.

Maa- ja Ruumiameti eluhoonete andmekogu2 põhjal asub lähim eluhoone Vaidasoo liivakarjääri mäeeraldise

teenindusmaa piirist ca 420 m kaugusel lääne suunas Väike-Aukemäe (katastritunnus 65303:003:0077,

sihtotstarve on elamumaa 100%) katastriüksusel. Maastikuliselt paikneb Vaidasoo liivakarjäär Harju lavamaa

keskservas põhja-lõunasuunalisel oosil jääjõeliste setete levikualal.3 Maapinna absoluutkõrgus jääb Vaidasoo

liivakarjääris vahemikku ca 36,1 – 47,5 m, maapind on kaevandamistegevusest tulenevalt ebatasane.

1 Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded. Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr 73. 2 https://metadata.geoportaal.ee/geonetwork/srv/est/catalog.search#/metadata/6f2cffe2-65d9-4f9b-b667-ba7716e6f966 (viimati vaadatud 10.02.2026). 3 Harju maakonna Vaidasoo uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (EGF aruande nr 8174).

Vaidasoo liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus

Töö nr 2026-084 ad

Aadress: Harjumaa maakond, Rae vald, Vaidasoo küla

Koostaja: Kobras OÜ 7 / 21

3.ANDMED TEHTUD GEOLOOGILISTE UURINGUTE KOHTA, MAARDLA GEOLOOGILINE JA

HÜDROGEOLOOGILINE LÜHIISELOOMUSTUS

3.1.GEOLOOGILINE UURITUS

Vaidasoo liivamaardlas on geoloogilisi uuringuid maavarade otsimise eesmärgil tehtud kolmel korral, aastal

2009, 2012 ja 2020.

2009. aastal tegi OÜ Inseneribüroo Steiger Vaidasoo uuringuruumi geoloogilise uuringu, mille käigus rajati 20

šurfi sügavusega 2,6 – 6,9 m ning võeti kokku 42 proovi. AS Kõigile proovidele tehti lõimisanalüüs, kaheksas

proovil määrati filtratsioon ning ühe kruusa koondproovi puhul hinnati jämepurrust killustiku füüsikalis-

mehaanilisi omadusi. Põhjaveetasemest ülal- ja allpool paikneva varu piiritlemisel lähtuti keskmisest

põhjaveetaseme absoluutkõrgusest 41,9 m (BK77). Uuringu käigus jõuti maavara lamamini 20 uuringušurfist

neljas. Uuringu tulemuste alusel kinnitati varud keskkonnaministri 04.12.2009 käskkirjaga nr 2521.

2012. aastal tegi OÜ Eesti Geoloogiakeskus geoloogilise uuringu tollase Vaidasoo liivakarjääri lamamis.4

Uuringu käigus rajati esmalt 10 puurauku 2009. aastal rajatud šurfide asukohtadesse ning seejärel veel 10

puurauku ja kolm kaevandit uuringuruumi geoloogilise ehituse täpsustamiseks. uuringupunktide sügavus oli

vahemikus 5,7 – 11,3 m. Töö käigus võeti 38 proovi materjali terastikulise koostise hindamiseks. Uuringu

tulemuste alusel kinnitati varud keskkonnaministri 06.06.2012 käskkirjaga nr 491.

2020. aastal tegi OÜ J. Viru Markšeideribüroo jääkvaru kvaliteedi ümberhindamise5, et lihtsustada Vaidasoo

liivakarjääri plokilist ehitust. Selleks analüüsiti olemasolevat geoloogilist andmestikku ja täpsustati karjääri

jääkvaru kvaliteeti vastavalt keskkonnaministri 17.12.2018 määruse nr 52 nõuetele. Uuringuga liideti Vaidasoo

liivakarjääris paikneva aktiivse tarbevaru ploki 1, 2 ja 3 jääkvaru ning moodustati täiteliiva aktiivse tarbevaru

plokk 3 pindalaga 18,84 ha ja mahuga 134,241 tuh m3 (varu ülalpool veetaset). Lisaks liideti aktiivse tarbevaru

ploki 4, 5, 6, 13, 14, 15, 16 ja 17 jääkvaru ning moodustati täiteliiva aktiivse tarbevaru plokk 6 pindalaga 18,84 ha

ja mahuga 576,825 tuh m3 (varu allpool veetaset).

Maa-ameti peadirektori 01.06.2020 korraldus nr 1 17/20/1393. Harju maakonna Vaidasoo liivamaardla

registrikande muutmine:

1. Otsustan muuta OÜ J. Viru Markšeideribüroo poolt koostatud aruande „Seletuskiri Vaidasoo maardla

Vaidasoo liivakarjääri plokilise ehituse korrigeerimiseks“ alusel seisuga 01.01.2020 keskkonnaregistri maardlate

nimistus Vaidasoo liivamaardla registrikannet ja kinnitada aruandes esitatud piirides varu järgmiselt:

1.1 täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 18,84 ha – 134,241 tuh m3 (3. plokk),

1.2 täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 18,84 ha – 576,825 tuh m3 (6. plokk, 3. ploki lamamis, allpool põhjavee

taset).

4 Vaidasoo liivamaardla Vaidasoo II uuringuruumi geoloogiline uuring Harjumaal (EGF aruande nr 8400). 5 Seletuskiri Vaidasoo maardla Vaidasoo liivakarjääri plokilise ehituse korrigeerimiseks (EGF aruande nr 9371).

Vaidasoo liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus

Töö nr 2026-084 ad

Aadress: Harjumaa maakond, Rae vald, Vaidasoo küla

Koostaja: Kobras OÜ 8 / 21

3.2.GEOLOOGILINE EHITUS

Vaidasoo liivakarjääri geoloogilise ehituse kirjeldus on antud 2009. ja 2012. aasta geoloogiliste uuringute

käigus rajatud uuringupunktide andmete põhjal.

Vaidasoo liivakarjääri kattekihi moodustab 0,0 – 2,7 m paksune kasvukiht (Q2_s), orgaanilise ainega liiv (Q2_s),

turvas (Q2_b) või kohati nende all lamav ülipeeneteraline savikas liiv (Q1jrVr_fg). Kattekihi keskmine paksus on

geoloogiliste uuringute alusel 0,5 m. Senise kaevandamistegevuse käigus on kattekiht valdavalt eemaldatud.

Kasulik kiht koosneb erineva terasuurusega kruusast (Q1jrVr_fg) ning ülipeene‑ ja peeneteralisest liivast, samuti

kruusakast keskmise terasuurusega liivast (Q1jrVr_fg). Kruusaterad on valdavalt karbonaatse koostisega ja hästi

ümardunud. Kasuliku kihi paksus on kuni 14 m ning selle lamam paikneb absoluutkõrgusel 32,55 – 42,74 m.

Kasuliku kihi lamami moodustab saviliiv (Q1jrVr_lg) ja ülipeeneteraline savikas liiv (Q1jrVr_fg). Moreenikihi all

avati ühes uuringupunktis lubjakivi.

3.3.HÜDROGEOLOOGILINE KIRJELDUS

Vaidasoo maardla piires esineb liustikujõe setetega seotud põhjaveekiht, mis on vabapinnaline ja toitub

sademetest. Veepideme moodustavad sitkeplastne saviliivmoreen, mille pealispind asub absoluutkõrgusel

32,5 – 39,9 m.

2009. aasta geoloogilise uuringu käigus mõõdeti kaevandites veetase maapinnast 0,1 – 5,6 m sügavusel,

absoluutkõrgusel 39,2 – 43,8 m, keskmiseks veetasemeks absoluutkõrguseks määrati 42,1 m (EH2000). Seda

veetaseme absoluutkõrgust on Vaidasoo maardlas kasutatud veealuste ja veepealsete plokkide piiritlemisel.

2012. aasta uuringu käigus mõõdeti uuringupunktides veetase maapinnast 0,0 – 2,7 m sügavusel,

absoluutkõrgusel 43,6 – 44,1 m. Uuringupunktide põhjal oli keskmine veetaseme absoluutkõrgus 43,7 m.

2019. aasta markšeidermõõdistuse6 käigus mõõdeti 10.09.2019 Vaidasoo liivakarjääri moodustunud veekogu

veetaseme absoluutkõrguseks 43,03 m. Arvestades geoloogiliste uuringute ning 2019. aasta

markšeidermõõdistamise käigus mõõdetud veetasemeid, on karjääriala eeldatav keskmine pikaajaline veetase

absoluutkõrgusel 43,00 m. Kuna vabapinnaline põhjaveekiht toitub sademetest, siis võib põhjavee tase

pikaajalise keskmisega võrrelduna lühiajaliselt tõusta ca 1 m võrra kevadise intensiivse lumesulamise perioodil

või pikema sajuperioodi korral ning langeda sama palju pikaajalise põuaperioodi jooksul.

4.TAOTLETAVA MÄEERALDISE PIIRES OLEVA MAAVARA KVALITATIIVNE JA

KVANTITATIIVNE ISELOOMUSTUS

4.1.MAAVARA KVALITATIIVNE ISELOOMUSTUS

Kasuliku kihi moodustab Vaidasoo liivakarjääris täiteliiva kvaliteedinõuetele vastav materjal (plokk 3 ja 6).

Materjali kvalitatiivsel iseloomustamisel ja varu arvutamisel kasutati 2020. aasta geoloogilise uuringu käigus

lõimiseandmete arvutusliku teisendamise meetodil ümber hinnatud 58 proovi andmeid, mida on võrreldud

keskkonnaministri 17.12.2018 määruses nr 52 esitatud liiva ja kruusa kasutusalade määramise nõuetega. Kokku

oli usaldusväärseid proove 50 ning mitteusaldusväärseid proove kaheksa.

6 Vaidasoo liivakarjääri markšeiderimõõdistamise seletuskiri (varu seisuga 10.09.2019). OÜ Inseneribüroo Steiger, Tallinn 2019.

Vaidasoo liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus

Töö nr 2026-084 ad

Aadress: Harjumaa maakond, Rae vald, Vaidasoo küla

Koostaja: Kobras OÜ 9 / 21

Tabelis 1 on esitatud Vaidasoo liivakarjääri täiteliiva aktiivse tarbevaru ploki 3 ja 6 laborianalüüside

põhinäitajad.

Tabel 1. Vaidasoo liivakarjääri varuplokkide põhinäitajad

Näitaja Vaidasoo liivakarjäär Minimaalne Maksimaalne Kaalutud keskmine

Looduslik materjal ploki 3 TL aT piires Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) (kruusa sisaldus kokku),

0,0 54,9 23,3

Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) (liiva sisaldus kokku), sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%)

45,1

0,9

100,0

15,4

76,7

6,0 Looduslik materjal ploki 6 TL aT piires

Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) (kruusa sisaldus kokku),

0,0 32,8 1,1

Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) (liiva sisaldus kokku), sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%)

67,2

0,9

100,0

36,1

98,9

15,6

4.2. MAAVARA KOGUSE ARVUTUS

Vaidasoo liivakarjääri varu on arvutatud kahe plokina täiteliiva aktiivse tarbevaru kategoorias: plokk 3 ülalpool

uuringuaegset põhjavee taset (pindala 18,84 ha, varu 134,241 tuh m3) ja plokk 6 allpool uuringuaegset põhjavee

taset (pindala 18,84 ha, varu 576,825 tuh m3) OÜ J. Viru Markšeideribüroo töös „Seletuskiri Vaidasoo maardla

Vaidasoo liivakarjääri plokilise ehituse korrigeerimiseks“ (EGF aruande nr 9371).

2025. aastal tehtud markšeiderimõõdistuse alusel7 ajavahemikul on 10.05.2023 kuni 27.05.2025 Vaidasoo

liivakarjäärist varu väljatud plokist 3 mahus 12,81 tuh m3 ja plokist 6 mahus 26,90 tuh m3. Pärast viimast

markšeiderimõõdistust ei ole karjääris kaevandatud ning 2026. aasta I kvartali lõpu seisuga on deklaratsioonide

alusel ploki 3 jääkvaru 115,08 tuh m3 ja ploki 6 jääkvaru kogus 526,92 tuh m3.

2020. aastal tehtud karjääri jääkvaru kvaliteedi täpsustamise ja 2025. aastal tehtud markšeiderimõõdistuse

aruandes on jääkvaru mahu arvutamiseks kasutatud joonestusprogrammi Bentley PowerCivil V8i.

5.MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE PÕHJENDUS KOOS KAEVANDAMISELE

KUULUVA VARU MÄÄRAMISEGA

5.1.MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE VALIKU PÕHJENDUS

Vaidasoo liivakarjääri mäeeraldise piir kattub pindalaliselt Vaidasoo liivamaardla täiteliiva aktiivse tarbevaru

ploki 3 ja 6 piiriga. Vaidasoo liivakarjääri mäeeraldise pindala on 18,84 ha ning mäeeraldise sügavus ühtib ploki

6 kinnitatud varu sügavusega.

Mäeeraldise teenindusmaa kattub mäeeraldise piiriga liivakarjääri põhja-, kagu- ja lääneservas, ülejäänud

suundades asub see mäeeraldise piirist kuni 50 m kaugusel, lääneservas isegi ühes kohas kuni 70 m kaugusel.

7 Vaidasoo liivakarjääri markšeiderimõõdistamise seletuskiri (varu seisuga 27.05.2025). OÜ Inseneribüroo Steiger, Tallinn 2025.

Vaidasoo liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus

Töö nr 2026-084 ad

Aadress: Harjumaa maakond, Rae vald, Vaidasoo küla

Koostaja: Kobras OÜ 10 / 21

Mäeeraldise teenindusmaa piiride valikuga on tagatud vajalik maa-ala katendi ajutiseks ladustamiseks

liivakarjääris. Mäeeraldise teenindusmaa pindala on 24,25 ha.

Vaidasoo liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa kontuur ning piiripunktide koordinaadid on toodud

mäeeraldise plaanil (graafiline lisa 1) ning geoloogilistel läbilõigetel (graafiline lisa 2). Pindalad on määratud

joonestusprogrammi Autodesk AutoCAD Civil 3D 2026 abil.

5.2.KAEVANDATAVAD VARUD

Mäetööde käigus tuleb karjääri külgedele jätta nõlvatervikud ehk lauged nõlvad, arvestades kaevandatava

materjali loomulikku varisemise nurka (püsinõlvust). Sellest tulenevalt väheneb kaevandatava varu kogus

nõlvakao võrra. Nõlvad kujundatakse kaevandamise käigus. Taotletava ala piires levib valdavalt liiv ning

osaliselt ka kruus. Sellest tulenevalt on karjääri ohutuks püsinõlvuseks on valitud ülalpool veetaset 1:2 (kallakus

~27°) ja allpool veetaset 1:5 (kallakus ~11°),

Nõlvatervikute mahu määramisel on kasutatud arvutiprogrammis AutoCAD koostatud pinnamudeleid. Nõlva

mudeli loomisel kasutati varuploki lamami mudelit ja viimase markšeiderimõõdistuse käigus loodud

maapinnamudelit. Tabelis 2 on esitatud aktiivse tarbevaru maht võrrelduna kaevandatava varuga.

Tabel 2. Vaidasoo liivakarjääri kaevandatav varu

Plokk Jääkvaru, tuh m3

Nõlvatervikusse jääv varu, tuh m3

Kaevandatav varu, tuh m3

Plokk 3 TL aT 115,08 15,47 99,61

Plokk 6 TL aT 526,92 243,16 283,76

KOKKU 642,00 258,63 383,37

Kaevandamise keskmiseks aastamääraks on kavandatud 27 tuh m3, mille tulemusena varu ammendub

hinnanguliselt 14 aastaga ning mäeeraldise teenindusmaa korrastamise lõpetamiseks on planeeritud

täiendavalt üks aasta. Kaevandamise keskmine aastamäär on leitud aritmeetiliselt vastavalt maapõueseaduse

§ 57. Tehtega on arvutatud aastas keskmiselt kaevandatav maavara kogus, mille kaevandamisega tagatakse loa

kehtivusaja jooksul mäeeraldise maavara ammendamine. Arvutatud kaevandamise keskmine aastamäär ei

kohusta loa omanikku karjäärist vastavat kogust materjali aasta jooksul kaevandama. Reaalsed karjääris

kaevandatavad varu kogused aasta lõikes sõltuvad kaevandamisloa omaniku tööplaanidest ja materjali

vajadusest.

6.KAVANDATAV KAEVANDAMISE TEHNOLOOGIA, EEMALDATAVA KATENDI KOGUS

NING SELLE LADUSTAMISE JA KASUTAMISE KIRJELDUS

Karjääris mäetöödega jätkamisel peab jälgima kõiki maavarade kaevandamise nõudeid. Kasutatakse tehniliselt

korras ning regulaarselt ülevaatusi läbivat masinaparki. Kaevandamine toimub veepealse varu puhul

kaasaegsete ekskavaatoritega, veealuse varu kaevandamiseks kasutatakse pika noolega ekskavaatorit ja

pinnasepumpa. Materjali laadimiseks kasutatakse vajadusel rataslaadurit. Materjali väljavedu karjäärist toimub

autotranspordiga (kallurpoolhaagised).

Senise kaevandamistegevuse käigus on kattekiht mäeeraldiselt valdavalt eemaldatud ning vallitatud

mäeeraldise teenindusmaale. Kasvukiht on ladustatatud eraldi aunadesse ning nende bioloogilise aktiivsuse

säilitamiseks aunasid ei tihendatud.

Vaidasoo liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus

Töö nr 2026-084 ad

Aadress: Harjumaa maakond, Rae vald, Vaidasoo küla

Koostaja: Kobras OÜ 11 / 21

Mäeeraldiselt eemaldatud kasvukiht kasutatakse osaliselt ära karjääri korrastamisel. Karjääri korrastamisel on

kasvukihiga kaetava ala (tehisjärve veepealsed nõlvad ning tagasitäidetud ala) pindala ca 15,56 ha ning

korrastatav ala kaetakse ca 0,5 m kasvukihiga, seega on vajamineva kasvukihi maht kokku ca 78 tuh m3.

Kasvukihiga katmine soodustab kiiret taimestumist ning seeläbi vähendab pinnase erosiooni sademete mõjul.

Kasuliku kihi lasumustingimustest ning maapinna reljeefist tulenevalt jääb tehisjärveks korrastatud ala

veepealsete nõlvade kõrguseks ca 2 – 3 m (graafiline lisa 3. Vaidasoo liivakarjääri korrastatud maa plaan).

Nõlvade stabiilseks püsinõlvuseks on mäeeraldisel kaevandatava materjali omadustest lähtuvalt arvestatud 1:2

(ülalpool veetaset) ja 1:5 (allpool veetaset).

Vaidasoo liivakarjääri mäetehnilised tingimused on head. Kattekiht on senise kaevandamistegevuse

tulemusena valdavalt eemaldatud ja maavarale on hea juurdepääs. Maavarakihi paksus on geoloogilise uuringu

andmetel ülalpool veetaset kuni 4,5 m ja seda saab kaevandada ekskavaatoriga ühes astmes. Allpool veetaset

on maavarakihi paksus kuni 9,6 m ja seda kaevandatakse pika noolega ekskavaatori või pinnasepumbaga.

Mäetöid tehakse vastavalt kaevandamisprojektile. Täpsem kaevandamise tehnoloogia ja vajalik energiakasutus

määratakse kaevandamisprojektis ja karjääri korrastamine korrastamistingimuste alusel koostatud

korrastamisprojektis, kus on ära toodud ka korrastamiseks vajalik katendi maht.

Juurdepääs karjäärile on hea, materjali väljaveoks kasutatakse sarnaselt praegusele praktikale karjääri

kaguservas asuvat põhja-lõuna suunalist kruuskattega kohalikku Suursoo teed nr 6530326. Suursoo tee

ühendab karjääri ca 660 m kaugusel lõuna suunas asuva Aruvalla-Jägala riigi kõrvalmaanteega nr 11310.

7.ANDMED KAEVANDAMISJÄÄTMETE KOHTA

Kaevandamisjäätmed on jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise,

rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Kui kaevandamise käigus tekib

kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse

§ 352 tähenduses, tuleb koostada kaevandamisjäätmekava. Vaidasoo liivakarjääri mäeeraldisel esinev katend

kasutatakse maapinna kujundamiseks vastavalt kaevandatud maa korrastamise projektile või võõrandatakse

vastavalt maapõueseaduse § 99.

Katend kooritakse mäeeraldise alalt. Kasvukiht ladustatakse aunadesse ning nende bioloogilise aktiivsuse

säilitamiseks aunasid ei tihendata. Kasvukihi koorimine ja vallitamine toimub reeglina kuival aastaajal kasvukihi

loodusliku niiskuse juures. Tagamaks auna geotehnilist stabiilsust, silutakse auna pealispind ja küljed. Kasvukihi

vallitamisel jälgitakse, et ei toimuks segunemist teiste materjalidega.

Katendi vallitamine mäeeraldise teenindusmaale ei nõua suletud jäätmehoidla järelhooldust ja järelevalvet.

Välistatud on õhu ja vee kaudu eralduvate saasteainete teke ja levik. Vallitatav katend on geotehniliselt ja

geokeemiliselt stabiilne pinnas. Keskkonnale ohtlike ainete sisaldus ladustatavas materjalis ei ületa looduslikke

taustakontsentratsioone ja sellega ei kaasne keskkonnale saasteohtu. Katend kasutatakse ära karjääri

korrastamisel, mistõttu on tegemist taaskasutatava materjaliga. Vaidasoo liivakarjääri kaevandamise käigus

tekkivat materjali kasutatakse täies ulatuses teede- ja tsiviilehitusel, seega materjali töötlemisel jäätmeid ei teki.

Keskkonnaloa HARM-107 alusel on Vaidasoo liivakarjääris lisaks maavara kaevandamisele lubatud jäätmete

käitlemine (Argo jäätmekäitluskoht Vaidasoo karjääris). Jäätmeloa alusel on lubatud jäätmete taaskasutamisele

eelnev sorteerimine, purustamine ja sõelumine (toimingu kood R12s) ning jäätmete taaskasutamine

kaevandatud maa-ala korrastamiseks (toimingu kood R5t). Karjääris ladustatakse vaid püsijäätmeid, mille

Vaidasoo liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus

Töö nr 2026-084 ad

Aadress: Harjumaa maakond, Rae vald, Vaidasoo küla

Koostaja: Kobras OÜ 12 / 21

tootmisprotsessis kasutatud lisaained ei ole vastavalt analüüsitulemustele keskkonnale ohtlikud. Koos maavara

kaevandamise loa pikendamisega soovitakse käesoleva taotlusega pikendada ka kehtivat jäätmeluba.

8.KAEVANDAMISEGA RIKUTUD MAA KORRASTAMINE

Pärast varu ammendamist tuleb kaevandamisega rikutud maa korrastada vastavalt keskkonnaministri

07.04.2017 määrusele nr 12.8 Karjääriala korrastatakse kaevandatud maa korrastamise projekti kohaselt.

Korrastamisprojekt koostatakse lähtuvalt Keskkonnaameti poolt esitatud korrastamistingimustest.

Korrastamistingimusi esitades peab Keskkonnaamet lähtuma keskkonnamõju hindamise soovitustest, kui

keskkonnamõju on hinnatud, ja kaevandamisloale kantud korrastamise suunast. Lisaks küsib Keskkonnaamet

korrastamistingimuste kohta maaomaniku ja kohaliku omavalitsuse arvamust. Korrastamisprojektis esitatakse

täpsemad nõuded ala tehniliseks ja bioloogiliseks korrastamiseks. Muu hulgas käsitletakse korrastamisprojektis

korrastatava maa sihtotstarvet, uute pinnavormide ja kaevandatud maa kujundamist, mulla kasutamist ja

käitlust ning veerežiimi kujundamist.

Vaidasoo liivakarjääris kaevandatakse ülal- ja allpool põhjavee taset kinnitatud täiteliiva varu. Pärast varu

ammendamist kujundatakse Vaidasoo liivakarjääri põhjaossa nõuetekohane (vee sügavus valavalt üle 2,0 m)

veekogu pindalaga ca 8,69 ha. Karjääri lõunaosa täidetakse tagasi püsijäätmetega ning maapind tõstetakse

vähemalt 0,7 m kõrgemale keskmisest eeldatavast põhjavee tasemest, et tagada taasmetsastamiseks sobivad

tingimused. Veekogu kaldad ning elektriõhuliinide kaitsevööndiga kattuv karjääriosa korrastatakse rohumaaks.

Keskmine põhjavee tase asub absoluutkõrgusel 43,0 m ning seega peab korrastamisjärgne maapind olema

minimaalselt absoluutkõrgusel 43,7 m. Karjääri tagasitäitmiseks vajalik püsijäätmete kogus on nõlvatervikuid

arvestades ca 566 tuh m3. Kaevandamise käigus on nõlvad juba valdavalt kujundatud laugeks.

Aukkaevandamisega käideldud purdkaeviste karjääri korrastamisjärgne nõlvus peab olema laugem kui

kaevisele iseloomuliku püsiva nõlva nurk. Vaidasoo liivakarjääris asuval materjalil on veepealsetel nõlvadel see

väiksem kui ~27° (nõlvus 1:2) ja veealustel nõlvadel väiksem kui ~11° (nõlvus 1:5.)

Korrastamistööde maksumus sõltub peamiselt korrastamistööde mahust, mille moodustavad pinnasetööd ning

puude istutamine. Nõlvade laugeks kujundamist tehnilise korrastamise käigus üldjuhul eraldi korrastamistööna

ei arvestata, sest reeglina tehakse seda jooksvalt kaevandamise käigus. Korrastatud karjääriala bioloogiline

korrastamine tehakse pärast tehnilist korrastamist, mille viimase etapina paigutatakse karjääri nõlvadele ning

tagasitäidetud alale enne kaevandamise alustamist kooritud kasvukiht. Täidetud ja korrastatud ala võimalikult

looduslähedasse seisundisse viimiseks haljastatakse bioloogilise korrastamise käigus karjääriala sobivate

istikutega. Tehisjärve veepealsetele nõlvadele ning elektriõhuliinide kaitsevööndisse rajatakse rohumaa

seemnete külvi teel. Hinnangulised kulud Vaidasoo liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa

korrastamiseks taotluse koostamise ajal on ca 2500 eurot hektari kohta ehk kokku ca 61 000 eurot. Vaidasoo

liivakarjääri korrastamisjärgne olukord on esitatud graafilises lisas (graafiline lisa 3. Vaidasoo liivakarjääri

korrastatud maa plaan).

8 Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm. Keskkonnaministri 07.04.2017 määrus nr 12.

Vaidasoo liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus

Töö nr 2026-084 ad

Aadress: Harjumaa maakond, Rae vald, Vaidasoo küla

Koostaja: Kobras OÜ 13 / 21

9.KAEVANDAMISEGA KAASNEDA VÕIVAD KESKKONNAHÄIRINGUD JA MEETMED

NENDE VÄHENDAMISEKS

Liiva ja kruusa kaevandamisega otsest keskkonnareostust ega ohtlikkust ei kaasne. Kaevandamise käigus

täidetakse pealmaakaevandamise ohutuseeskirju ning välditakse kütuse ja määrdeainete sattumist pinnasesse.

Kaevandamisel ja kaevise laadimisel ning transportimisel kasutatavate masinate ja mehhanismide

hooldamiseks tuleb rajada karjääri territooriumile teenindusplats, kui hooldamist plaanitakse karjääri maa-alal,

et vältida kütuse ja õli leket pinnasesse. Teenindusplats tuleb katta kütuse ja õli pinnasesse imbumist takistava

materjaliga ning kohapeal peavad olema esmased kütuselekke kõrvaldamise vahendid.

Liiva kaevandamist tehakse ekskavaatorite ja pinnasepumbaga. Pinnasepump ujub pontoonil, ammutab vee alt

liiva ja pumpab selle settekaardile, kus vesi kaevisest välja valgub. Puistangust laaditakse materjal kalluritele

rataslaaduri või ekskavaatoriga, väljavedu karjäärist toimub veoautodega. Mäeeraldise teenindusmaa piires on

keelatud prügi mahapanek. Karjääris võib tekkida igapäevase töö käigus olmejäätmeid, mida peab käitlema

vastavalt kehtivatele seadustele. Liiva ja kruusa kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks

teguriteks õhusaaste (peenosakeste teke), müra, vibratsioon ning maastikupildi visuaalne muutumine.

Õhusaaste

Mehhanismide töö tekitab õhusaastet ja müra. Välisõhusaaste ei tohi ületada seadusandlusega kehtestatud

piirnorme. Vaidasoo liivakarjääris ei kavandata tegevust, mille käigus toimuks paiksest heiteallikast saasteainete

välisõhku väljutamist. Kaevandamine toimub kaasaegsete masinatega, mille müratase ja heitmed on

normeeritud Euroopa Liidu õigusaktidega.

Kuival ajal liiva ja kruusa kaevandamisel ning laadimisel on võimalik peenosakeste (tolmu) teke.

Kaevandamismasinate poolt tekitatav peenosakeste hulk on väike, ladestudes praktiliselt õhkutõusmise koha

lähedale. Kaugemale võivad peenosakesed levida toodangut vedavatest kallurautodest, kuna nende kiirus on

suurem. Kallurid tõstavad peenosakesi nii karjäärisisestel- kui ka väljaveoteedel. Töötavates karjäärides tehtud

vaatluste järgi võib hinnata, et transpordi tõttu tekkivad peenosakesed võivad lagedal maastikul levida

keskmise tuulega ca 200 m kaugusele. Peenosakeste tekke vähendamiseks tuleb kuival ajal kasta karjääri teid

ning ladustatud maavara puistanguid, millega viiakse peenosakeste teke praktiliselt nullini.

Vastavalt keskkonnaministri 14.12.2016 määrusele nr 67 ja selle lisale 1 on õhusaasteluba vaja, kui

kaevandamise käigus eraldub ühe aasta jooksul atmosfääri tahkeid osakesi (PMSUM) enam kui 1 tonn.9

Tahkete osakeste eriheite koguse arvutamisel saab lähtuda USA Keskkonnaagentuuri (EPA) ning Euroopa

Keskkonnaagentuuri (EEA) metoodikast, mille puhul on ühe tonni kaevise ümberpaigutamise

(kaevandamine/laadimine) käigus tekkiv osakeste eriheide arvutatav järgmise valemiga:

E = k(0,0016) x (U/2,2)1,3 / (M/2)1,4, kus

E – osakeste (PMSUM) eriheide (kg/t);

k – osakeste suuruse kordaja, 0,74 (ühikuta);

9 Tegevuse künnivõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba. Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67.

Vaidasoo liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus

Töö nr 2026-084 ad

Aadress: Harjumaa maakond, Rae vald, Vaidasoo küla

Koostaja: Kobras OÜ 14 / 21

U – keskmine tuulekiirus (m/s);

M – materjali niiskusesisaldus (%).

Riigi Ilmateenistuse andmetel on Eesti aastane keskmine tuulekiirus 3,5 m/s. Märjaks kvalifitseerub materjal,

mille niiskusesisaldus on üle 2%. Kuna Eesti asub parasvöötmes, on põhjendatud kaevandatava ja töödeldava

materjali käsitlemine märjana. Käesolevas arvutuses on Vaidasoo liivakarjääri puhul kasutatud niiskusesisaldust

5%, mis vastab EEA metoodikas toodud liiva- ja kruusakarjääride materjali keskmisele niiskusesisaldusele.

Valemi kohaselt on taotletava karjääri puhul ühe tonni kaevise ümberpaigutamise käigus tekkiv osakeste

eriheide järgmine:

E = 0,47(0,0016) x (3,5/2,2)1,3 / (5/2)1,4 = 0,0007 kg/t

Vaidasoo liivakarjääri keskmise aastamäära (27 tuh m3) kaevandamisel (kaevise mahukaal 1,8 t/m3) on tahkete

osakeste summaarne heitkogus ~0,034 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 toodud

künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata.

Kui taotletavas karjääris kasutatakse teisaldatavat purustus- ja sõelumissõlme, siis EEA juhendmaterjali kohaselt

on materjali purustamise ja sõelumise eriheide vastavalt 0,0006 kg/t ja 0,0011 kg/t. Töödeldav kaevis läbib

maksimaalselt 1 purustustsükli, 1 sõelumistsükli ja 4 laadimistsüklit, seega kaevandamise eriheide koos

materjali purustamise ja sõelumisega on maksimaalselt:

0,0006 +0,0011 + (4 x 0,0007) = 0,0045 kg/t.

Vaidasoo liivakarjääri keskmise aastamäära (27 tuh m3) kaevandamisel (kaevise mahukaal 1,8 t/m3) koos

materjali purustamise ja sõelumisega on tahkete osakeste summaarne heitkogus ~0,219 t ning

keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata.

Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67 sätestab, et õhusaasteluba on nõutav, kui põletusseadme

soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus kütuse põletamisel on 1 MWth või suurem. Liiva-kruusa karjäärides

kasutatavad purustus-sõelumissõlmed töötavad valdavalt sisepõlemismootori abil ning nende energiaallikana

kasutatakse diiselkütust. Enamlevinud purustus-sõelumissõlmede põletusseadme (sisepõlemismootori)

nimisoojusvõimsus jääb sõltuvalt mudelist vahemikku on 0,25 – 0,6 MW. Geoloogilise uuringu andmetel

sisaldab Vaidasoo liivakarjääri materjal kuni ca 24% jämepurdu ning karjääri kaevandamise keskmise

aastamäära (27 tuh m3) puhul on 24% materjali (kaevise mahukaal 1,8 t/m3) kaal ca 11 700 tonni. Tööpäeva

jooksul töötleb purustus-sõelumissõlm sõltuvalt mudelist ca 1300 – 1500 t materjali ning karjääri keskmise

aastamäära töötlemine võtab seega kokku aega ca 8 – 10 tööpäeva. Purustus-sõelumissõlme kasutatakse

Vaidasoo liivakarjääris lühiajaliselt vastavalt vajadusele ning tegevuse käigus ei ületata keskkonnaministri

14.12.2016 määruses nr 67 toodud künnisvõimsust.

Müra

Müratase peab vastama kehtivatele piirnormidele, et vältida müra kandumist lähipiirkonnas asuvate

majapidamisteni. Vastavalt sotsiaalministri 16.12.2016 määrusele nr 71 tohib elamutega piirkonnas (II

kategooria ala) tööstusmüra piirväärtus olla päevasel ajal 60 dB ja öösel 45 dB ning liiklusmüra piirväärtus olla

päevasel ajal 60 dB (müratundliku hoone teepoolsel küljel 65 dB) ja öösel 55 dB (müratundliku hoone

Vaidasoo liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus

Töö nr 2026-084 ad

Aadress: Harjumaa maakond, Rae vald, Vaidasoo küla

Koostaja: Kobras OÜ 15 / 21

teepoolsel küljel 60 dB).10 Müra piirväärtus on suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist

keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid.

Maa- ja Ruumiameti eluhoonete andmekogu põhjal asub lähim II kategooria ala Vaidasoo liivakarjääri

mäeeraldise teenindusmaa piirist ca 378 m kaugusel lääne suunas Väike-Aukemäe katastriüksusel (tunnus

65303:003:0077, sihtotstarve on elamumaa 100%, pindala on 4197 m2).

Müra tekitavad karjääris töötavad masinad (ekskavaator, rataslaadur, purustus-sõelumissõlm, kallurautod,

pinnasepump). Transpordimasinatel on müra normeeritud. Täismassiga 12 t ja raskemate veokite müratase on

ca 84 – 95 dB, rataslaaduritel ja ekskavaatoritel ca 100 – 109 dB, purustus-sõelumissõlmel ca 114 dB, ning

pinnasepumbal ca 85 – 100 dB. Karjääris kaevandamisel enim kasutatav masin on ekskavaator ja pinnasepump,

abimehhanismina kasutatakse vajadusel ka rataslaadurit, materjali purustamiseks ja sõelumiseks ka purustus-

sõelumissõlme. Nimetatud masinate mõõdetud müratasemed on toodud tabelis 3.

Tabel 3. Karjääris töötavate masinate poolt tekitatavad müratasemed

Müraallikas Helivõimsustase, LpA, dB, mõõdetud müraallika juures

Pinnasepump 100

Ekskavaator 104

Rataslaadur 109

Purustus-sõelumissõlm 114

Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 § 2 lg 4 kohaselt on helirõhutase helirõhu ja kuuldeläve helirõhu

suhte kahekümnekordne kümnendlogaritm, mida mõõdetakse detsibellides ja mis iseloomustab mürataset Lp.

Lp = 20log10(p/p0), kus

Lp – müratase, dB;

p – helirõhk, Pa;

p0 – kuuldeläve helirõhk (p0 = 20 µPa).

Kuna inimese kõrva kuulmistundlikkus on erinevates sagedusvahemikes pisut erinev, siis kasutatakse

mürataseme hindamiseks helirõhutaseme A- või C-korrigeeritud helirõhutaset. C-korrektsioon iseloomustab

madalsagedusliku müra mõju, mida põhjustavad näiteks elektrituulikud, soojuspumbad ja muud sarnased

tehnoseadmed. Karjääris töötavate masinate puhul on asjakohane kasutada A-korrektsiooni, mis rõhutab

rohkem kõrgsagedusliku müra osakaalu (joonis 1).

10 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid. Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71.

Vaidasoo liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus

Töö nr 2026-084 ad

Aadress: Harjumaa maakond, Rae vald, Vaidasoo küla

Koostaja: Kobras OÜ 16 / 21

Joonis 1. A-korrektsioon. Frequency – sagedus; A-Weighting – A-korrektsioon. Allikas ANSYS Inc., 2023.11

A-korrektsiooniga mürataset on kõige mõjusam arvutada, teades müraallika helisagedusvahemikke 1/1

oktaavribas. Ekskavaatoril ja rataslaaduril kasutatakse käesolevas töös järgmist sagedusvahemikku (tabel 4).

Tabel 4. Karjääris töötavate masinate helivõimsustase 1/1 oktaavribas

63 Hz

125 Hz

250 Hz

500 Hz

1000 Hz

2000 Hz

4000 Hz

8000 Hz

Helitase kokku Lw

Helitase KOKKU (A-korrektsioon), LwA

105 115 106 99 96 87 80 73 116 104 (ekskavaator)

102 112 104 105 104 102 98 93 115 109 (rataslaadur)

87 96 101 107 110 107 102 96 121 114 (purusti)

Vabavaralise arvutusprogrammiga NoiseTools (www.noisetools.net) saab arvutada müra tugevuse sisestades

vastuvõtja kauguse müraallikast, müraallika oktaavriba väärtused, kõrguse ja helineeldetegurid. Programmis

tuleb jälgida, et väärtused on korrigeerimata, A-korrektsiooni jaoks on vastuvõtja lahtris lisada vastav linnuke

(„A-weighted“).

Kõige suurem müraallikas on purustus-sõelumissõlm. Kui purusti asub Väike-Aukemäe maaüksusest ca 378 m

kaugusel, on lagedal maal otsenähtavuse korral Väike-Aukemäe katastriüksuse piiril arvutusliku müra suuruseks

ca 48 dB, mis on ca 12 dB väiksem II kategooria alale kehtestatud päevasest normtasemest.

Kui karjääris töötab samaaegselt nii ekskavaator/pinnasepump, rataslaadur kui ka purusti, siis nende

tekitatavad müratasemed summeeruvad seaduspärasuse alusel, mida on kujutatud joonisel 2.

11 ANSYS Inc., 2023. Saadaval aadressil https://www.ansys.com/blog/what-is-a-weighting (viimati vaadatud 10.02.2026)

Vaidasoo liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus

Töö nr 2026-084 ad

Aadress: Harjumaa maakond, Rae vald, Vaidasoo küla

Koostaja: Kobras OÜ 17 / 21

Joonis 2. Müratasemete liitumine mitme allika korral.

Seega, kui mäeeraldisel toimub üheaegselt kolm tootmisprotsessi (kaevandamine

ekskavaatoriga/pinnasepumbaga, materjali fraktsioneerimine purustus-sõelumissõlmega ning toodangu

laadimine rataslaaduriga), siis vastavalt joonisele 2 lisandub suurimale müratasemele ca 1,5 dB. Sellisel juhul

kujuneb Vaidasoo liivakarjäärist lähtuvaks maksimaalseks arvutuslikuks müratasemeks Väike-Aukemäe

katastriüksuse piiril otsenähtavuse korral ca 50 dB. Arvutuslik tase jääb kirjeldatud olukorra puhul kehtiva II

kategooria müratundliku ala päevasest piirtasemest ca 10 dB võrra madalamale. Tegelikkuses paigutatakse

purustus-sõelumissõlm karjääri kesk- või lõunaossa, mitte teenindusmaa serva. Lisaks on mäeeraldise

teenindusmaale rajatud katendivallid ja kaevandamistegevus toimub süvises, mis oluliselt vähendab

karjäärimasinate tekitatud müra levikut. Seetõttu on tegelik müratase arvutuses näidatust märgatavalt väiksem.

Mõju pinna- ja põhjaveele

Vaidasoo liivakarjääri varu asub osaliselt allpool põhjavee taset, pärast varu ammendamist kujundatakse

mäeeraldise põhjaossa veekogu ning lõunaosa täidetakse tagasi ja taasmetsastatakse. Maavarakihi paksus

allpool veetaset on kuni 9,6 m ning seda saab kaevandada pika noolega ekskavaatori ja pinnasepumbaga ilma

karjäärist vee välja juhtimiseta. Kaevandamisel kasutatakse tehniliselt korras ning regulaarselt ülevaatusi läbivat

masinaparki, millega välditakse kütte- ja määrdeainete sattumist karjääriala pinnasesse ja vette.

Kuna veealuse varu senisel kaevandamisel ei ole toimunud kunstlikku vee ära juhtimist karjääri alalt, siis on

piirkonna kogu veehulk jäänud samaks ning seega puudub kaevandamistegevusel mõju piirkonna üldisele

veerežiimile. Veealuse kihi kaevandamisega kaasneb mõningane ajutine mõju põhjavee tasemele üksnes

karjääriala piires. Arvestades, et edasine kaevandamine toimub järk-järgult, siis korraga suurt mõju ei teki ning

veetaseme alanemist karjääri lähiümbruses ei toimu.

Kuna karjäärialale kujunenud veekogu on vahetult Kvaternaarisetetes leviva vabapinnalise põhjaveekihiga

seotud, siis kaevetööde laienemisega toimub pidev veetasemete ühtlustumine ja piirkonna põhjavee taseme

muutust põhjustavat alanduslehtrit ei teki. Karjääriveekogu pidevalt suurenevast veemahutavusest tingituna on

põhjaveetaseme ajutised kõikumised järjest väiksemad. Kvaternaarisetete suhteliselt hea veejuhtivuse tõttu

taastub põhjavee tase kaevandamistegevuses tehtavate vaheaegade (nt öisel ajal) korral kiirelt

normaaltasemele.

Karjääris kaevandamise jätkamisel ei toimu veealuse varu väljamisel kunstlikku vee ära juhtimist mäeeraldise

alalt ehk piirkonna kogu veehulk jääb samaks. Karjääri lähiümbruses asuvasse maaparandussüsteemi

kuivendusvõrku täiendavat veekogust ei juhita ning hõljumit ja setteid ei kanta. Kuna karjääris kaevandamise

käigus vett ära ei juhita, siis ei muudeta ka piirkonna senist välja kujunenud veerežiiimi. Seega puudub veealuse

varu kaevandamisel mõju karjääri lähiümbruse piirkonna pinnaveele.

Vaidasoo liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus

Töö nr 2026-084 ad

Aadress: Harjumaa maakond, Rae vald, Vaidasoo küla

Koostaja: Kobras OÜ 18 / 21

Vibratsioon

Liivakarjääris ei toimu lõhketöid ja mäeeraldisel kasutada plaanitavate mäemasinate töötamisel ei teki

vibratsiooni, mis võiks avaldada negatiivset mõju ümbritsevale keskkonnale. Kõige suurem on vibratsiooni

mõju kasutatavate masinate juhtidele (operaatoritele). Vibratsiooni piirmäärad vibratsioonist mõjutatud

töökeskkonnale on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12.04.2007 määrusega nr 109.12 Tehniliselt korras masinate

kasutamisel on vibratsioon lubatud piirides ja mõju töötajatele minimaalne.

Maastikupildi visuaalne muutumine

Maastikupildi visuaalne muutumine on maavara kaevandamise juures paratamatu ning selle mõju on

leevendatav ala kaevandamisjärgse korrastamisega, mis tulenevalt seadusandlikust korrast on kaevandajale

kohustuslik. Karjääriala korrastatakse kaevandamise järgselt osaliselt veekoguks ning osaliselt metsa- ja

rohumaaks.

Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust karjääri tegevusest ümbruskonnale ei kaasne. Keskkonnakaitse ning

ohutustehnika nõuetest kinnipidamise korral ei kahjusta mäetööde tegemine Vaidasoo liivakarjääris oluliselt

piirkonna ökoloogilisi tingimusi, ei avalda keskkonnale olulist mõju ning keskkonnamõju hindamine ei ole

vajalik.

9.1.KAEVANDAMISE EELDATAV MÕJU NATURA 2000 ALADELE NING KAITSTAVATELE

LOODUSOBJEKTIDELE

Vaidasoo liivakarjääri mäeeraldise ega selle teenindusmaa piires ja vahetus läheduses ei asu Natura 2000 linnu-

ja loodusalasid, looduskaitsealasid ega kultuurimälestisi. Lähim kaitseala, Paraspõllu looduskaitseala (EELIS

kood KLO1000167) asub liivakarjäärist ca 3,4 km kaugusel kirde suunas. Paraspõllu looduskaitseala kaitse-

eesmärk on rikutud, kuid taastumisvõimeliste rabade, siide- ja õõtsiksoode, allikate ja allikasoode, nõrglubja-

allikate, liigirikaste madalsoode, vanade laialehiste metsade, rohundirikaste kuusikute, soosutvate ja soo-

lehtmetsade ning siirdesoo- ja rabametsade kaitse, samuti kaitsealuste taimeliikide elupaikade kaitse.

Paraspõllu looduskaitsealaga samades piirides asub Natura 2000 võrgustiku Paraspõllu loodusala (EELIS kood

RAH0000459), mille kaitse-eesmärgid ühtivad Paraspõllu looduskaitseala kaitse-eemärkidega. Vaidasoo

liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa piires kavandatav tegevus ei avalda mõju Paraspõllu

looduskaitseala ega Natura 2000 võrgustiku Paraspõllu loodusala kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele.

Vaidasoo liivakarjääri põhjaossa kaevandamistegevuse tulemusena moodustunud veekogus on registreeritud

II kategooria kaitsealuse liigi sarvikpütt (Podiceps auritus, EELIS kood KLO9127473) elupaik. Vaidasoo

liivakarjäärist vahetult põhja suunas on registreeritud I kategooria kaitsealuse liigi, väike-konnakotka (Clanga

pomarina, EELIS kood KLO9128957) elupaik ning Suursoo väike-konnakotka püsielupaik (EELIS kood

KLO3001130). Karjäärist ca 700 m kaugusel kirde suunas on registreeritud väike-konnakotka elupaik (EELIS

kood KLO9127773) ja ca 1 km kaugusel Vaidasoo väike-konnakotka püsielupak (EELIS kood KLO3001896).

Vaidasoo liivakarjäärist vahetult lõuna suunas on registreeritud I kategooria kaitsealuse liigi, kalakotka (Pandion

haliaetus, EELIS kood KLO9132135) elupaik.

12 Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni mõõtmise kord. Vabariigi Valitsuse 12.04.2007 määrus nr 109.

Vaidasoo liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus

Töö nr 2026-084 ad

Aadress: Harjumaa maakond, Rae vald, Vaidasoo küla

Koostaja: Kobras OÜ 19 / 21

Karjäärile lähim, Suursoo väike-konnakotka püsielupaik raadiusega 100 m ümber pesapuu, on EELIS-s

registreeritud 29.04.2010. a. Püsielupaigas kehtib sihtkaitsevööndi kaitsekord (sh liikumispiirang ajavahemikus

15. märts – 31. august). Liigiekspert Urmas Sellise poolt 14.06.2010. a koostatud eksperthinnangu ning

23.12.2009. a kinnitatud väike-konnakotka kaitse tegevuskava kohaselt tuleb rakendada püsielupaiga

moodustamisel vähemalt 100 m kaugusel pesast sihtkaitsevööndi kaitsekorda ja kuni 300 m raadiuses

piiranguvööndi režiimi. Piiranguvööndi eesmärk on vältida metsamajanduslikke töid pesitsusajal. Varasemate

kogemuste põhjal on väike-konnakotkad reageerinud liiva-kruusa kaevandamisele erinevalt. Tõenäoliselt

sõltub see konkreetsetest lindudest, st kui tolerantsed nad on, toitumisalade kvaliteedist ja kaevandamisest

tekkinud maastikumuutuste ajalisest kiirusest. Tõenäoliselt ei mõjuta pesitsevat väike-konnakotka paari

kaevandamine kaugemal kui 300 m pesast, sest karjääri ala ei ole kõige olulisem osa toitumisterritooriumist.

Eksperthinnangus väljatoodud ettepanekute kohaselt ei tohiks metsa raadamine ulatuda püsielupaiga 100 m

kaitsetsooni. Kuna väike-konnakotka paar kasutab saagi passimiseks mäeeraldise põhjanurgas kasvavaid suuri

puid, siis tegi ekspert ettepaneku jätta see nurk mäeeraldisest välja – see moodustaks olulise puhvri pesa ja

karjääri vahele. Samuti ei tohiks eelnimetatud alale teenindusmaad planeerida. Kui raadamise järg jõuab

lähemale kui 300 m pesast, siis tuleks seda teha väljaspool pesitsusaega (1. september – 14. märts).

Eksperthinnangus leiti, et Vaidasoo väike-konnakotka pesa võiks olla hea võimalus jälgida, kuidas karjäär ja

selles tehtavad tööd mõjutavad pesitsemist ning lindude käitumist pesal.

Eksperthinnagus toodust tulenevalt on mäeeraldisest välja jäetud maardla põhjaosas asuvad varuplokid 7 – 12

ning 18 – 23. Lisaks on kehtivale kaevandamisloale kantud kõrvaltingimus: vältida mäetöid väike-konnakotka

pesapuu 300 m raadiusega tsoonis ajavahemikul 15. märts kuni 1. september. Nimetatud tsoonis ja

ajavahemikul teostada mäetöid üksnes ujuvpinnasepumbaga tingimusel, et operaator asub oma kabiinis, st

ilma inimeste liikumiseta pumba juures. Hooldustööd ja operaatorite vahetus on 300 m raadiusega alas

keelatud. Settekaart ning maavara ladu planeerida väljaspoole 300 m raadiusega ala.

EELIS-e andmetel on Suursoo väike-konnakotka püsielupaiga pesa olnud pidevalt asustatud vahemikus

2010 – 2016. Hilisemate vaatluste ajal (2017, 2020 ja 2024) on pesa olnud tühi. Vaidasoo väike-konnakotka

püsielupaiga (EELIS-s registreeritud 10.04.2018. a.) pesa on olnud pidevalt asustatud kogu vaatlusperioodi

jooksul (vahemikus 2018 – 2024). Vaatlusandmete põhjal võib järeldada, et tõenäoliselt on Suursoo

püsielupaigas pesitsenud väike-konnakotka paar kolinud karjäärist kaugemal asuvasse Vaidasoo püsielupaika.

Karjääri moodustunud veekogus elavat sarvikpütti on vaadeldud kahel aastal (2020 – 5 paari ja 2024 – 2 paari)

ning karjäärist lõuna suunas elavat kalakotkast samuti kahel aastal (2023 ja 2024 – 1 paar). Vaatlusandmete

põhjal nimetatud linnuliike karjääris toimuv tegevus oluliselt häirinud ei ole, kuna linnud ei ole elupaika

hüljanud.

Vaidasoo liivakarjääri lõunaosas on registreeritud III kategooria kaitsealuse liigi, kaldapääsukese (Riparia riparia,

EELIS kood KLO9124327) elupaik. Looduskaitseseaduse järgi kohaldub väljaspool kaitsealasid III

kaitsekategooria liikidele isendi kaitse ehk linde, nende pesi ja mune tahtlikult hävitada, kahjustada või

kõrvaldada ei tohi. Samas ei tähenda kaldapääsukese pesitsema tulek seda, et karjääris tuleks kaevandamine

täielikult lõpetada, sest kaevandamine loobki sellele linnule sobilikke elupaiku. Lahendused, mis võimaldavad

nii plaanitud kaevandamistöid teha kui ka lindudel edukalt pesitseda, on võimalik leida tööde korralduses. Eesti

Vaidasoo liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus

Töö nr 2026-084 ad

Aadress: Harjumaa maakond, Rae vald, Vaidasoo küla

Koostaja: Kobras OÜ 20 / 21

Ornitoloogiaühingu poolt 2018. a koostatud juhendmaterjali13 kohaselt kestab kaldapääsukese pesitustsükkel

ca 60 – 80 päeva ning pesitushooajaks loetakse ajavahemikku 1. mai kuni 30. august. Pesitsuse ajal on oluline,

et nõlv, selle alune või lähedane maapind ei väriseks, kuna see võib kaasa tuua nõlva varingu ja lindude

hukkumise. Seega tuleb kolooniast vähemalt 10 meetri raadiuses vältida tegevusi, mis võivad põhjustada nõlva

varingut – näiteks raskete masinatega sõitmine, kaevandamine, tasandamine. Muud majandustegevust

karjääris peatama ei pea. Inimeste ajutine liikumine ja kaevandusmüra linde ei häiri. Tähtis on, et karjääris

töötavad inimesed oleksid pääsukeste pesitsemisest informeeritud ja teaksid, kuidas on töö sel perioodil

korraldatud. Kui nõlva alla tekib materjali varisemisest kalle, on soovitatav see võimalusel eemaldada, et

röövloomad pesadele ligi ei pääseks. Kui nõlv, milles pääsukesed pesitsesid, on kaevandamiseks või tootmiseks

vajalik, tuleb jälgida, millal pääsukesed poegade toitmise on lõpetanud ja pesadest lahkunud. Osades

kolooniates toimub lindude pesitsemine umbes samal ajal, teistes on aga pesitsus väga erinevalt ajastatud. Kui

üks pesakond on juba lennuvõimeline, siis teistel võivad olla pesas alles haudumisel munad või äsja koorunud

pojad. Seetõttu tuleb enne pesitsusnõlva kaevandamist või tasandamist lindude tegevust vaadelda ja

veenduda, et kõik pääsukesed on pesitsemise lõpetanud. Vajadusel võib kutsuda appi eksperdi Eesti

Ornitoloogiaühingust, kes aitab pesi endoskoopkaameraga kontrollida.

Vaidasoo liivakarjäärist vahetult ida suunas on registreeritud III kategooria kaitsealuse loomaliigi, kasetriibiku

(Sicista betulina, EELIS kood KLO9129321) elupaik. Kasetriibik on väike varjulise eluviisiga näriline, kes eelistab

eelkõige niiskeid ja lopsaka taimestikuga poolavatud elupaiku, kus on palju varjevõimalusi ja toitu. Kasetriibiku

põhitoit on peamiselt taimne (seemned ja marjad), kuid ta sööb lisaks ka selgrootuid loomi (putukad, teod,

vihmaussid jm). Vaidasoo liivakarjääris kaevandamisega jätkamine kasetriibikule eeldatavalt mõju ei avalda,

kuna karjääri tegevus ei põhjusta olulisi muutusi tema elupaigas ja toidulaual.

13 Kaldapääsuke karjäärides ja ehitusplatsidel. Juhend mäetööstus- ja ehitusettevõtjatele. MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing,

Tartu 2018.

Vaidasoo liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus

Töö nr 2026-084 ad

Aadress: Harjumaa maakond, Rae vald, Vaidasoo küla

Koostaja: Kobras OÜ 21 / 21

10.KOKKUVÕTE

AS Tariston taotleb Vaidasoo liivakarjääri maavara kaevandamise loa nr HARM-107 pikendamist vastavalt

maapõueseaduse § 67 lõikele 1.

Vaidasoo liivakarjäär asub Harjumaal Rae vallas Vaidasoo külas Vaidasoo liivamaardla täiteliiva aktiivse

tarbevaru plokil 3 ja 6. Mäeeraldise sügavus ühtib kinnitatud varu sügavusega, taotletav varu asub ülal- ja

allpool põhjavee taset. Vaidasoo liivakarjääri mäeeraldise pindala on 18,84 ha ja selle teenindusmaa pindala on

24,25 ha.

Vaidasoo liivakarjääri täiteliiva jääkvaru kogus on 642,00 tuh m3, kaevandatav täiteliiva varu kogus on

383,37 tuh m3 ning nõlvatervikusse jääva varu kogus on 258,63 tuh m3.

Käesoleva maavara kaevandamise loa taotluse seletuskirja koostasid Kobras OÜ geoloogid Peeter Lillak

(diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 241945) ja Tanel Mäger (diplomeeritud mäeinsener, tase

7, kutsetunnistus nr 176863).

Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Lillak

Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Mäger

30.06.2026

330 kV

330 kV

220 kV

220 kV

220 kV

220 kV

220 kV

220 kV

Ø700 Bet 43,06 41,48 - 41,31

Ø700 Bet43,53 41,66 - 41,69

Ø700 Bet43,96 41,99 - 42,06

34

34

35

35

35

36

36

37

37

37

38

38

39

40

41

42

33

38

44

45

45

45

45

45

45

46

46

46

47

43 43

44

44

44

44

44

44

44

45

45

45

45

45

45

45

45 45

45

45

46

46

46 46

46

44

44

6 570 700

6 570 900

6 571 100

6 571 300

6 571 500

6 571 700 5

59 1

00

6 570 500

6 570 300

5 59

3 00

5 59

5 00

5 59

7 00

5 59

9 00

Kaspari 65303:003:0696

Siimu 65303:003:0691

Suur-Künnimäe 65301:001:7351

Paunküla metskond 471 65303:003:0777 Kivistiku

65303:003:0692

Tammiku 65303:003:0285

Soohaldja 65303:003:0659

Paunküla metskond 627 65303:003:0132

Tiina 65303:003:0697

Paunküla metskond 628 65303:003:0172

Paidu 65301:001:4445

Metsa-Tammi 65303:003:0105

Suursoo tee L2 65301:001:3607

Hädaküla tee 65301:001:3716

Suursoo tee L1 65301:001:3715

Tammiku 65301:001:4441

Salupõllu 65303:003:0763

Nisumäe 65303:003:0002

Sepametsa 65303:003:0693

Argo 65303:003:0694

Sovardi 65303:003:0020

Mägramäe 65303:003:0695

Allikasoo 65303:003:0762

Kullaaugu 65301:001:7350

Sarapiku 65303:003:0176

Mägra 65301:001:3329

Niidu 65301:001:4446

AS Tariston Vaidasoo liivakarjäär

HARM-107

VAIDASOO LIIVAMAARDLA

plokk 7 EK aT plokk 8 EL aT plokk 9 TL aT

plokk 10 EK aT plokk 11 EL aT plokk 12 TL aT

PENINGI TURBAMAARDLA

plokk 15 aR

plokk 16 aR

plokk 15 aR

plokk 16 aR

Leivajõe (4109220020560/001)

Leivajõe (4109220020590/001)

Leivajõe (4109220020590/001)

Riparia riparia (kaldapääsuke) EELIS kood KLO9129327

Sicista betulina (kasetriibik) EELIS kood KLO9129321

39

39 40 41 42 43 44

45 40

41 42

43 44

45

46

1

2

3

4 5

6

7

8

9

10

11

12

13

14

151617

18 19

20

21

2223 24

25

26

27

28 29 30

31

32 33

34

35 36 37

38

39 40

41

42

43 44

45

46

4748

49

50

51 525354

55

56

57

58

59

60

1

2

3 4 5 6

7

8

9 10

11

12

13

14

15

16 17

18

19

2021

22

23

24 25

26

27

28

29

30 31

32

33

34

35

36

plokk 18 EK aT plokk 19 EL aT plokk 20 TL aT plokk 21 EK aT plokk 22 EL aT plokk 23 TL aT

plokk 21 EK aT plokk 22 EL aT plokk 23 TL aT

PENINGI TURBAMAARDLA (0236)

VAIDASOO LIIVAMAARDLA (0873)

VAIDASOO LIIVAKARJÄÄR

06.2026 1:2000 2026-084

HARJUMAA RAE VALD VAIDASOO KÜLA

AS TARISTON

VAIDASOO LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA MUUTMISE TAOTLUS

33

Peeter Lillak /allkirjastatud digitaalselt/ KORRASTATUD MAA PLAAN

Tanel Mäger /allkirjastatud digitaalselt/

LEPPEMÄRGID

Vaidasoo liivakarjääri mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number

Katastriüksuse nimetus, tunnus ja piir

1

Vaidasoo liivamaardla (0873) varuplokkide piir

Maapinna samakõrgusjoon

Maaparandussüsteem

Vaidasoo liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number1

Kaspari 65303:003:0696

Maardla piir

45

Elektripaigaldise kaitsevöönd

III kategooria kaitsealuse liigi elupaik

Peningi turbamaardla (0236) varuplokkide piir

VAIDASOO LIIVAMAARDLA, PENINGI TURBAMAARDLA ja VAIDASOO LIIVAKARJÄÄRI ASUKOHASKEEM mõõtkava 1:50 000 Eesti baaskaardi leht 6341

Märkused: 1. Kaevandamine toimub ülal- ja allpool põhjavee taset. 2. Kaevandamise järgselt korrastatakse karjäär metsamaaks, rohumaaks ja veekoguks. 3. Koordinaadid on määratud riiklikus (L-Est 97) koordinaatide süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 4. Katastriüksuste piirid on saadud Maa- ja Ruumiameti avaandmetest 07.05.2026 seisuga.

0 50 100 m

Veekogu kaitsevöönd

Kõlvikupiir

Mets, raiesmik, rohumaa

Veekoguks korrastatav ala (8,69 ha)

Metsamaaks korrastatav ala (11,83 ha)

Rohumaaks korrastatav ala (3,73 ha)

330 kV

330 kV

220 kV

220 kV

220 kV

220 kV

220 kV

220 kV

Ø700 Bet 43,06 41,48 - 41,31

Ø700 Bet43,53 41,66 - 41,69

Ø700 Bet43,96 41,99 - 42,06

43,57

43,54

43,47

43,4843,50

43,62

43,89

43,61 43,54

43,65

43,15

42,97

43,15

43,07

43,16

43,13

43,37

43,54 43,40

43,37

43,49 43,25

43,23

43,07

43,42 43,52

43,60

43,29

43,21

43,22

43,23

43,73

43,44

43,97

44,36

44,29

44,04

43,39

43,61

43,54

43,43

43,31

42,96 42,99

43,24

43,51

43,96

45,50

45,29

45,44

45,28

45,20

45,30

43,69

43,88

43,81

44,76

44,62

45,33

45,71

44,36 46,21

45,44

48,32

46,24

45,91

45,52

44,28

44,15

44,23

44,39

44,30

43,99

43,91

44,17 44,26

44,36

44,25

44,37

44,40 44,35

44,47 44,90

44,34

44,25 44,68

44,81

45,22

45,37 45,34

45,16

44,31

44,29

44,64

44,16

44,02

44,13

44,18

44,71

44,78 44,56

45,22

44,40

44,07

44,09

44,46

44,27

44,22

44,15

44,24

44,47

44,39

44,90

45,33

45,56

46,79

46,76

45,39

44,50

44,35

44,03

43,83 43,60

43,72

43,63

43,68

45,50 46,09

46,27

45,76

45,97

46,06 46,03 45,78 45,86

45,95

46,11 46,27

45,84

43,20

43,30

43,50

43,68

43,51

43,53

43,40

43,93 43,94 44,14

44,08

44,63

44,35

44,87

43,41

43,48

43,63 43,44

43,93

43,8243,78

44,22

43,41

43,76 43,74

43,71

43,87

43,95 43,90

44,04

43,79

44,09

44,05 43,76

44,47

45,17

44,85 43,97

44,00 44,02

44,04 44,15

44,67 46,15

43,75

43,60

44,18

44,11 43,86

44,19 44,20

44,02

43,94

44,02 44,12

44,02

43,88

44,13 43,54

43,10

43,05

43,58

43 ,8

8

44 ,0

7

44 ,0

9 44

,0 2

44 ,2

5

44 ,2

4 44

,1 4

44 ,1

6

43,01

42,91

43,36

43,13

43 ,8

8

43 ,9

4

44 ,0

3

43,7843,79

44,27

43,76

43,86

43,77

43,43

43,53

43,00

43,35

43,1843,05

44,20

43,59 43,46 43,41

43,46 43,42

44,39

44,48

43,77

44,19

44,29

43,7044,42

44,48

44,0043,89

44,61 45,12

45,66

44,61

43,52

43,65

43,45

45,01

44,68

44,66

44,63

44,60

44,54

44,56

44,64

44,68

44,63

44,62

44,53

44,70

45,16

46,45

44,96

45,11

46,01 46,51

45,63

46,81

42,99

43,00

43,33

43,28

43,52 43,36

43,63

43,56 43,49

45,23

44,86

44,76

44,84

45,62

46,00

44,97

45,92

45,79

45,82

44,80 44,59

46,85

45,70

45,3443,63

46,99

45,40

46,23

46,71

46,03

45,43

44,99

44,17

43,76

44,86

45,12

45,58

45,54

46,71

46,64

46,97

46,18

45,76

44,88

44,38

43,88

43,59

44,01 43,72

43,87

44,49

45,47

45,19

45,21

45,45

44,25

43,65

42,14

44,02

44,49 44,4243,46

43,49

44,09

45,46

46,18 45,68

46,32

45,92 45,66

46,55 45,86

46,96 46,52

45,34

45,17 44,81

45,15

45,01 44,57

44,22 44,01

43,79 43,32

43,93

43,69

44,58

45,13

45,04

45,11

45,07

44,50

44,63

44,11

43,73

46,77

43,62

46,38 46,50

44,89

43,55

44,51

43,68

44,84

43,63

46,21

43,69

46,70

43,51

46,98

43,47

43,48

43,35

45,06 45,19

45,06

45,34

44,70

46,43 45,06

45,79

45,01

47,66

46,0047,93

44,15

46,17

44,09

44,79

46,20

50,10

43,81

43,77

45,29

43,88

45,13

52,10

45,29

50,66

46,73

47,84

51,52

44,03

47,71

48,29

51,73

45,23

44,35

44,32

45,17

52,56

43,80

48,60

47,36

46,99

46,92

46,28

43,53

47,08

43,67

44,05

43,59

52,15

45,70

45,39

44,56

47,12

44,52

44,67

44,77

46,21

44,25

44,19

44,61

44,76

44,59

46,01

43,80

46,49

44,71

44,07

43,99

44,67

43,93

45,11

44,34

44,13

44,59

44,68

44,78

44,56

44,81

47,20 47,28

49,51

47,29

50,85

46,90 46,20

50,60

50,73

44,91

49,55

44,62

44,59

44,64

46,06

52,02

44,71

51,69

44,71

48,42

45,70

45,19

44,94

43,54

42,39 42,70 44,74

42,74

44,09

43,12

44,13

45,93 45,83

46,14

45,77

44,08

44,17

43,84

42,92

45,43

44,31

44,35

43,20

43,40

43,5841,72

41,49

42,27

44,08

43,88

45,32

53,20

53,09 52,00

53,59

46,66

49,90

45,97 51,63

52,39

45,97

43,82

46,78

47,06

46,31

46,07

43,35

47,59

47,65

45,45

45,79

45,76 43,98

47,63

44,00

45,89

46,13 44,50

45,30

45,18 46,36

46,26

45,81 45,29

45,00

44,35

45,10 43,94

45,04

45,15 43,97

44,90

45,28 44,99 44,89

45,17

45,28 46,05

46,38

43,98

46,87

45,12

44,79

43,64

46.85

46.90

46.86

46.31

46.06

43.42

43.38

44.56

45.19

43.41

43.31

41.10

40.63

40.70

40.49

41.63

41.53

40.96

40.49

39.21

40.58

38.63

39.67

40.95

42.42

39.48

40.55

40.07

39.62

37.79

39.28

39.64

38.92

39.72

40.71

41.20

39.79

39.84

40.39

40.19

38.18

38.51

38.70

40.11

37.91

38.45

40.99

40.73

39.17

38.27

40.28

40.27

38.78

38.98

39.78

39.19

39.31

39.51

40.45

40.90

43.69

40.21

40.87

40.10

39.31

39.83

39.74

39.08

39.50

39.62

39.71

39.15

39.74

40.39

40.35

41.98

40.35

41.54

40.94

41.00

39.45

39.76

40.00

39.66

37.87

38.26

38.19

39.78

39.96

39.14

37.43

40.81

44.57

44.57

44.88

44.52

44.46

41.42

38.66

40.12

43.90

41.00

39.25

39.28

39.85

39.13

38.18

38.27

38.11

38.17

38.01

38.97

39.57

39.48

40.97

44.80

45.16

44.91

42.98

44.10

44.74

44.83

45.27

39.68

39.77

41.78

42.14

40.73

38.06

38.24

40.40

41.37

39.93

39.30

37.43

38.29

38.47

36.95

36.50

37.55

38.13

39.79

39.89

39.96

39.50

41.12

45.11

45.00

45.06

44.58

42.04

43.89

44.66

44.41

45.18

39.14

37.33

38.50

38.64

38.24

38.25

38.43

41.24

39.74

38.51

38.27

38.42

39.97

37.97

37.30

37.16

37.52

38.09

38.65

39.95

40.20

38.94

39.54

43.28

45.15

45.48

45.09

44.70

43.17

41.41

41.08

43.06

42.52

42.49

45.25

43.33

38.64

37.06

37.82

37.42

38.06

38.68

42.38

38.39

39.83

38.75

38.93

39.65

38.98

38.48

39.55

37.89

36.96

37.28

37.67

38.46

39.24

40.41

45.50

45.30

44.74

42.39

41.99

40.72

43.38

40.93

40.78

41.10

42.74

42.86

41.99

38.61

37.61

37.12

38.25

39.08

43.71

39.00

40.25

37.80

38.69

42.09

45.70

45.18

44.84

44.09

43.58

41.46

41.06

40.91

40.38

40.93

41.53

44.55

44.68

44.34

44.62

44.60

41.64

39.81

42.36

43.58

39.86

37.61

43.60

45.68

44.87

44.52

44.23

40.81

40.80

40.11

40.39

39.86

40.10

40.07

44.18

41.74

41.44

39.39

37.61

37.67

38.66

40.23

44.13

44.47

44.81

44.54

43.38

38.98

44.13

44.41

42.65

44.13

40.71

39.65

39.82

39.47

38.76

39.30

38.93

39.09

38.08

37.30

36.39

36.15

36.34

36.52

38.72

44.32

45.08

44.58

44.81

43.80

41.01

45.07

45.63

45.29

45.17

45.47

43.30

40.99

41.43

40.28

39.90

40.35

40.66

39.04

38.16

38.01

36.94

36.29

36.36

36.47

36.82

38.24

39.10

39.38

40.24

41.93

44.39

45.03

45.00

45.20

45.47

45.89

45.89

45.36

45.13

43.46

41.17

42.61

43.71

42.94

40.75

41.09

40.02

37.78

36.74

36.65

36.89

38.58

40.03

41.82

43.68

43.94

44.09

43.98

44.08

44.07

44.75

45.24

45.44

45.55

45.87

42.29

42.90

48.69

49.71

48.06

41.60

40.90

39.96

40.03

39.44

39.54

40.42

41.93

44.60

44.13

44.74

48.59

48.72

47.64

42.01

41.09

44.57

47.55

43.37

42.97

44.24

47.80

48.38

48.49

46.25

44.37

42.88

42.66

44.87

46.93

47.57

48.32

45.22

44.50

47.23 46.84

37.94

39.00

38.78

39.19

39.15

38.72

39.31

37.28

37.02

37.60

38.23

38.36

38.08

38.44

36.99 38.50

38.82

39.33

39.51

42.19

10.09.2019 43,03

42

41

42

34

34

35

35

35

38

38

36

36

36 36

36

36

37

37

37

37

38

38

38

39 40

41

37

39

36

39

40

41

42

33

38 39

44

45

45

45

45

45

45

4646

46

46

46

47

43 43

44

44

44

44

44

44

44

45

45

45

45

45

45

45

45 45

45

45

46

46

46 46

46

44

44

III'

II'

I

I'

II

6 570 700

6 570 900

6 571 100

6 571 300

6 571 500

6 571 700 5

59 1

00

6 570 500

6 570 300

5 59

3 00

5 59

5 00

5 59

7 00

5 59

9 00

Kaspari 65303:003:0696

Siimu 65303:003:0691

Suur-Künnimäe 65301:001:7351

Paunküla metskond 471 65303:003:0777 Kivistiku

65303:003:0692

Tammiku 65303:003:0285

Soohaldja 65303:003:0659

Paunküla metskond 627 65303:003:0132

Tiina 65303:003:0697

Paunküla metskond 628 65303:003:0172

Paidu 65301:001:4445

Metsa-Tammi 65303:003:0105

Suursoo tee L2 65301:001:3607

Hädaküla tee 65301:001:3716Suursoo tee L1

65301:001:3715

Tammiku 65301:001:4441

Salupõllu 65303:003:0763

Nisumäe 65303:003:0002

Sepametsa 65303:003:0693

Argo 65303:003:0694

Sovardi 65303:003:0020

Mägramäe 65303:003:0695

Allikasoo 65303:003:0762

Kullaaugu 65301:001:7350

Sarapiku 65303:003:0176

Mägra 65301:001:3329

Niidu 65301:001:4446

AS Tariston Vaidasoo liivakarjäär

HARM-107

plokk 7 EK aT plokk 8 EL aT plokk 9 TL aT

plokk 10 EK aT plokk 11 EL aT plokk 12 TL aT

VAIDASOO LIIVAMAARDLA

plokk 3 TL aT plokk 6 TL aT

PENINGI TURBAMAARDLA

plokk 15 aR

plokk 16 aR

plokk 15 aR

plokk 16 aR

Leivajõe (4109220020560/001)

Leivajõe (4109220020590/001)

Leivajõe (4109220020590/001)

Riparia riparia (kaldapääsuke) EELIS kood KLO9129327

Sicista betulina (kasetriibik) EELIS kood KLO9129321

kattepinnas

kattepinnas

kattepinnas

kattepinnas

ladu

Ladu

Ladu

Täidetud ala

Täidetud ala

Ladu

Tasandatud ala

Ladu

Ladu Ladu

Ladu

Ladu

Ladu

Ladu

Ladu

Ladu

Ladu

Ladu

Ladu

Ladu

Ladu

Ladu

Ladu

Ladu

Ladu Ladu

Ladu

Ladu

Ladu

Ladu

III

Š-20* 45,54 40,540,0

5,0

Š-19* 46,28 42,08 0,0

4,2

0,0 5,9

Š-17* 43,88 37,98

4,6 4,8Pa-23

47,05 42, 5 37,65

Pa-31 42,08 42,50 36,00

0,0 6,1

Š-33 40,49 41,98 38,28 0,0

2,2

Pa-24 45,42 41,42 37,9

4,0 3,5

0,2 8,5

Š*/Pa-16 46,61 37,91

Š-15* 44,45 41,85

0,3 2,3

Pa-30 42,08 42,08 37,98

0,0 4,1

Š*/Pa-14 40,56 38,92

0,0 1,6

Š*/Pa-13 43,15 35,26

0,0 7,9

Š-12* 44,48 41,68 0,3

2,5

Š*/Pa-11 43,10 37,27

0,0 5,8

0,0 1,9

Š*/Pa-8 37,02 35,11

Š*/Pa-5 38,40 32,55 0,0

5,9

0,3 5,2

Š*/Pa-4 44,00 36,00

0,2 7,8

Š*/Pa-6 43,80 36,75

0,0 7,1

Š-3* 44,4 42,74

0,2 1,5

Š-32 44,00 42,10 37,80

1,9 4,3

Pa-21 40,52 41,52 35,52

0,0 5,0

Pa-25 39,54 42,12 37,92

0,0 1,6

Pa-28 41,87 40,02 35, 2

1,9 4,1

Š-7* 39,78 39,78

0,0 0,0

Š*/Pa-9 42,00 35,77

0,0 7,2

1,9 6,6

Š*/Pa-10 43,79 35,34

Pa-26 38,82 40,02 37,82

0,0 1,0

Pa-27 38,90 40,69 35,59

0,0 3,3

Pa-29 40,80 40,32 36,92

0,5 3,4

Pa-22 44,59 39,39 36,59

5,2 2,8

Š-2* 46,37

3

4 5

6

7

8

9

11

12

13

14

151617

18 19

20

21

2223 24

25

26

27

28 29 30

31

32 33

34

35 36 37

38

39 40

41

42

43 44

45

46

4748

49

50

51 525354

55

56

57

58

59

60

1

2

3 4 5 6

8

10

13

14

15

16 17

18

19

2021

22

23

24 25

26

27

28

29

30 31

32

33

34

35

36

7

1

2

9

10

11

12

plokk 18 EK aT plokk 19 EL aT plokk 20 TL aT plokk 21 EK aT plokk 22 EL aT plokk 23 TL aT

plokk 21 EK aT plokk 22 EL aT plokk 23 TL aT

PENINGI TURBAMAARDLA (0236)

VAIDASOO LIIVAMAARDLA (0873)

VAIDASOO LIIVAKARJÄÄR

06.2026 1:2000 2026-084

HARJUMAA RAE VALD VAIDASOO KÜLA

AS TARISTON

VAIDASOO LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA MUUTMISE TAOTLUS

31

Peeter Lillak /allkirjastatud digitaalselt/ MÄEERALDISE PLAAN

Tanel Mäger /allkirjastatud digitaalselt/

LEPPEMÄRGID

Vaidasoo liivakarjääri mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number

Katastriüksuse nimetus, tunnus ja piir

1

Vaidasoo liivamaardla (0873) varuplokkide piir

I' Geoloogilise läbilõike joonI Maapinna samakõrgusjoon

Maaparandussüsteem

Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon

Vaidasoo liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number1

Nõlvaterviku alumine piir

Kaspari 65303:003:0696

Maardla piir

45

37

Elektripaigaldise kaitsevöönd

III kategooria kaitsealuse liigi elupaik

Peningi turbamaardla (0236) varuplokkide piir

proovimata intervalli jääkpaksus, m proovitud kasuliku kihi jääkpaksus, m

katendi jääkpaksus, m kasuliku kihi jääkpaksus, m

katendi jääkpaksus, m kasuliku kihi jääkpaksus, m

2012. a uuringupunkti number suudme kõrgus punkti kohas 2019. a, abs m

proovimise intervalli algus, abs m mäeeraldise lamami kõrgus, abs m

2009. a kaevandi number suudme kõrgus kaevandi asukohas 2019. a, abs m

mäeeraldise lamami kõrgus, abs m

2009. a šurfi ja 2012. a puuraugu kombinatsioon suudme kõrgus punkti asukohas 2019. a, abs m

mäeeraldise lamami kõrgus, abs m

Š-17* 43,88 37,98

0,0 5,9

Š*/Pa-16 46,61 37,91

0,2 8,5

Pa-23 47,05 42,45 37,65

4,6 4,8

VAIDASOO LIIVAMAARDLA, PENINGI TURBAMAARDLA ja VAIDASOO LIIVAKARJÄÄRI ASUKOHASKEEM mõõtkava 1:50 000 Eesti baaskaardi leht 6341

Märkused: 1. Geodeetilised mõõdistustööd tegi mais 2025 OÜ Inseneribüroo Steiger geodeedid P. Koll ja A. Sula. 2. Mõõdistamisel kasutati DJI Mavic 3E RTK, RTK GNSS Trimble R8S ja Trimble S7 Robotic koos VRS Now püsijaamade võrguga. 3. Mõõdistatud maa-ala plaan joonestati joonestusprogrammiga Bentley PowerCivil for Baltics V8i. 4. Koordinaadid on määratud riiklikus (L-Est 97) koordinaatide süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 5. Katastriüksuste piirid on saadud Maa- ja Ruumiameti avaandmetest 07.05.2026 seisuga.

UURINGUPUNKTID

0 50 100 m

Veekogu kaitsevöönd

vt. 43.03 m 10.09.2019

49

37

39

41

43

45

47

31

35

33

49

37

39

41

43

45

47

31

35

33

49

37

39

41

43

45

47

35

33

49

37

39

41

43

45

47

35

33

1:2

1:2

1:2

1: 2

1: 2

1: 2

1:5

1:5

1: 5

1: 5

1: 5

S m

N m

SW m

NE m

1:2

1:5

1: 5

NE m

SW m

Nisumäe 65303:003:0002

Argo 65303:003:0694

Sovardi 65303:003:0020

Kaspari 65303:003:0696

Siimu 65303:003:0691

Suur-Künnimäe 65303:003:0287

Metsa-Tammi 65303:003:0105

Argo 65303:003:0694

Kaspari 65303:003:0696

27.05.2025 vt. 43,60 mvt. 43,45 m

27.05.2025

vt. 43.03 m 10.09.2019

Kaevandi/puuraugu sügavus, m

Geoloogiline puurauk/kaevand:

Kihi piiri sügavus algsest maapinnast, m

Saviliivmoreen

Täiteliiv

Ehitusliiv

Ehituskruus

Lubjakivi

0 50 100 m

Kasvukiht

Katendipuistang

Ladu/täide

49

37

39

41

43

45

47

35

33

49

37

39

41

43

45

47

35

33

LEPPEMÄRGID

Vaidasoo liivakarjääri mäeeraldise piir

Katastriüksuse nimetus, tunnus ja piir

Vaidasoo liivamaardla (0873) varuploki piir

Vaidasoo liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir

Nõlvaterviku kalle

Kaspari 65303:003:0696

Elektripaigaldise kaitsevöönd

III kategooria kaitsealuse liigi elupaik

1: 5

vt. 35,06 m 12.05.2009 Veetaseme abs kõrgus ja mõõtmise kuupäev

plokk 7 EK aT plokk 8 EL aT plokk 9 TL aT

pl ok

k 18

E K

a T

pl ok

k 19

E L

a T

pl ok

k 20

T L

a T

plokk 10 EK aT plokk 11 EL aT plokk 12 TL aT

plokk 21 EK aT plokk 22 EL aT plokk 23 TL aT

plokk 3 TL aT

plokk 6 TL aT

plokk 6 TL aT

plokk 3 TL aT

plokk 6 TL aT

plokk 6 TL aT plokk 6 TL aT

plokk 3 TL aT

plokk 3 TL aT

plokk 3 TL aT

plokk 6 TL aT

plokk 3 TL aT plokk 3 TL aT

plokk 6 TL aT

AS Tariston Vaidasoo liivakarjäär

HARM-107

AS Tariston Vaidasoo liivakarjäär

HARM-107

Geoloogiline läbilõige I-I´

Geoloogiline läbilõige II-II´ Geoloogiline läbilõige III-III´

vt. 42,37 m 12.05.2009

vt. 43,85 m 12.05.2009

vt. 41,51 m 12.05.2009

vt. 43,45 m 12.05.2009

vt. 42,92 m 12.05.2009 vt. 42,61 m

12.05.2009

vt. 43,45 m 27.05.2025

vt. 43,29 m 12.05.2009

vt. 42,74 m 12.05.2009

vt. 41,51 m 12.05.2009

vt. 42,37 m 12.05.2009

vt. 41,48 m 12.05.2009

vt. 42,85 m 12.05.2009

vt. 42,92 m 12.05.2009

vt. 42,96 m 12.05.2009 Keskmine põhjavee tase 43,00 m abs

AS Tariston Vaidasoo liivakarjäär

HARM-107 AS Tariston

Vaidasoo liivakarjäär HARM-107

1:5

8,8

8,7

6,0

0,3

5,5+ 5,0+

5,5+

2,9

0,3

4,0

2,1

0,2

2,0

2,8

5,0

7,9

0,3

2,6+ 3,3

2,6+

0,3

2,6

11,2

8,3

10,0

2,12

10,1

7,8

9,6

9,5

9,3

6,9

9,4

14,2

14,3

6,4

9,5

4,0

9,6

4,0+

5,0

0,50

3,6

7,8

9,4

9,3 10,3

9,7

Š-2* 46,37 40,87

Š*/Pa-5 38,40 32,55

Š*/Pa-8 37,02 35,11

Š*/Pa-11 43,10 37,27

Š*/Pa-14 40,56 38,92

Š*/Pa-16 46,61 37,91

Š-19* 46,28 42,08

Š-20* 45,54 40,54

Š*/Pa-14 40,56 38,92

Š-15* 44,45 41,85

Š*/Pa-13 43,15 35,26

2009. a kaevandi number suudme kõrgus kaevandi asukohas 2019. a, abs m

mäeeraldise lamami kõrgus, abs m

2009. a šurfi ja 2012. a puuraugu kombinatsioon suudme kõrgus punkti asukohas 2019. a, abs m

mäeeraldise lamami kõrgus, abs m

Š-17* 43,88 37,98

Š*/Pa-16 46,61 37,91

Š*/Pa-9 42,00 35,77

Š*/Pa-8 37,02 35,11

Š-7* 39,78 39,78

06.2026 Mh 1:2000 Mv 1:100 2026-084

HARJUMAA RAE VALD VAIDASOO KÜLA

AS TARISTON

VAIDASOO LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA MUUTMISE TAOTLUS

32

Peeter Lillak /allkirjastatud digitaalselt/ GEOLOOGILISED LÄBILÕIKED

Tanel Mäger /allkirjastatud digitaalselt/

Maapõuebüroo

Keskkonnaamet

Roheline 64,

80010, Pärnu 04.06.2026

Maaomaniku kooskõlastus

Nordecon AS (Omanik), registrikood 10099962, aadress Toompuiestee 35, Põhja-Tallinna

linnaosa, 10149 Tallinn, Harju maakond, mida esindab Maret Tambek (e-post:

[email protected]), on teadlik ja nõus, et Tariston AS (registrikood 10887843,

aadress Toompuiestee 35, Põhja-Tallinna linnaosa, 10149 Tallinn, Harju maakond) taotleb

Vaidasoo liivakarjääri maavara kaevandamise loa nr HARM-107 pikendamist Omanikule

kuuluvatel Siimu kinnistul (katastritunnus 65303:003:0691), Kaspari kinnistul (katastritunnus

65303:003:0696) ja Argo kinnistul (katastritunnus 65303:003:0694).

/Allkirjastatud digitaalselt/

Maret Tambek

Juhatuse esimees

Nordecon AS

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Vaidasoo liivakarjääri

korrastamise projekt

Töö nr 15/1547

Kaevandamisloa omanik: Nordecon AS

Projekti koostajad: Ole Sein, (OÜ Inseneribüroo STEIGER, Männiku tee 104,

11216 Tallinn, registrikood 11206437)

Korrastamistööd: Nordecon AS (aadress Pärnu mnt 158/1, 11317 Tallinn,

registrikood 10099962)

Korrastamise vastutav

Spetsialist Caspar Rüütel . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

(Diplomeeritud mäeinsener,

kutsetunnistus nr 086636)

Tallinn 2015

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Vaidasoo liivkarjääri korrastamise projekt 2

Kinnitan:

Indrek Malm . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Juhatuse liige

Projekti koostasid:

Ole Sein . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Diplomeeritud mäeinsener

(Kutsetunnistus nr 084510)

Allan Koger . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Markšeider

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Vaidasoo liivkarjääri korrastamise projekt 3

SISUKORD

1. SISSEJUHATUS ..................................................................................... 5

1.1 Lähteülesanne ........................................................................................................ 5

1.2 Korrastatava ala ja selle lähiümbruse kirjeldus ..................................................... 5

1.3 Korrastatava ala geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus ........................ 6

2. KORRASTAMISTEHNOLOOGIA ...................................................... 8

2.1 Korrastamise lähtetingimused ............................................................................... 8

2.2 Suur-Künnimäe kinnistu omaniku tingimused ...................................................... 9

2.3 Sovardi kinnistu omaniku tingimused ................................................................... 9

2.4 Nisumäe kinnistu omaniku tingimused ............................................................... 10

2.5 OÜ Elering tehnilised tingimused ....................................................................... 10

2.6 Nordecon AS kinnistute korrastamise tehnilised tingimused .............................. 10

2.7 Veetaseme seire ................................................................................................... 11

2.8 Korrastamistehnoloogia valik ja tehtavad tööd ................................................... 11

2.9 Korrastatava maa sihtotstarve .............................................................................. 12

3. TEHNOLOOGILINE KORRASTAMINE ........................................ 13

3.1 Katendi sh mulla kogus mäeeraldisel .................................................................. 13

3.2 Nõlvade moodustamine ....................................................................................... 14

3.3 Maapinna tõstmine sh katendi käitlemine ........................................................... 15

3.3.1 Kõrgendiku loomine ................................................................................... 17 3.4 Veekogu moodustamine ...................................................................................... 17

3.4.1 Truubi paigaldamine ................................................................................... 18

3.5 Teede ehitamine ................................................................................................... 18

3.5.1 Elektriliini tee ............................................................................................. 18 3.5.2 Juuredpääsu Sovardi kinnistule .................................................................. 19

3.5.3 Juuredpääsu rajamine Kaspari, Siimu ja Suur-Künnimäe kinnistutele ...... 19 3.6 Piiripunktide tähistamine ..................................................................................... 19

3.7 Tööde korraldamine ............................................................................................. 19

3.8 Jääkvaru ............................................................................................................... 20

4. BIOLOOGILINE KORRASTAMINE ............................................... 21

4.1 Metsakultuuride valik .......................................................................................... 21

4.2 Metsakultuuride hooldus ..................................................................................... 22

4.3 Rohumaa kujundamine ........................................................................................ 23

4.4 Bioloogilise korrastamise mahud ........................................................................ 23

4.5 Tööde korraldamine ............................................................................................. 24

5. KORRASTAMISTÖÖDE MAHT JA KASUTATAVATE

MASINATE ANDMESTIK ................................................................. 25

5.1 Korrastamisel kasutatavad masinad ..................................................................... 25

5.2 Korrastamistööde maht ja maksumus .................................................................. 25

5.3 Korrastamistööde kalenderplaan ......................................................................... 26

6. TÖÖOHUTUSNÕUDED ...................................................................... 28

7. FOTOD ................................................................................................... 30

8. KASUTATUD MATERJALID ............................................................ 32

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Vaidasoo liivkarjääri korrastamise projekt 4

LISAD

1. Korrastamise lähtetingimused

2. Kaevandamise luba nr HARM-107

3. Korrastamistingimused Suur-Künnimäe kinnistu korrastamiseks

4. Korrastamistingimused Sovardi kinnistu korrastamiseks

5. Korrastamistingimused Nisumäe kinnistu korrastamiseks

6. OÜ Elering tehnilised tingimused liinide kaitsevööndis

7. Elering AS kooskõlastus pinnase ladustamiseks õhuliinide kaitsevööndis

8. Suur-Künnimäe kinnistuomaniku kooskõlastus tee rajamiseks

GRAAFILISED LISAD

1. Ülevaateplaan M 1 : 2000

2. Mäeeraldise geoloogilised läbilõiked M(V) 1 : 100, M(H) 1 : 2000

3. Tehnoloogilise korrastamise plaan M 1 : 2000

4. Bioloogilise korrastamise ja korrastatud ala plaan M 1 : 2000

5. Korrastatud ala läbilõiked M(V) 1 : 100, M(H) 1 : 2000

6. Korrastatud ala kõlvikute plaan

7. Ekskavaatori ja buldooseri ee pass puistangu tasandamisel

DIGITAALSED LISAD

1. Vaidasoo liivakarjääri laienduse maavara kaevandamise loa taotlus, taotluse

seletuskiri ja graafilised lisad

2. Vaidasoo liivakarjääris 220 kV õhuliini L206 ja 330 kV õhuliini L511 kaitsevööndis

pinnase ladustamise projekt.

3. Jäätmeluba nr L.JÄ/326868

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Vaidasoo liivkarjääri korrastamise projekt 5

1. SISSEJUHATUS

1.1 Lähteülesanne

Nordecon AS (aadress Pärnu mnt 158/1, 11317 Tallinn, registrikood 10099962) tellis

OÜ-lt Inseneribüroo STEIGER (aadress Männiku tee 104, 11216 Tallinn, registrikood

11206437) Vaidasoo liivkarjääri (edaspidi karjäär, mäeeraldis, korrastatav ala jms)

korrastamise projekti. Nordecon AS (edaspidi arendaja) omab Vaidasoo liivakarjääris

kaevandamise luba nr HARM-107 kehtivusega kuni 28.06.2020 a (lisa 2). Loaga

määratud mäeeraldise teenindusmaa pindala on 24,25 ha sh mäeeraldise pindala 18,84

ha. Mäeeraldisel alustati kaevandamisega 2010. a ning mäeeraldist laiendati sügavuti

2012. a. Materjali kasutatakse teede-, keskkonna- ja üldehituses. Ehituskruusa

kasutatakse mullete ehitusel, täitetöödel, dreenkihi ehitusel ning purustatud kruusa sh

killustiku tootmiseks. Ehitusliiva kasutatakse peamiselt dreenkihtides ning täiteliiva

teede mullete ehitusel ja pinnase täitetöödel.

Käesoleva projekti eesmärk on tagada eramaade majanduslikult efektiivne korrastamine

lähtudes maaomanike soovidest ning tehnilistest võimalustest. Korrastamise projekti

olemasolu võimaldab kavandada töid etapiviisiliselt ning aitab vältida katendi

mitmekordset liigutamist. Projektlahend esitatakse tuginedes viimase

instrumentaalmõõdistamise (30.09.2013. a) andmetele. Karjääri korrastamise erinevate

etappide läbiviimist käsitletakse iga-aastaselt täiendatavas mäetööde arengukavas kogu

kaevandamise perioodi vältel.

Korrastamise projekti eelduseks on karjääri täielik ammendamine.

Korrastamise projekt tuleb esitada rakendamise nõusoleku saamiseks Keskkonnaameti

Harju-Järva-Rapla regioonile heakskiitmiseks.

1.2 Korrastatava ala ja selle lähiümbruse kirjeldus

Vaidasoo liivakarjäär asub Harju maakonnas Rae vallas Vaidasoo külas, Vaidasoo

liivamaardlas. Karjääri teenindusmaa pindalaga 24,25 ha sh mäeeraldis pindalaga

18,84 ha paiknevad järgmistel katastriüksustel: Suur-Künnimäe (katastritunnus

65303:003:0287), Siimu (65303:003:0691), Kaspari (65303:003:0696), Sovardi

(65303:003:0020), Argo (65303:003:0694), Nisumäe (65303:003:0002). Siimu, Kaspari

ja Argo kinnistute sihtotstarve on 100 % mäetööstusmaa, Suur-Künnimäe kinnistu

sihtotstarve on 75 % maatulundusmaa ja 25 % mäetööstusmaa, Sovardi kinnistu

sihtotstarve on 50 % maatulundusmaa ja 50 % mäetööstusmaa ning Nisumäe kinnistu

sihtotstarve on 90 % maatulundusmaa ja 10 % mäetööstusmaa. Kaspari, Argo ja Siimu

kinnistud kuuluvad Nordecon AS’ile ning ülejäänud kinnistud eraomanikele. Karjääri

ümbritsevad põhjasuunas riigimaa (RMK), idasuunas vähesel määral riigi reservmaa

piiriettepanek ning ülejäänud osas eramaad.

Lähimad elamud asuvad mäeeraldisest ~500 m kaugusel läänes (Aukemäe 3 ja

Aukemäe 1 kinnistud). Tihedamalt asustatud Vaida alevik jääb alast ~3,5 km kaugusele

loode suunda. Põhjapoole jääb soostunud mets ning ~400 m kaugusel teenindusmaa

idapoolsest piirist kulgeb avalikult kasutatav veekogu Leivajõgi. Lähimatest

maanteedest jääb karjääri alalt ~900 m kaugusele lõuna suunda Aruvalla-Jägala

riigimaantee (nr 11310). Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa põhimaantee (nr 2) jääb alast

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Vaidasoo liivkarjääri korrastamise projekt 6

~5,5 km kaugusele läände. Mäeeraldise teenindusmaa kagunurgast 10 m kaugusel

kulgeb Suursoo freespuru ja kruusakattega tee (nr 6530430).

Karjäär on ümbritsetud kohaliku tähtsusega Peningi turbamaardla (registrikaardi

number 0236) aktiivse reservvaru plokiga nr 15. Ala lõunaosa paikneb (Püssi -) M298 -

Kiisa (L206-2) ja Aruküla - M202 ( - Balti) (L511-1) kõrgepinge õhuelektriliinide 220 -

330 kV kaitsevööndis.

Vaidasoo liivakarjääri mäeeraldise ja teenindusmaa piires hoonestus puudub. Vaid

Sovardi kinnistul paiknes vana mahajäetud betoonäärisega silokogumisauk, mis

kaevandamise käigus on likvideeritud. Samal kinnistul ja ka lõunapoolseimal Nisumäe

kinnistul oli osaliselt varem toimunud omaalgatuslik kaevandamine, mille tulemusena

oli tekkinud ebakorrapärane korrastamata maastik.

Mäeeraldisel ei asu Natura 2000 ega looduskaitsealasid ning puuduvad kitsendusi

põhjustavad üksikobjektid. Kaitstavatest objektidest asub mäeeraldise vahetus läheduses

I kaitsekategooria kaitsealuse liigi väike-konnakotkas (Aquila pomarina) pesapaik, mis

avastati 26.04.2010. a, vahetult enne esimese kaevandamise loa väljastamist. Alates loa

väljastamise hetkest on Nordecon AS tellinud linnu seiret, perioodilisi vaatlusi ja

ekspertarvamusi, mis kinnitavad, et kaevandamine ei häiri linnu pesitsemist antud

piirkonnas.

1.3 Korrastatava ala geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus

Vaidasoo liivakarjäär asub kohaliku tähtsusega Vaidasoo liivamaardlas (registrikaart nr

0873). Esimese geoloogilise uuringu tegi 2009. a Inseneribüroo STEIGER (Harju

maakonna Vaidasoo uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne, varu seisuga

01.07.2009. a, R. Kotenjov, I. Zaikin) ja täiendava sügavuti uuringu 2012. a OÜ Eesti

Geoloogiakeskus (Vaidasoo liivamaardla Vaidasoo II uuringuruumi geoloogiline uuring

Harjumaal, varu seisuga 01.05.2012. a, R. Sinisalu).

Vaidasoo liivamaardla asub põhja-lõunasuunalise levikuga ürgoru kohale kujunenud

glatsiofluviaalsel kõrgendikul. Kaevandamise eelse maapinna abs kõrgused jäid

vahemikku 43,2 - 49,5 m. Geoloogiliste uuringute andmetel on mäeeraldise

geoloogiline ehitus järgmine:

- Kattekiht on paksusega 0,0 - 2,7 m (keskmine 0,5 m), mis on esindatud kasvukihi ja

orgaanikarikka liivaga, turba ning kohati nende all lasuva ülipeeneteralise savika

liivaga. Šurfides 7, 10 ja 15 fikseeriti turbalasundi paksus 0,3 - 0,5 m.

- Kasuliku kihi uuritud paksus jääb vahemikku 1,5 - 14,2 m ja see koosneb erineva

terasuurusega kruusast, üli- ja peeneteralisest liivast ning kruusakast keskmise

terasuurusega liivast. Kruusaterad on valdavalt karbonaatsed ja hästi ümardatud.

Veealuse varu paksus ulatub kuni ~10 meetrini.

- Kasuliku kihi lamamiks ja veepidemeks on saviliivmoreen ja lubjakivi, mis asub

valdavalt abs kõrguste vahemikus 32,3 – 39,7 m ning lõunaosa kitsendusel

vahemikus abs 40,3 - 41,9 m.

Hüdrogeoloogilistest töödest tehti 2009. a uuringu käigus vaid kaevandites

põhjaveetaseme mõõtmisi. Põhjaveetase oli fikseeritud 20 šurfis 0,1 - 5,6 m sügavusel

maapinnast. Uuringu käigus läbitud kaevandites mõõdeti põhjaveetasemeid abs

kõrgustel 39,0 - 43,6 m ja keskmiseks veetaseme abs kõrguseks fikseeriti 41,9 m. Sama

kõrgus on ka põhjaveetasemest ülal- ja allpool paiknevate maavara varuplokkide

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Vaidasoo liivkarjääri korrastamise projekt 7

eralduspiiriks. Ülalpool keskmist põhjaveetaset on mäeeraldise piires tarvevaru plokid

1, 2 ja 3. Allpool keskmist põhjaveetaset tarbearu plokid 4,5 ja 6.

2012. a Vaidasoo II uuringuruumi hüdrogeoloogilised tööd seisnesid veetasemete

mõõtmistes rajatud puuraukudes ja šurfides aga ka karjääri veekogudes ja lähiümbruse

kraavides. Veetasemete mõõtmised tehti puur- ja topotööde tegemise ajal ajavahemikus

13. - 19.03.2012. a. Põhjavee tase fikseeriti kõigis uuringutöö käigus rajatud

puuraukudes ja šurfides. Olevevalt maapinna kõrgustasemest oli see 0,0 - 2,7 m

sügavusel abs kõrgusevahemikus 43,4 - 43,9 m (keskmine 43,5 m). Karjääri põhjas

mõõdeti seitsmes kohas veetaset, mis jäi abs vahemikku 43,30 - 44,08 m, seejuures

teenindusala lääneküljel oli veetase veidi kõrgemal kui ida küljel. Tõenäoliselt on see

seletatav idanõlvale rajatud kraavi toimimisega. Nimetatud kraavi veetase teenindusala

lõunaosas, kõrgepingeliini all, oli abs 43,46 m. Vesi jälgib maapinna langust ja voolab

põhja suunas.

Maardla läbilõikes on vettkandvateks kruusasegune- ja ülipeeneteraline liiv, nende

lamam on tasemel abs kõrgusel 32,3 - 39,7 m. Veepidemeks on sitkeplastne

saviliivmoreen ja lubjakivi. Maardla veekompleks on vabapinnaline ja toitub sadevetest.

Seisuga 04.10.2013. a oli mäeeraldisel kaks veekogu mille veetasemed asusid abs

kõrgustel 42,21 m ja 42,45 m. Kuna 2012. a oli tegemist väikeste lokaalsete

veekogudega, siis võib 2013. a veetasemeid pidada tõepärasemaks. Veekogu

süvendamise tulemusena tekib juurde vaba mahtu ja veetase võib mõnevõrra veelgi

alaneda ning stabiliseeruda uuringuaegse taseme abs 41,9 m läheduses.

Arvestades mäeeraldisest kirdesuunas asuva maapinna kõrguseid on maksimaalne

lubatav veetase abs 42,5 m. Karjääri külastuse käigus 14.10.2015. a. oli veetase

omavahel otseselt ühendamata veekogudes abs kõrguste vahemikus 42,49 - 42,57, mis

vastab keskmisele ~42,5 m.

Mäeeraldise keskosas Sovardi kinnistu idapiiril asub kuivenduskraav mille põhja kõrgus

vahetult truubist allavoolu on 42,0 m, veetase 42,3 m ning langus põhja suunas.

Graafilisel lisal 1 on kujutatud mäeeraldise idaosas piiripunktide 7 ja 8 vahelisel alal

umbkraavi. Karjääri külastuse ajaks 14.10.2015. a. oli kraav likvideeritud ning seetõttu

ei ole seda edasises projektis käsitletud.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Vaidasoo liivkarjääri korrastamise projekt 8

2. KORRASTAMISTEHNOLOOGIA

Kaevandamisega rikutud maa korrastamise projekteerimisel on aluseks võetud

Maapõueseaduse § 48, Keskkonnaministri 26.05.2005. a määrus nr 43 „Üldgeoloogilise

uurimistööga, geoloogilise uuringuga ja kaevandamisega rikutud maa korrastamise

kord”, Harju-Järva-Rapla regiooni Keskkonnaameti 05.10.2015 a kiri nr HJR

10-1/15/17739-5 ja mäeeraldisele jäävate eramaade omanike arvamused.

2.1 Korrastamise lähtetingimused

Korrastamistingimuste andmisel küsiti arvamust Rae Vallavalitsuselt. Tulenevalt

asjaolust, et mäeeraldise paikneb 100% ulatuses eramaadel ei ole võimalik arvestada

Rae Vallavalitsuse sooviga avaliku supluskoha loomiseks. Täiendavalt küsis arendaja

arvamust Suur-Künnimäe, Sovardi ja Nisumäe kinnistute maaomanikelt.

Harju-Järva-Rapla regiooni keskkonnaamet andis Vaidasoo liivakarjääri

korrastamisprojekti koostamiseks alljärgnevad korrastamistingimused (lisa 1):

1. Korrastatava maa sihtotstarve:

1.1. Maa-ala korrastada tehisveekoguks.

1.2. Sihtostarve määrata vastavalt Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2008 määrusele

nr 155 „Katastriüksuse sihtostarvete liigid ja nende määramise kord“

2. Uute pinnavormide nõlvade ja kaevandatud maa kujundamise nõuded:

2.1. Korrastatud ala reljeef ja pinnavormid peavad olema võimalikult

looduslähedased.

2.2. Karjääri küljed tuleb kujundada nii, et oleks välditud varingud, erosioon ning

karjääri nõlvad tuleb katta taimestikule sobiva pinnasega.

2.3. Täitematerjalina kasutada vaid saastumata pinnast.

2.4. Nõlvad ei tohi olla järsemad kui nõlva tagasitäitmiseks kasutatava materjali

looduslik varisemisnurk (nõlvus ca 1 : 2).

2.5. Veetasemest allapoole jäävale nõlvaosale anda kalle, mis ei ole seal leiduva

maavara looduslikust varikaldenurgast suurem 1 (nõlvus 1 : 5)

2.6. Tagada, et korrastatud ala ei kujutaks oma iseärasustest tulenevalt ohtu seal

liikuvatele inimestele.

2.7. Kirjeldada puistangute moodustamise, tasandamise, silumise, ekraankihi ja

mulla veo ning silumise, teede ja veekogude tehnoloogiat.

3. Mulla kasutamise ja käitluse nõuded:

3.1. Korrastamisprojektis esitada mulla ja maavara katendi kasutamise ja käitluse

arvestused ja määrata bioloogiliseks korrastamiseks vajalik mulla kogus.

Kirjeldada ja põhjendada valitud mullakäitlus. Vajadusel fikseerida

korrastamistöödel puudujääva mulla kogus.

4. Veerežiimi kujundamise nõuded:

4.1. Karjääri tekkiva tehisveekogu valdav veetase peab olema üle 2 meetri

4.2. Veekogu kaldad tuleb kujundada võimalikult lauged või juhul, kui nõlvade

tasandamine täies ulatuses ei ole võimalik, tuleb allesjäetavad järsud küljed

puhastada ripetest ning tõkestada need ülevalt valli, tiheda põõsastiku või

piirdega, et need ei kujutaks ohtu seal liikuvatele inimestele.

1 Korrastamise tingimustes on ekslikult kirjas sõna väiksem

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Vaidasoo liivkarjääri korrastamise projekt 9

4.3. Veekogu kaldaperv peab olema 2 m lai ja vähemalt 1 m kõrgemal veetaseme

oodatavast maksimaalsest seisust. Kaldaperve kasvupinnasega mitte katta.

4.4. Sovardi kinnistule teetammi sisse rajada truup, mis väldiks veetasemete

erinevuse tekkimist erinevatel teepooltel ja teetammi võimalikku ärauhtumist.

4.5. Karjääriala maatulundusmaa osas peab kujunev veetase vastama sihtotstarbelise

kasutamise tingimustele. Metsamaal ei tohi veetase tõusta kõrgemale kui 0,7 m

sügavuseni maapinna madalaimast kohast.

5. Bioloogilise korrastamise nõuded:

5.1. Korrastamisprojektis anda karjääri nõlvadele ja vajadusel ka muudele aladele

bioloogilise korrastamise lahendus, sealhulgas määrata istutatavate või

külvatavate taimede nimistu, nende arv ning külvamise või istutamise kord.

5.2. Enne haljastuse rajamist korrastatav maa siluda. Haljastuseks ette nähtud ala

võib jääda laineliseks, nõlvanurgaga alla 8°.

5.3. Metsastamisele kuuluv ala tuleb metsastada istutamise teel.

5.4. Vältimaks puu istikute rohtu kasvamist ja sellest tulenevat noorte puude

hävimist, hooldada istikute ümbrust seni, kuni noored puud on piisavalt

tugevad, et ilma hoolduseta edasi kasvada.

6. Lisatingimused:

6.1. Kaevandamisega rikutud maa korrastamisprojekt koostada vastavalt

Keskkonnaministri 26.05.2005. a määruses nr 43 „Üldgeoloogilise

uurimistööga, geoloogilise uuringuga ja kaevandamisega rikutud maa

korrastamise kord” esitatud nõuetele

6.2. Korrastamisprojekt tuleb vastavusse viia maapõuseaduses § 62 lõikega 1, mis

sätestab, et maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse korraldamisel

tuleb tagada, et arvelevõetud maavaravaru säiliks kaevandamisväärsena, oleks

tagatud juurdepääs maavara varule ja antud maavaravaru oleks kasutatud

optimaalselt.

6.3. Korrastamisprojektis põhjendada kasutatava tehnoloogia valikult lähtuvalt

korrastamistingimustest, keskkonnatingimustest ja majanduslikest kaalutlustest.

6.4. Juurdepääsutee planeerimisel arvestada maksimaalselt olemasolevate teedega ja

maa otstarbeka kasutamisega. Rajada juurdepääsutee järgmistele kinnistutele:

Suur-Künnimäe, Sovardi ja Nisumäe. Nimetatud kinnistutele juurdepääsuteede

rajamise täpsemad tingimused lepitakse kokku maaomanike ja kaevandamise

loa omaniku vahel.

6.5. Korrastamisprojekt esitada Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioonile

heakskiitmiseks kolmes eksemplaris paberkandjal ja digitaalselt (CD-l).

2.2 Suur-Künnimäe kinnistu omaniku tingimused

Arvestades, et Suur-Künnimäe kinnistu piires levib valdavalt pinnaseveetasemest

sügavamal lasuv maavara varu, kus kasuliku kihi lamam lasub veetasemest 2,5 - 7,5

meetri sügavusel on omanik nõus tehisveekogu rajamisega ning Keskkonnaameti

poolsete nõlvakalletega. Omaniku täiendavad tingimused on (lisa 3):

1. Umbrohu leviku vältimiseks veekogu kaldaid mitte kasvupinnasega katta.

2. Näha kinnistule ette juurdepääsu tee

2.3 Sovardi kinnistu omaniku tingimused

Arvestades, et Sovardi kinnistu piires levib valdavalt pinnaseveetasemest sügavamal

lasuv maavara varu, kus kasuliku kihi lamam lasub veetasemest 3,0 - 6,5 meetri

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Vaidasoo liivkarjääri korrastamise projekt 10

sügavusel on omanik nõus tehisveekogu rajamisega ning Keskkonnaameti poolsete

nõlvakalletega. Omaniku täiendavad tingimused on (lisa 4):

1. Vastavalt kaevandamise-eelsele kokkuleppele on kinnistule jäetud idaküljelt

lääneküljele kulgev tee koos tervikuga. Nimetatud terviku võib ära kaevandada,

juhul kui kaevandaja tagab juurdepääsu kinnistu läänepoolsele küljele mingi muu

tehnilise lahendusega, näiteks ehitab tee mulde muu täitematerjaliga, mis tagab tee

stabiilsuse.

2. Tee tasapind peab olema keskmisest veetasemest vähemalt 0,7 m kõrgemal.

3. Tee peab suubuma kinnistul läänepoolsele osale seal kasvavast tammest põhjapoolt,

piiripunkti 58 lähedusest.

4. Teetammi sisse rajada ühtlase veetaseme tagamiseks truup.

5. Osaliselt võib ammendunud osa kinnistu põhjapoolses nurgas laiendada veekogu

tagasitäitmise teel.

6. Täidetav ala peab olema keskmisest veetasemest vähemalt 0,5 - 0,7 m kõrgemal.

7. Täidetav ala tuleb metsastada okaspuu kultuuriga.

8. Kinnistu piiripunktid tuleb pärast tööde lõpetamist nõuetekohaselt tähistada.

2.4 Nisumäe kinnistu omaniku tingimused

Arvestades, et Nisumäe kinnistu piires levib valdavalt pinnaseveetasemest sügavamal

lasuv maavara varu, kus kasuliku kihi lamam lasub veetasemest 2,5 - 5,5 meetri

sügavusel on omanik nõus tehisveekogu rajamisega ning Keskkonnaameti poolsete

nõlvakalletega. Omaniku täiendavad tingimused on (lisa 5):

1. Karjääri lõunapoolne kitsas osa peab jääma veetasemest kõrgemale.

2. Elektriõhuliinide mastidele tuleb jätta kaitsetervikud vastavalt OÜ Elering poolt

seatud tehnilistele tingimustele ning sinna tuleb rajada juurdepääsutee.

3. Korrastatud ala peab jääma pinnaseveetasemest kõrgemale ja ei tohi olla liigniiske.

4. Liinide alust ala ei tohi metsastada.

2.5 OÜ Elering tehnilised tingimused

OÜ Elering väljastas esimese geoloogilise uuringu tegemisel tehnilised tingimused

kruusliiva kaevandamiseks kõrgepingeliinide kaitsevööndis (lisa 6).

1. Õhuliinide mastide teenindamiseks tuleb säilitada masti ümber vähemalt 25 m

raadiusega algkõrgusega maa-ala ja ehitada selleni viiv juurdepääsutee, mille

tõusunurk ei või olla suurem kui 20°.

2. Masti teenindamiseks jäetud maa-ala ja sissesõidu tee servad peavad olema

stabiilsed st ei tohi olla varisemisohtlikud ka pärast karjääri ammendumist.

3. Rajatavas maardlas ei tohi teha lõhketöid.

4. Elektriliini kaitsevööndis töötamiseks tuleb määrata elektriohutuse eest vastutavaks

vastava pädevusega isik, kes taotleb Elering OÜ-lt loa elektripaigaldise

kaitsevööndis töötamiseks.

2.6 Nordecon AS kinnistute korrastamise tehnilised tingimused

Kinnistute täisväärtuslikumaks kasutamiseks kaevandamise lõpetamisel soovib arendaja

korrastamisel lähtuda järgnevatest tingimustest.

1. Siimu ja Kaspari kinnistud korrastada veekoguks ning tagada juurdepääs

vähemalt ühele kaldale.

2. Argo kinnistu juurdepääsu korraldab maaomanik korrastamise järgselt

iseseisvalt.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Vaidasoo liivkarjääri korrastamise projekt 11

3. Argo kinnistu kaevandamise järgseks kasutamiseks ning elektriliinide paremaks

hooldamiseks tuleb liinide kaitsevööndis olev ala tagasi täita minimaalsele

kõrgusele +0,7 m veetasemest.

4. Kinnistu paremaks kasutamiseks tuleb taastada maapind ka väljapoole

kaitsevööndit jääval alal. Kinnistule jääva veekogu osa pindala võiks olla ~1 ha.

5. Kinnistu veepealsele osale võib kujundada ümbritsevast maapinnast kõrgemema

künka, mille nõlvus ei ole järsem kui 1 : 4.

2.7 Veetaseme seire

Geoloogiliste uuringute ja senisele veetaseme mõõtmistulemustele tuginedes võib

eeldada, et veetase jääb vahemikku 41,9 - 42,5 m. Veetaseme kõikumised jäävad Eesti

hüdrogeoloogilistele tingimustele tuginedes 0,5 m piiresse ja on selles ulatuses vaid

lühiajalised.

Kuna mäeeraldisest vahetult kirde asuv looduslik maapind on abs kõrgusel 43,2 m, siis

on ilma täiendavate meetmete ettenägemiseta vajalik tagada keskmine veetase abs

kõrgusel 42,5 m.

Enne korrastamistööde lõpetamist on soovituslik karjääris vähemalt 1. a (soovitatavalt

3. a) jooksul dokumenteerida veetase ja kontrollida keskmise vastavust prognoositule.

Veetaseme mõõtmiseks tuleb sobivasse kohta suurimasse veekogusse paigaldada vastav

mõõdulatt.

Veetase karjääris tuleb dokumenteerida jäävabal perioodil vähemalt 1 kord kuus,

kusjuures kahe mõõtmise vahe peab olema vähemalt 2 nädalat. Täiendavalt tuleb

dokumenteerida kevadise ja sügisese suurvee tasemed. Suurvee perioodil tuleb

võimalikult täpselt fikseerida maksimaalne veetase ning seetõttu on soovituslik

mõõtmissagedus vähemalt 1 kord nädalas.

Olemasolevatele andmetele tuginedes on korrastamise projektis võetud eelduseks

veetaseme kujunemine abs kõrgusele 42,5 m või madalamaks. Mõõtmistulemuste

erinemisel käesolevas projektis kasutatud lähteandmetest tuleb korrastamise projekti ja

tehnoloogiat vastavalt korrigeerida.

Veetaseme langu mahus, mis põhjustaks madalama kui 2 m sügavuse veekogu tekke

ette näha ei ole. Oluliselt kõrgema veetaseme korral on võimalik maapinna taset

kirdenurgas tõsta või juhtida liigvesi olemasolevasse kraavi.

2.8 Korrastamistehnoloogia valik ja tehtavad tööd

Tehnoloogia valikul on arvestatud korrastamise tingimustega, karjääri geoloogiliste ja

hüdrogeoloogiliste tingimustega ja maaomanike soovidega. Samuti on lähtutud soovitud

tulemuse saamiseks majanduslikust soodsaimast lahendusest.

Karjääri korrastamiseks tehtavad tööd kattuvad tehnoloogilises osas mõneti

kaevandamistöödega. Veekogu veepealsed kaldad (karjääri nõlvad) planeeritakse

ekskavaatoriga koheselt pärast kaevandamisest. Veekogu veealused nõlvad

moodustatakse pinnasepumbaga kaevandamise käigus loomuliku varistamsiega.

Nõlvade püsivuse tagamiseks tuleb:

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Vaidasoo liivkarjääri korrastamise projekt 12

- kujundada karjääri nõlvad veepealses osas nõlvusega 1 : 2 (25 o - 26

o ) või laugemad

ning veealuses osas 1 : 5 (12°) või laugemad.

Karjääriga seotud kinnistutele ligipääsu tagamiseks tuleb pärast maavara väljamist

ehitada uued teed ning tagada nende alaline toimimine kaevandamise perioodi vältel ja

pärast seda. Samuti peab olema tagatud Elering AS elektriliinide teenindamise

võimalikkus ning nendega seotud kinnistute parim kasutusväärsus.

Tehnoloogilise korrastamise tulemusena peab olema tagatud veekogu ümbritsevatel

aladel üleujutuste vältimine.

Orgaanilise materjali mõju vähendamiseks vee kvaliteedile tuleb üleliigset materjali

kasutada veekogu kujundamisel võimalikult lokaalselt. Katendi laotamist tuleb teha

pindalaliselt võimalikult väheses ulatuses ja katendit ei tohi laotada veekogu nõlvadele.

Korrastamistööde tegemisel kaevandamise käigus on tagatud tööde hea organiseeritus.

Detailne tööde etapid pannakse paika mäetööde arengukava käigus. Järgnevalt on

toodud korrastamiseks tehtavate tööde üldine etapiviisiline jaotus.

Tabel 2.1 Korrastamisel tehtavate tööde etapiviisiline jaotus

Etapp Töö Selgitus

Tehnoloogiline

korrastamine

(kaevandamine)

Karjääri nõlva

tasandamine 12° - 26º-ni

(1:5 - 1:2)

Karjääri nõlvade ohutuks

muutmine. Nõlvade stabiilsuse

säilitamiseks

Tehnoloogiline

korrastamine I

Katendi puistangute laiali

ajamine (maapinna

moodustamine, teemulde

ehitamine, truubi

paigaldamine)

Tagasitäidetavate alade tõstmine

veetasemest vähemalt 0,7 m

kõrgemale

Juurdepääsuteede rajamine

Karjääriga seotud ja nende taha

jäävatele kinnistutele ligipääsu

tagamiseks

Bioloogiline

korrastamine

Istikute istutamine Teenindusmaa korrastamine

metsamaaks

Heinasegu külvamine Liinikoridoride korrastamine

rohumaaks

2.9 Korrastatava maa sihtotstarve

Lähtuvalt korrastamise tingimustest korrastatakse mäeeraldis veekogude maaks

(tehisveekogu koos nõlvadega) pindalaga 13,12 ha (veepeegli pindala veetaseme abs

42,5 m korral on 12,07 ha) ja maatulundusmaaks pindalaga 11,13 ha. Veepealsed alad

jagunevad metsamaaks (teenindusmaa servaalad, pindala 6,54), rohumaaks

(elektriliinide tervikud, pindala 4,02) ja transpordimaaks (pindala 0,57). Kõlvikuline

jaotus on toodud graafilisel lisal 6. Täpsed kõlvikute mahud tuleb määrata korrastamise

lõpetamisel tehtava markšeiderimõõdistamise käigus.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Vaidasoo liivkarjääri korrastamise projekt 13

3. TEHNOLOOGILINE KORRASTAMINE

Tehnoloogilise korrastamise eesmärk on tagada nõlvade ja veekogu stabiilsus ajas ja

kujundada parima kasutamisväärsusega kaevandamisejärgne maastik. Kuna tegemist on

kaasaegse karjääriga, siis on võimalik tehnoloogilist korrastamist teha jooksvalt edasise

kaevandamise käigus. Korrastamise projekti eelduseks on karjääri täielik

ammendamine.

Kuna mäeeraldise alal moodustatakse veekogu ning kasuliku kihi maavara lamam on

looduslikult lauge, siis ei ole kaevandamise käigus täiendavaid mäeeraldise põhja

tasandamistöid vaja teha.

Tööde korrektsel tegemisel paralleelselt kaevandamisega, ei ole pärast maavara varu

ammendumist täiendavaid tehnoloogilise korrastamise töid teha vaja. Tehnoloogilise

korrastamise tööd ei erine oma iseloomult igapäevasel kaevandamisel tehtavatest

töödest. Töid tehakse OÜ Inseneribüroo STEIGER koostatud Vaidasoo liivakarjääri

enamohtlike mäetööde projekti (töö nr 10/0545) alusel.

Kattepinnase laadimiseks kasutatakse ekskavaatoreid, transportimiseks liigendkallureid

ning laiali laotamiseks, tihendamiseks ja teede ehitamiseks buldooserit.

3.1 Katendi sh mulla kogus mäeeraldisel

Geoloogilises uuringus on katendi keskmiseks paksuseks määratud 0,5 m. Mäeeraldise

pindala on 18,84 ha hinnanguline katendi maht 94 tuh m³. Vastavalt 30.09.2013. a

markšeiderimõõdistuse andmetele oli kogu mäeeraldiselt katend eemaldatud ning

ladustatud teenindusmaal puistangutes. Mäetööde käigus katendit võõrandatud ei ole.

Puistangute paiknemine on toodud graafilisel lisal 1 ja tegelikud mahud tabelis 3.1.

Tabel 3.1 Katendi maht vastavalt tegelikele mahtudele

Puistangu number Puistangu maht, tuh m³ Aluse tasandustööde pindala, ha

1 33,4 1,1

2 16,0 1,0

3 11,4 0,5

4 0,9 0,1

5 0,5 -

6 0,2 0,1

7 15,2 0,6

8 7,0 0,6

9 3,7 -

Kokku 88,3 4,0

Katendi väiksem maht võrreldes geoloogilise uuringuga tuleneb asjaolust, et

mäeeraldisest põhjasuunda jääv ala (katendi paksus kuni 2,7 m) jäeti kaevandatavast

alast välja. Samuti tuleb arvestada, et puistangus on materjal kobestunud olekus

ning materjali tihendamisel on selle maht ~80 tuh m³.

Kuna mäeeraldise lõunaosas on vajalik kaevandamise järgselt taastada esialgne maapind

siis katendi võõrandamist ette ei nähta.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Vaidasoo liivkarjääri korrastamise projekt 14

Katendi vajadust ja kasutamist on käsitletud peatükis 3.3.

3.2 Nõlvade moodustamine

Stabiilse ehk püsiva nõlva all mõistetakse sellist nõlva, mis pinnase ettenähtud

niiskustingimustes ja arvutusliku koormuse puhul ei deformeeru, et oleks tagatud

vastupidavus vee hüdrostaatilisele survele. Karjääri nõlva kalle sõltub materjali

püsinurgast ning sellest on nõlvade stabiilseks projekteerimisel lähtutud. Kaevandamise

käigus loodava ohutu nõlva teoreetiline nõlvus Vaidasoo karjääris on kuivades

tingimustes 1 : 2 (26°) ning allpool veetaset 1 : 5 (12°).

Veepealsed nõlvad tuleb kujundada võimalikult looduslähedastena. Nõlva ülemise ja

alumise osa üleminekud tasapindadele tuleb kujundada sujuvatena järgides, et üleüldine

nõlva kalle vastaks nõuetele (vt joonis 3.1).

Joonis 3.1 Nõlva kalde ja hoideterviku kauguse ning kõrguse skeem

Tulenevalt asjaolust, et karjääri materjal on väga muutlik ning veepealses osas

(protsentuaalne plokk 1, 2, 3) on kruusa osakaal 46 %, siis on tegelikkuses nõlv püsiv

kruusase materjali püsinõlvusel 1 : 1,4 (35°). Nõlvu kaldega kuni 33° esineb peamiselt

mäeeraldise põhjaosas, aladel kus veepealne varu on ammendatud. Kuigi mäeeraldise

põhjanõlval on piisavalt ruumi nõlva rajamiseks kaldele 1 : 2, siis ei ole selle jaoks

ohutuse seisukohalt vajadust ega ka ruumi tööde tegemiseks.

Kirde- ja loodeosas asuvad tervikud sobivad oma asukoha tõttu ujumiskohtadeks

ning seetõttu tuleb nende veekogudepoolsed nõlvad tasandada nõlvuseni 1 : 4.

Tasandamise maht ~0,5 tuh m³.

Veel kaevandamata aladel tuleb tagada veepealne nõlvus 1 : 2. Nende nõlvade

tasandamine tehakse jooksvalt kaevandamise käigus ning töödele kuluvat aega ja mahtu

täiendavalt korrastamise projektis ei arvestata. Veekogu nõlvu kasvupinnasega katta ei

tohi. Kasvupinnasega katmata jätmine aitab vältida umbrohu vohamist veekogu

kallastel.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Vaidasoo liivkarjääri korrastamise projekt 15

Mäeeraldise piiripunktide 6 - 8 vahelisel alal moodustab veepealse nõlva kogu ulatuses

katend. Liivase nõlva paljandamine on seal geoloogiliselt võimatu ning osaliselt rohtuv

nõlv jääb seal loodust mitmekesistavaks osaks.

Veepealse liivase nõlva kõrgus jääb enamjaolt 1,5 - 4,1 m vahemikku.

3.3 Maapinna tõstmine sh katendi käitlemine

Tulenevalt suurest katendi kogusest, maavara lasumistingimustest, elektriliinidest ja

maaomanike soovidest tuleb mäeeraldise lõunaosas maapind tõsta veetasemest

minimaalselt 0,7 m kõrgemale abs kõrgusele 43,2 m. Maapinda tuleb tõsta lõunapoolsel

väljaulatuval osal (ala I), elektriliinide kaitsevööndis (ala II) ja ülejäänud osas Argo

kinnistul ja Sovardi kinnistu lõunanurgas (ala III).

Argo ja Sovardi kinnistu edelanurgas on maapinna tõstmine vajalik ka jääkvaru

ammendamiseks. Nendel maaüksustel on osaliselt pinnaseveetasemest madalamal lasuv

maavaravaru ammendatud ja seal asub madala sügavusega tehisveekogu. Arvestades, et

Vaidasoo liivakarjääris tehti 2012. aastal täiendav geoloogiline uuring sügavuti, mille

tulemusel võeti mäeeraldise lamamis täiendavalt arvele ehituskruusa maavaravaru, siis

on ka see materjal vaja enne ala korrastamist maapõuest väljata. Veeriselist ehituskruusa

pinnasepumbaga kaevandada ei saa ja seetõttu tuleb maavara varu väljamiseks kasutada

ekskavaatoreid. Kuna arendaja soovib Argo ja Sovardi kinnistutel teha läänest ida

suunal tagasitäidet, mille lasub jääb pinnaseveetasemest vähemalt 0,7 m kõrgemale, siis

on võimalik täidetud maapinda kasutada etapiviisiliselt järgneva kaevandus ee

„platvormina“ (astanguna). Astangu pealt on võimalik veealune kruusalasund väljata

kuni 7 m laiuselt. Samuti on astangu peal võimalik kruusavaalu veest nõrutada.

Etapiviisilise täitmise ja maavara ammutamise teel on võimalik realiseerida veealune

ehituskruusa maavara varu ja teostada tagasitäide maaüksuste tehnoloogiliseks ja

bioloogiliseks korrastamiseks.

Piiripunktide 6 - 8 vahelisel on teenindusmaa pinna kõrgus 43,2 - 43,5 m ning see

langeb sujuvalt ida suunas. Looduslikult on sealne pinnas soine ning maaomaniku

soovil tuleb Kaspari ja Siimu kinnistute osas tõsta maapind abs kõrguseni 44,0 m (ala

IV). Sovardi kinnistule ligipääsu tagamiseks idasuunast tuleb ehitada tee, mille mulde

asendamisel tuleb kasutada materjali, mille kandevõime ja omadused on tee ehitamiseks

sobilikud.

Aladel I - IV tuleb maapinna ülemine, vähemalt 0,3 m paksune osa, katta bioloogiliseks

korrastamiseks sobilikud materjaliga. Materjali nõuded on toodud iga ala kohta eraldi.

Tabel 3.2 Vajalikud materjali mahud maapinna tõstmisel

Ala Pindala,

ha

Vajalik materjali

kogumaht,

tuh m³

Sh bioloogiliseks korrastamiseks

vajaliku materjali maht,

tuh m³

Ala I 1,19 19 3,5

Ala II 1,92 78 5,8

Ala III 1,63 80 4,9

Ala IV 1,27 10,0 10,0

Sovardi tee 0,11 55 -

Kokku 242 16,5

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Vaidasoo liivkarjääri korrastamise projekt 16

Ala I on kitsas ning seal kaevandamine on mäetehniliselt keerulisem kui ülejäänud

mäeeraldisel. Käesolevas projektis eeldatakse varu ammendamist, kuid juhul kui selgub,

et alalt kaevandatavast maavarast saadav tulu on väiksem kui korrastamise kulu, siis on

majanduslikult mõistlik mitte väljata madalamal kui abs 42,9 m asuvat varu. Maavara

säästliku kasutamise printsiibist lähtudes tuleb eelistada täieliku ammendamise ja

seejärel täitmise varianti. Bioloogiliseks korrastamiseks tuleb ala ja selle nõlvad

katta loodusliku kasvupinnasega.

Ala II kattub täielikult liinikoridoriga ning võsastumise vähendamiseks on soovitatav

maapind katta liivase pinnasega. Juhul kui liivane pinnas puudub tuleb ala katta

loodusliku kasvupinnasega.

Alade III ja IV ülemise osa peab moodustama looduslik kasvupinnas.

Sovardi teele on senise kaevandamise käigus jäetud maavara tervik, millest idapoolse

1/3 moodustab kaevandamiseks mittesobilik savikas materjal, mida ei ole varust välja

arvatud. Maavara säästliku kaevandamise printsiibist lähtudes soovib arendaja ette näha

võimaluse terviku asendamiseks väärtuseta materjaliga. Tee ja selle mulde ehitamine on

toodud peatükis 3.5.2. Terviku kaevandamisväärsust hinnatakse vastavalt kaevandamise

lõpuperioodi nõudlusele. Terviku mahu hindamisel on lähtutud nõlvusest 1 : 5.

Teenindusmaalt tuleb teisaldada kõik kattepinnase puistangud ning nende alused

tasandada esialgsele maapinna kõrgusele (va ala IV). Tasandustööde pindala

vastavalt tabelile 3.1 on kokku 4,0 ha.

Kokku on maavara ammendamisel maapinna tõstmiseks vajalik materjali kogus

minimaalselt 1 187 tuh m³ ning soovitatavalt 242 tuh m³.

Lähtuvalt eelnevast tuleb alade II ja III täitmisel lisaks katendile kasutada väljapoolt

karjääri toodud looduslikku pinnast (muld, moreen, savi jms) või inertseid ja

keskkonnale mitteohtlikke tavajäätmeid (purustatud betoon, tellised, jms

lammutusjäägid). Täiendava materjali minimaalne vajalik kogus on 107 tuh m³.

Pärast korrastamisprojekti rakendamise nõusoleku saamist soovib kaevandaja taotleda

alale ka jäätmekäitleja registreerimistõendi, mis võimaldaks korrastamistöödel

sihipäraselt ära kasutada materjale, mis jäävad üle Nordecon AS-i enda kui ka

koostööpartnerite ehitustööde käigus ja mis on sobilikud tagasitäitetöödel kasutamiseks.

Kasutatavateks materjalideks on Nordecon AS-le jäätmeloaga nr L.JÄ/326868

(digitaalne lisa 3) käitlemiseks ja vaheladustamiseks lubatud tavajäätmed ning muud

jäätmed, mis on nimetatud ning tähistatud määruse nr 21 lisa 1 alusel maa-alade

korrastamiseks taaskasutuse toimingukoodiga R5m. Kehtiv jäätmeluba on väljastatud

vahetult teenindusmaa kõrval paiknevale 0,5 ha suurusele alale Sovardi kinnistul (vt

graafiline lisa 1). Väljastatud keskkonnaluba loob head eeldused ümberkäideldud

materjali taaskasutamiseks vahetult jäätmekäitlusplatsi kõrval asuva karjääri

tagasitäitetöödel ja korrastamisel.

1 Alale V tuleb jätta maavara tervik

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Vaidasoo liivkarjääri korrastamise projekt 17

Soovitud materjalide kasutamine peab toimuma vastavalt keskkonnaministri 21.04.2004

määrusele nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise

korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas

kõrvaldamise nõuded“ ja 11.08.2010 määrusele nr 38 „Ohtlike ainete sisalduse

piirväärtused pinnases“.

3.3.1 Kõrgendiku loomine

Mäenduslikest tingimustest tulenevalt oli mäetööde käigus vajalik puistangute

moodustamine elektriliinide alla. Puistangute maksimaalsete kõrguste määramiseks on

arendaja tellinud vastavasisulise projekti (Vaidasoo liivakarjääris 220 kV õhuliini L206

ja 330 kV õhuliini L511 kaitsevööndis pinnase ladustamise projekt, Leonhard Weiss

Energy AS, töö nr ET1195 K1), mis on vastavalt kooskõlastatud liini haldajaga

(digitaalne lisa 2 ja tekstilisa 7).

Tulenevalt Põhja-Eesti tasasest maastikust on looduslikest materjalidest laugete

positiivsete pinnavormide loomine korrastamise käigus loodust mitmekesistav tegevus

ning seetõttu soovib arendaja korrastamise tulemusena käsitleda võimalust kõrgendiku

loomiseks Argo kinnistu piires. Samuti võimaldab eelpool mainitud materjalide

ladustamine ning maastiku mikrokujundamine vähendada prügilate koormamist

looduskeskkonnale ohutu materjaliga. Kõrgendiku loomine eeldab vastava loa saamist

Keskkonnaametilt ning seetõttu on käsitletakse seda korrastamise projekti

lisandvisioonina korrastatud ala plaanil (graafiline lisa 4). Kõrgendiku kujundamisel

tuleb lähtuda eelpool mainitud keskkonnaministri määruse nr 21 § 4 1 (Tavajäätmete

taaskasutamise nõuded teede ehitusel, maa-alade planeerimisel, täitmisel, taastamisel

ja korrastamisel) toodud nõuetest ja järgmistest kooskõlastuste tingimustest:

1. Kuni 10 m kaugusel liini äärmise juhtme tegelikus asukohast ei tohi olla

maapind kõrgemal kui abs kõrgus 46,5 m;

2. Mäe nõlvus ei tohi olla järsem kui 1 : 4.

Tingimusi arvestades on mäe maksimaalne abs kõrgus 60,0 m ja maht 155 tuh m³.

(graafiline lisa 3 ja 4).

Lisaks käesolevale projektile tuleb lähtuda Leonhard Weiss Energy AS projektis toodud

ohutusnõuetest ja lubatud masinakõrgustest.

3.4 Veekogu moodustamine

Korrastamisjärgse veekogu moodustamine toimub karjääri põhjapoolses osas mäetööde

käigus ning lõunapoolses osa maapinna tõstmise käigus. Tulevase veekogu põhi

(mäeeraldise lamam) asub valdavalt abs kõrguste 32,3 - 37,0 vahemikus. Veetaset

arvestades on veekogu valdav sügavus üle 2 m jäädes vahemikku 5,5 - 10,2 m. Veekogu

sügavus on alla 2 m vaid veealustel nõlvadel.

Veealuse varu kaevandamiseks kasutatakse pika noolega ekskavaatorit ja võimalusel

pinnasepump-süvendajat. Veealuste nõlvade kujundamine on tehniliselt keeruline ning

nõlvad moodustatakse varistamise teel. Piirialadel kaevandamise koostab mäetööde juht

operaatoritele tööskeemid, millega pannakse paika soovitud kaldenurga tagamiseks

(12°) lubatavad minimaalsed kaugused piirist ning kaugusele vastavad lubatavad

maksimaalsed sügavused. Arendaja senine kaevandamise praktika on näidanud, et

veealuse nõlvad on kaevandamise käigus isevarisevad ning ohutu nõlvus (1 : 5)

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Vaidasoo liivkarjääri korrastamise projekt 18

tagatakse kaevandamisel viie meetri võrra mäeeraldise piirist seespool, iga meetri

kaevandamissügavuse suurendamise kohta.

Mäeeraldise lõunapoolses osas tuleb veealused nõlvad kujundada maapinna tõstmise

käigus. Sellisel juhul tuleb materjal transpordita veekogu piirile ning seejärel lükata

buldooseriga vette. Materjali tihendatakse buldooseriga edasi-tagasi sõitmise teel.

Veekogu nõlvad kujunevad sarnaselt kaevandamisele isevarisemise teel. Kuna

maapinna moodustamisel on ligipääs veekogu piirile parem, siis tuleb vajadusel

kasutada nõlvadele vajaliku kalde andmiseks neid pikka noolega ekskavaatoriga

tasandada.

Mäeeraldise loode ja kirdenurgas asub kokku 0,57 ha suurusel alal kokku ~30 tuh m³

(sh nõlvatervikud) maavara kvaliteedile mittevastavat materjali. Korrastamise

seisukohalt võib alad jätta kaevandamata. Materjali täpne maht tuleb määrata

korrastamisjärgse markšeiderimõõdistamise käigus. Tervikud tuleb jätta katendiga

katmata kuna oma asukoha (avatud keskpäeva päikesele) ja liivase pinnase tõttu sobivad

need kinnistutele ujumiskohtadeks. Samuti on sealne pinnas sobilik koheseks

bioloogiliseks korrastamiseks männi istikutega.

3.4.1 Truubi paigaldamine

Sovardi kinnistule kavandatava teetammi tõttu jaguneb veekogu kaheks osaks, mis tuleb

võimalike veetasemete erinevuste vältimiseks ja ühtlase veetaseme tagamiseks

omavahel truubiga ühendada. Truubi rajamisel tuleb juhinduda järgnevatest

tingimustest:

1. Truup paigaldada teetammile vastavalt graafilisele lisale 4;

2. Paigaldada plastikust truup läbimõõduga 400 mm;

3. Truup paigaldada kõrgusele 42,0 m, sellisel juhul on tagatud truubi toimimine ka

madala veeseisu korral;

4. Truup paigaldada 0-languga;

5. Truubi pikkus nõlvusel 1 : 5 ning teetammi kõrgusel abs 43,2 m peab olema

17 m.

3.5 Teede ehitamine

Teede ehitamine kuulub Nordecon AS igapäevasesse tegevusalasse ning ettevõttel on

olemas vajalik pädevus teede rajamiseks.

Korrastamise käigus tuleb mäeeraldisele rajada järgnevad teed:

1. Juurdepääs elektriliini tugipostidele ja Nisumäe kinnistule (elektriliini tee);

2. Olemasolevate pinnasteede ühendamine mööda Sovardi kinnistule jäetavat

tammi (Sovardi tee);

3. Juurdepääs Kaspari, Siimu ja Suur-Künnimäe kinnistutele (Suur-Künnimäe tee).

Teede paiknemine ja käänupunktide koordinaadid on toodud graafilisel lisal 3.

3.5.1 Elektriliini tee

Lisaks mäeeraldise lõunaosas asuvale karjääri väljaveoteele on säilinud ka piiripunktide

41 - 45 vahelisel lõigul endine elektriliini teenindamiseks kasutatud pinnastee.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Vaidasoo liivkarjääri korrastamise projekt 19

Kaevandamise lõpetamisel tuleb tee viia nõlva alla. Tee rajamisel tuleb lähtuda

järgnevatest tingimustest:

1. Tee sõiduosa laius peab olema 3 m, kruusakihi paksus vähemalt 0,3 m;

2. Tee maksimaalne tõus/lang võib olla 20°;

3. Tee sõiduosa serv peab olema nõlvast vähemalt 1 m kaugusel.

4. Tee peab olema läbitav sõiduautoga.

3.5.2 Juuredpääsu Sovardi kinnistule

Sovardi kinnistule juurdepääsu tagamiseks tuleb rajada uus tee mäeeraldise idapiiril

olevast pinnasteest kuni piiripunktini 58 (tammest põhjapoole). Tee rajamisel tuleb

lähtuda järgnevatest tingimustest:

1. Tee tammi kaevandamisel tuleb see asendada materjaliga mille kandevõime ja

omadused tagavad tee toimimise ajas. Uue teetammi ehitamisel tuleb kaasata

tee-ehitusvaldkonna spetsialist.

2. Tee sõiduosa laius peab olema 3 m, kruusakihi paksus vähemalt 0,3 m;

3. Tee sõiduosa serva ja nõlva languse alguse vahe peab olema vähemalt 1 m;

4. Tee mõlemad servad tuleb ääristada > Ø25cm kividega, vahekaugusega <1 m;

5. Tee peab olema läbitav sõiduautoga.

3.5.3 Juuredpääsu rajamine Kaspari, Siimu ja Suur-Künnimäe kinnistutele

Kinnistutele ligipääsu tagamiseks tuleb rajada uus tee mäeeraldise idapiirilt (piiripunkt

9) juurest põhjasuunas kuni Suur-Künnimäe kinnistul oleva pinnasteeni. Kooskõlastus

tee rajamiseks väljaspool teenindusmaapiiri on toodud tekstilisas 8. Tee rajamisel tuleb

lähtuda järgnevatest tingimustest:

1. Tee alla laotatav kattekiht peab olema tihendatud;

2. Tee sõiduosa idaserva kaugus kattekihi idanõlva (kõrgus < 1 m) languse algusest

peab olema vähemalt 1 m;

3. Tee sõiduosa laius peab olema 3 m, kruusakihi paksus vähemalt 0,3 m;

4. Tee peab olema läbitav sõiduautoga.

Kõikide teede rajamisel peab arendaja soovitud tulemuste tagamiseks rakendama

ettevõtte kogemusele tuginevaid parimaid lahendusi.

3.6 Piiripunktide tähistamine

Korrastamistööde lõpetamisel tuleb taastada kõikide mäeeraldisega seotud kinnistute

piiripunktid. Piiripunktide taastamine ja mõõdistamine tuleb teha vastavat pädevust

omava geodeedi poolt.

3.7 Tööde korraldamine

Kaevandamise käigus juhuslikult tekkiv prügi on vaja koristada, et ei tekiks reostust ega

ohtu inimestele või loomadele. Samuti tuleb teisaldada, soojak, kaal ja kõik muud

karjääriga seotud rajatised.

Tehnoloogilist korrastamist on mõistlik teha kaevandamisega paralleelselt ajal kui

vajalik masinapark on karjääris. Olemasolevast situatsioonist lähtuvalt on kõige

otstarbekam säilitada mäeeraldise keskel olev tee kuni lõunaosa maapinnatööde

lõpetamiseni ning seejärel väljata tee alla jääv varu viimases osas.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Vaidasoo liivkarjääri korrastamise projekt 20

Mäeeraldise idaosas asuvad kännud plaanib arendaja turustada hakkepuiduna. Juhul kui

kände ei õnnestu turustada tuleb need utiliseerida vastavalt kehtivale seadusandlusele.

Mäetööde edenemist, sh korrastamist, aastate lõikes kajastatakse iga-aastaselt

täiendatavas mäetööde arengukavas. Korrastamist juhib mäetööde vastutav spetsialist.

Hea planeerimisega on võimalik valdav osa töödest lõpetada paralleelselt

kaevandamisega.

3.8 Jääkvaru

Seisuga 26.10.2015 on Keskkonnaregistri digitaalse maardlate nimistu andmetel

Vaidasoo liivakarjääri jääkvaru järgnev:

- Ehituskruusa jääkvaru 93,1 tuh m³ sh kaevandatav varu 78,3 tuh m³;

- Ehitusliiva jääkvaru 394,7 tuh m³ sh kaevandatav varu 275,9 tuh m³;

- Täiteliiva jääkvaru 230,3 tuh m³ sh kaevandatav varu 104,0 tuh m³;

Korrastamisejärgne jääkvaru tuleb määrata markšeiderimõõdistamise käigus.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Vaidasoo liivkarjääri korrastamise projekt 21

4. BIOLOOGILINE KORRASTAMINE

Tehnoloogilisele korrastamisele järgneb bioloogiline korrastamine (graafiline lisa 4).

Bioloogilist korrastamist tuleb teha aladel kus ei asu veekogu ning kus on võrreldes

kaevandamiseelse seisuga looduslikku maastikku muudetud.

Bioloogilisel korrastamisel tuleb lähtuda maaomanike soovidest ning elektriliini

kaitsevööndist. Eelnevast tulenevalt tuleb elektriliini kaitsevöönd korrastada rohumaaks

ning ülejäänud osad okaspuukultuuriga metsamaaks. Bioloogiliselt korrastatava maa

kogupindala on 10,60 ha, millest 4,02 ha moodustab rohumaa. Bioloogilise

korrastamise käigus võimalik metsamaa moodustada alale A ja rohumaal alale B

(graafiline lisa 4).

Eduka bioloogilise korrastamise eelduseks on, et metsastatav maapind asub

maksimaalsest veetasemest vähemalt 0,7 m kõrgemal. Teenindusmaa osas on mõlemad

tingimused looduslikult täidetud, täiendava maapinna loomisel tuleb lähtuda

tehnoloogilise korrastamise nõuetest.

Kõik metsastatavad alad tuleb tehnoloogilise korrastamise käigus katta vähemalt 0,3 m

paksuse loodusliku kattekihiga (pt 3.3). Puittaimestiku (võsa) vohamise piiramiseks

liinikoridoris on sealne ala soovituslik katta vähem viljaka, liivaseguse või liivase

pinnasega.

4.1 Metsakultuuride valik

Mäeeraldist ümbritsevate aladel kasvab segamets, kus leidub kuuske, kaske, mändi,

pärna, tamme, sangleppa, halli leppa ja haaba. Vastavalt Sovardi kinnistuomaniku

soovile tuleb tema maa metsastatav osa katta okaspuu kultuuriga ning seda on mõistlik

teha ka ülejäänud alade puhul.

Mäeeraldise põhjapoolse osa korrastamisel tuleb arvestada, et järve puhul on tegemist

lageda maaga, mis on tuultele avatud ning metsastavate alade laius on 25 - 30 m.

Mäeeraldise teenindusmaa ei külgne ida ega lääne suunas tervikliku metsamassiiviga.

Korrastatava ala kultuuristamisel on võimalik kasutada

 seemikute istutamist;

 seemne külvamist.

Seemnete külvamise eeliseks on istutamisega kaasneva juurestiku deformatsiooni

vältimine. Puuduseks on suur seemnekulu ja tõusmete tundlikkus ebasoodsate

kasvutingimuste suhtes. Külvikultuuride kasv on aeglane ning seetõttu võib samaaegselt

tihe rohukasv lämmatada noored tõusmed. Selle tõttu vajavad külvikultuurid 1 kuni 3

korda aastas hooldust. Lisaks vajavad külvikultuurid kahel kuni kolmel korral aastas

täiendamist.

Istutamise eeliseks on suurem konkurentsivõime rohttaimede ees. Lisaks on seemikud

vastuvõtlikumad ebasoodsatele ilmastikutingimustele ning kasvavad kiiremini kui

külvikultuurid. Seemikute istutamisel on oht kahjustada taime juurestikku nii

transportimisel kui ka istutamisel.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Vaidasoo liivkarjääri korrastamise projekt 22

Arvestades seemikute ja külvikultuuride eeliseid ja puuduseid on Vaidasoo

liivakarjääris otstarbekam kasutada seemikuid. Arvestades, korrastatava ala tingimusi ja

maaomaniku soovi on mõistlik kasutada hariliku männi (Pinus Sylvestris) kultuure.

Senine praktika on näidanud, et suure tõenäosusega levivad külgnevatelt aladelt karjääri

aladele ka teiste puude kultuurid ning tekib okaspuuenamusega segamets.

Harilik mänd on Vaidasoo tingimustes hea valik, sest antud puuliik on vastuvõtlik Eesti

kliimatingimustele ega ole kuigi nõudlik pinnase viljakuse ning niiskuse suhtes.

Kasutada on võimalik kahte tüüpi istikuid, suletud juurtesüsteemiga ja paljasjuurelisi

istikuid. Suletud juurtesüsteemiga istikutel asub iga eraldiseisev istik väikeses

turbapallis. Tulenevalt korrastatava ala turbasest ning pehmest pinnasest võib

korrastamisel kasutada paljasjuurelisi istikuid, mis on odavamad. Parema tulemuse

eesmärgil on soovitatav kasutada 2-aastaseid seemikuid.

Lähtudes Metsamajandamise eeskirja §14 lg 3 punktist 1 peab hariliku männi istutamise

algtihedus olema vähemalt 3 000 istikut hektaril. Ühe levinud variandina on võimalik

kasutada ligikaudset istutamisskeemi 1,5 x 2,2 m. Istutamisel tuleb jälgida, et

juuresüsteem oleks täielikult mullaga kaetud ning juurekael jääks 1 - 2 cm maapinnast

madalamale. Metsakultuuride istutamise sagedus reas ja ridade vahel on toodud tabelis

4.1.

Alale A -5 ei soovi maaomanikud rajada metsamajandamiseks sobilikku metsa vaid

hõredamat parkmetsa tüüpi metsa. Täpne puude istutamise tihedus sõltub

maastikukujundamise käigus, korrastamise projektiga nähakse ette tihedus 500 tk/ha

ilma kindla seaduta.

Tabel 4.1 Seemikute istutamise skeem

Seemiku nimetus

Istutamise sagedus Juurestiku

sügavus

maapinnast,

cm

Kultiveerimiskohtade

arv hektaril Kaugus

ridade

vahel

Kaugus

reas

Harilik mänd 1,5 2,2 10 - 15 3 000

Metsamaa kogupindala on 6,54 ha sh istutusala pindala 6,11 ha ha ja vajalik seemikute

arv 14 105. Metsamaade istutustihedust võib vähendada vastavalt maaomanike

soovidele.

4.2 Metsakultuuride hooldus

Metsakultuuride väetamist alal ette ei nähta. See-eest tuleb regulaarselt jälgida

seemikute idanemist ja hilisemat kasvu. Idanemist ja kasvu jälgida kevadel ja suve

lõpus. Vajadusel tuleb kuivanud alad taasmetsastada. Kui alustaimestik hakkab istikuid

lämmatama võib kasutada herbitsiide 1 , mis aitavad hävitada umbrohtu jättes

metsakultuuride istikud kahjustamata. Kevad-suvisel perioodil, mil rohttaimede kasv on

kiire, tuleb istikute ümbert lõigata või tallata rohttaimed, et tagada piisav valgus

1 Kemikaal (nt aminotriasool), mis hävitab umbrohu.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Vaidasoo liivkarjääri korrastamise projekt 23

kasvavale noortaimele. Parima tulemuse saamiseks on järelhooldamisel soovituslik

konsulteerida piirkonna oludega kursis oleva metsaspetsialistidega.

4.3 Rohumaa kujundamine

Bioloogilise korrastamise käigus tuleb rohumaa moodustada elektriliinide

kaitsevööndisse alale B (graafiline lisa 4). Olenevalt tehnoloogilise korrastamise

tulemusest tuleb rohumaa moodustamisel valida järgnevate seemnesegude vahel.

Niiske, turbase pinnase puhul võib korrastamiseks kasutada Baltic Agro Turbamaa

segu, mille koostis on:

- 30 % Roog aruhein

- 25 % Timut

- 15 % Ohtetu luste

- 10 % Päideroog

- 10 % Aasnurmikas

- 10 % Roosa ristik

Kõrreliste segu soovituslik kulunorm käsitsi külvamisel on on ~50 kg/ha.

Liivase pinnase puhul on soovituslik kasutada puhast Punast aruheina, mille kulunorm

on ~10 kg/ha.

4.4 Bioloogilise korrastamise mahud

Bioloogilise korrastamise mahtude võrdlemiseks on allolevas tabelis 4.2 toodud

vajalikud seemikute ja seemnete mahud alade ning lahustükkide kaupa.

Tabel 4.2 Bioloogilise korrastamise mahud

Katastritunnus Ala

Pindala

(istutuspindala),

ha

Seemikute

arv, tk

Seemnekulu

(turbamaa/liiv),

kg

Suur-Künnimäe A-1 0,50 (0,41) 1 230

Siimu A-1 0,23 (0,22) 660

A-2 0,24 (0,21) 630

Kaspari A-1 0,63 (0,59) 1 770

A-2 0,89 (0,76) 2 280

Sovardi

A-2 0,15 (0,12) 360

A-3 0,16 480

A-5 0,27 (0,24) 120

Argo A-5 1,50 (1,43) 715

B-1 1,44 72 / 15

Nisumäe

A-4 1,95 5 850

A-5 0,02 10

B-1 1,91 96 / 19

B-2 0,67 34 / 7

Kokku A 6,54 (6,11) 14 105

B 4,02 202 / 41

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Vaidasoo liivkarjääri korrastamise projekt 24

4.5 Tööde korraldamine

Bioloogiline korrastamine tuleb teha pärast tehnoloogilist korrastamist ning

soovitatavalt kevadel. Istutamisel tuleb jälgida, et istik ei oleks ümbritsetud liigmärja

ega ka liigkuiva pinnasega.

Paljasjuureliste istikute istutamisel tuleb kasutada maakirvest või labidat, istutustoru

kasutamine sobib vaid suletud juuresüsteemiga istikutele. Tulenevalt pinnase niiskusest

istutamise ajal, tuleb kuivemates kohtades istutada seemik eelnevalt ettevalmistatud vao

põhja ning niiskematel aladel künniviilule.

Metsa kiiremaks kasvuks on soovitatav kultuure rohida kord aastas kuni 3. järgneval

aastal. Metsakultuuriga konkureerivate taimede likvideerimiseks võib kasutada

herbitsiide.

Rohumaa moodustamisel on seemnete idanemiseks ja kiireks arenguks vaja kindlaid

temperatuure ja niiskust. Enne lõpliku seemnesegu valikut tuleb täiendavalt

konsulteerida oma ala eksperdiga.

Heintaimede optimaalne külviaeg on kevadel esimesel võimalusel, sest seemned

vajavad idanemiseks rohkesti niiskust. Kui kevadeine külv mingil põhjusel hilineb ja

muld kuivab, võib kõrrelisi veel külvata juuli lõpul-augusti algul. Hea külviks

ettevalmistatud muld peab olema tasane, piisavalt tihendatud, mille kobestatud sügavus

ei tohiks ületada 2 - 3 cm. Heinseemne ühtlase tärkamise huvides peab külvisügavus

jääma 10 - 20 mm piiridesse. Kergete- ja turvasmuldade ettevalmistamisel on soovitatav

kasutada mulla tihendamiseks peale viimast kultiveerimist rulle. Eelistada tuleb

rihvelrulle silerullidele. Rullimist ei tohi teostada peale vihma ning oluline on valida

õige rullide raskus, kusjuures turvasmuldadel tuleb kasutada raskemaid rulle.

Rohumaa rajamisel on esimeseks hooldusvõtteks katteviljata uuskülvide juures

umbrohtude pealtniitmine. Umbrohud konkureerivad kultuurtaimedega nii toitainete,

valguse kui ka niiskuse osas. Üheaastaste umbrohtude levik uuskülvis on üsna sage ja

seetõttu on taimiku niitmine ~15 cm kõrguselt ka tihti hädavajalik. Hooldusniitega ei

tohi hilineda, sest mahaniidetud mass võib põhjustada kultuurtaimede lämmatamist ning

tekitada rohukamaras tühikuid. Kui umbrohtude levik probleemi ei tekita ja

kultuurtaimed ei ole varjatud, siis hooldusniidet teha vaja ei ole.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Vaidasoo liivkarjääri korrastamise projekt 25

5. KORRASTAMISTÖÖDE MAHT JA KASUTATAVATE

MASINATE ANDMESTIK

5.1 Korrastamisel kasutatavad masinad

Nordecon AS omab karjäärides töötamiseks kindlat masinaparki, mis on valitud

vastavalt karjääri mäenduslikele tingimustele ning arendaja kogemusele kaevandamisel.

Vastavalt kaevandamise projektile kasutatakse Vaidasoo liivakarjääris kaevandamisel ja

korrastamisel järgnevaid masinaid:

- Ekskavaatorid massiga 21 - 35 t, kopamahuga 0,8 - 1,8 m³;

- Buldooserid massiga 13 - 18 t, hõlma mahuga 2,7 - 4,3 m³;

- Rataslaadurid massiga 17 - 23 t, kopa mahuga 2,6 - 4,6 m³;

- Liigendkallur massiga 20 - 30 t, kasti mahuga 15 - 25 m³.

5.2 Korrastamistööde maht ja maksumus

Kuna nõlvade moodustamist on kõige optimaalsem teha paralleelselt kaevandamisega,

siis ei käsitleda seda otsese korrastamistööna (va kirde ja loodenurga veepealsed

nõlvad). Katendipuistangute ja maapinna tõstmise mahtude hindamisel on lähtutud

geoloogilise uuringu ja markšeiderimõõdistuse andmetele tuginedes koostatud

pinnamudelitest (Bentley PowerCivil V8i).

Maksumuse määramisel on lähtutud järgnevatest eeldustest:

- Teenindusmaa piires tuleb teisaldada ja transportida kuni 600 m kaugusel (1 suund)

70 tuh m³ kattepinnast;

- Kokku tuleb siluda puistangute alused pindalal 4,0 ha;

- Soovitud tulemuste saavutamiseks ning jääkvaru ammendamiseks on alale vaja

juurde tuua minimaalselt 107 tuh m³ täitepinnast. Kuna kasutatava materjali ja

võimaliku lisaks toodava materjali täpne kogus selgub tööde käigus, siis ei saa

hetkel määrata kallurvedude võimalikku kulu. Täpne tööde maksumus selgub

konkreetsete korrastamistööde kavandamise hetkel.

- Kõrgendiku moodustamise kulu ei arvestata;

- Maksumuse arvutamisel on eeldatud, et Sovardi tee tervikus olevat maavara ei

väljata;

- Teede ehitamisel on eeldatud, et kasutatakse karjääri omatoodangut;

- Kogukulu määramisel ei arvestata maapinna tõstmise teel kättesaadavaks muutuva

jääkvaru ammendamisest saadavat tulu;

- Soojaku ja kaalumaja likvideerimine on kaevandamisprotsessi osa ja selle kulu

eraldi ei arvestada;

- Eelduseks on tööde käigus tekkiva prügi jooksva likvideerimisega ja selle kulu

eraldi ei arvestata;

- Heina külvamisel on arvestatud kallima, turbamaa segu, külvamisega.

Ekskavaatori ja buldooseri ühiku hinna maksumusel on arvestatud arendaja kogemust

masinate igapäevasel kasutamisel. Inimtöö maksumuse aluseks on võetud

Statistikaameti 2015. a II kvartali Eesti Vabariiki keskmine brutopalk, 1 082 € kuus.

Arvestatud tööpäev kestab 8 tundi ning arvestusse ei ole võetud ettevõtte poolt

tasustatavaid makse.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Vaidasoo liivkarjääri korrastamise projekt 26

Metsastamise maksumuse arvestamisel arvestati Riigimetsa Majandamise Keskuse

seemikute hindadega ning külvamise maksumuse arvestamisel Batlic Agro AS

jaehindadega. Bioloogilise korrastamise maht ja hind olenevad, kas ala korrastatakse

metsa- või rohumaaks

Hinnad on toodud seisuga 26.10.2015 a ning esindavat tööde läbiviimise orienteeruvat

kulu. Tööde mahud ja hinnad on toodud tabelis 5.1. Hinnad on ümardatud täis euroni.

Prognoositav tööde maksumus on kuni 146 000 eurot. Kuna mäetööde karjääris veel

kestavad ning maksumuse eelduseks on lisaks korrastamise projektile ka täiendava loa

saamine ka väljapoolt karjääri pärit materjali ladustamiseks, siis võivad tööde maht ja

hinnad nende reaalseks tegemiseks ajaks olla muutunud. Inimtöö ei sisalda

tööjõumakse, samuti ei ole arvestatud masinate võimaliku veokuluga objektile ning

tööliste väljasõidu tasuga. Hinnad sisaldavad operaatori kulu ja kütusekulu.

Ekskavaatori ja buldooseri ühiku hindade arvutamisel on lähtutud masinate

tunnihindade maksumusest ja nende eeldatavast tootlikkusest.

Tabel 5.1 Erinevate korrastamistööde mahud ja nende maksumus

Tegevus Masin Ühik Maht Ühiku

hind Kokku

Tehnoloogiline korrastamine

Nõlvade tasandamine Buldooser m³ 500 1,0 500

Katendi laadimine Ekskavaator m³ 70 000 0,5 35 000

Katendi vedu (<600 m) Liigendkallur m³ 70 000 0,4 28 000

Kattepinnase laiali ajamine Buldooser m³ 80 000 0,3 24 000

Juurdeveetava materjali

laiali ajamine Buldooser m³ 107 000 0,3 32 100

Puistangute aluste silumine Buldooser ha 4,0 500 2 000

Tee ehitamine Buldooser km 0,9 7 500 6 750

Truubi ehitamine Ekskavaator m 17 50 850

Piiripunktide paigaldamine Inimene tk 5 50 250

Tehnoloogiline kokku 129 450

Bioloogiline korrastamine

Seemikute istutamine Mänd tk 14 105 0,10 1 410

Inimtöö tk 14 105 0,114 1 608

Heina külvamine Seemnekulu kg 70,0 4,0 280

Inimtöö tööpäev 3,0 50 50

Bioloogiline korrastamine kokku 3 348

Karjääri korrastamine kokku 132 798

Karjääri korrastamine kokku varuteguriga (10%) 146 000

5.3 Korrastamistööde kalenderplaan

Maavara kaevandamise loa kehtivus Vaidasoo liivakarjääris lõppeb 28.06.2020. a ning

olenevalt materjali nõudlusest on tõenäoline kaevandamise loa pikendamine 5. a võrra.

Korrastamistöid tehakse, vastavalt tööee edenemisele, kogu maavara ammendamise

perioodi vältel. Esimese tööna tuleb alustada mäeeraldise lõunaosa ammendamisega

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Vaidasoo liivkarjääri korrastamise projekt 27

ning katendipuistangute teisaldamisega, millele järgnevad teede rajamine, truubi

paigaldamine ning maapinna silumine. Veealuse nõlvad tuleb kujundada kaevandamise

käigus. Bioloogiline korrastamine on soovitatav teha vahetult pärast katendipuistangute

teisaldamist, sellisel juhul ei pea alal tegema täiendavat umbrohu tõrjet. Metsamaa

parima arengu tagamiseks tuleb pärast taimede istutamist kord aastas järgneva kolme

aasta jooksul teostama ala järelhooldust.

Korrastustööde orienteeruv kalenderplaan on toodud tabelis 5.2.

Tabel 5.2 Korrastustööde kalenderplaan

Etapp Töö Eeldatav

kestus Teostamise aeg

Tehnoloogiline

korrastamine

Katendi puistangute

laiali ajamine

(maapinna

moodustamine, truubi

paigaldamine)

Jooksvalt kogu

loa perioodi

vältel

2016 - 2019

Teede rajamine 10 tööp

Vastavalt tööee

edenemisele. Eeldatavalt

2019

Bioloogiline

korrastamine

Paljasjuureliste

seemikute 30 tööp

Vahetult pärast

tehnoloogilise korrastamise

lõpetamist. Töid võib teha

ühel alal mitmes järgus.

Soovitatavalt kevadel.

Heinasegu külvamine 5 tööp

Kevad – hilissuvi perioodil,

vahetult pärast

tehnoloogilist korrastamist.

Töid võib teha ühel alal

mitmes järgus.

Täpsem korrastustööde kalenderplaan koostatakse mäetööde arengukavas.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Vaidasoo liivkarjääri korrastamise projekt 28

6. TÖÖOHUTUSNÕUDED

Astangu kõrgus ei tohi olla suurem, kui on ette nähtud seadmete ja ee passis.

Laadurseadmega (frontaallaadur või ekskavaator) laadimisel autole peab viimane

järgima laadija käsklusi. Kui laadurijuhi ja kallurijuhi vahel puudub raadioside, tuleb

kasutada järgmisi helisignaale:

ÜKS LÜHIKE - hoiatav signaal, jää seisma, stopp;

KAKS LÜHIKEST - transpordivahend võib sõita laadimisele, töö algus;

ÜKS PIKK - laadurseade lõpetas laadimise, võib ära sõita, töö lõpp.

Ekskavaatori töötamise ajal ei tohi olla kopa tegevusraadiusele lähemal kui 5 m teisi

mehhanisme ega inimesi, välja arvatud laadimisel olev auto (transpordivahend) ja

sõelur.

Buldooseri töö ajal töötsoonis on muude tööde tegemine keelatud ning seal ei tohi

viibida ka inimesi.

Ekskavaator või mõni teine mehhanism ei tohi sõita ega paikneda varisemisohtlikul alal.

Kallur, millel puudub turvakatus võib laadida küljelt või tagant, kopa viimine üle auto

kabiini on keelatud.

Töö lõpetamisel ei tohi ekskavaatori ega frontaallaaduri koppa jätta rippuvasse

asendisse.

Frontaallaaduriga liikumisel autoteedel tuleb täita autodele kehtestatud liikumise korda.

Buldooseriga liikumisel ei tohi pinna kalle olla suurem masina passis lubatud kaldest.

Autode või autorongile laadimisel peab autojuht täitma järgmisi nõudeid:

 laadimist ootav auto või autorong peab asuma laadurseadme kopa tegevusraadiusest

kaugemal kui 5 m ja võib sõita laadimiskohale pärast laadurijuhi lubavat signaali või

käsklust;

 laadimisel olev auto peab olema pidurdatud;

 laadimisel olev auto peab asuma laadurijuhi nähtavuspiirkonnas;

Auto töötamisel karjääris on keelatud auto liikumine ülestõstetud veokastiga ning auto

jätmine tõusudele või langustele, välja arvatud rikke korral. Sellisel juhul peab juht

võtma tarvitusele auto iseeneselikku liikumist välistavad abinõud.

Auto tagurpidisõidul peab juht pidevalt andma helisignaali.

Seadmete hooldust tuleb üldjuhul teha päeval, loomuliku valguse ajal.

Seadmete plaanilised, kui ka avariiremondid ja tehnilised ülevaatused, viiakse läbi

vastavas töökojas või seadmete remondi platsil.

Igal liikurmehhanismil peab olema nõuetele vastav esmaabi pakend.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Vaidasoo liivkarjääri korrastamise projekt 29

Soojakus peab olema kapp vajalike meditsiiniliste instrumentide ja ravimitega.

Tööohutuse üldnõuded hüdrokaevandamisel:

 Hüdrotranspordi torustik tuleb paigaldada võimalikult sirgjooneliselt ja

käänukohtades ankurdada. Torustiku trass tuleb rajada vähemkäidavas piirkonnas;

 Tööpiirkond peab olema tähistatud hoiatavate märkidega, mis on asetatud

vahekaugusega 20 - 25 m;

 Kõikidel pontooni avadel peavad olema tihedalt suletavad luugid. Avatud luukidega

või katmata avadega pontooni korral on ujuva pinnasepumbaga töötamine keelatud;

 Hüdropuistangu pind peab olema sellise kaldega, mis tagab sademevee äravoolu;

 Hüdropuistangu võimalikus varisemisalas võib teha ainult avariiohtliku olukorra

ennetamise ja likvideerimisega seotud töid;

 Kui hüdropuistangul avastatakse lihke tundemärke, tuleb kuni vastavate

ohutusabinõude rakendamiseni töö katkestada;

 Hüdropuistangu külje alumise serva või tugiseina kaugus autoteest ei tohi olla

väiksem kui 2,5 m;

 Pinnasepumba ja hüdropuistangul töötava seadme juhi vahel peab olema raadio- või

telefoniside:

 Pinnasepumba tööpiirkonnas on suplemine keelatud;

 Ala, kust toimub hüdropuistangule pesemine olgu öisel ajal valgustatud;

 Hüdropuistangu värskeltuhutud liivaalale minek keelatud. Mehhanismide viimisel

uhutud liivaalale eelnevalt kontrollida pinnase tihenemist;

 Väljauhte kaevu suue olgu kaitstud kaitsepiirdega;

 Pinnasepumba juures peab olema korraga vees vähemalt üks aerudega paat, mis on

varustatud päästevahenditega;

 Pinnasepump peab olema varustatud tulekaitse- ja päästevahenditega;

 Kobesti remontimine töötamise ajal ja paatide paigutamine kobestaja noole alla on

keelatud;

 Kui kaevise ladudest eraldub intensiivselt tolmu, tuleb nende pinnad katta tolmu

siduvate ainetega;

Enam võimalikud riskid kaevandamisel karjääris on:

 mehhanismid sõidavad varisemisohtlikule alale ja kutsuvad esile varingu;

 kallurautod sõidavad ülestõstetud veokastiga;

 ei peeta kinni vajalikest mehhanismide vahekaugustest töötamisel;

 autojuhid ei anna eesõigust peateel sõitjatele;

Eelpool mainitud riskide ärahoidmiseks (minimiseerimiseks) on vajalik töötajate kõrge

töökultuur ja tööde teostamise pidev järelvalve juhtkonna poolt.

Lisaks eelpool loetletud ohutusnõuetele tuleb järgida nõudeid, mis on toodud määrustes

(RTL 2004, 112, 1761; 2008, 38, 542) ja Maavarade kaevandamisele esitatavad

töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (RT I 2004, 51, 358).

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Vaidasoo liivkarjääri korrastamise projekt 30

7. FOTOD

Foto 7.1. Vaade kirdenurgale ja sealsele katendipuistangule

Foto 7.2. Vaade karjääri keskosast läände Sovardi kinnistu poole

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Vaidasoo liivkarjääri korrastamise projekt 31

Foto 7.3 Vaade karjääri keskosast läänenõlvale ja loodeosa katendipuistangule

Foto 7.4. Vaade karjääri keskosa idanõlvale

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Vaidasoo liivkarjääri korrastamise projekt 32

8. KASUTATUD MATERJALID

1. Vaidasoo liivakarjääri laienduse kaevandamise loa taotlus, Nordecon AS, Tallinn,

2012

2. Vaidasoo uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne, OÜ Inseneribüroo STEIGER

I. Zaikin, 2009)

3. Vaidasoo liivamaardla Vaidasoo II uuringuruumi geoloogiline uuring harjumaal

(varu seisuga 01.05.2012. a), OÜ Eesti Geoloogiakeskus (R. Sinisalu, 2012)

4. Vaidasoo liivakarjääris 220 kV õhuliini L206 ja 330 kV õhuliini L511 kaitsevööndis

pinnase ladustamise projekt, Leonhard Weiss Energy AS (H. Luik, A. Mee, 2015)

5. Maapõueseadus

6. Kaevandamisseadus

7. Üldgeoloogilise uurimistööga, geoloogilise uuringuga ja kaevandamisega rikutud

maa korrastamise kord

8. Kaevandamise ja kaeveõõne teisese kasutamise projektile esitatavad nõuded

9. Kaevandamise ja kaeveõõne teisese kasutamise ohutusnõuded

10. Maavarade kaevandamisele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded

11. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus

12. Kaevandamisejakaeveõõneteisesekasutamisegategelevaettevõtjakohustuslikule

dokumentatsioonileesitatavadnõuded

13. Keskkonnaregistri avalik teenus

14. Maa-ameti kaardirakendus

Swedbank AS Liivalaia 8 Tel +372 631 0310 Reg kood 10060701 www.swedbank.ee

15040 Tallinn Faks +372 631 0410

I S

O 1

4 0 0 1

-c er

ti fi

ed b

y S

P

G A R A N T I I K I R I nr 25-048711-GF (edaspidi: Garantiikiri)

Garant: SWEDBANK AS Asukoht: Liivalaia 8, 15040 Tallinn Registrikood: 10060701 Volitatud esindaja: Risto Veiderpass Garantii saaja: KESKKONNAAMET Asukoht: Roheline tn 64, 80010 Pärnu Registrikood: 70008658

Garantii tellija: AS TARISTON Asukoht: Toompuiestee 35, 10149 Tallinn Registrikood: 10887843

1. Garant on teadlik, et vastavalt jäätmeseaduse §-le 983 on Garantii tellija kohustatud esitama Garantii saajale garantii ladustatavate jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulude katmiseks (Keskkonnaluba nr HARM-107, Vaidasoo liivamaardla Vaidasoo liivakarjäär). 2. Garant garanteerib Garantii saajale Garantii saaja esimesel nõudmisel kuni 4 187,45 EUR (nelja tuhande ühesaja kaheksakümne seitsme euro ja 45 sendi) suuruse summa(edaspidi: Garantiisumma) tasumise Garantiikirjas toodud tingimustel. 3. Garantiikirja alusel väljamakse saamiseks peab Garantii saaja esitama Garandile kirjaliku või digitaalselt allkirjastatud nõude (edaspidi: Nõue), mis sisaldab Garantii saaja kinnitust, et Garantii tellija on jäätmete ladustamisel rikkunud temale seadusest ja/või keskkonnakaitseloast tulenevaid kohustusi ning rikutud kohustuse kirjeldust. 4. Kirjaliku Nõude peab Garantii saaja esitama Garandi aadressile Swedbank AS, Trade Finance Services, Liivalaia 8, Tallinn 15040. Digitaalselt allkirjastatud Nõude peab Garantii saaja esitama Garandi e-posti aadressile [email protected]. 5. Garant kannab Garantiikirja alusel maksmisele kuuluva(d) summa(d) Garantii saaja Nõudes näidatud arvelduskontole 14 kalendripäeva jooksul Garantii saajalt Nõude kättesaamisest arvates. 6. Garantiikiri kehtib kuni 10.07.2026.a, hiljemalt millisel kuupäeval peab Nõue olema Garandi poolt kätte saadud. Kui Garantiikirja kehtivuse viimane päev langeb riigipühale või muule puhkepäevale, kehtib Garantiikiri puhkepäevale järgneva esimese tööpäevani. 7. Kui Garant teeb Garantiikirja alusel osalise väljamakse, siis väheneb Garantiisumma automaatselt Garandi poolt väljamakstud summa võrra.

2 (2)

8. Garantiikiri lõpeb enne Garantiikirja punktis 6 näidatud kuupäeva, kui: a) Garant maksab Garantii saajale välja kogu Garantiisumma; või b) Garantii saaja loobub Garantiikirjast tulenevatest õigustest, esitades Garandile sellekohase kirjaliku või digitaalselt allkirjastatud kinnituse Garantiikirja punktis 4 toodud aadressile. 9. Garantii saaja kohustub mitte andma oma Garantiikirjast tulenevaid õigusi üle kolmandatele isikutele ilma Garandi eelneva kirjaliku nõusolekuta. 10. Garantiikirjale kohaldatakse Eesti Vabariigi õigusnorme. Garantiikirjast tulenevad vaidlused, mida ei olnud võimalik lahendada läbirääkimiste teel, lahendab Harju Maakohus. Garantiikiri on allkirjastatud digitaalselt

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Vaidasoo liivakarjääri

markšeiderimõõdistamise seletuskiri (varu seisuga 27.05.2025)

Töö nr 25/5223

Tallinn 2025

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Vaidasoo liivakarjääri markšeiderimõõdistamise seletuskiri (varu seisuga 27.05.2025) 2

Kinnitan

Erki Vaguri . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Juhatuse liige

Kaevandatud maavaravaru arvutas:

Peeter Koll . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Markšeider, tase 6

Kutsetunnistus nr 202663

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Vaidasoo liivakarjääri markšeiderimõõdistamise seletuskiri (varu seisuga 27.05.2025) 3

SISUKORD

1. SISSEJUHATUS ....................................................................................... 4

2. MÄEERALDISE ÜLDISELOOMUSTUS JA UURITUS .................... 5

2.1 Karjääri asukoht ...................................................................................................... 5

2.2 Geoloogiline uuritus ............................................................................................... 5

3. KAEVANDATUD MAAVARAVARU JA JÄÄKVARU ARVUTUS . 7

4. KASUTATUD KIRJANDUS ................................................................... 8

TEKSTILISAD

1. Topograafilise mõõdistamise seletuskiri (lisa 1)

GRAAFILISED LISAD

1. Mäetööde plaan seisuga 27.05.2025. a M 1:2000 (joonis 1/2)

2. Geoloogilised läbilõige I-I’…III-III’ H 1:2000, V 1:100 (joonis 2/2)

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Vaidasoo liivakarjääri markšeiderimõõdistamise seletuskiri (varu seisuga 27.05.2025) 4

1. SISSEJUHATUS

Vaidasoo liivamaardla (registrikaart nr 0873) Vaidasoo liivakarjääris (teenindusmaa

pindala 24,25 ha sh mäeeraldis 18,84 ha) kaevandab Keskkonnaameti 28.06.2010. a

antud maavara kaevandamise loa HARM-107 (L.MK/319019) alusel ehitusliiva AS

Tariston. Luba on muudetud Keskkonnaameti 07.12.2021 korraldusega nr DM-112341-

9. Kaevandamiseluba kehtib kuni 28.06.2028.

Markšeiderimõõdistuse, kaevandatud maavaravaru ning jääkvaru arvutuse Vaidasoo

liivakarjääri mäeeraldise piires tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER. Välitööd tegid

27.05.2025 markšeiderid Peeter Koll ja Aidi Sula. Hilisemad kameraaltööd tegi

markšeider Peeter Koll. Mäetööde plaani koostamisel ja kaevandatud maavaravaru

arvutamisel on kasutatud 10.05.2023 ja 27.05.2025 markšeiderimõõdistuste andmeid

ning maavara kaevandamise loa taotluse materjale.

Markšeiderimõõdistamine Vaidasoo liivakarjääris tehti reaalajas kinemaatilise (RTK)

GNSS positsioneerimisega, seadmega Trimble R8S GNSS ning fotogramm-meetriliselt

seadmega DJI Mavic 3E RTK. Mõõdistusandmed töödeldi väliarvutis L-EST97

tasapinnaliste ristkoordinaatide süsteemi, kõrgused EH2000 kõrgusüsteemi. EH2000

kõrgusüsteem on Balti 77 kõrgusüsteemist alal 0,22 m kõrgemal.. Lähtekoordinaadid ja

kõrgused Trimble VRS Now püsijaamade võrk. GNSS vastuvõtuseadmed kontrolliti

kohaliku geodeetilise põhivõrgu II järgu punktil 10826 (Lisa 2). Kontrollmõõdistamistel

saadud tulemuste erinevus geodeetiliste punktide andmekogus esitatud punktide suhtes

jäi Majandus – ja taristuministri määruses nr 32 lubatud piiridesse.

Käesolevas seletuskirjas esitatakse Vaidasoo liivakarjääri kaevandatud maavaravaru

ning jääkvaru arvutuse materjalid. Kaevandatud maavaravaru arvutus on tehtud

ajavahemikul 10.05.2023 – 27.05.2025 kaevandatud maavaravaru koguse määramiseks.

Jääkvaru arvutused on tehtu seisuga 27.05.2025. a. Lisatud on mäetööde plaan

mõõtkavas 1 : 2 000 (joonis 1/1) ja geoloogilised läbilõiked I-I’…III-III’ mõõtkavas H

1:2000, V 1:100 (joonis 2/2)

Digitaalsete lisadena on esitatud mõõdistuse tärkandmed, kõik arvutustes kasutatud

pinnamudelid ning graafiline osa töödeldavas CAD formaadis.

Markšeiderimõõdistamine ja varu arvutus on tehtud vastavuses Maapõueseadusele ja

keskkonnaministri 05.04.2011. a määrusele nr 22 "Keskkonnatasu deklaratsiooni

vormid ja täitmise kord ning maavara kaevandamise mahu aruandele esitatavad nõuded,

aruande vorm ja esitamise kord" ja majandus- ja taristuministri 03.05.2019. a määrusele

nr 32 "Markšeiderimõõdistuse täpsustatud nõuded ja kord".

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Vaidasoo liivakarjääri markšeiderimõõdistamise seletuskiri (varu seisuga 27.05.2025) 5

2. MÄEERALDISE ÜLDISELOOMUSTUS JA UURITUS

2.1 Karjääri asukoht

Vaidasoo liivakarjäär asub Harju maakonnas Rae vallas Vaidasoo külas, Vaidasoo

liivamaardlas. Karjääri teenindusmaa pindalaga 24,25 ha sh mäeeraldis pindalaga

18,84 ha paiknevad järgmistel katastriüksustel: Suur-Künnimäe (katastritunnus

65303:003:0287), Siimu (65303:003:0691), Kaspari (65303:003:0696), Sovardi

(65303:003:0020), Argo (65303:003:0694), Nisumäe (65303:003:0002). Siimu, Kaspari

ja Argo kinnistute sihtotstarve 100 % mäetööstusmaa, Suur-Künnimäe kinnistu

sihtotstarve 75 % maatulundusmaa, 25 % mäetööstusmaa, Sovardi kinnistu sihtotstarve

50 % maatulundusmaa, 50 % mäetööstusmaa ning Nisumäe kinnistu sihtotstarve 90 %

maatulundusmaa, 10 % mäetööstusmaa.

Lähimad elamud asuvad mäeeraldisest ~500 m kaugusel läänes (Aukemäe 3 ja

Aukemäe 1 kinnistud). Tihedamalt asustatud Vaida alevik jääb alast ~3,5 km kaugusele

loode suunda. Põhjapoole jääb soostunud mets ning ~400 m kaugusel teenindusmaa

idapoolsest piirist kulgeb avalikult kasutatav veekogu Leivajõgi. Lähimatest

maanteedest jääb karjääri alalt ~900 m kaugusele lõuna suunda Aruvalla-Jägala

riigimaantee (nr 11310). Riiklik Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa põhimaantee (nr 2) jääb

alast ~5,5 km kaugusele läände. Mäeeraldise teenindusmaa kagunurgast 10 m kaugusel

kulgeb Suursoo kruuskattega tee (nr 6530430).

Karjääri on ümbritsetud kohaliku tähtsusega Peningi turbamaardla (registrikaardi

number 0236) aktiivse reservvaru plokiga nr 15. Ala lõunaosa paikneb Püssi-Aruküla

(L206), Balti-Harku (L504C) ja Rakvere-Kiisa (L506) kõrgepinge õhuelektriliinide 220

- 330 kV kaitsevööndis.

Vaidasoo liivakarjääri mäeeraldise ja teenindusmaa piires hoonestus puudub. Vaid

Sovardi kinnistul paiknes vana mahajäetud betoonäärisega silokogumisauk, mis

kaevandamise käigus on likvideeritud. Samal kinnistul ja ka lõunapoolseimal Nisumäe

kinnistul oli osaliselt varem toimunud omaalgatuslik kaevandamine, mille tulemusena

oli tekkinud ebakorrapärane korrastamata maastik.

2.2 Geoloogiline uuritus

Vaidasoo liivamaardla paikneb 1 : 50 000 geoloogilis-hüdrogeoloogilise kaardistamise

andmetele tuginedes põhja–lõunasuunalise levikuga ürgoru kohale kujunenud

glatsifluviaalsel kõrgendikul, kus pinnakatte paksuseks hinnati kuni 10 m, tekkeajaks

fIIIjr3 ja aluspõhja kivimiks Keila lademe (O3kl) savikas lubjakivi (Suuroja jt., 2003).

Kõrgendikku ümbritseb Peningi turbamaardla (registrikaart nr 0236) 15. ja 16.

varuplokk.

Tarbevaru määramiseks vajaliku metoodikaga on ala uuritud kahel korral:

- 2009. a OÜ Inseneribüroo STEIGER Harju maakonna Vaidasoo uuringuruumi

geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.07.2009. a) R. Kotenjov, I. Zaikin;

- 2012. a OÜ Eesti Geloogiakeskus Vaidasoo liivamaardla Vaidasoo II uuringuruumi

geoloogiline uuring Harjumaal (varu seisuga 01.05.2012. a) R. Sinisalu;

- Seletuskiri Vaidasoo maardla Vaidasoo liivakarjääri plokilise ehituse

korrigeerimiseks (varu seisuga 01.01.2020), T. Nirgi;

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Vaidasoo liivakarjääri markšeiderimõõdistamise seletuskiri (varu seisuga 27.05.2025) 6

Vaidasoo liivamaardla geoloogiline ehitus Vaidasoo liivakarjääri mäeeraldise piires on

järgmine:

- Kattekiht on paksusega 0,0 - 2,7 m (keskmine 0,5 m), mis on esindatud kasvukihi ja

orgaanikarikka liivaga, turba ning kohati nende all lasuva ülipeeneteralise savika

liivaga. Šurfides 7, 10 ja 15 fikseeriti turbalasundi paksus 0,3 - 0,5 m.

- Kasuliku kihi uuritud paksus jääb vahemikku 1,5 - 6,1 m ja see koosneb erineva

terasuurusega kruusast, üli- ja peeneteralisest liivast ning kruusakast keskmise

terasuurusega liivast. Kruusaterad on valdavalt karbonaatsed ja hästi ümardatud.

- Kasuliku kihi lamam on saavutatud neljas kaevandis: Š-3 ja -17 lamamiks on

saviliiv, avatud abs kõrgustel 37,98 ja 42,74 m (EH2000), ning Š-7 ja -13

ülipeeneteraline savikas liiv, avatud abs kõrgustel 39,78 ja 40,26 m (EH2000).

Hüdrogeoloogilistest töödest tehti 2009. a uuringu käigus vaid kaevandites

põhjaveetaseme mõõtmisi. Põhjaveetase oli fikseeritud 20 šurfis 0,1 - 5,6 m sügavusel

maapinnast. Uuringu käigus läbitud kaevandites mõõdeti põhjaveetasemeid abs

kõrgustel 39,22 - 43,82 m ja keskmiseks veetaseme abs kõrguseks fikseeriti 42,12 m

(EH2000). Sama kõrgus on ka põhjaveetasemest ülal- ja allpool paiknevate maavara

varuplokkide eralduspiiriks. Ülalpool keskmist põhjaveetaset on mäeeraldise piires

tarvevaru plokid 1, 2 ja 3. Allpool keskmist põhjaveetaset tarbearu plokid 4,5 ja 6.

2012. a Vaidasoo II uuringuruumi hüdrogeoloogilised tööd seisnesid veetasemete

mõõtmistes rajatud puuraukudes ja šurfides aga ka karjääri veekogudes ja lähiümbruse

kraavides. Veetasemete mõõtmised tehti puur- ja topotööde tegemise ajal ajavahemikus

13. - 19.03.2012. a. Põhjavee tase fikseeriti kõigis uuringutöö käigus rajatud

puuraukudes ja šurfides. Olevevalt maapinna kõrgustasemest oli see 0,0 - 2,7 m

sügavusel abs kõrgusevahemikus 43,62 - 44,12 m (keskmine 43,72 m). Karjääri põhjas

mõõdeti seitsmes kohas veetaset, mis jäi abs vahemikku 43,52 - 44,30 m, seejuures

uuringuruumi teenindusala lääneküljel oli veetase veidi kõrgemal kui ida küljel.

Tõenäoliselt on see seletatav idanõlvale rajatud kraavi toimimisega. Nimetatud kraavi

veetase uurunguruumi teenindusala lõunaosas, kõrgepingeliini all, oli abs 43,68 m. Vesi

jälgib maapinna langust ja voolab põhja suunas.

Maardla läbilõikes on vettkandvateks kruusasegune- ja ülipeeneteraline liiv, nende

lamam on tasemel abs 32,52 - 39,92 m. Veepidemeks on sitkeplastne saviliivmoreen ja

lubjakivi. Maardla veekompleks on vabapinnaline ja toitub sadevetest. Veetaset

isevooluliselt alandada ei saa.

2020. aastal teostas OÜ J.Viru Markšeideribüroo Vaidasoo liivamaardla plokilose

ehituse lihtsustamiseks jääkvarude ümberhindamise. Töö tulemusena liideti Vaidasoo

liivakarjääris paiknevate aktiivse tarbevaru plokkide 1, 2, ja 3 jääkvarud ning

moodustati neist täiteliiva plokk pindalaga 18,84 ha ja mahuga 134,241 tuh m3 ning

aktiivse tarbevaru plokkide 4, 5, 6, 13, 14, 15, 16 ja 17 jääkvarud ning moodustati neist

täiteliiva plokk pindalaga 18,84 ha ja mahuga 576,825 tuh m3 (allpool veetaset).

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Vaidasoo liivakarjääri markšeiderimõõdistamise seletuskiri (varu seisuga 27.05.2025) 7

3. KAEVANDATUD MAAVARAVARU JA JÄÄKVARU ARVUTUS

Varu arvutused on tehtud arvutiprogrammiga Bentley PowerCivil V8i (litsents:

70000661800020).

Vaidasoo liivakarjääri ajavahemikul 10.05.2023 - 27.05.2025 kaevandatud maavaravaru

arvutuse aluseks on võetud 27.05.2025 ja 10.05.2023 markseiderimõõdistamiste põhjal

koostatud maavara lasumi pinna mudelid. Veepealse ja veealuse varu vahepiir on abs

kõrgus 42,12 m (EH2000). Kaevandatud maavaravaru ja jääkvaru arvutus on tehtud

keskkonnaregistri maardlate nimistu 13.06.2023. a väljastatud Vaidasoo liivakarjääriga

seotud varuplokkide piires.

Vastavalt arvutuse tulemustele on ajavahemikul 10.05.2023 - 27.05.2025 Vaidasoo

liivakarjääris 2,98 ha pindalal kaevandatud maavaravaru kokku 39,71 tuh m3.

Varuplokkide lõikes jaguneb ajavahemikul 10.05.2023 - 27.05.2025 kaevandatud varu

järgnevalt:

Aktiivse tarbevaru plokist 3 täiteliiva veepealset aktiivset tarbevaru 12,81 tuh m3

Aktiivse tarbevaru plokist 6 täiteliiva veealust aktiivset tarbevaru 26,90 tuh m3

Vaidasoo liivakarjääri jääkvarud seisuga 27.05.2025 on toodud tabelis 1

Tabel 1 – Vaidasoo liivakarjääri jääkvarud 27.05.2025 seisuga

Plokk Kasutusala

Jääkvaru

seisuga

27.05.2025,

tuh m3

Bilansiline

jääkvaru

seisuga

31.05.2023,

tuh m3

Tegeliku ja

bilansilise

jääkvaru

erinevus

seisuga

10.05.2023,

tuh m3

Märkused

3 plokk täiteliiv 115,08 122,13 -7,05 Vaja juurde

deklareerida

6 plokk täiteliiv 526,92 530,91 -3,99 Vaja juurde

deklareerida

Kokku 633,07 653,04 -11,04

Kaevandamisega rikutud maa pindala Vaidasoo liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaal

seisuga 27.05.2025. a on 23,90 ha.

Markšeiderimõõdistamise käigus ei tuvastatud ajavahemikul 10.05.2023 - 27.05.2025

Vaidasoo liivakarjääri teenindusmaal mäeeraldise kõrvalt või lamamist maavara varu

või keskkonnaregistris arvele võtmata kivimi või setendi looduslikust olekust välja

viimist.

Vaidasoo liivakarjääris ajavahemikul 10.05.2023 - 27.05.2025 kaevandatud

maavaravaru kogused ning jääkvaru kogused seisuga 27.05.2025 kinnistute lõikes on

toodud lisas 1.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Vaidasoo liivakarjääri markšeiderimõõdistamise seletuskiri (varu seisuga 27.05.2025) 8

4. KASUTATUD KIRJANDUS

1. Maavara kaevandamise luba HARM-107 (L.MK/319019) ja maavara kaevandamise

loa taotluse seletuskiri.

2. Harju maakonna Vaidasoo uuringuruumi geoloogilse uuringu aruanne (varu seisuga

01.07.2009) (R. Kotenjov, I. Zaikin).

3. Vaidasoo liivamaardla Vaidasoo II uuringuruumi geoloogiline uuring Harjumaal

(varu seisuga 01.05.2012) (R. Sinisalu).

4. Vaidasoo liivakarjääri markseiderimõõdistamise seletuskiri (varu seisuga

02.12.2015) (A. Koger) (Töö nr 15/1599).

5. Vaidasoo liivakarjääri markšeiderimõõdistamise seletuskiri (varu seisuga

10.09.2019) (A.Koger) (Töö nr 19/2732).

6. Vaidasoo liivakarjääri markšeiderimõõdistamise seletuskiri (varu seisuga

10.05.2023) (P.Koll) (Töö nr 23/4436).

7. Vaidasoo liivakarjääri maavara kaevandamise loa taotlus, OÜ J. Viru

Markšeideribüroo, 2020 (Töö nr 20146)

8. Keskkonnaministri 05. aprilli 2011. a määrus nr 22 “Keskkonnatasu deklaratsiooni

vormid ja nende täitmise ning maavaravaru kaevandamise mahu aruande esitamise

kord“

9. Majandus- ja taristuministri 03. mai 2019. a määrus nr 32 „Markšeiderimõõdistuse

täpsustatud nõuded ja kord“

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Vaidasoo liivakarjääri markšeiderimõõdistamise seletuskiri (varu seisuga 27.05.2025) 9

LISA 1

KAEVANDATUD MAAVARAVARU JA JÄÄKVARU KOGUSED KOGU KAEVANDAMISE LOA KEHTIVUSE AJAL (08.06.2010 – 27.05.2025)

Tabel 1 Vaidasoo liivakarjääri varud katastriüksustel seisuga 27.05.2025. a

Katastriüks

use nimi

Varu

seisuga

08.06.20

10. tuh

m3

Kaevandat

ud varu

01.01.201

3 –

30.09.201

3. tuh m3

Kaevandat

ud varu

08.06.201

0 –

30.09.201

3. tuh m3

Kaevandam

ise loa

piiride

muutusest

tingitud

varu

muutus

Jääkvaru

seisuga

30.09.20

13. tuh

m3

Kaevandat

ud varu

01.10.201

3 –

02.12.201

5. tuh m3

Kaevandat

ud varu

08.06.201

0 –

02.12.201

5. tuh m3

Jääkvaru

seisuga

02.12.20

15. tuh

m3

Kaevandat

ud varu

03.12.201

5 –

10.09.201

9. tuh m3

Kaevandat

ud varu

08.06.201

0 –

09.10.201

9. tuh m3

Jääkvaru

seisuga

10.09.20

19. tuh

m3

Kaevandat

ud varu

10.09.201

9 -

10.05.202

3. tuh m3

Jääkvaru

seisuga

10.05.20

23. tuh

m3

Kaevandat

av

jääkvaru

seisuga

10.05.202

3. tuh m3

Kaevandat

ud varu

10.05.202

3 -

27.05.202

5. tuh m3

Jääkvaru

seisuga

27.05.20

25. tuh

m3

Kaevandat

av

jääkvaru

seisuga

27.05.202

5. tuh m3

Suur-

Künnimäe 112,3 21,2 74 -5,8 32,5 0 74 32,5 0 74 32,5 0 32,5 23,6 0 32,5 23,6

Siimu 132 36,8 142,4 98,7 88,3 0 142,4 88,3 0 142,4 88,3 0 88,3 64,1 0,97 87,33 63,13

Kaspari 240 59 240,5 188,3 187,8 29,1 269,6 158,7 10,63 280,23 148,07 0 148,07 104,57 15,27 132,8 89,3

Sovardi 131 4,5 85 89,3 135,3 0 85 135,3 1,12 86,12 134,18 11,3 122,88 85,78 12,84 110,04 72,94

Argo 169 44,5 162,4 130,5 137,1 0,9 163,3 136,2 4,55 167,85 131,65 28,9 102,75 65,55 1,89 100,86 63,66

Nisumäe 203 24,7 43,2 47 206,8 6,4 49,6 200,4 3,25 52,85 197,15 13,7 183,45 128,55 8,74 174,71 119,81

Kokku 987,3 190,7 747,5 548 787,8 36,4 783,9 751,4 19,55 803,45 731,85 53,9 677,95 472,15 39,71 638,24 432,44

Peeter Koll

Markšeider

19.06.2025

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Vaidasoo liivakarjääri markšeiderimõõdistamise seletuskiri (varu seisuga 27.05.2025) 10

LISA 2

TOPOGRAAFILISE MÕÕDISTAMISE SELETUSKIRI

Töö nr: 25/5223

Objekt: Vaidasoo liivakarjäär

Objekti asukoht: Harju maakond, Rae vald, Vaidasoo küla

Mäeeraldise pindala: 20,52 ha

Mäeeraldise teenindusmaa pindala: 26,38 ha

Mõõdistatud ala pindala: 16,50 ha

Töö tellija: AS Tariston

Töö läbiviijad: Peeter Koll, Aidi Sula

Kameraaltööd: Peeter Koll

Töö teostamise aeg:

- Välitööd 27.05.2025

- Kameraaltöö juuni 2025

Mõõdistamise eesmärk: Situatsiooni mõõdistamine ja mäetööde seisu

fikseerimine

Koordinaatide süsteem: L-Est 97, kõrgused EH2000 süsteemis

Mõõdistamisalus: Trimble VRS Now püsijaamade võrk

Mõõdistamisviis: GNSS mõõdistus

Kasutatud instrumendid: Trimble R8S GNSS süsteem

horisontaalne mõõtetäpsus ±10 mm +1 mm/km,

vertikaalne mõõtetäpsus ±20 mm +1 mm/km DJI Mavic 3E RTK

Kontrollpunkti nr N E Z (EH2000) Mõõdistamisaeg

10826 6581563,236 540773,400 44,231

Kontroll 1 6581563,249 540773,392 44,253 27.05.2025

Erinevus 0,013 -0,008 0,022

Kontroll 2 6581563,246 540773,409 44,223 27.05.2025

Erinevus 0,010 0,009 -0,008

Markšeiderimõõdistuse täpsustatud nõuded ja kord § 1 lg 4 kohaselt GNSS-i vastuvõtu-

seadmega mõõdetud koordinaatide erinevus geodeetiliste punktide andmekogus esitatud

koordinaatidest ei või kontrollmõõtmisel ületada horisontaalselt 3 cm ja kõrguslikult 7 cm

Plaani mõõtkava: M 1:2000

Arvuti tarkvara: Benley PowerCivil V8i

(litsents:70000661800020)

Pix4D Mapper

Peeter Koll

Markšeider

19.06.2025

330 kV

330 kV

220 kV

220 kV

220 kV

220 kV

220 kV

220 kV

Ø700 Bet 43,06 41,48 - 41,31

Ø700 Bet43,53 41,66 - 41,69

Ø700 Bet43,96 41,99 - 42,06

43,57

43,54

43,47

43,4843,50

43,62

43,89

43,61 43,54

43,65

43,15

42,97

43,15

43,07

43,16

43,13

43,37

43,54 43,40

43,37

43,49 43,25

43,23

43,07

43,42 43,52

43,60

43,29

43,21

43,22

43,23

43,73

43,44

43,97

44,36

44,29

44,04

43,39

43,61

43,54

43,43

43,31

42,96 42,99

43,24

43,51

43,96

45,50

45,29

45,44

45,28

45,20

45,30

43,69

43,88

43,81

44,76

44,62

45,33

45,71

44,36 46,21

45,44

48,32

46,24

45,91

45,52

44,28

44,15

44,23

44,39

44,30

43,99

43,91

44,17 44,26

44,36

44,25

44,37

44,40 44,35

44,47 44,90

44,34

44,25 44,68

44,81

45,22

45,37 45,34

45,16

44,31

44,29

44,64

44,16

44,02

44,13

44,18

44,71

44,78 44,56

45,22

44,40

44,07

44,09

44,46

44,27

44,22

44,15

44,24

44,47

44,39

44,90

45,33

45,56

46,79

46,76

45,39

44,50

44,35

44,03

43,83 43,60

43,72

43,63

43,68

45,50 46,09

46,27

45,76

45,97

46,06 46,03 45,78 45,86

45,95

46,11 46,27

45,84

43,20

43,30

43,50

43,68

43,51

43,53

43,40

43,93 43,94 44,14

44,08

44,63

44,35

44,87

43,41

43,48

43,63 43,44

43,93

43,8243,78

44,22

43,41

43,76 43,74

43,71

43,87

43,95 43,90

44,04

43,79

44,09

44,05 43,76

44,47

45,17

44,85 43,97

44,00 44,02

44,04 44,15

44,67 46,15

43,75

43,60

44,18

44,11 43,86

44,19 44,20

44,02

43,94

44,02 44,12

44,02

43,88

44,13 43,54

43,10

43,05

43,58

43 ,8

8

44 ,0

7

44 ,0

9 44

,0 2

44 ,2

5

44 ,2

4 44

,1 4

44 ,1

6

43,01

42,91

43,36

43,13

43 ,8

8

43 ,9

4

44 ,0

3

43,7843,79

44,27

43,76

43,86

43,77

43,43

43,53

43,00

43,35

43,1843,05

44,20

43,59 43,46 43,41

43,46 43,42

44,39

44,48

43,77

44,19

44,29

43,7044,42

44,48

44,0043,89

44,61 45,12

45,66

44,61

43,52

43,65

43,45

45,01

44,68

44,66

44,63

44,60

44,54

44,56

44,64

44,68

44,63

44,62

44,53

44,70

45,16

46,45

44,96

45,11

46,01 46,51

45,63

46,81

42,99

43,00

43,33

43,28

43,52 43,36

43,63

43,56 43,49

45,23

44,86

44,76

44,84

45,62

46,00

44,97

45,92

45,79

45,82

44,80 44,59

46,85

45,70

45,3443,63

46,99

45,40

46,23

46,71

46,03

45,43

44,99

44,17

43,76

44,86

45,12

45,58

45,54

46,71

46,64

46,97

46,18

45,76

44,88

44,38

43,88

43,59

44,01 43,72

43,87

44,49

45,47

45,19

45,21

45,45

44,25

43,65

42,14

44,02

44,49 44,4243,46

43,49

44,09

45,46

46,18 45,68

46,32

45,92 45,66

46,55 45,86

46,96 46,52

45,34

45,17 44,81

45,15

45,01 44,57

44,22 44,01

43,79 43,32

43,93

43,69

44,58

45,13

45,04

45,11

45,07

44,50

44,63

44,11

43,73

46,77

43,62

46,38 46,50

44,89

43,55

44,51

43,68

44,84

43,63

46,21

43,69

46,70

43,51

46,98

43,47

43,48

43,35

45,06 45,19

45,06

45,34

44,70

46,43 45,06

45,79

45,01

47,66

46,0047,93

44,15

46,17

44,09

44,79

46,20

50,10

43,81

43,77

45,29

43,88

45,13

52,10

45,29

50,66

46,73

47,84

51,52

44,03

47,71

48,29

51,73

45,23

44,35

44,32

45,17

52,56

43,80

48,60

47,36

46,99

46,92

46,28

43,53

47,08

43,67

44,05

43,59

52,15

45,70

45,39

44,56

47,12

44,52

44,67

44,77

46,21

44,25

44,19

44,61

44,76

44,59

46,01

43,80

46,49

44,71

44,07

43,99

44,67

43,93

45,11

44,34

44,13

44,59

44,68

44,78

44,56

44,81

47,20 47,28

49,51

47,29

50,85

46,90 46,20

50,60

50,73

44,91

49,55

44,62

44,59

44,64

46,06

52,02

44,71

51,69

44,71

48,42

45,70

45,19

44,94

43,54

42,39 42,70 44,74

42,74

44,09

43,12

44,13

45,93 45,83

46,14

45,77

44,08

44,17

43,84

42,92

45,43

44,31

44,35

43,20

43,40

43,5841,72

41,49

42,27

44,08

43,88

45,32

53,20

53,09 52,00

53,59

46,66

49,90

45,97 51,63

52,39

45,97

43,82

46,78

47,06

46,31

46,07

43,35

47,59

47,65

45,45

45,79

45,76 43,98

47,63

44,00

45,89

46,13 44,50

45,30

45,18 46,36

46,26

45,81 45,29

45,00

44,35

45,10 43,94

45,04

45,15 43,97

44,90

45,28 44,99 44,89

45,17

45,28 46,05

46,38

43,98

46,87

45,12

44,79

43,64

46.85

46.90

46.86

46.31

46.06

43.42

43.38

44.56

45.19

43.41

43.31

41.10

40.63

40.70

40.49

41.63

41.53

40.96

40.49

39.21

40.58

38.63

39.67

40.95

42.42

39.48

40.55

40.07

39.62

37.79

39.28

39.64

38.92

39.72

40.71

41.20

39.79

39.84

40.39

40.19

38.18

38.51

38.70

40.11

37.91

38.45

40.99

40.73

39.17

38.27

40.28

40.27

38.78

38.98

39.78

39.19

39.31

39.51

40.45

40.90

43.69

40.21

40.87

40.10

39.31

39.83

39.74

39.08

39.50

39.62

39.71

39.15

39.74

40.39

40.35

41.98

40.35

41.54

40.94

41.00

39.45

39.76

40.00

39.66

37.87

38.26

38.19

39.78

39.96

39.14

37.43

40.81

44.57

44.57

44.88

44.52

44.46

41.42

38.66

40.12

43.90

41.00

39.25

39.28

39.85

39.13

38.18

38.27

38.11

38.17

38.01

38.97

39.57

39.48

40.97

44.80

45.16

44.91

42.98

44.10

44.74

44.83

45.27

39.68

39.77

41.78

42.14

40.73

38.06

38.24

40.40

41.37

39.93

39.30

37.43

38.29

38.47

36.95

36.50

37.55

38.13

39.79

39.89

39.96

39.50

41.12

45.11

45.00

45.06

44.58

42.04

43.89

44.66

44.41

45.18

39.14

37.33

38.50

38.64

38.24

38.25

38.43

41.24

39.74

38.51

38.27

38.42

39.97

37.97

37.30

37.16

37.52

38.09

38.65

39.95

40.20

38.94

39.54

43.28

45.15

45.48

45.09

44.70

43.17

41.41

41.08

43.06

42.52

42.49

45.25

43.33

38.64

37.06

37.82

37.42

38.06

38.68

42.38

38.39

39.83

38.75

38.93

39.65

38.98

38.48

39.55

37.89

36.96

37.28

37.67

38.46

39.24

40.41

45.50

45.30

44.74

42.39

41.99

40.72

43.38

40.93

40.78

41.10

42.74

42.86

41.99

38.61

37.61

37.12

38.25

39.08

43.71

39.00

40.25

37.80

38.69

42.09

45.70

45.18

44.84

44.09

43.58

41.46

41.06

40.91

40.38

40.93

41.53

44.55

44.68

44.34

44.62

44.60

41.64

39.81

42.36

43.58

39.86

37.61

43.60

45.68

44.87

44.52

44.23

40.81

40.80

40.11

40.39

39.86

40.10

40.07

44.18

41.74

41.44

39.39

37.61

37.67

38.66

40.23

44.13

44.47

44.81

44.54

43.38

38.98

44.13

44.41

42.65

44.13

40.71

39.65

39.82

39.47

38.76

39.30

38.93

39.09

38.08

37.30

36.39

36.15

36.34

36.52

38.72

44.32

45.08

44.58

44.81

43.80

41.01

45.07

45.63

45.29

45.17

45.47

43.30

40.99

41.43

40.28

39.90

40.35

40.66

39.04

38.16

38.01

36.94

36.29

36.36

36.47

36.82

38.24

39.10

39.38

40.24

41.93

44.39

45.03

45.00

45.20

45.47

45.89

45.89

45.36

45.13

43.46

41.17

42.61

43.71

42.94

40.75

41.09

40.02

37.78

36.74

36.65

36.89

38.58

40.03

41.82

43.68

43.94

44.09

43.98

44.08

44.07

44.75

45.24

45.44

45.55

45.87

42.29

42.90

48.69

49.71

48.06

41.60

40.90

39.96

40.03

39.44

39.54

40.42

41.93

44.60

44.13

44.74

48.59

48.72

47.64

42.01

41.09

44.57

47.55

43.37

42.97

44.24

47.80

48.38

48.49

46.25

44.37

42.88

42.66

44.87

46.93

47.57

48.32

45.22

44.50

47.23 46.84

37.94

39.00

38.78

39.19

39.15

38.72

39.31

37.28

37.02

37.60

38.23

38.36

38.08

38.44

36.99 38.50

38.82

39.33

39.51

42.19

10.09.2019 43,03

42

41

42

34

34

35

35

35

38

38

36

36

36 36

36

36

37

37

37

37

38

38

38

39 40

41

37

39

36