EELNÕU
01.09.2026

MÄÄRUS


Vabariigi Valitsuse 18. septembri 2025. a määruse nr 76 „Asutuse teadus- ja arendustegevuse toetuse eraldamise ning toetuse tagasinõudmise tingimused ja kord” muutmine

Määrus kehtestatakse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 21 lõike 13 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 18. septembri 2025. a määruses nr 76 “Asutuse teadus- ja arendustegevuse toetuse eraldamise ning toetuse tagasinõudmise tingimused ja kord” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „proportsionaalselt“ sõnadega „Eesti ülikoolis“.

2) paragrahvi 4 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

“(2) Avaliku sektori asutuse teadlaste järelkasvu näitajana arvestatakse kaitstud doktoritöö kaasjuhendamist, välja arvatud ülikoolide vahelist kaasjuhendamist, juhul, kui:
1) doktorant töötas kaasjuhendajaga samas asutuses vähemalt poole doktoriõpingute nominaalajast, doktorandi töökoormus oli keskmiselt vähemalt 0,5 ning tema töö oli seotud doktoritööga ja
2) kaasjuhendaja töökoormus asutuses kogu juhendamise perioodil oli keskmiselt vähemalt 0,5 ning tal oli lisaks doktorandi juhendamisele ka muid teadus- ja arendustegevusega seotud tööülesandeid.”;

3) paragrahvi 5 lõike 1 sissejuhatavat teksti täiendatakse pärast sõnu „lepingu kohta,“ sõnadega „välja arvatud käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud tulude puhul,“; 

4) paragrahvi 5 lõike 1 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt:

“5) tulu riigieelarvelistest konkurentsipõhistest teadus- ja arendustegevuse meetmetest, välja arvatud teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutava ministeeriumi eelarves kajastuvad projektipõhised toetused, ja strateegiliste uuringute programmi toetustest, koefitsiendiga 1;“;

5) paragrahvi 5 lõiked 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Tegevustoetuse tulemusosa arvestamisel ei lähe arvesse tulu lepingutest, mille avaliku sektori asutus on sõlminud juriidilise isiku või asutusega, mille aktsionär või osanik ta ise on, või juriidilise isiku või asutusega, kes kuuluvad avaliku sektori asutuse aktsionäride või osanike ringi.

(3) Tegevustoetuse tulemusosa arvutamisel ei lähe arvesse toetuse osa, mida avaliku sektori asutus kasutab teadus- ja arendustegevuse läbiviimise vahendamiseks, sealhulgas projekti partneritele edastatavad vahendid, või vahendid, mida toetuse saaja kasutab hankimiseks mõnelt teiselt asutuselt, organisatsioonilt või isikult.“;

6) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

“(4) Käesoleva määruse § 5 lõikes 1 nimetamata tuludele lisaks ei arvestata tegevustoetuse tulemusosa mahu määramisel käesoleva määruse lisas „Tegevustoetuse tulemusosa määramisel mittearvestatavad tulud“ nimetatud tulu.”;

7) paragrahvi 6 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:

“(5) Kui lõikes 2 nimetatud asutuse puhul jääb lõike 4 alusel arvutatud rahvusteaduste baasosa maht alla 50 000 euro, arvestatakse asutuse rahvusteaduste baasosaks 50 000 eurot.”;

8) paragrahvi 7 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

“11) teadusartikkel, mis on avaldatud punktis 1 nimetatud andmebaasides kajastatud eelretsenseeritud kogumikus, sealhulgas konverentsikogumikus, koefitsiendiga 1;”;

9) paragrahvi 8 punktid 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt:

“1) Eesti ülikoolis kaitstud doktoritööde arv, juhul kui doktoritöö juhendaja või kaasjuhendaja ja doktorant töötasid doktorandi doktoriõpingute ajal äriühingus samaaegselt vähemalt poole doktoriõpingute nominaalajast, kumbki vähemalt 0,5 koormusega ning doktorandi töö äriühingus on seotud doktoritöö valdkonnaga, koefitsiendiga 4. Nõuete täitmise hindamisel lähtutakse doktoriõpingute nominaalajast, õppeaja pikendamist ja akadeemilisel puhkusel viibimise aega ei arvestata. Samaaegse töötamise perioodi arvestatakse üksnes aja eest, mil doktorant õppis doktoriõppes ning asjaomane isik oli määratud tema doktoritöö juhendajaks või kaasjuhendajaks;

2) Eesti ülikoolis kaitstud magistritööde arv, mille juhendaja töötas äriühingus vähemalt poole magistriõpingute nominaalajast vähemalt 0,5 koormusega ning magistritöö teema on seotud äriühingu tegevusalaga, koefitsiendiga 1.”;

10) paragrahvi 10 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

“(1) Avaliku sektori asutus esitab tegevustoetuse mahu määramise alusandmed teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutavale ministeeriumile ministeeriumi poolt kehtestatud vormil hiljemalt tegevustoetuse jaotuse kinnitamisele eelneva aasta 1. oktoobriks või võtab ministeerium või tema volitatud isik andmed 1. oktoobri seisuga Eesti Teadusinfosüsteemist.“; 

11) paragrahvi 10 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

“(2) Äriühingust asutus esitab tegevustoetuse mahu määramise alusandmed innovatsiooni valdkonna eest vastutavale ministeeriumile ministeeriumi poolt kehtestatud vormil hiljemalt tegevustoetuse jaotuse kinnitamisele eelneva aasta 1. oktoobriks või võtab ministeerium või tema volitatud isik andmed 1. oktoobri seisuga Eesti Teadusinfosüsteemist.”;

12) määrust täiendatakse paragrahviga 151 järgmises sõnastuses:

„§ 151. Tegevustoetuse mahu määramise alusandmete esitamine 2026. aastal

2026. aastal tuleb § 10 lõikes 1 nimetatud tegevustoetuse mahu määramise alusandmed esitada teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutavale ministeeriumile ning § 10 lõikes 2 nimetatud tegevustoetuse mahu määramise alusandmed esitada innovatsiooni valdkonna eest vastutavale ministeeriumile hiljemalt 1. novembriks või võtab ministeerium või tema volitatud isik andmed 1. novembri seisuga Eesti Teadusinfosüsteemist.“;

13) määrust täiendatakse lisaga „Tegevustoetuse tulemusosa määramisel mittearvestatavad tulud“ (lisatud).

§ 2. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. oktoobril 2026. a.



Kristen Michal
peaminister

Kristina Kallas
haridus- ja teadusminister

Keit Kasemets
riigisekretär


Lisa
Vabariigi Valitsuse määrus
„Asutuse teadus- ja arendustegevuse
toetuse eraldamise ning toetuse tagasinõudmise
tingimused ja kord“


Tegevustoetuse tulemusosa määramisel mittearvestatavad tulud
 
Määruse §-s 5 nimetatud tegevustoetuse tulemusosa määramisel ei arvestata järgmist tulu:

1. Juriidilise isiku või asutuse tellimustöö esitatud arvet, mille summa on väiksem kui 3000 eurot, kui arve aluseks ei ole leping, mille kogumaksumus on vähemalt 3000 eurot;

2. Tulu immateriaalse vara kasutusõiguste andmisest litsentsi- või võõrandamislepingu alusel, kui immateriaalne vara ei ole tekkinud teadus- ja arendustegevuse tulemusena või immateriaalse vara olemasolu ei ole võimalik dokumentaalselt tõendada;

3. Riigieelarvest teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutava ministeeriumi eelarve kaudu eraldatavad toetused, sealhulgas asutuse teadus- ja arendustegevuse toetus, riiklik uurimistoetus, teadus- ja arendustegevuse sihttoetus, süsteemitoetus ja uurija-professori toetus, välja arvatud § 5 lõike 1 punkt 5 nimetatud strateegiliste uuringute programmi toetused;

4. Tulu ministeeriumite rahastatud riiklikest programmidest, mis ei ole konkurentsipõhised ning milles on asutus määratud tegevuse teostajaks; 

5. Tulu välisriikide allikatest rahastatud meetmetest, mille vahendid kajastuvad riigieelarves ja asutus on toetuse saaja või partner;

6. Tulu Euroopa Liidu territoriaalse koostöö ja naabruspoliitika instrumendi programmide vahenditest;

7. Tulu teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutava ministeeriumi eelarves olevatest struktuuritoetustest rahastatud meetmetest, milles asutus on elluviija, toetuse saaja või partner;

8. Tulu programmidest, mis programmile kehtestatud tingimuste järgi ei ole suunatud teadus- ja arendustegevuse toetamisele; 

9. Tulu teadus- ja arendustegevuse toetuse tulemusosa mahu arvestamisel arvesse võetavate vahendite osast, mille toetuse saaja on kasutanud teadus- ja arendustegevuse läbiviimise vahendamiseks, sh koordineeriva projekti partneritele edastatud vahendid, või hankimiseks mõnelt teiselt asutuselt, organisatsioonilt või isikult;

10. Majandustegevuse toetamiseks eraldatud tegevustoetus;

11. Tulu lepingutest, mille sisu ei ole seotud teadus- ja arendustegevusega, sealhulgas:
1) poliitikauuringud, sealhulgas programmide, poliitikate ja meetmete analüüs, eel- ja järelhindamine, mõjude hindamine, keskkonnamõjude hindamine, poliitikameetmeid ja seadusandlikku tegevust toetav töö, näiteks poliitiline ja juriidiline nõustamine, haldustegevuse tehniline tugi, mis ei ole tellitud teadus- ja arendustegevusena;
2) üldotstarbeline andmete kogumine, mis ei ole teadus- ja arendusprojekti lahutamatu osa, näiteks kvartaalsed töötuse uuringud, terviseandmete kogumine, meteoroloogiline ja hüdroloogiline seire;
3) kogumine, kodeerimine, salvestamine, liigitamine, levitamine, tõlkimine, kopeerimine, jäljendamine ja pöördprojekteerimine;
4) andmetöötlus ja statistiline analüüs korraliste eesmärkide täitmiseks, mis toimub väljaspool teadus- ja arendusprojekti;
5) turu-uuringud ja teostatavusuuringud, välja arvatud teadus- ja arendusprojektide teostatavusuuringud;
6) väljaspool eksperimentaalarendust toimuvad tegevused, sh korralised toodete või protsesside muudatused; tavateadmisel põhinev tootearendus; tootmise käivitamine, tootmisprotsessi seadmestamine ja ümberkorraldamine;
7) tarkvara ja infosüsteemide loomine ja arendus teadaolevate meetodite ja  olemasolevate tarkvaraliste töövahenditega; 
8) teadus- ja arendustegevuse toetuste taotlemise, haldamise ja jagamisega seotud tegevus ning teadus- ja arendustegevuse tulemuste levitamisega seotud tegevus, sealhulgas teaduskonverentside korraldamine;
9) pedagoogiline tegevus akadeemilistes asutustes.

„Vabariigi Valitsuse määruse „Asutuse teadus- ja arendustegevuse toetuse eraldamise ning toetuse tagasinõudmise tingimused ja kord“ muutmine“ eelnõu
seletuskiri


1. Sissejuhatus ja eesmärk

Vabariigi Valitsuse 18. septembri 2025 a määruse nr 76 „Asutuse teadus- ja arendustegevuse toetuse eraldamise ning toetuse tagasinõudmise tingimused ja kord“ muutmise eelnõu on välja töötatud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 21 lõike 13 alusel.

Määruse muutmine on vajalik, kuna selle rakendamisel on ilmnenud mõne sätte mitmeti mõistetavus. Määrus hakkas kehtima 1. oktoobril 2025. aastal ning selle alusel eraldati asutuse teadus- ja arendustegevuse toetust (edaspidi tegevustoetus) 2026. aastal esmakordselt. Võttes arvesse tegevustoetuse eraldamise aluseks olnud andmete kontrollimisel selgunud määruses ilmnenud puudusi ning nii andmete esitajate kui kontrollijate tagasisidet, viiakse muudatusega määrusesse parandused, mis aitavad luua suurema õigusselguse ning kajastavad paremini regulatsiooni algseid eesmärke. Tehtavad muudatused on peamiselt tehnilist ja täpsustavat laadi, kuid on ka muudatusi, mis mõjutavad vähesel määral tegevustoetuse rahaliste vahendite jaotamist asutuste vahel. Eelnõuga täpsustatakse teadus- ja arendustegevuse tegevustoetuse jaotamise aluseid ning täiendatakse senist metoodikat, eesmärgiga suurendada toetuse jaotamise läbipaistvust, ühtlustada arvestuspõhimõtteid ja tagada, et toetuse jaotamisel arvestatakse üksnes teadus- ja arendustegevusega otseselt seotud tulemusi.

Eelnõuga korrigeeritakse tulemusnäitajate arvestamise tingimusi, täpsustatakse arvesse minevate tulude sisu ning sätestatakse selgesõnaliselt mittearvestatavate tulude loetelu.

Määruse muudatusega vähendatakse teadus- ja arendusautuste halduskoormust, kuna selgemad arvestusreeglid ja mittearvestatavate tulude loetelu vähendavad täiendavate selgituste ja andmepäringute vajadust. Täiendavad andmepäringud on olnud vajalikud peamiselt kuludega seotud lepingute seose väljaselgitamiseks teadus- ja arendustegevusega. Muudetud sõnastus väljendab paremini regulatsiooni algset mõtet ning ei muuda oluliselt praktikat, mida varasemate kulude kontrollimisel on rakendatud. Halduskoormus väheneb nii andmete esitajatel kui ka andmete kontrollijatel, kuna muudatusega piiratakse sätete tõlgendamisruumi.

Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Haridus- ja teadusministeeriumi teadusosakonna nõunik Mariann Saaliste (735 0214; [email protected]), programmijuht Kairi Värv (735 4048; [email protected]) ja peaekspert Katrin Mandra (735 0142; [email protected]), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi innovatsiooni ja tehnoloogia osakonna arendusvaldkonna juht Mikk Vahtrus (625 6389; [email protected]) ning tehnoloogia- ja teadmussiirde nõunik Kairi Otto (5809 1441; [email protected]).

Juriidilise ekspertiisi määruse eelnõule on teinud Haridus- ja Teadusministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Kristel Siimula-Saar (735 0358, [email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Eelnõu esimese paragrahviga muudetakse Vabariigi Valitsuse 18. septembri 2025. a määrust nr 76 “Asutuse teadus- ja arendustegevuse toetuse eraldamise ning toetuse tagasinõudmise tingimused ja kord” (edaspidi määrus). 

Esimese paragrahvi punktiga 1 muudetakse määruse § 4 lõiget 1 ning täpsustatakse, et tegevustoetuse tulemusosa jaotamisel arvestatakse ainult Eesti ülikoolis kaitstud doktoritöid. Täpsustus on vajalik õigusselguse tagamiseks, et arvestus oleks üheselt mõistetav ja võrreldav ning ei hõlmaks välisülikoolides kaitstud töid. Täpsustus on seotud määruse algse mõttega, mille kohaselt stimuleeritakse antud tulemusnäitaja kaudu Eesti teadus- ja arendusasutuste, ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide panust Eesti majanduse ja ühiskonna heaks töötavate teadlaste järelkasvu tagamisel. Eesti ülikoolides kaitstud doktoritööde puhul on paremini tuvastatav, milline oli Eesti ülikooli ning teadus- ja arendusasutuse panus doktorandi juhendamisse, tema teadustöö kujunemisse ja noorteadlase sidumisse Eesti teadussüsteemiga.
Võrreldes varasema arvestusega ei väärtustata üksnes kraadi andnud ülikooli panust. Arvesse saab võtta ka selle Eesti teadus- ja arendusasutuse panust, kus töötab doktorandi kaasjuhendaja ning kus doktorant on õpingute ajal töötanud. Nii seotakse doktoritöö paremini Eestis tehtava teadus- ja arendustegevusega.

Välisülikoolides kaitstavate doktoritööde kaasjuhendamine võib samuti olla Eesti jaoks väärtuslik rahvusvaheline koostöö. Samas ei ole sellisel juhul alati sama selgelt kontrollitav, kui tugev on doktorandi, tema õpingute ja Eesti asutuse vaheline seos. Kaasjuhendamine võib jääda pigem üksikisikute rahvusvahelise koostöö tasandile ega pruugi tagada, et doktorandi teadmised ja edasine karjäär toetavad Eesti teadus- ja arendustegevuse võimekust. Seetõttu arvestatakse tulemusnäitajas üksnes Eesti ülikoolides kaitstud doktoritöid, mille puhul Eesti asutuse roll järelkasvu kujundamisel on selgem ja paremini tõendatav.

Esimese paragrahvi punktiga 2 muudetakse määruse § 4 lõike 2 sõnastust ning täpsustatakse, et kaasjuhendamine läheb arvesse üksnes sellise avaliku sektori asutuse puhul, mis ei ole ülikool. Ülikoolide puhul võetakse arvesse ainult kaitstud doktoritööde juhendamisi. Praktikas on doktorandil sageli mitu juhendajat ülikoolidest ning teadus- ja arendusasutusest, kuid määruse mõte on soodustada nende doktorantide juhendamist, kes töötavad doktorõpingute ajal muus asutuses kui ülikool ning kelle töö selles asutuses on seotud nende doktoritööga. Oluline on, et kaasjuhendaja oleks sisuliselt seotud asutusega, milles kaasjuhendamine arvesse läheb. Juhendamine ei tohiks olla pelgalt formaalne ja doktorandi teadustöö ning tema ja juhendaja asutuses tehtava töö vahel peaks olema selge seos. Ülikoolide puhul arvestatakse teadlaste järelkasvu näitajana üksnes doktoritöö juhendamist, kuna ülikool on doktoriõppe läbiviija ja doktorikraadi andja. Sellisel juhul väljendub ülikooli panus eelkõige selles, et doktoritöö jõuab kaitsmiseni ning kraad antakse välja ülikooli vastutusel.

Kaasjuhendamist arvestatakse eraldi üksnes nende asutuste puhul, mis ei ole ülikoolid ega saa ise doktorikraadi väljastada, kuid mis panustavad doktorandi juhendamisse olulisel määral. Sellisel juhul võimaldab kaasjuhendamise arvestamine väärtustada ülikoolivälise asutuse sisulist panust doktorandi teadustöö kujunemisse ja siduda doktoritöö selles asutuses tehtava teadus- ja arendustegevusega.

Kaasjuhendamisega seotud näitaja eesmärk on eelkõige tunnustada neid ülikooliväliseid teadus- ja arendusasutusi, kellel sellist kraadi andmise õigust ei ole, kuid kelle panus doktorandi juhendamisse ja teadustöösse on tegelik, püsiv ja kontrollitav.

Sama punktiga täpsustatakse kaasjuhendamise arvestamisega seotud tingimusi. Doktorandile esitatavaid nõudmisi täiendatakse ning lisatakse, et tema töökoormus kaasjuhendavas asutuses peab olema keskmiselt vähemalt 0,5. Lisatakse nõuded kaasjuhendajale, mille kohaselt peab ka kaasjuhendaja töökoormus kaasjuhendavas asutuses olema perioodi jooksul vähemalt 0,5 ning tal peab olema ka muid teadus- ja arendustegevusega seotud tööülesandeid lisaks doktorandi juhendamisele. Antud muudatuse eesmärk on väärtustada asutuse sisulist ja püsivat panust doktorandi juhendamisse ning siduda doktoritöö asutuses tehtava teadus- ja arendustegevusega. Seetõttu on 0,5 töökoormuse nõue seatud selleks, et kaasjuhendaja seos asutusega oleks piisavalt tugev ja kontrollitav ning juhendamine ei oleks üksnes formaalne või juhuslik koostöö. Keskmise töökoormuse arvutamisel kaalutakse iga töökoormust selle kestusega. Näiteks kui töötaja töötab 12-kuulise perioodi esimesel kuuel kuul 0,4 koormusega ja ülejäänud kuuel kuul 0,6 töökoormusega, on tema keskmine töökoormus 0,5 ning seega on vähemalt 0,5 keskmise töökoormuse nõue täidetud. Töösuhe peab seejuures kestma kogu arvestusperioodi väitel.

Kui kaasjuhendaja töötab asutuses väga väikese koormusega või vaid lühikest aega, ei pruugi juhendamise kaudu tekkida piisavat seost doktorandi teadustöö, kaasjuhendaja tööülesannete ja asutuse teadus- ja arendustegevuse vahel. Sellisel juhul ei ole põhjendatud arvestada doktoritöö kaasjuhendamist tegevustoetuse tulemusnäitajana.

Esimese paragrahvi punktiga 3 eemaldatakse määruse § 5 lõikest 1 piirang immateriaalse vara kasutusõiguse andmisest saadava tulu mahule. Lepinguliste tulude puhul on 3000 eurot piirmäärana õigustatud, et vältida suurt halduskoormust väikeste ning sageli teadus- ja arendustegevusega nõrgalt seotud lepinguliste tulude raporteerimisel ja kontrollimisel. Immateriaalse vara kasutusõiguse ning sordikaitse õiguse andmisest saadavad tulud võivad olla väiksemad kui 3000 eurot, kuid on siiski olulised teadmussiirde näitajad. Muudatusega lisatakse viimati nimetatud näitajad arvesse võetavate näitajate hulka.

Esimese paragrahvi punktiga 4 muudetakse määruse § 5 lõike 1 punkti 5 ning täpsustatakse, et konkurentsipõhiste toetuse alla ei kuulu ükski Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve kaudu antav teadus- ja arendustegevuse konkurentsipõhine toetus, välja arvatud strateegiliste uuringute programmi (SUP) toetused. Määruse kehtiv sõnastus, mis välistas HTM-i ja ETAG-i väljaantavad toetused, ei olnud piisavalt täpne, kuna Haridus- ja Teadusministeeriumi toetusi annavad välja ka Riigi Tugiteenuste Keskus ning Eesti Teaduste Akadeemia. Erandina sätestatakse määruses, et arvesse lähevad SUP raames rahastatud konkurentsipõhised toetused. Strateegiliste uuringute programmi eristamise põhjus seisneb programmi eesmärgis ja ülesehituses. Programmi eesmärk on toetada Eesti ühiskonna ja majanduse jaoks oluliste pikaajaliste uurimissuundade arendamist ning nende lahendamiseks vajaliku teadusvõimekuse kujundamist. Uurimissuunad lähtuvad ministeeriumide ja Riigikantselei vajadustest ning on seotud riigi strateegiliste probleemide lahendamisega. Igal ministeeriumil on oma eelarve, mille raames on vastaval ministeeriumil võimalik teadusuuringuid rahastada. Seetõttu erineb strateegiliste uuringute programm teistest Haridus- ja Teadusministeeriumi rahastusmeetmetest, mille arvestamine on määruse kohaselt välistatud.

Esimese paragrahvi punktiga 5 parandatakse § 5 lõigete 2 ja 3 sõnastust ning täpsustatakse, et antud sätted puudutavad avaliku sektori asutust. Tegemist on normitehnilise täpsustusega, millega viiakse sätte sõnastus kooskõlla määruses kasutatud sõnastusega.

Esimese paragrahvi punktiga 6 lisatakse määruse §-i 5 uuena lõige 4. Põhjuseks on asjaolu, et §-s 5 toodud arvesse minevate tulude kirjeldus on liiga üldine ning selguse huvides vajab täpsustamist ka see, milliseid tulusid tegevustoetuse arvutamisel arvesse ei võeta. Selline loetelu annab toetuse saajatele parema õigusselguse ja loob ühtse praktika.

Esimese paragrahvi punktiga 7 täpsustatakse määruse § 6 lõike 5 sõnastust nii, et oleks üheselt selge, et rahvusteaduste toetuse baasosa miinimumsummaks on 50 000 eurot. Muudatuse põhjuseks on asjaolu, et sõnastus on varasemalt olnud ebatäpne, kuid sätte mõte on olnud määruse koostamisest alates, et olenemata varasemast rahvusteaduse toetuseks saadud summast tagatakse humanitaarteaduste valdkonnas evalveeritud asutustele miinimumsumma rahvusteaduste arendamise jätkusuutlikkuse tagamiseks. Täpsustus puudutab humanitaarteaduste valdkonnas evalveeritud asutusi (hetkel 8). Asutusi, mis ei ole varem rahvusteaduste toetust saanud või ei ole seda saanud mahus üle 50 000 euro, on kokku 3.

Esimese paragrahvi punktiga 8 laiendatakse määruse § 7 punkti 11 lisamisega arvesse võetavate teadusartiklite ringi, hõlmates ka andmebaasides kajastuvad eelretsenseeritud konverentsikogumikes avaldatud artikleid. Äriühinguna tegutsevate eraõiguslike teadus- ja arendusasutuste puhul on see põhjendatud, kuna sellised publikatsioonid on nende mitmes rakendusliku suunitlusega (näiteks tehnika, inseneeria, info-ja kommunikatsioonitehnoloogia) valdkonnas teadustegevuse oluline osa ning kajastavad rahvusvaheliselt tunnustatud väljundeid. Kehtiva sõnastuse kohaselt ei olnud selliseid teadustöö tulemusi võimalik arvesse võtta, mistõttu võis arvestus kohelda erinevate avaldamispraktikatega valdkondi ebavõrdselt. Muudatusega vähendatakse seda ebavõrdsust ning võimaldatakse arvesse võtta ka selliseid kogumikes avaldatud teadusartikleid, mis vastavad määruses sätestatud andmebaaside tingimustele. Konverentsikogumikes avaldatud artiklitele kehtestatakse madalam koefitsient 1, samas kui teadusajakirjades avaldatud artiklid säilitavad koefitsiendi 2.  Muudatus puudutab üksnes äriühingust asutuste tulemusosa teadus- ja arendustegevuse kvaliteedi ning tulemuslikkuse komponenti, mis moodustab 35% tulemusosast. Tulemusosa moodustab omakorda 30% tegevustoetusest. Kogumikes avaldatud teadusartiklid ei moodusta eraldi rahastusosa, vaid neid arvestatakse koos sama komponendi teiste näitajatega, milleks on teadusajakirjades avaldatud artiklid ja patendid. Seetõttu sõltub muudatuse mõju nimetatud artiklite osakaalust sama komponendi kõigi näitajate hulgas.

Esimese paragrahvi punktiga 9 täpsustatakse määruse § 8 punktide 1 ja 2 sõnastust. Punkti 1 muudatuse eesmärk on siduda äriühinguna tegutsevate eraõiguslike teadus- ja arendusasutuste teadlaste järelkasvu näitaja selgemalt Eesti doktoriõppe ning Eesti teadus- ja arendussüsteemi järelkasvu toetamisega. Eesti ülikoolis kaitstud doktoritööde arvestamine võimaldab tagada tulemusnäitaja võrreldavuse ja kontrollitavuse ning seostada selle Eesti kõrgharidus- ja teadussüsteemiga.

Muudatus ei reguleeri rahvusvahelise teaduskoostöö tegemist ega välista äriühingute koostööd välisülikoolide ja välispäritolu doktorantidega, vaid täpsustab üksnes seda, milliseid doktoritöid arvestatakse Eesti riigieelarvest rahastatava tegevustoetuse tulemusnäitajana. Tegemist ei ole senise arvestuspõhimõtte sisulise muutmisega, vaid selle selgesõnalise sätestamisega määruses. Mõju piirdub teadlaste järelkasvu komponendiga, mis moodustab 35% äriühingust asutuste tulemusosast. Tulemusosa moodustab omakorda 30% tegevustoetusest. Doktoritöid arvestatakse selles komponendis koos magistritööde näitajaga, mistõttu sõltub mõju vastava juhtumi osakaalust sama komponendi kõigi näitajate hulgas. 

Lisaks täpsustatakse nõudeid doktoritöö juhendajale, pannes tingimuseks töötamise äriühingus doktoritöö tegemise ajast vähemalt poole aja, mis välistab olukorra, et arvesse ei lähe doktoritöö juhendamine juhul, kui juhendaja on äriühingust vahetult enne doktoritöö kaitsmist töötamise lõpetanud, samas on ta ametlikult doktoritöö juhendaja. Lisaks sätestatakse, et juhendamise arvestus hõlmab ainult perioodi, mil doktorant osales aktiivselt doktoriõppes ja tegeles doktoritööga, ning arvesse ei võeta ajavahemikke, mil doktorant viibis akadeemilisel puhkusel või ei osalenud muul põhjusel õppes. Seeläbi tagatakse, et arvestus kajastab juhendaja tegelikku panust doktoritöö valmimisse ning tegelikku juhendamistegevust.  

Punkti 2 muudatusega sätestatakse selgesõnaliselt, et arvesse võetakse Eesti ülikoolides kaitstud magistritöid. Eesti ülikoolides kaitstud magistritööde arvestamine võimaldab siduda näitaja Eesti kõrgharidussüsteemiga ning tagada arvestuse võrreldavuse ja kontrollitavuse. Samuti täpsustatakse nõudeid magistritöö juhendajale, pannes tingimuseks, töötamise äriühingus magistritöö tegemise ajast vähemalt poole aja. See välistab olukorra, et arvesse ei lähe magistritöö juhendamine juhul, kui juhendaja on äriühingust vahetult enne magistritöö kaitsmist töötamise lõpetanud, samas on ta ametlikult magistritöö juhendaja.

Esimese paragrahvi punktidega 10 ja 11 tehakse muudatus määruse § 10 lõigetes 1 ja 2 ning täpsustatakse, et toetuse saamiseks tuleb esitada andmed vastutava ministeeriumi etteantud vormil, et vältida puuduvate andmete tõttu liigset lisapäringutega tekkida võivat halduskoormust. Etteantud vormi kasutamise eesmärk on tagada, et asutus esitaks tähtajaks kõik nõutud andmed ning väldiks seega olukorda, kus andmete täiendamiseks on vaja esitada täiendavaid päringuid. Kõik andmed, mis on võimalik saada Eesti Teadusinfosüsteemist, võtab ministeerium andmete kontrollijana infosüsteemist ise.

Esimese paragrahvi punktiga 12 lisatakse määrusele § 151, millega kehtestatakse 2026. aastal andmete esitamise ajaks 1. november tavapärase 1. oktoobri asemel. Muudatus on seotud asjaoluga, et määruse muudatuste kinnitamise järel eeldatavalt 2026. aasta septembris jääks asutustele piisavalt aega korrektsete andmete esitamiseks.

Esimese paragrahvi punktiga 13 lisatakse määrusele lisa, milles on loetletud tulud, mis tegevustoetuse tulemusosa arvutamisel arvesse ei lähe. Antud lisa vajadus tuleneb toetuse saajate tagasisidest, mille kohaselt on avaliku sektori toetuse saajatel keeruline aru saada, mida määruse §-s 5 arvesse minevate tulude all on mõeldud, kuna §-s 5 toodud loetelu ei ole piisavalt detailne. Muudatusega sarnast loogikat kasutati varem ka baasfinantseerimise määruse puhul, millel oli samuti lisa mittearvestatavate tulude kohta. Selged välistused tulude esitamisel väldivad liigset halduskoormust, mis on seotud täiendavate päringutega andmete kontrollimisel.

Lisa järgi ei võeta tegevustoetuse tulemusosas arvesse tulusid, mille maht jääb alla 3000 euro ja mille aluseks ei ole leping kogumaksumusega üle 3000 euro. Tuluna ei võeta arvesse alla 3000 euro jäävate arvete tulusid, mille aluseks ei ole leping, mille maksumus on üle 3000 euro. See tähendab, et samalt lepingupartnerilt saadud tulusid ei liideta, kui tegemist ei ole lepinguga. Lepingulise tulu arvestamise piirmäära seadmise eesmärgiks on vältida liigset halduskoormust väiksema mahuga arvete kontrollimisel ja arvestamisel.

Arvesse ei võeta ka tulu sellise immateriaalse vara kasutusõiguse andmiselt, mis ei ole tekkinud teadus- ja arendustegevuse, vaid näiteks loometegevuse tulemusena või on seotud teenuse osutamisega. Samuti ei võeta arvesse sellist tulu immateriaalse vara kasutusõiguse andmiselt, mille puhul ei ole võimalik tuvastada selle olemasolu ja sisu. Kui tegemist on konfidentsiaalse teabega, tuleb selle teabe kontrollimiseks taotleda eraldi luba, kuid immateriaalse vara olemasolu peab olema dokumenteeritud. Dokumentaalse tõendamise all on silmas peetud seda, et immateriaalse vara olemasolu, sisu ja kuuluvus peavad olema tuvastatavad kirjalike või muul püsival viisil taasesitatavate dokumentide alusel. Sellisteks dokumentideks võivad olla näiteks patenditaotlus või patendi registreering, sordikaitse või muu kaitstava objekti registreerimise dokumendid, autoriõigusega kaitstava tarkvara või andmebaasi loomist ja kuuluvust tõendavad dokumendid, litsentsi- või võõrandamisleping, üleandmise-vastuvõtmise akt, asutusesisene inventeerimis- või arvestusdokument, intellektuaalomandi portfellikirje või muu dokument, millest nähtub, milline immateriaalne vara on loodud, kellele see kuulub ning millisel alusel on selle kasutusõigus antud või tulu saadud. Dokumenteerimise nõue ei tähenda, et immateriaalne vara peab olema igal juhul registris kaitstud või patenteeritud. Oluline on, et vara ei oleks üksnes üldine teadmine, kogemus või oskusteave, mille ulatust ja kuuluvust ei ole võimalik eristada ega kontrollida. Näiteks teadlase isiklik ekspertiis või tavapärane nõustamispädevus ei ole tegevustoetuse arvestuse seisukohalt piisavalt dokumenteeritud immateriaalne vara, kui ei ole võimalik tuvastada konkreetset kaitstavat või kasutusõiguse esemeks olevat tulemit.

Konfidentsiaalse teabe puhul ei ole eesmärk nõuda ärisaladuse või muu kaitstava teabe avalikustamist laiemas ulatuses, kui on vajalik tulu arvestamise kontrollimiseks. Kui kontrollimiseks on vaja tutvuda konfidentsiaalse lepingu või dokumendiga, tuleb selleks saada vastava teabe valdaja või lepinguosalise nõusolek või esitada dokument sellisel kujul, milles ärisaladust või muud kaitstavat teavet on põhjendatud ulatuses varjatud, kuid immateriaalse vara olemasolu, kuuluvus ja tulu saamise alus on siiski kontrollitavad.

Immateriaalse vara mõiste sisustamisel saab lähtuda raamatupidamise seaduse vara üldmõistest ning Raamatupidamise Toimkonna juhendist RTJ 5 „Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad“, mille kohaselt on immateriaalne põhivara füüsilise substantsita, eristatav mitterahaline vara, mida kasutatakse pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Seetõttu peab tegevustoetuse arvestuses immateriaalse vara olemasolu olema dokumentaalselt tuvastatav ning eristatav üldisest oskusteabest, teadlase isiklikust ekspertiisist või tavapärasest nõustamisteenusest.

Arvesse minevatest tuludest on välistatud on Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt ministeeriumi eelarve kaudu eraldatavad toetused põhilistest rahastusinstrumentidest. Arvesse ei lähe ka ministeeriumite rahastatud riiklikest programmidest saadud tulud, mis ei ole konkurentsipõhised ning kus ministeerium on määranud konkreetse asutuse programmis kirjeldatud tegevusi läbi viima. Selliste programmide hulka kuulub näiteks sordiaretusprogramm, kus programmi tegevuste elluviijate ring on Eestis piiratud kahe asutusega, millest ühe puhul on tegemist asutuse põhikirjalise tegevusega. 

Samuti ei lähe arvesse mitmed välisallikatest rahastatud meetmed nagu Norra programm, Euroopa Liidu territoriaalse koostöö ja naabruspoliitika instrumendi programmide vahendid (näiteks Interreg), samuti programmid, mille puhul on programmdokumentides märgitud, et antud programmist ei toetata teadus- ja arendustegevust. Selliste programmide hulka kuulub näiteks LIFE, millest toetatakse küll katse- ja näidisprojekte, uuenduslike tehnoloogiate ja lahenduste rakendamist ja skaleerimist, meetodite, tööriistade ja lähenemiste arendamist praktiliseks kasutuseks ning teadmistebaasi parandamist ja poliitika toetamist ehk siis olemasoleva teadmise rakendamist, katsetamist ja levitamist, kuid ei toetata uue teadusliku teadmise loomist. Lisa punktis 8 sätestatud programmipõhise välistuse eesmärk on tagada, et tegevustoetuse tulemusosa arvestusse läheksid tulud üksnes sellistest programmidest, mille eesmärk ja tingimused on selgelt suunatud teadus- ja arendustegevuse toetamisele. Kui programmi üldeesmärk on eelkõige rakendamine, katsetamine, skaleerimine või muud praktilised tegevused, ei ole põhjendatud lugeda sellest saadud tulu automaatselt teadus- ja arendustegevusega seotud tuluks.

Arvesse ei võeta ka Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarvest rahastatavaid struktuurifondide meetmeid, nagu ASTRA+, TemTA, RITA+ jt. Tegemist on riigieelarves olevate vahenditega, mille kasutamise tulemusena ei teki süsteemi täiendavaid tulusid. Tegevustoetuse tulemusosa arvestuses ei võimendata Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarves olevatest struktuuritoetustest saadud tulu, kuna ministeerium on teadus- ja arendustegevuse valdkonna keskne rahastaja ning eelarves olevad teadus- ja arendustegevuse toetused on juba osa samast teadusrahastuse süsteemist. Kui sellist rahastust arvestataks tegevustoetuse tulemusosa alusandmetes, tekiks risk, et sama valdkonna riigieelarvelist teadusraha võimendatakse tegevustoetuse kaudu teist korda.

Teiste ministeeriumide rahastuse puhul on loogika teistsugune. Selline rahastus tuleb üldjuhul konkreetse poliitikavaldkonna vajadusest, näiteks keskkonna, kaitse, tervise, majanduse, põllumajanduse või sotsiaalvaldkonna probleemide lahendamiseks. Kui teadus- ja arendusasutus kaasab sellise rahastuse teadus- ja arendustegevuse läbiviimiseks, näitab see, et asutuse teaduskompetents on vajalik ka väljaspool HTM-i teadusrahastuse süsteemi ning toetab teiste ministeeriumide poliitikakujundamist ja valdkondlikke eesmärke. Eesmärk on motiveerida teadus- ja arendusasutusi pakkuma teaduspõhiseid lahendusi eri poliitikavaldkondade vajadustele ning suurendada teadus- ja arendustegevuse kasutamist kogu avalikus sektoris. See aitab mitmekesistada teadusasutuste rahastusallikaid ja tugevdada teaduse seost riigi laiemate strateegiliste eesmärkidega. Samas ei tähenda see, et kõik teiste ministeeriumide vahendid lähevad automaatselt arvesse. Arvesse saab võtta üksnes sellist tulu, mis vastab määruse üldisele loogikale ehk on saadud teadus- ja arendustegevuse läbiviimise eest ning ei kuulu muude välistuste alla. Nii säilib põhimõte, et tegevustoetus ei toeta pelgalt avaliku sektori rahastuse mahtu, vaid eelkõige teadus- ja arendustegevuse tegelikku rakendamist väljaspool HTM-i põhist teadusrahastust.

Samuti ei lähe arvesse tulud, mille toetuse saaja kannab edasi oma projektipartneritele, ning majandustegevuse toetamiseks eraldatud tegevustoetus.  

Välistatud on tulud lepingutest, mille põhisisu ei ole teadus- ja arendustegevus. Antud loetelu aluseks on Frascati käsiraamat1 ning sama loetelu on aluseks ka teiste ministeeriumite teadus- ja arendustegevuse kulude määramisel. Teadus- ja arendustegevuse alla ei kuulu poliitikauuringud, üldotstarbeline andmete kogumine, andmetöötlus, turu- ja teostatavusuuringud, õppetööga seotud tegevused ja teised tegevused, mida võivad teha teadlased, kuid mis oma sisu poolest ei vasta teadus- ja arendustegevuse tunnustele (uudne, loominguline, ettemääramatu tulemusega, süsteemne, ülekantav ja/või korratav).  Poliitikauuringud, mõjuanalüüsid, hindamisuuringud ning tarkvara ja infosüsteemide arendamine võivad sisaldada teadus- ja arendustegevuse elemente. Samas ei ole nimetatud tegevused oma laadilt üldjuhul suunatud uue teadusliku teadmise loomisele, vaid olemasoleva teadmise, metoodika või tehnoloogia rakendamisele konkreetse praktilise ülesande lahendamiseks. Seetõttu ei ole põhjendatud käsitleda sellistest lepingutest saadud tulu tegevustoetuse tulemusosa arvestuses automaatselt teadus- ja arendustegevusega seotud tuluna.
Iga poliitikauuringu, hindamisuuringu, tarkvaraarenduse või infosüsteemi arendamise lepingu puhul tuleks eraldi hinnata, millises ulatuses vastab konkreetne tegevus teadus- ja arendustegevuse tunnustele. Selline hindamine eeldaks lepingu sisu, eesmärgi, metoodika, tulemuste, kulude ja tööjaotuse üksikasjalikku analüüsi ning vajaduse korral täiendavate tõendite kogumist. See suurendaks oluliselt nii andmete esitajate kui ka kontrollijate halduskoormust ning muudaks tulemusosa arvestuse keerukamaks ja vähem prognoositavaks.
Lisa kohaselt on välistatud on üksnes need poliitikauuringud, mis ei ole tellitud teadus- ja arendustegevusena. See tähendab, et kui ministeerium on juba tellimisel tuvastanud, et töö sisu on teadus- ja arendustegevus ning see on lepingus mainitud, siis võib selline tulu minna arvesse.

Eelnõu teise paragrahviga nähakse ette muudatuse jõustumise aeg, milleks on 1. oktoober 2026. Vastavalt kehtivale määrusele tuleb asutustel järgmise eelarveaasta toetuse saamiseks esitada andmed igal aastal 1.oktoobriks. Kuna eelnõuga nähakse ette 2026. aastal hilisem andmete esitamine, siis on vaja muudatused jõustada hiljemalt 1. oktoobril.

Käesolev eelnõu on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse ja teiste õigusaktidega. 

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul ei ole kokkupuudet Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõjud

Mõju riigiasutustele

Määruse muutmine mõjutab eeskätt Haridus‑ ja Teadusministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kui toetuse andjaid. Täpsustuvad toetuse andmise, vähendamise ja tagasinõudmise alused, mis eeldab halduspraktika ja juhendite ajakohastamist ning sisemiste menetlusprotsesside kohandamist (nt hindamine, järelevalve). Määruse muudatused võivad vähendada kaalutlusruumi ebamäärasust ja seeläbi tugevdada õigusselgust ja otsuste põhjendatavust ning vähendada vaidlusi ja halduskoormust pikemas perspektiivis. Suureneb õiguskindlus nii haldusorganile kui toetuse saajatele ning väheneb tõlgendamisruum ja vaidluste oht.

Muudatuste mõju on mõõdukas ja eelkõige kvaliteeti parandav, pikaajaline mõju halduskoormusele on pigem vähendav.

Mõju ministeeriumitele avaldub eelkõige teadus- ja arendustegevuse rahastuse selgemas eristamises ning riigieelarveliste vahendite arvestuspõhimõtete ühtlustamises. Haridus- ja Teadusministeeriumi jaoks tähendab muudatus vajadust ajakohastada tegevustoetuse andmete kontrollimise juhiseid ja rakenduspraktikat, et oleks üheselt selge, millised Haridus-ja Teadusministeeriumi eelarve kaudu rahastatud toetused tulemusosa arvestuses välistatakse ning millistel juhtudel on põhjendatud erand, näiteks strateegiliste uuringute programmi toetuste puhul.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile avaldub mõju eelkõige seoses äriühinguna tegutsevate eraõiguslike teadus- ja arendusasutuste tegevustoetuse andmise ja tulemusosa arvestamisega. Muudatused täpsustavad, milliseid teadus- ja arendustegevuse tulemusi ning tulusid saab nimetatud asutuste puhul arvesse võtta, ning toetavad seeläbi ministeeriumi halduspraktika ühtlustamist innovatsiooni-, ettevõtlus- ja tehnoloogiapoliitika eesmärkidega. Eeskätt puudutab mõju teadmussiirde, rakendusliku teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtlussektoriga seotud teadustulemuste hindamist, sealhulgas konverentsikogumikes avaldatud eelretsenseeritud artiklite ning Eesti ülikoolidega seotud doktori- ja magistritööde arvestamist.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi jaoks võib muudatuste rakendamine tähendada vajadust täpsustada toetuse saajatele antavaid juhiseid ja andmete kontrollimise praktikat, et tagada võrreldav ning kontrollitav arvestus äriühingutest teadus- ja arendusasutuste vahel. Samas ei too muudatus kaasa täiendavat rahalist kohustust, vaid aitab suunata olemasolevat tegevustoetust selgemalt nende tulemuste arvestamisele, mis väljendavad eraõiguslike teadus- ja arendusasutuste tegelikku panust teadus- ja arendustegevusse, teadmussiirdesse ning Eesti ettevõtlus- ja innovatsioonivõimekuse tugevdamisse.

Teiste ministeeriumide jaoks on mõju seotud eelkõige nende valitsemisalade teadusvajaduste ja teadus- ja arendusasutustega sõlmitavate lepingute või toetuste selgema käsitlemisega. Muudatus ei piira ministeeriumide võimalust tellida või rahastada oma poliitikavaldkonna vajadustest lähtuvaid teadus- ja arendustegevusi, kuid täpsustab, et tegevustoetuse tulemusosa arvestuses saab arvesse võtta üksnes sellist rahastust, mille sisuks on tegelik teadus- ja arendustegevus ning mis ei kuulu määruses sätestatud välistuste alla.

Ministeeriumide halduskoormus võib muudatuste rakendamise alguses vähesel määral suureneda, kuna tuleb üle vaadata senised rahastusinstrumendid, lepinguvormid ja andmevahetuse põhimõtted. Pikemas vaates aitab selgem regulatsioon vähendada üksikjuhtumipõhist tõlgendamist, andmepäringuid ja võimalikke vaidlusi selle üle, kas konkreetne tulu on tegevustoetuse tulemusosa arvestuses asjakohane. Samuti toetab muudatus ministeeriumide teadus- ja arendustegevuse kulude võrreldavamat käsitlemist ning aitab vältida sama riigieelarvelise teadusrahastuse korduvat arvestamist eri rahastusmehhanismides.

Mõju teadus‑ ja arendusasutustele, ülikoolidele ja evalveeritud rakenduskõrgkoolidele

Määruse muudatused mõjutavad avaliku sektori teadus- ja arendusasutusi, ülikoole ning evalveeritud rakenduskõrgkoole eelkõige tegevustoetuse tulemusosa arvestuse täpsustumise kaudu. Mõju seisneb selles, et toetuse jaotamisel võetakse selgemalt arvesse üksnes teadus- ja arendustegevusega otseselt seotud tulemusi ja tulusid ning välistatakse sellised tulud, mille seos teadus- ja arendustegevusega ei ole piisavalt üheselt tuvastatav või mille arvestamine võiks kaasa tuua riigieelarvelise teadusrahastuse korduva võimendamise. Avaliku sektori teadus- ja arendusasutuste jaoks suureneb õigusselgus eelkõige arvesse minevate ja mittearvestatavate tulude eristamisel. Selgem välistuste loetelu võimaldab asutustel paremini hinnata, milliseid lepingulisi tulusid, toetusi ja muid rahastusallikaid saab tegevustoetuse tulemusosa alusandmetena esitada. See vähendab vajadust üksikjuhtumipõhiste selgituste ja täiendavate andmepäringute järele ning aitab ühtlustada eri asutuste andmete esitamise praktikat.

Ülikoolidele avaldub mõju eelkõige doktoritööde arvestamise täpsustamise kaudu. Muudatus kinnitab põhimõtet, et teadlaste järelkasvu näitajana arvestatakse Eesti ülikoolides kaitstud doktoritöid. See seob tulemusnäitaja Eesti doktoriõppe ja teadussüsteemiga ning võimaldab paremini hinnata ülikooli panust doktorandi juhendamisse, doktoritöö kaitsmiseni jõudmisse ja teadlaste järelkasvu kujundamisse Eestis. Ülikoolide puhul ei arvestata eraldi kaasjuhendamist, kuna ülikool on doktoriõppe läbiviija ja kraadi andja ning tema panus väljendub eelkõige kaitstud doktoritöödes.

Evalveeritud rakenduskõrgkoolidele avaldub mõju peamiselt tegevustoetuse arvestuse läbipaistvuse ja võrreldavuse paranemise kaudu. Kuna rakenduskõrgkoolide teadus- ja arendustegevus on sageli rakendusliku suunitlusega ning seotud töömaailma, avaliku sektori ja piirkondlike vajadustega, aitab selgem arvestus eristada teadus- ja arendustegevust muudest õppetöö, nõustamise või arendusteenustega seotud tegevustest. See toetab rakenduskõrgkoolide võimalust kavandada ja dokumenteerida teadus- ja arendustegevust viisil, mis vastab tegevustoetuse arvestuse nõuetele.

Muudatuste mõju asutuste rahastusele on valdavalt ümberjaotav, mitte riigieelarvet suurendav. Kuna tegevustoetuse kogumaht muudatustega ei suurene, võib mõju üksikule asutusele sõltuda sellest, milline on tema arvesse minevate tulemusnäitajate ja tulude osakaal võrreldes teiste toetuse saajatega. Asutused, kelle esitatud tulud või tulemused vastavad täpsustatud tingimustele, saavad neid jätkuvalt arvestada; samas ei lähe edaspidi arvesse tulud, mille puhul määrus sätestab selge välistuse.

Doktoritööde kaitsmisega seotud näitaja moodustab avaliku sektori asutustele eraldatava tegevustoetuse tulemusosa mahust 20% ning lepingutega seotud näitaja 40%. Tulemusosa moodustab tegevustoetuse kogumahust 30% (millest avaliku sektori puhul on maha arvatud 5% rahvusteaduste osa).

Kokkuvõttes on mõju sihtrühmale mõõdukas ja valdavalt positiivne. Muudatused suurendavad toetuse jaotamise läbipaistvust, parandavad andmete võrreldavust ning vähendavad tõlgendamisruumi. Lühiajaliselt võib asutustel olla vaja üle vaadata andmete kogumise, lepingute kirjeldamise ja sisemise dokumenteerimise praktika, kuid pikemas vaates peaks selgem regulatsioon vähendama halduskoormust ning muutma toetuse taotlemise ja kontrollimise etteaimatavamaks.

Mõju eraõiguslikele teadus- ja arendusasutustele

Eraõiguslikele teadus- ja arendusasutustele, eelkõige äriühinguna tegutsevatele evalveeritud teadus- ja arendusasutustele, avaldub määruse muudatuste mõju peamiselt tulemusnäitajate täpsustumise ning arvestuse õiglasemaks muutumise kaudu. Muudatused võimaldavad paremini arvesse võtta selliseid teadus- ja arendustegevuse väljundeid, mis on iseloomulikud rakendusliku suunitlusega ning ettevõtlussektoriga tihedalt seotud teadus- ja arendustegevusele.

Olulisim sisuline mõju on seotud sellega, et arvesse võetavate teadusartiklite hulka lisatakse andmebaasides kajastuvad eelretsenseeritud konverentsikogumikes avaldatud artiklid. See on eriti oluline tehnika, inseneeria, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning teiste rakendusliku suunitlusega valdkondade jaoks, kus konverentsikogumikes avaldamine võib olla rahvusvaheliselt tunnustatud ja valdkondlikult oluline teadustöö väljund. Kehtiva arvestuse puhul võis selliste publikatsioonide väljajätmine asetada eraõiguslikud teadus- ja arendusasutused ebasoodsamasse olukorda võrreldes nendega, kelle valdkonnas on peamine avaldamisvorm teadusajakiri.

Konverentsikogumikes avaldatud artiklite lisamine näitajate hulka suurendab arvestuse valdkondlikku neutraalsust ning võimaldab paremini hinnata eraõiguslike teadus- ja arendusasutuste tegelikku teaduslikku väljundit. Samas on mõju piiratud, kuna arvesse lähevad üksnes eelretsenseeritud ja määruses nimetatud andmebaasides kajastuvad artiklid ning neile kohaldatakse madalamat koefitsienti kui teadusajakirjades avaldatud artiklitele. Seetõttu ei võrdsustata konverentsikogumikes avaldatud artikleid täielikult teadusajakirjades avaldatud artiklitega, vaid tunnustatakse neid eraldi, valdkondlikku avaldamispraktikat arvestava väljundina.

Rahastuslik mõju on eraõiguslike teadus- ja arendusasutuste vahel ümberjaotav. Kuna tegevustoetuse kogumaht ei suurene, võib konverentsikogumikes avaldatud artiklite arvestamine suurendada nende asutuste suhtelist tulemusosa, kelle teaduslik väljund avaldub olulisel määral selliste publikatsioonide kaudu. Samal ajal võib teiste asutuste suhteline osakaal väheneda, kui nende näitajate maht võrreldes teiste toetuse saajatega ei kasva. Mõju konkreetsele asutusele sõltub sellest, kui suur osa sama komponendi kõigist näitajatest moodustavad konverentsikogumikes avaldatud artiklid, teadusajakirjades avaldatud artiklid ja patendid. Publikatsioonidega seotud näitaja osakaal tegevustoetuse arvutamise valemis moodustab 35% tegevustoetuse tulemusosa mahust, mis omakorda moodustab 30% eraõiguslikele teadus- ja arendusasutustele eraldatud toetuse mahust.

Lisaks konverentsikogumike arvestamisele mõjutavad eraõiguslikke teadus- ja arendusasutusi Eesti ülikoolides kaitstud doktori- ja magistritööde arvestamise täpsustused. Need muudatused seovad teadlaste järelkasvu näitajad Eesti kõrgharidus- ja teadussüsteemiga ning parandavad andmete kontrollitavust. Samas ei piira muudatused rahvusvahelist koostööd ega koostööd välisülikoolidega, vaid määravad üksnes selle, milliseid tulemusi arvestatakse Eesti riigieelarvest rahastatava tegevustoetuse tulemusnäitajatena.

Muudatus eeldab eraõiguslikelt teadus- ja arendusasutustelt senisest täpsemat andmete esitamist ja dokumenteerimist, sealhulgas konverentsikogumikes avaldatud artiklite eelretsenseerituse ning andmebaasides kajastumise kontrollimist. Tegemist on siiski mõõduka mõjuga, kuna arvestusse saavad minna üksnes sellised publikatsioonid, mille olemasolu ja nõuetele vastavus on üldjuhul andmebaaside ja bibliograafiliste andmete alusel kontrollitav. Pikemas vaates suurendab muudatus arvestuse läbipaistvust ja prognoositavust ning vähendab riski, et rakendusliku suunitlusega teadusasutuste teaduslik väljund jääb valdkondlike avaldamispraktikate tõttu alahinnatuks.

Mõju halduskoormusele

Halduskoormus võib lühiajaliselt suureneda seoses täpsustatud nõuete rakendamisega ning aruandluse ja sisekorra kohandamisega asutustes.

Pikaajaliselt halduskoormus väheneb või stabiliseerub, kuna menetlused muutuvad standardiseeritumaks, vähenevad tõlgendamisvaidlused ning otsustusprotsess muutub kiiremaks.

Majanduslik mõju

Määruse majanduslik mõju on eelkõige ümberjaotav ja kvaliteeti parandav, kuna toetuse jaotamine muutub selgemate reeglite tõttu.

Kuna tegevustoetuse kogumaht muudatustega ei suurene, võib mõju üksikule asutusele sõltuda sellest, milline on tema arvesse minevate tulemusnäitajate ja tulude osakaal võrreldes teiste toetuse saajatega. Asutused, kelle esitatud tulud või tulemused vastavad täpsustatud tingimustele, saavad neid jätkuvalt arvestada; samas ei lähe edaspidi arvesse tulud, mille puhul määrus sätestab selge välistuse. Muudatuste mõju asutustele on selgitatud punktide „Mõju teadus‑ ja arendusasutustele, ülikoolidele ja evalveeritud rakenduskõrgkoolidele“ ja „Mõju eraõiguslikele teadus- ja arendusasutustele“ all.

Avaliku sektori asutusi mõjutavad teadlaste järelkasvu ning teadmussiirde näitajatega seotud muudatused. Doktoritööde kaitsmisega seotud näitaja moodustab avaliku sektori asutustele eraldatava tegevustoetuse tulemusosa mahust 20% ning lepingutega seotud näitaja 40%. Tulemusosa moodustab tegevustoetuse kogumahust 30% (millest avaliku sektori puhul on maha arvatud 5% rahvusteaduste osa).

Eraõiguslikke teadus- ja arendusasutusi mõjutavad teadus- ja arendustegevuse kvaliteedi ja tulemuslikkuse (publikatsioonid) ning teadlaste järelkasvu näitajatega seotud muudatused. Publikatsioonidega seotud näitaja osakaal tegevustoetuse arvutamise valemis moodustab 35% tegevustoetuse tulemusosa mahust ning järelkasvuga seotud näitajad samuti 35%. Tulemusosa omakorda moodustab 30% eraõiguslikele teadus- ja arendusasutustele eraldatud toetuse mahust.

Kaudne positiivne mõju seisneb ressursside efektiivsemas kasutamises, teadus‑ ja arendustegevuse rahastamise paremas sihituses ning teadusasutuste jätkusuutlikkuse paremas toetamises.

Mõju infosüsteemidele ja andmetele

Määruse muutmine ei oma olulist mõju infosüsteemidele. Määruse rakendamisel on võimalik tulevikus asutuste andmete kogumist läbi viia Eesti Teadusinfosüsteemis, mis lihtsustab andmete esitamist ja kontrollimist ning vähendab halduskoormust. Kui Eesti Teadusinfosüsteemi arendamisega kaasneb kulusid, siis kaetakse need Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarvest.

Sotsiaalne mõju

Otsene sotsiaalne mõju on piiratud, kuid kaudne mõju avaldub teadus‑ ja arendustegevuse parema rahastamise kaudu ning teadusasutuste jätkusuutlikkuse toetamise kaudu.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulusid ega –tulusid.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. oktoobril 2026. a.

7. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Kliimaministeeriumile ja Rahandusministeeriumile.

Eelnõu esitati arvamuse avaldamiseks evalveeritud teadus- ja arendusasutustele, ülikoolidele, evalveeritud rakenduskõrgkoolidele, Eesti Teaduste Akadeemiale, Eesti Noorte Teaduste Akadeemiale, teadlaste esindusorganisatsioonidele, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Tööandjate Keskliidule, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele ning Sihtasutusele Eesti Teadusagentuur.

Saadud tagasiside on kajastatud seletuskirja lisas olevas kooskõlastustabelis.



Kristina Kallas
minister

Lisa
Vabariigi Valitsuse määruse „„Asutuse teadus- ja arendustegevuse toetuse eraldamise ning toetuse tagasinõudmise tingimused ja kord“ muutmine“ eelnõu seletuskirja juurde

KOOSKÕLASTUSTABEL
Märkused ja ettepanekud on esitanud Rahandusministeerium, AS Cybernetica, Tallinna Tehnikaülikooli Töötajate Ametiliit, Tervise Arengu Instituut, Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia, Eesti Teaduste Akadeemia, Tallinna Ülikool, Maaelu Teadmuskeskus, Kaitseministeerium, Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Ülikool


Märkused/ettepanekud
Arvestatud/mittearvestatud/selgitus
Rahandusministeerium
1.
Rahandusministeeriumi hinnangul mõjutavad mitmed muudatused otseselt toetuse jaotamise põhimõtteid ning võivad muuta asutuste vahelise rahastuse jaotust. Seetõttu peaks seletuskiri selgemalt käsitlema nende muudatuste põhjendusi ja võimalikke mõjusid. Mitmes kohas jääb põhjendus sisuliselt poolikuks. Näiteks Eesti ülikoolides kaitstud doktoritööde eelistamine on põhjendatud vajadusega toetada Eesti teadlaste järelkasvu, kuid seletuskiri ei selgita, miks peaks doktoritöö kaitsmise koht olema määravam kui teadlase või teadustöö tegelik seotus Eesti teadussüsteemiga. Mõjuanalüüs jääb liiga üldsõnaliseks. Seletuskirjas väidetakse korduvalt, et halduskoormus väheneb, õigusselgus suureneb ja süsteem muutub õiglasemaks, kuid puudub hinnang sellele, milline on muudatuste tegelik mõju eri tüüpi asutustele või rahastuse jaotumisele. Ei ole analüüsitud, kas mõni asutus muudatuste tulemusena võidab või kaotab ning kui suur võib mõju olla. Seetõttu on keeruline hinnata, kas tegemist on üksnes rakenduslike täpsustustega või sisuliselt olulise ümberjaotusega teadusrahastuse süsteemis. Rahandusministeerium kooskõlastab eelnõu tingimusel, et eelnõu ja/või seletuskirja on täiendatud lähtuvalt järgmistest küsimustest: 1) kas muudatused on vaid tehnilised ja täpsustavad või sisaldavad need sisulisi ümberjaotavaid mõjusid?; 2) miks välistatakse välisülikoolides kaitstud doktoritööd ning milline võib olla selle mõju Eesti teadussüsteemi rahvusvahelistumisele? ; 3) miks käsitletakse strateegiliste uuringute programmi ainsa erandina HTM-i eelarvest rahastatavate konkurentsipõhiste toetuste hulgas?; 4) kas halduskoormuse vähenemise kohta on tehtud sisuline hinnang või tugineb see eeldusel, et suurem õigusselgus vähendab automaatselt koormust?; 5) milline on muudatuste mõju erinevate teadus- ja arendusasutuste tegevustoetuse suurusele?
Täiendame eelnõu ja seletuskirja.
Selgitame seletuskirjas täiendavalt, millised muudatused on tehnilise ja täpsustava iseloomuga ning millistel juhtudel võib muudatusel olla mõju asutuste tegevustoetuse arvestusele. Samuti lisame põhjenduse Eesti ülikoolides kaitstud doktoritööde arvestamise kohta, sh seose Eesti teadussüsteemi järelkasvu ja riigisisese teadus- ja arendustegevuse võimekuse toetamisega. Mõjuanalüüsi täiendatakse selgitusega, et muudatuste eesmärk ei ole teadusrahastuse põhimõtteline ümberjaotamine, vaid arvestusaluste täpsustamine ja õigusselguse suurendamine; võimaliku mõju ulatust käsitletakse eri tüüpi teadus- ja arendusasutuste lõikes ulatuses, milles see on olemasolevate andmete põhjal hinnatav. Lisaks selgitame strateegiliste uuringute programmi käsitlemist erandina ning täpsustame halduskoormuse vähenemise põhjendust, eristades õigusselguse suurenemisest tulenevat kaudset mõju ja toetuse taotlemise või arvestamisega seotud võimalikku praktilist mõju.
AS Cybernetica
2.
Eelnõu loob nähtavat selgust ning aitab tegevustoetust paremini mõtestada.
1) Konverentsiteeside sissetoomine, kuigi väiksema kordajaga, väärtustab ka rakenduslikumat teadustööd arvutiteaduste distsipliinis ning peaks kindlasti sisse jääma.
Teadmiseks võetud.
3.
2) Tudengite juhendamises Eesti ülikoolide piirangu loomine on esmapilgul arusaamatu - rahvusvahelises koostöös loodud teadmus on Eesti ettevõtluses rakendatuna kindlasti tugevus. Samas nii magistri- kui doktoritudengite kaitsmiseni viimine sunnib ettevõtteid taas osalema teadmiste ringluses ning tõstab valmisolekut uusi tehnoloogiaid rakendada.
Selgitame.
Näitaja eesmärk on väärtustada sellist doktorantide juhendamist, mis toetab otseselt Eesti teadussüsteemi järelkasvu. Seetõttu arvestatakse Eesti ülikoolides kaitstud doktoritöid. Eestis kaitstud doktoritööde puhul on tuvastatav, milline oli Eesti ülikooli ning teadus- ja arendusasutuse panus doktorandi juhendamisse, tema teadustöö kujunemisse ja noorteadlase sidumisse Eesti teadussüsteemiga.
Võrreldes varasema arvestusega ei väärtustata üksnes kraadi andnud ülikooli panust. Arvesse saab võtta ka selle Eesti teadus- ja arendusasutuse panust, kus töötab doktorandi kaasjuhendaja ning kus doktorant on õpingute ajal töötanud. Nii seotakse doktoritöö paremini Eestis tehtava teadus- ja arendustegevusega.
Välisülikoolides kaitstavate doktoritööde kaasjuhendamine võib samuti olla Eesti jaoks väärtuslik rahvusvaheline koostöö. Samas ei ole sellisel juhul alati sama selgelt kontrollitav, kui tugev on doktorandi, tema õpingute ja Eesti asutuse vaheline seos. Kaasjuhendamine võib jääda pigem üksikisikute rahvusvahelise koostöö tasandile ega pruugi tagada, et doktorandi teadmised ja edasine karjäär toetavad Eesti teadus- ja arendustegevuse võimekust. Seetõttu arvestatakse tulemusnäitajas üksnes Eesti ülikoolides kaitstud doktoritöid, mille puhul Eesti asutuse roll järelkasvu kujundamisel on üheselt selge.

4.
3) Teadustulude arvestuses on lisana koostatud rahastavate asutuste loetelu, kelle toetuseid arvesse ei võeta. Nõustume, et konkreetne nimekiri on lihtsam käsitleda kui eelmises määruses antud üldisem reegel. Toome aga välja ohukoha - kas on mõeldud, et kui mõni loetletud asutustest, kelle toetused arvesse ei lähe, peaks tegema strateegiliste uuringute programmist hanke- või muu menetlusega TA projekti, siis need ikkagi lähevad arvesse?
Selgitame, et määruse lisas on rahastavate asutustena toodud välja ministeeriumid, kuid nimekirjaga on täpsustatud millises ulatuses välistus kehtib. Kui ministeerium töötab välja või osaleb mõnes teises rahastusmeetmes (näiteks strateegiliste uuringute programmis), siis selle raames ellu viidud projektid lähevad tegevustoetuse arvestuse alla.
5.
4) Kordame enda varasemat positsiooni, et lisaks patentide koostamisele tuleks väärtustada ka nende aktiivsena hoidmist ja ärilist rakendamist, siis küll märkimisväärselt väiksema kordajaga.
Mittearvestatud.
Ettepanekut ei ole võimalik arvestada, kuna patendi aktiivsena hoidmise ja ärilise rakendamise arvestamine tegevustoetuse tulemusosa näitajana suurendaks oluliselt nii andmete esitajate kui ka kontrollijate halduskoormust. Patendi kehtivuse säilitamine võib küll viidata asutuse huvile leiutise vastu, kuid üksnes patendi aktiivsena hoidmine ei tõenda veel selle tegelikku kasutamist, majanduslikku mõju ega seost teadus- ja arendustegevuse tulemuslikkusega. Ärialase rakendamise hindamine eeldaks omakorda täiendavate andmete kogumist litsentsilepingute, kasutusõiguste, müügitulu, rakendusprojektide või muude kommertsialiseerimise vormide kohta, mille ühetaoline ja kontrollitav esitamine oleks keerukas.
Samuti võib patentide ärilise rakendamise tõendamine olla piiratud ärisaladuse kaitsega. Rakendamise ulatust, lepingutingimusi, tulu suurust või koostööpartneritega seotud andmeid ei pruugi olla võimalik tegevustoetuse arvestuse eesmärgil piisava detailsusega avaldada ega kontrollida. See vähendaks näitaja läbipaistvust ja võrreldavust asutuste vahel ning tekitaks riski, et sarnase sisuga tegevusi käsitletakse erinevalt sõltuvalt sellest, millises ulatuses on asutusel võimalik ärilisi andmeid esitada. Seetõttu jäädakse eelnõus lahenduse juurde, mille kohaselt väärtustatakse äriühingutest teadus- ja arendusasutuste puhul patentide kui kaitstud intellektuaalomandi tekkimist, kuid ei lisata eraldi näitajat nende aktiivsena hoidmise ega ärilise rakendamise kohta.
Avaliku sektori teadus- ja arendusasutuste puhul arvestatakse tegevustoetuse näitajate hulgas ka tulu immateriaalse vara kasutusõiguse ja sordikaitse õiguse andmisest litsentsi- või võõrandamislepingu alusel, kuid äriühingute puhul ei ole antud näitaja asjakohane.

Tallinna Tehnikaülikooli Töötajate Ametiliit
6.
Tallinna Tehnikaülikooli Töötajate Ametiliit toetab kavandatavaid muudatusi ning peab oluliseks eelnõus väljenduvat suunda tugevdada teadus- ja arendustegevuse seost Eesti ettevõtluse ja tööstusega. Eriti positiivseks peame ülikoolides tehtava teadustöö, doktorantide ja magistrantide ning ettevõtete senisest tihedama koostöö väärtustamist. Teaduse lähenemine ettevõtlusele aitab kaasa nii teadmussiirdele, innovatsioonile kui ka Eesti majanduse konkurentsivõimele. Eesti keelsete publikatsioonide arvestaks antud suunda veelgi.
Peame väga oluliseks rahvusteaduste jätkusuutliku rahastamise tagamist. Teadlaste baaspalk oleks samuti tugevaks sammuks selles suunas. Rahvusteaduste hoidmine ja arendamine on Eesti riigi, kultuuri ja ühiskonna pikaajalise kestlikkuse seisukohalt oluline ning selleks vajaliku baasrahastuse kindlustamine on tervitatav.
Toetame ka eelnõu üldist eesmärki muuta teadus- ja arendustegevuse rahastamise põhimõtted selgemaks, läbipaistvamaks ja paremini prognoositavaks.
Tallinna Tehnikaülikooli Töötajate Ametiliit toetab esitatud määruse eelnõu.
Teadmiseks võetud.
Tervise Arengu Instituut
7.
Nii määruse § 8, kui eelnõus arvestatakse äriühingust asutuste puhul magistritööde juhendamist, kuid § 4 sõnastus avaliku sektori puhul magistritööde juhendamist ei arvestata ning on arusaamatu, et mille alusel ja miks loetakse magistritööde juhendamist oluliseks vaid äriühingust asutuste puhul.
Ettepanek: Muuta määruse § 4 lg 1 sõnastust nii, et ka avaliku sektori teadus- ja arendusasutuste puhul võetakse arvesse ka magistritööde juhendamist, sest avaliku sektori teadus- ja arendusasutused panustavad oluliselt magistrantide juhendamisse.
Mittearvestatud.
Nõustume, et avaliku sektori asutustel on samuti oluline roll magistritööde juhendamisel. See aitab siduda kõrgharidust teadus- ja arendusasutuste teadustööga ning toetab üliõpilaste järelkasvu.
Samas ei pea me põhjendatuks lisada magistritööde juhendamist avaliku sektori asutuste näitajate hulka käesoleva eelnõu menetlemise raames. Selgitame, et tegevustoetuse näitajad on kokku lepitud teaduse rahastamise töörühmas ning uue näitaja lisamine ei oleks üksnes määruse tehniline täpsustus vaid muudaks toetuse jaotamise aluseks olevaid põhimõtteid. Avaliku sektori asutuste puhul on järelkasvu puudutavad näitajad suunatud doktorikraadi omandamise ning teadlaskarjääri esimese etapi toetamisele.
Täiendavalt selgitame, et avaliku sektori ning äriühingutest teadus- ja arendusasutuste rahastamise eristamise üks eesmärk oli võimaldada kasutada nende puhul erinevaid tulemusnäitajaid. See võimaldab toetada eri asutuse puhul erinevatest eesmärkidest lähtuvaid tegevusi. Kui avaliku sektori asutustele on seatud ootus eelkõige teadlaste järelkasvu kindlustamisele, siis äriühingutest teadus- ja arendusasutuste puhul soovitakse soodustada teadmussiiret ettevõtlusesse ning ülikoolide ja ettevõtete koostööd.
8.
Nii määruse § 4, kui eelnõu tekstis käsitletakse vaid doktorante kes töötavad avaliku sektori asutuses, ühtlasi võiks olla töötamise mõiste täpsustatud ja laiendatud.
Ettepanek 1: Soovitame, et TAI ja muu samalaadse avaliku sektori asutuse puhul võetaks arvesse ka doktorandid, kes küll ei tööta avaliku sektori asutuses, aga kelle teadustööd rahastatakse avaliku sektori asutusele eraldatud teadusgrandist. Grandiga seostamine näitaks väga konkreetset seost avaliku sektori asutuse tööga. Grandile viidatakse alati nii artiklites kui ka väitekirjas.
Ettepanek 2: Soovitame defineerida töötamise mõistet järgnevalt: Töötamise all mõistetakse lisaks töölepinguga töötamisele ka käsundus- või töövõtulepinguga töötamist, kui töötatud tundide maht vastab vähemalt 0,5 töökoormusele.
Selgitame.
Vastavalt määrusele võetakse arvesse asutuse, kus kaasjuhendaja töötab, panus doktorikraadi omandamisse ning seos konkreetses asutuses tehtava töö ja doktoritöö vahel. Asutuses tehtava teadustöö rahastamine asutuse teadusgrandist ei eelda kaasjuhendamist asutuses töötava teadlase poolt ning seetõttu seda praeguste reeglite kohaselt ei arvestata. Näitajad on kokku lepitud koostöös asutustega ning hetkel ei ole kavas arutelusid uute näitajate lisamiseks avada.

Eelnõus ei ole otseselt mainitud, mis laadi lepinguga on tegemist, kuid eelistatud lepingu liigiks on tööleping. Töölepingut kasutatakse siis, kui töötaja allub asutuse juhtimisele ja kontrollile, töötab tööandja organisatsiooni osana ning saab regulaarset tasu. Käsundus- ja töövõtuleping on võlaõiguslikud lepingud, kus teenuseosutaja või töövõtja tegutseb oluliselt iseseisvamalt. Doktorandi juhendamine eeldab kaasjuhendaja pikemaajalist seotust juhendava asutusega, mille aluseks on tavaliselt tööleping. Püsivate ülesannete puhul on tavaliselt põhjendatud tööleping, sest tegemist on asutuse tavategevusega ning inimene allub juhtimisele ja kontrollile. Pakutud määruse sõnastus ei välista otseselt ka käsundus- ja töövõtulepinguga töötamise arvestamist, kuid sel juhul peab lepingus sisalduma info isiku töökoormuse kohta.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
9.
Kaubanduskoda toetab eelnõu üldist eesmärki suurendada tegevustoetuse tulemusosa arvestuse selgust ja ühetaolisust. Samas peame oluliseks, et kavandatav regulatsioon ei viiks olukorrani, kus sisuline teadus- ja arendustegevus jääb arvestusest välja üksnes rahastusallika, programmi eesmärgi või lepingu liigi tõttu. Lisaks peame oluliseks, et regulatsioon motiveeriks teadusasutusi rakendama oma teaduslikku kompetentsi riigi ja ühiskonna vajaduste lahendamisel.
Teadmiseks võetud.
10.
Konverentsikogumikes avaldatud artiklite arvestamine tegevustoetuse tulemusosa määramisel
Eelnõu § 1 punktiga 8 lisatav määruse § 7 punkt 11 lisab senisele teadusartiklite loetelule ka andmebaasides kajastatud eelretsenseeritud kogumikes, sealhulgas konverentsikogumikes avaldatud teadusartiklid, koefitsiendiga 1.
Kaubanduskoda peab muudatust mõistlikuks. Kuigi teadusajakirjades avaldatud artiklite koefitsient jääb 2 peale, on siiski väiksema koefitsiendi rakendamine tasakaalustatud lahendus, mis väärtustab ka sellist teadustööd, ilma et see vähendaks teadusajakirjades avaldamise senist tähtsust.
Kaubanduskoja seisukoht:
Toetame määruse § 7 punkti 11 sõnastust.
Teadmiseks võetud.
11.
Doktoritööde juhendamise sidumine Eesti ülikoolidega
Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse määruse § 4 lõiget 1 ja täpsustatakse, et tegevustoetuse tulemusosa jaotamisel arvestatakse ainult Eesti ülikoolis kaitstud doktoritöid.
Mõistame muudatuse kaalutlust. Leiame, et nõue viia juhendamine kaitsmiseni üksnes Eesti ülikoolis suunab asutuse senisest enam osalema teadmiste ringluses ning tõstab nende valmisolekut uusi tehnoloogiaid ja teadustulemusi rakendada. Samas juhime tähelepanu, et piirang jätab tulemusnäitajast välja ka olukorrad, kus doktorant kaitseb töö välisriigi ülikoolis, kuid doktoritöösse on andnud panuse Eesti ettevõttes töötav kaasjuhendaja. Ka sellises rahvusvahelises koostöös loodu on Eesti jaoks väärtuslik.
Kaubanduskoja ettepanek:
Palume kaaluda tulemusnäitaja laiendamist nii, et arvesse läheks ka välisriigi ülikoolis kaitstud doktoritöö kaasjuhendamine, kui kaasjuhendaja on juhendatava doktoriõpingute ajal töötanud Eesti ettevõttes ja ta panus on tõendatav.
Selgitame.
Näitaja eesmärk on väärtustada sellist doktorantide juhendamist, mis toetab otseselt Eesti teadussüsteemi järelkasvu. Seetõttu arvestatakse Eesti ülikoolides kaitstud doktoritöid. Nende puhul on tuvastatav, milline oli Eesti ülikooli ning teadus- ja arendusasutuse panus doktorandi juhendamisse, tema teadustöö kujunemisse ja noorteadlase sidumisse Eesti teadussüsteemiga.
Võrreldes varasema arvestusega ei väärtustata üksnes kraadi andnud ülikooli panust. Arvesse saab võtta ka selle Eesti teadus- ja arendusasutuse panust, kus töötab doktorandi kaasjuhendaja ning kus doktorant on õpingute ajal töötanud. Nii seotakse doktoritöö paremini Eestis tehtava teadus- ja arendustegevusega.
Välisülikoolides kaitstavate doktoritööde kaasjuhendamine võib samuti olla Eesti jaoks väärtuslik rahvusvaheline koostöö. Samas ei ole sellisel juhul alati sama selgelt kontrollitav, kui tugev on doktorandi, tema õpingute ja Eesti asutuse vaheline seos. Kaasjuhendamine võib jääda pigem üksikisikute rahvusvahelise koostöö tasandile ega pruugi tagada, et doktorandi teadmised ja edasine karjäär toetavad Eesti teadus- ja arendustegevuse võimekust. Seetõttu arvestatakse tulemusnäitajas üksnes Eesti ülikoolides kaitstud doktoritöid, mille puhul Eesti asutuse roll järelkasvu kujundamisel on selgem ja paremini tõendatav.
12.
Riigieelarvelise teadusraha käsitlemine
Eelnõu § 1 punktiga 4 täpsustatakse määruse § 5 lõike 1 punkti 5 selliselt, et konkurentsipõhiste toetuste alla ei kuulu ükski Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve kaudu antav teadus- ja arendustegevuse konkurentsipõhine toetus, välja arvatud strateegiliste uuringute programmi toetused, mis lähevad arvesse koefitsiendiga 1. Seletuskirjas (lk 2) on toodud välja, et kuigi strateegiliste uuringute programmi eelarve on samuti Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarves, on tegemist vahenditega, mille eesmärk on toetada laiemalt kõigi ministeeriumide vajadustest lähtuvaid teadusuuringuid.
Meie hinnangul vajab see erisus siiski seletuskirjas toodust põhjalikumat põhjendust. Praegu ei ole selge, mille poolest erineb nimetatud programm põhimõtteliselt teistest sama ministeeriumi eelarves olevatest konkurentsipõhistest vahenditest. Riigieelarvelise teadusraha käsitlemine peab olema ühetaoline ja järjekindel.
Kaubanduskoja ettepanek:
Palume selgitada, mille poolest erineb strateegiliste uuringute programm teistest Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarves olevatest konkurentsipõhistest vahenditest, mis tulemusosa arvestusse ei lähe.
Arvestatud. Seletuskirja täiendatud.
Selgitame, et strateegiliste uuringute programmi eristamise põhjus seisneb programmi eesmärgis ja ülesehituses. Programmi eesmärk on toetada Eesti ühiskonna ja majanduse jaoks oluliste pikaajaliste uurimissuundade arendamist ning nende lahendamiseks vajaliku teadusvõimekuse kujundamist. Uurimissuunad lähtuvad ministeeriumide ja Riigikantselei vajadustest ning on seotud riigi strateegiliste probleemide lahendamisega. Igal ministeeriumil on oma eelarve, mille raames on vastaval ministeeriumil võimalik teadusuuringuid rahastada. Seetõttu erineb strateegiliste uuringute programm teistest Haridus- ja Teadusministeeriumi rahastusmeetmetest, mille arvestamine on määruse kohaselt välistatud.
13.
Tegevustoetuse tulemusosa määramisel mittearvestatavate tulude loetelu
Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse määruse § 5 lõikega 4 ning lisatakse määrusele lisa „Tegevustoetuse tulemusosa määramisel mittearvestatavad tulud lepingutest”. Lisa punkti 8 kohaselt jäävad tulemusosa arvestusest välja tulu programmidest, mis tingimuste järgi ei ole suunatud teadus- ja arendustegevuse toetamisele.
Kaubanduskoda nõustub, et ammendav loetelu on toetuse saajate jaoks selgem kui praegune üldsõnaline arvestuspõhimõte ning toetame loetelu koostamise kavatsust. Samas juhime tähelepanu, et programmi üldine eesmärk ei määra veel, kas konkreetse projekti raames tehakse teadus- ja arendustegevust. Seletuskiri (lk 4) selgitab näiteks LIFE programmi väljajätmist sellega, et see toetab katse- ja näidisprojekte, uuenduslike tehnoloogiate ja lahenduste rakendamist ja skaleerimist, kuid ei toeta uue teadusliku teadmise loomist. Ministeerium eristab siin ise, kas tegevus loob uut teadmist või mitte. Leiame, et täpselt seda kriteeriumi peakski hindamisel kasutama ehk hinnata tuleb sisu, mitte asjaolu, et tulu tuleb “programmist”. Lisa punktis 8 kavandatud reegel seda eristust aga ei kasuta. See tähendab, et kui raha tuleb LIFE programmist, jääb kogu tulu arvestusest välja, olenemata sellest, mida projekt tegelikult sisaldas. Nii võib arvestusest välja jääda ka tegevus, mis vastab kõigile teadus- ja arendustegevuse tunnustele.
Kaubanduskoja ettepanek:
Palume lisa punktis 8 asendada programmipõhine välistus sisupõhise hindamisega, nii et tulu loetakse mittearvestatavaks üksnes juhul, kui konkreetne projekt oma sisult ei vasta teadus- ja arendustegevuse tunnustele, mitte üksnes seetõttu, et rahastusprogrammi üldeesmärk ei ole otseselt teadus- ja arendustegevuse toetamine.
Selgitame.
Lisa punktis 8 sätestatud programmipõhise välistuse eesmärk on tagada, et tegevustoetuse tulemusosa arvestusse läheksid tulud üksnes sellistest programmidest, mille eesmärk ja tingimused on selgelt suunatud teadus- ja arendustegevuse toetamisele. Kui programmi üldeesmärk on eelkõige rakendamine, katsetamine, skaleerimine või muud praktilised tegevused, ei ole põhjendatud lugeda sellest saadud tulu automaatselt teadus- ja arendustegevusega seotud tuluks.
Ettepaneku arvestamine eeldaks iga projekti üksikjuhtumipõhist hindamist, sealhulgas projekti tegevuste, eelarve, tulemuste ja tööjaotuse analüüsi, et eristada võimalik teadus- ja arendustegevus muudest programmi tegevustest. See suurendaks oluliselt nii andmete esitajate kui ka kontrollijate halduskoormust ning muudaks tulemusosa arvestuse vähem prognoositavaks.
Programmipõhine välistus on vajalik õigusselguse, kontrollitavuse ja asutuste ühetaolise kohtlemise tagamiseks. Seetõttu jäädakse eelnõus lahenduse juurde, mille kohaselt jäetakse arvestusest välja tulud programmidest, mille tingimuste ja eesmärgi kohaselt ei ole programm suunatud teadus- ja arendustegevuse toetamisele.

14.
Tulu lepingutest, mille sisu ei ole seotud teadus- ja arendustegevusega
Lisa punkt 11 loetleb tegevused, mille sisu ei loeta teadus- ja arendustegevusega seotuks, sealhulgas poliitikauuringud ning tarkvara ja infosüsteemide loomine ja arendus teadaolevate meetodite ja olemasolevate tarkvaraliste töövahenditega.
Juhime tähelepanu, et nii poliitikauuring kui tarkvaraarendus võivad vastata olenevalt sisust ka teadus- ja arendustegevuse tunnustele ehk uudsusele, loomingulisusele, selgusetusele, süsteemsusele ja/või ülekantavusele. Näiteks poliitikauuring võib olla tavapärane analüüs, kuid võib olla ka teadusliku metoodikaga tehtud rakendusuuring, mille tulemuseks on uus teadmine ja teaduspublikatsioonid. Samamoodi ei ole tavapärane tarkvaraarendus üldjuhul teadus- ja arendustegevus, kuid uute algoritmide, mudelite või meetodite loomine võib seda olla.
Tegevuse liigi järgi tehtav etteulatuv välistamine mõjutab ebaproportsionaalselt just neid teadusvaldkondi, kus teaduslikku pädevust rakendatakse sageli poliitikakujundamise, mõjuanalüüside ja hindamisuuringute kaudu. Sama teadusliku taseme ja ühiskondliku mõjuga tegevus ei tohi tulemusosa arvestuses saada erinevat kohtlemist üksnes tegevuse nimetuse, mitte selle tegeliku sisu tõttu.
Kaubanduskoja ettepanek:
Palume lisa punktis 11 loetletud tegevuste puhul ette näha võimalus arvestada tulu tegevustoetuse tulemusosa määramisel, kui asutus tõendab, et konkreetne tegevus vastab sisuliselt teadus- ja arendustegevuse tunnustele, mitte kohaldada sellele välistust automaatselt tegevuse liigi alusel.

Arvestatud osaliselt.
Mõistame, et poliitikauuringud, mõjuanalüüsid, hindamisuuringud ning tarkvara ja infosüsteemide arendamine võivad sisaldada teadus- ja arendustegevuse elemente. Samas ei ole nimetatud tegevused oma laadilt üldjuhul suunatud uue teadusliku teadmise loomisele, vaid olemasoleva teadmise, metoodika või tehnoloogia rakendamisele konkreetse praktilise ülesande lahendamiseks. Seetõttu ei ole põhjendatud käsitleda sellistest lepingutest saadud tulu tegevustoetuse tulemusosa arvestuses automaatselt teadus- ja arendustegevusega seotud tuluna.
Ettepaneku arvestamine tähendaks, et iga poliitikauuringu, hindamisuuringu, tarkvaraarenduse või infosüsteemi arendamise lepingu puhul tuleks eraldi hinnata, millises ulatuses vastab konkreetne tegevus teadus- ja arendustegevuse tunnustele. Selline hindamine eeldaks lepingu sisu, eesmärgi, metoodika, tulemuste, kulude ja tööjaotuse üksikasjalikku analüüsi ning vajaduse korral täiendavate tõendite kogumist. See suurendaks oluliselt nii andmete esitajate kui ka kontrollijate halduskoormust ning muudaks tulemusosa arvestuse keerukamaks ja vähem prognoositavaks.
Eelnõu Lisa 1 punkt 11 alapunkti 1 on täiendatud ja lisatud, et välistatud on üksnes need poliitikauuringud, mis ei ole tellitud teadus- ja arendustegevusena. See tähendab, et kui ministeerium on juba tellimisel tuvastanud, et töö sisu on teadus- ja arendustegevus ning see on lepingus mainitud, siis võib selline tulu minna arvesse.
15.
Mõjuanalüüs
Seletuskirjas (lk 4-5) toodud mõjuanalüüs määruse mõjude kohta on väga napisõnaline. Mõjuanalüüs ei sisalda hinnangut, milline oleks muudatuste mõju eri tüüpi teadus- ja arendusasutustele, näiteks kas mõju avaliku sektori asutustele, ülikoolidele, rakenduskõrgkoolidele ja ariühinguna tegutsevale eraõiguslikule teadus- ja arendusasutusele on ühesugune või erinev.
Seletuskiri ütleb mitmeid kordi, et halduskoormus pikas perspektiivis väheneb. Samas ei tõendata seda väidet konkreetsete ja põhjendatud näidetega. Ei ole selgitatud, milliste andmete osas halduskoormuse vähenemine täpsemalt avaldub ega mille alusel on jõutud hinnanguni, et pikaajaline mõju kaalub üles lühiajalise koormuse kasvu.
Kaubanduskoja ettepanek:
Palume seletuskirja mõjuanalüüsi täiendada, tuues eraldi välja kavandatud muudatuste mõju eri tüüpi teadus- ja arendusasutustele.
Arvestatud.
Seletuskirja täiendatud.
Eesti Noorte Teaduste Akadeemia
16.
Punkt 2 sätestab, et „Avaliku sektori asutuse teadlaste järelkasvu näitajana arvestatakse kaitstud doktoritöö kaasjuhendamist, ...“ Juhime tähelepanu, et ainuüksi kaitstud doktoritöö ei tähenda tingimata noorteadlase teaduskarjääri jätkamist, mis panustaks teadlaste järelkasvu suurenemisse. Soovitame lisada veel vähemalt ühe näitaja, mis kajastaks nooremteadurite või järeldoktorite sisulist teaduskarjääri jätkamist. Sellisteks näitajateks sobiks näiteks doktorantide arv, kes jätkavad järeldoktorantuuris või doktorantide/järeldoktorantide arv, kes jätkavad akadeemilistel ametikohtadel või iseseisva uurimisprojekti juhina.
Mittearvestatud.
Selgitame, et järeldoktorantuur ei ole võrreldes doktorantuuriga Eesti teadussüsteemis selgelt defineeritud. Antud näitaja arvestamine suurendaks oluliselt nii asutuste kui ministeeriumi halduskoormust tegevustoetuse arvestamisel. Samuti on hetkel kasutuses olevad näitajad asutustega toimunud aruteludes kokku lepitud ning uute näitajate lisamine eeldaks uut laiapõhjalist arutelu ja kokkulepet. Seetõttu ei ole plaanis käesoleva määruse eelnõu menetlemise raames uusi näitajad lisada.
17.
Sama punkti all tuuakse välja järgnev muudatus: „2) kaasjuhendaja töökoormus asutuses juhendamise ajal oli vähemalt 0,5 ning tal oli lisaks doktorandi juhendamisele ka muid teadus- ja arendustegevusega seotud tööülesandeid.” Palume läbi mõelda, kuidas lisada paindlikkust juhtumitel, kus kaasjuhendaja ei tööta kogu perioodi vältel koormusega vähemalt 0,5. Selline olukord võib tuleneda näiteks juhendaja vanemapuhkusest või järeldoktorantuurist. Antud lävend võib põhjendamatult välistada doktoritöö arvestamise olukorras, kus kaasjuhendaja panustab doktorandi juhendamisse sisuliselt ja pikaajaliselt, kuid töötab teatud perioodil asutuses väiksema koormusega.
Arvestatud.
Selgitame, et näitaja eesmärk on väärtustada asutuse sisulist ja püsivat panust doktorandi juhendamisse ning siduda doktoritöö asutuses tehtava teadus- ja arendustegevusega. Seetõttu on 0,5 töökoormuse nõue seatud selleks, et kaasjuhendaja seos asutusega oleks piisavalt tugev ja kontrollitav ning juhendamine ei oleks üksnes formaalne või juhuslik koostöö. Kui kaasjuhendaja töötab asutuses väga väikese koormusega või vaid lühikest aega, ei pruugi juhendamise kaudu tekkida piisavat seost doktorandi teadustöö, kaasjuhendaja tööülesannete ja asutuse teadus- ja arendustegevuse vahel. Sellisel juhul ei ole põhjendatud arvestada doktoritöö kaasjuhendamist tegevustoetuse tulemusnäitajana.
Arvestades saadud tagasisidet täiendame eelnõu ning lisame, et kaasjuhendaja töökoormus peab olema küll vähemalt 0,5, kuid seda arvestatakse kogu juhendamise perioodi keskmisena.
18.
Määrus jõustub alates 01.10.2026, kuid jääb ebaselgeks, kas muudatusi kohandatakse juba alates 1. oktoobriks 2026 esitatavatele tegevustoetuse alusandmetele. Kui nii, siis sisuliselt rakendatakse lepingutele, projektidele ja doktorantidele tagasiulatuvalt uusi tingimusi, millega ei olnud asutustel varasemate tingimuste alusel võimalik arvestada. Näiteks ei ole kehtivas määruses kaasjuhendajale 0,5 koormuse nõuet. Arvestades, et projektipõhised toetused ja doktoriõpe kestavad mitmeid aastaid, teeme ettepaneku kohaldada muudatusi esimest korda alates aastast 2028 või võimaldada suurema paindlikkusega üleminekuperiood.
Selgitame.
Muudatusi kohaldatakse pärast määruse jõustumist esitatavate tegevustoetuse alusandmete suhtes. Tegemist ei ole tagasiulatuva regulatsiooniga, kuna muudatused ei muuda juba tehtud rahastamisotsuseid ega nõua varem eraldatud toetuse ümberarvestamist. Tegevustoetuse tulemusosa arvestus põhineb toetuse taotlemise aastale eelnenud kolme aasta andmetel ning seetõttu hõlmab iga arvestusperiood paratamatult ka varasemal ajal alanud projekte, lepinguid ja juhendamissuhteid.
Ettepanek kohaldada muudatusi esimest korda alates 2028. aastast ei annaks soovitud tulemust, sest ka sel juhul lähtuks tegevustoetuse tulemusosa varasema kolme aasta andmetest. Seega ei oleks võimalik täielikult vältida olukorda, kus arvestusse kuuluvad ka enne muudatuse kohaldamist alanud tegevused. Lisaks jõustus tegevustoetuse määrus 1. oktoobril 2025, asendades senise baasfinantseerimise korra, ning ka varasemate põhimõtteliste muudatuste puhul ei kehtestatud eraldi üleminekuperioodi.
Eraldi üleminekuperioodi kehtestamist ei peeta seetõttu vajalikuks.
Tallinna Ülikool
19.
Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse määruse § 4 lõiget 2 selliselt, et ülikoolidevahelist doktoritöö kaasjuhendamist teadlaste järelkasvu tulemusnäitaja puhul enam ei arvestata. Kehtivas rahastusmudelis moodustab teadlaste järelkasvu näitaja 20% tulemusrahastusest. Kavandatud muudatuse tulemusel saab kaasjuhendamine minna teise asutuse tulemusena arvesse vaid juhul, kui tegemist ei ole ülikooliga; ülikoolide puhul võetakse arvesse ainult kaitstud doktoritööde juhendamisi. TLÜ hinnangul asetab selline eristus ülikoolidevahelise teaduskoostöö põhjendamatult ebasoodsamasse olukorda võrreldes ülikooli ja muu teadusasutuse vahelise koostööga. Kui rahastusmudel väärtustab doktoritöö sisulist kaasjuhendamist muu teadusasutusega, kuid ei arvesta samaväärset koostööd kahe Eesti ülikooli vahel, ei toeta see laiemat eesmärki edendada koostööd Eesti teadus- ja arendussüsteemis. koostöös Doktoritöö kaasjuhendamine võimaldab kaasata doktorandi uurimistöösse eri asutuste teadlaste kompetentse ning tugevdada asutustevahelist teaduskoostööd. Rahastusmudel ei peaks seetõttu vähendama ülikoolide motivatsiooni kaasata teise Eesti ülikooli teadlasi doktoritöö sisuliste kaasjuhendajatena üksnes põhjusel, et mõlemad juhendajad töötavad ülikoolis. Mõistame seletuskirjas kirjeldatud eesmärki soodustada nende doktorantide juhendamist, kes töötavad doktorõpingute ajal ülikoolivälises asutuses ning kelle sealne töö on seotud doktoritööga. Nimetatud eesmärgi saavutamiseks ei ole siiski vajalik välistada tulemusnäitajast ülikoolidevahelist sisulist kaasjuhendamist. Seletuskirjas rõhutatud sisulise seose nõuet – et kaasjuhendamine ei oleks pelgalt formaalne ning kaasjuhendaja panus doktorandi teadustöösse oleks tegelik – on võimalik rakendada sõltumata sellest, kas kaasjuhendaja töötab ülikoolis või muus teadusasutuses. Kuigi kõnealuse näitaja osakaal moodustab 6% kogu tegevustoetusest, on tegemist tulemusrahastuse komponendiga, millel on mõju ka järgnevate aastate rahastusele. Seetõttu on oluline, et rahastusmudeli põhimõtted tagaksid teadusasutuste võrdse kohtlemise ega looks põhjendamatuid erinevusi sisuliselt võrreldavate koostöövormide vahel. Eeltoodust tulenevalt teeb Tallinna Ülikool ettepaneku säilitada võimalus arvestada ülikoolidevahelist sisulist doktoritöö kaasjuhendamist teadlaste järelkasvu tulemusnäitajas teiste teadusasutustega samadel alustel.
Mittearvestatud.
Ülikoolide puhul arvestatakse teadlaste järelkasvu näitajana üksnes doktoritöö juhendamist, kuna ülikool on doktoriõppe läbiviija ja doktorikraadi andja. Sellisel juhul väljendub ülikooli panus eelkõige selles, et doktoritöö jõuab kaitsmiseni ning kraad antakse välja ülikooli vastutusel.
Kaasjuhendamist arvestatakse eraldi üksnes nende asutuste puhul, mis ei ole ülikoolid ega saa ise doktorikraadi väljastada, kuid mis panustavad doktorandi juhendamisse olulisel määral. Sellisel juhul võimaldab kaasjuhendamise arvestamine väärtustada ülikoolivälise asutuse sisulist panust doktorandi teadustöö kujunemisse ja siduda doktoritöö selles asutuses tehtava teadus- ja arendustegevusega.
Kaasjuhendamisega seotud näitaja eesmärk on eelkõige tunnustada neid ülikooliväliseid teadus- ja arendusasutusi, kellel sellist kraadi andmise õigust ei ole, kuid kelle panus doktorandi juhendamisse ja teadustöösse on tegelik, püsiv ja kontrollitav.

Eesti Teaduste Akadeemia
20.
1) Teeme ettepaneku parandada enne eelnõu vastuvõtmist järgmised õigustehnilised vead: – § 6 lõige 5 sisaldab korduvat verbi „jääb“ („baasosa maht jääb alla 50 000 euro“). Soovitame sõnastada: „Kui lõikes 2 nimetatud asutuse puhul jääb lõike 4 alusel arvutatud rahvusteaduste baasosa maht alla 50 000 euro, arvestatakse asutuse rahvusteaduste baasosaks 50 000 eurot.“ – § 8 punkt 1 lõpus on nii punkt kui ka semikoolon („.;“), mis tuleb asendada semikooloniga, kuna tegemist on loetelupunktiga.
Arvestatud.
21.
2) Teeme ettepaneku ühtlustada ja täpsustada § 8 punktide 1 ja 2 sõnastust. Punkt 1 kasutab konstruktsiooni „äriühingus“ ja punkt 2 „äriühingust asutuses“, kuigi mõlemad tähistavad sama asja. Samuti palume sõnastada üheselt, kas § 8 punktis 1 on nõutav, et nii juhendaja/kaasjuhendaja kui ka doktorant töötaksid äriühingus. Hetkel ei selgu sõnastusest „juhendaja või kaasjuhendaja ja doktorant töötas“, kas nõutakse mõlema töötamist. Soovitame kasutada konstruktsiooni „juhendaja või kaasjuhendaja ning doktorant töötasid“, mis väljendab üheselt, et mõlemad peavad äriühingus töötama.
Arvestatud.
22.
3) Teeme ettepaneku kaaluda välisülikoolides kaitstud doktoritööde juhendamise arvestamist (§ 4 lg 1, § 8 p 1 ja 2). Eelnõu täpsustab, et tegevustoetuse tulemusosa arvestamisel võetakse arvesse üksnes Eesti ülikoolis kaitstud doktori- ja magistritöid. Akadeemia mõistab soovi stimuleerida Eesti teadlaste järelkasvu, kuid leiab, et välisülikoolides kaitstud doktoritööde juhendamise täielik välistamine ei toeta rahvusvahelist koostööd ja võib vähendada Eesti teadlaste motivatsiooni osaleda rahvusvahelises doktoriõppes, programmides. sealhulgas ühis- ja topeltkraadide – Ühis- ja topeltkraadide programmides, kus kraad antakse välja ka Eesti ülikooli poolt, peaks doktoritöö juhendamine minema arvesse. – Välisülikoolis kaitstud doktoritööde juhendamist võiks arvestada madalama koefitsiendiga (nt 0,5), mis tunnustab rahvusvahelist koostööd ilma seda täielikult välistamata.
Selgitame.
Näitaja eesmärk on väärtustada sellist doktorantide juhendamist, mis toetab otseselt Eesti teadussüsteemi järelkasvu. Seetõttu arvestatakse Eesti ülikoolides kaitstud doktoritöid. Nende puhul on üheselt tuvastatav, milline oli Eesti ülikooli ning teadus- ja arendusasutuse panus doktorandi juhendamisse, tema teadustöö kujunemisse ja noorteadlase sidumisse Eesti teadussüsteemiga.
Võrreldes varasema arvestusega ei väärtustata üksnes kraadi andnud ülikooli panust. Arvesse saab võtta ka selle Eesti teadus- ja arendusasutuse panust, kus töötab doktorandi kaasjuhendaja ning kus doktorant on õpingute ajal töötanud. Nii seotakse doktoritöö paremini Eestis tehtava teadus- ja arendustegevusega.
Välisülikoolides kaitstavate doktoritööde kaasjuhendamine võib samuti olla Eesti jaoks väärtuslik rahvusvaheline koostöö. Samas ei ole sellisel juhul alati sama selgelt kontrollitav, kui tugev on doktorandi, tema õpingute ja Eesti asutuse vaheline seos. Kaasjuhendamine võib jääda pigem üksikisikute rahvusvahelise koostöö tasandile ega pruugi tagada, et doktorandi teadmised ja edasine karjäär toetavad Eesti teadus- ja arendustegevuse võimekust. Seetõttu arvestatakse tulemusnäitajas üksnes Eesti ülikoolides kaitstud doktoritöid, mille puhul Eesti asutuse roll järelkasvu kujundamisel on selgem ja paremini tõendatav.
23.
4) Teeme ettepaneku lubada ülikoolidevahelise kaasjuhendamise arvestamist (§ 4 lg 2). Eelnõu välistab ülikoolide vahelise kaasjuhendamise arvestamise tegevustoetuse tulemusosas. Akadeemia leiab, et see säte takistab ülikoolidevahelist koostööd doktoriõppes, mis on sageli teaduslikult kõige väärtuslikum (erinevate keskuste pädevuse kombineerimine võimaldab kõrgemat teadustaset). Soovitame lubada ülikoolidevahelise kaasjuhendamise arvestamist vähemalt madalama koefitsiendiga (nt 0,5), et tunnustada ja soodustada ülikoolidevahelist koostööd, säilitades samas põhimõtte, et peamine stiimul on suunatud samas asutuses toimuvale juhendamisele.
Mittearvestatud.
Ülikoolide puhul arvestatakse teadlaste järelkasvu näitajana üksnes doktoritöö juhendamist, kuna ülikool on doktoriõppe läbiviija ja doktorikraadi andja. Sellisel juhul väljendub ülikooli panus eelkõige selles, et doktoritöö jõuab kaitsmiseni ning kraad antakse välja ülikooli vastutusel.
Kaasjuhendamist arvestatakse eraldi üksnes nende asutuste puhul, mis ei ole ülikoolid ega saa ise doktorikraadi väljastada, kuid mis panustavad doktorandi juhendamisse olulisel määral. Sellisel juhul võimaldab kaasjuhendamise arvestamine väärtustada ülikoolivälise asutuse sisulist panust doktorandi teadustöö kujunemisse ja siduda doktoritöö selles asutuses tehtava teadus- ja arendustegevusega.
Kaasjuhendamisega seotud näitaja eesmärk on eelkõige tunnustada neid ülikooliväliseid teadus- ja arendusasutusi, kellel sellist kraadi andmise õigust ei ole, kuid kelle panus doktorandi juhendamisse ja teadustöösse on tegelik, püsiv ja kontrollitav.
24.
5) Teeme ettepaneku suurendada kaasjuhendamise tingimuste paindlikkust (§ 4 lg 2). Eelnõu sätestab doktoritöö kaasjuhendamise arvestamiseks üsna jäigad nõuded: doktorant peab töötama kaasjuhendajaga samas asutuses vähemalt poole nominaalajast, töökoormus peab olema vähemalt 0,5 ning töö peab olema seotud doktoritööga. Need nõuded on liiga mehaanilised ja ei kajasta juhendamise tegelikku sisulist panust. Soovitame: – Sätestada, et 0,5 töökoormuse nõue arvestatakse keskmisena kogu arvestusperioodi ulatuses, mitte igal ajahetkel. – Võimaldada juhendamise arvestamist ka juhtudel, kui doktorant alustab asutuses töötamist alles pärast esimest õppeaastat, tingimusel et kogu doktoritööga seotud uurimistegevus toimub selles asutuses. – Täpsustada „seotus doktoritööga“ kriteeriumi objektiivsema alusega, nt nõudes doktorandi ja kaasjuhendaja ühist publikatsiooni või uurimisprojekti.
Arvestatud osaliselt.
Eelnõus on sätestatud töökoormuse nõude arvestamine keskmisena kogu arvestusperioodi ulatuses.
Doktorandi ja kaasjuhendaja ühise uurimisprojekti või publikatsiooni nõue võib osutuda liiga piiravaks, sest doktorandi töö seotus doktoritööga võib väljenduda ka muudes vormides, näiteks iseseisva uurimis- või arendustöö läbiviimises.
25.
6) Teeme ettepaneku laiendada doktoritöö juhendamise arvestamist äriühingutes (§ 8 p 1 ja 2). Eelnõu § 8 punkt 1 nõuab, et nii juhendaja/kaasjuhendaja kui ka doktorant töötaksid äriühingus vähemalt poole nominaalajast 0,5 koormusega. See nõue on liialt kitsendav, sest arvestab sisuliselt ainult nn tööstus-doktorante. Paljud doktorandid teevad koostööd äriühinguga lepingu alusel, olles ülikooli töötajad, ja selline koostöövorm on samuti väärtuslik teadmussiirde näitaja.
Soovitame laiendada arvestamist juhtudele, kus doktorant teeb koostööd äriühinguga lepingu alusel (nt praktiline osa doktoritööst toimub äriühingus), isegi kui doktorandi tööleping ei ole äriühinguga. – Samuti palume põhjendada seletuskirjas § 8 punktide 1 ja 2 vahelist lahknevust: punkt 2 (magistritööd) ei nõua magistrandi töötamist äriühingus, punkt 1 (doktoritööd) aga nõuab. See ebakõla vajab selgitust.
Mittearvestatud.
Eelnõu § 8 punkti 1 ei laiendata juhtudele, kus doktorandi seos äriühinguga põhineb üksnes töövõtu-, käsundus- või muul võlaõiguslikul lepingul. Teadlaste järelkasvu näitaja eesmärk on arvestada äriühingu otsest ja kontrollitavat panust doktorandi kujunemisse teadus- ja arendustöötajana. Doktorandi tööalane seos äriühinguga annab selle näitaja rakendamiseks selgema ja ühetaolisemalt kontrollitava aluse kui üksnes lepingu alusel toimuv koostöö.

Lepingu alusel toimuv koostöö äriühingu, ülikooli või doktorandi vahel võib olla teadmussiirde seisukohast väärtuslik, kuid seda ei käsitata käesoleva teadlaste järelkasvu näitaja raames samaväärsena doktorandi töötamisega äriühingus. Sellise koostöö arvestamine vähendaks näitaja võrreldavust ja kontrollitavust ning muudaks keerukamaks hindamise, kas äriühingu panus doktorandi teadus- ja arendustegevusse on olnud piisavalt vahetu ja sisuline.

§ 8 punktide 1 ja 2 erinevus on põhjendatud doktori- ja magistritöö erineva kaaluga teadlaste järelkasvu näitajas. Määruse kohaselt arvestatakse doktoritööd koefitsiendiga 4 ja magistritööd koefitsiendiga 1. Seetõttu on doktoritöö puhul põhjendatud nõuda ka doktorandi tööalast seost äriühinguga. Magistritöö puhul, mille kaal näitajas on väiksem, on piisav juhendaja sisuline seos äriühinguga ning magistritöö teema seotus äriühingu tegevusalaga
26.
7) Teeme ettepaneku laiendada konverentsikogumike artiklite arvestamist kõikidele asutustele (§ 7 p 11). Eelnõu lisab § 7 punkti 11, mis lubab arvestada konverentsikogumikes avaldatud teadusartikleid koefitsiendiga 1, kuid seletuskiri piirab selle eraõiguslike teadus- ja arendusasutustega. Akadeemia leiab, et konverentsiartikli teaduslik väärtus ei sõltu asutuse õiguslikust vormist. Paljudes valdkondades (IT, inseneriteadused, matemaatika) on konverentsikogumikud peamised või olulised publikatsioonikanalid, sageli kõrgema maine ja selektiivsusega kui paljud ajakirjad. Soovitame laiendada § 7 punkti 11 rakendamist kõikidele tegevustoetuse saajatele, sealhulgas avaliku sektori asutustele.
Mittearvestatud.
Konverentsikogumikes avaldatud artiklite tähendus on valdkonniti erinev. Mõnes valdkonnas, eelkõige infotehnoloogias ja inseneriteadustes, võivad need olla olulised teadustulemuste avaldamise kanalid. Samas ei ole konverentsikogumike artiklitel kõigis valdkondades võrreldavat teaduslikku kaalu ning seetõttu ei ole põhjendatud lisada neid ühetaoliselt kõigi avaliku sektori asutuste tulemusnäitajate hulka.
Avaliku sektori asutuste näitajate kujundamisel on lähtutud vajadusest hoida tulemusosa arvestus võimalikult lihtsa, võrreldava ja kontrollitavana. Kui konverentsikogumike artikleid hakataks arvestama kõigi asutuste puhul, tuleks täiendavalt hinnata nende olulisust eri teadusvaldkondades ning see muudaks arvestuse keerukamaks.
Konverentsikogumike artiklite lisamist avaliku sektori asutuste näitajate hulka arutati tegevustoetuse määruse koostamisel koos asutustega ning toona otsustati seda näitajat mitte lisada. Ettepaneku uuesti kaalumine eeldaks laiemat arutelu näitajate süsteemi üle, kuid käesoleva eelnõu menetluses ei ole kavas uusi tulemusnäitajaid avada. Seetõttu ettepanekut ei arvestata.
27.
8) Teeme ettepaneku täpsustada mittearvestatavate tulude loetelus (Lisa) kaht sätet: – Lisa punktis 1 kasutatakse mõistet „sama või sarnane teenus“, ilma et „sarnane“ oleks määratletud. Soovitame defineerida „sarnane teenus“ või asendada see objektiivsema kriteeriumiga, nt viide samale lepinguobjektile või sama teadusvaldkonna projektile. teadaolevate – Lisa punktis 11.7 välistatakse „tarkvara ja infosüsteemide loomine ja arendus meetodite ja olemasolevate tarkvaraliste töövahenditega“. See sõnastus on liiga laialdane, kuna peaaegu kogu kaasaegne tarkvaraarendus kasutab olemasolevaid raamistikke ja teeke. Paljudes valdkondades (bioinformaatika, andmeteadus, kliimamodelleerimine) on uudse algoritmi või simulatsioonisüsteemi arendus otsene teadus- ja arendustegevuse väljund. Soovitame täpsustada sätet nii, et uudsete meetodite, algoritmide või modelleerimissüsteemide arendus loeb teadus- ja arendustegevuseks ka siis, kui arenduses kasutatakse olemasolevaid raamistikke.
1. Arvestatud. Sõnastust muudetud viisil, et oleks üheselt mõistetav, et tellimustöö eest esitatud arve, mille summa on alla 3000 euro, ei lähe arvesse, kui selle aluseks ei ole leping, mille maksumus on vähemalt 3000 eurot. Üksikuid sama asutuse poolt esitatud arveid ei summeerita, kui nende aluseks ei ole leping, mille maksumus on üle 3000 euro.
2. Selgitame. Tarkvara ja infosüsteemide arendamine võib teatud juhtudel sisaldada teadus- ja arendustegevuse elemente, näiteks kui töö eesmärk on lahendada uus teaduslik või tehnoloogiline probleem, luua uudne algoritm, meetod või mudel ning suurendada teaduslikku või tehnoloogilist teadmist. Samas ei ole tarkvara või infosüsteemi loomine iseenesest alati teadus- ja arendustegevus. Sageli on tegemist olemasolevate meetodite, raamistike ja töövahendite kasutamisega konkreetse praktilise lahenduse loomiseks.
Kui tarkvaraarenduse tulemusel valmib teaduspublikatsioon või muu määruses eraldi arvestatav teadustulemus, võetakse see arvesse vastava näitaja kaudu. Lepingulise tulu arvestamisel ei ole aga kavandatud hakata iga tarkvara- või infosüsteemiarenduse puhul eraldi hindama, milline osa tööst oli teadus- ja arendustegevus ning milline osa tavapärane arendus- või rakendustöö. Selline hindamine eeldaks iga lepingu, tööülesande, metoodika ja kulude üksikasjalikku analüüsi ning suurendaks oluliselt halduskoormust.
Seetõttu jäädakse eelnõus lahenduse juurde, mille kohaselt ei arvestata tulemusosa määramisel tulu sellistest tarkvara ja infosüsteemide loomise või arendamise lepingutest, mille sisu seisneb teadaolevate meetodite ja olemasolevate tarkvaraliste töövahendite kasutamises. Eesmärk on hoida arvestus lihtne, ühetaoline ja kontrollitav, samal ajal võimaldades teaduslikke väljundeid arvestada teiste tulemusnäitajate kaudu.
28.
9) Teeme ettepaneku täpsustada seletuskirjas muudatuste iseloomustust. Seletuskiri iseloomustab praegu muudatusi kui „peamiselt tehnilist ja täpsustavat laadi“. Akadeemia leiab, et mitmed muudatused on olulised sisulised otsused, mis mõjutavad teadussüsteemi toimimist. Soovitame täpsustada seletuskirja, et tagada asutuste ja teadlaste piisav tähelepanu ettepandud muudatustele.
Täiendame seletuskirja.
Tallinna Tehnikaülikool
29.
Palume muuta määruse § 5 lg 2, et ühtlustada see sisuliselt määruse eesmärgiga ja viia normitehniliselt kooskõlla ülejäänud sätetega. Nimelt praeguses § 5 lg 2 sõnastuses tuuakse välja üksnes teadus- ja arendusasutused, millele kehtivad piirangud nende lepinguliste tulude arvestamisel tulemusosa arvutamisel. Tegelik eesmärk oli ja on, et need piirangud kehtiksid kõikidele asutustele määruse § 1 tähenduses. Määruse § 1 kohaselt mõistetakse asutuse all nii teadus- ja arendusasutust, ülikooli kui evalveeritud rakenduskõrgkooli, kuid kehtiv § 5 lg 2 keskendub piiranguid seades kitsalt teadus- ja arendusasutustele, mitte kõikidele § 1 loetletud asutustele. Seega oleks korrektne, kui § 5 lg 2 sätestaks, et tegevustoetuse tulemusosa arvestamisel ei lähe arvesse tulu lepingutest, mille asutus on sõlminud isikuga, mille aktsionär või osanik ta ise on, või isikutega, kes kuuluvad asutuse aktsionäride või osanike ringi. Eeldame, et ka senises rakenduspraktikas on nimetatud sätet tõlgendatud määruse § 1 tähenduses kõiki asutusi hõlmavalt.
Arvestatud.
Normitehniline muudatus tehakse § 5 lõigetes 2 ja 3 järgmiselt:
(2) Tegevustoetuse tulemusosa arvestamisel ei lähe arvesse tulu lepingutest, mille avaliku sektori asutus on sõlminud asutustega, mille aktsionär või osanik ta ise on, või asutustega, kes kuuluvad teadus- ja arendusasutuse aktsionäride või osanike ringi.
(3) Tegevustoetuse tulemusosa arvutamisel ei lähe arvesse toetuse osa, mida avaliku sektori asutus kasutab teadus- ja arendustegevuse läbiviimise vahendamiseks, sealhulgas projekti partneritele edastatavad vahendid, või vahendid, mida toetuse saaja kasutab hankimiseks mõnelt teiselt asutuselt, organisatsioonilt või isikult.

30.
Paragrahvides 15 ja 16 on tehniline ebatäpsus, sest viidatud on 2025. aastale.
Selgitame.
§ 15 ja 16 ei muudeta, kuid määrusele lisatakse § 151, milles sätestatakse 2026. aastal andmete esitamise tähtajaks 1.november. Määruse muudatused hakkavad kehtima pärast määruse avaldamist Riigi Teatajas, kuid asutustele jäetakse ajavaru andmete esitamiseks lähtuvalt määruse muudatustest. Tavapäraselt toimuks andmete esitamine 1.oktoobril.
31.
Lisa 1 punktis 1 on öeldud, et tegevustoetuse tulemusosa määramisel ei arvestata lepingulise tuluna juriidilise isiku või asutuse tellimustööd, mille maksumus on vähem kui 3000 eurot, kui tellimustöö aluseks ei ole leping, mille kogumaksumus on üle 3000 euro. Lisaks on öeldud, et tuluna ei arvestata ka sama või sarnase teenuse eest esitatud arvete kogusummat. Palume viimane kitsendus sõnastada selgemalt, nt: tuluna ei arvestata ka sama või sarnase teenuse eest esitatud arvete kogusummat, va juhul, kui tellimustöö aluseks on leping, mille kogumaksumus on üle 3000 euro. Seejärel tuleb lisada täpsustus selles osas, mis on „sarnane teenus“, sest õigusmõistena on see liiga ebamäärane ning võib tekitada küsimusi, mille alusel või mille järgi sarnasusi hinnatakse. Ettepanekud punkti 1 osas muudaksid selle selgemaks ja vähendaksid võimalike arusaamatuste riski.
Arvestatud. Sõnastust muudetud viisil, et oleks üheselt mõistetav, et tellimustöö eest esitatud arve, mille summa on alla 3000 euro, ei lähe arvesse, kui selle aluseks ei ole leping, mille maksumus on vähemalt 3000 eurot. Üksikuid sama asutuse poolt esitatud arveid ei summeerita, kui nende aluseks ei ole leping, mille maksumus on üle 3000 euro.
32.
Lisa 1 punktis 2 käsitletakse immateriaalse varaga seotud aspekte. Palume selgitada, mida tähendab immateriaalse vara olemasolu „dokumentaalne tõendamine“ ning millised tõendid on selleks piisavad. Seletuskirjas on märgitud, et konfidentsiaalse teabe puhul tuleb selle kontrollimiseks taotleda eraldi luba, kuid ei ole selge, kellelt ja millises korras sellist luba taotletakse.
Selgitame.
Dokumentaalse tõendamise all on silmas peetud seda, et immateriaalse vara olemasolu, sisu ja kuuluvus peavad olema tuvastatavad kirjalike või muul püsival viisil taasesitatavate dokumentide alusel. Sellisteks dokumentideks võivad olla näiteks patenditaotlus või patendi registreering, sordikaitse või muu kaitstava objekti registreerimise dokumendid, autoriõigusega kaitstava tarkvara või andmebaasi loomist ja kuuluvust tõendavad dokumendid, litsentsi- või võõrandamisleping, üleandmise-vastuvõtmise akt, asutusesisene inventeerimis- või arvestusdokument, intellektuaalomandi portfellikirje või muu dokument, millest nähtub, milline immateriaalne vara on loodud, kellele see kuulub ning millisel alusel on selle kasutusõigus antud või tulu saadud.
Dokumenteerimise nõue ei tähenda, et immateriaalne vara peab olema igal juhul registris kaitstud või patenteeritud. Oluline on, et vara ei oleks üksnes üldine teadmine, kogemus või oskusteave, mille ulatust ja kuuluvust ei ole võimalik eristada ega kontrollida. Näiteks teadlase isiklik ekspertiis või tavapärane nõustamispädevus ei ole tegevustoetuse arvestuse seisukohalt piisavalt dokumenteeritud immateriaalne vara, kui ei ole võimalik tuvastada konkreetset kaitstavat või kasutusõiguse esemeks olevat tulemit.
Konfidentsiaalse teabe puhul ei ole eesmärk nõuda ärisaladuse või muu kaitstava teabe avalikustamist laiemas ulatuses, kui on vajalik tulu arvestamise kontrollimiseks. Kui kontrollimiseks on vaja tutvuda konfidentsiaalse lepingu või dokumendiga, tuleb selleks saada vastava teabe valdaja või lepinguosalise nõusolek või esitada dokument sellisel kujul, milles ärisaladust või muud kaitstavat teavet on põhjendatud ulatuses varjatud, kuid immateriaalse vara olemasolu, kuuluvus ja tulu saamise alus on siiski kontrollitavad.
Immateriaalse vara mõiste sisustamisel saab lähtuda raamatupidamise seaduse vara üldmõistest ning Raamatupidamise Toimkonna juhendist RTJ 5 „Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad“, mille kohaselt on immateriaalne põhivara füüsilise substantsita, eristatav mitterahaline vara, mida kasutatakse pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Seetõttu peab tegevustoetuse arvestuses immateriaalse vara olemasolu olema dokumentaalselt tuvastatav ning eristatav üldisest oskusteabest, teadlase isiklikust ekspertiisist või tavapärasest nõustamisteenusest.
33.
Palume täpsustada lisa 1 punkti 8 sõnastust. Hetkel välistab see kogu tulu programmidest, mis tingimuste järgi ei ole reeglina suunatud teadus- ja arendustegevuse toetamisele. Peamine küsimus on selles, et kui mingi programm reeglina ei ole suunatud teadus- ja arendustegevuse toetamisele, siis mõned konkreetsed projektid või projektide osad antud programmide raames võivad siiski olla teadus- ja arendustegevus ning määrus toetab tulude arvestamist, kui need on saadud teadus- ja arendustegevusest. Seega peaks lähtuma tegevuse või projekti tegelikust sisust ning hindama teadus- ja arendustegevuse komponendi olemasolu just projekti või tegevuse tasandil, mitte programmi tasandil, milles tuuakse tihti välja ainult deklaratiivsed üldeesmärgid, kuid mis tegelikult võivad võimaldada ka erandeid. Praegune väljapakutud sõnastus, koosmõjus seletuskirjas toodud selgitustega, võib tekitada väärarusaama või küsimusi selle kohta, kas Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi koordineerimis- ja toetusmeetmetest (coordination and support action, CSA) saadud tulud liigutuvad ka selle piirangu alla. Nimelt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2021/695, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ ja kehtestatakse selle osalemis- ja levitamisreeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1290/2013 ja (EL) nr 1291/2013, artikli 2 punkt 39 defineerib koordineerimis- ja toetusmeedet kui meedet, millega aidatakse täita raamprogrammi eesmärke, välja arvatud teadus- ja innovatsioonitegevus ning välja arvatud teadus- ja innovatsioonitegevus, mis on lubatud ainult juhul, kui seda tehakse osa „Osaluse laiendamine ja Euroopa teadusruumi tugevdamine“ komponendis „Osaluse laiendamine ja tipptaseme levik“; ning ilma teadustegevuse liidu-poolse kaasrahastamiseta toimuv alt-üles koordineerimine, mis võimaldab liikmesriikide ja assotsieerunud riikide õigussubjektide omavahelist koostööd Euroopa teadusruumi tugevdamiseks. Seega, sisuliselt öeldakse, et raamprogrammi CSA tüüpi tegevused ei ole suunatud teadus- ja arendustegevuse rahastamisele, vaid koordineerimis-, võrgustamis-, poliitikakujundamise ja muude toetavate tegevuste elluviimisele. Leiame siiski, et CSA tüüpi tegevused peaksid minema tulemusosa arvestusse, mistõttu teeme ettepaneku lisa 1 punkt 8 ümber sõnastada ning ümbersõnastamisel palume arvestada sellega, et hindamisel lähtutaks konkreetse tegevuse tegelikust sisust, mitte üksnes programmi üldisest eesmärgist. Sisuliselt võib lisa 1 punkti 8 kustutada, sest määruse § 5 lg 1 tuuakse välja, et 40% tegevustoetuse vahenditest eraldatakse asutusele proportsionaalselt teadus- ja arendustegevuse läbiviimise eest saadud ning avaliku sektori asutuse majandusaasta tulemiaruandes kajastatud tekkepõhiste tuludega. Juba see säte ütleb väga selgelt, et arvestada tuleb konkreetseid tulusid, mis on saadud teadus- ja arendustegevuse läbiviimise eest. Neid tulusid saabki ainult hinnata konkreetsete projektide ja tegevuste kaudu, mitte lähtuvalt sellest, kas mõni programm reeglina ei ole suunatud teadus- ja arendustegevuse toetamisele, sest antud tasand (st programm) jääb § 5 lg 1 vastavuse hindamise jaoks liiga üldiseks ja abstraktseks.
Selgitame.
Nõustume, et mõne lisas 1 nimetatud programmi raames võidakse rahastada ka üksikuid uuringuid, mis vastavad teadus- ja arendustegevuse määratlusele ja tunnustele. Programmid on välistuste nimekirja kantud siiski lähtudes nende ametlikust eesmärgist ja kirjeldusest, mille kohaselt ei ole need suunatud teadus- ja arendustegevuse rahastamisele.
Eelnõus kavandatud lahenduse eesmärk on vähendada halduskoormust ning hoida tegevustoetuse arvestus võimalikult lihtsa, ühetaolise ja prognoositavana. Kui programmi üldine eesmärk ei ole teadus- ja arendustegevuse toetamine, ei ole põhjendatud hakata üksikute võimalike erandite tõttu hindama eraldi iga programmi raames rahastatud tegevuse vastavust teadus- ja arendustegevuse tunnustele. Selline juhtumipõhine hindamine muudaks arvestuse märkimisväärselt keerukamaks, suurendaks nii asutuste kui ka toetuse andja halduskoormust ning võiks vähendada toetuse arvestamise selgust ja ühetaolisust.
Seetõttu lähtutakse välistuste kohaldamisel programmi üldisest eesmärgist ja ametlikust kirjeldusest, mitte selle raames rahastatud üksikute tegevuste võimalikust sisulisest kvalifitseerumisest teadus- ja arendustegevuseks.

34.
Lisa 1 punktis 9 on kasutatud vana terminit baasfinantseerimine.
Arvestame, parandame sõnastust.
35.
Lisa 1 punktis 10 kasutatakse mõistet „majandustegevuse toetamiseks eraldatud tegevustoetus“. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse (edaspidi TAIKS) § 20 lg 3 sellist rahastusvahendit nimetatud ei ole. TAIKS-i § 20 lg 3 järgi on teadus- ja arendustegevuse rahastusvahenditeks asutuse teadus- ja arendustegevuse toetus, riiklik uurimistoetus, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni sihttoetus, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni süsteemitoetus. Palume täpsustada, mis tüüpi toetusest räägitakse lisa 1 punkti 10 mõistes, et välistada edasised ebakõlad ja valetõlgendused.
Selgitame.
Lisa punkti 10 mõistes ei ole silmas peetud TAIKS § 20 lõikes 3 nimetatud teadus- ja arendustegevuse rahastusvahendit ega asutuse teadus- ja arendustegevuse toetust TAIKS tähenduses. Tegemist on üldisema välistusega juhtudeks, kus asutusele eraldatakse tegevustoetuse nimetuse all vahendeid majandustegevuse, teenuse osutamise, tootmise, ettevõtlustegevuse või muu teadus- ja arendustegevusega mitteseotud tegevuse toetamiseks.
Selliseid tegevustoetusi võivad anda ka teised ministeeriumid, kohaliku omavalitsuse üksused või muud avaliku sektori asutused oma valdkondlike eesmärkide täitmiseks. Kui toetus ei ole oma eesmärgilt ja tingimustelt suunatud teadus- ja arendustegevuse läbiviimisele, ei ole põhjendatud arvestada seda tegevustoetuse tulemusosa alusandmetes teadus- ja arendustegevuse tuluna. Sätte eesmärk on vältida olukorda, kus teadus- ja arendustegevuse tulemusosa arvutamisel lähevad arvesse vahendid, mis on küll kajastatud tegevustoetusena, kuid mille tegelik eesmärk on toetada asutuse muud tegevust.

36.
Lisa 1 punkti 11 lause on kategooriline ning tekitab jällegi vastuolu § 5 lg 1, milles lähtutakse teadus- ja arendustegevuse läbiviimise eest saadud tulust, mistõttu peaks ka siin olema välistatud tulu üksnes selles ulatuses, milles tegevus ei vasta teadus- ja arendustegevuse tunnustele, mitte pelgalt lepingu üldeesmärgist. Leping, mille üldeesmärk on nt poliitikauuring, võib sisaldada nii teadus- ja arendustegevuse kompenenti kui muid tegevusi, kuid praegune sõnastus võib viia tulu automaatse välistamiseni pelgalt tegevuse nimetuse, mitte selle tegeliku sisu alusel. Seletuskiri ise lähtub Frascati käsiraamatu teadus- ja arendustegevuse sisulistest tunnustest, kuid lisa 1 punkti 11 loetelu ei väljenda seda põhimõtet piisavalt selgelt. Palume sõnastada lisa 1 punkt 11 võttes aluseks § 5 lg 1, mis on suunatud sellele, et sisuliselt ja objektiivselt eristada teadus- ja arendustegevusest tekkiv tuluosa ja mitte teadus- ja arendustetegusest tekkiv tuluosa.
Selgitame.
Mõistame, et poliitikauuringud, mõjuanalüüsid, hindamisuuringud ning tarkvara ja infosüsteemide arendamine võivad sisaldada teadus- ja arendustegevuse elemente. Samas ei ole nimetatud tegevused oma laadilt üldjuhul suunatud uue teadusliku teadmise loomisele, vaid olemasoleva teadmise, metoodika või tehnoloogia rakendamisele konkreetse praktilise ülesande lahendamiseks. Seetõttu ei ole põhjendatud käsitleda sellistest lepingutest saadud tulu tegevustoetuse tulemusosa arvestuses automaatselt teadus- ja arendustegevusega seotud tuluna.
Ettepaneku arvestamine tähendaks, et iga poliitikauuringu, hindamisuuringu, tarkvaraarenduse või infosüsteemi arendamise lepingu puhul tuleks eraldi hinnata, millises ulatuses vastab konkreetne tegevus teadus- ja arendustegevuse tunnustele. Selline hindamine eeldaks lepingu sisu, eesmärgi, metoodika, tulemuste, kulude ja tööjaotuse üksikasjalikku analüüsi ning vajaduse korral täiendavate tõendite kogumist. See suurendaks oluliselt nii andmete esitajate kui ka kontrollijate halduskoormust ning muudaks tulemusosa arvestuse keerukamaks ja vähem prognoositavaks.
Eelnõu Lisa 1 punkt 11 alapunkti 1 on täiendatud ja lisatud, et välistatud on üksnes need poliitikauuringud, mis ei ole tellitud teadus- ja arendustegevusena. See tähendab, et kui ministeerium on juba tellimisel tuvastanud, et töö sisu on teadus- ja arendustegevus ning see on lepingus mainitud, siis võib selline tulu minna arvesse.
37.
Lisa 1 punkti 11 alapunkt 9 alusel välistatakse tulud lepingutest, mille sisu ei ole seotud teadus- ja arendustegevusega, sealhulgas pedagoogiline tegevus akadeemilistes asutustes, välja arvatud doktoriõppe juhendamine. Palume selgitada ning täpsustada, millist tulu mõeldakse doktoriõppe juhendamise all?
Arvestatud.
Jätame alapunktist 9 välja viite doktoriõppe juhendamisest saadud tuludele, kuna sisuliselt on pedagoogilise tegevuse toetamise arvestamise välistamine antud punktis juba kaetud.
Maaelu Teadmuskeskus
38.
§ 4 lõige 1. Täpsustus on seotud määruse algse mõttega, mille kohaselt stimuleeritakse antud tulemusnäitaja kaudu Eesti teadlaste järelkasvu. Ettepanek arvestada Eesti kodakondse doktorandi ning Eesti poolse kaasjuhendaja panust
Mittearvestatud.
Selgitame, et antud näitaja on tegevustoetuse määruse koostamisel läbi räägitud teadussüsteemi osapooltega. Näitaja muutmine eeldaks uusi läbirääkimisi, mida käesoleva eelnõu koostamise raames ei kavandata. Haridus- ja Teadusministeerium leiab, et kodakondsuse alusel doktorikraadi omandatud inimeste eristamine võib kaasa tuua diskrimineerimise ning seetõttu ei toeta ettepanekut.
39.
A) Arvesse ei võeta välisrahastusi nagu Norra programm, LIFE, Interreg jne. B) Välistatud on tulud lepingutest, mille põhisisu ei ole teadus- ja arendustegevus. C) Üldotstarbeline andmete kogumine, mis ei ole teadus- ja arendusprojekti lahutamatu osa, näiteks kvartaalsed töötuse uuringud, terviseandmete kogumine, meteoroloogiline ja hüdroloogiline seire; Kas selliste rahastuste toel tekkinud teadmiste põhjal ilmunud 1.1 teadusartiklid lähevad arvesse?
Selgitame.
Teadusartiklid lähevad arvesse vastavalt § 3 punktides 1-3 sätestatule.
40.
Kas TEAMING for Excellence rahastus läheb tegevustoetuse arvestusse?
Selgitame.
Teaming projektide puhul läheb arvesse Euroopa Komisjonilt saadud osa, kuid mitte riigieelarvelised vahendid, sealhulgas struktuuritoetus.
Kaitseministeerium
41.
Eelnõu punkt 2, millega muudetakse paragrahvi 4 lõiget 2 järgmiselt:
“(2) Avaliku sektori asutuse teadlaste järelkasvu näitajana arvestatakse kaitstud doktoritöö kaasjuhendamist, välja arvatud ülikoolide vahelist kaasjuhendamist, juhul, kui:
1) doktorant töötas kaasjuhendajaga samas asutuses vähemalt poole doktoriõpingute nominaalajast, doktorandi töökoormus oli vähemalt 0,5 ning tema töö on seotud doktoritööga ja
2) kaasjuhendaja töökoormus asutuses juhendamise ajal oli vähemalt 0,5 ning tal oli lisaks doktorandi juhendamisele ka muid teadus- ja arendustegevusega seotud tööülesandeid.”
Kaitseministeerium ei toeta kehtiva määruse § 4 lõike 2 muutmist. Kehtivas määruses ei ole kaasjuhendaja töökoormusele 0,5 koormuse nõuet, mis soovitakse määruse muudatusega lisada. Meie hinnangul on sellisel määruse muudatusel otsene tagasiulatuv negatiivne mõju, kuna asutused ei saanud oma tööd planeerides uusi tingimusi kaasjuhendajatele ette näha. See tähendab Kaitseväe Akadeemia näitel, et teatud doktoritööde kaasjuhendamine ei lähe toetuste eraldamisel teadlaste järelkasvu näitajana arvesse uue määruse kohaselt. Meil on täna kaasjuhendajaid, kellel töökoormus juhendamisel ei ole 0,5, vaid nt 0,3. Kui muudatus on siiski vajalik, siis saab seda rakendada neile, kes 2026. aasta sügisest doktorantuuri alustavad, ent eelnõu kohaselt seda rakendussättest ei nähtu. Doktorantuuris õppimine ja sellele eelnev planeerimine on asutuse jaoks pikem protsess ning selline iga-aastane tingimuste muutmine raskendab asutuse planeerimistegevusi.
Selgitame.
Antud muudatus ei puuduta kaasjuhendamisega seotud töökoormust, vaid kaasjuhendaja töökoormust asutuses üldiselt. Lisaks täpsustame lähtuvalt asutustelt saadud tagasisidest § 4 lõikes 2 toodud nõudeid kaasjuhendaja töökoormusele järgmiselt: kaasjuhendaja töökoormus asutuses juhendamise ajal oli keskmiselt vähemalt 0,5 ning tal oli lisaks doktorandi juhendamisele ka muid teadus- ja arendustegevusega seotud tööülesandeid.”
Tartu Ülikool
42.
Eelnõu paragrahvi 1 punktiga 2 muudetakse määruse paragrahvi 4 lõiget 2. Selle punktis 1 tuleks lauseosa „ning tema töö on seotud doktoritööga“ selle ühtlustamiseks ülejäänud paragrahvi sõnastusega viia mineviku vormi.
Arvestame.
43.
Eelnõu paragrahvi 1 punktiga 4 muudetakse määruse paragrahvi 5 lõike 1 punkti 5, mille kohaselt jäetakse edaspidi tegevustoetuse tulemusosa määramise arvestusest välja ka strateegiliste uuringute programmi toetused. Üldiselt kehtib põhimõte, et riigieelarvest pärinevat teadustulu asutuste toetuse alusandmete hulgas arvesse ei võeta. See on kinnitatud ka määruse kavandatava lisa punktis 3. Seetõttu palun selgitada, millest lähtudes soovitakse määruse § 5 lõike 1 punktis 5 teha erand strateegiliste uuringute programmist saadud vahendite puhul. Tegemist on riigieelarvesse planeeritud vahenditega, mille kasutamise tulemusena ei teki TA süsteemi tulusid juurde. Ilma mõjuva põhjuseta ei peaks strateegiliste uuringute programmi sihttoetusele erandit kehtestama.
Selgitame.
§ 5 lõike 1 punkti 5 muudatusega ei ole kavas jätta arvestusest välja strateegiliste uuringute programmi toetused. Kuna sätte sõnastus oli mitmeti mõistetav, siis muudame sätte sõnastust selgemaks, et oleks üheselt arusaadav, et strateegiliste uuringute programmi toetused võetakse arvesse koefitsiendiga 1.
Selgitame, et riigieelarvest pärineva teadustulu mittearvestamise põhimõte kehtib peamiselt sellistele tuludele, mis on antud ilma konkurssi või hanget korraldamata. Haridus- ja Teadusministeeriumi toetused on välistatud laiemalt, kuna tegevustoetuse eesmärk ei ole Haridus- ja Teadusministeeriumi teiste toetuste võimendamine.
Strateegiliste uuringute programmi eristamise põhjus seisneb programmi eesmärgis ja ülesehituses. Programmi eesmärk on toetada Eesti ühiskonna ja majanduse jaoks oluliste pikaajaliste uurimissuundade arendamist ning nende lahendamiseks vajaliku teadusvõimekuse kujundamist. Uurimissuunad lähtuvad ministeeriumide ja Riigikantselei vajadustest ning on seotud riigi strateegiliste probleemide lahendamisega. Igal ministeeriumil on oma eelarve, mille raames on vastaval ministeeriumil võimalik teadusuuringuid rahastada. Seetõttu erineb strateegiliste uuringute programm teistest Haridus- ja Teadusministeeriumi rahastusmeetmetest, mille arvestamine on määruse kohaselt välistatud.
44.
Eelnõu paragrahvi 1 punktidega 7 ja 8 muudetakse määruse paragrahvi 7 punkti 1 (eelnõus ekslikult viidatud lõige 1) ja täiendatakse paragrahvi punktiga 11. Selle tulemusel tekib olukord, kus kogumikus avaldatud artiklitele saaks kohaldada mõlemas lõikes nimetatud koefitsiente. Muudatuse seletuskirjas toodud eesmärgi täitmiseks piisab punkti 11 lisamisest ilma punkti 1 sõnastust muutmata.
Arvestatud.
Kooskõlastusele saadetud eelnõust eemaldatud paragrahvi 1 punkt 8 ja vastavalt sellele muudetud järgmiste punktide numeratsiooni.
45.
Eelnõu paragrahvi 1 punktiga 11 muudetakse määruse paragrahvi 10 lõiget 1, mille kohaselt tuleb tegevustoetuse mahu määramise alusandmed edaspidi esitada vastutava ministeeriumi etteantud vormil. Juhul kui vormi kasutamine on kohustuslik, siis peaks määruse tekstis olema selgelt välja toodud, et selle kehtestab minister. Muul juhul ei saa vormi kasutamine olla kohustuslik. Eelnõud tuleks täiendada kohustusliku vormi kavandiga, et ka sellele oleks võimalik tagasisidet anda. Lisaks tekitab segadust sama lõike sõnastus, mille kohaselt asutus esitab andmed ettenähtud vormil või ministeerium võtab need Eesti Teadusinfo süsteemist ise. Seletuskirjast ei selgu, millisel juhul kumbki variant kehtib. Eelnõu sõnastust ja seletuskirja tuleks selles osas täiendada.
Selgitame.
Etteantud vormi kasutamise eesmärk on tagada, et asutus esitaks tähtajaks kõik nõutud andmed ning väldiks seega olukorda, kus andmete täiendamiseks on vaja esitada täiendavaid päringuid. Kõik andmed, mis on võimalik saada Eesti Teadusinfosüsteemist, võtab HTM andmete kontrollijana infosüsteemist ise. Edaspidi on taotlemine ja andmete esitamine kavas viia täielikult ETISesse.
Selgitame, et vormi ei ole plaanis kehtestada eraldi õigusaktiga. Vorm saadetakse asutustele arvamuse avaldamiseks väljaspool eelnõu menetlust.
46.
Eelnõu sisaldab Vabariigi Valitsuse määruse lisa „Tegevustoetuse tulemusosa määramisel mittearvestatavad tulud lepingutest“. Määruse ning lisa punkti 1 sõnastus ei ole selged selle osas, kas lisa 1 on kohaldatav ka määruse paragrahvi 5 lõike 1 punktides 1–2 nimetatud tulule. Vähemalt seletuskirjas tuleks täpsustada, et lisa punkti 1 künnist määruse paragrahvi 5 lõike 1 punktides 1–2 nimetatud tulule ei kohaldata.
Selgitame.
Lisa esimene lause on sõnastatud järgmiselt: Määruse §-s 5 nimetatud tegevustoetuse tulemusosa määramisel ei arvestata järgmist lepingu alusel saadavat tulu. Seega on lisas olemas viide määruse paragrahvile, mille osas antud lisa kehtib.
47.
Lisa punktis 2 on nõutud, et immateriaalse vara kasutusõiguste andmisest saadud tulu arvestamiseks peab see vara olema tekkinud teadus- ja arendustegevuse tulemusena ning vara olemasolu peab olema võimalik dokumentaalselt tõendada. Samas ei ole selgitatud, milline on tõendusstandard ehk millal loetakse vara teadus- ja arendustegevuse tulemuseks või selle olemasolu dokumentaalselt tõendatuks. Kindlust annaks aktsepteeritavate tõendite loetlemine (leiutise avaldus, IP-komisjoni otsus, lepinguline omandiõiguse ahel, koodi- või andmestiku dokumentatsioon), et tulu ei jääks arvestamata üksnes patendivormistuse puudumise tõttu. Lisaks on vajalik täpsustus, et ärisaladusega kaetud lepingu puhul piisab immateriaalse vara olemasolu tõendamiseks dokumendist, mis ei avalda lepingu ärilisi tingimusi.
Selgitame.
Dokumentaalse tõendamise all on silmas peetud seda, et immateriaalse vara olemasolu, sisu ja kuuluvus peavad olema tuvastatavad kirjalike või muul püsival viisil taasesitatavate dokumentide alusel. Sellisteks dokumentideks võivad olla näiteks patenditaotlus või patendi registreering, sordikaitse või muu kaitstava objekti registreerimise dokumendid, autoriõigusega kaitstava tarkvara või andmebaasi loomist ja kuuluvust tõendavad dokumendid, litsentsi- või võõrandamisleping, üleandmise-vastuvõtmise akt, asutusesisene inventeerimis- või arvestusdokument, intellektuaalomandi portfellikirje või muu dokument, millest nähtub, milline immateriaalne vara on loodud, kellele see kuulub ning millisel alusel on selle kasutusõigus antud või tulu saadud.
Dokumenteerimise nõue ei tähenda, et immateriaalne vara peab olema igal juhul registris kaitstud või patenteeritud. Oluline on, et vara ei oleks üksnes üldine teadmine, kogemus või oskusteave, mille ulatust ja kuuluvust ei ole võimalik eristada ega kontrollida. Näiteks teadlase isiklik ekspertiis või tavapärane nõustamispädevus ei ole tegevustoetuse arvestuse seisukohalt piisavalt dokumenteeritud immateriaalne vara, kui ei ole võimalik tuvastada konkreetset kaitstavat või kasutusõiguse esemeks olevat tulemit.
Konfidentsiaalse teabe puhul ei ole eesmärk nõuda ärisaladuse või muu kaitstava teabe avalikustamist laiemas ulatuses, kui on vajalik tulu arvestamise kontrollimiseks. Kui kontrollimiseks on vaja tutvuda konfidentsiaalse lepingu või dokumendiga, tuleb selleks saada vastava teabe valdaja või lepinguosalise nõusolek või esitada dokument sellisel kujul, milles ärisaladust või muud kaitstavat teavet on põhjendatud ulatuses varjatud, kuid immateriaalse vara olemasolu, kuuluvus ja tulu saamise alus on siiski kontrollitavad.
Immateriaalse vara mõiste sisustamisel saab lähtuda raamatupidamise seaduse vara üldmõistest ning Raamatupidamise Toimkonna juhendist RTJ 5 „Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad“, mille kohaselt on immateriaalne põhivara füüsilise substantsita, eristatav mitterahaline vara, mida kasutatakse pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Seetõttu peab tegevustoetuse arvestuses immateriaalse vara olemasolu olema dokumentaalselt tuvastatav ning eristatav üldisest oskusteabest, teadlase isiklikust ekspertiisist või tavapärasest nõustamisteenusest.
48.
Lisa punkti 7 osas on vajalik selle täpsem selgitamine seletuskirjas või punkti sõnastuse täpsustamine. Punkti praegune sõnastus viitab, et ei arvestata üksnes Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarves olevatest struktuuritoetustest rahastatud meetmetest pärinevat tulu, aga määruse üldise loogikaga langeks kokku samasuguse välistuse laiendamine kõigile ministeeriumidele. Juhul kui eesmärk ongi välistada ainult Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarves olevatest struktuuritoetustest rahastatud meetmetest pärinev tulu, siis tuleks seda põhjendada.
Selgitame.
Tegevustoetuse tulemusosa arvestuses ei võimendata Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarves olevatest struktuuritoetustest saadud tulu. Põhjus on selles, et HTM on teadus- ja arendustegevuse valdkonna keskne rahastaja ning HTM-i eelarves olevad teadus- ja arendustegevuse toetused on juba osa samast teadusrahastuse süsteemist. Kui sellist rahastust arvestataks tegevustoetuse tulemusosa alusandmetes, tekiks risk, et sama valdkonna riigieelarvelist teadusraha võimendatakse tegevustoetuse kaudu teist korda.
Teiste ministeeriumide rahastuse puhul on loogika teistsugune. Selline rahastus tuleb üldjuhul konkreetse poliitikavaldkonna vajadusest, näiteks keskkonna, kaitse, tervise, majanduse, põllumajanduse või sotsiaalvaldkonna probleemide lahendamiseks. Kui teadus- ja arendusasutus kaasab sellise rahastuse teadus- ja arendustegevuse läbiviimiseks, näitab see, et asutuse teaduskompetents on vajalik ka väljaspool HTM-i teadusrahastuse süsteemi ning toetab teiste ministeeriumide poliitikakujundamist ja valdkondlikke eesmärke.
Eesmärk on motiveerida teadus- ja arendusasutusi pakkuma teaduspõhiseid lahendusi eri poliitikavaldkondade vajadustele ning suurendada teadus- ja arendustegevuse kasutamist kogu avalikus sektoris. See aitab mitmekesistada teadusasutuste rahastusallikaid ja tugevdada teaduse seost riigi laiemate strateegiliste eesmärkidega.
Samas ei tähenda see, et kõik teiste ministeeriumide vahendid lähevad automaatselt arvesse. Arvesse saab võtta üksnes sellist tulu, mis vastab määruse üldisele loogikale ehk on saadud teadus- ja arendustegevuse läbiviimise eest ning ei kuulu muude välistuste alla. Nii säilib põhimõte, et tegevustoetus ei toeta pelgalt avaliku sektori rahastuse mahtu, vaid eelkõige teadus- ja arendustegevuse tegelikku rakendamist väljaspool HTM-i põhist teadusrahastust.

49.
Lisa punkti 8 alusel jäetakse arvestamata tulu programmidest, mis tingimuste järgi ei ole suunatud teadus- ja arendustegevuse toetamisele. Seletuskirja kohaselt kavandab HTM seetõttu toetuse alusandmete hulgast välja jätta ka näiteks LIFE programmi projektid. Juhin tähelepanu, et teadus- ja arendustegevuse alusandmetest väljajätmise kriteeriumid ei tohiks lähtuda rahastusprogrammi üldisest eesmärgist ja rahastustingimustest, vaid eelkõige rahastatud tegevuse sisulisest olemusest. Euroopa Liidu tasandil on teadusuuringute peamine rahastusinstrument Euroopa Horisont, mistõttu LIFE ei dubleeri seda (nt alusuuringuid sealt ei toetata). Rahastusinstrumentide eristamise eesmärk ei too endaga automaatselt kaasa teadus- ja arendustegevuse tunnuste olemasolu või puudumist mistõttu LIFE projektides ei ole välistatud Frascati käsiraamatu põhimõtete kohaselt teadus- ja arendustegevuseks kvalifitseeruv tegevus. Samale asjaolule viitab ka seletuskirja LIFE projektide tegevusi kirjeldav lõik, kus on muuhulgas nimetatud uuenduslike tehnoloogiate ja lahenduste rakendamine jm. Teadus- ja arendustegevuse määratlemisel tuleb lähtuda sellest, kas tegevus vastab teadus- ja arendustegevuse tunnustele (uudne, loominguline, ettemääramatu tulemusega, süsteemne, ülekantav või korratav), mitte teha järeldusi pelgalt programmi rahastustingimuste põhjal. LIFE projektid aitavad üsna hästi kaasa välisvahendite kaasamisele, teadustulemuste rakendamisele ühiskondlike probleemide lahendamisel ja seda koostöös rahvusvaheliste partneritega. Teadlaste motiveerimine konkurentsipõhiste riigieelarveväliste rahastusallikate taotlemiseks on igati kooskõlas eesmärgiga suurendada Eesti teadussüsteemi rahvusvahelist konkurentsivõimet ja välisrahastuse mahtu. LIFE projektide väljajätmine tulemusnäitajate arvestusest võib vähendada motivatsiooni selliseid projekte taotleda. Siinkohal on oluline märkida, et LIFE projektid eeldavad üldjuhul omafinantseeringut. Teadusasutuste tegevustoetus on üks peamisi allikaid, mille abil sellist omafinantseeringut tagatakse. Seetõttu tekib vastuoluline olukord, kus asutused püüavad välisvahendeid kaasata riigieelarveliste vahendite piiratuse tõttu ja see eeldab ka omafinantseeringu olemasolu. Riik aga ei arvesta selliste projektide kaudu kaasatud vahendeid, mis omaosalust nõuavad, tegevustoetuse tulemusosa alusandmetes.
Selgitame.
Lisa punktis 8 sätestatud programmipõhise välistuse eesmärk on tagada, et tegevustoetuse tulemusosa arvestusse läheksid tulud üksnes sellistest programmidest, mille eesmärk ja tingimused on selgelt suunatud teadus- ja arendustegevuse toetamisele. Kui programmi üldeesmärk on eelkõige rakendamine, katsetamine, skaleerimine või muud praktilised tegevused, ei ole põhjendatud lugeda sellest saadud tulu automaatselt teadus- ja arendustegevusega seotud tuluks.
Ettepaneku arvestamine eeldaks iga projekti üksikjuhtumipõhist hindamist, sealhulgas projekti tegevuste, eelarve, tulemuste ja tööjaotuse analüüsi, et eristada võimalik teadus- ja arendustegevus muudest programmi tegevustest. See suurendaks oluliselt nii andmete esitajate kui ka kontrollijate halduskoormust ning muudaks tulemusosa arvestuse vähem prognoositavaks.
Programmipõhine välistus on vajalik õigusselguse, kontrollitavuse ja asutuste ühetaolise kohtlemise tagamiseks. Seetõttu jäädakse eelnõus lahenduse juurde, mille kohaselt jäetakse arvestusest välja tulud programmidest, mille tingimuste ja eesmärgi kohaselt ei ole programm suunatud teadus- ja arendustegevuse toetamisele.

50.
Lisa punktiga 11 püütakse tegevusi klassifitseerida ex ante tegevusliikide või lepingutüüpide alusel, samas, nagu ülalpool öeldud, tuleb teadus- ja arendustegevust hinnata tegevuse tegeliku sisu järgi. Seda ei saa pidada metoodiliselt põhjendatuks. Näiteks võivad poliitikauuringud olla nii mõjuanalüüsid kui ka teadusartikliteni viivad rakendusuuringud. Eriti kehtib see haridus-, tööjõu-, sotsiaal- ja innovatsioonipoliitika uuringute puhul. Tarkvaraarendus ei ole tavaliselt teadus- ja arendustegevus, kuid uute algoritmide, mudelite või meetodite väljatöötamine võib olla eksperimentaalarendus. Mõjude hindamine on välistatud kategooriana liiga lai, sest selle alla võib kuuluda ka süvateaduslikke mõju-uuringuid. Samuti võib keskkonnamõjude hindamine eeldada põhjalikku teaduslikku uurimistööd. Eelkõige ongi ebaselge, kes ja kuidas hakkab hindama selles punktis loetletud tegevuse sisulist kvalifitseerumist teadus- ja arendustegevuseks. Kavandatav lähenemine võib kaasa tuua teadusvaldkondade ebavõrdse kohtlemise. Välja arvatavate tegevuste loetelu puudutab ebaproportsionaalselt tugevalt just sotsiaal- ning keskkonnateadusi, kus teaduslikku pädevust rakendatakse sageli poliitikakujundamise, mõjuanalüüside ja hindamisuuringute kaudu. Seetõttu võib sama teadusliku keerukuse ja ühiskondliku mõjuga tegevust ühes valdkonnas arvestada, kuid teises mitte.
Selgitame.
Mõistame, et poliitikauuringud, mõjuanalüüsid, hindamisuuringud ning tarkvara ja infosüsteemide arendamine võivad sisaldada teadus- ja arendustegevuse elemente. Samas ei ole nimetatud tegevused oma laadilt üldjuhul suunatud uue teadusliku teadmise loomisele, vaid olemasoleva teadmise, metoodika või tehnoloogia rakendamisele konkreetse praktilise ülesande lahendamiseks. Seetõttu ei ole põhjendatud käsitleda sellistest lepingutest saadud tulu tegevustoetuse tulemusosa arvestuses automaatselt teadus- ja arendustegevusega seotud tuluna.
Ettepaneku arvestamine tähendaks, et iga poliitikauuringu, hindamisuuringu, tarkvaraarenduse või infosüsteemi arendamise lepingu puhul tuleks eraldi hinnata, millises ulatuses vastab konkreetne tegevus teadus- ja arendustegevuse tunnustele. Selline hindamine eeldaks lepingu sisu, eesmärgi, metoodika, tulemuste, kulude ja tööjaotuse üksikasjalikku analüüsi ning vajaduse korral täiendavate tõendite kogumist. See suurendaks oluliselt nii andmete esitajate kui ka kontrollijate halduskoormust ning muudaks tulemusosa arvestuse keerukamaks ja vähem prognoositavaks.
Eelnõu Lisa 1 punkt 11 alapunkti 1 on täiendatud ja lisatud, et välistatud on üksnes need poliitikauuringud, mis ei ole tellitud teadus- ja arendustegevusena. See tähendab, et kui ministeerium on juba tellimisel tuvastanud, et töö sisu on teadus- ja arendustegevus ning see on lepingus mainitud, siis võib selline tulu minna arvesse.
51.
Viimastel aastatel on riik rõhutanud teadmussiirde olulisust, kuid eelnõuga kavandatavatest muudatustest võib jääda mulje, et teadmiste rakendamine riigi jaoks oluliste probleemide lahendamisel ei ole tegevustoetuse mõttes justkui väärtustatud. See ei ole kooskõlas riigi eesmärgiga tugevdada teaduspõhist poliitikakujundamist ning suurendada teadusasutuste ühiskondlikku mõju.
Selgitame.
Tegevustoetuse eesmärk ei ole vähendada teadmussiirde ega teaduspõhise poliitikakujundamise tähtsust. Vastupidi, tegevustoetuse mudelis on teadmiste rakendamine ja ühiskondlik mõju juba arvestatud mitme tulemusnäitaja kaudu. Samas peab tegevustoetuse arvestus põhinema näitajatel, mida on võimalik kõigi asutuste puhul ühetaoliselt mõõta, kontrollida ja võrrelda. Seetõttu ei saa iga teaduspõhise nõustamise, poliitikakujundamisse panustamise või ühiskondliku mõju vormi tegevustoetuse valemis eraldi arvesse võtta.
Teadus- ja arendustegevuse tulemuste ühiskondlikku rakendamist arvestatakse eelkõige lepinguliste tulude kaudu. Need moodustavad 40% tegevustoetuse tulemusosast ning näitavad, et avalik sektor, ettevõtted või teised tellijad kasutavad asutuse teaduslikku pädevust konkreetsete probleemide lahendamiseks. Lisaks arvestatakse tulemusosas publikatsioone, patente ja muid teadustulemusi, mis kirjeldavad asutuse teaduslikku võimekust ja teadmussiirde potentsiaali.
Eelnõuga kavandatud muudatuste eesmärk ei ole kitsendada teadmussiirde väärtustamist, vaid täpsustada, milline tulu ja millised tegevused on tegevustoetuse arvestuses piisavalt selgelt seotud teadus- ja arendustegevusega. See aitab vältida olukorda, kus arvesse lähevad ka sellised tegevused, mille põhirõhk on tavapärasel nõustamisel, rakendusteenusel või haldusülesande täitmisel, mitte teadus- ja arendustegevuse läbiviimisel.
Kehtivad tulemusnäitajad lepiti kokku koostöös asutustega ning nende kujundamisel arvestati nii TAIE strateegia eesmärke kui ka vajadust hoida arvestus võimalikult lihtsa ja kontrollitavana. See ei välista, et tulevikus hinnatakse näitajate toimivust uuesti ning vajaduse korral vaadatakse need üle, lähtudes muu hulgas teadusasutuste tegelikust ühiskondlikust mõjust ja teadmussiirde arengust.