HIIUMAA VALLAVALITSUS

Keskväljak 5a Telefon: + 372 463 6082 Registrikood 77000424

92413 Kärdla e-post: [email protected] EE632200001120048941 Swedbank

Hiiumaa vald, EE361010602008926008 SEB Pank

Hiiu maakond

Eesti Geoloogiateenistus Teie: (Maa-amet) 23.12.2024 nr 6-3/23/3138-7

[email protected] Meie: 31.08.2026 nr 9-6.1/2687-29

Vastuskiri Hiiumaa valla üldplaneeringu ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande

eelnõu kooskõlastamata jätmisele

Hiiumaa Vallavalitsus on 13.12.2024 kirjaga nr 9-6.1/2687 saatnud Maa-ametile

kooskõlastamiseks Hiiumaa valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

aruande eelnõu, millele on Maa-amet saatnud vastuse 23.12.2024 kirjaga nr 6-3/23/3138-7. Kirjas

on välja toodud 5 teemat, mis vajavad täiendavat tähelepanu.

Tulenevalt 01.01.2025. a jõustunud MaaPS muudatustest, mille kohaselt täidab varem Maa-ameti

geoloogiaalased ülesandeid nüüd Eesti Geoloogiateenistus, saadame vastused otse teile.

Nõustume osaliselt ning viime sisse soovitud muudatused. Punktides 3 ja 4 märgitud

tähelepanekud ei saa olla mittekooskõlastamise alus, kuna üldplaneeringuga seatavad soovitusliku

iseloomuga tingimused ei kujuta endast piiranguid, mida saaks käsitleda MaaPS § 14 märgituga

vastuolus olevatena.

Saadame muudetud sõnastuses seletuskirja uuesti kooskõlastamiseks ning palume kaaluda

üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandele Eesti

geoloogiateenistuse poolse kooskõlastuse andmist käesolevas kirjas toodud argumente

arvesse võttes.

1. Kirjas toote välja, et kaardirakenduses ja põhijoonise väljavõtetel ei ole märgitud Kõpu

liivamaardlat (registrikaart nr 849) ja Hiiumadala liivamaardlat (registrikaart nr 40) ning palute

andmeid ajakohastada.

Vastus: Uuendame alusandmeid, kuid selgitame, et mereala ei kuulu üldplaneeringu

planeeringualale.

2. Kirjas toote välja, et kaardirakenduses ja põhijoonise väljavõtetel on mäetööstusmaa maa-ala

märgitud mäeeraldiste ulatuses, mitte mäeeraldiste ja selle teenindusmaade ulatuses. Lisaks ei

ole Käina meremudamaardlal ja Käina II meremudakarjääri mäeeraldistele ja nende

teenindusmaadele märgitud mäetööstuse maa-ala juhtotstarvet. Palute kõigile kehtiva loaga ja

Keskkonnaametis menetluses olevatele taotletavatele mäeeraldistele ja nende

teenindusmaadele anda planeeringus mäetööstuse maa-ala juhtotstarve.

Vastus: Lisame mäeeraldistele ka teenindusmaa. Merealale ei saa juhtotstarvet üldplaneeringuga

määrata kuna see ei kuulu planeeringuala koosseisu.

3. Kirjas on märgitud, et seletuskirja peatükis 16 „Maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud

aladest tekkivate kitsenduste määramine“ seatud nõuded, et vältida uute maardlate avamist

enne kui piirkonnas olevate maardlate ressursid on ammendumas ja taastamistöödega

alustatud, piiravad maavarale juurdepääsu ja võivad halvendada majandustegevuse ressursiga

kaetust olles sellisena vastuolus MaaPS §-ga 14. Ühtlasi palutakse muuta nõuded soovitusteks.

Vastus: Vastuolu seadusega sisustab Maa-amet esmalt asjaoluga, et üldplaneeringu peatükis 16

kirjutab Hiiumaa Vallavalitsus maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivate

kitsenduste määramine on nõuete all: „vältida uute maardlate avamist enne kui piirkonnas olevate

maardlate ressursid on ammendumas ja taastamistöödega alustatud;“. Hiiumaa Vallavalitsus

selgitab samas, et tingimust rakendataks olukorras, kus lubadega kaevandamiseks antud

maavaravaru peetakse piisavaks (maavaravaru jätkub liiva ja kruusa osas eeldatavalt vähemalt

kümneks aastaks ning lubja- ja dolokivi osas viietestkümneks aastaks ehk varustuskindlus on

tagatud. Leiame, et eeltoodust ei tulene lausalist keeldu uute maardlate avamiseks, mida saaks

käsitleda MaaPS § 14 alusel vastuoluks seadusega, vaid kohustusega loa väljastajale (kelleks ei

ole kohalik omavalitsus) põhjalikult kaaluda uue maardla avamist olukorras, kus piirkonna

varustuskindlus on tagatud. Eeltoodu tõttu täidab üldplaneeringu sõnastus just kohaliku

omavalitsuse soovituse laadis seisukohta.

4. Kirjas on märgitud, et seletuskirja peatükis 16 „Maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud

aladest tekkivate kitsenduste määramine“ kaevandamisest põhjustatud häiringute

leevendamiseks seatud tingimused, et uusi maardlaid mitte kavandada eluhoonetele lähemale

kui 0,5 km ning kaevanduse ja elamute vahele tuleb säilitada või rajada vähemalt 100m laiune

kõrghaljastusega riba, halvendab maavarale juurdepääsu osas olemasolevat olukorda ja

üldplaneering on seega vastuolus MaaPS §-ga 14.

Vastus: Maa-amet toob välja olukorra, kus kohalik omavalitsus soovib täpsustada tingimusi

maarava kaevandamisel, mille kitsendused on toodud MaaPS § 50 lg 10 alusel kaevandamisloa

taotlemisel esitatavate nõuetena. Osundatud norm kohustab saama mäeeraldise või selle

teenindusmaaga külgneva elamu omaniku(ke) nõusoleku. Seega on sobilik Maa-ameti kirjas

osundatud põhimõtete: kaevandamisest põhjustatud häiringute leevendamiseks on erinevaid

meetodeid, mitte ainult kõrghaljastuse säilitamine/rajamine. Kaevandatavate alade piirnemisel

elamutega tuleb selgitada välja võimaliku keskkonnamõju esinemine ja ulatus (vastavavalt

vajadusele keskkonnamõju hindamise läbiviimine; müra, tolmu ja vibratsiooni mõõtmine või

modelleerimine jne) ning rakendada asjakohased meetmed kaasnevate keskkonnamõjude

vältimiseks või leevendamiseks, rakendamine ulatuslikumale alale kui 100 meetrit elamust.

Selline lähenemine ei oleks vastuolus MaaPS § 14 maavaradele juurdepääsu tagamise

põhimõtetega.

Muudetud sõnastuses tingimus: Uute kaevandatavate alade piirnemisel elamutega tuleb selgitada

välja võimaliku keskkonnamõju esinemine ja ulatus (vastavavalt vajadusele keskkonnamõju

hindamise läbiviimine; müra, tolmu ja vibratsiooni mõõtmine või modelleerimine jne) ning

rakendada asjakohased meetmed kaasnevate keskkonnamõjude vältimiseks või leevendamiseks,

vajadusel nende rakendamine ulatuslikumale alale kui 100 meetrit elamust. Uusi kaevandusi

soovitavalt mitte kavandada eluhoonetele lähemale kui 0,5 km.

5. Kirjas on märgitud, et seletuskirja peatükis 16 „Maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud

aladest tekkivate kitsenduste määramine“ on öeldud, et teatud olukorras tuleb kavandatavale

tegevusele küsida Keskkonnaministeeriumilt või valdkonna eest vastutava ministri poolt

volitatud asutuselt luba ning KSH aruandes on viidatud koostöö tegemise vajadusele Maa-

ametiga. Kirjas on märgitud, et MaaPS alusel annab alates 01.01.2025 kooskõlastusi Eesti

Geoloogiateenistus.

Vastus: Muudame üldplaneeringu seletuskirjas ja KSH aruandes sõnastust muutunud seadustele

vastavaks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Omar Jõpiselg,

abivallavanem

Kirja koostas Kaire Nõmm,

[email protected]

HIIUMAA VALLAVALITSUS

Keskväljak 5a Telefon: + 372 463 6082 Registrikood 77000424

92413 Kärdla e-post: [email protected] EE632200001120048941 Swedbank

Hiiumaa vald, EE361010602008926008 SEB Pank

Hiiu maakond

Eesti Geoloogiateenistus Teie: (Maa-amet) 23.12.2024 nr 6-3/23/3138-7

[email protected] Meie: 31.08.2026 nr 9-6.1/2687-29

Vastuskiri Hiiumaa valla üldplaneeringu ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande

eelnõu kooskõlastamata jätmisele

Hiiumaa Vallavalitsus on 13.12.2024 kirjaga nr 9-6.1/2687 saatnud Maa-ametile

kooskõlastamiseks Hiiumaa valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

aruande eelnõu, millele on Maa-amet saatnud vastuse 23.12.2024 kirjaga nr 6-3/23/3138-7. Kirjas

on välja toodud 5 teemat, mis vajavad täiendavat tähelepanu.

Tulenevalt 01.01.2025. a jõustunud MaaPS muudatustest, mille kohaselt täidab varem Maa-ameti

geoloogiaalased ülesandeid nüüd Eesti Geoloogiateenistus, saadame vastused otse teile.

Nõustume osaliselt ning viime sisse soovitud muudatused. Punktides 3 ja 4 märgitud

tähelepanekud ei saa olla mittekooskõlastamise alus, kuna üldplaneeringuga seatavad soovitusliku

iseloomuga tingimused ei kujuta endast piiranguid, mida saaks käsitleda MaaPS § 14 märgituga

vastuolus olevatena.

Saadame muudetud sõnastuses seletuskirja uuesti kooskõlastamiseks ning palume kaaluda

üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandele Eesti

geoloogiateenistuse poolse kooskõlastuse andmist käesolevas kirjas toodud argumente

arvesse võttes.

1. Kirjas toote välja, et kaardirakenduses ja põhijoonise väljavõtetel ei ole märgitud Kõpu

liivamaardlat (registrikaart nr 849) ja Hiiumadala liivamaardlat (registrikaart nr 40) ning palute

andmeid ajakohastada.

Vastus: Uuendame alusandmeid, kuid selgitame, et mereala ei kuulu üldplaneeringu

planeeringualale.

2. Kirjas toote välja, et kaardirakenduses ja põhijoonise väljavõtetel on mäetööstusmaa maa-ala

märgitud mäeeraldiste ulatuses, mitte mäeeraldiste ja selle teenindusmaade ulatuses. Lisaks ei

ole Käina meremudamaardlal ja Käina II meremudakarjääri mäeeraldistele ja nende

teenindusmaadele märgitud mäetööstuse maa-ala juhtotstarvet. Palute kõigile kehtiva loaga ja

Keskkonnaametis menetluses olevatele taotletavatele mäeeraldistele ja nende

teenindusmaadele anda planeeringus mäetööstuse maa-ala juhtotstarve.

Vastus: Lisame mäeeraldistele ka teenindusmaa. Merealale ei saa juhtotstarvet üldplaneeringuga

määrata kuna see ei kuulu planeeringuala koosseisu.

3. Kirjas on märgitud, et seletuskirja peatükis 16 „Maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud

aladest tekkivate kitsenduste määramine“ seatud nõuded, et vältida uute maardlate avamist

enne kui piirkonnas olevate maardlate ressursid on ammendumas ja taastamistöödega

alustatud, piiravad maavarale juurdepääsu ja võivad halvendada majandustegevuse ressursiga

kaetust olles sellisena vastuolus MaaPS §-ga 14. Ühtlasi palutakse muuta nõuded soovitusteks.

Vastus: Vastuolu seadusega sisustab Maa-amet esmalt asjaoluga, et üldplaneeringu peatükis 16

kirjutab Hiiumaa Vallavalitsus maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivate

kitsenduste määramine on nõuete all: „vältida uute maardlate avamist enne kui piirkonnas olevate

maardlate ressursid on ammendumas ja taastamistöödega alustatud;“. Hiiumaa Vallavalitsus

selgitab samas, et tingimust rakendataks olukorras, kus lubadega kaevandamiseks antud

maavaravaru peetakse piisavaks (maavaravaru jätkub liiva ja kruusa osas eeldatavalt vähemalt

kümneks aastaks ning lubja- ja dolokivi osas viietestkümneks aastaks ehk varustuskindlus on

tagatud. Leiame, et eeltoodust ei tulene lausalist keeldu uute maardlate avamiseks, mida saaks

käsitleda MaaPS § 14 alusel vastuoluks seadusega, vaid kohustusega loa väljastajale (kelleks ei

ole kohalik omavalitsus) põhjalikult kaaluda uue maardla avamist olukorras, kus piirkonna

varustuskindlus on tagatud. Eeltoodu tõttu täidab üldplaneeringu sõnastus just kohaliku

omavalitsuse soovituse laadis seisukohta.

4. Kirjas on märgitud, et seletuskirja peatükis 16 „Maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud

aladest tekkivate kitsenduste määramine“ kaevandamisest põhjustatud häiringute

leevendamiseks seatud tingimused, et uusi maardlaid mitte kavandada eluhoonetele lähemale

kui 0,5 km ning kaevanduse ja elamute vahele tuleb säilitada või rajada vähemalt 100m laiune

kõrghaljastusega riba, halvendab maavarale juurdepääsu osas olemasolevat olukorda ja

üldplaneering on seega vastuolus MaaPS §-ga 14.

Vastus: Maa-amet toob välja olukorra, kus kohalik omavalitsus soovib täpsustada tingimusi

maarava kaevandamisel, mille kitsendused on toodud MaaPS § 50 lg 10 alusel kaevandamisloa

taotlemisel esitatavate nõuetena. Osundatud norm kohustab saama mäeeraldise või selle

teenindusmaaga külgneva elamu omaniku(ke) nõusoleku. Seega on sobilik Maa-ameti kirjas

osundatud põhimõtete: kaevandamisest põhjustatud häiringute leevendamiseks on erinevaid

meetodeid, mitte ainult kõrghaljastuse säilitamine/rajamine. Kaevandatavate alade piirnemisel

elamutega tuleb selgitada välja võimaliku keskkonnamõju esinemine ja ulatus (vastavavalt

vajadusele keskkonnamõju hindamise läbiviimine; müra, tolmu ja vibratsiooni mõõtmine või

modelleerimine jne) ning rakendada asjakohased meetmed kaasnevate keskkonnamõjude

vältimiseks või leevendamiseks, rakendamine ulatuslikumale alale kui 100 meetrit elamust.

Selline lähenemine ei oleks vastuolus MaaPS § 14 maavaradele juurdepääsu tagamise

põhimõtetega.

Muudetud sõnastuses tingimus: Uute kaevandatavate alade piirnemisel elamutega tuleb selgitada

välja võimaliku keskkonnamõju esinemine ja ulatus (vastavavalt vajadusele keskkonnamõju

hindamise läbiviimine; müra, tolmu ja vibratsiooni mõõtmine või modelleerimine jne) ning

rakendada asjakohased meetmed kaasnevate keskkonnamõjude vältimiseks või leevendamiseks,

vajadusel nende rakendamine ulatuslikumale alale kui 100 meetrit elamust. Uusi kaevandusi

soovitavalt mitte kavandada eluhoonetele lähemale kui 0,5 km.

5. Kirjas on märgitud, et seletuskirja peatükis 16 „Maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud

aladest tekkivate kitsenduste määramine“ on öeldud, et teatud olukorras tuleb kavandatavale

tegevusele küsida Keskkonnaministeeriumilt või valdkonna eest vastutava ministri poolt

volitatud asutuselt luba ning KSH aruandes on viidatud koostöö tegemise vajadusele Maa-

ametiga. Kirjas on märgitud, et MaaPS alusel annab alates 01.01.2025 kooskõlastusi Eesti

Geoloogiateenistus.

Vastus: Muudame üldplaneeringu seletuskirjas ja KSH aruandes sõnastust muutunud seadustele

vastavaks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Omar Jõpiselg,

abivallavanem

Kirja koostas Kaire Nõmm,

[email protected]