Riigihange nr 285000 „Drupal veebilehtede arendus- ja hooldustööd“
Hankija Registrite ja Infosüsteemide Keskus

VASTUSED LISATUD IGA KÜSIMUSE JÄRGI

Rakendusüksuse tähelepanekud

1. Hankija on viidanud nii hanke nimetuses kui ka riigihanke alusdokumentides konkreetselt Drupalile kui kasutatavale tehnoloogilisele lahendusele või sisuhaldussüsteemile. Palun selgitada, kas hankija eesmärk oli hankida üksnes Drupalil põhinevaid lahendusi või võisid pakkujad tehnilise kirjelduse punktis 1.5.2 sätestatud „või sellega samaväärne“ põhimõttest lähtudes pakkuda ka muid samaväärseid sisuhaldussüsteeme, veebiraamistikke või tehnoloogilisi lahendusi.
• Juhul kui hankija leidis, et pakkuda võis ka muid samaväärseid tehnoloogilisi lahendusi, palun selgitada, millest lähtudes on kvalifitseerimistingimuses määratletud samaväärse kogemusena üksnes Drupal veebilehe arenduse ja hooldusteenuse leping. Palun põhjendada, miks ei ole samaväärseks peetud muu sisuhaldussüsteemi või veebiplatvormi arendus- ja hooldusteenuse lepinguid. Eelkõige palun selgitada, milles seisneb Drupali eripära võrreldes muu veebiarendusega ning miks on just varasem Drupal-lepingute kogemus vältimatult vajalik hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks.
• Juhul kui hankija leidis, et pakkuda võis üksnes Drupalil põhinevaid lahendusi, palun selgitada, kuidas on selline lähenemine kooskõlas RHS §-s 88 sätestatud tehnilise kirjelduse koostamise põhimõtetega ning riigihanke üldpõhimõtetega, eelkõige konkurentsi efektiivse ärakasutamise ja ettevõtjate võrdse kohtlemise põhimõttega. Lisaks palun põhjendada, millistel asjaoludel oli vajalik siduda hanke ese konkreetse tehnoloogilise lahendusega ning miks ei olnud võimalik lubada ka muid samaväärseid tehnoloogilisi lahendusi.

VASTUS:
1. Hankija eesmärk oli hankida Drupal veebilehtedele arendus ja hooldustöid, kuivõrd olemasolevad veebilehed, milles vastavate tööde tegemist soovitakse, on loodud Drupali avatud lähtekoodiga sisuhaldussüsteemis. Selgitame täiendavalt, et hankija halduses on ligikaudu 65 veebi, millest ligikaudu 95% põhineb Drupali sisuhaldusplatvormil. Seega on haldus- ja arendusteenuse jätkusuutlikuks tagamiseks vajalik just Drupali platvorm. Kuigi hankija on hankedokumentides viidanud Drupal veebilehtedele ja nõudnud Drupali kogemust arendusmeeskonnalt ja pakkujalt, ei ole hankija siiski samaväärsete lahenduste pakkumist välistanud. Vastavalt vastavustingimustele tuli pakkujatel vajadusel samaväärsus selgitada ja tõendid samaväärsuse kohta lisada. Pakkujad hanke raames samaväärusele ei tuginenud.
Hankija on ka teabevahetuse (ID 903763) kaudu huvitatud isikule selgitanud, et „Antud hanke skoobiks on Drupal veebilehtede arendamine ja hooldus, mistõttu ootame Drupali kogemust. Kõikidele hankedokumentidele kehtib samaväärsuse reegel. Pakkuja peab vajadusel samaväärsuse kohta esitama selgituse ja esitama tõendid.“
Hankija hinnangul seisneb Drupali eripära selles, et tegemist ei ole lihtsalt „veebiarendusega“, vaid eelkõige sisuhaldusplatvormi (CMS) põhise arendusega, mida sageli kasutatakse just suuremate avaliku sektori veebide arendamiseks. Tavalises veebiarenduses võib lahendus olla ehitatud näiteks Reacti, Vue, .NET jt peale, kuid Drupalis on suur osa funktsionaalsusest juba olemas ja kasutatakse olemasolevaid mooduleid – arendaja vaid kohandab Drupal Core´i. Seetõttu on Drupal-arendaja töö sageli rohkem „platvormi kohandamine“ kui kogu süsteemi nullist programmeerimine, mis nõuabki konkreetse platvormiga kokkupuudet, mitte lihtsalt arendamiskogemust.
Drupal on loodud eelkõige just keerukamate sisuveebide jaoks nagu artiklid, dokumendid, teenuste kirjeldused, otsingud jms. Selle sisu modelleerimine (content types, taxonomy, views) moodustabki suure osa arendaja tööst. Lisaks on Drupalis juba olemas kasutajate rollid, õiguste haldus, töövood ja sisu kinnitamise protsessid, mis teevad selle eriti sobilikuks just riigi- ja avaliku sektori veebidele (just sellistele, mida RIK juba omab). Tehnoloogilises mõttes tähendab Drupal tavaliselt PHP-d, Symfony komponente, Twig templatingut, YAML konfiguratsiooni ning MySQL/PostgreSQL, mistõttu ei piisa ainult üldisest veebiarenduse kogemusest – vaja on ka Drupal-spetsiifilist oskust.

2. Hankija on sätestanud kvalifitseerimistingimuse: „Pakkuja viimase 3 (kolme) riigihanke algamisele eelneva aasta jooksul nõuetekohaselt täidetud lepingute hulgas peab olema vähemalt 2 (kaks) riigihanke objektiga samaväärset lepingut ning esitatavate lepingute maksumus peab olema vähemalt 50 000 (viiskümmend tuhat) eurot (km-ta) iga lepingu kohta. Samaväärne leping on Drupal veebilehe arendus ja hooldusteenuse leping. Lepingud peavad olema täidetud (täitmine on põhikohustuste ulatuses lõppenud, sh ka seda kus tööd antakse üle etapiviisiliselt (tellija on nõutud ulatuses töid saanud ja vastu võtnud)).“ 
• Palun selgitada, kuidas on hankija sõnastust „veebilehe arendus ja hooldusteenuse leping“ tõlgendanud, kas referentsleping pidi sisaldama nii arendus- kui hooldustöid või vähemalt ühte nendest.
• Palun selgitada, miks pidas hankija vajalikuks vähemalt 2 samaväärse lepingu olemasolu, miks ei piisanud ühest sarnasest kogemusest.
• Web Expert OÜ on toonud hankepassis välja Statistikaameti palgarakenduse veebilahenduse, Carglassi veebipõhise kindlustusjuhtumite halduse süsteemi ning SA Tallinna Hambakliiniku veebilehe arendused. Nimetatud referentside kirjeldustes on välja toodud erinevad tööetapid ning mitmed tehnoloogiad ja tarkvarakomponendid. Seejuures nähtub vähemalt osa referentside kirjeldustest, et tegemist oli laiemate veebilahenduste või tarkvaraarenduse projektidega, mille raames kasutati erinevaid tehnoloogiaid. Palun selgitada, millised 2 lepingut luges hankija kvalifitseerimistingimusele vastavaks ning kuidas on hankija nende puhul kontrollinud, et nimetatud lepingud olid sisuliselt Drupal veebilehe arendus- ja hooldusteenuse lepingud hankedokumentides sätestatud tähenduses, mitte projektid, mille raames kasutati Drupalit üksnes ühe tehnoloogilise komponendina teiste tehnoloogiate kõrval.
• Krabu Grupp OÜ on toonud hankepassis välja riigihangete nr 259972 ja 262211 lepingud. Riigihanke nr 259972 leping ei olnud hanke algamise ajaks lõppenud ning on täitmisel tänaseni. Vastavalt kvalifitseerimistingimusele pidi lepingu täitmine põhikohustuse ulatuses olema lõppenud. Riigihanke nr 262211 kohta puudub hankepassis info, et tegemist oleks olnud Drupal veebilehe arenduse või hooldusteenusega ning ka see leping ei olnud lõppenud. Lisaks ei õnnestu mul sellise viitenumbriga hanget riigihangete registrist leida (lepingu andmed kattuvad Askend Estonia OÜ esitatud referentsiga riigihangest nr 253275). Palun selgitada, kuidas on hankija Krabu Grupp OÜ puhul kvalifitseerimistingimuse täitmist kontrollinud ning millele tuginedes pakkuja kvalifitseerinud.
• Askend Estonia OÜ (pakkumuse esitamise hetkel Wisercat Estonia OÜ) on esitanud hankepassis 3 referentslepingut. Kaks neist on seotud riigihankega nr 253275. Nii leping viitenumbriga 268723 kui ka leping viitenumbriga 262211 ei olnud pakkumuses esitatud tellijate kinnistuskirjade ega hankepassis välja toodud täidetud lepingumahtude põhjal käesoleva hanke algamise ajaks lõppenud. Lisaks ei ole lepingu nr 262211 puhul üheselt selge, kas referents vastab hankedokumentides sätestatud samaväärse lepingu definitsioonile, kuna kirjelduses on välja toodud mitmed tehnoloogiad. Kolmanda referentsina on pakkuja toonud välja riigihanke nr 266450 lepingu, mille täimine ei olnud samuti hanke algamise ajaks lõppenud ja kestab tänaseni. Palun selgitada millised 2 lepingut luges hankija kvalifitseerimistingimusele vastavaks ning millistele andmetele tuginedes nõuetele vastavust kontrollis.

VASTUS
2. Hankija tõlgendas sõnastust „veebilehe arendus ja hooldusteenuse leping“ selliselt, et referentsleping pidi sisaldama vähemalt ühte neist, ehk siis kas arendustöid või hooldustöid.
Käesoleva hanke raamleping sõlmiti Drupal veebilehtede arendamiseks ja hoolduseks ning arvestades, et erinevate lepingute mahud võivad funktsionaalsuste mahust tulenevalt hinna osas erineda, vajas hankija kindlust, et raamlepingusse pääsevad täitjad on võimelised ka suuremaid Drupal arendusi teostama, seega hankija hinnangul annab vähemalt kahe samaväärse lepingu täitmine selgema arusaamise lepingupartneri võimekusest. Ühe lepingu nõuetekohane täitmine võib olla juhus, aga kui samalaadseid lepinguid on täidetud korduvalt ja nõuetekohaselt, on tõenäolisem, et lepingupartner täidab oma lepingujärgseid kohustusi ka edaspidi. Arvestades, et raamlepingu raames tehakse minikonkursse, siis on ka tõenäoline, et üks lepingupartner peab samaaegselt täitma ka mitut paralleelset lepingut.
Hankija küsis kõikide hankepassides toodud referentslepingute kohta kinnitusi projektide tellijatelt ning sai neilt ka vastused. Kinnituste küsimisel viitas hankija ka kehtestatud kvalifitseerimistingimusele, selgitades, et peab samaväärseks lepinguks Drupal veebilehe arendus ja hooldusteenuse lepingut ning tellijal palutakse kinnitada lepingu nõuetekohast täitmist. Vastavad kinnitused on lisatud riigihangete registrisse sisedokumentide alla zip failina.

Web Expert OÜ referentslepingud -
Hankija luges kvalifitseerimistingimustele vastavateks Statistikaameti palgarakenduse veebilahenduse lepingu (263195) ja SA Tallinna Hambakliinik lepingu, kuivõrd esimese puhul kinnitas tellija väga konkreetselt, et pakkuja on arendanud uue palgarakenduse Drupal platvormil ning teisel puhul oli lepingu andmetes selgelt väljendatud, et lepingu raames teostatakse uue veebilehe arendus ja veebilahenduse loomine. Märgime, et on tavapärane, et arenduslepingu raames teostatavad tööd hõlmavadki erinevaid tööde etappe, nagu analüüs, UX/UI disain, arendus, testimine ja juurutamine.
Selgitusena soovime lisada, et Drupal klassifitseerub rakendustarkvara ehk sisuhaldussüsteemina. Seda ei käsitleta tarkvarakomponendina, kuna tegemist on tervikliku platvormiga, mille koosseisus võivad omakorda olla erinevad tarkvarakomponendid (moodulid, teemad, integratsioonid), mistõttu saab väita, et juhul, kui pakkuja on Drupali kasutamisele projektides viidanud, on ka sisuliselt tegemist just Drupal veebilehe arendus- ja hooldusteenuse lepingutega.
Hankija ei välista, et ka kolmas Web Experti viidatud leping vastas kvalifitseerimistingimustele, kuid antud tööde tellija ei väljendanud selgelt, et tegemist oli Drupal arendustööga, vaid märkis, et oli sõlmitud CRM arenduse leping.

Krabu Grupp OÜ referentslepingud -
Hankija on hankepassis kvalifitseerimistingimuse seadmisel selgitanud, et lepingud peavad olema täidetud, st täitmine on põhikohustuste ulatuses lõppenud, aga aktsepteeritavad on ka lepingud, kus töid antakse üle etapiviisiliselt (tellija on nõutud ulatuses töid saanud ja vastu võtnud). Hankija juhindub antud teemalt ka Rahandusministeeriumi antud juhistest ja kohtu seisukohtadest – RAM KKK on leitav siit: KKK 03.12.2024.pdf, küsimus 20.
Hanke 259972 osas on tellija hankijale vastanud, et perioodil 1.07.2023-30.08.2024 on Krabu Grupp OÜ nõuetekohaselt täitnud raamlepingut summas €205  470.
Hanke 262211 osas on tellija samuti hankijale vastanud, et hankelepingu alusel on pakkuja teostanud pakkuja hankepassis märgitud mahus alltöövõtjana arendus- ja hooldustöid. Hankija on kontrollinud Statistikaameti veebilehe tehnoloogiat aadressilt https://whatcms.org/?s=stat.ee%2Fet, ning saanud kinnituse, et Statistikaameti veebilehe puhul on tegemist Drupal 11 versiooniga.
Hanke 262211 puhul on tegemist raamlepingus nt 253275 teostatud minikonkursiga. Tellija on kinnitanud, et Krabu Grupp OÜ teostas töid alltöövõtjana.

Askend Estonia OÜ referentslepingud-
Hankija on hankepassis kvalifitseerimistingimuse seadmisel selgitanud, et lepingud peavad olema täidetud, st täitmine on põhikohustuste ulatuses lõppenud, aga aktsepteeritavad on ka lepingud kus tööd antakse üle etapiviisiliselt (tellija on nõutud ulatuses töid saanud ja vastu võtnud), mistõttu hankija hinnangul on etapiviisiliselt täidetud lepingud kvalifikatsiooni tõendamiseks sobivad.
Pakkuja on pakkumuse koosseisus esitanud referentslepingute kohta tellijate kinnitused.
Hankija hinnangul on kõik pakkuja Askend Estonia OÜ esitatud lepingud kvalifitseerimistingimustele vastavad. Hankija luges kvalifitseerimisotsust tehes vastavateks lepinguteks Eesti Töötukassa siseveebi arendus- ja hooldusteenus leping (266450) ja Valitsusportaali platvormi arendus- ja hooldustööde lepingu (268723). Otsust tehes ei tuginetud hanke 262211 lepingule, kuivõrd samale lepingule tugines ka pakkuja Krabu Grupp OÜ ning antud lepingu puhul kinnitas tellija, et Krabu Grupp OÜ teostas töid alltöövõtjana.
Hanke nr 266450 lepingu puhul on tegemist samaväärse lepinguga. Tellija kinnituses on selgelt väljendatud, et leping sisaldab Drupal CMS baasil loodud veebilehekülje arendus- ja hooldustöid ja kasutatud on Drupali versioon 10. Lisaks on tellija kinnituses välja toodud, et lepingu perioodil 05.09.2023 – 31.08.2024 on veebilehe osas töid vastu võetud 80 538,60 euro ulatuses.
Hanke nr 268723 lepingu puhul on samuti hankija hinnangul tegemist selgelt samaväärse lepinguga, kuna tellija kinnituses on selgitatud, et lepingu raames teostati Drupal CMS baasil loodud veebilehekülje arendus- ja hooldustöid, kus on kasutatud Drupali versiooni 10. Tellija on kinnitanud, et perioodil 18.10.2023 – 05.11.2024 on akteeritud töid 54 802,00 euro eest.


3. Tehnilise kirjelduse p 3.10.6 kohaselt pidid spetsialisti Drupal veebide arendamise kogemust tõendavad projektid vastama täiendavalt tingimustele, et HTML-kood vastab W3C standardile, lahendus vastab W3C WCAG AA tasemele ning kasutajaliides küsib alati kinnitust andmete massmuutmise või kustutamise korral. Palun selgitada, millele tuginedes järeldas hankija, et Web Expert OÜ pakkumuses esitatud Vladimir Hilkovi CV-s esitatud projektid „Statistikaameti uus palgarakendus“ ja „Tallinna linna veebilehe arendus- ja hooldusteenus“ vastavad nimetatud tingimustele, kuivõrd CV-st nähtub küll WCAG standardite rakendamine, kuid ei nähtu sõnaselgelt ülejäänud punktis 3.10.6 sätestatud projektiomaduste olemasolu.

VASTUS
3. Hankija kontrollis pakkumuste vastavuse kontrolli raames esitatud CV-sid, et veenduda nõuete täitmises. Selgitame, et kuivõrd CV-des oli viidatud erinevatele riigi- ja valitsusasutuste veebilehtede projektidele, need on teostatud Drupal platvormil ning riigi- ja valitsusasutuste veebilehtedele ja muudele riigiportaalidele kehtivad kõrgemad standardid (sh HTML koodile, WCAG-le ning kasutajaliidesele), siis hankijal ei pidanud tekkima kahtlust, et referents ei vasta hanke tingimustele.
Tallina Ringkonnakohtu 14.01.2026 otsuses 3-25-3227 p 12 on kohus selgitanud, et  kui seadus ei sätesta teisiti, võib hankija otsustada, kas ta usaldab pakkujate kinnitusi või nõuab vastavate asjaolude kinnitamiseks tõendeid. Kohus on märkinud, et kinnitustest lähtumist saab pidada õiguspäraseks, kui hankijal ei tekkinud kinnituse õigsuses põhjendatud kahtlust arvestades vastavustingimuste sisu. Nõustume kohtuga, et hankijal on põhjust küsida täiendavat teavet sellises olukorras ja sellise asjaolu kohta, mille puhul tal on kahtlus, et pakkuja väide on vale, või kus kinnitus on liiga üldine ja täiendav või täpsem teave võiks vaatamata kinnituse põhimõttelisele tõelevastavusele viia pakkumuse tagasilükkamiseni.

RTK 19.08: Viitasite küll pakkuja kinnitusele, kuid minu hinnangul ei ole pakkuja kõnealuste tingimuste täitmist otsesõnu kinnitanud. CV vormis sisaldus küll juhis märkida üksnes need projektid, mis vastavad tehnilise kirjelduse punktis 3.10 sätestatud tingimustele, kuid kuna nimetatud punkt hõlmas mitmeid erinevaid nõudeid ning hankedokumentidest ei nähtunud, millise konkreetse spetsialisti või projekti kaudu tuli iga nõue täita, ei saa minu hinnangul selle juhise põhjal järeldada, et Vladimir Hilkovi CV-s esitatud projektid vastasid just tehnilise kirjelduse punkti 3.10.6 lisatingimustele.

Lisaks ei piirdunud hankija koostatud CV vorm üksnes projektide loetlemisega, vaid nägi ette ka teostatud töö sisu kirjelduse esitamise, millest pidi nähtuma nõuetes esitatud tingimuste olemasolu projektis.
Palun selgitada, kas CV-s projektide kohta esitatud andmete põhjal on võimalik tuvastada, et:
• HTML-kood vastas W3C standardile;
• lahendus vastas W3C WCAG AA tasemele;
• kasutajaliides küsis alati kinnitust andmete massmuutmise või kustutamise korral.
Juhul kui hankija leidis, et nimetatud tingimused on täidetud muude andmete, eelduste või kontrollitoimingute alusel, siis palun selgitada, milliste asjaolude põhjal jõudis hankija sellisele järeldusele.
VASTUS 27.08: Selgitame, et avalik sektor on kohustatud jälgima digiligipääsetavuse nõudeid. Mõlemad pakkuja esitatud arendaja Vladimir Hilkovi CV-s esitatud projektid on avaliku sektori veebilehtede arendustega seotud. Avaliku sektori digiligipääsetavuse nõuded on kehtestatud Euroopa Liidu direktiiviga EL 2016/2102 ning need on üle võetud avaliku teabe seadusesse. Lisaks on avalikule sektorile kohalduvad ligipääsetavusnõuded kirjas Euroopa Liidu digiligipääsetavuse standardis EN 301 549 V3.2.1. Kuna tegemist on avaliku sektori veebidega, siis peavad need vastama WCAG AA taseme ligipääsetavuse nõuetele.
Riigihangete registris on leitavad ka hanke “Tallinna linna veebilehe arendus-ja hooldusteenus” (228391) alusdokumendid, milles on samuti selged viited ligipääsetavuse nõuete täitmise kohustusele – hanke tehnilises kirjelduses on mh nõuded: MN0230- Veebipõhine kasutajaliides järgib HTML5 ja CSS3 standardeid; MN0232- Rakendus vastab WCAG 2.0 ligipääsetavuse nõuetele tasemel AA – see viitab, et nõudeid tuli pakkujal täita.
Statistikaameti palgarakenduse puhul, mis asub veebilehel Avaleht | Statistikaameti palgarakendus, on samuti tegemist avaliku sektori veebiga, mis peab vastama ligipääsetavuse nõuetele.
Kasutajaliidese funktsionaalsus, mis küsib kinnitust andmete massmuutmise ja kustutamise kohta, on üks Drupali põhifunktsionaalsustest, mis eeldab Drupali tavapäraste funktsionaalsuste tundmist ja Drupal raamistiku veebide arendamist. Kuivõrd CV-s esitatud projektide puhul on tegemist Drupal raamistiku veebide arendamisega, ei tekkinud hankijal kahtlust, et esitatud referentsprojektid ei vasta selles osas hanke tingimustele. Hankija hinnangul on pakkuja esitatud CV-s väljendanud nõudele vastavust ning hankija usaldas esitatud pakkuja kinnitusi.
Hankija on teadlik tellija ning hankija meeskonnas on olemas Drupal veebide pädevuse ja laia kogemusega Drupal veebide arendajad, kes oskavad hinnata konkreetsete Drupal veebide funktsionaalsusi ja hankes seatud nõuete täitmist ka ilma, et pakkuja peaks antud nõuete täitmist täiendavalt kinnitama. Hankija Drupal arendajad kaasati pakkumuste hindamisse ja nõuete kontrolli. Hankija on seisukohal, et kui isik on Drupali veebi arendanud, eriti avaliku sektori veebide puhul, on isik täitnud ka nimetatud nõuet - Drupali veebide puhul igaljuhul küsitakse kinnitust alati, kui andmeid soovitakse massiliselt muuta või kustutada, Drupal platvormi kasutamisel antud kinnitust eirata ei saa.

RTK 02.09: Viitasite, et kuna tegemist on avaliku sektori veebidega, siis peavad need vastama WCAG AA taseme ligipääsetavuse nõuetele. Sellega on võimalik põhjendada tingimust, mille kohaselt peab lahendus vastama W3C WCAG AA tasemele. Mis puudutab HTML koodi vastavust W3C standardile, siis nõustun, et Tallinna linna veebilehe arendus- ja hooldusteenuse hanke puhul võib tehnilise kirjelduse põhjal järeldada, et tingimus oli täidetud.

Seega on minu hinnangul jätkuvalt tõendamata projekti „Statistikaameti uus palgarakendus“ puhul HTML-koodi vastavus W3C standardile ning mõlema Vladimir Hilkovi CV-s esitatud projekti puhul tingimus, et kasutajaliides küsis alati kinnitust andmete massmuutmise või kustutamise korral.

Minule teadaolevalt ei tulene massmuutmise või kustutamise funktsionaalsuse olemasolu automaatselt asjaolust, et tegemist on Drupalil põhineva veebiga. Võivad eksisteerida ka Drupalil põhinevad avaliku sektori veebid, mis vastavad W3C WCAG AA tasemele ning mille HTML-kood vastab nõutud standarditele, kuid mille puhul massmuutmise või kustutamise kinnitamise funktsionaalsus puudub või ei ole seda kõigis olukordades rakendatud. Seetõttu ei saa minu hinnangul üksnes Drupal platvormi kasutamise põhjal järeldada, et kõnealune tingimus oli projektides täidetud.

Eeltoodust tulenevalt palun küsida referentsprojektide tellijatelt või pakkujalt kinnitused, et tehnilise kirjelduse punkti 3.10.6 alatingimused on täidetud.


4. Ühispakkujad Krabu Grupp OÜ ja Krabu Tech OÜ on punkti 3.10.6 nõude täitmiseks esitanud tõenäoliselt arendaja Juulia Devadze CV, milles on muu hulgas kirjeldatud projekte „KeM valitsemisala Drupal veebide hooldus- ja arendustööd 2023–2027“, „Statistikaameti veebilehe arendus- ja hooldustööd“ ning „Finantsinspektsiooni välisveebi ja minuraha veebi hooldus- ja arendusteenus“. CV-st ei nähtu sõnaselgelt, et projektid vastasid kõigile p-s 3.10.6 sätestatud täiendavatele tingimustele, s.o W3C HTML standardile vastavus, WCAG AA tase ning kasutajaliidese kohustuslik kinnitus andmete massmuutmise või kustutamise korral. Palun selgitada, milliste andmete või tõendite alusel veendus hankija, et Juulia Devadze CV-s esitatud projektid vastavad p-s 3.10.6 sätestatud täiendavatele tingimustele ning on seetõttu arvestatavad nimetatud nõude täitmise tõendamisel.
VASTUS
4. vt p 3 vastuses esitatud põhjendusi.

RTK 19.08: Palun ka Juulia Devadze CV osas vastata samale küsimusele nagu punktis 3 Vladimir Hilkovi kohta.
VASTUS 27.08: Lisaks p 3 selgitustele lisame, et pakkuja esitatud arendaja Juulia Devadze CV-s esitatud projektid on avaliku sektori veebilehtede arendustega seotud. Kuna tegemist on avaliku sektori veebidega, siis peavad need vastama ligipääsetavuse nõuetele, mistõttu hankija hinnangul on CV-s esitatud projektid hanketingimustele vastavad.
Riigihangete registris on avalikult leitavad näiteks hanke „Finantsinspektsiooni välisveebi ja minuraha veebi hooldus- ja arendusteenus“ (246617) alusdokumendid, milles on selged viited ka kõnealuste nõuete täitmise kohustusele – hanke tehnilises kirjelduses on mh nõuded: Veebilehe ja registri avalik pool peab vastama WCAG 2.0 AA nõuetele vastavalt; 6.1.3. Veebilehtede standardsed elemendid (nt HTML, CSS, XML, RSS jt) peavad valideeruma vastavale asjakohasele standardile (WCAG 2.0 AA tase ja nt W3C) - see viitab, et pakkujal tuli antud hanke raames samuti vastavaid nõudeid täita.
Statistikaameti (projekt 2) ja KEMIT (projektid 1 ja 4) arendatavate veebilehtede puhul on samuti tegemist avaliku sektori veebidega, mis peavad vastama ligipääsetavuse nõuetele. Projektis 1 ja 2 on ka CV-s märgitud, et rakendatakse WCAG standardit.
Andmete massmuutmise ja kustutamise kinnituse küsimise funktsionaalsuse osas jääme p 3 esitatud täiendavate selgituste juurde.
Hankijal ei tekkinud nõuetele vastavuse osas kahtlust ja hankija usaldas esitatud pakkuja kinnitusi.

RTK 02.09: Ka Juulia Devadze puhul nõustun sellega, et kuna referentsprojektide näol oli tegemist avaliku sektori veebidega, siis võib WCAG AA taseme ligipääsetavuse nõuetele vastavuse tingimuse täidetuks lugeda. Ning ühe projekti puhul (Finantsinspektsiooni välisveebi ja minuraha veebi hooldus ja arendus) on tehnilise kirjelduse nõuetest võimalik tuletada HTML koodi vastavus W3C standardile. Ülejäänud osas palun küsida referentsprojektide tellijatelt või pakkujalt kinnitused tehnilise kirjelduse punkti 3.10.6 alatingimustele vastavuse kohta.


5. Tehnilise kirjelduse p 3.10.8 kohaselt pidi vähemalt ühel meeskonnaliikmel olema arendamise kogemus vähemalt kahes projektis, milles on loodud Drupali API kohaselt lisamooduleid ja teemapakke. Ühispakkujate Krabu Grupp OÜ ja Krabu Tech OÜ arendaja Juulia Devadze CV-st nähtub sõnaselgelt lisamoodulite ja teemapakkide loomine referentsis „Finantsinspektsiooni välisveebi ja minuraha veebi hooldus- ja arendusteenus“, kuid teiste esitatud projektide kirjeldustest selline teave puudub. Palun selgitada, milliste projektide alusel luges hankija Juulia Devadze vastavaks tehnilise kirjelduse punktile 3.10.8 ning milliste andmete põhjal veendus hankija, et vähemalt kahes projektis on loodud Drupali API kohaselt lisamooduleid ja teemapakke.
VASTUS
5. Hankija kontrollis pakkumuste vastavuse kontrolli raames esitatud CV-sid, et veenduda nõuete täitmises. Selgitame, et Juulia Devadze CV-s ei olnud küll teistes projektides sõnaselgelt lisamooduleid ja teemapakke märgitud (kirjas vaid „Finantsinspektsiooni välisveebi ja minuraha veebi hooldus- ja arendusteenus“ projektis), kuid erinevate projektide tehnoloogiate all on välja toodud ka API, näiteks projektis nr 1 “KeM valitsemisala Drupal veebide hooldus- ja arendustööd 2023-2027 (riigihanke nr 259972)”, mis selgelt viitab ka lisamoodulitele ja teemapakkidele, mida Drupal APIs kasutatakse. Sellest tulenevalt on vähemalt nende kahe projektiga nõue 3.10.8 täidetud.
Hankijal ei tekkinud nõuetele vastavuse osas kahtlust ja hankija usaldas esitatud pakkuja kinnitusi.

RTK 19.08: Selgitasite, et nõude täitmine on tuletatud asjaolust, et projekti tehnoloogiate all on märgitud API. Minu hinnangul ei saa ainuüksi API märkimisest järeldada, et projekti raames loodi Drupali API kohaselt lisamooduleid ja teemapakke. Kas hankijal on täiendavaid andmeid tõendamaks, et vähemalt kahes Juulia Devadze CV-s välja toodud projektis on loodud Drupali API kohaselt lisamooduleid ja teemapakke? Või on tehnilise kirjelduse punkt 3.10.8 täidetud mõne teise spetsialisti kogemuse alusel?
VASTUS 27.08: Selgitame veelkord, et kui räägitakse API kasutamisest Drupali veebide arenduses, siis selle all mõeldakse tavaliselt Drupal Core'i poolt pakutavate API-de (Entity API, Form API, Plugin API, Hookid, Services, Routing jne) kasutamist lahenduse arendamisel. See hõlmab praktikas mh lisamoodulite (custom modules) loomist, et lisada uut funktsionaalsust ning teemapakkide (custom themes) loomist, et kujundada kasutajaliidest. Ka Drupal.org arendusdokumentatsioon käsitleb Drupal API kasutamise peamiste väljunditena just kohandatud moodulite ja teemade loomist.
Drupal veebide arendamisel saab API olla just Drupal API. Hankija on teadlik tellija ning hankija meeskonnas on olemas Drupal veebide pädevuse ja laia kogemusega Drupal veebide arendajad, kes oskavad hinnata konkreetsete Drupal veebide funktsionaalsusi ja hankes seatud nõuete täitmist ka ilma, et pakkuja peaks antud nõuete täitmist täiendavalt kinnitama. Hankija Drupal arendajad kaasati pakkumuste hindamisse ja nõuete kontrolli. Hankija on seisukohal, et kui meeskonnaliikme CV-s on märgitud, et isik on osalenud Drupal veebi arendusprojektis arendaja rollis ning projektis on tehnoloogiate all märgitud API, siis see saab olla vaid Drupal API, kus on loodud ka Drupali API kohaselt lisamooduleid ja teemapakke. Pakkumuste kontrollimisel veendus hankija, et CV-s märgitud projektide puhul on tegemist Drupal veebide arendamisega. Hankijal ei tekkinud nõuetele vastavuse osas kahtlust ja hankija usaldas esitatud pakkuja kinnitusi.

RTK 02.09: Nõustun, et Drupal API kasutamine võib hõlmata lisamoodulite ja teemapakkide loomist. Samas ei tulene sellest automaatselt, et igas projektis, kus on kasutatud Drupal API-sid, on loodud ka uusi lisamooduleid ja teemapakke. Drupal veebide arendamise ja hooldamise käigus on võimalik teha ulatuslikke arendustöid, sealhulgas kohandada ja seadistada olemasolevaid mooduleid või arendada olemasolevat funktsionaalsust, ilma et selle käigus loodaks uus lisamoodul või teemapakett.
Ühe Juulia Devadze CV-s välja toodud projekti puhul on lisamoodulite ja teemapakkide loomine välja toodud. Palun esitada referentsprojekti tellija või pakkuja vastav kinnitus ka teise projekti kohta.


6. Vastavalt tehnilise kirjelduse punktile 3.10.3 pidi meeskonnaliikmetel, kes suhtlevad tellijaga, olema eesti keele oskus heal tasemel. Juulia Devadze CV-s on eesti keele oskuse kohta märgitud „vajab tõlki“. Palun selgitada, millised pakkuja poolt esitatud meeskonnaliikmed olid hankija hinnangul ette nähtud tellijaga suhtlema. Lisaks palun selgitada, miks ei ole hankedokumentides ette nähtud tõlgi kasutamise võimalust.

VASTUS
6. Selgitame, et hankija ei ole hanke raames keelanud vajadusel tõlgi abi kasutamist. Tehnilises kirjelduse p 3.10.3 on selgelt väljendatud, et vaid nendel meeskonnaliikmetel, kes tellijaga suhtlevad, peab olema eesti keele oskus heal tasemel. Muid keelenõudeid hankija pakkuja meeskonnale seadnud ei ole ning taustatööde tegemine teises emakeeles ei ole hankija jaoks probleemiks. Arendajad tavapäraselt tellijaga ei suhtle, pigem on rollideks, kes tellijaga vahetus kontaktis on, projektijuht ja vajadusel vähesel määral ka UI/UX disainer. Peamine kontakt arendusmeeskonna ja tellija vahel on siiski projektijuht, kes oma meeskonna töid korraldab, suunab ja koordineerib. Hankija eesmärk antud nõude seadmisel oli märkida, et hankelepingute raames tuleb pakkujal tööde teostamisel arvestada ka nõuetega, et dokumendid tuleb koostada eesti keeles (tehnilise kirjelduse punkt 3.3.5) ja lähtekoodi kommentaarid peavad kõigis lahenduse kihtides olema kirjutatud eesti või inglise keeles (tehnilise kirjelduse p 3.6).

7. Palun selgitada, milliste Askend Estonia OÜ pakkumuses või Madis Roosioksa CV-s esitatud andmete alusel tuvastas hankija, et eksperdi kogemuse tõendamiseks esitatud projektid vastasid tehnilise kirjelduse punkti 3.10.6 täiendavale tingimusele, mille kohaselt pidi projektide kasutajaliides alati küsima kasutajalt kinnitust andmete massmuutmise või kustutamise korral.

VASTUS
7. Hankija kontrollis pakkumuste vastavuse kontrolli raames esitatud CV-sid, et veenduda nõuete täitmises. Selgitame, et kuivõrd Madis Roosioksa CV-s oli viidatud erinevate projektide osas HTML-ile (W3C WCAG AA tasemel) ning andmete massmuutmise ja kustutamise kinnituse küsimise funktsionaalsus on üks Drupali põhifunktsionaalsustest, mis eeldab Drupali tavapäraste funktsionaalsuste tundmist, siis hankijal ei pidanud tekkima kahtlust, et referents ei vasta hanke tingimustele osas, mis nõudes selgitas kasutajaliidese nõudeid. Hankija hinnangul on pakkuja esitatud CV-s väljendanud nõudele vastavust.
Tallina Ringkonnakohtu 14.01.2026 otsuses 3-25-3227 p 12 on kohus selgitanud, et  kui seadus ei sätesta teisiti, võib hankija otsustada, kas ta usaldab pakkujate kinnitusi või nõuab vastavate asjaolude kinnitamiseks tõendeid. Kohus on märkinud, et kinnitustest lähtumist saab pidada õiguspäraseks, kui hankijal ei tekkinud kinnituse õigsuses põhjendatud kahtlust arvestades vastavustingimuste sisu. Nõustume kohtuga, et hankijal on põhjust küsida täiendavat teavet sellises olukorras ja sellise asjaolu kohta, mille puhul tal on kahtlus, et pakkuja väide on vale, või kus kinnitus on liiga üldine ja täiendav või täpsem teave võiks vaatamata kinnituse põhimõttelisele tõelevastavusele viia pakkumuse tagasilükkamiseni.

RTK 19.08: Isegi kui andmete massmuutmise ja kustutamise kinnituse küsimise funktsionaalsus on Drupali üks tavapäraseid funktsionaalsusi, ei saa sellest minu hinnangul järeldada, et see funktsionaalsus oli kasutusel ka CV-s viidatud projektides või et nende projektide raames loodud veebilahendused vastasid automaatselt tehnilise kirjelduse punktis 3.10.6 sätestatud lisatingimusele. Kas hankijal on täiendavaid andmeid tõendamaks, et vähemalt kahes Madis Roosioksa CV-s esitatud projekti puhul küsis kasutajaliides alati kasutajalt kinnitust andmete massmuutmise või kustutamise korral? Või on tehnilise kirjelduse punkt 3.10.6 täidetud mõne teise spetsialisti kogemusega?
VASTUS 27.08: Andmete massmuutmise ja kustutamise kinnituse küsimise funktsionaalsuse osas jääme p 3 esitatud täiendavate selgituste juurde.
Hankija veendus pakkumuste kontrollimisel, et arendaja Madis Roosioksa CV-s esitatud projektide puhul on tegemist Drupal raamistiku veebide arendamisega, mistõttu hankijal ei tekkinud nõuetele vastavuse osas kahtlust. Hankija on seisukohal, et kui isik on Drupali veebi arendanud, on isik täitnud ka nimetatud nõuet - Drupali veebide puhul igaljuhul küsitakse kinnitust alati, kui andmeid soovitakse massiliselt muuta või kustutada, Drupal platvormi kasutamisel antud kinnitust eirata ei saa.
Hankija hinnangul on pakkuja esitatud CV-s väljendanud nõudele vastavust ning hankija usaldas esitatud pakkuja kinnitusi.

RTK 02.09: Palun esitada referentsprojektide tellijate või pakkuja kinnitused selle kohta, et vähemalt kahes projektis pidi kasutajaliides alati küsima kinnitust andmete massimuutmise või kustutamise korral.

8. Riigihanke tehnilisest kirjeldusest nähtub, et raamlepingu alusel võidakse luua uusi veebilehti, mooduleid ja funktsionaalsusi. Palun selgitada, kas hankija käsitleb hankelepingute tulemina valmivaid veebilahendusi tarkvaralahendustena RHS § 85 lõike 6 tähenduses. Kui jah, siis palun selgitada, kuidas on hankija arvestanud tarkvaralahenduse olelusringi kuludega või millega on põhjendatud olelusringi kulude arvestamata jätmine. Kui ei, siis palun põhjendada, miks ei ole hankija pidanud käesoleva riigihanke eset tarkvaralahenduse hankimiseks.

VASTUS
8. Hankija käsitleb hankelepingu tulemina valmivaid veebilahendusi tarkvaraarendustena kuid ei arvesta antud hanke raames olelusringi kulusid.
Hankedokumendid faili punktis 1.8 on hankija viidanud, et kuivõrd antud hanke puhul on pakkujatel võimatu esitada RHS § 86 lg 2 p 2 nimetatud kulude osas näitajaid, mida oleks võimalik omavahel võrrelda, siis hankija olelusringi kulusid ei arvesta.
Selgitame, et hankija ei arvestanud majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamisel olelusringi kulusid, sest lepingute täitmisel ei teki uusi iseseisvaid infosüsteemide terviklahendusi, mille käitamine eeldaks (märkimisväärsete) täiendavate kulutuste tekkimist nt riistvarale või erinevatele kaudsetele kuludele vmt ning mida saaks arvesse võtta ja lahendada käesoleva hankemenetluse raames. Drupal veebide käitamise ja hooldustöödega seotud kulutuste määr on praktikas välja kujunenud ning tulenevalt hankija asutuse struktuurist ja eelarvestamise süsteemist on selliste veebide ülalpidamiskulude katmine lahendatud hankija olemasolevate töötajate ning kompetentsidega. Erinevad veebid ja nende haldus-ja hoolduskulud on eelarvestatud kogumis.

9. Tehnilise kirjelduse punktis 2.1 on sätestatud, et raamlepingu raames korraldatakse minikonkursse või tehakse tellimusi ja sõlmitakse kirjalikke hankelepinguid. Palun selgitada, mida on hankija mõelnud tellimuste tegemise all. Viidatud sõnastusest nähtub, et tellimuste tegemine on esitatud minikonkursi korraldamise alternatiivina. Ka hanke lisaandmetes raamlepingu info juures on märgitud „Raamleping, mille puhul kasutatakse osaliselt minikonkurssi“. Kas hankija nägi ette ka olukordi, kus hankeleping sõlmitakse või tellimus tehakse ilma minikonkurssi läbi viimata? Kui jah, siis millistel tingimustel ja millises korras seda tehakse?

VASTUS
9. Hanke tehnilise kirjelduse punktis 1.1 on hankija märkinud, et riigihanke eesmärgiks on raamlepingu sõlmimine 1 (ühe) kuni 5 (viie) edukaks tunnistatud pakkujaga. Hanke tehnilise kirjelduse punktis 1.2 on hankija toonud välja, et hankelepingute sõlmimine minikonkursside käigus toimub siis, kui raamleping sõlmitakse mitme pakkujaga ning hankija on toonud tehnilise kirjelduse punktis 3.12 välja, et täpsemalt on tellimuste esitamine ja minikonkursside korraldamine reguleeritud poolte vahel sõlmitud raamlepingus.

RHAD koosseisus olnud raamlepingu projektis on punktis 5 kirjeldatud kahte alternatiivi: raamlepingu täitmine, kui raamleping sõlmitakse mitme pakkujaga ja raamlepingu täitmine, kui raamleping sõlmitakse ühe pakkujaga. Juhul, kui raamleping sõlmitakse mitme pakkujaga, oleks raamlepingu projekti järgi pidanud tellija korraldama minikonkursse vajaduspõhiselt ning sõlmima hankelepingu. Juhul, kui raamleping sõlmitakse ühe pakkujaga, oleks raamlepingu projekti järgi pidanud tellija esitama lepingu täitjale tellimuse. Arvestades, et raamleping sõlmiti nelja edukaks tunnistatud pakkujaga kohaldus raamlepingus selle esimene variant ning tellija korraldab vajaduspõhiselt minikonkursse. See kajastub ka hetkel kehtiva raamlepingu punktis 5, mille kohaselt korraldatakse raamlepingu raames vajaduspõhiselt minikonkursse. Tellimuste tegemine ei ole antud juhul võimalik.

10. Ei leidnud riigihanke alusdokumentidest vastavalt Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 § 11 lõikele 2 tingimust, mille kohaselt pakkuja esitab hankelepingu täitmisel iga oma alltöövõtja, kellega sõlmitud alltöövõtulepingu käibemaksuta maksumus ületab 50 000 eurot, nime ja registrikoodi ning alltöövõtulepingu nimetuse, kuupäeva, numbri ja summa. Palun selgitada, kas hankija viidatud kohustust järgib.

VASTUS
10. Hankepassis kvalifitseerimistingimuste juures on pakkujale esitatud küsimus allhanke lepingute sõlmimise kohta. Pakkujad on esitatud hankepassides kinnitanud, et ei kavatse sõlmida mis tahes lepingu osa kohta allhankeid kolmandate isikutega.

RTK 19.08: Isegi, kui pakkujad on kinnitanud, et nad alltöövõttu ei kasuta, ei saa seda enne raamlepingu/hankelepingute lõppemist välistada. Palun vajadusel tagada alltöövõtjate andmete kogumine.
VASTUS 27.08: võtame teadmiseks ja tagame vajadusel alltöövõtjate andmete kogumise.

11. Ei leidnud riigihanke alusdokumentidest ka EL Venemaa-vastaste sanktsioonide järgimist käsitlevat tingimust, mille kohaselt pakkuja kinnitab, et hankelepingu sõlmimine ja täitmine ei oleks vastuolus kohaldatavate rahvusvaheliste sanktsioonidega ning et hankelepingu täitmisse ei kaasata sanktsioonidega hõlmatud isikuid või üksusi. Palun küsida edukatelt pakkujatelt tagantjärele kinnitus, et pakkuja ei ole Vene Föderatsiooni kodanik, resident ega Vene Föderatsioonis asutatud ettevõtja, juriidiline isik, asutus või muu üksus, pakkuja ei ole rohkem kui 50% ulatuses otseselt ega kaudselt sellise isiku või üksuse omandis ning pakkuja ei ole nimetatud isiku või üksuse esindaja ega tegutse sellise isiku või üksuse juhiste alusel.

VASTUS
11. Hankepassis kvalifitseerimistingimuste juures on pakkujale esitatud küsimus rahvusvahelise sanktsiooni subjekti osas - kas ettevõtja on rikkunud RHS § 95 lg 1 p-st 5 tuleneva kõrvalejätmise alusega seotud kohustusi? Pakkujad on esitatud hankepassides kinnitanud, et ei ole rikkunud nimetatud kohustusi. Hankijal antud kinnituste osas kahtlusi ei tekkinud ning hankija täiendavaid andmeid või tõendeid pakkujatelt ei küsinud.
Hankija on tulenevalt käesolevast päringust küsinud edukatelt pakkujatelt RHRi teabevahetuse kaudu 21.07 täiendavalt kinnitust. Kinnituste esitamise tähtaeg oli 27.07.2026. Kinnitused laekusid tähtajaliselt ADM Interactive OÜ-lt, OÜ-lt Web Expert ja Krabu Grupp OÜ-lt. Askend Estonia OÜ-lt ei ole praeguseks veel puhkuste perioodist tulenevalt kinnitust tulnud. Kinnitustega on võimalik tutvuda RHRis.

12. Riigihangete registrisse sisestatud hankemeeskonna liikmed ei ole kinnitanud huvide konflikti puudumist. Palun esitada riigihanke ettevalmistamise, korraldamise, pakkumuste hindamise ja otsustusprotsessiga seotud isikute loetelu ning selgitada, milliste meetmete abil on hankija tuvastanud ja ennetanud võimalikke huvide konflikte RHS § 4 punkti 8 tähenduses.

VASTUS
12. RIK hankekorras ning töösisekorraeeskirjas on reguleeritud meetmed huvide konflikti ennetamiseks, tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks nii riigihanke menetlustes kui ka organisatsioonis laiemalt. Hankekorras on reguleerivad punktid 2.7., 6 jj, töösisekorraeeskirjas reguleerivad peamiselt huvide konflikti punktid 6.23 ning 8 jj.
Nimetatud dokumentides olevad regulatsioonid kehtivad nii hankemenetluse läbiviimisel kui ka lepingute sõlmimisel. Lepingute (nii raamlepingute kui ka hankelepingute) sõlmimise õigus on vastavalt RIK põhimäärusele RIK direktoril või tema äraolekul, asedirektoril (Registrite ja Infosüsteemide Keskuse põhimäärus–Riigi Teataja- § 11 lg 1 p 4).
Esitame Teile manusena riigihanke komisjoni moodustamise käskkirja (02.10.2024. a käskkiri nr 66), milles on loetletud isikud, kes kuulusid riigihanke komisjoni. Käskkirja kooskõlastamisega dokumendihaldussüsteemis andsid komisjoni liikmed ka kinnituse, et neil puudub huvide konflikt. Edastame selle kohta ekraanipildi dokumendihaldussüsteemist.
Lisaks on raamlepingu nr 2/55-24 sõlmimisel kinnitanud RIK ja raamlepingu allkirjastanud pakkujad, et raamlepingu sõlmimisega ei ole nad rikkunud ühegi enda suhetes kehtiva seaduse, põhikirja või muu normatiivakti sätet ega varem sõlmitud lepingu või kokkuleppega endale võetud kohustust, tulenevalt raamlepingu punktist 2.1.1.

Lisaks riigihanke komisjoni koosseisus olevatele isikutele kaasati hankedokumentide koostamisel ka teisi RIK töötajaid: juriste Merle Sirje Tael-Ibrahimli´t, Ave Liina Tennokest (tänaseks töösuhe lõppenud), tarkvaraarenduse kompetentsijuhti Taavi Meierit ja testimise kompetentsijuhti Joosep Taluvälit. Kõik Registrite ja Infosüsteemide Keskuse töötajad peavad töösuhtes lähtuma mh hankekorrast ning töösisekorraeeskirjast.
Lepinguid sõlmivate isikute ringi kuulusid lepingus märgitud kontaktisik ja RIK direktor. Vastavalt käsunduslepingu nr 2/55-24 lisale 4 on hankija poolne esindaja Vesta Laansoo, kes oli ka hankekomisjoni liikmeks nimetatud. Tegemist on ja oli ka lepingute sõlmimise ajal RIKi töötajaga, kes juhindub töösuhtes mh hankekorrast ja töösisekorraeeskirjast.
Registrite ja Infosüsteemide Keskus kontrollis 10.12.2024 riigihangete registri vahendusel äriregistrist ettevõtetega seotud isikuid. Komisjoni liikmetel ega teistel RIK töötajatel ei tulnud äriregistri kontrolli tulemusena viiteid seotusele edukate pakkujatega.
Hankepassis on ka pakkujad kinnitanud, et huvide konflikti ei esine.
Ka lepingute sõlmimisel seotud isikute puhul ei tulnud äriregistri kontrolli tulemusena viiteid seotusele edukate pakkujatega.
Huvide konflikti kohta eraldi allkirjastatud deklaratsioone koostatud ei ole. Huvide deklaratsiooni koostamise kohustus vaid direktoril (sisekorra p 8.3).

Eeltoodust tulenevalt on huvide konflikti vältimine riigihanke komisjoni kuulunud RIK-i töötajate puhul lahendatud hanke algatamise käskkirja all oleva tekstiga ning käskkirja kooskõlastamisega kinnitavad komisjoni liikmed huvide konflikti puudumist. Antud korda reguleerib hankekorra p 6.2 ning sisekorra eeskirja 6.23 ning p 8 ja selle alapunktid. Muud RIK-i töötajad, kes olid seotud käesoleva riigihanke ettevalmistamise, korraldamise, pakkumuste hindamise ja otsustusprotsessiga, peavad oma tööülesannete täitmisel lähtuma sisekorra eeskirja punktidest 6.23 ja 8 jj, mis lahendab huvide konflikti vältimise ka nende puhul.

13. Palun esitada kõigi edukate pakkujatega sõlmitud raamleping(ud). RHR-i lisatud pakkumuste vastavuse hindamise tabelis on viidatud justkui ADM Interactive OÜ spetsialisti vahetusele. Kui see on nii, siis palun esitada ka lepingu muudatus ning uue spetsilisti CV.

VASTUS
13. Edastame sõlmitud raamlepingu nr 2/55-24. Raamleping on sõlmitud kõigi täitjatega. Lepingu muudatus on tehtud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ehk e-kirja teel. Edastame CV ja vastava e-kirja.

RTK 19.08: Tehnilise kirjelduse punktis 3.10.5 oli nõue: „Vähemalt ühel meeskonnaliikmel peab olema projektijuhtimise töökogemus vähemalt kahe veebiarenduse väljatöötamiseks ja kasutuselevõtmiseks sõlmitud lepingu täitmisel, vastutades seejuures lepingu täitmise eest vähemalt 4 (neli) kalendrikuud järjest.“ Palun selgitada, millised Jana Korbergi CV-s välja toodud projektid luges hankija viidatud tingimusele vastavaks ning millistele andmetele seejuures tugines. Pakkuja on küll toonud iga projekti juures välja tehnilise kirjelduse sõnastuse, kuid projektide nimetusi/kirjeldusi vaadates saab minu hinnangul üheselt veebiarenduse väljatöötamiseks ja kasutuselevõtmiseks sõlmitud lepingu täitmisena käsitada eelkõige projekti „TTJA e-teenuste keskkonna loomine“.
VASTUS 27.08: Jana Korbergi CV-s on toodud 5 projekti andmed ja kõik projektid kestsid vähemalt 4 kuud (kõige lühem on projekt nr 2, mis kestis 5 kuud). Pakkuja on kõikide projektide juures kinnitanud, et isik on osalenud projektis projektijuhina, 4 kuud järjest ning leping on sõlmitud veebiarenduse väljatöötamiseks ja kasutuselevõtmiseks.
Selgitame, et veebiarendus ei pea olema asutuse veebileht, see võib olla ka veebipõhine infosüsteem või keskkond ning veebiarenduse väljatöötamine ja kasutuselevõtmine ei tähenda pelgalt ühe suure infosüsteemi või veebilehe loomist - veebiarenduseks on ka juba olemasolevale veebilehele, rakendusele, keskkonnale või infosüsteemile lisakomponentide või moodulite (mikroteenuste) loomine ning muud lisaarendused. Arendus tähendab lisaks arendamisele ka analüüsi, testimist ning juurutamist.
Hankija hinnangul on kõik Jana Korbergi CV-s märgitud projektid veebiarenduste väljatöötamise ja kasutuselevõtmisena käsitletavad. Projektide nimetused on hankija hinnangul piisavalt selged, et projekte saab pidada veebiarendusteks.
Hankija hinnangul on pakkuja esitatud CV-s väljendanud nõudele vastavust ning hankija usaldas esitatud pakkuja kinnitusi

Täiendavale vastusele lisaks edastame ADM Interactive OÜ-ga sõlmitud hankelepingu nr 2/43-25 ning selle lepingu muudatuse.
Kaidi Kerner’ile RTKst on riigihangete registris ligipääs minikonkursile nr 301042 antud.

RTK 02.09: Tähelepanekud minikonkursi nr 301042 kohta.
• Edukas pakkuja on selgitanud, et projekti kogumaht on 790 töötundi, sh I etapp 260 tundi ja teine etapp 560 tundi. Minu hinnangul ei klapi need arvud projektiplaanis iga töö juures välja toodud tundide arvuga. Esimeses etapis on 256 tundi (sh ühel nädalal on arendaja märgitud nii täiskoormusega arenduskeskkondade seadistusega tegelema kui ka 0,5 koormusega ligipääse hankima ja seadistama) ja teises etapis 496. Palun selgitada, millise arvutuse alusel on hankija saanud töötundide koguarvuks 790. Või kui ei ole saanud, siis palun selgitada, miks on lubatud pakkujal tundide arvu muuta.
• Edukas pakkuja on saanud hindamiskriteeriumi „projektiplaan“ eest maksimumpunktid. Hindamismetoodika kirjelduse kohaselt peab projektiplaan maksimumpunktide saamiseks vastama täies ulatuses hanke alusdokumentides esitatud parameetritele ja tingimustele ning küsitavusi tekkida ei tohiks. Hankijal aga tekkis küsimus etappide maksumuse ja töötundide arvu kohta. Lisaks ei ole projektiplaanis iga töö juurde märgitud vastutaja rolli või nime (nõuded projektiplaanile PP 1.2). Palun selgitada, millest lähtuvalt on edukas pakkuja saanud maksimumpunktid.


Tähelepanekud koostas
Kaidi Kerner
Hankeekspert

Vastused koostasid
Hankejuht Teele Nässi, tugiinfosüsteemide tiimi tiimijuht Vesta Laansoo, tugiinfosüsteemide tiimi ärianalüütik Maarja Ottis, jurist Merle Sirje Tael-Ibrahimli ja jurist Mariette Rätsep