1

EELNÕU

24.08.2026

SISEMINISTER

MÄÄRUS

Siseministri 10. novembri 2010. aasta määruse nr 57 „Vabatahtliku päästja ja

abidemineerija kutsesobivuse nõuded isikuomaduste, füüsilise ettevalmistuse, väljaõppe

ja terviseseisundi kohta ning nendele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord ning

väljaõppe ja arvestuse läbiviimise kord“ muutmine

Määrus kehtestatakse päästeseaduse § 33 lõike 2 ja § 381 lõike 6 alusel.

§ 1. Siseministri 10. novembri 2010. aasta määruse nr 57 „Vabatahtliku päästja ja

abidemineerija kutsesobivuse nõuded isikuomaduste, füüsilise ettevalmistuse, väljaõppe

ja terviseseisundi kohta ning nendele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord ning

väljaõppe ja arvestuse läbiviimise kord“ muutmine

Siseministri 10. novembri 2010. aasta määruses nr 57 „Vabatahtliku päästja ja abidemineerija

kutsesobivuse nõuded isikuomaduste, füüsilise ettevalmistuse, väljaõppe ja terviseseisundi

kohta ning nendele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord ning väljaõppe ja arvestuse

läbiviimise kord“tehakse järgmised muudatused:

1) määruse preambulist jäetakse välja tekstiosa „, § 38 lõike 8“;

2) määruse pealkirjast jäetakse välja sõnad „ning väljaõppe ja arvestuse läbiviimise kord“;

3) paragrahvi 1 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„Määrusega sätestatakse vabatahtliku päästja ja abidemineerija kutsesobivuse nõuded

isikuomaduste, füüsilise ettevalmistuse, väljaõppe ja terviseseisundi kohta ning nendele

vastavuse kontrollimise tingimused ja kord, sealhulgas väljaõppe (edaspidi ka õppe) ja

arvestuse läbiviimise kord.“;

4) paragrahv 2 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 8 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Iseseisvalt ennetustööl ja koos päästeametnikuga päästetööl või kriisiolukorraks

valmistumisel ja selle lahendamisel elanikkonnakaitses (edaspidi elanikkonnakaitses) osalev

vabatahtlik päästja peab olema läbinud Päästeameti peadirektori poolt kinnitatud vähemalt 16-

tunnise vabatahtliku päästja esimese astme väljaõppe.“;

6) paragrahvi 8 lõigetes 2 ja 7 asendatakse sõna „õppe“ sõnaga „väljaõppe“;

7) paragrahvi 8 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 8 lõiked 4–5 sõnastatakse järgmiselt:

2

„(4)Iseseisvalt päästeametniku korraldusel päästetööl või elanikkonnakaitses osalev

vabatahtlik päästja peab olema läbinud Päästeameti peadirektori kinnitatud vähemalt 36-tunnise

vabatahtliku päästja päästetöö või elanikkonnakaitse teise astme väljaõppe.

(5) Vabatahtliku päästja päästetöö või elanikkonnakaitse teise astme väljaõppe läbimise nõue

ei laiene isikule, kellel on päästeteenistuse seaduse § 13 alusel arvestatud päästeteenistuse

staaži vähemalt kolm aastat. Nimetatud isikute päästetöö või elanikkonnakaitse teise astme

väljaõpe kestab vähemalt kuus tundi.“;

9) paragrahvi 8 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahvi 8 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Iseseisvalt päästeametniku korraldusel päästetööl või elanikkonnakaitses osalev

vabatahtlik päästja peab olema läbinud Päästeameti peadirektori kinnitatud vähemalt

kuuetunnise vabatahtliku päästja päästetöö või elanikkonnakaitse teise astme väljaõppe

täienduskoolituse iga viie aasta järel.“;

11) paragrahvi 8 lõikes 11 asendatakse arv „1“ arvuga „10“;

12) paragrahvi 9 lõiked 1–2 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Päästeamet kontrollib vabatahtlikuks päästjaks saada soovija teadmiste ja oskuste

omandamist vabatahtliku päästja esimese astme väljaõppe lõpus läbiviidava arvestusega, enne

isiku vabatahtlikuks päästjaks arvamist.

(2) Iseseisvalt päästeametniku korraldusel päästetööl või elanikkonnakaitses osaleva

vabatahtliku päästja teadmiste ja oskuste omandamist kontrollib Päästeamet vabatahtliku

päästja päästetöö või elanikkonnakaitse teise astme väljaõppe või käesoleva määruse § 8

lõikes 5 sätestatud kuuetunnise õppe lõpus läbiviidava arvestusega ning seejärel perioodiliselt

iga viie aasta järel käesoleva määruse § 8 lõikes 7 sätestatud teise astme väljaõppe

täienduskoolituse lõpus läbiviidava arvestusega.“;

13) paragrahvi 9 lõikes 6 asendatakse tekstiosa „11 ja 12“ tekstiosaga „10–12“;

14) paragrahvi 12 lõigetest 1 ja 2 jäetakse välja sõna „päästealast“;

15) paragrahvi 13 pealkirjas asendatakse sõna „Päästealase“ sõnadega „Vabatahtliku päästja“;

16) paragrahvi 13 lõiget 2 täiendatakse punktidega 7–8 järgmises sõnastuses:

„7) teadmised elanikkonnakaitse tegevustest;

8) teadmised ja oskused päästeametniku korraldusel ja koos temaga päästeseaduse § 38 lõike 5

punktides 1–6 sätestatud õiguste kasutamiseks.“;

17) paragrahvi 13 lõike 4 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Vabatahtliku päästja päästetöö teise astme väljaõppe läbinul on järgmised teadmised ja

oskused:“;

3

18) paragrahvi 13 lõike 4 punktis 6 asendatakse arv „7“ arvuga „8“;

19) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Vabatahtliku päästja elanikkonnakaitse teise astme väljaõppe läbinul on teadmised ja

oskused:

1) päästeametniku korraldusel iseseisvalt elanikkonnakaitses osalemiseks;

2) päästeametniku korraldusel iseseisvalt päästeseaduse § 38 lõike 5 punktides 1–6 sätestatud

õiguste kasutamiseks.“;

20) paragrahvi 14 lõikest 1 jäetakse välja sõna „päästealase“;

21) paragrahvi 14 lõikest 2 jäetakse välja sõna „päästealasel“;

22) paragrahvi 14 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kui väljaõpe läbitakse käesoleva määruse § 12 lõikes 2 nimetatud juriidilise või füüsilise

isiku juures, tasub väljaõppe läbiviimise ja sellel osalemisega kaasnevad kulud väljaõppel

osaleja, kui Päästeametiga ei ole kokku lepitud teisiti.“;

23) paragrahvi 15 lõikest 2 jäetakse välja sõna „päästealaste“.

§ 2. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. oktoobril 2026. aastal.

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Miilits

kantsler

1

Siseministri määruse „Siseministri 10. novembri 2010. aasta määruse nr 57

„Vabatahtliku päästja ja abidemineerija kutsesobivuse nõuded isikuomaduste, füüsilise

ettevalmistuse, väljaõppe ja terviseseisundi kohta ning nendele vastavuse kontrollimise

tingimused ja kord ning väljaõppe ja arvestuse läbiviimise kord“ muutmine“ eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

01. oktoobril 2026. aastal jõustub uus kriisiolukorra ja riigikaitse seadus (edaspidi KORKS)1.

KORKS-i raames muudetakse ka päästeseadust (edaspidi PäästeS), kus nähakse ette, et

edaspidi saavad vabatahtlikud päästjad osaleda ka elanikkonnakaitses kriisiolukorraks

valmistumisel ja selle lahendamisel. Sellest tulenevalt hõlmab vabatahtliku päästja väljaõpe

edaspidi ka elanikkonnakaitse väljaõpet. Sarnaselt praegu päästetöödel osalevate vabatahtlike

päästjatega, on ka elanikkonnakaitses osaleva vabatahtliku päästja väljaõpe kaheastmeline.

Sellega seoses tuleb määruses muuta nii väljaõppe nõudeid kui ka nõuetele vastavuse kontrolli

ja korda. Määruses tehakse ka mõned praktikas esile kerkinud vajalikud täpsustused.

Kodanike, ettevõtete ja mittetulundusorganisatsioonide jaoks halduskoormus eelnõuga ei

suurene. Vabatahtliku päästjana tegutsemine on vabatahtlik. Eelnõu muudatused on vajalikud,

et määrus oleks kooskõlas PäästeS-i muudatustega. Eeltoodust lähtudes halduskoormuse

tasakaalustamise reeglit2 ei kohaldata.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi nõunik Marko Põld

([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud

Siseministeeriumi õigusnõunik Kadi Parmas ([email protected]). Eelnõu ja

seletuskiri on keeleliselt toimetamata. See tehakse pärast ametlikku kooskõlastusringi.

1.3. Märkused

Eelnõu on seotud 01. oktoobril 2026. aastal jõustuva KORKS-ga. Eelnõu ei ole seotud Euroopa

Liidu õiguse rakendamisega.

Eelnõuga muudetakse siseministri 10. novembri 2010. aasta määrust nr 57 „Vabatahtliku

päästja ja abidemineerija kutsesobivuse nõuded isikuomaduste, füüsilise ettevalmistuse,

väljaõppe ja terviseseisundi kohta ning nendele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord ning

väljaõppe ja arvestuse läbiviimise kord“ avaldamismärkega RT I, 17.12.2022, 13.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist.

Eelnõu §-ga 1 muudetakse kehtivat määrust.

1 KORKS. 2 Halduskoormuse tasakaalustamise juhis.pdf (12.01.2026).

2

Eelnõu § 1 punktiga 1 jäetakse kehtiva määruse preambulist välja viide PäästeS-i § 38 lõikele

8, mille kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega vabatahtliku päästja

väljaõppe ja arvestuse läbiviimise korra. Muudatus tehakse seetõttu, et volitusnorm kaob

KORKS-i raames tehtavate PäästeS-i muudatuste tõttu ära. Vabatahtliku päästja väljaõppe ja

arvestuse läbiviimise kord on hõlmatud PäästeS-i § 33 lõikes 2 toodud volitusnormiga, mis on

samuti määruse aluseks. Muudatus ei ole sisuline.

Eelnõu § 1 punkti 2 kohaselt jäetakse kehtiva määruse pealkirjast välja sõnad „ning väljaõppe

ja arvestuse läbiviimise kord“. Muudatus on seotud eelmise punktiga.

Eelnõu § 1 punkti 3 kohaselt muudetakse kehtiva määruse § 1 teksti, milles sätestatakse

määruse reguleerimisala. Muudatus ei ole sisuline, vaid on seotud sellega, et

kutsesobivusnõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord hõlmab ka väljaõppe ja

arvestuse läbiviimise korda (vt eelnõu § 1 punkti 1).

Eelnõu § 1 punkti 4 kohaselt tunnistatakse kehtiva määruse § 2, kus tuuakse välja vabatahtlike

päästjate jagunemine, kehtetuks. Säte tunnistatakse kehtetuks, sest see ei oma enam sisulist ega

praktilist väärtust. Iga väljaõppega kaasnevad spetsiifilised õigused ja iga vabatahtlik päästja

teab pärast väljaõppe läbimist oma õigusi ja võimalusi Päästeameti tegevuses osalemiseks.

Eraldi vabatahtlike päästjate jagunemist määruse tasandil pole seega vaja välja tuua.

Eelnõu § 1 punkti 5 kohaselt muudetakse kehtiva määruse § 8 lõiget 1, kus tuuakse välja

minimaalne vabatahtliku päästja esimese astme väljaõppe tundide arv. Tundide arvu eelnõuga

ei muudeta, kuid sõnastust täiendatakse selliselt, et vähemalt 16-tunnise vabatahtliku päästja

esimese astme väljaõppe peavad läbima ka elanikkonnakaitses kriisiolukorraks valmistumisel

ja selle lahendamisel osalevad vabatahtlikud päästjad. Praktikas käsitletakse uusi õppeteemasid

vananenud teemade asemel.

Eelnõu § 1 punkti 6 kohaselt asendatakse kehtiva määruse § 8 lõigetes 2 ja 7 sõna „õppe“

sõnaga „väljaõppe“. Tegemist ei ole sisulise muudatuse, vaid sõnastusliku täpsustusega.

Eelnõu § 1 punkti 7 kohaselt tunnistatakse kehtiva määruse § 8 lõige 3 kehtetuks. Säte oli

vajalik enne määruse jõustumist (2010.a), kui oli vaja arvestada enne 2010.a läbitud koolitusi.

Käesoleval ajal säte enam asjakohane pole.

Eelnõu § 1 punkti 8 kohaselt muudetakse kehtiva määruse § 8 lõikeid 4 ja 5. Lõiget 4

muudetakse selliselt, et ka iseseisvalt päästeametniku korraldusel elanikkonnakaitses osalev

vabatahtlik päästja peab olema läbinud Päästeameti peadirektori poolt kinnitatud vähemalt 36-

tunnise elanikkonnakaitse teise astme väljaõppe. Täiendus on seotud sellega, et vabatahtliku

päästja teise astme väljaõppe jaguneb edaspidi päästetöö teise astme väljaõppeks ja

elanikkonnakaitse teise astme väljaõppeks. Mõlema puhul nähakse ette samasugune

minimaalne tundide arv. Minimaalne tundide arv kindlustab selle, et teadmised ja oskused

oleksid piisavad, et vajalikke tegevusi iseseisvalt teha.

Lõiget 5 täiendatakse selliselt, et ka elanikkonnakaitse teise astme väljaõppe läbimise nõue ei

laiene isikule, kellel on päästeteenistuse seaduse § 13 alusel arvestatud päästeteenistuse staaži

vähemalt kolm aastat. Kuigi tegutsemine elanikkonnakaitse tegevuste eest vastutava asutusena

ja elanikkonnakaitse tegevuste koordineerimine lisatakse PäästeS-i Päästeameti ülesandena

KORKS raames, ei ole elanikkonnakaitsealane tegevus Päästeameti jaoks sisuliselt uus

ülesanne. Näiteks ulatuslikuks evakuatsiooniks valmistumist ja selle läbiviimist korraldab

3

Päästeamet kehtiva õiguse järgi juba aastast 2021 (vastav ülesanne jõustus hädaolukorra

seaduses3 2021. aastal). Ohuteavituse ja varjumisega seotud ülesanded tulid hädaolukorra

seadusesse küll hiljem (2025.aastal), kuid sisuliselt on Päästeamet nende teemadega tegelenud

kauem. Seega vähemalt kolm aastat päästeteenistuja staaži omav isik omab tööalaste

kogemustega vajalikke elanikkonnakaitselisi teadmisi. Nii nagu on kehtivas määruses

sätestatud päästetöö teise astme väljaõppe puhul, kestab ka elanikkonnakaitse teise astme

väljaõpe sellisel juhul vähemalt kuus tundi (kus käsitletakse põhjalikumalt vajalike meetmete

rakendamist).

Lisaks on oluline märkida, et KORKS raames PäästeS-ga vabatahtlikule päästjale antavad

õigused elanikkonnakaitses kriisiolukorra lahendamisel on sarnased Päästeameti õigustega

varjumise ja ulatusliku evakuatsiooni puhul, kuid olemuselt piiratumad, kus erinevate õiguste

andmisel on lähtutud konkreetse tegevuse eesmärgist4.

Eelnõu § 1 punkti 9 kohaselt tunnistatakse kehtiva määruse § 8 lõige 6 kehtetuks. Säte oli

vajalik enne määruse jõustumist (2010.a), kui oli vaja arvestada enne 2010.a läbitud koolitusi.

Praegu säte enam asjakohane pole.

Eelnõu § 1 punkti 10 kohaselt muudetakse kehtiva määruse § 8 lõiget 7. Muudatuse kohaselt

peab iseseisvalt päästeametniku korraldusel elanikkonnakaitses osalev vabatahtlik päästja

samuti olema läbinud Päästeameti peadirektori poolt kinnitatud vähemalt

kuuetunnise elanikkonnakaitse teise astme väljaõppe täienduskoolituse iga viie aasta järel.

Kehtiva määruse kohaselt kehtib see nõue iseseisvalt päästeametniku korraldusel päästetööl

osalevale vabatahtlikule päästjale. Ka elanikkonnakaitse tegevuste mõttes on täienduskoolitus

vajalik, sest nii tagatakse vabatahtlikule päästjale uuenenud teadmised ja oskused. Seejuures on

ajaline määr (iga viie aasta järel) jäetud samaks. See lihtsustab Päästeametil arvestuse pidamist

ja vabatahtlikele päästjatele teavituste edastamist täienduskoolituse vajadusest.

Eelnõu § 1 punktiga 11 asendatakse kehtiva määruse § 8 lõikes 11 arv „1“ arvuga „10“.

Tegemist ei ole sisulise muudatusega, vaid viite parandusega. Kehtivas määruses on jäänud

ekslikult viide valele sättele – abidemineerija väljaõpet reguleerib sama paragrahvi lõige 10,

mitte lõige 1.

Eelnõu § 1 punkti 12 kohaselt muudetakse kehtiva määruse § 9 lõikeid 1 ja 2, mis reguleerivad

väljaõppe kontrollimist. Nii nagu kehtivas määruses, kehtib ka elanikkonnakaitses osalevatele

vabatahtlikele päästjatele eelnõu kohaselt põhimõte, et teadmiste ja oskuste omandamist

kontrollitakse õppe lõpus läbiviidava arvestusega.

Lõike 1 kohaselt kontrollib Päästeamet enne isiku vabatahtlikuks päästjaks arvamist tema

teadmiste ja oskuste omandamist vabatahtliku päästja esimese astme väljaõppe lõpus

läbiviidava arvestusega. Lõike 2 kohaselt kontrollib Päästeamet iseseisvalt päästeametniku

korraldusel päästetööl või elanikkonnakaitses osaleva vabatahtliku päästja teadmiste ja oskuste

omandamist vabatahtliku päästja päästetöö või elanikkonnakaitse teise astme väljaõppe või

määruse § 8 lõikes 5 sätestatud kuuetunnise õppe lõpus läbiviidava arvestusega ning seejärel

perioodiliselt iga viie aasta järel määruse § 8 lõikes 7 sätestatud teise astme väljaõppe

täienduskoolituse lõpus läbiviidava arvestusega.

3 https://www.riigiteataja.ee/et/akt/118062021001 4 KORKS seletuskiri.

4

Eelnõu § 1 punkti 13 kohaselt asendatakse kehtiva määruse § 9 lõikes 6 tekstiosa „11 ja 12“

tekstiosaga „10–12“. Tegemist on viite parandusega, sest kehtiva määruse § 8 lõikest 6 on

ekslikult jäänud välja viide määruse § 8 lõikele 10, kuigi ka 40-tunnise väljaõppe järel tuleb

teha arvestus.

Eelnõu § 1 punktidega 14 ja 15 tehakse sõnastuslikud muudatused kehtiva määruse §-des 12

ja 13 tulenevalt sellest, et edaspidi viiakse läbi ka elanikkonnakaitsealast väljaõpet. Seega

jäetakse § 12 lõigetest 1 ja 2 välja sõna „päästealast“ ning § 13 pealkirjas asendatakse sõna

„Päästealase“ sõnadega „Vabatahtliku päästja“. Muudatustega tagatakse, et väljaõppe läbiviijat

reguleeriv säte ei seostuks kitsalt vaid päästealase väljaõppega.

Eelnõu § 1 punkt 16 on seotud kehtiva määruse § 13 lõikega 2, kus tuuakse välja vabatahtliku

päästja esimese astme väljaõppe läbinu teadmised ja oskused. Kuna edaspidi nähakse esimese

astme väljaõppe läbinud vabatahtlikele päästjatele ette õigus osaleda päästeametniku

korraldusel ja koos temaga ka elanikkonnakaitses, peavad esimese astme väljaõppe läbinud

vabatahtlikul päästjal olema selleks ka vajalikud teadmised ja oskused. Eelnõu kohaselt peavad

tal olema: 1) teadmised elanikkonnakaitse tegevustest ning 2) teadmised ja oskused PäästeS-s

ettenähtud õiguste (meetmete) kasutamiseks.

Päästeameti roll elanikkonnakaitses on tagada regionaalsel tasandil nii kriisiolukordadeks

valmistumine ja nende lahendamine, elanike varjumise ja ulatusliku evakuatsiooni

ettevalmistamine ja läbiviimine kui ka elanike teavitamine5. Vabatahtlikul päästjal on

elanikkonnakaitses toetav (abistav) roll ja tema kaasamine on ette nähtud varjumise ja

ulatusliku evakuatsiooni korral. Järelikult peab vabatahtlik päästja esimese astme väljaõppe

käigus saama vajalikud teadmised nii varjumise kui ka ulatusliku evakuatsiooni läbiviimisest

(kes otsustab ja mis alusel, asutuste ülesanded, meetmete kohaldamine, partnerite kaasamine

jne).

Ka kõik õigused ehk meetmed, mis PäästeSi § 38 lõike 5 punktide 1–6 kohaselt vabatahtlikul

päästjal pärast väljaõppe läbimist on, on seotud varjumise ja ulatusliku evakuatsiooniga.

KORKS raames muudetava PäästeS-i § 38 lõike 5 kohaselt võib elanikkonnakaitse esimese

astme väljaõppe läbinud vabatahtlik päästja päästeametniku korraldusel ja koos temaga,

arvestades PäästeS-i §-des 131 ja 132 sätestatud erisusi:

1) siseneda valdusesse ning vaadata valdus läbi korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras,

et tagada isiku varjumine või evakuatsioon ohustatud alalt ohutusse kohta;

2) peatada sõiduk korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras, et tagada isiku varjumine või

evakuatsioon ohustatud alalt ohutusse kohta;

3) tuvastada varjumiskohta või evakuatsioonikohta siseneva ning sealt väljuva isiku

isikusamasus korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras;

4) kontrollida korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras varjumiskohta või

evakuatsioonikohta sisenevat isikut ja tema riietust vaatlemise ja kompimise teel või tehnilise

vahendi või väljaõppe saanud teenistuskoera abil, et teha kindlaks, kas isiku valduses ei ole eset

või ainet, millega ta võib varjumiskohas või evakuatsioonikohas ohustada ennast või teisi

isikuid või mille omamine varjumiskohas või evakuatsioonikohas on keelatud;

5) kontrollida korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras varjumiskohta või

evakuatsioonikohta siseneva isikuga kaasas olevat asja vaatlemise teel või tehnilise vahendi või

väljaõppe saanud teenistuskoera abil, et teha kindlaks, kas isiku valduses ei ole eset või ainet,

5 KORKS-i seletuskiri. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/679eeee7-

62b9-4817-a660-745e6642a8d9/kriisiolukorra-ja-riigikaitse-seadus/.

5

millega ta võib varjumiskohas või evakuatsioonikohas ohustada ennast või teisi isikuid või

mille omamine on keelatud;

6) pidada korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras kinni isik vahetult eesseisva kuriteo

toimepanemise ärahoidmiseks või elu või kehalist puutumatust ähvardava vahetu ohu

tõrjumiseks, kusjuures kinnipeetud isik antakse viivitamata üle Politsei- ja Piirivalveametile.

Punktide selgitused on avatud KORKS seletuskirjas.

Eelnõu § 1 punktides 17–19 toodud muudatused on seotud sellega, et vabatahtlike päästjate

teise astme väljaõppejaguneb PäästeS-i kohaselt edaspidi päästetöö teise astme väljaõppeks ja

elanikkonnakaitse teise astme väljaõppeks, mistõttu tuuakse eelnõu kohaselt päästetöö teise

astme väljaõppe õpiväljundid välja määruse § 13 lõikes 4 (eelnõu § 1 punkt 17) ja

elanikkonnakaitse teise astme väljaõppe õpiväljundid uues lõikes ehk määruse § 13 lõikes 5

(eelnõu § 1 punkt 19).

Punktiga 18 asendatakse kehtiva määruse § 13 lõike 4 punktis 6 arv „7“ arvuga „8“. Tegemist

on viitenormi parandusega tulenevalt KORKS raames tehtud PäästeSi muudatustest – viide

PäästeSi § 38 lõikele 7 asendatakse viitega PäästeSi § 38 lõikele 8.

Punktiga 19 täiendatakse kehtiva määruse § 13 lõikega 5, mille kohaselt on vabatahtliku päästja

elanikkonnakaitse teise astme väljaõppe läbinul teadmised ja oskused:

1) päästeametniku korraldusel iseseisvalt elanikkonnakaitses osalemiseks;

2) päästeametniku korraldusel iseseisvalt PäästeS-i § 38 lõike 5 punktides 1–6 sätestatud

õiguste kasutamiseks.

Erinevus esimese astme väljaõppe läbinuga seisneb selles, et elanikkonnakaitse teise astme

väljaõppe läbinud vabatahtlik päästja võib päästeametniku korraldusel PäästeS-s ettenähtud

õiguseid (meetmeid) kasutada iseseisvalt. Seega peab ka väljaõpe olema põhjalikum ja

keskenduma vabatahtliku päästja iseseisvale tegutsemisele.

Eelnõu § 1 punktidega 20–23 tehakse kehtiva määruse §-des 14 ja 15 sõnastuslikud

parandused, et kulude ja arvestuse läbiviimisega seotud sätted ei hõlmaks vaid päästealast

väljaõpet. Kuna edaspidi sisaldab vabatahtliku päästja väljaõpe ka elanikkonnakaitsealast

väljaõpet, jäetakse vastav kitsendus ehk viide päästealasele väljaõppele sätetest välja.

Eelnõu §-s 2 sätestatakse määruse jõustumisaeg, milleks on 1. oktoober 2026. aastal. Määruse

jõustumisaeg on seotud KORKS jõustumisega vastavalt KORKS § 286 lõikele 1.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõjud

4.1. Mõju riigiasutuse töökorraldusele

Sihtrühm: Päästeamet, kus töötab üle 2100 inimese6. Arvestades riigiametnike ja töötajate

koguarvu, on sihtrühma suurus väike.

6 Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.rescue.ee/et/paeaesteameti-struktuur (21.08.2026).

6

Avalduv mõju ja mõju olulisus

Päästeamet peab ette nägema muudatused vabatahtliku päästja väljaõppe programmides.

Esimese astme väljaõpe peab sisaldama ka elanikkonnakaitse osa ning teise astme väljaõppe

puhul peab välja töötama eraldi elanikkonnakaitsealase teiste astme väljaõppe. Lisaks väljaõppe

väljatöötamisele, hakkab Päästeamet väljaõpet üldjuhul ise ka läbi viima. Väljaõpet annab

Päästeamet vabatahtlikele päästjatele ka praegu, seega ei ole tegemist uue ülesandega. Mõju

ulatus on pigem keskmine, sest töökorralduses tuleb teha muudatusi, samas ei kaasne nendega

eeldatavasti kohanemisraskusi. Väljaõpet viiakse läbi regulaarselt, seega on mõju avaldumise

sagedus pigem keskmine. Ebasoovitavate mõjude risk on väike, sest kuigi töökorralduses tuleb

teha muudatusi, saab Päästeamet edaspidi vabatahtlikke päästjaid kaasata elanikkonnakaitse

tegevustesse.

4.2 Sotsiaalne mõju

Sihtrühm: vabatahtlikud päästjad. Eestis on enam kui 3000 vabatahtlikku päästjat7.

Avalduv mõju ja mõju olulisus

Vabatahtlikuks päästjaks saada soovijad saavad edaspidi esimese astme väljaõppe käigus ka

elanikkonnakaitsealased teadmised ja oskused. Teise astme väljaõppe osas on võimalik valida,

kas tehakse päästetöö teise astme väljaõpe, elanikkonnakaitse teise astme väljaõpe või

mõlemad. Elanikkonnakaitsealase väljaõppe puhul hakkavad kehtima samad põhimõtted, mis

hetkel kehtivad päästetööalasele väljaõppele: sama tundide arv, täienduskoolituste ja arvestuste

läbimise nõue jne. Määrus eraldi olulist mõju vabatahtlikele päästjatele ei avalda, sest sisulised

muudatused tehti KORKS raames PäästeS-s ja mõju hinnati KORKS seletuskirjas8.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Päästeameti peadirektor peab kinnitama uuendatud ja uued väljaõpete õppekavad. Kõik

väljaõppega seotud kulud kaetakse Päästeameti üldisest eelarvest, mis on ette nähtud

Päästeametile seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. oktoobril 2026. aastal.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Riigikantseleile ja

arvamuse avaldamiseks Päästeametile ja MTÜ-le Päästeliit.

7 Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.rescue.ee/et/paeaesteameti-struktuur (21.08.2026). 8 KORKS seletuskiri, arvutivõrgus kättesaadav: Eelnõu - Riigikogu.

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Riigikantselei

Päästeamet

Päästeliit

02.09.2026 nr 1-6/3522-1

Siseministri määruse „Siseministri 10.

novembri 2010. aasta määruse nr 57

„Vabatahtliku päästja ja abidemineerija

kutsesobivuse nõuded isikuomaduste, füüsilise

ettevalmistuse, väljaõppe ja terviseseisundi

kohta ning nendele vastavuse kontrollimise

tingimused ja kord ning väljaõppe ja arvestuse

läbiviimise kord“ muutmine“ eelnõu

kooskõlastamiseks esitamine

Siseministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks siseministri määruse

„Siseministri 10. novembri 2010. aasta määruse nr 57 „Vabatahtliku päästja ja abidemineerija

kutsesobivuse nõuded isikuomaduste, füüsilise ettevalmistuse, väljaõppe ja terviseseisundi

kohta ning nendele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord ning väljaõppe ja arvestuse

läbiviimise kord“ muutmine“ eelnõu. Kuivõrd eelnõu on seotud KORKS jõustumisega

1.oktoobril 2026. aastal, palume eelnõu kooskõlastada või arvamus esitada seitsme tööpäeva

jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Lisa:

1) eelnõu 3-l lehel;

2) seletuskiri 6-l lehel.