| Dokumendiregister | Justiits- ja Digiministeerium |
| Viit | 8-2/5922 |
| Registreeritud | 03.09.2026 |
| Sünkroonitud | 04.09.2026 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 8 Eelnõude menetlemine |
| Sari | 8-2 Arvamused teiste ministeeriumide eelnõudele (arvamused, memod, kirjavahetus) |
| Toimik | 8-2/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Siseministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Siseministeerium |
| Vastutaja | Markus Ühtigi (Justiits- ja Digiministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õiguspoliitika valdkond, Õiguspoliitika osakond, Õigusloome korralduse talitus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898
Siseministeerium [email protected]
Teie 12.08.2026 nr 1-6/3511-1, SIM/26-0911/-1K Meie 03.09.2026 nr 8-2/5922
Siseministri määruse „Lasketiiru ja laskepaiga ning laskevõistluse ja treeninglaskmise ohutusnõuded“ eelnõu kooskõlastamine Lugupeetud minister Siseministeerium on saatnud Justiits- ja Digiministeeriumile kooskõlastamiseks siseministri määruse „Lasketiiru ja laskepaiga ning laskevõistluse ja treeninglaskmise ohutusnõuded“ eelnõu. Justiits- ja Digiministeerium kooskõlastab eelnõu järgmiste märkustega.
1. Eelnõu § 5 – kõnealuse sättega nähakse ette, et sisekorraeeskirjad peavad olema nähtaval kohal. Sisekorraeeskirjad peavad muu hulgas sisaldama kalaskmise eest vastutava isiku kontaktandmeid. Kuna määrusega pannakse kohustus isikuandmeid avalikustada ja isikuandmete töötlemine kujutab endast eraelu puutumatuse riivet, mille raamid tuleb ette näha seaduse tasandil, siis palume seletuskirjas välja tuua vastavad seaduse sätted, millega on reguleeritud isikuandmete töötlemine. Lisaks sellele palume lahti kirjutada määruse tasandil, milliseid andmeid kontaktandmete all silmas on peetud, kas selleks on üksnes telefoninumber, meiliaadress vms, kuna see võimaldab hinnata avalikustamise proportsionaalsust. Kontaktandmed on liiga lai mõiste, kuna see võib tähendada ka isiku kodust aadressi. Palume eelnõu täiendada ning esitada see uuesti Justiits- ja Digiministeeriumile, et saaksime veenduda avalikustamise proportsionaalsuses.
2. Eelnõu § 6 – kõnealuse sättega nähakse ette isikute kohustus anda allkiri ning dokumentide, sh allkirja säilitamise tähtaeg. Palume ka selle sätte puhul seletuskirjas välja tuua, milliseid isikuandmeid on kohustus selle sätte alusel lisaks allkirjale töödelda, kuna ilmselt kajastab viidatud dokument ka isiku nime, isikukoodi vms. Lisaks sellele palume seletuskirjas välja tuua seaduse tasandi õigusnormid, mis näevad ette isikuandmete kategooriad, mille töötlemist on seadusandja vajalikuks pidanud ja millega nähakse ette isikuandmete säilitamise maksimaalne tähtaeg, et oleks võimalik kontrollida säilitamistähtaja põhjendatust. Palume seletuskirja täiendada ning esitada see uuesti Justiits- ja Digiministeeriumile, et saaksime kontrollida säilitamistähtaja põhjendatust.
3. Eelnõu § 6 lg 1 – teenistusrelva kandmisega õigusega ametnikud kasutavad lasketiiru regulaarselt. Ohutusnõuetega tutvumist kinnitatakse vanglas kord aastas. Kas igakordne tutvumise kinnitus on teenistusrelvade puhul vajalik või saaks neid eristada? Palume seletuskirjas seda selgitada.
4. Eelnõu § 7 lg 1 – selle kohaselt tagab lasketiiru ja laskepaiga omanik, et talle kuuluva lasketiiru ja laskepaiga vastavust käesoleva määruse nõuetele kontrollitakse vähemalt üks kord aastas. Seletuskirja selgituse kohaselt (lk 12) on selline kohustus omanikul ja valdajal. Palume eelnõu ja seletuskiri kooskõlla viia.
5. Eelnõu § 8 lg 1 ja § 15 lg 2 – juttu on seal „taasesitatavas vormis kirjalikust nõusolekust“. Juhime tähelepanu, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 79 käsitleb „kirjalikku
2
taasesitamist võimaldavat vormi“ ning TsÜS § 78 „kirjalikku vormi“, mis on olemuslikult täiesti erinevad (ühel juhul piisab tekstisõnumi saatmisest, teisel juhul on vaja omakäelist või digiallkirja). Palume eelnõu koostajal läbivalt lähtuda nimetatud sõnastustest eesmärgiga tagada ühtne tähistus.
6. Eelnõu § 8 lg 8 – sätte mõtte jääb ebaselgeks, arvestades § 8 lg 7 ja selle punkti 4 sisu. Lõike 8 eesmärk näib olevat rakendada .22LR moona laskmise puhul kergemaid nõudeid, s.o näiteks 4,4 meetri kõrguse valli nõuet (vt ka kehtiva määruse § 6 lg 2 ja § 9 lg 2). Eelnõu seletuskirja (lk 15) kohaselt on soovitud kehtiva määruse sisu ja loetavust lihtsustada. Lõike 8 sõnastuse juures on ilmselt seega peetud silmas, et .22LR moona laskmise puhul võib valli kõrgus vastata § 8 lg- s 6 (mitte lg-s 7) sätestatule. Palume eelnõu ja seletuskirja täpsustada.
7. Eelnõu § 18 lg 3 – erand kattub osaliselt ka kehtiva määruse § 17 lg-s 3 sätestatuga. Õigusselguse ja määratletuse huvides palume kaaluda eelnõu seletuskirjas § 18 lõikes 3 sätestatud erandi ulatuse täpsustamist järgmiselt: - kas erand kohaldub üksnes juhtudele, kus Kaitsevägi või Kaitseliit on määranud konkreetse
isiku (vastava pädevusega) Kaitseväe/Kaitseliidu poolt korraldatava laskmise läbiviijaks (sh eraõigusliku isiku lasketiirus, seletuskirja lk 30);
- või on erand kohaldatav ka olukorras, kus Kaitseväe või Kaitseliidu poolt isikule omistatud laskmise läbiviimise õigus/laskeinstruktori pädevus lubab tal tegutseda laskmise eest vastutava (§ 18 lg 1) ja/või laskmist läbiviiva isikuna (§ 20 lg 1) ka väljaspool Kaitseväe või Kaitseliidu korraldatud laskeväljaõpet, sh näiteks tema enda (kui eraõigusliku füüsilise isiku) omandis või valduses olevas nõuetekohases laskepaigas.
Erandi ulatuse täpsustamist võiks õigustada järgnev. Eelnõu eesmärgid on mh kooskõla laskmistegevuse praktiliste vajadustega, nõuete paindlikumaks muutmine samaväärse ohutustaseme juures, õigusselguse suurendamine jne. Arvestades ka vähese kasutusega lasketiiru regulatsiooni (§ 15) kasutuselevõtuga muutunud muutunud julgeolekuolukorra tõttu, siis kas laskeinstruktori litsentsi kohustuslik olemasolu relvaseaduse § 861 tähenduses (eelnõu § 18 lg 2) võiks olla (eba)proportsionaalne meede nt kaitseliitlase suhtes, kellele küll ei laiene § 18 lg 3 kohane erand, kuid kes omab Kaitseliidu laskeinstruktori pädevust koos laskmiste läbiviimise õigusega (s.o tunneb relvade käsitsemise ja lasketiiru/laskepaiga ohutusnõudeid) ning soovib oma isikliku püstoliga läbi viia regulaarseid laskmisharjutusi näiteks vähese kasutusega lasketiiruna käsitatavas ehitises või territooriumil eelnõu § 15 tähenduses.
8. Eelnõu § 19 lg 2 – kõnealuse sättega nähakse ette, et kooskõlastatuna lasketiiru või laskepaiga
omaniku, valdaja või laskmist korraldava organisatsiooniga annab laskmise eest vastutav isik laskmist läbiviivale isikule taasesitamist võimaldavas vormis loa lasketiirus või laskepaigas laskmist läbi viia. Palume seletuskirjas välja tuua, kus on reguleeritud vastava loa väljastamise menetlus, milliseid isikuandmeid selleks töödeldakse ning kus asub isikuandmete töötlemist võimaldav seaduse tasandi õigusnorm. Palume seletuskirja täiendada ning esitada see uuesti Justiits- ja Digiministeeriumile, et saaksime kontrollida võimalike isikuandmete töötlemise õigusliku aluse olemasolu.
9. Eelnõu § 20 lg 4 – selle kohaselt antakse lasketreeningu läbiviimise õigus sisuliselt kõigile,
kellel on relvakandmise õigus. Lasketreeningu läbiviimisega kaasneb vastutus harjutuse ohutu korraldamise, laskurite juhendamise, tulejoonel toimuva kontrollimise ning ohuolukordade ennetamise eest. Palume kaaluda lasketreeningu läbiviimise õiguse sidumist täiendava pädevuse, väljaõppe või asutuse määratud õigusega.
10. Eelnõu § 21 lg 6 – kõnealuse sättega nähakse ette, et laskmist läbi viiv isik kannab hiljemalt
iga laskepäeva lõpus § 15 lõikes 5 nimetatud arvestusse laskepäeval tehtud laskude arvu ning iga laskuri kasutatud tulirelva liigi ja kaliibri. Palume seletuskirjas välja tuua, kas iga laskuri tulirelva liigi ja kaliibri märkimine arvestusse tähendab ka laskuri kohta andmete ülestähendamist. Kui jah, siis palume välja tuua seaduse tasandi norm isikuandmete töötlemise õigusliku aluse kohta. Palume seletuskirja täiendada ning esitada see uuesti Justiits- ja Digiministeeriumile, et saaksime kontrollida võimalike isikuandmete töötlemise õigusliku aluse olemasolu.
11. Üldsätete ja erisätete omavaheline suhestumine – palume kontrollida, kuidas suhestuvad
omavahel kõikidele lasketiirudele ja -paikadele kohaldatavad üldnõuded ja erinõuded, ning
3
võimalusel vältida sätete dubleerimist, välja arvatud juhul, kui dubleerimine teenib eelnõu koostajate hinnangul paremat õigusselguse ja määratletuse eesmärki. Näiteks, sätestab eelnõu § 10 lg 7 (lahtise ja poolkinnise lasketiiru kohta) järgmist: „Külgvall või laskeala küljel sihtimisjoonega paralleelne kuulikindel sein ei ole nõutud, kui kuulide laskealast väljapääsu välistavad tagavall, kuulisuunajad, põrkeplaadid, kuulipüüdjad, laskekabiin, laskeraam või looduslik reljeef ning kõrvaliste isikute ligipääs laskealale on takistatud.“ Eelnõu § 15 lg 5 (vähese kasutusega lasketiiru kohta) aga: „Vähese kasutusega lasketiirul ei ole nõutud külgvall või laskeala küljel sihtimisjoonega paralleelne kuulikindel sein, kui kuulide laskealast väljapääsu välistab kuulisuunaja, põrkeplaat, kuulipüüdja, laskekabiin, laskeraam või looduslik reljeef ning kõrvaliste isikute ligipääs laskealale on takistatud.“
Ilmneb, et kahe sätte sõnastused erinevad vaid „tagavalli“ poolest. Kui vähese kasutusega lasketiiru tuleb lugeda lahtiseks või poolkinniseks lasketiiruks (eelnõu § 15 lg 1), millele kohaldatakse üldreeglitena mh ka §-s 10 sätestatud (sh § 10 lg 7), ei kehtesta § 15 lg 5 oma sisult § 10 lg-ga 7 võrreldes olulisi erinõudeid (v.a „tagavall“) ning on sestap pigem dubleeriv. Kui tegemist on ebavajaliku ja dubleeriva sisuga, palume eelnõu vastavalt muuta.
12. Seletuskirjas tuuakse § 7 lg 4 selgitustes välja, et lasketiiru või laskepaiga puudustest tuleb teavitada asutuse üle haldus- või teenistuslikku järelevalvet tegevat ministeeriumi. Juhime tähelepanu, et Vabariigi Valitsuse seaduse § 95 kohaselt teeb teenistuslikku järelevalvet minister, mitte ministeerium. Lisaks viitab relvaseaduse § 88 lg 2, millele eelnõu § 7 lg-s 2 viidatakse, haldusjärelevalvele, mitte teenistuslikule järelevalvele. Seega palume seletuskirja vastavast osast (s.t eelnõu § 7 lg 4 selgitus) jätta välja teenistusliku järelevalve käsitluse. Samuti palume märkuse valguses üle vaadata mõjuanalüüsi p 5.2.2. ning rääkida ka seal pigem haldusjärelevalvest.
13. Juhime tähelepanu, et eelnõu seletuskirja sisukokkuvõte peab sisaldama informatsiooni mõju
kohta halduskoormusele ning selle kasvu korral ülevaadet, mille võrra olemasolevat halduskoormust vähendatakse (hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 41 lg 2 p 3). Palume seletuskirja täiendada.
Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Markus Ühtigi 51914873 [email protected] Steven Andrekson Mari Käbi Marget Pae Triin Salomets Helen Uustalu
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|