Rakvere valla üldplaneering

1 / 7

Esitaja ja kuupäev. KOV

reg nr

Kooskõlastuse /arvamuse sisu KOV seisukoht

Eesti Geoloogiateenistus

29.06.2026

reg

30.06.2026

7-1/4-28

https://atp.amphora.ee/somer

uvv/index.aspx?o=683&o2=

10704&itm=227184

1 Joonise „Maakasutus“ kohaselt on maardlate aladele kavandatud juhtotstarbeid, millega

nähakse ette püsiva iseloomuga ehitiste ehitamise võimalused. Sellisteks

juhtotstarveteks on nt: väikeelamumaa (EV), korterelamumaa (EK), ärimaa ala (Ä),

tootmismaa ala (T), tehnoehitise maa ala (OT), ühiskondlike ehitiste maa ala (Ü) ja

segaotstarbega maa alad (ÄT) ning (EÄ).

Juhime tähelepanu, et maardla alale ehitatud ehitis kasutab maapõue tuge, mida

võimaldab maapõue osa, mis on maavarana arvel maardlas. Ehitise ehitamise korral tuleb

sellele jätta maapõue tugi ehk ehitise alune ja ehitise ümbruses olev osa maavarast jääb

kaevandamata. Kui ehitis rajatakse maardla alale püsiva iseloomuga ehitisena, halveneb

olemasolev olukord maavarale juurdepääsu ja kaevandamisväärsena säilimiseosas.

Elamu rajamine toob kaasa täiendavaid piiranguid. MaaPS § 50 lõige 10 sätestab, et kui

mäeeraldis või selle teenindusmaa asub elamule lähemal kui 100 meetrit, tuleb taotlusele

lisada selle kinnistu omaniku nõusolek. Igal planeeritaval uuel elamul on 100 m puhverala,

kus saab kaevandada ainult elamuga kinnistu omaniku loal. Kui elamu püstitatakse kohta, kus

olemasolevat elamut ei ole, siis maavarale juurdepääs võrreldes olemasoleva olukorraga

halveneb, kuna kaevandamise võimaluse saamiseks tekib elamuga kinnistu omani ku

nõusoleku saamise vajadus.

Joonise „Maakasutus“ kohaselt on eelmainitud juhtotstarbeid määratud nii kinnistutele,millel

juba on sama otstarbega sihtotstarve (nt elamuga hoonesatud elamumaale on määratud

juhtotstarve väikeelamumaa) kui ka kinnistutele, mille praegune sihtotstarve erineb

Rakvere vald nõustub, et maavarad on oluline riiklik ressurss, mille kasutamise võimalused tuleb

võimalikult suures ulatuses säilitada. Samas on kohaliku omavalitsuse ülesanne PlanS § 75 alusel

kavandada valla ruumilist arengut tervikuna, tasakaalustades elukeskkonna, ettevõtluse, tehnilise taristu,

looduskeskkonna, kultuuripärandi ning maavarade kasutamise huvid.

Üldplaneering ei anna vahetut ehitusõigust ega kaevandamisluba, vaid määrab ruumilise arengu põhimõtted.

Üldplaneeringu elluviimisel konkreetsete arenduste, projekteerimistingimuste, detailplaneeringute ja

kaevandamislubade menetlemisel hinnatakse mõju juhtumipõhiselt ning kaasatakse õigusaktides nimetatud

asutused, sealhulgas Eesti Geoloogiateenistus.

1. KOV ei nõustu seisukohaga, et maardla olemasolu tõttu tuleks üldplaneeringus jätta määramata

valla ruumilise arengu seisukohalt vajalikud juhtotstarbed.

Üldplaneeringu ülesanne on määrata soovitud ruumiline areng ja maakasutuse põhisuunad. Juhtotstarbe

määramine on PlanS-st tulenev kohustus ning see ei anna automaatset ehitusõigust, seega ei välista maavara

kasutuselevõttu. Kõikidel maardla-aladel kavandatavatel tegevustel tuleb edasistes menetlustes lähtuda

maapõueseadusest ning kaasata Eesti Geoloogiateenistus. Maardlatel projekteerimistingimuste (edaspidi

PT) andmisel või detailplaneeringute (edaspidi DP) koostamisel, tuleb EGT kaasata seadusest tulenevalt,

sõltumata ÜP lahendusest ja siis lähenetaksegi juhtumipõhiselt. Juhtumipõhise menetluse vajadus ei saa olla

põhjuseks, miks üldplaneering jätab täitmata talle seadusega pandud ülesande määrata valla ruumilise

arengu põhimõtted.

Kohtumisel tegi EGT ettepaneku pöörduda Kliimaministeeriumi poole seaduse muutmiseks. Siinkohal

märgime et Rakvere vallal on see plaanis, kuid on ju teada et seaduse muudatused on pikk protsess ja KOV

ei saa nõustuda et selleks ajaks jääb üldplaneeringu koostamine ootele või et koostame planeeringu

vastuolus valla nägemusega arengust.

Üldplaneeringu lahenduse koostamisel lähtusime põhimõttest, et väljaspool alevikke, tihe-ja

kompaktalasid oleme määranud väikeelamumaa (EV), korterelamumaa (EK), ärimaa ala (Ä), tootmismaa

ala (T), tehnoehitise maa ala (OT), ühiskondlike ehitiste maa ala (Ü) ja segaotstarbega maa alad (ÄT) ning

(EÄ) juhtotstarbed olemasolevatest katastriüksuste sihtotstarvetest lähtudes. Seega hajaasustusega alal on

juhtotstarve välja toodud maatulundusmaa ja tootmismaa sihtotstarvetega maaüksuste õuealadele ja lisaks

elamumaa katastriüksused tervikuna.

Teie poolt esitatud teksti põhjal ei ole võimalik selgelt otsustada, millises kohas või millega täpselt ei ole

EGT nõus. Oleme arvamusel, et viitate oma seisukohtades väga kohapõhise ja juhtumispõhise lähenemise

vajadusele, kuid Teiepoolne mittenõustumine on väga üldistav ja vastuolulised kohad ei ole käsitletud

selgelt koha/juhtumispõhiselt.

Rakvere valla üldplaneering

2 / 7

määratavast juhtotstarbest oluliselt. Kui maardla alale määratakse püsivat hoonestust lubav

juhtotstarve, siis see halvendab maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale

juurdepääsu olemasolevat olukorda. Samuti halvendab maardlale juurdepääsu , kui maardla

piirist kuni 100 m kaugusele jäävale kinnistule määratakse juhtotstarve , mis lubab elamu

ehitust.

EGT on nõus lubama juhtotstarbe muutust kinnistutel, mis juba näevad ette püsiva hoonestuse

rajamise (nt elamumaa sihtotstarbega alal korterelamu juhtotstarbe määramine) kinnistutel,

mis on hoonestatud püsiva iseloomuga ehitisega (nt maatulundusmaa sihtotstarbega alal

tootmismaa juhtotstarbe määramine , kui kinnistul asub tootmishoone ning kinnistutel mis on

hõlmatud kehtiva detailplaneeringuga, mis näeb ette püsiva hoonestuse rajamise. Erandina ei

saa lubada Rakvere lubjakivimaardlale elamumaa siht - ega juhtotstarbe seadmist nagu hetkel

on kujutatud ega juhtotstarbe seadmist nagu hetkel on kujutatud joonisel

„Maakasutus“.joonisel „Maakasutus“.

Samuti ei ole võimalik olukord, kus katastriüksus on hoonestatud püsiva iseloomuga

hoonega, mis ei ole elamu ja katastriüksusele soovitakse määrata elamu ehitamist lubav

juhtotstarve . Kuna elamu ehitamisega tuleb kaasa 100 m kooskõlastusnõudega puhver, siis

halvendaks sellise juhtotstarbe määramine maavara kaevandamisväärsena säilimise või

maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda ning tegevus on vastuolus MaaPS § 14 lõikega

EGT mõistab, et suur osa valla territooriumist on maardlatega kaetud ning valla toimimiseks

võib olla tarvis rajada püsi va iseloomuga ehitisi ka maardla alale või muuta kinnistute

Rakvere lubjakivimaardla alale näeb planeeringulahendus ette EV juhtotstarbe Kiviaia ja Sireli maaüksuste

olemasolevate elamute vahele, mille vahemaa on ca 256 m ja kui arvestada kummalegi 100 m puhverala,

siis on maavara võimalikuks kaevandamise alaks maa pealt arvestatuna 56 m. Teie poolt esitatud loogikat

arvestades saaksime EV juhtotstarbe määrata väljapoole maardla piire ca 37 m laiusele alale.

Oleme seisukohal, et ÜP koostamisel KOV täidab seadusest tulenevat ülesannet ja näeb ette ruumilise

arengu, seega ka juhtotstarbed ja ÜP elluviimine maardlate aladel sõltub EGT juhtumipõhisest

kooskõlastusest. Oleme täiendatud seletuskirja punkti 5.1 sõnastusega: Üldplaneeringu elluviimine ja

ehitusõiguse realiseerimine maardlate alal määratud juhtotstarvete kohaselt kooskõlastatakse ning

otsustatakse asukoha- ja juhtumispõhiselt seaduses määratud korras koostöös asjakohase ametkonnaga.

Rakvere valla üldplaneering

3 / 7

sihtotstarbeid . Sellises olukorras ei ole tegevus automaatselt välistatud vaid tuleb saada

asjakohane kooskõlastus EGT lt, kes hindab olukorda juhtumipõhiselt.

Eelnevat arvestades palume korrigeerida joonist „Maakasutus“ vastavalt väljatoodud

kommentaaridele.

2 Joonise „Maakasutus“ kohaselt on maardlate aladel kavandatud juhtotstarbeid, mis näevad

ette ala kindla otstarbelist kasutamist või vähest mõjutamist. Sellisteks

juhtotstarveteks on nt: põllumajandusmaa (MP), metsamajandusmaa (MM), puhke ja

virgestustegevuse maa ala (P), haljasala ja parkmetsa maa ala (HP), kaitsehaljastuse maa ala

(HK), riigikaitsemaa ala (R), teemaa ala (LT), väärtuslik maastik (VM), miljööväärtuslikud

hoonestusalad (MH) ning rohevõrgustik (RV).

Maavarad (ning juurdepääs maavaradele) on nii riigi kui omavalitsuse jaoks oluline ressurss.

Maavarale juurdepääsu puudumisel on negatiivne mõju piirkonna arengule. Samuti tuleb

MaaPS § 14 lõike 2 kohaselt tagada maavara kaevandamisväärsena säilimine ja juurdepääsu

olemasolevatele maavaradele. Kuivõrd ei ole võimalik täielikult ette näha, kus ja mis

materjali tulevikus vaja võib minna, tuleb seada võimalikult vähe täiendavaid piiranguid juba

olemasolevatele menetlus protsessidele.

Eelnevat arvestades tuleb jälgida, et eelmainitud juhtotstarbe kirjeldusse ei lisata maavara

kaevandamisväärsena säilimist või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda

halvendavaid tingimusi. Palume ka seletuskirja väljatoodud juhtotstarvetega seotud osadesse

lisada viide, et„ seatava juhtotstarbega alal kaevandamislubade taotlemine ja andmine

võimalik õigusaktides sätestatud korras ja tingimustel.“. Alternatiivselt võib täpsustuse välja

tuua ka maavaradega seotud peatükis. Täpsustuse eesmärk ei ole soosida kaevandustegevust

nt rohevõrgustiku alal vaid vältida olukorda, kus üldplaneering takistab kaevandamislubade

taotlemist ja andmist.

3 Seletuskirja peatükis 2.9.7 ja KSH peatükis 6.1.4.2. on määratud supelranna maa ala

muuhulgas Aru Kirde paekarjääri ja Aru Lõuna paekarjääri alale ning Sämi külla Sämi

liivakarjääri alale . EGT märgib, et rajatiste ehitamiseks peab lisaks karjääride sulgemisele ja

korrastamisele olema antud aladelt ka maavara ammendatud. Supelrannaks korrastamine

peab olema kajastatud karjääri korrastamise projektis.

4 EGT ei nõustu tiheasustusala määramise lahendusega Uhtna külas planeeringu

seletuskirja skeemil 6 kujutatud viisil. EGT on seisukohal, et tiheasustusala ei tohi

Vastavad viited on lisatud ka seletuskirja punktidesse 2.9 ja 2.9.3.2. KOV hinnangul selline sõnastus tagab

juurdepääsu maavaradele ja juhtotstarvete rakendamisel on igakordne kooskõlastus vajalik. Sellega on

tagatud ka juhud, kui seadus peaks muutuma.

KOV on seisukohal, et maakasutuse joonist, aluseks võttes eeltoodud kommentaare ei muudeta.

Maakasutust korrigeerime edaspidises menetluses vastavalt vajadusele eelpool kirjeldatud põhimõtteid

aluseks võttes.

2. Soovitud selgitused ja viited on juba praegu ÜP seletuskirjas punktis 2.9.3.2. Mäetööstuse maa

(TM) on kirjutatud: Maapõue ja maavara kaitse toimub maapõueseaduses ning selle alusel

kehtestatud muudes õigusaktides sätestatud alustel. Üldplaneeringu ülesanne on maardlatest ja

kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivate kitsenduste määramine. Arvestades olemasolevate

maardlate ja prognoosivarude ulatust, siis tuleb terve omavalitsuse territooriumit lugeda

maardlatest ja/või kaevandamisest mõjutatud alaks. Maardlate kasutuselevõtt (muutumine

mäetööstusmaaks) on võimalik pärast maavara kaevandamise loa taotlemist ja selle saamist

õigusaktides sätestatud korras. Kohalik omavalitsus annab sealjuures loa andjale oma arvamuse

uuringuloa ja kaevandamisloa andmise osas..

Seega on täidetud Teie poolt välja pakutud alternatiivne variant, sest seletuskirja punkt „Mäetööstuse

maa“ käsitleb ka maardlaid ja maavarasid.

3. Arvestatud ettepanekuga. Oleme täiendanud seletuskirja punkti 2.9.7

4. KOV ei nõustu ettepanekuga.

Määratud tiheasustusala on Uhtna aleviku piirides ja on aleviku piiridest oluliselt väiksem. Ka on TA piird

väiksemas ulatuses kui praegu kehtivas üldplaneeringus, vt pilt Sõmeru üldplaneeringu jooniselt:

Rakvere valla üldplaneering

4 / 7

laiendada lisatud joonisel 1 kollaselt märgitud aladele, kuna see halvendaks maavara

kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda.

5 Palume kaaluda üldplaneeringu joonistele ka taotletavate mäeeraldiste ning nende

teenindusmaade piiride lisamist ning taotletavate mäeeraldiste teenindusmaade aladele

reserveeritava mäetööstusmaa (reserveeritava turbatootmismaa) juhtotstarbe andmist, et

üldplaneering kajastaks täielikumalt informatsiooni kaevandamisest mõjutatud alade kohta.

6 Üldplaneeringu joonisel Maakasutus on Kunda lubjakivimaardla põhjaosale ja seda

ümbritsevale alale ( kinnistud Aru Põhja paekarjäär , Aru Kirde paekarjäär , Põhja Aru ja

Lõhkeaine) märgitud mäetööstusmaa juhtotstarve. Märgime, et antud alal ei ole kehtivat

maavara kaevandamise luba ega ka mitte menetluses kaevandamisloa taotlust.

Soovitame nimetatud alale anda perspektiivse mäetööstusmaa juhtotstarbe ja

vastavasisuline selgitus lisada ka seletuskirja.

7 Palume joonisele „Maakasutus“ kanda valla territooriumil leiduvad maardlad, mis hetkel

puuduvad t äielikult.

Käesolevas üldplaneeringu lahenduses on TA vähendamise ettepaneku alast osa kattumises elamute/ÜH

ehitiste 100 puhvertsooniga (vt skeemil esile tõstetud):

Märgime, et ÜP teeb ka ettepaneku aleviku piiride muutmiseks sellist et aleviku piirid oleks valdavalt

samad mis tiheasustusala piirid.

5. KOV ei nõustu ettepanekuga.

Taotletavad mäeeraldised on kajastatud vastavates registrites ning on seal avalikult kättesaadavad. Taotluse

esitamine ei tähenda veel õiguse tekkimist maavara kaevandamiseks Üldplaneeringuga ei anta avalikkusele

infot taotletavate mäeeraldiste alade juhtotstarbe kohta, mille osas pole KOV kujundanud MaaPS sätestatud

kohaliku omavalitsuse kaevandamisloa väljastamiseks nõustuvat arvamust.

6. Osaliselt arvestatud

Oleme mäetööstusmaa juhtotstarbega alad viinud vastavusse kirjeldusega, st et ÜP-ga kajastatakse

mäetööstuse maa-alana selliseid alasid, kus on väljastatud kaevandamisluba/aktiivsed mäeeraldised

koos nende teenindusmaadega.

„Perspektiivse maakasutuse juhtotstarbe“ mõistet ei tekita. Kõik ette nähtud juhtotstarbed ongi

perspektiivsed, st nendega antakse kogu määratud piirkonnale edaspidise maakasutuse põhimõtted.

7. KOV ei arvesta ettepanekuga.

Tegemist on avalikult kättesaadavate avaandmetega, millega kaasnevad seadusjärgsed kinnisomandi

kitsendused ja seadusega määratud menetlusnormid. Üldplaneeringu joonisel kujutatakse eelkõige need

ruumiandmeid, mis aitavad mõista ÜP endaga seatud maakasutsutingimusi ja nende mõju ulatust.

Maardlatega seonduvat on käsitletud seletuskirja punktis 2.9.3.2.

Rakvere valla üldplaneering

5 / 7

8 EGT on seisukohal, et KOV kohaliku kaitse loodusobjekti Tõrma Karitsa Jupri

maastikukaitseala rajamine maardla alale halvendab maavara kaevandamisväärsena säilimise

või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda.

9 Kaitsehaljastuse maa (KH) on joonise „Maakasutus“ legendis märgitud lühendiga KH

kuid seletuskirjas (sisukord, sisu) lühendiga HK.

10 Joonisel „Maakasutus“ on märgitud planeeritava matkaraja asukohana Veltsi V

liivakarjäär taotlusega kattuv ala. Samuti on planeeritud matkarada Haava liivakarjäär i

taotletavale teenindusmaale. Palume mitte planeerida matkarada kaevandamise loa

taotlusega kattuvale alale, kuna loa andmisel pole selle kasutamine enam

võimalik /ohutu . Kuni loa andmiseni ei ole keelatud alal liikuda, kuid ametliku

matakaraja loomine on võimalik peale maavara ammendamist või liigutades rada

taotletavalt alalt välja. Üldiselt ei soovita EGT planeerida matkarada ehitusmaavarade

maardlatele.

11 Planeeringu seletuskirja lk 38 märkuses 61 on kirjutatud, et „Kohaliku omavalitsuse

volikogu võib olulise avaliku huvi korral algatada ka detailplaneeringu koostamise.

Alus: planeerimisseadus § 125 lg 3“.

EGT märgib, et Maavara kaevandamist reguleerib maapõuseadus eriseadusena.

Maapõuseaduse § 42 sätestab, et kaevandamine toimub üksnes kaevandamisloa alusel

ning loamenetlus on avalik ja kaasav protsess, mis juba tagab kohaliku omavalitsuse ja

elanike osalemise. Seaduse § 14 järgi tuleb tagada maavara kaevandamisväärsena

säilimine ja juurdepääs maavarale. Maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat tegevust

võib lubada üksnes haldusorgani nõusolekul. Tagamaks seadustega kooskõla ja

vältimaks dubleeriva avaliku menetluse tekkimist, tuleb üldplaneeringu seletuskirjas

täpsustada, et detailplaneeringu koostamise kohustus ei laiene aladele, millele on antud

või taotletakse maavara kaevandamise luba.

12 Planeeringu seletuskirja lk 39 toodud kehtivate mäeeraldiste loend ei ole ajakohane.

Puudub Veltsi III liivakarjääri luba KL 524212. Sama puudus on ka KSH lk 37. Palume

täiendada. Veltsi III kae vandamise loaga seonduv mäetööstusmaa sihtotstarve puudub

ka jooniselt „Maakasutus“.

8. KOV otsus on et kavandame jätkuvalt Tõrma-Karitsa-Jupri kohaliku kaitseala. Nõustume, et

kohalik kaitseala halvendab maavarale juurdepääsu seal, aga ÜP ongi selleks, et ühiskonnas kokku

leppida, kas ja mida me peale maavarade veel väärtustame ja inimeste elamisväärsuse säilitamiseks

hoida tahame või ei taha. Seletuskirjas punktis 2.10.7.2 oleme täiendatud ala kirjeldust: Ala asub

osaliselt Haava (Rakvere) kruusa ja fosforiidimaardlal ja ulatuslikul karstialal. Alale on osaliselt

kavandatud puhke- ja virgestusala juhtotstarve ning ala läbivalt matkarada. Kohaliku kaitse alla

võtmise otsustamine toimub eraldi menetlusega looduskaitseseaduses sätestatud alustel ja korras.

9. Korrigeeritud. Läbivalt kasutame lühendit HK

10. KOV otsus on et kavandame jätkuvalt matkarada. Selgitame ka et kavandatava matkaraja asukoht

on üldplaneeringu täpsusastet arvestades ligilähedane. Kuhu täpselt matkarada rajatakse selgub, kui

planeeritut ellu viima hakatakse. Kui tõesti pole konkreetses kohas seda rada enam kasutada

võimalik või ei saa kaevandamise alustamise tõttu seda sinna rajada, siis saab kaaluda selle

trajektoori muutmist jms, aga jätta matkarada planeerimata seetõttu, et kunagi soovitakse seal

võibolla kaevandama hakata, ei ole mõistlik. Matkaraja asukoha muutmine/täpsustamine vajadusel

ei ole üldplaneeringu põhilahendust muutev.

11. Nõutud täpsustus ei ole vajalik. ÜP seletuskirja punktis 2.4.2 ei ole määranud kaevandamisloaga

ala DP-kohustuslikuks. ÜP seletuskirja punktis 2.9.3.2 toodud viide on kehtiva seaduse (PlanS 125

lg 3) selgituseks, mitte ÜP-ga seatav tingimus. Kui lisada Teie poolt välja pakutud täpsustus, siis

ÜP-s tekkiva, seatava tingimusega ei saa kuidagi ära võtta seadusega (PlanS 125 lg 3) KOV

volikogu ainupädevusse antud õigust ega luua selle õiguse välistavat tingimust.

12. Arvestatud. Selgitame: Mäeeraldised on ÜP alusandmed, mida kasutame tuginedes MaRu avalikele

ruumiandmetele konkreetse seisuga, mida regulaarselt uuendame. Veltsi III on saanud loa

17.03.2026. Mäeraldiste alusandmed ÜP-s uuendatud seisuga 01.07.2026

Rakvere valla üldplaneering

6 / 7

13 Planeeringu seletuskirja lk 41 punkti 2 ja punkti 4 sõnastust tuleb täpsustada. Selgitame,

et kaevandus kui termin viitab vaid maa alt kaevandamisele. Juhul, kui on silma s peetud

kaevandustegevust ka karjäärides ja turbatootmisaladel soovitame kasutada sõna

mäetööstusalad. Punktis 4 esineb korduv sõnakasutus.

14 Planeeringu seletuskirja lk 73 on kirjutatud , et Alale on lubatud tuulepargi rajamine

tähtajaga 35 aastat. aastat.“. Juhime tähelepanu, et viidatud luba on võimalik anda MaaPS §14

lõike 2 ¹ alusel, kuid kuni vastavat kooskõlastust ei ole saadud, ei ole võimalik selle

saamist eeldada. Juhul kui alale on juba kooskõlastus antud tuleb seletuskirjas viidata

asjakohasele dokumendile. Ka teiste tuulepargi alade kavandamisel maardla alale tuleb

arvestada MaaPS tingimustega. Viide MaaPS le taastuv energia kontekstis puudub

hetkel planeeringu seletuskirjast.

15 Viimaks juhime tähelepanu omavalitsuse piiridesse jäävatele maavarade levi j a

perspektiivaladele. Tegemist on maardlatega võrreldes vähem detailselt uuritud aladega,

kus võib eeldada maavara olemasolu. Kuna maavarad on piiratud taastumatu ressurss ja

neid saab kaevandada vaid seal, kus neid leidub, siis soovitame vältida selliste objektide

kavandamist, mis välistavad potentsiaalse maavarade kasutuselevõtmise, suurema

perspektiiviga maavarade levi ja perspektiivaladele. Nende alade säilitamine on väga

oluline pikemas vaates maavarade varustuskindluse tagamisel. Lubjakivi osas palume

maksimaalselt säilitada võimalus tulevikus kaevandada lubjakivilasundi levialadel,

mille nimeks on „Väo kihistu perspektiivne ala“. Väo kihistu piires levib väga

kvaliteetne lubjakivi, mis on oluliseks toormeks riigi taristu ehitamisel ja hooldamisel.

See lubjakivi esineb kasutatavas sügavuses vaid piiratud vööndis Põhja Eestis ja lõuna

pool sarnase kvaliteediga kivi ei leidu, mistõttu on mõistlik neid alasid võimalusel

kaevandamist välistavate tegevuste eest kaitsta.

Lähtuvalt eelnevast on Eesti Geoloogiateenistusel alust arvata, et Rakvere valla

üldplaneeringu

lahendus halvendab praegusel kujul maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale

juurdepääsu osas olemasolevat olukorda. Eesti Geoloogiateenistus ei nõustu Lääne Viru

maakonnas Rakvere vallas Rakvere valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõude lahendusega.

Palume täpsustada planeeringu dokumente vastavalt eeltoodud märkustele. Märkustega

13. Arvestatud. Korrigeeritud seletuskirja punkti 2.9.3.2 tingimusi nr 2 ja 4

14. Arvestame osaliselt.

Tuulepargi ja määratud juhul üksiku tuulegeneraatori rajamise aluseks on ÜP tingimuse kohaselt

DP koostamine. PlanS -s sätestatud alustel kaastakse DP koostamisse kõik asjakohased ametkonnad

ning lähtutakse kõikidest asjakohastest seadustest. Pole mingit põhjust ega alust tuua nende

hulgast esile ainult arvestamist MaaPS-ga.

KOV kaalub ÜP-st viidatud tähtaja 35 aastat eemaldamist. EGT märgib õigesti, et kui luba ei ole,

siis ÜP-ga ei saa MaaPS § 14 lg 21 p 2 luba eeldada. Samas oleme selle tähtaja sisse kirjutanud

aluseks võttes Maa-ameti 19.06.2023 nr 6-3/23/8733-2

15. Väo kihistu perspektiivne ala (abikihil: väo_kihistu_pespektiivala) jääb valla põhjaosasse, kus ÜP-

ga ei ole maakasutuse juhtotstarbeid kavandatud ja/või kus olemasolev katastriüksuse sihtotstarve

oleks vastuolus võimaliku uue maakasutuse juhtotstarbega.

Rakvere valla üldplaneering

7 / 7

arvestamata jätmisel halvendab üldplaneering maavarale juurdepääsu ja

kaevandamisväärsena säilimise olemasolevat olukorda ja planeering on vastuolus MaaPS §

14.

Maavarale juurdepääs halveneb, kui üldplaneeringuga seatakse maardlate aladele

kaevandamist piiravaid tingimusi, mille järgi toimides pole võimalik maavara kaevandada,

näiteks kui kaevandamisloa omaja ei saa realiseerida kaevandamisloaga antud õigusi või kui

kaevandamine muutub piiravate tingimuste tõttu märkimisväärselt keerulisemaks võrreldes

olemasoleva olukorraga.