EELNÕU

25.08.2026

SISEMINISTER

MÄÄRUS

Viivitamatu ohuteate edastamise ning selleks valmistumise, EE-ALARM-iga liitumise

ning sellega seotud kulude hüvitamise ja sireeniseadme kasutuselevõtu, haldamise ning

testimise tingimused ja kord

Määrus kehtestatakse kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 93 lõike 11 punktide 1-3 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Terminid

Käesolevas määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:

1) EE-ALARM – riiklik ohuteavituse süsteem kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 93 lõike 2

tähenduses;

2) käivitaja – ohuteate edastamise otsustanud asutus või isik kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse §

93 lõige 5 tähenduses;

3) edastaja – EE-ALARM-iga liituma kohustatud isik kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 93 lõige

4 tähenduses, kelle teenuse kaudu edastatakse viivitamatu ohuteade;

4) kõrgema taseme viivitamatu ohuteade – ohuteade, mille edastamisel kasutatakse lahendusi,

mille vahendusel inimene ei saa üldjuhul seadet kasutades või selle levialas viibides keelduda

ohuteate saamisest, eelkõige mobiiltelefoni saabuv lühisõnum, mobiilsidevõrgu välkteavituse

(cell broadcast) kõrgema astme ohuteade, sireen või ringhäälinguvõrgus edastatav ohuteade;

5) madalama taseme viivitamatu ohuteade – ohuteade, mille edastamiseks kasutatakse

lahendusi, mille vahendusel ohuteate saamiseks peab inimene olema eelnevalt teinud tegevusi

ohuteavituse saamiseks, eelkõige laadinud mobiilirakenduse, lülitanud sisse teavitusi lubava

funktsionaalsuse, sealhulgas mobiilsidevõrgu välkteavituse, külastanud veebilehte või jälginud

sotsiaalmeedias vastavat asutust.

§ 2. EE-ALARM-i koordineerimine

(1) EE-ALARM-i koordineerib Päästeamet koostöös Häirekeskuse, Siseministeeriumi

infotehnoloogia- ja arenduskeskuse ning Riigiside Sihtasutusega.

(2) Häirekeskus tagab kriisiinfo teenuse, sealhulgas osutades KRIT-i ja ohuteavituse teenust.

(3) Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus tagab EE-ALARM-i info- ja

kommunikatsioonitehnoloogialahenduste ja -süsteemide arendamise ja haldamise.

2 (5)

(4) Riigiside Sihtasutus tagab elanikkonna ohuteavituse platvormi teenuse vastavalt põhikirjale.

2. peatükk

Viivitamatu ohuteate edastamine

§ 3. Päästeameti ülesanded viivitamatu ohuteate edastamiseks valmistumise

koordineerimisel

Päästeamet:

1) töötab välja viivitamatu ohuteate edastamise teenuse protsessi koostöös viivitamatut

ohuteadet käivitavate ja edastavate asutuste ning isikutega;

2) viib läbi ohuteavitussüsteemi testimised;

3) korraldab viivitamatu ohuteate edastamisega seotud asutuste ja isikutega regulaarselt õppusi

ning koolitusi;

4) koordineerib EE-ALARM-i arendamist vastavalt riigi riskipildi muutusele ja

tehnoloogiavõimalustele, kaasates vajaduspõhiselt asutusi ja isikuid nende pädevuse ning

volituste alusel;

5) teavitab elanikkonda EE-ALARM-i ja viivitamatu ohuteate edastamise lahendustest ning

käitumisjuhistest, sealhulgas EE-ALARM-i testimise ja tehniliste testide läbiviimisest;

6) otsustab sireeniseadme paigaldamise piirkonna ja kinnitab paigalduskohtade loendi;

7) esitab kohaliku omavalitsuse üksusele sundvalduse seadmise taotluse sireeniseadme talumise

kohustuse kehtestamiseks;

8) korraldab koostöös Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusega sireeniseadmete

võrgustiku toimimise.

§ 4. EE-ALARM-i kasutamise otsustamine

(1) EE-ALARM-i terviku või osade kasutamise üle otsustavad kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse

§ 93 lõige 5 nimetatud käivitajad vastavalt eelseisva või toimuva sündmuse ohule inimeste elule

või tervisele või riigi julgeolekule.

(2) Käivitaja töötab välja asutusesisese viivitamatu ohuteate edastamise protsessikirjelduse ja

kooskõlastab selle Päästeametiga. Protsessikirjelduses tuuakse välja vähemalt:

1) sündmuste seiramise korraldus;

2) viivitamatu ohuteate käivitamise asutusesisene protsess;

3) sündmuste ajal viivitamatu teate edastamise põhimõtted;

4) sõnumite mallid.

(3) Viivitamatu ohuteade edastatakse EE-ALARM-i kaudu käivitaja ja Päästeameti või

Häirekeskuse vahel sõlmitud koostöökokkuleppe alusel, kus lepitakse kokku viivitamatu

ohuteate edastamise korraldus, mis sisaldab vähemalt järgnevat:

1) poolte ülesanded, õigused ja kohustused;

2) kontaktpunkt;

3) viivitamatu ohuteate käivitamise protsessi põhimõtted;

4) koostöökoolituste ja -õppuste läbiviimine, mille raames harjutatakse tööprotsesside

toimimist, võimekust ja toimepidevust ning poolte omavahelist koostööd.

(4) Protsessikirjeldus ja koostöökokkulepe vaadatakse üle vähemalt kord kahe aasta jooksul.

§ 5. Nõuded viivitamatu ohuteate edastamisele

3 (5)

(1) Viivitamatu ohuteate teksti sisustab käivitaja ning valib ohuteate taseme ja edastamiseks

kasutatava lahenduse.

(2) Viivitamatu ohuteate edastamisel sireeniseadme kaudu käivitatakse §-s 11 sätestatud

helisignaal ohu tekkimisel ja vajadusel korratakse ohu jätkumisel.

(3) Viivitamatu ohuteate tekst sisaldab käitumisjuhiseid ja lisainfo allikaid, mille eesmärk on

säästa inimest tervist või elu või tagada riigi julgeolek.

(4) Viivitamatu ohuteate tekst peab, arvestades piirkonnas enim mõistetud keeli, olema peale

eesti keele üldjuhul koostatud ka inglise keeles või põhjendatud juhul muus keeles.

(5) Viivitamatu ohuteate edastamisel tagab käivitaja ohuga seotud teabe, sealhulgas

käitumisjuhiste, edastamise Häirekeskuse KRIT-i teenuse, veebilehe kriis.ee, meedia ja asutuse

sotsiaalmeedia kanalite kaudu.

(6) Kõrgema taseme viivitamatu ohuteate edastamisel tuleb kasutada lisaks madalama taseme

ohuteavituse lahendusi. Sireeniseadme kaudu viivitamatu ohuteate edastamisel tuleb kasutada

teisi kõrgema taseme ja madalama taseme ohuteavituse lahendusi.

(7) Ohu möödumisel edastatakse sellekohane teavitus üldjuhul samas vormis nagu viivitamatu

ohuteade.

(8) Sireeniseadme käivitamise aluseks olnud ohu lõpetamisest teavitamisel kasutatakse teisi

vähemalt sama hõlmatusega ohuteate edastamise lahendusi.

§ 6. Nõuded EE-ALARM-i kasutamisele õppusel, sõjaväelisel väljaõppel ja testimisel

EE-ALARM-i kasutamisel kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 93 lõikes 7 sätestatud alusel

kohustub korraldamise eest vastutav asutus:

1) eelnevalt teavitama avalikkust ja puudutatud elanikkonda kasutamise eesmärgist, toimumise

ajast, kasutatavatest EE-ALARM-i lahendustest ja kaasnevatest igapäevaelu häiringutest ning

oodatavast käitumisest;

2) teavitama kaasatud ja eeldatavalt ohuteate edastamisega seotud asutusi ja isikuid vähemalt

kolm kuud ette kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 93 lõikes 7 sätestatud alusel EE-ALARM-i

kasutamisest;

3) tagama kasutamise eel, kestel ja järel partneritele ja elanikkonnale teabe edastamise, mis

sisaldab vähemalt kasutatavaid ohuteavituse lahendusi, nende kasutamise eesmärki ja

lühikirjeldust, samuti infot korraldaja ja kontaktide kohta;

4) kandma kõik kasutamisega kaasnevad kulud Siseministeeriumi valitsemisalale.

§ 7. EE-ALARM-i edastamine

(1) EE-ALARM-i kaudu edastatakse teavitusi, kasutades:

1) mobiilsidevõrke kogu riigi territooriumil või ainult teavitusvajadusega piirkonnas või

piirkondades;

2) televiisoriekraane meediateenuste seaduse § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud

audiovisuaalmeedia teenuse edastaja või taasedastaja vahendusel;

4 (5)

3) raadioid meediateenuste seaduse § 4 lõikes 2 nimetatud raadioteenuse edastamisel

multipleksimisteenuse vahendusel;

4) digitaalseid meediaplatvorme;

5) riiklikke mobiilirakendusi;

6) avalikus ruumis paiknevaid elektroonilisi teabeekraane;

7) sireeniseadmeid.

(2) EE-ALARM-i kaudu tagatakse lisaks kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 92 lõige 4 nimetatud

kohustatud isikutele liidestumise võimalus teiste edastusviiside ühendamiseks.

(3) Liidestamise viis ja tingimused sätestatakse edastaja ja Päästeameti või Häirekeskuse vahel

sõlmitud koostöökokkuleppes. Koostöökokkulepe vaadatakse üle vähemalt kord kahe aasta

jooksul.

3. peatükk

Kulude hüvitamine

§ 8. Kulude hüvitamise üldised põhimõtted

Kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 93 lõige 4 nimetatud liidestuse puhul kaetakse viivitamatu

ohuteate edastaja EE-ALARM-iga liitumisega ja sellega seotud kulud, eelkõige peajaama, riist-

ja tarkvara ning turvalise sidekanali tagamise kulud, riigieelarvest või muudest

rahastamisallikatest Siseministeeriumi valitsemisala eelarve kaudu. Kulude täpsem hüvitamise

kord määratakse kindlaks edastaja ja Päästeameti või Häirekeskuse vahel sõlmitud

koostöökokkuleppes.

§ 9. Ohuteavituse mobiilsidevõrgus edastamise kulude hüvitamine

(1) Ohuteavituse lühisõnumi edastamise kulude hulka arvatakse sidevõrgu sõnumikeskuses,

tuumikvõrgus ja juurdepääsuvõrgus rakendatavad riist- ja tarkvara kasutamise kulud ning

rändlusteenusega seotud kulud. Kulud hüvitatakse Häirekeskuse ja mobiiltelefoniteenust

osutava sideettevõtja vahel sõlmitud kulude hüvitamise kokkuleppe alusel kord kalendrikuus,

lähtudes edastatud lühisõnumite arvust, kokkulepitud lühisõnumi hinnast ja rändlusteenuse

keskmistatud hinnast.

(2) Mobiilsidevõrgu välkteavituse kanali liitumise ja sellega seotud kulude hulka arvatakse

eelkõige mobiilsidevõrgu välkteavitusekeskuse ja raadiovõrgus rakendatud riist- ja tarkvara

kulud. Kulude täpsem hüvitamise kord määratakse kindlaks Häirekeskuse ja

mobiiltelefoniteenust osutava sideettevõtja vahel sõlmitud koostöökokkuleppes.

4. peatükk

Sireeniseadmed

§ 10. Sireeniseadmete kasutuselevõtt

Sireeniseade peab vastama järgmistele nõuetele:

1) võimaldama viivitamatu ohuteate edastamist helisignaalina või audiotekstina sireeniseadme

kaudu;

2) välistama valehäirete tekkimise;

3) olema keskselt juhitav ja võimaldama alternatiivseid käivitusviise.

5 (5)

§ 11. Nõuded sireeniseadme helisignaalile

(1) Sireeniseadme helisignaal peab olema arusaadav ja selgesti eristuma taustamürast.

(2) Sireeniseadme viivitamatu ohuteate helisignaal on minutipikkune tõusev ja langev heli, mida

esitatakse kolm korda vahepausiga 30 sekundit. Sellise helisignaali eesmärk on suunata seda

kuulvaid inimesi koheselt varjuma.

§ 12. Sireeniseadmetega kaetavad alad

(1) Sireeniseadmetega kaetavate alade määramise aluseks võetakse järgmised põhimõtted:

1) asustustihedus;

2) ohtlikud tööstuspiirkonnad;

3) strateegiliselt olulised piirkonnad;

4) regiooni- ja maakonnakeskused.

(2) Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus teeb sireeniseadme paigaldamiseks

vajalikud akustilised ja strateegilised analüüsid ning korraldab sireeniseadmete paigaldamise.

§ 13. Sireeniseadmete tehniline testimine

(1) Sireeniseadmete tehnilist testimist korraldab Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja

arenduskeskus sireeniseadme kasutusele võtul või hooldustööde tegemisel vastavalt vajadusele

või Päästeameti põhjendatud ettepanekul.

(2) Sireeniseadme tehniline akustiline test on sireeniseadme testimine helisignaaliga, mis erineb

viivitamatu ohuteate helisignaalist.

5. peatükk

Rakendussäte

§ 14. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. oktoobril 2026. aastal.

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Miilits

kantsler

1

Siseministri määruse „Viivitamatu ohuteate edastamise ning selleks valmistumise,

EE-ALARM-iga liitumise ning sellega seotud kulude hüvitamise ja sireeniseadme

kasutuselevõtu, haldamise ning testimise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Määrus kehtestatakse kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse (edaspidi KoRkS) § 93 lõike 11

punktide 1-3 alusel. Määrusega sätestatakse viivitamatu ohuteate edastamise ning selleks

valmistumise, EE-ALARM-iga liitumise ning sellega seotud kulude hüvitamise ja

sireeniseadme kasutuselevõtu, haldamise ning testimise tingimused ja kord. Praegu kehtiv

samasisuline määrus (siseministri 9. detsembri 2025.a määrus nr 39 „Viivitamatu ohuteate

edastamise ning selleks valmistumise, EE ALARM-iga liitumise ning sellega seotud kulude

hüvitamise ja sireeniseadme kasutuselevõtu, haldamise ning testimise tingimused ja kord“) on

kehtestatud hädaolukorra seaduse (edaspidi HOS) § 131 lõike 11 punktide 1–3 alusel.

Haldusmenetluse seaduse § 93 lõike 1 kohaselt kehtib määrus kuni volitusnormi kehtetuks

tunnistamiseni. Seega muutub kehtiv määrus kehtetuks kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse §

203 ja § 286 lõike 1 alusel 1.oktoobrist 2026.a.

Eelnõuga ei tehta võrreldes kehtiva määrusega sisulisi muudatusi, muudetud on viitenorme,

asendades HOS sätted vastavate KoRkS sätetega.

Määruse tõttu ei muutu halduskoormus, kuna eelnõuga ei nähta ette määruse sisulist muutmist.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud ning eelnõu juriidilist kvaliteeti on kontrollinud

Siseministeeriumi õigusnõunik Kai Reinhold ([email protected]). Eelnõu on

keeleliselt toimetanud Luisa Keelelahenduste eesti keele vanemtoimetaja Tiina Alekõrs

([email protected]) 2025. aasta novembris. Seletuskiri toimetatakse keeleliselt pärast

kooskõlastusringi.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb viiest peatükist ja neljateistkümnest paragrahvist.

Eelnõu §-des 1-13 ei nähta ettesisulisi muudatusi võrreldes kehtiva määrusega.

Eelnõu § 1 punktides 1-3, § 4 lõikes 1, §-s 6 läbivalt, § 7 lõikes 2 ja §-s 8 asendatakse viited

HOS-ile viidetega vastavatele KoRkS-i vastavatele sätetele.

Eelnõu §-s 14 sätestatakse määruse jõustumisaeg 1. oktoober 2026. Määruse jõustumisaeg

on seotud KoRkS jõustumisega vastavalt KoRkS § 286 lõikele 1.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

2

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega ega selle ülevõtmisega.

4. Määruse mõjud

Määruse jõustumisega seoses ei ole ette näha mõju riigiasutustele või füüsilistele ega

juriidilistele isikutele.

Määruse tõttu ei muutu halduskoormus, kuna eelnõuga ei nähta ette määruse sisulist muutmist.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega otseseid riigieelarvelisi rahalisi kohustusi ei kaasne.

6. Määruse jõustumine ja rakendamine

Määrus jõustub 1. oktoobril 2026.a, mis on seotud KoRkS jõustumisega vastavalt KoRkS § 286

lõikele 1.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Justiits- ja

Digiministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ja Välisministeeriumile ning arvamuse

avaldamiseks Päästeametile.

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Justiits- ja Digiministeerium

Kaitseministeerium

Kliimaministeerium

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Sotsiaalministeerium

Välisministeerium

02.09.2026 nr 1-6/3523-1

Siseministri määruse „Viivitamatu ohuteate

edastamise ning selleks valmistumise, EE-

ALARM-iga liitumise ning sellega seotud

kulude hüvitamise ja sireeniseadme

kasutuselevõtu, haldamise ning testimise

tingimused ja kord“ eelnõu kooskõlastamiseks

esitamine

Siseministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks siseministri määruse

„Viivitamatu ohuteate edastamise ning selleks valmistumise, EE-ALARM-iga liitumise ning

sellega seotud kulude hüvitamise ja sireeniseadme kasutuselevõtu, haldamise ning testimise

tingimused ja kord“ eelnõu. Palume Teie kooskõlastust ja arvamust seitsme tööpäeva jooksul

alates eelnõu avaldamisest EIS-is. Hiljuti vastu võetud määruse muutmine on seotud

kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse jõustumisega ning sisulisi muudatusi määruses ei tehta.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Sama:

Päästeamet

Kai Reinhold 6125106

[email protected]