Rednet OÜ

Hansu tee 6, Viimsi vald

Harjumaa 74019 21.08.2026 nr 11.3-

1/26/3716

Registrikood: 14160693

FINANTSKORREKTSIOONI OTSUS

Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi vahendusasutus) teeb finantskorrektsiooni otsuse Rednet OÜ

(edaspidi toetuse saaja)projektile nr 20.3.04.22-0036 „Kuusalu Rednet“ (edaspidi projekt).

Finantskorrektsiooni põhjuseks on see, et toetuse saaja on rikkunud toetuse andmise otsuses

toodud tingimuste täitmist ja ei ole kogu juurdepääsu võrku välja ehitanud projekti

abikõlblikkuse perioodi lõpuks.

Vahendusasutus otsustab:

1. kohaldada rikkumisele 10% finantskorrektsiooni määra;

2. vähendada projekti abikõlblikke kulusid ja eelarvet 14 566 euro võrra, millest toetus

moodustab 5 640 eurot ja omafinantseering 8 926 eurot;

3. muuta projekti taotluse rahuldamise otsuse punkte 2 ja 3 järgmiselt: „2. Projekti abikõlblik

maksumus on 131 094 eurot. 3. Toetuse määr on kuni 38,72 projekti toetatavatest kuludest ja

maksimaalne suurus 50 760.“;

Otsus koosneb järgmistest osadest: õiguslikud alused, asjaolud ja selgitused,

finantskorrektsiooni põhjendused, korrektsioonimäär, rikkumise summa ja eelarve vähendamine,

ärakuulamine, vaidlustamine.

ÕIGUSLIKUD ALUSED

- Vabariigi Valitsuse 29.11.2021 määrus nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise

korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ (edaspidi ka üldmäärus) § 9 lg 7 punkt 1, §

11 lg 1 punkt 1 ja § 11 lõige 4:

- Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 03.05.2022 määruse nr 35 „Väga suure

läbilaskevõimega elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamise toetusmeetme tingimused

ja kord“ (edaspidi meetme määrus) § 4 lõige 7, § 7 lõiked 3 ja 4, § 10 lõige 1, § 21 lõige 1,

§ 24 lõiked 1 ja 8 ja § 29 lg 4 punktid 1 ja 2 ning § 32; - Riigi Tugiteenuste Keskuse 28.12.2022 toetuse taotluse rahuldamise otsus nr 11.4-24/1657

mida muudeti 30.10.2024 otsusega rahuldamise otsuse muutmise kohta nr 11.4-24/24/1411

(eelnevalt ja edaspidi taotluse rahuldamise otsus või TRO) punktid 11, 11.1 ja 11.2.

2 (8)

ASJAOLUD JA SELGITUSED

1. Vahendusasutusele esitatud taotluse kohaselt on projekti eesmärgiks luua toetusmeetme abil

kaablivõrk võimalikult paljudele aadressiobjektidele. Projekti teostumisel on võimalik tarbijal

valida operaatorneutraalne teenus, mis on tulevikukindel. Projekt viiakse ellu Harjumaal, Kuusalu

vallas, Kuusalu ja Allika külas.

2. Projekti abikõlblikkuse periood on 01.01.2023 – 31.12.2025. Juurdepääsuvõrguga liitumise

võimaluse saavate aadressiobjektide arv on 47, mis on välja toodud taotluse rahuldamise otsuse

Lisas 1 „Juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse saavate aadressiobjektide nimekiri Kuusalu

Rednet 0036“. Projekti kogumaksumus on 145 660 eurot, millest toetus 56 400 eurot ja

omafinantseering 89 260 eurot. Toetuse määr on kuni 38,72% projekti toetatavatest kuludest ja

maksimaalne suurus 56 400 eurot. Väljamakseid toetuse saajale tehtud ei ole.

3. Taotluse rahuldamise otsuse punkti 11 kohaselt on toetuse saaja kohustatud projekti elluviimisel

järgima üldmääruses, meetme määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatut nõudeid. Muu

hulgas kohustub toetuse saaja vastavalt punktidele 11.1, 11.2 ja 11.7:

 ehitama abikõlblikus sihtpiirkonnas juurdepääsuvõrgu viisil, mis loob sellega liitumise

võimaluse otsuses taotlemise rahuldamise kohta Lisas 1 sätestatud aadressiobjektidele,

arvestades meetme määruses ja käesolevas otsuses sätestatud tingimusi;

 ehitama liitumised meetme määruses sätestatud tingimustel liitumise taotluse esitanud

aadressiobjektidele. Toetuse saaja kohustub looma Lisas 1 nimetatud aadressiobjektidele

juurdepääsuvõrguga liitumise võimalused hiljemalt abikõlblikkuse perioodi lõpuks;

 pakkuma vastavalt meetme määruse §-le 31 kõigile sideettevõtjatele võrdsetel tingimustel

hulgimüügitasandi juurdepääsu.

4. Vahendusasutus teostas peale projekti lõppu 13.02.2026. a kohapealse kontrolli. Kontrolli

eesmärgiks oli tuvastada, kas taotluses ettenähtud objekt on reaalselt valmimas või olemas, vastab

taotluse rahuldamise otsuses ning projektis kirjeldatule ning vahendusasutusele esitatud

aruannetes toodule ning kas projekt vastab taotluse rahuldamise otsuses seatud eesmärgile.

5. Määruse eesmärk on võimaldada lõpptarbijatel juurdepääs erinevatele jaeteenuse osutajatele.

Projektiga loodud juurdepääsu võrgule peab olema loodud ühendus baasvõrgule ja loodud

võimalus vähemalt viiele jaeteenuse osutajale seadmete paigaldamise võimalus peakapis. Projekt

on valmis kui aadressiobjektidele on loodud liitumise võimalus ning kõik lõpptarbijad, kes esitasid

tähtaegselt liitumise taotluse, on määruses sätestatud tingimustel saanud juurdepääsuvõrguga

liituda1.

1 Meetme määrus prg 24 lg 1

3 (8)

Kohapealse kontrolli läbiviimise ajaks oli toetuse saaja ehitustegevused lõpetanud. Kohapeal

tuvastas vahendusasutus, et võrgu lõpp-punktide ja ühenduskohtade tehniline valmisolek ei

võimaldanud lugeda juurdepääsuvõrku meetme määruse mõttes valminuks. Valminud olid

põhitrassid ning olemas olid ehitusprojektis ette nähtud kaevud ja vahekapid. Põhitrassidele oli

kaevatud optilise kaabli puhumise torud. Toetuse saaja esindaja sõnul olid vahekaevudest ja -

kappidest optilise kaabli puhumiseks vajalikud torud viidud ka aadressiobjektide kinnistuteni.

Kohapeal ei olnud valimisse sattunud eramaade puhul võimalik seda visuaalselt kinnitada.

Eramaade puhul ei olnud ühelgi valimisse sattunud aadressil näha toru väljavõtteid ega võimalikke

markerpallide asukohtasid. Kuusalu Spordihoone ees olevast kapist ei olnud näha, et liine

aadressiobjektide kinnistuteni läheb, kappi tuli multitoru ainult sisse.

Kohapealse kontrolli hetkeks ei olnud välja ehitatud majaühendusi ehk kliendiliine. Ühtegi kiudu

ei olnud projekti raames kliendini sisse puhutud. Kiude oli sisse puhutud kolmel suunal kuni

vahekaevuni: Kooli, Kullipesa ja Rihumäe suunal2. Eraldiseisvalt oli lahendatud Allika külas asuv

Hinnu seafarmi liitumine. Selleks kasutati ELA SA võrku, millele toetuse saaja puhus peajaamast

kuni Hinnu seafarmi juures olevasse kaevu sisse kiu, millele on ehitatud täiendav ühenduskaev

kliendi kinnistul3.

Toetuse saaja on ehitanud valmis pealiinid, liinide torud (kappidest on näha, et osaliselt ei ole sees

mikrotorusid vaid tegemist on tavaliste torudega) aadressiobjektide kinnistute piirideni,

sidekaevud ja sidekapid. Liinidesse oli kolmel suunal sisse puhutud kiudude kimbud4. Kohapealse

kontrolli ajal oli koostamata sidekaevude ja sidekappide sisu5 ehk olemas olid mikrotorude/torude

otsad, kuid nt ühenduspaneelid või muu sarnane tehniline lahendus, millele keevitatakse kiude,

puudusid. Sidekaevudest ja kappides puudusid aadressiobjektide ühendused. Sideliinid olid

ehitatud kolmes suunas sidekaevudeni, ühtegi liini aadressiobjektini veetud ei olnud. Nt Kuusalu

Spordihoone ees oleva kapini oli toodud kaabel, kuid kapiga kaetud lähimate aadressiobjektide

kinnistute piirideni seda edasi veetud ei olnud. Kapist multitoru välja ei läinud. Eeltoodust

tulenevalt ei olnud kohapealse kontrolli ajaks juurdepääsuvõrk välja ehitatud lõpp-punktini.

Seetõttu puudus aadressiobjektidel projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul võimalus rajada

kliendiliine ühenduspunktini, kuhu oleks saanud paigaldada sideettevõtja terminaliseadme. Seega

võrk ei olnud kasutatav ilma täiendavate tööde ja ühenduste loomiseta.

Peakapis oli olemas optika paneel. Kohapealse kontrolli ajal ei olnud peakapis sideettevõtjate

(edaspidi operaatorite) seadmeid, välja arvatud Rednet OÜ seade. Seade oli kapis juba varasemast

ajast, kuna toetuse saaja on samas piirkonnas pakkunud kiire interneti teenust ka varem. Peakapis

on võimekus kuni 5 operaatori seadmete paigaldamiseks6.

2 Mõõtmistulemused esitas toetuse saaja e-kirjadega 04.02.2026 ja 12.02.2026. Samuti fikseeriti need fotodena

kohapealse kontrolli käigus 13.02.2026. 3 Toetuse saaja e-kiri 01.07.2026. Fotode metaandmetel kuupäev 30.12.2025. 4 Kohapealse kontrolli käigus teostatud mõõtmised kolmes suunas (Kuusalu mast – Kullipesa, Kuusalu mast – kooli

suund ja Kuusalu mast – Sillanurme). Toetuse saaja esitas mõõtmistulemused kirjaga. Ühegi aadressiobjektini

mõõtmist teostada võimalik ei olnud, kuna liinid aadressiobjektideni välja ehitatud ei ole. 5 Fotod 2, 7 ja 9. 6 Lisa 1 foto 1.

4 (8)

Toetuse saaja peab tagama kümne tööpäeva jooksul pärast juurdepääsuvõrgu valmimist toetuse

saaja määratud viisil taotluse esitanud sideettevõtjatele juurdepääsu toetuse abil rajatud passiivsele

lairibataristule ja selle füüsilise eraldamise7. Ülekandevõrk ja juurdepääsuvõrk peab olema

ühendatud viisil, mis ei nõua täiendavate ehitustööde teostamist8.

Kohapealse kontrolli ajaks ei olnud operaatoreid valminud võrgust teavitatud. Teavitus tehti peale

vahendusasutuse järelpäringut palvega esitada teavituse andmed. Seda tehti 20.03.2026 saadetud

e-kirjaga, mille toetuse saaja edastas vahendusasutusele. Operaatorite varasem teavitamine ei

olnud ka sisuliselt võimalik, kuna meetme määruse § 31 lg 1 kohaselt peab toetuse saaja tagama

sideettevõtjatele juurdepääsu rajatud passiivsele lairibataristule ja selle füüsilise eraldamise 10

tööpäeva jooksul pärast juurdepääsuvõrgu valmimist, kuid lairibataristu ei olnud kontrolli ajal

valmis. Operaatorite teavitamata jätmist ei käsitleta eraldiseisva rikkumisena enne võrgu

valmimist, vaid see kinnitab koos muude asjaoludega, et toetuse saaja ise ei käsitlenud võrku

kontrolli ajaks lõplikult valminuna.

Aadressiobjekte oli teavitatud võimalusest liituda kiire internetiga Omniva postitusega 2022. a

sügisel. Hinnapakkumuskutse edastati Omnivale 14.10.2022 ja arve tasuti 14.11.20229. Hilisemat

teavitust aadressiobjektidele kohapealse kontrolli ajaks tehtud ei olnud. Toetuse saaja lisas võrgu

kaardid kodulehele peale vahendusasutuse tähelepanekut, seisuga 17.07.2026 on nõuetekohane

trassikaart lisatud. Toetuse saaja on esitanud lõpliku kontaktandmete tabeli10, kust nähtub, et

seisuga 06.04.2026 on võimalikke liitumisavalduse teinud kliente kokku 11.

Loodav juurdepääsuvõrk peab olema ehitatud nii, et seda saab ühendada ühenduspunktiga.

Käesoleval juhul ei taganud toetuse saaja juurdepääsuvõrgu valmimist viisil, mis lubaks ilma

täiendavate ehitustöödeta kasutada juurdepääsuvõrku (sidekappide koostamine, võrgu viimine

aadressiobjektide kinnistute piirideni sh Kuusalu Spordihoone ees ka mikrotorude viimine

aadressiobjektide kinnistute piirideni). Asjaolu, et võrk ei olnud valmis, kinnitab ka see, et

operaatoreid ja aadressiobjekte ei ole teavitatud valminud võrgust. Samuti see, et toetuse saaja

esitas nt 27.02.2026 fotosid sidekappidesse ja -kaevudesse paigaldatud muffidest, mis on

paigaldatud peale projekti abikõlbliku perioodi lõppemist11.

Seega tuvastati kohapealse kontrolli käigus, et juurdepääsuvõrk ei olnud valminud vastavalt

meetme määruses sätestatud tingimustele projekti abikõlblikkuse perioodil, kuivõrd käesoleval

juhul ei saa lugeda toetuse saaja poolt ehitatud juurdepääsuvõrku lõpp-punkti rajamisena12.

7 Meetme määrus prg 31 lg 1. 8 Meetme määrus prg 9 lg 3. 9 Toetuse saaja kiri SFOS postkastis 17.07.2026. 10 Toetuse saaja 07.04.2026 e-kiri. 11 Lisa 1 fotod 10 kuni 18. 12 Lisa 1 fotodel 1 kuni 9 on toodud ülevaade kohapealse kontrolli käigus fikseeritud võrgu osadest, mis olid

lõpetamata.

5 (8)

6. Sellest tulenevalt algatas vahendusasutus 10.04.2026 järelevalve menetluse.

Järelevalvemenetluses tuginetakse kohapealse kontrolli käigus kogutud tõenditele ja kohapealse

kontrolli raames tehtud tähelepanekutele, esitatud vastustele, ning eraldiseisvalt järelevalve

menetluses täiendavaid menetlustoiminguid ei tehtud.

FINANTSKORREKTSIOONI PÕHJENDUSED

7. Meetme määruse § 7 lõike 3 kohaselt lõppeb projekti abikõlblikkuse periood hiljemalt

31.12.2025.a ning lõike 4 kohaselt võib vahendusasutus toetuse saajast mitteolenevate asjaolude

ilmnemise korral pikendada projekti abikõlblikkuse perioodi tingimusel, et projekti oodatav

tulemus saavutatakse ning tegevused lõpetatakse hiljemalt 31.12.2025. Ehk meetme määruse §

7 lõige 4 võimaldas abikõlblikkuse perioodi pikendada üksnes selliselt, et projekti tegevused

lõpetatakse hiljemalt 31.12.2025. Seega ei saanud toetuse saajal ka mõjuva põhjuse olemasolul

tekkida õigust teha toetatavaid tegevusi või saavutada projekti tulemust pärast nimetatud

kuupäeva.

8. Meetme määruse § 10 lõike 1 ja § 21 lõike 1 alusel kohustub toetuse saaja looma taotluse

rahuldamise otsuses märgitud aadressiobjektidele juurdepääsuvõrguga liitumise võimalused

hiljemalt abikõlblikkuse perioodi lõpuks. Vastavalt meetme määruse § 24 lõikele 1 loetakse

projekt valminuks, kui aadressiobjektidele on loodud juurdepääsuvõrguga liitumise võimalus

ning toetus makstakse pärast projekti valmimist.

9. TRO punkti 11.2 kohaselt on toetuse saaja kohustatud looma Lisa 1 nimetatud

aadressiobjektidele juurdepääsuvõrguga liitumise võimalused hiljemalt abikõlblikkuse perioodi

lõpuks. Seega pidi projekti tegevused olema lõpetatud ja tulemused saavutatud ehk

juurdepääsuvõrguga liitumise võimalus loodud 47 aadressiobjektile hiljemalt 31.12.2025.

10. Juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse loomine tähendab meetme määruse § 4 lõike 7 alusel

juurdepääsuvõrgu lõpp-punkti rajamist vähemalt aadressiobjekti kinnistupiirini või selle

vahetusse lähedusse liini ehitamiseta. Kahe või enam korteriga elamu puhul tähendab see lõpp-

punkti rajamist kortermaja üldkasutatavasse ruumi või selle puudumisel kortermaja

kinnistupiirini majasiseste liinide ehitamiseta. Paaris- või ridamaja puhul tähendab see lõpp-

punkti rajamist aadressiobjekti kinnistupiirini liinide ehitamiseta. Meetme määruse seletuskirjas

on selle kohta välja toodud järgmist: „lõige 7 defineerib juurdepääsuvõrguga liitumise

võimaluse loomise. Elektroonilise side seaduse § 2 punkti 70 kohaselt on üldkasutatav

elektroonilise side võrgu lõpp-punkt (edaspidi lõpp-punkt) üldkasutatava elektroonilise side

võrgu füüsiliselt kindlaks määratud punkt, kus kliendile on loodud juurdepääs või võimalus

juurdepääsuks üldkasutatavale elektroonilise side võrgule. Kaabelvõrkude puhul tuleb seda

lõiget lugeda kahel viisil – esiteks võib toetuse saaja rajada juurdepääsuvõrgu passiivse

lairibataristu lõpp-punkti kinnistul asuvale aadressiobjektide oluliselt lähemale, näiteks maja

kõrvale (vähemalt aadressiobjektide kinnistuspiirini) või piirduda kinnistust väljas selle vahetus

läheduses asuva lõpp-punktiga, kui tehniliselt ja majanduslikult on ebaotstarbekas kõikidele

aadressiobjektidele igaks juhuks liitumise võimaluse loomine kinnistu piirile. Sealhulgas on

aktsepteeritav ka selline lahendus, kus aadressiobjektidele, kellele luuakse juurdepääsuvõrguga

liitumise võimalus, aga kes sellega kohe liituda ei soovi, ei tehta eraldi väljavõtteid iga kinnistu

juures, vaid rajatava juurdepääsuvõrgu ülesehitus võimaldab soovi korral hiljem need

väljavõtted teha viisil, mis ei nõua juba rajatud juurdepääsuvõrgu ümber ehitamist/laiendamist.

6 (8)

Näiteks on olemas mikrotoru, kuhu saab liitumise võimaluse saanud aadressiobjekti jaoks

hiljem paigaldada kaabli alates vahejaotuspunktist kuni lõppkasutaja aadressiobjektini. Sellisel

juhul loetakse lõpp-punktiks kohta, kus aadressiobjektile on loodud võimalus

juurdepääsuvõrguga liitumiseks, isegi kui see lõpp-punkt ei asu vahetult aadressiobjekti

läheduses.“

11. Vastavalt meetme määruse § 29 lg 4 punktidele 1 on toetuse saaja kohustatud abikõlblikus

sihtpiirkonnas ehitama juurdepääsuvõrgu viisil, mis loob sellega liitumise võimaluse taotluse

rahuldamise otsuses sätestatud aadressiobjektidele, arvestades meetme määruses ja taotluse

rahuldamise otsuses sätestatud tingimusi ning punkti 2 kohaselt ehitama liitumised meetme

määruses sätestatud tingimustel liitumise taotluse esitanud aadressiobjektidele. Sama toetuse

saaja kohustus on sätestatud ka TRO punktides 11.1 ja 11.2.

12. Meetme määruse 3. peatükis (§-d 9 ja 10) on sätestatud juurdepääsuvõrgu tehnilised

tingimused ja sellega liitumine. Vastavalt meetme määruse § 9 lg 1 punktile 3 peab

juurdepääsuvõrk, kui see on rajatud fiiberoptikat kasutades, koosnema vähemalt kiupaarist.

Meetme määruse seletuskiri selgitab antud punkti osas järgmist: „kui liin on rajatud fiiberoptikat

(ehk valguskaablit) kasutades, peab see koosnema vähemalt kiupaarist. Liin on elektroonilise

side seaduse § 2 punktis 24 defineeritud kui tehniliste seadmete kogum, mis ühendab lõpp-punkti

ühenduspunktiga. Lõpp-punkt on käesolevas määruses liitumise võimalus vähemalt

aadressiobjekti krundipiiril või selle vahetus läheduses. Ühenduspunkt on elektroonilise side

seaduse § 2 punkti 67 kohaselt kliendi terminalseadme liiniga ühendamise koht. Liini näol on

tegemist selle passiivse lairibataristu osaga, mis rajatakse alles pärast liitumise võimaluse

saanud aadressiobjekti omaniku või kasutaja esitatud avaldust ja liitumistasu maksmist. Antud

punkt ei nõua (tehnoloogianeutraalsusest lähtudes) liini rajamist valguskaablit kasutades, kuid

seab kohustuse teha see vähemalt kahest kiust koosneva valguskaabliga, kui toetuse saaja valib

liini ehitamise tehnoloogiaks valguskaabli. Kahe kiu nõudmise vajadus tuleneb vajadusest

tagada tehnoloogianeutraalsus, kuna on lairibatehnoloogiaid, mis kasutavad andmeside

pidamiseks samaaegselt kahte kiudu. Uuemad tehnoloogiad on siiski pigem ühe kiuga

võimelised teenuseid pakkuma. Kiudude keevitamisega seotud kulude kokkuhoiu mõttes on siiski

aktsepteeritav, kui toetuse saaja keevitab standardlahendusena ainult ühe kiu ning teine kiud

keevitatakse alles vastava taotluse korral sideettevõtjalt, kes soovib lõppkasutajale pakkuda

teenust kahe kiuga“.

13. Vastavalt meetme määruse § 9 lõikele 3 peab toetuse abil rajatav juurdepääsuvõrk olema

ühendatud olemasoleva fiiberoptilise ülekandevõrguga järgmiselt:

1) ülekandevõrk ja juurdepääsuvõrk on ühendatud viisil, mis ei nõua täiendavate ehitustööde

teostamist;

2) ülekandevõrk peab olema vabalt ligipääsetav ja tagama piisava võrguressursi füüsiliseks

eraldamiseks vähemalt viiele sideettevõtjale, kes soovivad toetusega rajatud juurdepääsuvõrgu

vahendusel lõppkasutajatele lairibateenust pakkuda;

3) vähemalt viiele sideettevõtjale füüsiliseks eraldamiseks piisava võrguressursi puudumisel

ülekandevõrgus peab taotleja, juhul kui ta omab või kontrollib asjaomast ülekandevõrku, toetuse

taotluses tooma välja hulgitasandi juurdepääsu tingimused selle ülekandevõrgu osas, millega

7 (8)

luuakse seda soovivatele sideettevõtjatele reaalne võimalus toetusega rajataval

juurdepääsuvõrgul lairibateenuste pakkumiseks lõppkasutajatele;

4) olemas on jaotuspunktid, vajadusel koos elektriühenduse ning vähemalt viie sideettevõtja

seadmeid mahutavate väliseadmekappidega, kui viimased on vältimatult vajalikud selleks, et

luua võimalus lairibateenuste osutamiseks juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse saanud

aadressiobjektidel.

14. Meetme määruse § 10 lg 3 kohaselt tagab toetuse saaja sideettevõtjate juurdepääsu passiivsele

lairibataristule ja aktiivseadmetele §-s 31 sätestatud tingimustel. Meetme määruse § 31 lg 1

sätestab, et toetuse saaja tagab kümne tööpäeva jooksul pärast juurdepääsuvõrgu valmimist

toetuse saaja määratud viisil taotluse esitanud sideettevõtjatele juurdepääsu toetuse abil rajatud

passiivsele lairibataristule ja selle füüsilise eraldamise.

15. Seega on projekt vastavalt meetme määrusele valmis, kui aadressiobjektidele on loodud

liitumise võimalus ilma täiendava ehitustegevuseta abikõlblikkuse perioodi lõpuks.

16. Kohapealse kontrolli tulemusel tuvastati, et võrgu ehitus on jäänud tähtaegselt lõpule viimata.

Projekti abikõlblikkuse perioodiks oli valmis ehitatud peakapp, vahekapid ja sidekaevud.

Sidekaevudeni ja vahekappideni oli olemas kaabelliinid ja sinna oli sisse puhutud optilised

kaablid kimpudena. Sidekaevudest ja vahekappidest kuni kliendi kinnistuni oli välja ehitatud

valguskaabli kaitsetoru. Aadressiobjektide kinnistute piirideni oli jäänud sidevõrk ehitamata,

koostamata olid ühendused sidekaevudes ja sidekappides, mistõttu puudus aadressiobjektidel

võimalus liituda kiire internetiga (ühtegi klienti liitunud ei olnud). Samuti ei oldud

sideettevõtjatele tagatud juurdepääsu rajatud lairibavõrgule, kuivõrd juurdepääsuvõrk ei olnud

valmis.

17. Rikkumine seisneb selles, et toetuse saaja ei olnud abikõlblikkuse perioodi lõpuks loonud

sellist tehniliselt kontrollitavat ja kasutatavat lõpp-punkti või võrgulahendust, mis võimaldaks

47 aadressiobjektil juurdepääsuvõrguga liituda ilma rajatud juurdepääsuvõrgu täiendava

ehitamise, koostamise või laiendamiseta. Kontrolli ajal puudusid mitmes võrgusõlmes

ühenduste tegemiseks vajalikud lahendused ning aadressiobjektide ühendusvõimalust ei olnud

võimalik kontrollitavalt tuvastada.

KORREKTSIOONIMÄÄR 10%

18. Vastavalt meetme määruse § 24 lõikele 1 makstakse toetust toetuse saajale pärast projekti

valmimist ning projekt loetakse valminuks, kui aadressiobjektidele on loodud juurdepääsuvõrguga

liitumise võimalus. Sama paragrahvi lõike 8 alusel makstakse toetus välja pärast projekti kulude

ja tulemuste tõendamist ning lõpparuande kinnitamist.

19. Vastavalt meetme määruse §-le 32 toimub toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine vastavalt

üldmääruse §-le 11.

20. Üldmääruse § 11 lg 1 punkti 1 alusel on vahendusasutusel õigus teha taotluse rahuldamise

otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistamise otsus või projektile eraldatud toetus tagasi

nõuda proportsionaalselt rikkumise ulatusega, kui toetuse saamise või kasutamisega seotud

kohutust või nõuet ei ole osaliselt või täielikult täidetud. Ning sama paragrahvi lõike 4 alusel

8 (8)

vähendatakse kohustuse või tingimuse täitmata jätmise laadist tulenevalt toetust 2, 5, 10, 25, 50,

75 või 100 protsenti projektile või selle tegevusele eraldatud toetusest.

21. Vahendusasutus leiab, et antud juhul on proportsionaalne kohaldada 10%-list korrektsiooni,

kuna juurdepääsuvõrk ei olnud abikõlblikul perioodil lõpuni valmis ehitatud. Rikkumise raskust

suurendab asjaolu, et pärast 31.12.2025 tuli teha juurdepääsuvõrgu tehnilise terviklikkuse

saavutamiseks täiendavaid töid. Rikkumise raskust vähendab asjaolu, et põhiosa taristust oli

kontrolli ajaks rajatud, väljamakseid ei olnud tehtud ning olemasolevad tõendid ei näita, et projekti

eesmärgi hilisem saavutamine oleks võimatu. Eeltoodust tulenevalt ei oleks 2% või 5% määr

rikkumise olulisust arvestades piisav, samas oleks 25% või suurem määr lõpetatud tööde mahtu ja

projekti hilisema valmimise võimalust arvestades ebaproportsionaalne.

RIKKUMISE SUMMA JA EELARVE VÄHENDAMINE

22. Lähtuvalt käesolevast otsusest, loeb vahendusasutus kuludest abikõlbmatuks 14 566 eurot

(145 660 × 10%), millest toetus moodustab 5 640 eurot ja omafinantseering 8 926 eurot.

Kuna toetust ei ole otsuse tegemise ajaks välja makstud, rakendub finantskorrektsioon

abikõlblike kulude, toetuse maksimaalse summa ja projekti eelarve vähendamisena.

23. Vahendusasutus muudab taotluse rahuldamise otsuse punkte 2 ja 3 järgmiselt: „2. Projekti

abikõlblik maksumus on 131 094 eurot. 3. Toetuse määr on kuni 38,72% abikõlblikest kuludest

ja toetuse maksimaalne suurus on 50 760 eurot.“.

ÄRAKUULAMINE

24. Otsuse eelnõu saadeti toetuse saajale tutvumiseks 14.08.2026. Toetuse saaja andis 17.08.2026

teada, et on otsuse eelnõuga tutvunud ning nõustus otsusega paludes otsus ära vormistada ning

teha toetuse väljamakse.

VAIDLUSTAMINE

25. Otsuse peale on õigus esitada vaie vahendusasutusele 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil

isik sai või oleks pidanud otsusest teada saama (ÜSS § 31 lg 1, § 32 lg 3 ja haldusmenetluse

seaduse § 75).

(allkirjastatud digitaalselt)

Urve Vool

hariduse, teaduse ja Interregi talituse juhataja

toetuste rakendamise osakonna juhataja ülesannetes

Koostaja: Mehis Tamm

506 1626

[email protected]

Lisa 1. Kuusalu fotod

Lisa 1

Kohapealse kontrolli käigus tehtud fotod 13.02.2026.

Foto 1. Seadmed konteineris.

Foto 2. Kapp Kuusalu Spordihoone ees 1.

Foto 3. Kapp Kuusalu Spordikeskuse ees 2.

Foto 4. Vana-Narva mnt ja Kooliõue tee rist

Foto 5. Kaev Vana-Narva mnt ja Saluvälja tee ristumise lähedal.

Foto 6. Allika küla farmi liitumispunkt.

Foto 7. Kaev Vana-Narva mnt ja Kullipesa tee ristumise ääres.

Foto 8. Rihumäe tee 2 ees.

Foto 9. Kapp Sillanurme teel.

Toetuse saaja saadetud fotod muffide paigaldamisest, saadetud e-kirjaga

20.03.2026 .

Foto 10. Kapa bussipeatuse kaev

Foto 11. Kooli.

Foto 12. Kullipesa kaev.

Foto 13. Saluvälja 7 kaev.

Foto 14. Sillanurme kilp.

Foto 15. SK3 Saluvälja 3 kaev.

Foto 16. SK-P1 staadioni kaev.

Foto 17. SK-P3 Sepa tn kaev.

Foto 18. SK-P4 Tarva tee kaev