EELNÕU
21.08.2026


SOTSIAALMINISTER
MÄÄRUS




Kriisiolukorra ja riigikaitse seadusega seotud tervise- ja tööministri ning sotsiaalministri määruste muutmine


Määrus kehtestatakse kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 82 lõike 6 ning tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 581 lõike 1 alusel.


§ 1. Tervise- ja tööministri 21. aprilli 2018. a määruse nr 17 „Sotsiaalministeeriumi korraldatavate elutähtsate teenuste kirjeldus ja toimepidevuse nõuded“ muutmine

Tervise- ja tööministri 21. aprilli 2018. a määruses nr 17 „Sotsiaalministeeriumi korraldatavate elutähtsate teenuste kirjeldus ja toimepidevuse nõuded“ tehakse järgmised muudatused:

1) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt:

„Määrus kehtestatakse kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 82 lõike 6 alusel.“;

2) paragrahvi 1 lõikes 1 ja § 6 lõikes 3 asendatakse sõnad „hädaolukorra seadus“ sõnadega „kriisiolukorra ja riigikaitse seadus“ vastavas käändes;

3) määruses asendatakse sõna „hädaolukord“ sõnadega „tervishoiu toimepidevust ohustav olukord“ vastavas käändes;

4) määruses asendatakse termin „toimepidevuse plaan“ terminiga „kriisiplaan“ vastavas käändes;

5) paragrahvi 5 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Elutähtsa teenuse osutaja teavitab viivitamata lisaks Terviseametile või Ravimiametile ka kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 36 lõikes 5 nimetatud kriisiolukorra lahendamist juhtivat asutust, kui elutähtsa teenuse toimepidevuse häire või katkestuse on põhjustanud sündmus, mis võib kaasa tuua sellise kriisiolukorra, mille lahendamine ei kuulu Terviseameti või Ravimiameti pädevusse.“;

6) paragrahvi 6 lõiked 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Tervishoiu toimepidevust ohustavaks olukorraks loetakse olukorda, kus Terviseamet on rakendanud tervishoiu valmisoleku tagamiseks kriisimeetmed tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 581 lõike 1 punkti 1 alusel.

(3) Elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega häirest või katkestusest põhjustatud tervishoiu toimepidevust ohustavat olukorda juhib Terviseamet, kaasates ravimite tarnekindlusega seotud küsimustes Ravimiameti, lähtudes kriisiolukorra ja riigikaitse seadusest, tervishoiuteenuste korraldamise seadusest, ravimiseadusest ja nende alusel kehtestatud õigusaktidest ning kriisiplaanist.“.


§ 2. Sotsiaalministri 6. novembri 2020. a määruse nr 46 „Kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja perearstiabi osutajate ülesanded hädaolukorraks ja riigikaitseks valmistumisel ning valmisoleku tasemed ja sisu kehtestatud ülesannete täitmiseks kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal ning hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorra ajal“ muutmine

Sotsiaalministri 6. novembri 2020. a määruses nr 46 „Kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja perearstiabi osutajate ülesanded hädaolukorraks ja riigikaitseks valmistumisel ning valmisoleku tasemed ja sisu kehtestatud ülesannete täitmiseks kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal ning hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorra ajal“ tehakse järgmised muudatused:

1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

„Tervishoiuteenuse osutajate ülesanded tervishoiu toimepidevust ohustavaks olukorraks ja kriisiolukorraks valmistumisel ning selle lahendamisel“;

2) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt:

„Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 581 lõike 1 alusel.“;

3) paragrahvi 1 lõikes 1 asendatakse sõna „riigikaitseks“ sõnaga „kriisiolukorraks“;

4) paragrahvi 1 lõike 1 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:

„2) valmisoleku tasemed ja nende sisu kriisiülesannete täitmiseks tervishoiu toimepidevust ohustavas olukorras ja kriisiolukorras.“;

5) paragrahvi 1 lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 1 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kriisiks loetakse käesoleva määruse tähenduses kriisiolukorda kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse tähenduses ning tervishoiu toimepidevust ohustavat olukorda tervishoiuteenuste korraldamise seaduse tähenduses.“;

7) paragrahvi 2 lõike 1 punktid 1 ja 2 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:

„4) loob kriisiülesannete täitmiseks kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 12 lõike 9 alusel nõutud tegevusvaru või täiendab olemasolevat tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel loodud tervishoiuteenuse osutajate tegevusvaru, arvestades kriisi erisusi.“;

9) paragrahvi 4 lõike 1 punktis 5 ja lõike 2 punktis 6 asendatakse sõna „tegevusplaan“ sõnaga „kriisiplaan“ vastavas käändes.





§ 3. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. oktoobril 2026. a.




(allkirjastatud digitaalselt)
Karmen Joller
sotsiaalminister

(allkirjastatud digitaalselt)
Maarjo Mändmaa
kantsler



Kriisiolukorra ja riigikaitse seadusega seotud tervise- ja tööministri ning sotsiaalministri määruste muutmise määruse eelnõu seletuskiri


1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga muudetakse tervise- ja tööministri ning sotsiaalministri määrusi, et viia need kooskõlla 1. oktoobril 2026. a jõustuva kriisiolukorra ja riigikaitse seadusega.

Muudatused tehakse järgmistes määrustes:

1) tervise- ja tööministri 21. aprilli 2018. a määruses nr 17 „Sotsiaalministeeriumi korraldatavate elutähtsate teenuste kirjeldus ja toimepidevuse nõuded“ (edaspidi määrus nr 17);
2) sotsiaalministri 6. novembri 2020. a määruses nr 46 „Kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja perearstiabi osutajate ülesanded hädaolukorraks ja riigikaitseks valmistumisel ning valmisoleku tasemed ja sisu kehtestatud ülesannete täitmiseks kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal ning hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorra ajal“ (edaspidi määrus nr 46).

Muudatustega asendatakse mõlemas määruses seni kasutatud mõisted „hädaolukord“, „toimepidevuse plaan“, „riigikaitse“ ja „tegevusplaan“ kriisiolukorra ja riigikaitse seadusega kasutusele võetavate mõistetega „tervishoiu toimepidevust ohustav olukord“, „kriisiplaan“ ja „kriisiolukord“. Lisaks asendatakse määrustes viiteid kehtetuks tunnistatud hädaolukorra seadusele viidetega kriisiolukorra ja riigikaitse seadusele ning parandatakse viiteid tervishoiuteenuste korraldamise seadusele.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi tervishoiuteenuste osakonna juhataja Nikita Panjuškin ([email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusloome ja isikuandmete kaitse nõunik Alice Sündema ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu on seotud 1. oktoobril 2026. a jõustuva kriisiolukorra ja riigikaitse seadusega. Eelnõu ei ole seotud muude menetluses olevate eelnõudega.

Eelnõuga muudetakse:

1) määruse nr 17 redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 12.12.2025, 4;
2) määruse nr 46 redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 04.10.2024, 6.

Eelnõu rakendamine ei mõjuta halduskoormust ning see ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Määrus koosneb kolmest paragrahvist. Määruse §-s 1 sätestatakse määruse nr 17 muudatused, §-s 2 määruse nr 46 muudatused ning §-s 3 muudatuste jõustumisaeg.

Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse määruse preambulit seoses volitusnormi muutmisega.

Eelnõu § 1 punktiga 2 asendatakse viide hädaolukorra seadusele viitega kriisiolukorra ja riigikaitse seadusele, sest hädaolukorra seadus tunnistatakse kehtetuks ja vastavad sätted viiakse üle kriisiolukorra ja riigikaitse seadusesse.

Eelnõu § 1 punktiga 3 asendatakse termin „hädaolukord“ terminiga „tervishoiu toimepidevust ohustav olukord“, mis vastab tervishoiuteenuste korraldamise seaduse uuele terminoloogiale.

Eelnõu § 1 punktiga 4 asendatakse termin „toimepidevuse plaan“ terminiga „kriisiplaan“ vastavalt kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse terminoloogiale.

Eelnõu § 1 punktidega 5 ja 6 sõnastatakse ümber määruse § 5 lõige 3 ning § 6 lõiked 2 ja 3 terminoloogia ja viidete muutumise tõttu.

Eelnõu § 2 punktiga 1 muudetakse määruse pealkirja. Uus pealkiri on lühem ja selgem ning selles kasutatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse uue redaktsiooni ja kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse terminoloogiat.

Eelnõu § 2 punktiga 2 muudetakse määruse preambulit seoses seaduse uues redaktsioonis muudetud volitusnormiga.

Eelnõu § 2 punktiga 3 asendatakse määruse paragrahvi 1 lõikes 1 sõna „riigikaitseks“ sõnaga „kriisiolukorraks“, et tagada kooskõla kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse terminoloogiaga.

Eelnõu § 2 punktiga 4 muudetakse määruse paragrahvi 1 lõike 1 punkti 2 terminoloogiat, et tagada kooskõla kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse terminoloogiaga.

Eelnõu § 2 punktiga 5 tunnistatakse määruse paragrahvi 1 lõike 1 punkt 3 kehtetuks, sest eelnõu paragrahvi 1 lõike 1 punkti 2 uus sõnastus hõlmab selle sisu.

Eelnõu § 2 punktiga 6 muudetakse määruse paragrahvi 1 lõiget 2, et tagada kooskõla kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse ning tervishoiuteenuste korraldamise seaduse uue redaktsiooni terminoloogiaga.

Eelnõu § 2 punktiga 7 tunnistatakse määruse paragrahvi 2 lõike 1 punktid 1 ja 2 kehtetuks, sest tervishoiuteenuste korraldamise seaduse uue redaktsiooniga on kaotatud tegevusplaani koostamise nõue.

Eelnõu § 2 punktiga 8 asendatakse viide kehtetuks tunnistatud hädaolukorra seadusele viitega uuele kriisiolukorra ja riigikaitse seadusele ning uuendatakse terminoloogiat, et tagada kooskõla kriisiolukorra ja riigikaitse seadusega.

Eelnõu § 2 punktiga 9 asendatakse termin „tegevusplaan“ terminiga „kriisiplaan“, et tagada kooskõla kriisiolukorra ja riigikaitse seadusega.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole puutumuses Euroopa Liidu õigusega.

4. Eelnõu mõjud

Mõistete ja viidete kooskõlla viimine jõustuva seadusega on tehniline muudatus, millega määruste sisulist regulatsiooni ei muudeta. Seni reguleeritud tegevusi ja ülesandeid ei ole vaja ümber korraldada.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud

Eelnõu rakendamisega ei kaasne kulusid.

6. Määruse jõustumine

Määrus on kavandatud jõustuma 1. oktoobril 2026. a, samaaegselt kriisiolukorra ja riigikaitse seadusega.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse EIS-i kaudu kooskõlastamiseks Riigikantseleile ning arvamuse avaldamiseks Terviseametile ja Ravimiametile.