| Dokumendiregister | Riigi Tugiteenuste Keskus |
| Viit | 11.1-1/26/1788-1 |
| Registreeritud | 02.09.2026 |
| Sünkroonitud | 03.09.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 11.1 Toetuste arendamine, sertifitseerimine ja järelevalve 2025- |
| Sari | 11.1-1 Toetuste arendamise, sertifitseerimise ja järelevalvega seotud üldine kirjavahetus |
| Toimik | 11.1-1/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium |
| Vastutaja | Kaidi Kenkmann (Riigi Tugiteenuste Keskus, Peadirektori asetäitjale alluvad osakonnad, Toetuste arendamise osakond, Teenusedisaini talitus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
MÄÄRUS
(kuupäev digiallkirjas) nr
Rahandusministri 26. septembri 2023. a määruse nr 36
„Moderniseerimisfondist kohaliku omavalitsuse hoonete
energiatõhusaks muutmiseks antava toetuse kasutamise
tingimused ja kord“ muutmine
Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 1651 lõike 52 ja § 1821 lõike 5 alusel.
§ 1. Määruse muutmine
Rahandusministri 26. septembri 2023. a määruses nr 36 „Moderniseerimisfondist kohaliku
omavalitsuse hoonete energiatõhusaks muutmiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja
kord“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 3 lõike 2 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:
„1) hoone ja hoonealuse kinnistu või selle kasutusiga ületava pikkusega hoonestusõiguse
omanik on kohaliku omavalitsuse üksus, tema valitseva mõju all olev valitsussektorisse kuuluv
üksus või kohaliku omavalitsuse üksuste ühise valitseva mõju all olev valitsussektorisse kuuluv
üksus;“;
2) paragrahvi 3 lõike 2 punktis 2 asendatakse tekstiosa „kohaliku omavalitsuse korralduse
seaduse § 6 lõigete 1 ja 2 alusel osutatava“ sõnadega „seadusest tuleneva kohaliku omavalitsuse
üksuse“;
3) paragrahvi 3 lõike 2 punktis 3, § 3 lõigetes 3 ja 4, § 3 lõike 8 punktis 1 ja § 9 lõikes 5
asendatakse sõnad „taotluse esitamise tähtpäeval“ sõnadega „taotlusvooru avamise tähtpäeval“;
4) paragrahvi 3 lõike 2 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:
„4) hoonet kasutatakse pärast projekti lõppemist vähemalt viis aastat seadusest tuleneva
kohaliku omavalitsuse üksuse teenuse osutamiseks või muu avaliku sektori teenuse
osutamiseks vähemalt taotluses märgitud mahus.“;
5) paragrahvi 3 lõige 21 tunnistatakse kehtetuks;
6) paragrahvi 3 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Hoone osa või sellele vastava osa, mida ei kavandata taotluse esitamisel kasutada või mida
ei kasutata pärast projekti elluviimist avaliku sektori teenuse osutamiseks, energiatõhususe töid
ei toetata. Nimetatut ei kohaldata, kui see hooneosa lammutatakse või kui hooneosa või sellele
2
vastav osa on antud kasutusse seadusest tuleneva kohaliku omavalitsuse üksuse ülesande
täitmise raames avalikku teenust osutavale mittetulundusühingule, sihtasutusele või avaliku
sektori enamusosalusega äriühingule ja see on pärast projekti elluviimist kasutuses seadusest
tuleneva kohaliku omavalitsuse üksuse ülesande täitmiseks.“;
7) paragrahvi 3 lõike 8 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:
„3) mille elluviimise tulemusel ei vähene prognoositav hoone tarnitud energia kasutus vähemalt
20 protsenti või ei vähene prognoositav kasvuhoonegaaside heide;“;
8) paragrahvi 5 lõiget 3 täiendatakse punktiga 13 järgmises sõnastuses:
„13) varjumiskoha väljaehitamise eelduseks olev avade ehitamise, avatäidete paigaldamise ja
ventilatsioonisüsteemi ehitamise kulu, kui see sisaldub hoone energiaauditi
energiasäästumeetmete paketis ja sellega on energiakasutuse prognoosis arvestatud.“;
9) paragrahvi 6 lõike 2 punkt 11 sõnastatakse järgmiselt:
„11) maksimaalne toetuse suurus ühe rekonstrueeritava hoone kohta on lisas 1 sätestatud
individuaalse toetusmäära kohaselt 4 200 000 – 5 880 000 eurot ja see arvutatakse järgmise
valemi järgi: 8 400 000 eurot × individuaalne toetusmäär, tingimusel, et kohaliku omavalitsuse
üksuse kohta esitatakse üks taotlus;“;
10) paragrahvi 6 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Kui toetuse taotleja on kohaliku omavalitsuse üksuse valitseva mõju all olev
valitsussektorisse kuuluv üksus või kohaliku omavalitsuse üksuste ühise valitseva mõju all olev
valitsussektorisse kuuluv üksus, kohaldatakse toetuse määra ja maksimaalse toetuse suuruse
leidmisel lõikes 1 kohaliku omavalitsuse valitseva mõju all oleva valitsussektorisse kuuluva
üksuse või kohaliku omavalitsuse üksuste ühise valitseva mõju all oleva valitsussektorisse
kuuluva üksuse investeeringuobjekti asukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele
sätestatut.“;
11) paragrahvi 7 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Toetuse taotleja (edaspidi ka taotleja) võib olla:
1) kohaliku omavalitsuse üksus või
2) kohaliku omavalitsuse üksuse valitseva mõju all olev valitsussektorisse kuuluv üksus või
kohaliku omavalitsuse üksuste ühise valitseva mõju all olev valitsussektorisse kuuluv üksus,
kellel on investeeringuobjekti asukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse nõusolek taotluse
esitamiseks.“;
12) paragrahvi 7 lõikes 2 asendatakse sõnad „temast sõltuv“ sõnadega „lõike 1 punktis 2
nimetatud“;
13) paragrahvi 7 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „arengukava“ sõnadega „ja
eelarvestrateegia“;
14) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Kui taotleja on lõike 1 punktis 2 nimetatud isik, peab ta kuuluma valitsussektorisse projekti
elluviimise ajal ja vähemalt viie aasta jooksul projekti lõppemisest arvates.“;
15) paragrahvi 8 lõike 1 punkt 7 sõnastatakse järgmiselt:
„7) taotlusest peab selguma projekti elluviimise eelse ja järgse hoone köetava pinna
ruutmeetrite arv, projekti elluviimise eelse ja järgse sellise hoone köetava pinna suurus
ruutmeetrites, mis on kasutusel seadusest tuleneva kohaliku omavalitsuse üksuse teenuse
osutamiseks, ja sellise köetava pinna suurus ruutmeetrites, mis on projekti elluviimise eel ja
3
järel kasutusel muu avaliku sektori teenuse osutamiseks, ning vastavalt energiaauditis toodud
tööde loetelule lammutatava köetava pinna suurus ruutmeetrites;“;
16) paragrahvi 18 punktis 1 asendatakse sõnad „suurem kui“ sõnaga „vähemalt“;
17) paragrahvi 18 punktis 6 asendatakse tekstiosa „kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse
§ 6 lõigete 1 ja 2 alusel osutatavate“ sõnadega „seadusest tuleneva kohaliku omavalitsuse
üksuse“;
18) paragrahvi 18 punkt 16 sõnastatakse järgmiselt: „16) esitama kolme projektijärgse täisaasta kohta taotluse rahuldamise otsuses määratud tähtpäevadel RTK veebilehel hiljemalt taotlusvooru avamise ajaks avaldatud juhendi alusel struktuuritoetuste registri kaudu andmed rekonstrueeritud hoone energia tarbimismahtude, energiasäästu, kasvuhoonegaaside heite ja taastuvenergia tootmise kohta;“;
19) paragrahvi 18 punkti 18 täiendatakse pärast sõnu „volitatud arhitekt“ sõnadega „või sellega
samaväärset välisriigi kutse- või kutsealast kvalifikatsiooni omav arhitekt“;
20) paragrahvi 181 punktis 2 asendatakse sõna „hankemenetluse“ sõnadega „riigihanke
menetluse“;
21) paragrahvi 181 punkt 21 tunnistatakse kehtetuks;
22) paragrahvi 181 punktist 22 jäetakse välja sõnad „ja nende suhtelise osakaalu“;
23) paragrahv 19 sõnastatakse järgmiselt: „§ 19. Toetusele viitamine (1) Projektiga seotud ehitustööde ajal tuleb kohe pärast ehitustööde alustamist projekti piirkonda panna üles töödest teavitav tahvel, millel on märgitud vähemalt: 1) projekti nimetus; 2) tööde teostaja; 3) tööde valmimise tähtaeg; 4) lisateave sõnastuses „Kaasrahastatud ELi heitkogustega kauplemise süsteemist (moderniseerimisfond)“; 5) valdkonna eest vastutava ministeeriumi, RTK ja Euroopa Liidu logo; 6) toetuse suurus. (2) Toetuse saaja teavitab avalikkust viie aasta jooksul arvates projekti lõppemisest projekti rahastusallikast, paigaldades avalikkusele hõlpsasti nähtavasse kohta tahvli, millel on märgitud vähemalt projekti nimetus, lõike 1 punkti 4 sõnastuses lisainfo ja punkti 5 kohane tähistus. (3) Projektiga seotud kommunikatsioonis, veebilehtedel ja sotsiaalmeediakanalites viitab toetuse saaja rahastusallikale lõike 1 punkti 4 sõnastuses ning kasutab Euroopa Liidu logo.“;
24) paragrahvi 22 lõige 16 tunnistatakse kehtetuks;
25) lisa 2 „Nõuded hoone energiaauditile“ asendatakse lisaga 2 „Nõuded hoone
energiaauditile“ uues sõnastuses;
26) lisa 3 „Hoonete energiatõhususe tööde projektide taotluste
hindamiskriteeriumid“ asendatakse lisaga 3 „Hoonete energiatõhususe tööde projektide
taotluste hindamiskriteeriumid“ uues sõnastuses.
4
§ 2. Määruse jõustumine
Määruse § 1 punktid 21, 22 ja 24 jõustuvad 1. novembril 2026. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Hendrik Johannes Terras
Regionaal- ja põllumajandusminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Triin Kõrgmaa
Kantsler
Lisa 2 Nõuded hoone energiaauditile
Lisa 3 Hoonete energiatõhususe tööde projektide taotluste hindamiskriteeriumid
5
1
SELETUSKIRI
Regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Rahandusministri 26. septembri 2023. a määruse nr 36 „Moderniseerimisfondist
kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhusaks muutmiseks antava toetuse kasutamise
tingimused ja kord“ muutmine“ eelnõu juurde
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Rahandusministri 26. septembri 2023. a
määruse nr 36 „Moderniseerimisfondist kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhusaks
muutmiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord“ muutmine“ eelnõuga (edaspidi
eelnõu) muudetakse toetuse andmise tingimusi, et võimaldada läbi viia taotlusvoorud
moderniseerimisfondi vahenditest kohaliku omavalitsuse üksuste hoonete energiatõhusaks
muutmiseks muudetud tingimustel. Selleks tehakse muudatused seoses kohaliku omavalitsuse
korralduse seaduse (edaspidi KOKS) 01.07.2026 jõustunud muudatustega, täpsustatakse
taotleja mõistet, muudetakse piiranguid maksimaalsetele toetuse suurustele ja tehakse muud
meetme tingimuste ajakohastamiseks vajalikud muudatused.
Peamised eelnõuga kavandatavad muudatused on järgmised:
Oluline osa muudatustest on seotud asjaoluga, et seoses 01.07.2026 jõustunud KOKSi
muudatustega asendatakse varem kehtinud viide KOKS § 6 lõikes 1 ja 2 sätestatud
kohaliku omavalitsuse üksuse (edaspidi KOV) ülesannete osas, millega oli seotud
projekti ja kulude abikõlblikkuse ulatus, KOKS kohase põhimõttega, et KOV ülesanded
saavad tulla ka teistest seadustest. Seega projekti ja kulude abikõlblikkuse piirid
laienevad taotlejale kuuluvatele hoonetele, mida kasutatakse seadusest tuleneva
kohaliku omavalitsuse üksuse teenuse osutamiseks.
Samuti muudetakse mitut sätet seetõttu, et täpsustatakse tingimusi, kes saab olla taotleja
– lisatakse, et taotleja peab kuuluma valitsussektorisse. Selline lähenemine on kooskõlas
toetusmeetme eesmärgiga, panustada avaliku sektori hoonete energiakasutuse
vähendamisse.
Läbivalt muudetakse põhimõtet, et hoonete energiatõhusust puudutavate nõuete puhul
lähtutakse seniste taotluse esitamise tähtpäeval kehtinud nõuete asemel taotlusvooru
avamise tähtpäeval kehtivatest nõuetest.
Tehakse muudatused riigihangete seaduse alates 1. novembrist 2026 jõustuvatest
muudatusest lähtuvalt. Eelnõuga seatakse minimaalne lävend projekti kohta saavutatavale prognoositavale
energiasäästule, et tagatud oleks toetusmeetme eesmärgipärasus energia kokkuhoiu
saavutamiseks. Olulisema muudatusena muudetakse maksimaalse toetuse suurust ühe projekti kohta,
mis võimaldab energiatõhusaks muudetavate hoonete hulka senisest rohkem kaasata
kogupindalalt suuremaid hooneid, samas kui ühe ruutmeetri kohta kehtestatud
maksimaalse toetuse suurus tagab endiselt toetusvahendite kasutamise efektiivsuse.
Eelnõuga tehakse ka muud muudatused, mille vajadus on üles kerkinud sama määruse
alusel varem läbi viidud projektide menetlemise kogemusel.
Uuendatakse lisa 2 „Nõuded hoone energiaauditile“ millega uuendatakse
vastavusnõuded energiaaudiitoritele, kes võivad käesoleva toetusmeetme raames
energiaauditit koostada ning juhised taotlejale, kuidas audiitori sobivust hinnata.
Lisatakse abitabel hoone energiatõhususe parandamiseks tehtavate energiatõhusustööde
2
loetelu fikseerimiseks ja tehakse muud määruse muutmisest ja meetme rakendamisel
üles kerkinud vajadusest tingitud muudatused.
Uuendatakse lisa 3 „Hoonete energiatõhususe tööde projektide taotluste
hindamiskriteeriumid“ millega tehakse muudatused, mis on seotud 01.07.2026
jõustunud KOKSi muudatustega ja millega asendatakse varem kehtinud viide KOKS §
6 lõikes 1 ja 2 sätestatud kohaliku omavalitsuse üksuse ülesannete osas. Olulise
muudatusena antakse hindamisel suurem kaal projekti elluviimise tulemusel
saavutatavale tarnitud energia vähenemisele rekonstrueeritava hoone abikõlbliku
köetava pinna ühe ruutmeetri kohta.
Eeltoodud muudatused ei ole suure mõjuga ega kitsenda oluliselt taotlejate või toetatavate
objektide ringi, kuna senise meetme rakendamise kogemuse põhjal vastavad nii taotlejad kui
ka projektidega seotud hooned ja nende kasutus valdavas osas muudetavatele tingimustele.
Tehtavad muudatused ei mõjuta haldusmenetluse seadusest tulenevalt muudetava määruse
alusel juba toetust saanud projektide elluviimist.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Määruse eelnõu koostas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi regionaalpoliitika
osakonna nõunik Tarmo Kivi (telefon 5885 1476, e-mail [email protected]). Eelnõu juriidilist
kvaliteeti kontrollis kohalike omavalitsuste osakonna õigusnõunik Olivia Taluste (telefon 5885
1453, e-mail [email protected]). Eelnõu keelelist kvaliteeti kontrollis õigusosakonna
peaspetsialist Leeni Kohal (telefon 5698 3427, e-mail [email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõu kohaselt muudetakse rahandusministri 26. septembri 2023. a määruse nr 36
„Moderniseerimisfondist kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhusaks muutmiseks antava
toetuse kasutamise tingimused ja kord” (edaspidi kehtiv määrus) (RT I, 07.03.2025, 4) paragrahve 3, 5, 6, 7, 8, 18, 181, 19 ja 22 ning asendatakse kehtiva määruse lisa 2 („Nõuded
hoone energiaauditile“) lisaga 2 ja lisa 3 („Hoonete energiatõhususe tööde projektide taotluste
hindamiskriteeriumid“) lisaga 3 uues sõnastuses.
Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ega
Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kahest paragrahvist, millest esimeses nähakse ette määruse muudatused ja
teises paragrahvis määruse jõustumine. Eelnõu § 1 koosneb 26 punktist.
Eelnõu § 1 punkt 1
Eelnõu § 1 punktiga 1 sõnastatakse määruse § 3 lõike 2, millega sätestatakse energiatõhususe
tööde raames rekonstrueeritavale hoonele esitatavad nõuded, punkt 1 järgmiselt:
„1) hoone ja hoonealuse kinnistu või selle kasutusiga ületava pikkusega hoonestusõiguse
omanik on kohaliku omavalitsuse üksus, tema valitseva mõju all olev valitsussektorisse kuuluv
üksus või kohaliku omavalitsuse üksuste ühise valitseva mõju all olev valitsussektorisse
kuuluv üksus;“.
Punktiga 1 asendatakse senine viide sõltuva üksuse mõistele kohaliku omavalitsuse üksuse
finantsjuhtimise seaduse § 2 punkti 9 tähenduses põhimõttega, et kui hoone ja hoonealune
3
kinnistu ei kuulu KOVile või hoonestusõiguse omanik ei ole KOV vaid selle valitseva mõju
all olev üksus või kohaliku omavalitsuse üksuste ühise valitseva mõju all olev üksus, peab see
üksus kuuluma valitsussektorisse. Selline lähenemine on kooskõlas toetusmeetme eesmärgiga
panustada avaliku sektori hoonete energiakasutuse vähendamisse. Eeltoodud muudatused ei
ole suure mõjuga ega kitsenda oluliselt taotlejate ringi, kuna senise meetme rakendamise
kogemuse põhjal vastavad nii taotlejad kui ka projektidega seotud hooned ja nende kasutus
valdavas osas muudetavatele tingimustele.
Valitseva mõju mõiste tuleneb raamatupidamise seadusest. Nimetatud seaduse § 27 lõike 1
järgi on konsolideeriv üksus raamatupidamiskohustuslane, kellel on valitsev mõju teise
raamatupidamiskohustuslase üle. Valitsev mõju võib muu hulgas tuleneda järgmistest
asjaoludest: 1) suurem kui 50%-line osalus konsolideeritava üksuse hääleõiguses; 2) seadusest
või lepingust tulenev otsene või kaudne õigus asutajaõigusi teostades või üldkoosoleku
otsusega nimetada või tagasi kutsuda enamikku tegevjuhtkonnast või kõrgema juhtorgani
liikmetest. Raamatupidamise seaduse tähenduses on kohaliku omavalitsuse üksus
konsolideeriv üksus kõigi oma valitseva mõju all olevate äriühingute, sihtasutuste ja
mittetulundusühingute üle. KOVid täidavad mitmeid omavalitsuslikke ülesandeid enda
asutatud äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute kaudu, võttes muuhulgas nende
vahendusel laenu. See tähendab, et KOVi valitseva mõju all olevad üksused tegutsevad
avalikes huvides. KOV omanikuna vastutab oma konsolideerimisgrupi finantstegevuse eest
ning valitseva mõju all olevate üksuste finantsraskuste korral on KOVil kohustus sekkuda
lahenduse leidmiseks, sest elanike jaoks ei tohi katkeda elutähtsate kohalike teenuste
osutamine.
Valitsussektorisse kuulumise asjaolu kontrollitakse Riigi Tugiteenuste Keskuse (edaspidi
RTK) kodulehel avaldatud kontoplaani alusel veebiaadressil
https://pilv.rtk.ee/s/C3ctmXqMnbfEgNW?path=%2F1%20Kontoplaan.
Kuna valitsussektorisse kuulumine on ajas muutuv, siis vastavuskontrollis kasutatakse viimast
seisu, mis on kättesaadav taotluse esitamise tähtpäevaks. RTK kodulehel avaldatud
kontoplaanist saab lugeda valitsussekori tunnust veerus B, mille neljas number peab olema
null kuni 3, aga tehingupartneri koodi esimene nr null kuni kuus. Toetuse andmise eesmärgist
ja sihtgrupist lähtuvalt sätestatakse määruse punktiga 14 nõue, et kui taotleja on kohaliku
omavalitsuse üksuse valitseva mõju all olev valitsussektorisse kuuluv üksus või kohaliku
omavalitsuse üksuste ühise valitseva mõju all olev valitsussektorisse kuuluv üksus, peab
valitsussektorisse kuulumine olema tagatud projekti elluviimise ajal ja vähemalt kuni viie
aasta jooksul projekti lõppemisest arvates. Valitseva mõju all oleva valitsussektorisse kuuluva
üksuse mõiste toetuse andmise tingimustesse sisse toomisega on seotud ka muudatused, mis
tehakse eelnõu § 1 punktidega 5 ja 10-12.
Eelnõu § 1 punkt 2
Eelnõu § 1 punktiga 2 tehakse muudatus seoses 01.07.2026 jõustunud KOKSi muutmisega,
millega muudeti KOKS § 6 lõiget 1 ja tunnistati lõige 2 kehtetuks. Kehtivas määruses sisalduv
viide KOKS § 6 lõikes 1 ja 2 sätestatud KOV ülesannetele, millega on seotud projekti ja
kulude abikõlblikkuse ulatus, asendatakse 01.07.2026. a jõustunud KOKS kohase
põhimõttega, et KOV ülesanded saavad tulla ka teistest seadustest, mida KOKSis
ammendavalt ei loetleta. Seega projekti ja kulude abikõlblikkuse piirid laienevad taotlejale
kuuluvatele hoonetele, mida kasutatakse seadusest tuleneva kohaliku omavalitsuse üksuse
teenuse osutamiseks ega ole seotud vaid viidatud KOKS §6 lõikes 1 loetletud ülesannetega.
Kuigi ühed olulisemad kohaliku omavalitsuse teenuste osutamisega seotud ülesanded on
4
loetletud KOKS § 6 lõikes 1, on rakendusüksusel vajadusel õigus taotlejalt küsida (sh
taotlusvormil) selgitust ja viidet seadusele, millest tulenevalt taotleja käsitleb konkreetse
teenuse osutamist seadusest tuleneva kohaliku omavalitsuse üksuse teenuse osutamisena.
Eeskirjeldatud muudatusega on seotud ka muudatused, mis tehakse eelnõu § 1 punktidega 4,
6, 15 ja 17.
Eelnõu § 1 punkt 3
Eelnõu § 1 punktiga 3 asendatakse määruse § 3 lõike 2 punktis 3, § 3 lõigetes 3 ja 4, § 3 lõike
8 punktis 1 ja § 9 lõikes 5 sõnad „taotluse esitamise tähtpäeval“ sõnadega „taotlusvooru
avamise tähtpäeval“. Sellega muudetakse läbivalt põhimõtet, et hoonete energiatõhusust
puudutavate nõuete puhul lähtutakse senise taotluse esitamise tähtpäeval kehtinud nõuete
asemel taotlusvooru avamise tähtpäeval kehtivatest nõuetest.
Eelnõu § 1 punkt 7
Eelnõu § 1 punktiga 7 sõnastatakse määruse § 3 lõike 8, millega sätestatakse tingimused,
millisel juhul projekti ei toetata, punkt 3 järgmiselt:
„3) mille elluviimise tulemusel ei vähene prognoositav hoone tarnitud energia kasutus vähemalt 20 protsenti või ei vähene prognoositav kasvuhoonegaaside heide;“.
Sätet muudetakse ja toetuse andmise tingimustesse tuuakse sisse minimaalne lävend projekti
kohta saavutatavale prognoositavale energiasäästule, et tagatud oleks toetusmeetme
eesmärgipärasus. Kuigi ka kehtivas määruses on sätestatud nõue, et energiakasutus ja
kasvuhoonegaaside heide ei tohi suureneda ning toetuse taotlemise eelduseks on, et oluliselt
rekonstrueeritavale hoonele kohalduvale energiatõhususarvu piirväärtusele mittevastav hoone
peab tööde tulemusel vastama oluliselt rekonstrueeritava hoone energiatõhususe ja
energiatõhususarvu piirväärtuse nõuetele, võib energiatõhususe vaates suhteliselt heas seisus
hoone saavutada sellise tulemuse ka vähese pingutusega. Kuna toetusmeetmes jagatakse
toetust konkurentsipõhiselt, võttes arvesse projektiga saavutatavat energiasäästu, ning
kasutatakse ka piirkondlikku reastamist NUTS 3 piirkondade kaupa, on võimalik, et vähese
konkurentsi tingimustes eraldatakse toetust väikese mõjuga projektidele, mis omakorda
vähendab meetme eesmärgipärasust. Täiendava lävendi seadmine ei too samas kaasa olulist
piirangut taotlemisel, kuna 20 protsendi piires muutus on üldjuhul saavutatav
energiatõhusustööde tulemusel, millega muutub energiaklass ühe klassi võrra. Meetme varem
läbi viidud voorudes oli keskmine energiaauditite põhjal prognoositud energiasääst projektides
üle 40 protsendi. Samas ei ole 20 protsendi prognoositava säästu lävend ka
väheambitsioonikas, kuna arvestada tuleb, et meetme tingimused eeldavad ka hoone sisekliima
nõuetele vastavusse viimist, mis üldjuhul suurendab energiakulu. Täiendavat lävendit ei seata
kasvuhoonegaaside prognoositavale heite vähenemisele, kuna see sõltub väga olulisel määral
olemasolevast või võimalikust kasutatavast kütteliigist ning kütteliigile või kütusele
kohalduvatest eriheiteteguritest ning võib muuta osa hoonete energiatõhusaks muutmise
võimatuks. Kasvuhoonegaaside heite puhul peab projektiga kaasnema prognoositav heite
vähenemine ja seda ka juhul, kui näiteks hoone sisekliima nõuetele vastavuse tagamiseks
tehtavate tööde puhul elektrienergia kasutus näiteks ventilatsioonile suureneb. Muutus ei ole
olulise mõjuga, kuna kehtivas määruses on juba seatud tingimus, et prognoositav
kasvuhoonegaaside heide ei tohi suureneda.
Eelnõu § 1 punkt 8
Eelnõu § 1 punktiga 8 täiendatakse paragrahvi 5 lõiget 3, mis sätestab energiatõhususe tööde
puhul abikõlblikud kulud, punktiga 13 järgmises sõnastuses:
5
„13) varjumiskoha väljaehitamise eelduseks olev avade ehitamise, avatäidete paigaldamise ja
ventilatsioonisüsteemi ehitamise kulu, kui see sisaldub hoone energiaauditi
energiasäästumeetmete paketis ja sellega on energiakasutuse prognoosis arvestatud.“.
Kui projektiga hõlmatud hoones ehitatakse välja varjumiskoht või kavandatakse varjumiskoha
väljaehitamist tulevikus, loetakse abikõlblikuks ka kulu, mis on varjumiskoha väljaehitamise
eelduseks ja mis on vajalik teha koos otseselt energiasäästule suunatud töödega, et muudatuse
mõju energiaauditis arvestada ja projekti raames tehtavaid energiasäästutöid hiljem mitte
ümber teha. Peamiselt on sellisteks kuludeks näiteks avatäidete asendamise või avade
kinniehitamise kulu, varuväljapääsu ehitamise kulu jms kulu, mis on seotud välispiirete
soojustamiseks tehtavate kuludega või varjumiskoha ventilatsiooni väljaehitamise kulu, mis
on seotud üldise ventilatsioonilahendusega. Oluline on, et varjumiskoha väljaehitamisega
seotud energiasäästu mõjutavad tööd oleksid enne energiaauditi koostamist teada ja nendega
oleks võimalik energiaauditis arvestada.
Eelnõu § 1 punkt 9
Eelnõu § 1 punktiga 9 muudetakse kehtiva määruse § 6 lõike 2 punkti 11 ja sõnastatakse see
järgmiselt:
„11) maksimaalne toetuse suurus ühe rekonstrueeritava hoone kohta on lisas 1 sätestatud
individuaalse toetusmäära kohaselt 4 200 000 – 5 880 000 eurot ja see arvutatakse järgmise
valemi järgi: 8 400 000 eurot × individuaalne toetusmäär, tingimusel, et kohaliku omavalitsuse
üksuse kohta esitatakse üks taotlus.“.
Sätte muutmisega võimaldatakse oluliselt suuremat maksimaalse toetuse suurust võrreldes
kehtiva määruse tingimustega, milleks on maksimaalselt 2 250 000 – 3 150 000 eurot hoone
kohta ühe taotluse esitamisel. Muudatus tehakse, et kiirendada keskmisest suuremate hoonete
hõlmamist energiatõhusaks muutmisel. Muudatus ei mõjuta oluliselt vahendite kasutamise
efektiivsust, kuna endiselt jääb kehtima piirang toetuse maksimaalsele suurusele ühe ruutmeetri
köetava pinna kohta (vastavalt individuaalsele toetusmäärale 600–840 eurot 1 ruutmeetri
köetava pinna kohta, arvestatuna abikõlblikest kuludest). Meetme elluviimise senise kogemuse
põhjal on osutunud probleemseks suurte hoonete energiatõhusaks muutmine, eelkõige
tervikrenoveerimine, kuna maksimaalse toetuse suuruse piirang tõi mitmel juhul kaasa
vajaduse lisada taotlejapoolset omafinantseeringut märkimisväärselt rohkem kui 30-50%
abikõlblikest kuludest. See omakorda tõi kaasa suuremate projektide elluviimisest loobumise.
Kuigi viimase (2025. aastal korraldatud) taotlusvooru andmed näitavad, et ükski projekt ei
ületanud talle tegelikult kohaldunud absoluutset toetuse ülempiiri, võib eeldada, et oluliselt
suuremate hoonetega just maksimaalse toetuse suuruse ületamisel täiendava omafinantseeringu
vajaduse tõttu taotlusvoorus ei osaletud. Kehtiv piirang maksimaalse toetuse suurusele on
seatud eesmärgiga toetada voorudeks kasutada olevatest vahenditest rohkem projekte. Kuna
vooruks kavandatav eelarve on suurem, võimaldab see tõsta ka maksimaalse toetuse suurust
ühe projekti kohta. Muudatus vähendab mõningal määral toetusvahendite kasutamise
efektiivsust, kuna osa projekte viidaks ilmselt ellu ka suurema omafinantseeringumääraga kui
30-50% abikõlblikest kuludest arvestatuna. Samas on katkestatavate projektide suur osakaal ja
korduv taotlemine olnud koormav nii taotlejatele kui rakendusüksusele ja lükanud edasi
projektidest saadavat energiasäästu. Samuti on oluline liikuda toetusvahendeid kasutades edasi
just suurte hoonete energiatõhusaks muutmiseks, sh vajadusel osaliselt hoone pinda
lammutades, kuna nende korrastamine toetusvahendite lõppemisel omavahenditest on vähem
tõenäoline kui väiksemate hoonete puhul, mille tööde kogukulu on väiksem ja võimekus neid
6
vajadusel omavahenditest korrastada suurem. Tähelepanu pööramine just suurtele KOV
hoonetele nende renoveerimise kiirendamiseks on olnud ka Eesti Linnade ja Valdade Liidu
(ELVL) ettepanek riigieelarve läbirääkimiste protsessis. Peamiseks sihtrühmaks suurte hoonete
puhul on ELVL hinnangul KOV üksustele kuuluvad haridushooned. Maksimaalse toetuse
suurust ühe projekti kohta, juhul kui esitatakse mitu taotlust (kehtiva määruse § 6 lõike 2 punkt
1), ei muudeta ning see on käesoleva määruse jõustumisel endiselt 1 500 000 – 2 100 000 eurot
abikõlblikest kuludest arvestatuna ja see arvutatakse järgmise valemi järgi: 3 000 000 eurot ×
individuaalne toetusmäär. § 6 lõike 2 punkti 1 ei muudeta peamiselt kahel põhjusel. Esiteks ei
nähtu viimase vooru kogemusel, et see oleks saanud takistuseks projektide esitamisel – 2 või 3
projektitaotlust esitati neljal juhul ja kõikide nende projektide puhul jäi vastavale KOV-ile
kehtiva § 6 lg 2 p 1 järgi kohalduva maksimaalse toetuse suurusega mitme taotluse esitamise
korral vaheks vähemalt 0,5 mln eurot. Teiseks, kuna regionaalse kaetuse tagamiseks
kasutatakse meetmes piirkondlikke rahajaotusi NUTS 3 tasandil ja kolme väiksema eelarvega
NUTS 3 piirkonna eelarve jääb eeldatavalt ca 7 mln euro juurde, võib mitme suure eelarvega
projekti toetamise võimaldamine ühele taotlejale vähendada oluliselt toetuse saajate ringi.
Seega muudatus tehakse eesmärgil võimaldada kaasata meetmesse suuri hooneid arvestusega,
et ühes taotlusvoorus esitatakse sellesisulisi projekte ühe kohaliku omavalitsuse üksuse kohta
ainult üks, mis koos kaasnevate kuludega vastab üldjuhul ka omavalitsusüksuste maksimaalsele
investeeringute tegemise võimekusele. Määruse muutmise järgselt on näiteks maksimaalse
toetusmäära (70%) korral võimalik kahe või kolme taotluse esitamisel anda positiivse
toetusotsuse korral maksimaalselt toetust vastavalt kuni 4,2 või 6,3 miljonit eurot ja ühe taotluse
esitamise korral kuni 5,88 miljonit eurot. Arvestada tuleb eelnimetatud piiranguga toetusele ühe
köetava pinna ruutmeetri kohta abikõlblikest kuludest arvestatuna.
Projekti individuaalne maksimaalne toetuse suurus leitakse, korrutades hoone abikõlblike
ruutmeetrite arv maksimaalse individuaalse toetuse suurusega ühe ruutmeetri köetava pinna
kohta. Seejuures, kui saadud tulemus ületab individuaalset maksimaalse toetuse suurust hoone
kohta, tuleb seda ületav osa katta omafinantseeringu suurendamisega. Toetuse lõplik suurus ja
toetusmäär ühe rekonstrueeritava hoone kohta sõltub tööde reaalsest maksumusest ja kulude
abikõlblikkusest, kuid see ei või ületada kohaliku omavalitsuse üksuse individuaalsest toetuse
määrast sõltuvat maksimaalset toetuse suurust ühe rekonstrueeritava hoone kohta ega taotluse
rahuldamise otsuses sätestatud projekti maksimaalset toetuse summat ja toetusmäära.
Eelnõu § 1 punkt 13
Eelnõu § 1 punktiga 13 täiendatakse määruse § 7 lõiget 3, mille kohaselt on kohaliku
omavalitsuse üksusel õigus toetust taotleda, kui tal on kehtiv KOKS § 372 kohane arengukava,
tingimusega, et kohaliku omavalitsuse üksusel peab toetuse taotlemisel lisaks kehtivale
arengukavale olema ka kehtiv eelarvestrateegia.
Eelnõu § 1 punkt 14
Eelnõu § 1 punktiga 14 lisatakse määruse § 7 lõikega 5 täiendamisel tingimus, et kui taotleja
on kohaliku omavalitsuse üksuse valitseva mõju all olev valitsussektorisse kuuluv üksus või
kohaliku omavalitsuse üksuste ühise valitseva mõju all olev valitsussektorisse kuuluv üksus,
kellel on investeeringuobjekti asukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse nõusolek taotluse
esitamiseks, peab ta kuuluma valitsussektorisse projekti elluviimise ajal ja vähemalt viie aasta
jooksul projekti lõppemisest arvates. Tingimus on seatud, et toetuse abil tehtavad
investeeringud panustaksid avaliku sektori hoonetesse.
Eelnõu § 1 punkt 16
7
Eelnõu § 1 punktiga 16 parandatakse kehtiva määruse § 18 punktis sisalduv ebatäpsus. Kehtiv
sõnastus „on suurem kui 20 000 eurot“ tähendab, et hankelepinguid maksumusega 20 000
eurot ei pea rakendusüksusele esitama. Kuna lähtutud on riigihangete seaduse § 8 lg-s 7
sätestatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hankelepingu sõlmimise kohustusest,
siis peab lauseosa olema sõnastatud „on vähemalt 20 000 eurot“.
Eelnõu § 1 punkt 18
Eelnõu § 1 punktiga 18 sõnastatakse paragrahvi 18, mis sätestab toetuse saaja kohustused,
punkt 16 järgmiselt: „16) esitama kolme projektijärgse täisaasta kohta taotluse rahuldamise otsuses määratud tähtpäevadel RTK veebilehel hiljemalt taotlusvooru avamise ajaks avaldatud juhendi alusel struktuuritoetuste registri kaudu andmed rekonstrueeritud hoone energia tarbimismahtude, energiasäästu, kasvuhoonegaaside heite ja taastuvenergia tootmise kohta;“.
Muudatusega sätestatakse, lisaks kehtivas määruses juba olemasolevale kohustusele andmete esitamise kohta, ka lisatingimus, et toetuse saaja peab andmete esitamisel lähtuma RTK kodulehel hiljemalt taotlusvooru avamise ajaks avaldatud juhendist. Juhendiga täpsustatakse andmete esitamise korda, näiteks kohustust normaliseerida enne tarbimisandmete esitamist soojuseks kasutatud energia tarbimisandmed võrreldavuse tagamiseks kraadpäevade arvuga ning antakse juhis, millistest eriheiteteguritest lähtutakse kasvuhoonegaaside heite arvutamisel erinevate energiakandjate puhul.
Eelnõu § 1 punkt 19 Eelnõu § 1 punktiga 19 täiendatakse kehtivat kohustust, tagada rekonstrueerimistööde projekteerimisprotsessi vähemalt 7. taseme kutsestandardit omava volitatud arhitekti kaasamine, tingimusega, et nõutud kutsestandardit võib asendada ka sellega samaväärne välisriigi kutse- või kutsealane kvalifikatsioon“. Muudatus tehakse, kuna nii riigihangete seadus (edaspidi RHS) kui ka EL riigihankeõigus nõuavad välisriigi kvalifikatsioonide samaväärset tunnustamist.
Eelnõu § 1 punkt 20
Eelnõu § 1 punktiga 20 tehakse kehtivas sättes muudatus millega asendatakse sõna
„hankemenetluse“ sõnadega „riigihanke menetluse“;
Kuna lihthangete osakaal kõikidest riigihangetest hakkab olema senisest suurem, asendatakse
"hankemenetluse", mis viitab RHS 2. peatüki menetlustele, mõistega "riigihanke menetluse",
mis sisaldab endas lisaks hankemenetlustele ka mh lihthankemenetlusi.
Eelnõu § 1 punktid 21 ja 22 Eelnõu § 1 punktidega 21–22 tehakse muudatused tulenevalt RHS alates 1. novembrist 2026 jõustuvast muudatusest, millega RHS § 65 lg 5 teine lause tunnistatakse kehtetuks ja § 117 lõike 1 esimesest lausest jäetakse välja sõnad "antud suhtelisele osakaalule”. Eelnõu § 1 punktid 21 ja 22 jõustuvad 1. novembril 2026. a seonduvalt samal ajal jõustuvast RHSi muudatusest.
Eelnõu § 1 punkt 23
Eelnõu § 1 punktiga 23 täpsustatakse toetusele viitamise korda, sealhulgas sätestatakse
tingimused projekti rahastusallikale viitamiseks veebilehtedel ja sotsiaalmeediakanalites. Eelnõu § 1 punkt 24
Eelnõu § 1 punktiga 24 tunnistatakse määruse § 22 lõige 16 kehtetuks. Säte tunnistatakse
kehtetuks tulenevalt RHS alates 1. novembrist 2026 jõustuvast muudatusest, millega tunnistati
kehtetuks RHS 10. peatükk, mis sätestas väärteovastutuse, kui hankija riigihangete nõudeid ei
täitnud. Riigihangete seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 788 SE seletuskirjas
selgitatakse muudatust nii: „Kuna riik ise on punitiivfunktsiooni kandjaks, ei ole
väärteovastutuse instituut haldusmenetluse, sh riigihanke menetluse, läbiviija poolt
8
menetlusnõuete järgimise tagamise reguleerimismeetodina kohane. Haldustegevuse
seaduslikkuse, sh riigiasutustele kohustuslikest menetlusreeglitest kinnipidamise, tagamiseks
on muud instrumendid, nt kohtueelne (vaide)menetlus ning sellel järgnev (haldus)kohtulik
kontroll, mida täiendavad internsed järelevalve liigid nagu haldusjärelevalve või
alluvussuhtes teostatav teenistuslik järelevalve, majanduskontroll ehk audit, revisjon jne.” Eelnõu § 1 punkt 24 jõustub 1. novembril 2026. a seonduvalt samal ajal jõustuvast RHSi
muudatusest.
Eelnõu § 1 punkt 25
Eelnõu § 1 punktiga 25 kehtestatakse määruse lisa 2 „Nõuded hoone energiaauditile“ uues
sõnastuses määrusest tulenevate muudatustega ning uuendatakse vastavusnõuded
energiaaudiitoritele, kes võivad käesoleva toetusmeetme raames energiaauditit koostada,
lisatakse abitabel hoone energiatõhususe tõstmiseks tehtavate energiatõhusustööde loetelu
fikseerimiseks ja tehakse muud muudatused, mille vajadus on üles kerkinud sama määruse
alusel varem läbi viidud projektide menetlemise kogemusel. Eesnimetatud abitabeli lisamine
on osutunud vajalikuks, et projekti erinevates etappides (hankimine, projekteerimine,
omanikujärelevalve, tulemuse saavutamise kontrollimine) oleks taotlejal ja rakendusüksusel
lihtsam jälgida energiaauditis valitud energiatõhusustööde paketi elluviimist ja tagatud oleks
energiaauditi paketile vastava prognoositud tulemuse saavutamine. Meetme elluviimise
praktikas on olnud juhuseid, kus erinevates etappides on jäänud osa töid energiatõhusustööde
paketist tegemata või ei ole hangitud tööd, materjalid või tehnoloogiad vastanud omadustele,
millega oli energiaaudiitor energiaauditis kajastatud energiatõhusustööde paketi elluviimisel
arvestanud ja mistõttu ei saavutata prognoositud tulemust. Energiaauditis esitatud
energiatõhusustööde ja nende elluviimiseks vajalike kaasnevate tööde tegemine auditis toodud
eeldustel ja tingimustel on oluline, kuna see tõendab hoone arvutusliku energiatõhususe
paranemist isegi juhul, kui hoone reaalne energiatarbimine projekti järgselt kasutusprofiili
muutusest või kasutusintensiivsuse tõusust tulenevalt suureneb.
Eelnõu § 1 punkt 26
Eelnõu § 1 punktiga 26 kehtestatakse määruse lisa 3 „Hoonete energiatõhususe tööde
projektide taotluste hindamiskriteeriumid“ uues sõnastuses. Võrreldes kehtiva sõnastusega
tehakse määruse eelnõuga kaasnevad muudatused, mis on seotud 01.07.2026 jõustunud
KOKSi muudatustega ja millega asendatakse varem kehtinud viide KOKS § 6 lõikes 1 ja 2
sätestatud kohaliku omavalitsuse üksuse ülesannete osas. Olulise muudatusena antakse
hindamisel suurem kaal projekti elluviimise tulemusel saavutatavale tarnitud energia
vähenemisele rekonstrueeritava hoone abikõlbliku köetava pinna ühe ruutmeetri kohta.
Eelnõu § 2
Eelnõu §-ga 2 nähakse ette § 1 punktide 21, 22 ja 24 jõustumine 1. novembril 2026. a seoses
RHSi samal ajal jõustuva muudatusega.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud
Määruse eelnõu rakendamisega võimaldatakse läbi viia täiendavad taotlusvoorud kohaliku
omavalitsuse üksuse hoonefondi energiatõhususe parandamiseks.
9
Investeeringud panustavad riikliku energia- ja kliimakava ning rekonstrueerimise strateegia
elluviimisesse ja regionaalarengu programmi, täpsemalt programmi tegevuse
„Regionaalpoliitika kujundamine ja rakendamine” alategevusse „Piirkondliku
konkurentsivõime tõstmist ja elukeskkonna arengut toetavad tegevused”. Ühtlasi
kaasajastatakse avalikes hoonetes pakutavate teenuste ja sisekliima kvaliteeti ja vähendatakse
hoone ülalpidamiskulusid tulevikus. Valdavalt panustab toetusmeede hoonete olulisse
rekonstrueerimisse, mistõttu on saavutatav mõju pikaajaline. Toetuse andmisel arvestatakse
toetuse suuruse ja omafinantseeringu osakaalu määramisel taotlejate võimekust, mis panustab
ühtlasema regionaalse arengu saavutamisse. Samuti kasutatakse toetusvahendite regionaalset
eeljaotust, mis toetab hoonefondi renoveerimist regionaalselt ühtlasemas tempos. Mõju
majandusele on positiivne, kuna ühelt poolt pakub energiasäästumeetmete rakendamine tööd
vastava valdkonna ettevõtjatele ning samas aitab vähendada kulusid energiakasutusele.
Määrusel puudub mõju välissuhtlusele ja riigi julgeolekule.
Konkreetsete määruse muudatuste mõju on pigem vähene, kuna kehtiva määruse põhimõtted ja
sihtgrupp sisuliselt ei muutu. Olulisema muudatusena muudetakse maksimaalse toetuse suurust
ühe projekti kohta, mis võimaldab energiatõhusaks muudetavate hoonete hulka senisest rohkem
kaasata kogupindalalt suuremaid hooneid, samas kui 1 ruutmeetri kohta kehtestatud
maksimaalse toetuse suurus tagab endiselt toetusvahendite kasutamise efektiivsuse.
Varjumiskoha väljaehitamisega seotud mõningate kulude lisamine abikõlblike kulude hulka
aitab suurendada KOVide kriisivalmidust.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid tulusid ega kulusid riigieelarvele ega kohaliku
omavalitsuse üksuste eelarvetele. Konkreetne toetuseks ja rakenduskuludeks suunatav eelarve
täpsustatakse igakordselt vahetult taotlusvooru väljakuulutamise eel ja kehtestatakse valdkonna
eest vastutava ministri käskkirjaga. Rakenduskulud kaetakse moderniseerimisfondi
vahenditest. Toetuse andmisel taotlusvoorudes lähtutakse uusimast teadaolevast
informatsioonist toetuseks kasutatavate vahendite mahu kohta, sh võib järgnevates voorudes
algselt vooru läbiviimiseks kavandatud toetusmaht vahendite kiiremaks kasutuselevõtuks
suureneda varasemate voorude kasutamata jäänud või tagasi laekunud vahendite võrra.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras, st kolmandal päeval pärast määruse Riigi Teatajas avaldamist.
Eelnõu § 1 punktid 21, 22 ja 24 jõustuvad 1. novembril 2026. a seoses RHSi samal ajal
jõustuva muudatusega.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu
Rahandusministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Eesti
Linnade ja Valdade Liidule ning arvamuse avaldamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Eelnõu
kooskõlastusringile saatmisest ja ettepanekute esitamise võimalusest teavitatakse MTÜ Eesti
Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendust.
10
(allkirjastatud digitaalselt)
Triin Kõrgmaa
Kantsler
Regionaal- ja põllumajandusministri
(kuupäev digiallkirjas) määrus nr 20
„Rahandusministri 26. septembri
2023. a määruse nr 36
„Moderniseerimisfondist kohaliku
omavalitsuse hoonete energiatõhusaks
muutmiseks antava toetuse kasutamise
tingimused ja kord“ muutmine“
Lisa 2
Nõuded hoone energiaauditile
1. Rakendamine
Lisa 2 rakendatakse vaid selle määruse raames tehtavatele energiaaudititele. Lisas on kajastatud
määrusest tulenevad spetsiifilised nõuded, eritingimused, selgitused ja juhised, mis võivad
erineda teistest samalaadsetest üleriigilistest või rahvusvahelistest nõuetest.
2. Alusdokumendid
Energiaauditi koostamisel arvestatakse, et hoone praegusele olukorrale vastav ja
energiatõhususe parandamise pakettide energiatõhususarv (edaspidi ka ETA) leitakse ning
kavandatavate energiatõhususe tööde aluseks olevad arvutused, sealhulgas energiatõhususe
tööde loetelu aluseks olevad arvutused, ja energiatõhususe tööde järgsed arvutused tehakse
taotlusvooru avamise tähtpäeval kehtivatest nõuetest lähtudes. Energiaauditi koostamisel
juhindutakse määruses ja selles lisas ning alljärgnevates määrustes sätestatud nõuetest:
majandus- ja taristuministri 8. aprilli 2015. a määrus nr 28 „Elamu energiaauditile
esitatavad nõuded“ (edaspidi määrus nr 28);
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määrus nr 63 „Hoone
energiatõhususe miinimumnõuded“ (edaspidi määrus nr 63);
majandus- ja taristuministri 30. aprilli 2015. a määrus nr 36 „Nõuded energiamärgise
andmisele ja energiamärgisele“ (edaspidi määrus nr 36);
majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määrus nr 58 „Hoone energiatõhususe
arvutamise metoodika“ (edaspidi määrus nr 58).
3. Energiaauditi koostaja pädevus
Energiaauditi koostab spetsialist, kellel on alljärgnevas loetelus nimetatud kehtiv kutse
Väljastatu d kutse
Kutsestand ardi
versioon
Kutsetunnis tuse
väljastamis e aeg
Link, väljastatud kutseid, märkused
Hoonete energiaaudi itor, tase 6
6 20.09.2018 https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/ vaata/11228897 Praegu kehtetu standard, mille alusel enam kutsetunnistusi ei väljastata, aga selle alusel
2
väljastatud kutsetunnistused kehtivad, neid on 6 tk Viimane kaotab kehtivuse 12.04.2028
Energiaaudi itor, tase 6
7 16.04.2024 https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/ vaata/11250587 Asendab hoone energiaaudiitori, tase 6, kutsestandardit Väljastatud 3 tk
Diplomeerit ud
energiatõhu suse
spetsialist, tase 7
5 al 22.06.2018
https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/ vaata/11250787 Väljastatud 19 tk
Osakutse hoonete
energiaaudi itor, tase 7
5 al 22.06.2018
Praegu kehtetu standard, mille alusel enam kutsetunnistusi ei väljastata, aga selle alusel väljastatud kutsetunnistused kehtivad, neid on 5 tk Viimane kaotab kehtivuse 12.04.2028
Volitatud energiatõhu
suse spetsialist,
tase 8
6 al 22.06.2018
https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/ vaata/11250808 Väljastatud 18 tk
Kutse olemasolu ja pädevuse ulatust (vt toodud kutsestandardi A1 osas) tuleb kontrollida
isikupõhiselt veebiaadressil http://kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsetunnistused. Kutse
väljastaja on Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus. Energiakalkulatsioonid ja -
arvutused tehakse määruse nr 58 § 292 kohase valideeritud dünaamilise simulatsiooni tarkvara
abil. Tegemist on arvutusega, mis ei pruugi kuuluda tavapärase energiaauditi koosseisu.
Vajadusel kaasab audiitor pädeva spetsialisti, kes teeb nõutud arvutused valideeritud tarkvara
abil.
4. Määruse § 9 lõikes 4 sätestatud lisanõuded energiaauditile ja nende selgitused
1. Hoone köetava pinna ruutmeetrite arv ehitisregistri põhjal
enne taotluse koostamist tuleb hoone omanikul kontrollida ehitisregistris olevate
andmete korrektsust ja vastavust tegelikkusele. Vajadusel tuleb andmeid korrigeerida.
Andmete olemasolu ja korrektsuse ning hilisemate andmete muutmise tulemusel
tekkinud võimaliku rikkumise eest vastutab hoone omanik. Ehitisregistri andmete
omavahelist kooskõla taotluses esitatud andmetega kontrollib RTK taotluse esitamise
seisuga. Korrektsete andmete puudumisel on õigus tunnistada taotlus nõuetele
mittevastavaks;
hoone laiendamise korral peab hoone köetava pinna hinnanguline töödejärgne
suurenemine ruutmeetrites sisalduma energiaauditis nimetatud paketis, sealhulgas peab
olema selgelt eristatud olemasoleva hoone energiatõhususe töödega hõlmatud pind;
hoone laiendamise korral lisatakse energiaauditisse energiaauditi koostajale taotleja
esitatud laiendust käsitlevad lähteandmed.
2. Hoone praegusele olukorrale vastava energiatõhususarvu määramine selle tüüpilisel
kasutusel käib järgmiselt:
3
energiaauditi koostamise käigus määratakse hoone praegusele olukorrale vastav
energiatõhususarv tüüpilisel kasutusel;
energiatõhususarvu [kWh/(m2a)] ehk ETA leidmisel lähtutakse määruses nr 58
sätestatud taotlusvooru avamise tähtpäeval kehtivatest nõuetest.
3. Hoone parameetrite muutumisel lähtutakse alljärgnevast:
hoone puhul, millest osa soovitakse lammutada, peab energiaauditist selguma
lammutatava hoone ulatus. ETA, tulevased energia- ja ülalpidamiskulud ning CO2 ekv
heide leitakse allesjääva hooneosa kohta;
hoone puhul, millest osa soovitakse lammutada, peab energiaauditis ette nägema
vältimatud kaasnevad tööd, nagu allesjääva vaheseina või vaheseinte soojustamine,
katuse ja sokli korrastamine, vajalike avatäidete tegemine ning töödest mõjutatud
tehnosüsteemide ümberprojekteerimine, -paigutamine või -korraldamine;
hoone puhul, mille köetav pind suureneb hoone laiendamise tulemusena, peab
energiaauditist selguma köetava pinna hinnanguline suurenemise ulatus ning tulevased
energia- ja ülalpidamiskulud ning CO2 ekv heide leitakse kavandatavate muudatuste
eelse hoone kohta.
juhul kui hoone puhul kavandatakse üheaegselt hoone osa lammutamist ja hoone
laiendamist, peab energiaauditist selguma lammutatava hooneosa ulatus ning hoone
köetava pinna hinnanguline suurenemise ulatus. Soovituslike energiatõhususe tööde
loetelu koos maksumuse kalkulatsioonidega koostatakse kavandatavate muudatuste
eelse hoone kohta ning see peab sisaldama lammutamise ja lammutamisega vältimatult
kaasnevaid töid, kuid ei tohi sisaldada laiendamisega seotud töid. Tulevased energia- ja
ülalpidamiskulud ning CO₂ ekv heide leitakse allesjääva, kuid veel laiendamata
hooneosa kohta. Hoone energiatõhususarvu määramisel lähtutakse käesoleva lisa
punktis 5 sätestatust.
4. Soovituslike energiatõhususe tööde loetelu koostamisel koos maksumuse
kalkulatsioonidega, et viia kogu hoone energiatõhususarv tasemele, mis vastab hoone määruses
nr 63 sätestatud kasutusotstarbe või kasutusotstarvete alusel määratud hoone maksimaalsele
lubatud ETA väärtusele, lähtudes taotlusvooru avamise tähtpäeval kehtivatest nõuetest,
arvestatakse alljärgnevat:
tööde loeteluna käsitatakse energiatõhususe parandamise paketis nimetatud töid, sh
energiatõhususe parandamisega lahutamatult kaasnevad tööd (nt katusekonstruktsiooni
tugevdamine, kui see on vajalik tehnosüsteemi paigaldamiseks aga ka projekti
elluviimisega samaaegselt välja ehitatava varjumiskoha väljaehitamiseks tehtavad
välispiirete avade ja ventilatsiooni tööd, kui need on seotud energiatõhusustöödega);
hoone laiendamisel peab olema selgelt eristatud ja eraldi välja toodud nende tööde
loetelu, mille abil tehakse olemasoleva hoone energiatõhususe tööd, sh lammutamise
korral lammutamine ja lammutamisega vältimatult kaasnevad tööd. Kui
energiatõhususe töid ja hoone laiendamisega seotud töid tehakse samal ajal, koostatakse
soovituslike energiatõhususe tööde loetelu koos maksumuse kalkulatsioonidega vaid
kavandatavate muudatuste eelse hoone kohta, ning see peab sisaldama lammutamist ja
lammutamisega vältimatult kaasnevaid töid, kuid ei tohi sisaldada laiendamisega seotud
töid;
hoone energiatõhususe parandamise pakett ehk soovituslik energiatõhususe tööde
loetelu ja tööde tegemiseks kasutatavate materjalide ja seadmete miinimumparameetrid
peavad olema projekteerimishanke ja ehitushanke lähteülesandeks.
4
5. Energiatõhususe parandamise pakettidele energiatõhususarvude määramisel hoone tüüpilisel
kasutusel valideeritud dünaamilise simulatsiooni tarkvara abil (sealhulgas 3D-piltide, laienduse
korral ka laienduse 3D-piltide abil) juhindutakse alljärgnevast:
energiaauditis kajastatavate pakettide arv võib olla väiksem määruse nr 28 § 6 lõike 5
punktis 3 nõutud kolmest paketist juhul, kui auditis kajastatava(te) paketti(de) väiksem
arv on tingitud taotleja ja audiitori vahelisest kokkuleppest. Pakettide arv peab olema
piisav ja nende arv peab olema loogiliselt põhjendatud nii taotleja kui ka audiitori poolt;
olemas peab olema valideeritud dünaamilise simulatsiooni tarkvara litsents;
energiaauditisse tuleb lisada simulatsioonimudeli abil loodud hoone 3D-pildid
(kajastatud peavad olema kõik fassaadid) ning lähteandmed määruse nr 58 lisa 2 vormil
ja arvutustulemused sama määruse lisa 4 vormil;
energiatõhususarvu [kWh/(m2a)] ehk ETA leidmisel lähtutakse määruses nr 58
sätestatud, taotlusvooru avamise tähtpäeval kehtivatest nõuetest;
hoone laiendamise korral arvutatakse ETA kogu laiendatud hoone kohta.
6. Hoone ülalpidamiskulude, hoonesse tarnitud energia energiakasutuse ja CO2 ekv muutumise
kalkulatsioonid soovituslike energiatõhususe tööde täiemahulisel tegemisel arvutatakse,
arvestades alljärgnevat:
määruse § 9 lõike 4 punktis 5 sätestatud nõudeid rakendatakse üksnes sisendina
hindamiskriteeriumides olevatele arvutustele (e-toetuse keskkonna taotlusvormile
sisestatavad andmed) ja need ei ole seotud hoone energiaauditi koosseisus määratud
ETA ega muude arvutustega;
ülalpidamiskulude ja tarnitud energia hulka arvestatakse hoone sisekliima tagamiseks
tehtavad kütte-, jahutus-, ventilatsiooni- ja valgustuskulud, tarbevee soojendamise
kulud ning olme- ja muude elektriseadmete tööks tehtavad kulud. Ülalpidamiskulude
hulka kuuluvad ka hoone tehnosüsteemide hoolduskulud. Projekti elluviimise eelsed ja
järgsed tehnosüsteemide hoolduskulud peavad olema tõendatavad. Hoonesse tarnitud
energia esitatakse energiaauditis kilovatt-tundides ning ülalpidamiskulud eurodes;
hindamiskriteeriumide sisendiks olevad kalkulatsioonid (hoone ülalpidamiskulude,
hoonesse tarnitud energia energiakasutuse ja CO2 ekv muutumise kalkulatsioonid)
esitatakse vaid selle paketi kohta, mille kohta taotlus esitatakse;
hoone ülalpidamiskulude, hoonesse tarnitud energia energiakasutuse muutumise ja CO2
ekv kalkulatsioonid esitatakse järgmiste tabelite kujul:
Tabel 1. Tarnitud energiakasutuse ja CO2 ekv heite muutumise kalkulatsioon Energiakasutus Viimased
kolm aastat
Prognoos Muutus Märkused
1. Tarnitud energiate muutused
Kaugküte, kWh/a Küte
Ventilatsioon Tarbevee soojendamine
Taastuvenergia …
Soojus kokku kaugküttest, kWh/a
Elekter, kWh/a
5
Valgustus Seadmed
Küte Ventilatsioon
Tarbevee soojendamine Taastuvenergia
Energiasimulatsioonides vabasoojusena mitte
arvestatav*
…
Elekter kokku, kWh/a Kütused, kWh/a
Küte Ventilatsioon
Tarbevee soojendamine ….
Kütused kokku, kWh/a
Tarnitud (kõik kokku, kWh/a Köetava pinna kohta kWh/(m2a)
2. CO2 ekv heite muutus,
kg CO2 ekv/a
CO2 ekv heide kaugküte ja/või kütused
Lisada arvutuse aluseks olnud eriheitetegur
CO2 ekv heide elekter
Lisada arvutuse aluseks olnud eriheitetegur
CO2 ekv heide kokku
* Energia, mis ei osale vabasoojusena kogu hoones (nt välisvalgustus, vihmaveerenni sulatus, suurköögi kuumutusseadmed jms). Seda energiat ei arvestata simulatsioonimudelites, kuid see energia peab sisalduma summaarses tarnitud energias ning energia, ülalpidamiskulude ja CO2 ekv muutuste kalkulatsioonides.
Tabel 2. Ülalpidamiskulude muutumise kalkulatsioon Näitaja Viimased
kolm aastat, € Prognoos Muutus,
€/a Märkused
Ühik/a €/ühik €/a Soojus Elekter Kütused Hooldus … Kõik kokku, € Köetava pinna kohta €/(m2a)
6
7. Hoone viimase kolme kalendriaasta tegelikud ja tõendatud keskmised tarbimisandmed
pannakse kokku järgmiste kriteeriumide alusel:
arvutuste tegemisel lähtutakse tegelikest ja tõendatud raamatupidamislikest (v.a
küttesoojus) viimase kolme kalendriaasta aritmeetilistest keskmistest
tarbimisandmetest;
küttesoojuse andmed (tarnitud energia) kalendriaasta kohta taandatakse normaalaastale,
lähtudes välisõhu kraadpäevadest. Normaalaasta kraadpäevade arv on hoone asukoha
piirkonna keskmine kraadpäevade arv aastas ajavahemikus aastatel 2004–2023, mille
väärtus saadakse ehitisregistrist. Küttesoojuse ülalpidamiskulud kalendriaasta kohta
leitakse konkreetse kalendriaasta tegeliku ja tõendatud küttesoojuse energiatariifi ning
normaalaastaks taandatud konkreetse kalendriaasta tarnitud küttesoojuse energia
korrutisena. Küttesoojuse energiatariif arvutatakse järgmise valemi järgi: tasutud
küttesoojuse ülalpidamiskulud (kalendriaasta kokku) ÷ konkreetse kalendriaasta
tarnitud küttesoojuse energia (kalendriaasta kokku);
kui viimase kolme aasta jooksul on hoones tehtud selliseid tegevusi või toimunud
muutusi, mis on energiatarvet oluliselt mõjutanud, võetakse aluseks vähemalt viimase
ühe täisaasta, mis kajastab pärast energiatarvet mõjutanud tegevuste või muutuste
järgset olukorda, tegelikud ja tõendatud kulud. Viimase täisaasta valiku otsustab audiitor
koos hoone omanikuga neile teadaoleva kohapealse olustiku põhjal. Selline
tarbimisandmete korrigeerimine ja muutmine peab olema põhjendatud, mõistlik ja
vajalik. Argumentatsioon tarbimisandmete korrigeerimise ja muutmise kohta lisatakse
energiaauditisse.
8. Projektijärgse kalendriaasta prognoosi koostamisel juhindutakse alljärgnevast:
prognoosi koostamisel lähtutakse energiaarvutuste baasaasta (nn EstonianTRY 1990-
2020) väliskliima tingimustest;
energiakalkulatsioonid tehakse valideeritud tarkvara abil;
energiakalkulatsioonide lähteandmed esitatakse MTM-i nr 58 lisa 2 ja
arvutustulemused sama määruse lisa 4 vormil;
energiahindade puhul kasutatakse konkreetse energiakandja tariifiks (nt €/kWh)
energiaauditi objekti konkreetse energiakandja taotlusvooru avamise aastale eelnenud
aasta viimase kuue kuu (juuli–detsember) aritmeetilist keskmist tariifi;
lokaalse taastuvenergia kasutusele võtmisel arvestatakse ka võrku müüdav
elektrienergia hoone energiatarbimisest maha. See tähendab, et tarnitud elektrienergia
(tabel 1) väheneb kogu lokaalselt toodetud taastuva elektrienergia võrra, arvestades
juhendis sätestatud piiranguid. Lokaalselt toodetud soojusenergiana läheb arvesse ainult
hoones tarbitud soojusenergia;
lokaalselt toodetud taastuva elektrienergia aastane toodang ei tohi kõnealuse meetme
jaoks tehtavates arvutustes (tabel 1: tarnitud energiakasutuse ja CO2 ekv heite
muutumise kalkulatsioon ja hoone ülalpidamiskulude kalkulatsioonid) ületada
75 protsenti rekonstrueeritava hoone prognoositavast elektritarbimisest.
Muinsuskaitseseaduses sätestatud korras kultuurimälestiseks tunnistatud hoones
lokaalselt toodetava taastuva elektrienergia aastase toodangu kavandamisel tuleb järgida
selles määruses kehtestatud kasvuhoonegaaside heite ja tarnitud energia vähendamise
nõuet ja eeltoodud piirangut ei kohaldata;
lokaalselt toodetud taastuva soojusenergia aastane tarbimine ei tohi kõnealuse meetme
jaoks tehtavates arvutustes (hindamiskriteeriumid: hoone ülalpidamiskulude ja
hoonesse tarnitud energia energiakasutuse muutumise kalkulatsioonid) ületada
7
50 protsenti rekonstrueeritava hoone prognoositavast aastasest sooja tarbevee
tarbimisest;
hoone projektijärgsed keskmised tarbimisandmed peavad sisaldama mõistlikke
hooldus- ja kasutuskulusid, mis on vajalikud hoone ja selle tehnosüsteemide
jätkusuutlikuks ja kasutusjuhendikohaseks kasutamiseks;
kui energiatõhususe tööde elluviimine mõjutab konkreetse tehnosüsteemi
energiatarbimist, määravad energiaaudiitor ja hoone omanik tarbimisandmete
prognoosimisel selle konkreetse tehnosüsteemi aasta keskmise energiatarbe
energiaauditi koostamise ajal parima teadaoleva info alusel;
kui energiatõhususe tööde elluviimine ei mõjuta konkreetse tehnosüsteemi
energiatarbimist, lähtuvad energiaaudiitor ja hoone omanik tarbimisandmete
prognoosimisel konkreetse tehnosüsteemi viimase kolme aasta aritmeetilisest
keskmisest tarbimisest (MWh). Näiteks kui sooja tarbevee süsteemi ei rekonstrueerita,
on prognoositav sooja tarbevee energiatarbimine (MWh) võrdne viimase kolme aasta
aritmeetilise keskmise tarbimisega (MWh);
olemasolevate valgustite asendamisel energiatõhusamatega ei tohi prognoositav
valgustuse aastane energiakulu vähenemine kõnealuse meetme jaoks tehtavates
arvutustes (hindamiskriteeriumid: hoone ülalpidamiskulude ja hoonesse tarnitud
energia energiakasutuse muutumise kalkulatsioonid) ületada 1/3 esialgsest
energiakasutusest. Muinsuskaitseseaduses sätestatud korras kultuurimälestiseks
tunnistatud hoones eeltoodud piirangut ei kohaldata.
hoone laiendamise korral juhindutakse prognoositavate energiate arvutamisel
olemasoleva hoone mõõtmetest (ei sisalda laiendust) ja kasutusotstarvetest.
Olemasolevaid vahetult laiendusega külgnevaid välispiirdeid, mis muutuvad seetõttu
sisepiireteks, või mis lammutatakse või mida muudetakse, käsitatakse prognoositavate
energiate (soojuskadude) arvutamisel endiselt kui olemasolevaid välispiirdeid, see
tähendab, et nende ehitusfüüsikalised parameetrid (nt soojusläbivus) jäävad endiseks ja
eelduseks on, et piirde teisel pool on välisõhk. Näiteks kui hoone välisseinad
soojustatakse ja hoonele ehitatakse peale lisakorrus, muudetakse dünaamilise
simulatsiooni mudelis võrreldes olemasoleva olukorraga ainult välisseintega seotut (nt
soojusläbivus, joonsoojusläbivus) ja olemasoleva hoone osa lagi, mis varem oli katus,
jääb mudelis endiselt katuseks (sama soojusläbivus, teisel pool on välisõhk). Näiteks
kui hoone muutub pikemaks ja seetõttu olemasolev välissein lammutatakse või seda
muudetakse (nt tehakse seina avasid vms), jääb see sein mudelis ikka endiseks (seina,
avatäite jms soojusläbivus ja mõõtmed, teisel pool seina on välisõhk).
9. Dünaamilise simulatsioonimudeli koostamisel ja arvutustulemuste kasutamisel juhindutakse
järgmisest:
kõigepealt koostatakse hoone energiabilanss, lähtudes viimase kolme aasta tegelikust
energiatarbimisest, ja selle järgi kalibreeritakse praeguse olukorra kohane
simulatsioonimudel (edaspidi M1);
mudelis M1 asendatakse olemasolevad õhuvooluhulgad, ruumiõhu temperatuurid,
kasutusajad, vabasoojused jms EIM-i nr 63 ja MTM-i nr 58 kohaste tüüpiliste
tingimustega, mis kehtivad taotlusvooru avamise tähtpäeval, sealhulgas on baasaastaks
nn Estonian-TRY 1990‒2020. Simulatsiooni tulemusi kasutatakse tüüpilisel kasutusel
olemasolevale olukorrale vastava ETA määramisel. Seda mudelit nimetatakse edaspidi
mudeliks M2;
mudelis M1 muudetakse vastavalt konkreetses paketis kavandatud meetmetele
sisendparameetreid (nt piirete soojusläbivused, õhuvooluhulgad, SFP-d, valgustuse
W/m2 jms). Saadud tulemusi kasutatakse projektijärgsete prognoositavate
8
energiakasutustena (tabelis 1 „Tarnitud energiakasutuse ja CO2 ekv heite muutumise
kalkulatsioon“ veerg „prognoos“). Energiaarvutuste baasaasta on nn Estonian-TRY
1990‒2020. Seda mudelit nimetatakse edaspidi mudeliks M3;
konkreetse paketi mudelis M3 asendatakse prognoositavad parameetrid (nt
õhuvooluhulgad, vabasoojused, kasutusprofiilid, ruumiõhu temperatuurid jms) EIM-i
nr 63 ja MTM-i nr 58 kohaste tüüpiliste tingimustega, mis kehtivad taotlusvooru
avamise tähtpäeval. Energiaarvutuste baasaastaks on nn Estonian-TRY 1990‒2020.
Simulatsiooni tulemusi kasutatakse paketi tüüpilisele kasutusele vastava ETA
määramisel;
hoone laiendamise korral tehakse järgmist:
o koostatakse mudel M1 ja M2 sarnaselt eespool kirjeldatule;
o mudelis M1 muudetakse konkreetses paketis loetletud olemasolevasse
hoonemahtu kavandatud meetmete põhjal sisendparameetreid (nt piirete
soojusläbivused, õhuvooluhulgad, SFP-d, valgustuse W/m2 jms). Kui mingi
välispiire muutub hoone laiendamise tulemusel tinglikult sisepiirdeks, tuleb
mudelis seda piiret käsitada siiski samamoodi, nagu oli tehtud mudelis M1
(soojusläbivused, mõõtmed jms jäävad endiseks, teisel pool piiret on välisõhk
jms). Energiaarvutuste baasaastaks on nn Estonian-TRY 1990‒2020. Saadud
tulemusi kasutatakse projektijärgse prognoositava energiakasutusena (tabelis 1
„Tarnitud energiakasutuse ja CO2 ekv heite muutumise kalkulatsioon“ veerg
„prognoos“);
o iga paketi kohta koostatakse hoone mudel koos laiendusega. Mudel peab
kajastama hoonet tervikuna nii, nagu see on kavandatud, see tähendab sisaldama
nii olemasolevat hoone osa koos paketis sisalduvate energiatõhususmeetmetega
kui ka laiendatavat osa, arvestades kavandatavaid kasutusotstarbeid ja
energiatõhususe printsiipe. Kui hoone olemasoleva osa mõni välispiire muutub
hoone laiendamise tulemusel sisepiirdeks või see lammutatakse, siis sellisena
seda mudelis ka kirjeldatakse. Mudeli koostamisel juhindutakse EIM-i nr 63 ja
MTM-i nr 58 kohastest tüüpilistest tingimustest, mis kehtivad taotlusvooru
avamise tähtpäeval. Energiaarvutuste baasaasta on nn Estonian-TRY 1990‒
2020. Simulatsiooni tulemusi kasutatakse paketi tüüpilisele kasutusele vastava
ETA määramisel.
10. Energiaauditis tuleb kajastada projektiga saavutatav CO2 ekv heitkoguse prognoositav
kokkuhoid, mille arvutamisel lähtutakse tabelis 1 kajastatud tarnitud energiakasutuse andmetest
ja alljärgnevast:
tarnitud elektrienergia (kWh) ümberarvutamisel CO2 ekv heitkoguseks kasutatakse
eriheitetegurit 0,612 kg CO2 ekv /kWh;
tarnitud kaugkütte ja kaugjahutuse energia (kWh) ümberarvutamisel CO2 ekv
heitkoguseks kasutatakse eriheitetegurit 0,157 kg CO2 ekv /kWh;
kui hoones ei ole tarbitud kaugkütte soojusenergiat, juhindutakse soojusenergia
tootmiseks kasutatud energia kogustest ning tehakse CO2 ekv heitkoguse arvutus,
lähtudes alljärgnevast: maagaas – 0,195 kg CO2 ekv/kWh; veeldatud gaas (LPG) – 0,228 kg CO2 ekv/kWh; vedelgaas (LNG) – 0,195 kg CO2 ekv/kWh;
biomass (nt puiduhake, saepuru) – 0,00023 kg CO2 ekv/kWh;
kerge kütteõli – 0,267 kg CO2 ekv/kWh;
kerge põlevkiviõli – 0,267 kg CO2 ekv/kWh;
raske põlevkiviõli – 0,279 kg CO2 ekv/kWh;
9
raske kütteõli – 0,279 kg CO2 ekv/kWh.
Andmed pärinevad Kliimaministeeriumi organisatsioonide kasvuhoonegaaside (KHG) jalajälje mudelist. Andmeallikas Kliimaministeeriumi veebileht: https://kliimaministeerium.ee/rohereform-kliima/rohereform/organisatsioonide- jalajalg#mudel „KHG jalajälje arvutusmudeli eriheitetegurid 2025.xlsx“. Kaugkütte andmed on seejuures mudelis keskmistatud Eesti kaugkütte tootjate andmete põhjal, mis on võetud riigihalduse ministri määruse nr 31 „Energiahinna tõusu leevendusmeede vähemkindlustatud peredele“ 7.01.2022 seletuskirjast (kütuse osakaalud 2022).
11. Auditisse lisada taotletavas paketis sisalduvate kõigi energiasäästumeetmete paketis olevate
materjalide, seadmete, konstruktsioonide, süsteemide jms energiatõhusust iseloomustavad
parameetrid tabel 3 toodud näidisvormil
Tabel 3. Näidis hoone energiaauditi energiasäästumeetmete paketis sisalduvate tööde tegemiseks kasutatavate kõigi konstruktsioonide, materjalide, süsteemide, seadmete jms energiatõhusust iseloomustavate parameetrite esitamiseks energiaauditis1
Meede Ühik Tõendamismeetod
(standardite puhul vastavalt kehtivale redaktsioonile)
Audit2 Projekt3 Teostus 4
Märkuse d
Välispiirete soojustus
Sein U W/(m2·K) EVS-EN ISO 6946, EVS 908-1
≤
Katus U W/(m2·K) EVS-EN ISO 6946, EVS 908-1
≤
Põrand U W/(m2·K) EVS 908-1, EVS- EN ISO 13370
≤
Uks U W/(m2·K) Tootja andmed, EVS-EN ISO 10077
≤
Aken U W/(m2·K) Tootja andmed, EVS-EN ISO 10077
≤
Ventilatsiooni süsteem
SFP kW/(m³/s) Kogu hoone kaalutud keskmine poolsaastunud filtritega; EVS- EN 16798-3
≤
Tagasti temperatuuri suhtarv
% Tootja andmed; hoone energiatõhususe arvutamise metoodika määrus nr 58, kehtiv redaktsioon
≥
Heitõhu minimaalne temperatuur
°C Tootja andmed; hoone energiatõhususe arvutamise
≤
10
metoodika määrus nr 58, kehtiv redaktsioon
PV paneelid
Aastane toodang
MWh/a Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika määrus nr 58, kehtiv redaktsioon; arvutus energiaarvutuse baasaasta kliimaandmete alusel, arvestades paneelide suunda, kallet ja varjusid
≥
Soojuspump
Aasta keskmine COP
Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika määrus nr 58, kehtiv redaktsioon
≥
Valgustus W/m2 Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika määrus nr 58, kehtiv redaktsioon
≤
Küttesüsteem Kütteallika kasutegur / hooajaline tõhusus
% Tootja andmed; hoone energiatõhususe arvutamise metoodika määrus nr 58, kehtiv redaktsioon
≥
Küttegraafik ja juhtimine
°C Projektlahendus või automaatika seadistus; hoone energiatõhususe arvutamise metoodika määrus nr 58, kehtiv redaktsioon
Soe tarbevesi Tarbevee soojendamise tõhusus / COP
% või COP
Tootja andmed; hoone energiatõhususe arvutamise metoodika määrus nr 58, kehtiv redaktsioon
≥
Tarbevee jaotus- ja ringlustorustik u soojuskadu
W/m või kWh/a
Projektlahendus, isolatsiooni andmed või energiaarvutuse
≤
11
väljavõte; hoone energiatõhususe arvutamise metoodika määrus nr 58, kehtiv redaktsioon
Jahutussüstee m
Jahutusseadme hooajaline tõhusus
EER / SEER
Tootja andmed; hoone energiatõhususe arvutamise metoodika määrus nr 58, kehtiv redaktsioon
≥
Jahutuse seadeväärtus
°C Automaatika seadistus, projektlahendus või energiaarvutuse väljavõte
Automaatika ja juhtimine
Vajaduspõhine ventilatsioon
ppm / m³/s Projektlahendus, automaatika seadistus või mõõdistusprotoko ll; EVS-EN 16798-1, EVS-EN 16798-3
Valgustuse juhtimine
juhtimisvii s
Projektlahendus, automaatika kirjeldus või seadistus; hoone energiatõhususe arvutamise metoodika määrus nr 58, kehtiv redaktsioon
Õhupidavus Õhulekkearv q50
m³/(h·m²) Õhulekketest või mõõteprotokoll; EVS-EN ISO 9972
≤
Akende päikeseläbivu s ja varjestus
Klaasi g- väärtus
- Tootja andmed; EVS-EN 410
≤
Varjestustegur / varjestuslahen dus
- Projektlahendus, tootja andmed või energiaarvutuse väljavõte
≤
Energiaarvut use terviktulemus
ETA / arvutuslik
kWh/(m2· a)
Energiaarvutuse aruanne või
≤
12
energiakasutus energiamärgis; hoone energiatõhususe arvutamise metoodika määrus nr 58, kehtiv redaktsioon
1 Sisustab energiaaudiitor vastavalt valitud energiatõhusustööde paketile, vajadusel ridu lisades või kustutades. Tabeli andmeid kasutatakse, et lihtsustada erinevates projekti elluviimise etappides energiatõhusust mõjutavate energiasäästumeetmete parameetrite jälgimist. 2 Täidab energiaaudiitor 3 Kontrollib tellija ja projekteerija 4 Kontrollib tellija ja omanikujärelevalve
Regionaal- ja põllumajandusministri
(kuupäev digiallkirjas) määrus nr
„Rahandusministri 26. septembri
2023.a määruse nr 36
„Moderniseerimisfondist kohaliku
omavalitsuse hoonete energiatõhusaks
muutmiseks antava toetuse kasutamise
tingimused ja kord“ muutmine““
Lisa 3
Hoonete energiatõhususe tööde projektide taotluste hindamiskriteeriumid
Kriteerium 1 – kokku 0–20 punkti
Hoonesse tarnitud energia vähenemine1 rekonstrueeritava hoone abikõlbliku1 köetava pinna
ühe ruutmeetri kohta. Mida kõrgem on suhtarv, seda rohkem saab punkte. Punktide summa
arvutatakse järgmist valemit kasutades:
punktide summa = ((taotleja individuaalne suhtarv – minimaalne suhtarv territoriaalses grupis)
÷ (maksimaalne suhtarv territoriaalses grupis – minimaalne suhtarv territoriaalses grupis)) ×
20.
Kriteerium 2 – kokku 0–10 punkti
Hoone ülalpidamiskulude vähenemine2 rekonstrueeritava hoone abikõlbliku köetava pinna ühe
ruutmeetri kohta. Mida kõrgem on suhtarv, seda rohkem saab punkte. Punktide summa
arvutatakse järgmist valemit kasutades:
punktide summa = ((taotleja individuaalne suhtarv – minimaalne suhtarv territoriaalses grupis)
÷ (maksimaalne suhtarv territoriaalses grupis – minimaalne suhtarv territoriaalses grupis)) ×
10.
1;2 Kui hoonet kasutatakse lisaks seadusest tuleneva kohaliku omavalitsuse üksuse teenuse osutamisele või muu avaliku sektori
teenuse osutamisele ka muul otstarbel, siis sellise hoone puhul arvestatakse hoonesse tarnitud energia ja hoone
ülalpidamiskulude vähenemine proportsionaalselt kogu hoonesse tarnitud energia ja hoone ülalpidamiskulude vähenemisest
vastavalt seadusest tuleneva kohaliku omavalitsuse üksuse teenuse osutamiseks või muu abikõlbliku avaliku sektori teenuse
osutamiseks kasutatava hoone köetava pinna ruutmeetrite arvu osatähtsusele kogu hoone köetava pinna ruutmeetritest. Hoone
ülalpidamiskulude vähenemine võib-olla ka negatiivne (see tähendab, et suhteliselt parem on suhteliselt väiksem
ülalpidamiskulude kasv).
Projektide hindamisel, milles sisalduvad lammutustööd, võetakse hoonesse tarnitud energia ning hoone ülalpidamiskulude
vähenemise arvestamise aluseks projekti tulemusel kohandatud alles jäävale köetavale pinnale vastav tarnitud energia ja
ruutmeetrite arv. Projektide hindamisel, milles sisaldub hoone laiendus, võetakse hoonesse tarnitud energia ning hoone
ülalpidamiskulude vähenemise arvestamise aluseks köetavale pinnale vastav tarnitud energia ja ruutmeetrite arv mis ei sisalda
laiendust.
Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee
Registrikood 70000734
Rahandusministeerium
Kliimaministeerium
Haridus- ja Teadusministeerium
Eesti Linnade ja Valdade Liit
(kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-3/558
Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab kooskõlastamiseks regionaal- ja
põllumajandusministri määruse „Rahandusministri 26. septembri 2023. a määruse nr 36
„Moderniseerimisfondist kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhusaks muutmiseks antava
toetuse kasutamise tingimused ja kord“ muutmine“ eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Hendrik Johannes Terras
Regionaal- ja põllumajandusminister
Lisad:
1. Eelnõu
2. Seletuskiri
Arvamuse avaldamiseks: Riigi Tugiteenuste Keskus
Tarmo Kivi
5885 1476 [email protected]