Põhja-Sakala Vallavalitsus

Lembitu pst 42

71502, Viljandi maakond, Suure-Jaani linn

77000463

[email protected]

28.08.2026

nr 11.3-1/26/3755

FINANTSKORREKTSIOONI OTSUS

Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus) teeb finantskorrektsiooni otsuse (edaspidi

otsus või FKO) Põhja-Sakala Vallavalitsuse (edaspidi toetuse saaja/hankija)projektile nr 2021-

2027.4.08.24-0102 „Kaasava hariduse põhimõtete rakendamine Põhja-Sakala vallas 2025“

(edaspidi projekt).

Finantskorrektsiooni tegemise ja toetuse tagasinõudmise põhjuseks on projektiga seotud 5-

osalises lihthankes nr 299616 „Asjade ostmine Põhja-Sakala valla HEV õpilaste õppetöö

toetamiseks 2025“ (edaspidi lihthange) esinenud puudus: lihthankes on kehtestatud ebaselged

hindamiskriteeriumid, mis on vastuolus riigihangete seaduse § 77 lõikega 4 ja § 3

üldpõhimõtetega.

Rakendusüksus otsustab:

1. kohaldada rikkumisele 10%-list finantskorrektsiooni määra;

2. vähendada projekti abikõlblikke kulusid ja eelarvet 6 682,04 euro võrra, millest toetus

moodustab 5 679,72 eurot ja omafinantseering 1 002,32 eurot;

3. nõuda toetuse saajalt tagasi 2 532,40 eurot;

4. toetuse saajal tuleb maksta 2 532,40 eurot 60 kalendripäeva jooksul otsuse kättesaamisest

Rahandusministeeriumi pangakontole1. Tasumata summalt arvestatakse viivist 0,06% iga

viivitatud päeva eest;

5. vähendada riigihankega nr 299616 seotud abikõlblikke kulusid 10% võrra, mille võrra

väheneb ka projekti eelarve;

6. muuta projekti taotluse rahuldamise otsuse punkti 2 järgmiselt: „2. Projekti abikõlblike kulude

kogumaksumus on 74 161,82 eurot, millest toetuse piirmäär on kuni 85% ja omafinantseering

vähemalt 15% abikõlblikest kuludest. Maksimaalne toetuse suurus on 63 037,56 eurot mis

hõlmab Euroopa Regionaalarengu Fondi toetust kuni 70% ning riigipoolset

kaasfinantseeringut 15% abikõlblikest kuludest.“.

Otsus koosneb järgmistest osadest: õiguslikud alused, asjaolud, toetuse saaja selgitused,

finantskorrektsiooni põhjendused, korrektsioonimäär, rikkumise summa ja eelarve vähendamine,

ärakuulamine, vaidlustamine, lisa.

1 SEB Pank EE891010220034796011 või Swedbank EE932200221023778606 või Luminor Bank

EE701700017001577198 või LHV Pank EE777700771003813400 . Viitenumber 2800082938. Selgituseks märkida

projekti number.

ÕIGUSLIKUD ALUSED

- Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 28;

- Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja

kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ÜM2022) § 34 lg 1 p 2, § 35 lg 1 ja 5, § 36, § 37 lg

3;

- Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest

hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide

tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ÜM2014) § 228;

- Haridus- ja teadusministri 16.11.2023 määruse nr 43 „Kaasava hariduse põhimõtete

rakendamine perioodil 2021–2027 (edaspidi meetme määrus) § 26;

- Rakendusüksuse 07.04.2025 toetuse taotluse rahuldamise otsus nr 11.3-1/25/1733 (edaspidi

TRO) punkt 12;

- riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 3 p-d 1-3, § 77 lg 4 p 2, § 117 lg 1; § 125 lg 5.

ASJAOLUD

1. Lihthankes viitenumbriga 299616 hanketeates on kehtestatud järgmine tingimus: Hankija jätab

endale õiguse sõlmida lepingud järgmiste osade või osade gruppide kombinatsioonide kohta.

Hankija peab läbirääkimisi juhul kui esitatakse kombineeritud pakkumus või ühispakkumus, et

välja selgitada hankijale majanduslikult soodsaim pakkumus.

2. Hankija on hanke alusdokumentides kehtestanud veel järgmised punktid:

 punkt 4.3 - pakkumuse maksumuse sisse arvestatakse kõigi lepingu nõuetekohaseks

täitmiseks vajalike tööde, toimingute, puuduste kõrvaldamise ja hankijale üleandmisega

seotud kulutused jm kululiikide maksumused, kaasa arvatud need, mis ei ole otseselt

kirjeldatud RHAD-s, kuid mis on eeldatavasti vajalikud lepingu nõuetekohaseks

täitmiseks.

 Punkt 6.3 - lubatud on alternatiivsete lahenduste või osalise pakkumuse esitamine.

Alternatiivsete lahenduste esitamise puhul lisada toodete kirjelduste samaväärsuse

võrdlustabel.

 Punkt 6.5 - pakkumuse maksumuses kajastatud summadele ei lisandu täiendavaid

väljamakseid ega kulutusi.

 Punkt 8.2 - edukaks pakkumuse valiku aluseks on majanduslikult soodsaim pakkumus, kus

edukaks tunnistatakse madalaima kogumaksumusega (käibemaksuta) pakkumus.

3. Tehnilise kirjelduse punkti 5.3 kohaselt pakkuja peab arvestama, et asjade tarnimiseks vajalik

transpordikulu kuulub käesoleva hanke mahtu.

4. Teabevahetuse kaudu on üks pakkuja esitanud 05.10.2025 päringu (ID 1013517) küsimusega,

kuidas hankija hindab hindamiskriteeriumit "vähim on parim": „Tabelis ei ole summa kohta,

mida ja kuidas te hindate? Pakkumust saab esitada hankeosale? Kõik tooted selles osas? Millise

tulba summa tuleb sisestada pakkumisse (hindamis)kriteeriumid, nende väärtused ja

maksumused? Kirjutate: Hanke osa maksumus vastavalt hangitavate asjade kirjeldusele ja

esitatud tingimustele. Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised

pakkumused saavad punkte arvutades valemiga: "osakaal" - ("pakkumuse väärtus" - madalaim

väärtus") / "suurim väärtus" * "osakaal"." Hankija vastas 06.10.2025: „Hindame pakutud

toodete maksumust käibemaksuta. Tabelis sisestage summa hind käibemaksuta. Eriti soodsa

hinna ja kalli transpordikulu korral tuleb hankija ise kaubale järele.“

5. Hanke alusdokumendis Lisa 3 “Hangitavate asjade nimekiri - pakkumusvorm (HEV asjad

2025)” on hanke iga osa kohta märge: „Täita ainult ja kõik need hanke osa lahtrid, milles

soovitakse pakkumust esitada“.

6. Hanketeates on I, II, IV ja V osa kohta märge, et alternatiivsed pakkumused on lubatud. Samas

ei ole hanke I, II ega IV osa kohta sätestatud miinimumkriteeriumeid, millele need alternatiivid

vastama peavad.

7. Lihthanke I osas oli pakkujaid kokku neli, kellest kolm esitasid pakkumused loetletud toodetest

ainult nendele toodetele, mida nad konkreetselt pakkuda soovisid ehk siis toodete lõikes. Üks

pakkuja esitas pakkumuse kõikidele toodetele, v.a ühele (pos 14). Hankija on tooteid tellinud

kõikidelt pakkujatelt toodete lõikes. Seitsme toote (pos 8, 19 ja 22-26) puhul ei ole hankija

lähtunud madalaimast maksumusest. Lisaks on pos 19 toode tellitud kahelt pakkujalt (Otsuse

lisa 1 leht Osa 1).

8. Lihthanke II osas oli kaks pakkujat. Mõlemad pakkujad esitasid pakkumuse kõikidele toodetele,

mis olid Vormil 3 II osa kohta loetletud. Hankija on hinnanud pakkumusi kui ühtset tervikut,

olenemata sellest, et hankija oli lubanud pakkujatel täita ainult ja kõik need hanke osa lahtrid,

milles soovitakse pakkumust esitada. Eelnevat saab mõista üksnes nii, et pakkumusi hinnatakse

toodete lõikes. Kui hankija oleks hinnanud tooteid toodete lõikes, siis pos 6, 8 ja 10 paiknevad

tooted oleks tulnud tellida teiselt pakkujalt (Otsuse lisa 1 leht Osa 2).

9. Lihthanke III osas oli kaks pakkujat. Mõlemad pakkujad esitasid pakkumuse kõikidele

toodetele, mis olid Vormil 3 III osa kohta loetletud. Hankija on hinnanud pakkumusi kui ühtset

tervikut, olenemata sellest, et hankija oli lubanud pakkujatel täita ainult ja kõik need hanke osa

lahtrid, milles soovitakse pakkumust esitada. Eelnevat saab mõista üksnes nii, et pakkumusi

hinnatakse toodete lõikes. Edukaks osutus pakkuja, kelle tooted olid kõige soodsama

maksumusega ja seda vaadatuna nii toodete lõikes kui pakkumust tervikuna. Samas, selles hanke

osas ei ole hankija hanketeate kohaselt alternatiivseid pakkumusi lubanud esitada, aga edukas

pakkuja on seda teinud. Hankija ei tellinud alternatiivina pakutud toodet (Otsuse lisa 1 leht Osa

3).

10. Lihthanke IV osas oli pakkujaid kokku neli ja kõik pakkujad pakkusid kõiki soovitud tooteid.

Hankija on hinnanud pakkumusi ühtse tervikuna, olenemata sellest, et hankija oli lubanud

pakkujatel täita ainult ja kõik need hanke osa lahtrid, milles soovitakse pakkumust esitada.

Eelnevat võib mõista üksnes nii, et pakkumusi hinnatakse toodete lõikes. Kui hankija oleks

hinnanud toodete lõikes, siis pos 4 ja 5 asuvad tooted oleks tulnud tellida teiselt pakkujalt

(Otsuse lisa 1 leht Osa 4).

11. Lihthanke V osas oli pakkujaid kolm, kellest üks esitas pakkumuse loetletud toodetest ainult

nendele toodetele, mida ta konkreetselt pakkuda soovis ehk siis toodete lõikes. Teine pakkuja

esitas pakkumuse kõikidele toodetele ja kolmas pakkus ainult alternatiivtoodet, mida hankija

alternatiivina küsis. Hankija tellis tooted pakkujalt, kes esitas pakkumusse ainult need tooted,

mida ta pakkuda soovis (need olid kõige madalama hinnaga) ja kes pakkus alternatiivtoodet.

Pakkujalt, kes pakkus kõiki tooteid, ei tellinud hankija ühtegi toodet, isegi mitte neid, mida

teised pakkujad ei pakkunud (Otsuse lisa 1 leht Osa 5).

12. Kõik pakkujad on pakkumustes kajastanud tarne maksumust erinevalt. Mõnedel juhtudel tarne

maksumus ei sisaldu toote hinnas ja on eraldi real välja toodud, mõnedel juhtudel aga sisaldub

toote hinnas, mille puhul osad pakkujad on eraldi lahtris tarne maksumuse ka välja toonud, osad

aga mitte. Eelduslikult on segadust tekitanud ka teabevahetuse kaudu hankija antud info (FKO

punkt 4).

13. Eeltoodut kokkuvõttes on hankija kehtestanud viidatud hankeosades ebaselged

hindamiskriteeriumid. Hanke alusdokumentidest ei tule välja, mis juhtudel hankija hindab

pakkumusi kui ühtset tervikut, mis juhtudel toodete lõikes ja mis juhtudel kogumina. Kohati ei

ole arusaadav, kuidas hankija pakkumusi üldse hindas, kui pakkumustes on keeruline tuvastada,

kas pakkuja on pakkumuses arvestanud tarne maksumust või mitte või kas toote maksumus

sisaldab ka tarne maksumust või tuleb tarne maksumus eraldi realt toote maksumusel juurde

arvestada. Hankija on rikkunud RHS § 77 lg 4 punkti 2, § 117 lõiget 1 ja § 3 punkte 1-3.

TOETUSE SAAJA SELGITUSED

14. Hankija selgitas, et alternatiivseid lahendusi küsiti kaldteele (hanke V osa). Hanke

alusdokumendi punktile 6.3 viidates selgitas toetuse saaja, et siin on mõeldud alternatiivina

analoogtoodete pakkumist.

15. Kombineeritud pakkumust selgitas toetuse saaja järgmiselt: „Hankija pidas silma võimalikke

hankeosade erinevaid kombinatsioone.“, lisades näitena: osad I ja III või osad I-III-V jne.

16. Rakendusüksus küsis hankijalt, miks hankija hindas mõnes hanke osas pakkumusi toodete

lõikes ja mõnes kui ühtse tervikuna. Toetuse saaja vastas, et hankija lähtus eesmärgist hoida

kokku eelarvevahendeid.

17. Hankija selgitas ühe hankeosa raames lubatud osalise pakkumuse esitamist: „Hankija seadis

selle tingimuse, et valida pakkumuses olevad tooted ridade kaupa välja majandusliku soodsuse

alusel. RHS § 4 p 141 osamaksumus on pakkumuse maksumuse eraldi hinnatav osa“.

18. Rakendusüksus küsis hankijalt, kuidas pakkujad pidid teadma, millal ja missuguses hanke osas

hankija hindab pakkumusi toodete lõikes või ühtse tervikuna. Hankija vastas: „Hankija

tunnistab, et puudus selgitus, et hankija hindab pakkuja pakkumuse maksumust võrreldes teiste

pakkujate asjade sama kogumiga.“

19. Hankija selgitas, et hanke alusdokumendi punkti 8.2 rakendamist olukorras, kus samas on igas

hanke osas lubatud pakkkumust esitada ainult nendele toodetele, mida pakkuja soovis,

järgmiselt: „Hankija hindas pakkuja pakkumuse maksumust võrreldes teiste pakkujate asjade

sama kogumiga“.

20. Lihthanke I osas Õnnevalem OÜ toote ridade 22-26 pakkumuse edukaks tunnistamist selgitas

hankija: „Arvestades asjaolu, et pakkumusele ei lisandu käibemaksu, siis hindasime Õnnevalem

OÜ pakkumuse paremaks.“

21. Hankija selgitas, et lihthanke I osa hindamisel lähtus hankija RHS terminist osamaksumus.

Projekti “Kaasava hariduse põhimõtete rakendamine Põhja-Sakala vallas 2025“ rahastuseks oli

kavandatud 80 843,86 eurot ja hangete tulemusel kulus 76 463,10 eurot, kokku hoiti 5,4%

eelarvevahendeid.

22. Hanke V osa mõnede toodete mittetellimist selgitas toetuse saaja sellega, et hankija on eksinud

ja jätnud hindamata pakkuja A&T Trading OÜ osa V.

FINANTSKORREKTSIOONI PÕHJENDUSED

23. RHS § 125 lg 5 alusel järgib hankija lihthankemenetluse läbiviimisel mh RHS-i 1. peatükis

ning §-des 77, 81 ja 82 sätestatut. Hankija kohaldab lihthankemenetluse läbiviimisel RHS-i §-

des 85, 110–112, 114–117 ja 119 sätestatut, kui riigihanke alusdokumentides ei ole sätestatud

teisiti.

24. Hanke alusdokumendis on pakkumuste hindamine sätestatud punktis 8:

8.1. Hankija hindab vastavaks tunnistatud pakkumusi vastavalt HTs ja RHS § 117 sätestatud

korrale.

8.2. Edukaks pakkumuse valiku aluseks on majanduslikult soodsaim pakkumus, kus edukaks

tunnistatakse madalaima kogumaksumusega (käibemaksuta) pakkumus.

8.3. Kui madalaima hinnaga pakkumusi on rohkem kui üks, siis tunnistatakse edukaks varem

esitatud pakkumus.

25. RHS § 77 lõikega 4 on sätestatud, mida peavad sisaldama hanke alusdokumendid, sh

pakkumuste hindamise kriteeriumid vastavalt RHS-i §-des 85 ja 86 sätestatule (p 2);

alternatiivsete lahenduste ja nende esitamise nõudeid, sealhulgas teave selle kohta, kas hankija

lubab või nõuab alternatiivsete lahenduste esitamist üksnes lisaks kõigile hanke

alusdokumentides sätestatud tingimustele vastavale lahendusele või eraldi (p 3); kõik tulevase

hankelepingu tingimusi, mis võivad hõlmata majanduslikke, innovatsiooniga seotud,

keskkonnahoidlikkuse, sotsiaalseid või tööhõivealaseid kaalutlusi (p 4).

26. RHS § 85 kohustab seada pakkumusele hindamise kriteeriumid. Pakkumuste hindamise

kriteeriumide eesmärk on tuvastada majanduslikult soodsaim pakkumus. Edukas pakkumus

tuleb välja valida vastavalt sellele, mida hankija peab esitatud pakkumuste seast majanduslikult

kõige paremaks lahenduseks. Lihthankes oli selleks kõikides hanke osades madalaim hind.

27. Hindamise kriteeriumid on vahend, mille kaudu hankija selgitab välja majanduslikult kõige

soodsama pakkumuse. Selleks tuleb hankijal kehtestada pakkumuste hindamise kriteeriumid,

mis on (i) avaldatud hanke alusdokumentides; (ii) suunatud majanduslikult soodsaima

pakkumuse väljaselgitamisele; (iii) seotud hankelepingu esemega ja (iv) tagavad reaalset

konkurentsi.

28. Hindamise kriteeriumid peavad olema selgelt määratud hankemenetluse algusest peale,

seejuures peab hankija jääma kriteeriumide puhul sama tõlgenduse juurde kogu hankemenetluse

ajaks.

29. Pakkumuste hindamise kriteeriumid peavad tagama hindamisprotseduuri kontrollitavuse, et

välistada hankija suvaõigus pakkumuste hindamisel. Hindamise kriteeriumi täitmist peab olema

võimalik sisuliselt ja reaalselt hinnata.

30. RHS 117 lg 1 sätestab, et hankija hindab vastavaks tunnistatud pakkumusi vastavalt riigihanke

alusdokumentides nimetatud pakkumuste hindamise kriteeriumidele antud suhtelisele

osakaalule. Keelatud on tõlgendada pakkumuste hindamise kriteeriume hankemenetluses

osalejaid kahjustaval moel ning tuletada neist meelevaldselt tingimusi, mida hanke

alusdokumentides sätestatud ei ole. Hankija peab jääma hindamiskriteeriumi sama tõlgenduse

juurde kogu menetluse ajaks ega saa omistada hindamiskriteeriumile tõlgendust, mida sellel

asjakohaseid tõlgendamiskaanoneid kasutades ei ole.

31. RHS § 117 lg 2 kohaselt hankija võib sätestada hindamiskriteeriumid iga osa kohta eraldi või

ühetaolisena kõigile osadele. Oluline on see, et kui hankija on riigihanke osadeks jaganud, siis

peab ta võrdlema ja hindama pakkumusi osade kaupa ning ühe osa hindamine peab toimuma

autonoomselt teistest osadest.

32. Hindamise kriteeriumid peavad olema kooskõlas riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega

(RHS § 3). RHS § 3 punktis 1 nimetatud riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtte

eesmärk on, et riigihankest huvitatud ettevõtjad teaksid täpselt riigihanke tingimusi ning et

menetlus ise oleks läbipaistev ja kontrollitav toetuse andjate ning pädevate asutuste poolt.

Hankemenetlus peab olema läbiviidud selgete ja ühtsete reeglite alusel, mille järgimine on nii

sisu kui ka vormi poolest tagantjärgi tuvastatav. Avaldatud teave hankelepingu eseme,

hanketingimuste ja korra kohta peab olema hanke alusdokumentides sõnastatud selgelt, täpselt

ja üheselt mõistetavalt. See on vajalik, et võimaldada kõigil tavapäraselt tähelepanelikel

ettevõtjatel mõista riigihanke täpset ulatust ja saada riigihanke tingimustest ühtmoodi aru, et

luua endale konkreetne ettekujutus tellitavatest asjadest ning võimalusel koostada sellest

lähtudes oma pakkumus.

33. Läbipaistvuse ja kontrollitavuse kohustusega välditakse hankijapoolset soosimist ja

meelevalda ning tagatakse erapooletus. Riigihankes osalevad ettevõtjad peavad olema kindlad

selles, et samad nõuded kehtivad kõikide konkurentide kohta, samuti peab hankijal endal olema

võimalik kontrollida, et riigihankes seatud tingimustest on peetud kinni.

34. RHS § 3 punktis 2 sätestatud isikute võrdse kohtlemise põhimõte tähendab seda, et toetuse

saaja ei tohi luua ühelegi riigihankest huvitatud ettevõtjale teiste isikutega võrreldes soodsamat

olukorda. Võrdse kohtlemise põhimõte eeldab, et samadel asjaoludel koheldakse kõiki isikuid

ühtemoodi. Võrdse kohtlemise põhimõtte eesmärk on soodustada riigihankes osalevate

ettevõtjate vahelise terve ja tegeliku konkurentsi arengut. Hankijal tuleb käsitada pakkujaid

võrdväärsetena juba pakkumuste ettevalmistamisel. See nõue tähendab eelkõige seda, et kõigile

pakkujatele tagatakse pakkumuse koostamisel võrdsed võimalused ning pakkujate edastatud

pakkumustele kehtivad samad tingimused.

35. Kohtuasjades nr C-42/13 ja C-496/99 on Euroopa Kohus rõhutanud, et hankemenetluse võrdse

kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega seondub hankija kohustus rangelt kinni pidada just

hankija enda kindlaksmääratud tingimustest. Hankija on enda poolt kehtestatud

hanketingimustega seotud ega saa asuda kõnealuseid tingimusi hankemenetluse hilisemas etapis

pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva möödumist muutma või laiendama.

36. RHS § 3 p 3 kohaselt hankija tagab konkurentsi efektiivse ärakasutamise riigihankel. Turul

olemasoleva konkurentsi ärakasutamine annab võimalikult paljudele pakkujatele võimaluse

riigihankes osaleda ja arendab seeläbi turuolukorda ning suurendab tõenäosust, et hankija saab

hanke tulemusena tema vajadustele vastava parima lahenduse. Hankemenetlus tuleb korraldada

nii, et hankijal on võimalik ettevõtjate pakkumusi võrrelda ning objektiivsete kriteeriumide

alusel hankijale soodsaim pakkumus välja valida.

37. Lihthanke I osas on hankija tellinud tooteid kõikidelt pakkujatelt, kes pakkumuse esitasid.

Üldiselt on hankija pakkumusi hinnanud toodete lõikes ja edukaks tunnistanud pakkuja, kes

pakkus konkreetset toodet kõige madalama maksumusega, v.a tooted positsioonil 8 ja 22-26

(Otsuse lisa 1 leht Osa 1). Seega ei ole hankija lihthanke I osas pakkumuste hindamisel lähtunud

kõikide toodete puhul konkreetse toote madalaimast maksumusest. Hankija selgitas, et toodete

pos 22-26 puhul lähtuti hoopis sellest, kas toodetele lisandub käibemaks või mitte. Hanke

alusdokumendi punkti 8.2 kohaselt hinnatakse pakkumuse kogumaksumust käibemaksuta, aga

antud juhul oli tegemist üksikute toodete maksumuse hindamisega, mille puhul hankija ei ole

hanketeates ega hanke alusdokumentides täpsustanud, kas pakkumusi hinnatakse toodete lõikes

käibemaksuga või ilma. Lisaks on toetuse saaja selgitanud, et kui polnud võimalik rakendada

hanke alusdokumendi punkti 8.2, siis hankija hindas pakkuja pakkumuse maksumust võrreldes

teiste pakkujate asjade sama kogumiga. Toodete pos 8 ja 19 puhul ei ole arusadav, millest

hankija pakkumuse hindamisel ikkagi lähtus. Kui vaadata tooteid eraldi, siis pos 8 puhul tegi

soodsama pakkumuse A&T Trading OÜ, aga temalt toodet ei tellitud. Pos 19 puhul on tellitud

toode nii kõige soodsama pakkumuse teinud pakkujalt kui ka kallima pakkumuse teinud

pakkujalt. Kui võtta aluseks hankija selgitus, et hankija hindas tooteid kogumina, siis oleks

pidanud mõlemad tooted tellima A&T Trading OÜ-lt, mida aga ei tehtud. Pole ka teada, mida

hankija täpsemalt mõtles sama kogumi all. EKI (Eesti Keele Instituut) seletuse kohaselt kogum

on teatud hulk olendeid, esemeid, aineid või nähtusi rühma või tervikuna. Pakkujatele polnud

teada, missuguste kriteeriumite ja metoodika alustel hankija pakkumusi hindab.

38. Lihthanke II osas on hankija lubanud hanke alusdokumendis Lisa 3 “Asjade nimekiri –

pakkumusvorm” täita ainult ja kõik need hanke osa lahtrid, milles soovitakse pakkumust esitada.

Mõlemad pakkumuse teinud pakkujad esitasid pakkumuse kõikidele soovitud toodetele.

Lihthanke II osa pakkumuste hindamisel on aga hankija hinnanud pakkumusi kui ühtset tervikut,

mille kohaselt ostus edukaks A&T Trading OÜ (10449847). Kui aga vaadata tooteid eraldi, siis

tegelikult olid kolm toodet pos 6, 8 ja 10 teisel pakkujal soodsama maksumusega kui edukal

pakkujal (Otsuse lisa 1 leht Osa 2). Hankija ei ole kusagil hanke alusdokumentides sätestanud,

et kui kõikide pakkujate pakkumused sisaldavad pakkumust kõikidele toodetele, siis hinnatakse

pakkumust ühtse tervikuna. Hankijal ei ole lubatud hankemenetluse jooksul valida endale

sobivaim lahendus hanke otsustusprotsessis, kui see ei ole hanke alusdokumentides sätestatud.

Kui hankija on lubanud osalise pakkumuse esitamist, siis tuleb neid pakkumusi ka osalise

pakkumusena hinnata, st toodete lõikes, olenemata sellest, et pakkumus on tehtud kõikidele

toodetele.

39. Lihthanke III osas on hankija lubanud hanke alusdokumendis Lisa 3 “Asjade nimekiri –

pakkumusvorm” täita ainult ja kõik need hanke osa lahtrid, milles soovitakse pakkumust esitada.

Mõlemad pakkumuse teinud pakkujad esitasid pakkumuse kõikidele soovitud toodetele.

Lihthanke III osa pakkumuste hindamisel on aga hankija hinnanud pakkumusi kui ühtset

tervikut, olenemata sellest, et hankija oli lubanud pakkujatel täita ainult ja kõik need hanke osa

lahtrid, milles soovitakse pakkumust esitada, mida saab mõista nii, et pakkumusi hinnatakse

toodete lõikes. Edukaks osutus pakkuja, kelle tooted olid kõige soodsama maksumusega ja seda

vaadatuna nii toodete lõikes kui pakkumust tervikuna. Samas, selles hanke osas ei ole hankija

hanketeate kohaselt alternatiivseid pakkumusi lubanud esitada, aga edukas pakkuja on seda

teinud. Hankija küll ei tellinud alternatiivina pakutud toodet, aga on sellise pakkumuse

vastavaks tunnistanud. Pakkujatele polnud teada, missuguste kriteeriumite alustel hankija

tegelikult pakkumusi hindab.

40. Lihthanke IV osas on hankija lubanud hanke alusdokumendis Lisa 3 “Asjade nimekiri –

pakkumusvorm” täita ainult ja kõik need hanke osa lahtrid, milles soovitakse pakkumust esitada.

Kõik neli pakkumuse teinud pakkujat esitasid pakkumuse kõikidele soovitud toodetele.

Lihthanke IV osa pakkumuste hindamisel on aga hankija hinnanud pakkumusi kui ühtset

tervikut, mille kohaselt osutus edukaks Velomarket OÜ (12802041). Kui aga vaadata tooteid

eraldi, siis tegelikult olid kaks toodet pos 4 ja 5 teisel pakkujal soodsama maksumusega kui

edukal pakkujal (Otsuse lisa 1 leht Osa 4). Hankija ei ole kusagil hanke alusdokumentides

sätestanud, et kui kõikide pakkujate pakkumused sisaldavad pakkumust kõikidele toodetele, siis

hinnatakse pakkumust ühtse tervikuna. Hankijal ei ole lubatud hankemenetluse jooksul valida

endale sobivaim lahendus hanke otsustusprotsessis, kui see ei ole hanke alusdokumentides

sätestatud. Kui hankija on lubanud osalise pakkumuse esitamist, siis tuleb neid pakkumusi ka

osalise pakkumusena hinnata, st toodete lõikes, olenemata sellest, et pakkumus on tehtud

kõikidele toodetele.

41. Lihthanke V osas on hankija lubanud hanke alusdokumendis Lisa 3 “Asjade nimekiri –

pakkumusvorm” täita ainult ja kõik need hanke osa lahtrid, milles soovitakse pakkumust esitada.

Kolmest pakkujast üks esitas pakkumuse loetletud toodetest ainult nendele toodetele, mida ta

konkreetselt pakkuda soovis ehk siis toodete lõikes. Teine pakkuja esitas pakkumuse kõikidele

toodetele ja kolmas pakkuja pakkus ainult alternatiivtoodet, mida hankija ise alternatiivina

küsis. Hankija tellis tooted pakkujalt, kes esitas pakkumusse ainult need tooted, mida ta pakkuda

soovis (need olid kõige madalama hinnaga) ja kes pakkus alternatiivtoodet. Pakkujalt, kes

pakkus kõiki tooteid, ei tellinud hankija ühtegi toodet, isegi mitte neid, mida teised pakkujad ei

pakkunud. Hankija ei ole otsustes põhjendanud, miks ta jättis mõned tooted üldse

hindamata/tellimata (toetuse saaja selgitus FKO p 22). RHS § 111 lg 4 sätestab, kui hankija on

lubanud esitada alternatiivseid lahendusi, võib pakkuja esitada pakkumuse koos alternatiivsete

lahendustega. Hankija ei ole hanke alusdokumentides täpsustanud, kas pakkumus võis sisaldada

ainut alternatiivset lahendust või oli alternatiivset lahendust lubatud esitada ainult koos teiste

toodete pakkumisega, sh koos nende toodetega, millele alternatiivset lahendust sooviti. Hanke

alusdokumendid ei sisalda ka infot, missugustele toodetele hankija seda alternatiivset lahendust

soovis (toetuse saaja selgitus FKO p 14). Pakkujatele polnud teada, missuguste kriteeriumite

alustel hankija tegelikult pakkumusi hindab.

42. Hanketeate kohaselt on hankija hanke osades I, II, IV ja V lubanud esitada alternatiivseid

lahendusi. Samas ei ole hanke I, II ega IV osa kohta sätestatud miinimumkriteeriumeid, millele

need alternatiivid vastama peavad. Hanke alusdokumentide punktis 6.3 on küll sätestatud, et

alternatiivsete lahenduste esitamise puhul lisada toodete kirjelduste samaväärsuse võrdlustabel

(toetuse saaja selgitus FKO p 14), aga puuduvad miinimumkriteeriumid, millele need

alternatiivid vastama peavad või missugustele toodetele üldse alternatiivseid lahendusi

oodatakse ja kuidas neid hinnatakse. Kui hankija alternatiivseid lahendusi lubab, siis peab ta

alusdokumentides sätestama miinimumkriteeriumid, millele need alternatiivid vastama peavad.

Vaid sellisel juhul on tagatud läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtete järgimine –

paljasõnaline osutus alternatiivse esitamise võimalusele ega blanketne viide sellekohasele

seadusele ei ole piisav.

43. Lisaks on hankija teabevahetuse kaudu pakkujaid eksitanud, et eriti soodsa hinna ja kalli

transpordikulu korral tuleb hankija ise kaubale järele. Hanke alusdokumendid sisaldavad infot,

et transport on pakkumuse osa, seega hankija ei saa asuda teabevahetuse kaudu andma uut infot,

mida hanke alusdokumendid ei sisaldanud. Vastasel korral oleks tulnud teha hanke

alusdokumentides muudatus ja vajadusel pikendada pakkumuste esitamise tähtaega. Samuti

oleks sellisel juhul pidanud kõik pakkujad esitama toote hinnad hanke alusdokumendi Lisa 3

Asjade nimekiri – pakkumusvorm veerus H tarne maksumuseta. Tegelikkuses aga sisaldas

enamus pakkujatel selles veerus toodud maksumus ka tarne maksumust, v.a pakkujatel Furnitop

OÜ (16852171), aktsiaselts VMT Betoon (10083671) ja Velomarket OÜ (12802041). Mõned

pakkujad tõid tarne maksumuse eraldi välja veerus K, olenemata sellest, et veerus H oli toote

maksumus juba koos tarne maksumusega kajastatud. Seega mõistsid pakkujad erinevalt, kas

veerg H peab sisaldama tarne maksumust või mitte. Rakendusüksusele teadaolevalt tarnisid küll

kõik edukad pakkujad oma tooted ise hankijale, aga sellised ebaselged ja mitmeti mõistetavad

tingimused võivad mõjutada pakkumuste maksumust ja seeläbi ka pakkumuste maksumuse

alusel pakkumuste paremusjärjestust.

44. Ilmselgelt ei olnud pakkujatele üheselt selge, kuidas tuleb RHR-is sisestada pakkumuse

maksumus kokku. Näiteks on A&T Trading OÜ sisestanud lihthanke I osas käibemaksuta

summaks 13 669,80 eurot ja käibemaksuga summaks 16 950,552 eurot ning lisanud

märkustesse, et hinnad transpordita, mis aga ei lähe kokku hanke alusdokumendis Lisa 3

“Asjade nimekiri – pakkumusvormil” toodud summadega. Hankija ei ole selgitust küsinud.

Kõnealune pakkuja aga kinnitas rakendusüksusele, et pakutud toodete hinnad juba sisaldusid

transpordi maksumuses. Samuti on sama hankija lihthanke II osas märkinud RHRis lehel

maksumus kokku, et hind ei sisalda tarnsporti, aga ometi sisaldus transpordi maksumus toodete

hinnas. Taas ei ole hankija selgitusi küsinud.

45. Pakkujate jaoks on oluline teada, kuidas hankija pakkumust hindab, sh kas toodete lõikes,

kogumine või kogu pakkumust ühtse tervikuna vm moel, sest see info mõjutab pakkumuse sisu,

pakkumuse maksumust ja lõpuks ka hanke tulemust. Pole teada, kuidas oleks see mõjutanud

pakkumuste maksumust ja hanke tulemust, kui pakkujad oleksid teadnud, et hankija hindab

pakkumusi ka ühtse tervikuna vm alustel.

46. Rakendusüksuse hinnangul ei ole hanke läbiviimine läbipaistev ja kontrollitav ning kõiki

pakkujaid ei ole koheldud võrdselt. RHS §-s 3 kirjeldatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse

põhimõtte eesmärk on, et pakkujad teaksid täpselt hanke tingimusi, et menetlus ise oleks

läbipaistev ja kontrollitav toetuse andjate ning pädevate asutuste poolt. Seadusandja on

muuhulgas rõhutanud, et hankemenetlus peab olema läbiviidud selgete ja üheste reeglite alusel,

mille järgimine on nii sisu kui vormi poolest tagantjärgi tuvastatav. Isikute võrdse kohtlemise

põhimõte tähendab seda, et toetuse saaja ei tohi luua ühelegi võimalikule pakkujale soodsamat

olukorda. Võrdse kohtlemise põhimõte eeldab, et samadel asjaoludel koheldakse isikuid ühte

moodi.

47. Pakkumuste hindamise kriteeriumi kohaselt oli majanduslikult soodsaim pakkumus

madalaima hinnaga pakkumus. Kui hankija lubab pakkujatel esitada pakkumusi toodete lõikes,

siis tuleb ka pakkumuses pakutud tooteid hinnata toodete lõikes, kui just ei ole täpsemalt

reguleeritud, kuidas toimub hindamine siis, kui kõik pakkujad on pakkumuse esitanud kõikidele

hankija soovitud toodetele. Hankija, jättes sätestamata, kuidas täpsemalt pakkumuste hindamine

toimub, on rikkunud RHS § 77 lg 4 punkti 2, mistõttu ei ole järgitud RHS § 117 lõiget 1 ja § 3

punkte 1-3.

KORREKTSIOONIMÄÄR 10%

48. ÜM2022 § 34 lg 1 punkti 2 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, kui

toetuse saamisega seotud kohustust või nõuet ei täideta osaliselt või täielikult ja see on

mõjutanud kulu abikõlblikkust.

49. ÜM2022 § 35 lg 1 sätestab, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole võimalik kohustuse

või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb

põhjendatud oht, et täitmata jätmine on toonud kaasa rahalise mõju, vähendatakse toetust

sõltuvalt rikkumise raskusest 2, 5, 10, 25, 50, 75 või 100 protsenti tegevusele eraldatud toetusest

sõltuvalt asjaolude mõjust kulu abikõlblikkusele, välja arvatud juhul, kui ÜM2022 on sätestatud

teisiti.

50. ÜM2022 § 36 alusel kohaldatakse riigihankega seotud rikkumise korral ÜM2014 § 21 lõiget

11 ja §-e 22–229.

51. FKO-s kirjeldatud rikkumise osas esinevad ÜM2014 §-s 228 toodud asjaolud, mille kohaselt,

kui alla riigihanke piirmäära korraldamisel rikutakse riigihangete seadust, kohaldatakse

sõltuvalt rikkumise raskusest ja ulatusest rikkumisega seotud hankelepingu osale § 21 lõikes 1

nimetatud finantskorrektsiooni määra 2, 5, 10 või 25 protsenti, välja arvatud juhul, kui

rikkumine on üksnes formaalne. Rakendusüksuse hinnangul ei ole FKO-s kirjeldatud rikkumise

olulisust ja raskust hinnates proportsionaalne rakendada kõige rangemat finantskorrektsiooni

määra ning peab põhjendatuks 10-protsendilise korrektsiooni rakendamist.

52. Riigihanke piirmääraga võrdse või seda ületava, kuid riigihanke rahvusvahelisest piirmäärast

väiksema eeldatava kogumaksumusega hankelepingu korral kohaldatakse analoogse rikkumise

puhul ÜM2014 § 223 lg 7 punktis 3 toodut, st kui riigihanke alusdokumendis avaldatud

pakkumuse hindamise kriteeriumi ei ole järgitud või on rakendatud avaldamata

hindamiskriteeriumi või selle rakendamise täpsustavaid tingimusi või osakaale, siis

rakendatakse kümneprotsendilist finantskorrektsiooni määra. Seega on konkreetse rikkumise

osas põhjendatud 10-protsendilise finantskorrektsiooni määra kohaldamine.

53. Hanke otsustusprotsessis hankijale sobivaima lahenduste valimise tulemusel ehk erinevalt

hinnatud metoodika puhul on muutunud teatud juhtudel ka edukad pakkujad. Näiteks, kui

hankija oleks hinnanud pakkumusi toodete lõikes, siis oleks hanke I osas pos 8 ja 22-26, hanke

II osas pos 8, 6 ja 10 ning hanke IV osas pos 4 ja 5 puhul osutunud edukaks hoopis teine pakkuja.

I osa toote pos 8 eduka pakkumuse ja tegelikult soodsama pakkumuse maksumuse vahe on lausa

54,1% ja post 22-26 puhul kokku 13,3%.

54. Rakendusüksus on hinnanud FKO-s kirjeldatud rikkumise asjaolusid üksikasjalikult ning on

seisukohal, et ei esine selliseid asjaolusid, mis annaksid alust rakendada 10%-st madalamat

korrektsioonimäära. Hankija on jätnud alusdokumentides täpsustamata, kuidas ta igas hanke

osas pakkumusi täpsemalt hindab. Mainitud on, et hindamise kriteeriumiks on odavaim

maksumus, aga ei ole lisatud, kas pakkumusi hinnatakse toodete lõikes, kogumina, pakkumust

tervikuna ehk ühtse komplektina vm viisil. Arvestades, et hankija on jätnud avaldamata

hindamiskriteeriumite rakendamise täpsustavaid tingimusi ja hankemenetluse jooksul on

valinud endale sobivaima lahenduse hanke otsustusprotsessis, mis ei ole hanke

alusdokumentides sätestatud ja mis on reaalselt mõjutanud eduka pakkuja valikut, ei ole

hankemenetlus olnud läbipaistev, kontrollitav ning kõiki pakkujaid ei ole võrdselt koheldud.

55. Tulenevalt eeltoodust on rakendusüksuse hinnangul FKO punktides 6-12 kirjeldatud

rikkumiste olulisust ja raskust ning võimalikku finantsmõju hinnates proportsionaalne

rakendada hanke kõikidele osadele 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra.

56. Rakendusüksus selgitab, et üldjuhul ei ole riigihangete rikkumiste korral võimalik konkreetset

kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga,

mis võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumine

tõendatuks. Eeltoodud põhimõtteid toetab ka Euroopa Kohus, selgitades kohtuasjades nr C

743/18 ja C 406/14, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju

tõendamine nõutav ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve

mõjutamise võimalus ei ole välistatud.

RIKKUMISE SUMMA JA EELARVE VÄHENDAMINE

57. Toetuse saaja on riigihanke nr 299616 alusel tekkinud kulusid kajastanud projekti tegevustes

nr 2 „Õppe- või abivahendite või õppematerjalide või -vara ostmine“ kokku abikõlblikus

summas 25 184,56 eurot (käibemaksuga), nr 3 „Sisustuse või seadmete ostmine“ kokku

abikõlblikus summas 38 453,65 eurot (käibemaksuga), millelt on arvestatud projekti tegevuses

7 „Ühtse määra alusel kulu (Otsene kulu 5%)“ kokku summas 3 181,93 eurot. Kokku 66 820,14

eurot, millest toetuse saajale on välja makstud 29 792,83 eurot ja välja maksmata 37 027,31

eurot (Otsuse lisa 1 leht FK määr).

58. Lähtuvalt antud otsusest loeb rakendusüksus riigihankega nr 299616 seotud kuludest

abikõlbmatuks 6 682,04 eurot (66 820,14 × 10%), millest toetus moodustab 5 679,72 eurot ja

omafinantseering 1 002,32 eurot.

59. ÜM2022 § 37 lõike 3 kohaselt vähendatakse finantskorrektsiooni otsuse tegemisel toetuse ning

omafinantseeringu eelarvet vastavalt makse tegemise ajal kehtivale toetuse proportsioonile.

ÄRAKUULAMINE

60. Tulenevalt ÜSS § 13 lg 2 punktist 3 annab rakendusüksus enne finantskorrektsiooni otsuse

tegemist võimaluse toetuse saajal esitada oma seisukohad. Rakendusüksus edastas 24.07.2026

toetuse saajale finantskorrektsiooni otsuse eelnõu, paludes esitada omapoolne seisukoht antud

otsuse kohta hiljemalt 07.08.2026, mida toetuse saaja soovis pikendada kuni 18.08.2026.

61. Toetuse saaja esitas 18.08.2026 finantskorrektsiooni otsuse eelnõule vastulause, olles

seisukohal, et finantskorrektsiooni kohaldamise eelduseks on siiski konkreetse rikkumise tõttu

eelarvele tekkinud või tõenäoliselt tekkiv kahju. Kahju või selle tõenäoline tekkimine peab

olema põhjendatud. Kahju põhjendus ei saa olla üldsõnaline ja kahju ei saa olla teoreetiline.

62. Rakendusüksus kordab ja täiendab otsuse punktis 46 toodut, et hanke läbiviimine ei ole olnud

läbipaistev ja kontrollitav ning kõiki pakkujaid ei ole koheldud võrdselt, rikutud on RHS § 3

üldpõhimõtteid. RHS § 3 punkt 1 kohustab hankijat tegutsema läbipaistvalt ja kontrollitavalt.

Hindamiskriteeriumid on eduka pakkumuse valimise alus, mistõttu ei saa hindamise tegelik sisu

kujuneda alles pärast pakkumuste avamist või jääda üksnes hindamiskomisjoni sisemiseks

teadmiseks. Läbipaistvus tähendab sisuliselt seda, et pakkuja saab enne pakkumuse esitamist

aru, milliseid asjaolusid hinnatakse; pakkuja teab, millised omadused annavad rohkem või

vähem punkte; hiljem on võimalik kontrollida, kas hankija hindas pakkumusi just avaldatud

tingimuste järgi; välistatud on varjatud eelistuste või tagantjärele kujundatud hindamisaluste

kasutamine. Kui kriteerium on ebamäärane, siis ei ole pakkujal võimalik hankija tegelikke

ootusi mõistlikult ette näha.

63. RHS § 3 p 2 järgi peab hankija kohtlema kõiki isikuid võrdselt ning kasutatavad kriteeriumid

peavad olema proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Euroopa Liidu riigihankeõiguses

moodustavad võrdne kohtlemine ja läbipaistvus samuti hankemenetluse keskse aluse. Sellest

tuleneb lihtne põhimõte, et kõigil pakkujatel peab olema pakkumuse koostamisel ühesugune

teadmine sellest, mille alusel nende pakkumusi hiljem võrreldakse. Kui osa hindamise tegelikest

alustest ei ole avaldatud, saavad eelise pakkujad, kes tunnevad paremini hankija senist praktikat,

on osalenud turu-uuringus või oskavad hankija väljendamata eelistusi ära arvata. See ei ole enam

sisuline konkurents pakkumuste kvaliteedi vahel, vaid konkurents hankija varjatud ootuste

äraarvamises.

64. Hindamiskriteeriumid mõjutavad otseselt pakkuja ärilisi ja tehnilisi valikuid. Nende põhjal

otsustab pakkuja muu hulgas, millist tehnilist lahendust pakkuda; milliste riskide maandamisse

investeerida; kas pakkuda paremat kvaliteeti kõrgema hinnaga või miinimumlahendust

madalama hinnaga; kas hankes osalemine on üldse majanduslikult põhjendatud. RHS § 85 lg 1

kohaselt peab hankija sätestama riigihanke alusdokumentides hankelepingu esemega seotud ja

reaalset konkurentsi tagavad pakkumuste hindamise kriteeriumid. Seega ei ole kriteeriumide

etteteatamine pelk vorminõue. See võimaldab pakkujal teha teadliku otsuse, kuhu oma

pakkumuses ressursse suunata.

65. Avaldamata hindamiskriteerium muudab pärast pakkumuste avamist mängureegleid. Pärast

pakkumuste avamist on hankijal teada pakkujate isikud, pakutud hinnad, lahenduste tugevused

ja nõrkused ja see, millise täiendava kaalutluse kasutamine võiks ühe või teise pakkumuse

edukaks muuta. Kui hankija saaks alles selles etapis otsustada, milliseid omadusi tegelikult

eelistada või millise tähenduse ta avaldatud üldsõnalisele kriteeriumile annab, tekiks võimalus

kohandada hindamise aluseid juba esitatud pakkumustega. Ka tegeliku kallutatuse puudumise

korral tekib sellises olukorras põhjendatud kahtlus hindamise erapooletuses. Riigihange peab

olema mitte ainult sisuliselt aus, vaid ka kontrollitavalt aus.

66. Selgus piirab hankija kaalutlusõigust ja välistab meelevaldse hindamise. Mida selgemalt on

määratud hindamiskriteeriumid, seda väiksem on võimalus, et hindaja lähtub isiklikust maitsest,

avaldamata eelistusest või pakkumuste omavahelise võrdlemise käigus tekkinud uuest

mõõdupuust.

67. Selged kriteeriumid tagavad hindamisotsuse kontrollitavuse. Hankija otsust peab olema

võimalik kontrollida nii pakkujal, vaidlustuskomisjonil, kohtul kui ka järelevalveasutusel.

Kontrollimiseks tuleb võrrelda kolme elementi: mida hankija lubas hinnata; mida pakkuja

pakkumuses esitas; miks sellele anti konkreetne arv punkte. Kui esimene element on

ebamäärane või puudub, ei ole võimalik kindlaks teha, kas hindaja kohaldas kõigile

pakkumustele sama mõõdupuud; arvestas ainult lubatud asjaolusid; jättis arvestamata

ebaolulised või avaldamata asjaolud; kasutas kriteeriumi talle antud osakaalus; hindas sisuliselt

põhjendatult. Rahandusministeeriumi juhend rõhutab, et mida üldisemad on kriteeriumid ja

hindamismetoodika, seda avaram on hankija hindamisruum ning seda põhjalikumad peavad

läbipaistvuse tagamiseks olema hinnete põhjendused.

68. RHS § 85 lg 1 nõuab, et hindamiskriteeriumid tagaksid reaalse konkurentsi. RHS § 2 ja § 3

järgi on riigihanke eesmärk muu hulgas konkurentsi efektiivne ärakasutamine ning rahaliste

vahendite säästlik ja otstarbekas kasutamine. Ebamäärased kriteeriumid kahjustavad

konkurentsi, nt ettevõtjad võivad õigusliku või majandusliku ebakindluse tõttu jätta pakkumuse

esitamata, pakkujad lisavad ebaselgusest tuleneva riski pakkumuse hinda ning pakkumused ei

keskendu hankija tegelikule vajadusele, sest nõudlus ei ole turule piisavalt arusaadavalt

kirjeldatud. Selged kriteeriumid aitavad seega saada rohkem võrreldavaid pakkumusi ja

suurendavad tõenäosust, et hankija saavutab tegelikult parima hinna ja kvaliteedi suhte.

69. Kokkuvõtvalt, kõik pakkumuste paremusjärjestust sisuliselt mõjutavad hindamiskriteeriumid,

nende tähendus ja suhteline osakaal peavad olema pakkujatele enne pakkumuste esitamist

üheselt arusaadavad. Vastasel juhul ei ole tagatud RHS §-dest 2 ja 3 tulenevad läbipaistvuse,

kontrollitavuse, võrdse kohtlemise ja tõhusa konkurentsi põhimõtted ega RHS § 85 nõue

sätestada hindamiskriteeriumid riigihanke alusdokumentides. Pakkuja peab saama

hankedokumentide põhjal mõistlikult ette näha, milliseid pakkumuse omadusi hankija

väärtustab ja kuidas need mõjutavad pakkumuse edukaks osutumise võimalust. Avaldamata või

ebamäärase hindamisaluse hilisem kasutamine muudaks pärast pakkumuste esitamist menetluse

mängureegleid, laiendaks põhjendamatult hankija kaalutlusruumi ning takistaks hindamisotsuse

õiguspärasuse kontrollimist.

70. Otsuse punktides 7, 8, 9, 10 ja 11 on rakendusüksus selgitanud, kuidas hankija ebaselged

hindmaiskriteeriumid on mõjutanud hanke erinevate osade tulemust. Mistõttu on ka mõju

eelarvele ilmselge.

71. Toetuse saaja märgib vastulause punktis 2, viidates otsuse punktile 9, et alternatiivina pakutud

toote tellimine ei ole kohustus ja hankija ei saa kontrollida pakkujat pakkumuse esitamisel ja

keelata alternatiivi pakkumast. RHS § 77 lg 4 punktis 3 on sätestatud, et kui RHS-s ei ole

sätestatud teisiti või kui asjakohane teave ei ole avaldatud hanketeates, sisaldavad riigihanke

alusdokumendid vähemalt järgmist teavet: alternatiivsete lahenduste ja nende esitamise nõuded,

sealhulgas teave selle kohta, kas hankija lubab või nõuab alternatiivsete lahenduste esitamist

üksnes lisaks kõigile hanke alusdokumentides sätestatud tingimustele vastavale lahendusele või

eraldi. Seda on rakendusüksus ka maininud otsuse punktis 25. Seega, toetuse saaja eksib, kui

väidab, et hankija ei saa kontrollida pakkujat pakkumuse esitamisel ja keelata alternatiivi

pakkumast. Ka see, kas hankija alternatiivi tellib, ja kui tellib, siis mis juhtudel, peab olema

hanke alusdokumentides sätestatud.

72. Toetuse saaja märgib vastulause punktis 3, viidates otsuse punktile 12, et hankija ei saa

vastutada pakkujate tegevuse eest pakkumustabeli täitmisel. Hindu võrreldi transpordikuluta.

Hankija on seisukohal, et eelduslik segaduse tekitamine ei saa olla asjaoluks menetluse

hindamisel. Toetuse saaja vastus on vastuoluline, sest kuidas toetuse saaja sai näiteks teada, kas

transpordikulu on arvestatud ka toote hinna sisse. Rakendusüksus on otsuse punktis 43

kirjeldanud, et tegelikkuses sisaldas enamus pakkujatel hanke alusdokumendi Lisa 3 Asjade

nimekiri – pakkumusvorm veerus H tarne maksumuseta toodud maksumus ka tarne maksumust,

v.a kolmel pakkujal. Seega, hankijal ei olnud tegelikult võimalik teada, kas kõikide pakkujate

pakutud toote hind on koos tarne maksumusega või mitte, ja kui on koos tarnega maksumusega,

siis kui suures ulatuses. Teabevahetusest ei selgu, et hankija oleks selle kohta pakkujatele

täpsustavaid küsimusi esitanud. Ebaselged tarnemaksumused on rakendusüksus välja toonud

kui täiendavad ebaselged nüansid pakkumuste hindamisel. Siinkohal toob rakendusüksus üha

eduka pakkuja kommentaari H veeru kohta: „Tulp H on mõttetu tabeli jaotus, aga oleme sinna

kirjutanud, mida hankijana soovisite. Selgitan - tooteid sellise hanke puhul ei tarnita iga

positsiooni eraldi, vaid kogumis ja tegeliku tarne hinna määramine ette ei ole võimalik, vaid on

prognoos. Selline tabeli jaotis tekitab kõigile lisatööd, kuid ei anna kellelegi mitte midagi.“

73. Toetuse saaja märgib vastulause punktis 4, et hange ei ületanud riigihanke piirmäära, viidates

otsuse punktile 52. Rakendusüksus on viidanud otsuse punktis 52 alternatiivina, kui käesoleva

juhtum oleks aset leidnud riigihanke piirmäära ületavas, kuid alla rahvusvahelisest piirmäärast

väiksema eeldatava kogumaksumusega hankelepingu korral, siis samuti oleks

finantskorrektsiooni määr olnud 10%. Seega ei ole põhjendatud kohaldada sellest kõrgemat

protsendi määra ka antud juhtumis.

74. Toetuse saaja esitas vastulause punktis 5 seisukoha otsuse punktidele 51 ja 55. Juhul kui leiab

tõendamist rikkumise finantsmõju Euroopa Liidu eelarvele, mis saab pidada äärmiselt

vähetõenäoliseks, leiame, et kohane on arvestada erisuste olemasolu ning proportsionaalsuse

põhimõttest lähtudes (tegemist on lihthankega) kohaldada väiksemat finantskorrektsiooni määra

järgmiselt: kui ettenähtud finantskorrektsiooni määr on 10 protsenti, võib kohaldada viie- või

kaheprotsendilist määra – ning kohaldada kaheprotsendilist määra.

75. Vastavalt eelpool toodule on rikkumiste mõju Euroopa Liidu eelarvele ilmselge, kuna

ebaselgete hindamiskriteeriumite tõttu on vastavaks tunnistatud pakkumused / tooted, mis

oleksid võinud osutuda ka mittevastavaks, kui hankija oleks sätestanud kõikidele hanke osadele

konkreetsed üheselt ja selgelt mõistetavad hindamiskriteeriumid. Kui üheselt arusaadavate

hindamiskriteeriumite korral oleks hanke tulemus olnud teine, siis see on raskendav asjaolu, mis

ei anna alust finantskorrektsiooni määra alandamiseks. Rakendusüksus lisab näiteks, et otsuse

punktis 53 toodud maksumuste protsendi- ja hinnavahemikke saab võtta võimaliku kahjuna EL-

i eelarvele ning seetõttu ei ole 10-protsendine tagasinõue kindlasti ebaproportsionaalne

võimaliku kahju suurusega.

VAIDLUSTAMINE

76. Otsuse peale on õigus esitada vaie rakendusüksusele 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil

isik sai või oleks pidanud otsusest teada saama (ÜSS § 31 lg 1, § 32 lg 3 ja haldusmenetluse

seaduse § 75).

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiina Sams

toetuste rakendamise osakonna juhataja

Lisa: Rikkumisega seotud toodete tabel

Koostaja: Kairi Puur

506 6131

[email protected]