| Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
| Viit | 1.1-11/3580-1 |
| Registreeritud | 03.09.2026 |
| Sünkroonitud | 04.09.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE |
| Sari | 1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta |
| Toimik | 1.1-11/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Vastutaja | Sven Kirsipuu (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika valdkond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Ministeeriumid
03.09.2026 nr 2-2/3020-1
Eelnõu kooskõlastamine
Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse määruse
„Kindlustatu ja tööandja töötuskindlustusmakse määrad aastatel 2027–2030“ eelnõu.
Palume eelnõu kooskõlastada kiireloomulisena 8. septembriks 2026. Vabariigi Valitsus peab
töötuskindlustuse seaduse § 41 lõike 4 alusel kehtestama töötuskindlustusmakse määrad
hiljemalt 15. oktoobriks 2026.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Erkki Keldo
majandus- ja tööstusminister
Lisad: 1) eelnõu;
2) seletuskiri;
3) Eesti Töötukassa nõukogu otsus.
Lisaadressaadid: Eesti Töötukassa
Eesti Ametiühingute Keskliit
Eesti Tööandjate Keskliit
Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO
Siirika Paulman
EELNÕU
02.09.2026
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Kindlustatu ja tööandja töötuskindlustusmakse
määrad aastatel 2027–2030
Määrus kehtestatakse töötuskindlustuse seaduse § 41 lõike 4 alusel.
§ 1. Töötuskindlustusmakse määr
(1) Kindlustatu töötuskindlustusmakse määr 2027. aastal on 1,6 protsenti ja 2028.–2030.
aastal 1,4 protsenti töötuskindlustuse seaduse §-s 40 nimetatud summadelt.
(2) Tööandja töötuskindlustusmakse määr 2027. aastal on 0,8 protsenti ja 2028.–2030. aastal
0,7 protsenti töötuskindlustuse seaduse §-s 40 nimetatud summadelt.
§ 2. Rakendussätted
(1) Vabariigi Valitsuse 25. septembri 2025. a määrus nr 78 „Kindlustatu ja tööandaja
töötuskindlustusmakse määrad aastatel 2026–2029“ tunnistatakse kehtetuks.
(2) Määrus jõustub 1. jaanuaril 2027. a.
Kristen Michal
Peaminister
Erkki Keldo
Majandus- ja tööstusminister
Keit Kasemets
Riigisekretär
1
02.09.2026
Vabariigi Valitsuse määruse „Kindlustatu ja tööandja töötuskindlustusmakse määrad
aastatel 2027–2030“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1 Sisukokkuvõte
Töötuskindlustuse seaduse (edaspidi TKindlS) § 41 lõike 3 alusel esitab Eesti Töötukassa (edaspidi
töötukassa) nõukogu valdkonna eest vastutava ministri (majandus- ja tööstusminister) kaudu
Vabariigi Valitsusele järgmise nelja aasta töötuskindlustusmakse määrade kohta ettepaneku hiljemalt
jooksva kalendriaasta 1. septembriks. Töötukassa nõukogu otsustas 31. augustil 2026 teha Vabariigi
Valitsusele ettepaneku kehtestada 2027. aastal kindlustatu töötuskindlustusmakse määraks 1,6% ja
tööandja töötuskindlustusmakse määraks 0,8% (kokku 2,4%) ning aastatel 2028–2030 kindlustatu
töötuskindlustusmakse määraks 1,4% ja tööandja töötuskindlustusmakse määraks 0,7% (kokku
2,1%).
TKindlS § 41 lõike 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus kindlustatu ja tööandja
töötuskindlustusmakse määrad järgmiseks neljaks kalendriaastaks hiljemalt jooksva kalendriaasta
15. oktoobriks.
1.2 Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööhõive osakonna
töötushüvitiste ja tööturutoetuste juht Siirika Paulman (tel 5887 8297; [email protected])
ning sama osakonna õigusnõunik Gloria Kiis (tel 5354 4276; [email protected]). Seletuskirja
mõjude osa koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööala valdkonna töövaldkonna
andmete juht Deisi Tamme (tel 5912 7349; [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass
([email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome
korralduse talituse toimetaja Helen Noormägi ([email protected]).
1.3 Märkused
Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse määruse „Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali ülekantavate
vahendite määr 2027. aastal“ eelnõuga.
Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise
ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta tähenduses.
2. Määruse eesmärk
Eelnõu eesmärk on töötukassale ülesannete täitmiseks vajalike töötuskindlustusvahendite tagamine
aastateks 2027–2030.
2
3. Eelnõu sisu
Eelnõu koosneb kahest paragrahvist.
Paragrahv 1 sätestab kindlustatu ja tööandja töötuskindlustusmakse määrad aastateks 2027–2030.
Töötukassa nõukogu tegi 31. augustil 2026 Vabariigi Valitsusele ettepaneku jätta
töötuskindlustusmakse määrad 2027. aastal senisele tasemele – kindlustatu maksemäär 1,6% ja
tööandja maksemäär 0,8% – ning langetada töötuskindlustusmakse määrasid aastateks 2028–2030 –
kindlustatu maksemäär 1,4% ja tööandja maksemäär 0,7%.
Töötukassa lähtus töötuskindlustusmakse määra prognoosimisel Rahandusministeeriumi (edaspidi
RM) 2026. aasta suvisest majandusprognoosist. Prognoosi kohaselt on käesoleval aastal ja ka
ülejäänud prognoosiperioodil oodata majandusolukorra paranemist ning töötuse vähenemist. Pärast
mitut aastat majanduslangust ja 2025. aasta tagasihoidlikku majanduskasvu (0,6%) oodatakse
prognoosiperioodil majanduses paremat olukorda.
Käesolevaks aastaks prognoosib RM majanduskasvu kiirenemist 2,5%-ni ning järgmise aasta
majanduskasvuks 2,3%. Aastatel 2028–2030 kasvab majandus vahemikus 2,1–2,4%. RM ootab
prognoosiperioodiks töötuse määra alanemist. Käesoleva aasta töötuse määraks prognoosib RM 6,7%
ja järgmiseks aastaks 6,4%. Aastatel 2028–2030 jääb töötuse määr vahemikku 6,1–6,3%. 2026.
aastaks oodatakse hinnakasvu aeglustumist 3,3%-ni. Hinnakasvu aeglustumine jätkub ka edaspidi:
2027. aasta hinnakasvuks prognoosib RM 2,8% ja aastatel 2028–2030 jääb hinnakasv vahemikku
2,0–2,2%. 2026. aastal oodatakse palgakasvuks sarnaselt eelmise aastaga 5,6%. Seejärel oodatakse
prognoosiperioodiks palgakasvu aeglustumist. Järgmiseks aastaks prognoosib RM palgakasvuks
4,7% ja aastatel 2028–2030 kasvavad palgad 4,2–4,4% aastas.
2025. aastal oli keskmiselt töötuna arvel ca 45 900 inimest. Lähtudes RM töötute arvu prognoosist ja
senistest registreeritud töötuse trendidest prognoosib töötukassa, et 2026. aastal langeb aasta
keskmine registreeritud töötute arv ca 40 400, mida on ca 5 400 võrra vähem kui 2025. aastal.
Järgmistel aastatel väheneb registreeritud töötute arv aeglasemas tempos. Prognoosi kohaselt on
keskmine registreeritud töötute arv 2027. aastal ca 38 400 ning väheneb 2030. aastaks ca 35 800ni.
Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt laekub käesoleval aastal töötuskindlustusmaksetest 348,9
miljonit eurot ja järgmisel aastal 366,5 miljonit eurot. Maksemäärade langetamise tulemusena
väheneb töötuskindlustusmaksete laekumine 2028. aastal, kuid aastatel 2029–2030 suureneb
laekumine aasta-aastalt majandus- ja palgakasvu tõttu. Töötukassa arvutuste kohaselt laekub
töötuskindlustusmaksetest 2028. aastal 335,6 miljonit eurot, 2029. aastal 350,5 miljonit eurot ning
2030. aastal 366,3 miljonit eurot.
Hüvitiste kulu koos sotsiaalmaksuga on 2027. aastal ca 252,9 miljonit eurot. Töötuskindlustuse
kogukulu on 371,8 miljonit eurot. Töötuskindlustuse tulude ja kulude arvestus kavandatavate
töötuskindlustusmakse määradega aastateks 2027–2030 on esitatud tabelis 1.
Töötuskindlustushüvitised
2026. aastal jõustunud töötuskindlustuse seaduse muudatuse järgselt on kaks töötuskindlustushüvitise
(edaspidi TKH) liiki: sissetulekupõhine (edaspidi STKH) ja baasmääras töötuskindlustushüvitis
(edaspidi BTKH). Enne 2026. aastat kehtinud töötuskindlustushüvitis on ümber nimetatud
sissetulekupõhiseks töötuskindlustushüvitiseks. STKH tingimused seaduse muudatusega ei
3
muutunud. Uue hüvitise liigina rakendus 2026. aastast BTKH. BTKH määratakse töötuna arvele
võetud isikutele, kellel on viimase 3 aasta jooksul vähemalt 8 kuud töötuskindlustusstaaži. BTKH
määratakse 180 päevaks ning hüvitise suurus on 50% Eesti eelmise aasta töötasu alammäärast.
TKH kulude prognoosimisel on arvestatud ka TKH majandusolukorrast sõltuvaks muutmisega alates
30.06.20231. Registreeritud töötute arv jääb prognoosi kohaselt 2026.–2028. aastal tasemele, mille
korral TKH-d makstakse „tavapärasel“ tasemel (st toimub pikendamine I variandi järgi ehk 210- ja
300-päevased hüvitised pikenevad 60 päeva ja TKH määratakse kokku 180/270/360 päevaks).
Prognoosiperioodi viimasel pooleteisel aastal jõuab tööturuolukord olukorrani, kus hüvitiste pikkus
jääb baastasemele, kuid antud olukord ei kesta terve pooleteise aasta jooksul, vaid jõuab tööturu
sesoonsuse tõttu ca pooleks aastaks „tavapärasele“ tasemele tagasi. Seega pikendamisega seonduvaid
täiendavaid kulusid vaadeldaval perioodil ei kaasne ning prognoosiperioodi lõpuosas on STKH kulud
madalamad olukorrast kui hüvitist makstaks „tavapärasel“ tasemel.
STKH kulud sõltuvad hüvitise määramiste arvust, hüvitise kestusest ja hüvitise suurust mõjutavast
keskmisest palgast. Viimastel aastatel on STKH määramiste osakaal uutest registreeritud töötutest
olnud keerulisema majandusolukorra tõttu kõrge ja samuti on käesoleval aastal näha kõrget osakaalu,
mistõttu on ka STKH määramiste arv sel aastal kõrge. Hüvitise kestus on viimase paari aasta jooksul
lühenenud. Alates 2027. aastast koos majandusolukorra paranemisega STKH määramiste arv
väheneb ja hüvitise kestus lüheneb, kuid vaatamata madalamale määramiste arvule jäävad STKH
kulud palgakasvu tõttu kõrgeks.
Töötukassa prognoosi kohaselt on STKH sotsiaalmaksuta kulu 2026. aastal ligikaudu 148,4 miljonit
ning 2027. aastal 149,0 miljonit eurot. 2028. aastal jääb kulu 2027. aastaga sarnasele tasemele ning
alates 2029. aastast langeb STKH kulu seoses paraneva tööturuolukorraga, 2028. –2030. aastal jääb
STKH kulu vahemikku 144,6–149,4 miljonit eurot.
BTKH kulud sõltuvad hüvitise määramiste arvust ja hüvitise kestusest. Määramiste arvu prognoosis
on arvestatud varasemate aastate töötuskindlustusstaaži andmete, kehtiva majandusolukorra ning
reformist tulenevate seadusemuudatuste mõjuga. Hüvitise kestuse prognoosis on arvestatud, et BTKH
kestus on sarnane 180-päevaste STKH-de kestusega. Alates 2027. aastast koos majandusolukorra
paranemisega BTKH määramiste arv väheneb ja hüvitise kestus lüheneb, kuid vaatamata madalamale
määramiste arvule jäävad BTKH kulud alampalga kasvu tõttu kõrgeks.
Töötukassa prognoosi kohaselt on BTKH sotsiaalmaksuta kulu 2026. aastal ca 40,7 miljonit ning
2027. aastal 38,6 miljonit eurot.2 Ülejäänud prognoosiperioodil kasvab BTKH kulu aeglases tempos
alampalga kasvu tõttu, jäädes vahemikku 39,1–41,2 miljonit eurot.
1 Töötuskindlustushüvitis määratakse olenevalt kindlustusstaažist 180, 210 või 300 päevaks ning sõltuvalt
tööturuolukorrast võidakse hüvitise maksmise perioodi pikendada. Kui tööturuolukord on tavapärane, siis pikendatakse
210- ja 300-päevaseid hüvitisi vastavalt 270 ja 360 päevani (edaspidi I variant). Kui tööturuolukord on keerulisem, siis
180-, 210- ja 300-päevaseid hüvitisi pikendatakse vastavalt 240, 330 ja 420 päevani (edaspidi II variant, 240 päevani
pikendamine kehtib ka BTKH puhul). Tavapäraseks tööturuolukorraks loetakse seda, kui registreeritud töötute arv on
vähemalt 80% viimase 10 aasta keskmisest või suurem kui viimasel 3 aastal keskmiselt. Keeruliseks tööturuolukorraks
loetakse seda, kui registreeritud töötuid on vähemalt 20% rohkem kui viimasel 3 aastal keskmiselt. 2 Töötuskindlustushüvitiste raamatupidamisliku arvestuse meetodi kohaselt võetakse hüvitise määramisel üles hüvitise
maksimaalne kulu ning hüvitise ennetähtaegse lõpetamise kuul vähendatakse kulusid realiseerumata osa suuruses. Seega
ei sõltu vaatlusaluse aasta kulud mitte ainult samal aastal määratu hüvitistest, vaid osalt ka eelneval aastal määratud
hüvitiste ennetähtaegselt lõpetamistest. Kuna BTKH hakkas kehtima 2026. aastal, siis ei toimu sellel aastal eelneva aasta
määramiste ennetähtaegsete lõpetamiste arvelt kulude vähendamist.
4
Kindlustushüvitis koondamise korral (koondamishüvitis)
Koondamishüvitise kulu sõltub hüvitise määramiste arvust ning hüvitise saajate eelnevast palgast.
Alates 2023. aastast on hüvitise määramiste arv püsinud tavapärasest kõrgemal tasemel, kuid koos
majandusolukorra järkjärgulise paranemisega on koondamishüvitise määramiste arv taas vähenenud.
Sarnast määramiste arvu vähenemist on oodata ka järgnevatel aastatel. Seoses keskmise palga
suurenemisega kasvab hüvitise saajate keskmine palk ning seeläbi ka keskmine hüvitise suurus.
Töötukassa prognoosib koondamishüvitise sotsiaalmaksuta kuluks 2026. aastal ligikaudu 24,7
miljonit ning 2027. aastal 24,6 miljonit eurot. Ülejäänud prognoosiperioodil on koondamishüvitise
sotsiaalmaksuta kulu suhteliselt sarnasel tasemel ehk 24,6–25,4 miljonit eurot aastas.
Hüvitis tööandja maksejõuetuse korral (maksejõuetushüvitis)
Maksejõuetushüvitise määramiste arv püsib tavapäraselt stabiilne, kuid seda võivad olulisel määral
mõjutada üksikud suuremahulised maksejõuetuse juhtumid, mida on keeruline ette prognoosida.
Seetõttu on prognoosis arvestatud tavapärase maksejõuetushüvitise määramiste tasemega. Keskmine
hüvitise suurus oleneb hüvitise saajate eelnevast palgast ning on järgnevatel aastatel kasvamas
kooskõlas keskmise palga kasvuga.
Töötukassa prognoosib maksejõuetushüvitise sotsiaalmaksuta kuluks 2026. aastal 5,9 miljonit ning
2027. aastal 6,2 miljonit eurot. Ülejäänud prognoosiperioodil on maksejõuetushüvitise
sotsiaalmaksuta kulu 6,5–7,0 miljonit eurot aastas.
Teenused
Prognoosi kohaselt on 2026. aastal töötuskindlustusvahenditest rahastatavate teenuste kulu 61,9
miljonit ning 2027. aastal 60,3 miljonit eurot. Ülejäänud prognoosiperioodil jääb teenuste
töötuskindlustusvahendite kulu vahemikku 63,4–67,8 miljonit eurot.
2026.–2027. aastal rahastatakse teenuseid osaliselt sihtkapitali eelnevatel aastatel kogunenud
vahendite arvelt. 2027. aasta jooksva aasta laekumiste vajaduse arvestamisel on lähtutud eeldusest,
et 2027. aasta lõpuks peab sihtkapitali jääma vabasid vahendeid ühe aasta teenuste kulu ulatuses3.
Jooksva aasta laekumistest kaetakse teenuste kulu 50% ulatuses I sihtfondist ja 50% ulatuses II
sihtfondist. Seega 2027. aastal on maksemäära 2,4% korral vaja I sihtfondi laekumistest kanda
sihtkapitali 8,3% ja II sihtfondi laekumistest 15,3%. Alates 2028. aastast kaetakse teenuste kulud
täielikult jooksva aasta laekumistest vastavalt 50% I sihtfondi ja 50% II sihtfondi laekumistest.
Tegevuskulud
Töötukassa 2026. aasta tegevuskulud põhinevad kinnitatud eelarvel (56,1 miljonit eurot). Järgmiste
aastate kulude prognoosimisel on lähtutud 2026. aasta eelarvest ning arvestatud RM palga- ja
hinnakasvu prognoosiga. Koos hinna- ja palgakasvuga suurenevad tegevuskulud aasta-aastalt,
ulatudes 2030. aastal 65,3 miljoni euroni.
3 Sihtkapitali ülekantavate vahendite määr on ümardatud esimese komakohani ülespoole, seetõttu on sihtkapitali maht
2027. aasta lõpus mõnevõrra suurem kui 2027. aasta teenuste kulu.
5
Paragrahviga 2 tunnistatakse kehtetuks Vabariigi Valitsuse 25. septembri 2025. aasta määrus nr 78
„Kindlustatu ja tööandja töötuskindlustusmakse määrad aastatel 2026–2029“ ja sätestatakse määruse
jõustumine 1. jaanuaril 2027. aasta.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõuga ei muudeta kehtiva õiguse terminoloogiat.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määrusel puudub seos Euroopa Liidu õigusega.
6. Määruse mõjud
Käesoleval määrusel on oluline mõju majandusele, sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju ning
mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele. Määrusel
puuduvad mõjud keskkonnale, regionaalarengule ning riigi julgeolekule ja välissuhetele.
Mõju majandusele
Sihtrühm: töötuskindlustusmakset tasuvad töötajad ja tööandjad
Mõju ulatus, mõjutatud sihtrühma suurus ja mõju sagedus
Maksemäärade kehtestamisel on oluline mõju töötuskindlustusmakset tasuvatele töötajatele ja
tööandjatele. 2026. aasta Rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi kohaselt hakkab Eesti
majandus peale 2023. aasta ja 2024. aasta majanduslangust ning 2025. aasta tagasihoidlikku
majanduskasvu käesoleval aastal kasvama ning töötuse määr langema, mis jätkub kogu
prognoosiperioodi vältel (aastani 2030). Prognoosi kohaselt kasvab 2026. aastal SKP 2,5% ning kasv
püsib üle kahe protsendi ka aastatel 2027–2030, olles 2027. aastal 2,3%, 2028. aastal 2,4%,
2029. aastal 2,2% ja 2030. aastal 2,1%. 15–74-aastaste töötuse määr oli 2024. aastal 7,6% ja püsis
sarnasel tasemel ka 2025. aastal (7,5%), kuid on 2026. aasta teises kvartalis langenud 6,6%-ni.
Registreeritud töötuse määr (16–pensioniiga) oli 2024. aastal (7,1%) ning langes 2025. aastal 6,6%-
ni. Käesoleva aasta teise kvartali lõpus seisuga oli registreeritud töötuse määr langenud 5,7%-ni.
Rahandusministeeriumi suvise prognoosi kohaselt püsib käesoleval aastal töötuse määr mõõdukana
(prognoosi kohaselt 6,7%) ning hakkab seejärel järk-järgult veelgi langema, jõudes 2030. aastal
6,1%-ni. Töötukassa prognoosi kohaselt muutub aastatel 2027‒2030 registreeritud töötute arv
sarnaselt Rahandusministeeriumi töötute üldarvu prognoosile. Prognoosi kohaselt on 2027. aastal
registreeritud töötuid keskmiselt päeva seisuga arvel ca 38 400, mida on pea kahe tuhande inimese
võrra vähem kui 2026. aastal. Aastateks 2028‒2030 prognoosib töötukassa registreeritud töötute arvu
järk-järgulist vähenemist ning prognoosi kohaselt on 2030. aastal keskmiselt arvel ca 35 800 töötut.
Eelnõu kohaselt jäävad 2027. aastal töötuskindlustusmakse määrad samaks võrreldes hetkel kehtivate
maksemääradega (kindlustatutel 1,6% ja tööandjatel 0,8%), kuid perioodil 2028–2030 langetatakse
töötuskindlustusmakse määr 2,1%-ni (kindlustatutel 1,4% ja tööandjatel 0,7%). Töötuskindlustusega
kaetus mõjutab kindlustatuid ja seeläbi majandust positiivselt, sest töötuks jäämise korral
kompenseerib töötuskindlustushüvitis kindlustatule tööotsingute ajaks osaliselt kaotatud sissetuleku.
Lisaks kantakse töötuskindlustusmaksete sihtfondidest vahendeid üle ka sihtkapitali, millest
rahastatakse tööturuteenuseid ja tööturutoetusi. See avaldab positiivset mõju majandusele: paranevad
võimalused liikuda tööturule või ennetada töötuks jäämist (ennetavad meetmed) ning omakorda
6
tööturule sisenemisega ja regulaarse töötasu saamisega kasvavad inimeste sissetulekud ning paraneb
nende heaolu. 2025. aastal oli töötukassa andmetel4 töötuskindlustusmaksete laekumiste järgi
kindlustatud isikute arv 654 243, mis moodustab 15‒74-aastasest majanduslikust aktiivsest
rahvastikust (tööjõust) 87% ning millest tulenevalt on mõjutatud sihtrühm suur.
2027. aastal sihtrühma jaoks võrreldes hetkel kehtiva olukorraga muutusi ei kaasne, kuna
töötuskindlustusmakse määrad jäävad senisele tasemele (kindlustatul 1,6% ja tööandjal 0,8%). Alates
2028. aastast vähenevad töötuskindlustusmakse määrad vastavalt 1,4%-le ja 0,7%-le. Võrreldes
olukorraga, kus töötuskindlustusmakse kogumäär jääks perioodil 2028–2030 2,4% tasemele, väheneb
töötuskindlustusmaksete laekumine 2028. aastal 47,9 miljoni euro, 2029. aastal 50,1 miljoni euro
ning 2030. aastal 52,3 miljoni euro võrra (vt tabel 1).
Tabel 1. Töötuskindlustusmaksete laekumiste muutus võrreldes olukorraga kui perioodil 2028–2030 kehtiks senine maksemäär 2,4%
ning kindlustatute ja tööandjate maksekoormuse vähenemine aastatel 2027-2030, eur. Allikas: töötukassa arvutused.
2027 2028 2029 2030
Töötuskindlustusmaksete laekumiste
muutus kokku, eur
0 € -47 938 198 € -50 074 269 € -52 333 258 €
…sh I SF: kindlustatute
töötuskindlustusmaksete laekumiste
muutus, eur
0 € -31 159 829 € -32 548 275 € -34 016 618 €
… sh II SF: tööandjate
töötuskindlustusmaksete laekumiste
muutus, eur
0 € -16 778 369 € -17 525 994 € -18 316 640 €
Kindlustatute töötuskindlustusmakse määra vähenemise tulemusena väheneb kindlustatute
maksekoormus 2028. aastal 31,2 miljonit, 2029. aastal 32,5 miljonit ja 2030. aastal 34,0 miljonit
eurot. Töötajate netopalk suureneb kõigis palgagruppides, kuid mõju indiviidi tasandil on
tagasihoidlik. 813-eurose brutopalga korral (2025. aasta I detsiil) kasvab kuine netotulu 1,27 eurot
(ca 15 eurot aastas) ning 3768-eurose brutokuupalga korral (IX detsiil) 5,9 eurot kuus (ca 71 eurot
aastas). 2092-eurose keskmise brutopalga korral suureneb netopalk ligikaudu 3,3 euro võrra kuus ehk
umbes 39 euro võrra aastas. Töötajate netopalga kasv ei võrdu täpselt 0,2%-ga brutopalgast, sest
töötuskindlustusmakse vähenemine suurendab tulumaksuga maksustatavat tulu. Tulumaksu
arvestamise aluseks on brutotöötasu, millest on maha arvatud töötuskindlustusmakse ja
kogumispensioni makse. Seetõttu on väiksema töötuskindlustusmakse korral tulumaksuga
maksustatav tulu suurem ning osa netopalga kasvust väheneb suurema tulumaksukohustuse tõttu.
Madalamad tööjõumaksud võivad soodustada töötajate värbamist, vähendada varjatuid töösuhteid
ning suurendada tööhõivet.
Tööandjate töötuskindlustusmakse määra vähenemise tulemusena vähenevad tööandjate
tööjõukulud. Võrreldes olukorraga, kus tööandja töötuskindlustusmakse määr jääks 0,8% tasemele,
väheneb tööandjate maksekoormus 2028. aastal ligikaudu 16,8 miljoni euro, 2029. aastal 17,5 miljoni
euro ning 2030. aastal 18,3 miljoni euro võrra. Mõju ulatus eraldiseisvalt ühe töötaja kohta on väike,
kuid mõju muutub märgatavaks suure töötajate arvuga, aga ka kõrgemat töötasu maksvate ettevõtete
jaoks. Tööandja jaoks sõltub rahaline mõju eelkõige ettevõtte palgafondi suurusest – mida suurem on
ettevõtte töötajatele makstav brutotöötasu kokku, seda suurem on maksemäära langusest tulenev
kokkuhoid. Näiteks 2092-eurose keskmise brutokuupalgaga töötaja puhul väheneb tööandja
tööjõukulu ligikaudu 2,1 euro võrra kuus ehk umbes 25 euro võrra aastas. 3 768 euro suuruse
brutokuupalgaga töötaja puhul väheneb aga tööandja tööjõukulu ligi 3,8 euro võrra kuus (ca 45 eurot
aastas). 2025. aasta seisuga oli Eestis 159 827 statistilisse profiili kuuluvat ettevõtet, millest 95% on
4 Töötukassa majandusaasta aruanne (2025). TK_majandusaasta aruanne_2025.pdf
7
vähem kui 10-ne töötajaga. 10+ töötajaga ettevõtteid oli kokku ca 7 600. Madalamad tööjõumaksud
parandavad tööandjate kulupositsiooni ning võivad mõnevõrra toetada tööjõu nõudlust ja tööhõivet.
Arvestades maksemäära väga väikest langust, on mõju ettevõtete värbamisotsustele tõenäoliselt siiski
marginaalne. Samas võivad madalamad tööjõumaksud mõnevõrra vähendada stiimulit varjatud
töösuhete kasutamiseks. Kokkuvõttes avaldab maksemäärade langetamine positiivset mõju nii
töötajatele kui ka tööandjatele, kuid mõju ühe töötaja või tööandja kohta on pigem väike. Mõju
sagedus on harv, kuna töötuskindlustusmakse määrad kehtestatakse järgmiseks neljaks
kalendriaastaks hiljemalt jooksva kalendriaasta 15. oktoobriks.
Ebasoovitavad mõjud
Maksemäärade vähenemisest tingituna väheneb aastatel 2028–2030 töötuskindlustuse kogutulu ning
prognoositavad kulud ületavad prognoositavaid tulusid. Prognoosiperioodil tekkiv puudujääk
kaetakse varem kogunenud netovara arvelt. 2028. aastal on prognoositav kogutulu 356,3 miljonit ning
kulu 378,4 miljonit eurot (tulem -22,1 miljonit), 2029. aastal kogutulu 370,6 miljonit eurot ning
kogukulu 383,6 miljonit eurot (aasta kogutulem -13,0 miljonit eurot) ning 2030. aastal kogutulu 386,1
miljonit eurot ja kogukulu 386,4 miljonit eurot (aasta kogutulem -0,3 miljonit eurot). Netovara
väheneb 2027. aasta 617,1 miljonilt eurolt 2030. aastaks 581,7 miljoni euroni. Ebasoovitavat mõju
leevendab asjaolu, et prognoosiperioodi aastane negatiivne tulem väheneb järk-järgult tulenevalt
majandus- ja palgakasvust ja töötute arvu langusest ning 2030. aastaks on süsteem tervikuna peaaegu
tasakaalus, kuigi I sihtfondi kulusid tuleb jätkuvalt osaliselt katta netovara arvelt. Kuigi
maksemäärade alandamine ei põhjusta prognoosi kohaselt töötuskindlustussüsteemis püsivat, ega
kasvavat puudujääki, väheneb netovara järk-järgult, mis omakorda vähendab valmisolekut võimalike
kriisidega toimetulekuks. Sõltuvalt kriisi ulatusest, muuhulgas töötute arvu kasvust ning töötuse
kasvu kiirusest, võib maksemäära langetamine osutuda ajutiseks ning tulevikus võib tekkida vajadus
tõsta maksemäär tagasi senisele või sellest kõrgemale tasemele, et tagada töötuskindlustussüsteemi
pikaajaline jätkusuutlikkus.
Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju
Mõju sihtrühm: töötuskindlustus-, koondamis- ja maksejõuetushüvitist saavad isikud
Töötuskindlustusega kaetus mõjutab kindlustatuid ja seeläbi majandust positiivselt, sest töösuhte
lõppemise korral kompenseerib töötuskindlustushüvitis (baasmääras või sissetulekupõhine)
kindlustatule tööotsingute ajaks osaliselt kaotatud sissetuleku, koondamishüvitis hüvitab töötajale
töölepingu ülesütlemise ja ametnikule teenistussuhte lõpetamise koondamise korral ning
maksejõuetushüvitis tagab töötajate nõuete kaitse tööandja maksejõuetuse korral. Laekunud
töötuskindlustusmakseid kasutatakse ka hüvitistelt sotsiaalmaksu maksmiseks.
Töötukassa prognoosi kohaselt langeb perioodil 2026-2030 majandusliku olukorra paranemise tõttu
töötuskindlustus-, koondamis- ja maksejõuetushüvitise määramiste arv. Prognoosi kohaselt on 2027.
aastal sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise määramisi kokku ca 29 900, mis moodustab 38,8%
2027. aastaks prognoositud uutest registreeritud töötutest ning aastatel 2028–2030 jääb vastav osakaal
vahemikku 36,5%–37,9% (ca 27 400–29 000 sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise määramist
aastas)5. Baasmääras töötuskindlustushüvitise määramisi on aastatel 2027–2030 ca 20 100–21 200
määramist aastas, mis moodustab 26,8%–27,5% prognoositavatest uutest registreeritud töötutest.
Koondamishüvitiste määramiste osatähtsus sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitiste määramistest
5 TKH määramiste arv on koos rahvusvahelise kaitse saajatega, kuid uute töötute prognoos on ilma rahvusvahelise
kaitse saajateta.
8
on prognoosi kohaselt 2027. aastal 24,4% (ca 7 300 määramist aastas), mida on vähem võrreldes
2026. aastaga (ca 7 700 määramist). Perioodil 2028–2030 langeb koondamishüvitise määramiste arv
prognoosi järgi veelgi (ca 6700–7100 määramist aastas). Maksejõuetushüvitise määramisi on
perioodil 2027-2030 ca 1200 määramist aastas.
Eelnevast tulenevalt on mõjutatud sihtrühma suurus keskmine. Töötuskindlustusega kaetus ning
töötuskindlustus-, koondamis- ja/või maksejõuetushüvitise saamine töötuse riski realiseerudes
mõjutab sihtrühma majanduslikku toimetulekut töötuse perioodil positiivselt, kuid mõju ulatust
tervikuna võib pidada väikeseks, sest töötuskindlustus-, koondamis- ja maksejõuetushüvitist
makstakse ka täna ning maksemäärade kehtestamisega tagatakse nende osutamiseks vajalikud
vahendid 2027. aastaks. Mõju sagedus on harv, kuna töötuskindlustusmakse määrad kehtestatakse
järgmiseks neljaks kalendriaastaks hiljemalt jooksva kalendriaasta 15. oktoobriks.
Ebasoovitavad mõjud
Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.
Mõju sihtrühm: tööturuteenuseid ja tööturutoetusi kasutavad inimesed
Mõju ulatus, mõjutatud sihtrühma suurus ja mõju sagedus
Maksemäärade kehtestamisel on oluline mõju tööturuteenuseid ja tööturutoetusi kasutavatele
inimestele, sest töötuskindlustusmaksetest laekunud vahendid kantakse üle ka sihtkapitali
(2027. aastal 8,3% I sihtfondist ja 15,3% II sihtfondist), millest rahastatakse tööturuteenuseid ja
tööturutoetusi. Tööturuteenuste osutamisel on positiivsed sotsiaalsed mõjud: paranevad võimalused
liikuda tööturule või ennetada töötuks jäämist (ennetavad meetmed). Tööturule sisenemisega ja
regulaarse töötasu saamisega kasvavad isikute sissetulekud ning paraneb nende heaolu, ühtlasi
väheneb pikaajaliste töötute, heitunute ning üksnes toetuste abil toime tulevate isikute arv. Muudatus
mõjutab sihtrühma positiivselt, kuid mõju ulatust tervikuna võib pidada väikeseks, sest
tööturuteenuseid osutatakse ja tööturutoetusi makstakse ka täna ning maksemäärade kehtestamisega
tagatakse nende osutamiseks vajalikud vahendid 2027. aastaks. Töötukassa andmetel osales 2025.
aastal töötuskindlustusvahenditest rahastavates tööturuteenustes 75 261 inimest, mistõttu võib
sihtrühma suurust pidada ka prognoosiperioodil keskmiseks. Mõju sagedus on harv, kuna
töötuskindlustusmakse määrad kehtestatakse järgmiseks neljaks kalendriaastaks hiljemalt jooksva
kalendriaasta 15. oktoobriks.
Ebasoovitavad mõjud
Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele
Mõju sihtrühm: töötukassa
Mõju ulatus, mõjutatud sihtrühma suurus ja mõju sagedus
Mõjutatud sihtrühmaks on eeskätt töötukassa, kelle tegevust rahastatakse töötuskindlustusmaksetest.
Maksemäärade kehtestamisel on oluline mõju, sest töötuskindlustusmaksetest laekunud vahenditest
rahastatakse töötukassa pakutavaid tööturuteenuseid, tööturutoetusi ja hüvitisi ning töötukassa enda
tegevuskulusid. Laekunud töötuskindlustusmaksed kantakse kahte sihtfondi: (1)
töötuskindlustushüvitiste sihtfond (ka kindlustatute sihtfond või I sihtfond); (2) koondamise ja
tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfond (ka tööandjate sihtfond või II sihtfond).
9
Töötuskindlustusvahenditest rahastatavaid aktiivseid tööturumeetmeid rahastatakse sihtkapitali
kaudu, kuhu kantakse vahendid üle sihtfondidest (vt joonis 1).
Joonis 1. Laekunud töötuskindlustusvahendite kasutamine vastavalt töötuskindlustuse seadusele. Allikas: töötukassa.
Määrusega tagatakse töötukassale 2027. aastaks ja järgmiseks kolmeks aastaks avalike ülesannete
täitmiseks vajalikud vahendid.
Prognoosi kohaselt on töötuskindlustuse kogutulud (laekumised töötuskindlustusmaksetest,
investeerimistulu) 2027. aastal 386,6 miljonit eurot ja kogukulud (hüvitised ja hüvitistelt makstav
sotsiaalmaks, tööturuteenused, töötukassa tegevuskulud) 371,8 miljonit eurot ning tulem ca 15
miljonit eurot. 2027. aastal tuleb töötuskindlustusvahenditest rahastatavate tööturumeetmete kulude
katmiseks sihtkapitali kanda kindlustatute sihtfondist 8,3% (19,8 miljonit eurot) ja tööandjate
sihtfondist 15,3% (19,6 miljonit eurot) ehk kokku 39,4 miljonit eurot.
2028. aastal vähenevad töötuskindlustuse tulud maksemäärade alandamise tõttu ning
töötuskindlustussüsteemi kogutulem muutub negatiivseks. Puudujääk kaetakse olemasoleva netovara
arvelt. Järgnevatel aastatel suureneb tulu majandus- ja palgakasvu mõjul ning puudujääk väheneb
järk-järgult. Aastatel 2028–2030 on vaja sihtkapitali üle kanda 14,2–14,8% I sihtfondist ja 26,5–
27,4% II sihtfondi töötuskindlustusmaksete laekumistest.
Kuigi tööturuteenuste, tööturutoetuste ja hüvitiste osutamine on töötukassa peamiseks tegevuseks,
siis kuna maksemäärade langetamise tõttu ületavad prognoosiperioodil jooksvad kulud tulusid ning
puudujääk kaetakse netovara arvelt, tuleb töötukassal järgnevatel aastatel hinnata olemasolevate
tegevuste rahastamise jätkusuutlikkust ning seada vajadusel prioriteete. Seetõttu võib mõju ulatust
pidada tervikuna keskmiseks.
Kaudselt on mõjutatud ka kohalikud omavalitsused ja riik tervikuna, eeldusel, et tööturuteenuseid ja
tööturutoetusi saavate inimeste sissetulekud ja heaolu paraneb ning väheneb heitunute ning üksnes
toetuste abil toime tulevate isikute arv. Mõju sagedus on harv, sest töötuskindlustusmakse määrad
kehtestatakse kord aastas järgmiseks neljaks kalendriaastaks.
10
Ebasoovitavad mõjud
Maksemäärade vähenemisest tingituna väheneb aastatel 2028–2030 töötuskindlustuse kogutulu ning
prognoositavad kulud ületavad prognoositavaid tulusid. 2028. aastal on töötuskindlustuse aastane
kogutulem prognoosi kohaselt -22,1 miljonit eurot, 2029. aastal -13,0 miljonit eurot ning 2030. aastal
-0,3 miljonit eurot. Samal ajal on I sihtfondi tulem kogu eeltoodud perioodi vältel negatiivne, mille
puudujääk kaetakse olemasoleva netovara arvelt. Selle tulemusena väheneb töötukassa netovara
2027. aasta 617,1 miljonilt eurolt 2030. aastaks 581,7 miljoni euroni. Kuigi prognoosiperioodi
negatiivne aastane tulem väheneb järk-järgult majandus- ja palgakasvu ning prognoositava töötute
arvu languse tõttu ning sihtfondides olevad vabad vahendid võimaldavad prognoosiperioodil täita
töötukassa seadusest tulenevaid ülesandeid ja tagada hüvitiste, tööturuteenuste ning tööturutoetuste
rahastamise, võivad ebasoovitavad mõjud avalduda pikemas perspektiivis.
I sihtfondist rahastatakse töötuskindlustushüvitise kulusid, töötukassa tegevuskulusid (65%
tegevuskuludest), kantakse vahendeid üle sihtkapitali (kuni 30% I SF-i vahenditest) ning tehakse
eraldisi reservkapitali. Kuigi II sihtfondi vahenditest võib katta I sihtfondi puudujäägi (aga mitte
vastupidi) ning kohustuslik reserv ja sihtfondides olevad vabad vahendid aitavad tagada
prognoosiperioodil töötuskindlustusvahendite piisavuse, võivad ebasoovitavad mõjud avalduda
pikemas perspektiivis kui I sihtfondi tulem on pikaajaliselt negatiivne. Näiteks ei ole võimalik senises
mahus hüvitiste ning tööturuteenuste ja tööturutoetuste osutamine või ei piisa olemasolevatest
vahenditest hüvitiste ning tööturuteenuste ja tööturutoetuste osutamiseks kriisiolukorras. Väiksem
finantspuhver võib majanduskriisi korral piirata töötukassa paindlikkust reageerida töötuse järsule
kasvule ning suurendada survet kulude katmiseks taas tõsta töötuskindlustusmakse määrasid.
Vaatamata netovara vähenemisele on töötukassal prognoosiperioodi lõpus jätkuvalt 581,7 miljoni
euro ulatuses netovara, mis võimaldab katta ajutisi puudujääke ning täita seadusest tulenevaid
kohustusi. Siiski on oluline tagada hüvitiste ja tööturuteenuste osutamiseks vajalik jätkusuutlikkus.
Seega võib ebasoovitavate mõjude esinemise riski hinnata madalaks.
7. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud
ja tulud
Aastate 2027–2030 töötuskindlustuse tulude ja kulude prognoos on tabelis nr 1.
Prognoosi kohaselt on töötuskindlustuse tulud 2026. aastal 365,4 miljonit eurot ja kulud 372,4
miljonit eurot ning tulem ca -7 miljonit eurot. 2027. aastal on töötuskindlustuse tulud 386,6 miljonit
eurot ja kulud 371,8 miljonit eurot ning tulem 14,9 miljonit eurot. Ülejäänud prognoosiperioodil
ületavad töötuskindlustuse kulud tulusid ning töötuskindlustuse kogutulem püsib negatiivne
(puudujääk ca 0,3-22,1 miljonit eurot aastas). 2027. aasta lõpuks on töötuskindlustuse netovara 617,1
miljonit eurot ning 2030. aasta lõpuks on see vähenenud 581,7 miljoni euroni.
Tabelist on näha, et kuna aktiivsete tööturumeetmete kulu rahastatakse 2027. aastal osaliselt
sihtkapitali kogunenud vahendite arvelt, on sihtkapitali tulem 18,6 miljoni euro ulatuses negatiivne.
Esimese sihtfondi tulem on 2026. aastal negatiivne (-3,4 miljonit eurot), 2027. aastal positiivne (+2,0
miljonit eurot) ning aastatel 2028–2030 uuesti negatiivne (-16,6 kuni -32,0 miljonit eurot).
11
Tabel 1. Töötuskindlustuse tulude ja kulude arvestus aastal 2027 maksemääraga 2,4% ning
aastatel 2028–2030 maksemääraga 2,1%. 2026 2027 2028 2029 2030
1 SKP reaalkasv 2,5% 2,3% 2,4% 2,2% 2,1%
2 Keskmine palk 2 209 2 312 2 415 2 518 2 624
3 Keskmise palga kasv 5,6% 4,7% 4,4% 4,3% 4,2%
4 Tarbijahinnaindeks 3,3% 2,8% 2,2% 2,1% 2,0%
5 Töötuse määr (15-74a) 6,7% 6,4% 6,3% 6,2% 6,1%
6 Töötute arv (ILO töötute arv) 50 355 48 128 47 057 46 113 45 635
7 Registreeritud töötute arv (keskmiselt päevas) 40 408 38 440 37 355 36 494 35 803
8 Likviidsusreservi tulusus 2,2% 2,7% 2,7% 2,8% 2,8%
9 Töötuskindlustusmakse määr: kindlustatud 1,6% 1,6% 1,4% 1,4% 1,4%
10 Töötuskindlustusmakse määr: tööandjad 0,8% 0,8% 0,7% 0,7% 0,7%
11 Sihtkapitali ülekantavate vahendite määr: I SF 5,3% 8,3% 14,5% 14,8% 14,2%
12 Sihtkapitali ülekantavate vahendite määr: II SF 9,8% 15,3% 27,0% 27,4% 26,5%
Tulud
13 Töötuskindlustusmaksed kokku 348 878 126 366 505 586 335 567 388 350 519 881 366 332 808
14 I SF: kindlustatute töötuskindlustusmaksed 226 770 782 238 228 631 218 118 802 227 837 923 238 116 325
15 II SF: tööandjate töötuskindlustusmaksed 122 107 344 128 276 955 117 448 586 122 681 958 128 216 483
16 Ülekantavad vahendid sihtkapitali 23 985 371 39 399 350 63 352 771 67 292 125 67 832 142
17 I SF-st sihtkapitali ülekantavad vahendid 12 018 851 19 772 976 31 676 385 33 646 063 33 916 071
18 II SF-st sihtkapitali ülekantavad vahendid 11 966 520 19 626 374 31 676 385 33 646 063 33 916 071
19 Investeerimistulu 16 505 780 20 110 519 20 728 147 20 094 445 19 720 610
20 I SF investeerimistulu 7 395 809 9 154 068 9 517 824 8 448 239 7 568 884
21 II SF investeerimistulu 4 190 827 5 956 775 6 759 936 7 059 664 7 424 418
22 SK investeerimistulu 2 749 701 2 337 177 1 787 890 1 874 738 1 966 199
23 Reservi investeerimistulu 2 169 443 2 662 498 2 662 498 2 711 803 2 761 109
24 TÖÖTUSKINDLUSTUSE KOGUTULU 365 383 906 386 616 105 356 295 535 370 614 326 386 053 418
25 I SF KOGUTULU 222 147 740 227 609 723 195 960 240 202 640 099 211 769 139
26 II SF KOGUTULU 114 331 651 114 607 356 92 532 136 96 095 560 101 724 830
27 SK KOGUTULU 26 735 072 41 736 528 65 140 660 69 166 863 69 798 341
28 RESERVI KOGUTULU 2 169 443 2 662 498 2 662 498 2 711 803 2 761 109
Kulud
29 Hüvitised ja hüvitistelt makstav sotsiaalmaks 254 427 759 252 937 878 254 352 094 253 252 257 253 193 170
30
Sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise
sotsiaalmaksuta kulu 148 437 901 149 009 859 149 384 332 146 443 052 144 632 408
31
Baasmääras töötuskindlustushüvitise (BTKH)
sotsiaalmaksuta kulu 40 663 769 38 600 011 39 108 365 40 265 277 41 236 914
32 Koondamishüvitise kulu ilma sotsiaalmaksuta 24 687 469 24 590 106 24 630 956 25 042 131 25 427 415
33 Maksejõuetushüvitise kulu ilma sotsiaalmaksuta 5 946 269 6 190 890 6 463 290 6 741 211 7 024 342
34 Sotsiaalmaks hüvitistelt (välja arvatud BTKH) 29 406 061 29 529 010 29 681 064 29 526 100 29 511 293
35 Sotsiaalmaks BTKH 5 286 290 5 018 001 5 084 087 5 234 486 5 360 799
36 Teenused töötuskindlustusvahenditest 61 889 937 60 349 514 63 352 771 67 292 125 67 832 142
37 Tööhõiveprogramm 61 889 937 60 349 514 63 352 771 67 292 125 67 832 142
38 Tegevuskulud 56 102 000 58 470 051 60 735 868 63 022 958 65 348 338
39 TÖÖTUSKINDLUSTUSE KOGUKULU 372 419 695 371 757 443 378 440 733 383 567 340 386 373 650
40 I SF KOGUKULU 225 567 970 225 615 403 227 971 011 227 673 252 228 345 742
41 II SF KOGUKULU 84 961 789 85 792 526 87 116 951 88 601 963 90 195 767
42 SK KOGUKULU 61 889 937 60 349 514 63 352 771 67 292 125 67 832 142
43 RESERVI KOGUKULU
Jooksvate tulude ja kulude vahe
44 Aasta kogutulem -7 035 790 14 858 662 -22 145 198 -12 953 014 -320 232
45 I SF TULEM -3 420 230 1 994 320 -32 010 771 -25 033 152 -16 576 603
46 II SF TULEM 29 369 863 28 814 830 5 415 186 7 493 597 11 529 063
47 SK TULEM -35 154 865 -18 612 986 1 787 890 1 874 738 1 966 199
48 RESERVI TULEM 2 169 443 2 662 498 2 662 498 2 711 803 2 761 109
Varad
49 NETOVARA (I SF, II SF, SK ja reserv) 602 282 416 617 141 078 594 995 880 582 042 866 581 722 634
50 Vabad vahendid I SF-s 210 476 387 214 201 330 183 921 183 160 650 703 145 868 821
51 Vabad vahendid II SF-s 220 621 300 250 368 004 256 715 064 265 157 792 277 653 243
52 Sihtkapital 79 196 825 60 583 839 62 371 728 64 246 466 66 212 665
53 Reserv 91 987 905 91 987 905 91 987 905 91 987 905 91 987 905
Allikas: töötukassa. Aluseks Rahandusministeeriumi 2026. aasta suvine majandusprognoos (seisuga 5.08.2026).
12
Märkused: sinisega on tähistatud aastatel 2028–2030 muutuvad töötuskindlustusmakse määrad. I SF –
töötuskindlustushüvitiste sihtfond, II SF – koondamise ja tööandja maksejõuetuse hüvitise sihtfond, SK – tööturuteenuste
ja tööturutoetuste sihtkapital. Tabelis on arvutused tehtud ümardamata arvudega.
8. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2027. a.
9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning
arvamuse avaldamiseks töötukassale, Eesti Ametiühingute Keskliidule, Teenistujate Ametiliitude
Keskorganisatsioonile TALO ja Eesti Tööandjate Keskliidule.
Määruse eelnõu on koostatud töötukassa nõukogu 31. augusti 2026. aasta otsuse (lisatud eelnõu
seletuskirjale) põhjal. Töötukassa nõukogu on kuueliikmeline ja sinna kuuluvad lisaks majandus- ja
tööstusministrile ning Vabariigi Valitsuse nimetatud liikmele (Rahandusministeeriumi esindaja)
järgmiste tööandjate ja töötajate esindusorganisatsioonide esindajad:
1) Eesti Ametiühingute Keskliit (1 nõukogu liige);
2) Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO (1 nõukogu liige);
3) Eesti Tööandjate Keskliit (2 nõukogu liiget).
EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MKM/26-0980 - Kindlustatu ja tööandja töötuskindlustusmakse määrad aastatel 2027–2030 Kohustuslikud kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium; Justiits- ja Digiministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Kliimaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 08.09.2026 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/51c379fd-24b5-41da-ae0c-15c3ed25eee0 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/51c379fd-24b5-41da-ae0c-15c3ed25eee0?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main