1. Geoloogilise uuringu loa taotlus

Maardlad ja maavarad

Maardla nimetus

Maardla osa nimetus

Maardla registrikaardi number

Maavara Muu maavara

Uuritava maavara võimalikud kasutusvaldkonnad

Hinnanguline maavara kogus, arvestades kaevandamiskadusid

Hinnangulise maavara ühik

Liiv, ehitusliiv teede- ja üldehitus 1 600 tuh m³

Liiv, täitepinnas

täitematerjal 1 600 tuh m³

Loa taotleja

Ärinimi / Nimi Marina Minerals OÜ

Registrikood / Isikukood 11349875

Taotluse koostaja kontaktisik Caspar Rüütel

Tööde teostaja andmed

Ärinimi / Nimi Marina Minerals OÜ

Registrikood / Isikukood 11349875

Postiaadress Jalgpalli tn 21, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond

Loa kehtivus

Loa kehtivus aastates 4

Käitise tegevuse algusaeg

Uuringuruumi andmed

Nimetus Ahtme III

Tüüp Maismaa

Veekogu liik

Uuringuruumi ja selle teenindusala pindala, ha 118.70

Uuringuala ruumikuju Ruumikuju: 7 lahustükki.

Uuringuruumil paiknevad kohalikud omavalitsused Kohaliku omavalitsuse EHAK Kohaliku omavalitsuse nimetus 0250 Jõhvi vald

Uuringu/uurimistöö iseloom ja maht

Maavara uuringu eesmärk Tarbevaru uuring

Uurimissügavus, m 15

Puuraukude arv 100

Uuringukaeveõõnte arv 100

Hüdrogeoloogilised katsetööd Veetaseme mõõtmine

Muu hüdrogeoloogiline katsetöö

Geofüüsikalised tööd: elektromeetria, km

Geofüüsikalised tööd: gravimeetria, km

Muud sihtotstarbelised tööd terastikulise koostise määramine, filtratsiooniomaduste määramine, uuringuruumi teenindusala topograafiline mõõdistamine

Kas tekib jäätmeid Ei

Ajutiste ehitiste loetelu

Lisad

Seletuskiri Lisa 1: Seletuskiri__Ahtme_III_GULT_.pdf

Uuringuruumi teenindusala plaan Lisa 2: Plaan__Ahtme_III_GULT_.pdf

Muud lisad Lisa 3: UA_piir__Ahtme_III_.dgn

1. Geoloogilise uuringu eesmärk Geoloogilise uuringu eesmärgiks on selgitada Marina Minerals OÜ poolt valitud alal maavarana kasutatava liiva levikut, kvaliteeti ja kogust ning kaevandamistingimusi detailsusega, mis võimaldab maavaravaru kanda maavarade registrisse aktiivse tarbevaruna. Kaevandamisväärse maavara esinemisel ja varu maavarade registrisse kandmise järgselt soovib Marina Minerals OÜ taotleda alale maavara kaevandamise keskkonnaluba. Uuringuruumi asukoht on valitud vastavalt maakasutusele, kitsendustele ja geoloogilistele eeldustele. Uuringuruum asub maatulundusmaa sihtotstarbega riigimaal, uuringuruumi piires ei ole geoloogilist uuringut ja hilisemat maavara kaevandamist välistavaid kitsendusi, uuringuruum kattub geoloogilise kaardi andmetel eriteralise liiva levikualaga. Geoloogilise uuringu loa taotluse koostamisel ja geoloogilise uuringu tegemisel lähtutakse Maapõueseaduses sätestatud nõuetest.

2. Uuritava ala ülevaade ja varasem uuritus Marina Minerals OÜ taotleb geoloogilise uuringu luba Ida-Viru maakonnas, Jõhvi vallas, Kose külas Ahtme III uuringuruumis. Uuringuruumi teenindusala koosneb seitsmest eraldi lahustükist üldpindalaga 118,70 ha (joonis 1, graafiline lisa). Valitud uuringuruumi teenindusala suurus ei ole seotud perspektiivse kaevandamisalaga. Uuringuruumi teenindusala on valitud suurem, et leida rohkem ja erinevaid kaevandamiseks sobivaid alasid, arvestades nii maavarale kehtestatud kvaliteedinõudeid kui ka kaevandamisega kaasnevaid mõjusid (looduskeskkond, kasvav mets, raiesmikud, majapidamised, väljaveoteed jms). Uuringuruum asub Jõhvi linnast ~3,5 km kaugusel edelas ja Kose küla keskusest ~300 m kaugusel idas. Uuringuruumi esimene kuni viies lahustükk (joonis 1) asuvad katastriüksusel Ahtme metskond 16 (tunnus: 25001:001:0009; sihtotstarve: maatulundusmaa 100%). Neljas lahustükk asub ka katastriüksusel Ahtme liivakarjäär (tunnus: 25001:001:0008; sihtotstarve mäetööstusmaa 100%). Kagupoolsed lahustükid kuus ja seitse asuvad katastriüksusel Ahtme metskond 49 (tunnus: 25201:008:0365; sihtotstarve: maatulundusmaa 100%). Uuringuruumi esimene lahustükk külgneb loodest katastriüksusega Ahtme metskond 164 (25101:001:1091; sihtotstarve: maatulundusmaa 100%). Uuringuruumi neljas lahustükk külgneb lõunast katastriüksustega Raja (13001:001:1320; sihtotstarve: maatulundusmaa 100%), Eljase (22901:001:0428; sihtotstarve: transpordimaa 100%) ja Pajupõllu (22901:001:0322; sihtotstarve: maatulundusmaa 100%) ning lahustüki kirdeosas katastriüksusega Ahtme liivakarjäär (25001:001:0008; sihtotstarve mäetööstusmaa 100%). Uuringuruumi lahustükid kuus ja seitse külgnevad eraomandis katastriüksustega Ahtme- Viivikonna raudtee 11 (tunnus: 25201:008:0368; sihtotstarve: transpordimaa 100%), Laialepa (tunnus: 13001:001:1312; sihtotstarve: maatulundusmaa 100%) ja Võsavere (tunnus:

25101:001:0079; sihtotstarve: maatulundusmaa 100%). Uuringuruumi teine, kolmas ja viies lahustükk ei külgne naaberkatastriüksustega – uuringuruumi piirist igas suunas jätkub katastriüksus Ahtme metskond 16.

Joonis 1. Taotletav Ahtme III uuringuruum ning selle lahustükkide numeratsioon (aluskaart Maa- ja Ruumiameti põhikaart) Uuringuruumi kolmanda ja viienda lahustüki põhjapiirid külgnevad Sanniku jõe (VEE1067600) kalda piiranguvööndiga ja maaparandussüsteemi Väravsaare/TTP-517 (11067300100100023M) eesvoolu kaitsevööndiga. Uuringuruumi teine ja kolmas lahustükk kattuvad suuresti maaparandushoiu-alaga Väravsaare/TTP-517 (1106730010010002). Ahtme III uuringuruumi ümbruses on I, II ja III kaitsekategooria taimeliikide kasvukohad ning II ja III kaitsekategooria loomaliikide elupaigad. Uuringuruumi kolmanda, neljanda ja viienda lahustüki vahel, uuringuruumi piiridest minimaalselt 50 m kaugusel asub I kaitsekategooria taimeliigi lehitu pisikäpp (Epipogium aphyllum) kasvukoht. Samal alal asuvad ka III kaitsekategooria linnu öösorr (Caprimulgus europaeus) (KLO9124826) elupaik, III kaitsekategooria taimede kahelehise käokeele (Platanthera bifolia) (KLO9327807) ja laialehise neiuvaiba (Epipactis helleborine) (KLO9327808) ning III kaitsekategooria seene musta narmiku (Phellodon niger) (KLO9600495) kasvukohad. Uuringuruumi esimese lahustüki lõunapiiri lähistel on III kaitsekategooria taimeliikide roomav öövilge (Goodyera repens) (KLO9302909), suur käopõll (Listera ovata) (KLO9302907), vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii) (KLO9302904) ja pruunikas pesajuur (Neottia nidus-

avis) (KLO9340331) kasvukohad. Uuringuruumi teise lahustüki ümbruses looduskaitseliste taime- ja loomaliikide kaitsevööndeid ei leidu. Kolmanda lahustüki edelapiirist ligikaudu 3 m kaugusel kulgeb projekteeritav I kaitsekategooria taimeliigi lehitu pisikäpa (Epipogium aphyllum) kaitsevöönd. Kolmanda lahustüki kirdepiiriga paralleelselt, 100 m kaugusel, asub II kaitsekategooria metsise (Tetrao urogallus) (KLO9101371) elupaik. Uuringuruumi neljandal lahustükil ja selle vahetus läheduses asuvad III kaitsekategooria loomaliigi öösorri (Caprimulgus europaeus) (KLO9124826) elupaik ning III kaitsekategooria taimeliikide halli käpa (Orchis militaris) (KLO9348509), hariliku käoraamatu (Gymnadenia conopsea) (KLO9348510), kahelehise käokeele (Platanthera bifolia) (KLO9303056, KLO9348526, KLO9348527), laialehise neiuvaiba (Epipactis helleborine) (KLO9348521, KLO9348522, KLO9348523, KLO9348524, KLO9348525), pruunika pesajuure (Neottia nidus- avis) (KLO9348519, KLO9348520), roheka käokeele (Platanthera chlorantha) (KLO9348512), sulgja õhiku (Neckera pennata) (KLO9403895), suure käopõllu (Listera ovata) (KLO9348513), tumepunase neiuvaiba (Epipactis atrorubens) (KLO9348515, KLO9348514, KLO9348516) ja vööthuul-sõrmkäpa (Dactylorhiza fuchsii) (KLO9348517, KLO9348518) kasvukohad. Neljandal lahustükil asuvad ka vääriselupaigad: VEP nr 205317, VEP nr 213019, VEP nr 205759 ja VEP nr 205758 ning VEP nr 103133 paikneb alast ~140 m kaugusel. Samuti asub neljandal lahustükil Natura elupaigatüüp 9010*. Uuringuruumi viies lahustükk kattub osaliselt III kaitsekategooria taimeliigi Platanthera bifolia (kahelehine käokeel) kasvukohaga (KLO9303056). Uuringuruumi viiendast lahustükist kirdes ~15 m kaugusel on II kaitsekategooria looma metsis (Tetrao urogallus) (KLO9101371) elupaik. Uuringuruumi neljas lahustükk piirneb osaliselt Pannjärve liivamaardlaga (registrikaart nr 210) ja selle ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokiga 25 ja täiteliiva aktiivse tarbevaru plokiga 26 (Ahtme liivakarjäär, mäeeraldise pindala 12,29 ha, keskkonnaluba nr KL-522570). Uuringuruumi lahustükil nr 4 on kattuvus osaliselt Ahtme liivakarjääri teenindusmaaga. Uuringuruumi esimene, teine ja neljas lahustükk kattuvad osaliselt Eesti põlevkivimaardla Tammiku kaevevälja (registrikaart nr 6) aktiivse reservvaru plokiga 14. Uuringuruumi esimene lahustükk kattub osaliselt ka aktiivse tarbevaru plokiga 8. Uuringuruumi neljas, viies, kuues ja seitsmes lahustükk kattuvad osaliselt või täielikult Eesti põlevkivimaardla Ahtme kaeveväljaga (registrikaart nr 7). Kusjuures neljas lahustükk asub osaliselt põlevkivi passiivse reservvaru 12. plokil ning osaliselt passiivse tarbevaru 6. plokil. Uuringuruumi viies lahustükk asub osaliselt põlevkivi passiivse tarbevaru 7. plokil ning passiivse reservvaru 12. plokil. Uuringuruumi kuues ja seitsmes lahustükk kattuvad osaliselt põlevkivi passiivse tarbevaru 7. plokiga. Uuringuruumi kuuenda lahustüki lõunapiir ning seitsmenda lahustüki kirdepiir kattuvad vahetult Puhatu turbamaardla (registrikaardi nr 198) hästilagunenud turba aktiivse reservvaru ploki 10 piiriga. Uuringuruumi esimesest lahustükist ~75 m edelasuunal on puurkaevud PRK0005963,

PRK0006282 ja PRK0005962. Uuringuruumi kolmandast lahustükist ~15 m põhjasuunal on puurkaev PRK0008309 ja uuringuruumi viiendast lahustükist ~85 m ida pool on puurkaevud PRK0020999, PRK0021108, PRK0021107, PRK0021106. Uuringuruumi kuues ja seitsmes lahustükk kattuvad suuremal osal pindalast maaparandussüsteemi Väravsaare/TTP-517 maa-alaga (1106730010010002). Uuringuruumi kuuendast ja seitsmendast lahustükist ~40 m ida pool on riigikaitselise ehitise Sirgala harjutusvälja perspektiivse laienduse piiranguvöönd (3714827) ning ~70 m lääne pool on puurkaevud PRK0016591 ja PRK0016590. Uuringuruumi esimese, teise, kolmanda ja neljanda lahustüki vahelt kulgevad elektriõhuliinid Balti-Tartu 220-330kV (vid L300) ning Sirgala-Ahtme 35-110kV (vid L118). Kõrgepingeliinide kaitsevöönditega uuringuruumil kattumist ei ole. Uuringuruumi neljanda lahustüki lõunapiiri ning seitsmenda lahustüki loodepiiri ääres kulgeb raudtee (vid 4292067) , mille kaitsevööndiga uuringuruumil kattumist ei ole. Uuringuruumi piirid paiknevad Kose ümbersõidu metsatee (nr 2510027) servast ning uuringuruumiga külgnevatest teedest ja kraavidest ~10 m kaugusel. Geoloogilise uuringu tegemine Ahtme III uuringuruumis ei mõjuta metsateede kasutamist ega seisukorda ning ei takista maaparandussüsteemide ja kraavide toimimist ega halvenda nende seisukorda. Uuringupunkte ei rajata looduskaitse all olevate taime- ja loomaliikide elupaikade ega vääriselupaikadedele. Geoloogilise uuringu tegemise ajal kooskõlastatakse teekaitsevööndite ulatus ja aktiivse tarbevaru kattumine maaparandussüsteemiga. Uuringuruumi piires puuduvad tehnovõrgud ja -rajatised, transpordirajatised, kaitsealad ja - vööndid, v.a III kaitsekategooria liikide elupaikadega ning vääriselupaikadega kattumine. Lähimad elamud on uuringuruumi esimesest lahustükist ~110 m kaugusel lääne pool Kose külas. Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduse andmetel langeb uuringuruumi maapind kirde suunas, absoluutkõrguste vahemikus 50–41 m. Ala on valdavalt metsamaa, millest osa on raiesmik. Ahtme III uuringuruumi alal varasemaid liiva-kruusa maavara uuringuid ei ole tehtud. Ahtme liivakarjäär on seotud 2024. a geoloogilise uuringuga Pannjärve liivamaardla Ahtme uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.10.2023), S. Siir, K. Paat, A.-H. Purre 2024 (EGF 9865). Uuringu käigus rajati Ahtme uuringuruumi (teenindusala pindala 14,70 ha) 9 puurauku ja 10 kaevandit sügavusega kuni 7,1 m. Võeti kokku 26 proovi setete terastikulise koostise määramiseks ja 3 proovi filtratsioonimooduli määramiseks. Töö tulemusena arvutati varu 12,29 ha pindalal kahes aktiivse tarbevaru plokis. Ehitusliiva ploki (25 aT) tarbevaru on kokku 294 tuh m³. Täiteliiva ploki (26 aT) tarbevaru on kokku 157 tuh m³.

3. Maavara eeldatavad kvaliteedinäitajad, lasumis ngimused ning eeldatavad kasutusvaldkonnad

Ahtme III uuringruum asub Viru lavamaa kaguosas, Viru lavamaa ja Alutaguse madaliku piiril, loode-kagusuunalisel liustikujõesetetest moodustunud vallseljakul. Geoloogilise baaskaardi (M 1:50 000) andmetel kattub uuringuruumi maa-ala suuresti Võrtsjärve alamkihistu glatsiofluviaalsed setete (Q1jrVr_fg) levikulaga (veerised, munakad, kruus, liiv). Pinnakatte paksus on 5-10 m. Alljärgnevad Ahtme III uuringuruumi maavara eeldatavad kvaliteedinäitajad ja lasumistingimuste ülevaade on esitatud Ahtme liivakarjääri geoloogilise uuringu põhjal (EGF 9865). Kogu oosi piires levib eriteraline liiv − väga peene kuni keskmise, koha jämeteralise liiva kompleks (Q1jrVr_fg) (sh madalamatel aladel moreen). Kvaternaarisetete paksus uuringu andmete põhjal ulatub paiguti üle 6 m. Katendi (Q2_s) paksus Ahtme uuringuruumis (Ahtme liivakarjääris) on uuringupunktide andmetel 0,1-1,0 m (keskmiselt 0,4 m). Kasuliku kihi moodustavad Ahtme liivakarjääri lääneosas peeneteralised liivad, mis kvalifitseeruvad savi- ja tolmuosakeste (<0,063 mm) sisalduse alusel (keskmiselt 1,1%) ehitusliivaks. Lääneosas on valdavalt tegu peenliivadega, milles 0,25–0,125 mm läbimõõduga terad moodustavad üle 80% mahust. Ülejäänud karjääris vastab liiv enamasti täiteliiva tingimustele: savi- ja tolmuosakeste (<0,063 mm) sisaldus on keskmiselt 16,4% ning valdavaks liivaosise fraktsiooniks on 0,125–0,063 mm, mis moodustab üle 65% kogu mahust. Purdsetete kvalifikatsiooni alusel liigituvad need väga peeneteralisteks liivadeks. Ahtme liivakarjääris muutub terasuurus sügavuse suurenedes üldjuhul peenemaks. Ahtme liivakarjääri edelaosas on katendi all kas väga õhuke liiva kiht (PA-13) või kasulik kiht täielikult puudub (PA-14) ja asendub moreeniga. Liiva lasundi lamamiks on enamasti savimoreen (Q1jrVr_g). Kasuliku kihi lamamipind on looklev jäädes absoluutkõrgustele 41,3 - 46,8 m vahemikku (keskmiselt 43,9). Ahtme uuringuruumi geoloogilise läbilõike koondtabel

Nimetus Geoloogiline indeks

Kihi paksus (puuraukudes ja kaevandites fikseeritud), m Miinimum Maksimum Keskmine

Kasvukiht, muld

Q2_s 0,1 1,0 0,4

Eriteraline liiv Q1jrVr_fg 0,8 5,0 2,6 Peenliiv Q1jrVr_lg 1,1 3,3 2,1

Savimoreen Q1jrVr_g 0,1+ 0,5+ Ahtme liivakarjääri põhjapoolses piirkonnas on 1 : 50 000 Maa-ameti baaskaardi

hüdrogeoloogilises läbilõikes maapinnalt esimeseks veekihiks karbonaatsete kivimite veekompleks_4 ning uuringuala lõunapoolne piirkond kattub karbonaatsete kivimite veekompleks_3-ga. Kvaternaarisetete põhjavesi on surveta ja toitub sademetest. Põhjaveetase järgib Ahtme liivakarjääris lamamit, liikudes mööda savikat vettpidavat lamamit. Kuues uuringupunktis avati põhjaveetase 2,2–3,9 m sügavusel (abs 42,2–45,9 m). Ahtme liivakarjääris ja selle ümbruses on põhjavee üldine voolusuund põhja-kirde suunas. Sinna jäävad maaparandussüsteemidega kaetud madalamad alad, mille kuivenduskraavide kaudu liigub vesi edasi uuringuruumist ligikaudu 2 km kaugusel idas asuvasse Vasavere jõkke. Analüüsitud proovides veeriseid (terasuurus >64 mm) ei leidu, kruusaosakesi (2–64 mm) on keskmiselt alla 1%. Liivaosist on keskmiselt 87,7% ning valdav on peen- kuni väga peenliiv (0,25–0,063 mm), mille osakaal looduslikus settes on 80%. Peenosise sisaldus (<0,063 mm) on keskmiselt 11,7% (vahemikus 0,4–70,7%). Ahtme III uuringuruumi kasulik kiht on eeldatavalt esindatud peene- kuni väga peeneteralise liivaga, mis osaliselt võib lasuda põhjaveetasemest madalamal. Uuringuruumis esineva maavara kvaliteet ja kasutusala ning lasumistingimused selguvad pärast geoloogilise uuringu välitööde tegemist ja võetud proovide laborikatsetusi. Olemasolevate andmete alusel võib eeldada, et uuringuruumis esineva maavara kasutusala on täiteliiv, mida saab kasutada teedeehituses ja üldehitustöödel ning teede mullete ehitamisel.

4. Geoloogilise uuringu ja uuringumeetodite kirjeldus Geoloogiline uuring tehakse Ahtme III uuringuruumi piires, pindalal 118,70 ha, eesmärgiga selgitada uuringuruumis lasuvate setete kasutamis- ja kaevandamisvõimalusi. Uuringu käigus määratakse maavara lasumistingimused, koostis ja omadused ning uuritava maavara võimalikud kasutusalad; hinnatakse uuringuruumi hüdrogeoloogilisi tingimusi, nende võimalikku muutumist kaevandamise käigus ja määratakse kaevandamise mõjupiirkonna ulatus; kavandatakse abinõud maapõues tekkivate võimalike muutuste ennetamiseks ja vähendamiseks. Geoloogilise uuringu tegemisel juhindutakse kehtivatest seadustest ja geoloogilise uuringu loast. Uuringutöö koosneb ettevalmistus-, väli-, ja kameraaltöödest. Ettevalmistustööd hõlmavad peamiselt välitööde planeerimist. Välitöödel rajatakse uuringupunktid (puuraugud ja/või kaevandid), võetakse proovid, määratakse maavara lasumistingimused ja põhjaveetase. Võetud proovidest määratakse materjali terastikuline koostis ja peenosiste sisaldus. Uuringuala kohta koostatakse instrumentaalmõõdistamise alusel topoplaan. Kameraaltööde käigus analüüsitakse saadud andmestikku ja koostatakse aruanne varu arvele võtmiseks maavarade registris. Geoloogilise uuringu välitööd on planeeritud teha vajadusel nii puuraukude puurimisega kui ka kaevandite kaevamisega. Puuraugud puuritakse puurimisagregaadiga šnekkpuurimise meetodil. Kaevandid kaevatakse roomik- või ratasekskavaatoriga. Arvestades uuringruumi maapinna reljeefi muutusi ja pinnakatte paksust on uuringupunktide sügavuseks kavandatud

maapinnast kuni 15 m. Faktiline uuringupunkti sügavus kujuneb vastavalt tegelikule kasuliku kihi (liiv) paksusele igas uuringupunktis. Uuringupunktid rajatakse kuni lamami seteteni või kavandatud uurimis sügavuseni. Uuringu käigus rajatakse uuringuruumi piires uuringupunktide võrk vahekaugusega ~50 kuni 200 m. Uuringu tegemiseks on planeeritud kuni 100 puuraugu puurimine ja kuni 100 kaevandi kaevamine. Uuringuvõrgu tihedus ning uuringupunktide arv ja jaotus valitakse välitöö ajal, kuid jälgitakse, et uuringupunktide vahekaugus ei ületaks seaduses ettenähtud vahemaad tarbevaru uuringul. Valitud uuringupunktide arv tagab, et kogu uuringuruumi ala on võimalik katta tarbevaru uuringule kehtestatud nõuetega uurimisvõrguga. Juhul kui uuringualal on piirkondi kus kasulik kiht puudub, siis rajatavate uuringupunktide arv proportsionaalselt väheneb. Uuringuruumi teenindusala plaanil on tähistatud 79 uuringupunkti (79 puurauku ja 79 kaevandit) ligikaudne asukoht (graafiline lisa 1) ning täiendavad 21 uuringupunkti (21 puurauku ja 21 kaevandit) on arvestatud vajadusel kasuliku kihi leviku ja varuplokkide kontuurimiseks ning nende rajamise vajadus ja asukoht selgub välitöö käigus. Ahtme III uuringuruumi teenindusala pindala on 118,70 ha. Hinnanguline varuarvutuse ala pindala on 80 ha. Prognoositav kasuliku kihi keskmine paksus varu arvutuse ala piires on 2,0 m. Eeldatav maavaravaru kogus Ahtme III uuringuruumi piires on:

80 ha × 2,0 m = 1,6 milj m³.

Kasuliku kihi leviku pindala ja paksus, maavara maht ning jaotumine vastavalt kasutusalale (ehitusliiv, täiteliiv) selgub kavandatava geoloogilise uuringu tulemusena. Geoloogilise uuringu tegemisel lähtutakse 17.12.2018. a Keskkonnaministri poolt vastu võetud määrusest nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“.

5. Kaevandamisjäätmed Jäätmeseaduse § 71 lg 1 alusel käsitletakse kaevandamisjäätmetena muuhulgas maavarade uuringute töö tulemusena tekkivaid jäätmeid. Maavaraks nimetatakse eeltoodud paragrahvi lõike 2 tähenduses maakoores looduslikult leiduva orgaanilise või anorgaanilise aine nagu energeetilise kütuse, metallimaagi, tööstusliku mineraali või ehitusmaterjalina kasutatavat mineraali (välja arvatud vesi). Uuring on sama paragrahvi lõike 3 sõnastuses majandusliku väärtusega maavaralasundi otsing, sealhulgas proovivõtmine, koondproovi võtmine, puurimine ja kaevamine. Geoloogilise uuringu luba Ahtme II uuringuruumis taotletakse kolmeks aastaks ning uuringupunktid likvideeritakse peale proovide võtmist ja kirjeldamist. Geoloogilise uuringu käigus ei teki kaevandamisjäätmeid, kuna uuringupunktidest väljatud materjal kasutatakse pärast geoloogilise läbilõike kirjeldamist ja proovide võtmist täielikult uuringupunktide

likvideerimiseks. Maapõu ning maapind taastatakse võimalikult uuringueelsele seisundile. Jäätmeseaduse § 71 lõige 4 alusel sätestatud kaevandamisjäätmetega tehtavaid toiminguid reguleerivaid sätteid ei kohaldata muuhulgas maavara uuringute töö tulemusena tekkinud jäätmete käitlemisele, kui need jäätmed ei teki otseselt nimetatud toimingute tulemusena. Selliseid jäätmeid ei käsitleta kaevandamisjäätmetena ning nende suhtes kohaldatakse üldisi jäätmehoolduse nõudeid. Geoloogilise uuringu läbiviimiseks puudub ka vajadus Jäätmeseaduse § 352 sätestatud jäätmehoidla rajamiseks. Geoloogilise uuringuga Ahtme II uuringuruumis ei teki Jäätmeseaduse § 2 lg 1, 2 mõistes jäätmeid.

6. Geoloogilise uuringuga kaasneda võivad keskkonnahäiringud ja meetmed nende vähendamiseks

Uuringuruumi piires puuduvad tehnovõrgud ja -rajatised, transpordirajatised, kaitsealad ja - vööndid, v.a III kaitsekategooria liikide elupaikadega ning vääriselupaikadega kattumine. Järgides Looduskaitseseaduses kehtestatud nõudeid III kaitsekategooria liigi kaitseks on Ahtme III uuringruumis geoloogilise uuringu tegemine võimalik. Kavandatava geoloogilise uuringuga ei kaasne keskkonnahäiringuid, mis võiksid mõjutada piirkonna veerežiimi ja vee kvaliteeti. Uuringupunktide rajamiseks kasutatav tehnika tekitab vähesel määral müra ja vibratsiooni ning paiskab õhku heitgaase, kuid need ei ületa lubatud piirnorme. See on samaväärne metsa ülestöötamiseks kasutatava tehnikaga. Uuringupunktide rajamisega ja uuringualal tehnikaga liikudes ei teki tolmu. Geoloogilise uuringuga kaasneda võivate avariiolukordade võimalikkus on seotud kasutatava tehnikaga ja sellest lekkida võiva õli või kütusega. Avariiolukorra tekkimise tõenäosus ei ole suurem kui muudes rasketehnikaga seotud tegevusalades (nt põllumajandus, maaparandus, metsandus). Uuringupunktide rajamiseks kasutatakse korras tehnikat, mis on läbinud perioodilise tehnilise ülevaatuse. Geoloogilise uuringu välitöödel järgitakse keskkonnakaitse- ja ohutustehnika nõudeid. Uuringupunktid likvideeritakse kohe pärast geoloogilise läbilõike kirjeldamist ja proovide võtmist. Uuringupunktid täidetakse samast kohast väljatud materjaliga. Täidis tihendatakse mehaaniliselt ja maapinnal taastatakse endise paksusega kattekiht. Uuringupunktide sulgemisel ei kasutata keskkonda reostavaid materjale, uuringutööde käigus ei teki jääke ega jäätmeid. Maapõu ja maapind viiakse võimalikult uurimiseelsesse seisundisse. Uuringuga ei reostata ega võeta põhjavett, ei tekitata jäätmeid ega normatiive ületavaid heitgaase, vibratsiooni, müra või tolmu. Uuringuruumi teenindusala korrastamise kohta koostatakse akt, mis esitatakse Keskkonnaametile heakskiitmiseks. Uuringuruumi korrastamisel lähtutakse 07.04.2017. a Keskkonnaministri poolt vastu võetud määrusest nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“.

Geoloogilise uuringu mõju kestvus on lühiajaline ning ei halvenda ümbruskonna keskkonnatingimusi. Maa-ala topograafilise mõõdistamisega ei avaldata keskkonnale mõju.

7. Kavandatavate tööde ajakava Marina Minerals OÜ taotleb geoloogilise uuringu luba Ahtme III uuringuruumis neljaks (4) aastaks. Geoloogilise uuringu prognoositav ajakava loa saamisest alates on toodud alljärgnevalt:

- geoloogilise uuringu ettevalmistamine: 6 kuud kuni 1 aasta; - maa-ala topomõõdistus, uuringupunktide rajamine, proovide võtmine ja uuringuruumi

korrastamine: 6 kuud; - proovide korrastamine ja laboritööd: 6 kuud; - geoloogilise uuringu aruande koostamine: 6 kuud; - uuringu aruande kinnitamine: 6 kuud.

Ülaltoodud ajakava iseloomustab uuringuga seotud tööetappide järjekorda ning prognoositavat ajavahemikku, millal eri etappide tööd toimuvad. Tegelik tööde kestus igas etapis on eeldatavasti oluliselt lühem kui ajakavas esitatud periood. Olenevalt geoloogilise uuringu loa saamise aastaajast ja ettenägematutest viivitustest võib tööde tegemine muutuda. Koostas Caspar Rüütel juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt/

N

S

W E

6 pT 6 pT

17 aR

11 pT

8 aT

14 aR

14 aR

19 aR

12 pR 12 pR

7 pT

7 pT

10 aR

10 aR

10 aR

10 aR

26 aT

26 aT

7 pT

PA-11

PA-12

PA-13

PA-14

PA-15

PA-16

PA-17

PA-18

K-1

K-2

K-3 K-4

K-5

K-6

K-7

K-8

K-9

K-10

PA-12

K-5

Kavandatav kaevand/puurauk

1

2

3 4

5

6

7

8 9

10

11

12

13

14

15

16

17

18

19

20 2122

23

24

25

26

27

28

29

3031

32 33

3435

36

37

38

39 41

42

43

44

45

46

47

48

4950

51

52 53

54

5556

57

58

59

60

61

62

63

64

65

66

67

6869

70

71 72

73

74

75

767778

79 80

81

82 83

84

85

86

87

88

89

90

91

92

93

Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus

1

Maardla piir (asendiplaanil)

0 200 m100

Uuringuruumi piir, piiripunkt ja piiripunkti number

Ahtme liivakarjääri mäeeraldise piir

Ahtme liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir

pT - passiivne tarbevaru, pR - passiivne reservvaru)

Põlevkivi ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru,

Turba ploki piir (aR - aktiivne reservvaru)

Liiva ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru)

Ahtme II taotletava uuringuruumi piir

2023. a uuringu puurauk

(OÜ Inseneribüroo STEIGER, EGF 9865).

Pannjärve liivamaardla Ahtme uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.10.2023).

7. Ala uuritus:

6. Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid 14.08.2026.

5. Keskkonnaagentuuri EELISe andmed 14.08.2026.

4. Kitsenduste andmed: Maa- ja Ruumiamet 14.08.2026.

3. Katastriüksuste piiriandmed: Maa- ja Ruumiamet 14.08.2026.

2. Aluskaart - Eesti põhikaart M 1:10 000, Maa- ja Ruumiameti 2026.

1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

Märkused:

Projektijuht

Koostaja

Caspar Rüütel

Caspar Rüütel

Koostatud: 18.08.2026

Tellija:

Projekti nimetus:

Objekti asukoht:

Joonise nimetus: Joonis nr:

Mõõtkava:

1/1

1:5000 plaan

Uuringuruumi teenindusala

Jõhvi vald, Ida-Viru maakondMarina Minerals OÜ

Marina Minerals OÜ

Jalgpalli 21, Tallinn 11312, Estonia

e-mail: [email protected] Ahtme III uuringuruum

Geoloogilise uuringuloa taotlus

Kaardilehe nr 6444 Kohtla-Järve, 6533 Sillamäe

Vääriselupaik

III kategooria kaitsealused liigid

Riigikaitselised piirangud

Veehaarde sanitaarkaitseala

Elektripaigaldise kaitsevöönd

Sideehitise kaitsevöönd

Tee kaitsevöönd

Kalda piiranguvöönd koos eesvoolu kaitsevööndiga

Raudtee kaitsevöönd

2023. a uuringu kaevand

Maaparandussüsteemi maa-ala

Ranna või kalda piiranguvöönd

25201:008:0368

25201:008:0260

2 5 2 0 1 :0

0 8 :0

0 5 1

25101:001:0484

251 01:0

01:1 091

25201:008:0369

25101:001:0079

25201:008:0365

251 01:

001 :10

89

25101:001:1090

25101:001:1088

25101:001:0702

25001:001:0008

25001:001:0009

25101:001:0017

22901:001:0433

22901:001:0188

13001:001:1317

13001:001:1313

13001:001:1311

22901:001:0047

22901:001:0322

13001:001:131222901:001:0435

22901:001:0042

22901:001:0043

13001:001:1318

22901:001:0326 22901:001:0025

13001:001:1316

22901:001:014922901:001:0052

13001:001:1310

13001:001:1319

22901:001:0171

13001:001:1320

22901:001:0428

22901:001:0026

22901:001:0044

22901:001:0165

22901:001:0045

Ahtme-Viivikonna raudtee 11

Kohtla metskond 46

3 2 J õ h v i-V

a s k n a rv a te

e

Kohtla metskond 257

Ahtm e m

etsk ond 164

Ahtme-Viivikonna raudtee 10

Võsavere

Ahtme metskond 49

Kos e ü

mber sõid

ute e L

1

Lepakraavi

Ahtme metskond 162

Välja

Ahtme liivakarjäär

Ahtme metskond 16

Ahtme metskond 119

Ahtme-Viivikonna raudtee

Rajapõllu

Kose üm bersõidu tee

Kose ümbersõidu tee

Kose ümbersõidu tee

Laiamänni

Pajupõllu

LaialepaAhtme-Viivikonna raudtee 21

Kiruna

Laiamänni

Siia

Pajuniidu Laiamänni

Kose

KaarikuEljase

Laiamänni

Raja

Vasa

Raja

Eljase

Kirnu

Laiamänni

Mäe

Laiamänni

Ahtme metskond 16 25001:001:0009

Ahtme metskond 16 25001:001:0009

Ahtme metskond 16 25001:001:0009

6 582 500

6 582 000

6 9 9 0

0 0

6 9 9 5

0 0

7 0 0 0

0 0

7 0 0 5

0 0

7 0 1 0

0 0

Ahtme metskond 16 25001:001:0009

6 581 500

6 9 8 5

0 0

ASUKOHA SKEEM

Ahtme metskond 16 25001:001:00096

9 8 0

0 0

6 9 9 0

0 0

6 581 000

6 583 000

6 pT 25 aT

Ahtme liivakarjäär

M 1:50 000

Puhatu turbamaardla

liivamaardla

Pannjärve

põlevkivimaardla Eesti

Nr X Y

1 6 582 445,21 698 132,29

2 6 582 468,84 698 175,31

3 6 582 463,92 698 269,90

4 6 582 440,50 698 390,66

5 6 582 401,62 698 445,50

6 6 582 271,97 698 518,19

7 6 582 244,32 698 567,88

8 6 582 224,40 698 745,35

9 6 582 208,83 698 780,15

10 6 582 184,42 698 796,78

11 6 581 975,23 698 851,35

12 6 581 906,25 698 682,57

13 6 582 013,13 698 553,26

14 6 582 226,12 698 149,76

15 6 582 384,48 698 137,12

16 6 582 500,11 698 234,60

17 6 582 648,42 698 447,25

18 6 582 833,71 698 634,31

19 6 582 600,66 698 916,05

20 6 582 303,98 698 782,87

21 6 582 262,94 698 698,90

22 6 582 276,35 698 581,53

23 6 582 304,70 698 539,09

24 6 582 419,51 698 481,41

25 6 582 477,11 698 402,02

26 6 582 546,45 698 981,59

27 6 582 329,10 699 229,48

28 6 582 133,70 699 341,93

29 6 582 059,21 699 402,39

30 6 581 928,01 699 297,18

31 6 581 935,02 699 277,25

32 6 582 112,60 699 267,21

33 6 582 140,71 699 091,53

34 6 582 191,82 699 054,79

35 6 582 187,28 698 974,36

36 6 582 248,68 698 871,79

37 6 582 283,11 698 863,38

38 6 582 031,74 699 423,57

39 6 581 981,24 699 480,52

40 6 581 974,58 699 515,49

41 6 581 986,28 699 537,82

42 6 581 747,06 699 853,62

43 6 581 634,47 699 997,50

44 6 581 478,65 699 889,98

45 6 581 540,64 699 816,09

46 6 581 640,31 699 664,25

47 6 581 753,72 699 549,70

48 6 581 872,42 699 384,32

49 6 581 909,31 699 328,86

50 6 581 898,37 698 957,41

51 6 581 918,72 699 188,94

52 6 581 911,13 699 246,11

53 6 581 880,34 699 316,80

54 6 581 745,38 699 502,57

55 6 581 654,10 699 508,40

56 6 581 647,35 699 375,87

57 6 581 573,84 699 383,64

58 6 581 477,72 699 412,42

59 6 581 376,91 699 433,66

60 6 581 327,66 699 446,17

61 6 581 291,46 699 542,09

62 6 581 216,01 699 591,96

63 6 581 232,70 699 738,48

64 6 581 437,80 699 716,98

65 6 581 452,07 699 872,46

66 6 581 444,12 699 881,46

67 6 581 232,69 699 738,48

68 6 580 915,86 699 517,87

69 6 580 916,32 699 299,35

70 6 580 941,76 699 256,30

71 6 581 086,45 699 191,24

72 6 581 102,64 699 151,87

73 6 581 233,69 700 517,96

74 6 581 291,16 700 648,53

75 6 581 156,73 700 914,37

76 6 581 069,42 700 927,28

77 6 581 057,05 700 905,10

78 6 581 062,14 700 849,30

79 6 581 097,65 700 712,68

80 6 581 120,16 700 668,87

81 6 581 210,88 700 589,55

82 6 581 179,12 700 492,60

83 6 581 193,49 700 547,21

84 6 581 187,26 700 572,01

85 6 581 096,31 700 653,75

86 6 581 071,33 700 703,29

87 6 581 032,10 700 849,67

88 6 581 025,19 700 918,51

89 6 580 943,92 700 996,02

90 6 580 778,57 701 005,42

91 6 580 826,60 700 885,15

92 6 580 923,25 700 763,99

93 6 581 044,72 700 550,86

Nr X Y

Uuringuruumi teenindusala piiripunktide koordinaadid

Pindala 118,70 ha