Lõkke 4 / 10122 Tallinn / 663 8200 / [email protected] / www.rtk.ee / Registrikood 70007340

Haridus- ja Teadusministeerium Teie 11.08.2026 nr 8-2/26/3908

[email protected]

Meie 25.08.2026 nr 11.1-1/26/1659-2

Haridus- ja teadusministri määruse 40

“Noorte valikute suunamine inseneeria ning

info- ja kommunikatsioonitehnoloogia

valdkondades”eelnõu kooskõlastamine

Riigi Tugiteenuste Keskus ei kooskõlasta määrust Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55

„Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 48 lg 2 alusel.

1. Eelnõu punkt 9: § 8 muudatus lõike 5 osas – „Ettevõtja või kutseõppeasutuse kaasamisel

koostöösse peavad toetuse saaja ja partner tagama, et nende valik toimub läbipaistvalt,

objektiivselt ja mittediskrimineerivatel alustel“. On vaja täpsustada, millal antud

kohustust kontrollitakse. Taotluse esitamise hetkel ei ole üldjoontes taotleja veel läbi

viinud hanget või ostu ega sõlminud lepingut (enamik juhtudel ei võta taotleja endale

riski lepingu sõlmimiseks, kui ei ole teada, kas saadakse toetust või mitte). Samuti, kas

hange või ost tagab läbipaistva ja mittediskrimineeriva ettevõtja valiku, kuna tegemist on

väikese mahulise projektiga (üldjoones piisab, kas ühe pakkumuse küsimisest või kahest,

kuid see ei taga antud nõude täitmist)? Kui seda kohustust tuleb kontrollida projekti

elluviimisel, siis on vajalik teada, kuidas rakendusüksus seda teeb. Toetus makstakse

välja kindlasummalise maksena, mistõttu ei saa rakendusüksus kontrollida hanget või

ostu.

On aru saada, et antud tingimusega tahetakse tagada võimalus mitte anda kaudset riigiabi

(ehk ettevõtjale ei anta riigiabi), kuid antud juhul kindlasummaline makse seda ei

võimalda.

Kuivõrd praegusel juhul ei ole tagatud ühendmääruse § 18 lg 1 nõue ehk toetuse puhul

võib olla tegemist kaudse riigiabiga, siis ei ole võimalik antud muudatust kooskõlastada.

2. Palun vaadata üle kehtiva määruse § 1 riigiabi sätted (lõiked 3, 5 ja 6): kas antud sätted

kohalduvad uuele tegevusele või mitte. Kui riigiabi sätted ei kohaldu, siis saab need

kehtetuks tunnistada. Eelmises taotlusvoorus anti vähese tähtsusega abi, ja viited riigiabi

sätetele tekitasid taotlejates segadust. Viited riigiabile jäid sisse algsest määruse eelnõust,

kus oli sees võimalus anda grupierandi alusel riigiabi, mida kehtivas määruses aga ei ole.

3. Eelnõu punkt 1: § 2 lõike 2 on tulemusena välja toodud välja töötatud ja piloteeritud

õppekavaga seotud praktilised tehnoloogiaõppe moodulid ning õpetajate valmisolek neid

õppetöös rakendada. Eelnõu ei täpsusta, mida peetakse silmas õppemooduli ja

piloteerimise all: kas sellele on ettenähtud teatud maht, tegevused vms ning millisel moel

eristatakse seda tavapärasest tasemeõppest koolides. Selgusetuks jääb, kas õpetajate

valmisolek neid rakendada sisaldab koolitusi vms. Palun täpsustada moodulite mahtu,

eesmärki ning kavandatavaid tegevusi ning eristamist tavapärasest tasemeõppest.

4. Eelnõu punkt 3: § 4 lõige 2 - soovitame kaaluda ja sätestada, kas kooliaste või noorte/

õpilaste vanus. Seletuskirjas on viidatud uuringule 8-12-aastaste kohta, samas tuuakse

eelnõus sisse II kooliaste (4.-6. klass), milles õpivad tavaliselt 10-13- aastased.

Seletuskirjast ei ilmne, miks ei kaasata nooremaid. Kui on soov toetada vanemate

klasside õpilasi, siis uuring otseselt ei toeta sihtrühma valikut. Palun selgitada

seletuskirjas sihtrühma valikut.

5. Eelnõu punkt 4: § 4 lõige 3 punkt 1sätestab „ei toetata üksikuid või korduvuseta

tegevusi“. Palun täpsustada, millisel juhul on tegemist üksiku või korduvuseta

tegevustega. Näiteks, kui töötatakse välja üks õppemoodul, siis kas selle sees peab olema

korduvaid tegevusi.

6. Eelnõu punkti 6: muudatus § 7 lõikes 1 – jääb arusaamatuks, mida tähendab „kaasatud

vähemalt kaks kooli“. Muudetava § 8 lõike 1 alusel võib olla taotlejaks üldhariduskool

või koolipidaja, vähemalt üks partnerina üldhariduskool (§ 8 lõige 2) ning kaasatud

vähemalt üks, kas ettevõtja või kutseõpeasutus (§ 8 lõige 4).

Olukorras, kus koolipidaja (näiteks KOV) esitab taotluse ja kaasab partneriteks ühe oma

koolidest (x põhikooli) ning ühe ettevõtja. Kas sellisel juhul on § 7 lõike 1 tingimus

täidetud või mitte? Täidetud on nii § 8 lõige 1, lõige 2 kui ka lõige 4. Küsimus § 7 lõike 1

osas: kas sellisel juhul RÜ ütleb, et taotlus ei vasta tingimusele?

Samuti võib esineda olukord, kus taotluses oli projekti kaasatud kaks kooli (üks partner ja

teine lihtsalt kaasatuna kool), kuid projekti elluviimise ajal kaasatud kool loobus. Kas siis

maksatakse toetus välja või mitte?

Toome siia juurde ka olukorra, kus ellu on viidud kaks praktilist tehnoloogiaõppe

moodulit (need olid taotluses tulemused). Ehk siis olukorras, kus kõik taotluses

ettenähtud tegevused on tehtud ja tulemus saavutatud, kuid projektis osales vaid

partnerkool, siis kas ja kuidas toimub toetuse maksmine?

Tegemist on kindlasummalise makse/maksetega. Kindlasummalise makse puhul on

lubatud muuta vaid abikõlblikkuse perioodi. Palun mõelda § 7 muudatus kooskõlas § 8

muudatusega läbi ning sätestada määruses selged nõuded, mis toetab toetuse maksmise

viisi.

7. Eelnõu punkt 6: § 7 lõige 1: „Toetuse minimaalne summa projekti kohta on 30 000 eurot

tingimusel, et projektis osaleb vähemalt kaks kooli ning viiakse ellu vähemalt üks

praktiline tehnoloogiaõppe moodul. Toetuse summat võib suurendada kuni 10 000 euro

võrra iga täiendava koostöösse kaasatud kooli ning kuni 10 000 euro võrra iga täiendava

elluviidava praktilise tehnoloogiaõppe mooduli eest. Toetuse maksimaalne summa

projekti kohta on 100 000 eurot.“ - Toetuse arvestuskäik ei ole üheselt mõistetav.

Kui taotlejaks on üldhariduskool, kes kaasab partnerina teise üldhariduskooli, siis kas

võimalikud neile lisanduvad koolid peavad olema projekti mõistes partnerid või

koostööpartnerid? Kui toetuse taotlejaks on koolipidaja, kas siis peavad kõik koolid

olema kaasatud partneritena? Kui taotlejaks on koolipidaja, kelle pidamisel on ainult üks

kool - kas siis tuleb kaasata vähemalt üks kool mujalt? Kui üks üldhariduskool on juba

mõnes projektis partner, siis kas ta võib esitada taotlejana omakorda taotluse ja võtta

partneriks samasid koole, kellede projektides osalemiseks on juba nõusolek antud?

8. Eelnõu punkt 7: § 7 lõike 2 kehtetuks tunnistamine ja seletuskiri on omavahel vastuolus-

kui tunnistatakse kehtetuks piirang, et ühes voorus võib esitada kaks taotlust, ei tähenda

see, et edaspidi saab ühes voorus esitada ühe taotluse.

9. Eelnõu punktiga 9: § 8 muudatus - muudetakse taotlejate ringi, palun seletuskirjas seda

põhjendada, miks edaspidi on taotlejaks lubatud üldhariduskool või koolipidaja.

10. Eelnõu punkt 9: § 8 lõige 5 ütleb, et ettevõtja või kutseõppeasutuse kaasamisel

koostöösse peavad toetuse saaja ja partner tagama, et nende valik toimub läbipaistvalt,

objektiivselt ja mittediskrimineerivatel alustel. Palun täpsustada seletuskirjas, milliste

Lõkke 4 / 10122 Tallinn / 663 8200 / [email protected] / www.rtk.ee / Registrikood 70007340

kriteeriumide alusel tuleb toetuse taotlejal tagada ettevõtete valik. Kas kutseõppeasutuste

läbipaistev, objektiivne ning mittediskimineeriv valik toimub samadel alustel?

11. Eelnõu punktides 1 ja 2 on kasutatud “ja/või” kaasatavate ettevõtjate ja kutseõppeasutuste

kohta. Seda normitehniliselt ei soosita, palun ümber sõnastada ja järgida HÕNTE

juhiseid.

12. Muudatuse seletuskirja punktis 2: § 4 lõike 1 muudatus – „loodud mooduleid ja

õppematerjale katsetatakse vähemalt ühe õppeaasta jooksul“. Jääb arusaamatuks, kas

tegemist on kohustuse või soovitusega. Meetme määrus sätestab, et projekti minimaalne

kestus on 6 kuud ja maksimaalne 24 kuud. Seega kohustuslik minimaalne projekti kestus

ei taga antud kohustuse/soovituse täitmist.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristi Sell

toetuste arendamise osakonna juhataja

Kaidi Kenkmann 5343 4942

[email protected]