Sissetulev kiri

1

EELNÕU 04.04.2024

SISEMINISTER

MÄÄRUS

Siseministri määruste täiendamine seoses

majutusteenuse kasutaja andmete töötlemisega

Määrus kehtestatakse politsei ja piirivalve seaduse § 8 lõike 3, välismaalaste seaduse § 2971 lõike 4 ning väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 33 lõike 1 ja § 3314 lõike 1 alusel.

§ 1. Siseministri 1. juuli 2020. aasta määruse nr 25 „Eestis seadusliku aluseta viibivate ja

viibinud välismaalaste andmekogu põhimäärus“ täiendamine

Siseministri 1. juuli 2020. aasta määruse nr 25 „Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud

välismaalaste andmekogu põhimäärus“ § 19 lõiget 2 täiendatakse punktiga 15 järgmises sõnastuses:

„15) migratsioonijärelevalve andmekogu.“.

§ 2. Siseministri 22. märtsi 2023. aasta määruse nr 6 „Migratsioonijärelevalve andmekogu

põhimäärus“ täiendamine

Siseministri 22. märtsi 2023. aasta määruses nr 6 „Migratsioonijärelevalve andmekogu põhimäärus“ tehakse järgmised täiendused:

1) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Välismaalasest majutusteenuse kasutaja kohta kantakse andmekogusse: 1) eesnimi;

2) perekonnanimi; 3) sünniaeg; 4) kodakondsus;

5) reisidokumendi liik; 6) reisidokumendi välja andnud riik;

7) reisidokumendi number.“; 2) paragrahvi 11 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:

„21) majutusteenuse osutaja – käesoleva määruse § 6 lõikes 11 nimetatud andmed

välismaalasest majutusteenuse kasutaja kohta.“; 3) paragrahvi 11 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises

sõnastuses:

„(2) Käesoleva määruse § 6 lõikes 11 nimetatud andmete alusel tehakse automaatpär ing käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 4, 5, 14, 15, 17 ja 18 nimetatud ning Interpoli andmekogudesse.“;

4) paragrahvi 15 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:

2

„(4) Kui käesoleva määruse § 11 lõikes 2 nimetatud automaatpäringust ilmneb, et

välismaalasest majutusteenuse kasutaja on rikkunud välismaalase Eestisse saabumise, Eestis ajutise viibimise, Eestis elamise, Eestist lahkumise või Eestis töötamise tingimusi või ohustab avalikku korda või riigi julgeolekut, säilitatakse § 6 lõikes 11 nimetatud andmeid 30 päeva

andmete andmekogusse kandmisest arvates, misjärel need kustutatakse.

(5) Kui käesoleva määruse § 11 lõikes 2 nimetatud automaatpäringust ei ilmne käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud asjaolu, kustutatakse § 6 lõikes 11 nimetatud andmed andmekogust viivitamata.“.

§ 3. Siseministri 22. detsembri 2009. aasta määruse nr 92 „Politsei andmekogu

põhimäärus“ täiendamine

Siseministri 22. detsembri 2009. aasta määruses nr 92 „Politsei andmekogu põhimäärus“

tehakse järgmised täiendused:

1) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Majutusteenuse kasutaja turismiseaduse § 24 lõike 2 punktides 1–3 ja lõikes 3 nimetatud

andmete alusel tehakse automaatpäring otsimise andmestikku, Interpoli andmekogudesse ja Schengeni infosüsteemi.“;

2) paragrahvi 15 lõiget 2 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses:

„10) majutusteenuse osutaja – automaatpäringu tegemiseks otsimise andmestikku, Interpoli andmekogudesse ja Schengeni infosüsteemi.“;

3) paragrahvi 24 täiendatakse lõigetega 9 ja 10 järgmises sõnastuses:

„(9) Kui § 13 lõikes 3 nimetatud automaatpäringust ilmneb, et majutusteenuse kasutaja on tagaotsitav või teadmata kadunud või ohustab avalikku korda või riigi julgeolekut, säilitatakse

turismiseaduse § 24 lõike 2 punktides 1–3 ja lõikes 3 nimetatud andmeid 30 päeva andmete infosüsteemi kandmisest arvates, misjärel need kustutatakse.

(10) Kui § 13 lõikes 3 nimetatud automaatpäringust ei ilmne lõikes 9 nimetatud asjaolu, kustutatakse turismiseaduse § 24 lõike 2 punktides 1–3 ja lõikes 3 nimetatud andmed

infosüsteemist viivitamata.“. § 4. Siseministri 7. detsembri 2022. aasta määruse nr 40 „Sissesõidukeeldude riikliku

registri põhimäärus“ täiendamine

Siseministri 7. detsembri 2022. aasta määruse nr 40 „Sissesõidukeeldude riikliku registri põhimäärus“ § 9 lõiget 1 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses:

„10) migratsioonijärelevalve andmekogu.“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Läänemets

3

siseminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Miilits kantsler

1

Siseministri määruse „Siseministri määruste täiendamine seoses majutusteenuse kasutaja andmete töötlemisega“

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Turismiseaduse (edaspidi TurS) §-s 24 on reguleeritud majutusteenuse kasutaja registreerimist ja registreeritud andmete töötlemist Politsei- ja Piirivalveametis (edaspidi PPA) ning julge-

olekuasutustes. Nõue majutusteenuse kasutaja registreerida tuleneb Schengeni konventsiooni1 artiklist 45 ja on Schengeni kompensatsioonimeede2, et toetada peamiselt järgmisi eesmärke:

1) ennetada ohtu riigi sisejulgeolekule; 2) tõhustada kriminaalmenetlust; 3) teha kindlaks kadunuks jäänud või õnnetuse ohvriks langenud isikute staatus.

Eelnõuga ei tekitata isikutele ega asutustele majutusteenuse kasutaja andmete registreerimise l

või registreeritud andmete töötlemisel uusi õigusi ega kohustusi. Kaheksasse andmekogusse kaheksa käsitsipäringu tegemise asemel võetakse üksnes kasutusele turismiinfosüsteem, mis võimaldab teha majutusteenuse kasutaja andmete alusel ühe automaatpäringu kaheksasse

andmekogusse korraga.

Turismiinfosüsteemis saab riskihinnangu alusel küsitud andmeid kontrollida, et tuvastada, kas majutusteenuse kasutaja:

 on rikkunud välismaalase Eestisse saabumise, Eestis ajutise viibimise, Eestis elamise,

Eestist lahkumise või Eestis töötamise tingimusi,

 on tagaotsitav või teadmata kadunud või

 ohustab avalikku korda või riigi julgeolekut.

Eelnõu eesmärk on tagada majutusteenuse kasutaja andmete PPA ja Interpoli andmekogudes töötlemise õigusselgus ja läbipaistvus. Selleks sätestatakse, millistesse andmekogudesse

majutusteenuse kasutaja andmete alusel automaatpäringuid tehakse ja kui kaua neid andmeid säilitatakse.

Eelnõu suurendab andmetöötluse läbipaistvust, kuid ei avalda kokkuvõttes olulist mõju, sest PPA-l ja julgeolekuasutustel on ka praegu õigus majutusteenuse kasutaja andmeid töödelda.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi õigusnõunik Kaspar Lepper ([email protected]) koostöös PPA arenduseksperdi Annika Lauguga ([email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusosakonna

õigusnõunik Kertu Nurmsalu (tel 612 5084, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Heike Olmre (tel 612 5241, [email protected]).

1 14. juuni 1985. aasta konventsioon, millega rakendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut Beneluxi

Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahel nende ühispiiridel kontrolli

järkjärgulise kaotamise kohta. – EÜT L 239, 22.09.2000, lk 19–62. 2 Tegevus, mis kompenseerib piirikontrolli kaotamist Schengeni ala sisepiiridel.

2

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu ega Vabariigi Valitsuse tegevus- programmiga.

Eelnõu on seotud Euroopa Liidu õigusega: eesmärk on viia majutusteenuse kasutaja andmete elektroonilise töötlemise regulatsioon vastavusse lisaks isikuandmete kaitse seadusele

isikuandmete kaitse üldmäärusega3. Samuti andis Euroopa Komisjon 2023. aasta Schengeni hindamise tulemusena Eestile soovituse tõhustada selliste andmete elektroonilist töötlemist,

arvestades vajadust tagada isikuandmete kaitse. Eelnõuga muudetakse:

1) siseministri 1. juuli 2020. aasta määrust nr 25 „Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste andmekogu põhimäärus“ (edaspidi ILLEGAL 2 põhimäärus) avaldamis-

märkega RT I, 28.12.2023, 6; 2) siseministri 22. märtsi 2023. aasta määrust nr 6 „Migratsioonijärelevalve andmekogu

põhimäärus“ (edaspidi MIGIS-e põhimäärus) avaldamismärkega RT I, 28.12.2023, 14;

3) siseministri 22. detsembri 2009. aasta määrust nr 92 „Politsei andmekogu põhimäärus“ (edaspidi POLIS-e põhimäärus) avaldamismärkega RT I, 25.08.2023, 5 ja

4) siseministri 7. detsembri 2022. aasta määrust nr 40 „Sissesõidukeeldude riikliku registri põhimäärus“ (edaspidi SKEELD-i põhimäärus) avaldamismärkega RT I, 13.12.2022, 1.

2. Eelnõu eesmärk

Eelnõu eesmärk on teha vajalikud muudatused, et suurendada majutusteenuse kasutaja andmete PPA ja Interpoli andmekogudes töötlemise selgust ja läbipaistvust. Selleks võtab PPA

kasutusele turismiinfosüsteemi, mis võimaldab võrrelda majutusteenuse kasutaja andmeid järgmiste andmekogude andmetega:

 Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste andmekogu (edaspidi ILLEGAL 2);

 elamislubade ja töölubade register (edaspidi ETR);

 Interpoli andmekogud;

 politsei andmekogu (edaspidi POLIS);

 Schengeni infosüsteem (edaspidi SIS);

 sissesõidukeeldude riiklik register (edaspidi SKEELD);

 viisainfosüsteem (edaspidi VIS);

 viisaregister.

Oluline on märkida, et TurS-i § 24 lõike 8 kohaselt ei vaheta majutusteenuse osutaja ning PPA ja julgeolekuasutused andmeid automaatselt ja pidevalt. Majutusteenuse kasutaja andmete

töötlemine on sarnane Schengeni kompensatsioonimeede nagu Euroopa Liidu siseste lendude broneeringuinfo kogumine ja edastamine, ning arvestades analoogset Euroopa Kohtu prakti- kat4, tuleb pärida majutusteenuse osutajalt andmeid riskihinnangu alusel. Seega ei võimalda

kehtiv õigus näiteks tagaotsitava väljasõelumiseks kõigi majutusteenuse kasutajate andmete masstöötlust.

3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta

isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta

(isikuandmete kaitse üldmäärus). – ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88. 4 Euroopa Kohtu 21. juuni 2022. aasta otsus kohtuasjas C-817/19 P, Ligue des droits humains vs. Conseil des

ministres, ECLI:EU:C:2022:491, p 174.

3

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Et tagada andmetöötluse selgus ja läbipaistvus, tuleb näidata, milliseid andmeid millises

andmekogus töödeldakse. Eelnõus lähtutakse majutusteenuse kasutaja andmete töötlemise seadusjärgsetest eesmärkidest ning turismiinfosüsteemi kasutusele võtmiseks täiendatakse

peaasjalikult MIGIS-e ja POLIS-e põhimäärust. MIGIS-e põhimääruses nähakse ette välismaalasest majutusteenuse kasutaja andmete töötlus migratsioonijärelevalveks ning POLIS-e põhimääruses majutusteenuse kasutaja andmete töötlus kriminaalmenetluse

tõhustamiseks ning tagaotsitavate ja teadmata kadunute leidmiseks.

Turismiinfosüsteem registreeritakse riigi infosüsteemi halduse infosüsteemis (RIHA) MIGIS-e ja POLIS-e infosüsteemide andmevahetuskihi alamsüsteemiks.

Eelnõu koosneb neljast paragrahvist.

Eelnõu §-de 1 ja 4 kohaselt täiendatakse ILLEGAL 2 ja SKEELD-i põhimäärust selliselt, et nendest nähtub selgelt andmevahetus migratsioonijärelevalve andmekoguga (edaspidi MIGIS). Andmevahetus seisneb automaatpäringus, millega selgitatakse välja, kas välismaalane viibib

või on viibinud Eestis seadusliku aluseta või on talle kehtestatud sissesõidukeeld.

Lisaks teeb turismiinfosüsteem päringuid ETR-i ja viisaregistrisse. Nende põhimäärustes5 ei ole praegu liidestatud andmekogusid loetletud, vaid PPA-l on õigus andmeid kasutada seadusjärgsete ülesannete täitmiseks. Seega ei muudeta eelnõuga ETR-i ja viisaregistri põhi-

määrust, sest ainult ühe liidestatud andmekogu nimetamine ei taga õigusselgust olukorras, kus andmeid vahetatakse tegelikkuses ka teiste andmekogudega. PPA rändevaldkonna andme- kogude õiguslik kaasajastamine on eraldi töös6 ning MIGIS-e põhimäärusest nähtub, et ETR-i

ja viisaregistrisse tehakse automaatpäringuid.

Eelnõu § 2 kohaselt muudetakse MIGIS-e põhimäärust. Välismaalaste seaduse (edaspidi VMS) § 2971 lõike 1 kohaselt on MIGIS-e eesmärk tagada

avalik kord ja riigi julgeolek välismaalase Eestis ajutise viibimise, Eestis elamise ja töötamise ning Eestist eemalviibimise asjaolude üle riikliku järelevalve teostamise kaudu. Lõike 2 järgi

töödeldakse MIGIS-es välismaalase Eestis ajutise viibimise, Eestis elamise ja töötamise ning Eestist eemalviibimise asjaolude kohta riiklikus järelevalves kogutud andmeid.

PPA ja Kaitsepolitseiamet (edaspidi KAPO) teevad VMS-i § 296 lõigete 1 ja 2 kohaselt riiklikku järelevalvet välismaalase Eestis ajutise viibimise, Eestis elamise ja Eestis töötamise ning Eestis t

eemalviibimise asjaolude üle. See on TurS-i § 24 lõike 8 tähenduses seadusjärgne ülesanne. Samuti on VMS-i §-s 288 sätestatud majutusettevõttele kohustus edastada välismaalase andmed PPA-le ja KAPO-le.

Eelnõuga nähakse ette, et välismaalasest majutusteenuse kasutaja andmeid võrreldakse migrat-

sioonijärelevalveks järgmiste andmekogude andmetega: 1) ILLEGAL 2 – ILLEGAL 2 põhimääruses sätestatakse, et ILLEGAL 2 vahetab andmeid MIGIS-ega;

5 Siseministri 18. detsembri 2015. aasta määrus nr 81 „Elamislubade ja töölubade registri põhimäärus“ (RT I,

28.12.2023, 9) ning siseministri 16. detsembri 2015. aasta määrus nr 71 „Viisaregistri põhimäärus“ (RT I,

25.10.2023, 4). 6 Välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (rändemenetluste

tõhustamine) eelnõu. – Eelnõude infosüsteemi toimik nr 24-0222.

4

2) ETR – ETR-i põhimääruses on nähtud ette, et PPA võib oma ülesannete täitmiseks saada andmeid teistest riigi andmekogudest ja töödelda ETR-i andmeid seadusjärgsete ülesanne te täitmiseks;

3) SIS selle riikliku registri kaudu – SIS-i riikliku registri põhimääruses7 on nähtud ette, et PPA- l on MIGIS-e kaudu andmetele juurdepääs politseikontrolliks;

4) SKEELD – SKEELD-i põhimääruses sätestatakse, et SKEELD vahetab andmeid MIGIS-ega; 5) VIS – andmetele juurdepääsu on reguleeritud VIS-i määruses8;

6) viisaregister – viisaregistri põhimääruses on nähtud ette, et PPA võib oma ülesanne te täitmiseks saada andmeid teistest riigi andmekogudest ning töödelda viisaregistri andmeid

seadusjärgsete ülesannete täitmiseks; 7) Interpoli andmekogud – kavandatud on võrdlus varastatud ja kaotatud reisidokumentide andmebaasiga.

Eelnõu § 2 punktiga 1 täiendatakse MIGIS-e põhimääruse § 6 lõikega 11, milles sätestatakse

välismaalasest majutusteenuse kasutaja andmed, mida migratsioonijärelevalveks töödeldakse. MIGIS-es ei töödelda Eesti või mõne muu Euroopa Liidu kodaniku andmeid. Töödeldakse järgmisi andmeid:

1) eesnimi; 2) perekonnanimi;

3) sünniaeg; 4) kodakondsus; 5) reisidokumendi liik;

6) reisidokumendi välja andnud riik; 7) reisidokumendi number.

Eelnõu § 2 punktiga 2 täiendatakse MIGIS-e põhimääruse § 11 punktiga 21, milles sätesta- takse, et majutusteenuse osutaja annab MIGIS-esse MIGIS-e põhimääruse § 6 lõikes 11

nimetatud andmed.

Eelnõu § 2 punktiga 3 täiendatakse MIGIS-e põhimääruse § 11 lõikega 2, et reguleerida välis- maalasest majutusteenuse kasutaja andmete alusel automaatpäringu tegemist teistesse andme- kogudesse. MIGIS saab praegu andmeid 18 andmekogust, samuti teeb MIGIS teistesse andme-

kogudesse päringuid andmete õigsuse kontrollimiseks või fakti kinnitamiseks.

Välismaalasest majutusteenuse kasutaja andmete alusel tehakse automaatpäring ILLEGAL 2, ETR-i, SIS-i selle riikliku registri kaudu, SKEELD-i, viisaregistrisse ning Interpoli varastatud ja kaotatud reisidokumentide andmebaasi.

Tabel 1. Välismaalasest majutusteenuse kasutaja andmete alusel automaatpäringute tegemine

turismiinfosüsteemis migratsioonijärelevalveks

Eesmärk Kriteerium Andmekogu, kuhu

automaatpäring tehakse

Avastada ja menetleda Eestis

seadusliku aluseta

Kas välismaalase reisidokument vastab kadunud, varastatuks, õigusvastaselt

omandatuks või kehtetuks tunnistatud reisidokumendile?

- Interpoli

andmekogud - SIS

7 Siseministri 22. detsembri 2009. aasta määrus nr 93 „Schengeni infosüsteemi riikliku registri põhimäärus“. 8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 767/2008, mis käsitleb viisainfosüsteemi

(VIS) ja liikmesriikidevahelist teabevahetust lühiajaliste viisade kohta (VIS määrus). – ELT L 218, 13.08.2008,

lk 60–81.

5

viibivaid

välismaalasi

Kas välismaalane kuulub

väljasaatmisele?

- SIS

- ILLEGAL 2

Kas välismaalane on Eestis lubatud viibimisaega ületanud?

- VIS - viisaregister

- ETR

Kas välismaalasele on kohaldatud sissesõidukeeldu?

- SIS - SKEELD

Eelnõu § 2 punktiga 4 täiendatakse MIGIS-e põhimääruse § 15 lõigetega 4 ja 5, et sätestada

välismaalasest majutusteenuse kasutaja andmete säilitamise tähtaeg. Kui välismaalasest maju- tusteenuse kasutaja andmete alusel saadakse automaatpäringule teisest andmekogust tabamus,

säilitatakse välismaalasest majutusteenuse kasutaja andmeid turismiinfosüsteemis 30 päeva. See on piisav aeg, et algatada päringutabamuse põhjal menetlus. Juhul kui teisest andmekogust ei saada päringutabamust, kustutatakse välismaalasest majutusteenuse kasutaja andmed

turismiinfosüsteemist viivitamata.

Eelnõu § 3 kohaselt muudetakse POLIS-e põhimäärust. Politsei ja piirivalve seaduse § 8 lõike 1 kohaselt töödeldakse POLIS-es korrakaitse ja süüteo-

menetlusega seotud andmeid avaliku korra ja siseturvalisuse tagamiseks. Sama seaduse § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt on politsei ülesanne ennetada karistusseadustiku 9., 12., 13., 16., 17.,

21. ja 22. peatükis sätestatud süütegusid, kui see ülesanne ei ole seadusega antud muu korra- kaitseorgani pädevusse, ning kaitsta avalikku korda korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. Seejuures on PPA seadusjärgne ülesanne otsida tagaotsitavaid või teadmata kadunuid.

Eelnõuga täiendatakse POLIS-e põhimäärust selliselt, et majutusteenuse kasutaja andmete

alusel tehakse automaatpäring POLIS-e otsimise andmestikku, Interpoli tagaotsitavate isikute andmekogusse ja SIS-i.

Tabel 2. Majutusteenuse kasutaja andmete alusel automaatpäringu tegemine turismiinfosüsteemis kriminaalmenetluse tõhustamiseks ning tagaotsitavate ja teadmata

kadunute leidmiseks

Eesmärk Kriteerium Andmekogu, kuhu

automaatpäring tehakse

Tuvastada

tagaotsitava asukoht

Kas majutusteenuse kasutaja kohta on

hoiatusteade, et teda otsitakse taga Euroopa vahistamismääruse alusel üleandmiseks või väljaandmise

eesmärgil vahi alla võtmiseks või ta on riiklikult kuulutatud tagaotsitavaks?

- SIS

- Interpoli andmekogud

- POLIS-e otsimise

andmestik

Tuvastada

teadmata kadunu asukoht

Kas majutusteenuse kasutaja kohta on

hoiatusteade, et ta on teadmata kadunud?

- SIS

- POLIS-e otsimise andmestik

Ennetada, tõkestada, avastada

ja menetleda kuritegusid

Kas majutusteenuse kasutaja kohta on hoiatusteade tema varjatud kontrolliks?

- SIS - POLIS-e otsimise

andmestik

Kas majutusteenuse kasutaja kohta on hoiatusteade, et ta võib olla seotud

terroriakti või muu raske kuriteoga?

- SIS

6

Eelnõu § 3 punktiga 1 täiendatakse POLIS-e põhimääruse § 13 lõikega 3, milles nähakse ette, et majutusteenuse kasutaja andmete alusel tehakse automaatpäring POLIS-e otsimise andmestikku, Interpoli tagaotsitavate isikute andmekogusse ja SIS-i. Oluline on märkida, et

SIS-i riikliku registri põhimääruses on nähtud ette, et PPA-l on POLIS-e kaudu juurdepääs SIS-i kantud andmetele, et teha politseikontrolli.

Eelnõu § 3 punktiga 2 täiendatakse POLIS-e põhimääruse § 15 lõiget 2 punktiga 10, mille kohaselt on POLIS-e andmeandja ka majutusteenuse osutaja.

Eelnõu § 3 punktiga 3 täiendatakse POLIS-e põhimääruse § 24 lõigetega 9 ja 10, et näha ette

majutusteenuse kasutaja andmete säilitamise tähtaeg. Kui majutusteenuse kasutaja andmete alusel saadakse automaatpäringule teisest andmekogust tabamus, säilitatakse majutusteenuse kasutaja andmeid turismiinfosüsteemis 30 päeva. See on piisav aeg, et algatada

päringutabamuse põhjal menetlus. Juhul kui teisest andmekogust ei saada päringutabamust, kustutatakse andmed turismiinfosüsteemist viivitamata.

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Schengeni konventsiooni artiklis 45 sätestatud eesmärkidega ja

isikuandmete kaitse üldmäärusega.

5. Määruse mõjud

Sihtrühm:

1) majutusteenuse kasutajad ja kaudselt majutusteenuse osutajad – Statistikaameti andmetel oli

2022. aasta seisuga Eestis 1337 majutusteenuse osutajat ning 2,6 miljonit siseturisti ja 1,09 miljonit välisturisti; 2) PPA ja julgeolekuasutused.

On oluline märkida, et eelnõu ei puuduta kogu sihtrühma samal ajal: kehtiv õigus ei võimalda

majutusteenuse kasutajate andmete masstöötlust, vaid üksnes riskihinnangu alusel valida majutusteenuse osutajad, kelle teenuse kasutajaid kontrollitakse. Samuti mõjutab eelnõu majutusteenuse osutajaid vaid kaudselt. Eelnõuga ei tehta ühtegi muudatust, mis seonduks

kohustusega registreerida ja edastada majutusteenuse kasutaja andmeid.

Pärast eelnõu jõustumist tohib praeguse kaheksasse andmekogusse kaheksa käsitsipär ingu tegemise asemel teha majutusteenuse kasutaja andmete alusel ühe automaatpäringu kaheksasse andmekogusse korraga.

Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju

Majutusteenuse kasutaja andmete töötlemist käsitatakse eraelu puutumatuse riivena. See, et õigusaktis loetletakse andmekogud, millesse tehakse majutusteenuse kasutaja andmete alusel

automaatpäring, ja sätestatakse nende andmete säilitamise tähtaeg, aitab kaasa läbipaistva le andmetöötlusele ning seeläbi on eelnõul positiivne sotsiaalne mõju. Ühtegi põhimõtte list

muudatust, mis seonduks majutusteenuse kasutaja andmete töötlemise õigusega, ei tehta. Kehtivas õiguses on nähtud ette, et majutusteenuse kasutaja esitab majutusteenuse osutajale TurS-i § 24 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmed ning PPA-l ja julgeolekuasutustel on õigus neid

andmeid töödelda.

7

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Eelnõul on positiivne mõju PPA-le ja julgeolekuasutustele. Teistesse andmekogudesse

automaatpäringu tegemise võimalus aitab hoida kokku PPA tööaega. Automaatpäringust saadud teave suurendab eelduslikult ka julgeolekuasutuste töö tulemuslikkust.

Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Rändevoog Euroopa Liidu välispiiridel on üha suurenenud ja suureneb ka edaspidi. Prognoosi kohaselt suureneb seaduslike piiriületuste koguarv 2025. aastaks 887 miljonini ja piiriületajate st

ligikaudu kolmandik on kolmanda riigi kodanikud, kes sisenevad Schengeni riiki lühiajaliseks viibimiseks. Välismaalasest majutusteenuse kasutaja andmete alusel automaatpäringu tegemine rändevaldkonna andmekogudesse on lisameede, et tuvastada välismaalane, kes ei tohiks Eestis

viibida. Oma elanike turvalisuse tagamine on Eesti ja teiste Euroopa Liidu liikmesriikide üldine eesmärk. Sisepiiridel piirikontrolli kompenseeriva meetmena on välismaalasest majutusteenuse

kasutaja andmete töötlemine õiguskaitseasutustele lisatööriist võitluses terrorismi ja muu raske kuritegevuse vastu. Kui teha välismaalasest majutusteenuse kasutaja andmete alusel automaat- päring asjaomastesse, avaliku korra ja julgeoleku seisukohast olulistesse andmekogudesse,

aitab see tabada märkimisväärselt rohkem välismaalasi, keda otsitakse terroriakti või muu raske kuriteo tõttu taga. 2022. aastal oli näiteks SIS-i kantud üle miljoni hoiatusteateid, millest 56%

olid sisenemiskeelu kohta, kuid üle 160 000 isiku kanti SIS-i varjatud jälgimiseks. Samuti on eelnõul positiivne mõju Eesti kodanikest tagaotsitavate ja teadmata kadunute

leidmisel, sest see vähendab PPA tööaega, mis kulub nende leidmiseks tehtavatele päringutele.

Seega toob majutusteenuse kasutaja andmete töötlemine kaasa positiivse mõju riigi julgeolekule ja avaliku korra kaitsele ning edendab koostööd võitluses terrorismi ja raske kuri- tegevusega. Küll aga ei ole mõju ulatuslik ega oluline, sest ei kontrollita kõiki majutusteenuse

kasutajaid, vaid neid, kelle kohta esitab majutusteenuse osutaja PPA-le või julgeolekuasutuse le päringu alusel andmed. Seega ei ole muudatus uus meede, vaid eelnõuga tõhustatakse

olemasolevat regulatsiooni. Mõju isikuandmete töötlemisele

Arvestades, et PPA-l ja julgeolekuasutustel on juba õigus majutusteenuse kasutaja andmeid

saada, on eesmärgipärane neid andmeid ka tõhusalt töödelda. Eelnõuga antakse õigus töödelda neid andmeid automaatselt kaheksas andmekogus, seejuures kustutatakse asjakohatuks osutunud andmed pärast töötlemist viivitamata. Majutusteenuse kasutaja andmete

automaattöötluse peamine eesmärk on ennetada ohtu riigi sisejulgeolekule kahel viisil: 1) tabatakse välismaalane, kes ei peaks Eestis viibima, või

2) tabatakse isik, kes on tagaotsitav. Seega riivatakse majutusteenuse kasutaja eraelu puutumatust, et kaitsta teist põhiseaduslikku

väärtust – riigi sisemist rahu. Eesmärgi saavutamiseks on ka tõhusamaid meetmeid, nagu kõikide majutusteenuse kasutajate andmete pidev töötlemine PPA andmekogudes, kuid

võrreldes riskihinnangu alusel tehtud päringuga oleks eraelu puutumatuse riive sel juhul intensiivsem ja selleks tuleks muuta TurS-i.

Töödeldavate majutusteenuse kasutaja andmete koosseis sätestatakse eelnõu § 2 punktiga 1 ja § 3 punktiga 1. Andmeid töödeldakse turismiinfosüsteemis, kus säilitatakse 30 päeva vaid

nende majutusteenuse kasutajate andmeid, mille alusel on saadud teisest andmekogust positiivne päringutabamus. Turismiinfosüsteemile kohaldub eelnõuga kehtestatav regulatsioon.

8

Seejuures ei muudeta POLIS-e ja MIGIS-e põhimääruses sätestatud juurdepääsuõiguseid või asutuste rolli POLIS-es ja MIGIS-es isikuandmete töötlemisel. Päringutabamuse andmed on kättesaadavad vaid sellise õigusega ametnikele. Automaatne andmetöötlus vähendab riivet era-

elu puutumatusele, sest ametnik ei näe neid majutusteenuse kasutaja andmeid, mille alusel ei saada päringutabamust. Isikuandmeid töödeldakse jätkuvalt seaduses sätestatud alustel ehk

isikuandmete töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 6 lõike 1 punkti e tähenduses. Küll aga muutub andmete töötlemise laad isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 35 lõike 1 tähenduses – andmetöötlus automati-

seeritakse. Seega on PPA koostanud majutusteenuse kasutaja andmete töötlemise kohta andme - kaitsealase mõjuhinnangu.

Kokkuvõttes ei kaasne eelnõuga olulist mõju, sest muudatus ei ole uus meede. PPA-l ja julge- olekuasutustel on ka praegu õigus majutusteenuse kasutaja andmeid töödelda ning

automaattöötluse reguleerimisega paraneb küll andmetöötluse läbipaistvus, kuid täpsem reguleerimine ei too majutusteenuse kasutajatele kaasa otsest tagajärge.

6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse

rakendamise eeldatavad tulud

PPA saab määruse jõustumisel võtta kasutusele turismiinfosüsteemi, mille kulud kaetakse

Euroopa Regionaalarengu Fondist. Rahalist tulu ei kaasne.

7. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras ehk kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, sest turismiinfosüsteem on kasutamiseks valmis ja kohanemiseks ei ole vaja lisaaega.

8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsul tatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumi-

le ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Andme- kaitse Inspektsioonile, PPA-le, KAPO-le, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arendus- keskusele ning Eesti Hotellide ja Restoranide Liidule.

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Justiitsministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

05.04.2024 nr 1-6/2945-1

Siseministri määruse „Siseministri määruste

täiendamine seoses majutusteenuse kasutaja

andmete töötlemisega“ eelnõu kooskõlastamiseks

esitamine

Austatud ministrid ja koostööpartnerid

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks siseministri määruse „Siseministri määruste

täiendamine seoses majutusteenuse kasutaja andmete töötlemisega“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil https://eelnoud.valitsus.ee.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Läänemets siseminister

Lisa: Eelnõu – 3 lehel;

Eelnõu seletuskiri – 8 lehel.

Arvamuse andmiseks/teadmiseks: Politsei- ja Piirivalveamet

Kaitsepolitseiamet Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus

Andmekaitse Inspektsioon Eesti Hotellide ja Restoranide Liit

2 (2)