________________________________
Saatja: Eesti Linnade ja Valdade Liit
Saadetud: neljapäev, 03. september 2026 10:54
Adressaat: Tuuli Räim
Koopia: igor.taro ; Kaja Sepp
; [email protected]
; [email protected]
; [email protected]
; Karmen Joller - SOM
; hendrik.terras ;
Katlin.Alvela ; Kädi Koppe

Teema: ELVL vastus _ Korduma kippuvad küsimused kodus kukkumiste teemal

Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere!

Tänan, et edastasite selgitused korduma kippuvatele küsimustele kodus
kukkumiste teemal!

Pean oluliseks siiski selgitada, et kukkumisjuhtumitega seotud
Siseministeeriumi ühepoolse korralduse juures on jäetud kohalikud
omavalitsused kaasamata. Saime Siseministeeriumi otsusest teada 26.
augustil pressiteate vahendusel. Juhime jätkuvalt tähelepanu, et kehtiva
õiguse järgi puudub kohalikel omavalitsustel õigus ja kohustus täita
Siseministeeriumi ootusi ja ülesandeid.

Selgitame, et kehtiv õigus sätestab kohaliku omavalitsuse ülesandena
sotsiaalhoolekande korraldamise (kohaliku omavalitsuse korralduse seadus
(§ 6 lg 1), mis on täpsemalt reguleeritud näiteks sotsiaalhoolekande
seaduses, sotsiaalseadustiku üldosas seaduses ja lastekaitseseaduses.
Nimetatud seadustest ei tulene kohalikele omavalitsustele kohustus ega
õigus tagada 24/7 toimiv operatiivüksus, mis suudaks koheselt
kukkumisjuhtumitele reageerida. Seega on oma olemuselt tegemist uue
ülesandega.

Põhiseaduse kohaselt võib kohalikele omavalitsustele panna kohustusi
ainult seaduse alusel või kokkuleppel kohalike omavalitsustega ning
riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest (§ 154).
Järelikult selleks, et kohalik omavalitsus saaks operatiivüksuse
ülesandeid täita 24/7 reageerimise võimekusega, on vajalik vastav riiklik
ülesanne kehtestada seaduse tasandil. Vastava eelnõu väljatöötamisse
palume kaasata ka kohalikud omavalitsused ning tagada riiklike ülesannete
täitmisega seotud kulude katmine riigieelarvest.

On kahetsusväärne, et Siseministeerium enda sõnumitega on tekitanud
olukorra ja andnud eksliku signaali, et kohaliku omavalitsuse
sotsiaaltöötaja hakkab edaspidi Häirekeskusse helistanud abivajajate
juhtumitele 24/7 reageerima. Kohaliku omavalitsuse ülesanne on korraldada
sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi
andmist ning nende kohustuste ulatus ja tingimused on sätestatud seaduses.
Kohaliku omavalitsuse poolt 24/7 toimiva operatiivteenuse osutamist ega
selle tingimusi sätestatud ei ole.

Jääme oma 28.08.2026 esitatud kirjas toodud seisukohtade juurde.
Kohalikud omavalitsused ei saa täita politsei, kiirabi ega päästeameti
ülesandeid.

Toetame lahendusena Sotsiaalministeeriumi koostatud analüüsis “Koduses
keskkonnas toimunud kukkumisjuhtumid: praegune korraldus ja võimalikud
lahendused” väljatoodut, mille kohaselt reageerib juhtumile operatiivüksus
sõltuvalt abivajadusest ning selle järgselt koostatakse kohalikule
omavalitsusele teade abivajaja isiku kohta. Politsei-ja Piirivalveametil
on võimalik teateid edastada STAR infosüsteemi kaudu.

Leiame, et abivajajate aitamine on meie kõigi ülesanne, kuid me ei saa
omavalitsuste esindajana leppida, et Siseministeerium korraldab
omaalgatuslikult ja õigusliku aluseta kohalike omavalitsuste tööd.

Palume tutvuda viidatud analüüsiga ning oleme jätkuvalt avatud
aruteludeks ja ühiselt elanikele turvalise keskkonna loomiseks. Meil
igalühel on selles oma roll ja kohustus.

Lugupidamisega

Veikko Luhalaid
tegevdirektor
Eesti Linnade ja Valdade Liit

From: Tuuli Räim
Date: 1. September 2026 at 19:31:31 EEST
To: Veikko Luhalaid - ELVL
Cc: Igor Taro , Kaja Sepp
, Toomas Sildam
, Gerttu Blank
, Rein Olesk

Subject: Korduma kippuvad küsimused kodus kukkumiste teemal
 Tere
Nagu täna kohtumisel kokku leppisime, edastan juhised, mis seotud koduses
keskkonnas kukkunud isikute abistamisega. Palun andke märku, kui tekib
täiendavaid küsimusi, oleme valmis vastama ja vajadusel juhiseid
täiendama.
Parimate soovidega
Tuuli Räim
Kriisivalmiduse ja elanikkonnakaitse asekantsler
Siseministeerium
[email protected]
+372 528 7153

Korduma kippuvad küsimused:
Kodus kukkunud isikute sündmustele reageerimine
Alates 1. septembrist 2026 muutub kodus kukkunud isikutele abi
korraldamise töökorraldus. Edaspidi ei saada Häirekeskus üksnes püsti
aitamist vajava kodus kukkunud inimese juurde esimese reageerijana
politseipatrulli. Kui tegemist on tervisealase abivajadusega, kaasatakse
jätkuvalt kiirabi, kuid üksnes püsti aitamisega seotud väljakutsetest
teavitab Häirekeskus edasiselt kohalikku omavalitsust.
Siin failis toome välja vastused küsimustele, mis võivad muudatusega
seoses esile kerkida.

Milline on muutunud töökorraldus?
Häirekeskus annab jätkuvalt kõigile hädaabinumbrile 112 saabuvatele
teadetele ohuhinnangu.
Kui kodus kukkunud isiku kohta saabunud teates esineb tervisealane kaebus
või muu viide võimalikule terviseprobleemile, suunatakse sündmus
kiirabile.
Kui teates tervisealast kaebust ei ole ning abivajadus seisneb üksnes
inimese püsti aitamises, küsib Häirekeskus esmalt täpsustavaid küsimusi,
sealhulgas seda, kas abi saaksid pakkuda lähedased või naabrid.
Kui lähedaste või naabrite abi ei ole võimalik ning inimene vajab üksnes
püsti aitamist, edastab Häirekeskus teate kohalikule omavalitsusele.
Kohalik omavalitsus hindab oma pädevuse ja võimaluste piires, kuidas
inimesele abi korraldada.
Seni saadeti sellised sündmused üldjuhul lahendamiseks politseile. Alates
1. septembrist 2026 politseid selliste sündmuste puhul esimese
reageerijana enam ei saadeta, sest tegemist ei ole politsei
vastutusvaldkonda kuuluva ülesandega. Samuti puudub relvastatud
politseipatrullil pädevus, et koduses keskkonnas kukkunud abivajajaid
professionaalselt aidata.

Kas kohalik omavalitsus peab Häirekeskuse teadetele ööpäevaringselt
vastama?
Siseministeeriumi ootus on, et kohalikul omavalitsusel oleks
ööpäevaringne kontaktkanal või valvenumber, mille kaudu on võimalik
vajaduse korral KOV-iga ühendust saada ning edastada teade võimalikust
sotsiaalsest abivajadusest.

Kuidas lepib Häirekeskus kohalike omavalitsustega kokku kontaktisikud ja
infovahetuse kanali?
Häirekeskus pöördub kirjalikult kõikide kohalike omavalitsuste poole ning
lepib nendega kokku sobivaima kanali, mille kaudu saab abivajaduse kohta
infot kiiresti edastada.

Milline on Häirekeskuse ja kohaliku omavalitsuse andmevahetuse protsess?
Häirekeskus lepib kohaliku omavalitsusega kokku sobiva infovahetuse
kanali ja edastab selle kaudu abivajaduse lahendamiseks vajalikud andmed.
Teadete edastamisel küsib Häirekeskus esmalt pöördujalt nõusolekut teate
edastamiseks kohalikule omavalitsusele.

Milline on kohaliku omavalitsuse töökorraldus, kui Häirekeskus
abivajadusest teavitab?
Kohaliku omavalitsuse töökorralduse otsustab omavalitsus ise.
Siseministeerium ei sätesta, milline KOV-i üksus või töötaja peab
konkreetsele sündmusele reageerima ega millisel viisil abi korraldatakse.
Oluline on, et KOV-il oleks läbi mõeldud ööpäevaringne kontakt, info
vastuvõtmine, juhtumi edasine korraldamine ning vajaduse korral teiste
teenuste või asutuste kaasamine.

Mis juhtub, kui omavalitsusel on kahtlus, et abivajaja vajab
terviseseisundi hindamist?
Kui KOV-i töötajal tekib abivajaja olukorda hinnates kahtlus, et inimene
võib vajada terviseseisundi hindamist või meditsiinilist abi, tuleb
sellest teavitada Häirekeskust numbril 112. Häirekeskus hindab saadud
info alusel olukorda ning vajaduse korral saadab sündmuskohale kiirabi.

Mis juhtub siis, kui Häirekeskus pöördub omavalitsuse poole, kuid
omavalitsusega kontakti ei saada?
Häirekeskuse eesmärk on luua kohaliku omavalitsusega kontakt ja edastada
info abivajaduse kohta. Seetõttu on KOV-il oluline tagada, et
Häirekeskusel oleks ööpäevaringselt toimiv ja regulaarselt ajakohastatav
kontaktkanal.