| Dokumendiregister | Riigi Tugiteenuste Keskus |
| Viit | 11.1-1/26/1740-1 |
| Registreeritud | 25.08.2026 |
| Sünkroonitud | 03.09.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 11.1 Toetuste arendamine, sertifitseerimine ja järelevalve 2025- |
| Sari | 11.1-1 Toetuste arendamise, sertifitseerimise ja järelevalvega seotud üldine kirjavahetus |
| Toimik | 11.1-1/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Istavera OÜ |
| Saabumis/saatmisviis | Istavera OÜ |
| Vastutaja | Marge Kõiva (Riigi Tugiteenuste Keskus, Peadirektori asetäitjale alluvad osakonnad, Toetuste rakendamise osakond, Elukestva õppe ja IT-arenduse talitus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
From: Tõnis Palts <[email protected]>
Sent: Mon, 24 Aug 2026 17:09:09 +0000
To: [email protected]
Subject: [DKIM katki]Informeerimine Euroopa Komisjoni konkurentsi peadirektoraadile saadetud pöördumisest
|
Tähelepanu!
Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
|
HOIATUS!
See e-kiri võib olla liba-, õngitsus- või pahaloomuline, kuna on saadetud asutusest, kus meiliserver on vigaselt seadistatud. |
Teema: Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendite kasutamine määruse „Väga suure läbilaskevõimega elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamiseks toetuse andmise tingimused“ rakendamisel
Tere
Käesolevaga saadan Riigi Tugiteenuste Keskusele teadmiseks minu poolt täna Euroopa Komisjoni konkurentsi peadirektoraadile saadetud pöördumise seoses justiits- ja digiministri 6. jaanuari 2026. aasta määrusega nr 1 „Väga suure läbilaskevõimega elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamiseks toetuse andmise tingimused“, mille alusel rakendatakse 45 miljoni euro suurust Euroopa Regionaalarengu Fondist rahastatavat toetusmeedet.
Pöördun selle küsimusega eraldi ka RTK poole, kuna RTK viib kõnealuse toetusmeetme taotlusvoore praktiliselt ellu ning järgmine taotlusvoor on kavandatud juba septembrisse. Seetõttu on RTK-l vahetu võimalus enne järgmiste vahendite sidumist hinnata, kas meetme praegused tehnilised piirangud võivad vähendada Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendite kasutamise tulemuslikkust ning kas nende piirangute sõltumatu tehniline ja majanduslik hindamine on enne järgmise vooru käivitamist põhjendatud.
Euroopa Komisjonile saadetud pöördumise keskne küsimus on, kas määrusega kehtestatud raadiolahenduste piirang on kooskõlas EL riigiabi tehnoloogianeutraalsuse ja proportsionaalsuse nõuetega. RTK seisukohalt pean vähemalt sama oluliseks küsimust, milline on nende piirangute tegelik mõju meetme tulemuslikkusele.
Esimese taotlusvooru tulemused annavad sellele juba praktilise mõõtme. Ligikaudu 18,5 miljoni euro suuruse toetusega kaetakse 6490 aadressi ehk keskmine avaliku sektori toetus on ligikaudu 2850 eurot ühe aadressi kohta. Samal ajal on Eestis olemas praktiline kogemus uue põlvkonna fikseeritud raadiolahendustega, mille investeeringukulu ühendatud kliendi kohta võib olla sellest mitu korda madalam.
Kui meetme tingimustega välistatakse sellised potentsiaalselt oluliselt väiksema investeeringukuluga VHCN-võimelised tehnoloogiad juba enne nende tegeliku toimivuse ja kvaliteedi hindamist, võib tulemuseks olla olukord, kus sama avaliku raha eest saab nõutava kvaliteediga ühenduse oluliselt väiksem arv Eesti maapiirkondade kodusid ja ettevõtteid.
Sellise piirangu tulemusel võivad olla loodud tingimused Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendite ebaotstarbekaks kasutamiseks: kui oluliselt madalama investeeringukuluga tehnoloogiad välistatakse enne nende tegeliku kvaliteedi ja sobivuse hindamist, võib sama 45 miljoni euro eest jõuda VHCN kvaliteediga ühendus oluliselt väiksema arvu Eesti maapiirkondade aadressideni kui tehnoloogiliselt avatud ja tulemusnäitajatel põhineva meetme korral.
Seetõttu teen ettepaneku, et enne järgmise taotlusvooru väljakuulutamist moodustataks ekspertkomisjon, mis ei sõltu turuosalistest, kelle ülesanne oleks hinnata meetmes kehtestatud tehniliste piirangute põhjendatust, proportsionaalsust ja mõju toetuse tulemuslikkusele.
Ekspertkomisjoni keskne küsimus peaks olema mitte see, millist tehnoloogiat eelistada, vaid kas kehtestatud piirangud on objektiivselt vajalikud VHCN kvaliteedi tagamiseks ning kas nende rakendamine võimaldab Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditega vähendada võimalikult suurel määral nende valgete alade aadresside arvu, kus elanikel ja ettevõtetel puudub juurdepääs VHCN kvaliteediga teenusele.
Palun RTK-l hinnata, kas järgmise taotlusvooru käivitamine enne sellise sõltumatu tehnilise ja majandusliku hinnangu läbiviimist on põhjendatud ning kas RTK peab võimalikuks algatada või toetada sellise sõltumatu hinnangu läbiviimist enne järgmiste vahendite sidumist.
Euroopa Komisjonile saadetud pöördumine koos seda toetavate lisadega on käesolevale kirjale lisatud.
Lugupidamisega
Tõnis Palts
Istavera OÜ
Dear Sir or Madam,
Please find below my request for a preliminary assessment concerning the Estonian broadband State aid measure under Article 52 GBER. The supporting documents referred to in the letter are attached as Annexes 1–6.
Kind regards,
Tõnis Palts
ISTAVERA OÜ
Registry code 17463388
Tuukri tn 58-24, 10120 Tallinn, Estonia
E-mail: [email protected]
European Commission
Directorate-General for Competition
State Aid – Broadband Infrastructure
Brussels, Belgium
Date: 24 August 2026
Request for preliminary assessment of an Estonian broadband State aid measure under Article 52 GBER – technological neutrality, proportionality and the exclusion of shared-spectrum fixed wireless access
Dear Sir or Madam,
Istavera OÜ respectfully requests the European Commission to examine a potential State aid compliance issue concerning an Estonian ERDF-supported measure for the deployment of very-high-capacity fixed access networks.
Istavera OÜ is wholly owned by Tõnis Palts. The company advises several internet service providers that have recently entered, or are preparing to enter, the Estonian broadband market, including operators active in sparsely populated rural areas. The eligibility rules and administrative interpretation of the measure therefore directly affect the ability of recent and prospective market entrants to compete in State-supported broadband deployment.
The measure is implemented under Ministerial Regulation No 1 of 6 January 2026, “Väga suure läbilaskevõimega elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamiseks toetuse andmise tingimused”. The authoritative text is published in the Estonian State Gazette (Riigi Teataja).
The overall measure has an ERDF envelope of EUR 45 million.
According to the State Shared Service Centre (RTK), the first call has already resulted in 37 projects receiving approximately EUR 18.5 million for deployment to 6,490 addresses. This corresponds to average public support of approximately EUR 2,850 per address reached. RTK has also stated that the beneficiaries expect actual subscription at slightly more than 4,000 of those addresses.
RTK has announced that the second call is planned for September 2026.
The Regulation expressly relies on Article 52 of Commission Regulation (EU) No 651/2014 (“GBER”) as the State-aid basis for fixed broadband networks.
This submission does not seek to reopen or suspend the awards already made in the first call. Its purpose is to seek clarification before further public funds are committed under the same eligibility framework.
Estonia is entitled to establish ambitious and objectively verifiable performance requirements for publicly funded broadband networks.
Our concern is different. The national rules and, particularly, their administrative interpretation appear effectively to exclude fixed wireless access solutions using licence-exempt or shared spectrum before their actual network performance is assessed.
The Ministry has acknowledged in writing that EU legislation does not expressly prescribe that a wireless VHCN solution must use spectrum assigned exclusively to one operator; that it did not compare all potentially relevant VHCN technologies when designing the measure; and that during preparation of the measure it did not have information concerning newer fixed-wireless technologies capable of actively mitigating interference in shared spectrum.
The issue is therefore not whether any particular wireless product must receive aid. The question is whether an entire technological class may be excluded in advance because of the regulatory status of the spectrum rather than because of a demonstrated inability to meet objectively defined service requirements.
Article 52 GBER requires aid to be allocated through an open, transparent and non-discriminatory competitive selection procedure respecting the principle of technological neutrality.
Paragraph 125 of the Commission’s Guidelines on State aid for broadband networks states that State intervention must not favour or exclude a particular technology or network platform and that bidders should be entitled to provide the required services using, or combining, the technologies they consider most suitable. Member States may determine desired performance in advance, provided that the criteria used are objective, transparent and non-discriminatory.
In our view, there is an important distinction between setting a technology-neutral performance requirement and excluding a technology because of an assumed relationship between its spectrum authorisation model and its performance.
The Estonian implementation appears to have crossed that distinction.
Istavera does not dispute that shared or licence-exempt spectrum can involve interference risks.
The question is whether the existence of such risks establishes, by itself, that a modern fixed wireless network cannot provide the required service quality.
Spectrum authorisation status is not itself a network-performance parameter. Throughput, latency, packet loss, availability and other service-quality parameters can be measured.
As is well known, modern fixed wireless networks may also use active interference cancellation, adaptive beamforming, spectrum management, controlled subscriber loading and other techniques to manage interference.
We do not ask the Commission to determine that any particular technology automatically satisfies the requirements. We ask whether such a technology may be excluded before its measurable performance is allowed to be demonstrated.
The Commission’s technological-neutrality principle would appear to favour defining the required result and allowing competing technologies to demonstrate whether they can achieve it.
This issue has potentially substantial consequences for the efficiency of public expenditure.
BEREC’s VHCN framework recognises alternative routes by which a network may qualify as a Very High Capacity Network. In particular, a network providing a wireless connection with fibre roll-out up to the base station may qualify as VHCN under the structural criterion applicable to wireless networks. Consequently, a fixed wireless access architecture with fibre backhaul to the base station is not inherently outside the European VHCN framework merely because the final access link is wireless.
The economic significance is material. The first Estonian call allocated approximately EUR 18.5 million to reach 6,490 addresses, corresponding to approximately EUR 2,850 of public support per address reached.
At the same time, operational experience already available in Estonia with next-generation fixed wireless access indicates that the capital expenditure required per connected subscriber can be several times lower than the level of public support per address observed in the first call.
We do not ask the Commission at this stage to accept any particular ngFWA cost benchmark. The relevant point is that practical market experience already indicates a materially lower-cost alternative, while the Estonian authorities have acknowledged that they did not carry out a comparative assessment of all potentially relevant VHCN technologies.
If such networks can satisfy the required service objectives and qualify as VHCN under the applicable European framework, allowing them to compete could enable the same public budget to reach substantially more homes and businesses.
The question is therefore whether a potentially materially lower-cost VHCN-capable alternative may be excluded without a comparative technical and economic assessment having been carried out by the Member State.
This issue has become particularly important because the Estonian authorities have expressly attributed their interpretation to the European Commission.
The Ministry has previously stated that the draft Regulation and explanatory memorandum were provided to the Commission and that the Commission did not submit comments or objections.
More explicitly, on 11 August 2026 the Deputy Secretary General of the Ministry wrote that the Ministry’s positions are “in line with the positions of the European Commission” and stated categorically that European funding cannot be granted for a licence-exempt technology for the last gigabit mile.
We have not identified any Commission decision, assessment or written position endorsing that specific proposition.
Since the Estonian measure relies on Article 52 GBER, we also do not understand the absence of comments on a draft national measure to constitute affirmative Commission approval of each individual technical assumption contained in its explanatory memorandum.
We would therefore be particularly grateful if the Commission could clarify whether it has in fact assessed or endorsed the specific interpretation attributed to it by the Estonian authorities.
The Commission’s Broadband Guidelines require technological neutrality and provide that State aid must be proportionate and limited to the minimum necessary.
The Estonian authorities have acknowledged that they did not compare all potentially relevant VHCN technologies when designing the measure. That omission may be material.
If a substantially lower-cost technological architecture capable of providing the required service and qualifying as VHCN exists, excluding it before comparative assessment can result in higher public support per address, fewer homes and businesses reached with the available budget, reduced opportunities for recent and prospective market entrants, and a competitive selection procedure in which the technology choice has effectively been made before the tender takes place.
In our view, this raises a substantive question as to whether the implementation of the measure is consistent with Article 52 GBER and the Commission’s technological-neutrality and proportionality principles.
Against this background, Istavera OÜ respectfully requests the Commission to provide a preliminary assessment and, if appropriate, to examine:
1. whether the Estonian measure and its administrative implementation satisfy the technological-neutrality requirement applicable under Article 52 GBER;
2. whether a Member State may exclude fixed wireless technologies using licence-exempt or shared spectrum as a category without allowing compliance with the required service performance to be demonstrated objectively;
3. whether the regulatory status of spectrum may be treated as a decisive proxy for network quality rather than as one factor in an objective performance assessment;
4. whether the absence of a comparative technical and economic assessment of alternative VHCN-capable technologies raises a proportionality or minimum-necessary-aid concern;
5. whether the exclusion of potentially lower-cost VHCN-capable technologies, where the result may be materially higher public support per address and substantially lower coverage from the same budget, is compatible with the objectives and conditions of Article 52 GBER;
6. whether the European Commission has in fact assessed or endorsed the position attributed to it by the Estonian Ministry that European funding cannot be granted for licence-exempt or shared-spectrum fixed wireless technology for the last gigabit mile;
7. whether, in light of those circumstances, the measure may continue to rely on the exemption from the Article 108(3) TFEU notification requirement under Article 52 GBER; and
8. whether the Commission recommends that the information presented in this letter be submitted formally as a State aid complaint under Article 24(2) of Council Regulation (EU) 2015/1589.
The first-call awards have already been made and we do not seek their suspension or reopening.
However, as the second call is planned for September 2026, we would be grateful if the Commission could consider the matter sufficiently early for any necessary clarification to be taken into account before additional public funds are committed under the same framework.
Istavera can provide the Commission with the official Regulation and explanatory memorandum, RTK’s official information on the completed first call and planned second call, the Ministry’s written responses and correspondence, the 11 August 2026 correspondence in which the Commission’s position is invoked, and relevant BEREC VHCN material.
Yours faithfully,
Tõnis Palts
sole shareholder of Istavera OÜ
for and on behalf of Istavera OÜ
+372 5505775
[email protected]
Annex 1: Official Regulation in Riigi Teataja.
Annex 2: Official explanatory memorandum from EIS file 25-0862/01.
Annex 3: RTK information on the first-call results and the planned second call.
Annex 4: Ministry written responses concerning the measure and wireless VHCN eligibility.
Annex 5: Correspondence of 11 August 2026 in which the Ministry attributes its interpretation to the European Commission.
Annex 6: Relevant BEREC VHCN material.
Istavera OÜ - Annex_1_Official_Regulation_Riigi_Teataja 1
ANNEX 1 Official Regulation in Riigi Teataja Ministerial Regulation No 1 of 6 January 2026 - relevant provisions reproduced from the authoritative State Gazette text.
Authoritative source: https://www.riigiteataja.ee/akt/108012026001 The extracts below reproduce the Estonian provisions most directly relevant to the submission. The full authoritative act is available from Riigi Teataja at the link above. The English text is an unofficial working translation prepared solely for ease of review; the Estonian original controls.
Section 1(4) - State aid legal basis Original Estonian
Käesoleva määruse alusel antav toetus on lairiba-püsivõrkude jaoks antav abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks, artikli 52 tähenduses ning selle andmisel kohaldatakse selles määruses ja konkurentsiseaduse §-s 34² sätestatut.
Unofficial working English translation Aid granted under this Regulation constitutes aid for fixed broadband networks within the meaning of Article 52 of Commission Regulation (EU) No 651/2014 applying Articles 107 and 108 of the Treaty, and the provisions of that Regulation and section 34² of the Estonian Competition Act apply to the granting of the aid.
Section 2 - Objective and result Original Estonian
(1) Toetuse eesmärk on aidata abikõlblikus sihtpiirkonnas rajada väga suure läbilaskevõimega elektroonilise side juurdepääsuvõrke, mis võimaldavad lõppkasutajal kasutada ülikiiret lairibateenust. (2) Väga suure läbilaskevõimega elektroonilise side juurdepääsuvõrk ... koosneb kuni ... jaotuspunktini täielikult fiiberoptikast, või ... võrgu osa, mille kvaliteediparameetrid on samaväärsed fiiberoptikal põhineva võrguga. (3) Ülikiire lairibateenus ... tagab lõppkasutajatele tipptunnitingimustes andmeedastuse allalaadimiskiirusega üks gigabitt sekundis. (4) Toetuse andmise tulemusena luuakse võimalus liituda väga suure läbilaskevõimega elektroonilise side juurdepääsuvõrguga.
Unofficial working English translation (1) The purpose of the aid is to support the deployment, in the eligible target area, of very high capacity electronic communications access networks enabling end users to use ultrafast broadband service. (2) A very high capacity electronic communications access network consists wholly of optical fibre at least up to the distribution point at the serving location, or is a public electronic communications network segment whose quality parameters are equivalent to those of a fibre-based network. (3) Ultrafast broadband service provides end users, under peak-time conditions, with a download data rate of one gigabit per second. (4) As a result of the aid, the possibility to connect to a very high capacity electronic communications access network is created.
Section 11 - Maximum aid intensity and aid per address Original Estonian
(1) Toetuse maksimaalne osakaal on 70 protsenti projekti abikõlblikest kuludest. (2) Toetuse maksimaalne summa ühe aadressiobjekti kohta, millele luuakse toetuse abil juurdepääsuvõrguga liitumise võimalus, on 4500 eurot.
Unofficial working English translation (1) The maximum aid intensity is 70 per cent of the eligible project costs. (2) The maximum amount of aid per address object for which the aid creates the possibility to connect to the access network is EUR 4,500.
Section 12(1) - Selected technical conditions Original Estonian
Istavera OÜ - Annex_1_Official_Regulation_Riigi_Teataja 2
Toetuse abil rajatav juurdepääsuvõrk peab vastama järgmistele tehnilistele tingimustele: 1) ... kõigil juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse saanud aadressiobjektidel tipptunnitingimustes lairibateenust tagatud allalaadimiskiirusega üks gigabitt sekundis; 2) juurdepääsuvõrk tagab tehnoloogilise valmiduse vähemalt viiele sideettevõtjale hulgimüügitasandil juurdepääsuks, sealhulgas juurdepääsuvõrgu füüsilise eraldamise.
Unofficial working English translation The access network built with aid must, inter alia: 1) allow a communications undertaking wishing to use it to provide, at all address objects with a connection possibility, broadband service under peak-time conditions with a guaranteed download speed of one gigabit per second; and 2) ensure technological readiness for wholesale access by at least five communications undertakings, including physical unbundling of the access network.
Istavera OÜ - Annex_2_Official_Explanatory_Memorandum_EIS_25-0862-01 1
ANNEX 2 Official explanatory memorandum - EIS file 25-0862/01 Relevant passages from the explanatory memorandum to the Regulation, with unofficial English working translations.
Official EIS file: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/58bb944c-d226-4b36-9985-f008623759b7 The extracts below are reproduced from the explanatory memorandum accompanying the Regulation. Only passages directly relevant to the issues raised in the submission are included here. The Estonian original is authoritative.
ERDF budget and target Original Estonian
Määruse alusel antavat toetust rahastatakse Euroopa Regionaalarengufondist 45 miljoni euroga. Selle summaga on eesmärk luua liitumisvõimalus vähemalt 10 000 aadressiobjektile, sh nii eluruumide kui ka ettevõtjate kasutatavatele aadressidele.
Unofficial working English translation Aid under the Regulation is financed from the European Regional Development Fund in the amount of EUR 45 million. The objective is to create a connection possibility for at least 10,000 address objects, including both residential addresses and addresses used by undertakings.
GBER Article 52 and exemption from prior notification Original Estonian
Toetusmeetme raames antav toetus on riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 tähenduses. Eelnõu lähtub üldise grupierandi määrusest ja lairibavõrkude suunistest. Üldise grupierandi määruse artikli 52 alusel on lairiba-püsivõrgu kasutuselevõtmiseks antav abi aluslepingu artikli 107 lõike 3 kohaselt siseturuga kokkusobiv ja vabastatud aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui on täidetud üldise grupierandi määruse artiklis 52 ja I peatükis sätestatud tingimused.
Unofficial working English translation Aid granted under the measure constitutes State aid within the meaning of Article 107(3) TFEU. The draft is based on the General Block Exemption Regulation and the Broadband Guidelines. Under Article 52 GBER, aid for the deployment of fixed broadband networks is compatible with the internal market pursuant to Article 107(3) TFEU and exempt from the notification requirement under Article 108(3) TFEU if the conditions laid down in Article 52 and Chapter I of the GBER are fulfilled.
Wireless spectrum condition stated in the explanatory memorandum Original Estonian
Selleks, et tagada nõutava kvaliteediga teenust, peavad raadiolahendusega võrgud kasutama lõppkasutajaga ühendamiseks sagedusloaga sagedusi, kuna ainult operaatori ainukasutuses olevad sagedused tagavad operaatorile võimaluse tagada oma võrgus kindel kvaliteet ilma häireteta. Vastavalt ... „Eesti raadiosagedusplaan“ § 2 lõikele 3 peab tegemist olema primaarse kasutusrežiimiga, kuna ainult seda raadioseadet kaitstakse teise raadioseadme põhjustatud häirete eest. Lisaks on olemas ka sekundaarne kasutusrežiim, aga seda ei kaitsta teise raadioseadme põhjustatud häirete eest ...
Unofficial working English translation In order to ensure service of the required quality, networks using a radio solution must use frequencies subject to a frequency authorisation for the connection to the end user, because only frequencies for the exclusive use of the operator enable the operator to ensure a defined quality in its network without interference. According to the Estonian Radio Frequency Allocation Plan, the use regime must be primary because only radio equipment operating under the primary regime is protected against interference caused by other radio equipment. A secondary use regime also exists, but it is not protected against interference caused by other radio equipment ...
Istavera OÜ - Annex_3_RTK_First_Call_and_Planned_Second_Call 1
ANNEX 3 RTK information on the first-call results and planned second call Official information published by the Estonian State Shared Service Centre (RTK), 9 July 2026.
Official RTK source: https://www.rtk.ee/uudised/kaivitub-ulikiire-internetivorgu-rajamine-enam-kui-6400-maapiirkonna-aadressini The passages below reproduce the parts of the RTK publication relied upon in the submission. English translations are unofficial working translations.
First-call results Original Estonian
Justiits- ja Digiministeeriumi (JDM) ning Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK) toel ja korraldusel käivituvad peagi tööd ülikiiret internetti võimaldava valguskaablivõrgu rajamiseks 6490 majapidamise ja ettevõtteni Eesti hajaasustusega piirkondades. Lairiba juurdepääsuvõrkude viienda toetusmeetme esimeses voorus rahastatakse 37 projekti kogusummas ligi 18,5 miljonit eurot. Kokku esitasid ettevõtted 86 taotlust. ... ühendusi looma asuvad ettevõtted prognoosinud elanike või ettevõtete liitumist pisut enam kui 4000 aadressil.
Unofficial working English translation With the support and organisation of the Ministry of Justice and Digital Affairs and RTK, work will commence to deploy fibre networks providing ultrafast internet to 6,490 households and businesses in sparsely populated areas of Estonia. In the first call of the fifth broadband access-network support measure, 37 projects are financed with a total of nearly EUR 18.5 million. Undertakings submitted 86 applications in total. The undertakings deploying connections in the supported areas forecast actual subscriptions by residents or businesses at slightly more than 4,000 addresses.
Total measure and planned second call Original Estonian
Lairiba viienda toetusmeetme kogusumma on 45 miljonit eurot, selle meetmega on kavas luua liitumise võimalus kokku vähemalt 10 000 aadressile. Projekte kaasrahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist. Järgmised voorud ülikiire internetivõrgu rajamiseks ülejäänud omavalitsustes avanevad edaspidi, 2. voor on planeeritud septembrisse.
Unofficial working English translation The total amount of the fifth broadband support measure is EUR 45 million and the measure is intended to create a connection possibility for at least 10,000 addresses in total. Projects are co-financed by the European Regional Development Fund. Further calls for ultrafast internet deployment in the remaining municipalities will follow; the second call is planned for September.
Arithmetic used in the submission EUR 18.5 million / 6,490 addresses = approximately EUR 2,850 of public support per address reached. This is an arithmetic derivation from RTK's published aggregate figures, not a separate figure stated by RTK.
Istavera OÜ - annex4_cover 1
ANNEX 4 Ministry written responses concerning the measure and wireless VHCN eligibility Key passages in unofficial English translation, followed by the original Estonian documents.
The following documents are included after this translation note: (A) Ministry response of 22 December 2025; (B) Ministry response of 12 January 2026, ref. 8-4/10024-4; and (C) Ministry correspondence of June 2026. Translations below are prepared solely for ease of review; the attached Estonian originals control.
A. Ministry response - 22 December 2025 Working translation of key passage:
The Ministry considers it lawful to impose a restriction based on the form of spectrum management in order to ensure compliance with VHCN quality requirements. In order to ensure service of the required quality, wireless networks must use frequencies subject to a frequency authorisation for the connection to the end user, because only frequencies for the exclusive use of the operator enable the operator to ensure a defined quality in its network without interference.
B. Ministry response - 12 January 2026, ref. 8-4/10024-4 The Ministry states that, in preparing the measure, it did not receive information from the Estonian Association of Information Technology and Telecommunications or other respondents that fixed wireless technologies existed which could avoid interference arising in licence-exempt spectrum.
“From the perspective of the support measure, we have not compared all possible VHCN technologies.”
The Ministry further states that optimal use of public funds may also be ensured by participation of several applicants offering the same technology, rather than only by participation of providers of different technologies.
The Ministry states that the draft Regulation and its explanatory memorandum were sent to the European Commission and that the Commission gave no written or oral feedback; the Ministry therefore regarded the draft as having been “implicitly approved”.
C. Ministry correspondence - June 2026 The Ministry acknowledges that EU law does not set out detailed forms of spectrum management, while stating that it considers only licensed spectrum capable of meeting VHCN requirements in practice.
The Ministry states that it is not aware of any VHCN-capable wireless access solution other than 5G and that not all possible VHCN technologies were compared when the measure was prepared.
Asked whether it analysed how many more addresses could be connected with the same budget if solutions meeting VHCN quality indicators were not excluded solely because of the spectrum regime, the Ministry answered that it did not analyse how many more addresses could be connected using licence-exempt technologies.
The Ministry states that the EUR 45 million ERDF measure is intended to create a connection possibility for at least 10,000 addresses and that up to 110,000 addresses would therefore remain uncovered.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898
Tõnis Palts Levikom Eesti OÜ [email protected] Vastus selgitustaotlusele Austatud Tõnis Palts Alljärgnevalt vastame Teie poolt selgitustaotluses esitatud küsimustele. 1. Millistele Euroopa Liidu õigusaktidele, Euroopa Komisjoni suunistele või muudele siduvatele seisukohtadele tugineb seletuskirjas esitatud järeldus, et väga suure läbilaskevõimega võrgu (VHCN) nõuetele vastava raadiolahenduse puhul on teenuse kvaliteedi tagamiseks vältimatult nõutav operaatori ainukasutuses olev sagedusluba? Seletuskirjas esitatud järeldus tugineb Justiits- ja Digiministeeriumi seisukohale, et ainult sagedusloaga raadiolahendus lubab seda kasutaval operaatoril tagada oma võrgus sideühenduse kvaliteet. Justiits- ja Digiministeeriumi seisukoht on kujundatud toetudes Euroopa Liidu elektroonilise side koodeksile, Euroopa reguleerivate asutuste ameti (BEREC) suunistele VHCNi defineerimiseks ja Euroopa Komisjoni suunistele lairibavõrkude jaoks antava riigiabi kohta. Kuigi Euroopa Liidu õigus ei sätesta detailselt konkreetseid sagedushalduse vorme, rõhutavad nii Euroopa elektroonilise side seadustik kui 2022. aasta riigiabi suunised, et liikmesriigid peavad tagama VHCN võrgu kõrge kvaliteedi, töökindluse, stabiilsuse ja võrdse ligipääsu. Nende eesmärkide täitmine eeldab turvalist ja häireteta raadiosageduste kasutamist, mida vabasagedused oma olemuselt ei võimalda. Kuigi antud dokumendid ei nimeta konkreetselt “ainukasutuses olevat sagedusluba”, võimaldavad kvaliteedi, töökindluse ja sagedushalduse eesmärgid teha järelduse, et ainult litsentseeritud sageduste kasutamine võimaldab VHCN nõudeid reaalselt täita, mistõttu on selline järeldus õiguslikult põhjendatav. Riigiabi suunised lubavad liikmesriigil kehtestada kriteeriumid, millele riigi toetusega võrk peab vastama. Kvalitatiivsete kriteeriumite hulgas on Justiits- ja Digiministeerium otsustanud, et raadiolahenduste puhul peab olema tegemist sagedusloaga tehnoloogiaga. Selleks, et tagada nõutava kvaliteediga teenust, peavad raadiolahendusega võrgud kasutama lõppkasutajaga ühendamiseks sagedusloaga sagedusi, kuna ainult operaatori ainukasutuses olevad sagedused tagavad operaatorile võimaluse tagada oma võrgus kindel kvaliteet ilma häireteta.
Teie 15.12.2025 nr 01
Meie 22.12.2025 nr 8-4/10024-2
2
2. Kas ja millisel viisil on menetluses oleva määruse ettevalmistamisel hinnatud nimetatud piirangu kooskõla tehnoloogilise neutraalsuse põhimõttega, nagu see tuleneb Euroopa elektroonilise side koodeksist (direktiiv (EL) 2018/1972), eeskätt selle artiklist 3? Menetluses oleva määruse ettevalmistamisel on piirangu kooskõla tehnoloogilise neutraalsuse põhimõttega hinnatud vastavalt lairiba riigiabi suunistele. Lairiba suuniste kohaselt ei tohi riigi sekkumise puhul eelistada ega välja jätta ühtegi konkreetset tehnoloogiat. Samas ei piira tehnoloogiline neutraalsus liikmesriikide võimalust määrata kindlaks võrkude soovitud jõudlust ja muid parameetreid, mida menetletavas määruses on seda tehtud § 2 lõikes 2 ja §-is 12. 3. Kas Justiitsministeeriumi hinnangul on õiguspärane kehtestada toetusmeetme tingimustes tehnoloogiline piirang spektrikorralduse liigi alusel, olukorras, kus meetme eesmärk on sõnastatud tulemuspõhiselt (VHCN kvaliteedinõuete täitmine) ning sama eesmärgi saavutamist oleks võimalik hinnata objektiivsete ja tehnoloogianeutraalsete kvaliteedinäitajate kaudu? Jah, Justiits- ja Digiministeeriumi hinnangul on õiguspärane kehtestada piirang sagedushalduse alusel tagamaks VHCN võrgu kvaliteedinõuete täitmine. Selleks, et tagada nõutava kvaliteediga teenust, peavad raadiolahendusega võrgud kasutama lõppkasutajaga ühendamiseks sagedusloaga sagedusi, kuna ainult operaatori ainukasutuses olevad sagedused tagavad operaatorile võimaluse tagada oma võrgus kindel kvaliteet ilma häireteta. Ka Euroopa Komisjoni konkurentsi peadirektoraadi poolt Eestile juba 2017 aastal esimese lairiba toetusmeetme ettevalmistamisel edastatud info kohaselt (vt. lisatud slaide) peab raadiolahendusega võrk (tagamaks usaldusväärse lairibaühenduse) kasutama sagedusloaga sagedusi (lk 9), ehk häirekindlat sageduskasutust, mida loavabades sagedusalades kasutamiseks mõeldud tehnoloogiad ei võimalda. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo edasta selle info 2018. aastal ametliku kirjaga ka Levikom Eesti OÜ-le. Praegu menetluses oleva määruse eelnõu edastati käesoleva aasta suvel vastavalt Euroopa Liidu struktuurifondide kasutamise reeglitele kooskõlastamiseks Euroopa Komisjonile ning Euroopa Komisjonil ei olnud määruse eelnõu suhtes täiendavaid ettepanekuid ega etteheiteid. 4. Kas ja kuidas on määruse ettevalmistamisel arvestatud Euroopa Komisjoni 2022. aasta lairiba riigiabi suunistes kirjeldatud lähenemist, mille kohaselt peab riigiabi sekkumine olema tehnoloogianeutraalne ning suunatud olulise uue võrguvõimekuse (VHCN) loomisele, sõltumata kasutatavast tehnilisest lahendusest? Menetluses oleva määruse ettevalmistamisel on piirangu kooskõla tehnoloogilise neutraalsuse põhimõttega hinnatud vastavalt lairiba riigiabi suunistele. Lairiba suuniste kohaselt ei tohi riigi sekkumise puhul eelistada ega välja jätta ühtegi konkreetset tehnoloogiat. Samas ei piira tehnoloogiline neutraalsus liikmesriikide võimalust määrata kindlaks võrkude soovitud jõudlust ja muid parameetreid, mida menetletavas määruses on seda tehtud § 2 lõikes 2 ja §-is 12. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tõnu Grünberg asekantsler
3
Raigo Iling [email protected]
Tõnis Palts Levikom Eesti OÜ [email protected]
Vastus selgitustaotlusele
Austatud Tõnis Palts
Alljärgnevalt vastame Teie selgitustaotluses esitatud küsimustele.
1. Tulemuspõhine hindamine ja spektrikorralduse käsitlus
Toetusmeetme eesmärk on tagada püsiühenduste rajamine, mis võimaldaksid kõigil liitumise võimaluse saanud aadressiobjektidel tipptunnitingimustes lairibateenust tagatud allalaadimiskiirusega üks gigabitt sekundis.
Toetuse andjal on õigus kehtestada toetusega elluviidava projekti kvaliteedikriteeriumid ning need objektiivsed kvaliteedinäitajad on sätestatud määruse §-s 12.
Selleks, et toetuse saaja saaks tagada kiiruseid, peab traadita side puhul olema toetuse saaja kasutuses sagedusloaga sagedused. See põhineb kõigi viie toetusmeetme ettevalmistamisel peetud konsultatsioonidel ja saadud tagasisidel sideettevõtjatelt ja neid esindavalt Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidult.
Justiits- ja Digiministeeriumi andmetel ei ole ükski Euroopa Liidu liikmesriik andnud riigiabi traadita püsivõrkude (FWA) rajamiseks.
2. Traadita püsivõrkude tehnoloogiline areng ja häirete leevendamine
Määruse ettevalmistamisel ei saanud me Eesti Infotehnoloogia- ja Telekommunikatsiooni Liidult ega teistelt tagasisidet andnud sideettevõtjatelt infot, et olemas on traadita püsivõrgu tehnoloogiaid, mis suudavad vabasageduste keskkonnas tekkivaid häireid vältida.
3. Avaliku raha tõhusus ja alternatiivsete lahenduste kaalumine
Toetusmeetme vaatest ei ole me kõiki võimalikke VHCN tehnoloogiaid võrrelnud. Lähtume Euroopa Liidu elektroonilise side koodeksis, üldises grupierandi määruses ja lairiba suunistes nimetatud definitsioonidest.
Avaliku raha optimaalse kasutuse tagab ka mitmete sama tehnoloogiat pakkuvate taotlejate osalemine toetuse taotlemisel, mitte ainult erinevate tehnoloogiate pakkujate osalemine.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898
Teie 29.12.2025 nr 28.12.2025 - 02 Meie 12.01.2026 nr 8-4/10024-4
Oleme lähtunud eeldusest, et määruses sätestatud tehnilised tingimused tagavad nõutud kvaliteediga võrkude rajamise.
4. Seletuskirjas esitatud seisukohtade õiguslik staatus ja Euroopa Komisjoni kooskõlastus
Euroopa Komisjonile saadeti määruse eelnõu koos selle juurde kuuluva seletuskirjaga.
Euroopa Komisjon ei andnud määruse eelnõule kirjalikku ega suulist tagasisidet, seega nad kooskõlastasid eelnõu vaikimisi.
Määruse eelnõu ja seletuskiri on lahutamatud osad ning seletuskirjas olev aitab selgitada määruse sätete tingimusi.
5. § 12 hulgijuurdepääsu ja füüsilise eraldamise nõuete rakendatavus
Kui ei ole füüsiliselt eraldatavat fiiberoptilist arhitektuuri, siis tuleb tagada juurdepääs aktiivsetele teenustele vastavalt üldise grupierandi määrusele.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tõnu Grünberg asekantsler
Raigo Iling [email protected]
2
Siit vastused:
Lühidalt: JDM ei tea ühtegi vabasagedustel olevate WiFi tehnoloogiat, mis vastaks VHNC
nõuetele ja suudaks tagada 1 Gbit/s püsiühendust. JDM ei ole teadlik mitte ühestki EL liikmesriigi toetusmeetmest, kus oleks toetatud
WiFi tehnoloogiaga juurdepääsuvõrkude rajamist. Kõik meile teadaolevad EL liikmesriikide püsiühenduste rajamise toetusmeetmed
toetavad valguskaabelvõrkude rajamist. Euroopa Komisjon lubab EL vahendeid kasutada ainult EL ühiste eesmärkide
täitmiseks. EL eesmärk on tagada kõikjal 1 Gbit/s püsiühendus ja 5G katvus kõikides asustatud
piirkondades. 1. Meetme tegelik eesmärk Kas meetme eesmärk on maksimeerida VHCN kvaliteediga ühendatud aadresside arvu või maksimeerida fiiberühenduste arvu? Palun viidata Euroopa Komisjoni või Euroopa Regionaalarengu Fondi dokumendile, millest see järeldus tuleneb. Vastus: Meetme eesmärk ja tulemus on kokku lepitud Eesti ja Euroopa Komisjoni vahelises rakenduskavas: https://rtk.ee/toetuste-ulevaated-oigusaktid/euroopa-liidu-valisvahendid/ rakendusperiood-2021-2027#rakenduskava-2021-2027 Rakenduskava kohaselt on eesmärk luua liitumise võimalus VHCN-iga vähemalt 10 000 aadressile. Euroopa Liidu eesmärk on tagada kõigile 1 Gbit/s kiirusega püsiühenduse kättesaadavus ja 5G leviala kõikides asustatud piirkondades. Juurdepääsuvõrkude rajamise toetusmeede panustab 1 Gbit/s püsiühenduste kättesaadavuse parendamisse. Väga suure läbilaskevõimega võrgud (very high capacity networks – VHCN) on defineeritud EL sidekoodeksis (Direktiiv - 2018/1972 - ET - EUR-Lex) artikkel 2 punkt 2: „väga suure läbilaskevõimega võrk“ – kas elektroonilise side võrk, mis koosneb vähemalt kuni teenuse pakkumise kohas asuva jaotuspunktini täielikult optilisest kiust, või elektroonilise side võrk, mis suudab sideliikluse tippkoormuse tingimustes pakkuda kättesaadava alla- ja üleslüli ribalaiuse, toimekindluse, vigadega seotud parameetrite ning hilistuse ja selle varieeruvuse näitajate osas samalaadset võrgu jõudlust; võrgu jõudlust võib pidada samalaadseks hoolimata sellest, et lõppkasutaja kogemus võib varieeruda, kuna võrku ja võrgu lõpp-punkti ühendavate meediumide omadused on erinevad; 2. Primaarse sagedusloa nõue Seletuskirjas on öeldud, et VHCN kvaliteedi tagamiseks peavad raadiosidelahendused kasutama primaarse kasutusõigusega sagedusluba ning et ainult operaatori ainukasutuses olevad sagedused tagavad vajaliku kvaliteedi. Millisele uuringule, tehnilisele analüüsile või rahvusvahelisele praktikale see järeldus tugineb? Palun arvestada vastamisel ka asjaolusid,
et 1) on väljatöötatud tehnoloogiad, millede kasutamisel on eesmärk vältida häireid vabasagedusalas; 2) Konkreetses sagedusalas nende häirete intensiivsust plaanitavates toetusmeetme alas väikeses raadiuses Eestis. Vastus: Justiits- ja Digiministeeriumi seisukoht on kujundatud toetudes Euroopa Liidu elektroonilise side koodeksile, Euroopa reguleerivate asutuste ameti (BEREC) suunistele VHCNi defineerimiseks ja Euroopa Komisjoni suunistele lairibavõrkude jaoks antava riigiabi kohta. Kuigi Euroopa Liidu õigus ei sätesta detailselt konkreetseid sagedushalduse vorme, rõhutavad nii Euroopa elektroonilise side seadustik kui 2022. aasta riigiabi suunised, et liikmesriigid peavad tagama VHCN võrgu kõrge kvaliteedi, töökindluse, stabiilsuse ja võrdse ligipääsu. Nende eesmärkide täitmine eeldab turvalist ja häireteta raadiosageduste kasutamist, mida vabasagedused oma olemuselt ei võimalda. Kuigi antud dokumendid ei nimeta konkreetselt “ainukasutuses olevat sagedusluba”, võimaldavad kvaliteedi, töökindluse ja sagedushalduse eesmärgid teha järelduse, et ainult litsentseeritud sageduste kasutamine võimaldab VHCN nõudeid reaalselt täita, mistõttu on selline järeldus õiguslikult põhjendatav. Riigiabi suunised lubavad liikmesriigil kehtestada kriteeriumid, millele riigi toetusega võrk peab vastama. Kvalitatiivsete kriteeriumite hulgas on Justiits- ja Digiministeerium otsustanud, et raadiolahenduste puhul peab olema tegemist sagedusloaga tehnoloogiaga. Selleks, et tagada nõutava kvaliteediga teenust, peavad raadiolahendusega võrgud kasutama lõppkasutajaga ühendamiseks sagedusloaga sagedusi, kuna ainult operaatori ainukasutuses olevad sagedused tagavad operaatorile võimaluse tagada oma võrgus kindel kvaliteet ilma häireteta. Justiits- ja Digiministeerium ei oma informatsiooni selle kohta, et „on väljatöötatud tehnoloogiad, millede kasutamisel on eesmärk vältida häireid vabasagedusalas ja konkreetses sagedusalas nende häirete intensiivsust plaanitavates toetusmeetme alas väikeses raadiuses Eestis.“ 3. Alternatiivsete tehnoloogiate analüüs Milliseid primaarse sagedusloata VHCN-võimelisi raadiosidelahendusi meetme ettevalmistamisel hinnati ning milliste mõõdetavate kvaliteedinäitajate alusel jõuti järeldusele, et need ei vasta nõuetele ja välistati kategooriliselt? Vastus: Justiits- ja Digiministeerium ei ole teadlik ühestki VHNC võimelisest raadiosidelahendusest peale 5G. Toetusmeetme ettevalmistamisel kõiki võimalikke VHCN tehnoloogiaid ei võrreldud. Lähtume Euroopa Liidu elektroonilise side koodeksis, üldises grupierandi määruses ja lairiba suunistes nimetatud definitsioonidest. 2024. aastal viidi enne toetusmeetme eelnõu välja töötamist läbi uuring, mille eesmärgiks oli selgitada välja 1 gigabiti kiirusega võrkude rajamise maksumus. Selle uuringu järeldus oli, et valguskaabelvõrkude rajamine on kokkuvõttes odavam kui üle õhu 5G FWA võrgu rajamine.
Uuringuga on võimalik tutvuda siin: Turutõrkepiirkondade lairibataristu maksumuse uuring (2024). 4. Riigiabi proportsionaalsus Kas ministeerium hindas meetme ettevalmistamisel, kas seletuskirjas sisalduv primaarse kasutusõigusega sagedusloa nõue on kooskõlas Euroopa Liidu riigiabi reeglitest tuleneva proportsionaalsuse ('minimum necessary aid') põhimõttega? Eelkõige, kas analüüsiti, kui palju rohkem aadressiobjekte oleks võimalik sama eelarvega ühendada juhul, kui VHCN kvaliteedinäitajatele vastavaid lahendusi ei välistataks üksnes kasutatava spektrirežiimi tõttu? Kui selline analüüs tehti, siis palun esitada selle peamised järeldused. Vastus: Jah, primaarse kasutusõigusega sagedusloa nõue on kooskõlast Euroopa Liidu riigiabi reeglitest tuleneval proportsionaalsuse nõudega. Ei analüüsitud seda, kui palju rohkem aadresse oleks võimalik ühendada vabasagedustel põhinevate tehnoloogiatega, kuna ministeerium ei tea ühtegi vabasagedustel tegutsevat WiFi tehnoloogiat, mis vastaks VHCN nõuetele. Justiits- ja Digiministeeriumi hinnangul on õiguspärane kehtestada piirang sagedushalduse alusel tagamaks VHCN võrgu kvaliteedinõuete täitmine. Selleks, et tagada nõutava kvaliteediga teenust, peavad raadiolahendusega võrgud kasutama lõppkasutajaga ühendamiseks sagedusloaga sagedusi, kuna ainult operaatori ainukasutuses olevad sagedused tagavad operaatorile võimaluse tagada oma võrgus kindel kvaliteet ilma häireteta. Riigi eesmärk on viia ellu toetusmeede ning saavutada seatud kvaliteedikriteeriumitele vastav tulemus. Toetusmeede on tehnoloogianeutraalne ning järgib Euroopa Liidu lairiba riigiabisuuniseid ja üldise grupierandi määruse põhimõtteid. Lairiba suuniste kohaselt ei tohi riigi sekkumise puhul eelistada ega välja jätta ühtegi konkreetset tehnoloogiat. Samas ei piira tehnoloogiline neutraalsus liikmesriikide võimalust määrata kindlaks võrkude soovitud jõudlust ja muid parameetreid. Avaliku raha optimaalse kasutuse tagab ka mitmete sama tehnoloogiat (nt valguskaabel) pakkuvate taotlejate osalemine toetuse taotlemisel, mitte ainult erinevate tehnoloogiate pakkujate osalemine. 5. Mõju ühendamata jäävatele kodude arvule ja regionaalpoliitikale Kas ministeerium on analüüsinud, kui palju aadressiobjekte jääb ühendamata just seetõttu, et seletuskirjas sisalduv primaarse sagedusloa nõue välistab muud tehnoloogiad enne nende tegelike kvaliteedinäitajate hindamist? Kui on, siis milline oli tulemus? Näiteks kui ühe ühenduse vajalik toetus on 1000€; 2000€; 3000€, Vastus: 2024. aasta uuringu alusel on Eestis ca 120 tuhat aadressi, kus puudub vähemalt 100 Mbit/s püsiühendus. Euroopa Regionaalarengufondist elluviidava 45 MEURi toetusmeetme abil on kavas luua liitumise võimalus vähemalt 10 tuhandele aadressile (max toetus 4500/€ aadress). Seega kuni 110 tuhat aadressi jäävad katmata.
Istavera OÜ - annex5_cover 1
ANNEX 5 Correspondence of 11 August 2026 Deputy Secretary General Tõnu Grünberg - statement attributing the Ministry's interpretation to the European Commission.
The original Estonian e-mail page is attached after this translation note. The translation is unofficial and prepared solely for ease of review.
Unofficial working translation of the relevant passage “These are our positions, which are in line with the positions of the European Commission, and we have found no basis for changing them. ... Please finally accept that European money cannot be granted for the deployment of the last gigabit mile using a licence-exempt technology. But if you wish to participate in the competition by deploying optical fibre, you are welcome.”
Sender: Tõnu Grünberg, Deputy Secretary General, Ministry of Justice and Digital Affairs Date: 11 August 2026, 17:51
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
HOIATUS! See e-kiri võib olla liba-, õngitsus- või pahaloomuline, kuna on saadetud asutusest, kus meiliserver on vigaselt seadistatud. Rohkem infot: KKK | teenusveeb -> E-post ja kalender.
Tere Tõnis
Me oleme kirjalikult vastanud lugematule arvule sinu ja sõprade poolt saadetud samadele küsimustele juba. Need on meie seisukohad mis on kooskõlas Euroopa Komisjoni seisukohtadega ja me ei ole leidnud mingit alust miks me peaksime neid muutma, seega meil ei ole rohkem mõtet sellele teemale omavahel vesteldes aega raisata - sa oled niigi juba minu tiimi piisavalt koormanud nendele päringutele vastuste kootamisega. Ole hea ja lepi lõpuks sellega et mingile vabasageduslikule tehnoloogiale viimase gigabit miili rajamiseks euroopa raha anda ei saa. Aga kui soovid osaleda konkursil valguskaabli paigaldusega siis oled teretulnud.
Tõnu Grünberg Asekantsler Justiits- ja Digiministeerium
From: Tõnis Palts <[email protected]> Sent: Tuesday, 11 August 2026 14:27 To: Liisa Pakosta <[email protected]>; Tõnu Grünberg - JUSTDIGI <[email protected]> Subject: [DKIM katki]Grünberg ei vasta/Artikkel Postimehes - ametnikud demagoogitsevad edasi
[Quoted text hidden]
8/16/26, 1:59 PM Gmail - Grünberg ei vasta/Artikkel Postimehes - ametnikud demagoogitsevad edasi
https://mail.google.com/mail/u/0/?ik=06bfa9a8a4&view=pt&search=all&permthid=thread-a:r-4130338554005053222&simpl=msg-a:r37057403040… 2/2
Istavera OÜ - Annex_6_BEREC_VHCN_Relevant_Material 1
ANNEX 6 Relevant BEREC VHCN material BEREC Guidelines on Very High Capacity Networks, BoR (25) 182, 4 December 2025.
BEREC document page: https://www.berec.europa.eu/en/all-documents/berec/regulatory-best-practices/guidelines/bere c-guidelines-on-very-high-capacity-networks Official PDF: https://www.berec.europa.eu/system/files/2025-12/BoR%20%2825%29%20182_BEREC%20Guidelines%20 on%20Very%20High%20Capacity%20Networks.pdf The passages below reproduce relevant text from BEREC BoR (25) 182. The quoted English is the original language of the BEREC document. The full official document is available at the links above.
Purpose and status of the Guidelines Paragraph 1: The Guidelines are drafted in accordance with Article 82 EECC to provide guidance to national regulatory authorities on the criteria a network must fulfil in order to be considered a very high capacity network, including bandwidth, resilience, error-related parameters, latency and latency variation. NRAs shall take the Guidelines into utmost account.
Paragraph 2: BEREC states that any network which fulfils one (or more) of four criteria is a very high capacity network.
Criterion 2 - wireless connection with fibre to the base station Paragraph 67: “According to criterion 2 (see paragraph 19), any network providing a wireless connection with a fibre roll out up to the base station qualifies as a very high capacity network and it does not need to fulfil further criteria.”
Paragraph 68: “Criterion 2 refers to wireless networks, therefore, mobile networks with fibre roll out up to the base station fulfil this criterion but also e.g. a public WLAN (WiFi) network with fibre roll out up to the access point.”
Paragraph 69: BEREC states that where fibre is rolled out to the base station it is desirable that the deployed wireless access technologies correspond to the performance potential of fibre to the base station, although this is not a legal requirement.
Context from the EECC definition reproduced by BEREC Paragraph 8 reproduces Article 2(2) EECC: a “very high capacity network” is either a network consisting wholly of optical fibre elements at least up to the distribution point at the serving location, or a network capable of delivering, under usual peak-time conditions, similar network performance in terms of available downlink and uplink bandwidth, resilience, error-related parameters, and latency and its variation.