Vabariigi Valitsuse määruse „Välisriigi sõjalaevale territoriaal- või sisevetesse sisenemise loa ning välisriigi riiklikule õhusõidukile õhuruumi sisenemise loa andmise kord“ eelnõu
SELETUSKIRI
1. Sissejuhatus
Eelnõu kehtestatakse kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 152 lõike 2 alusel.
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi kaitsevalmiduse osakonna ametnik (
[email protected]) ning eelnõule on juriidilise kontrolli teinud Kaitseministeeriumi õigusosakonna ametnik (
[email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa Keelelahenduste eesti keele toimetaja Piret Tamme (
[email protected]).
Eelnõuga reguleeritakse välisriigi sõjalaevale Eesti territoriaal- ja sisevetesse sisenemise ning välisriigi riiklikule õhusõidukile Eesti õhuruumi sisenemise loa andmise korda. Eelnõuga kehtestatav kord on sarnane riigikaitseseaduse § 43 lõike 2 alusel kehtestatud määruses sätestatud korraga. Ent kuna riigikaitseseadus ja selle alusel kehtestatud õigusaktid muutuvad kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse jõustumisel 1. oktoobril 2026 kehtetuks, kehtestatakse uue seaduse alusel uus määrus.
Võrreldes kehtiva õigusega ei suurene ega vähene eelnõuga rakendatav halduskoormus.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kuueteistkümnest paragrahvist.
Eelnõu §-s 1 on sätestatud määruse reguleerimis- ja kohaldamisala. Määrusega reguleeritakse kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse alusel loa andmist välisriigi sõjalaevale Eesti territoriaal- ja sisevetesse ning piiriveekogu Eesti Vabariigile kuuluvasse osasse sisenemiseks (edaspidi laevaluba) ning välisriigi riiklikule õhusõidukile (edaspidi välisriigi õhusõiduk) Eesti õhuruumi sisenemiseks, Eesti Vabariigi territooriumil maandumiseks või üle territooriumi lendamiseks (edaspidi lennuluba).
Riigipiiri seaduse § 3 kohaselt on Eesti territoriaalveed Eesti territoriaalmeri. Eesti siseveteks loetakse Eesti sisemeri; sadamarajatiste kõige merepoolsemaid punkte ühendavast mõttelisest joonest kalda poole jäävad Eesti sadamate veed; ning jõgede, järvede ja muude veekogude, mille kõik kaldad asuvad Eesti maa-alal, veed. Piiriveekogu on riigipiiri seaduse mõistes jõgi, järv või tehisveekogu, mida mööda kulgeb riigipiir. Eesti õhuruum on Eesti maa-ala, territoriaal- ja sisevete ning piiriveekogude Eestile kuuluvate osade kohal asuv õhuruum.
Lõike 2 kohaselt lähtutakse määruses sätestatud korrast niivõrd, kuivõrd välislepinguga ei ole kokku lepitud teisiti. Sätte eesmärk on tagada, et võimalike tulevikus võetavate kohustuste korral saaks lähtuda välislepingus kokkulepitud põhimõtetest ilma, et selleks oleks vaja eelnõu teksti muuta.
Lõigete 3 ja 4 kohaselt ei kohaldata määrust Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (edaspidi NATO) liikmesriigi riiklikele õhusõidukitele ega sõjalaevadele, mis osalevad Eesti õhuruumi ning territoriaal- või sisevete ja piiriveekogu Eesti Vabariigile kuuluva osa kaitsemisel ja puutumatuse tagamisel. Eelkõige on silmas peetud olukorda, kus NATO liikmesriigi laevad osalevad rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil, mistõttu ei ole neile laevadele eraldi loa andmine mõistlik. Eesti territooriumil ja jurisdiktsiooni all olevates vetes viibimiseks on sellisel juhul aluseks kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 146 lõike 1 punkti 1 alusel Vabariigi Valitsuse väljastatav üldine luba välisriigi relvajõududele (sealhulgas sõjalaevad ja õhusõidukid).
Hetkel ei ole kehtivaid kokkuleppeid, mille alusel võivad NATO liikmesriigi sõjalaevad siseneda Eesti territoriaal- või sisevetesse ja piiriveekogu Eestile kuuluvasse osasse ilma kaitseministri loata (välja arvatud rahumeelse läbisõidu korral).
Eelnõu §-s 2 sätestatakse, et laeva- ja lennuluba on aluseks välisriigi sõjalaeva ja riikliku õhusõiduki Eesti territooriumile sisenemiseks. Luba võib olla ühe- või mitmekordne. Mitmekordne luba väljastatakse kalendriaastaks.
Lõikes 4 on sätestatud, et rahumeelse läbisõidu korral ei ole laevaluba vaja – selline õigus on välisriigi sõjalaevadele antud rahvusvahelise mereõiguse üldtunnustatud tavade ja põhimõtete ning 1982. aasta mereõiguse konventsiooni artikliga 17. Samuti on rahumeelse läbisõidu õigus reguleeritud riigipiiri seaduse §-s 13. Täpsustus, et rahumeelse läbisõidu jaoks ei ole laevaluba vaja, on eelnõus sätestatud eelkõige õigusselguse huvides. Riigipiiri seaduse § 13 lõike 1 kohaselt on rahumeelne läbisõit Eesti territoriaalmerest lubatud ning sama paragrahvi lõike 11 alusel loetakse läbisõit rahumeelseks, kui see ei ohusta rahu, avalikku korda või Eesti julgeolekut. Olukorrad, millal välisriigi laeva läbisõit loetakse rahu, avalikku korda või Eesti julgeolekut ohustavaks, on järgmised:
1) mis tahes ähvardus või jõu kasutamine Eesti suveräänsuse, territoriaalse terviklikkuse või poliitilise sõltumatuse vastu või jõu kasutamine mõnel muul viisil, rikkudes vastavasisulisi rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtteid;
2) mis tahes manöövrid või õppused ükskõik mis liiki relvadega;
3) info kogumisele suunatud tegevus, millega kahjustatakse Eesti kaitsevõimet või julgeolekut;
4) propagandaakt, mis kahjustab Eesti kaitsevõimet või julgeolekut;
5) õhusõiduki väljasaatmine, maandamine või pardale võtmine;
6) mis tahes militaarse seadeldise väljasaatmine, maandamine või pardale võtmine;
7) kauba või valuuta laadimine või lossimine või isikute vedu Eesti tolli-, maksu-, immigratsiooni- või sanitaarkorda reguleerivatele õigusaktidele mittevastavalt;
8) tahtlik või oluline saastamine;
9) igasugune kalapüük;
10) uurimistööde läbiviimine või mõõtmistegevus;
11) igasugune tegevus, mille eesmärgiks on Eesti kommunikatsiooniseadmete või muude seadmestike ning rajatiste töö häirimine;
12) muu tegevus, millel pole otsest seost läbisõiduga.
Eelnõu §-s 3 sätestatakse, kes võivad esitada taotluse laeva- või lennuloa saamiseks. Regulatsioon lähtub praktikast, et taotluse esitavad Kaitsevägi, välisriik või rahvusvaheline organisatsioon. Tavapäraselt esitatakse taotlus Kaitseministeeriumile otse või Eesti välisesinduse kaudu.
Eelnõu §-s 4 sätestatakse laevaloa taotlemise tähtaeg. Laevaloa taotlemiseks täidetakse lisas 1 olev vorm ja esitatakse Kaitseministeeriumile viis tööpäeva enne kavandatavat sisenemist Eesti Vabariigi territoriaal- või sisevetesse ja piiriveekogu Eesti Vabariigile kuuluvasse osasse. Erandkorras ja mõjuvatel põhjustel võib taotluse esitada lühema etteteatamise tähtajaga. Luba ei ole vaja taotleda välisriigi sõjalaevale, mis teostab rahumeelset läbisõitu Eesti territoriaalmerest (vt § 2 lõike 4 selgitust).
Lisaks on lõikes 4 erisäte juhuks, kui laev saabub epideemia piirkonnast. Sellisel juhul esitab laeva kapten vastavalt Vabariigi Valitsuse 27. novembri 2003. a määruse nr 298 „Eesti riigipiiril eriti ohtlike nakkushaiguste leviku tõkestamise kord ja tingimused“ § 3 lõikele 2 rahvusvahelise vormi kohase merenduse tervisedeklaratsiooni lisa (eelnimetatud määruse lisa 2).
Eelnõu §-s 5 on sätestatud, et taotluse kohta peab arvamust avaldama Kaitsevägi ning vajaduse korral kaasatakse otsustusprotsessi lisaks Kaitseväele ka näiteks Politsei- ja Piirivalveamet, Välisluureamet, Maksu- ja Tolliamet, Transpordiamet ja Terviseamet. Kaitseministeerium edastab taotluse arvamuse avaldamiseks ühe tööpäeva jooksul pärast selle saamist ja määrab ühtlasi tähtaja arvamuse andmiseks. Tähtajaks arvamuse esitamata jätmisel loetakse arvamuse avaldaja loa andmisega nõustunuks.
Eelnõu §-des 6 ja 7 sätestatakse laevaloa andmine ja selle andmisest või keeldumisest teavitamine. Kaitseministeerium kontrollib esitatud andmeid ja teeb otsuse ühe tööpäeva jooksul. Kaitseministeerium teavitab otsusest viivitamata välisriiki või rahvusvahelist organisatsiooni. Ajakriitilisusest tulenevalt võib Kaitseministeerium anda laevaloa ühe tööpäeva jooksul NATO liikmesriigi sõjalaevale ilma asjaomaste asutustega kooskõlastamata. Kaitseministeerium teavitab loa andmisest või keeldumisest Kaitseväge ja vajaduse korral Politsei- ja Piirivalveametit.
Eelnõu §-s 8 sätestatakse mitmekordse laevaloa alusel Eestisse saabumisest etteteavitamise tähtaeg. Välisriigil või rahvusvahelisel organisatsioonil on kohustus teavitada kavandatavast Eesti territooriumile sisenemisest Kaitseväge kaks tööpäeva ette. Kaitsevägi teavitab ühe tööpäeva jooksul Politsei- ja Piirivalveametit ning vajaduse korral teisi asjaomaseid valitsusasutusi. Kui taotlus saadeti ka teistele asutustele arvamuse avaldamiseks, teavitatakse ka neid.
Eelnõu §-s 9 sätestatakse mitmekordse laevaloa andmise kord NATO alalise mereväe üksuse (ingl NATO Standing Naval Force) koosseisus olevatele sõjalaevadele. Kaitseministeerium annab mitmekordse loa kalendriaastaks. Luba antakse Kaitseväest saadud nimekirja alusel ja see kehtib ainult üksuse ülesannete täitmisel. Kaitsevägi esitab NATO alalise mereväe üksuse koosseisus olevate sõjalaevade nimekirja Kaitseministeeriumile iga aasta 1. novembriks. Kui üksuse koosseis muutub, teavitatakse sellest viivitamata Kaitseministeeriumit. Loa andmisest teavitab Kaitseministeerium Kaitseväge. NATO alalise mereväe üksuse koosseisus olev ja üksuse ülesandeid täitev välisriigi sõjalaev teavitab Eesti territoriaal- või sisevetesse ja piiriveekogu Eesti Vabariigile kuuluvasse osasse sisenemisest Kaitseväge vastavalt NATO-s kokku lepitud korrale. Kaitsevägi teavitab laevade saabumisest Kaitseministeeriumi ning Politsei- ja Piirivalveametit ning vajaduse korral muid asjaomaseid valitsusasutusi. Sõjalaevade Eestisse sisenemisel ei lähtuta riigi (Kaitseväe) teavitamisel laevaloa taotluses ettenähtud andmekoosseisust, vaid teabe edastamise aluseks on NATO standardimiskokkulepe nr 1100 („Procedures for Visits to NATO and Non-NATO Ports by Naval Ships of NATO Nations“).
Eelnõu §-s 10 sätestatakse lennuloa taotlemise tähtaeg, milleks on viis tööpäeva enne kavandatavat sisenemist. Taotlemisel täidetakse lisas 2 olev vorm ja esitatakse Kaitseministeeriumile välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni poolt, kelle käsutusse välisriigi õhusõiduk on antud. Tehnilise kokkuleppega „Piiriülese õhus liikumise protseduurid Euroopas“ liitunud Euroopa Liidu liikmesriik esitab lennuloa taotluse lisas 3 ettenähtud vormis. Põhjendatud juhul võib lennuloa taotluse esitada lühema tähtaja jooksul.
Lõikes 5 on erisäte juhuks, kui õhusõiduk saabub epideemia piirkonnast. Sellisel juhul esitab õhusõiduki kapten vastavalt Vabariigi Valitsuse 27. novembri 2003. a määruse nr 298 „Eesti riigipiiril eriti ohtlike nakkushaiguste leviku tõkestamise kord ja tingimused“ § 3 lõikele 3 rahvusvahelise vormi kohase õhusõiduki ülddeklaratsiooni tervise osa (eelnimetatud määruse lisa 3).
Eelnõu §-s 11 sätestatakse asutused, kes on pädevad avaldama arvamust lennuloa andmise otsustusprotsessis. Vajaduse korral kaasatakse peale Kaitseväe, Politsei- ja Piirivalveameti ja Tallinna lennuinfopiirkonnas piirkondlikku lennujuhtimisteenust osutava sertifitseeritud aeronavigatsiooniteenuse osutaja ka teisi asjaomaseid asutusi, näiteks Välisluureamet, Maksu- ja Tolliamet, Transpordiamet ja Terviseamet. Kaitseministeerium edastab taotluse arvamuse avaldamiseks ühe tööpäeva jooksul pärast selle saamist ja määrab ühtlasi vastamise tähtaja arvamuse andmiseks. Tähtajaks arvamuse esitamata jätmisel loetakse arvamuse avaldaja loa andmisega nõustunuks. Paragrahvis nimetatud Tallinna lennuinfopiirkonnas piirkondlikku lennujuhtimisteenust osutav sertifitseeritud aeronavigatsiooniteenuse osutaja on praegu Lennuliiklusteeninduse AS.
Eelnõu §-s 12 sätestatakse lennuloa andmine. Kaitseministeerium kontrollib esitatud andmeid ja teeb otsuse ühe tööpäeva jooksul. Lennuluba antakse taotluses märgitud ajavahemikuks ning see hakkab kehtima 72 tundi enne loas märgitud aega ja selle kehtivus lõppeb 72 tundi pärast loas märgitud aega. Kaitseministeerium teavitab otsusest viivitamata välisriiki või rahvusvahelist organisatsiooni. Ajakriitilisusest tulenevalt võib Kaitseministeerium anda lennuloa ühe tööpäeva jooksul NATO liikmesriigi õhusõidukile ilma asjaomaste asutustega kooskõlastamata.
Eelnõu §-s 13 sätestatakse aastase lennuloa andmise eriregulatsioon. Lõike 1 kohaselt on Kaitseministeeriumil õigus anda igal aastal lennuluba NATO liikmesriigi ning Euroopa Liidu (edaspidi EL) liikmesriigi riiklikele õhusõidukitele. Aastane lennuluba annab sarnaselt tavakorras taotletava mitmekordse lennuloaga õiguse siseneda Eesti õhuruumi, maanduda territooriumil või lennata üle territooriumi.
Lõike 2 kohaselt on Kaitseministeeriumil enne aastase lennuloa väljastamist kohustus küsida Tallinna lennuinfopiirkonnas piirkondlikku lennujuhtimisteenust osutava sertifitseeritud aeronavigatsiooniteenuse osutaja arvamust lennuloa väljastamise kohta. Arvamuse küsimise eesmärk on teavitada Tallinna lennuinfopiirkonnas piirkondlikku lennujuhtimisteenust osutava sertifitseeritud aeronavigatsiooniteenuse osutajat võimalikest lendudest ning saada temalt lennuõiguse kontrolliga seotud teavet, mida arvestatakse lennuloa andmisel.
Lõike 3 kohaselt peavad õhusõiduki luure, seire, sihtmärgi kinnistamise ja kohaluure süsteemid ning elektroonilise sõjapidamise vahendid Eesti Vabariigi õhuruumis ja territooriumil viibimise ajal olema välja lülitatud. Kui välisriigil on vaja teha mainitud lende sisselülitatud seadmetega, tuleb selliste lendude korral lennuluba taotleda määruse § 10 alusel.
Lõikes 4 on märgitud piirangud, mille puhul eriregulatsiooni kohaselt antud aastane lennuluba ei kehti. Aastane lennuluba ei kehti ja õhusõidukile tuleb taotleda tavalises korras lennuluba, kui NATO liikmesriigi ja EL-i liikmesriigi riiklik õhusõiduk veab relvi, laskemoona, lõhkeaineid või muid ohtlikke kaupu, mis ei ole nimetatud IATA (International Air Transport Association) ohtlike kaupade vedu reguleerivates dokumentides, või kui õhusõidukil soovitakse kasutada luure, seire, sihtmärgi kinnistamise ja kohaluure süsteemi ning elektroonilise sõjapidamise vahendeid. Sätte eesmärk on tagada Eesti teadlikkus nimetatud asjaoludest, kuna need võivad mõjutada riiklikku julgeolekut ning riigil on õigus keelata julgeolekut ohustada võivad lennud Eesti õhuruumis. Määruses on arvestatud Euroopa Kaitseagentuuri tehnilist kokkulepet sõjaväe transportlennukite kohta („Technical Arrangement Regarding Diplomatic Clearances For Participants’ Military Transport Aircraft in their Respective National Airspace or Territory“).1
Paragrahvi 14 kohaselt teavitab Kaitseministeerium lennuloa andmisest või sellest keeldumisest NATO või EL-i liikmesriigi välisesindust ning Kaitseväge ja vajaduse korral Politsei- ja Piirivalveametit ning muid valitsusasutusi, näiteks Lennuliiklusteeninduse AS-i, edastades vajaduse korral ka teabe kehtivate piirangute ja kohaldatava korra kohta.
Eelnõu §-s 15 sätestatakse aastase lennuloa alusel Eestisse saabumine. Aastase lennuloa olemasolu korral ei pea välisriik või rahvusvaheline organisatsioon välisriigi õhusõiduki Eesti õhuruumi sisenemisest, õhuruumi läbimisest või Eesti territooriumil maandumisest Kaitseministeeriumi ette teavitama. Aastase loa korral märgitakse diplomaatilise loa number lennuplaani 18. väljale.
Oluline on märkida, et kuigi välisriigi riiklikul õhusõidukil ei ole kohustust maandumisest eraldi (st lennuplaanist eraldiseisvalt) teavitada, on tõenäoline, et Kaitseväge sellest siiski teavitatakse, kuna õhusõiduk võib vajada logistilist abi. Õhuvägi suhtleb ka töötasandil Politsei- ja Piirivalveametiga, et tagada saabuvate isikute vajalik kontroll. Arvestades, et õhusõiduki maandumise aeg võib sõltuda erinevatest asjaoludest, on oluline tagada töötasandil tõhus teabevahetus.
Lõikes 3 on sätestatud õiguslik erisus – erinevalt teistest välisriikide õhusõidukitest, millel on üldjuhul keelatud Eesti õhuruumi siseneda sisselülitatud luure, seire, sihtmärgi kinnistamise ja kohaluure süsteemi või elektroonilise sõjapidamise seadmetega, on Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioonile (NATO) kuuluvatele lennuvahenditele tehtud erand. See tagab parema julgeolekukoostöö ja operatiivsuse, lihtsustades liitlasriikide ja alliansi ühiste luure- ja seireplatvormide (näiteks NATO AWACS-õhusõidukid või AGS-droonid) tegutsemist Eesti õhuruumis. Samas on säilitatud kontroll teavitamise kaudu. Kohustus teavitada Kaitseministeeriumi üks päev ette tagab, et Eesti riigikaitse juhtimiskeskused on teadlikud liitlaste aktiivsetest sensoritest ja lennutegevusest meie suveräänsel territooriumil.
Eelnõu §-s 16 on sätestatud jõustumisajaks 1. oktoober 2026, mis on seotud kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse jõustumisega.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõuga reguleeritakse Eesti riigisiseseid teavitusmenetlusi, mistõttu ei ole eelnõu seotud Euroopa Liidu õigusaktidega.
4. Määruse mõjud
Eelnõuga ühtlustatakse laeva- ja lennulubade taotluse esitamise tähtajad ning enne saabumist teavitamise tähtajad, mille tulemusel muutub lubade väljastamine paindlikumaks ja tõhusamaks.
Samuti arvestatakse eelnõus Euroopa Liidu liikmesriikide vahel läbiräägitud tehnilise kokkuleppega, mis käsitleb militaartranspordilennukite riigi õhuruumis või territooriumil viibimiseks väljastatavate diplomaatiliste lubade menetlemist. Sellest tulenevalt ei ole välisriigil enam kohustust teavitada Politsei- ja Piirivalveametit või Kaitseministeeriumi kalendriaastaks antud loa alusel tavalendude teostamisest.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega seotud kulu kantakse ametiasutustele eraldatud eelarvevahenditest. Määruse rakendamisega ei kaasne riigieelarvele tulu ega märkimisväärseid kulusid ja puudub vajadus teha riigieelarvest lisaeraldisi.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 2026. aasta 1. oktoobril.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Riigikantseleile, Siseministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ja Välisministeeriumile ning arvamuse andmiseks Kaitseväele, Terviseametile ja Välisluureametile.