Saatja: Viktoria Jakovleva - KA <[email protected]>

Saadetud: 03.09.2026 14:04

Adressaat: Merike Tõnsau <[email protected]>

Koopia: Triin Tõnismäe <[email protected]>; info - MKM

<[email protected]>

Teema: Vastuskiri selgitustaotlusele

Lugupeetud Merike Tõnsau

Politsei- ja Piirivalveamet

Alljärgnevalt anname selgitused Teie esitatud lisaküsimuste kohta.

1. Kas alates 10.08.2026 on universaalse postiteenuse osutajaks jätkuvalt

üksnes AS Eesti Post ning millised teenused kuuluvad universaalse

postiteenuse hulka?

Postiseaduse (edaspidi PostiS) § 5 lõike 4 kohaselt on universaalse

postiteenuse osutaja isik, kellele on väljastatud tegevusluba

universaalse postiteenuse osutamiseks. Universaalse postiteenuse osutaja

leidmiseks korraldab Konkurentsiamet avaliku konkursi. Hetkel on

jätkuvalt universaalse postiteenuse osutajaks AS Eesti Post ning seda

kuni aastani 2029.

Alates 10.08.2026 on PostiS § 5 lõike 2 kohaselt universaalse

postiteenuse põhiteenusteks: 1) ülemaailmses postikonventsioonis ja selle

eeskirjades kirjeldatud kirisaadetise riigisisene ja rahvusvaheline

edastamine liht- ja tähtsaadetisena; 2) kuni 20 kg kaaluva rahvusvahelise

postipaki edastamine tähtsaadetisena. Lisaks kuuluvad PostiS § 5 lõike 21

kohaselt universaalse postiteenuse hulka lisateenustena kirisaadetise ja

postipaki kindlustamine ning jälgimine.

2. Mida postiseaduse kontekstis tähendab „taskukohane tasu?

Nõue osutada universaalset postiteenust taskukohase tasu eest tuleneb

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 97/67/EÜ (edaspidi

postidirektiiv) artiklist 12, mille järgi peavad universaalse

postiteenuse tasud olema taskukohased kõikidele kasutajatele nende

geograafilisest asukohast olenemata. Postidirektiiv seejuures

taskukohaste tasude mõistet laiemalt ei ava, kuid 01.01.2009 jõustunud

seaduse seletuskirja kohaselt tähendab taskukohane tasu fikseeritud tasu,

millest rohkem universaalse postiteenuse osutaja universaalse

postiteenuse kasutajalt võtta ei või. Taskukohase tasu eesmärk on

postiteenuse kasutajale mõistliku hinnataseme säilitamine üldistes

huvides osutatava teenuse kasutamise eest. Taskukohase tasuna võib

käsitada ka universaalse postiteenuse kulupõhist hinda (mis samuti

tuleneb postidirektiivi artiklist 12) tingimusel, et see on oma

hinnatasemelt teenuse kasutajatele jätkuvalt kättesaadav.

Alates 01.01.2027 asendatakse PostiS-is sõna „taskukohane tasu sõnaga

„põhjendatud tasu. Põhjendatud tasu peab olema kulupõhine, katma teenuse

osutamiseks vajalikud kulud ning sisaldama mõistlikku kasumit.

Põhjendatud tasu sisse arvatavad kulud peavad olema põhjendatud, lähtuma

kulutõhususest ja võimaldama universaalse postiteenuse osutajal täita

õigusaktidega sätestatud kohustusi (PostiS § 392 lg 1). Põhjendatud tasu

sisse ei arvata järgmisi kulusid: ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu,

erisoodustuse kulu, finantskulu, sponsorluskulu, kingituste ja

annetuskulu, tulumaksukulu, universaalse postiteenuse osutamisega

mitteseotud kulu, õigusaktide alusel ettevõtjale määratud trahvid ja

viivised ning muud rahalised kohustused, mis on tingitud ettevõtja

kohustuse täitmata jätmisest.

PostiS § 391 lõike 2 kohaselt peab põhjendatud tasu põhinema universaalse

postiteenuse osutamise kuludel, olema läbipaistev, mittediskrimineeriv ja

sama kogu riigi territooriumil, tagama universaalse postiteenuse

kättesaadavuse kõigile kasutajatele ning teenuse järjepidava toimimise.

3. Kas universaalse postiteenuse hinnad tuleb Konkurentsiametis

kooskõlastada või kinnitada?

Universaalse postiteenuse hinnad ehk taskukohase tasu kehtestab valdkonna

eest vastutav minister määrusega Konkurentsiameti ettepanekul iga

universaalse postiteenuse alla kuuluva teenuse osas ühesugusena kogu

riigi territooriumil. Hetkel kehtiv taskukohane tasu on jõustunud

14.08.2026 ning kehtib kuni 31.12.2026. Alates 01.01.2027 hakkab kehtima

põhjendatud tasu, mille kehtestab valdkonna eest vastutav minister

määrusega. Konkurentsiamet kooskõlastab või jätab põhjendatult

kooskõlastamata universaalse postiteenuse tasu suuruse 30 kalendripäeva

jooksul pärast vastava taotluse saamist.

4. Kas AS Eesti Post (Omniva) veebilehel avaldatud universaalse

postiteenuse hinnakiri kuulub Konkurentsiameti järelevalve või

kooskõlastamise alla?

Postiseaduse kohaselt määrab taskukohase tasu suuruse põllumajandus- ja

regionaalminister. Konkurentsiamet esitab ettepaneku vastavalt PostiS §

61 lg 2. Protsess ise käib nii, et AS Eesti Post esitab

Konkurentsiametile taskukohase tasu muutmiseks ettepaneku koos vajalike

põhjendustega. Seejärel hindab Konkurentsiamet taskukohase tasu muutmise

põhjendatust ning kui peab seda põhjendatuks, siis esitab valdkonna eest

vastutavale ministrile ettepaneku tasu muutmiseks.

Seepärast on põhjalikuma teabe saamiseks asjakohasem pöörduda AS-i Eesti

Post või Põllumajandus- ja Regionaalministeeriumi poole.

5. Millised on universaalse postiteenuse osutaja erinõuded ja millistes

sätetes need on reguleeritud?

Universaalse postiteenuse osutajale kehtivad erinõuded tulenevad eelkõige

PostiS sätetest ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest ehk

määrustest. Esmalt tuleneb PostiS § 5 lõikest 4, et universaalse

postiteenuse osutajaks olemine eeldab vastavat tegevusluba. PostiS § 5

lõike 1 kohaselt tuleb universaalset postiteenust osutada järjepidevalt,

kvaliteetselt ja taskukohase tasu eest kogu Eesti Vabariigi

territooriumil õigusaktidega sätestatud alustel ja korras. PostiS § 5 lg-

d 2 ja 21 määratlevad universaalse postiteenuse koosseisu.

PostiS § 37 lg 1 kohaselt peab universaalse postiteenuse osutaja tagama

postisaadetiste kogumise ja kättetoimetamise vähemalt viiel päeval

nädalas ja üks kord päevas kogu Eesti ulatuses. Universaalse postiteenuse

kvaliteedinõuded ja lubatud erandid kehtestatakse ministri (PostiS § 37

lg 11).

6. Kas asjaolu, et menetlusdokumentide edastamise kohustus on pandud

universaalse postiteenuse osutajale, tähendab üksnes teenuse

kättesaadavuse tagamise kohustust või on sel ka mõju sellele, millist

teenust võib riigiasutus menetlusdokumentide edastamiseks kasutada? Kas

riigiasutus võib kasutada ka muu posti- või kullerteenuse osutaja

teenust, eeldusel et teenus võimaldab saadetise jälgimist ning

kättetoimetamise nõuetekohast tõendamist? Või tuleks sellistel juhtudel

lähtuda sellest, et tegemist on universaalse postiteenuse koosseisu

kuuluva teenusega ning kasutada universaalse postiteenuse osutajat?

Vastavalt PostiS § 361 lõikele 1 on universaalse postiteenuse osutajal

kohustus oma postivõrgu vahendusel edastada üle Eesti perioodilisi

väljaandeid ja menetlusdokumente. PostiS § 361 reguleerib eelkõige

universaalse postiteenuse osutaja kohustust tagada sellise teenuse

olemasolu ja kättesaadavus.

PostiS § 361 lõikes 4 on sätestatud, et menetlusdokumentide

kättetoimetamisele kohaldatakse PostiS-is sätestatut ja postiteenuse

osutaja tüüptingimustes ettenähtut üksnes ulatuses, milles see ei ole

vastuolus menetlusdokumentide kättetoimetamise sätetega menetlusseaduses.

See tähendab, et millisel viisil ja millise teenuseosutaja vahendusel

menetlusdokument konkreetses menetluses kätte toimetatakse, reguleerib

eelkõige asjaomane menetlusseadus. Universaalse postiteenuse osutajale

PostiS-ga pandud menetlusdokumentide edastamise kohustus ei välista

teiste postiteenuse osutajate kasutamist. Kui muu tegevusloaga

postiteenuse osutaja või kullerteenuse osutaja suudab tagada õigusaktis

nõutud jälgitavuse, saaja tuvastamise, kättetoimetamise kinnituse ja muu

tõendamisstandardiga kooskõla, võib selline teenus olla alternatiiv, kui

kohalduv õigusakt ei sätesta teisiti. Riigikohtu praktika kohaselt võib

menetlusdokumendi kätte toimetada postiteenust majandustegevusena osutava

isiku vahendusel tähitult väljastusteatega või lihtkirjana ning

tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 312 lg 1 ei piira kättetoimetamist

postiteenuse osutaja vahendusel näiteks kullerpostisaadetisena PostiS

tähenduses.

TervitadesViktoria

Jakovlevajuristõ[email protected]+372

6672451KonkurentsiametTatari 39, 10134 Tallinn

________________________________

Saatja: Merike Tõnsau <[email protected]>Saadetud: teisipäev, 11.

august 2026 12:34Adressaat: Viktoria Jakovleva - KA

<[email protected]>Koopia: Triin Tõnismäe

<[email protected]>; info - MKM <[email protected]>Teema: Vastuskiri

selgitustaotlusele

Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.Tundmatu saatja

korral palume linke ja faile mitte avada.Tere Viktoria

Täname põhjalike selgituste eest!

Tutvunud Teie vastustega, sooviksime täpsustada veel mõningaid

asjaolusid.

Kas saame õigesti aru, et alates 10.08.2026 on Eestis universaalse

postiteenuse osutajaks jätkuvalt üksnes AS Eesti Post ning universaalse

postiteenuse alla kuuluvad ülemaailmses postikonventsioonis ja selle

eeskirjades kirjeldatud kirisaadetiste riigisisene ja rahvusvaheline

edastamine liht- ja tähtsaadetisena ning kuni 20 kilogrammi kaaluva

rahvusvahelise postipaki edastamine tähtsaadetisena?

Oma vastustes viitate, et universaalset postiteenust tuleb osutada

„taskukohase tasu eest. Palume täpsustada, mida postiseaduse kontekstis

mõistetakse taskukohase tasu all.

Kas universaalse postiteenuse hulka kuuluvate teenuste hinnad tuleb

teenuse osutajal kooskõlastada või kinnitada Konkurentsiametis?

Kas AS Eesti Posti (Omniva) veebilehel avaldatud universaalse

postiteenuse hinnakirjad kuuluvad Konkurentsiameti järelevalve või

kooskõlastamise alla?

Olete oma vastuses märkinud, et teised ettevõtjad võivad samuti osutada

kirisaadetiste ja postipakkide edastamise teenuseid, kuid nende suhtes ei

kohaldata universaalse postiteenuse osutamisele kehtestatud erinõudeid

ning neil puudub kohustus tagada teenust taskukohase tasu eest kogu Eesti

territooriumil.

Kas oleks võimalik täpsustada, millistes postiseaduse sätetes on

nimetatud erinõuded sätestatud? Võimalusel palume viidata konkreetsetele

paragrahvidele.

Samuti märgite oma vastuses, et universaalse postiteenuse osutajale on

seadusega pandud kohustus menetlusdokumentide edastamiseks.

Palume täpsustada, milline on selle kohustuse praktiline tähendus. Kas

asjaolu, et menetlusdokumentide edastamise kohustus on pandud

universaalse postiteenuse osutajale, tähendab üksnes teenuse

kättesaadavuse tagamise kohustust või on sel ka mõju sellele, millist

teenust võib riigiasutus menetlusdokumentide edastamiseks kasutada?

Eelkõige sooviksime selgitust olukorras, kus riigiasutus peab

õigusaktidest või menetluskorrast tulenevalt edastama dokumente tähitud

kirjana, väljastusteatega või muul tõendataval viisil.

Kas sellisel juhul võib riigiasutus kasutada ka muu posti- või

kullerteenuse osutaja teenust, eeldusel et teenus võimaldab saadetise

jälgimist ning kättetoimetamise nõuetekohast tõendamist?

Või tuleks sellistel juhtudel lähtuda sellest, et tegemist on

universaalse postiteenuse koosseisu kuuluva teenusega ning kasutada

universaalse postiteenuse osutajat?

Täname ette vastuste eest!

Lugupidamisega

Merike Tõnsau

ostujuht

ostude grupp

Politsei- ja Piirivalveamet

From: Viktoria Jakovleva - KA

<[email protected]>Sent: Tuesday, July 28, 2026 1:14

PMTo: Merike Tõnsau <[email protected]>Cc: Triin Tõnismäe

<[email protected]>; Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

<[email protected]>Subject: Vastuskiri selgitustaotlusele

TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu

saatja korral palume linke ja faile mitte avada!

Lugupeetud Merike Tõnsau

Politsei- ja Piirivalveamet

Täname Teid pöördumise eest. Vastuseks Teie küsimustele esitame allpool

oma selgitused.

1. Millised teenused kuuluvad universaalse postiteenuse hulka ning

milliseid teenuseid võivad osutada ka teised turuosalised?

Kuni 09.08.2026 kehtiva postiseaduse (edaspidi PostiS) kohaselt kuuluvad

universaalse postiteenuse hulka PostiS § 5 lõike 2 punktide 1 ja 2

kohaselt järgmised riigisisesed ja rahvusvahelised postiteenused:

kirisaadetiste edastamine liht-, täht- ja väärtsaadetisena kaaluga kuni 2

kg ning postipakkide edastamine täht- ja väärtsaadetisena kaaluga kuni 20

kg.

Alates 10.08.2026 jõustuva PostiS kohaselt moodustavad universaalse

postiteenuse ülemaailmses postikonventsioonis ja selle eeskirjades

kirjeldatud kirisaadetise riigisisene ja rahvusvaheline edastamine liht-

ja tähtsaadetisena ning kuni 20 kilogrammi kaaluva rahvusvahelise

postipaki edastamine tähtsaadetisena.

Universaalse postiteenuse hulka ei kuulu partiisaadetiste edastamine

(PostiS § 5 lg 3). Samas võivad muud turuosalised osutada teisi

postiteenuseid, näiteks: kullerposti (PostiS § 4 lg 5 p 4), otseposti

(PostiS § 4 lg 5 p 5), perioodiliste väljaannete edastamise teenust

(PostiS § 4 lg 5 p 6), muid postiteenuseid (PostiS § 4 lg 5 p 7).

2. Kas universaalne postiteenus ja postiteenus on postiseaduse mõttes

erinevad mõisted ja teenused?

Universaalset postiteenust (ehk hetkel kehtiva PostiS kohaselt kuni 2 kg

kaaluvate kirisaadetiste edastamist liht-, täht- ja väärtsaadetisena ning

kuni 20 kg kaaluvate postipakkide edastamist täht- ja väärtsaadetisena

nii riigisiseselt kui ka rahvusvaheliselt) tuleb osutada järjepidevalt,

kvaliteetselt ja taskukohase tasu eest kogu Eesti territooriumil. Muude

postiteenuste puhul, mis ei moodusta universaalset postiteenust, määrab

teenuse hinna postiteenuse osutaja ning ka osutatavad postiteenused.

3. Kas asjaolu, et Omniva on universaalse postiteenuse osutaja, tähendab,

et üksnes Omniva võib osutada universaalse postiteenuse hulka kuuluvaid

teenuseid või võivad samu teenuseid osutada ka teised tegevusluba omavad

postiteenuse osutajad?

PostiS § 10 lõige 2 sätestab, et universaalse postiteenuse osutamise

tegevusluba väljastatakse ainult ühele isikule. Sellest tuleneb, et

ainult üks ettevõtja kannab universaalse postiteenuse osutamise avalik-

õiguslikku kohustust. Eestis on Aktsiaselts Eesti Post (Omniva) ainus

ettevõtja, kellele on pandud universaalse postiteenuse osutamise kohustus

(PostiS § 5 lg 4; § 6 lg 1). See ei tähenda, et teised tegevusluba omavad

ettevõtjad ei võiks osutada kirisaadetiste või postipakkide edastamise

teenuseid. Neil puudub aga kohustus tagada seda teenust taskukohase tasu

eest ja kogu Eesti territooriumil ning nende suhtes ei kohaldata

universaalse postiteenuse osutamisele kehtestatud erinõudeid.

4. Kas postiteenuseid võivad Eestis osutada üksnes tegevusluba omavad

organisatsioonid või on teatud posti- või kullerteenuste osutamine

võimalik ka muudel alustel?

Kuni 09.08.2026 kehtiva PostiS kohaselt on tegevusluba nõutav üksnes

järgmiste teenuste osutamiseks (PostiS § 10 lg 1): universaalne

postiteenus ning kirisaadetiste ja postipakkide edastamine. PostiS § 10

lõige 4 sätestab, et tegevusluba ei ole vajalik perioodiliste väljaannete

edastamiseks ega otseposti või kullerposti osutamiseks. Seega võivad neid

teenuseid osutada ka ettevõtjad, kellel puudub PostiS § 10 lõikes 1

nimetatud tegevusloa kohustus. Alates 10.08.2026 kehtiva PostiS kohaselt

jääb tegevusloa kohustus kehtima ainult universaalsele postiteenusele

ning ülejäänud postiteenustele kohaldub vaid teatamiskohustus.

5. Mida täpselt hõlmab universaalne postiteenus?

Universaalne postiteenus hõlmab (PostiS § 5 lg 2): 1) kuni 2 kg kaaluvate

riigisiseste ja rahvusvaheliste kirisaadetiste edastamist liht-, täht- ja

väärtsaadetisena ning 2) kuni 20 kg kaaluvate riigisiseste ja

rahvusvaheliste postipakkide edastamist täht- ja väärtsaadetisena. Lisaks

kaasnevad universaalse postiteenuse osutajale mitmed seadusest tulenevad

kohustused, sealhulgas teenuse osutamine kogu Eesti territooriumil

(PostiS § 5 lg 1), rahvusvaheliste postiteenuste osutamine vastavalt

Ülemaailmse Postiliidu aktidele (PostiS § 35), finantsteenuste osutamine

üle Eesti postivõrgu kaudu, mille hulka kuuluvad pensionide ja toetuste

väljamaksmine ning rahasiirete tegemine (PostiS § 36, alates 10.08.2026

pole enam kohustatud), perioodiliste väljaannete ja menetlusdokumentide

edastamine (PostiS § 36¹ lg 1 ja 3).

6. Kas kahe kindla osapoole vahelist regulaarset kirjade, dokumentide või

muude saadetiste edastamist saab käsitada universaalse postiteenusena või

on tegemist tavapärase posti- või kullerteenusega, mida võivad pakkuda ka

teised turuosalised?

Selleks, et hinnata, kas kahe kindla osapoole vaheline regulaarne

kirjade, dokumentide või muude saadetiste (nt postipakk) edastamine on

universaalne postiteenus või mitte, tuleb vaadata, millist postiteenuse

osutajat kasutatakse saadetise edastamiseks ning millist saadetist

edastatakse saajale. Kui kasutatakse AS-i Eesti Posti saadetise

edastamiseks ning saadetis liigitub universaalse postiteenuse alla, siis

on tegemist universaalse postiteenusega. Kui saadetis edastatakse saajale

mõne teise postiteenuse osutaja kaudu, siis ei ole tegemist universaalse

postiteenusega. Lisaks on oluline märkida, et AS-il Eesti Post on

kohustus osutada universaalset postiteenust järjepidevalt, kvaliteetselt,

taskukohase tasu eest ning üle kogu Eesti territooriumi. Teistel

postiteenuse osutajatel seda kohustust ei ole.

TervitadesViktoria JakovlevajuristõigusteenistusKonkurentsiametTatari 39,

10134 Tallinn

From: Merike Tõnsau <>Sent: Friday, July 17, 2026 3:17 PMTo:

Konkurentsiamet Info - KA <>Cc: Triin Tõnismäe <>; info - MKM <>Subject:

Selgituse küsimine universaalse postiteenuse ja postiteenuse eristamise

kohta

Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.Tundmatu saatja

korral palume linke ja faile mitte avada.Tere

Palume Teie abi seoses universaalse postiteenuse ulatuse ning selle

eristamisega muudest posti- ja kullerteenustest.

Eestis on universaalse postiteenuse osutajaks määratud AS Eesti Post

(Omniva). Samas on tekkinud küsimus, millised teenused kuuluvad

universaalse postiteenuse hulka ning milliseid teenuseid võivad osutada

ka teised turuosalised?

Palume selgitada järgmisi küsimusi:

* Kas universaalne postiteenus ja postiteenus on postiseaduse mõttes

erinevad mõisted ja teenused?

* Kas asjaolu, et Omniva on universaalse postiteenuse osutaja,

tähendab, et üksnes Omniva võib osutada universaalse postiteenuse hulka

kuuluvaid teenuseid või võivad samu teenuseid osutada ka teised

tegevusluba omavad postiteenuse osutajad?

* Maaeluministeeriumi (agri.ee) veebilehel on avaldatud teave, et

Eestis on postiteenuste osutamiseks tegevusluba kahel ettevõttel AS

Eesti Post (Omniva) ja NOVA POST Estonia OÜ-l. Kas postiteenuseid võivad

Eestis osutada üksnes tegevusluba omavad organisatsioonid või on teatud

posti- või kullerteenuste osutamine võimalik ka muudel alustel?

* Mida täpselt hõlmab universaalne postiteenus?

Meie arusaama kohaselt hõlmab universaalne postiteenus muu hulgas:

* kirisaadetise edastamist liht-, täht- ja väärtsaadetisena kaaluga

kuni 2 kilogrammi;

* postipaki edastamist täht- ja väärtsaadetisena kaaluga kuni 20

kilogrammi;

* nii riigisiseseid kui ka rahvusvahelisi vastavaid saadetisi.

Samuti palume selgitada, kas kahe kindla osapoole vahelist regulaarset

kirjade, dokumentide või muude saadetiste edastamise teenust saab

käsitada universaalse postiteenusena või on tegemist tavapärase posti-

või kullerteenusega, mida võivad pakkuda ka teised turuosalised.

Küsimuste eesmärk on saada selgust, kas kahepoolse kirjavahetuse teenus

kuulub universaalse postiteenuse mõiste alla või on tegemist sellest

eristatava posti- või kullerteenusega ning millistest õiguslikest

alustest tuleks sellise teenuse hankimisel lähtuda.

Täname Teid ette vastuse eest!

Lugupidamisega

Merike Tõnsau

ostujuht

ostude grupp

Politsei- ja Piirivalveamet

5884 5312 | 77548