| Dokumendiregister | Eesti Geoloogiateenistus |
| Viit | 13-1/26-1326 |
| Registreeritud | 01.09.2026 |
| Sünkroonitud | 03.09.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 13 Maavarade registri osakonna töö korraldamine |
| Sari | 13-1 Arvamuse andmine uuringu- ja kaevandamislubade taotlustele |
| Toimik | 13-1/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | |
| Saabumis/saatmisviis | |
| Vastutaja | Janno Kuusik |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
1. Keskkonnakaitseloa taotlus
Taotlus
Taotluse number T-KL/1034001
Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus
Loa registrinumber HARM-107
Loa liik Keskkonnaluba
Taotleja andmed
Registrikood / Isikukood 10887843
Ärinimi / Nimi AS Tariston
Tegevuse ülevaade
Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu AS Tariston taotleb maavara kaevandamise loa nr L.MK/329486 kehtivusaja pikendamist vastavalt maapõueseaduse § 67 lõikes 1 sätestatud tingimusele: praeguse kaevandamisloa kehtivusaja jooksul ei ole võimalik kaevandatavat maavara Kirikuküla liivakarjääri piires täielikult ammendada ning karjääriala nõuetekohaselt korrastada.
Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja põhjendus
AS Tariston on taristuobjektide- ja rajatiste ehitusega tegelev ettevõtte, mis muuhulgas tegeleb riigimaanteede aastaringse hooldusega ja erinevate teedeehituse- ja taristuobjektide ehitamisega. Kaevandamisloa pikendamist taotletakse, et tagada ettevõttele vajalik materjaliressurss ka lähitulevikus.
Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus
Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks tolm, müra, vibratsioon ning maastikupildi visuaalne muutumine. Samuti tekitavad karjääris töötavad masinad müra ja õhusaastet.
Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute kirjeldus ja leevendusmeetmed on esitatud taotluse seletuskirja peatükis 9.
Käitis/tegevuskoht
Nimetus Vaidasoo liivakarjäär
Aadress Kaspari, Vaidasoo küla, Rae vald, Harju maakond
Territoriaalkood 8869
Katastritunnus(ed) 65301:001:7351, 65303:003:0691, 65303:003:0696, 65303:003:0020, 65303:003:0694, 65303:003:0002
Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6571200, Y: 559400
Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Kaspari (65303:003:0696). Puudutatud veekogud: Nimi teadmata (VEE2006650).
Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline
Kehtivus aastates 15 aastat
Alates
Kuni
Puudutatud kohalikud omavalitsused KOV nimi KOV EHAK kood Rae vald, Harju maakond 0653
3.1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed
Käitluskoha andmed
Käitluskoha jrk nr 1.
Nimetus Argo jäätmekäitluskoht Vaidasoo karjääris
Kood JKK3700532
Aadress ja katastritunnus Aadress Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid
Harju maakond, Rae vald, Vaidasoo küla, Argo 65303:003:0694 X: 6570850, Y: 559440
Käitluskoha põhitegevusala (EMTAK) 38111 - Tavajäätmete kogumine
Käitluskohas käideldavad jäätmed Teiste (sh oma)
Jäätmekäitluskoha tegevusliik U16 - Tavajäätmete käitluskoht
Asukoha üldiseloomustus Jäätmekäitluskoht asub Harjumaal Rae vallas Vaidasoo külas Argo katastriüksusel (tunnus 65303:003:0694). Kinnistu pindala on 40474 m2 ning maa sihtotstarve on 100% mäetööstusmaa. Kinnistu on hoonestamata ning puuduvad kommunikatsioonid. Argo kinnistul asub Vaidasoo liivakarjäär, millele on väljastatud maavara kaevandamise luba HARM-107täiteliiva kaevandamiseks. Lähimad elamumaad jäävad käitluskohast enam kui 500 m kaugusele. Käitluskoht asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal.
Jäätmekäitluskoha tehniline kirjeldus
Kirjeldus Jäätmete käitlemine toimub valdavalt Argo kinnistu läänepoolses osas, kus levib pinnasena liivsavi ja aleuriit. Mõningal määral toimub inertse materjali sorteerimist ka liivasel pinnasel. Kinnistule sissepääs on piiratud tõkkepuuga. Jäätmekäitluskoht asub hoonestamata kinnistul, puudub liitumine ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga. Sademevee juhtimist kinnistul ei toimu, kuna tegu on liivakarjääriga. Käitluskohas käideldakse üksnes püsijäätmeid ja keskkonnale mitteohtlikke ehitus- ja lammutusjääke, mis ei kujuta ohtu pinna- ja põhjaveele. Jäätmekäitluskoha tööaeg on E-R 08.00-17.00
Seotud failid Lisa 1: Asukohaplaan_Argo_kinnistu.jpg
Lisa 2: Korrastamisprojekt__Vaidasoo_liivakarjaar_.pdf
Aastased käitlusmahud ja ülesseatud käitlusvõimsused Jäätmekäitlustehnoloogia Toiming Tegelik
(t/a) Maksimaalne (t/a)
Pinnase taaskasutamine karjääri korrastamiseks
R5t - jäätmete taaskasutamine tagasitäitena, mille korral sobivaid jäätmeid kasutatakse maa-alade täitmiseks, taastamiseks või kaevandatud maa-ala korrastamiseks 37 200 37 200
Jäätmete sorteerimine, sõelumine purustamine
R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub
37 200 37 200
2/12
3.2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul
Jrk nr 1.
Käitluskoha nimetus Argo jäätmekäitluskoht Vaidasoo karjääris
Jäätmeliik Sissetulek kokku
Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele ettevõtjatele
Väljaminek (t/a)
Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, asutustelt, isikutelt)
Taaskasutatakse Kõrvaldatakse
Kogus R-kood Kogus D- kood
01 01 02 - Mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmed 300 300 300 R5t - jäätmete taaskasutamine tagasitäitena, mille korral sobivaid jäätmeid kasutatakse maa-alade täitmiseks, taastamiseks või kaevandatud maa-ala korrastamiseks
300 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub
01 04 08 - Kruusajäätmed ja kivipuru, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 01 04 07*
1 000 1 000 1 000 R5t - jäätmete taaskasutamine tagasitäitena, mille korral sobivaid jäätmeid kasutatakse maa-alade täitmiseks, taastamiseks või kaevandatud maa-ala korrastamiseks
1 000 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub
01 04 09 - Liiva- ja savijäätmed 1 000 1 000 1 000 R5t - jäätmete taaskasutamine tagasitäitena, mille korral sobivaid jäätmeid kasutatakse maa-alade täitmiseks, taastamiseks või kaevandatud maa-ala korrastamiseks
1 000 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub
01 04 13 - Kivilõikamisel ja -saagimisel tekkinud jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 01 04 07* ja 01 04 11, sealhulgas paekivi (näiteks lubjakivi, dolomiidi) töötlemisel tekkinud jäätmed
700 700 700 R5t - jäätmete taaskasutamine tagasitäitena, mille korral sobivaid jäätmeid kasutatakse maa-alade täitmiseks, taastamiseks või kaevandatud maa-ala korrastamiseks
700 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub
10 12 08 - Keraamiliste materjalide, telliste, plaatide ja ehitustoodete jäätmed (pärast termilist töötlemist)
500 500 500 R5t - jäätmete taaskasutamine tagasitäitena, mille korral sobivaid jäätmeid kasutatakse maa-alade täitmiseks, taastamiseks või kaevandatud maa-ala korrastamiseks
500 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub
10 13 14 - Betoonijäätmed ja betoonisete 1 000 1 000 1 000 R5t - jäätmete taaskasutamine tagasitäitena, mille korral sobivaid jäätmeid kasutatakse maa-alade täitmiseks, taastamiseks või kaevandatud maa-ala korrastamiseks
1 000 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub
17 01 01 - Betoon 5 000 5 000 5 000 R5t - jäätmete taaskasutamine tagasitäitena, mille korral sobivaid jäätmeid kasutatakse maa-alade täitmiseks, taastamiseks või kaevandatud maa-ala korrastamiseks
3/12
5 000 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub
17 01 02 - Tellised 3 000 3 000 3 000 R5t - jäätmete taaskasutamine tagasitäitena, mille korral sobivaid jäätmeid kasutatakse maa-alade täitmiseks, taastamiseks või kaevandatud maa-ala korrastamiseks
3 000 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub
17 01 03 - Plaadid ja keraamikatooted 500 500 500 R5t - jäätmete taaskasutamine tagasitäitena, mille korral sobivaid jäätmeid kasutatakse maa-alade täitmiseks, taastamiseks või kaevandatud maa-ala korrastamiseks
500 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub
17 01 07 - Betooni-, tellise-, plaadi- või keraamikatootesegud, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 01 06*
500 500 500 R5t - jäätmete taaskasutamine tagasitäitena, mille korral sobivaid jäätmeid kasutatakse maa-alade täitmiseks, taastamiseks või kaevandatud maa-ala korrastamiseks
500 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub
17 05 04 - Kivid ja pinnas, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 03*
5 000 5 000 5 000 R5t - jäätmete taaskasutamine tagasitäitena, mille korral sobivaid jäätmeid kasutatakse maa-alade täitmiseks, taastamiseks või kaevandatud maa-ala korrastamiseks
5 000 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub
17 05 06 - Süvenduspinnas, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 05*
5 000 5 000 5 000 R5t - jäätmete taaskasutamine tagasitäitena, mille korral sobivaid jäätmeid kasutatakse maa-alade täitmiseks, taastamiseks või kaevandatud maa-ala korrastamiseks
5 000 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub
17 05 08 - Teetammitäitematerjal, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 07*
2 000 2 000 2 000 R5t - jäätmete taaskasutamine tagasitäitena, mille korral sobivaid jäätmeid kasutatakse maa-alade täitmiseks, taastamiseks või kaevandatud maa-ala korrastamiseks
2 000 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub
19 12 09 - Mineraaljäätmed (näiteks liiv, kivid) 9 500 9 500 9 500 R5t - jäätmete taaskasutamine tagasitäitena, mille korral sobivaid jäätmeid kasutatakse maa-alade täitmiseks, taastamiseks või kaevandatud maa-ala korrastamiseks
Jäätmeliik Sissetulek kokku
Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele ettevõtjatele
Väljaminek (t/a)
Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, asutustelt, isikutelt)
Taaskasutatakse Kõrvaldatakse
Kogus R-kood Kogus D- kood
4/12
9 500 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub
20 02 02 - Pinnas ja kivid 2 000 2 000 2 000 R5t - jäätmete taaskasutamine tagasitäitena, mille korral sobivaid jäätmeid kasutatakse maa-alade täitmiseks, taastamiseks või kaevandatud maa-ala korrastamiseks
2 000 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub
Jäätmeliik Sissetulek kokku
Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele ettevõtjatele
Väljaminek (t/a)
Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, asutustelt, isikutelt)
Taaskasutatakse Kõrvaldatakse
Kogus R-kood Kogus D- kood
3.3. Jäätmekäitlustoimingute ja tehnoloogia iseloomustus
3.4. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul
Jrk nr
Jäätmekäitlustoimingu nimetus
Toimingu kood Jäätmekäitlustoimingu kirjeldus Tehnilise varustuse kirjeldus
Lisadokumendid, joonised, skeemid
1. Jäätmete taaskasutamine kaevandatud maa-ala korrastamiseks
R5t - jäätmete taaskasutamine tagasitäitena, mille korral sobivaid jäätmeid kasutatakse maa-alade täitmiseks, taastamiseks või kaevandatud maa-ala korrastamiseks
Karjääri korrastamine ja jäätmetega täitmine toimub vastavalt OÜ Inseneribüroo STEIGER poolt koostatud Vaidasoo liivakarjääri korrastamise projektile (töö nr 15/1547). Jäätmetega täidetakse korrastamisprojekti graafilises lisas 3 "Tehnoloogilise korrastamise plaan" märgitud alad II ja III. Karjääri korrastamiseks sobilikud jäätmed vaheladustatakse liikide kaupa erinevatesse kuhjadesse. Mineraalne pinnas, telliskivid ja betoon (mis ei sisalda leostuvaid ja ohtlikke aineid) suunatakse enne vaheladustamist purustamisesse ja sõelumisse. Karjääris ladustatakse vaid püsijäätmeid, mille tootmisprotsessis kasutatud lisaained ei ole vastavalt analüüsitulemustele keskkonnale ohtlikud. Kui tekib kahtlus jäätmete ohutuse osas, tehakse jäätmetest keemilised analüüsid. Üheaegselt vaheladustatakse territooriumil maksimaalselt 490 t (326, 70 m3) jäätmeid, mis realiseeritakse järk-järgult karjääri tagasitäitetöödel.
Aladel II ja III tuleb täitmisel lisaks katendile kasutada väljapoolt karjääri toodud looduslikku pinnast (muld, moreen, savi jms) või inertseid ja keskkonnale mitteohtlikke tavajäätmeid (purustatud betoon, tellised, jms lammutusjäägid). Täiendava materjali minimaalne vajalik kogus on 107 tuh m³.
Purusti Sõel Ekskavaator Buldooser
Lisa 3: 3._Tehno
loogiline_plaan.p
df
2. Jäätmete sorteerimine, sõelumine purustamine
R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub
Jäätmeid taaskasutatakse jäätmekäitluskohas, kus toimub jäätmete sortimine, sõelumine ja purustamine. Argo kinnistul käideldakse vaid püsijäätmeid ja keskkonnale mitteohtlikke ehitus- ja lammutusjääke, sh ebasobilikke materjale (puit, metall, jms) sisalduvat pinnast. Jäätmete saabumisel jäätmekäitluskohta teostatakse visuaalne vaatlus kontrollimaks ohtlike jäätmete olemasolu. Vajadusel sorteeritakse taaskasutuseks mittesobilikud jäätmed täiendavalt välja käsitsi. Taaskasutamiseks sobimatud jäätmed (puit, klaas, plast, papp, kile jne) eraldatakse ning vaheladustakse konteinerites kuni üleandmiseni vastavat keskkonnaluba omavatele ettevõtetele. Mineraalne pinnas ja kivimaterjal (mis ei sisalda leostuvaid ja ohtlikke aineid) suunatakse enne karjääri täitmist purustamisesse ja sõelumisse. Seejärel vaheladustatakse liikide kaupa erinevatesse kuhjadesse.
Kallur - ehitusobjektilt ladustamiskohta, ladustamiskohast objektile või jäätmekäitlejale Purusti Sõel Ekskavaator Buldooser
Selgitus ringlussevõtu ja taaskasutamise sihtarvude saavutamise kohta
5/12
3.4. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul
Jrk nr 1.
Käitluskoha nimetus Argo jäätmekäitluskoht Vaidasoo karjääris
Ladustamiskoht Jäätmeliigid
Number plaanil või kaardil
L-EST97 koordinaadid
Iseloomustus, vastavus keskkonnanormidele
Taaskasutamisele või ladestamisele suunamise aeg (nt päevades, kuudes, aastates)
Üheaegne ladustamise kogus
Jäätmeliik Põlev ‐ materjal
Üheaegne ladustamise kogus
Tonni m³ Tonni m³
1-8 X: 6570750, Y: 559402
5-7 päeva 490 326.70 20 02 02 - Pinnas ja kivid Ei 60 40
19 12 09 - Mineraaljäätmed (näiteks liiv, kivid) Ei 40 26.70
17 05 08 - Teetammitäitematerjal, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 07* Ei 20 13.30
17 05 06 - Süvenduspinnas, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 05* Ei 40 26.70
17 05 04 - Kivid ja pinnas, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 03* Ei 35 23.30
17 01 07 - Betooni-, tellise-, plaadi- või keraamikatootesegud, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 01 06* Ei 35 23.30
17 01 03 - Plaadid ja keraamikatooted Ei 40 26.70
17 01 02 - Tellised Ei 40 26.70
17 01 01 - Betoon Ei 60 40
10 13 14 - Betoonijäätmed ja betoonisete Ei 30 20
10 12 08 - Keraamiliste materjalide, telliste, plaatide ja ehitustoodete jäätmed (pärast termilist töötlemist) Ei 25 16.70
01 04 13 - Kivilõikamisel ja -saagimisel tekkinud jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 01 04 07* ja 01 04 11, sealhulgas paekivi (näiteks lubjakivi, dolomiidi) töötlemisel tekkinud jäätmed
Ei 15 10
01 04 09 - Liiva- ja savijäätmed Ei 20 13.30
01 04 08 - Kruusajäätmed ja kivipuru, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 01 04 07* Ei 20 13.30
01 01 02 - Mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmed Ei 10 6.70
3.4.1. Jäätmete ladustamise tagatis
Jrk nr 1.
Käitluskoha nimetus Argo jäätmekäitluskoht Vaidasoo karjääris
Lähim tavajäätmete prügila Tallinna prügila
Kaugus tavajäätmete prügilast (km) 38
Lähim ohtlike jäätmete prügila
Kaugus ohtlike jäätmete prügilast (km)
Seotud failid
Failid Lisa 4: Ladustamisplaan_Argo_kinnistu_ver4.jpg
6/12
Ladustamiskoht Jäätmeliigid
Number plaanil või kaardil
Üheaegne ladustamise kogus (tonni)
Jäätmeliik Vabastamise alus
Jäätmeliigi täpsustus Jäätmeliigi käitlemise hind €/tonn, KM-ta
Tagatise arvutuses
Üheaegne ladustamise kogus (tonni)
1-8 490 20 02 02 20 02 02 - Pinnas ja kivid 0 Jah 60
19 12 09 19 12 09 - Mineraaljäätmed (näiteks liiv, kivid) 2 Jah 40
17 05 08 17 05 08 - Teetammitäitematerjal, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 07* 2.50 Jah 20
17 05 06 17 05 06 - Süvenduspinnas, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 05* 2.50 Jah 40
17 05 04 17 05 04 - Kivid ja pinnas, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 03* 0 Jah 35
17 01 07 17 01 07 - Betooni-, tellise-, plaadi- või keraamikatootesegud, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 01 06* 5 Jah 35
17 01 03 17 01 03 - Plaadid ja keraamikatooted 5 Jah 40
17 01 02 17 01 02 - Tellised 5 Jah 40
17 01 01 17 01 01 - Betoon 0 Jah 60
10 13 14 10 13 14 - Betoonijäätmed ja betoonisete 0 Jah 30
10 12 08 10 12 08 - Keraamiliste materjalide, telliste, plaatide ja ehitustoodete jäätmed (pärast termilist töötlemist) 0 Jah 25
01 04 13 01 04 13 - Kivilõikamisel ja -saagimisel tekkinud jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 01 04 07* ja 01 04 11, sealhulgas paekivi (näiteks lubjakivi, dolomiidi) töötlemisel tekkinud jäätmed
0 Jah 15
01 04 09 01 04 09 - Liiva- ja savijäätmed 0 Jah 20
01 04 08 01 04 08 - Kruusajäätmed ja kivipuru, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 01 04 07* 0 Jah 20
01 01 02 01 01 02 - Mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmed 0 Jah 10
Tagatise arvutus Jäätmeliik Üheaegselt ladustamise kogus (t) Jäätmeliigi käitlemise hind KM-ta Jäätmeveo vahemaa (km) Veokulu ühe tonni kohta KM-ta €/t Laadimise hind KM-ta Tagatise summa KM-ga 17 01 02 40 5 38 2.85 60 463.76 17 01 03 40 5 38 2.85 60 463.76 17 01 07 35 5 38 2.85 52.50 405.79 17 05 06 40 2.50 38 2.85 60 339.76 17 05 08 20 2.50 38 2.85 30 169.88 19 12 09 40 2 38 2.85 60 314.96 01 01 02 10 0 38 2.85 15 53.94 01 04 08 20 0 38 2.85 30 107.88 01 04 09 20 0 38 2.85 30 107.88 01 04 13 15 0 38 2.85 22.50 80.91 10 12 08 25 0 38 2.85 37.50 134.85 10 13 14 30 0 38 2.85 45 161.82 17 01 01 60 0 38 2.85 90 323.64 17 05 04 35 0 38 2.85 52.50 188.79 20 02 02 60 0 38 2.85 90 323.64
Kokku 3 641.26
Tagatise väärtus (sh 115%) 4 187.45
7/12
3.5. Keskkonnariski vähendamise meetmed
3.6. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava
Jrk nr 1.
Käitluskoha nimetus Argo jäätmekäitluskoht Vaidasoo karjääris
Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamine Failid
Jäätmekäitluse lõpetamine Vastu võetud jäätmete hulgast välja sorteeritud karjääri korrastamiseks mittesobilikud jäätmed antakse üle vastavat jäätmeluba omavale isikule. Jäätmekäitluse lõpetamisel
3.7. Jäätmekäitluses rakendatavate tehnoloogiaprotsesside ja tehnilise varustatuse võrdlus parima võimaliku tehnikaga
Ühe saadetise kaal (t) 20
Veo hind kilomeetri kohta käibemaksuta, €/km 1.50
Käibemaksumäär 1.24
Ühe tonni laadimise hind käibemaksuta, €/t 1.50
Finantstagatise dokument Lisa 5: 25_048711_GF_kiri_TARISTON.asice
Keskkonnariski suurust mõjutavad tegurid
Kirjeldus Tegevusega kaasneda võivateks keskkonnahäiringuteks on müra ja tolm. Müra mõjutavateks teguriteks on eelkõige ebasoodne tuulesuund, transpordivahenditega liiklemine ja purustamistööd. Tolmu mõjutavateks teguriteks on eelkõige ilmastikuolud - kuiv periood ja ebasoodne tuul.
Meetmed keskkonnariski vähendamiseks Jrk nr Meede/Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamiseks kavandatav tehnika Meetme rakendamise tähtaeg 1. Tolmu vähendamine Tolmu levimisel jäätmekäitlusala piiridest välja peatatakse tööd
Kuival ajal transporditolmu vähendamiseks niisutatakse teid. niisutamine paakautoga vastavalt vajadusele
2. Müra vähendamine Ebasoodsa tuulesuuna puhul peatatakse tööd (kui on oht, et müratase võib ületada piirväärtusi) tööde peatamine vastavalt vajadusele 3. Müra vähendamine Pidevate häiringute korral rajatakse müratõkkevall/-sein buldooser või ekskavaator liiva/kruusa valli tekitamiseks vastavalt vajadusele
Keskkonnaseire kava ja andmed keskkonnaseireks kasutatavate seadmete kohta Jrk nr Seiratav näitaja Seire viis Seire sagedus Kasutatavad seadmed Seirepunkti number Seirepunkti koordinaadid L-EST97 1. Tolm Visuaalne kontroll vastavalt vajadusele visuaalne 1 X: 6570812, Y: 559420
8/12
3.7. Jäätmekäitluses rakendatavate tehnoloogiaprotsesside ja tehnilise varustatuse võrdlus parima võimaliku tehnikaga
Jrk nr 1.
Jäätmekäitlustoiming/-tehnoloogia Jäätmete taaskasutamine ja karjääri korrastamine
Tehniline varustatus Kallur Purusti Sõel Ekskavaator Buldooser
Parim võimalik tehnika Arvestades territooriumi suurust, asukohta ja tingimusi (liivakarjäär), on kirjeldatud tehnika käesoleval ajal ja käesolevas asukohas parim võimalik tehnika.
Võrdlus parima võimaliku tehnikaga Vastab
6.1. Maavara kaevandamine 9/12
6.1. Maavara kaevandamine
Maardlad
Maardla ja mäeeraldis
Jrk nr 1.
Mäeeraldise olek kehtivusaja pikendamine
Registrikaardi nr 873
Maardla nimetus Vaidasoo
Maardla osa nimetus
Maardla põhimaavara liiv
Mäeeraldise nimetus Vaidasoo liivakarjäär
Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah
Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.
Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.
Mäeeraldise pindala (ha) 18.84
Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 24.25
Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 0
Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0
Kaevandatud maavara kasutamise otstarve Teede-, keskkonna- ja üldehitus. Täiteliiv teede mullete ehitusel ja pinnase täitetöödel.
Minimaalne tootmismaht aastas
Keskmine tootmismaht aastas 27 000
Plokid Nimetus Kasutusala Liik Varu
Kogus Ühik Kuupäev
3 plokk 1207 - täiteliiv aT - aktiivne tarbevaru 115.08 tuh m³ 31.03.2026
6 plokk 1207 - täiteliiv aT - aktiivne tarbevaru 526.92 tuh m³ 31.03.2026
Tegevusala andmed Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu
Kogus Ühik Kogus Ühik 1. 1207 - täiteliiv tuh m³ 383.37 tuh m³
Geoloogilised uuringud
10/12
Jrk nr 1.
Geoloogilise uuringu loa omaja Nordecon AS
Geoloogilise uuringu loa registreerimise number HARMG-119
Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 15.03.2014
Geoloogilise uuringu aruande nimetus Vaidasoo liivamaardla Vaidasoo II uuringuruumi geoloogiline uuring Harjumaal (varu seisuga 01.05.2012)
Geoloogiafondi number EGF 8400
Maavaravaru arvele võtmise otsuse number Keskkonnaministri käskkiri nr 491
Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 06.06.2012
Jrk nr 2.
Geoloogilise uuringu loa omaja Tariston AS
Geoloogilise uuringu loa registreerimise number HARM-107
Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 28.06.2020
Geoloogilise uuringu aruande nimetus Seletuskiri Vaidasoo maardla Vaidasoo liivakarjääri plokilise ehituse korrigeerimiseks (varu seisuga 01.01.2020)
Geoloogiafondi number 9371
Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1-17/20/1393
Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 01.06.2020
6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid
Kaevandatud maa korrastamine
Kaevandatud maa kasutamise otstarve Tehisveekogu ning metsa- ja rohumaa
Graafilised lisad
Markšeidermõõdistamine Lisa 6: Vaidasoo_2025.asice
Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 7: Vaidasoo_liivakarjaari_maeeraldise_plaan.pdf
Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 8: Vaidasoo_liivakarjaari_profiilid.pdf
Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 9: Vaidasoo_liivakarjaari_korrastatud_maa_plaan.pdf
Lisadokumendid
11/12
7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks
8. Taotluse lisad
Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 10: Vaidasoo_liivakarjaari_MKLT_seletuskiri.pdf
Maavara arvele võtmise dokumendi ärakiri Lisa 11: Harju_maakonna_Vaidasoo_liivamaardla_registrikande_muutmine.asice
Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või geoloogilise uuringu aruanne Lisa 12: Vaidasoo_liivakarjaari_plokkide_korrigeerimine.pdf
Mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa asukoha kinnisasja omaniku nõusolek tema omandis oleva kinnisasja kasutamiseks
Lisa 13: Kooskolastus_Jano_Oobik.asice
Lisa 14: Kooskolastus__HARM_107_pikendamine__Nordecon_AS.asice
GIS ja CAD failid Lisa 15: Vaidasoo_ruumiandmed.zip
Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul lammutustööde kirjeldus
Andmed on esitatud taotluse seletuskirjas.
Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus Andmed on esitatud taotluse seletuskirjas.
Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus Andmed on esitatud taotluse seletuskirjas.
Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta
Andmed on esitatud taotluse seletuskirjas.
Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed Kaevandamise käigus täidetakse pealmaakaevandamise ohutuseeskirju ning välditakse kütte- ja määrdeainete sattumist pinnasesse. Kaevandamisel ja kaevise laadimisel ning transportimisel kasutatavate masinate ja mehhanismide hooldamiseks tuleb rajada karjääri territooriumile teenindusplats, kui hooldamist plaanitakse karjääri maa-alal, et vältida kütuse ja õli leket pinnasesse. Teenindusplats tuleb katta kütuse ja õli pinnasesse imbumist takistava materjaliga ning koha peal peavad olema esmased kütuselekke kõrvaldamise vahendid.
Nimetus Manus Elering kooskõlastus Lisa 16: Elering_kooskolastus.pdf
Allkirjastatud Vaidasoo liivakarjääri taotluse lisad Lisa 17: Vaidasoo_liivakarjaari_MKLT.asice
Maaomaniku kooskõlastus (Nordecon) Lisa 18: Kooskolastus__HARM_107_pikendamine__Nordecon_AS.asice
Maaomaniku kooskõlastus (Landeker) Lisa 19: Koosko_lastus_Landeker_Suur_Ku_nnma_e.asice
Maaomaniku kooskõlastus (Jano Ööbik) Lisa 20: Kooskolastus_Jano_Oobik.asice
Maaomaniku kooskõlastus (Mati Lepamaa) Lisa 21: Kooskolastus_Mati_Lepamaa.asice
12/12
TÖÖ NR 2026-084
Juhataja: /allkirjastatud digitaalselt/ Erki Kõnd
Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Lillak
Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Mäger
Objekti asukoht: Harjumaa maakond, Rae vald, Vaidasoo küla
X= 6571200, Y= 559400
HARJUMAA, RAE VALD, VAIDASOO KÜLA
VAIDASOO LIIVAMAARDLA
VAIDASOO LIIVAKARJÄÄRI
MAAVARA KAEVANDAMISLOA MUUTMISE
TAOTLUS
Juuni 2026
Tellija: AS Tariston
Kobras OÜ
Registrikood 10171636
Vaidasoo liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus
Töö nr 2026-084 ad
Aadress: Harjumaa maakond, Rae vald, Vaidasoo küla
Koostaja: Kobras OÜ 2 / 21
ÜLDINFO
TÖÖ NIMETUS: Vaidasoo liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus
OBJEKTI ASUKOHT: Harju maakond, Rae vald, Vaidasoo küla, Suur-Künnimäe (katastritunnus
65301:001:7351), Siimu (65303:003:0691), Kaspari (65303:003:0696), Sovardi
(65303:003:0020), Argo (65303:003:0694), Nisumäe (65303:003:0002).
TÖÖ LIIK: Maavara kaevandamisloa taotlus
TÖÖ TELLIJA:
Kontaktisik:
AS Tariston
Registrikood 10887843
Kauri Kiiman
Tel 5860 3731
TÖÖ TÄITJA: Kobras OÜ
Registrikood 10171636
Riia 35, 50410 Tartu
Tel 730 0310
http://www.kobras.ee
Koostajad: Peeter Lillak – geoloog, diplomeeritud maeinsener, tase 7 (241945)
Tel 5668 4203
Tanel Mäger – geoloog, diplomeeritud mäeinsener, tase 7 (176863)
Tel 5822 9648
Konsultant: Urmas Uri – geoloog, keskkonnaekspert (KMH0046)
Kontrollija: Ene Kõnd – tehniline kontrollija
Vaidasoo liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus
Töö nr 2026-084 ad
Aadress: Harjumaa maakond, Rae vald, Vaidasoo küla
Koostaja: Kobras OÜ 3 / 21
Kobras OÜ litsentsid / tegevusload:
1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsentsid:
KMH0046 Urmas Uri; KMH0159 Noeela Kulm.
2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid:
Noeela Kulm; Urmas Uri; Teele Nigola.
3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379:
Hüdrogeoloogilised uuringud; Hüdrogeoloogiline kaardistamine.
4. Maakorraldustööde tegevuslitsents nr 635 MA-k.
5. MTR-i majandustegevusteated:
Ehitusuuringud EG10171636-0001;
Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002;
Omanikujärelevalve EO10171636-0001;
Projekteerimine EP10171636-0001;
Muinsuskaitse E 377/2008.
6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud:
Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00;
Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00;
Maaparanduse uurimistöö MU0010-00;
Maaparanduse ekspertiis MK0010-00.
7. Muinsuskaitseameti pädevustunnistus PT 606/2012:
Mälestise liigid: ehitismälestis, ajaloomälestis, maailmapärandi objektil asuv ehitis.
Tööde liik: konserveerimise ja restaureerimise projektide koostamine, konserveerimis- ja
restaureerimistööde tegevuskavade koostamine maastikuarhitektuuri valdkonnas, muinsuskaitseline
järelevalve, planeeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja uuringu tegevuskavade
koostamine.
8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja
reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 2074/22, Tanel Mäger – Nr 2075/22, Peeter Lillak – nr 2551/25).
9. Kutsetunnistused:
Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 176863 – Tanel Mäger;
Diplomeeritud maeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 241945 – Peeter Lillak;
Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 167534 – Erki Kõnd;
Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 131647 – Oleg Sosnovski;
Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 180897 – Martin Võru;
Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 167600 – Ervin R. Piirsalu;
Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutse nr E000482 – Ervin R. Piirsalu;
Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 142815 – Teele Nigola;
Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 152113 – Kadri Kattai;
Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 155387 – Priit Paalo;
Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 176300 – Teele Nigola;
Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194138 – Ivo Maasik;
Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194147 – Marek Maaring;
Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 141508 – Ivo Maasik;
Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 197275 – Ivo Maasik;
Puurija, tase 3, kutsetunnistus nr 114525 – Peeter Lillak;
Puurmeister, tase 5, kutsetunnistus nr 150111 – Peeter Lillak;
Puittaimede hindaja, tase 5, kutsetunnistus nr 202712 – Kreete Lääne;
Geodeet, tase 6, kutsetunnistus nr 213931 – Meelis Aro.
Vaidasoo liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus
Töö nr 2026-084 ad
Aadress: Harjumaa maakond, Rae vald, Vaidasoo küla
Koostaja: Kobras OÜ 4 / 21
SISUKORD 1. MÄEERALDISE SAAMISE VAJADUSE PÕHJENDUS, KASUTAMISE EESMÄRK JA MAAVARA
KASUTUSALAD ...................................................................................................................................................................... 5
2. MÄEERALDISE MAA-ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS .......................................................................... 5
3. ANDMED TEHTUD GEOLOOGILISTE UURINGUTE KOHTA, MAARDLA GEOLOOGILINE JA
HÜDROGEOLOOGILINE LÜHIISELOOMUSTUS .............................................................................................................. 7
3.1. GEOLOOGILINE UURITUS................................................................................................................................................................... 7
3.2. GEOLOOGILINE EHITUS ..................................................................................................................................................................... 8
3.3. HÜDROGEOLOOGILINE KIRJELDUS ................................................................................................................................................... 8
4. TAOTLETAVA MÄEERALDISE PIIRES OLEVA MAAVARA KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE
ISELOOMUSTUS .................................................................................................................................................................... 8
4.1. MAAVARA KVALITATIIVNE ISELOOMUSTUS ..................................................................................................................................... 8
4.2. MAAVARA KOGUSE ARVUTUS ........................................................................................................................................................... 9
5. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE PÕHJENDUS KOOS KAEVANDAMISELE KUULUVA VARU
MÄÄRAMISEGA ..................................................................................................................................................................... 9
5.1. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE VALIKU PÕHJENDUS .................................................................................................... 9
5.2. KAEVANDATAVAD VARUD .............................................................................................................................................................. 10
6. KAVANDATAV KAEVANDAMISE TEHNOLOOGIA, EEMALDATAVA KATENDI KOGUS NING SELLE
LADUSTAMISE JA KASUTAMISE KIRJELDUS ................................................................................................................ 10
7. ANDMED KAEVANDAMISJÄÄTMETE KOHTA ......................................................................................................... 11
8. KAEVANDAMISEGA RIKUTUD MAA KORRASTAMINE ........................................................................................ 12
9. KAEVANDAMISEGA KAASNEDA VÕIVAD KESKKONNAHÄIRINGUD JA MEETMED NENDE
VÄHENDAMISEKS ............................................................................................................................................................... 13
9.1. KAEVANDAMISE EELDATAV MÕJU NATURA 2000 ALADELE NING KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE .............................. 18
10. KOKKUVÕTE ................................................................................................................................................................... 21
GRAAFILISED LISAD:
1. Mäeeraldise plaan, M 1:2000.
2. Geoloogilised läbilõiked, Mhor 1:2000, Mvert 1:100.
3. Korrastatud maa plaan, M 1:2000.
ELEKTROONILISED LISAD:
1. Vaidasoo liivakarjääri markšeiderimõõdistamise seletuskiri (varu seisuga 27.05.2025).
2. Maa-ameti peadirektori 01.06.2020. a korraldus nr 1-17/20/1393.
3. Seletuskiri Vaidasoo maardla Vaidasoo liivakarjääri plokilise ehituse korrigeerimiseks (varu seisuga
01.01.2020).
4. Mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa ruumikuju ning maapinna reljeefi ja mäeeraldise lamami
samakõrgusjooned ruumiobjektina.
5. Elering OÜ 01.07.2009. a kooskõlastus nr PV-PAP-10/731.
6. Maaomanike kooskõlastused.
Vaidasoo liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus
Töö nr 2026-084 ad
Aadress: Harjumaa maakond, Rae vald, Vaidasoo küla
Koostaja: Kobras OÜ 5 / 21
1.MÄEERALDISE MUUTMISE VAJADUSE PÕHJENDUS, KASUTAMISE EESMÄRK JA
MAAVARA KASUTUSALAD
AS Tariston (registrikood 10887843) taotleb maavara kaevandamise loa nr HARM-107 kehtivusaja pikendamist
vastavalt maapõueseaduse § 67 lõikes 1 sätestatud tingimusele: praeguse kaevandamisloa kehtivusaja jooksul
ei ole võimalik kaevandatavat maavara Vaidasoo liivakarjääri piires täielikult ammendada. Vaidasoo liivakarjääri
mäeeraldis asub Vaidasoo liivamaardla (registrikaardi nr 0873) täiteliiva aktiivse tarbevaru plokil 3 ja 6
(graafiline lisa 1. Vaidasoo liivakarjääri mäeeraldise plaan).
Kaevandamiseks taotletav maavaravaru on arvele võetud Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni juhataja
25.06.2010 korraldusega nr HJR 115/326 aruandes „Vaidasoo liivamaardla Vaidasoo II uuringuruumi
geoloogiline uuring Harjumaal (varu seisuga 01.05.2012)“ (EGF aruande nr 8400) esitatud ettepaneku alusel.
Kaevandatava maavara kvaliteeti on korrigeeritud Maa-ameti peadirektori 01.06.2020. a korraldusega nr
1-17/20/1393 aruandes „Seletuskiri Vaidasoo maardla Vaidasoo liivakarjääri plokilise ehituse korrigeerimiseks
(varu seisuga 01.01.2020)“ (EGF aruande nr 9371) esitatud ettepaneku alusel.
Loa nr HARM-107 kehtivusaja pikendamist taotletakse, et ammendada Vaidasoo livamaardla täiteliiva aktiivse
tarbevaru ploki 3 ja 6 maavaravaru mäeeraldise piires täielikult enne karjääri korrastamist. Kaevandamisluba nr
HARM-107 kehtib kuni 28.06.2028, loa omaja tööplaanidest lähtuvalt ei jõuta maavara praeguse
kaevandamisloa kehtivusaja jooksul täielikult ammendada ning karjääriala nõuetekohaselt korrastada.
Kaevandamisloa pikendamist taotletakse 15 aasta võrra. AS Tariston on taristuobjektide- ja rajatiste ehitusega
tegelev ettevõtte, mis muuhulgas tegeleb riigimaanteede aastaringse hooldusega ning erinevate teedeehituse-
ja taristuobjektide ehitamisega. Kaevandamisloa pikendamist taotletakse, et tagada ettevõttele vajalik
materjaliressurss ka lähitulevikus.
Vastavalt strateegilises dokumendis „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ toodud eesmärkidele ja
põhimõtetele tuleb maardlate kasutusse võtmisel eelistada juba avatud maardlate maksimaalset võimalikku
kasutamist, mille kohta on piisavalt vajalikku informatsiooni nii keskkonnatingimuste kui ka kaevandamise
tehnoloogiliste võimaluste kohta. Kaevandamise jätkamine juba avatud ja kaevandamisega rikutud maa-alal
on keskkonnasäästlikum kui täiesti uute alade kasutusele võtmine. Vaidasoo liivakarjääri kaevandamisloa
kehtivusaja pikendamine on kooskõlas juba avatud maardla maksimaalse võimaliku kasutamise eesmärgiga,
tagades maavarade registris arvel oleva maavaravaru võimalikult täieliku väljamise minimaalsete kadude ja
jääkidega.
2.MÄEERALDISE MAA-ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS
Vaidasoo liivakarjääri mäeeraldis ja selle teenindusmaa asub Harjumaal Rae vallas Vaidasoo külas Suur-
Künnimäe (katastritunnus 65301:001:7351, sihtotstarve maatulundusmaa 50% ja mäetööstusmaa 50%, pindala
67 269 m2), Siimu (65303:003:0691, sihtotstarve mäetööstusmaa 100%, pindala 33 109 m2), Kaspari
(65303:003:0696, sihtotstarve mäetööstusmaa 100%, pindala 66 584 m2), Sovardi (65303:003:0020, sihtotstarve
mäetööstusmaa 50% ja maatulundusmaa 50%, pindala 68 657 m2), Argo (65303:003:0694, sihtotstarve
mäetööstusmaa 100%, pindala 40 474 m2) ja Nisumäe (65303:003:0002, sihtotstarve maatulundusmaa 90% ja
mäetööstusmaa 10%, pindala 564 258 m2) katastriüksusel. Kõik nimetatud kinnistud on eraomanduses,
maaomanike kooskõlastused kaevandamisloa pikendamise taotlemiseks on esitatud elektroonilises lisas 6.
Vaidasoo liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus
Töö nr 2026-084 ad
Aadress: Harjumaa maakond, Rae vald, Vaidasoo küla
Koostaja: Kobras OÜ 6 / 21
Vaidasoo liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piirneb põhja suunast Paunküla metskond 471 (katastritunnus
65303:003:0777, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 1 570 492 m2) katastriüksusega ning ida suunast
Kivistiku (65303:003:0692, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 17 578 m2), Tiina (65303:003:0697,
sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 23 293 m2), Paunküla metskond 628 (65303:003:0172, sihtotstarve
maatulundusmaa 100%, pindala 81 455 m2), Paidu (65301:001:4445, sihtotstarve maatulundusmaa 100%,
pindala 33 556 m2) ja Metsa-Tammi (65303:003:0105, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 86 084 m2)
katastriüksusega. Vaidasoo liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piirneb kagu suunast Suursoo tee L1
(65301:001:3715, sihtotstarve transpordimaa 100%, pindala 8167 m2), edela suunast Sepametsa
(65303:003:0693, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 78 525 m2) ning lääne suunast Mägramäe
(65303:003:0695, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 61 155 m2) ja Allikasoo (65303:003:0762,
sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 48 459 m2) katastriüksusega.
Vaidasoo liivakarjäär asub Harjumaa keskosas, Vaida alevikust ca 3,5 km kaugusel kagu suunas. Vaidasoo
liivakarjääri keskosa geograafilised koordinaadid on 59°16’30’’ p.l. ja 25°2’31’’ i.p. ning liivakarjäär paikneb Eesti
baaskaardi (mõõtkava 1:50 000) kaardilehel 6341 (graafiline lisa 1.Vaidasoo liivakarjääri mäeeraldise plaan).
Vaidasoo liivakarjäär kattub osaliselt Peningi turbamaardla (registrikaardi nr 0236) hästiagunenud turba aktiivse
reservvaru plokiga 15 ja passiivse reservvaru plokiga 16, karjääriga kattuval alal on turbakihi paksus alla 0,5 m.
Vaidasoo liivakarjäär piirneb põhja suunast Vaidasoo liivamaardla aktiivse tarbevaru plokiga 18 kuni 23 (18,
21 – EK, 19, 22 – EL, 20, 23 – TL). Kaugemal põhja suunas asub Vaidasoo liivamaardla aktiivse tarbevaru plokk
7 kuni 12 (7, 10 – EK, 8, 11 – EL, 9, 12 – TL).
Vaidasoo liivakarjääri läbib kaks Elering AS 220 – 330 kV elektriõhuliini: Aruküla-Balti (väline tunnus: L511) ja
Rakvere-Kiisa (väline tunnus: L506), mille kaitsevööndi ulatus on 40 m mõlemal pool elektripaigaldist.1 Liinide
omanik on varasemalt kooskõlastanud maavara kaevandamise elektriõhuliinide kaitsevööndis ning seadnud
tehnilised tingimused mäetööde tegemiseks (elektrooniline lisa 5).
Vaidasoo liivakarjäär piirneb idast Leivajõe (MS kood/ehitise kood 4109220020590/001) ja Leivajõe (MS
kood/ehitise kood 4109220020560/001) maaparandussüsteemiga.
Vaidasoo liivakarjääri põhjaosa kattub maavara kaevandamise tagajärjel tekkinud nimetu tehisjärve (EELIS kood
VEE2006650) kalda piiranguvööndiga. Tehisjärv ei ole avalik ega avalikult kasutatav veekogu ning vastavalt
looduskaitseseaduse § 37 lg 4 on maavara kaevandamine kalda piiranguvööndis lubatud.
Maa- ja Ruumiameti eluhoonete andmekogu2 põhjal asub lähim eluhoone Vaidasoo liivakarjääri mäeeraldise
teenindusmaa piirist ca 420 m kaugusel lääne suunas Väike-Aukemäe (katastritunnus 65303:003:0077,
sihtotstarve on elamumaa 100%) katastriüksusel. Maastikuliselt paikneb Vaidasoo liivakarjäär Harju lavamaa
keskservas põhja-lõunasuunalisel oosil jääjõeliste setete levikualal.3 Maapinna absoluutkõrgus jääb Vaidasoo
liivakarjääris vahemikku ca 36,1 – 47,5 m, maapind on kaevandamistegevusest tulenevalt ebatasane.
1 Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded. Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr 73. 2 https://metadata.geoportaal.ee/geonetwork/srv/est/catalog.search#/metadata/6f2cffe2-65d9-4f9b-b667-ba7716e6f966 (viimati vaadatud 10.02.2026). 3 Harju maakonna Vaidasoo uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (EGF aruande nr 8174).
Vaidasoo liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus
Töö nr 2026-084 ad
Aadress: Harjumaa maakond, Rae vald, Vaidasoo küla
Koostaja: Kobras OÜ 7 / 21
3.ANDMED TEHTUD GEOLOOGILISTE UURINGUTE KOHTA, MAARDLA GEOLOOGILINE JA
HÜDROGEOLOOGILINE LÜHIISELOOMUSTUS
3.1.GEOLOOGILINE UURITUS
Vaidasoo liivamaardlas on geoloogilisi uuringuid maavarade otsimise eesmärgil tehtud kolmel korral, aastal
2009, 2012 ja 2020.
2009. aastal tegi OÜ Inseneribüroo Steiger Vaidasoo uuringuruumi geoloogilise uuringu, mille käigus rajati 20
šurfi sügavusega 2,6 – 6,9 m ning võeti kokku 42 proovi. AS Kõigile proovidele tehti lõimisanalüüs, kaheksas
proovil määrati filtratsioon ning ühe kruusa koondproovi puhul hinnati jämepurrust killustiku füüsikalis-
mehaanilisi omadusi. Põhjaveetasemest ülal- ja allpool paikneva varu piiritlemisel lähtuti keskmisest
põhjaveetaseme absoluutkõrgusest 41,9 m (BK77). Uuringu käigus jõuti maavara lamamini 20 uuringušurfist
neljas. Uuringu tulemuste alusel kinnitati varud keskkonnaministri 04.12.2009 käskkirjaga nr 2521.
2012. aastal tegi OÜ Eesti Geoloogiakeskus geoloogilise uuringu tollase Vaidasoo liivakarjääri lamamis.4
Uuringu käigus rajati esmalt 10 puurauku 2009. aastal rajatud šurfide asukohtadesse ning seejärel veel 10
puurauku ja kolm kaevandit uuringuruumi geoloogilise ehituse täpsustamiseks. uuringupunktide sügavus oli
vahemikus 5,7 – 11,3 m. Töö käigus võeti 38 proovi materjali terastikulise koostise hindamiseks. Uuringu
tulemuste alusel kinnitati varud keskkonnaministri 06.06.2012 käskkirjaga nr 491.
2020. aastal tegi OÜ J. Viru Markšeideribüroo jääkvaru kvaliteedi ümberhindamise5, et lihtsustada Vaidasoo
liivakarjääri plokilist ehitust. Selleks analüüsiti olemasolevat geoloogilist andmestikku ja täpsustati karjääri
jääkvaru kvaliteeti vastavalt keskkonnaministri 17.12.2018 määruse nr 52 nõuetele. Uuringuga liideti Vaidasoo
liivakarjääris paikneva aktiivse tarbevaru ploki 1, 2 ja 3 jääkvaru ning moodustati täiteliiva aktiivse tarbevaru
plokk 3 pindalaga 18,84 ha ja mahuga 134,241 tuh m3 (varu ülalpool veetaset). Lisaks liideti aktiivse tarbevaru
ploki 4, 5, 6, 13, 14, 15, 16 ja 17 jääkvaru ning moodustati täiteliiva aktiivse tarbevaru plokk 6 pindalaga 18,84 ha
ja mahuga 576,825 tuh m3 (varu allpool veetaset).
Maa-ameti peadirektori 01.06.2020 korraldus nr 1 17/20/1393. Harju maakonna Vaidasoo liivamaardla
registrikande muutmine:
1. Otsustan muuta OÜ J. Viru Markšeideribüroo poolt koostatud aruande „Seletuskiri Vaidasoo maardla
Vaidasoo liivakarjääri plokilise ehituse korrigeerimiseks“ alusel seisuga 01.01.2020 keskkonnaregistri maardlate
nimistus Vaidasoo liivamaardla registrikannet ja kinnitada aruandes esitatud piirides varu järgmiselt:
1.1 täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 18,84 ha – 134,241 tuh m3 (3. plokk),
1.2 täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 18,84 ha – 576,825 tuh m3 (6. plokk, 3. ploki lamamis, allpool põhjavee
taset).
4 Vaidasoo liivamaardla Vaidasoo II uuringuruumi geoloogiline uuring Harjumaal (EGF aruande nr 8400). 5 Seletuskiri Vaidasoo maardla Vaidasoo liivakarjääri plokilise ehituse korrigeerimiseks (EGF aruande nr 9371).
Vaidasoo liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus
Töö nr 2026-084 ad
Aadress: Harjumaa maakond, Rae vald, Vaidasoo küla
Koostaja: Kobras OÜ 8 / 21
3.2.GEOLOOGILINE EHITUS
Vaidasoo liivakarjääri geoloogilise ehituse kirjeldus on antud 2009. ja 2012. aasta geoloogiliste uuringute
käigus rajatud uuringupunktide andmete põhjal.
Vaidasoo liivakarjääri kattekihi moodustab 0,0 – 2,7 m paksune kasvukiht (Q2_s), orgaanilise ainega liiv (Q2_s),
turvas (Q2_b) või kohati nende all lamav ülipeeneteraline savikas liiv (Q1jrVr_fg). Kattekihi keskmine paksus on
geoloogiliste uuringute alusel 0,5 m. Senise kaevandamistegevuse käigus on kattekiht valdavalt eemaldatud.
Kasulik kiht koosneb erineva terasuurusega kruusast (Q1jrVr_fg) ning ülipeene‑ ja peeneteralisest liivast, samuti
kruusakast keskmise terasuurusega liivast (Q1jrVr_fg). Kruusaterad on valdavalt karbonaatse koostisega ja hästi
ümardunud. Kasuliku kihi paksus on kuni 14 m ning selle lamam paikneb absoluutkõrgusel 32,55 – 42,74 m.
Kasuliku kihi lamami moodustab saviliiv (Q1jrVr_lg) ja ülipeeneteraline savikas liiv (Q1jrVr_fg). Moreenikihi all
avati ühes uuringupunktis lubjakivi.
3.3.HÜDROGEOLOOGILINE KIRJELDUS
Vaidasoo maardla piires esineb liustikujõe setetega seotud põhjaveekiht, mis on vabapinnaline ja toitub
sademetest. Veepideme moodustavad sitkeplastne saviliivmoreen, mille pealispind asub absoluutkõrgusel
32,5 – 39,9 m.
2009. aasta geoloogilise uuringu käigus mõõdeti kaevandites veetase maapinnast 0,1 – 5,6 m sügavusel,
absoluutkõrgusel 39,2 – 43,8 m, keskmiseks veetasemeks absoluutkõrguseks määrati 42,1 m (EH2000). Seda
veetaseme absoluutkõrgust on Vaidasoo maardlas kasutatud veealuste ja veepealsete plokkide piiritlemisel.
2012. aasta uuringu käigus mõõdeti uuringupunktides veetase maapinnast 0,0 – 2,7 m sügavusel,
absoluutkõrgusel 43,6 – 44,1 m. Uuringupunktide põhjal oli keskmine veetaseme absoluutkõrgus 43,7 m.
2019. aasta markšeidermõõdistuse6 käigus mõõdeti 10.09.2019 Vaidasoo liivakarjääri moodustunud veekogu
veetaseme absoluutkõrguseks 43,03 m. Arvestades geoloogiliste uuringute ning 2019. aasta
markšeidermõõdistamise käigus mõõdetud veetasemeid, on karjääriala eeldatav keskmine pikaajaline veetase
absoluutkõrgusel 43,00 m. Kuna vabapinnaline põhjaveekiht toitub sademetest, siis võib põhjavee tase
pikaajalise keskmisega võrrelduna lühiajaliselt tõusta ca 1 m võrra kevadise intensiivse lumesulamise perioodil
või pikema sajuperioodi korral ning langeda sama palju pikaajalise põuaperioodi jooksul.
4.TAOTLETAVA MÄEERALDISE PIIRES OLEVA MAAVARA KVALITATIIVNE JA
KVANTITATIIVNE ISELOOMUSTUS
4.1.MAAVARA KVALITATIIVNE ISELOOMUSTUS
Kasuliku kihi moodustab Vaidasoo liivakarjääris täiteliiva kvaliteedinõuetele vastav materjal (plokk 3 ja 6).
Materjali kvalitatiivsel iseloomustamisel ja varu arvutamisel kasutati 2020. aasta geoloogilise uuringu käigus
lõimiseandmete arvutusliku teisendamise meetodil ümber hinnatud 58 proovi andmeid, mida on võrreldud
keskkonnaministri 17.12.2018 määruses nr 52 esitatud liiva ja kruusa kasutusalade määramise nõuetega. Kokku
oli usaldusväärseid proove 50 ning mitteusaldusväärseid proove kaheksa.
6 Vaidasoo liivakarjääri markšeiderimõõdistamise seletuskiri (varu seisuga 10.09.2019). OÜ Inseneribüroo Steiger, Tallinn 2019.
Vaidasoo liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus
Töö nr 2026-084 ad
Aadress: Harjumaa maakond, Rae vald, Vaidasoo küla
Koostaja: Kobras OÜ 9 / 21
Tabelis 1 on esitatud Vaidasoo liivakarjääri täiteliiva aktiivse tarbevaru ploki 3 ja 6 laborianalüüside
põhinäitajad.
Tabel 1. Vaidasoo liivakarjääri varuplokkide põhinäitajad
Näitaja Vaidasoo liivakarjäär Minimaalne Maksimaalne Kaalutud keskmine
Looduslik materjal ploki 3 TL aT piires Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) (kruusa sisaldus kokku),
0,0 54,9 23,3
Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) (liiva sisaldus kokku), sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%)
45,1
0,9
100,0
15,4
76,7
6,0 Looduslik materjal ploki 6 TL aT piires
Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) (kruusa sisaldus kokku),
0,0 32,8 1,1
Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) (liiva sisaldus kokku), sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%)
67,2
0,9
100,0
36,1
98,9
15,6
4.2. MAAVARA KOGUSE ARVUTUS
Vaidasoo liivakarjääri varu on arvutatud kahe plokina täiteliiva aktiivse tarbevaru kategoorias: plokk 3 ülalpool
uuringuaegset põhjavee taset (pindala 18,84 ha, varu 134,241 tuh m3) ja plokk 6 allpool uuringuaegset põhjavee
taset (pindala 18,84 ha, varu 576,825 tuh m3) OÜ J. Viru Markšeideribüroo töös „Seletuskiri Vaidasoo maardla
Vaidasoo liivakarjääri plokilise ehituse korrigeerimiseks“ (EGF aruande nr 9371).
2025. aastal tehtud markšeiderimõõdistuse alusel7 ajavahemikul on 10.05.2023 kuni 27.05.2025 Vaidasoo
liivakarjäärist varu väljatud plokist 3 mahus 12,81 tuh m3 ja plokist 6 mahus 26,90 tuh m3. Pärast viimast
markšeiderimõõdistust ei ole karjääris kaevandatud ning 2026. aasta I kvartali lõpu seisuga on deklaratsioonide
alusel ploki 3 jääkvaru 115,08 tuh m3 ja ploki 6 jääkvaru kogus 526,92 tuh m3.
2020. aastal tehtud karjääri jääkvaru kvaliteedi täpsustamise ja 2025. aastal tehtud markšeiderimõõdistuse
aruandes on jääkvaru mahu arvutamiseks kasutatud joonestusprogrammi Bentley PowerCivil V8i.
5.MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE PÕHJENDUS KOOS KAEVANDAMISELE
KUULUVA VARU MÄÄRAMISEGA
5.1.MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE VALIKU PÕHJENDUS
Vaidasoo liivakarjääri mäeeraldise piir kattub pindalaliselt Vaidasoo liivamaardla täiteliiva aktiivse tarbevaru
ploki 3 ja 6 piiriga. Vaidasoo liivakarjääri mäeeraldise pindala on 18,84 ha ning mäeeraldise sügavus ühtib ploki
6 kinnitatud varu sügavusega.
Mäeeraldise teenindusmaa kattub mäeeraldise piiriga liivakarjääri põhja-, kagu- ja lääneservas, ülejäänud
suundades asub see mäeeraldise piirist kuni 50 m kaugusel, lääneservas isegi ühes kohas kuni 70 m kaugusel.
7 Vaidasoo liivakarjääri markšeiderimõõdistamise seletuskiri (varu seisuga 27.05.2025). OÜ Inseneribüroo Steiger, Tallinn 2025.
Vaidasoo liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus
Töö nr 2026-084 ad
Aadress: Harjumaa maakond, Rae vald, Vaidasoo küla
Koostaja: Kobras OÜ 10 / 21
Mäeeraldise teenindusmaa piiride valikuga on tagatud vajalik maa-ala katendi ajutiseks ladustamiseks
liivakarjääris. Mäeeraldise teenindusmaa pindala on 24,25 ha.
Vaidasoo liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa kontuur ning piiripunktide koordinaadid on toodud
mäeeraldise plaanil (graafiline lisa 1) ning geoloogilistel läbilõigetel (graafiline lisa 2). Pindalad on määratud
joonestusprogrammi Autodesk AutoCAD Civil 3D 2026 abil.
5.2.KAEVANDATAVAD VARUD
Mäetööde käigus tuleb karjääri külgedele jätta nõlvatervikud ehk lauged nõlvad, arvestades kaevandatava
materjali loomulikku varisemise nurka (püsinõlvust). Sellest tulenevalt väheneb kaevandatava varu kogus
nõlvakao võrra. Nõlvad kujundatakse kaevandamise käigus. Taotletava ala piires levib valdavalt liiv ning
osaliselt ka kruus. Sellest tulenevalt on karjääri ohutuks püsinõlvuseks on valitud ülalpool veetaset 1:2 (kallakus
~27°) ja allpool veetaset 1:5 (kallakus ~11°),
Nõlvatervikute mahu määramisel on kasutatud arvutiprogrammis AutoCAD koostatud pinnamudeleid. Nõlva
mudeli loomisel kasutati varuploki lamami mudelit ja viimase markšeiderimõõdistuse käigus loodud
maapinnamudelit. Tabelis 2 on esitatud aktiivse tarbevaru maht võrrelduna kaevandatava varuga.
Tabel 2. Vaidasoo liivakarjääri kaevandatav varu
Plokk Jääkvaru, tuh m3
Nõlvatervikusse jääv varu, tuh m3
Kaevandatav varu, tuh m3
Plokk 3 TL aT 115,08 15,47 99,61
Plokk 6 TL aT 526,92 243,16 283,76
KOKKU 642,00 258,63 383,37
Kaevandamise keskmiseks aastamääraks on kavandatud 27 tuh m3, mille tulemusena varu ammendub
hinnanguliselt 14 aastaga ning mäeeraldise teenindusmaa korrastamise lõpetamiseks on planeeritud
täiendavalt üks aasta. Kaevandamise keskmine aastamäär on leitud aritmeetiliselt vastavalt maapõueseaduse
§ 57. Tehtega on arvutatud aastas keskmiselt kaevandatav maavara kogus, mille kaevandamisega tagatakse loa
kehtivusaja jooksul mäeeraldise maavara ammendamine. Arvutatud kaevandamise keskmine aastamäär ei
kohusta loa omanikku karjäärist vastavat kogust materjali aasta jooksul kaevandama. Reaalsed karjääris
kaevandatavad varu kogused aasta lõikes sõltuvad kaevandamisloa omaniku tööplaanidest ja materjali
vajadusest.
6.KAVANDATAV KAEVANDAMISE TEHNOLOOGIA, EEMALDATAVA KATENDI KOGUS
NING SELLE LADUSTAMISE JA KASUTAMISE KIRJELDUS
Karjääris mäetöödega jätkamisel peab jälgima kõiki maavarade kaevandamise nõudeid. Kasutatakse tehniliselt
korras ning regulaarselt ülevaatusi läbivat masinaparki. Kaevandamine toimub veepealse varu puhul
kaasaegsete ekskavaatoritega, veealuse varu kaevandamiseks kasutatakse pika noolega ekskavaatorit ja
pinnasepumpa. Materjali laadimiseks kasutatakse vajadusel rataslaadurit. Materjali väljavedu karjäärist toimub
autotranspordiga (kallurpoolhaagised).
Senise kaevandamistegevuse käigus on kattekiht mäeeraldiselt valdavalt eemaldatud ning vallitatud
mäeeraldise teenindusmaale. Kasvukiht on ladustatatud eraldi aunadesse ning nende bioloogilise aktiivsuse
säilitamiseks aunasid ei tihendatud.
Vaidasoo liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus
Töö nr 2026-084 ad
Aadress: Harjumaa maakond, Rae vald, Vaidasoo küla
Koostaja: Kobras OÜ 11 / 21
Mäeeraldiselt eemaldatud kasvukiht kasutatakse osaliselt ära karjääri korrastamisel. Karjääri korrastamisel on
kasvukihiga kaetava ala (tehisjärve veepealsed nõlvad ning tagasitäidetud ala) pindala ca 15,56 ha ning
korrastatav ala kaetakse ca 0,5 m kasvukihiga, seega on vajamineva kasvukihi maht kokku ca 78 tuh m3.
Kasvukihiga katmine soodustab kiiret taimestumist ning seeläbi vähendab pinnase erosiooni sademete mõjul.
Kasuliku kihi lasumustingimustest ning maapinna reljeefist tulenevalt jääb tehisjärveks korrastatud ala
veepealsete nõlvade kõrguseks ca 2 – 3 m (graafiline lisa 3. Vaidasoo liivakarjääri korrastatud maa plaan).
Nõlvade stabiilseks püsinõlvuseks on mäeeraldisel kaevandatava materjali omadustest lähtuvalt arvestatud 1:2
(ülalpool veetaset) ja 1:5 (allpool veetaset).
Vaidasoo liivakarjääri mäetehnilised tingimused on head. Kattekiht on senise kaevandamistegevuse
tulemusena valdavalt eemaldatud ja maavarale on hea juurdepääs. Maavarakihi paksus on geoloogilise uuringu
andmetel ülalpool veetaset kuni 4,5 m ja seda saab kaevandada ekskavaatoriga ühes astmes. Allpool veetaset
on maavarakihi paksus kuni 9,6 m ja seda kaevandatakse pika noolega ekskavaatori või pinnasepumbaga.
Mäetöid tehakse vastavalt kaevandamisprojektile. Täpsem kaevandamise tehnoloogia ja vajalik energiakasutus
määratakse kaevandamisprojektis ja karjääri korrastamine korrastamistingimuste alusel koostatud
korrastamisprojektis, kus on ära toodud ka korrastamiseks vajalik katendi maht.
Juurdepääs karjäärile on hea, materjali väljaveoks kasutatakse sarnaselt praegusele praktikale karjääri
kaguservas asuvat põhja-lõuna suunalist kruuskattega kohalikku Suursoo teed nr 6530326. Suursoo tee
ühendab karjääri ca 660 m kaugusel lõuna suunas asuva Aruvalla-Jägala riigi kõrvalmaanteega nr 11310.
7.ANDMED KAEVANDAMISJÄÄTMETE KOHTA
Kaevandamisjäätmed on jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise,
rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Kui kaevandamise käigus tekib
kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse
§ 352 tähenduses, tuleb koostada kaevandamisjäätmekava. Vaidasoo liivakarjääri mäeeraldisel esinev katend
kasutatakse maapinna kujundamiseks vastavalt kaevandatud maa korrastamise projektile või võõrandatakse
vastavalt maapõueseaduse § 99.
Katend kooritakse mäeeraldise alalt. Kasvukiht ladustatakse aunadesse ning nende bioloogilise aktiivsuse
säilitamiseks aunasid ei tihendata. Kasvukihi koorimine ja vallitamine toimub reeglina kuival aastaajal kasvukihi
loodusliku niiskuse juures. Tagamaks auna geotehnilist stabiilsust, silutakse auna pealispind ja küljed. Kasvukihi
vallitamisel jälgitakse, et ei toimuks segunemist teiste materjalidega.
Katendi vallitamine mäeeraldise teenindusmaale ei nõua suletud jäätmehoidla järelhooldust ja järelevalvet.
Välistatud on õhu ja vee kaudu eralduvate saasteainete teke ja levik. Vallitatav katend on geotehniliselt ja
geokeemiliselt stabiilne pinnas. Keskkonnale ohtlike ainete sisaldus ladustatavas materjalis ei ületa looduslikke
taustakontsentratsioone ja sellega ei kaasne keskkonnale saasteohtu. Katend kasutatakse ära karjääri
korrastamisel, mistõttu on tegemist taaskasutatava materjaliga. Vaidasoo liivakarjääri kaevandamise käigus
tekkivat materjali kasutatakse täies ulatuses teede- ja tsiviilehitusel, seega materjali töötlemisel jäätmeid ei teki.
Keskkonnaloa HARM-107 alusel on Vaidasoo liivakarjääris lisaks maavara kaevandamisele lubatud jäätmete
käitlemine (Argo jäätmekäitluskoht Vaidasoo karjääris). Jäätmeloa alusel on lubatud jäätmete taaskasutamisele
eelnev sorteerimine, purustamine ja sõelumine (toimingu kood R12s) ning jäätmete taaskasutamine
kaevandatud maa-ala korrastamiseks (toimingu kood R5t). Karjääris ladustatakse vaid püsijäätmeid, mille
Vaidasoo liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus
Töö nr 2026-084 ad
Aadress: Harjumaa maakond, Rae vald, Vaidasoo küla
Koostaja: Kobras OÜ 12 / 21
tootmisprotsessis kasutatud lisaained ei ole vastavalt analüüsitulemustele keskkonnale ohtlikud. Koos maavara
kaevandamise loa pikendamisega soovitakse käesoleva taotlusega pikendada ka kehtivat jäätmeluba.
8.KAEVANDAMISEGA RIKUTUD MAA KORRASTAMINE
Pärast varu ammendamist tuleb kaevandamisega rikutud maa korrastada vastavalt keskkonnaministri
07.04.2017 määrusele nr 12.8 Karjääriala korrastatakse kaevandatud maa korrastamise projekti kohaselt.
Korrastamisprojekt koostatakse lähtuvalt Keskkonnaameti poolt esitatud korrastamistingimustest.
Korrastamistingimusi esitades peab Keskkonnaamet lähtuma keskkonnamõju hindamise soovitustest, kui
keskkonnamõju on hinnatud, ja kaevandamisloale kantud korrastamise suunast. Lisaks küsib Keskkonnaamet
korrastamistingimuste kohta maaomaniku ja kohaliku omavalitsuse arvamust. Korrastamisprojektis esitatakse
täpsemad nõuded ala tehniliseks ja bioloogiliseks korrastamiseks. Muu hulgas käsitletakse korrastamisprojektis
korrastatava maa sihtotstarvet, uute pinnavormide ja kaevandatud maa kujundamist, mulla kasutamist ja
käitlust ning veerežiimi kujundamist.
Vaidasoo liivakarjääris kaevandatakse ülal- ja allpool põhjavee taset kinnitatud täiteliiva varu. Pärast varu
ammendamist kujundatakse Vaidasoo liivakarjääri põhjaossa nõuetekohane (vee sügavus valavalt üle 2,0 m)
veekogu pindalaga ca 8,69 ha. Karjääri lõunaosa täidetakse tagasi püsijäätmetega ning maapind tõstetakse
vähemalt 0,7 m kõrgemale keskmisest eeldatavast põhjavee tasemest, et tagada taasmetsastamiseks sobivad
tingimused. Veekogu kaldad ning elektriõhuliinide kaitsevööndiga kattuv karjääriosa korrastatakse rohumaaks.
Keskmine põhjavee tase asub absoluutkõrgusel 43,0 m ning seega peab korrastamisjärgne maapind olema
minimaalselt absoluutkõrgusel 43,7 m. Karjääri tagasitäitmiseks vajalik püsijäätmete kogus on nõlvatervikuid
arvestades ca 566 tuh m3. Kaevandamise käigus on nõlvad juba valdavalt kujundatud laugeks.
Aukkaevandamisega käideldud purdkaeviste karjääri korrastamisjärgne nõlvus peab olema laugem kui
kaevisele iseloomuliku püsiva nõlva nurk. Vaidasoo liivakarjääris asuval materjalil on veepealsetel nõlvadel see
väiksem kui ~27° (nõlvus 1:2) ja veealustel nõlvadel väiksem kui ~11° (nõlvus 1:5.)
Korrastamistööde maksumus sõltub peamiselt korrastamistööde mahust, mille moodustavad pinnasetööd ning
puude istutamine. Nõlvade laugeks kujundamist tehnilise korrastamise käigus üldjuhul eraldi korrastamistööna
ei arvestata, sest reeglina tehakse seda jooksvalt kaevandamise käigus. Korrastatud karjääriala bioloogiline
korrastamine tehakse pärast tehnilist korrastamist, mille viimase etapina paigutatakse karjääri nõlvadele ning
tagasitäidetud alale enne kaevandamise alustamist kooritud kasvukiht. Täidetud ja korrastatud ala võimalikult
looduslähedasse seisundisse viimiseks haljastatakse bioloogilise korrastamise käigus karjääriala sobivate
istikutega. Tehisjärve veepealsetele nõlvadele ning elektriõhuliinide kaitsevööndisse rajatakse rohumaa
seemnete külvi teel. Hinnangulised kulud Vaidasoo liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa
korrastamiseks taotluse koostamise ajal on ca 2500 eurot hektari kohta ehk kokku ca 61 000 eurot. Vaidasoo
liivakarjääri korrastamisjärgne olukord on esitatud graafilises lisas (graafiline lisa 3. Vaidasoo liivakarjääri
korrastatud maa plaan).
8 Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm. Keskkonnaministri 07.04.2017 määrus nr 12.
Vaidasoo liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus
Töö nr 2026-084 ad
Aadress: Harjumaa maakond, Rae vald, Vaidasoo küla
Koostaja: Kobras OÜ 13 / 21
9.KAEVANDAMISEGA KAASNEDA VÕIVAD KESKKONNAHÄIRINGUD JA MEETMED
NENDE VÄHENDAMISEKS
Liiva ja kruusa kaevandamisega otsest keskkonnareostust ega ohtlikkust ei kaasne. Kaevandamise käigus
täidetakse pealmaakaevandamise ohutuseeskirju ning välditakse kütuse ja määrdeainete sattumist pinnasesse.
Kaevandamisel ja kaevise laadimisel ning transportimisel kasutatavate masinate ja mehhanismide
hooldamiseks tuleb rajada karjääri territooriumile teenindusplats, kui hooldamist plaanitakse karjääri maa-alal,
et vältida kütuse ja õli leket pinnasesse. Teenindusplats tuleb katta kütuse ja õli pinnasesse imbumist takistava
materjaliga ning kohapeal peavad olema esmased kütuselekke kõrvaldamise vahendid.
Liiva kaevandamist tehakse ekskavaatorite ja pinnasepumbaga. Pinnasepump ujub pontoonil, ammutab vee alt
liiva ja pumpab selle settekaardile, kus vesi kaevisest välja valgub. Puistangust laaditakse materjal kalluritele
rataslaaduri või ekskavaatoriga, väljavedu karjäärist toimub veoautodega. Mäeeraldise teenindusmaa piires on
keelatud prügi mahapanek. Karjääris võib tekkida igapäevase töö käigus olmejäätmeid, mida peab käitlema
vastavalt kehtivatele seadustele. Liiva ja kruusa kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks
teguriteks õhusaaste (peenosakeste teke), müra, vibratsioon ning maastikupildi visuaalne muutumine.
Õhusaaste
Mehhanismide töö tekitab õhusaastet ja müra. Välisõhusaaste ei tohi ületada seadusandlusega kehtestatud
piirnorme. Vaidasoo liivakarjääris ei kavandata tegevust, mille käigus toimuks paiksest heiteallikast saasteainete
välisõhku väljutamist. Kaevandamine toimub kaasaegsete masinatega, mille müratase ja heitmed on
normeeritud Euroopa Liidu õigusaktidega.
Kuival ajal liiva ja kruusa kaevandamisel ning laadimisel on võimalik peenosakeste (tolmu) teke.
Kaevandamismasinate poolt tekitatav peenosakeste hulk on väike, ladestudes praktiliselt õhkutõusmise koha
lähedale. Kaugemale võivad peenosakesed levida toodangut vedavatest kallurautodest, kuna nende kiirus on
suurem. Kallurid tõstavad peenosakesi nii karjäärisisestel- kui ka väljaveoteedel. Töötavates karjäärides tehtud
vaatluste järgi võib hinnata, et transpordi tõttu tekkivad peenosakesed võivad lagedal maastikul levida
keskmise tuulega ca 200 m kaugusele. Peenosakeste tekke vähendamiseks tuleb kuival ajal kasta karjääri teid
ning ladustatud maavara puistanguid, millega viiakse peenosakeste teke praktiliselt nullini.
Vastavalt keskkonnaministri 14.12.2016 määrusele nr 67 ja selle lisale 1 on õhusaasteluba vaja, kui
kaevandamise käigus eraldub ühe aasta jooksul atmosfääri tahkeid osakesi (PMSUM) enam kui 1 tonn.9
Tahkete osakeste eriheite koguse arvutamisel saab lähtuda USA Keskkonnaagentuuri (EPA) ning Euroopa
Keskkonnaagentuuri (EEA) metoodikast, mille puhul on ühe tonni kaevise ümberpaigutamise
(kaevandamine/laadimine) käigus tekkiv osakeste eriheide arvutatav järgmise valemiga:
E = k(0,0016) x (U/2,2)1,3 / (M/2)1,4, kus
E – osakeste (PMSUM) eriheide (kg/t);
k – osakeste suuruse kordaja, 0,74 (ühikuta);
9 Tegevuse künnivõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba. Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67.
Vaidasoo liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus
Töö nr 2026-084 ad
Aadress: Harjumaa maakond, Rae vald, Vaidasoo küla
Koostaja: Kobras OÜ 14 / 21
U – keskmine tuulekiirus (m/s);
M – materjali niiskusesisaldus (%).
Riigi Ilmateenistuse andmetel on Eesti aastane keskmine tuulekiirus 3,5 m/s. Märjaks kvalifitseerub materjal,
mille niiskusesisaldus on üle 2%. Kuna Eesti asub parasvöötmes, on põhjendatud kaevandatava ja töödeldava
materjali käsitlemine märjana. Käesolevas arvutuses on Vaidasoo liivakarjääri puhul kasutatud niiskusesisaldust
5%, mis vastab EEA metoodikas toodud liiva- ja kruusakarjääride materjali keskmisele niiskusesisaldusele.
Valemi kohaselt on taotletava karjääri puhul ühe tonni kaevise ümberpaigutamise käigus tekkiv osakeste
eriheide järgmine:
E = 0,47(0,0016) x (3,5/2,2)1,3 / (5/2)1,4 = 0,0007 kg/t
Vaidasoo liivakarjääri keskmise aastamäära (27 tuh m3) kaevandamisel (kaevise mahukaal 1,8 t/m3) on tahkete
osakeste summaarne heitkogus ~0,034 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 toodud
künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata.
Kui taotletavas karjääris kasutatakse teisaldatavat purustus- ja sõelumissõlme, siis EEA juhendmaterjali kohaselt
on materjali purustamise ja sõelumise eriheide vastavalt 0,0006 kg/t ja 0,0011 kg/t. Töödeldav kaevis läbib
maksimaalselt 1 purustustsükli, 1 sõelumistsükli ja 4 laadimistsüklit, seega kaevandamise eriheide koos
materjali purustamise ja sõelumisega on maksimaalselt:
0,0006 +0,0011 + (4 x 0,0007) = 0,0045 kg/t.
Vaidasoo liivakarjääri keskmise aastamäära (27 tuh m3) kaevandamisel (kaevise mahukaal 1,8 t/m3) koos
materjali purustamise ja sõelumisega on tahkete osakeste summaarne heitkogus ~0,219 t ning
keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata.
Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67 sätestab, et õhusaasteluba on nõutav, kui põletusseadme
soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus kütuse põletamisel on 1 MWth või suurem. Liiva-kruusa karjäärides
kasutatavad purustus-sõelumissõlmed töötavad valdavalt sisepõlemismootori abil ning nende energiaallikana
kasutatakse diiselkütust. Enamlevinud purustus-sõelumissõlmede põletusseadme (sisepõlemismootori)
nimisoojusvõimsus jääb sõltuvalt mudelist vahemikku on 0,25 – 0,6 MW. Geoloogilise uuringu andmetel
sisaldab Vaidasoo liivakarjääri materjal kuni ca 24% jämepurdu ning karjääri kaevandamise keskmise
aastamäära (27 tuh m3) puhul on 24% materjali (kaevise mahukaal 1,8 t/m3) kaal ca 11 700 tonni. Tööpäeva
jooksul töötleb purustus-sõelumissõlm sõltuvalt mudelist ca 1300 – 1500 t materjali ning karjääri keskmise
aastamäära töötlemine võtab seega kokku aega ca 8 – 10 tööpäeva. Purustus-sõelumissõlme kasutatakse
Vaidasoo liivakarjääris lühiajaliselt vastavalt vajadusele ning tegevuse käigus ei ületata keskkonnaministri
14.12.2016 määruses nr 67 toodud künnisvõimsust.
Müra
Müratase peab vastama kehtivatele piirnormidele, et vältida müra kandumist lähipiirkonnas asuvate
majapidamisteni. Vastavalt sotsiaalministri 16.12.2016 määrusele nr 71 tohib elamutega piirkonnas (II
kategooria ala) tööstusmüra piirväärtus olla päevasel ajal 60 dB ja öösel 45 dB ning liiklusmüra piirväärtus olla
päevasel ajal 60 dB (müratundliku hoone teepoolsel küljel 65 dB) ja öösel 55 dB (müratundliku hoone
Vaidasoo liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus
Töö nr 2026-084 ad
Aadress: Harjumaa maakond, Rae vald, Vaidasoo küla
Koostaja: Kobras OÜ 15 / 21
teepoolsel küljel 60 dB).10 Müra piirväärtus on suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist
keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid.
Maa- ja Ruumiameti eluhoonete andmekogu põhjal asub lähim II kategooria ala Vaidasoo liivakarjääri
mäeeraldise teenindusmaa piirist ca 378 m kaugusel lääne suunas Väike-Aukemäe katastriüksusel (tunnus
65303:003:0077, sihtotstarve on elamumaa 100%, pindala on 4197 m2).
Müra tekitavad karjääris töötavad masinad (ekskavaator, rataslaadur, purustus-sõelumissõlm, kallurautod,
pinnasepump). Transpordimasinatel on müra normeeritud. Täismassiga 12 t ja raskemate veokite müratase on
ca 84 – 95 dB, rataslaaduritel ja ekskavaatoritel ca 100 – 109 dB, purustus-sõelumissõlmel ca 114 dB, ning
pinnasepumbal ca 85 – 100 dB. Karjääris kaevandamisel enim kasutatav masin on ekskavaator ja pinnasepump,
abimehhanismina kasutatakse vajadusel ka rataslaadurit, materjali purustamiseks ja sõelumiseks ka purustus-
sõelumissõlme. Nimetatud masinate mõõdetud müratasemed on toodud tabelis 3.
Tabel 3. Karjääris töötavate masinate poolt tekitatavad müratasemed
Müraallikas Helivõimsustase, LpA, dB, mõõdetud müraallika juures
Pinnasepump 100
Ekskavaator 104
Rataslaadur 109
Purustus-sõelumissõlm 114
Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 § 2 lg 4 kohaselt on helirõhutase helirõhu ja kuuldeläve helirõhu
suhte kahekümnekordne kümnendlogaritm, mida mõõdetakse detsibellides ja mis iseloomustab mürataset Lp.
Lp = 20log10(p/p0), kus
Lp – müratase, dB;
p – helirõhk, Pa;
p0 – kuuldeläve helirõhk (p0 = 20 µPa).
Kuna inimese kõrva kuulmistundlikkus on erinevates sagedusvahemikes pisut erinev, siis kasutatakse
mürataseme hindamiseks helirõhutaseme A- või C-korrigeeritud helirõhutaset. C-korrektsioon iseloomustab
madalsagedusliku müra mõju, mida põhjustavad näiteks elektrituulikud, soojuspumbad ja muud sarnased
tehnoseadmed. Karjääris töötavate masinate puhul on asjakohane kasutada A-korrektsiooni, mis rõhutab
rohkem kõrgsagedusliku müra osakaalu (joonis 1).
10 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid. Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71.
Vaidasoo liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus
Töö nr 2026-084 ad
Aadress: Harjumaa maakond, Rae vald, Vaidasoo küla
Koostaja: Kobras OÜ 16 / 21
Joonis 1. A-korrektsioon. Frequency – sagedus; A-Weighting – A-korrektsioon. Allikas ANSYS Inc., 2023.11
A-korrektsiooniga mürataset on kõige mõjusam arvutada, teades müraallika helisagedusvahemikke 1/1
oktaavribas. Ekskavaatoril ja rataslaaduril kasutatakse käesolevas töös järgmist sagedusvahemikku (tabel 4).
Tabel 4. Karjääris töötavate masinate helivõimsustase 1/1 oktaavribas
63 Hz
125 Hz
250 Hz
500 Hz
1000 Hz
2000 Hz
4000 Hz
8000 Hz
Helitase kokku Lw
Helitase KOKKU (A-korrektsioon), LwA
105 115 106 99 96 87 80 73 116 104 (ekskavaator)
102 112 104 105 104 102 98 93 115 109 (rataslaadur)
87 96 101 107 110 107 102 96 121 114 (purusti)
Vabavaralise arvutusprogrammiga NoiseTools (www.noisetools.net) saab arvutada müra tugevuse sisestades
vastuvõtja kauguse müraallikast, müraallika oktaavriba väärtused, kõrguse ja helineeldetegurid. Programmis
tuleb jälgida, et väärtused on korrigeerimata, A-korrektsiooni jaoks on vastuvõtja lahtris lisada vastav linnuke
(„A-weighted“).
Kõige suurem müraallikas on purustus-sõelumissõlm. Kui purusti asub Väike-Aukemäe maaüksusest ca 378 m
kaugusel, on lagedal maal otsenähtavuse korral Väike-Aukemäe katastriüksuse piiril arvutusliku müra suuruseks
ca 48 dB, mis on ca 12 dB väiksem II kategooria alale kehtestatud päevasest normtasemest.
Kui karjääris töötab samaaegselt nii ekskavaator/pinnasepump, rataslaadur kui ka purusti, siis nende
tekitatavad müratasemed summeeruvad seaduspärasuse alusel, mida on kujutatud joonisel 2.
11 ANSYS Inc., 2023. Saadaval aadressil https://www.ansys.com/blog/what-is-a-weighting (viimati vaadatud 10.02.2026)
Vaidasoo liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus
Töö nr 2026-084 ad
Aadress: Harjumaa maakond, Rae vald, Vaidasoo küla
Koostaja: Kobras OÜ 17 / 21
Joonis 2. Müratasemete liitumine mitme allika korral.
Seega, kui mäeeraldisel toimub üheaegselt kolm tootmisprotsessi (kaevandamine
ekskavaatoriga/pinnasepumbaga, materjali fraktsioneerimine purustus-sõelumissõlmega ning toodangu
laadimine rataslaaduriga), siis vastavalt joonisele 2 lisandub suurimale müratasemele ca 1,5 dB. Sellisel juhul
kujuneb Vaidasoo liivakarjäärist lähtuvaks maksimaalseks arvutuslikuks müratasemeks Väike-Aukemäe
katastriüksuse piiril otsenähtavuse korral ca 50 dB. Arvutuslik tase jääb kirjeldatud olukorra puhul kehtiva II
kategooria müratundliku ala päevasest piirtasemest ca 10 dB võrra madalamale. Tegelikkuses paigutatakse
purustus-sõelumissõlm karjääri kesk- või lõunaossa, mitte teenindusmaa serva. Lisaks on mäeeraldise
teenindusmaale rajatud katendivallid ja kaevandamistegevus toimub süvises, mis oluliselt vähendab
karjäärimasinate tekitatud müra levikut. Seetõttu on tegelik müratase arvutuses näidatust märgatavalt väiksem.
Mõju pinna- ja põhjaveele
Vaidasoo liivakarjääri varu asub osaliselt allpool põhjavee taset, pärast varu ammendamist kujundatakse
mäeeraldise põhjaossa veekogu ning lõunaosa täidetakse tagasi ja taasmetsastatakse. Maavarakihi paksus
allpool veetaset on kuni 9,6 m ning seda saab kaevandada pika noolega ekskavaatori ja pinnasepumbaga ilma
karjäärist vee välja juhtimiseta. Kaevandamisel kasutatakse tehniliselt korras ning regulaarselt ülevaatusi läbivat
masinaparki, millega välditakse kütte- ja määrdeainete sattumist karjääriala pinnasesse ja vette.
Kuna veealuse varu senisel kaevandamisel ei ole toimunud kunstlikku vee ära juhtimist karjääri alalt, siis on
piirkonna kogu veehulk jäänud samaks ning seega puudub kaevandamistegevusel mõju piirkonna üldisele
veerežiimile. Veealuse kihi kaevandamisega kaasneb mõningane ajutine mõju põhjavee tasemele üksnes
karjääriala piires. Arvestades, et edasine kaevandamine toimub järk-järgult, siis korraga suurt mõju ei teki ning
veetaseme alanemist karjääri lähiümbruses ei toimu.
Kuna karjäärialale kujunenud veekogu on vahetult Kvaternaarisetetes leviva vabapinnalise põhjaveekihiga
seotud, siis kaevetööde laienemisega toimub pidev veetasemete ühtlustumine ja piirkonna põhjavee taseme
muutust põhjustavat alanduslehtrit ei teki. Karjääriveekogu pidevalt suurenevast veemahutavusest tingituna on
põhjaveetaseme ajutised kõikumised järjest väiksemad. Kvaternaarisetete suhteliselt hea veejuhtivuse tõttu
taastub põhjavee tase kaevandamistegevuses tehtavate vaheaegade (nt öisel ajal) korral kiirelt
normaaltasemele.
Karjääris kaevandamise jätkamisel ei toimu veealuse varu väljamisel kunstlikku vee ära juhtimist mäeeraldise
alalt ehk piirkonna kogu veehulk jääb samaks. Karjääri lähiümbruses asuvasse maaparandussüsteemi
kuivendusvõrku täiendavat veekogust ei juhita ning hõljumit ja setteid ei kanta. Kuna karjääris kaevandamise
käigus vett ära ei juhita, siis ei muudeta ka piirkonna senist välja kujunenud veerežiiimi. Seega puudub veealuse
varu kaevandamisel mõju karjääri lähiümbruse piirkonna pinnaveele.
Vaidasoo liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus
Töö nr 2026-084 ad
Aadress: Harjumaa maakond, Rae vald, Vaidasoo küla
Koostaja: Kobras OÜ 18 / 21
Vibratsioon
Liivakarjääris ei toimu lõhketöid ja mäeeraldisel kasutada plaanitavate mäemasinate töötamisel ei teki
vibratsiooni, mis võiks avaldada negatiivset mõju ümbritsevale keskkonnale. Kõige suurem on vibratsiooni
mõju kasutatavate masinate juhtidele (operaatoritele). Vibratsiooni piirmäärad vibratsioonist mõjutatud
töökeskkonnale on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12.04.2007 määrusega nr 109.12 Tehniliselt korras masinate
kasutamisel on vibratsioon lubatud piirides ja mõju töötajatele minimaalne.
Maastikupildi visuaalne muutumine
Maastikupildi visuaalne muutumine on maavara kaevandamise juures paratamatu ning selle mõju on
leevendatav ala kaevandamisjärgse korrastamisega, mis tulenevalt seadusandlikust korrast on kaevandajale
kohustuslik. Karjääriala korrastatakse kaevandamise järgselt osaliselt veekoguks ning osaliselt metsa- ja
rohumaaks.
Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust karjääri tegevusest ümbruskonnale ei kaasne. Keskkonnakaitse ning
ohutustehnika nõuetest kinnipidamise korral ei kahjusta mäetööde tegemine Vaidasoo liivakarjääris oluliselt
piirkonna ökoloogilisi tingimusi, ei avalda keskkonnale olulist mõju ning keskkonnamõju hindamine ei ole
vajalik.
9.1.KAEVANDAMISE EELDATAV MÕJU NATURA 2000 ALADELE NING KAITSTAVATELE
LOODUSOBJEKTIDELE
Vaidasoo liivakarjääri mäeeraldise ega selle teenindusmaa piires ja vahetus läheduses ei asu Natura 2000 linnu-
ja loodusalasid, looduskaitsealasid ega kultuurimälestisi. Lähim kaitseala, Paraspõllu looduskaitseala (EELIS
kood KLO1000167) asub liivakarjäärist ca 3,4 km kaugusel kirde suunas. Paraspõllu looduskaitseala kaitse-
eesmärk on rikutud, kuid taastumisvõimeliste rabade, siide- ja õõtsiksoode, allikate ja allikasoode, nõrglubja-
allikate, liigirikaste madalsoode, vanade laialehiste metsade, rohundirikaste kuusikute, soosutvate ja soo-
lehtmetsade ning siirdesoo- ja rabametsade kaitse, samuti kaitsealuste taimeliikide elupaikade kaitse.
Paraspõllu looduskaitsealaga samades piirides asub Natura 2000 võrgustiku Paraspõllu loodusala (EELIS kood
RAH0000459), mille kaitse-eesmärgid ühtivad Paraspõllu looduskaitseala kaitse-eemärkidega. Vaidasoo
liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa piires kavandatav tegevus ei avalda mõju Paraspõllu
looduskaitseala ega Natura 2000 võrgustiku Paraspõllu loodusala kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele.
Vaidasoo liivakarjääri põhjaossa kaevandamistegevuse tulemusena moodustunud veekogus on registreeritud
II kategooria kaitsealuse liigi sarvikpütt (Podiceps auritus, EELIS kood KLO9127473) elupaik. Vaidasoo
liivakarjäärist vahetult põhja suunas on registreeritud I kategooria kaitsealuse liigi, väike-konnakotka (Clanga
pomarina, EELIS kood KLO9128957) elupaik ning Suursoo väike-konnakotka püsielupaik (EELIS kood
KLO3001130). Karjäärist ca 700 m kaugusel kirde suunas on registreeritud väike-konnakotka elupaik (EELIS
kood KLO9127773) ja ca 1 km kaugusel Vaidasoo väike-konnakotka püsielupak (EELIS kood KLO3001896).
Vaidasoo liivakarjäärist vahetult lõuna suunas on registreeritud I kategooria kaitsealuse liigi, kalakotka (Pandion
haliaetus, EELIS kood KLO9132135) elupaik.
12 Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni mõõtmise kord. Vabariigi Valitsuse 12.04.2007 määrus nr 109.
Vaidasoo liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus
Töö nr 2026-084 ad
Aadress: Harjumaa maakond, Rae vald, Vaidasoo küla
Koostaja: Kobras OÜ 19 / 21
Karjäärile lähim, Suursoo väike-konnakotka püsielupaik raadiusega 100 m ümber pesapuu, on EELIS-s
registreeritud 29.04.2010. a. Püsielupaigas kehtib sihtkaitsevööndi kaitsekord (sh liikumispiirang ajavahemikus
15. märts – 31. august). Liigiekspert Urmas Sellise poolt 14.06.2010. a koostatud eksperthinnangu ning
23.12.2009. a kinnitatud väike-konnakotka kaitse tegevuskava kohaselt tuleb rakendada püsielupaiga
moodustamisel vähemalt 100 m kaugusel pesast sihtkaitsevööndi kaitsekorda ja kuni 300 m raadiuses
piiranguvööndi režiimi. Piiranguvööndi eesmärk on vältida metsamajanduslikke töid pesitsusajal. Varasemate
kogemuste põhjal on väike-konnakotkad reageerinud liiva-kruusa kaevandamisele erinevalt. Tõenäoliselt
sõltub see konkreetsetest lindudest, st kui tolerantsed nad on, toitumisalade kvaliteedist ja kaevandamisest
tekkinud maastikumuutuste ajalisest kiirusest. Tõenäoliselt ei mõjuta pesitsevat väike-konnakotka paari
kaevandamine kaugemal kui 300 m pesast, sest karjääri ala ei ole kõige olulisem osa toitumisterritooriumist.
Eksperthinnangus väljatoodud ettepanekute kohaselt ei tohiks metsa raadamine ulatuda püsielupaiga 100 m
kaitsetsooni. Kuna väike-konnakotka paar kasutab saagi passimiseks mäeeraldise põhjanurgas kasvavaid suuri
puid, siis tegi ekspert ettepaneku jätta see nurk mäeeraldisest välja – see moodustaks olulise puhvri pesa ja
karjääri vahele. Samuti ei tohiks eelnimetatud alale teenindusmaad planeerida. Kui raadamise järg jõuab
lähemale kui 300 m pesast, siis tuleks seda teha väljaspool pesitsusaega (1. september – 14. märts).
Eksperthinnangus leiti, et Vaidasoo väike-konnakotka pesa võiks olla hea võimalus jälgida, kuidas karjäär ja
selles tehtavad tööd mõjutavad pesitsemist ning lindude käitumist pesal.
Eksperthinnagus toodust tulenevalt on mäeeraldisest välja jäetud maardla põhjaosas asuvad varuplokid 7 – 12
ning 18 – 23. Lisaks on kehtivale kaevandamisloale kantud kõrvaltingimus: vältida mäetöid väike-konnakotka
pesapuu 300 m raadiusega tsoonis ajavahemikul 15. märts kuni 1. september. Nimetatud tsoonis ja
ajavahemikul teostada mäetöid üksnes ujuvpinnasepumbaga tingimusel, et operaator asub oma kabiinis, st
ilma inimeste liikumiseta pumba juures. Hooldustööd ja operaatorite vahetus on 300 m raadiusega alas
keelatud. Settekaart ning maavara ladu planeerida väljaspoole 300 m raadiusega ala.
EELIS-e andmetel on Suursoo väike-konnakotka püsielupaiga pesa olnud pidevalt asustatud vahemikus
2010 – 2016. Hilisemate vaatluste ajal (2017, 2020 ja 2024) on pesa olnud tühi. Vaidasoo väike-konnakotka
püsielupaiga (EELIS-s registreeritud 10.04.2018. a.) pesa on olnud pidevalt asustatud kogu vaatlusperioodi
jooksul (vahemikus 2018 – 2024). Vaatlusandmete põhjal võib järeldada, et tõenäoliselt on Suursoo
püsielupaigas pesitsenud väike-konnakotka paar kolinud karjäärist kaugemal asuvasse Vaidasoo püsielupaika.
Karjääri moodustunud veekogus elavat sarvikpütti on vaadeldud kahel aastal (2020 – 5 paari ja 2024 – 2 paari)
ning karjäärist lõuna suunas elavat kalakotkast samuti kahel aastal (2023 ja 2024 – 1 paar). Vaatlusandmete
põhjal nimetatud linnuliike karjääris toimuv tegevus oluliselt häirinud ei ole, kuna linnud ei ole elupaika
hüljanud.
Vaidasoo liivakarjääri lõunaosas on registreeritud III kategooria kaitsealuse liigi, kaldapääsukese (Riparia riparia,
EELIS kood KLO9124327) elupaik. Looduskaitseseaduse järgi kohaldub väljaspool kaitsealasid III
kaitsekategooria liikidele isendi kaitse ehk linde, nende pesi ja mune tahtlikult hävitada, kahjustada või
kõrvaldada ei tohi. Samas ei tähenda kaldapääsukese pesitsema tulek seda, et karjääris tuleks kaevandamine
täielikult lõpetada, sest kaevandamine loobki sellele linnule sobilikke elupaiku. Lahendused, mis võimaldavad
nii plaanitud kaevandamistöid teha kui ka lindudel edukalt pesitseda, on võimalik leida tööde korralduses. Eesti
Vaidasoo liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus
Töö nr 2026-084 ad
Aadress: Harjumaa maakond, Rae vald, Vaidasoo küla
Koostaja: Kobras OÜ 20 / 21
Ornitoloogiaühingu poolt 2018. a koostatud juhendmaterjali13 kohaselt kestab kaldapääsukese pesitustsükkel
ca 60 – 80 päeva ning pesitushooajaks loetakse ajavahemikku 1. mai kuni 30. august. Pesitsuse ajal on oluline,
et nõlv, selle alune või lähedane maapind ei väriseks, kuna see võib kaasa tuua nõlva varingu ja lindude
hukkumise. Seega tuleb kolooniast vähemalt 10 meetri raadiuses vältida tegevusi, mis võivad põhjustada nõlva
varingut – näiteks raskete masinatega sõitmine, kaevandamine, tasandamine. Muud majandustegevust
karjääris peatama ei pea. Inimeste ajutine liikumine ja kaevandusmüra linde ei häiri. Tähtis on, et karjääris
töötavad inimesed oleksid pääsukeste pesitsemisest informeeritud ja teaksid, kuidas on töö sel perioodil
korraldatud. Kui nõlva alla tekib materjali varisemisest kalle, on soovitatav see võimalusel eemaldada, et
röövloomad pesadele ligi ei pääseks. Kui nõlv, milles pääsukesed pesitsesid, on kaevandamiseks või tootmiseks
vajalik, tuleb jälgida, millal pääsukesed poegade toitmise on lõpetanud ja pesadest lahkunud. Osades
kolooniates toimub lindude pesitsemine umbes samal ajal, teistes on aga pesitsus väga erinevalt ajastatud. Kui
üks pesakond on juba lennuvõimeline, siis teistel võivad olla pesas alles haudumisel munad või äsja koorunud
pojad. Seetõttu tuleb enne pesitsusnõlva kaevandamist või tasandamist lindude tegevust vaadelda ja
veenduda, et kõik pääsukesed on pesitsemise lõpetanud. Vajadusel võib kutsuda appi eksperdi Eesti
Ornitoloogiaühingust, kes aitab pesi endoskoopkaameraga kontrollida.
Vaidasoo liivakarjäärist vahetult ida suunas on registreeritud III kategooria kaitsealuse loomaliigi, kasetriibiku
(Sicista betulina, EELIS kood KLO9129321) elupaik. Kasetriibik on väike varjulise eluviisiga näriline, kes eelistab
eelkõige niiskeid ja lopsaka taimestikuga poolavatud elupaiku, kus on palju varjevõimalusi ja toitu. Kasetriibiku
põhitoit on peamiselt taimne (seemned ja marjad), kuid ta sööb lisaks ka selgrootuid loomi (putukad, teod,
vihmaussid jm). Vaidasoo liivakarjääris kaevandamisega jätkamine kasetriibikule eeldatavalt mõju ei avalda,
kuna karjääri tegevus ei põhjusta olulisi muutusi tema elupaigas ja toidulaual.
13 Kaldapääsuke karjäärides ja ehitusplatsidel. Juhend mäetööstus- ja ehitusettevõtjatele. MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing,
Tartu 2018.
Vaidasoo liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus
Töö nr 2026-084 ad
Aadress: Harjumaa maakond, Rae vald, Vaidasoo küla
Koostaja: Kobras OÜ 21 / 21
10.KOKKUVÕTE
AS Tariston taotleb Vaidasoo liivakarjääri maavara kaevandamise loa nr HARM-107 pikendamist vastavalt
maapõueseaduse § 67 lõikele 1.
Vaidasoo liivakarjäär asub Harjumaal Rae vallas Vaidasoo külas Vaidasoo liivamaardla täiteliiva aktiivse
tarbevaru plokil 3 ja 6. Mäeeraldise sügavus ühtib kinnitatud varu sügavusega, taotletav varu asub ülal- ja
allpool põhjavee taset. Vaidasoo liivakarjääri mäeeraldise pindala on 18,84 ha ja selle teenindusmaa pindala on
24,25 ha.
Vaidasoo liivakarjääri täiteliiva jääkvaru kogus on 642,00 tuh m3, kaevandatav täiteliiva varu kogus on
383,37 tuh m3 ning nõlvatervikusse jääva varu kogus on 258,63 tuh m3.
Käesoleva maavara kaevandamise loa taotluse seletuskirja koostasid Kobras OÜ geoloogid Peeter Lillak
(diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 241945) ja Tanel Mäger (diplomeeritud mäeinsener, tase
7, kutsetunnistus nr 176863).
Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Lillak
Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Mäger
30.06.2026
Harju maakonna Vaidasoo liivamaardla
registrikande muutmine
OÜ J. Viru Markšeideribüroo esitas Tariston AS volitusel Maa-ametile Vaidasoo liivamaardla
ehituskruusa, ehitusliiva ja täiteliiva aktiivse tarbevaru osalise ümberhindamise aruande (saabunud
05.05.2020, kirja registreerimise nr 9-3/20/5159-5). Aruanne on koostatud olemasoleva
geoloogilise andmestiku põhjal.
Töö eesmärk oli täpsustada Vaidasoo liivakarjääri piires jääkvaru kvaliteeti ja lihtsustada karjääri
plokilist ehitust.
Maavaravaru on arvutatud plokkides (aruandes 3. ja 6. plokk), mis paiknevad Harju maakonnas
Rae vallas Vaidasoo külas eraomandisse kuuluvatel katastriüksustel Suur-Künnimäe (tunnus
65303:003:0287), Siimu (tunnus 65303:003:0691), Kaspari (tunnus 65303:003:0696), Sovardi
(tunnus 65303:003:0020), Argo (tunnus 65303:003:0694) ja Nisumäe (tunnus 65303:003:0002).
Aruandes moodustatud varuplokid asuvad täielikult maavara kaevandamise loa nr HARM-107
mäeeraldise Vaidasoo liivakarjäär piires. Ümberhindamiseks esitatud varuplokid hõlmavad
Vaidasoo liivamaardla ehituskruusa aktiivse tarbevaru 1. ja 4. plokke, ehitusliiva aktiivse tarbevaru
2., 5. ja 13. plokke ning täiteliiva aktiivse tarbevaru 3., 6., 14., 15., 16. ja 17. plokke.
Tuginedes 17.12.2018 vastu võetud keskkonnaministri määruse nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö
ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme,
põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi,
dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“ (edaspidi Korra) §-s 48
sätestatud arvutusliku teisendamise metoodikale on aruandes analüüsitud varasemate geoloogiliste
uuringute ja täiendavalt kogutud materjali lõimiseproovide andmeid. Aruandes moodustatud ploki
piires olev maavara liigitub Korra § 29 lõike 3 punktide 2 ja 5 nõuete alusel täiteliivaks. Vaidasoo
liivakarjääri piires arvel olevat jääkvaru kogust esitatud töös ei muudetud.
Maa-amet keskkonnaregistri maardlate nimistu volitatud töötlejana on aruande läbi vaadanud ning
nõustub muutma aruande alusel keskkonnaregistri kannet.
Keskkonnaregistri seaduse § 4 lõike 2, Vabariigi Valitsuse 27.05.2003 korralduse nr 333
„Keskkonnaregistri volitatud töötleja määramine“ punktide 2 ja 3, keskkonnaministri 13.01.2005
määruse nr 2 „Keskkonnaregistri pidamise täpsustatud kord“ § 30, maapõueseaduse § 21 lõigete
1 ja 2, § 23 lõigete 2, 6 ja 7 ning § 42 lõike 3 punkti 7 alusel, keskkonnaministri 02.05.2016
KORRALDUS
1. juuni 2020 nr 1-17/20/1393
2
määruse nr 7 „Maa-ameti põhimäärus“ § 6 lõike 2 punkti 18 alusel ning Korra § 45 lõike 2 alusel:
1. Otsustan muuta OÜ J. Viru Markšeideribüroo poolt koostatud aruande „Seletuskiri Vaidasoo
maardla Vaidasoo liivakarjääri plokilise ehituse korrigeerimiseks“ alusel seisuga 01.01.2020
keskkonnaregistri maardlate nimistus Vaidasoo liivamaardla registrikannet ja kinnitada
aruandes esitatud piirides varu järgmiselt:
1.1. täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 18,84 ha – 134,241 tuh m3 (3. plokk),
1.2. täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 18,84 ha – 576,825 tuh m3 (6. plokk, 3. ploki
lamamis, allpool põhjavee taset).
2. Viia registrisse (registrikaarti nr 0873) kande muudatus sisse vastavalt käesoleva korralduse
punktile 1.
3. Korraldus teha teatavaks J. Viru Markšeideribüroo OÜ-le, Tariston AS-ile, Keskkonnaametile,
Rae vallavalitsusele.
Korralduse peale on võimalik esitada vaie Maa-ametile haldusmenetluse seaduses sätestatud
tähtajal, tingimustel ja korras või kaebus halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus
sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras. (allkirjastatud digitaalselt) Tambet Tiits
peadirektor
Telefon: 6 344 552
Reg. nr: 11644539 Faks: 6 344 501
Tartu mnt 84a-50 [email protected]
10112 Tallinn www.vmb.ee
OÜ J. Viru Markšeideribüroo
Töö nr 20074
Seletuskiri
Vaidasoo maardla Vaidasoo liivakarjääri
plokilise ehituse korrigeerimiseks
Koostaja: Triine Nirgi
Geoloog
Kinnitaja: Tõnis Kattel
Juhatuse liige
Tallinn 2020
2
Annotatsioon
Nirgi, T. 2020. Seletuskiri Vaidasoo maardla Vaidasoo liivakarjääri plokilise ehituse
korrigeerimiseks. Kahes köites (I köide: Seletuskiri tekstilisadega; II köide: Graafilised
lisad). OÜ J.Viru Markšeideribüroo. Teksti 11 lk, 8 tekstilisa, 2 graafilist lisa.
Vaidasoo liivakarjäär asub Harjumaal Rae vallas Vaidasoo külas. Karjääri pindala on
24,25 ha, sh mäeeraldise pindala 18,84 ha, ning see hõlmab Vaidasoo maardla (registrikaart
nr 873) ehituskruusa aktiivse tarbevaru (aT) plokke 1 ja 4, ehitusliiva plokke 2, 5 ja 13 aT,
ning täiteliiva plokke 3, 6, 14, 15, 16 ja 17 aT. Nimetatud plokkidest 1, 2 ja 3 paiknevad
keskmisest põhjaveetasemest (42,1 abs m) kõrgemal ja kõik ülejäänud madalamal.
Käesolevaga on täpsustatud Vaidasoo liivakarjääri jääkvaru kvaliteeti, et selle alusel
lihtsustada karjääri plokilist ehitust. Töö tulemusel soovitatakse käsitletaval alal senise 11
ploki asemele moodustada kaks maavaravaru plokki vastavalt paiknemisele keskmise
põhjaveetaseme suhtes. Karjääri summaarset jääkvaru kogust ega pindala käesoleva töö
tulemusel ei muudeta.
Käesoleva töö tulemusel soovitatakse seisuga 01.01.2020. a teha Keskkonnaregistri
maardlate nimistus Vaidasoo maardlas järgmised muudatused:
1. liita Vaidasoo liivakarjääris paiknevate aktiivse tarbevaru plokkide 1, 2, ja 3
jääkvarud ning moodustada neist täiteliiva plokk pindalaga 18,84 ha ja
mahuga 134,241 tuh m3;
2. liita Vaidasoo liivakarjääris paiknevate aktiivse tarbevaru plokkide 4, 5, 6, 13,
14, 15, 16 ja 17 jääkvarud ning moodustada neist täiteliiva plokk pindalaga
18,84 ha ja mahuga 576,825 tuh m3 (allpool veetaset).
Koostas T. Nirgi
Võtmesõnad: Harju maakond, Rae vald, Vaidasoo maardla, Vaidasoo liivakarjäär, täiteliiv,
jääkvaru, aktiivne tarbevaru
3
SISUKORD
Annotatsioon .......................................................................................................................... 2
Sissejuhatus ........................................................................................................................... 4
1. Ala kirjeldus ja varasem uuritus ..................................................................................... 5
2. Geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus ........................................................... 6
3. Maavara kvaliteet ........................................................................................................... 7
4. Varu arvutus ................................................................................................................... 8
Kokkuvõte ........................................................................................................................... 10
Kasutatud kirjandus ............................................................................................................. 11
TEKSTILISAD:
1. Maavara kaevandamise luba nr HARM-107 (L.MK/319019) ........................................ 12
2. Kaevandite kataloog ....................................................................................................... 15
3. AS Teede Tehnokeskuse labori katseprotokoll nr 3-7/1596 .......................................... 16
4. OÜ Eesti Geoloogiakeskus labori katseprotokoll nr T12-23.......................................... 20
5. Loodusliku materjali terastikuline koostis GOST standardi järgi .................................. 22
6. Loodusliku materjali terastikuline koostis EVS standardi järgi ..................................... 27
7. Kaevandite kirjeldused (Sinisalu 2012) .......................................................................... 32
8. Tellija arvamus tehtud tööde kohta ................................................................................ 39
Maa-ameti otsus
GRAAFILISED LISAD:
1. Varu ümberhindamise plaan M 1:2000.
2. Geoloogilised läbilõiked I-I’–III-III’, Mhor 1:2000 Mvert 1:100.
ELEKTROONILISED LISAD:
1. Plokkide ruumikuju ja kasuliku kihi lamam dgn-formaadis*;
2. Varu ümberhindamise plaan tiff-formaadis;
3. Geoloogilised läbilõiked tiff-formaadis.
* Käesolevale tööle ei ole lisatud elektrooniliselt katendi lamami samakõrgusjooni, kuna
Vaidasoo liivakarjääri alal on katend valdavalt eemaldatud.
4
Sissejuhatus
Käesolevaga on AS Tariston (reg kood 10887843) tellimisel koostatud seletuskiri, et
lihtsustada Harju maakonnas Rae vallas asuva Vaidasoo liivakarjääri plokilist ehitust.
Nimetatud karjääris kaevandamiseks on Keskkonnaamet 28.06.2010. a väljastatud maavara
kaevandamise loa nr HARM-107 (L.MK/319019) (kehtivus kuni 28.06.2020).
Vaidasoo liivakarjääri mäeeraldis hõlmab Vaidasoo maardla ehituskruusa plokke 1 ja 4 aT,
ehitusliiva plokke 2, 5 ja 13 aT, ning täiteliiva plokke 3, 6, 14, 15, 16 ja 17 aT. Kasutusalade
jaotus veetasemest (42,1 abs m) kõrgemal paiknevates plokkides 1, 2 ja 3 on protsentuaalne:
ehituskruus 46%, ehitusliiv 26% ja täiteliiv 28%. Samuti on protsentuaalne jaotus plokkides 4,
5 ja 6, mis paiknevad plokkide 1, 2 ja 3 lamamis allpool keskmist põhjaveetaset: ehituskruus
25%, ehitusliiv 21% ja täiteliiv 54%. Plokid 13, 14, 15, 16 ja 17 aT on eraldiseisvate
ruumikujudega, asudes omakorda plokkide 4, 5 ja 6 lamamis, allpool põhjaveetaset. Selline
liigendatud plokiline ehitus on teinud keeruliseks maavarade kaevandamismahtude üle
arvepidamise ja deklareerimise.
Eelnenust tulenevalt vaadati üle Vaidasoo liivakarjääri jääkvaru geoloogiline andmestik ning
moodustati koondandmete põhjal olemasolevatest plokkidest kaks maavaravaru plokki.
Plokkide liitmisega kaasneb ka maavaravaru liikide muutumine. Vaidasoo liivakarjääris on
maavaravaru arvele võetud vastavalt keskkonnaministri 26.05.2005. a määrusele nr 44, mis
tänaseks enam ei kehti. Kuna tegemist on keskkonnaregistris arvel olevate varudega, on
kameraaltööna jääkvaru ümberhindamiseks vajalik lõimise andmete teisendamine ja
maavaravaru kasutusala määramine keskkonnaministri 17.12.2018 määruse nr 52 § 48
sätestatu kohaselt. Kui käesoleva töö tulemusel väljapakutud muudatused on
keskkonnaregistri maardlate nimistus tehtud, soovitakse muuta maavara kaevandamise luba.
Jääkvaru kvaliteedi hindamisel kasutatud andmestik on koondatud käsitletava ala 2009. ja
2012. aasta geoloogiliste uuringute aruannetest (Kotenjov ja Zaikin 2009; Sinisalu, 2012).
Graafiliste lisade koostamiseks on kasutatud ala viimase markšeiderimõõdistamise
tulemusel valminud mäetööde plaani ja läbilõikeid seisuga 10.09.2019. a
(OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 19/2732) ning geoloogilist andmestikku. Graafilised
lisad on seotud L-Est’97 koordinaatide süsteemiga, kõrgused on EH2000 süsteemis.
Vaidasoo liivakarjääri plaan mõõtkavas 1:2000 on tehtud arvutiprogrammiga
Bentley PowerCivil for Baltics V8i.
5
1. Ala kirjeldus ja varasem uuritus
Vaidasoo liivakarjäär pindalaga 24,25 ha, sh mäeeraldise pindala 18,84 ha, asub Harjumaal
Rae vallas Vaidasoo külas maaüksustel Suur-Künnimäe (tunnus: 65303:003:0287), Siimu
(tunnus: 65303:003:0691), Kaspari (tunnus: 65303:003:0696), Sovardi (tunnus:
65303:003:0020), Argo (tunnus: 65303:003:0694) ja Nisumäe (tunnus: 65303:003:0002).
Kõigi nimetatud maaüksuste puhul on tegemist eramaadega. Mäeeraldist ümbritsevad samuti
valdavalt eramaad, v.a Paunküla metskond 471 (tunnus: 65303:003:0777) karjäärist loodes.
Karjääri lõunaosa läbivad Püssi–Kiisa (tunnus: L206), Aruküla–Balti (tunnus: L511) ning
Rakvere–Kiisa (tunnus: L506) kõrgepinge õhuelektriliinid, mille kaitsevööndid on 40 m
liinide telgedest. Tegevus elektripaigaldiste kaitsevööndis on kooskõlastatud liinide
haldajaga. Lääne- ja lõunaosas kattub Vaidasoo liivakarjäär Peningi turbamaardla (reg nr
236) hästilagunenud turba aktiivse reservvaru plokiga 15. Karjääri idapiirist ca 0,4 km
kaugusel voolab Leiva jõgi. Lähimad elamud on ~500 m kaugusel läänes.
Mäeeraldisest ~100 m põhja pool asub I kategooria kaitsealuse liigi, väike-konnakotka
(Aquila pomarina; KLO9110135) pesapaik. Pesapaigast 300 m raadiuses on kaevetegevus
planeeritud koostöös kaitsealuse liigi eksperdiga. Lindu seiratakse ning maavara väljamine
nimetatud raadiuses toimub vaid ajavahemikus 15. september kuni 1. märts. Lisaks on
mäeeraldise lõunaosas, karjääri nõlval III kategooria kaitsealuse linnu, kaldapääsukese
elupaik (Riparia riparia; KLO9124327).
Vaidasoo liivamaardlat on uuritud kahel korral:
2009. a tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER Vaidasoo liivamaardla geoloogilise uuringu,
mille käigus rajati 20 šurfi sügavusega 2,6–6,9 m, millest võeti 42 proovi (Kotenjov ja
Zaikin, 2009). AS Teede Tehnokeskuse laboris tehti kõigile proovidel lõimisanalüüs,
kaheksal määrati filtratsioonikoefitsient ja ühe kruusa koondproovi jämepurrust killustikust
analüüsiti füüsikalis-mehaanilisi omadusi. Põhjaveetasemest ülal- ja allpool paikneva varu
piiriks võeti keskmine põhjaveetase 41,9 abs m (BK süsteemis). Uuringu käigus jõuti
maavara lamamini 20 uuringušurfist vaid neljas. Nimetatud töö alusel kinnitati varud
keskkonnaministri 04.12.2009. a. käskkirjaga nr 2521.
2012. a tegi OÜ Eesti Geoloogiakeskus geoloogilise uuringu tollase Vaidasoo liivakarjääri
lamamis (Sinisalu, 2012). Uuringu käigus rajati esmalt 10 puurauku 2009. aastal rajatud
šurfide kohtadele ning seejärel veel 10 puurauku ja kolm kaevandit uuringuruumi geoloogilise
ehituse täpsustamiseks (sügavusega 5,7–11,3 m). Uuringuruumist võeti 38 proovi materjali
terastikulise koostise hindamiseks. Varud kinnitati keskkonnaministri 06.06.2012. a
käskkirjaga nr 491.
6
2. Geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus
Vaidasoo liivakarjäär paikneb põhja-lõuna suunalisel oosil, glatsiofluviaalsete setete
levikualal. Lõunast, idast ja läänest piirneb oos Peningi turbamaardla turbalasundiga.
Vaidasoo liivakarjääri idaservas on osaliselt kattumine Peningi maardla hästilagunenud
turba aktiivse reservaru plokiga 15, kuid ploki paksus on karjääriga kattuval alal alla 0,5 m.
Ala reljeef jääb valdavalt vahemikku 42–49 abs m.
2009 ja 2012. aastate uuringute andmeil on vaadeldaval alal järgmine geoloogiliste ehitus:
- Kattekiht on esindatud kasvukihi ja orgaanikarikka liivaga, turba ning kohati nende all
lasuva ülipeeneteralise savika liivaga. Katendi paksus on 0,0–2,7 m (keskmine 0,5 m).
Šurfides 7, 10 ja 15 fikseeriti turbalasundi paksus 0,3–0,5 m;
- Kasulik kiht koosneb erineva terasuurusega kruusast, üli- ja peeneteralisest liivast ning
kruusakast keskmise terasuurusega liivast. Kruusaterad on valdavalt karbonaatsed ja
hästi ümardatud. Kasuliku kihi uuritud paksus ulatub kuni 14 m ja selle lamam
paikneb kõrgustel 32,55–42,74 abs m.
- Kasuliku kihi lamami moodustab saviliiv ja ülipeeneteraline savikas liiv.
Vaidasoo maardla piires levib liustikujõe setete veekiht, mis on vabapinnaline ja toitub
sadevetest. Veepidemeks on sitkeplastne saviliivmoreen ja lubjakivi tasemel 32,5–
39,9 abs m. 2009. a geoloogilise uuringu käigus mõõdeti veetase kaevandites maapinnast
0,1–5,6 m sügavusvahemikus 39,2–43,8 abs m (keskmine 42,1 abs m). Seda taset on
kasutatud Vaidasoo maardlas ka plokkide vahepiirina. 2012. a uuringu käigus mõõdeti
veetase uuringupunktides kõrgustel 43,6–44,1 m (keskmine 43,7 abs m). Seega on veetase
aasta lõikes üsna muutlik.
7
3. Maavara kvaliteet
Käesolevas töö eesmärgiks on lihtsustada Vaidasoo liivakarjääri plokilist ehituse nii, et
alale jääks kaks maavaravaru plokki vastavalt paiknemisele keskmise põhjaveetaseme
suhtes. Kuna sellega kaasneb erinevate kasutusaladega maavaraplokkide liitmine, vaadati
üle jääkvaru kvaliteediandmestik, et välja selgitada uutes plokkides oleva maavara
keskmised omadused.
Materjali kvaliteedi hindamiseks kasutati 2009. ja 2012. aastate geoloogiliste uuringute
andmeid (Lisad 3–5), mis on kogutud vastavalt keskkonnaministri 26.05.2005. a määrusele
nr 44. Olemasolevad lõimise andmed arvutati ümber nii, et need vastaks keskkonnaministri
17.12.2018. a määruses nr 52 nõuetele (RT I, 14.01.2020, 9, §48). Ümberarvutamiseks
kasutati lõimiseandmete arvutusliku teisendamise näidisarvutuse faili (Maa-amet 2020).
Arvutusliku teisenduse tulemused on esitatud lisas 6, kus on iga proovi järele märgitud, kas
see on määruse nr 52 §48, lõigete 6 ja 7 kohaselt edasiseks kasutamiseks usaldusväärne.
Kokku kasutati maavara kvaliteedi hindamiseks 58 proovi andmeid (kaasatud ei ole
ammendunud intervallide proove). Eelpool nimetatud määrus nõuab, et olemasolevate
andmete kasutamiseks peab proovidest vähemalt 85%, ehk antud juhul 50 proovi, olema
kvalifitseeritud usaldusväärseks. Vaidasoo liivakarjääri maavara ümberhindamise
andmestik vastab sellele nõudele (Lisa 6). Jääkvaru kvaliteedi kirjeldamiseks kohaldati
proovide pikkuseid 10.09.2019. a toimunud mõõdistuse järgse maapinna kõrguse järgi.
Kogu loodusliku materjali ning eraldi veetasemest all- ja ülalpool paikneva maavara
näitajad omadused on esitatud tekstilisas 6 ning kokkuvõtlikult ka tabelis 1. Plokkide
numeratsioon määrati olemasolevate plokkide kasutusalade järgi selliselt, et moodustatava
ploki number saaks võimalikult väike.
Tabel 1 Vaidasoo liivakarjääri jääkvaru kvaliteedi põhinäitajad
Kaalutud keskmiste näitajate poolest vastab Vaidasoo liivakarjääri jääkvaru nii ülal- kui ka
allpool keskmist põhjaveetaset täiteliivale.
Näitajad: Min Max Kaalutud
keskmine
Ülalpool veetaset (plokk 3 aT)
Kruusafraktsiooni sisaldus (≥31,5 mm), % 0,0 54,9 23,3
Liivafraktsiooni sisaldus koos savi ja tolmuga, % 45,1 100,0 76,7
sh savi-ja tolmusisaldus (<0,063 mm), % 0,9 15,4 6,0
Allpool veetaset (plokk 6 aT)
Kruusafraktsiooni sisaldus (≥31,5 mm), % 0,0 32,8 1,1
Liivafraktsiooni sisaldus koos savi ja tolmuga, % 67,2 100,0 98,9
sh savi-ja tolmusisaldus (<0,063 mm), % 0,9 36,1 15,6
8
4. Varu arvutus
Käesoleva töö tulemusel soovitakse Vaidasoo liivakarjääri piires plokilise ehituse
lihtsustamiseks moodustada senise 11 ploki asemele kaks maavaravaru plokki.
Moodustatavate plokkide piirid kattuvad Vaidasoo liivakarjääri mäeeraldise piiridega.
Plokid paiknevad üksteise peal ja nende vaheline piir paikneb kõrgusel 42,1 abs m
(keskmine põhjaveetase 2009. a kaevandite järgi), mida on ka varasemalt kasutatud
Vaidasoo maardla plokkide moodustamisel. Uute plokkide piiripunktide koordinaadid on
esitatud tabelis 2.
Tabel 2 Moodustatavate plokkide koordinaadid.
Nr X Y Nr X Y Nr X Y
1 6571387.89 559144.50 21 6570790.92 559580.10 41 6570757.65 559644.99
2 6571396.67 559151.97 22 6570800.03 559571.01 42 6570667.79 559683.21
3 6571445.82 559196.49 23 6570803.33 559558.44 43 6570640.25 559693.92
4 6571483.11 559230.21 24 6570800.03 559545.84 44 6570631.37 559718.79
5 6571480.25 559343.28 25 6570790.92 559536.75 45 6570624.42 559744.47
6 6571499.69 559431.21 26 6570778.34 559533.45 46 6570565.17 559736.67
7 6571429.77 559423.38 27 6570765.77 559536.75 47 6570427.31 559759.20
8 6571154.21 559514.40 28 6570756.66 559545.84 48 6570428.15 559707.21
9 6571112.84 559528.14 29 6570753.35 559558.44 49 6570495.50 559704.24
10 6571068.65 559530.45 30 6570756.66 559571.01 50 6570603.90 559685.70
11 6571027.76 559532.61 31 6570761.30 559575.96 51 6570712.47 559644.15
12 6570940.70 559566.87 32 6570756.00 559589.22 52 6570704.03 559523.85
13 6570767.09 559640.85 33 6570751.86 559588.05 53 6570706.64 559451.04
14 6570764.45 559634.73 34 6570739.28 559591.35 54 6570707.18 559435.95
15 6570773.54 559625.61 35 6570730.19 559600.47 55 6570750.21 559343.61
16 6570776.85 559613.04 36 6570726.87 559613.04 56 6570897.35 559339.62
17 6570773.54 559600.47 37 6570730.19 559625.61 57 6570982.08 559404.03
18 6570764.45 559591.35 38 6570739.28 559634.73 58 6570996.98 559391.94
19 6570768.41 559580.94 39 6570751.86 559638.03 59 6571012.20 559347.24
20 6570778.34 559583.43 40 6570754.52 559637.37 60 6571093.64 559356.03
Kuna plokkide mahtu käesolevas töös ei muudeta, ei ole varu arvutuses lähtutud karjääri
viimasest mõõdistusest. Veetasemest kõrgemal paikneva ploki (plokk 3 aT) mahu leidmiseks
on liidetud olemasolevate plokkide 1, 2 ja 3 mahud seisuga 01.01.2020. a ning veealuse ploki
(plokk 6 aT) mahu leidmiseks on liidetud kõigi ülejäänud plokkide mahud (Tabel 3). Järgmises
tabelis on toodud Vaidasoo liivakarjääri olemasolevate plokkide pindalad ja mahud võrrelduna
moodustatavate plokkide pindalade ja mahtudega.
9
Tabel 3 Maavaravarude jaotus.
Ploki nr Pindala, ha Jääkvaru maht seisuga
01.01.2020. a, tuh m3
plokk 118,52 66,258
plokk 2 18,52 28,35
plokk 3 18,52 39,633
plokk 4 17,50 24,787
plokk 5 17,50 22,71
plokk 6 17,50 55,98
plokk 13 12,34 342,838
plokk 14 2,07 50
plokk 15 1,20 21,21
plokk 160,46 20,3
plokk 17 1,59 39
Kokku 18,84 711,066
Sh ülalpool veetaset 18,84 134,241
Sh allpool veetaset 18,84 576,825
Eeltoodust lähtuvalt soovitatakse seisuga 01.01.2020. a teha Keskkonnaregistri
maardlate nimistus Vaidasoo maardlas järgmised muudatused:
1. liita Vaidasoo liivakarjääris paiknevate aktiivse tarbevaru plokkide 1, 2, ja 3
jääkvarud ning moodustada neist täiteliiva plokk pindalaga 18,84 ha ja
mahuga 134,241 tuh m3;
2. liita Vaidasoo liivakarjääris paiknevate aktiivse tarbevaru plokkide 4, 5, 6, 13,
14, 15, 16 ja 17 jääkvarud ning moodustada neist täiteliiva plokk pindalaga
18,84 ha ja mahuga 576,825 tuh m3 (allpool veetaset).
10
Kokkuvõte
Käesoleva töö eesmärgiks oli AS Tariston tellimusel koostada töö Harju maakonnas Rae
vallas Vaidasoo külas asuva Vaidasoo liivakarjääri plokilise ehituse lihtsustamiseks. Töö
käigus vaadati üle ala olemasolev geoloogiline andmestik ning täpsustati karjääri jääkvaru
kvaliteeti lähtudes keskkonnaministri 17.12.2018. a määruses nr 52 tingimustest.
Et lihtsustada Vaidasoo liivakarjääri plokilist ehitust, soovitatakse karjääris
olemasolevatest plokkidest moodustada kaks maavaravaru plokki vastavalt paiknemisele
keskmise põhjaveetaseme suhtes. Keskmiste kvaliteedinäitajate põhjal on Vaidasoo
liivakarjääris nii veetasemest kõrgemal kui ka madalamal tegemist täiteliivaga. Jääkvaru
koondmahtu käesolevas töös muudetud ei ole.
Käesoleva töö tulemusel soovitatakse seisuga 01.01.2020. a teha Keskkonnaregistri
maardlate nimistus Vaidasoo maardlas järgmised muudatused:
1. liita Vaidasoo liivakarjääris paiknevate aktiivse tarbevaru plokkide 1, 2, ja 3
jääkvarud ning moodustada neist täiteliiva plokk pindalaga 18,84 ha ja
mahuga 134,241 tuh m3;
2. liita Vaidasoo liivakarjääris paiknevate aktiivse tarbevaru plokkide 4, 5, 6, 13,
14, 15, 16 ja 17 jääkvarud ning moodustada neist täiteliiva plokk pindalaga
18,84 ha ja mahuga 576,825 tuh m3 (allpool veetaset).
11
Kasutatud kirjandus
Keskkonnaministri määrus nr 52 (RT I, 14.01.2020, 9). Üldgeoloogilise uurimistöö ning
maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme,
põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi,
dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks.
Kotenjov, R. ja Zaikin, I. 2009. Harju maakonna Vaidasoo uuringuruumi geoloogilise
uuringu aruanne (varu seisuga 01.07.2009. a). OÜ Inseneribüroo STEIGER. EGF 8174.
Maa-amet 2020. Lõimiseandmete arvutusliku teisendamise näidisarvutuse fail.
https://geoportaal.maaamet.ee/est/Ruumiandmed/Geoloogilised-
andmed/Maardlad/Loimiseandmete-arvutuslik-teisendamine-p711.html
Maardla registrikaart nr 873, Vaidasoo.
Sinisalu, R. 2012. Vaidasoo liivamaardla Vaidasoo II uuringuruumi geoloogiline uuring
Harjumaal (varu seisuga 01.05.2012). OÜ Eesti Geoloogiakeskus. EGF 8400.
Maapõuebüroo
Keskkonnaamet
Roheline 64,
80010, Pärnu 04.06.2026
Maaomaniku kooskõlastus
Nordecon AS (Omanik), registrikood 10099962, aadress Toompuiestee 35, Põhja-Tallinna
linnaosa, 10149 Tallinn, Harju maakond, mida esindab Maret Tambek (e-post:
[email protected]), on teadlik ja nõus, et Tariston AS (registrikood 10887843,
aadress Toompuiestee 35, Põhja-Tallinna linnaosa, 10149 Tallinn, Harju maakond) taotleb
Vaidasoo liivakarjääri maavara kaevandamise loa nr HARM-107 pikendamist Omanikule
kuuluvatel Siimu kinnistul (katastritunnus 65303:003:0691), Kaspari kinnistul (katastritunnus
65303:003:0696) ja Argo kinnistul (katastritunnus 65303:003:0694).
/Allkirjastatud digitaalselt/
Maret Tambek
Juhatuse esimees
Nordecon AS
TÖÖ NR 2026-084
Juhataja: /allkirjastatud digitaalselt/ Erki Kõnd
Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Lillak
Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Mäger
Objekti asukoht: Harjumaa maakond, Rae vald, Vaidasoo küla
X= 6571200, Y= 559400
HARJUMAA, RAE VALD, VAIDASOO KÜLA
VAIDASOO LIIVAMAARDLA
VAIDASOO LIIVAKARJÄÄRI
MAAVARA KAEVANDAMISLOA MUUTMISE
TAOTLUS
Juuni 2026
Tellija: AS Tariston
Kobras OÜ
Registrikood 10171636
Vaidasoo liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus
Töö nr 2026-084 ad
Aadress: Harjumaa maakond, Rae vald, Vaidasoo küla
Koostaja: Kobras OÜ 2 / 21
ÜLDINFO
TÖÖ NIMETUS: Vaidasoo liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus
OBJEKTI ASUKOHT: Harju maakond, Rae vald, Vaidasoo küla, Suur-Künnimäe (katastritunnus
65301:001:7351), Siimu (65303:003:0691), Kaspari (65303:003:0696), Sovardi
(65303:003:0020), Argo (65303:003:0694), Nisumäe (65303:003:0002).
TÖÖ LIIK: Maavara kaevandamisloa taotlus
TÖÖ TELLIJA:
Kontaktisik:
AS Tariston
Registrikood 10887843
Kauri Kiiman
Tel 5860 3731
TÖÖ TÄITJA: Kobras OÜ
Registrikood 10171636
Riia 35, 50410 Tartu
Tel 730 0310
http://www.kobras.ee
Koostajad: Peeter Lillak – geoloog, diplomeeritud maeinsener, tase 7 (241945)
Tel 5668 4203
Tanel Mäger – geoloog, diplomeeritud mäeinsener, tase 7 (176863)
Tel 5822 9648
Konsultant: Urmas Uri – geoloog, keskkonnaekspert (KMH0046)
Kontrollija: Ene Kõnd – tehniline kontrollija
Vaidasoo liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus
Töö nr 2026-084 ad
Aadress: Harjumaa maakond, Rae vald, Vaidasoo küla
Koostaja: Kobras OÜ 3 / 21
Kobras OÜ litsentsid / tegevusload:
1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsentsid:
KMH0046 Urmas Uri; KMH0159 Noeela Kulm.
2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid:
Noeela Kulm; Urmas Uri; Teele Nigola.
3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379:
Hüdrogeoloogilised uuringud; Hüdrogeoloogiline kaardistamine.
4. Maakorraldustööde tegevuslitsents nr 635 MA-k.
5. MTR-i majandustegevusteated:
Ehitusuuringud EG10171636-0001;
Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002;
Omanikujärelevalve EO10171636-0001;
Projekteerimine EP10171636-0001;
Muinsuskaitse E 377/2008.
6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud:
Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00;
Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00;
Maaparanduse uurimistöö MU0010-00;
Maaparanduse ekspertiis MK0010-00.
7. Muinsuskaitseameti pädevustunnistus PT 606/2012:
Mälestise liigid: ehitismälestis, ajaloomälestis, maailmapärandi objektil asuv ehitis.
Tööde liik: konserveerimise ja restaureerimise projektide koostamine, konserveerimis- ja
restaureerimistööde tegevuskavade koostamine maastikuarhitektuuri valdkonnas, muinsuskaitseline
järelevalve, planeeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja uuringu tegevuskavade
koostamine.
8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja
reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 2074/22, Tanel Mäger – Nr 2075/22, Peeter Lillak – nr 2551/25).
9. Kutsetunnistused:
Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 176863 – Tanel Mäger;
Diplomeeritud maeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 241945 – Peeter Lillak;
Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 167534 – Erki Kõnd;
Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 131647 – Oleg Sosnovski;
Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 180897 – Martin Võru;
Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 167600 – Ervin R. Piirsalu;
Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutse nr E000482 – Ervin R. Piirsalu;
Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 142815 – Teele Nigola;
Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 152113 – Kadri Kattai;
Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 155387 – Priit Paalo;
Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 176300 – Teele Nigola;
Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194138 – Ivo Maasik;
Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194147 – Marek Maaring;
Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 141508 – Ivo Maasik;
Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 197275 – Ivo Maasik;
Puurija, tase 3, kutsetunnistus nr 114525 – Peeter Lillak;
Puurmeister, tase 5, kutsetunnistus nr 150111 – Peeter Lillak;
Puittaimede hindaja, tase 5, kutsetunnistus nr 202712 – Kreete Lääne;
Geodeet, tase 6, kutsetunnistus nr 213931 – Meelis Aro.
Vaidasoo liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus
Töö nr 2026-084 ad
Aadress: Harjumaa maakond, Rae vald, Vaidasoo küla
Koostaja: Kobras OÜ 4 / 21
SISUKORD 1. MÄEERALDISE SAAMISE VAJADUSE PÕHJENDUS, KASUTAMISE EESMÄRK JA MAAVARA
KASUTUSALAD ...................................................................................................................................................................... 5
2. MÄEERALDISE MAA-ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS .......................................................................... 5
3. ANDMED TEHTUD GEOLOOGILISTE UURINGUTE KOHTA, MAARDLA GEOLOOGILINE JA
HÜDROGEOLOOGILINE LÜHIISELOOMUSTUS .............................................................................................................. 7
3.1. GEOLOOGILINE UURITUS................................................................................................................................................................... 7
3.2. GEOLOOGILINE EHITUS ..................................................................................................................................................................... 8
3.3. HÜDROGEOLOOGILINE KIRJELDUS ................................................................................................................................................... 8
4. TAOTLETAVA MÄEERALDISE PIIRES OLEVA MAAVARA KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE
ISELOOMUSTUS .................................................................................................................................................................... 8
4.1. MAAVARA KVALITATIIVNE ISELOOMUSTUS ..................................................................................................................................... 8
4.2. MAAVARA KOGUSE ARVUTUS ........................................................................................................................................................... 9
5. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE PÕHJENDUS KOOS KAEVANDAMISELE KUULUVA VARU
MÄÄRAMISEGA ..................................................................................................................................................................... 9
5.1. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE VALIKU PÕHJENDUS .................................................................................................... 9
5.2. KAEVANDATAVAD VARUD .............................................................................................................................................................. 10
6. KAVANDATAV KAEVANDAMISE TEHNOLOOGIA, EEMALDATAVA KATENDI KOGUS NING SELLE
LADUSTAMISE JA KASUTAMISE KIRJELDUS ................................................................................................................ 10
7. ANDMED KAEVANDAMISJÄÄTMETE KOHTA ......................................................................................................... 11
8. KAEVANDAMISEGA RIKUTUD MAA KORRASTAMINE ........................................................................................ 12
9. KAEVANDAMISEGA KAASNEDA VÕIVAD KESKKONNAHÄIRINGUD JA MEETMED NENDE
VÄHENDAMISEKS ............................................................................................................................................................... 13
9.1. KAEVANDAMISE EELDATAV MÕJU NATURA 2000 ALADELE NING KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE .............................. 18
10. KOKKUVÕTE ................................................................................................................................................................... 21
GRAAFILISED LISAD:
1. Mäeeraldise plaan, M 1:2000.
2. Geoloogilised läbilõiked, Mhor 1:2000, Mvert 1:100.
3. Korrastatud maa plaan, M 1:2000.
ELEKTROONILISED LISAD:
1. Vaidasoo liivakarjääri markšeiderimõõdistamise seletuskiri (varu seisuga 27.05.2025).
2. Maa-ameti peadirektori 01.06.2020. a korraldus nr 1-17/20/1393.
3. Seletuskiri Vaidasoo maardla Vaidasoo liivakarjääri plokilise ehituse korrigeerimiseks (varu seisuga
01.01.2020).
4. Mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa ruumikuju ning maapinna reljeefi ja mäeeraldise lamami
samakõrgusjooned ruumiobjektina.
5. Elering OÜ 01.07.2009. a kooskõlastus nr PV-PAP-10/731.
6. Maaomanike kooskõlastused.
Vaidasoo liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus
Töö nr 2026-084 ad
Aadress: Harjumaa maakond, Rae vald, Vaidasoo küla
Koostaja: Kobras OÜ 5 / 21
1.MÄEERALDISE MUUTMISE VAJADUSE PÕHJENDUS, KASUTAMISE EESMÄRK JA
MAAVARA KASUTUSALAD
AS Tariston (registrikood 10887843) taotleb maavara kaevandamise loa nr HARM-107 kehtivusaja pikendamist
vastavalt maapõueseaduse § 67 lõikes 1 sätestatud tingimusele: praeguse kaevandamisloa kehtivusaja jooksul
ei ole võimalik kaevandatavat maavara Vaidasoo liivakarjääri piires täielikult ammendada. Vaidasoo liivakarjääri
mäeeraldis asub Vaidasoo liivamaardla (registrikaardi nr 0873) täiteliiva aktiivse tarbevaru plokil 3 ja 6
(graafiline lisa 1. Vaidasoo liivakarjääri mäeeraldise plaan).
Kaevandamiseks taotletav maavaravaru on arvele võetud Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni juhataja
25.06.2010 korraldusega nr HJR 115/326 aruandes „Vaidasoo liivamaardla Vaidasoo II uuringuruumi
geoloogiline uuring Harjumaal (varu seisuga 01.05.2012)“ (EGF aruande nr 8400) esitatud ettepaneku alusel.
Kaevandatava maavara kvaliteeti on korrigeeritud Maa-ameti peadirektori 01.06.2020. a korraldusega nr
1-17/20/1393 aruandes „Seletuskiri Vaidasoo maardla Vaidasoo liivakarjääri plokilise ehituse korrigeerimiseks
(varu seisuga 01.01.2020)“ (EGF aruande nr 9371) esitatud ettepaneku alusel.
Loa nr HARM-107 kehtivusaja pikendamist taotletakse, et ammendada Vaidasoo livamaardla täiteliiva aktiivse
tarbevaru ploki 3 ja 6 maavaravaru mäeeraldise piires täielikult enne karjääri korrastamist. Kaevandamisluba nr
HARM-107 kehtib kuni 28.06.2028, loa omaja tööplaanidest lähtuvalt ei jõuta maavara praeguse
kaevandamisloa kehtivusaja jooksul täielikult ammendada ning karjääriala nõuetekohaselt korrastada.
Kaevandamisloa pikendamist taotletakse 15 aasta võrra. AS Tariston on taristuobjektide- ja rajatiste ehitusega
tegelev ettevõtte, mis muuhulgas tegeleb riigimaanteede aastaringse hooldusega ning erinevate teedeehituse-
ja taristuobjektide ehitamisega. Kaevandamisloa pikendamist taotletakse, et tagada ettevõttele vajalik
materjaliressurss ka lähitulevikus.
Vastavalt strateegilises dokumendis „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ toodud eesmärkidele ja
põhimõtetele tuleb maardlate kasutusse võtmisel eelistada juba avatud maardlate maksimaalset võimalikku
kasutamist, mille kohta on piisavalt vajalikku informatsiooni nii keskkonnatingimuste kui ka kaevandamise
tehnoloogiliste võimaluste kohta. Kaevandamise jätkamine juba avatud ja kaevandamisega rikutud maa-alal
on keskkonnasäästlikum kui täiesti uute alade kasutusele võtmine. Vaidasoo liivakarjääri kaevandamisloa
kehtivusaja pikendamine on kooskõlas juba avatud maardla maksimaalse võimaliku kasutamise eesmärgiga,
tagades maavarade registris arvel oleva maavaravaru võimalikult täieliku väljamise minimaalsete kadude ja
jääkidega.
2.MÄEERALDISE MAA-ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS
Vaidasoo liivakarjääri mäeeraldis ja selle teenindusmaa asub Harjumaal Rae vallas Vaidasoo külas Suur-
Künnimäe (katastritunnus 65301:001:7351, sihtotstarve maatulundusmaa 50% ja mäetööstusmaa 50%, pindala
67 269 m2), Siimu (65303:003:0691, sihtotstarve mäetööstusmaa 100%, pindala 33 109 m2), Kaspari
(65303:003:0696, sihtotstarve mäetööstusmaa 100%, pindala 66 584 m2), Sovardi (65303:003:0020, sihtotstarve
mäetööstusmaa 50% ja maatulundusmaa 50%, pindala 68 657 m2), Argo (65303:003:0694, sihtotstarve
mäetööstusmaa 100%, pindala 40 474 m2) ja Nisumäe (65303:003:0002, sihtotstarve maatulundusmaa 90% ja
mäetööstusmaa 10%, pindala 564 258 m2) katastriüksusel. Kõik nimetatud kinnistud on eraomanduses,
maaomanike kooskõlastused kaevandamisloa pikendamise taotlemiseks on esitatud elektroonilises lisas 6.
Vaidasoo liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus
Töö nr 2026-084 ad
Aadress: Harjumaa maakond, Rae vald, Vaidasoo küla
Koostaja: Kobras OÜ 6 / 21
Vaidasoo liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piirneb põhja suunast Paunküla metskond 471 (katastritunnus
65303:003:0777, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 1 570 492 m2) katastriüksusega ning ida suunast
Kivistiku (65303:003:0692, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 17 578 m2), Tiina (65303:003:0697,
sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 23 293 m2), Paunküla metskond 628 (65303:003:0172, sihtotstarve
maatulundusmaa 100%, pindala 81 455 m2), Paidu (65301:001:4445, sihtotstarve maatulundusmaa 100%,
pindala 33 556 m2) ja Metsa-Tammi (65303:003:0105, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 86 084 m2)
katastriüksusega. Vaidasoo liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piirneb kagu suunast Suursoo tee L1
(65301:001:3715, sihtotstarve transpordimaa 100%, pindala 8167 m2), edela suunast Sepametsa
(65303:003:0693, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 78 525 m2) ning lääne suunast Mägramäe
(65303:003:0695, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 61 155 m2) ja Allikasoo (65303:003:0762,
sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 48 459 m2) katastriüksusega.
Vaidasoo liivakarjäär asub Harjumaa keskosas, Vaida alevikust ca 3,5 km kaugusel kagu suunas. Vaidasoo
liivakarjääri keskosa geograafilised koordinaadid on 59°16’30’’ p.l. ja 25°2’31’’ i.p. ning liivakarjäär paikneb Eesti
baaskaardi (mõõtkava 1:50 000) kaardilehel 6341 (graafiline lisa 1.Vaidasoo liivakarjääri mäeeraldise plaan).
Vaidasoo liivakarjäär kattub osaliselt Peningi turbamaardla (registrikaardi nr 0236) hästiagunenud turba aktiivse
reservvaru plokiga 15 ja passiivse reservvaru plokiga 16, karjääriga kattuval alal on turbakihi paksus alla 0,5 m.
Vaidasoo liivakarjäär piirneb põhja suunast Vaidasoo liivamaardla aktiivse tarbevaru plokiga 18 kuni 23 (18,
21 – EK, 19, 22 – EL, 20, 23 – TL). Kaugemal põhja suunas asub Vaidasoo liivamaardla aktiivse tarbevaru plokk
7 kuni 12 (7, 10 – EK, 8, 11 – EL, 9, 12 – TL).
Vaidasoo liivakarjääri läbib kaks Elering AS 220 – 330 kV elektriõhuliini: Aruküla-Balti (väline tunnus: L511) ja
Rakvere-Kiisa (väline tunnus: L506), mille kaitsevööndi ulatus on 40 m mõlemal pool elektripaigaldist.1 Liinide
omanik on varasemalt kooskõlastanud maavara kaevandamise elektriõhuliinide kaitsevööndis ning seadnud
tehnilised tingimused mäetööde tegemiseks (elektrooniline lisa 5).
Vaidasoo liivakarjäär piirneb idast Leivajõe (MS kood/ehitise kood 4109220020590/001) ja Leivajõe (MS
kood/ehitise kood 4109220020560/001) maaparandussüsteemiga.
Vaidasoo liivakarjääri põhjaosa kattub maavara kaevandamise tagajärjel tekkinud nimetu tehisjärve (EELIS kood
VEE2006650) kalda piiranguvööndiga. Tehisjärv ei ole avalik ega avalikult kasutatav veekogu ning vastavalt
looduskaitseseaduse § 37 lg 4 on maavara kaevandamine kalda piiranguvööndis lubatud.
Maa- ja Ruumiameti eluhoonete andmekogu2 põhjal asub lähim eluhoone Vaidasoo liivakarjääri mäeeraldise
teenindusmaa piirist ca 420 m kaugusel lääne suunas Väike-Aukemäe (katastritunnus 65303:003:0077,
sihtotstarve on elamumaa 100%) katastriüksusel. Maastikuliselt paikneb Vaidasoo liivakarjäär Harju lavamaa
keskservas põhja-lõunasuunalisel oosil jääjõeliste setete levikualal.3 Maapinna absoluutkõrgus jääb Vaidasoo
liivakarjääris vahemikku ca 36,1 – 47,5 m, maapind on kaevandamistegevusest tulenevalt ebatasane.
1 Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded. Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr 73. 2 https://metadata.geoportaal.ee/geonetwork/srv/est/catalog.search#/metadata/6f2cffe2-65d9-4f9b-b667-ba7716e6f966 (viimati vaadatud 10.02.2026). 3 Harju maakonna Vaidasoo uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (EGF aruande nr 8174).
Vaidasoo liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus
Töö nr 2026-084 ad
Aadress: Harjumaa maakond, Rae vald, Vaidasoo küla
Koostaja: Kobras OÜ 7 / 21
3.ANDMED TEHTUD GEOLOOGILISTE UURINGUTE KOHTA, MAARDLA GEOLOOGILINE JA
HÜDROGEOLOOGILINE LÜHIISELOOMUSTUS
3.1.GEOLOOGILINE UURITUS
Vaidasoo liivamaardlas on geoloogilisi uuringuid maavarade otsimise eesmärgil tehtud kolmel korral, aastal
2009, 2012 ja 2020.
2009. aastal tegi OÜ Inseneribüroo Steiger Vaidasoo uuringuruumi geoloogilise uuringu, mille käigus rajati 20
šurfi sügavusega 2,6 – 6,9 m ning võeti kokku 42 proovi. AS Kõigile proovidele tehti lõimisanalüüs, kaheksas
proovil määrati filtratsioon ning ühe kruusa koondproovi puhul hinnati jämepurrust killustiku füüsikalis-
mehaanilisi omadusi. Põhjaveetasemest ülal- ja allpool paikneva varu piiritlemisel lähtuti keskmisest
põhjaveetaseme absoluutkõrgusest 41,9 m (BK77). Uuringu käigus jõuti maavara lamamini 20 uuringušurfist
neljas. Uuringu tulemuste alusel kinnitati varud keskkonnaministri 04.12.2009 käskkirjaga nr 2521.
2012. aastal tegi OÜ Eesti Geoloogiakeskus geoloogilise uuringu tollase Vaidasoo liivakarjääri lamamis.4
Uuringu käigus rajati esmalt 10 puurauku 2009. aastal rajatud šurfide asukohtadesse ning seejärel veel 10
puurauku ja kolm kaevandit uuringuruumi geoloogilise ehituse täpsustamiseks. uuringupunktide sügavus oli
vahemikus 5,7 – 11,3 m. Töö käigus võeti 38 proovi materjali terastikulise koostise hindamiseks. Uuringu
tulemuste alusel kinnitati varud keskkonnaministri 06.06.2012 käskkirjaga nr 491.
2020. aastal tegi OÜ J. Viru Markšeideribüroo jääkvaru kvaliteedi ümberhindamise5, et lihtsustada Vaidasoo
liivakarjääri plokilist ehitust. Selleks analüüsiti olemasolevat geoloogilist andmestikku ja täpsustati karjääri
jääkvaru kvaliteeti vastavalt keskkonnaministri 17.12.2018 määruse nr 52 nõuetele. Uuringuga liideti Vaidasoo
liivakarjääris paikneva aktiivse tarbevaru ploki 1, 2 ja 3 jääkvaru ning moodustati täiteliiva aktiivse tarbevaru
plokk 3 pindalaga 18,84 ha ja mahuga 134,241 tuh m3 (varu ülalpool veetaset). Lisaks liideti aktiivse tarbevaru
ploki 4, 5, 6, 13, 14, 15, 16 ja 17 jääkvaru ning moodustati täiteliiva aktiivse tarbevaru plokk 6 pindalaga 18,84 ha
ja mahuga 576,825 tuh m3 (varu allpool veetaset).
Maa-ameti peadirektori 01.06.2020 korraldus nr 1 17/20/1393. Harju maakonna Vaidasoo liivamaardla
registrikande muutmine:
1. Otsustan muuta OÜ J. Viru Markšeideribüroo poolt koostatud aruande „Seletuskiri Vaidasoo maardla
Vaidasoo liivakarjääri plokilise ehituse korrigeerimiseks“ alusel seisuga 01.01.2020 keskkonnaregistri maardlate
nimistus Vaidasoo liivamaardla registrikannet ja kinnitada aruandes esitatud piirides varu järgmiselt:
1.1 täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 18,84 ha – 134,241 tuh m3 (3. plokk),
1.2 täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 18,84 ha – 576,825 tuh m3 (6. plokk, 3. ploki lamamis, allpool põhjavee
taset).
4 Vaidasoo liivamaardla Vaidasoo II uuringuruumi geoloogiline uuring Harjumaal (EGF aruande nr 8400). 5 Seletuskiri Vaidasoo maardla Vaidasoo liivakarjääri plokilise ehituse korrigeerimiseks (EGF aruande nr 9371).
Vaidasoo liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus
Töö nr 2026-084 ad
Aadress: Harjumaa maakond, Rae vald, Vaidasoo küla
Koostaja: Kobras OÜ 8 / 21
3.2.GEOLOOGILINE EHITUS
Vaidasoo liivakarjääri geoloogilise ehituse kirjeldus on antud 2009. ja 2012. aasta geoloogiliste uuringute
käigus rajatud uuringupunktide andmete põhjal.
Vaidasoo liivakarjääri kattekihi moodustab 0,0 – 2,7 m paksune kasvukiht (Q2_s), orgaanilise ainega liiv (Q2_s),
turvas (Q2_b) või kohati nende all lamav ülipeeneteraline savikas liiv (Q1jrVr_fg). Kattekihi keskmine paksus on
geoloogiliste uuringute alusel 0,5 m. Senise kaevandamistegevuse käigus on kattekiht valdavalt eemaldatud.
Kasulik kiht koosneb erineva terasuurusega kruusast (Q1jrVr_fg) ning ülipeene‑ ja peeneteralisest liivast, samuti
kruusakast keskmise terasuurusega liivast (Q1jrVr_fg). Kruusaterad on valdavalt karbonaatse koostisega ja hästi
ümardunud. Kasuliku kihi paksus on kuni 14 m ning selle lamam paikneb absoluutkõrgusel 32,55 – 42,74 m.
Kasuliku kihi lamami moodustab saviliiv (Q1jrVr_lg) ja ülipeeneteraline savikas liiv (Q1jrVr_fg). Moreenikihi all
avati ühes uuringupunktis lubjakivi.
3.3.HÜDROGEOLOOGILINE KIRJELDUS
Vaidasoo maardla piires esineb liustikujõe setetega seotud põhjaveekiht, mis on vabapinnaline ja toitub
sademetest. Veepideme moodustavad sitkeplastne saviliivmoreen, mille pealispind asub absoluutkõrgusel
32,5 – 39,9 m.
2009. aasta geoloogilise uuringu käigus mõõdeti kaevandites veetase maapinnast 0,1 – 5,6 m sügavusel,
absoluutkõrgusel 39,2 – 43,8 m, keskmiseks veetasemeks absoluutkõrguseks määrati 42,1 m (EH2000). Seda
veetaseme absoluutkõrgust on Vaidasoo maardlas kasutatud veealuste ja veepealsete plokkide piiritlemisel.
2012. aasta uuringu käigus mõõdeti uuringupunktides veetase maapinnast 0,0 – 2,7 m sügavusel,
absoluutkõrgusel 43,6 – 44,1 m. Uuringupunktide põhjal oli keskmine veetaseme absoluutkõrgus 43,7 m.
2019. aasta markšeidermõõdistuse6 käigus mõõdeti 10.09.2019 Vaidasoo liivakarjääri moodustunud veekogu
veetaseme absoluutkõrguseks 43,03 m. Arvestades geoloogiliste uuringute ning 2019. aasta
markšeidermõõdistamise käigus mõõdetud veetasemeid, on karjääriala eeldatav keskmine pikaajaline veetase
absoluutkõrgusel 43,00 m. Kuna vabapinnaline põhjaveekiht toitub sademetest, siis võib põhjavee tase
pikaajalise keskmisega võrrelduna lühiajaliselt tõusta ca 1 m võrra kevadise intensiivse lumesulamise perioodil
või pikema sajuperioodi korral ning langeda sama palju pikaajalise põuaperioodi jooksul.
4.TAOTLETAVA MÄEERALDISE PIIRES OLEVA MAAVARA KVALITATIIVNE JA
KVANTITATIIVNE ISELOOMUSTUS
4.1.MAAVARA KVALITATIIVNE ISELOOMUSTUS
Kasuliku kihi moodustab Vaidasoo liivakarjääris täiteliiva kvaliteedinõuetele vastav materjal (plokk 3 ja 6).
Materjali kvalitatiivsel iseloomustamisel ja varu arvutamisel kasutati 2020. aasta geoloogilise uuringu käigus
lõimiseandmete arvutusliku teisendamise meetodil ümber hinnatud 58 proovi andmeid, mida on võrreldud
keskkonnaministri 17.12.2018 määruses nr 52 esitatud liiva ja kruusa kasutusalade määramise nõuetega. Kokku
oli usaldusväärseid proove 50 ning mitteusaldusväärseid proove kaheksa.
6 Vaidasoo liivakarjääri markšeiderimõõdistamise seletuskiri (varu seisuga 10.09.2019). OÜ Inseneribüroo Steiger, Tallinn 2019.
Vaidasoo liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus
Töö nr 2026-084 ad
Aadress: Harjumaa maakond, Rae vald, Vaidasoo küla
Koostaja: Kobras OÜ 9 / 21
Tabelis 1 on esitatud Vaidasoo liivakarjääri täiteliiva aktiivse tarbevaru ploki 3 ja 6 laborianalüüside
põhinäitajad.
Tabel 1. Vaidasoo liivakarjääri varuplokkide põhinäitajad
Näitaja Vaidasoo liivakarjäär Minimaalne Maksimaalne Kaalutud keskmine
Looduslik materjal ploki 3 TL aT piires Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) (kruusa sisaldus kokku),
0,0 54,9 23,3
Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) (liiva sisaldus kokku), sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%)
45,1
0,9
100,0
15,4
76,7
6,0 Looduslik materjal ploki 6 TL aT piires
Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) (kruusa sisaldus kokku),
0,0 32,8 1,1
Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) (liiva sisaldus kokku), sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%)
67,2
0,9
100,0
36,1
98,9
15,6
4.2. MAAVARA KOGUSE ARVUTUS
Vaidasoo liivakarjääri varu on arvutatud kahe plokina täiteliiva aktiivse tarbevaru kategoorias: plokk 3 ülalpool
uuringuaegset põhjavee taset (pindala 18,84 ha, varu 134,241 tuh m3) ja plokk 6 allpool uuringuaegset põhjavee
taset (pindala 18,84 ha, varu 576,825 tuh m3) OÜ J. Viru Markšeideribüroo töös „Seletuskiri Vaidasoo maardla
Vaidasoo liivakarjääri plokilise ehituse korrigeerimiseks“ (EGF aruande nr 9371).
2025. aastal tehtud markšeiderimõõdistuse alusel7 ajavahemikul on 10.05.2023 kuni 27.05.2025 Vaidasoo
liivakarjäärist varu väljatud plokist 3 mahus 12,81 tuh m3 ja plokist 6 mahus 26,90 tuh m3. Pärast viimast
markšeiderimõõdistust ei ole karjääris kaevandatud ning 2026. aasta I kvartali lõpu seisuga on deklaratsioonide
alusel ploki 3 jääkvaru 115,08 tuh m3 ja ploki 6 jääkvaru kogus 526,92 tuh m3.
2020. aastal tehtud karjääri jääkvaru kvaliteedi täpsustamise ja 2025. aastal tehtud markšeiderimõõdistuse
aruandes on jääkvaru mahu arvutamiseks kasutatud joonestusprogrammi Bentley PowerCivil V8i.
5.MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE PÕHJENDUS KOOS KAEVANDAMISELE
KUULUVA VARU MÄÄRAMISEGA
5.1.MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE VALIKU PÕHJENDUS
Vaidasoo liivakarjääri mäeeraldise piir kattub pindalaliselt Vaidasoo liivamaardla täiteliiva aktiivse tarbevaru
ploki 3 ja 6 piiriga. Vaidasoo liivakarjääri mäeeraldise pindala on 18,84 ha ning mäeeraldise sügavus ühtib ploki
6 kinnitatud varu sügavusega.
Mäeeraldise teenindusmaa kattub mäeeraldise piiriga liivakarjääri põhja-, kagu- ja lääneservas, ülejäänud
suundades asub see mäeeraldise piirist kuni 50 m kaugusel, lääneservas isegi ühes kohas kuni 70 m kaugusel.
7 Vaidasoo liivakarjääri markšeiderimõõdistamise seletuskiri (varu seisuga 27.05.2025). OÜ Inseneribüroo Steiger, Tallinn 2025.
Vaidasoo liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus
Töö nr 2026-084 ad
Aadress: Harjumaa maakond, Rae vald, Vaidasoo küla
Koostaja: Kobras OÜ 10 / 21
Mäeeraldise teenindusmaa piiride valikuga on tagatud vajalik maa-ala katendi ajutiseks ladustamiseks
liivakarjääris. Mäeeraldise teenindusmaa pindala on 24,25 ha.
Vaidasoo liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa kontuur ning piiripunktide koordinaadid on toodud
mäeeraldise plaanil (graafiline lisa 1) ning geoloogilistel läbilõigetel (graafiline lisa 2). Pindalad on määratud
joonestusprogrammi Autodesk AutoCAD Civil 3D 2026 abil.
5.2.KAEVANDATAVAD VARUD
Mäetööde käigus tuleb karjääri külgedele jätta nõlvatervikud ehk lauged nõlvad, arvestades kaevandatava
materjali loomulikku varisemise nurka (püsinõlvust). Sellest tulenevalt väheneb kaevandatava varu kogus
nõlvakao võrra. Nõlvad kujundatakse kaevandamise käigus. Taotletava ala piires levib valdavalt liiv ning
osaliselt ka kruus. Sellest tulenevalt on karjääri ohutuks püsinõlvuseks on valitud ülalpool veetaset 1:2 (kallakus
~27°) ja allpool veetaset 1:5 (kallakus ~11°),
Nõlvatervikute mahu määramisel on kasutatud arvutiprogrammis AutoCAD koostatud pinnamudeleid. Nõlva
mudeli loomisel kasutati varuploki lamami mudelit ja viimase markšeiderimõõdistuse käigus loodud
maapinnamudelit. Tabelis 2 on esitatud aktiivse tarbevaru maht võrrelduna kaevandatava varuga.
Tabel 2. Vaidasoo liivakarjääri kaevandatav varu
Plokk Jääkvaru, tuh m3
Nõlvatervikusse jääv varu, tuh m3
Kaevandatav varu, tuh m3
Plokk 3 TL aT 115,08 15,47 99,61
Plokk 6 TL aT 526,92 243,16 283,76
KOKKU 642,00 258,63 383,37
Kaevandamise keskmiseks aastamääraks on kavandatud 27 tuh m3, mille tulemusena varu ammendub
hinnanguliselt 14 aastaga ning mäeeraldise teenindusmaa korrastamise lõpetamiseks on planeeritud
täiendavalt üks aasta. Kaevandamise keskmine aastamäär on leitud aritmeetiliselt vastavalt maapõueseaduse
§ 57. Tehtega on arvutatud aastas keskmiselt kaevandatav maavara kogus, mille kaevandamisega tagatakse loa
kehtivusaja jooksul mäeeraldise maavara ammendamine. Arvutatud kaevandamise keskmine aastamäär ei
kohusta loa omanikku karjäärist vastavat kogust materjali aasta jooksul kaevandama. Reaalsed karjääris
kaevandatavad varu kogused aasta lõikes sõltuvad kaevandamisloa omaniku tööplaanidest ja materjali
vajadusest.
6.KAVANDATAV KAEVANDAMISE TEHNOLOOGIA, EEMALDATAVA KATENDI KOGUS
NING SELLE LADUSTAMISE JA KASUTAMISE KIRJELDUS
Karjääris mäetöödega jätkamisel peab jälgima kõiki maavarade kaevandamise nõudeid. Kasutatakse tehniliselt
korras ning regulaarselt ülevaatusi läbivat masinaparki. Kaevandamine toimub veepealse varu puhul
kaasaegsete ekskavaatoritega, veealuse varu kaevandamiseks kasutatakse pika noolega ekskavaatorit ja
pinnasepumpa. Materjali laadimiseks kasutatakse vajadusel rataslaadurit. Materjali väljavedu karjäärist toimub
autotranspordiga (kallurpoolhaagised).
Senise kaevandamistegevuse käigus on kattekiht mäeeraldiselt valdavalt eemaldatud ning vallitatud
mäeeraldise teenindusmaale. Kasvukiht on ladustatatud eraldi aunadesse ning nende bioloogilise aktiivsuse
säilitamiseks aunasid ei tihendatud.
Vaidasoo liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus
Töö nr 2026-084 ad
Aadress: Harjumaa maakond, Rae vald, Vaidasoo küla
Koostaja: Kobras OÜ 11 / 21
Mäeeraldiselt eemaldatud kasvukiht kasutatakse osaliselt ära karjääri korrastamisel. Karjääri korrastamisel on
kasvukihiga kaetava ala (tehisjärve veepealsed nõlvad ning tagasitäidetud ala) pindala ca 15,56 ha ning
korrastatav ala kaetakse ca 0,5 m kasvukihiga, seega on vajamineva kasvukihi maht kokku ca 78 tuh m3.
Kasvukihiga katmine soodustab kiiret taimestumist ning seeläbi vähendab pinnase erosiooni sademete mõjul.
Kasuliku kihi lasumustingimustest ning maapinna reljeefist tulenevalt jääb tehisjärveks korrastatud ala
veepealsete nõlvade kõrguseks ca 2 – 3 m (graafiline lisa 3. Vaidasoo liivakarjääri korrastatud maa plaan).
Nõlvade stabiilseks püsinõlvuseks on mäeeraldisel kaevandatava materjali omadustest lähtuvalt arvestatud 1:2
(ülalpool veetaset) ja 1:5 (allpool veetaset).
Vaidasoo liivakarjääri mäetehnilised tingimused on head. Kattekiht on senise kaevandamistegevuse
tulemusena valdavalt eemaldatud ja maavarale on hea juurdepääs. Maavarakihi paksus on geoloogilise uuringu
andmetel ülalpool veetaset kuni 4,5 m ja seda saab kaevandada ekskavaatoriga ühes astmes. Allpool veetaset
on maavarakihi paksus kuni 9,6 m ja seda kaevandatakse pika noolega ekskavaatori või pinnasepumbaga.
Mäetöid tehakse vastavalt kaevandamisprojektile. Täpsem kaevandamise tehnoloogia ja vajalik energiakasutus
määratakse kaevandamisprojektis ja karjääri korrastamine korrastamistingimuste alusel koostatud
korrastamisprojektis, kus on ära toodud ka korrastamiseks vajalik katendi maht.
Juurdepääs karjäärile on hea, materjali väljaveoks kasutatakse sarnaselt praegusele praktikale karjääri
kaguservas asuvat põhja-lõuna suunalist kruuskattega kohalikku Suursoo teed nr 6530326. Suursoo tee
ühendab karjääri ca 660 m kaugusel lõuna suunas asuva Aruvalla-Jägala riigi kõrvalmaanteega nr 11310.
7.ANDMED KAEVANDAMISJÄÄTMETE KOHTA
Kaevandamisjäätmed on jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise,
rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Kui kaevandamise käigus tekib
kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse
§ 352 tähenduses, tuleb koostada kaevandamisjäätmekava. Vaidasoo liivakarjääri mäeeraldisel esinev katend
kasutatakse maapinna kujundamiseks vastavalt kaevandatud maa korrastamise projektile või võõrandatakse
vastavalt maapõueseaduse § 99.
Katend kooritakse mäeeraldise alalt. Kasvukiht ladustatakse aunadesse ning nende bioloogilise aktiivsuse
säilitamiseks aunasid ei tihendata. Kasvukihi koorimine ja vallitamine toimub reeglina kuival aastaajal kasvukihi
loodusliku niiskuse juures. Tagamaks auna geotehnilist stabiilsust, silutakse auna pealispind ja küljed. Kasvukihi
vallitamisel jälgitakse, et ei toimuks segunemist teiste materjalidega.
Katendi vallitamine mäeeraldise teenindusmaale ei nõua suletud jäätmehoidla järelhooldust ja järelevalvet.
Välistatud on õhu ja vee kaudu eralduvate saasteainete teke ja levik. Vallitatav katend on geotehniliselt ja
geokeemiliselt stabiilne pinnas. Keskkonnale ohtlike ainete sisaldus ladustatavas materjalis ei ületa looduslikke
taustakontsentratsioone ja sellega ei kaasne keskkonnale saasteohtu. Katend kasutatakse ära karjääri
korrastamisel, mistõttu on tegemist taaskasutatava materjaliga. Vaidasoo liivakarjääri kaevandamise käigus
tekkivat materjali kasutatakse täies ulatuses teede- ja tsiviilehitusel, seega materjali töötlemisel jäätmeid ei teki.
Keskkonnaloa HARM-107 alusel on Vaidasoo liivakarjääris lisaks maavara kaevandamisele lubatud jäätmete
käitlemine (Argo jäätmekäitluskoht Vaidasoo karjääris). Jäätmeloa alusel on lubatud jäätmete taaskasutamisele
eelnev sorteerimine, purustamine ja sõelumine (toimingu kood R12s) ning jäätmete taaskasutamine
kaevandatud maa-ala korrastamiseks (toimingu kood R5t). Karjääris ladustatakse vaid püsijäätmeid, mille
Vaidasoo liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus
Töö nr 2026-084 ad
Aadress: Harjumaa maakond, Rae vald, Vaidasoo küla
Koostaja: Kobras OÜ 12 / 21
tootmisprotsessis kasutatud lisaained ei ole vastavalt analüüsitulemustele keskkonnale ohtlikud. Koos maavara
kaevandamise loa pikendamisega soovitakse käesoleva taotlusega pikendada ka kehtivat jäätmeluba.
8.KAEVANDAMISEGA RIKUTUD MAA KORRASTAMINE
Pärast varu ammendamist tuleb kaevandamisega rikutud maa korrastada vastavalt keskkonnaministri
07.04.2017 määrusele nr 12.8 Karjääriala korrastatakse kaevandatud maa korrastamise projekti kohaselt.
Korrastamisprojekt koostatakse lähtuvalt Keskkonnaameti poolt esitatud korrastamistingimustest.
Korrastamistingimusi esitades peab Keskkonnaamet lähtuma keskkonnamõju hindamise soovitustest, kui
keskkonnamõju on hinnatud, ja kaevandamisloale kantud korrastamise suunast. Lisaks küsib Keskkonnaamet
korrastamistingimuste kohta maaomaniku ja kohaliku omavalitsuse arvamust. Korrastamisprojektis esitatakse
täpsemad nõuded ala tehniliseks ja bioloogiliseks korrastamiseks. Muu hulgas käsitletakse korrastamisprojektis
korrastatava maa sihtotstarvet, uute pinnavormide ja kaevandatud maa kujundamist, mulla kasutamist ja
käitlust ning veerežiimi kujundamist.
Vaidasoo liivakarjääris kaevandatakse ülal- ja allpool põhjavee taset kinnitatud täiteliiva varu. Pärast varu
ammendamist kujundatakse Vaidasoo liivakarjääri põhjaossa nõuetekohane (vee sügavus valavalt üle 2,0 m)
veekogu pindalaga ca 8,69 ha. Karjääri lõunaosa täidetakse tagasi püsijäätmetega ning maapind tõstetakse
vähemalt 0,7 m kõrgemale keskmisest eeldatavast põhjavee tasemest, et tagada taasmetsastamiseks sobivad
tingimused. Veekogu kaldad ning elektriõhuliinide kaitsevööndiga kattuv karjääriosa korrastatakse rohumaaks.
Keskmine põhjavee tase asub absoluutkõrgusel 43,0 m ning seega peab korrastamisjärgne maapind olema
minimaalselt absoluutkõrgusel 43,7 m. Karjääri tagasitäitmiseks vajalik püsijäätmete kogus on nõlvatervikuid
arvestades ca 566 tuh m3. Kaevandamise käigus on nõlvad juba valdavalt kujundatud laugeks.
Aukkaevandamisega käideldud purdkaeviste karjääri korrastamisjärgne nõlvus peab olema laugem kui
kaevisele iseloomuliku püsiva nõlva nurk. Vaidasoo liivakarjääris asuval materjalil on veepealsetel nõlvadel see
väiksem kui ~27° (nõlvus 1:2) ja veealustel nõlvadel väiksem kui ~11° (nõlvus 1:5.)
Korrastamistööde maksumus sõltub peamiselt korrastamistööde mahust, mille moodustavad pinnasetööd ning
puude istutamine. Nõlvade laugeks kujundamist tehnilise korrastamise käigus üldjuhul eraldi korrastamistööna
ei arvestata, sest reeglina tehakse seda jooksvalt kaevandamise käigus. Korrastatud karjääriala bioloogiline
korrastamine tehakse pärast tehnilist korrastamist, mille viimase etapina paigutatakse karjääri nõlvadele ning
tagasitäidetud alale enne kaevandamise alustamist kooritud kasvukiht. Täidetud ja korrastatud ala võimalikult
looduslähedasse seisundisse viimiseks haljastatakse bioloogilise korrastamise käigus karjääriala sobivate
istikutega. Tehisjärve veepealsetele nõlvadele ning elektriõhuliinide kaitsevööndisse rajatakse rohumaa
seemnete külvi teel. Hinnangulised kulud Vaidasoo liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa
korrastamiseks taotluse koostamise ajal on ca 2500 eurot hektari kohta ehk kokku ca 61 000 eurot. Vaidasoo
liivakarjääri korrastamisjärgne olukord on esitatud graafilises lisas (graafiline lisa 3. Vaidasoo liivakarjääri
korrastatud maa plaan).
8 Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm. Keskkonnaministri 07.04.2017 määrus nr 12.
Vaidasoo liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus
Töö nr 2026-084 ad
Aadress: Harjumaa maakond, Rae vald, Vaidasoo küla
Koostaja: Kobras OÜ 13 / 21
9.KAEVANDAMISEGA KAASNEDA VÕIVAD KESKKONNAHÄIRINGUD JA MEETMED
NENDE VÄHENDAMISEKS
Liiva ja kruusa kaevandamisega otsest keskkonnareostust ega ohtlikkust ei kaasne. Kaevandamise käigus
täidetakse pealmaakaevandamise ohutuseeskirju ning välditakse kütuse ja määrdeainete sattumist pinnasesse.
Kaevandamisel ja kaevise laadimisel ning transportimisel kasutatavate masinate ja mehhanismide
hooldamiseks tuleb rajada karjääri territooriumile teenindusplats, kui hooldamist plaanitakse karjääri maa-alal,
et vältida kütuse ja õli leket pinnasesse. Teenindusplats tuleb katta kütuse ja õli pinnasesse imbumist takistava
materjaliga ning kohapeal peavad olema esmased kütuselekke kõrvaldamise vahendid.
Liiva kaevandamist tehakse ekskavaatorite ja pinnasepumbaga. Pinnasepump ujub pontoonil, ammutab vee alt
liiva ja pumpab selle settekaardile, kus vesi kaevisest välja valgub. Puistangust laaditakse materjal kalluritele
rataslaaduri või ekskavaatoriga, väljavedu karjäärist toimub veoautodega. Mäeeraldise teenindusmaa piires on
keelatud prügi mahapanek. Karjääris võib tekkida igapäevase töö käigus olmejäätmeid, mida peab käitlema
vastavalt kehtivatele seadustele. Liiva ja kruusa kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks
teguriteks õhusaaste (peenosakeste teke), müra, vibratsioon ning maastikupildi visuaalne muutumine.
Õhusaaste
Mehhanismide töö tekitab õhusaastet ja müra. Välisõhusaaste ei tohi ületada seadusandlusega kehtestatud
piirnorme. Vaidasoo liivakarjääris ei kavandata tegevust, mille käigus toimuks paiksest heiteallikast saasteainete
välisõhku väljutamist. Kaevandamine toimub kaasaegsete masinatega, mille müratase ja heitmed on
normeeritud Euroopa Liidu õigusaktidega.
Kuival ajal liiva ja kruusa kaevandamisel ning laadimisel on võimalik peenosakeste (tolmu) teke.
Kaevandamismasinate poolt tekitatav peenosakeste hulk on väike, ladestudes praktiliselt õhkutõusmise koha
lähedale. Kaugemale võivad peenosakesed levida toodangut vedavatest kallurautodest, kuna nende kiirus on
suurem. Kallurid tõstavad peenosakesi nii karjäärisisestel- kui ka väljaveoteedel. Töötavates karjäärides tehtud
vaatluste järgi võib hinnata, et transpordi tõttu tekkivad peenosakesed võivad lagedal maastikul levida
keskmise tuulega ca 200 m kaugusele. Peenosakeste tekke vähendamiseks tuleb kuival ajal kasta karjääri teid
ning ladustatud maavara puistanguid, millega viiakse peenosakeste teke praktiliselt nullini.
Vastavalt keskkonnaministri 14.12.2016 määrusele nr 67 ja selle lisale 1 on õhusaasteluba vaja, kui
kaevandamise käigus eraldub ühe aasta jooksul atmosfääri tahkeid osakesi (PMSUM) enam kui 1 tonn.9
Tahkete osakeste eriheite koguse arvutamisel saab lähtuda USA Keskkonnaagentuuri (EPA) ning Euroopa
Keskkonnaagentuuri (EEA) metoodikast, mille puhul on ühe tonni kaevise ümberpaigutamise
(kaevandamine/laadimine) käigus tekkiv osakeste eriheide arvutatav järgmise valemiga:
E = k(0,0016) x (U/2,2)1,3 / (M/2)1,4, kus
E – osakeste (PMSUM) eriheide (kg/t);
k – osakeste suuruse kordaja, 0,74 (ühikuta);
9 Tegevuse künnivõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba. Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67.
Vaidasoo liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus
Töö nr 2026-084 ad
Aadress: Harjumaa maakond, Rae vald, Vaidasoo küla
Koostaja: Kobras OÜ 14 / 21
U – keskmine tuulekiirus (m/s);
M – materjali niiskusesisaldus (%).
Riigi Ilmateenistuse andmetel on Eesti aastane keskmine tuulekiirus 3,5 m/s. Märjaks kvalifitseerub materjal,
mille niiskusesisaldus on üle 2%. Kuna Eesti asub parasvöötmes, on põhjendatud kaevandatava ja töödeldava
materjali käsitlemine märjana. Käesolevas arvutuses on Vaidasoo liivakarjääri puhul kasutatud niiskusesisaldust
5%, mis vastab EEA metoodikas toodud liiva- ja kruusakarjääride materjali keskmisele niiskusesisaldusele.
Valemi kohaselt on taotletava karjääri puhul ühe tonni kaevise ümberpaigutamise käigus tekkiv osakeste
eriheide järgmine:
E = 0,47(0,0016) x (3,5/2,2)1,3 / (5/2)1,4 = 0,0007 kg/t
Vaidasoo liivakarjääri keskmise aastamäära (27 tuh m3) kaevandamisel (kaevise mahukaal 1,8 t/m3) on tahkete
osakeste summaarne heitkogus ~0,034 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 toodud
künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata.
Kui taotletavas karjääris kasutatakse teisaldatavat purustus- ja sõelumissõlme, siis EEA juhendmaterjali kohaselt
on materjali purustamise ja sõelumise eriheide vastavalt 0,0006 kg/t ja 0,0011 kg/t. Töödeldav kaevis läbib
maksimaalselt 1 purustustsükli, 1 sõelumistsükli ja 4 laadimistsüklit, seega kaevandamise eriheide koos
materjali purustamise ja sõelumisega on maksimaalselt:
0,0006 +0,0011 + (4 x 0,0007) = 0,0045 kg/t.
Vaidasoo liivakarjääri keskmise aastamäära (27 tuh m3) kaevandamisel (kaevise mahukaal 1,8 t/m3) koos
materjali purustamise ja sõelumisega on tahkete osakeste summaarne heitkogus ~0,219 t ning
keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata.
Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67 sätestab, et õhusaasteluba on nõutav, kui põletusseadme
soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus kütuse põletamisel on 1 MWth või suurem. Liiva-kruusa karjäärides
kasutatavad purustus-sõelumissõlmed töötavad valdavalt sisepõlemismootori abil ning nende energiaallikana
kasutatakse diiselkütust. Enamlevinud purustus-sõelumissõlmede põletusseadme (sisepõlemismootori)
nimisoojusvõimsus jääb sõltuvalt mudelist vahemikku on 0,25 – 0,6 MW. Geoloogilise uuringu andmetel
sisaldab Vaidasoo liivakarjääri materjal kuni ca 24% jämepurdu ning karjääri kaevandamise keskmise
aastamäära (27 tuh m3) puhul on 24% materjali (kaevise mahukaal 1,8 t/m3) kaal ca 11 700 tonni. Tööpäeva
jooksul töötleb purustus-sõelumissõlm sõltuvalt mudelist ca 1300 – 1500 t materjali ning karjääri keskmise
aastamäära töötlemine võtab seega kokku aega ca 8 – 10 tööpäeva. Purustus-sõelumissõlme kasutatakse
Vaidasoo liivakarjääris lühiajaliselt vastavalt vajadusele ning tegevuse käigus ei ületata keskkonnaministri
14.12.2016 määruses nr 67 toodud künnisvõimsust.
Müra
Müratase peab vastama kehtivatele piirnormidele, et vältida müra kandumist lähipiirkonnas asuvate
majapidamisteni. Vastavalt sotsiaalministri 16.12.2016 määrusele nr 71 tohib elamutega piirkonnas (II
kategooria ala) tööstusmüra piirväärtus olla päevasel ajal 60 dB ja öösel 45 dB ning liiklusmüra piirväärtus olla
päevasel ajal 60 dB (müratundliku hoone teepoolsel küljel 65 dB) ja öösel 55 dB (müratundliku hoone
Vaidasoo liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus
Töö nr 2026-084 ad
Aadress: Harjumaa maakond, Rae vald, Vaidasoo küla
Koostaja: Kobras OÜ 15 / 21
teepoolsel küljel 60 dB).10 Müra piirväärtus on suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist
keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid.
Maa- ja Ruumiameti eluhoonete andmekogu põhjal asub lähim II kategooria ala Vaidasoo liivakarjääri
mäeeraldise teenindusmaa piirist ca 378 m kaugusel lääne suunas Väike-Aukemäe katastriüksusel (tunnus
65303:003:0077, sihtotstarve on elamumaa 100%, pindala on 4197 m2).
Müra tekitavad karjääris töötavad masinad (ekskavaator, rataslaadur, purustus-sõelumissõlm, kallurautod,
pinnasepump). Transpordimasinatel on müra normeeritud. Täismassiga 12 t ja raskemate veokite müratase on
ca 84 – 95 dB, rataslaaduritel ja ekskavaatoritel ca 100 – 109 dB, purustus-sõelumissõlmel ca 114 dB, ning
pinnasepumbal ca 85 – 100 dB. Karjääris kaevandamisel enim kasutatav masin on ekskavaator ja pinnasepump,
abimehhanismina kasutatakse vajadusel ka rataslaadurit, materjali purustamiseks ja sõelumiseks ka purustus-
sõelumissõlme. Nimetatud masinate mõõdetud müratasemed on toodud tabelis 3.
Tabel 3. Karjääris töötavate masinate poolt tekitatavad müratasemed
Müraallikas Helivõimsustase, LpA, dB, mõõdetud müraallika juures
Pinnasepump 100
Ekskavaator 104
Rataslaadur 109
Purustus-sõelumissõlm 114
Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 § 2 lg 4 kohaselt on helirõhutase helirõhu ja kuuldeläve helirõhu
suhte kahekümnekordne kümnendlogaritm, mida mõõdetakse detsibellides ja mis iseloomustab mürataset Lp.
Lp = 20log10(p/p0), kus
Lp – müratase, dB;
p – helirõhk, Pa;
p0 – kuuldeläve helirõhk (p0 = 20 µPa).
Kuna inimese kõrva kuulmistundlikkus on erinevates sagedusvahemikes pisut erinev, siis kasutatakse
mürataseme hindamiseks helirõhutaseme A- või C-korrigeeritud helirõhutaset. C-korrektsioon iseloomustab
madalsagedusliku müra mõju, mida põhjustavad näiteks elektrituulikud, soojuspumbad ja muud sarnased
tehnoseadmed. Karjääris töötavate masinate puhul on asjakohane kasutada A-korrektsiooni, mis rõhutab
rohkem kõrgsagedusliku müra osakaalu (joonis 1).
10 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid. Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71.
Vaidasoo liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus
Töö nr 2026-084 ad
Aadress: Harjumaa maakond, Rae vald, Vaidasoo küla
Koostaja: Kobras OÜ 16 / 21
Joonis 1. A-korrektsioon. Frequency – sagedus; A-Weighting – A-korrektsioon. Allikas ANSYS Inc., 2023.11
A-korrektsiooniga mürataset on kõige mõjusam arvutada, teades müraallika helisagedusvahemikke 1/1
oktaavribas. Ekskavaatoril ja rataslaaduril kasutatakse käesolevas töös järgmist sagedusvahemikku (tabel 4).
Tabel 4. Karjääris töötavate masinate helivõimsustase 1/1 oktaavribas
63 Hz
125 Hz
250 Hz
500 Hz
1000 Hz
2000 Hz
4000 Hz
8000 Hz
Helitase kokku Lw
Helitase KOKKU (A-korrektsioon), LwA
105 115 106 99 96 87 80 73 116 104 (ekskavaator)
102 112 104 105 104 102 98 93 115 109 (rataslaadur)
87 96 101 107 110 107 102 96 121 114 (purusti)
Vabavaralise arvutusprogrammiga NoiseTools (www.noisetools.net) saab arvutada müra tugevuse sisestades
vastuvõtja kauguse müraallikast, müraallika oktaavriba väärtused, kõrguse ja helineeldetegurid. Programmis
tuleb jälgida, et väärtused on korrigeerimata, A-korrektsiooni jaoks on vastuvõtja lahtris lisada vastav linnuke
(„A-weighted“).
Kõige suurem müraallikas on purustus-sõelumissõlm. Kui purusti asub Väike-Aukemäe maaüksusest ca 378 m
kaugusel, on lagedal maal otsenähtavuse korral Väike-Aukemäe katastriüksuse piiril arvutusliku müra suuruseks
ca 48 dB, mis on ca 12 dB väiksem II kategooria alale kehtestatud päevasest normtasemest.
Kui karjääris töötab samaaegselt nii ekskavaator/pinnasepump, rataslaadur kui ka purusti, siis nende
tekitatavad müratasemed summeeruvad seaduspärasuse alusel, mida on kujutatud joonisel 2.
11 ANSYS Inc., 2023. Saadaval aadressil https://www.ansys.com/blog/what-is-a-weighting (viimati vaadatud 10.02.2026)
Vaidasoo liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus
Töö nr 2026-084 ad
Aadress: Harjumaa maakond, Rae vald, Vaidasoo küla
Koostaja: Kobras OÜ 17 / 21
Joonis 2. Müratasemete liitumine mitme allika korral.
Seega, kui mäeeraldisel toimub üheaegselt kolm tootmisprotsessi (kaevandamine
ekskavaatoriga/pinnasepumbaga, materjali fraktsioneerimine purustus-sõelumissõlmega ning toodangu
laadimine rataslaaduriga), siis vastavalt joonisele 2 lisandub suurimale müratasemele ca 1,5 dB. Sellisel juhul
kujuneb Vaidasoo liivakarjäärist lähtuvaks maksimaalseks arvutuslikuks müratasemeks Väike-Aukemäe
katastriüksuse piiril otsenähtavuse korral ca 50 dB. Arvutuslik tase jääb kirjeldatud olukorra puhul kehtiva II
kategooria müratundliku ala päevasest piirtasemest ca 10 dB võrra madalamale. Tegelikkuses paigutatakse
purustus-sõelumissõlm karjääri kesk- või lõunaossa, mitte teenindusmaa serva. Lisaks on mäeeraldise
teenindusmaale rajatud katendivallid ja kaevandamistegevus toimub süvises, mis oluliselt vähendab
karjäärimasinate tekitatud müra levikut. Seetõttu on tegelik müratase arvutuses näidatust märgatavalt väiksem.
Mõju pinna- ja põhjaveele
Vaidasoo liivakarjääri varu asub osaliselt allpool põhjavee taset, pärast varu ammendamist kujundatakse
mäeeraldise põhjaossa veekogu ning lõunaosa täidetakse tagasi ja taasmetsastatakse. Maavarakihi paksus
allpool veetaset on kuni 9,6 m ning seda saab kaevandada pika noolega ekskavaatori ja pinnasepumbaga ilma
karjäärist vee välja juhtimiseta. Kaevandamisel kasutatakse tehniliselt korras ning regulaarselt ülevaatusi läbivat
masinaparki, millega välditakse kütte- ja määrdeainete sattumist karjääriala pinnasesse ja vette.
Kuna veealuse varu senisel kaevandamisel ei ole toimunud kunstlikku vee ära juhtimist karjääri alalt, siis on
piirkonna kogu veehulk jäänud samaks ning seega puudub kaevandamistegevusel mõju piirkonna üldisele
veerežiimile. Veealuse kihi kaevandamisega kaasneb mõningane ajutine mõju põhjavee tasemele üksnes
karjääriala piires. Arvestades, et edasine kaevandamine toimub järk-järgult, siis korraga suurt mõju ei teki ning
veetaseme alanemist karjääri lähiümbruses ei toimu.
Kuna karjäärialale kujunenud veekogu on vahetult Kvaternaarisetetes leviva vabapinnalise põhjaveekihiga
seotud, siis kaevetööde laienemisega toimub pidev veetasemete ühtlustumine ja piirkonna põhjavee taseme
muutust põhjustavat alanduslehtrit ei teki. Karjääriveekogu pidevalt suurenevast veemahutavusest tingituna on
põhjaveetaseme ajutised kõikumised järjest väiksemad. Kvaternaarisetete suhteliselt hea veejuhtivuse tõttu
taastub põhjavee tase kaevandamistegevuses tehtavate vaheaegade (nt öisel ajal) korral kiirelt
normaaltasemele.
Karjääris kaevandamise jätkamisel ei toimu veealuse varu väljamisel kunstlikku vee ära juhtimist mäeeraldise
alalt ehk piirkonna kogu veehulk jääb samaks. Karjääri lähiümbruses asuvasse maaparandussüsteemi
kuivendusvõrku täiendavat veekogust ei juhita ning hõljumit ja setteid ei kanta. Kuna karjääris kaevandamise
käigus vett ära ei juhita, siis ei muudeta ka piirkonna senist välja kujunenud veerežiiimi. Seega puudub veealuse
varu kaevandamisel mõju karjääri lähiümbruse piirkonna pinnaveele.
Vaidasoo liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus
Töö nr 2026-084 ad
Aadress: Harjumaa maakond, Rae vald, Vaidasoo küla
Koostaja: Kobras OÜ 18 / 21
Vibratsioon
Liivakarjääris ei toimu lõhketöid ja mäeeraldisel kasutada plaanitavate mäemasinate töötamisel ei teki
vibratsiooni, mis võiks avaldada negatiivset mõju ümbritsevale keskkonnale. Kõige suurem on vibratsiooni
mõju kasutatavate masinate juhtidele (operaatoritele). Vibratsiooni piirmäärad vibratsioonist mõjutatud
töökeskkonnale on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12.04.2007 määrusega nr 109.12 Tehniliselt korras masinate
kasutamisel on vibratsioon lubatud piirides ja mõju töötajatele minimaalne.
Maastikupildi visuaalne muutumine
Maastikupildi visuaalne muutumine on maavara kaevandamise juures paratamatu ning selle mõju on
leevendatav ala kaevandamisjärgse korrastamisega, mis tulenevalt seadusandlikust korrast on kaevandajale
kohustuslik. Karjääriala korrastatakse kaevandamise järgselt osaliselt veekoguks ning osaliselt metsa- ja
rohumaaks.
Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust karjääri tegevusest ümbruskonnale ei kaasne. Keskkonnakaitse ning
ohutustehnika nõuetest kinnipidamise korral ei kahjusta mäetööde tegemine Vaidasoo liivakarjääris oluliselt
piirkonna ökoloogilisi tingimusi, ei avalda keskkonnale olulist mõju ning keskkonnamõju hindamine ei ole
vajalik.
9.1.KAEVANDAMISE EELDATAV MÕJU NATURA 2000 ALADELE NING KAITSTAVATELE
LOODUSOBJEKTIDELE
Vaidasoo liivakarjääri mäeeraldise ega selle teenindusmaa piires ja vahetus läheduses ei asu Natura 2000 linnu-
ja loodusalasid, looduskaitsealasid ega kultuurimälestisi. Lähim kaitseala, Paraspõllu looduskaitseala (EELIS
kood KLO1000167) asub liivakarjäärist ca 3,4 km kaugusel kirde suunas. Paraspõllu looduskaitseala kaitse-
eesmärk on rikutud, kuid taastumisvõimeliste rabade, siide- ja õõtsiksoode, allikate ja allikasoode, nõrglubja-
allikate, liigirikaste madalsoode, vanade laialehiste metsade, rohundirikaste kuusikute, soosutvate ja soo-
lehtmetsade ning siirdesoo- ja rabametsade kaitse, samuti kaitsealuste taimeliikide elupaikade kaitse.
Paraspõllu looduskaitsealaga samades piirides asub Natura 2000 võrgustiku Paraspõllu loodusala (EELIS kood
RAH0000459), mille kaitse-eesmärgid ühtivad Paraspõllu looduskaitseala kaitse-eemärkidega. Vaidasoo
liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa piires kavandatav tegevus ei avalda mõju Paraspõllu
looduskaitseala ega Natura 2000 võrgustiku Paraspõllu loodusala kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele.
Vaidasoo liivakarjääri põhjaossa kaevandamistegevuse tulemusena moodustunud veekogus on registreeritud
II kategooria kaitsealuse liigi sarvikpütt (Podiceps auritus, EELIS kood KLO9127473) elupaik. Vaidasoo
liivakarjäärist vahetult põhja suunas on registreeritud I kategooria kaitsealuse liigi, väike-konnakotka (Clanga
pomarina, EELIS kood KLO9128957) elupaik ning Suursoo väike-konnakotka püsielupaik (EELIS kood
KLO3001130). Karjäärist ca 700 m kaugusel kirde suunas on registreeritud väike-konnakotka elupaik (EELIS
kood KLO9127773) ja ca 1 km kaugusel Vaidasoo väike-konnakotka püsielupak (EELIS kood KLO3001896).
Vaidasoo liivakarjäärist vahetult lõuna suunas on registreeritud I kategooria kaitsealuse liigi, kalakotka (Pandion
haliaetus, EELIS kood KLO9132135) elupaik.
12 Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni mõõtmise kord. Vabariigi Valitsuse 12.04.2007 määrus nr 109.
Vaidasoo liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus
Töö nr 2026-084 ad
Aadress: Harjumaa maakond, Rae vald, Vaidasoo küla
Koostaja: Kobras OÜ 19 / 21
Karjäärile lähim, Suursoo väike-konnakotka püsielupaik raadiusega 100 m ümber pesapuu, on EELIS-s
registreeritud 29.04.2010. a. Püsielupaigas kehtib sihtkaitsevööndi kaitsekord (sh liikumispiirang ajavahemikus
15. märts – 31. august). Liigiekspert Urmas Sellise poolt 14.06.2010. a koostatud eksperthinnangu ning
23.12.2009. a kinnitatud väike-konnakotka kaitse tegevuskava kohaselt tuleb rakendada püsielupaiga
moodustamisel vähemalt 100 m kaugusel pesast sihtkaitsevööndi kaitsekorda ja kuni 300 m raadiuses
piiranguvööndi režiimi. Piiranguvööndi eesmärk on vältida metsamajanduslikke töid pesitsusajal. Varasemate
kogemuste põhjal on väike-konnakotkad reageerinud liiva-kruusa kaevandamisele erinevalt. Tõenäoliselt
sõltub see konkreetsetest lindudest, st kui tolerantsed nad on, toitumisalade kvaliteedist ja kaevandamisest
tekkinud maastikumuutuste ajalisest kiirusest. Tõenäoliselt ei mõjuta pesitsevat väike-konnakotka paari
kaevandamine kaugemal kui 300 m pesast, sest karjääri ala ei ole kõige olulisem osa toitumisterritooriumist.
Eksperthinnangus väljatoodud ettepanekute kohaselt ei tohiks metsa raadamine ulatuda püsielupaiga 100 m
kaitsetsooni. Kuna väike-konnakotka paar kasutab saagi passimiseks mäeeraldise põhjanurgas kasvavaid suuri
puid, siis tegi ekspert ettepaneku jätta see nurk mäeeraldisest välja – see moodustaks olulise puhvri pesa ja
karjääri vahele. Samuti ei tohiks eelnimetatud alale teenindusmaad planeerida. Kui raadamise järg jõuab
lähemale kui 300 m pesast, siis tuleks seda teha väljaspool pesitsusaega (1. september – 14. märts).
Eksperthinnangus leiti, et Vaidasoo väike-konnakotka pesa võiks olla hea võimalus jälgida, kuidas karjäär ja
selles tehtavad tööd mõjutavad pesitsemist ning lindude käitumist pesal.
Eksperthinnagus toodust tulenevalt on mäeeraldisest välja jäetud maardla põhjaosas asuvad varuplokid 7 – 12
ning 18 – 23. Lisaks on kehtivale kaevandamisloale kantud kõrvaltingimus: vältida mäetöid väike-konnakotka
pesapuu 300 m raadiusega tsoonis ajavahemikul 15. märts kuni 1. september. Nimetatud tsoonis ja
ajavahemikul teostada mäetöid üksnes ujuvpinnasepumbaga tingimusel, et operaator asub oma kabiinis, st
ilma inimeste liikumiseta pumba juures. Hooldustööd ja operaatorite vahetus on 300 m raadiusega alas
keelatud. Settekaart ning maavara ladu planeerida väljaspoole 300 m raadiusega ala.
EELIS-e andmetel on Suursoo väike-konnakotka püsielupaiga pesa olnud pidevalt asustatud vahemikus
2010 – 2016. Hilisemate vaatluste ajal (2017, 2020 ja 2024) on pesa olnud tühi. Vaidasoo väike-konnakotka
püsielupaiga (EELIS-s registreeritud 10.04.2018. a.) pesa on olnud pidevalt asustatud kogu vaatlusperioodi
jooksul (vahemikus 2018 – 2024). Vaatlusandmete põhjal võib järeldada, et tõenäoliselt on Suursoo
püsielupaigas pesitsenud väike-konnakotka paar kolinud karjäärist kaugemal asuvasse Vaidasoo püsielupaika.
Karjääri moodustunud veekogus elavat sarvikpütti on vaadeldud kahel aastal (2020 – 5 paari ja 2024 – 2 paari)
ning karjäärist lõuna suunas elavat kalakotkast samuti kahel aastal (2023 ja 2024 – 1 paar). Vaatlusandmete
põhjal nimetatud linnuliike karjääris toimuv tegevus oluliselt häirinud ei ole, kuna linnud ei ole elupaika
hüljanud.
Vaidasoo liivakarjääri lõunaosas on registreeritud III kategooria kaitsealuse liigi, kaldapääsukese (Riparia riparia,
EELIS kood KLO9124327) elupaik. Looduskaitseseaduse järgi kohaldub väljaspool kaitsealasid III
kaitsekategooria liikidele isendi kaitse ehk linde, nende pesi ja mune tahtlikult hävitada, kahjustada või
kõrvaldada ei tohi. Samas ei tähenda kaldapääsukese pesitsema tulek seda, et karjääris tuleks kaevandamine
täielikult lõpetada, sest kaevandamine loobki sellele linnule sobilikke elupaiku. Lahendused, mis võimaldavad
nii plaanitud kaevandamistöid teha kui ka lindudel edukalt pesitseda, on võimalik leida tööde korralduses. Eesti
Vaidasoo liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus
Töö nr 2026-084 ad
Aadress: Harjumaa maakond, Rae vald, Vaidasoo küla
Koostaja: Kobras OÜ 20 / 21
Ornitoloogiaühingu poolt 2018. a koostatud juhendmaterjali13 kohaselt kestab kaldapääsukese pesitustsükkel
ca 60 – 80 päeva ning pesitushooajaks loetakse ajavahemikku 1. mai kuni 30. august. Pesitsuse ajal on oluline,
et nõlv, selle alune või lähedane maapind ei väriseks, kuna see võib kaasa tuua nõlva varingu ja lindude
hukkumise. Seega tuleb kolooniast vähemalt 10 meetri raadiuses vältida tegevusi, mis võivad põhjustada nõlva
varingut – näiteks raskete masinatega sõitmine, kaevandamine, tasandamine. Muud majandustegevust
karjääris peatama ei pea. Inimeste ajutine liikumine ja kaevandusmüra linde ei häiri. Tähtis on, et karjääris
töötavad inimesed oleksid pääsukeste pesitsemisest informeeritud ja teaksid, kuidas on töö sel perioodil
korraldatud. Kui nõlva alla tekib materjali varisemisest kalle, on soovitatav see võimalusel eemaldada, et
röövloomad pesadele ligi ei pääseks. Kui nõlv, milles pääsukesed pesitsesid, on kaevandamiseks või tootmiseks
vajalik, tuleb jälgida, millal pääsukesed poegade toitmise on lõpetanud ja pesadest lahkunud. Osades
kolooniates toimub lindude pesitsemine umbes samal ajal, teistes on aga pesitsus väga erinevalt ajastatud. Kui
üks pesakond on juba lennuvõimeline, siis teistel võivad olla pesas alles haudumisel munad või äsja koorunud
pojad. Seetõttu tuleb enne pesitsusnõlva kaevandamist või tasandamist lindude tegevust vaadelda ja
veenduda, et kõik pääsukesed on pesitsemise lõpetanud. Vajadusel võib kutsuda appi eksperdi Eesti
Ornitoloogiaühingust, kes aitab pesi endoskoopkaameraga kontrollida.
Vaidasoo liivakarjäärist vahetult ida suunas on registreeritud III kategooria kaitsealuse loomaliigi, kasetriibiku
(Sicista betulina, EELIS kood KLO9129321) elupaik. Kasetriibik on väike varjulise eluviisiga näriline, kes eelistab
eelkõige niiskeid ja lopsaka taimestikuga poolavatud elupaiku, kus on palju varjevõimalusi ja toitu. Kasetriibiku
põhitoit on peamiselt taimne (seemned ja marjad), kuid ta sööb lisaks ka selgrootuid loomi (putukad, teod,
vihmaussid jm). Vaidasoo liivakarjääris kaevandamisega jätkamine kasetriibikule eeldatavalt mõju ei avalda,
kuna karjääri tegevus ei põhjusta olulisi muutusi tema elupaigas ja toidulaual.
13 Kaldapääsuke karjäärides ja ehitusplatsidel. Juhend mäetööstus- ja ehitusettevõtjatele. MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing,
Tartu 2018.
Vaidasoo liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus
Töö nr 2026-084 ad
Aadress: Harjumaa maakond, Rae vald, Vaidasoo küla
Koostaja: Kobras OÜ 21 / 21
10.KOKKUVÕTE
AS Tariston taotleb Vaidasoo liivakarjääri maavara kaevandamise loa nr HARM-107 pikendamist vastavalt
maapõueseaduse § 67 lõikele 1.
Vaidasoo liivakarjäär asub Harjumaal Rae vallas Vaidasoo külas Vaidasoo liivamaardla täiteliiva aktiivse
tarbevaru plokil 3 ja 6. Mäeeraldise sügavus ühtib kinnitatud varu sügavusega, taotletav varu asub ülal- ja
allpool põhjavee taset. Vaidasoo liivakarjääri mäeeraldise pindala on 18,84 ha ja selle teenindusmaa pindala on
24,25 ha.
Vaidasoo liivakarjääri täiteliiva jääkvaru kogus on 642,00 tuh m3, kaevandatav täiteliiva varu kogus on
383,37 tuh m3 ning nõlvatervikusse jääva varu kogus on 258,63 tuh m3.
Käesoleva maavara kaevandamise loa taotluse seletuskirja koostasid Kobras OÜ geoloogid Peeter Lillak
(diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 241945) ja Tanel Mäger (diplomeeritud mäeinsener, tase
7, kutsetunnistus nr 176863).
Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Lillak
Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Mäger
30.06.2026
330 kV
330 kV
220 kV
220 kV
220 kV
220 kV
220 kV
220 kV
Ø700 Bet 43,06 41,48 - 41,31
Ø700 Bet43,53 41,66 - 41,69
Ø700 Bet43,96 41,99 - 42,06
34
34
35
35
35
36
36
37
37
37
38
38
39
40
41
42
33
38
44
45
45
45
45
45
45
46
46
46
47
43 43
44
44
44
44
44
44
44
45
45
45
45
45
45
45
45 45
45
45
46
46
46 46
46
44
44
6 570 700
6 570 900
6 571 100
6 571 300
6 571 500
6 571 700 5
59 1
00
6 570 500
6 570 300
5 59
3 00
5 59
5 00
5 59
7 00
5 59
9 00
Kaspari 65303:003:0696
Siimu 65303:003:0691
Suur-Künnimäe 65301:001:7351
Paunküla metskond 471 65303:003:0777 Kivistiku
65303:003:0692
Tammiku 65303:003:0285
Soohaldja 65303:003:0659
Paunküla metskond 627 65303:003:0132
Tiina 65303:003:0697
Paunküla metskond 628 65303:003:0172
Paidu 65301:001:4445
Metsa-Tammi 65303:003:0105
Suursoo tee L2 65301:001:3607
Hädaküla tee 65301:001:3716
Suursoo tee L1 65301:001:3715
Tammiku 65301:001:4441
Salupõllu 65303:003:0763
Nisumäe 65303:003:0002
Sepametsa 65303:003:0693
Argo 65303:003:0694
Sovardi 65303:003:0020
Mägramäe 65303:003:0695
Allikasoo 65303:003:0762
Kullaaugu 65301:001:7350
Sarapiku 65303:003:0176
Mägra 65301:001:3329
Niidu 65301:001:4446
AS Tariston Vaidasoo liivakarjäär
HARM-107
VAIDASOO LIIVAMAARDLA
plokk 7 EK aT plokk 8 EL aT plokk 9 TL aT
plokk 10 EK aT plokk 11 EL aT plokk 12 TL aT
PENINGI TURBAMAARDLA
plokk 15 aR
plokk 16 aR
plokk 15 aR
plokk 16 aR
Leivajõe (4109220020560/001)
Leivajõe (4109220020590/001)
Leivajõe (4109220020590/001)
Riparia riparia (kaldapääsuke) EELIS kood KLO9129327
Sicista betulina (kasetriibik) EELIS kood KLO9129321
39
39 40 41 42 43 44
45 40
41 42
43 44
45
46
1
2
3
4 5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
151617
18 19
20
21
2223 24
25
26
27
28 29 30
31
32 33
34
35 36 37
38
39 40
41
42
43 44
45
46
4748
49
50
51 525354
55
56
57
58
59
60
1
2
3 4 5 6
7
8
9 10
11
12
13
14
15
16 17
18
19
2021
22
23
24 25
26
27
28
29
30 31
32
33
34
35
36
plokk 18 EK aT plokk 19 EL aT plokk 20 TL aT plokk 21 EK aT plokk 22 EL aT plokk 23 TL aT
plokk 21 EK aT plokk 22 EL aT plokk 23 TL aT
PENINGI TURBAMAARDLA (0236)
VAIDASOO LIIVAMAARDLA (0873)
VAIDASOO LIIVAKARJÄÄR
06.2026 1:2000 2026-084
HARJUMAA RAE VALD VAIDASOO KÜLA
AS TARISTON
VAIDASOO LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA MUUTMISE TAOTLUS
33
Peeter Lillak /allkirjastatud digitaalselt/ KORRASTATUD MAA PLAAN
Tanel Mäger /allkirjastatud digitaalselt/
LEPPEMÄRGID
Vaidasoo liivakarjääri mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number
Katastriüksuse nimetus, tunnus ja piir
1
Vaidasoo liivamaardla (0873) varuplokkide piir
Maapinna samakõrgusjoon
Maaparandussüsteem
Vaidasoo liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number1
Kaspari 65303:003:0696
Maardla piir
45
Elektripaigaldise kaitsevöönd
III kategooria kaitsealuse liigi elupaik
Peningi turbamaardla (0236) varuplokkide piir
VAIDASOO LIIVAMAARDLA, PENINGI TURBAMAARDLA ja VAIDASOO LIIVAKARJÄÄRI ASUKOHASKEEM mõõtkava 1:50 000 Eesti baaskaardi leht 6341
Märkused: 1. Kaevandamine toimub ülal- ja allpool põhjavee taset. 2. Kaevandamise järgselt korrastatakse karjäär metsamaaks, rohumaaks ja veekoguks. 3. Koordinaadid on määratud riiklikus (L-Est 97) koordinaatide süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 4. Katastriüksuste piirid on saadud Maa- ja Ruumiameti avaandmetest 07.05.2026 seisuga.
0 50 100 m
Veekogu kaitsevöönd
Kõlvikupiir
Mets, raiesmik, rohumaa
Veekoguks korrastatav ala (8,69 ha)
Metsamaaks korrastatav ala (11,83 ha)
Rohumaaks korrastatav ala (3,73 ha)
330 kV
330 kV
220 kV
220 kV
220 kV
220 kV
220 kV
220 kV
Ø700 Bet 43,06 41,48 - 41,31
Ø700 Bet43,53 41,66 - 41,69
Ø700 Bet43,96 41,99 - 42,06
43,57
43,54
43,47
43,4843,50
43,62
43,89
43,61 43,54
43,65
43,15
42,97
43,15
43,07
43,16
43,13
43,37
43,54 43,40
43,37
43,49 43,25
43,23
43,07
43,42 43,52
43,60
43,29
43,21
43,22
43,23
43,73
43,44
43,97
44,36
44,29
44,04
43,39
43,61
43,54
43,43
43,31
42,96 42,99
43,24
43,51
43,96
45,50
45,29
45,44
45,28
45,20
45,30
43,69
43,88
43,81
44,76
44,62
45,33
45,71
44,36 46,21
45,44
48,32
46,24
45,91
45,52
44,28
44,15
44,23
44,39
44,30
43,99
43,91
44,17 44,26
44,36
44,25
44,37
44,40 44,35
44,47 44,90
44,34
44,25 44,68
44,81
45,22
45,37 45,34
45,16
44,31
44,29
44,64
44,16
44,02
44,13
44,18
44,71
44,78 44,56
45,22
44,40
44,07
44,09
44,46
44,27
44,22
44,15
44,24
44,47
44,39
44,90
45,33
45,56
46,79
46,76
45,39
44,50
44,35
44,03
43,83 43,60
43,72
43,63
43,68
45,50 46,09
46,27
45,76
45,97
46,06 46,03 45,78 45,86
45,95
46,11 46,27
45,84
43,20
43,30
43,50
43,68
43,51
43,53
43,40
43,93 43,94 44,14
44,08
44,63
44,35
44,87
43,41
43,48
43,63 43,44
43,93
43,8243,78
44,22
43,41
43,76 43,74
43,71
43,87
43,95 43,90
44,04
43,79
44,09
44,05 43,76
44,47
45,17
44,85 43,97
44,00 44,02
44,04 44,15
44,67 46,15
43,75
43,60
44,18
44,11 43,86
44,19 44,20
44,02
43,94
44,02 44,12
44,02
43,88
44,13 43,54
43,10
43,05
43,58
43 ,8
8
44 ,0
7
44 ,0
9 44
,0 2
44 ,2
5
44 ,2
4 44
,1 4
44 ,1
6
43,01
42,91
43,36
43,13
43 ,8
8
43 ,9
4
44 ,0
3
43,7843,79
44,27
43,76
43,86
43,77
43,43
43,53
43,00
43,35
43,1843,05
44,20
43,59 43,46 43,41
43,46 43,42
44,39
44,48
43,77
44,19
44,29
43,7044,42
44,48
44,0043,89
44,61 45,12
45,66
44,61
43,52
43,65
43,45
45,01
44,68
44,66
44,63
44,60
44,54
44,56
44,64
44,68
44,63
44,62
44,53
44,70
45,16
46,45
44,96
45,11
46,01 46,51
45,63
46,81
42,99
43,00
43,33
43,28
43,52 43,36
43,63
43,56 43,49
45,23
44,86
44,76
44,84
45,62
46,00
44,97
45,92
45,79
45,82
44,80 44,59
46,85
45,70
45,3443,63
46,99
45,40
46,23
46,71
46,03
45,43
44,99
44,17
43,76
44,86
45,12
45,58
45,54
46,71
46,64
46,97
46,18
45,76
44,88
44,38
43,88
43,59
44,01 43,72
43,87
44,49
45,47
45,19
45,21
45,45
44,25
43,65
42,14
44,02
44,49 44,4243,46
43,49
44,09
45,46
46,18 45,68
46,32
45,92 45,66
46,55 45,86
46,96 46,52
45,34
45,17 44,81
45,15
45,01 44,57
44,22 44,01
43,79 43,32
43,93
43,69
44,58
45,13
45,04
45,11
45,07
44,50
44,63
44,11
43,73
46,77
43,62
46,38 46,50
44,89
43,55
44,51
43,68
44,84
43,63
46,21
43,69
46,70
43,51
46,98
43,47
43,48
43,35
45,06 45,19
45,06
45,34
44,70
46,43 45,06
45,79
45,01
47,66
46,0047,93
44,15
46,17
44,09
44,79
46,20
50,10
43,81
43,77
45,29
43,88
45,13
52,10
45,29
50,66
46,73
47,84
51,52
44,03
47,71
48,29
51,73
45,23
44,35
44,32
45,17
52,56
43,80
48,60
47,36
46,99
46,92
46,28
43,53
47,08
43,67
44,05
43,59
52,15
45,70
45,39
44,56
47,12
44,52
44,67
44,77
46,21
44,25
44,19
44,61
44,76
44,59
46,01
43,80
46,49
44,71
44,07
43,99
44,67
43,93
45,11
44,34
44,13
44,59
44,68
44,78
44,56
44,81
47,20 47,28
49,51
47,29
50,85
46,90 46,20
50,60
50,73
44,91
49,55
44,62
44,59
44,64
46,06
52,02
44,71
51,69
44,71
48,42
45,70
45,19
44,94
43,54
42,39 42,70 44,74
42,74
44,09
43,12
44,13
45,93 45,83
46,14
45,77
44,08
44,17
43,84
42,92
45,43
44,31
44,35
43,20
43,40
43,5841,72
41,49
42,27
44,08
43,88
45,32
53,20
53,09 52,00
53,59
46,66
49,90
45,97 51,63
52,39
45,97
43,82
46,78
47,06
46,31
46,07
43,35
47,59
47,65
45,45
45,79
45,76 43,98
47,63
44,00
45,89
46,13 44,50
45,30
45,18 46,36
46,26
45,81 45,29
45,00
44,35
45,10 43,94
45,04
45,15 43,97
44,90
45,28 44,99 44,89
45,17
45,28 46,05
46,38
43,98
46,87
45,12
44,79
43,64
46.85
46.90
46.86
46.31
46.06
43.42
43.38
44.56
45.19
43.41
43.31
41.10
40.63
40.70
40.49
41.63
41.53
40.96
40.49
39.21
40.58
38.63
39.67
40.95
42.42
39.48
40.55
40.07
39.62
37.79
39.28
39.64
38.92
39.72
40.71
41.20
39.79
39.84
40.39
40.19
38.18
38.51
38.70
40.11
37.91
38.45
40.99
40.73
39.17
38.27
40.28
40.27
38.78
38.98
39.78
39.19
39.31
39.51
40.45
40.90
43.69
40.21
40.87
40.10
39.31
39.83
39.74
39.08
39.50
39.62
39.71
39.15
39.74
40.39
40.35
41.98
40.35
41.54
40.94
41.00
39.45
39.76
40.00
39.66
37.87
38.26
38.19
39.78
39.96
39.14
37.43
40.81
44.57
44.57
44.88
44.52
44.46
41.42
38.66
40.12
43.90
41.00
39.25
39.28
39.85
39.13
38.18
38.27
38.11
38.17
38.01
38.97
39.57
39.48
40.97
44.80
45.16
44.91
42.98
44.10
44.74
44.83
45.27
39.68
39.77
41.78
42.14
40.73
38.06
38.24
40.40
41.37
39.93
39.30
37.43
38.29
38.47
36.95
36.50
37.55
38.13
39.79
39.89
39.96
39.50
41.12
45.11
45.00
45.06
44.58
42.04
43.89
44.66
44.41
45.18
39.14
37.33
38.50
38.64
38.24
38.25
38.43
41.24
39.74
38.51
38.27
38.42
39.97
37.97
37.30
37.16
37.52
38.09
38.65
39.95
40.20
38.94
39.54
43.28
45.15
45.48
45.09
44.70
43.17
41.41
41.08
43.06
42.52
42.49
45.25
43.33
38.64
37.06
37.82
37.42
38.06
38.68
42.38
38.39
39.83
38.75
38.93
39.65
38.98
38.48
39.55
37.89
36.96
37.28
37.67
38.46
39.24
40.41
45.50
45.30
44.74
42.39
41.99
40.72
43.38
40.93
40.78
41.10
42.74
42.86
41.99
38.61
37.61
37.12
38.25
39.08
43.71
39.00
40.25
37.80
38.69
42.09
45.70
45.18
44.84
44.09
43.58
41.46
41.06
40.91
40.38
40.93
41.53
44.55
44.68
44.34
44.62
44.60
41.64
39.81
42.36
43.58
39.86
37.61
43.60
45.68
44.87
44.52
44.23
40.81
40.80
40.11
40.39
39.86
40.10
40.07
44.18
41.74
41.44
39.39
37.61
37.67
38.66
40.23
44.13
44.47
44.81
44.54
43.38
38.98
44.13
44.41
42.65
44.13
40.71
39.65
39.82
39.47
38.76
39.30
38.93
39.09
38.08
37.30
36.39
36.15
36.34
36.52
38.72
44.32
45.08
44.58
44.81
43.80
41.01
45.07
45.63
45.29
45.17
45.47
43.30
40.99
41.43
40.28
39.90
40.35
40.66
39.04
38.16
38.01
36.94
36.29
36.36
36.47
36.82
38.24
39.10
39.38
40.24
41.93
44.39
45.03
45.00
45.20
45.47
45.89
45.89
45.36
45.13
43.46
41.17
42.61
43.71
42.94
40.75
41.09
40.02
37.78
36.74
36.65
36.89
38.58
40.03
41.82
43.68
43.94
44.09
43.98
44.08
44.07
44.75
45.24
45.44
45.55
45.87
42.29
42.90
48.69
49.71
48.06
41.60
40.90
39.96
40.03
39.44
39.54
40.42
41.93
44.60
44.13
44.74
48.59
48.72
47.64
42.01
41.09
44.57
47.55
43.37
42.97
44.24
47.80
48.38
48.49
46.25
44.37
42.88
42.66
44.87
46.93
47.57
48.32
45.22
44.50
47.23 46.84
37.94
39.00
38.78
39.19
39.15
38.72
39.31
37.28
37.02
37.60
38.23
38.36
38.08
38.44
36.99 38.50
38.82
39.33
39.51
42.19
10.09.2019 43,03
42
41
42
34
34
35
35
35
38
38
36
36
36 36
36
36
37
37
37
37
38
38
38
39 40
41
37
39
36
39
40
41
42
33
38 39
44
45
45
45
45
45
45
4646
46
46
46
47
43 43
44
44
44
44
44
44
44
45
45
45
45
45
45
45
45 45
45
45
46
46
46 46
46
44
44
III'
II'
I
I'
II
6 570 700
6 570 900
6 571 100
6 571 300
6 571 500
6 571 700 5
59 1
00
6 570 500
6 570 300
5 59
3 00
5 59
5 00
5 59
7 00
5 59
9 00
Kaspari 65303:003:0696
Siimu 65303:003:0691
Suur-Künnimäe 65301:001:7351
Paunküla metskond 471 65303:003:0777 Kivistiku
65303:003:0692
Tammiku 65303:003:0285
Soohaldja 65303:003:0659
Paunküla metskond 627 65303:003:0132
Tiina 65303:003:0697
Paunküla metskond 628 65303:003:0172
Paidu 65301:001:4445
Metsa-Tammi 65303:003:0105
Suursoo tee L2 65301:001:3607
Hädaküla tee 65301:001:3716Suursoo tee L1
65301:001:3715
Tammiku 65301:001:4441
Salupõllu 65303:003:0763
Nisumäe 65303:003:0002
Sepametsa 65303:003:0693
Argo 65303:003:0694
Sovardi 65303:003:0020
Mägramäe 65303:003:0695
Allikasoo 65303:003:0762
Kullaaugu 65301:001:7350
Sarapiku 65303:003:0176
Mägra 65301:001:3329
Niidu 65301:001:4446
AS Tariston Vaidasoo liivakarjäär
HARM-107
plokk 7 EK aT plokk 8 EL aT plokk 9 TL aT
plokk 10 EK aT plokk 11 EL aT plokk 12 TL aT
VAIDASOO LIIVAMAARDLA
plokk 3 TL aT plokk 6 TL aT
PENINGI TURBAMAARDLA
plokk 15 aR
plokk 16 aR
plokk 15 aR
plokk 16 aR
Leivajõe (4109220020560/001)
Leivajõe (4109220020590/001)
Leivajõe (4109220020590/001)
Riparia riparia (kaldapääsuke) EELIS kood KLO9129327
Sicista betulina (kasetriibik) EELIS kood KLO9129321
kattepinnas
kattepinnas
kattepinnas
kattepinnas
ladu
Ladu
Ladu
Täidetud ala
Täidetud ala
Ladu
Tasandatud ala
Ladu
Ladu Ladu
Ladu
Ladu
Ladu
Ladu
Ladu
Ladu
Ladu
Ladu
Ladu
Ladu
Ladu
Ladu
Ladu
Ladu
Ladu Ladu
Ladu
Ladu
Ladu
Ladu
III
Š-20* 45,54 40,540,0
5,0
Š-19* 46,28 42,08 0,0
4,2
0,0 5,9
Š-17* 43,88 37,98
4,6 4,8Pa-23
47,05 42, 5 37,65
Pa-31 42,08 42,50 36,00
0,0 6,1
Š-33 40,49 41,98 38,28 0,0
2,2
Pa-24 45,42 41,42 37,9
4,0 3,5
0,2 8,5
Š*/Pa-16 46,61 37,91
Š-15* 44,45 41,85
0,3 2,3
Pa-30 42,08 42,08 37,98
0,0 4,1
Š*/Pa-14 40,56 38,92
0,0 1,6
Š*/Pa-13 43,15 35,26
0,0 7,9
Š-12* 44,48 41,68 0,3
2,5
Š*/Pa-11 43,10 37,27
0,0 5,8
0,0 1,9
Š*/Pa-8 37,02 35,11
Š*/Pa-5 38,40 32,55 0,0
5,9
0,3 5,2
Š*/Pa-4 44,00 36,00
0,2 7,8
Š*/Pa-6 43,80 36,75
0,0 7,1
Š-3* 44,4 42,74
0,2 1,5
Š-32 44,00 42,10 37,80
1,9 4,3
Pa-21 40,52 41,52 35,52
0,0 5,0
Pa-25 39,54 42,12 37,92
0,0 1,6
Pa-28 41,87 40,02 35, 2
1,9 4,1
Š-7* 39,78 39,78
0,0 0,0
Š*/Pa-9 42,00 35,77
0,0 7,2
1,9 6,6
Š*/Pa-10 43,79 35,34
Pa-26 38,82 40,02 37,82
0,0 1,0
Pa-27 38,90 40,69 35,59
0,0 3,3
Pa-29 40,80 40,32 36,92
0,5 3,4
Pa-22 44,59 39,39 36,59
5,2 2,8
Š-2* 46,37
3
4 5
6
7
8
9
11
12
13
14
151617
18 19
20
21
2223 24
25
26
27
28 29 30
31
32 33
34
35 36 37
38
39 40
41
42
43 44
45
46
4748
49
50
51 525354
55
56
57
58
59
60
1
2
3 4 5 6
8
10
13
14
15
16 17
18
19
2021
22
23
24 25
26
27
28
29
30 31
32
33
34
35
36
7
1
2
9
10
11
12
plokk 18 EK aT plokk 19 EL aT plokk 20 TL aT plokk 21 EK aT plokk 22 EL aT plokk 23 TL aT
plokk 21 EK aT plokk 22 EL aT plokk 23 TL aT
PENINGI TURBAMAARDLA (0236)
VAIDASOO LIIVAMAARDLA (0873)
VAIDASOO LIIVAKARJÄÄR
06.2026 1:2000 2026-084
HARJUMAA RAE VALD VAIDASOO KÜLA
AS TARISTON
VAIDASOO LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA MUUTMISE TAOTLUS
31
Peeter Lillak /allkirjastatud digitaalselt/ MÄEERALDISE PLAAN
Tanel Mäger /allkirjastatud digitaalselt/
LEPPEMÄRGID
Vaidasoo liivakarjääri mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number
Katastriüksuse nimetus, tunnus ja piir
1
Vaidasoo liivamaardla (0873) varuplokkide piir
I' Geoloogilise läbilõike joonI Maapinna samakõrgusjoon
Maaparandussüsteem
Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon
Vaidasoo liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number1
Nõlvaterviku alumine piir
Kaspari 65303:003:0696
Maardla piir
45
37
Elektripaigaldise kaitsevöönd
III kategooria kaitsealuse liigi elupaik
Peningi turbamaardla (0236) varuplokkide piir
proovimata intervalli jääkpaksus, m proovitud kasuliku kihi jääkpaksus, m
katendi jääkpaksus, m kasuliku kihi jääkpaksus, m
katendi jääkpaksus, m kasuliku kihi jääkpaksus, m
2012. a uuringupunkti number suudme kõrgus punkti kohas 2019. a, abs m
proovimise intervalli algus, abs m mäeeraldise lamami kõrgus, abs m
2009. a kaevandi number suudme kõrgus kaevandi asukohas 2019. a, abs m
mäeeraldise lamami kõrgus, abs m
2009. a šurfi ja 2012. a puuraugu kombinatsioon suudme kõrgus punkti asukohas 2019. a, abs m
mäeeraldise lamami kõrgus, abs m
Š-17* 43,88 37,98
0,0 5,9
Š*/Pa-16 46,61 37,91
0,2 8,5
Pa-23 47,05 42,45 37,65
4,6 4,8
VAIDASOO LIIVAMAARDLA, PENINGI TURBAMAARDLA ja VAIDASOO LIIVAKARJÄÄRI ASUKOHASKEEM mõõtkava 1:50 000 Eesti baaskaardi leht 6341
Märkused: 1. Geodeetilised mõõdistustööd tegi mais 2025 OÜ Inseneribüroo Steiger geodeedid P. Koll ja A. Sula. 2. Mõõdistamisel kasutati DJI Mavic 3E RTK, RTK GNSS Trimble R8S ja Trimble S7 Robotic koos VRS Now püsijaamade võrguga. 3. Mõõdistatud maa-ala plaan joonestati joonestusprogrammiga Bentley PowerCivil for Baltics V8i. 4. Koordinaadid on määratud riiklikus (L-Est 97) koordinaatide süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 5. Katastriüksuste piirid on saadud Maa- ja Ruumiameti avaandmetest 07.05.2026 seisuga.
UURINGUPUNKTID
0 50 100 m
Veekogu kaitsevöönd
vt. 43.03 m 10.09.2019
49
37
39
41
43
45
47
31
35
33
49
37
39
41
43
45
47
31
35
33
49
37
39
41
43
45
47
35
33
49
37
39
41
43
45
47
35
33
1:2
1:2
1:2
1: 2
1: 2
1: 2
1:5
1:5
1: 5
1: 5
1: 5
S m
N m
SW m
NE m
1:2
1:5
1: 5
NE m
SW m
Nisumäe 65303:003:0002
Argo 65303:003:0694
Sovardi 65303:003:0020
Kaspari 65303:003:0696
Siimu 65303:003:0691
Suur-Künnimäe 65303:003:0287
Metsa-Tammi 65303:003:0105
Argo 65303:003:0694
Kaspari 65303:003:0696
27.05.2025 vt. 43,60 mvt. 43,45 m
27.05.2025
vt. 43.03 m 10.09.2019
Kaevandi/puuraugu sügavus, m
Geoloogiline puurauk/kaevand:
Kihi piiri sügavus algsest maapinnast, m
Saviliivmoreen
Täiteliiv
Ehitusliiv
Ehituskruus
Lubjakivi
0 50 100 m
Kasvukiht
Katendipuistang
Ladu/täide
49
37
39
41
43
45
47
35
33
49
37
39
41
43
45
47
35
33
LEPPEMÄRGID
Vaidasoo liivakarjääri mäeeraldise piir
Katastriüksuse nimetus, tunnus ja piir
Vaidasoo liivamaardla (0873) varuploki piir
Vaidasoo liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir
Nõlvaterviku kalle
Kaspari 65303:003:0696
Elektripaigaldise kaitsevöönd
III kategooria kaitsealuse liigi elupaik
1: 5
vt. 35,06 m 12.05.2009 Veetaseme abs kõrgus ja mõõtmise kuupäev
plokk 7 EK aT plokk 8 EL aT plokk 9 TL aT
pl ok
k 18
E K
a T
pl ok
k 19
E L
a T
pl ok
k 20
T L
a T
plokk 10 EK aT plokk 11 EL aT plokk 12 TL aT
plokk 21 EK aT plokk 22 EL aT plokk 23 TL aT
plokk 3 TL aT
plokk 6 TL aT
plokk 6 TL aT
plokk 3 TL aT
plokk 6 TL aT
plokk 6 TL aT plokk 6 TL aT
plokk 3 TL aT
plokk 3 TL aT
plokk 3 TL aT
plokk 6 TL aT
plokk 3 TL aT plokk 3 TL aT
plokk 6 TL aT
AS Tariston Vaidasoo liivakarjäär
HARM-107
AS Tariston Vaidasoo liivakarjäär
HARM-107
Geoloogiline läbilõige I-I´
Geoloogiline läbilõige II-II´ Geoloogiline läbilõige III-III´
vt. 42,37 m 12.05.2009
vt. 43,85 m 12.05.2009
vt. 41,51 m 12.05.2009
vt. 43,45 m 12.05.2009
vt. 42,92 m 12.05.2009 vt. 42,61 m
12.05.2009
vt. 43,45 m 27.05.2025
vt. 43,29 m 12.05.2009
vt. 42,74 m 12.05.2009
vt. 41,51 m 12.05.2009
vt. 42,37 m 12.05.2009
vt. 41,48 m 12.05.2009
vt. 42,85 m 12.05.2009
vt. 42,92 m 12.05.2009
vt. 42,96 m 12.05.2009 Keskmine põhjavee tase 43,00 m abs
AS Tariston Vaidasoo liivakarjäär
HARM-107 AS Tariston
Vaidasoo liivakarjäär HARM-107
1:5
8,8
8,7
6,0
0,3
5,5+ 5,0+
5,5+
2,9
0,3
4,0
2,1
0,2
2,0
2,8
5,0
7,9
0,3
2,6+ 3,3
2,6+
0,3
2,6
11,2
8,3
10,0
2,12
10,1
7,8
9,6
9,5
9,3
6,9
9,4
14,2
14,3
6,4
9,5
4,0
9,6
4,0+
5,0
0,50
3,6
7,8
9,4
9,3 10,3
9,7
Š-2* 46,37 40,87
Š*/Pa-5 38,40 32,55
Š*/Pa-8 37,02 35,11
Š*/Pa-11 43,10 37,27
Š*/Pa-14 40,56 38,92
Š*/Pa-16 46,61 37,91
Š-19* 46,28 42,08
Š-20* 45,54 40,54
Š*/Pa-14 40,56 38,92
Š-15* 44,45 41,85
Š*/Pa-13 43,15 35,26
2009. a kaevandi number suudme kõrgus kaevandi asukohas 2019. a, abs m
mäeeraldise lamami kõrgus, abs m
2009. a šurfi ja 2012. a puuraugu kombinatsioon suudme kõrgus punkti asukohas 2019. a, abs m
mäeeraldise lamami kõrgus, abs m
Š-17* 43,88 37,98
Š*/Pa-16 46,61 37,91
Š*/Pa-9 42,00 35,77
Š*/Pa-8 37,02 35,11
Š-7* 39,78 39,78
06.2026 Mh 1:2000 Mv 1:100 2026-084
HARJUMAA RAE VALD VAIDASOO KÜLA
AS TARISTON
VAIDASOO LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA MUUTMISE TAOTLUS
32
Peeter Lillak /allkirjastatud digitaalselt/ GEOLOOGILISED LÄBILÕIKED
Tanel Mäger /allkirjastatud digitaalselt/
Maapõuebüroo
Keskkonnaamet
Roheline 64,
80010, Pärnu 04.06.2026
Maaomaniku kooskõlastus
Nordecon AS (Omanik), registrikood 10099962, aadress Toompuiestee 35, Põhja-Tallinna
linnaosa, 10149 Tallinn, Harju maakond, mida esindab Maret Tambek (e-post:
[email protected]), on teadlik ja nõus, et Tariston AS (registrikood 10887843,
aadress Toompuiestee 35, Põhja-Tallinna linnaosa, 10149 Tallinn, Harju maakond) taotleb
Vaidasoo liivakarjääri maavara kaevandamise loa nr HARM-107 pikendamist Omanikule
kuuluvatel Siimu kinnistul (katastritunnus 65303:003:0691), Kaspari kinnistul (katastritunnus
65303:003:0696) ja Argo kinnistul (katastritunnus 65303:003:0694).
/Allkirjastatud digitaalselt/
Maret Tambek
Juhatuse esimees
Nordecon AS
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Vaidasoo liivakarjääri
korrastamise projekt
Töö nr 15/1547
Kaevandamisloa omanik: Nordecon AS
Projekti koostajad: Ole Sein, (OÜ Inseneribüroo STEIGER, Männiku tee 104,
11216 Tallinn, registrikood 11206437)
Korrastamistööd: Nordecon AS (aadress Pärnu mnt 158/1, 11317 Tallinn,
registrikood 10099962)
Korrastamise vastutav
Spetsialist Caspar Rüütel . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
(Diplomeeritud mäeinsener,
kutsetunnistus nr 086636)
Tallinn 2015
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Vaidasoo liivkarjääri korrastamise projekt 2
Kinnitan:
Indrek Malm . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Juhatuse liige
Projekti koostasid:
Ole Sein . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Diplomeeritud mäeinsener
(Kutsetunnistus nr 084510)
Allan Koger . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Markšeider
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Vaidasoo liivkarjääri korrastamise projekt 3
SISUKORD
1. SISSEJUHATUS ..................................................................................... 5
1.1 Lähteülesanne ........................................................................................................ 5
1.2 Korrastatava ala ja selle lähiümbruse kirjeldus ..................................................... 5
1.3 Korrastatava ala geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus ........................ 6
2. KORRASTAMISTEHNOLOOGIA ...................................................... 8
2.1 Korrastamise lähtetingimused ............................................................................... 8
2.2 Suur-Künnimäe kinnistu omaniku tingimused ...................................................... 9
2.3 Sovardi kinnistu omaniku tingimused ................................................................... 9
2.4 Nisumäe kinnistu omaniku tingimused ............................................................... 10
2.5 OÜ Elering tehnilised tingimused ....................................................................... 10
2.6 Nordecon AS kinnistute korrastamise tehnilised tingimused .............................. 10
2.7 Veetaseme seire ................................................................................................... 11
2.8 Korrastamistehnoloogia valik ja tehtavad tööd ................................................... 11
2.9 Korrastatava maa sihtotstarve .............................................................................. 12
3. TEHNOLOOGILINE KORRASTAMINE ........................................ 13
3.1 Katendi sh mulla kogus mäeeraldisel .................................................................. 13
3.2 Nõlvade moodustamine ....................................................................................... 14
3.3 Maapinna tõstmine sh katendi käitlemine ........................................................... 15
3.3.1 Kõrgendiku loomine ................................................................................... 17 3.4 Veekogu moodustamine ...................................................................................... 17
3.4.1 Truubi paigaldamine ................................................................................... 18
3.5 Teede ehitamine ................................................................................................... 18
3.5.1 Elektriliini tee ............................................................................................. 18 3.5.2 Juuredpääsu Sovardi kinnistule .................................................................. 19
3.5.3 Juuredpääsu rajamine Kaspari, Siimu ja Suur-Künnimäe kinnistutele ...... 19 3.6 Piiripunktide tähistamine ..................................................................................... 19
3.7 Tööde korraldamine ............................................................................................. 19
3.8 Jääkvaru ............................................................................................................... 20
4. BIOLOOGILINE KORRASTAMINE ............................................... 21
4.1 Metsakultuuride valik .......................................................................................... 21
4.2 Metsakultuuride hooldus ..................................................................................... 22
4.3 Rohumaa kujundamine ........................................................................................ 23
4.4 Bioloogilise korrastamise mahud ........................................................................ 23
4.5 Tööde korraldamine ............................................................................................. 24
5. KORRASTAMISTÖÖDE MAHT JA KASUTATAVATE
MASINATE ANDMESTIK ................................................................. 25
5.1 Korrastamisel kasutatavad masinad ..................................................................... 25
5.2 Korrastamistööde maht ja maksumus .................................................................. 25
5.3 Korrastamistööde kalenderplaan ......................................................................... 26
6. TÖÖOHUTUSNÕUDED ...................................................................... 28
7. FOTOD ................................................................................................... 30
8. KASUTATUD MATERJALID ............................................................ 32
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Vaidasoo liivkarjääri korrastamise projekt 4
LISAD
1. Korrastamise lähtetingimused
2. Kaevandamise luba nr HARM-107
3. Korrastamistingimused Suur-Künnimäe kinnistu korrastamiseks
4. Korrastamistingimused Sovardi kinnistu korrastamiseks
5. Korrastamistingimused Nisumäe kinnistu korrastamiseks
6. OÜ Elering tehnilised tingimused liinide kaitsevööndis
7. Elering AS kooskõlastus pinnase ladustamiseks õhuliinide kaitsevööndis
8. Suur-Künnimäe kinnistuomaniku kooskõlastus tee rajamiseks
GRAAFILISED LISAD
1. Ülevaateplaan M 1 : 2000
2. Mäeeraldise geoloogilised läbilõiked M(V) 1 : 100, M(H) 1 : 2000
3. Tehnoloogilise korrastamise plaan M 1 : 2000
4. Bioloogilise korrastamise ja korrastatud ala plaan M 1 : 2000
5. Korrastatud ala läbilõiked M(V) 1 : 100, M(H) 1 : 2000
6. Korrastatud ala kõlvikute plaan
7. Ekskavaatori ja buldooseri ee pass puistangu tasandamisel
DIGITAALSED LISAD
1. Vaidasoo liivakarjääri laienduse maavara kaevandamise loa taotlus, taotluse
seletuskiri ja graafilised lisad
2. Vaidasoo liivakarjääris 220 kV õhuliini L206 ja 330 kV õhuliini L511 kaitsevööndis
pinnase ladustamise projekt.
3. Jäätmeluba nr L.JÄ/326868
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Vaidasoo liivkarjääri korrastamise projekt 5
1. SISSEJUHATUS
1.1 Lähteülesanne
Nordecon AS (aadress Pärnu mnt 158/1, 11317 Tallinn, registrikood 10099962) tellis
OÜ-lt Inseneribüroo STEIGER (aadress Männiku tee 104, 11216 Tallinn, registrikood
11206437) Vaidasoo liivkarjääri (edaspidi karjäär, mäeeraldis, korrastatav ala jms)
korrastamise projekti. Nordecon AS (edaspidi arendaja) omab Vaidasoo liivakarjääris
kaevandamise luba nr HARM-107 kehtivusega kuni 28.06.2020 a (lisa 2). Loaga
määratud mäeeraldise teenindusmaa pindala on 24,25 ha sh mäeeraldise pindala 18,84
ha. Mäeeraldisel alustati kaevandamisega 2010. a ning mäeeraldist laiendati sügavuti
2012. a. Materjali kasutatakse teede-, keskkonna- ja üldehituses. Ehituskruusa
kasutatakse mullete ehitusel, täitetöödel, dreenkihi ehitusel ning purustatud kruusa sh
killustiku tootmiseks. Ehitusliiva kasutatakse peamiselt dreenkihtides ning täiteliiva
teede mullete ehitusel ja pinnase täitetöödel.
Käesoleva projekti eesmärk on tagada eramaade majanduslikult efektiivne korrastamine
lähtudes maaomanike soovidest ning tehnilistest võimalustest. Korrastamise projekti
olemasolu võimaldab kavandada töid etapiviisiliselt ning aitab vältida katendi
mitmekordset liigutamist. Projektlahend esitatakse tuginedes viimase
instrumentaalmõõdistamise (30.09.2013. a) andmetele. Karjääri korrastamise erinevate
etappide läbiviimist käsitletakse iga-aastaselt täiendatavas mäetööde arengukavas kogu
kaevandamise perioodi vältel.
Korrastamise projekti eelduseks on karjääri täielik ammendamine.
Korrastamise projekt tuleb esitada rakendamise nõusoleku saamiseks Keskkonnaameti
Harju-Järva-Rapla regioonile heakskiitmiseks.
1.2 Korrastatava ala ja selle lähiümbruse kirjeldus
Vaidasoo liivakarjäär asub Harju maakonnas Rae vallas Vaidasoo külas, Vaidasoo
liivamaardlas. Karjääri teenindusmaa pindalaga 24,25 ha sh mäeeraldis pindalaga
18,84 ha paiknevad järgmistel katastriüksustel: Suur-Künnimäe (katastritunnus
65303:003:0287), Siimu (65303:003:0691), Kaspari (65303:003:0696), Sovardi
(65303:003:0020), Argo (65303:003:0694), Nisumäe (65303:003:0002). Siimu, Kaspari
ja Argo kinnistute sihtotstarve on 100 % mäetööstusmaa, Suur-Künnimäe kinnistu
sihtotstarve on 75 % maatulundusmaa ja 25 % mäetööstusmaa, Sovardi kinnistu
sihtotstarve on 50 % maatulundusmaa ja 50 % mäetööstusmaa ning Nisumäe kinnistu
sihtotstarve on 90 % maatulundusmaa ja 10 % mäetööstusmaa. Kaspari, Argo ja Siimu
kinnistud kuuluvad Nordecon AS’ile ning ülejäänud kinnistud eraomanikele. Karjääri
ümbritsevad põhjasuunas riigimaa (RMK), idasuunas vähesel määral riigi reservmaa
piiriettepanek ning ülejäänud osas eramaad.
Lähimad elamud asuvad mäeeraldisest ~500 m kaugusel läänes (Aukemäe 3 ja
Aukemäe 1 kinnistud). Tihedamalt asustatud Vaida alevik jääb alast ~3,5 km kaugusele
loode suunda. Põhjapoole jääb soostunud mets ning ~400 m kaugusel teenindusmaa
idapoolsest piirist kulgeb avalikult kasutatav veekogu Leivajõgi. Lähimatest
maanteedest jääb karjääri alalt ~900 m kaugusele lõuna suunda Aruvalla-Jägala
riigimaantee (nr 11310). Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa põhimaantee (nr 2) jääb alast
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Vaidasoo liivkarjääri korrastamise projekt 6
~5,5 km kaugusele läände. Mäeeraldise teenindusmaa kagunurgast 10 m kaugusel
kulgeb Suursoo freespuru ja kruusakattega tee (nr 6530430).
Karjäär on ümbritsetud kohaliku tähtsusega Peningi turbamaardla (registrikaardi
number 0236) aktiivse reservvaru plokiga nr 15. Ala lõunaosa paikneb (Püssi -) M298 -
Kiisa (L206-2) ja Aruküla - M202 ( - Balti) (L511-1) kõrgepinge õhuelektriliinide 220 -
330 kV kaitsevööndis.
Vaidasoo liivakarjääri mäeeraldise ja teenindusmaa piires hoonestus puudub. Vaid
Sovardi kinnistul paiknes vana mahajäetud betoonäärisega silokogumisauk, mis
kaevandamise käigus on likvideeritud. Samal kinnistul ja ka lõunapoolseimal Nisumäe
kinnistul oli osaliselt varem toimunud omaalgatuslik kaevandamine, mille tulemusena
oli tekkinud ebakorrapärane korrastamata maastik.
Mäeeraldisel ei asu Natura 2000 ega looduskaitsealasid ning puuduvad kitsendusi
põhjustavad üksikobjektid. Kaitstavatest objektidest asub mäeeraldise vahetus läheduses
I kaitsekategooria kaitsealuse liigi väike-konnakotkas (Aquila pomarina) pesapaik, mis
avastati 26.04.2010. a, vahetult enne esimese kaevandamise loa väljastamist. Alates loa
väljastamise hetkest on Nordecon AS tellinud linnu seiret, perioodilisi vaatlusi ja
ekspertarvamusi, mis kinnitavad, et kaevandamine ei häiri linnu pesitsemist antud
piirkonnas.
1.3 Korrastatava ala geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus
Vaidasoo liivakarjäär asub kohaliku tähtsusega Vaidasoo liivamaardlas (registrikaart nr
0873). Esimese geoloogilise uuringu tegi 2009. a Inseneribüroo STEIGER (Harju
maakonna Vaidasoo uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne, varu seisuga
01.07.2009. a, R. Kotenjov, I. Zaikin) ja täiendava sügavuti uuringu 2012. a OÜ Eesti
Geoloogiakeskus (Vaidasoo liivamaardla Vaidasoo II uuringuruumi geoloogiline uuring
Harjumaal, varu seisuga 01.05.2012. a, R. Sinisalu).
Vaidasoo liivamaardla asub põhja-lõunasuunalise levikuga ürgoru kohale kujunenud
glatsiofluviaalsel kõrgendikul. Kaevandamise eelse maapinna abs kõrgused jäid
vahemikku 43,2 - 49,5 m. Geoloogiliste uuringute andmetel on mäeeraldise
geoloogiline ehitus järgmine:
- Kattekiht on paksusega 0,0 - 2,7 m (keskmine 0,5 m), mis on esindatud kasvukihi ja
orgaanikarikka liivaga, turba ning kohati nende all lasuva ülipeeneteralise savika
liivaga. Šurfides 7, 10 ja 15 fikseeriti turbalasundi paksus 0,3 - 0,5 m.
- Kasuliku kihi uuritud paksus jääb vahemikku 1,5 - 14,2 m ja see koosneb erineva
terasuurusega kruusast, üli- ja peeneteralisest liivast ning kruusakast keskmise
terasuurusega liivast. Kruusaterad on valdavalt karbonaatsed ja hästi ümardatud.
Veealuse varu paksus ulatub kuni ~10 meetrini.
- Kasuliku kihi lamamiks ja veepidemeks on saviliivmoreen ja lubjakivi, mis asub
valdavalt abs kõrguste vahemikus 32,3 – 39,7 m ning lõunaosa kitsendusel
vahemikus abs 40,3 - 41,9 m.
Hüdrogeoloogilistest töödest tehti 2009. a uuringu käigus vaid kaevandites
põhjaveetaseme mõõtmisi. Põhjaveetase oli fikseeritud 20 šurfis 0,1 - 5,6 m sügavusel
maapinnast. Uuringu käigus läbitud kaevandites mõõdeti põhjaveetasemeid abs
kõrgustel 39,0 - 43,6 m ja keskmiseks veetaseme abs kõrguseks fikseeriti 41,9 m. Sama
kõrgus on ka põhjaveetasemest ülal- ja allpool paiknevate maavara varuplokkide
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Vaidasoo liivkarjääri korrastamise projekt 7
eralduspiiriks. Ülalpool keskmist põhjaveetaset on mäeeraldise piires tarvevaru plokid
1, 2 ja 3. Allpool keskmist põhjaveetaset tarbearu plokid 4,5 ja 6.
2012. a Vaidasoo II uuringuruumi hüdrogeoloogilised tööd seisnesid veetasemete
mõõtmistes rajatud puuraukudes ja šurfides aga ka karjääri veekogudes ja lähiümbruse
kraavides. Veetasemete mõõtmised tehti puur- ja topotööde tegemise ajal ajavahemikus
13. - 19.03.2012. a. Põhjavee tase fikseeriti kõigis uuringutöö käigus rajatud
puuraukudes ja šurfides. Olevevalt maapinna kõrgustasemest oli see 0,0 - 2,7 m
sügavusel abs kõrgusevahemikus 43,4 - 43,9 m (keskmine 43,5 m). Karjääri põhjas
mõõdeti seitsmes kohas veetaset, mis jäi abs vahemikku 43,30 - 44,08 m, seejuures
teenindusala lääneküljel oli veetase veidi kõrgemal kui ida küljel. Tõenäoliselt on see
seletatav idanõlvale rajatud kraavi toimimisega. Nimetatud kraavi veetase teenindusala
lõunaosas, kõrgepingeliini all, oli abs 43,46 m. Vesi jälgib maapinna langust ja voolab
põhja suunas.
Maardla läbilõikes on vettkandvateks kruusasegune- ja ülipeeneteraline liiv, nende
lamam on tasemel abs kõrgusel 32,3 - 39,7 m. Veepidemeks on sitkeplastne
saviliivmoreen ja lubjakivi. Maardla veekompleks on vabapinnaline ja toitub sadevetest.
Seisuga 04.10.2013. a oli mäeeraldisel kaks veekogu mille veetasemed asusid abs
kõrgustel 42,21 m ja 42,45 m. Kuna 2012. a oli tegemist väikeste lokaalsete
veekogudega, siis võib 2013. a veetasemeid pidada tõepärasemaks. Veekogu
süvendamise tulemusena tekib juurde vaba mahtu ja veetase võib mõnevõrra veelgi
alaneda ning stabiliseeruda uuringuaegse taseme abs 41,9 m läheduses.
Arvestades mäeeraldisest kirdesuunas asuva maapinna kõrguseid on maksimaalne
lubatav veetase abs 42,5 m. Karjääri külastuse käigus 14.10.2015. a. oli veetase
omavahel otseselt ühendamata veekogudes abs kõrguste vahemikus 42,49 - 42,57, mis
vastab keskmisele ~42,5 m.
Mäeeraldise keskosas Sovardi kinnistu idapiiril asub kuivenduskraav mille põhja kõrgus
vahetult truubist allavoolu on 42,0 m, veetase 42,3 m ning langus põhja suunas.
Graafilisel lisal 1 on kujutatud mäeeraldise idaosas piiripunktide 7 ja 8 vahelisel alal
umbkraavi. Karjääri külastuse ajaks 14.10.2015. a. oli kraav likvideeritud ning seetõttu
ei ole seda edasises projektis käsitletud.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Vaidasoo liivkarjääri korrastamise projekt 8
2. KORRASTAMISTEHNOLOOGIA
Kaevandamisega rikutud maa korrastamise projekteerimisel on aluseks võetud
Maapõueseaduse § 48, Keskkonnaministri 26.05.2005. a määrus nr 43 „Üldgeoloogilise
uurimistööga, geoloogilise uuringuga ja kaevandamisega rikutud maa korrastamise
kord”, Harju-Järva-Rapla regiooni Keskkonnaameti 05.10.2015 a kiri nr HJR
10-1/15/17739-5 ja mäeeraldisele jäävate eramaade omanike arvamused.
2.1 Korrastamise lähtetingimused
Korrastamistingimuste andmisel küsiti arvamust Rae Vallavalitsuselt. Tulenevalt
asjaolust, et mäeeraldise paikneb 100% ulatuses eramaadel ei ole võimalik arvestada
Rae Vallavalitsuse sooviga avaliku supluskoha loomiseks. Täiendavalt küsis arendaja
arvamust Suur-Künnimäe, Sovardi ja Nisumäe kinnistute maaomanikelt.
Harju-Järva-Rapla regiooni keskkonnaamet andis Vaidasoo liivakarjääri
korrastamisprojekti koostamiseks alljärgnevad korrastamistingimused (lisa 1):
1. Korrastatava maa sihtotstarve:
1.1. Maa-ala korrastada tehisveekoguks.
1.2. Sihtostarve määrata vastavalt Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2008 määrusele
nr 155 „Katastriüksuse sihtostarvete liigid ja nende määramise kord“
2. Uute pinnavormide nõlvade ja kaevandatud maa kujundamise nõuded:
2.1. Korrastatud ala reljeef ja pinnavormid peavad olema võimalikult
looduslähedased.
2.2. Karjääri küljed tuleb kujundada nii, et oleks välditud varingud, erosioon ning
karjääri nõlvad tuleb katta taimestikule sobiva pinnasega.
2.3. Täitematerjalina kasutada vaid saastumata pinnast.
2.4. Nõlvad ei tohi olla järsemad kui nõlva tagasitäitmiseks kasutatava materjali
looduslik varisemisnurk (nõlvus ca 1 : 2).
2.5. Veetasemest allapoole jäävale nõlvaosale anda kalle, mis ei ole seal leiduva
maavara looduslikust varikaldenurgast suurem 1 (nõlvus 1 : 5)
2.6. Tagada, et korrastatud ala ei kujutaks oma iseärasustest tulenevalt ohtu seal
liikuvatele inimestele.
2.7. Kirjeldada puistangute moodustamise, tasandamise, silumise, ekraankihi ja
mulla veo ning silumise, teede ja veekogude tehnoloogiat.
3. Mulla kasutamise ja käitluse nõuded:
3.1. Korrastamisprojektis esitada mulla ja maavara katendi kasutamise ja käitluse
arvestused ja määrata bioloogiliseks korrastamiseks vajalik mulla kogus.
Kirjeldada ja põhjendada valitud mullakäitlus. Vajadusel fikseerida
korrastamistöödel puudujääva mulla kogus.
4. Veerežiimi kujundamise nõuded:
4.1. Karjääri tekkiva tehisveekogu valdav veetase peab olema üle 2 meetri
4.2. Veekogu kaldad tuleb kujundada võimalikult lauged või juhul, kui nõlvade
tasandamine täies ulatuses ei ole võimalik, tuleb allesjäetavad järsud küljed
puhastada ripetest ning tõkestada need ülevalt valli, tiheda põõsastiku või
piirdega, et need ei kujutaks ohtu seal liikuvatele inimestele.
1 Korrastamise tingimustes on ekslikult kirjas sõna väiksem
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Vaidasoo liivkarjääri korrastamise projekt 9
4.3. Veekogu kaldaperv peab olema 2 m lai ja vähemalt 1 m kõrgemal veetaseme
oodatavast maksimaalsest seisust. Kaldaperve kasvupinnasega mitte katta.
4.4. Sovardi kinnistule teetammi sisse rajada truup, mis väldiks veetasemete
erinevuse tekkimist erinevatel teepooltel ja teetammi võimalikku ärauhtumist.
4.5. Karjääriala maatulundusmaa osas peab kujunev veetase vastama sihtotstarbelise
kasutamise tingimustele. Metsamaal ei tohi veetase tõusta kõrgemale kui 0,7 m
sügavuseni maapinna madalaimast kohast.
5. Bioloogilise korrastamise nõuded:
5.1. Korrastamisprojektis anda karjääri nõlvadele ja vajadusel ka muudele aladele
bioloogilise korrastamise lahendus, sealhulgas määrata istutatavate või
külvatavate taimede nimistu, nende arv ning külvamise või istutamise kord.
5.2. Enne haljastuse rajamist korrastatav maa siluda. Haljastuseks ette nähtud ala
võib jääda laineliseks, nõlvanurgaga alla 8°.
5.3. Metsastamisele kuuluv ala tuleb metsastada istutamise teel.
5.4. Vältimaks puu istikute rohtu kasvamist ja sellest tulenevat noorte puude
hävimist, hooldada istikute ümbrust seni, kuni noored puud on piisavalt
tugevad, et ilma hoolduseta edasi kasvada.
6. Lisatingimused:
6.1. Kaevandamisega rikutud maa korrastamisprojekt koostada vastavalt
Keskkonnaministri 26.05.2005. a määruses nr 43 „Üldgeoloogilise
uurimistööga, geoloogilise uuringuga ja kaevandamisega rikutud maa
korrastamise kord” esitatud nõuetele
6.2. Korrastamisprojekt tuleb vastavusse viia maapõuseaduses § 62 lõikega 1, mis
sätestab, et maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse korraldamisel
tuleb tagada, et arvelevõetud maavaravaru säiliks kaevandamisväärsena, oleks
tagatud juurdepääs maavara varule ja antud maavaravaru oleks kasutatud
optimaalselt.
6.3. Korrastamisprojektis põhjendada kasutatava tehnoloogia valikult lähtuvalt
korrastamistingimustest, keskkonnatingimustest ja majanduslikest kaalutlustest.
6.4. Juurdepääsutee planeerimisel arvestada maksimaalselt olemasolevate teedega ja
maa otstarbeka kasutamisega. Rajada juurdepääsutee järgmistele kinnistutele:
Suur-Künnimäe, Sovardi ja Nisumäe. Nimetatud kinnistutele juurdepääsuteede
rajamise täpsemad tingimused lepitakse kokku maaomanike ja kaevandamise
loa omaniku vahel.
6.5. Korrastamisprojekt esitada Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioonile
heakskiitmiseks kolmes eksemplaris paberkandjal ja digitaalselt (CD-l).
2.2 Suur-Künnimäe kinnistu omaniku tingimused
Arvestades, et Suur-Künnimäe kinnistu piires levib valdavalt pinnaseveetasemest
sügavamal lasuv maavara varu, kus kasuliku kihi lamam lasub veetasemest 2,5 - 7,5
meetri sügavusel on omanik nõus tehisveekogu rajamisega ning Keskkonnaameti
poolsete nõlvakalletega. Omaniku täiendavad tingimused on (lisa 3):
1. Umbrohu leviku vältimiseks veekogu kaldaid mitte kasvupinnasega katta.
2. Näha kinnistule ette juurdepääsu tee
2.3 Sovardi kinnistu omaniku tingimused
Arvestades, et Sovardi kinnistu piires levib valdavalt pinnaseveetasemest sügavamal
lasuv maavara varu, kus kasuliku kihi lamam lasub veetasemest 3,0 - 6,5 meetri
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Vaidasoo liivkarjääri korrastamise projekt 10
sügavusel on omanik nõus tehisveekogu rajamisega ning Keskkonnaameti poolsete
nõlvakalletega. Omaniku täiendavad tingimused on (lisa 4):
1. Vastavalt kaevandamise-eelsele kokkuleppele on kinnistule jäetud idaküljelt
lääneküljele kulgev tee koos tervikuga. Nimetatud terviku võib ära kaevandada,
juhul kui kaevandaja tagab juurdepääsu kinnistu läänepoolsele küljele mingi muu
tehnilise lahendusega, näiteks ehitab tee mulde muu täitematerjaliga, mis tagab tee
stabiilsuse.
2. Tee tasapind peab olema keskmisest veetasemest vähemalt 0,7 m kõrgemal.
3. Tee peab suubuma kinnistul läänepoolsele osale seal kasvavast tammest põhjapoolt,
piiripunkti 58 lähedusest.
4. Teetammi sisse rajada ühtlase veetaseme tagamiseks truup.
5. Osaliselt võib ammendunud osa kinnistu põhjapoolses nurgas laiendada veekogu
tagasitäitmise teel.
6. Täidetav ala peab olema keskmisest veetasemest vähemalt 0,5 - 0,7 m kõrgemal.
7. Täidetav ala tuleb metsastada okaspuu kultuuriga.
8. Kinnistu piiripunktid tuleb pärast tööde lõpetamist nõuetekohaselt tähistada.
2.4 Nisumäe kinnistu omaniku tingimused
Arvestades, et Nisumäe kinnistu piires levib valdavalt pinnaseveetasemest sügavamal
lasuv maavara varu, kus kasuliku kihi lamam lasub veetasemest 2,5 - 5,5 meetri
sügavusel on omanik nõus tehisveekogu rajamisega ning Keskkonnaameti poolsete
nõlvakalletega. Omaniku täiendavad tingimused on (lisa 5):
1. Karjääri lõunapoolne kitsas osa peab jääma veetasemest kõrgemale.
2. Elektriõhuliinide mastidele tuleb jätta kaitsetervikud vastavalt OÜ Elering poolt
seatud tehnilistele tingimustele ning sinna tuleb rajada juurdepääsutee.
3. Korrastatud ala peab jääma pinnaseveetasemest kõrgemale ja ei tohi olla liigniiske.
4. Liinide alust ala ei tohi metsastada.
2.5 OÜ Elering tehnilised tingimused
OÜ Elering väljastas esimese geoloogilise uuringu tegemisel tehnilised tingimused
kruusliiva kaevandamiseks kõrgepingeliinide kaitsevööndis (lisa 6).
1. Õhuliinide mastide teenindamiseks tuleb säilitada masti ümber vähemalt 25 m
raadiusega algkõrgusega maa-ala ja ehitada selleni viiv juurdepääsutee, mille
tõusunurk ei või olla suurem kui 20°.
2. Masti teenindamiseks jäetud maa-ala ja sissesõidu tee servad peavad olema
stabiilsed st ei tohi olla varisemisohtlikud ka pärast karjääri ammendumist.
3. Rajatavas maardlas ei tohi teha lõhketöid.
4. Elektriliini kaitsevööndis töötamiseks tuleb määrata elektriohutuse eest vastutavaks
vastava pädevusega isik, kes taotleb Elering OÜ-lt loa elektripaigaldise
kaitsevööndis töötamiseks.
2.6 Nordecon AS kinnistute korrastamise tehnilised tingimused
Kinnistute täisväärtuslikumaks kasutamiseks kaevandamise lõpetamisel soovib arendaja
korrastamisel lähtuda järgnevatest tingimustest.
1. Siimu ja Kaspari kinnistud korrastada veekoguks ning tagada juurdepääs
vähemalt ühele kaldale.
2. Argo kinnistu juurdepääsu korraldab maaomanik korrastamise järgselt
iseseisvalt.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Vaidasoo liivkarjääri korrastamise projekt 11
3. Argo kinnistu kaevandamise järgseks kasutamiseks ning elektriliinide paremaks
hooldamiseks tuleb liinide kaitsevööndis olev ala tagasi täita minimaalsele
kõrgusele +0,7 m veetasemest.
4. Kinnistu paremaks kasutamiseks tuleb taastada maapind ka väljapoole
kaitsevööndit jääval alal. Kinnistule jääva veekogu osa pindala võiks olla ~1 ha.
5. Kinnistu veepealsele osale võib kujundada ümbritsevast maapinnast kõrgemema
künka, mille nõlvus ei ole järsem kui 1 : 4.
2.7 Veetaseme seire
Geoloogiliste uuringute ja senisele veetaseme mõõtmistulemustele tuginedes võib
eeldada, et veetase jääb vahemikku 41,9 - 42,5 m. Veetaseme kõikumised jäävad Eesti
hüdrogeoloogilistele tingimustele tuginedes 0,5 m piiresse ja on selles ulatuses vaid
lühiajalised.
Kuna mäeeraldisest vahetult kirde asuv looduslik maapind on abs kõrgusel 43,2 m, siis
on ilma täiendavate meetmete ettenägemiseta vajalik tagada keskmine veetase abs
kõrgusel 42,5 m.
Enne korrastamistööde lõpetamist on soovituslik karjääris vähemalt 1. a (soovitatavalt
3. a) jooksul dokumenteerida veetase ja kontrollida keskmise vastavust prognoositule.
Veetaseme mõõtmiseks tuleb sobivasse kohta suurimasse veekogusse paigaldada vastav
mõõdulatt.
Veetase karjääris tuleb dokumenteerida jäävabal perioodil vähemalt 1 kord kuus,
kusjuures kahe mõõtmise vahe peab olema vähemalt 2 nädalat. Täiendavalt tuleb
dokumenteerida kevadise ja sügisese suurvee tasemed. Suurvee perioodil tuleb
võimalikult täpselt fikseerida maksimaalne veetase ning seetõttu on soovituslik
mõõtmissagedus vähemalt 1 kord nädalas.
Olemasolevatele andmetele tuginedes on korrastamise projektis võetud eelduseks
veetaseme kujunemine abs kõrgusele 42,5 m või madalamaks. Mõõtmistulemuste
erinemisel käesolevas projektis kasutatud lähteandmetest tuleb korrastamise projekti ja
tehnoloogiat vastavalt korrigeerida.
Veetaseme langu mahus, mis põhjustaks madalama kui 2 m sügavuse veekogu tekke
ette näha ei ole. Oluliselt kõrgema veetaseme korral on võimalik maapinna taset
kirdenurgas tõsta või juhtida liigvesi olemasolevasse kraavi.
2.8 Korrastamistehnoloogia valik ja tehtavad tööd
Tehnoloogia valikul on arvestatud korrastamise tingimustega, karjääri geoloogiliste ja
hüdrogeoloogiliste tingimustega ja maaomanike soovidega. Samuti on lähtutud soovitud
tulemuse saamiseks majanduslikust soodsaimast lahendusest.
Karjääri korrastamiseks tehtavad tööd kattuvad tehnoloogilises osas mõneti
kaevandamistöödega. Veekogu veepealsed kaldad (karjääri nõlvad) planeeritakse
ekskavaatoriga koheselt pärast kaevandamisest. Veekogu veealused nõlvad
moodustatakse pinnasepumbaga kaevandamise käigus loomuliku varistamsiega.
Nõlvade püsivuse tagamiseks tuleb:
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Vaidasoo liivkarjääri korrastamise projekt 12
- kujundada karjääri nõlvad veepealses osas nõlvusega 1 : 2 (25 o - 26
o ) või laugemad
ning veealuses osas 1 : 5 (12°) või laugemad.
Karjääriga seotud kinnistutele ligipääsu tagamiseks tuleb pärast maavara väljamist
ehitada uued teed ning tagada nende alaline toimimine kaevandamise perioodi vältel ja
pärast seda. Samuti peab olema tagatud Elering AS elektriliinide teenindamise
võimalikkus ning nendega seotud kinnistute parim kasutusväärsus.
Tehnoloogilise korrastamise tulemusena peab olema tagatud veekogu ümbritsevatel
aladel üleujutuste vältimine.
Orgaanilise materjali mõju vähendamiseks vee kvaliteedile tuleb üleliigset materjali
kasutada veekogu kujundamisel võimalikult lokaalselt. Katendi laotamist tuleb teha
pindalaliselt võimalikult väheses ulatuses ja katendit ei tohi laotada veekogu nõlvadele.
Korrastamistööde tegemisel kaevandamise käigus on tagatud tööde hea organiseeritus.
Detailne tööde etapid pannakse paika mäetööde arengukava käigus. Järgnevalt on
toodud korrastamiseks tehtavate tööde üldine etapiviisiline jaotus.
Tabel 2.1 Korrastamisel tehtavate tööde etapiviisiline jaotus
Etapp Töö Selgitus
Tehnoloogiline
korrastamine
(kaevandamine)
Karjääri nõlva
tasandamine 12° - 26º-ni
(1:5 - 1:2)
Karjääri nõlvade ohutuks
muutmine. Nõlvade stabiilsuse
säilitamiseks
Tehnoloogiline
korrastamine I
Katendi puistangute laiali
ajamine (maapinna
moodustamine, teemulde
ehitamine, truubi
paigaldamine)
Tagasitäidetavate alade tõstmine
veetasemest vähemalt 0,7 m
kõrgemale
Juurdepääsuteede rajamine
Karjääriga seotud ja nende taha
jäävatele kinnistutele ligipääsu
tagamiseks
Bioloogiline
korrastamine
Istikute istutamine Teenindusmaa korrastamine
metsamaaks
Heinasegu külvamine Liinikoridoride korrastamine
rohumaaks
2.9 Korrastatava maa sihtotstarve
Lähtuvalt korrastamise tingimustest korrastatakse mäeeraldis veekogude maaks
(tehisveekogu koos nõlvadega) pindalaga 13,12 ha (veepeegli pindala veetaseme abs
42,5 m korral on 12,07 ha) ja maatulundusmaaks pindalaga 11,13 ha. Veepealsed alad
jagunevad metsamaaks (teenindusmaa servaalad, pindala 6,54), rohumaaks
(elektriliinide tervikud, pindala 4,02) ja transpordimaaks (pindala 0,57). Kõlvikuline
jaotus on toodud graafilisel lisal 6. Täpsed kõlvikute mahud tuleb määrata korrastamise
lõpetamisel tehtava markšeiderimõõdistamise käigus.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Vaidasoo liivkarjääri korrastamise projekt 13
3. TEHNOLOOGILINE KORRASTAMINE
Tehnoloogilise korrastamise eesmärk on tagada nõlvade ja veekogu stabiilsus ajas ja
kujundada parima kasutamisväärsusega kaevandamisejärgne maastik. Kuna tegemist on
kaasaegse karjääriga, siis on võimalik tehnoloogilist korrastamist teha jooksvalt edasise
kaevandamise käigus. Korrastamise projekti eelduseks on karjääri täielik
ammendamine.
Kuna mäeeraldise alal moodustatakse veekogu ning kasuliku kihi maavara lamam on
looduslikult lauge, siis ei ole kaevandamise käigus täiendavaid mäeeraldise põhja
tasandamistöid vaja teha.
Tööde korrektsel tegemisel paralleelselt kaevandamisega, ei ole pärast maavara varu
ammendumist täiendavaid tehnoloogilise korrastamise töid teha vaja. Tehnoloogilise
korrastamise tööd ei erine oma iseloomult igapäevasel kaevandamisel tehtavatest
töödest. Töid tehakse OÜ Inseneribüroo STEIGER koostatud Vaidasoo liivakarjääri
enamohtlike mäetööde projekti (töö nr 10/0545) alusel.
Kattepinnase laadimiseks kasutatakse ekskavaatoreid, transportimiseks liigendkallureid
ning laiali laotamiseks, tihendamiseks ja teede ehitamiseks buldooserit.
3.1 Katendi sh mulla kogus mäeeraldisel
Geoloogilises uuringus on katendi keskmiseks paksuseks määratud 0,5 m. Mäeeraldise
pindala on 18,84 ha hinnanguline katendi maht 94 tuh m³. Vastavalt 30.09.2013. a
markšeiderimõõdistuse andmetele oli kogu mäeeraldiselt katend eemaldatud ning
ladustatud teenindusmaal puistangutes. Mäetööde käigus katendit võõrandatud ei ole.
Puistangute paiknemine on toodud graafilisel lisal 1 ja tegelikud mahud tabelis 3.1.
Tabel 3.1 Katendi maht vastavalt tegelikele mahtudele
Puistangu number Puistangu maht, tuh m³ Aluse tasandustööde pindala, ha
1 33,4 1,1
2 16,0 1,0
3 11,4 0,5
4 0,9 0,1
5 0,5 -
6 0,2 0,1
7 15,2 0,6
8 7,0 0,6
9 3,7 -
Kokku 88,3 4,0
Katendi väiksem maht võrreldes geoloogilise uuringuga tuleneb asjaolust, et
mäeeraldisest põhjasuunda jääv ala (katendi paksus kuni 2,7 m) jäeti kaevandatavast
alast välja. Samuti tuleb arvestada, et puistangus on materjal kobestunud olekus
ning materjali tihendamisel on selle maht ~80 tuh m³.
Kuna mäeeraldise lõunaosas on vajalik kaevandamise järgselt taastada esialgne maapind
siis katendi võõrandamist ette ei nähta.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Vaidasoo liivkarjääri korrastamise projekt 14
Katendi vajadust ja kasutamist on käsitletud peatükis 3.3.
3.2 Nõlvade moodustamine
Stabiilse ehk püsiva nõlva all mõistetakse sellist nõlva, mis pinnase ettenähtud
niiskustingimustes ja arvutusliku koormuse puhul ei deformeeru, et oleks tagatud
vastupidavus vee hüdrostaatilisele survele. Karjääri nõlva kalle sõltub materjali
püsinurgast ning sellest on nõlvade stabiilseks projekteerimisel lähtutud. Kaevandamise
käigus loodava ohutu nõlva teoreetiline nõlvus Vaidasoo karjääris on kuivades
tingimustes 1 : 2 (26°) ning allpool veetaset 1 : 5 (12°).
Veepealsed nõlvad tuleb kujundada võimalikult looduslähedastena. Nõlva ülemise ja
alumise osa üleminekud tasapindadele tuleb kujundada sujuvatena järgides, et üleüldine
nõlva kalle vastaks nõuetele (vt joonis 3.1).
Joonis 3.1 Nõlva kalde ja hoideterviku kauguse ning kõrguse skeem
Tulenevalt asjaolust, et karjääri materjal on väga muutlik ning veepealses osas
(protsentuaalne plokk 1, 2, 3) on kruusa osakaal 46 %, siis on tegelikkuses nõlv püsiv
kruusase materjali püsinõlvusel 1 : 1,4 (35°). Nõlvu kaldega kuni 33° esineb peamiselt
mäeeraldise põhjaosas, aladel kus veepealne varu on ammendatud. Kuigi mäeeraldise
põhjanõlval on piisavalt ruumi nõlva rajamiseks kaldele 1 : 2, siis ei ole selle jaoks
ohutuse seisukohalt vajadust ega ka ruumi tööde tegemiseks.
Kirde- ja loodeosas asuvad tervikud sobivad oma asukoha tõttu ujumiskohtadeks
ning seetõttu tuleb nende veekogudepoolsed nõlvad tasandada nõlvuseni 1 : 4.
Tasandamise maht ~0,5 tuh m³.
Veel kaevandamata aladel tuleb tagada veepealne nõlvus 1 : 2. Nende nõlvade
tasandamine tehakse jooksvalt kaevandamise käigus ning töödele kuluvat aega ja mahtu
täiendavalt korrastamise projektis ei arvestata. Veekogu nõlvu kasvupinnasega katta ei
tohi. Kasvupinnasega katmata jätmine aitab vältida umbrohu vohamist veekogu
kallastel.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Vaidasoo liivkarjääri korrastamise projekt 15
Mäeeraldise piiripunktide 6 - 8 vahelisel alal moodustab veepealse nõlva kogu ulatuses
katend. Liivase nõlva paljandamine on seal geoloogiliselt võimatu ning osaliselt rohtuv
nõlv jääb seal loodust mitmekesistavaks osaks.
Veepealse liivase nõlva kõrgus jääb enamjaolt 1,5 - 4,1 m vahemikku.
3.3 Maapinna tõstmine sh katendi käitlemine
Tulenevalt suurest katendi kogusest, maavara lasumistingimustest, elektriliinidest ja
maaomanike soovidest tuleb mäeeraldise lõunaosas maapind tõsta veetasemest
minimaalselt 0,7 m kõrgemale abs kõrgusele 43,2 m. Maapinda tuleb tõsta lõunapoolsel
väljaulatuval osal (ala I), elektriliinide kaitsevööndis (ala II) ja ülejäänud osas Argo
kinnistul ja Sovardi kinnistu lõunanurgas (ala III).
Argo ja Sovardi kinnistu edelanurgas on maapinna tõstmine vajalik ka jääkvaru
ammendamiseks. Nendel maaüksustel on osaliselt pinnaseveetasemest madalamal lasuv
maavaravaru ammendatud ja seal asub madala sügavusega tehisveekogu. Arvestades, et
Vaidasoo liivakarjääris tehti 2012. aastal täiendav geoloogiline uuring sügavuti, mille
tulemusel võeti mäeeraldise lamamis täiendavalt arvele ehituskruusa maavaravaru, siis
on ka see materjal vaja enne ala korrastamist maapõuest väljata. Veeriselist ehituskruusa
pinnasepumbaga kaevandada ei saa ja seetõttu tuleb maavara varu väljamiseks kasutada
ekskavaatoreid. Kuna arendaja soovib Argo ja Sovardi kinnistutel teha läänest ida
suunal tagasitäidet, mille lasub jääb pinnaseveetasemest vähemalt 0,7 m kõrgemale, siis
on võimalik täidetud maapinda kasutada etapiviisiliselt järgneva kaevandus ee
„platvormina“ (astanguna). Astangu pealt on võimalik veealune kruusalasund väljata
kuni 7 m laiuselt. Samuti on astangu peal võimalik kruusavaalu veest nõrutada.
Etapiviisilise täitmise ja maavara ammutamise teel on võimalik realiseerida veealune
ehituskruusa maavara varu ja teostada tagasitäide maaüksuste tehnoloogiliseks ja
bioloogiliseks korrastamiseks.
Piiripunktide 6 - 8 vahelisel on teenindusmaa pinna kõrgus 43,2 - 43,5 m ning see
langeb sujuvalt ida suunas. Looduslikult on sealne pinnas soine ning maaomaniku
soovil tuleb Kaspari ja Siimu kinnistute osas tõsta maapind abs kõrguseni 44,0 m (ala
IV). Sovardi kinnistule ligipääsu tagamiseks idasuunast tuleb ehitada tee, mille mulde
asendamisel tuleb kasutada materjali, mille kandevõime ja omadused on tee ehitamiseks
sobilikud.
Aladel I - IV tuleb maapinna ülemine, vähemalt 0,3 m paksune osa, katta bioloogiliseks
korrastamiseks sobilikud materjaliga. Materjali nõuded on toodud iga ala kohta eraldi.
Tabel 3.2 Vajalikud materjali mahud maapinna tõstmisel
Ala Pindala,
ha
Vajalik materjali
kogumaht,
tuh m³
Sh bioloogiliseks korrastamiseks
vajaliku materjali maht,
tuh m³
Ala I 1,19 19 3,5
Ala II 1,92 78 5,8
Ala III 1,63 80 4,9
Ala IV 1,27 10,0 10,0
Sovardi tee 0,11 55 -
Kokku 242 16,5
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Vaidasoo liivkarjääri korrastamise projekt 16
Ala I on kitsas ning seal kaevandamine on mäetehniliselt keerulisem kui ülejäänud
mäeeraldisel. Käesolevas projektis eeldatakse varu ammendamist, kuid juhul kui selgub,
et alalt kaevandatavast maavarast saadav tulu on väiksem kui korrastamise kulu, siis on
majanduslikult mõistlik mitte väljata madalamal kui abs 42,9 m asuvat varu. Maavara
säästliku kasutamise printsiibist lähtudes tuleb eelistada täieliku ammendamise ja
seejärel täitmise varianti. Bioloogiliseks korrastamiseks tuleb ala ja selle nõlvad
katta loodusliku kasvupinnasega.
Ala II kattub täielikult liinikoridoriga ning võsastumise vähendamiseks on soovitatav
maapind katta liivase pinnasega. Juhul kui liivane pinnas puudub tuleb ala katta
loodusliku kasvupinnasega.
Alade III ja IV ülemise osa peab moodustama looduslik kasvupinnas.
Sovardi teele on senise kaevandamise käigus jäetud maavara tervik, millest idapoolse
1/3 moodustab kaevandamiseks mittesobilik savikas materjal, mida ei ole varust välja
arvatud. Maavara säästliku kaevandamise printsiibist lähtudes soovib arendaja ette näha
võimaluse terviku asendamiseks väärtuseta materjaliga. Tee ja selle mulde ehitamine on
toodud peatükis 3.5.2. Terviku kaevandamisväärsust hinnatakse vastavalt kaevandamise
lõpuperioodi nõudlusele. Terviku mahu hindamisel on lähtutud nõlvusest 1 : 5.
Teenindusmaalt tuleb teisaldada kõik kattepinnase puistangud ning nende alused
tasandada esialgsele maapinna kõrgusele (va ala IV). Tasandustööde pindala
vastavalt tabelile 3.1 on kokku 4,0 ha.
Kokku on maavara ammendamisel maapinna tõstmiseks vajalik materjali kogus
minimaalselt 1 187 tuh m³ ning soovitatavalt 242 tuh m³.
Lähtuvalt eelnevast tuleb alade II ja III täitmisel lisaks katendile kasutada väljapoolt
karjääri toodud looduslikku pinnast (muld, moreen, savi jms) või inertseid ja
keskkonnale mitteohtlikke tavajäätmeid (purustatud betoon, tellised, jms
lammutusjäägid). Täiendava materjali minimaalne vajalik kogus on 107 tuh m³.
Pärast korrastamisprojekti rakendamise nõusoleku saamist soovib kaevandaja taotleda
alale ka jäätmekäitleja registreerimistõendi, mis võimaldaks korrastamistöödel
sihipäraselt ära kasutada materjale, mis jäävad üle Nordecon AS-i enda kui ka
koostööpartnerite ehitustööde käigus ja mis on sobilikud tagasitäitetöödel kasutamiseks.
Kasutatavateks materjalideks on Nordecon AS-le jäätmeloaga nr L.JÄ/326868
(digitaalne lisa 3) käitlemiseks ja vaheladustamiseks lubatud tavajäätmed ning muud
jäätmed, mis on nimetatud ning tähistatud määruse nr 21 lisa 1 alusel maa-alade
korrastamiseks taaskasutuse toimingukoodiga R5m. Kehtiv jäätmeluba on väljastatud
vahetult teenindusmaa kõrval paiknevale 0,5 ha suurusele alale Sovardi kinnistul (vt
graafiline lisa 1). Väljastatud keskkonnaluba loob head eeldused ümberkäideldud
materjali taaskasutamiseks vahetult jäätmekäitlusplatsi kõrval asuva karjääri
tagasitäitetöödel ja korrastamisel.
1 Alale V tuleb jätta maavara tervik
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Vaidasoo liivkarjääri korrastamise projekt 17
Soovitud materjalide kasutamine peab toimuma vastavalt keskkonnaministri 21.04.2004
määrusele nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise
korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas
kõrvaldamise nõuded“ ja 11.08.2010 määrusele nr 38 „Ohtlike ainete sisalduse
piirväärtused pinnases“.
3.3.1 Kõrgendiku loomine
Mäenduslikest tingimustest tulenevalt oli mäetööde käigus vajalik puistangute
moodustamine elektriliinide alla. Puistangute maksimaalsete kõrguste määramiseks on
arendaja tellinud vastavasisulise projekti (Vaidasoo liivakarjääris 220 kV õhuliini L206
ja 330 kV õhuliini L511 kaitsevööndis pinnase ladustamise projekt, Leonhard Weiss
Energy AS, töö nr ET1195 K1), mis on vastavalt kooskõlastatud liini haldajaga
(digitaalne lisa 2 ja tekstilisa 7).
Tulenevalt Põhja-Eesti tasasest maastikust on looduslikest materjalidest laugete
positiivsete pinnavormide loomine korrastamise käigus loodust mitmekesistav tegevus
ning seetõttu soovib arendaja korrastamise tulemusena käsitleda võimalust kõrgendiku
loomiseks Argo kinnistu piires. Samuti võimaldab eelpool mainitud materjalide
ladustamine ning maastiku mikrokujundamine vähendada prügilate koormamist
looduskeskkonnale ohutu materjaliga. Kõrgendiku loomine eeldab vastava loa saamist
Keskkonnaametilt ning seetõttu on käsitletakse seda korrastamise projekti
lisandvisioonina korrastatud ala plaanil (graafiline lisa 4). Kõrgendiku kujundamisel
tuleb lähtuda eelpool mainitud keskkonnaministri määruse nr 21 § 4 1 (Tavajäätmete
taaskasutamise nõuded teede ehitusel, maa-alade planeerimisel, täitmisel, taastamisel
ja korrastamisel) toodud nõuetest ja järgmistest kooskõlastuste tingimustest:
1. Kuni 10 m kaugusel liini äärmise juhtme tegelikus asukohast ei tohi olla
maapind kõrgemal kui abs kõrgus 46,5 m;
2. Mäe nõlvus ei tohi olla järsem kui 1 : 4.
Tingimusi arvestades on mäe maksimaalne abs kõrgus 60,0 m ja maht 155 tuh m³.
(graafiline lisa 3 ja 4).
Lisaks käesolevale projektile tuleb lähtuda Leonhard Weiss Energy AS projektis toodud
ohutusnõuetest ja lubatud masinakõrgustest.
3.4 Veekogu moodustamine
Korrastamisjärgse veekogu moodustamine toimub karjääri põhjapoolses osas mäetööde
käigus ning lõunapoolses osa maapinna tõstmise käigus. Tulevase veekogu põhi
(mäeeraldise lamam) asub valdavalt abs kõrguste 32,3 - 37,0 vahemikus. Veetaset
arvestades on veekogu valdav sügavus üle 2 m jäädes vahemikku 5,5 - 10,2 m. Veekogu
sügavus on alla 2 m vaid veealustel nõlvadel.
Veealuse varu kaevandamiseks kasutatakse pika noolega ekskavaatorit ja võimalusel
pinnasepump-süvendajat. Veealuste nõlvade kujundamine on tehniliselt keeruline ning
nõlvad moodustatakse varistamise teel. Piirialadel kaevandamise koostab mäetööde juht
operaatoritele tööskeemid, millega pannakse paika soovitud kaldenurga tagamiseks
(12°) lubatavad minimaalsed kaugused piirist ning kaugusele vastavad lubatavad
maksimaalsed sügavused. Arendaja senine kaevandamise praktika on näidanud, et
veealuse nõlvad on kaevandamise käigus isevarisevad ning ohutu nõlvus (1 : 5)
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Vaidasoo liivkarjääri korrastamise projekt 18
tagatakse kaevandamisel viie meetri võrra mäeeraldise piirist seespool, iga meetri
kaevandamissügavuse suurendamise kohta.
Mäeeraldise lõunapoolses osas tuleb veealused nõlvad kujundada maapinna tõstmise
käigus. Sellisel juhul tuleb materjal transpordita veekogu piirile ning seejärel lükata
buldooseriga vette. Materjali tihendatakse buldooseriga edasi-tagasi sõitmise teel.
Veekogu nõlvad kujunevad sarnaselt kaevandamisele isevarisemise teel. Kuna
maapinna moodustamisel on ligipääs veekogu piirile parem, siis tuleb vajadusel
kasutada nõlvadele vajaliku kalde andmiseks neid pikka noolega ekskavaatoriga
tasandada.
Mäeeraldise loode ja kirdenurgas asub kokku 0,57 ha suurusel alal kokku ~30 tuh m³
(sh nõlvatervikud) maavara kvaliteedile mittevastavat materjali. Korrastamise
seisukohalt võib alad jätta kaevandamata. Materjali täpne maht tuleb määrata
korrastamisjärgse markšeiderimõõdistamise käigus. Tervikud tuleb jätta katendiga
katmata kuna oma asukoha (avatud keskpäeva päikesele) ja liivase pinnase tõttu sobivad
need kinnistutele ujumiskohtadeks. Samuti on sealne pinnas sobilik koheseks
bioloogiliseks korrastamiseks männi istikutega.
3.4.1 Truubi paigaldamine
Sovardi kinnistule kavandatava teetammi tõttu jaguneb veekogu kaheks osaks, mis tuleb
võimalike veetasemete erinevuste vältimiseks ja ühtlase veetaseme tagamiseks
omavahel truubiga ühendada. Truubi rajamisel tuleb juhinduda järgnevatest
tingimustest:
1. Truup paigaldada teetammile vastavalt graafilisele lisale 4;
2. Paigaldada plastikust truup läbimõõduga 400 mm;
3. Truup paigaldada kõrgusele 42,0 m, sellisel juhul on tagatud truubi toimimine ka
madala veeseisu korral;
4. Truup paigaldada 0-languga;
5. Truubi pikkus nõlvusel 1 : 5 ning teetammi kõrgusel abs 43,2 m peab olema
17 m.
3.5 Teede ehitamine
Teede ehitamine kuulub Nordecon AS igapäevasesse tegevusalasse ning ettevõttel on
olemas vajalik pädevus teede rajamiseks.
Korrastamise käigus tuleb mäeeraldisele rajada järgnevad teed:
1. Juurdepääs elektriliini tugipostidele ja Nisumäe kinnistule (elektriliini tee);
2. Olemasolevate pinnasteede ühendamine mööda Sovardi kinnistule jäetavat
tammi (Sovardi tee);
3. Juurdepääs Kaspari, Siimu ja Suur-Künnimäe kinnistutele (Suur-Künnimäe tee).
Teede paiknemine ja käänupunktide koordinaadid on toodud graafilisel lisal 3.
3.5.1 Elektriliini tee
Lisaks mäeeraldise lõunaosas asuvale karjääri väljaveoteele on säilinud ka piiripunktide
41 - 45 vahelisel lõigul endine elektriliini teenindamiseks kasutatud pinnastee.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Vaidasoo liivkarjääri korrastamise projekt 19
Kaevandamise lõpetamisel tuleb tee viia nõlva alla. Tee rajamisel tuleb lähtuda
järgnevatest tingimustest:
1. Tee sõiduosa laius peab olema 3 m, kruusakihi paksus vähemalt 0,3 m;
2. Tee maksimaalne tõus/lang võib olla 20°;
3. Tee sõiduosa serv peab olema nõlvast vähemalt 1 m kaugusel.
4. Tee peab olema läbitav sõiduautoga.
3.5.2 Juuredpääsu Sovardi kinnistule
Sovardi kinnistule juurdepääsu tagamiseks tuleb rajada uus tee mäeeraldise idapiiril
olevast pinnasteest kuni piiripunktini 58 (tammest põhjapoole). Tee rajamisel tuleb
lähtuda järgnevatest tingimustest:
1. Tee tammi kaevandamisel tuleb see asendada materjaliga mille kandevõime ja
omadused tagavad tee toimimise ajas. Uue teetammi ehitamisel tuleb kaasata
tee-ehitusvaldkonna spetsialist.
2. Tee sõiduosa laius peab olema 3 m, kruusakihi paksus vähemalt 0,3 m;
3. Tee sõiduosa serva ja nõlva languse alguse vahe peab olema vähemalt 1 m;
4. Tee mõlemad servad tuleb ääristada > Ø25cm kividega, vahekaugusega <1 m;
5. Tee peab olema läbitav sõiduautoga.
3.5.3 Juuredpääsu rajamine Kaspari, Siimu ja Suur-Künnimäe kinnistutele
Kinnistutele ligipääsu tagamiseks tuleb rajada uus tee mäeeraldise idapiirilt (piiripunkt
9) juurest põhjasuunas kuni Suur-Künnimäe kinnistul oleva pinnasteeni. Kooskõlastus
tee rajamiseks väljaspool teenindusmaapiiri on toodud tekstilisas 8. Tee rajamisel tuleb
lähtuda järgnevatest tingimustest:
1. Tee alla laotatav kattekiht peab olema tihendatud;
2. Tee sõiduosa idaserva kaugus kattekihi idanõlva (kõrgus < 1 m) languse algusest
peab olema vähemalt 1 m;
3. Tee sõiduosa laius peab olema 3 m, kruusakihi paksus vähemalt 0,3 m;
4. Tee peab olema läbitav sõiduautoga.
Kõikide teede rajamisel peab arendaja soovitud tulemuste tagamiseks rakendama
ettevõtte kogemusele tuginevaid parimaid lahendusi.
3.6 Piiripunktide tähistamine
Korrastamistööde lõpetamisel tuleb taastada kõikide mäeeraldisega seotud kinnistute
piiripunktid. Piiripunktide taastamine ja mõõdistamine tuleb teha vastavat pädevust
omava geodeedi poolt.
3.7 Tööde korraldamine
Kaevandamise käigus juhuslikult tekkiv prügi on vaja koristada, et ei tekiks reostust ega
ohtu inimestele või loomadele. Samuti tuleb teisaldada, soojak, kaal ja kõik muud
karjääriga seotud rajatised.
Tehnoloogilist korrastamist on mõistlik teha kaevandamisega paralleelselt ajal kui
vajalik masinapark on karjääris. Olemasolevast situatsioonist lähtuvalt on kõige
otstarbekam säilitada mäeeraldise keskel olev tee kuni lõunaosa maapinnatööde
lõpetamiseni ning seejärel väljata tee alla jääv varu viimases osas.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Vaidasoo liivkarjääri korrastamise projekt 20
Mäeeraldise idaosas asuvad kännud plaanib arendaja turustada hakkepuiduna. Juhul kui
kände ei õnnestu turustada tuleb need utiliseerida vastavalt kehtivale seadusandlusele.
Mäetööde edenemist, sh korrastamist, aastate lõikes kajastatakse iga-aastaselt
täiendatavas mäetööde arengukavas. Korrastamist juhib mäetööde vastutav spetsialist.
Hea planeerimisega on võimalik valdav osa töödest lõpetada paralleelselt
kaevandamisega.
3.8 Jääkvaru
Seisuga 26.10.2015 on Keskkonnaregistri digitaalse maardlate nimistu andmetel
Vaidasoo liivakarjääri jääkvaru järgnev:
- Ehituskruusa jääkvaru 93,1 tuh m³ sh kaevandatav varu 78,3 tuh m³;
- Ehitusliiva jääkvaru 394,7 tuh m³ sh kaevandatav varu 275,9 tuh m³;
- Täiteliiva jääkvaru 230,3 tuh m³ sh kaevandatav varu 104,0 tuh m³;
Korrastamisejärgne jääkvaru tuleb määrata markšeiderimõõdistamise käigus.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Vaidasoo liivkarjääri korrastamise projekt 21
4. BIOLOOGILINE KORRASTAMINE
Tehnoloogilisele korrastamisele järgneb bioloogiline korrastamine (graafiline lisa 4).
Bioloogilist korrastamist tuleb teha aladel kus ei asu veekogu ning kus on võrreldes
kaevandamiseelse seisuga looduslikku maastikku muudetud.
Bioloogilisel korrastamisel tuleb lähtuda maaomanike soovidest ning elektriliini
kaitsevööndist. Eelnevast tulenevalt tuleb elektriliini kaitsevöönd korrastada rohumaaks
ning ülejäänud osad okaspuukultuuriga metsamaaks. Bioloogiliselt korrastatava maa
kogupindala on 10,60 ha, millest 4,02 ha moodustab rohumaa. Bioloogilise
korrastamise käigus võimalik metsamaa moodustada alale A ja rohumaal alale B
(graafiline lisa 4).
Eduka bioloogilise korrastamise eelduseks on, et metsastatav maapind asub
maksimaalsest veetasemest vähemalt 0,7 m kõrgemal. Teenindusmaa osas on mõlemad
tingimused looduslikult täidetud, täiendava maapinna loomisel tuleb lähtuda
tehnoloogilise korrastamise nõuetest.
Kõik metsastatavad alad tuleb tehnoloogilise korrastamise käigus katta vähemalt 0,3 m
paksuse loodusliku kattekihiga (pt 3.3). Puittaimestiku (võsa) vohamise piiramiseks
liinikoridoris on sealne ala soovituslik katta vähem viljaka, liivaseguse või liivase
pinnasega.
4.1 Metsakultuuride valik
Mäeeraldist ümbritsevate aladel kasvab segamets, kus leidub kuuske, kaske, mändi,
pärna, tamme, sangleppa, halli leppa ja haaba. Vastavalt Sovardi kinnistuomaniku
soovile tuleb tema maa metsastatav osa katta okaspuu kultuuriga ning seda on mõistlik
teha ka ülejäänud alade puhul.
Mäeeraldise põhjapoolse osa korrastamisel tuleb arvestada, et järve puhul on tegemist
lageda maaga, mis on tuultele avatud ning metsastavate alade laius on 25 - 30 m.
Mäeeraldise teenindusmaa ei külgne ida ega lääne suunas tervikliku metsamassiiviga.
Korrastatava ala kultuuristamisel on võimalik kasutada
seemikute istutamist;
seemne külvamist.
Seemnete külvamise eeliseks on istutamisega kaasneva juurestiku deformatsiooni
vältimine. Puuduseks on suur seemnekulu ja tõusmete tundlikkus ebasoodsate
kasvutingimuste suhtes. Külvikultuuride kasv on aeglane ning seetõttu võib samaaegselt
tihe rohukasv lämmatada noored tõusmed. Selle tõttu vajavad külvikultuurid 1 kuni 3
korda aastas hooldust. Lisaks vajavad külvikultuurid kahel kuni kolmel korral aastas
täiendamist.
Istutamise eeliseks on suurem konkurentsivõime rohttaimede ees. Lisaks on seemikud
vastuvõtlikumad ebasoodsatele ilmastikutingimustele ning kasvavad kiiremini kui
külvikultuurid. Seemikute istutamisel on oht kahjustada taime juurestikku nii
transportimisel kui ka istutamisel.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Vaidasoo liivkarjääri korrastamise projekt 22
Arvestades seemikute ja külvikultuuride eeliseid ja puuduseid on Vaidasoo
liivakarjääris otstarbekam kasutada seemikuid. Arvestades, korrastatava ala tingimusi ja
maaomaniku soovi on mõistlik kasutada hariliku männi (Pinus Sylvestris) kultuure.
Senine praktika on näidanud, et suure tõenäosusega levivad külgnevatelt aladelt karjääri
aladele ka teiste puude kultuurid ning tekib okaspuuenamusega segamets.
Harilik mänd on Vaidasoo tingimustes hea valik, sest antud puuliik on vastuvõtlik Eesti
kliimatingimustele ega ole kuigi nõudlik pinnase viljakuse ning niiskuse suhtes.
Kasutada on võimalik kahte tüüpi istikuid, suletud juurtesüsteemiga ja paljasjuurelisi
istikuid. Suletud juurtesüsteemiga istikutel asub iga eraldiseisev istik väikeses
turbapallis. Tulenevalt korrastatava ala turbasest ning pehmest pinnasest võib
korrastamisel kasutada paljasjuurelisi istikuid, mis on odavamad. Parema tulemuse
eesmärgil on soovitatav kasutada 2-aastaseid seemikuid.
Lähtudes Metsamajandamise eeskirja §14 lg 3 punktist 1 peab hariliku männi istutamise
algtihedus olema vähemalt 3 000 istikut hektaril. Ühe levinud variandina on võimalik
kasutada ligikaudset istutamisskeemi 1,5 x 2,2 m. Istutamisel tuleb jälgida, et
juuresüsteem oleks täielikult mullaga kaetud ning juurekael jääks 1 - 2 cm maapinnast
madalamale. Metsakultuuride istutamise sagedus reas ja ridade vahel on toodud tabelis
4.1.
Alale A -5 ei soovi maaomanikud rajada metsamajandamiseks sobilikku metsa vaid
hõredamat parkmetsa tüüpi metsa. Täpne puude istutamise tihedus sõltub
maastikukujundamise käigus, korrastamise projektiga nähakse ette tihedus 500 tk/ha
ilma kindla seaduta.
Tabel 4.1 Seemikute istutamise skeem
Seemiku nimetus
Istutamise sagedus Juurestiku
sügavus
maapinnast,
cm
Kultiveerimiskohtade
arv hektaril Kaugus
ridade
vahel
Kaugus
reas
Harilik mänd 1,5 2,2 10 - 15 3 000
Metsamaa kogupindala on 6,54 ha sh istutusala pindala 6,11 ha ha ja vajalik seemikute
arv 14 105. Metsamaade istutustihedust võib vähendada vastavalt maaomanike
soovidele.
4.2 Metsakultuuride hooldus
Metsakultuuride väetamist alal ette ei nähta. See-eest tuleb regulaarselt jälgida
seemikute idanemist ja hilisemat kasvu. Idanemist ja kasvu jälgida kevadel ja suve
lõpus. Vajadusel tuleb kuivanud alad taasmetsastada. Kui alustaimestik hakkab istikuid
lämmatama võib kasutada herbitsiide 1 , mis aitavad hävitada umbrohtu jättes
metsakultuuride istikud kahjustamata. Kevad-suvisel perioodil, mil rohttaimede kasv on
kiire, tuleb istikute ümbert lõigata või tallata rohttaimed, et tagada piisav valgus
1 Kemikaal (nt aminotriasool), mis hävitab umbrohu.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Vaidasoo liivkarjääri korrastamise projekt 23
kasvavale noortaimele. Parima tulemuse saamiseks on järelhooldamisel soovituslik
konsulteerida piirkonna oludega kursis oleva metsaspetsialistidega.
4.3 Rohumaa kujundamine
Bioloogilise korrastamise käigus tuleb rohumaa moodustada elektriliinide
kaitsevööndisse alale B (graafiline lisa 4). Olenevalt tehnoloogilise korrastamise
tulemusest tuleb rohumaa moodustamisel valida järgnevate seemnesegude vahel.
Niiske, turbase pinnase puhul võib korrastamiseks kasutada Baltic Agro Turbamaa
segu, mille koostis on:
- 30 % Roog aruhein
- 25 % Timut
- 15 % Ohtetu luste
- 10 % Päideroog
- 10 % Aasnurmikas
- 10 % Roosa ristik
Kõrreliste segu soovituslik kulunorm käsitsi külvamisel on on ~50 kg/ha.
Liivase pinnase puhul on soovituslik kasutada puhast Punast aruheina, mille kulunorm
on ~10 kg/ha.
4.4 Bioloogilise korrastamise mahud
Bioloogilise korrastamise mahtude võrdlemiseks on allolevas tabelis 4.2 toodud
vajalikud seemikute ja seemnete mahud alade ning lahustükkide kaupa.
Tabel 4.2 Bioloogilise korrastamise mahud
Katastritunnus Ala
Pindala
(istutuspindala),
ha
Seemikute
arv, tk
Seemnekulu
(turbamaa/liiv),
kg
Suur-Künnimäe A-1 0,50 (0,41) 1 230
Siimu A-1 0,23 (0,22) 660
A-2 0,24 (0,21) 630
Kaspari A-1 0,63 (0,59) 1 770
A-2 0,89 (0,76) 2 280
Sovardi
A-2 0,15 (0,12) 360
A-3 0,16 480
A-5 0,27 (0,24) 120
Argo A-5 1,50 (1,43) 715
B-1 1,44 72 / 15
Nisumäe
A-4 1,95 5 850
A-5 0,02 10
B-1 1,91 96 / 19
B-2 0,67 34 / 7
Kokku A 6,54 (6,11) 14 105
B 4,02 202 / 41
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Vaidasoo liivkarjääri korrastamise projekt 24
4.5 Tööde korraldamine
Bioloogiline korrastamine tuleb teha pärast tehnoloogilist korrastamist ning
soovitatavalt kevadel. Istutamisel tuleb jälgida, et istik ei oleks ümbritsetud liigmärja
ega ka liigkuiva pinnasega.
Paljasjuureliste istikute istutamisel tuleb kasutada maakirvest või labidat, istutustoru
kasutamine sobib vaid suletud juuresüsteemiga istikutele. Tulenevalt pinnase niiskusest
istutamise ajal, tuleb kuivemates kohtades istutada seemik eelnevalt ettevalmistatud vao
põhja ning niiskematel aladel künniviilule.
Metsa kiiremaks kasvuks on soovitatav kultuure rohida kord aastas kuni 3. järgneval
aastal. Metsakultuuriga konkureerivate taimede likvideerimiseks võib kasutada
herbitsiide.
Rohumaa moodustamisel on seemnete idanemiseks ja kiireks arenguks vaja kindlaid
temperatuure ja niiskust. Enne lõpliku seemnesegu valikut tuleb täiendavalt
konsulteerida oma ala eksperdiga.
Heintaimede optimaalne külviaeg on kevadel esimesel võimalusel, sest seemned
vajavad idanemiseks rohkesti niiskust. Kui kevadeine külv mingil põhjusel hilineb ja
muld kuivab, võib kõrrelisi veel külvata juuli lõpul-augusti algul. Hea külviks
ettevalmistatud muld peab olema tasane, piisavalt tihendatud, mille kobestatud sügavus
ei tohiks ületada 2 - 3 cm. Heinseemne ühtlase tärkamise huvides peab külvisügavus
jääma 10 - 20 mm piiridesse. Kergete- ja turvasmuldade ettevalmistamisel on soovitatav
kasutada mulla tihendamiseks peale viimast kultiveerimist rulle. Eelistada tuleb
rihvelrulle silerullidele. Rullimist ei tohi teostada peale vihma ning oluline on valida
õige rullide raskus, kusjuures turvasmuldadel tuleb kasutada raskemaid rulle.
Rohumaa rajamisel on esimeseks hooldusvõtteks katteviljata uuskülvide juures
umbrohtude pealtniitmine. Umbrohud konkureerivad kultuurtaimedega nii toitainete,
valguse kui ka niiskuse osas. Üheaastaste umbrohtude levik uuskülvis on üsna sage ja
seetõttu on taimiku niitmine ~15 cm kõrguselt ka tihti hädavajalik. Hooldusniitega ei
tohi hilineda, sest mahaniidetud mass võib põhjustada kultuurtaimede lämmatamist ning
tekitada rohukamaras tühikuid. Kui umbrohtude levik probleemi ei tekita ja
kultuurtaimed ei ole varjatud, siis hooldusniidet teha vaja ei ole.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Vaidasoo liivkarjääri korrastamise projekt 25
5. KORRASTAMISTÖÖDE MAHT JA KASUTATAVATE
MASINATE ANDMESTIK
5.1 Korrastamisel kasutatavad masinad
Nordecon AS omab karjäärides töötamiseks kindlat masinaparki, mis on valitud
vastavalt karjääri mäenduslikele tingimustele ning arendaja kogemusele kaevandamisel.
Vastavalt kaevandamise projektile kasutatakse Vaidasoo liivakarjääris kaevandamisel ja
korrastamisel järgnevaid masinaid:
- Ekskavaatorid massiga 21 - 35 t, kopamahuga 0,8 - 1,8 m³;
- Buldooserid massiga 13 - 18 t, hõlma mahuga 2,7 - 4,3 m³;
- Rataslaadurid massiga 17 - 23 t, kopa mahuga 2,6 - 4,6 m³;
- Liigendkallur massiga 20 - 30 t, kasti mahuga 15 - 25 m³.
5.2 Korrastamistööde maht ja maksumus
Kuna nõlvade moodustamist on kõige optimaalsem teha paralleelselt kaevandamisega,
siis ei käsitleda seda otsese korrastamistööna (va kirde ja loodenurga veepealsed
nõlvad). Katendipuistangute ja maapinna tõstmise mahtude hindamisel on lähtutud
geoloogilise uuringu ja markšeiderimõõdistuse andmetele tuginedes koostatud
pinnamudelitest (Bentley PowerCivil V8i).
Maksumuse määramisel on lähtutud järgnevatest eeldustest:
- Teenindusmaa piires tuleb teisaldada ja transportida kuni 600 m kaugusel (1 suund)
70 tuh m³ kattepinnast;
- Kokku tuleb siluda puistangute alused pindalal 4,0 ha;
- Soovitud tulemuste saavutamiseks ning jääkvaru ammendamiseks on alale vaja
juurde tuua minimaalselt 107 tuh m³ täitepinnast. Kuna kasutatava materjali ja
võimaliku lisaks toodava materjali täpne kogus selgub tööde käigus, siis ei saa
hetkel määrata kallurvedude võimalikku kulu. Täpne tööde maksumus selgub
konkreetsete korrastamistööde kavandamise hetkel.
- Kõrgendiku moodustamise kulu ei arvestata;
- Maksumuse arvutamisel on eeldatud, et Sovardi tee tervikus olevat maavara ei
väljata;
- Teede ehitamisel on eeldatud, et kasutatakse karjääri omatoodangut;
- Kogukulu määramisel ei arvestata maapinna tõstmise teel kättesaadavaks muutuva
jääkvaru ammendamisest saadavat tulu;
- Soojaku ja kaalumaja likvideerimine on kaevandamisprotsessi osa ja selle kulu
eraldi ei arvestada;
- Eelduseks on tööde käigus tekkiva prügi jooksva likvideerimisega ja selle kulu
eraldi ei arvestata;
- Heina külvamisel on arvestatud kallima, turbamaa segu, külvamisega.
Ekskavaatori ja buldooseri ühiku hinna maksumusel on arvestatud arendaja kogemust
masinate igapäevasel kasutamisel. Inimtöö maksumuse aluseks on võetud
Statistikaameti 2015. a II kvartali Eesti Vabariiki keskmine brutopalk, 1 082 € kuus.
Arvestatud tööpäev kestab 8 tundi ning arvestusse ei ole võetud ettevõtte poolt
tasustatavaid makse.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Vaidasoo liivkarjääri korrastamise projekt 26
Metsastamise maksumuse arvestamisel arvestati Riigimetsa Majandamise Keskuse
seemikute hindadega ning külvamise maksumuse arvestamisel Batlic Agro AS
jaehindadega. Bioloogilise korrastamise maht ja hind olenevad, kas ala korrastatakse
metsa- või rohumaaks
Hinnad on toodud seisuga 26.10.2015 a ning esindavat tööde läbiviimise orienteeruvat
kulu. Tööde mahud ja hinnad on toodud tabelis 5.1. Hinnad on ümardatud täis euroni.
Prognoositav tööde maksumus on kuni 146 000 eurot. Kuna mäetööde karjääris veel
kestavad ning maksumuse eelduseks on lisaks korrastamise projektile ka täiendava loa
saamine ka väljapoolt karjääri pärit materjali ladustamiseks, siis võivad tööde maht ja
hinnad nende reaalseks tegemiseks ajaks olla muutunud. Inimtöö ei sisalda
tööjõumakse, samuti ei ole arvestatud masinate võimaliku veokuluga objektile ning
tööliste väljasõidu tasuga. Hinnad sisaldavad operaatori kulu ja kütusekulu.
Ekskavaatori ja buldooseri ühiku hindade arvutamisel on lähtutud masinate
tunnihindade maksumusest ja nende eeldatavast tootlikkusest.
Tabel 5.1 Erinevate korrastamistööde mahud ja nende maksumus
Tegevus Masin Ühik Maht Ühiku
hind Kokku
Tehnoloogiline korrastamine
Nõlvade tasandamine Buldooser m³ 500 1,0 500
Katendi laadimine Ekskavaator m³ 70 000 0,5 35 000
Katendi vedu (<600 m) Liigendkallur m³ 70 000 0,4 28 000
Kattepinnase laiali ajamine Buldooser m³ 80 000 0,3 24 000
Juurdeveetava materjali
laiali ajamine Buldooser m³ 107 000 0,3 32 100
Puistangute aluste silumine Buldooser ha 4,0 500 2 000
Tee ehitamine Buldooser km 0,9 7 500 6 750
Truubi ehitamine Ekskavaator m 17 50 850
Piiripunktide paigaldamine Inimene tk 5 50 250
Tehnoloogiline kokku 129 450
Bioloogiline korrastamine
Seemikute istutamine Mänd tk 14 105 0,10 1 410
Inimtöö tk 14 105 0,114 1 608
Heina külvamine Seemnekulu kg 70,0 4,0 280
Inimtöö tööpäev 3,0 50 50
Bioloogiline korrastamine kokku 3 348
Karjääri korrastamine kokku 132 798
Karjääri korrastamine kokku varuteguriga (10%) 146 000
5.3 Korrastamistööde kalenderplaan
Maavara kaevandamise loa kehtivus Vaidasoo liivakarjääris lõppeb 28.06.2020. a ning
olenevalt materjali nõudlusest on tõenäoline kaevandamise loa pikendamine 5. a võrra.
Korrastamistöid tehakse, vastavalt tööee edenemisele, kogu maavara ammendamise
perioodi vältel. Esimese tööna tuleb alustada mäeeraldise lõunaosa ammendamisega
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Vaidasoo liivkarjääri korrastamise projekt 27
ning katendipuistangute teisaldamisega, millele järgnevad teede rajamine, truubi
paigaldamine ning maapinna silumine. Veealuse nõlvad tuleb kujundada kaevandamise
käigus. Bioloogiline korrastamine on soovitatav teha vahetult pärast katendipuistangute
teisaldamist, sellisel juhul ei pea alal tegema täiendavat umbrohu tõrjet. Metsamaa
parima arengu tagamiseks tuleb pärast taimede istutamist kord aastas järgneva kolme
aasta jooksul teostama ala järelhooldust.
Korrastustööde orienteeruv kalenderplaan on toodud tabelis 5.2.
Tabel 5.2 Korrastustööde kalenderplaan
Etapp Töö Eeldatav
kestus Teostamise aeg
Tehnoloogiline
korrastamine
Katendi puistangute
laiali ajamine
(maapinna
moodustamine, truubi
paigaldamine)
Jooksvalt kogu
loa perioodi
vältel
2016 - 2019
Teede rajamine 10 tööp
Vastavalt tööee
edenemisele. Eeldatavalt
2019
Bioloogiline
korrastamine
Paljasjuureliste
seemikute 30 tööp
Vahetult pärast
tehnoloogilise korrastamise
lõpetamist. Töid võib teha
ühel alal mitmes järgus.
Soovitatavalt kevadel.
Heinasegu külvamine 5 tööp
Kevad – hilissuvi perioodil,
vahetult pärast
tehnoloogilist korrastamist.
Töid võib teha ühel alal
mitmes järgus.
Täpsem korrastustööde kalenderplaan koostatakse mäetööde arengukavas.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Vaidasoo liivkarjääri korrastamise projekt 28
6. TÖÖOHUTUSNÕUDED
Astangu kõrgus ei tohi olla suurem, kui on ette nähtud seadmete ja ee passis.
Laadurseadmega (frontaallaadur või ekskavaator) laadimisel autole peab viimane
järgima laadija käsklusi. Kui laadurijuhi ja kallurijuhi vahel puudub raadioside, tuleb
kasutada järgmisi helisignaale:
ÜKS LÜHIKE - hoiatav signaal, jää seisma, stopp;
KAKS LÜHIKEST - transpordivahend võib sõita laadimisele, töö algus;
ÜKS PIKK - laadurseade lõpetas laadimise, võib ära sõita, töö lõpp.
Ekskavaatori töötamise ajal ei tohi olla kopa tegevusraadiusele lähemal kui 5 m teisi
mehhanisme ega inimesi, välja arvatud laadimisel olev auto (transpordivahend) ja
sõelur.
Buldooseri töö ajal töötsoonis on muude tööde tegemine keelatud ning seal ei tohi
viibida ka inimesi.
Ekskavaator või mõni teine mehhanism ei tohi sõita ega paikneda varisemisohtlikul alal.
Kallur, millel puudub turvakatus võib laadida küljelt või tagant, kopa viimine üle auto
kabiini on keelatud.
Töö lõpetamisel ei tohi ekskavaatori ega frontaallaaduri koppa jätta rippuvasse
asendisse.
Frontaallaaduriga liikumisel autoteedel tuleb täita autodele kehtestatud liikumise korda.
Buldooseriga liikumisel ei tohi pinna kalle olla suurem masina passis lubatud kaldest.
Autode või autorongile laadimisel peab autojuht täitma järgmisi nõudeid:
laadimist ootav auto või autorong peab asuma laadurseadme kopa tegevusraadiusest
kaugemal kui 5 m ja võib sõita laadimiskohale pärast laadurijuhi lubavat signaali või
käsklust;
laadimisel olev auto peab olema pidurdatud;
laadimisel olev auto peab asuma laadurijuhi nähtavuspiirkonnas;
Auto töötamisel karjääris on keelatud auto liikumine ülestõstetud veokastiga ning auto
jätmine tõusudele või langustele, välja arvatud rikke korral. Sellisel juhul peab juht
võtma tarvitusele auto iseeneselikku liikumist välistavad abinõud.
Auto tagurpidisõidul peab juht pidevalt andma helisignaali.
Seadmete hooldust tuleb üldjuhul teha päeval, loomuliku valguse ajal.
Seadmete plaanilised, kui ka avariiremondid ja tehnilised ülevaatused, viiakse läbi
vastavas töökojas või seadmete remondi platsil.
Igal liikurmehhanismil peab olema nõuetele vastav esmaabi pakend.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Vaidasoo liivkarjääri korrastamise projekt 29
Soojakus peab olema kapp vajalike meditsiiniliste instrumentide ja ravimitega.
Tööohutuse üldnõuded hüdrokaevandamisel:
Hüdrotranspordi torustik tuleb paigaldada võimalikult sirgjooneliselt ja
käänukohtades ankurdada. Torustiku trass tuleb rajada vähemkäidavas piirkonnas;
Tööpiirkond peab olema tähistatud hoiatavate märkidega, mis on asetatud
vahekaugusega 20 - 25 m;
Kõikidel pontooni avadel peavad olema tihedalt suletavad luugid. Avatud luukidega
või katmata avadega pontooni korral on ujuva pinnasepumbaga töötamine keelatud;
Hüdropuistangu pind peab olema sellise kaldega, mis tagab sademevee äravoolu;
Hüdropuistangu võimalikus varisemisalas võib teha ainult avariiohtliku olukorra
ennetamise ja likvideerimisega seotud töid;
Kui hüdropuistangul avastatakse lihke tundemärke, tuleb kuni vastavate
ohutusabinõude rakendamiseni töö katkestada;
Hüdropuistangu külje alumise serva või tugiseina kaugus autoteest ei tohi olla
väiksem kui 2,5 m;
Pinnasepumba ja hüdropuistangul töötava seadme juhi vahel peab olema raadio- või
telefoniside:
Pinnasepumba tööpiirkonnas on suplemine keelatud;
Ala, kust toimub hüdropuistangule pesemine olgu öisel ajal valgustatud;
Hüdropuistangu värskeltuhutud liivaalale minek keelatud. Mehhanismide viimisel
uhutud liivaalale eelnevalt kontrollida pinnase tihenemist;
Väljauhte kaevu suue olgu kaitstud kaitsepiirdega;
Pinnasepumba juures peab olema korraga vees vähemalt üks aerudega paat, mis on
varustatud päästevahenditega;
Pinnasepump peab olema varustatud tulekaitse- ja päästevahenditega;
Kobesti remontimine töötamise ajal ja paatide paigutamine kobestaja noole alla on
keelatud;
Kui kaevise ladudest eraldub intensiivselt tolmu, tuleb nende pinnad katta tolmu
siduvate ainetega;
Enam võimalikud riskid kaevandamisel karjääris on:
mehhanismid sõidavad varisemisohtlikule alale ja kutsuvad esile varingu;
kallurautod sõidavad ülestõstetud veokastiga;
ei peeta kinni vajalikest mehhanismide vahekaugustest töötamisel;
autojuhid ei anna eesõigust peateel sõitjatele;
Eelpool mainitud riskide ärahoidmiseks (minimiseerimiseks) on vajalik töötajate kõrge
töökultuur ja tööde teostamise pidev järelvalve juhtkonna poolt.
Lisaks eelpool loetletud ohutusnõuetele tuleb järgida nõudeid, mis on toodud määrustes
(RTL 2004, 112, 1761; 2008, 38, 542) ja Maavarade kaevandamisele esitatavad
töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (RT I 2004, 51, 358).
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Vaidasoo liivkarjääri korrastamise projekt 30
7. FOTOD
Foto 7.1. Vaade kirdenurgale ja sealsele katendipuistangule
Foto 7.2. Vaade karjääri keskosast läände Sovardi kinnistu poole
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Vaidasoo liivkarjääri korrastamise projekt 31
Foto 7.3 Vaade karjääri keskosast läänenõlvale ja loodeosa katendipuistangule
Foto 7.4. Vaade karjääri keskosa idanõlvale
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Vaidasoo liivkarjääri korrastamise projekt 32
8. KASUTATUD MATERJALID
1. Vaidasoo liivakarjääri laienduse kaevandamise loa taotlus, Nordecon AS, Tallinn,
2012
2. Vaidasoo uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne, OÜ Inseneribüroo STEIGER
I. Zaikin, 2009)
3. Vaidasoo liivamaardla Vaidasoo II uuringuruumi geoloogiline uuring harjumaal
(varu seisuga 01.05.2012. a), OÜ Eesti Geoloogiakeskus (R. Sinisalu, 2012)
4. Vaidasoo liivakarjääris 220 kV õhuliini L206 ja 330 kV õhuliini L511 kaitsevööndis
pinnase ladustamise projekt, Leonhard Weiss Energy AS (H. Luik, A. Mee, 2015)
5. Maapõueseadus
6. Kaevandamisseadus
7. Üldgeoloogilise uurimistööga, geoloogilise uuringuga ja kaevandamisega rikutud
maa korrastamise kord
8. Kaevandamise ja kaeveõõne teisese kasutamise projektile esitatavad nõuded
9. Kaevandamise ja kaeveõõne teisese kasutamise ohutusnõuded
10. Maavarade kaevandamisele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded
11. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus
12. Kaevandamisejakaeveõõneteisesekasutamisegategelevaettevõtjakohustuslikule
dokumentatsioonileesitatavadnõuded
13. Keskkonnaregistri avalik teenus
14. Maa-ameti kaardirakendus
Maapõuebüroo
Keskkonnaamet
Roheline 64,
80010, Pärnu 29.06.2026
Maaomaniku kooskõlastus
Mati Lepamaa(Omanik), isikukood 34507310249, elukoht: Nisumäe, Aruvalla küla, Rae vald, e-post: [email protected], on teadlik ja nõus, et ettevõte Tariston AS (registrikood 10887843), aadressiga Toompuiestee 35 Tallinn 10133 Harjumaa, taotleb Omanikule kuuluval nisumäe, Vaidasoo küla, Rae vald kinnistul (katastritunnus 65303:003:0002) maavara kaevandamise loa nr HARM-107 pikendamist Vaidasoo liivakarjääris.
Oma nõusolekut kinnitan allkirjaga.
Lugupidamisega,
/Allkirjastatud digitaalselt/
Swedbank AS Liivalaia 8 Tel +372 631 0310 Reg kood 10060701 www.swedbank.ee
15040 Tallinn Faks +372 631 0410
I S
O 1
4 0 0 1
-c er
ti fi
ed b
y S
P
G A R A N T I I K I R I nr 25-048711-GF (edaspidi: Garantiikiri)
Garant: SWEDBANK AS Asukoht: Liivalaia 8, 15040 Tallinn Registrikood: 10060701 Volitatud esindaja: Risto Veiderpass Garantii saaja: KESKKONNAAMET Asukoht: Roheline tn 64, 80010 Pärnu Registrikood: 70008658
Garantii tellija: AS TARISTON Asukoht: Toompuiestee 35, 10149 Tallinn Registrikood: 10887843
1. Garant on teadlik, et vastavalt jäätmeseaduse §-le 983 on Garantii tellija kohustatud esitama Garantii saajale garantii ladustatavate jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulude katmiseks (Keskkonnaluba nr HARM-107, Vaidasoo liivamaardla Vaidasoo liivakarjäär). 2. Garant garanteerib Garantii saajale Garantii saaja esimesel nõudmisel kuni 4 187,45 EUR (nelja tuhande ühesaja kaheksakümne seitsme euro ja 45 sendi) suuruse summa(edaspidi: Garantiisumma) tasumise Garantiikirjas toodud tingimustel. 3. Garantiikirja alusel väljamakse saamiseks peab Garantii saaja esitama Garandile kirjaliku või digitaalselt allkirjastatud nõude (edaspidi: Nõue), mis sisaldab Garantii saaja kinnitust, et Garantii tellija on jäätmete ladustamisel rikkunud temale seadusest ja/või keskkonnakaitseloast tulenevaid kohustusi ning rikutud kohustuse kirjeldust. 4. Kirjaliku Nõude peab Garantii saaja esitama Garandi aadressile Swedbank AS, Trade Finance Services, Liivalaia 8, Tallinn 15040. Digitaalselt allkirjastatud Nõude peab Garantii saaja esitama Garandi e-posti aadressile [email protected]. 5. Garant kannab Garantiikirja alusel maksmisele kuuluva(d) summa(d) Garantii saaja Nõudes näidatud arvelduskontole 14 kalendripäeva jooksul Garantii saajalt Nõude kättesaamisest arvates. 6. Garantiikiri kehtib kuni 10.07.2026.a, hiljemalt millisel kuupäeval peab Nõue olema Garandi poolt kätte saadud. Kui Garantiikirja kehtivuse viimane päev langeb riigipühale või muule puhkepäevale, kehtib Garantiikiri puhkepäevale järgneva esimese tööpäevani. 7. Kui Garant teeb Garantiikirja alusel osalise väljamakse, siis väheneb Garantiisumma automaatselt Garandi poolt väljamakstud summa võrra.
2 (2)
8. Garantiikiri lõpeb enne Garantiikirja punktis 6 näidatud kuupäeva, kui: a) Garant maksab Garantii saajale välja kogu Garantiisumma; või b) Garantii saaja loobub Garantiikirjast tulenevatest õigustest, esitades Garandile sellekohase kirjaliku või digitaalselt allkirjastatud kinnituse Garantiikirja punktis 4 toodud aadressile. 9. Garantii saaja kohustub mitte andma oma Garantiikirjast tulenevaid õigusi üle kolmandatele isikutele ilma Garandi eelneva kirjaliku nõusolekuta. 10. Garantiikirjale kohaldatakse Eesti Vabariigi õigusnorme. Garantiikirjast tulenevad vaidlused, mida ei olnud võimalik lahendada läbirääkimiste teel, lahendab Harju Maakohus. Garantiikiri on allkirjastatud digitaalselt
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Vaidasoo liivakarjääri
markšeiderimõõdistamise seletuskiri (varu seisuga 27.05.2025)
Töö nr 25/5223
Tallinn 2025
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Vaidasoo liivakarjääri markšeiderimõõdistamise seletuskiri (varu seisuga 27.05.2025) 2
Kinnitan
Erki Vaguri . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Juhatuse liige
Kaevandatud maavaravaru arvutas:
Peeter Koll . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Markšeider, tase 6
Kutsetunnistus nr 202663
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Vaidasoo liivakarjääri markšeiderimõõdistamise seletuskiri (varu seisuga 27.05.2025) 3
SISUKORD
1. SISSEJUHATUS ....................................................................................... 4
2. MÄEERALDISE ÜLDISELOOMUSTUS JA UURITUS .................... 5
2.1 Karjääri asukoht ...................................................................................................... 5
2.2 Geoloogiline uuritus ............................................................................................... 5
3. KAEVANDATUD MAAVARAVARU JA JÄÄKVARU ARVUTUS . 7
4. KASUTATUD KIRJANDUS ................................................................... 8
TEKSTILISAD
1. Topograafilise mõõdistamise seletuskiri (lisa 1)
GRAAFILISED LISAD
1. Mäetööde plaan seisuga 27.05.2025. a M 1:2000 (joonis 1/2)
2. Geoloogilised läbilõige I-I’…III-III’ H 1:2000, V 1:100 (joonis 2/2)
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Vaidasoo liivakarjääri markšeiderimõõdistamise seletuskiri (varu seisuga 27.05.2025) 4
1. SISSEJUHATUS
Vaidasoo liivamaardla (registrikaart nr 0873) Vaidasoo liivakarjääris (teenindusmaa
pindala 24,25 ha sh mäeeraldis 18,84 ha) kaevandab Keskkonnaameti 28.06.2010. a
antud maavara kaevandamise loa HARM-107 (L.MK/319019) alusel ehitusliiva AS
Tariston. Luba on muudetud Keskkonnaameti 07.12.2021 korraldusega nr DM-112341-
9. Kaevandamiseluba kehtib kuni 28.06.2028.
Markšeiderimõõdistuse, kaevandatud maavaravaru ning jääkvaru arvutuse Vaidasoo
liivakarjääri mäeeraldise piires tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER. Välitööd tegid
27.05.2025 markšeiderid Peeter Koll ja Aidi Sula. Hilisemad kameraaltööd tegi
markšeider Peeter Koll. Mäetööde plaani koostamisel ja kaevandatud maavaravaru
arvutamisel on kasutatud 10.05.2023 ja 27.05.2025 markšeiderimõõdistuste andmeid
ning maavara kaevandamise loa taotluse materjale.
Markšeiderimõõdistamine Vaidasoo liivakarjääris tehti reaalajas kinemaatilise (RTK)
GNSS positsioneerimisega, seadmega Trimble R8S GNSS ning fotogramm-meetriliselt
seadmega DJI Mavic 3E RTK. Mõõdistusandmed töödeldi väliarvutis L-EST97
tasapinnaliste ristkoordinaatide süsteemi, kõrgused EH2000 kõrgusüsteemi. EH2000
kõrgusüsteem on Balti 77 kõrgusüsteemist alal 0,22 m kõrgemal.. Lähtekoordinaadid ja
kõrgused Trimble VRS Now püsijaamade võrk. GNSS vastuvõtuseadmed kontrolliti
kohaliku geodeetilise põhivõrgu II järgu punktil 10826 (Lisa 2). Kontrollmõõdistamistel
saadud tulemuste erinevus geodeetiliste punktide andmekogus esitatud punktide suhtes
jäi Majandus – ja taristuministri määruses nr 32 lubatud piiridesse.
Käesolevas seletuskirjas esitatakse Vaidasoo liivakarjääri kaevandatud maavaravaru
ning jääkvaru arvutuse materjalid. Kaevandatud maavaravaru arvutus on tehtud
ajavahemikul 10.05.2023 – 27.05.2025 kaevandatud maavaravaru koguse määramiseks.
Jääkvaru arvutused on tehtu seisuga 27.05.2025. a. Lisatud on mäetööde plaan
mõõtkavas 1 : 2 000 (joonis 1/1) ja geoloogilised läbilõiked I-I’…III-III’ mõõtkavas H
1:2000, V 1:100 (joonis 2/2)
Digitaalsete lisadena on esitatud mõõdistuse tärkandmed, kõik arvutustes kasutatud
pinnamudelid ning graafiline osa töödeldavas CAD formaadis.
Markšeiderimõõdistamine ja varu arvutus on tehtud vastavuses Maapõueseadusele ja
keskkonnaministri 05.04.2011. a määrusele nr 22 "Keskkonnatasu deklaratsiooni
vormid ja täitmise kord ning maavara kaevandamise mahu aruandele esitatavad nõuded,
aruande vorm ja esitamise kord" ja majandus- ja taristuministri 03.05.2019. a määrusele
nr 32 "Markšeiderimõõdistuse täpsustatud nõuded ja kord".
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Vaidasoo liivakarjääri markšeiderimõõdistamise seletuskiri (varu seisuga 27.05.2025) 5
2. MÄEERALDISE ÜLDISELOOMUSTUS JA UURITUS
2.1 Karjääri asukoht
Vaidasoo liivakarjäär asub Harju maakonnas Rae vallas Vaidasoo külas, Vaidasoo
liivamaardlas. Karjääri teenindusmaa pindalaga 24,25 ha sh mäeeraldis pindalaga
18,84 ha paiknevad järgmistel katastriüksustel: Suur-Künnimäe (katastritunnus
65303:003:0287), Siimu (65303:003:0691), Kaspari (65303:003:0696), Sovardi
(65303:003:0020), Argo (65303:003:0694), Nisumäe (65303:003:0002). Siimu, Kaspari
ja Argo kinnistute sihtotstarve 100 % mäetööstusmaa, Suur-Künnimäe kinnistu
sihtotstarve 75 % maatulundusmaa, 25 % mäetööstusmaa, Sovardi kinnistu sihtotstarve
50 % maatulundusmaa, 50 % mäetööstusmaa ning Nisumäe kinnistu sihtotstarve 90 %
maatulundusmaa, 10 % mäetööstusmaa.
Lähimad elamud asuvad mäeeraldisest ~500 m kaugusel läänes (Aukemäe 3 ja
Aukemäe 1 kinnistud). Tihedamalt asustatud Vaida alevik jääb alast ~3,5 km kaugusele
loode suunda. Põhjapoole jääb soostunud mets ning ~400 m kaugusel teenindusmaa
idapoolsest piirist kulgeb avalikult kasutatav veekogu Leivajõgi. Lähimatest
maanteedest jääb karjääri alalt ~900 m kaugusele lõuna suunda Aruvalla-Jägala
riigimaantee (nr 11310). Riiklik Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa põhimaantee (nr 2) jääb
alast ~5,5 km kaugusele läände. Mäeeraldise teenindusmaa kagunurgast 10 m kaugusel
kulgeb Suursoo kruuskattega tee (nr 6530430).
Karjääri on ümbritsetud kohaliku tähtsusega Peningi turbamaardla (registrikaardi
number 0236) aktiivse reservvaru plokiga nr 15. Ala lõunaosa paikneb Püssi-Aruküla
(L206), Balti-Harku (L504C) ja Rakvere-Kiisa (L506) kõrgepinge õhuelektriliinide 220
- 330 kV kaitsevööndis.
Vaidasoo liivakarjääri mäeeraldise ja teenindusmaa piires hoonestus puudub. Vaid
Sovardi kinnistul paiknes vana mahajäetud betoonäärisega silokogumisauk, mis
kaevandamise käigus on likvideeritud. Samal kinnistul ja ka lõunapoolseimal Nisumäe
kinnistul oli osaliselt varem toimunud omaalgatuslik kaevandamine, mille tulemusena
oli tekkinud ebakorrapärane korrastamata maastik.
2.2 Geoloogiline uuritus
Vaidasoo liivamaardla paikneb 1 : 50 000 geoloogilis-hüdrogeoloogilise kaardistamise
andmetele tuginedes põhja–lõunasuunalise levikuga ürgoru kohale kujunenud
glatsifluviaalsel kõrgendikul, kus pinnakatte paksuseks hinnati kuni 10 m, tekkeajaks
fIIIjr3 ja aluspõhja kivimiks Keila lademe (O3kl) savikas lubjakivi (Suuroja jt., 2003).
Kõrgendikku ümbritseb Peningi turbamaardla (registrikaart nr 0236) 15. ja 16.
varuplokk.
Tarbevaru määramiseks vajaliku metoodikaga on ala uuritud kahel korral:
- 2009. a OÜ Inseneribüroo STEIGER Harju maakonna Vaidasoo uuringuruumi
geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.07.2009. a) R. Kotenjov, I. Zaikin;
- 2012. a OÜ Eesti Geloogiakeskus Vaidasoo liivamaardla Vaidasoo II uuringuruumi
geoloogiline uuring Harjumaal (varu seisuga 01.05.2012. a) R. Sinisalu;
- Seletuskiri Vaidasoo maardla Vaidasoo liivakarjääri plokilise ehituse
korrigeerimiseks (varu seisuga 01.01.2020), T. Nirgi;
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Vaidasoo liivakarjääri markšeiderimõõdistamise seletuskiri (varu seisuga 27.05.2025) 6
Vaidasoo liivamaardla geoloogiline ehitus Vaidasoo liivakarjääri mäeeraldise piires on
järgmine:
- Kattekiht on paksusega 0,0 - 2,7 m (keskmine 0,5 m), mis on esindatud kasvukihi ja
orgaanikarikka liivaga, turba ning kohati nende all lasuva ülipeeneteralise savika
liivaga. Šurfides 7, 10 ja 15 fikseeriti turbalasundi paksus 0,3 - 0,5 m.
- Kasuliku kihi uuritud paksus jääb vahemikku 1,5 - 6,1 m ja see koosneb erineva
terasuurusega kruusast, üli- ja peeneteralisest liivast ning kruusakast keskmise
terasuurusega liivast. Kruusaterad on valdavalt karbonaatsed ja hästi ümardatud.
- Kasuliku kihi lamam on saavutatud neljas kaevandis: Š-3 ja -17 lamamiks on
saviliiv, avatud abs kõrgustel 37,98 ja 42,74 m (EH2000), ning Š-7 ja -13
ülipeeneteraline savikas liiv, avatud abs kõrgustel 39,78 ja 40,26 m (EH2000).
Hüdrogeoloogilistest töödest tehti 2009. a uuringu käigus vaid kaevandites
põhjaveetaseme mõõtmisi. Põhjaveetase oli fikseeritud 20 šurfis 0,1 - 5,6 m sügavusel
maapinnast. Uuringu käigus läbitud kaevandites mõõdeti põhjaveetasemeid abs
kõrgustel 39,22 - 43,82 m ja keskmiseks veetaseme abs kõrguseks fikseeriti 42,12 m
(EH2000). Sama kõrgus on ka põhjaveetasemest ülal- ja allpool paiknevate maavara
varuplokkide eralduspiiriks. Ülalpool keskmist põhjaveetaset on mäeeraldise piires
tarvevaru plokid 1, 2 ja 3. Allpool keskmist põhjaveetaset tarbearu plokid 4,5 ja 6.
2012. a Vaidasoo II uuringuruumi hüdrogeoloogilised tööd seisnesid veetasemete
mõõtmistes rajatud puuraukudes ja šurfides aga ka karjääri veekogudes ja lähiümbruse
kraavides. Veetasemete mõõtmised tehti puur- ja topotööde tegemise ajal ajavahemikus
13. - 19.03.2012. a. Põhjavee tase fikseeriti kõigis uuringutöö käigus rajatud
puuraukudes ja šurfides. Olevevalt maapinna kõrgustasemest oli see 0,0 - 2,7 m
sügavusel abs kõrgusevahemikus 43,62 - 44,12 m (keskmine 43,72 m). Karjääri põhjas
mõõdeti seitsmes kohas veetaset, mis jäi abs vahemikku 43,52 - 44,30 m, seejuures
uuringuruumi teenindusala lääneküljel oli veetase veidi kõrgemal kui ida küljel.
Tõenäoliselt on see seletatav idanõlvale rajatud kraavi toimimisega. Nimetatud kraavi
veetase uurunguruumi teenindusala lõunaosas, kõrgepingeliini all, oli abs 43,68 m. Vesi
jälgib maapinna langust ja voolab põhja suunas.
Maardla läbilõikes on vettkandvateks kruusasegune- ja ülipeeneteraline liiv, nende
lamam on tasemel abs 32,52 - 39,92 m. Veepidemeks on sitkeplastne saviliivmoreen ja
lubjakivi. Maardla veekompleks on vabapinnaline ja toitub sadevetest. Veetaset
isevooluliselt alandada ei saa.
2020. aastal teostas OÜ J.Viru Markšeideribüroo Vaidasoo liivamaardla plokilose
ehituse lihtsustamiseks jääkvarude ümberhindamise. Töö tulemusena liideti Vaidasoo
liivakarjääris paiknevate aktiivse tarbevaru plokkide 1, 2, ja 3 jääkvarud ning
moodustati neist täiteliiva plokk pindalaga 18,84 ha ja mahuga 134,241 tuh m3 ning
aktiivse tarbevaru plokkide 4, 5, 6, 13, 14, 15, 16 ja 17 jääkvarud ning moodustati neist
täiteliiva plokk pindalaga 18,84 ha ja mahuga 576,825 tuh m3 (allpool veetaset).
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Vaidasoo liivakarjääri markšeiderimõõdistamise seletuskiri (varu seisuga 27.05.2025) 7
3. KAEVANDATUD MAAVARAVARU JA JÄÄKVARU ARVUTUS
Varu arvutused on tehtud arvutiprogrammiga Bentley PowerCivil V8i (litsents:
70000661800020).
Vaidasoo liivakarjääri ajavahemikul 10.05.2023 - 27.05.2025 kaevandatud maavaravaru
arvutuse aluseks on võetud 27.05.2025 ja 10.05.2023 markseiderimõõdistamiste põhjal
koostatud maavara lasumi pinna mudelid. Veepealse ja veealuse varu vahepiir on abs
kõrgus 42,12 m (EH2000). Kaevandatud maavaravaru ja jääkvaru arvutus on tehtud
keskkonnaregistri maardlate nimistu 13.06.2023. a väljastatud Vaidasoo liivakarjääriga
seotud varuplokkide piires.
Vastavalt arvutuse tulemustele on ajavahemikul 10.05.2023 - 27.05.2025 Vaidasoo
liivakarjääris 2,98 ha pindalal kaevandatud maavaravaru kokku 39,71 tuh m3.
Varuplokkide lõikes jaguneb ajavahemikul 10.05.2023 - 27.05.2025 kaevandatud varu
järgnevalt:
Aktiivse tarbevaru plokist 3 täiteliiva veepealset aktiivset tarbevaru 12,81 tuh m3
Aktiivse tarbevaru plokist 6 täiteliiva veealust aktiivset tarbevaru 26,90 tuh m3
Vaidasoo liivakarjääri jääkvarud seisuga 27.05.2025 on toodud tabelis 1
Tabel 1 – Vaidasoo liivakarjääri jääkvarud 27.05.2025 seisuga
Plokk Kasutusala
Jääkvaru
seisuga
27.05.2025,
tuh m3
Bilansiline
jääkvaru
seisuga
31.05.2023,
tuh m3
Tegeliku ja
bilansilise
jääkvaru
erinevus
seisuga
10.05.2023,
tuh m3
Märkused
3 plokk täiteliiv 115,08 122,13 -7,05 Vaja juurde
deklareerida
6 plokk täiteliiv 526,92 530,91 -3,99 Vaja juurde
deklareerida
Kokku 633,07 653,04 -11,04
Kaevandamisega rikutud maa pindala Vaidasoo liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaal
seisuga 27.05.2025. a on 23,90 ha.
Markšeiderimõõdistamise käigus ei tuvastatud ajavahemikul 10.05.2023 - 27.05.2025
Vaidasoo liivakarjääri teenindusmaal mäeeraldise kõrvalt või lamamist maavara varu
või keskkonnaregistris arvele võtmata kivimi või setendi looduslikust olekust välja
viimist.
Vaidasoo liivakarjääris ajavahemikul 10.05.2023 - 27.05.2025 kaevandatud
maavaravaru kogused ning jääkvaru kogused seisuga 27.05.2025 kinnistute lõikes on
toodud lisas 1.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Vaidasoo liivakarjääri markšeiderimõõdistamise seletuskiri (varu seisuga 27.05.2025) 8
4. KASUTATUD KIRJANDUS
1. Maavara kaevandamise luba HARM-107 (L.MK/319019) ja maavara kaevandamise
loa taotluse seletuskiri.
2. Harju maakonna Vaidasoo uuringuruumi geoloogilse uuringu aruanne (varu seisuga
01.07.2009) (R. Kotenjov, I. Zaikin).
3. Vaidasoo liivamaardla Vaidasoo II uuringuruumi geoloogiline uuring Harjumaal
(varu seisuga 01.05.2012) (R. Sinisalu).
4. Vaidasoo liivakarjääri markseiderimõõdistamise seletuskiri (varu seisuga
02.12.2015) (A. Koger) (Töö nr 15/1599).
5. Vaidasoo liivakarjääri markšeiderimõõdistamise seletuskiri (varu seisuga
10.09.2019) (A.Koger) (Töö nr 19/2732).
6. Vaidasoo liivakarjääri markšeiderimõõdistamise seletuskiri (varu seisuga
10.05.2023) (P.Koll) (Töö nr 23/4436).
7. Vaidasoo liivakarjääri maavara kaevandamise loa taotlus, OÜ J. Viru
Markšeideribüroo, 2020 (Töö nr 20146)
8. Keskkonnaministri 05. aprilli 2011. a määrus nr 22 “Keskkonnatasu deklaratsiooni
vormid ja nende täitmise ning maavaravaru kaevandamise mahu aruande esitamise
kord“
9. Majandus- ja taristuministri 03. mai 2019. a määrus nr 32 „Markšeiderimõõdistuse
täpsustatud nõuded ja kord“
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Vaidasoo liivakarjääri markšeiderimõõdistamise seletuskiri (varu seisuga 27.05.2025) 9
LISA 1
KAEVANDATUD MAAVARAVARU JA JÄÄKVARU KOGUSED KOGU KAEVANDAMISE LOA KEHTIVUSE AJAL (08.06.2010 – 27.05.2025)
Tabel 1 Vaidasoo liivakarjääri varud katastriüksustel seisuga 27.05.2025. a
Katastriüks
use nimi
Varu
seisuga
08.06.20
10. tuh
m3
Kaevandat
ud varu
01.01.201
3 –
30.09.201
3. tuh m3
Kaevandat
ud varu
08.06.201
0 –
30.09.201
3. tuh m3
Kaevandam
ise loa
piiride
muutusest
tingitud
varu
muutus
Jääkvaru
seisuga
30.09.20
13. tuh
m3
Kaevandat
ud varu
01.10.201
3 –
02.12.201
5. tuh m3
Kaevandat
ud varu
08.06.201
0 –
02.12.201
5. tuh m3
Jääkvaru
seisuga
02.12.20
15. tuh
m3
Kaevandat
ud varu
03.12.201
5 –
10.09.201
9. tuh m3
Kaevandat
ud varu
08.06.201
0 –
09.10.201
9. tuh m3
Jääkvaru
seisuga
10.09.20
19. tuh
m3
Kaevandat
ud varu
10.09.201
9 -
10.05.202
3. tuh m3
Jääkvaru
seisuga
10.05.20
23. tuh
m3
Kaevandat
av
jääkvaru
seisuga
10.05.202
3. tuh m3
Kaevandat
ud varu
10.05.202
3 -
27.05.202
5. tuh m3
Jääkvaru
seisuga
27.05.20
25. tuh
m3
Kaevandat
av
jääkvaru
seisuga
27.05.202
5. tuh m3
Suur-
Künnimäe 112,3 21,2 74 -5,8 32,5 0 74 32,5 0 74 32,5 0 32,5 23,6 0 32,5 23,6
Siimu 132 36,8 142,4 98,7 88,3 0 142,4 88,3 0 142,4 88,3 0 88,3 64,1 0,97 87,33 63,13
Kaspari 240 59 240,5 188,3 187,8 29,1 269,6 158,7 10,63 280,23 148,07 0 148,07 104,57 15,27 132,8 89,3
Sovardi 131 4,5 85 89,3 135,3 0 85 135,3 1,12 86,12 134,18 11,3 122,88 85,78 12,84 110,04 72,94
Argo 169 44,5 162,4 130,5 137,1 0,9 163,3 136,2 4,55 167,85 131,65 28,9 102,75 65,55 1,89 100,86 63,66
Nisumäe 203 24,7 43,2 47 206,8 6,4 49,6 200,4 3,25 52,85 197,15 13,7 183,45 128,55 8,74 174,71 119,81
Kokku 987,3 190,7 747,5 548 787,8 36,4 783,9 751,4 19,55 803,45 731,85 53,9 677,95 472,15 39,71 638,24 432,44
Peeter Koll
Markšeider
19.06.2025
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Vaidasoo liivakarjääri markšeiderimõõdistamise seletuskiri (varu seisuga 27.05.2025) 10
LISA 2
TOPOGRAAFILISE MÕÕDISTAMISE SELETUSKIRI
Töö nr: 25/5223
Objekt: Vaidasoo liivakarjäär
Objekti asukoht: Harju maakond, Rae vald, Vaidasoo küla
Mäeeraldise pindala: 20,52 ha
Mäeeraldise teenindusmaa pindala: 26,38 ha
Mõõdistatud ala pindala: 16,50 ha
Töö tellija: AS Tariston
Töö läbiviijad: Peeter Koll, Aidi Sula
Kameraaltööd: Peeter Koll
Töö teostamise aeg:
- Välitööd 27.05.2025
- Kameraaltöö juuni 2025
Mõõdistamise eesmärk: Situatsiooni mõõdistamine ja mäetööde seisu
fikseerimine
Koordinaatide süsteem: L-Est 97, kõrgused EH2000 süsteemis
Mõõdistamisalus: Trimble VRS Now püsijaamade võrk
Mõõdistamisviis: GNSS mõõdistus
Kasutatud instrumendid: Trimble R8S GNSS süsteem
horisontaalne mõõtetäpsus ±10 mm +1 mm/km,
vertikaalne mõõtetäpsus ±20 mm +1 mm/km DJI Mavic 3E RTK
Kontrollpunkti nr N E Z (EH2000) Mõõdistamisaeg
10826 6581563,236 540773,400 44,231
Kontroll 1 6581563,249 540773,392 44,253 27.05.2025
Erinevus 0,013 -0,008 0,022
Kontroll 2 6581563,246 540773,409 44,223 27.05.2025
Erinevus 0,010 0,009 -0,008
Markšeiderimõõdistuse täpsustatud nõuded ja kord § 1 lg 4 kohaselt GNSS-i vastuvõtu-
seadmega mõõdetud koordinaatide erinevus geodeetiliste punktide andmekogus esitatud
koordinaatidest ei või kontrollmõõtmisel ületada horisontaalselt 3 cm ja kõrguslikult 7 cm
Plaani mõõtkava: M 1:2000
Arvuti tarkvara: Benley PowerCivil V8i
(litsents:70000661800020)
Pix4D Mapper
Peeter Koll
Markšeider
19.06.2025
330 kV
330 kV
220 kV
220 kV
220 kV
220 kV
220 kV
220 kV
Ø700 Bet 43,06 41,48 - 41,31
Ø700 Bet43,53 41,66 - 41,69
Ø700 Bet43,96 41,99 - 42,06
43,57
43,54
43,47
43,4843,50
43,62
43,89
43,61 43,54
43,65
43,15
42,97
43,15
43,07
43,16
43,13
43,37
43,54 43,40
43,37
43,49 43,25
43,23
43,07
43,42 43,52
43,60
43,29
43,21
43,22
43,23
43,73
43,44
43,97
44,36
44,29
44,04
43,39
43,61
43,54
43,43
43,31
42,96 42,99
43,24
43,51
43,96
45,50
45,29
45,44
45,28
45,20
45,30
43,69
43,88
43,81
44,76
44,62
45,33
45,71
44,36 46,21
45,44
48,32
46,24
45,91
45,52
44,28
44,15
44,23
44,39
44,30
43,99
43,91
44,17 44,26
44,36
44,25
44,37
44,40 44,35
44,47 44,90
44,34
44,25 44,68
44,81
45,22
45,37 45,34
45,16
44,31
44,29
44,64
44,16
44,02
44,13
44,18
44,71
44,78 44,56
45,22
44,40
44,07
44,09
44,46
44,27
44,22
44,15
44,24
44,47
44,39
44,90
45,33
45,56
46,79
46,76
45,39
44,50
44,35
44,03
43,83 43,60
43,72
43,63
43,68
45,50 46,09
46,27
45,76
45,97
46,06 46,03 45,78 45,86
45,95
46,11 46,27
45,84
43,20
43,30
43,50
43,68
43,51
43,53
43,40
43,93 43,94 44,14
44,08
44,63
44,35
44,87
43,41
43,48
43,63 43,44
43,93
43,8243,78
44,22
43,41
43,76 43,74
43,71
43,87
43,95 43,90
44,04
43,79
44,09
44,05 43,76
44,47
45,17
44,85 43,97
44,00 44,02
44,04 44,15
44,67 46,15
43,75
43,60
44,18
44,11 43,86
44,19 44,20
44,02
43,94
44,02 44,12
44,02
43,88
44,13 43,54
43,10
43,05
43,58
43 ,8
8
44 ,0
7
44 ,0
9 44
,0 2
44 ,2
5
44 ,2
4 44
,1 4
44 ,1
6
43,01
42,91
43,36
43,13
43 ,8
8
43 ,9
4
44 ,0
3
43,7843,79
44,27
43,76
43,86
43,77
43,43
43,53
43,00
43,35
43,1843,05
44,20
43,59 43,46 43,41
43,46 43,42
44,39
44,48
43,77
44,19
44,29
43,7044,42
44,48
44,0043,89
44,61 45,12
45,66
44,61
43,52
43,65
43,45
45,01
44,68
44,66
44,63
44,60
44,54
44,56
44,64
44,68
44,63
44,62
44,53
44,70
45,16
46,45
44,96
45,11
46,01 46,51
45,63
46,81
42,99
43,00
43,33
43,28
43,52 43,36
43,63
43,56 43,49
45,23
44,86
44,76
44,84
45,62
46,00
44,97
45,92
45,79
45,82
44,80 44,59
46,85
45,70
45,3443,63
46,99
45,40
46,23
46,71
46,03
45,43
44,99
44,17
43,76
44,86
45,12
45,58
45,54
46,71
46,64
46,97
46,18
45,76
44,88
44,38
43,88
43,59
44,01 43,72
43,87
44,49
45,47
45,19
45,21
45,45
44,25
43,65
42,14
44,02
44,49 44,4243,46
43,49
44,09
45,46
46,18 45,68
46,32
45,92 45,66
46,55 45,86
46,96 46,52
45,34
45,17 44,81
45,15
45,01 44,57
44,22 44,01
43,79 43,32
43,93
43,69
44,58
45,13
45,04
45,11
45,07
44,50
44,63
44,11
43,73
46,77
43,62
46,38 46,50
44,89
43,55
44,51
43,68
44,84
43,63
46,21
43,69
46,70
43,51
46,98
43,47
43,48
43,35
45,06 45,19
45,06
45,34
44,70
46,43 45,06
45,79
45,01
47,66
46,0047,93
44,15
46,17
44,09
44,79
46,20
50,10
43,81
43,77
45,29
43,88
45,13
52,10
45,29
50,66
46,73
47,84
51,52
44,03
47,71
48,29
51,73
45,23
44,35
44,32
45,17
52,56
43,80
48,60
47,36
46,99
46,92
46,28
43,53
47,08
43,67
44,05
43,59
52,15
45,70
45,39
44,56
47,12
44,52
44,67
44,77
46,21
44,25
44,19
44,61
44,76
44,59
46,01
43,80
46,49
44,71
44,07
43,99
44,67
43,93
45,11
44,34
44,13
44,59
44,68
44,78
44,56
44,81
47,20 47,28
49,51
47,29
50,85
46,90 46,20
50,60
50,73
44,91
49,55
44,62
44,59
44,64
46,06
52,02
44,71
51,69
44,71
48,42
45,70
45,19
44,94
43,54
42,39 42,70 44,74
42,74
44,09
43,12
44,13
45,93 45,83
46,14
45,77
44,08
44,17
43,84
42,92
45,43
44,31
44,35
43,20
43,40
43,5841,72
41,49
42,27
44,08
43,88
45,32
53,20
53,09 52,00
53,59
46,66
49,90
45,97 51,63
52,39
45,97
43,82
46,78
47,06
46,31
46,07
43,35
47,59
47,65
45,45
45,79
45,76 43,98
47,63
44,00
45,89
46,13 44,50
45,30
45,18 46,36
46,26
45,81 45,29
45,00
44,35
45,10 43,94
45,04
45,15 43,97
44,90
45,28 44,99 44,89
45,17
45,28 46,05
46,38
43,98
46,87
45,12
44,79
43,64
46.85
46.90
46.86
46.31
46.06
43.42
43.38
44.56
45.19
43.41
43.31
41.10
40.63
40.70
40.49
41.63
41.53
40.96
40.49
39.21
40.58
38.63
39.67
40.95
42.42
39.48
40.55
40.07
39.62
37.79
39.28
39.64
38.92
39.72
40.71
41.20
39.79
39.84
40.39
40.19
38.18
38.51
38.70
40.11
37.91
38.45
40.99
40.73
39.17
38.27
40.28
40.27
38.78
38.98
39.78
39.19
39.31
39.51
40.45
40.90
43.69
40.21
40.87
40.10
39.31
39.83
39.74
39.08
39.50
39.62
39.71
39.15
39.74
40.39
40.35
41.98
40.35
41.54
40.94
41.00
39.45
39.76
40.00
39.66
37.87
38.26
38.19
39.78
39.96
39.14
37.43
40.81
44.57
44.57
44.88
44.52
44.46
41.42
38.66
40.12
43.90
41.00
39.25
39.28
39.85
39.13
38.18
38.27
38.11
38.17
38.01
38.97
39.57
39.48
40.97
44.80
45.16
44.91
42.98
44.10
44.74
44.83
45.27
39.68
39.77
41.78
42.14
40.73
38.06
38.24
40.40
41.37
39.93
39.30
37.43
38.29
38.47
36.95
36.50
37.55
38.13
39.79
39.89
39.96
39.50
41.12
45.11
45.00
45.06
44.58
42.04
43.89
44.66
44.41
45.18
39.14
37.33
38.50
38.64
38.24
38.25
38.43
41.24
39.74
38.51
38.27
38.42
39.97
37.97
37.30
37.16
37.52
38.09
38.65
39.95
40.20
38.94
39.54
43.28
45.15
45.48
45.09
44.70
43.17
41.41
41.08
43.06
42.52
42.49
45.25
43.33
38.64
37.06
37.82
37.42
38.06
38.68
42.38
38.39
39.83
38.75
38.93
39.65
38.98
38.48
39.55
37.89
36.96
37.28
37.67
38.46
39.24
40.41
45.50
45.30
44.74
42.39
41.99
40.72
43.38
40.93
40.78
41.10
42.74
42.86
41.99
38.61
37.61
37.12
38.25
39.08
43.71
39.00
40.25
37.80
38.69
42.09
45.70
45.18
44.84
44.09
43.58
41.46
41.06
40.91
40.38
40.93
41.53
44.55
44.68
44.34
44.62
44.60
41.64
39.81
42.36
43.58
39.86
37.61
43.60
45.68
44.87
44.52
44.23
40.81
40.80
40.11
40.39
39.86
40.10
40.07
44.18
41.74
41.44
39.39
37.61
37.67
38.66
40.23
44.13
44.47
44.81
44.54
43.38
38.98
44.13
44.41
42.65
44.13
40.71
39.65
39.82
39.47
38.76
39.30
38.93
39.09
38.08
37.30
36.39
36.15
36.34
36.52
38.72
44.32
45.08
44.58
44.81
43.80
41.01
45.07
45.63
45.29
45.17
45.47
43.30
40.99
41.43
40.28
39.90
40.35
40.66
39.04
38.16
38.01
36.94
36.29
36.36
36.47
36.82
38.24
39.10
39.38
40.24
41.93
44.39
45.03
45.00
45.20
45.47
45.89
45.89
45.36
45.13
43.46
41.17
42.61
43.71
42.94
40.75
41.09
40.02
37.78
36.74
36.65
36.89
38.58
40.03
41.82
43.68
43.94
44.09
43.98
44.08
44.07
44.75
45.24
45.44
45.55
45.87
42.29
42.90
48.69
49.71
48.06
41.60
40.90
39.96
40.03
39.44
39.54
40.42
41.93
44.60
44.13
44.74
48.59
48.72
47.64
42.01
41.09
44.57
47.55
43.37
42.97
44.24
47.80
48.38
48.49
46.25
44.37
42.88
42.66
44.87
46.93
47.57
48.32
45.22
44.50
47.23 46.84
37.94
39.00
38.78
39.19
39.15
38.72
39.31
37.28
37.02
37.60
38.23
38.36
38.08
38.44
36.99 38.50
38.82
39.33
39.51
42.19
10.09.2019 43,03
42
41
42
34
34
35
35
35
38
38
36
36
36 36
36
36
37
37
37
37
38
38
38
39 40
41
37
39
36
39
40
41
42
33
38 39
44
45
45
45
45
45
45
4646
46
46
46
47
43 43
44
44
44
44
44
44
44
45
45
45
45
45
45
45
45 45
45
45
46
46
46 46
46
44
44
III'
II'
I
I'
II
6 570 700
6 570 900
6 571 100
6 571 300
6 571 500
6 571 700 5
59 1
00
6 570 500
6 570 300
5 59
3 00
5 59
5 00
5 59
7 00
5 59
9 00
Kaspari 65303:003:0696
Siimu 65303:003:0691
Suur-Künnimäe 65301:001:7351
Paunküla metskond 471 65303:003:0777 Kivistiku
65303:003:0692
Tammiku 65303:003:0285
Soohaldja 65303:003:0659
Paunküla metskond 627 65303:003:0132
Tiina 65303:003:0697
Paunküla metskond 628 65303:003:0172
Paidu 65301:001:4445
Metsa-Tammi 65303:003:0105
Suursoo tee L2 65301:001:3607
Hädaküla tee 65301:001:3716Suursoo tee L1
65301:001:3715
Tammiku 65301:001:4441
Salupõllu 65303:003:0763
Nisumäe 65303:003:0002
Sepametsa 65303:003:0693
Argo 65303:003:0694
Sovardi 65303:003:0020
Mägramäe 65303:003:0695
Allikasoo 65303:003:0762
Kullaaugu 65301:001:7350
Sarapiku 65303:003:0176
Mägra 65301:001:3329
Niidu 65301:001:4446
AS Tariston Vaidasoo liivakarjäär
HARM-107
plokk 7 EK aT plokk 8 EL aT plokk 9 TL aT
plokk 10 EK aT plokk 11 EL aT plokk 12 TL aT
VAIDASOO LIIVAMAARDLA
plokk 3 TL aT plokk 6 TL aT
PENINGI TURBAMAARDLA
plokk 15 aR
plokk 16 aR
plokk 15 aR
plokk 16 aR
Leivajõe (4109220020560/001)
Leivajõe (4109220020590/001)
Leivajõe (4109220020590/001)
Riparia riparia (kaldapääsuke) EELIS kood KLO9129327
Sicista betulina (kasetriibik) EELIS kood KLO9129321
kattepinnas
kattepinnas
kattepinnas
kattepinnas
ladu
Ladu
Ladu
Täidetud ala
Täidetud ala
Ladu
Tasandatud ala
Ladu
Ladu Ladu
Ladu
Ladu
Ladu
Ladu
Ladu
Ladu
Ladu
Ladu
Ladu
Ladu
Ladu
Ladu
Ladu
Ladu
Ladu Ladu
Ladu
Ladu
Ladu
Ladu
III
Š-20* 45,54 40,540,0
5,0
Š-19* 46,28 42,08 0,0
4,2
0,0 5,9
Š-17* 43,88 37,98
4,6 4,8Pa-23
47,05 42, 5 37,65
Pa-31 42,08 42,50 36,00
0,0 6,1
Š-33 40,49 41,98 38,28 0,0
2,2
Pa-24 45,42 41,42 37,9
4,0 3,5
0,2 8,5
Š*/Pa-16 46,61 37,91
Š-15* 44,45 41,85
0,3 2,3
Pa-30 42,08 42,08 37,98
0,0 4,1
Š*/Pa-14 40,56 38,92
0,0 1,6
Š*/Pa-13 43,15 35,26
0,0 7,9
Š-12* 44,48 41,68 0,3
2,5
Š*/Pa-11 43,10 37,27
0,0 5,8
0,0 1,9
Š*/Pa-8 37,02 35,11
Š*/Pa-5 38,40 32,55 0,0
5,9
0,3 5,2
Š*/Pa-4 44,00 36,00
0,2 7,8
Š*/Pa-6 43,80 36,75
0,0 7,1
Š-3* 44,4 42,74
0,2 1,5
Š-32 44,00 42,10 37,80
1,9 4,3
Pa-21 40,52 41,52 35,52
0,0 5,0
Pa-25 39,54 42,12 37,92
0,0 1,6
Pa-28 41,87 40,02 35, 2
1,9 4,1
Š-7* 39,78 39,78
0,0 0,0
Š*/Pa-9 42,00 35,77
0,0 7,2
1,9 6,6
Š*/Pa-10 43,79 35,34
Pa-26 38,82 40,02 37,82
0,0 1,0
Pa-27 38,90 40,69 35,59
0,0 3,3
Pa-29 40,80 40,32 36,92
0,5 3,4
Pa-22 44,59 39,39 36,59
5,2 2,8
Š-2* 46,37
3
4 5
6
7
8
9
11
12
13
14
151617
18 19
20
21
2223 24
25
26
27
28 29 30
31
32 33
34
35 36 37
38
39 40
41
42
43 44
45
46
4748
49
50
51 525354
55
56
57
58
59
60
1
2
3 4 5 6
8
10
13
14
15
16 17
18
19
2021
22
23
24 25
26
27
28
29
30 31
32
33
34
35
36
7
1
2
9
10
11
12
plokk 18 EK aT plokk 19 EL aT plokk 20 TL aT plokk 21 EK aT plokk 22 EL aT plokk 23 TL aT
plokk 21 EK aT plokk 22 EL aT plokk 23 TL aT
PENINGI TURBAMAARDLA (0236)
VAIDASOO LIIVAMAARDLA (0873)
VAIDASOO LIIVAKARJÄÄR
06.2026 1:2000 2026-084
HARJUMAA RAE VALD VAIDASOO KÜLA
AS TARISTON
VAIDASOO LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA MUUTMISE TAOTLUS
31
Peeter Lillak /allkirjastatud digitaalselt/ MÄEERALDISE PLAAN
Tanel Mäger /allkirjastatud digitaalselt/
LEPPEMÄRGID
Vaidasoo liivakarjääri mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number
Katastriüksuse nimetus, tunnus ja piir
1
Vaidasoo liivamaardla (0873) varuplokkide piir
I' Geoloogilise läbilõike joonI Maapinna samakõrgusjoon
Maaparandussüsteem
Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon
Vaidasoo liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number1
Nõlvaterviku alumine piir
Kaspari 65303:003:0696
Maardla piir
45
37
Elektripaigaldise kaitsevöönd
III kategooria kaitsealuse liigi elupaik
Peningi turbamaardla (0236) varuplokkide piir
proovimata intervalli jääkpaksus, m proovitud kasuliku kihi jääkpaksus, m
katendi jääkpaksus, m kasuliku kihi jääkpaksus, m
katendi jääkpaksus, m kasuliku kihi jääkpaksus, m
2012. a uuringupunkti number suudme kõrgus punkti kohas 2019. a, abs m
proovimise intervalli algus, abs m mäeeraldise lamami kõrgus, abs m
2009. a kaevandi number suudme kõrgus kaevandi asukohas 2019. a, abs m
mäeeraldise lamami kõrgus, abs m
2009. a šurfi ja 2012. a puuraugu kombinatsioon suudme kõrgus punkti asukohas 2019. a, abs m
mäeeraldise lamami kõrgus, abs m
Š-17* 43,88 37,98
0,0 5,9
Š*/Pa-16 46,61 37,91
0,2 8,5
Pa-23 47,05 42,45 37,65
4,6 4,8
VAIDASOO LIIVAMAARDLA, PENINGI TURBAMAARDLA ja VAIDASOO LIIVAKARJÄÄRI ASUKOHASKEEM mõõtkava 1:50 000 Eesti baaskaardi leht 6341
Märkused: 1. Geodeetilised mõõdistustööd tegi mais 2025 OÜ Inseneribüroo Steiger geodeedid P. Koll ja A. Sula. 2. Mõõdistamisel kasutati DJI Mavic 3E RTK, RTK GNSS Trimble R8S ja Trimble S7 Robotic koos VRS Now püsijaamade võrguga. 3. Mõõdistatud maa-ala plaan joonestati joonestusprogrammiga Bentley PowerCivil for Baltics V8i. 4. Koordinaadid on määratud riiklikus (L-Est 97) koordinaatide süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 5. Katastriüksuste piirid on saadud Maa- ja Ruumiameti avaandmetest 07.05.2026 seisuga.
UURINGUPUNKTID
0 50 100 m
Veekogu kaitsevöönd
vt. 43.03 m 10.09.2019
49
37
39
41
43
45
47
31
35
33
49
37
39
41
43
45
47
31
35
33
49
37
39
41
43
45
47
35
33
49
37
39
41
43
45
47
35
33
1:2
1:2
1:2
1: 2
1: 2
1: 2
1:5
1:5
1: 5
1: 5
1: 5
S m
N m
SW m
NE m
1:2
1:5
1: 5
NE m
SW m
Nisumäe 65303:003:0002
Argo 65303:003:0694
Sovardi 65303:003:0020
Kaspari 65303:003:0696
Siimu 65303:003:0691
Suur-Künnimäe 65303:003:0287
Metsa-Tammi 65303:003:0105
Argo 65303:003:0694
Kaspari 65303:003:0696
27.05.2025 vt. 43,60 mvt. 43,45 m
27.05.2025
vt. 43.03 m 10.09.2019
Kaevandi/puuraugu sügavus, m
Geoloogiline puurauk/kaevand:
Kihi piiri sügavus algsest maapinnast, m
Saviliivmoreen
Täiteliiv
Ehitusliiv
Ehituskruus
Lubjakivi
0 50 100 m
Kasvukiht
Katendipuistang
Ladu/täide
49
37
39
41
43
45
47
35
33
49
37
39
41
43
45
47
35
33
LEPPEMÄRGID
Vaidasoo liivakarjääri mäeeraldise piir
Katastriüksuse nimetus, tunnus ja piir
Vaidasoo liivamaardla (0873) varuploki piir
Vaidasoo liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir
Nõlvaterviku kalle
Kaspari 65303:003:0696
Elektripaigaldise kaitsevöönd
III kategooria kaitsealuse liigi elupaik
1: 5
vt. 35,06 m 12.05.2009 Veetaseme abs kõrgus ja mõõtmise kuupäev
plokk 7 EK aT plokk 8 EL aT plokk 9 TL aT
pl ok
k 18
E K
a T
pl ok
k 19
E L
a T
pl ok
k 20
T L
a T
plokk 10 EK aT plokk 11 EL aT plokk 12 TL aT
plokk 21 EK aT plokk 22 EL aT plokk 23 TL aT
plokk 3 TL aT
plokk 6 TL aT
plokk 6 TL aT
plokk 3 TL aT
plokk 6 TL aT
plokk 6 TL aT plokk 6 TL aT
plokk 3 TL aT
plokk 3 TL aT
plokk 3 TL aT
plokk 6 TL aT
plokk 3 TL aT plokk 3 TL aT
plokk 6 TL aT
AS Tariston Vaidasoo liivakarjäär
HARM-107
AS Tariston Vaidasoo liivakarjäär
HARM-107
Geoloogiline läbilõige I-I´
Geoloogiline läbilõige II-II´ Geoloogiline läbilõige III-III´
vt. 42,37 m 12.05.2009
vt. 43,85 m 12.05.2009
vt. 41,51 m 12.05.2009
vt. 43,45 m 12.05.2009
vt. 42,92 m 12.05.2009 vt. 42,61 m
12.05.2009
vt. 43,45 m 27.05.2025
vt. 43,29 m 12.05.2009
vt. 42,74 m 12.05.2009
vt. 41,51 m 12.05.2009
vt. 42,37 m 12.05.2009
vt. 41,48 m 12.05.2009
vt. 42,85 m 12.05.2009
vt. 42,92 m 12.05.2009
vt. 42,96 m 12.05.2009 Keskmine põhjavee tase 43,00 m abs
AS Tariston Vaidasoo liivakarjäär
HARM-107 AS Tariston
Vaidasoo liivakarjäär HARM-107
1:5
8,8
8,7
6,0
0,3
5,5+ 5,0+
5,5+
2,9
0,3
4,0
2,1
0,2
2,0
2,8
5,0
7,9
0,3
2,6+ 3,3
2,6+
0,3
2,6
11,2
8,3
10,0
2,12
10,1
7,8
9,6
9,5
9,3
6,9
9,4
14,2
14,3
6,4
9,5
4,0
9,6
4,0+
5,0
0,50
3,6
7,8
9,4
9,3 10,3
9,7
Š-2* 46,37 40,87
Š*/Pa-5 38,40 32,55
Š*/Pa-8 37,02 35,11
Š*/Pa-11 43,10 37,27
Š*/Pa-14 40,56 38,92
Š*/Pa-16 46,61 37,91
Š-19* 46,28 42,08
Š-20* 45,54 40,54
Š*/Pa-14 40,56 38,92
Š-15* 44,45 41,85
Š*/Pa-13 43,15 35,26
2009. a kaevandi number suudme kõrgus kaevandi asukohas 2019. a, abs m
mäeeraldise lamami kõrgus, abs m
2009. a šurfi ja 2012. a puuraugu kombinatsioon suudme kõrgus punkti asukohas 2019. a, abs m
mäeeraldise lamami kõrgus, abs m
Š-17* 43,88 37,98
Š*/Pa-16 46,61 37,91
Š*/Pa-9 42,00 35,77
Š*/Pa-8 37,02 35,11
Š-7* 39,78 39,78
06.2026 Mh 1:2000 Mv 1:100 2026-084
HARJUMAA RAE VALD VAIDASOO KÜLA
AS TARISTON
VAIDASOO LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA MUUTMISE TAOTLUS
32
Peeter Lillak /allkirjastatud digitaalselt/ GEOLOOGILISED LÄBILÕIKED
Tanel Mäger /allkirjastatud digitaalselt/
330 kV
330 kV
220 kV
220 kV
220 kV
220 kV
220 kV
220 kV
Ø700 Bet 43,06 41,48 - 41,31
Ø700 Bet43,53 41,66 - 41,69
Ø700 Bet43,96 41,99 - 42,06
34
34
35
35
35
36
36
37
37
37
38
38
39
40
41
42
33
38
44
45
45
45
45
45
45
46
46
46
47
43 43
44
44
44
44
44
44
44
45
45
45
45
45
45
45
45 45
45
45
46
46
46 46
46
44
44
6 570 700
6 570 900
6 571 100
6 571 300
6 571 500
6 571 700 5
59 1
00
6 570 500
6 570 300
5 59
3 00
5 59
5 00
5 59
7 00
5 59
9 00
Kaspari 65303:003:0696
Siimu 65303:003:0691
Suur-Künnimäe 65301:001:7351
Paunküla metskond 471 65303:003:0777 Kivistiku
65303:003:0692
Tammiku 65303:003:0285
Soohaldja 65303:003:0659
Paunküla metskond 627 65303:003:0132
Tiina 65303:003:0697
Paunküla metskond 628 65303:003:0172
Paidu 65301:001:4445
Metsa-Tammi 65303:003:0105
Suursoo tee L2 65301:001:3607
Hädaküla tee 65301:001:3716
Suursoo tee L1 65301:001:3715
Tammiku 65301:001:4441
Salupõllu 65303:003:0763
Nisumäe 65303:003:0002
Sepametsa 65303:003:0693
Argo 65303:003:0694
Sovardi 65303:003:0020
Mägramäe 65303:003:0695
Allikasoo 65303:003:0762
Kullaaugu 65301:001:7350
Sarapiku 65303:003:0176
Mägra 65301:001:3329
Niidu 65301:001:4446
AS Tariston Vaidasoo liivakarjäär
HARM-107
VAIDASOO LIIVAMAARDLA
plokk 7 EK aT plokk 8 EL aT plokk 9 TL aT
plokk 10 EK aT plokk 11 EL aT plokk 12 TL aT
PENINGI TURBAMAARDLA
plokk 15 aR
plokk 16 aR
plokk 15 aR
plokk 16 aR
Leivajõe (4109220020560/001)
Leivajõe (4109220020590/001)
Leivajõe (4109220020590/001)
Riparia riparia (kaldapääsuke) EELIS kood KLO9129327
Sicista betulina (kasetriibik) EELIS kood KLO9129321
39
39 40 41 42 43 44
45 40
41 42
43 44
45
46
1
2
3
4 5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
151617
18 19
20
21
2223 24
25
26
27
28 29 30
31
32 33
34
35 36 37
38
39 40
41
42
43 44
45
46
4748
49
50
51 525354
55
56
57
58
59
60
1
2
3 4 5 6
7
8
9 10
11
12
13
14
15
16 17
18
19
2021
22
23
24 25
26
27
28
29
30 31
32
33
34
35
36
plokk 18 EK aT plokk 19 EL aT plokk 20 TL aT plokk 21 EK aT plokk 22 EL aT plokk 23 TL aT
plokk 21 EK aT plokk 22 EL aT plokk 23 TL aT
PENINGI TURBAMAARDLA (0236)
VAIDASOO LIIVAMAARDLA (0873)
VAIDASOO LIIVAKARJÄÄR
06.2026 1:2000 2026-084
HARJUMAA RAE VALD VAIDASOO KÜLA
AS TARISTON
VAIDASOO LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA MUUTMISE TAOTLUS
33
Peeter Lillak /allkirjastatud digitaalselt/ KORRASTATUD MAA PLAAN
Tanel Mäger /allkirjastatud digitaalselt/
LEPPEMÄRGID
Vaidasoo liivakarjääri mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number
Katastriüksuse nimetus, tunnus ja piir
1
Vaidasoo liivamaardla (0873) varuplokkide piir
Maapinna samakõrgusjoon
Maaparandussüsteem
Vaidasoo liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number1
Kaspari 65303:003:0696
Maardla piir
45
Elektripaigaldise kaitsevöönd
III kategooria kaitsealuse liigi elupaik
Peningi turbamaardla (0236) varuplokkide piir
VAIDASOO LIIVAMAARDLA, PENINGI TURBAMAARDLA ja VAIDASOO LIIVAKARJÄÄRI ASUKOHASKEEM mõõtkava 1:50 000 Eesti baaskaardi leht 6341
Märkused: 1. Kaevandamine toimub ülal- ja allpool põhjavee taset. 2. Kaevandamise järgselt korrastatakse karjäär metsamaaks, rohumaaks ja veekoguks. 3. Koordinaadid on määratud riiklikus (L-Est 97) koordinaatide süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 4. Katastriüksuste piirid on saadud Maa- ja Ruumiameti avaandmetest 07.05.2026 seisuga.
0 50 100 m
Veekogu kaitsevöönd
Kõlvikupiir
Mets, raiesmik, rohumaa
Veekoguks korrastatav ala (8,69 ha)
Metsamaaks korrastatav ala (11,83 ha)
Rohumaaks korrastatav ala (3,73 ha)