K Ä S K K I R I

Tallinn 26.08.2026 nr 1-2/26/388

Kliimaministri 22.02.2024 käskkirja nr 1-2/24/78 „Projekti AVATAR algatamine, nõukogu

moodustamine ning töökorra kehtestamine“ muutmine

Vabariigi Valitsuse seaduse § 46 lõike 6 ja Vabariigi Valitsuse 29.06.2023 määruse nr 71 „Kliimaministeeriumi põhimäärus“ § 9 punkti 23 alusel muuta kliimaministri 22.02.2024 käskkirja nr 1-2/24/78 „Projekti AVATAR algatamine, nõukogu moodustamine ning töökorra

kehtestamine“ järgmiselt1:

1. eemaldada käskkirja preambulast viide atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 4 punktile 2 (kehtetu alates 12.10.2025);

2. käskkirja lisa „Projekti „AVATAR“ tegevuskava ja töökord“ asendatakse käesoleva käskkirja

lisaga (lisatud).

(allkirjastatud digitaalselt)

Andres Sutt energeetika- ja keskkonnaminister

1 Käskkirja on muudetud 14.11.2024 käskkirjaga nr 1-2/24/451 "Kliimaministri 22.02.2024 käskkirja nr 1-2/24/78

„Projekti AVATAR algatamine, nõukogu moodustamine ning töökorra kehtestamine“ muutmine".

Projekti „AVATAR“ tegevuskava ja töökord

1. Eesmärgid ja tulemused

1.1. Projekti „AVATAR“ (edaspidi ka projekt) eesmärk on aidata kaasa Eesti energia- ja kliimapoliitika eesmärkide saavutamisele läbi avatud maasoojussüsteemide, eelkõige

kvaternaarisetetes voolava põhjavee geotermaalenergia kasutamise potentsiaali tuvastamise ja pilootprojekti rakendamise ning arendada maasoojusenergial põhinevad uudsed taastuvenergialahendused Eesti väikelinnade või asulate piirkonnas.

1.2. Projekt aitab panustada Eesti riiklikus energia- ja kliimakavas aastani 2030 seatud taastuvenergia eesmärkide ja atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 4 punktis 5 toodud

eesmärkide saavutamisele. 1.3. Projekti tulemusel:

1.3.1 selgitatakse avatud maasoojussüsteemide lahendusteks sobivad asukohad, tehniline ja majanduslik teostatavus vähese heitega energialahendusena kütteks, jahutamiseks ja energia

salvestamiseks erinevates hübriidenergiasüsteemides; 1.3.2 valmib kuni kaks optimeeritud avatud maasoojussüsteemi pilootjaama, näitamaks

geotermaalenergia kasutamise sobivust geoloogiliselt sobivates piirkondades;

1.3.3 teostatakse uuring avatud maasoojussüsteemide kasutusviiside tehnilise ja majandusliku elujõulisuse hindamiseks;

1.3.4 luuakse eeldused avatud maasoojussüsteemide laialdasemaks kasutusele võtmiseks Eestis.

2. Projekti tegevuskava

2.1. Geoloogiliselt sobivate alade valik avatud maasoojussüsteemi pilootprojekti rakendamiseks: 2024 II kvartal;

2.2. Tarbimisvajadusest lähtuv pilootprojekti ala valik punktis 2.1 valitud asukohtades: 2024 II-III kvartal;

2.3. Järgmiste etappide uuringute eelanalüüs, lähteülesande koostamine: 2024 III kvartal – 2026

II kvartal; 2.4. Puurtööde tegemine, pumpamiskatsed ja vajalik geofüüsika ning põhjavee energeetilise

väärtuse mõõtmine valitud asukohtades: 2026 III kvartal – 2027 IV kvartal; 2.5. Geotermaalenergia pilootjaama rajamine ja esimeste tulemuste seire: 2027 II kvartal – 2028

IV kvartal;

2.6. Lõpparuande koostamine: 2028 IV kvartal.

3. Projekti eelarve

3.1. Tegevuste kogumaksumus on vastavalt riigi eelarvestrateegia 2024–2027 lisas 5 nimetatud meetmele “Kliima-energiapoliitika eesmärkidel pilootprojektide toetamine” kuni

1 250 000 eurot. 3.2. Projekti nõukogu esitab energeetika- keskkonnaministrile projekti iga aasta IV kvartalis

kinnitamiseks projekti järgmise aasta tegevus- ja ajakava ning eelarve koos selle liigendusega, arvestades asjakohase aasta riigieelarves selleks ette nähtud vahendeid.

4. Projekti elluviija ülesanded

4.1. Projekti tegevuste elluviijaks ja nende korraldajaks on Eesti Geoloogiateenistus (edaspidi EGT).

4.2. Projekti elluviija ülesanded on:

KINNITATUD

26.08.2026 käskkirjaga nr 1-2/26/388

Lisa

4.2.1 uurida ja testida erinevaid geotermaalenergia rakendusi potentsiaalsetes asukohtades, muuhulgas rajades katsepuurkaeve ning analüüsides nende efektiivsust ja optimeerides tehnoloogiat;

4.2.2 koguda tõendusandmeid geotermaalenergia majandusliku ja keskkonnaalase kasulikkuse (mõju) kohta ning tutvustada geotermaalenergia eeliseid era- ja avaliku sektori otsustajate,

arendajate ja kasutajate jaoks; 4.2.3 hinnata valitud pilootprojekti rakendamise asukohtades riigiabi andmise põhimõtteid ning

kui antav toetus on riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 ja

konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 tähenduses, antakse toetust kooskõlas Euroopa Komisjoni riigiabi reguleerivate õigusaktidega;

4.2.4 esitada nõukogu kaudu Kliimaministeeriumile (edaspidi KliM) eelneva poolaasta rahastatud tegevuste tulemuste aruanne 15. veebruariks ja 15. augustiks vastavalt Vabariigi Valitsuse 04.11.2016 määrusele nr 121 „Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega

kauplemise enampakkumisel saadud tulu kasutamise, aruandluse ja teavitamise üldtingimused“ § 4 lõike 1 punktile 1;

4.2.5 esitada projekti nimetus, kirjeldus ning viide rahastusallikale sõnastuses "Projekti toetas Eesti riik kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise tulust“ projektiga seotud veebilehel ja tööde teostamise objektil (infotahvlil);

4.2.6 teavitada projekti nõukogu viivitamata kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kõikidest olulistest asjaoludest, mis võivad mõjutada ülesande täitmist ja ülesande täitmiseks

antud riigieelarveliste vahendite kasutamist; 4.2.7 määrata projektijuht, kes teostab projekti vahetut juhtimist, tegevuste koordineerimist ja

dokumenteerimist.

5. Projekti nõukogu ülesanded ja töökord

5.1. Projekti juhib kliimaministri nimetatud projekti nõukogu.

5.2. Nõukogu ülesanded: 5.2.1 projekti detailse tegevus- ja ajakava koostamine; 5.2.2 projekti iga-aastase eelarve ja selle liigenduse eelnõu koostamine;

5.2.3 tegevuste kvaliteedinõuetest, ajakavast ja eelarvest kinnipidamise kontrollimine; 5.2.4 tegevuste aruandluse läbivaatamine ja jätkutegevuste kooskõlastamine;

5.2.5 tegevuste vahe- ja lõpptulemuste eesmärgipärasuse hindamine. 5.3. Projekti nõukogu koosolek:

5.3.1 toimub vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kvartalis; 5.3.2 on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa esimees ja vähemalt pool projekti nõukogu

liikmetest; 5.3.3 protokollitakse ja protokolli allkirjastavad projekti nõukogu esimees ja koosoleku

protokollija. Vajadusel kantakse koosoleku protokolli ka projekti nõukogu liikme

eriarvamus, mille ta kinnitab oma allkirjaga. 5.4. Projekti nõukogu ja projektijuhi asjaajamise teeninduse tagab KliMi poolt maavarade

osakond.

6. Järelevalve projekti täitmise üle

6.1. Järelevalvet projekti täitmise üle teostab KliM. 6.2. Projekti nõukogul on õigus juhtida EGT tähelepanu projektis esinevatele puudustele ja teha

ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks.

6.3. Projekti nõukogul on õigus järelevalve käigus nõuda EGTlt nii kirjalikke kui suulisi selgitusi ning asjassepuutuvaid dokumente ning EGT on kohustatud esitama selgitused ning vastavad

dokumendid.