| Dokumendiregister | Eesti Geoloogiateenistus |
| Viit | 13-1/26-1295 |
| Registreeritud | 26.08.2026 |
| Sünkroonitud | 03.09.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 13 Maavarade registri osakonna töö korraldamine |
| Sari | 13-1 Arvamuse andmine uuringu- ja kaevandamislubade taotlustele |
| Toimik | 13-1/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | |
| Saabumis/saatmisviis | |
| Vastutaja | Iris Pook |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
1. Keskkonnakaitseloa taotlus
Taotlus
Taotluse number T-KL/1034424
Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus
Taotleja andmed
Registrikood / Isikukood 11349875
Ärinimi / Nimi Marina Minerals OÜ
Tegevuse ülevaade
Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu Marina Minerals OÜ taotleb maavara kaevandamise keskkonnaluba Narva liivakarjääri mäeeraldisele, et alustada tegevust taotletavas piirkonnas ehitusmaavarade kaevadamise valdkonnas ja seeläbi pakkuda piirkonnas vajalikku kvaliteetset ehitusmaterjali-liiva ja kruusa. Taotletakse luba 7 aastaks.
Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja põhjendus
Mastaabilt suhteliselt väikese – mäeeraldise ja selle teenindusmaa pindala 3,17 ha, eesmärgiks on varustada Eestimaa idapoolses regioonis Narva ja Narva-Jõesuu linnade ehitustegevust vajaliku täitematerjaliga. Täna transporditakse ehitustegevuse arendamiseks vajalikku ehitusliiva Pannjärve liivakarjäärist, mis jääb Narvas linnast u 55 km kaugusele, mõnevõrra madalama kvaliteediga täiteliiva on transporditud 25 km kaugusele jäävast Kirikuküla liivakarjäärist.
Lisaks betoonisõlmedele, asfalditehastele ja tavapärasele tsiviilehituse materjalivajadusele, on piirkonda kavandatud ka mitmeid suurobjekte, mis regioonis lähitulevikus materjali vajavad. Perioodiks 2025 – 2030 on riigiteede teehoiukavas ette nähtud Tallinn – Narva maantee (tee nr 1) tee rekonstrueerimine 2 + 2 teeks Sillamäe Narva vahelises 21 km pikkuses lõigus, mille tõttu piirkonnas kasvab oluliselt ehitusmaavarade vajadus. Taotletav Narva liivakarjäär jääb rekonstrueerimisele minevast teelõigust ~6 km kaugusele olles tee-ehitusele lähimaks ja ainsaks karjääriks Narva linna poolses lõigus selle täitematerjalidega varustamiseks.
Keskkonnaamet on varasemalt kaevandamislubade menetlemisel märkinud, et „riigi huvi on tagada tarbijate, eelkõige riigi infrastruktuuri ehitusobjektide nõuetekohane ja majanduslikult optimaalne varustamine kvaliteetsete ehitusmaavaradega“ (Tammiste liivakarjääri kaevandamisloa andmine, Keskkonnaameti 18.06.2019. a korraldus nr 1 3/19/1224, Kuusalu liivakarjääri kaevandamisloa andmine, Keskkonnaameti 13.06.2018. a korraldus nr 1 3/18/1629 jt). Sellest järeldub, et riigi huvi määratlemise üks oluline komponent on majanduslik optimaalsus, mis on võimalik tagada võimalikult väikese transpordikaugusega karjäärist tarbimiskohta.
Täiendava veomahuga kaasneb kõrgem liikluskoormus, halvenev liiklusohutus ning suuremad CO2 emissioonid, mida tuleks arvestada silmas pidades Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud dokumendis „Kliimapoliitika põhialuseid aastani 2050“ sätestatut. Seega on oluline, et objektide varustamisel täitematerjalidega võetakse kasutusele esmalt need karjäärid, mis asuvad lõpptarbijale (siinjuhul tee- ehitusobjektile) kõige lähemal.
Narva liivakarjäärist kaevandatud materjali planeeritakse kasutada lähipiirkonna teedeehituses ning - korrashoiul.
Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus
Vastav informatsioon on leitav seletuskirjas ptk. 6
Käitis/tegevuskoht
Nimetus Narva liivakarjäär
Aadress Narva metskond 82, Narva linn, Ida-Viru maakond
Territoriaalkood 0511
Katastritunnus(ed) 51101:001:0229
Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6593848, Y: 734633
Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Narva metskond 82 (51101:001:0229).
Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline
Kehtivus aastates 7 aastat
Alates
Kuni
Puudutatud kohalikud omavalitsused KOV nimi KOV EHAK kood Narva linn, Ida-Viru maakond 0511 Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond 0515
6.1. Maavara kaevandamine
Maardlad
Maardla ja mäeeraldis
Jrk nr 1.
Mäeeraldise olek uus mäeeraldis
Registrikaardi nr 998
Maardla nimetus Narva
Maardla osa nimetus
Maardla põhimaavara liiv
Mäeeraldise nimetus Narva liivakarjäär
Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah
Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.
Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.
Mäeeraldise pindala (ha) 3.18
Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 3.18
Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 10
Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0
Kaevandatud maavara kasutamise otstarve teedeehituses ning -korrashoid
Minimaalne tootmismaht aastas
Keskmine tootmismaht aastas 15
Plokid Nimetus Kasutusala Liik Varu
Kogus Ühik Kuupäev
1 plokk 1207 - täiteliiv aT - aktiivne tarbevaru 21 tuh m³ 30.06.2026
2 plokk 1207 - täiteliiv aT - aktiivne tarbevaru 124 tuh m³ 30.06.2026
Tegevusala andmed Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu
Kogus Ühik Kogus Ühik 1. 1207 - täiteliiv 107 tuh m³
3/7
Jrk nr 1.
Geoloogilise uuringu loa omaja Marina Minerals OÜ
Geoloogilise uuringu loa registreerimise number L.MU/514036
Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 09.12.2024
Geoloogilise uuringu aruande nimetus Ida-Viru maakonna Narva uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2022)
Geoloogiafondi number 9592
Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1288
Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 08.06.2022
6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid
7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks
Geoloogilised uuringud
Kaevandatud maa korrastamine
Kaevandatud maa kasutamise otstarve veekogu
Graafilised lisad
Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 1: Gr._lisa_1_Maeeraldise_plaan.pdf
Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 2: Gr._lisa_2_Geoloogilised_labiloiked.pdf
Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 3: Gr._lisa_3_Korrastatud_ala_plaan.pdf
Lisadokumendid
Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 4: Seletuskiri__Narva_.asice
GIS ja CAD failid Lisa 5: Narva_liivakarjaar_maapind.dgn
Lisa 6: Narva_liivakarjaar_lamam.dgn
Lisa 7: Piirid__Narva_liivakarjaar_.dgn
4/7
7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks
Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul lammutustööde kirjeldus
Kaevandamisluba Narva liivakarjääris taotletakse 7 aastaks. Keskmiseks arvutuslikuks kaevandamise aastamääraks on seega ~15 tuh m3. Sellise keskmise kaevandamise aastamahu juures ammendatakse Narva liivakarjäär loa kehtivusaja jooksul jõutakse mäeeraldis korrastada ja tagastada maaomanikele. Kaevandamise tingimused Narva liivakarjääris on keskmised – kasulikku kihti katva katendi paksus on väike (keskmiselt 0,3 m), kuid arvestada tuleb, et valdavas osas on kasulik kiht veetasemest allpool, sega tuleb kaevandada maavara vee alt. Narva liivakarjäärist idas kulgeb Narva-Narva-Jõesuu- Hiiemetsa maantee (tee nr 91), millelt tuleb rajada karjäärile ligipääsuks ~100 m pikkune ligipääsutee.
Enne kaevandamise alustamist tuleb mäeeraldiselt raadata mets, juurida kännud ja teisaldada kattekiht. Narva liivakarjääris oleva katendi kogumaht on 10 tuh m3. Katendi moodustab kasvukiht. Katend kooritakse lähtuvalt prognoositavast kaevandamise mahust järk-järgult buldooseri või ekskavaatoriga ning ladustatakse mäeeraldise teenindusmaale, kus seda kasutatakse müra- ja tolmutõkkevallide rajamiseks. Peale maavara ammendamist võõrandatakse mäeeraldiselt eemaldatud katend kogu mahus, kuna alale kujuneb kaevandamise järgselt veekogu ning katend karjääri korrastamiseks vajalik ei ole.
Narva liivakarjääris kaevandatakse veepealne kasulik kiht ekskavaatori ja/või laaduriga. Maavara väljamine ekskavaatoriga toimub nii, et ekskavaator seisab astangu peal ja ammutab kaevist enda eest ning tõstab selle otse kallurile. Kaevandamisel kopplaaduriga seisab laadur astangu all ja ammutab kaevist alt ülesse. Kaevis laetakse otse kalluritele väljaveoks.
Veealuse maavara kaevandamiseks ei alandata Narva liivakarjääris veetaset. Veealuse varu kaevandamisel kasutatakse ekskavaatorit. Sügavamale kui 3 m jääva varu väljamiseks tuleb üldjuhul kasutada eritehnikat - võimalik on varu väljata kas pikanoolega ekskavaatoriga või pinnasepumbaga. Konkreetse tehnoloogia valik sõltub täpsematest kaevandamise omahinna arvutustest, ühelgi juhul ei alandata põhjavee taset. Ekskavaatoritega veealuse varu kaevandamisel tõstetakse esmalt kaevis puistangusse nõrguma. Pinnasepumbaga kaevandamisel pumbatakse pulp (maavara ja vee segu) settekaarti samuti nõrguma, kust see hiljem laetakse kalluritele. Valmistoodangu vedu toimub arendaja poolt tellitud või tellija transpordiga.
Veealuse varu väljamine ekskavaatoriga või pinnasepumbaga mõjutab vähesel määral piirkonna veerežiimi, kuna karjääri veetase alaneb väljatud maavara mahu võrra. See hulk pinnavett voolab karjääri tagasi ümbritsevalt alalt ega kujuta ohtu piirkonna veevarustusele.
Kogu kaevandatav maavara turustataks ning Narva liivakarjääris tootmisprotsessis jäätmeid ei teki. Täpne kaevandamistööde metoodika ja ajakava pannakse paika kaevandamise projektis.
Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus Taotletav Narva liivakarjäär asub Ida-Viru maakonnas Narva linnas riigile kuuluval kinnistul Narva metskond 82 (katastritunnusega 51101:001:0229). Narva liivakarjääri ala maapind on võrdlemisi ebatasane, absoluutkõrgused jäävad vahemikku 5,6 - 7,2 m. Taotletavat mäeeraldist katab tihe mets.
Narva liivakarjäär jääb ~240 m kaugusele Eesti Vabariigi riigipiirist. Politsei- ja Piirivalveamet on esitanud tingimused piirivööndis tegutsemiseks.
Tugimaantee nr 91 Narva-Narva-Jõesuu-Hiiemetsa kulgeb taotletavast mäeeraldisest ~80 m kaugusel läänes ja kirdes. Narva liivakarjääri mäeeraldis ja selle teenidusmaa külgnevad idas vahetult 35 - 110 kV elektriõhuliini (kõrgepingeliin) Narva Pohja AJ - Narva-Jõesuu AJ kaitsevööndiga (tunnus 150030845, kaitsevöönd 25 m õhuliinist) ja 1 - 20 kV elektriõhuliini (keskpingeliin) AJ-114 - Riigikula LP (tunnus 150031065, kaitsevöönd 10 m õhuliinist) kaitsevööndiga. Mõlemad elektriõhuliinid kuuluvad OÜ VKG Elektrivõrkudele.
Ligikaudu 100 m kaugusel taotletavast mäeeraldisest kirdes ja läänes voolab Narva jõgi (tunnus VEE1062200), mille ranna või kalda piiranguvöönd jääb Narva liivakarjääri mäeeraldisest minimaalselt 25 m kaugusele
Narva liivakarjäär ei kattu looduskaitse- ega Natura 2000 alaga ning kaitsealuste liikide leiukohtade ja elupaikadega. Lähimad elamud jäävad mäeeraldisest 480 m kaugusele Tõrvajõe külla.
Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks müra, tolm ja maastikupildi visuaalne muutumine.
Maavara kaevandamisel Narva liivakarjääris veetaset ei alandata. Veealuse varu väljamine ekskavaatoriga või pinnasepumbaga mõjutab vähesel määral piirkonna veerežiimi, kuna karjääri veetase alaneb väljatud maavara mahu võrra. See hulk pinnavett voolab karjääri tagasi ümbritsevalt alalt ega
5/7
kujuta ohtu piirkonna veevarustusele.
Karjääri kogunev vesi moodustub peamiselt sademeveest, aga ka karjääri külgedest infiltreeruvast põhjaveest. Peamine saasteaine, mis liivakarjääris toimuvate tööde käigus tekib, on kaevandatavast keskkonnast pärinevad mineraalsed peenosakesed (liiva-, tolmu- ja saviosakesed). Sette kaasakanne eesvooludesse puudub, kuna vett kaevandamise eesmärgil eesvoolu ei juhita. Samuti ei toimu peenosakeste infiltreerumist põhjavette, sest kasuliku kihi lamamiks olevad setted käituvad filtrina.
Reostusoht võib tekkida kui kaevandamise ajal satub karjäärimasinate lekke korral karjääri kütust või määrdeained, mis võivad infiltreeruda põhjavette. Juhul kui mäetööde käigus tekib avarii, tuleb vajalike vahenditega (absorbent, õlipüünised) reostuse levik kiirelt ja ohutult lokaliseerida ning reostunud pinnas üle anda vastavat jäätmekäitluslitsentsi omavale ettevõttele. Seega on kavandatava tegevuse juures veekeskkonna reostumise oht vähene.
Kaevandamise käigus tekib müra peamiselt kahest allikast: transpordimüra ja kaevandamise käigus masinate poolt tekitatav müra. Transpordimüra ei ole pidev ja karjääri pideva töötamise korral on määrav mäeeraldistel töötavate masinate poolt tekitatav (kumuleeruv) müra. Müra tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad (buldooser, ekskavaator, frontaallaadur, kallurauto). Masinate loetelu ning nende poolt tekitatavad müratasemed on esitatud tabelis 6.1.
Tabel 6.1 Karjääris töötavate masinate poolt tekitatavad müratasemed Masin Masina spetsifikatsioonis antud müratase 15 m kaugusel müraallikast Lmax dB(A) Mõõdetud müratase 15 m kaugusel müraallikast, Lmax dB(A) Buldooser 85 82 Kallurauto 84 76 Ekskavaator 85 81 Frontaallaadur 80 79
Vastavalt Eesti Vabariigi kehtestatud müratasemete piirväärtustele, tohib elamutega piirkonnas (II kategooria elamuala) olla müra piirtase päevasel 60 dB ja öösel 45 dB. Piirtase on näitaja, mis üldjuhul iseloomustab rahuldavaid akustilisi tingimusi ja mida kasutatakse olemasoleva olukorra hindamisel, kusjuures olemasolevatel aladel ja ehitistes ei tohi müra ületada piirtaset.
Lähimad elamud taotletavast Narva liivakarjäärist jäävad minimaalselt 480 m kaugusele ja elamute ja mäeeraldise vahelisel alal kasvab mets. Teades kaugust punktallikalisest müratekitajast (r1) ning sellel kaugusel olevat mürataset (Lp2), saab arvutada mürataseme (Lp1) suvalisel kaugusel (r2) müraallikast järgmise valemiga:
Lp1 = Lp2 + 20log10(r1) – 20log10(r2)
Lp2 – masina poolt tekitatav müratase mõõdetud kaugusel, dB(A); r1 – mõõtmise kaugus müraallikast, m; r2 – arvutatava mürataseme kaugus müra allikast.
Selle kohaselt taotletava karjääri puhul on buldooseri või ekskavaatori (suurimad müraallikad) töötamisel maksimaalne müratase lähimas majapidamises arvutatav alljärgnevalt:
Lp1 = 82 + 20log10(15) – 20log10(480) = 52 dB(A)
,kus arvutuse aluseks on 15 m kaugusel mõõdetud müratase, väärtusega 82 dB(A).
Arvutuslik kaevandamise käigus tekkiv maksimaalne müra Narva liivakarjäärile lähimate elamute juures jääb karjääri äärealal elamule lähimas punktis töötamisel tasemele kuni 52 dB. Arvestades täiendavalt ka asjaolu, et Narva liivakarjääri ja Tõrvajõe küla elamute vahele jääb mets, siis ei ole põhjust eeldada, et kaevandamise käigus tekkiv müra hakkab ületama elamute juures kehtestatud piirtaset ja kujutama ohtu selle elanikele.
Kaevandamismasinate poolt tekitatav tolmu hulk on väike, sadestudes praktiliselt õhkutõusmise koha lähedale. Kaugemale võib levida tolm toodangut vedavatest kallurautodest, kuna nende kiirus on suurem. Kallurid tõstavad tolmu nii karjäärisisestel- kui ka väljaveoteedel. Töötavates karjäärides tehtud
6/7
8. Taotluse lisad
vaatluste järgi võib hinnata, et transpordi tõttu tekkiv tolm võib levida lagedal maastikul keskmise tuulega 200 – 250 m kaugusele. Arvestades elamute paiknemist väljaveotee suhtes, siis tuleb arendajal vajadusel kasutusele võtta tolmu levikut piiravad meetmed (niisutamine, CaCl). Kaevise transpordist tekkiva tolmu leviku tõkestamise efektiivseks vahendiks kuival perioodil on teede ja ladude niisutamine ning erinevate kemikaalide kasutamine, millega on võimalik tolmu teke viia nulli – lähedaseks.
Tolmu võib eralduda vähesel määral maavara väljamisel, kuid enamjaolt on looduslikus olekus liiv niiske ning ei tolma. Tolmu levik mäetööde juures on üldjuhul lokaalne, vajadusel on võimalik kasutada leevendusmeetmeid leviku tõkestamiseks sarnaselt teedega. Karjääris ei ole plaanid kasutada sõelumiskompleksi ega purustus-sorteerimissõlme, kuna materjal ei ole sobilik sõelumiseks ega purustamiseks, seega tolmu levik ja teke kaevandamisel on minimaalne. Liiva ladustamisel puistangusse või laadimisel kallurisse on PMsum emissiooni faktoriks 0,00060 kg/t ning PM10 faktoriks 0,00028 kg/t. ~15 000 m3 kaevandamisel on tahkete osakeste summaarne heitkogus ~0,02 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba” toodud künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata.
Kaevandamisega kaasneb karjäärimasinate ja transpordivahendite sisepõlemismootorite tööst lähtuvate heitgaaside (NOx, SO2 ja lenduvad orgaanilised ühendid) heide õhku. Karjääris töötavad tehniliselt korras ja nõuetele vastavad mehhanismid ning seetõttu ei teki heitgaaside õhusaastega probleeme.
Masinate suuremahulisi hooldusi ja remonttöid ei plaanita karjäärialal teha, kuid vajadusel teostatakse väiksemad remonttööd ja korralised hooldused selleks kohaldatud alal. Kaevandamisel ja masinate hooldamisel tuleb rangelt jälgida, et pinnasesse ei satuks kütust või õli.
Seadmeid hooldatakse ning remonditakse selleks ettenähtud remonditöökodades või selleks kohaldatud alal. Võimalike rikete ning avariide tagajärjel tekkiva kütuse- või õlireostuse likvideerimiseks on karjääris olemas vajalikus koguses absorbenti või kõrgelt kontsentreeritud mittetoksilist pesuvahendit, millega saab tekkinud reostuse kokku korjata. Avariide likvideerimise viisid planeeritakse põhjalikumalt kaevandamise projektis
Narva liivakarjääris kaevandamisel jäätmeid ei teki – kogu kasulik materjal turustatakse, mäeeraldiselt eemaldatud katend kasutatakse müra- ja tolmutõkkevallide rajamiseks ning ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal vastavalt koostatavale kaevandamise projektile ning peale maavara ammendamist turustatakse kogu mahus Keskkonnaameti loal, kuna alale kujuneb kaevandamise järgselt veekogu ning katend karjääri korrastamiseks vajalik ei ole. Korrastamistöödega alustatakse kaevandamise käigus esimesel võimalusel ning korrastamisprojekt koostatakse samuti esimesel võimalusel. Kaevandamisjäätmeid jäätmeseaduse mõistes taotletava tegevuse käigus ei teki.
Mäeeraldiselt peale metsa raadamist välja juuritavad kännud realiseeritakse – kännud antakse edasi küttematerjalina ja jäätmeseaduse mõistes tegevuse käigus ei teki.
Taotleja on teadlik, et juhul kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus ka kaevandamise jäätmekava esitada.
Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta
Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed
Nimetus Manus Narva liivakarjääri graafika Lisa 8: Narva_liivakarjaari_graafika.asice
7/7
6.49
6.62
6.62 6.63
6.58
6.45
6.54
6.47
6.70
6.14
5.79
5.62
6.15
6.25
5.88
6.47
6.09
5.67
6.41
6.65
6.50
6.49
6.40
6.64
6.39
6.55
6.73
6.68
6.99
5.91
6.18
6.33
5.76
6.24
6.35
6.33
6.31
6.29
5.72
6.396.36
5.79
6.29
5.74
5.59
5.49
5.97
5.73
6.38
6.02
6.23
5.75
5.79
5.95
5.92
6.93
6.51
5.98
5.88
5.66
5.64
6.00
6.24
5.93
7.04
6.93 6.04
6.29
6.26
6.34
6.47
6.13
7.24
6.85
7.07
7.01
7.04
6.98
6.22
5.90
7.18
6.34
6.42
6.56
6.28
7.14
7.08
6.77
6.17
5.92
51101:001:0229 Narva metskond 82
22.02.2022
5,68
22.02.2022
4,25
22.02.2022
5,47
22.02.2022
4,75
22.02.2022
4,75
22.02.2022
5,47
22.02.2022
6,02
7
7
7
7
7
7
7
7
7
7
7
6
6
6
6
6
6
6
6
6
6
6
6
6
6
6
6
6
6
6
6
6
51103:001:0002 Haberkorni
51101:001:0229 Narva metskond 82
85101:003:0365 Männiku
85101:003:0294 Haberkorni
85101:003:1262 Narva metskond 68
0 .5
1 .0
1.0
1.5
2 .0
2 .5
1 .5
Plokk 1 aT Plokk 2 aT
Nr X Y
1 6 594 052,51 734 528,37
2 6 594 040,43 734 534,67
3 6 593 987,20 734 593,66
4 6 593 924,73 734 663,50
5 6 593 881,31 734 711,98
6 6 593 855,72 734 740,22
7 6 593 696,32 734 601,69
8 6 593 896,95 734 553,27
9 6 594 043,72 734 520,75
Pindala 3,18 ha
Suudme abs kõrgus, m
Lamami abs kõrgus, m
Puuraugu nr Katendi paksus, m
Kasuliku kihi paksus, m
Kaardileht nr 6534 Narva
Elektripaigaldise kaitsevöönd
Ranna või kalda piiranguvöönd
1
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus
Maapinna samakõrgusjoon, m
Geoloogilise läbilõike joonI'I
Eeldatav vahekatendi (turvas) levikuala
0 100 m50
Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number
Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru)
1
Nõlva hoideterviku alumine piir
piiripunkti number
Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Mõõtkava
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Koostas
Kinnitas Töö nr
Kuupäev
Joonis nr
+372 668 1011, [email protected]
Loa omanik
13.08.2026
Erki Vaguri
Marina Minerals OÜ
1 : 1 000
1 / 3
Mäeeraldise plaan Ida-Viru maakond, Narva linn
Narva liivakarjäär
26/5606
Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon, m
Tauri Põldema
5. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
4. Maardla piir ühtib mäeeraldise piiriga.
ja varu arvutuse plaani (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 22/3899).
- Ida-Viru maakonna Narva uuringuruumi geoloogilise uuringu aruande topograafilise
- Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 13.08.2026);
- Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 13.08.2026);
- Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 13.08.2026);
- Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 13.08.2026);
3. Plaani koostamisel on kasutatud:
2. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus.
1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
Märkused:
Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Jalgpalli tn 21, 11312 Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev22.02.2022
5,47
N
koordinaadid
teenindusmaa piiripunktide
Mäeeraldise ja mäeeraldise
II
II '
I
I'
6
2.0 2.5
PA-1
6,68
0,68
0,5
5,5
PA-2
6,25
0,25
0,3
5,7
PA-3
6,97
0,97
0,3
5,7
PA-4
6,75
0,75
0,5
5,5
PA-5
7,40
1,90
0,2
5,3
PA-6
7,07
2,67
0,3
4,1
PA-7
6,52
2,52
0,2
3,8
5,5
1
2
3
4
5
6
7
8
9
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
6 593 900
6 593 800
7 3 4 5
0 0
7 3 4 6
0 0
PA-1
6,68
0,68
0,5
5,5
51101:001:0229 Narva metskond 82
51101:001:0229 Narva metskond 82
85101:003:0365 Männiku 51103:001:0002
Haberkorni
85101:003:1262 Narva metskond 68
51101:001:0229 Narva metskond 82
51101:001:1134 Narva metskond 81
0
1
2
3
4
5
6
7
8
9
-1
-2
-3
-4
-5
0
1
2
3
4
5
6
7
8
9
-1
-2
-3
-4
-5
0
1
2
3
4
5
6
7
8
9
-1
-2
-3
-4
0
1
2
3
4
5
6
7
8
9
-1
-2
-3
-4
Plokk 2 aT
Plokk 2 aT
Plokk 1 aT
Plokk 1 aT
22.02.2022
vt. 5,68 m
22.02.2022
vt. 4,25 m
22.02.2022
vt. 5,68 m
Läbilõige I-I'
Läbilõige II-II'
N m
S m
SW m
NE m
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus
Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru)
0 100 m50
Katend
Peeneteraline liiv
Liivsavi <0,063 >15%
Ülipeeneteraline liiv
Turvas
Tolmsaviliiv
/
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Mõõtkava
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Koostas
Kinnitas Töö nr
Kuupäev
Joonis nr
+372 668 1011, [email protected]
Loa omanik
13.08.2026
Erki Vaguri
Geoloogilised läbilõiked
2 / 3
H 1 : 1 000
V 1 : 100
Marina Minerals OÜ
26/5606
Ida-Viru maakond, Narva linn
Narva liivakarjäärMäeeraldise piir
Mäeeraldise teenindusmaa piir
ja järgne veetase (abs. 5,4 m)
Keskmine kaevandamise eelne
Nõlva hoidetervik ja selle nõlvus
Kaldapiiranguvöönd kaitsevöönd
Elektripaigaldise
Tauri Põldema
Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Jalgpalli tn 21, 11312
4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
läbilõikeid (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 22/3899).
- Ida-Viru maakonna Narva uuringuruumi geoloogilise uuringu aruande geoloogilisi
3. Lõigete koostamisel on kasutatud:
2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk.
1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
Märkused:
22.02.2022
vt. 5,47 m
22.02.2022
vt. 5,47 m
22.02.2022
vt. 5,47 m
22.02.2022
vt. 6,02 m
10,0
8,0
6,0
6,0
6,0
10,0
0,3
1,9
2,4
3,4
4,4
0,3
3,0
6,0
2,0
0,2
4,04,4
3,4
2,4
1,9
0,3
2,0
6,0
0,3
3,0
1,0
0,5
6,0
3,0
0,5
6,0
10,0
Proovi number
EL - ehitusliiv
Mõõtmise kuupäev Veetaseme abs kõrgus, m
Proovitud intervall, m
Puuraugu sügavus, m
TL - täiteliiv
Kruusa sisaldus (>31,5 mm), % Savi- ja tolmusisaldus (<0.063 mm), %
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
EL St. 4,6 Kr. 0,0 PA-1-1
TL St. 7,2 Kr. 0,0 PA-1-2
TL St. 6,3 Kr. 0,0 PA-2-1
TL St. 5,8 Kr. 0,0 PA-2-2
EL St. 2,2 Kr. 0,0 PA-6-1
TL St. 34,7 Kr. 0,0 PA-6-2
EL St. 3,2 Kr. 0,0 PA-6-4
TL St. 8,0 Kr. 0,0 PA-7-1
TL St. 7,2 Kr. 0,0 PA-7-2
TL St. 34,7 Kr. 0,0 PA-6-2
EL St. 3,2 Kr. 0,0 PA-6-4
EL St. 2,2 Kr. 0,0 PA-6-1
TL St. 14,9 Kr. 0,0 PA-3-1
TL St. 5,7 Kr. 0,0 PA-3-2
PA-1-1 Kr. 0,0 St. 4,6 EL
PA-1
PA-2
PA-6
PA-7
PA-6 PA-3
6,68
6,25
7,07
6,52
7,07 6,97
Suudme abs kõrgus, m
Puuraugu nr
6,68
PA-1
1 :2
1 :21
:2
1 :2
1 :5
1 :5
1 :5
1 :5
1:2
6.49
6.62
6.62 6.63
6.58
6.45
6.54
6.47
6.14
5.79
5.62
6.15
5.88
6.47
6.65
6.50
6.49
6.40
6.64
6.39
6.55
6.73
6.68
6.99
5.91
6.18
6.33
5.76
6.24
6.35
6.33
6.31
6.29
5.72
6.396.36
5.79
6.29
5.74
5.59
5.49
5.97
6.23
5.75
5.79
5.95
5.92
6.93
6.51
7.04
6.93
7.01
6.98
6.22
5.90
6.34
6.56
6.28
7.14
7.08
6.77
6.17
51101:001:0229 Narva metskond 82
4.17
3.14
2.41
2.61
4.66
2.62
3.31
3.51
4.65
6.27
4.54
3.69
3.96 5.33
6.15
3.30
3.59
5.19
5.92
5.63
3.25
3.66
3.92
5.70
6.25
3.34
2.43
1.98
5.29
5.34
2.80
3.19
5.26
2.98
2.76
5.30
5.04 3.23
3.28
5.95
5.75
3.04
2.20
1.61
1.52
1.45
3.87
4.50
5.84
6.18
3.89 2.27
5.98 4.19
4.30
5.01
3.62 1.84
2.61
1.48
4.02
1.74
2.11
3.61
1.23
1.36
3.66 5.31
4.92
4.61
4.90 2.64
1.41
3.93
1.76
2.67
2.25
3.94
4.71
5.06
3.71
4.83
4.04
0.87
5.50
5.61
0.94
1.34
3.47
2.80
6.01
2.38
5.58
2.62
4.53
2.58
2.77
6.11
3.55
4.03
4.29
2.64
5.98
0.54
0.51
1.03
1.34
0.49
0.66
1.19
1.86
1.80
1.48 1.40
1.17
1.49
1.67
1.34
1.72
2.09
2.51
2.44
2.45
2.29
1.96
1.76
2.11
2.41
2.25
2.29
1.60
1.93
1.31
1.78
1.25
1.50
0.77 1.04
1.36
0.63 0.45
1.17
1.13
7
7
7
7
7
7
6
6
6
6
6
6
6
6
6
6
6
5
5
4
3
2
113
2 4
6
5
3
4 6
5
6 4
3 2 5
2
3
6
4
5
51103:001:0002 Haberkorni
51101:001:0229 Narva metskond 82
85101:003:0365 Männiku
85101:003:0294 Haberkorni
85101:003:1262 Narva metskond 68
eeldatav abs veetase 5,4 m
Veekogu 3,0 ha,
Nr X Y
1 6 594 052,51 734 528,37
2 6 594 040,43 734 534,67
3 6 593 987,20 734 593,66
4 6 593 924,73 734 663,50
5 6 593 881,31 734 711,98
6 6 593 855,72 734 740,22
7 6 593 696,32 734 601,69
8 6 593 896,95 734 553,27
9 6 594 043,72 734 520,75
Pindala 3,18 ha
Suudme abs kõrgus, m
Lamami abs kõrgus, m
Puuraugu nr Katendi paksus, m
Kasuliku kihi paksus, m
Kaardileht nr 6534 Narva
Elektripaigaldise kaitsevöönd
Ranna või kalda piiranguvöönd
1
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus
Maapinna samakõrgusjoon, m
0 100 m50
Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number
1 piiripunkti number
Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Mõõtkava
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Koostas
Kinnitas Töö nr
Kuupäev
Joonis nr
+372 668 1011, [email protected]
Loa omanik
13.08.2026
Erki Vaguri
Marina Minerals OÜ
1 : 1 000
3 / 3
Ida-Viru maakond, Narva linn
Narva liivakarjäär
26/5606
Korrastatud ala plaan
Tauri Põldema
5. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
4. Maardla piir ühtib mäeeraldise piiriga.
ja varu arvutuse plaani (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 22/3899).
- Ida-Viru maakonna Narva uuringuruumi geoloogilise uuringu aruande topograafilise
- Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 13.08.2026);
- Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 13.08.2026);
- Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 13.08.2026);
- Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 13.08.2026);
3. Plaani koostamisel on kasutatud:
2. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus.
1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
Märkused:
Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Jalgpalli tn 21, 11312
N
koordinaadid
teenindusmaa piiripunktide
Mäeeraldise ja mäeeraldise
6
6
PA-1
6,68
0,68
0,5
5,5
PA-2
6,25
0,25
0,3
5,7
PA-3
6,97
0,97
0,3
5,7
PA-4
6,75
0,75
0,5
PA-5
7,40
1,90
0,2
5,3
PA-6
7,07
2,67
0,3
4,1
PA-7
6,52
2,52
0,2
3,8
5,5
1
2
3
4
5
6
7
8
9
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
6 593 900
6 593 800
7 3 4 5
0 0
7 3 4 6
0 0
PA-1
6,68
0,68
0,5
5,5
Seletuskiri
1. Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara
kasutusalad
Marina Minerals OÜ taotleb maavara kaevandamise keskkonnaluba Narva liivakarjääri
mäeeraldisele, et alustada tegevust taotletavas piirkonnas ehitusmaavarade kaevadamise
valdkonnas ja seeläbi pakkuda piirkonnas vajalikku kvaliteetset ehitusmaterjali-liiva ja kruusa.
Mastaabilt suhteliselt väikese – mäeeraldise ja selle teenindusmaa pindala 3,17 ha, eesmärgiks
on varustada Eestimaa idapoolses regioonis Narva ja Narva-Jõesuu linnade ehitustegevust
vajaliku täitematerjaliga. Täna transporditakse ehitustegevuse arendamiseks vajalikku
ehitusliiva Pannjärve liivakarjäärist, mis jääb Narvas linnast u 55 km kaugusele, mõnevõrra
madalama kvaliteediga täiteliiva on transporditud 25 km kaugusele jäävast Kirikuküla
liivakarjäärist.
Lisaks betoonisõlmedele, asfalditehastele ja tavapärasele tsiviilehituse materjalivajadusele, on
piirkonda kavandatud ka mitmeid suurobjekte, mis regioonis lähitulevikus materjali vajavad.
Perioodiks 2025 – 2030 on riigiteede teehoiukavas ette nähtud Tallinn – Narva maantee (tee
nr 1) tee rekonstrueerimine 2 + 2 teeks Sillamäe Narva vahelises 21 km pikkuses lõigus, mille
tõttu piirkonnas kasvab oluliselt ehitusmaavarade vajadus. Taotletav Narva liivakarjäär jääb
rekonstrueerimisele minevast teelõigust ~6 km kaugusele olles tee-ehitusele lähimaks ja ainsaks
karjääriks Narva linna poolses lõigus selle täitematerjalidega varustamiseks.
Keskkonnaamet on varasemalt kaevandamislubade menetlemisel märkinud, et „riigi huvi on
tagada tarbijate, eelkõige riigi infrastruktuuri ehitusobjektide nõuetekohane ja majanduslikult
optimaalne varustamine kvaliteetsete ehitusmaavaradega“ (Tammiste liivakarjääri
kaevandamisloa andmine, Keskkonnaameti 18.06.2019. a korraldus nr 1 3/19/1224, Kuusalu
liivakarjääri kaevandamisloa andmine, Keskkonnaameti 13.06.2018. a korraldus nr 1 3/18/1629
jt). Sellest järeldub, et riigi huvi määratlemise üks oluline komponent on majanduslik
optimaalsus, mis on võimalik tagada võimalikult väikese transpordikaugusega karjäärist
tarbimiskohta.
Täiendava veomahuga kaasneb kõrgem liikluskoormus, halvenev liiklusohutus ning suuremad
CO2 emissioonid, mida tuleks arvestada silmas pidades Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud
dokumendis „Kliimapoliitika põhialuseid aastani 2050“ sätestatut. Seega on oluline, et
objektide varustamisel täitematerjalidega võetakse kasutusele esmalt need karjäärid, mis
asuvad lõpptarbijale (siinjuhul tee-ehitusobjektile) kõige lähemal.
Narva liivakarjäärist kaevandatud materjali planeeritakse kasutada lähipiirkonna teedeehituses
ning -korrashoiul.
2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus
Taotletav Narva liivakarjäär asub Ida-Viru maakonnas Narva linnas riigile kuuluval kinnistul
Narva metskond 82 (katastritunnusega 51101:001:0229). Narva liivakarjääri ala maapind on
võrdlemisi ebatasane, absoluutkõrgused jäävad vahemikku 5,6 - 7,2 m. Taotletavat mäeeraldist
katab tihe mets.
Narva liivakarjäär jääb ~240 m kaugusele Eesti Vabariigi riigipiirist. Politsei- ja Piirivalveamet
on esitanud tingimused piirivööndis tegutsemiseks.
Tugimaantee nr 91 Narva-Narva-Jõesuu-Hiiemetsa kulgeb taotletavast mäeeraldisest ~80 m
kaugusel läänes ja kirdes. Narva liivakarjääri mäeeraldis ja selle teenidusmaa külgnevad idas
vahetult 35 - 110 kV elektriõhuliini (kõrgepingeliin) Narva Pohja AJ - Narva-Jõesuu AJ
kaitsevööndiga (tunnus 150030845, kaitsevöönd 25 m õhuliinist) ja 1 - 20 kV elektriõhuliini
(keskpingeliin) AJ-114 - Riigikula LP (tunnus 150031065, kaitsevöönd 10 m õhuliinist)
kaitsevööndiga. Mõlemad elektriõhuliinid kuuluvad OÜ VKG Elektrivõrkudele.
Ligikaudu 100 m kaugusel taotletavast mäeeraldisest kirdes ja läänes voolab Narva jõgi (tunnus
VEE1062200), mille ranna või kalda piiranguvöönd jääb Narva liivakarjääri mäeeraldisest
minimaalselt 25 m kaugusele
Narva liivakarjäär ei kattu looduskaitse- ega Natura 2000 alaga ning kaitsealuste liikide
leiukohtade ja elupaikadega. Lähimad elamud jäävad mäeeraldisest 480 m kaugusele Tõrvajõe
külla.
3. Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla lühikene geoloogiline ja
hüdrogeoloogiline iseloomustus
Geoloogiline uuring taotletava Narva liivakarjääri alal teostati 2022. aastal ning selle tulemused
on esitatud aruandes „Ida-Viru maakonna Narva uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
(varu seisuga 01.03.2022)“ (koostaja OÜ Inseneribüroo STEIGER).
Taotletav Narva liivakarjäär paikneb Luuga-Narva madalikul. Piirkonnas levivad
liustikujõelised ja liustikujäälised setted. Kvaternaarsed setted on tekkinud seoses Litoriina
mere- ja Antsülusjärvega. Lisaks eristuvad hilisema tekkega alluviaalsed jõe setted ja soosetted.
Narva liivakarjääris levivad mageveekogu Antsülusjärve setted (Q2An).
Narva liivakarjääri katend koosneb 0,2 - 0,5 m paksusest mulla- ja kasvukihist.
Maavara koosneb ühtlasest beeži ja halli värvusega peenliivast, mille terasuurus jääb
vahemikku <0,063 - 0,5 mm ja vaid üksikud terad ületavad 0,5 mm. Kasuliku kihi paksus jääb
vahemikku 3,8 - 5,7 m. Kihi paksus on väiksem mäeeraldise lõunaosas. Taotletava mäeeraldise
lõunaosas puuraukudes PA-5 ja PA-6 esineb liivakihis hästilagunenud turbakiht paksusega
0,5 - 1,0 m. Turvas sisaldab lagunenud ja mineraliseerunud puidu ja sambla osi. Liiv ja turvas
on settinud üheaegselt.
Tabel 3.1 Kasuliku kihi põhinäitajad Narva liivakarjääris
Kruusa sisaldus (fraktsioon >31,5 mm), % -
Liiva sisaldus (0,0063 – 31,5 mm), % 65,3 – 97,8 (keskmine 92,7)
Savi- ja tolmuosakeste sisaldus (<0,063 mm), % 2,2 – 34,7 (keskmine 7,3)
Liiva filtratsioon, m/ööp 0,2 – 0,4
Lõimistegur Cu (keskmiste näitajate põhjal) 0,5
Tehtud laboratoorsed analüüsid näitavad, et Narva liivakarjääri materjali võib kasutada tee
muldkeha töökihis ja ehituses täitematerjalina.
Kasuliku kihi lamamiks on halli värvusega voolavplastne tolmsaviliiv, mille all lasuvad üksikud
turbaläätsed. Tolmsavi-liiva ja turba all lasub pehmeplastne halli värvusega liivsavi. Lamami
abs kõrgus asub vahemikus 0,25 - 2,67 m tõustes mäeeraldise lõuna suunas.
Põhjavesi ilmus kõikides puuraukudes 0,5 - 2,0 m sügavusele maapinnast abs kõrgusel 4,25 -
6,02 m. Keskmise põhjavee taseme (abs kõrgus 5,4 m) järgi asub suurem osa maavarast (86%)
vee all.
4. Mäeeraldise piiride ja sügavuste põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude
määramisega
Taotletava Narva liivakarjääri mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 3,18 ha.
Taotletav mäeeraldis hõlmab kogu ulatuses Narva liivamaardla aktiivse tarbevaru plokke 1 ja
2. Kogu taotletav varu ei ole kaevandatav, kuna mäeeraldise servadele tuleb jätta külgneva
maapinna stabiilsuse tagamiseks hoidetervik. Narva liivakarjääris on veepealses osas materjali
püsivaks nõlvuseks arvestatud nõlvus 1 : 2 ning veealuses osas nõlvus 1 : 5. Hoidetervikuga
kattuvas osas kaevandamata jääv varu on arvutatud kasutades mudeltarkvara MicroStation
Inroads.
Tabel 4.1 Taotletav maavara kogus Narva liivakarjääris (seisuga 30.06.2026. a)
Plokk Hõlmatud
pindala, ha
Varu
paiknemine
Taotletav
tarbevaru,
tuh m3
Kadu, tuh m3
Kaevandatav
tarbevaru,
tuh m3
Plokk 1 aT 3,17 Veepealne 21 1 20
Plokk 2 aT 3,17 Veealune
126
(sh 2 tuh m3
vahekatend)
39
87
(sh 2 tuh m3
vahekatend)
Kokku 147 40 107
Kaevandamisluba Narva liivakarjääris taotletakse 7 aastaks. Keskmiseks arvutuslikuks
kaevandamise aastamääraks on seega ~15 tuh m3. Sellise keskmise kaevandamise aastamahu
juures ammendatakse Narva liivakarjäär loa kehtivusaja jooksul jõutakse mäeeraldis korrastada
ja tagastada maaomanikele.
5. Kaevandamise käigus eemaldatava mulla kogus, selle ladustamine ja kasutamise
kirjeldus. Kavandatav tehnoloogia
Kaevandamise tingimused Narva liivakarjääris on keskmised – kasulikku kihti katva katendi
paksus on väike (keskmiselt 0,3 m), kuid arvestada tuleb, et valdavas osas on kasulik kiht
veetasemest allpool, sega tuleb kaevandada maavara vee alt. Narva liivakarjäärist idas kulgeb
Narva-Narva-Jõesuu-Hiiemetsa maantee (tee nr 91), millelt tuleb rajada karjäärile ligipääsuks
~100 m pikkune ligipääsutee.
Enne kaevandamise alustamist tuleb mäeeraldiselt raadata mets, juurida kännud ja teisaldada
kattekiht. Narva liivakarjääris oleva katendi kogumaht on 10 tuh m3. Katendi moodustab
kasvukiht. Katend kooritakse lähtuvalt prognoositavast kaevandamise mahust järk-järgult
buldooseri või ekskavaatoriga ning ladustatakse mäeeraldise teenindusmaale, kus seda
kasutatakse müra- ja tolmutõkkevallide rajamiseks. Peale maavara ammendamist
võõrandatakse mäeeraldiselt eemaldatud katend kogu mahus, kuna alale kujuneb kaevandamise
järgselt veekogu ning katend karjääri korrastamiseks vajalik ei ole.
Narva liivakarjääris kaevandatakse veepealne kasulik kiht ekskavaatori ja/või laaduriga.
Maavara väljamine ekskavaatoriga toimub nii, et ekskavaator seisab astangu peal ja ammutab
kaevist enda eest ning tõstab selle otse kallurile. Kaevandamisel kopplaaduriga seisab laadur
astangu all ja ammutab kaevist alt ülesse. Kaevis laetakse otse kalluritele väljaveoks.
Veealuse maavara kaevandamiseks ei alandata Narva liivakarjääris veetaset. Veealuse varu
kaevandamisel kasutatakse ekskavaatorit. Sügavamale kui 3 m jääva varu väljamiseks tuleb
üldjuhul kasutada eritehnikat - võimalik on varu väljata kas pikanoolega ekskavaatoriga või
pinnasepumbaga. Konkreetse tehnoloogia valik sõltub täpsematest kaevandamise omahinna
arvutustest, ühelgi juhul ei alandata põhjavee taset. Ekskavaatoritega veealuse varu
kaevandamisel tõstetakse esmalt kaevis puistangusse nõrguma. Pinnasepumbaga
kaevandamisel pumbatakse pulp (maavara ja vee segu) settekaarti samuti nõrguma, kust see
hiljem laetakse kalluritele. Valmistoodangu vedu toimub arendaja poolt tellitud või tellija
transpordiga.
Veealuse varu väljamine ekskavaatoriga või pinnasepumbaga mõjutab vähesel määral piirkonna
veerežiimi, kuna karjääri veetase alaneb väljatud maavara mahu võrra. See hulk pinnavett
voolab karjääri tagasi ümbritsevalt alalt ega kujuta ohtu piirkonna veevarustusele.
Kogu kaevandatav maavara turustataks ning Narva liivakarjääris tootmisprotsessis jäätmeid ei
teki. Täpne kaevandamistööde metoodika ja ajakava pannakse paika kaevandamise projektis.
6. Kavandatava kaevandamise keskkonnamõju võimalik ulatus ja esineda võivad
avariiolukorrad
Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks müra, tolm ja
maastikupildi visuaalne muutumine.
Maavara kaevandamisel Narva liivakarjääris veetaset ei alandata. Veealuse varu väljamine
ekskavaatoriga või pinnasepumbaga mõjutab vähesel määral piirkonna veerežiimi, kuna
karjääri veetase alaneb väljatud maavara mahu võrra. See hulk pinnavett voolab karjääri tagasi
ümbritsevalt alalt ega kujuta ohtu piirkonna veevarustusele.
Karjääri kogunev vesi moodustub peamiselt sademeveest, aga ka karjääri külgedest
infiltreeruvast põhjaveest. Peamine saasteaine, mis liivakarjääris toimuvate tööde käigus tekib,
on kaevandatavast keskkonnast pärinevad mineraalsed peenosakesed (liiva-, tolmu- ja
saviosakesed). Sette kaasakanne eesvooludesse puudub, kuna vett kaevandamise eesmärgil
eesvoolu ei juhita. Samuti ei toimu peenosakeste infiltreerumist põhjavette, sest kasuliku kihi
lamamiks olevad setted käituvad filtrina.
Reostusoht võib tekkida kui kaevandamise ajal satub karjäärimasinate lekke korral karjääri
kütust või määrdeained, mis võivad infiltreeruda põhjavette. Juhul kui mäetööde käigus tekib
avarii, tuleb vajalike vahenditega (absorbent, õlipüünised) reostuse levik kiirelt ja ohutult
lokaliseerida ning reostunud pinnas üle anda vastavat jäätmekäitluslitsentsi omavale ettevõttele.
Seega on kavandatava tegevuse juures veekeskkonna reostumise oht vähene.
Mõju välisõhule
Kaevandamise käigus tekib müra peamiselt kahest allikast: transpordimüra ja kaevandamise
käigus masinate poolt tekitatav müra. Transpordimüra ei ole pidev ja karjääri pideva töötamise
korral on määrav mäeeraldistel töötavate masinate poolt tekitatav (kumuleeruv) müra. Müra
tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad (buldooser, ekskavaator, frontaallaadur,
kallurauto). Masinate loetelu ning nende poolt tekitatavad müratasemed on esitatud tabelis 6.1.
Tabel 6.1 Karjääris töötavate masinate poolt tekitatavad müratasemed
Masin
Masina spetsifikatsioonis
antud müratase 15 m
kaugusel müraallikast Lmax
dB(A)
Mõõdetud müratase 15 m
kaugusel müraallikast, Lmax
dB(A)
Buldooser8582
Kallurauto8476
Ekskavaator8581
Frontaallaadur8079
Vastavalt Eesti Vabariigi kehtestatud müratasemete piirväärtustele, tohib elamutega piirkonnas
(II kategooria elamuala) olla müra piirtase päevasel 60 dB ja öösel 45 dB. Piirtase on näitaja,
mis üldjuhul iseloomustab rahuldavaid akustilisi tingimusi ja mida kasutatakse olemasoleva
olukorra hindamisel, kusjuures olemasolevatel aladel ja ehitistes ei tohi müra ületada piirtaset.
Lähimad elamud taotletavast Narva liivakarjäärist jäävad minimaalselt 480 m kaugusele ja
elamute ja mäeeraldise vahelisel alal kasvab mets. Teades kaugust punktallikalisest
müratekitajast (r1) ning sellel kaugusel olevat mürataset (Lp2), saab arvutada mürataseme (Lp1)
suvalisel kaugusel (r2) müraallikast järgmise valemiga:
Lp1 = Lp2 + 20log10(r1) – 20log10(r2)
Lp2 – masina poolt tekitatav müratase mõõdetud kaugusel, dB(A);
r1 – mõõtmise kaugus müraallikast, m;
r2 – arvutatava mürataseme kaugus müra allikast.
Selle kohaselt taotletava karjääri puhul on buldooseri või ekskavaatori (suurimad müraallikad)
töötamisel maksimaalne müratase lähimas majapidamises arvutatav alljärgnevalt:
Lp1 = 82 + 20log10(15) – 20log10(480) = 52 dB(A)
,kus arvutuse aluseks on 15 m kaugusel mõõdetud müratase, väärtusega 82 dB(A).
Arvutuslik kaevandamise käigus tekkiv maksimaalne müra Narva liivakarjäärile lähimate
elamute juures jääb karjääri äärealal elamule lähimas punktis töötamisel tasemele kuni 52 dB.
Arvestades täiendavalt ka asjaolu, et Narva liivakarjääri ja Tõrvajõe küla elamute vahele jääb
mets, siis ei ole põhjust eeldada, et kaevandamise käigus tekkiv müra hakkab ületama elamute
juures kehtestatud piirtaset ja kujutama ohtu selle elanikele.
Kaevandamismasinate poolt tekitatav tolmu hulk on väike, sadestudes praktiliselt
õhkutõusmise koha lähedale. Kaugemale võib levida tolm toodangut vedavatest kallurautodest,
kuna nende kiirus on suurem. Kallurid tõstavad tolmu nii karjäärisisestel- kui ka väljaveoteedel.
Töötavates karjäärides tehtud vaatluste järgi võib hinnata, et transpordi tõttu tekkiv tolm võib
levida lagedal maastikul keskmise tuulega 200 – 250 m kaugusele. Arvestades elamute
paiknemist väljaveotee suhtes, siis tuleb arendajal vajadusel kasutusele võtta tolmu levikut
piiravad meetmed (niisutamine, CaCl). Kaevise transpordist tekkiva tolmu leviku tõkestamise
efektiivseks vahendiks kuival perioodil on teede ja ladude niisutamine ning erinevate
kemikaalide kasutamine, millega on võimalik tolmu teke viia nulli – lähedaseks.
Tolmu võib eralduda vähesel määral maavara väljamisel, kuid enamjaolt on looduslikus olekus
liiv niiske ning ei tolma. Tolmu levik mäetööde juures on üldjuhul lokaalne, vajadusel on
võimalik kasutada leevendusmeetmeid leviku tõkestamiseks sarnaselt teedega. Karjääris ei ole
plaanid kasutada sõelumiskompleksi ega purustus-sorteerimissõlme, kuna materjal ei ole
sobilik sõelumiseks ega purustamiseks, seega tolmu levik ja teke kaevandamisel on minimaalne.
Liiva ladustamisel puistangusse või laadimisel kallurisse on PMsum emissiooni faktoriks
0,00060 kg/t ning PM10 faktoriks 0,00028 kg/t. ~15 000 m3 kaevandamisel on tahkete osakeste
summaarne heitkogus ~0,02 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 „Tegevuse
künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks
nõutav õhusaasteluba” toodud künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata.
Kaevandamisega kaasneb karjäärimasinate ja transpordivahendite sisepõlemismootorite tööst
lähtuvate heitgaaside (NOx, SO2 ja lenduvad orgaanilised ühendid) heide õhku. Karjääris
töötavad tehniliselt korras ja nõuetele vastavad mehhanismid ning seetõttu ei teki heitgaaside
õhusaastega probleeme.
Masinate suuremahulisi hooldusi ja remonttöid ei plaanita karjäärialal teha, kuid vajadusel
teostatakse väiksemad remonttööd ja korralised hooldused selleks kohaldatud alal.
Kaevandamisel ja masinate hooldamisel tuleb rangelt jälgida, et pinnasesse ei satuks kütust või
õli.
Seadmeid hooldatakse ning remonditakse selleks ettenähtud remonditöökodades või selleks
kohaldatud alal. Võimalike rikete ning avariide tagajärjel tekkiva kütuse- või õlireostuse
likvideerimiseks on karjääris olemas vajalikus koguses absorbenti või kõrgelt kontsentreeritud
mittetoksilist pesuvahendit, millega saab tekkinud reostuse kokku korjata. Avariide
likvideerimise viisid planeeritakse põhjalikumalt kaevandamise projektis
Kaevandamisjäätmed
Narva liivakarjääris kaevandamisel jäätmeid ei teki – kogu kasulik materjal turustatakse,
mäeeraldiselt eemaldatud katend kasutatakse müra- ja tolmutõkkevallide rajamiseks ning
ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal vastavalt koostatavale kaevandamise projektile ning
peale maavara ammendamist turustatakse kogu mahus Keskkonnaameti loal, kuna alale
kujuneb kaevandamise järgselt veekogu ning katend karjääri korrastamiseks vajalik ei ole.
Korrastamistöödega alustatakse kaevandamise käigus esimesel võimalusel ning
korrastamisprojekt koostatakse samuti esimesel võimalusel. Kaevandamisjäätmeid
jäätmeseaduse mõistes taotletava tegevuse käigus ei teki.
Mäeeraldiselt peale metsa raadamist välja juuritavad kännud realiseeritakse – kännud antakse
edasi küttematerjalina ja jäätmeseaduse mõistes tegevuse käigus ei teki.
Taotleja on teadlik, et juhul kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib,
on kohustus ka kaevandamise jäätmekava esitada.
7. Kaevandatud maa korrastamine
Tulenevalt kaevandatava varu paiknemisest valdavalt veetasemest allpool, siis planeerib
Marina Minerals OÜ Narva liivakarjääri peale varu ammendamist korrastada veekoguks
puhkeala suunitlusega. Alale kujuneva veekogu pindala on 3,0 ha ning keskmine sügavus 4 m
(graafiline lisa 3/3)
Kaevandatud maa korrastamine tuleb teha vastavalt karjääri korrastamise projektile, kus
määratakse ala korrastamiseks vajalikud tööd ja nende mahud. Korrastamise projekt tuleb
koostada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017 määruses nr 12 „Uuritud ning kaevandatud
maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu
kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise
kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ kehtestatule.
Hinnanguline kulu Narva liivakarjääri korrastamiseks taotluse koostamise ajal on
~ 5 000 eur/ha kohta ehk kogu mäeeraldise teenindusmaa korrastamiseks kokku ~ 15 000 eur.
Palume luba välja anda digitaalselt, saates selle riiklikus äriregistris määratud e-posti aadressile.
Taotleja:
Caspar Rüütel / allkirjastatud digitaalselt /
Marina Minerals OÜ
Juhatuse liige
Taotluse koostas 13.08.2026. a
Tauri Põldema / allkirjastatud digitaalselt /
OÜ Inseneribüroo STEIGER
mäeinsener
6.49
6.62
6.62 6.63
6.58
6.45
6.54
6.47
6.70
6.14
5.79
5.62
6.15
6.25
5.88
6.47
6.09
5.67
6.41
6.65
6.50
6.49
6.40
6.64
6.39
6.55
6.73
6.68
6.99
5.91
6.18
6.33
5.76
6.24
6.35
6.33
6.31
6.29
5.72
6.396.36
5.79
6.29
5.74
5.59
5.49
5.97
5.73
6.38
6.02
6.23
5.75
5.79
5.95
5.92
6.93
6.51
5.98
5.88
5.66
5.64
6.00
6.24
5.93
7.04
6.93 6.04
6.29
6.26
6.34
6.47
6.13
7.24
6.85
7.07
7.01
7.04
6.98
6.22
5.90
7.18
6.34
6.42
6.56
6.28
7.14
7.08
6.77
6.17
5.92
51101:001:0229 Narva metskond 82
22.02.2022
5,68
22.02.2022
4,25
22.02.2022
5,47
22.02.2022
4,75
22.02.2022
4,75
22.02.2022
5,47
22.02.2022
6,02
7
7
7
7
7
7
7
7
7
7
7
6
6
6
6
6
6
6
6
6
6
6
6
6
6
6
6
6
6
6
6
6
51103:001:0002 Haberkorni
51101:001:0229 Narva metskond 82
85101:003:0365 Männiku
85101:003:0294 Haberkorni
85101:003:1262 Narva metskond 68
0 .5
1 .0
1.0
1.5
2 .0
2 .5
1 .5
Plokk 1 aT Plokk 2 aT
Nr X Y
1 6 594 052,51 734 528,37
2 6 594 040,43 734 534,67
3 6 593 987,20 734 593,66
4 6 593 924,73 734 663,50
5 6 593 881,31 734 711,98
6 6 593 855,72 734 740,22
7 6 593 696,32 734 601,69
8 6 593 896,95 734 553,27
9 6 594 043,72 734 520,75
Pindala 3,18 ha
Suudme abs kõrgus, m
Lamami abs kõrgus, m
Puuraugu nr Katendi paksus, m
Kasuliku kihi paksus, m
Kaardileht nr 6534 Narva
Elektripaigaldise kaitsevöönd
Ranna või kalda piiranguvöönd
1
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus
Maapinna samakõrgusjoon, m
Geoloogilise läbilõike joonI'I
Eeldatav vahekatendi (turvas) levikuala
0 100 m50
Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number
Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru)
1
Nõlva hoideterviku alumine piir
piiripunkti number
Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Mõõtkava
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Koostas
Kinnitas Töö nr
Kuupäev
Joonis nr
+372 668 1011, [email protected]
Loa omanik
13.08.2026
Erki Vaguri
Marina Minerals OÜ
1 : 1 000
1 / 3
Mäeeraldise plaan Ida-Viru maakond, Narva linn
Narva liivakarjäär
26/5606
Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon, m
Tauri Põldema
5. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
4. Maardla piir ühtib mäeeraldise piiriga.
ja varu arvutuse plaani (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 22/3899).
- Ida-Viru maakonna Narva uuringuruumi geoloogilise uuringu aruande topograafilise
- Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 13.08.2026);
- Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 13.08.2026);
- Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 13.08.2026);
- Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 13.08.2026);
3. Plaani koostamisel on kasutatud:
2. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus.
1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
Märkused:
Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Jalgpalli tn 21, 11312 Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev22.02.2022
5,47
N
koordinaadid
teenindusmaa piiripunktide
Mäeeraldise ja mäeeraldise
II
II '
I
I'
6
2.0 2.5
PA-1
6,68
0,68
0,5
5,5
PA-2
6,25
0,25
0,3
5,7
PA-3
6,97
0,97
0,3
5,7
PA-4
6,75
0,75
0,5
5,5
PA-5
7,40
1,90
0,2
5,3
PA-6
7,07
2,67
0,3
4,1
PA-7
6,52
2,52
0,2
3,8
5,5
1
2
3
4
5
6
7
8
9
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
6 593 900
6 593 800
7 3 4 5
0 0
7 3 4 6
0 0
PA-1
6,68
0,68
0,5
5,5
51101:001:0229 Narva metskond 82
51101:001:0229 Narva metskond 82
85101:003:0365 Männiku 51103:001:0002
Haberkorni
85101:003:1262 Narva metskond 68
51101:001:0229 Narva metskond 82
51101:001:1134 Narva metskond 81
0
1
2
3
4
5
6
7
8
9
-1
-2
-3
-4
-5
0
1
2
3
4
5
6
7
8
9
-1
-2
-3
-4
-5
0
1
2
3
4
5
6
7
8
9
-1
-2
-3
-4
0
1
2
3
4
5
6
7
8
9
-1
-2
-3
-4
Plokk 2 aT
Plokk 2 aT
Plokk 1 aT
Plokk 1 aT
22.02.2022
vt. 5,68 m
22.02.2022
vt. 4,25 m
22.02.2022
vt. 5,68 m
Läbilõige I-I'
Läbilõige II-II'
N m
S m
SW m
NE m
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus
Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru)
0 100 m50
Katend
Peeneteraline liiv
Liivsavi <0,063 >15%
Ülipeeneteraline liiv
Turvas
Tolmsaviliiv
/
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Mõõtkava
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Koostas
Kinnitas Töö nr
Kuupäev
Joonis nr
+372 668 1011, [email protected]
Loa omanik
13.08.2026
Erki Vaguri
Geoloogilised läbilõiked
2 / 3
H 1 : 1 000
V 1 : 100
Marina Minerals OÜ
26/5606
Ida-Viru maakond, Narva linn
Narva liivakarjäärMäeeraldise piir
Mäeeraldise teenindusmaa piir
ja järgne veetase (abs. 5,4 m)
Keskmine kaevandamise eelne
Nõlva hoidetervik ja selle nõlvus
Kaldapiiranguvöönd kaitsevöönd
Elektripaigaldise
Tauri Põldema
Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Jalgpalli tn 21, 11312
4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
läbilõikeid (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 22/3899).
- Ida-Viru maakonna Narva uuringuruumi geoloogilise uuringu aruande geoloogilisi
3. Lõigete koostamisel on kasutatud:
2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk.
1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
Märkused:
22.02.2022
vt. 5,47 m
22.02.2022
vt. 5,47 m
22.02.2022
vt. 5,47 m
22.02.2022
vt. 6,02 m
10,0
8,0
6,0
6,0
6,0
10,0
0,3
1,9
2,4
3,4
4,4
0,3
3,0
6,0
2,0
0,2
4,04,4
3,4
2,4
1,9
0,3
2,0
6,0
0,3
3,0
1,0
0,5
6,0
3,0
0,5
6,0
10,0
Proovi number
EL - ehitusliiv
Mõõtmise kuupäev Veetaseme abs kõrgus, m
Proovitud intervall, m
Puuraugu sügavus, m
TL - täiteliiv
Kruusa sisaldus (>31,5 mm), % Savi- ja tolmusisaldus (<0.063 mm), %
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
EL St. 4,6 Kr. 0,0 PA-1-1
TL St. 7,2 Kr. 0,0 PA-1-2
TL St. 6,3 Kr. 0,0 PA-2-1
TL St. 5,8 Kr. 0,0 PA-2-2
EL St. 2,2 Kr. 0,0 PA-6-1
TL St. 34,7 Kr. 0,0 PA-6-2
EL St. 3,2 Kr. 0,0 PA-6-4
TL St. 8,0 Kr. 0,0 PA-7-1
TL St. 7,2 Kr. 0,0 PA-7-2
TL St. 34,7 Kr. 0,0 PA-6-2
EL St. 3,2 Kr. 0,0 PA-6-4
EL St. 2,2 Kr. 0,0 PA-6-1
TL St. 14,9 Kr. 0,0 PA-3-1
TL St. 5,7 Kr. 0,0 PA-3-2
PA-1-1 Kr. 0,0 St. 4,6 EL
PA-1
PA-2
PA-6
PA-7
PA-6 PA-3
6,68
6,25
7,07
6,52
7,07 6,97
Suudme abs kõrgus, m
Puuraugu nr
6,68
PA-1
1 :2
1 :21
:2
1 :2
1 :5
1 :5
1 :5
1 :5
1:2
6.49
6.62
6.62 6.63
6.58
6.45
6.54
6.47
6.14
5.79
5.62
6.15
5.88
6.47
6.65
6.50
6.49
6.40
6.64
6.39
6.55
6.73
6.68
6.99
5.91
6.18
6.33
5.76
6.24
6.35
6.33
6.31
6.29
5.72
6.396.36
5.79
6.29
5.74
5.59
5.49
5.97
6.23
5.75
5.79
5.95
5.92
6.93
6.51
7.04
6.93
7.01
6.98
6.22
5.90
6.34
6.56
6.28
7.14
7.08
6.77
6.17
51101:001:0229 Narva metskond 82
4.17
3.14
2.41
2.61
4.66
2.62
3.31
3.51
4.65
6.27
4.54
3.69
3.96 5.33
6.15
3.30
3.59
5.19
5.92
5.63
3.25
3.66
3.92
5.70
6.25
3.34
2.43
1.98
5.29
5.34
2.80
3.19
5.26
2.98
2.76
5.30
5.04 3.23
3.28
5.95
5.75
3.04
2.20
1.61
1.52
1.45
3.87
4.50
5.84
6.18
3.89 2.27
5.98 4.19
4.30
5.01
3.62 1.84
2.61
1.48
4.02
1.74
2.11
3.61
1.23
1.36
3.66 5.31
4.92
4.61
4.90 2.64
1.41
3.93
1.76
2.67
2.25
3.94
4.71
5.06
3.71
4.83
4.04
0.87
5.50
5.61
0.94
1.34
3.47
2.80
6.01
2.38
5.58
2.62
4.53
2.58
2.77
6.11
3.55
4.03
4.29
2.64
5.98
0.54
0.51
1.03
1.34
0.49
0.66
1.19
1.86
1.80
1.48 1.40
1.17
1.49
1.67
1.34
1.72
2.09
2.51
2.44
2.45
2.29
1.96
1.76
2.11
2.41
2.25
2.29
1.60
1.93
1.31
1.78
1.25
1.50
0.77 1.04
1.36
0.63 0.45
1.17
1.13
7
7
7
7
7
7
6
6
6
6
6
6
6
6
6
6
6
5
5
4
3
2
113
2 4
6
5
3
4 6
5
6 4
3 2 5
2
3
6
4
5
51103:001:0002 Haberkorni
51101:001:0229 Narva metskond 82
85101:003:0365 Männiku
85101:003:0294 Haberkorni
85101:003:1262 Narva metskond 68
eeldatav abs veetase 5,4 m
Veekogu 3,0 ha,
Nr X Y
1 6 594 052,51 734 528,37
2 6 594 040,43 734 534,67
3 6 593 987,20 734 593,66
4 6 593 924,73 734 663,50
5 6 593 881,31 734 711,98
6 6 593 855,72 734 740,22
7 6 593 696,32 734 601,69
8 6 593 896,95 734 553,27
9 6 594 043,72 734 520,75
Pindala 3,18 ha
Suudme abs kõrgus, m
Lamami abs kõrgus, m
Puuraugu nr Katendi paksus, m
Kasuliku kihi paksus, m
Kaardileht nr 6534 Narva
Elektripaigaldise kaitsevöönd
Ranna või kalda piiranguvöönd
1
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus
Maapinna samakõrgusjoon, m
0 100 m50
Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number
1 piiripunkti number
Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Mõõtkava
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Koostas
Kinnitas Töö nr
Kuupäev
Joonis nr
+372 668 1011, [email protected]
Loa omanik
13.08.2026
Erki Vaguri
Marina Minerals OÜ
1 : 1 000
3 / 3
Ida-Viru maakond, Narva linn
Narva liivakarjäär
26/5606
Korrastatud ala plaan
Tauri Põldema
5. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
4. Maardla piir ühtib mäeeraldise piiriga.
ja varu arvutuse plaani (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 22/3899).
- Ida-Viru maakonna Narva uuringuruumi geoloogilise uuringu aruande topograafilise
- Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 13.08.2026);
- Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 13.08.2026);
- Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 13.08.2026);
- Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 13.08.2026);
3. Plaani koostamisel on kasutatud:
2. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus.
1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
Märkused:
Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Jalgpalli tn 21, 11312
N
koordinaadid
teenindusmaa piiripunktide
Mäeeraldise ja mäeeraldise
6
6
PA-1
6,68
0,68
0,5
5,5
PA-2
6,25
0,25
0,3
5,7
PA-3
6,97
0,97
0,3
5,7
PA-4
6,75
0,75
0,5
PA-5
7,40
1,90
0,2
5,3
PA-6
7,07
2,67
0,3
4,1
PA-7
6,52
2,52
0,2
3,8
5,5
1
2
3
4
5
6
7
8
9
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
6 593 900
6 593 800
7 3 4 5
0 0
7 3 4 6
0 0
PA-1
6,68
0,68
0,5
5,5
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Vastus | 31.08.2026 | 4 | 13-1/26-1324 | Väljaminev kiri | egt | Keskkonnaamet |