Seaduseelnõu algatamine

Dokumendiregister	Riigikantselei
Viit	26-01686-1
Registreeritud	03.09.2026
Sünkroonitud	05.09.2026
Liik
Funktsioon
Sari	02 Vabariigi Valitsuse istungite ja nõupidamiste ettevalmistamine ja korraldamine/2-6 Vabariigi Valitsuse poolt Riigikogule esitatud seaduste ja otsuste eelnõud ning nendega seotud kirjavahetus
Toimik
Juurdepääsupiirang	Avalik
Adressaat	Riigikogu juhatus
Saabumis/saatmisviis	Riigikogu juhatus
Vastutaja
Originaal	Ava uues aknas
	Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist

Failid

26-01686-1.pdf

Eelnõu.docx

Eelnõu.pdf

Seletuskiri.docx

Seletuskiri.pdf

Seletuskirja lisa.docx

Seletuskirja lisa.pdf

26-01686-1.pdf

Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee

Riigikogu juhatus Meie: 03.09.2026 nr 2-6/26-01686-1

Seaduseelnõu algatamine

Vabariigi Valitsus algatab tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja Kaitseväe korralduse seaduse muutmise seaduse (tegevusloa ja registreeringuga seotud muudatused) eelnõu, mis oli arutusel Vabariigi Valitsuse 3. septembri 2026. a istungil. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust sotsiaalminister. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik Lisad: 1. Seaduseelnõu viiel lehel (PDF- ja DOCX-failid) 2. Seletuskiri 29 lehel (PDF- ja DOCX-failid) 3. Lisa seletuskirja juurde 78 lehel (PDF- ja DOCX-failid) Heili Tõnisson [email protected]

Eelnõu.docx

EELNÕU

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja Kaitseväe korralduse seaduse muutmise seadus (tegevusloa ja registreeringuga seotud muudatused)

§ 1. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 8 lõike 48 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Terviseamet avaldab tervishoiukorralduse infosüsteemis järgmised perearsti nimistu andmed:“;

2) paragrahvi 8 lõiget 48 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses:

„9) andmed tervisekeskusesse kuulumise kohta.“;

3) paragrahvi 16 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kiirabi on ambulatoorne tervishoiuteenus eluohtliku haigestumise, vigastuse või mürgistuse esmaseks diagnoosimiseks ja raviks ning vajaduse korral abivajaja transportimiseks haiglasse Häirekeskuselt saadud väljasõidukorralduse alusel.

(11) Kaitsevägi osutab kiirabi Kaitseväe korralduse seadusest tulenevate erisustega.

(2) Õigus saada kiirabi on igal Eesti Vabariigi territooriumil viibival isikul.“;

4) paragrahvi 17 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kiirabi osutab sellekohase tegevusloaga tervishoiuteenuse osutaja (edaspidi kiirabibrigaadi pidaja), kes tagab kiirabibrigaadide ööpäevaringse valmisoleku reageerida Häirekeskuse väljasõidukorraldusele.“;

5) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses:

„(13) Kiirabibrigaadi pidajal võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 kirjeldatud kiirabibrigaadidele olla eriotstarbelisi brigaade või sõidukeid patsientide haiglatevahelise või muu transpordi korraldamiseks. Need brigaadid ei saa väljasõidukorraldusi Häirekeskuselt.“;

6) paragrahvi 17 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 172 lõike 1 esimeses lauses asendatakse sõna „viieks“ sõnaga „kümneks“;

8) paragrahvi 172 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kiirabi rahastamise leping sõlmitakse avaliku konkursi tulemusena valituks osutunud kiirabibrigaadi pidajaga.“;

9) paragrahvi 264 lõikest 2 jäetakse välja lauseosa „asutab ja selle“;

10) paragrahvi 264 lõiget 3 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses:

„41) tervishoiutöötajate kutsealal tegutsemise piirangu andmed;“;

11) paragrahvi 264 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(9) Terviseamet avaldab tervishoiukorralduse infosüsteemis olevad tervishoiutöötaja kvalifikatsiooni ja tegevusloaga seotud andmed ning käesoleva seaduse § 8 lõikes 48 nimetatud perearsti nimistu andmed avalikuks kasutamiseks ulatuses, mis on sätestatud käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud tervishoiukorralduse infosüsteemi põhimääruses, eesmärgiga võimaldada isikutel kontrollida tervishoiuteenuse osutamise õigust ja saada teavet perearsti nimistu kohta. Andmed on avalikud kuni nende avaldamise aluseks oleva registreeringu või tegevusloa kehtetuks tunnistamiseni või perearstilt käesoleva seaduse § 37 alusel nimistu äravõtmiseni.“;

12) paragrahvi 28 lõigetes 9 ja 10 ning § 30 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „1000 eurot“ tekstiosaga „3500 eurot koos käibemaksuga“;

13) paragrahvi 32 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Terviseamet tunnistab tervishoiutöötaja registreeringu tervishoiukorralduse infosüsteemis kehtetuks järgmistel juhtudel:
1) tervishoiutöötaja surma korral;
2) kui tervishoiutöötaja sünnist on möödunud 110 aastat.“;

14) paragrahv 321 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 32¹. Registreeringu peatamine

(1) Terviseamet võib peatada tervishoiutöötaja registreeringu tervishoiukorralduse infosüsteemis järgmistel alustel:
1) tervishoiutöötaja ei ole täitnud Terviseameti ettekirjutust;
2) tervishoiutöötaja rikub süstemaatiliselt või olulisel määral kutse- või erialal tegutsemise nõudeid ning sellest tuleneb oluline või vahetu oht patsiendile või tervishoiuteenuse kvaliteedile;
3) tervishoiutöötaja kaldub ilma meditsiiniliselt põhjendatud aluseta kõrvale üldtunnustatud kutse- või erialasest praktikast ning sellest tuleneb oluline või vahetu oht patsiendile või tervishoiuteenuse kvaliteedile.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 ja 3 nimetatud asjaolude hindamisel kaasab Terviseamet vajadusel sõltumatu erialaeksperdi, tervishoiutöötajate väljaõpet korraldava õppeasutuse või asjaomase erialaühenduse.

(3) Enne registreeringu peatamist teeb Terviseamet tervishoiutöötajale ettekirjutuse rikkumise lõpetamiseks või kutse- ja erialase pädevuse taastamiseks, sealhulgas võib ta kohustada teda läbima täienduskoolitust, ning määrab selle täitmiseks tähtaja. Täienduskoolituse vajadus ja ulatus määratakse kindlaks, lähtudes tuvastatud puudusest ning vajaduse korral erialaeksperdi või asjaomase õppeasutuse hinnangust. Ettekirjutuse täitmise kulud kannab tervishoiutöötaja.

(4) Kui tervishoiutöötaja ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ettekirjutust määratud tähtaja jooksul, peatab Terviseamet registreeringu.

(5) Terviseamet võib peatada registreeringu ilma käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ettekirjutust tegemata, kui rikkumise laadi, ulatuse või korduvuse tõttu tekib vahetu või oluline oht patsiendile või tervishoiuteenuse kvaliteedile.

(6) Tervishoiutöötaja, kelle registreering on peatatud käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel, on kohustatud registreeringu peatamise lõpetamiseks sooritama käesoleva seaduse § 28 lõigetes 9 ja 10 nimetatud tervishoiutöötaja teooria- ja praktikaeksami, tasuma selle eest kuni 3500 eurot, mis sisaldab käibemaksu, ning esitama eksami sooritamist tõendava dokumendi Terviseametile.

(7) Terviseamet peatab tervishoiutöötaja registreeringu tervishoiukorralduse infosüsteemis tervishoiutöötajale kohtuotsusega kohaldatud kutse- või erialal tegutsemise keelu ajaks.“;

15) paragrahvi 41 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud andmetele järgmised andmed:
1) tervishoiuteenuse osutamiseks Kaitseväes või Kaitseväe kiirabi osutamise loa taotlemise korral Kaitseväe struktuuriüksuse asukoht ja põhimäärus ning kõrgemalseisva valitsusasutuse nimetus;
2) nende tervishoiuteenuste loetelu, mille osutamiseks tegevusluba taotletakse;
3) tervishoiutöötaja registreerimiskood selle tervishoiutöötaja kohta, kes asub tervishoiuteenuse osutaja juures taotletavat tervishoiuteenust osutama;
4) tervishoiutöötajaga võrdsustatud isiku nimi ja isikukood, kui tegevusluba taotletakse iseseisva füsioteraapia, logopeedilise ravi või psühholoogilise ravi osutamiseks;
5) andmed tervishoiutöötaja, tervishoiutöötajaga võrdsustatud isiku ja spetsialisti pädevuse vastavuse kohta käesolevas seaduses ning selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele;
6) kiirabi osutamise loa taotlemise korral kiirabibrigaadide arv, koosseis ja varustus ning Tervisekassa korraldatud avalikul konkursil edukaks tunnistamise otsus;
7) haiglas eriarstiabi osutamise loa taotlemise korral haigla liik;
8) iseseisvalt õendusabi osutamise raames käesoleva seaduse § 25 lõike 3 alusel kehtestatud määruses nimetatud õe vastuvõtuteenuse osutamise loa taotlemise korral konsulteeriva arsti tervishoiutöötaja registreerimiskood ja kontaktandmed, kui äriühingul, sihtasutusel või füüsilisest isikust ettevõtjal endal puudub eriarstiabi osutamise tegevusluba;
9) iseseisvalt statsionaarse õendusabi osutamise loa taotlemise korral konsulteeriva arsti tervishoiutöötaja registreerimiskood ja kontaktandmed;
10) ruumide meditsiinitehnoloogia osa projekt, milles on andmed ruumide, sisseseade ja aparatuuri kohta;
11) käesoleva seaduse § 32 lõike 9 alusel kehtestatud määruse kohane kvaliteedijuhtimise süsteemi kirjelduse kava, millest nähtuvad tervishoiutöötajate pädevuse tagamise korraldus, tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise põhimõtted ning kvaliteedi seire ja parandamise korraldus;
12) andmed tervise infosüsteemi andmete edastamiseks kasutatava tarkvara kohta ja selle
vastavuse kohta tervishoiuteenuse osutaja tegevusvaldkonnale.“;

16) paragrahvi 41 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Terviseamet võib vajaduse korral nõuda lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmetele taotletavate tervishoiuteenuste kirjeldust, teenuste osutamise korralduse kirjeldust ja teavet osutatavate teenuste tõenduspõhisuse kohta.“;

17) paragrahvi 42 punktis 1 asendatakse tekstiosa „perearstiabi osutamise ruumid“ tekstiosaga „perearstiabi osutamiseks vajalik töötajate koosseis, ruumid“;

18) paragrahvi 42 punkti 3 täiendatakse pärast tekstiosa „kehtestatud nõuetele“ tekstiosaga „ning taotleja on Tervisekassa korraldatud avalikul konkursil edukaks tunnistatud“;

19) paragrahvi 42 täiendatakse punktidega 7 ja 8 järgmises sõnastuses:

„7) taotletava tervishoiuteenuse sisu vastab käesolevas seaduses sätestatud tegevusalale ning teenuseosutaja kavandatud teenuse korraldus, tervishoiutöötajate pädevuse tagamise meetmed ning kavandav kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise süsteem võimaldavad osutada tervishoiuteenust ohutult ja kvaliteetselt;

8) tegevusloal märgitud tervishoiutöötajate kohta on tehtud töötamise registri kanne.“;

20) paragrahv 422 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 422. Tervishoiuteenuse osutamise erisused  tervishoiu toimepidevust ohustavas olukorras või kriisiolukorra ajal

(1)  Tervishoiu toimepidevust ohustavas olukorras või kriisiolukorra ajal, kui tervishoiuteenust ei ole võimalik osutada kehtivas tegevusloas märgitud tegevuskohas, võib tervishoiuteenuse osutaja kooskõlastatult Terviseametiga jätkata teenuse osutamist muus tegevuskohas. Tervishoiuteenuse osutaja on kohustatud Terviseametit enne teavitama osutatavatest teenustest ja nende planeeritavatest mahtudest.

(2) Kui see on vältimatult vajalik ja proportsionaalne tervishoiuteenuste toimepidevuse tagamiseks tervishoiu toimepidevust ohustavas olukorras või kriisiolukorra ajal, võib valdkonna eest vastutav minister otsustada lubada:
1) määratud juriidilisest või füüsilisest isikust ettevõtjal osutada tervishoiuteenust ilma tegevusloata;
2) rahvusvahelisel või välisriigi humanitaar- või meditsiiniorganisatsioonil osutada tervishoiuteenust ilma tegevusloata ning selle koosseisu kuuluval füüsilisel isikul osutada tervishoiuteenust ilma tervishoiukorralduse infosüsteemi registreeringuta.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsuses määratakse tervishoiuteenuse osutajad, tervishoiuteenused, mida neil on lubatud osutada, ning teenuste osutamise tähtaeg.“;

21) seadust täiendatakse §-ga 423 järgmises sõnastuses:

„§ 423. Välisriigi relvajõudude poolt tervishoiuteenuse osutamine

(1) Välisriigi relvajõud ja nende koosseisu kuuluvad tervishoiutöötajad, kes viibivad Eesti Vabariigis kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse §-de 146–148 sätestatud loa alusel, võivad osutada tervishoiuteenuseid ja tegutseda käesoleva seaduse § 40 lõikes 1 nimetatud tegevusalal ilma tegevusloata ja tervishoiukorralduse infosüsteemi registreeringuta, kui nad osutavad teenust oma relvajõudude liikmetele, Kaitseväele isikkoosseisule Kaitseväe palvel, muu vältimatu vajaduse korral või sõjaseisukorras.
(2) Vabariigi Valitsus või tema volitatud valitsusasutus võib otsustada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teenuse osutamise kriisiolukorra lahendamiseks.“;

22) seadust täiendatakse §-ga 7213 järgmises sõnastuses:

„§ 7213. Käesoleva seaduse 3. peatüki 3. jao rakendamine

Enne 2027. aasta 1. oktoobrit antud tegevusload jäävad kehtima.“.

§ 2. Kaitseväe korralduse seaduse muutmine

Kaitseväe korralduse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 351 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „perearstiabi ja“;

2) paragrahvi 351 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Kaitseväe õppuse ajal võib tervishoiuteenuse osutaja Terviseametiga kooskõlastatult osutada tervishoiuteenust ka muus kui tegevusloas märgitud tegevuskohas. Tervishoiuteenuse osutaja on kohustatud Terviseametit enne teavitama osutatavatest teenustest ja nende planeeritavatest mahtudest.“.

§ 3. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub 2027. aasta 1. oktoobril.

(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 3–10, 19 ja 20 ning § 2 jõustuvad üldises korras.

Lauri Hussar
Riigikogu esimees

Tallinn, 2026
Algatab Vabariigi Valitsus 14. septembril 2026. a nr 2-6/26-01686

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)
Heili Tõnisson
Valitsuse nõunik

Eelnõu.pdf

EELNÕU

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja Kaitseväe korralduse

seaduse muutmise seadus (tegevusloa ja registreeringuga seotud

muudatused)

§ 1. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 8 lõike 48 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Terviseamet avaldab tervishoiukorralduse infosüsteemis järgmised perearsti nimistu

andmed:“;

2) paragrahvi 8 lõiget 48 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses:

„9) andmed tervisekeskusesse kuulumise kohta.“;

3) paragrahvi 16 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kiirabi on ambulatoorne tervishoiuteenus eluohtliku haigestumise, vigastuse või

mürgistuse esmaseks diagnoosimiseks ja raviks ning vajaduse korral abivajaja transportimiseks

haiglasse Häirekeskuselt saadud väljasõidukorralduse alusel.

(11) Kaitsevägi osutab kiirabi Kaitseväe korralduse seadusest tulenevate erisustega.

(2) Õigus saada kiirabi on igal Eesti Vabariigi territooriumil viibival isikul.“;

4) paragrahvi 17 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kiirabi osutab sellekohase tegevusloaga tervishoiuteenuse osutaja (edaspidi

kiirabibrigaadi pidaja), kes tagab kiirabibrigaadide ööpäevaringse valmisoleku reageerida

Häirekeskuse väljasõidukorraldusele.“;

5) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses:

„(13) Kiirabibrigaadi pidajal võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 kirjeldatud

kiirabibrigaadidele olla eriotstarbelisi brigaade või sõidukeid patsientide haiglatevahelise või

muu transpordi korraldamiseks. Need brigaadid ei saa väljasõidukorraldusi Häirekeskuselt.“;

6) paragrahvi 17 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 172 lõike 1 esimeses lauses asendatakse sõna „viieks“ sõnaga „kümneks“;

8) paragrahvi 172 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kiirabi rahastamise leping sõlmitakse avaliku konkursi tulemusena valituks osutunud

kiirabibrigaadi pidajaga.“;

9) paragrahvi 264 lõikest 2 jäetakse välja lauseosa „asutab ja selle“;

10) paragrahvi 264 lõiget 3 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses:

„41) tervishoiutöötajate kutsealal tegutsemise piirangu andmed;“;

11) paragrahvi 264 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(9) Terviseamet avaldab tervishoiukorralduse infosüsteemis olevad tervishoiutöötaja

kvalifikatsiooni ja tegevusloaga seotud andmed ning käesoleva seaduse § 8 lõikes 48 nimetatud

perearsti nimistu andmed avalikuks kasutamiseks ulatuses, mis on sätestatud käesoleva

paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud tervishoiukorralduse infosüsteemi põhimääruses,

eesmärgiga võimaldada isikutel kontrollida tervishoiuteenuse osutamise õigust ja saada teavet

perearsti nimistu kohta. Andmed on avalikud kuni nende avaldamise aluseks oleva

registreeringu või tegevusloa kehtetuks tunnistamiseni või perearstilt käesoleva seaduse § 37

alusel nimistu äravõtmiseni.“;

12) paragrahvi 28 lõigetes 9 ja 10 ning § 30 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „1000 eurot“

tekstiosaga „3500 eurot koos käibemaksuga“;

13) paragrahvi 32 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Terviseamet tunnistab tervishoiutöötaja registreeringu tervishoiukorralduse infosüsteemis

kehtetuks järgmistel juhtudel:

1) tervishoiutöötaja surma korral;

2) kui tervishoiutöötaja sünnist on möödunud 110 aastat.“;

14) paragrahv 321 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 32¹. Registreeringu peatamine

(1) Terviseamet võib peatada tervishoiutöötaja registreeringu tervishoiukorralduse

infosüsteemis järgmistel alustel:

1) tervishoiutöötaja ei ole täitnud Terviseameti ettekirjutust;

2) tervishoiutöötaja rikub süstemaatiliselt või olulisel määral kutse- või erialal tegutsemise

nõudeid ning sellest tuleneb oluline või vahetu oht patsiendile või tervishoiuteenuse

kvaliteedile;

3) tervishoiutöötaja kaldub ilma meditsiiniliselt põhjendatud aluseta kõrvale üldtunnustatud

kutse- või erialasest praktikast ning sellest tuleneb oluline või vahetu oht patsiendile või

tervishoiuteenuse kvaliteedile.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 ja 3 nimetatud asjaolude hindamisel kaasab

Terviseamet vajadusel sõltumatu erialaeksperdi, tervishoiutöötajate väljaõpet korraldava

õppeasutuse või asjaomase erialaühenduse.

(3) Enne registreeringu peatamist teeb Terviseamet tervishoiutöötajale ettekirjutuse rikkumise

lõpetamiseks või kutse- ja erialase pädevuse taastamiseks, sealhulgas võib ta kohustada teda

läbima täienduskoolitust, ning määrab selle täitmiseks tähtaja. Täienduskoolituse vajadus ja

ulatus määratakse kindlaks, lähtudes tuvastatud puudusest ning vajaduse korral erialaeksperdi

või asjaomase õppeasutuse hinnangust. Ettekirjutuse täitmise kulud kannab tervishoiutöötaja.

(4) Kui tervishoiutöötaja ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ettekirjutust määratud

tähtaja jooksul, peatab Terviseamet registreeringu.

(5) Terviseamet võib peatada registreeringu ilma käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud

ettekirjutust tegemata, kui rikkumise laadi, ulatuse või korduvuse tõttu tekib vahetu või oluline

oht patsiendile või tervishoiuteenuse kvaliteedile.

(6) Tervishoiutöötaja, kelle registreering on peatatud käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel, on

kohustatud registreeringu peatamise lõpetamiseks sooritama käesoleva seaduse § 28 lõigetes 9

ja 10 nimetatud tervishoiutöötaja teooria- ja praktikaeksami, tasuma selle eest kuni 3500 eurot,

mis sisaldab käibemaksu, ning esitama eksami sooritamist tõendava dokumendi Terviseametile.

(7) Terviseamet peatab tervishoiutöötaja registreeringu tervishoiukorralduse infosüsteemis

tervishoiutöötajale kohtuotsusega kohaldatud kutse- või erialal tegutsemise keelu ajaks.“;

15) paragrahvi 41 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses

sätestatud andmetele järgmised andmed:

1) tervishoiuteenuse osutamiseks Kaitseväes või Kaitseväe kiirabi osutamise loa taotlemise

korral Kaitseväe struktuuriüksuse asukoht ja põhimäärus ning kõrgemalseisva valitsusasutuse

nimetus;

2) nende tervishoiuteenuste loetelu, mille osutamiseks tegevusluba taotletakse;

3) tervishoiutöötaja registreerimiskood selle tervishoiutöötaja kohta, kes asub tervishoiuteenuse

osutaja juures taotletavat tervishoiuteenust osutama;

4) tervishoiutöötajaga võrdsustatud isiku nimi ja isikukood, kui tegevusluba taotletakse

iseseisva füsioteraapia, logopeedilise ravi või psühholoogilise ravi osutamiseks;

5) andmed tervishoiutöötaja, tervishoiutöötajaga võrdsustatud isiku ja spetsialisti pädevuse

vastavuse kohta käesolevas seaduses ning selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud

nõuetele;

6) kiirabi osutamise loa taotlemise korral kiirabibrigaadide arv, koosseis ja varustus ning

Tervisekassa korraldatud avalikul konkursil edukaks tunnistamise otsus;

7) haiglas eriarstiabi osutamise loa taotlemise korral haigla liik;

8) iseseisvalt õendusabi osutamise raames käesoleva seaduse § 25 lõike 3 alusel kehtestatud

määruses nimetatud õe vastuvõtuteenuse osutamise loa taotlemise korral konsulteeriva arsti

tervishoiutöötaja registreerimiskood ja kontaktandmed, kui äriühingul, sihtasutusel või

füüsilisest isikust ettevõtjal endal puudub eriarstiabi osutamise tegevusluba;

9) iseseisvalt statsionaarse õendusabi osutamise loa taotlemise korral konsulteeriva arsti

tervishoiutöötaja registreerimiskood ja kontaktandmed;

10) ruumide meditsiinitehnoloogia osa projekt, milles on andmed ruumide, sisseseade ja

aparatuuri kohta;

11) käesoleva seaduse § 32 lõike 9 alusel kehtestatud määruse kohane kvaliteedijuhtimise

süsteemi kirjelduse kava, millest nähtuvad tervishoiutöötajate pädevuse tagamise korraldus,

tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise põhimõtted ning kvaliteedi seire ja

parandamise korraldus;

12) andmed tervise infosüsteemi andmete edastamiseks kasutatava tarkvara kohta ja selle

vastavuse kohta tervishoiuteenuse osutaja tegevusvaldkonnale.“;

16) paragrahvi 41 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Terviseamet võib vajaduse korral nõuda lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud

andmetele taotletavate tervishoiuteenuste kirjeldust, teenuste osutamise korralduse kirjeldust ja

teavet osutatavate teenuste tõenduspõhisuse kohta.“;

17) paragrahvi 42 punktis 1 asendatakse tekstiosa „perearstiabi osutamise ruumid“ tekstiosaga

„perearstiabi osutamiseks vajalik töötajate koosseis, ruumid“;

18) paragrahvi 42 punkti 3 täiendatakse pärast tekstiosa „kehtestatud nõuetele“ tekstiosaga

„ning taotleja on Tervisekassa korraldatud avalikul konkursil edukaks tunnistatud“;

19) paragrahvi 42 täiendatakse punktidega 7 ja 8 järgmises sõnastuses:

„7) taotletava tervishoiuteenuse sisu vastab käesolevas seaduses sätestatud tegevusalale ning

teenuseosutaja kavandatud teenuse korraldus, tervishoiutöötajate pädevuse tagamise meetmed

ning kavandav kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise süsteem võimaldavad osutada

tervishoiuteenust ohutult ja kvaliteetselt;

8) tegevusloal märgitud tervishoiutöötajate kohta on tehtud töötamise registri kanne.“;

20) paragrahv 422 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 422. Tervishoiuteenuse osutamise erisused  tervishoiu toimepidevust ohustavas

olukorras või kriisiolukorra ajal

(1)  Tervishoiu toimepidevust ohustavas olukorras või kriisiolukorra ajal, kui tervishoiuteenust

ei ole võimalik osutada kehtivas tegevusloas märgitud tegevuskohas, võib tervishoiuteenuse

osutaja kooskõlastatult Terviseametiga jätkata teenuse osutamist muus tegevuskohas.

Tervishoiuteenuse osutaja on kohustatud Terviseametit enne teavitama osutatavatest teenustest

ja nende planeeritavatest mahtudest.

(2) Kui see on vältimatult vajalik ja proportsionaalne tervishoiuteenuste toimepidevuse

tagamiseks tervishoiu toimepidevust ohustavas olukorras või kriisiolukorra ajal, võib

valdkonna eest vastutav minister otsustada lubada:

1) määratud juriidilisest või füüsilisest isikust ettevõtjal osutada tervishoiuteenust ilma

tegevusloata;

2) rahvusvahelisel või välisriigi humanitaar- või meditsiiniorganisatsioonil osutada

tervishoiuteenust ilma tegevusloata ning selle koosseisu kuuluval füüsilisel isikul osutada

tervishoiuteenust ilma tervishoiukorralduse infosüsteemi registreeringuta.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsuses määratakse tervishoiuteenuse osutajad,

tervishoiuteenused, mida neil on lubatud osutada, ning teenuste osutamise tähtaeg.“;

21) seadust täiendatakse §-ga 423 järgmises sõnastuses:

„§ 423. Välisriigi relvajõudude poolt tervishoiuteenuse osutamine

(1) Välisriigi relvajõud ja nende koosseisu kuuluvad tervishoiutöötajad, kes viibivad Eesti

Vabariigis kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse §-de 146–148 sätestatud loa alusel, võivad

osutada tervishoiuteenuseid ja tegutseda käesoleva seaduse § 40 lõikes 1 nimetatud tegevusalal

ilma tegevusloata ja tervishoiukorralduse infosüsteemi registreeringuta, kui nad osutavad

teenust oma relvajõudude liikmetele, Kaitseväele isikkoosseisule Kaitseväe palvel, muu

vältimatu vajaduse korral või sõjaseisukorras.

(2) Vabariigi Valitsus või tema volitatud valitsusasutus võib otsustada käesoleva paragrahvi

lõikes 1 nimetatud teenuse osutamise kriisiolukorra lahendamiseks.“;

22) seadust täiendatakse §-ga 7213 järgmises sõnastuses:

„§ 7213. Käesoleva seaduse 3. peatüki 3. jao rakendamine

Enne 2027. aasta 1. oktoobrit antud tegevusload jäävad kehtima.“.

§ 2. Kaitseväe korralduse seaduse muutmine

Kaitseväe korralduse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 351 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „perearstiabi ja“;

2) paragrahvi 351 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Kaitseväe õppuse ajal võib tervishoiuteenuse osutaja Terviseametiga kooskõlastatult

osutada tervishoiuteenust ka muus kui tegevusloas märgitud tegevuskohas. Tervishoiuteenuse

osutaja on kohustatud Terviseametit enne teavitama osutatavatest teenustest ja nende

planeeritavatest mahtudest.“.

§ 3. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub 2027. aasta 1. oktoobril.

(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 3–10, 19 ja 20 ning § 2 jõustuvad üldises korras.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2026

Algatab Vabariigi Valitsus 14. septembril 2026. a nr 2-6/26-01686

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)

Heili Tõnisson

Valitsuse nõunik

Seletuskiri.docx

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja Kaitseväe korralduse seaduse muutmise seaduse (tegevusloa ja registreeringuga seotud muudatused) eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõu eesmärk on ajakohastada tervishoiuteenuste korraldamise seaduses sätestatud tegevusloa nõudeid, siduda tervishoiutöötajate registreering senisest selgemalt tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamisega, täpsustada kiirabiteenuse regulatsiooni ning luua paindlikum õigusraamistik tervishoiuteenuste osutamiseks kriisiolukorras.

Kehtiv regulatsioon ei võimalda piisavalt tõhusalt reageerida olukordades, kus tervishoiutöötaja tegevus ei vasta kutse- või erialal tegutsemise nõuetele. Samuti ei erista kehtiv õigus piisavalt selgelt kiirabiteenust muudest tervishoiuga seotud transpordi- ja tugiteenustest.

Eelnõuga muudetakse tegevuslubade süsteem sisulisemaks, sidudes tegevusloa andmise senisest enam tervishoiuteenuse kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamisega. Terviseametile antakse selgem alus hinnata tervishoiuteenuse sisu, korraldust ning kvaliteedi- ja patsiendiohutuse tagamise meetmeid.

Eelnõuga täpsustatakse tervishoiutöötajate registreeringu peatamise aluseid. Registreeringu võib peatada juhul, kui tervishoiutöötaja rikub süstemaatiliselt või olulisel määral kutse- või erialal tegutsemise nõudeid või kaldub ilma meditsiiniliselt põhjendatud aluseta kõrvale üldtunnustatud kutse- või erialasest praktikast ning sellest tuleneb oluline või vahetu oht patsiendi ohutusele või tervishoiuteenuse kvaliteedile. Lisaks luuakse võimalus kohaldada enne registreeringu peatamist leebema meetmena täiendkoolituse läbimise nõuet. Registreeringu taastamise eelduseks on teooria- ja praktikaeksami sooritamine.

Kiirabiteenuse regulatsiooni täpsustatakse, sidudes kiirabi osutamise Häirekeskuse väljasõidukorraldusega, võimaldades kasutada operatiivvalveväliseid eriotstarbelisi brigaade ning pikendades kiirabiteenuse rahastamise lepinguperioodi viielt aastalt kümnele aastale.

Samuti luuakse paindlikum regulatsioon tervishoiuteenuste osutamiseks kriisiolukorras, võimaldades Terviseametiga kooskõlastatult vajaduse korral muuta tegevuskohta, osutada teenust ilma tegevusloata ning kaasata välisriigi relvajõude ja vabatahtlikke ühendusi.

Ettevõtjate (tervishoiuteenuse osutajate) halduskoormus võib tegevusloa taotlemisel osaliselt suureneda, kuna teatud juhtudel tuleb esitada senisest täpsem teave tervishoiuteenuse sisu, korralduse ning kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise kohta. Seda tasakaalustavad tegevusloa menetluse digitaliseerimine, olemasolevate registriandmete suurem kasutamine, dubleerivate andmete esitamise vähendamine ning tegevusloa nõuete kaasajastamine. Kokkuvõttes on mõju ettevõtjate halduskoormusele pigem vähenev. Inimeste ja vabaühenduste halduskoormust eelnõu ei mõjuta.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja selle seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi tervishoiuteenuste osakonna nõunik Pille Saar ([email protected]). Eelnõu valmis koostöös Tervisekassa ja Terviseameti esindajatega.

Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Kaidi Meristo ([email protected]).

Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõuga muudetakse järgmisi seadusi:
1) tervishoiuteenuste korraldamise seadus (TTKS), avaldamismärkega RT I, 30.06.2026, 113;
2) kaitseväe korralduse seadus (KKS), avaldamismärkega RT I, 03.02.2026, 11.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu lihthäälteenamus.

Eelnõu ei tulene Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2025–20271 tegevusest.

Eelnõu ei ole seotud menetluses oleva muu eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. Eelnõu sisaldab tervishoiukorralduse infosüsteemis töödeldavate isikuandmetega seotud muudatusi. Eelnõuga ei asutata uut andmekogu ega muudeta tervishoiukorralduse infosüsteemi põhieesmärke, vaid täpsustatakse olemasolevaid andmekoosseise ning registri pidamise õiguslikke aluseid.

Eelnõu esimesel kooskõlastusringil esitas Justiits- ja Digiministeerium tervishoiukorralduse infosüsteemi puudutavate sätete kohta märkused. Nende märkustega arvestamiseks täiendati käesoleva eelnõuga ka tervishoiuteenuste korraldamise seaduse kehtivat regulatsiooni, et täpsustada isikuandmete töötlemise õiguslikke aluseid ning andmete avalikustamise regulatsiooni.

Olulisema muudatusena täiendatakse TTKS § 26⁴ lõike 3 andmekoosseisu tervishoiutöötajate kutsealal tegutsemise piirangu andmetega. Kuigi tervishoiutöötaja kutsealal tegutsemise piirangu andmed on praegu sätestatud tervishoiukorralduse infosüsteemi põhimääruse § 7 lõike 1 punktis 15, puudub vastav viide seaduse tasandil. Muudatus on vajalik seoses eelnõuga täpsustatava tervishoiutöötaja registreeringu peatamise regulatsiooniga ning võimaldab tervishoiukorralduse infosüsteemis töödelda andmeid tervishoiutöötaja suhtes kohaldatud kutse- või erialal tegutsemise piirangute kohta.

Samuti täpsustatakse tervishoiutöötaja registreeringu peatamise ja kehtetuks tunnistamisega seotud andmete töötlemise aluseid. Registreeringu peatamise menetluses võidakse töödelda andmeid registreeringu peatamise aluse, peatamise kestuse, Terviseameti ettekirjutuse täitmise, kutse- või erialal tegutsemise keelu ning registreeringu taastamiseks nõutava teooria- ja praktikaeksami sooritamise kohta. Tegemist on tervishoiutöötajatega seotud isikuandmetega, mille töötlemise eesmärk on tagada patsiendiohutus, tervishoiuteenuste kvaliteet ja tõhus riiklik järelevalve.

Eelnõuga täpsustatakse ka tegevusloa menetluses esitatavaid andmeid, sealhulgas tervishoiutöötaja registreeringu ning tervishoiutöötajaga võrdsustatud isiku nime, isikukoodi ja kontaktandmete kasutamist. Tegemist on andmetega, mida valdavalt töödeldakse juba kehtiva õiguse alusel tegevusloa menetluses. Eelnõu ei loo selles osas uut isikuandmete töötlemise eesmärki, vaid täpsustab kontrollieset ja loa andmiseks esitatavaid andmeid.

Eelnõuga ei nähta ette uusi patsientide terviseandmete töötlemise aluseid ega laiendata tervise infosüsteemis töödeldavate terviseandmete koosseisu. Muudatused puudutavad eelkõige tervishoiutöötajate registreeringute, kutsealase pädevuse ning tegevuslubadega seotud andmete töötlemist.

Isikuandmete töötlemise õiguslik alus tuleneb isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 6 lõike 1 punktidest c ja e, kuna töötlemine on vajalik seadusest tuleneva kohustuse täitmiseks ning avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks. Töödeldavate andmete koosseis on piiratud eesmärgi saavutamiseks vajalikuga ning muudatused on suunatud registriandmete ajakohasuse, patsiendiohutuse ja tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamisele.
Seaduse eesmärk
Seaduse eesmärk on luua paindlik ja sisuline tervishoiuteenuste regulatsioon, mis tagab teenuste kvaliteedi, patsiendiohutuse ja tõenduspõhise praktika järgimise ning parandab teenuste kättesaadavust ja järelevalvet.

Kehtiva õiguse kohaselt toimub tervishoiuteenuste osutamine tegevusloa alusel ning tervishoiutöötajad peavad olema registreeritud tervishoiukorralduse infosüsteemis. Terviseamet kontrollib tegevusloa nõuete täitmist ning teeb järelevalvet tervishoiuteenuste osutamise üle. Praktikas on siiski ilmnenud, et tegevusloa regulatsioon keskendub liigselt formaalsetele nõuetele ega võimalda piisavalt hinnata tervishoiuteenuse sisu, kvaliteeti ja patsiendiohutust. Näiteks on esinenud juhtumeid, kus perearstiabi või õendusabi tegevusluba on taotletud selliste teenuste osutamiseks, mis ei vasta tavapärase tervishoiuteenuse sisule, näiteks veenisisese vitamiinravi pakkumiseks.

Samuti ei ole tervishoiutöötajate registreeringu peatamise ja kehtetuks tunnistamise alused piisavalt selged ega võimalda kõigis olukordades tõhusalt reageerida patsiendiohutust ohustavale tegevusele. Praktikas on esinenud olukordi, kus tervishoiutöötaja või tema kontrolli all olev tegevus on jätkunud uue äriühingu kaudu pärast tegevusloa peatamist.

Lisaks on tekkinud ebaselgusi kiirabiteenuse ja muude tervishoiuga seotud transpordi- ning tugiteenuste eristamisel, kuna seadus ei seosta kiirabiteenust piisavalt selgelt Häirekeskuse väljasõidukorralduse ja ööpäevaringse valmisolekuga. Samuti puudub terviklik regulatsioon tervishoiuteenuste osutamiseks kriisiolukorras.

Soovitu saavutamiseks tehakse TTKS-is ja KKS-is järgmised muudatused:
1. täpsustatakse tegevusloa taotlemisel esitatavaid andmeid ja tegevusloa kontrollieset, võimaldades hinnata teenuse sisu ja korraldust ning kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise meetmeid;
2. ajakohastatakse tervishoiutöötajate registreeringu peatamise ja kehtetuks tunnistamise aluseid, et tagada registriandmete ajakohasus ning võimaldada sekkumist juhul, kui tervishoiutöötaja tegevus ei vasta kutse- või erialal tegutsemise nõuetele või ohustab patsiendi ohutust või tervishoiuteenuse kvaliteeti;
3. täpsustatakse kiirabiteenuse regulatsiooni, sidudes selle Häirekeskuse väljasõidukorralduse ja Tervisekassa korraldatud avaliku konkursi tulemusega;
4. luuakse paindlik regulatsioon tervishoiuteenuste osutamiseks kriisiolukorras, võimaldades vajaduse korral muuta tegevuskohta, osutada teenust ilma tegevusloata ning kaasata välisriigi relvajõude ja vabatahtlikke ühendusi.

Enne eelnõu koostamist on Sotsiaalministeeriumi, Terviseameti, Tervisekassa, eriarstide erialakomisjonide esindajate, haiglavõrgu haiglate, erameditsiini katuseorganisatsioonide ning hambaarstide, arstide, perearstide, õdede ja ämmaemandate kutseorganisatsioonide esindajate koostöös valminud väljatöötamiskavatsus (edaspidi VTK).2 Kavandatav eelnõu vastab suures osas VTK-s esitatud eesmärkidele ja eelistatuimale lahendusvariandile.
VTK koostamise ja kooskõlastamise käigus ilmnes, et üksnes tegevusloa kontrollieseme täpsustamine ei ole piisav, et tagada tervishoiuteenuste kvaliteet ja patsiendiohutus. Praktikas on esinenud olukordi, kus probleemid on seotud eelkõige tervishoiutöötaja pädevuse või tegevusega, mistõttu on vajalik siduda tegevusloa regulatsioon tihedamalt tervishoiutöötajate registreeringuga. Sellest tulenevalt täpsustatakse eelnõuga ka registreeringu peatamise aluseid, et võimaldada tõhusamat sekkumist juhul, kui teenuse osutamine ei vasta nõuetele.
Eelnõu täpsustab regulatiivset lahendust ja rakenduslikke aspekte, arvestades VTK ja eelnõu kooskõlastamise käigus saadud tagasisidet.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist, millega nähakse ette muudatused TTKS-is ja KKS-is ning sätestatakse seaduse jõustumise aeg.

Eelnõu §-ga 1 muudetakse TTKS-i.

Punktiga 1 muudetakse § 8 lõiget 48.
Muudatusega asendatakse viide Terviseameti veebilehele viitega tervishoiukorralduse infosüsteemile, kuna perearsti nimistu andmete avaldamise õiguslikuks aluseks on tervishoiukorralduse infosüsteem. Muudatus on tehniline ega muuda andmete avalikku kättesaadavust – perearsti nimistute avalik vaade on jätkuvalt leitav Terviseameti registrite, perearsti nimistute ja iseteeninduse avaliku veebilehe kaudu.

Punktiga 2 täiendatakse § 8 lõiget 48 punktiga 9, mille kohaselt avaldab Terviseamet edaspidi tervishoiukorralduse infosüsteemis teabe ka perearsti nimistu tervisekeskusesse kuulumise kohta.
Muudatuse eesmärk on tagada patsiendile parem ülevaade oma perearsti nimistu korraldusest. Lisanduv teave annab patsiendile ülevaate sellest, kas ja milliseid lisateenuseid peale perearstiabi on tal võimalik tervisekeskuse kaudu vajaduse korral saada (nt õendusabi, ämmaemandusabi ja füsioteraapia), ning suurendab esmatasandi tervishoiuteenuste läbipaistvust. Asjakohase teabe märgib perearst ise, lähtudes sellest, kas tal on Tervisekassaga sõlmitud leping tervisekeskuse koosseisus teenuse osutamiseks.

Punktidega 3–8 muudetakse kiirabiteenuse regulatsiooni (TTKS §-d 16 ja 17).

Punktiga 3 täpsustatakse § 16 sõnastust, sätestades üheselt, et kiirabi on ambulatoorne tervishoiuteenus, mida osutatakse eluohtliku haigestumise, vigastuse või mürgistuse korral Häirekeskuselt saadud väljasõidukorralduse alusel ja mis hõlmab vajaduse korral abivajaja transportimist haiglasse.
Kiirabiteenuse regulatsiooni on vaja täpsustada, et kõrvaldada kehtivas õiguses esinev kiirabiteenuse olemust ja osutamise tingimusi puudutav ebaselgus. Kehtiv sõnastus ei väljenda piisavalt selgelt, et kiirabiteenust osutatakse üksnes Häirekeskuselt saadud väljasõidukorralduse alusel.
Praktikas on kehtiv regulatsioon toonud kaasa vaidlusi olukordades, kus kiirabi tegevusluba soovitakse kasutada selliste teenuste osutamiseks, mis ei vasta kiirabiteenuse sisule TTKS-i tähenduses, näiteks patsientide transportimiseks või ürituste meditsiiniliseks julgestamiseks. Sellised tegevused ei kujuta endast kiirabiteenust, kuna need ei ole seotud vältimatu abi osutamisega ega toimu Häirekeskuse koordineerimisel.
Kavandatav täpsustus ei kitsenda kiirabiteenuse mõistet ega välista olukordi, kus kiirabibrigaad avastab ise abi vajava isiku. Kiirabiteenus on Eestis korraldatud riikliku operatiivteenusena ning selle lahutamatuks osaks on Häirekeskuse kaudu toimuv hädaabiteadete menetlemine, väljakutsete prioriseerimine ning kiirabibrigaadide operatiivjuhtimine. Ka juhul, kui kiirabibrigaad märkab väljakutsel või muul sõidul abi vajavat isikut, edastab ta sellest teabe Häirekeskusele raadioside vahendusel ning Häirekeskus vormistab juhtumi väljakutsena. Seejärel otsustab Häirekeskus vastavalt olukorrale, kas abi osutab sama brigaad või suunatakse sündmuskohale piirkonna lähim vaba kiirabibrigaad. Seega toimub ka sellistel juhtudel kiirabiteenuse osutamine Häirekeskuse operatiivjuhtimise kaudu ning kavandatav muudatus neid olukordi regulatsioonist välja ei jäta.
Muudatuse eesmärk on lahendada praktikas tekkinud õiguslik probleem, kus kiirabitegevusluba on taotletud ka tegevuseks, mis sisuliselt ei vasta kiirabiteenusele. Sellised teenuseosutajad on põhjendanud tegevusloa taotlemist väitega, et nad võivad saada teavet abi vajava isiku kohta muul viisil kui Häirekeskuse kaudu. Tegelikkuses puudub selliseks tegevuseks õiguslik alus. Häirekeskuses on operatiivarvestuses kõik riiklikus kiirabisüsteemis osalevad kiirabibrigaadid. Häirekeskusel on reaalajas ülevaade nende asukohast, hõivatusest ja tööstaatusest ning see võimaldab juhtida kiirabibrigaade vastavalt sündmuse raskusastmele, seades esikohale eluohtlikud ja potentsiaalselt eluohtlikud väljakutsed ning suunates sündmuskohale piirkonna lähima sobiva vaba brigaadi. Selline operatiivjuhtimine tagab kiirabiressursi tõhusa kasutamise ning vältimatu abi võimalikult kiire osutamise.

Teenuseosutajad, kes ei ole Häirekeskuse operatiivarvestuses ega osale riiklikus kiirabisüsteemis, ei saa osutada kiirabiteenust samadel alustel kui riikliku kiirabisüsteemi kiirabibrigaadid. Samuti ei ole neil võimalik toimetada patsienti haiglasse riikliku kiirabiteenuse osana. Sellisel juhul käsitatakse patsienti erakorralise meditsiini osakonda iseseisvalt pöördunud patsiendina ning tema käsitlemine toimub haigla tavapärase töökorralduse alusel.

Seetõttu on vajalik kiirabiteenuse mõistet täpsustada, et tegevusluba oleks võimalik anda üksnes teenusele, mis vastab kiirabiteenuse tegelikule sisule. Muudatus ei muuda kiirabiteenuse olemust, vaid täpsustab seaduse tasandil juba kehtivat ja praktikas toimivat riikliku kiirabisüsteemi korraldust ning välistab olukorra, kus kiirabitegevusluba taotletakse tegevuseks, mis ei ole seotud Häirekeskuse operatiivjuhtimise kaudu vältimatu abi osutamisega. Muudatus ei mõjuta ürituste meditsiinilise julgestamise ega patsiendiveo õiguslikku regulatsiooni, kuna need tegevused ei ole kehtiva õiguse kohaselt käsitatavad kiirabiteenusena ning nende õiguslik hinnang ei muutu ka pärast käesoleva muudatuse jõustumist.

Kaitseväe kiirabi osutamise erisused tulenevad KKS-ist. Erinevalt tsiviilkiirabist ei saa Kaitseväe kiirabi väljasõidukorraldusi Häirekeskuselt, vaid tegutseb KKS-is sätestatud alustel.
Kehtivas § 16 lõikes 2 sätestatud põhimõtet, mille kohaselt on igal Eesti Vabariigi territooriumil viibival isikul õigus saada kiirabi, eelnõuga ei muudeta.

Punktiga 4 muudetakse § 17 lõiget 1, täpsustades, et kiirabi osutab sellekohase tegevusloaga tervishoiuteenuse osutaja (kiirabibrigaadi pidaja), kes tagab kiirabibrigaadide ööpäevaringse valmisoleku reageerida Häirekeskuse väljasõidukorraldusele. Paragrahvi 17 lõikest 1 jäetakse välja viide võimalusele lähtuda kiirabiteenuse osutamisel muul viisil saadud teabest, kuna praktikas toimub kiirabibrigaadile väljasõidukorralduse andmine alati Häirekeskuse kaudu. Sellega rõhutatakse, et kiirabi osutamine toimub tervikliku korralduse alusel, kus Häirekeskus tagab väljakutsete menetlemise, ressursside jaotuse ning info liikumise kiirabibrigaadi ja haigla vahel ööpäevaringse valmisolekuga kiirabibrigaadide kaudu.
Kuna §-st 17 tulenevad kohustused on suunatud kiirabibrigaadi pidajale kui tegevusloa omajale, täpsustatakse ka sõnastust, asendades termini „kiirabibrigaad“ terminiga „kiirabibrigaadi pidaja“.
Muudatuste eesmärk on täpsustada kiirabiteenuse olemust ja piiritleda see selgelt vältimatu abi osutamisega, välistades võimaluse kasutada kiirabi tegevusluba selliste teenuste osutamiseks, mis ei vasta kiirabiteenuse sisule.

Punktiga 5 sätestatakse võimalus kasutada haiglatevahelise transpordi või patsientide veo korraldamiseks operatiivvalveväliseid eriotstarbelisi brigaade või sõidukeid, mis ei saa Häirekeskuselt väljasõidukorraldusi. Tegemist on eelkõige spetsialiseeritud brigaadidega, näiteks lastereanimobiili brigaadid, mille tegevus ei ole seotud vältimatu abi osutamisega sündmuskohal, vaid meditsiinilist erivõimekust vajavate patsientide transportimine. Näiteks võib selline brigaad transportida vastsündinu või raskes seisundis lapse ühest haiglast teise kõrgema etapi ravi saamiseks või patsiendi haiglast koju, kui transpordi ajal on vajalik spetsiaalne meditsiiniline võimekus ning koduses keskkonnas on tagatud edasiseks hoolduseks vajalikud tingimused ja seadmed.

Punktiga 6 tunnistatakse kehtetuks § 17 lõige 6, kuna riigi päästeasutusele ei kuulu kiirabibrigaade ning Päästeametil ei ole kavas kiirabibrigaade luua. Muudatus on kooskõlastatud Päästeametiga.

Punktidega 7 ja 8 täpsustatakse kiirabi rahastamise regulatsiooni (§ 172).

Paragrahvi 172 lõike 1 esimeses lauses pikendatakse kiirabi rahastamise lepinguperioodi viielt aastalt kümnele aastale. Pikema lepinguperioodi kehtestamine on vajalik, kuna kiirabi osutamine eeldab mahukaid ja kulukaid investeeringuid sõidukitesse, meditsiiniseadmetesse ja personali. Lühem lepinguperiood ei taga piisavat kindlust investeeringute tasuvuses ega soodusta pikaajaliste kohustuste võtmist. Praktikas on lühikesed lepinguperioodid vähendanud teenuseosutajate valmisolekut teha pikaajalisi investeeringuid spetsiaalselt kiirabitegevuseks kohandatud taristusse. Selle tulemusena kasutatakse sageli rendipindu, mis ei ole kavandatud kiirabiteenuse osutamise eripära arvestades. See võib omakorda mõjutada väljasõiduvalmidust, kuna kiirabibrigaadil tuleb enne väljasõitu täita täiendavaid toiminguid, näiteks tagada hoone turvalisus või aktiveerida valvesüsteem. Kümneaastane lepinguperiood loob suurema kindluse investeeringute tasuvuse suhtes ning toetab kiirabiteenuse kvaliteedi, kättesaadavuse ja operatiivse valmisoleku parandamist.
Kümneaastane lepinguperiood võimaldab tagada kiirabiteenuse osutamise stabiilsuse ning loob paremad eeldused teenuse kvaliteedi hoidmiseks ja arendamiseks.

Paragrahvi 172 lõikes 2 täpsustatakse olemasolevat regulatsiooni, sätestades, et kiirabi rahastamise leping sõlmitakse üksnes nende kiirabibrigaadi pidajatega, kes on tunnistatud edukaks Tervisekassa korraldatud avalikul konkursil.
Muudatus on vajalik, et viia seaduse sõnastus vastavusse tegeliku korraldusega. Kiirabiteenust saab osutada üksnes Häirekeskuse väljasõidukorralduse alusel ning tegemist on vältimatu abi osutamisega, mis on tervikuna rahastatud Tervisekassa poolt. Praktikas ei ole võimalik olukord, kus kiirabiteenust osutatakse väljaspool Tervisekassa rahastamist või ilma Häirekeskuse vahenduseta.
Kehtiv regulatsioon, mille järgi ei pea kiirabi rahastamise lepingut sõlmima kõigi kiirabibrigaadi pidajatega, võib jätta eksliku mulje, et kiirabiteenust on võimalik osutada ka väljaspool seda süsteemi. Tegelikkuses osutavad tegevusloaga, kuid ilma Tervisekassa lepinguta teenuseosutajad muid teenuseid, nagu patsientide transportimine või ürituste meditsiiniline julgestamine, mis ei ole kiirabiteenus TTKS-i tähenduses.
Seetõttu täpsustatakse sätet nii, et kiirabiteenuse osutamise eelduseks on nii tegevusloa olemasolu kui ka Tervisekassa korraldatud avalikul konkursil edukaks tunnistamine ja kiirabi rahastamise lepingu sõlmimine.
Selline lähenemine on võrreldav nimistuga perearsti regulatsiooniga. Perearsti tegevuse alustamine toimub mitmes etapis: esmalt kuulutab Tervisekassa välja konkursi vaba nimistu täitmiseks ning konkursi võitnud perearstile kinnitatakse nimistu. Pärast nimistu kinnitamist peab perearst või tervishoiuteenuse osutaja, mille kaudu perearst soovib teenust osutama hakata, taotlema perearstiabi osutamise tegevusloa. Tervisekassa sõlmib perearsti rahastamise lepingu tervishoiuteenuse osutajaga pärast tegevusloa väljastamist. Alles pärast nimistu kinnitamist, tegevusloa saamist ja ravi rahastamise lepingu sõlmimist on nimistuga perearstil õigus tervishoiuteenust osutada.
Seega ei anna ainuüksi nimistu kinnitamine ega tegevusloa olemasolu õigust teenust osutada – vajalik on kõikide tingimuste koosesinemine: kinnitatud nimistu, kehtiv tegevusluba ja Tervisekassaga sõlmitud ravi rahastamise leping.
Sama loogika kehtestatakse ka kiirabiteenuse puhul. Tervisekassa kuulutab vajaduse korral välja avaliku konkursi kiirabibrigaadi pidaja leidmiseks, määrates hankes teenuse osutamise tingimused. Konkursil edukaks osutunud teenuseosutaja saab seejärel taotleda tegevusloa ning pärast tegevusloa saamist sõlmitakse temaga kiirabi rahastamise leping.
Selline järjestus väldib olukorda, kus teenuseosutaja taotleb tegevusloa ja teeb sellega seotud märkimisväärsed investeeringud enne, kui on selge, kas tal on võimalik teenust tegelikult osutada. Muudatus tagab süsteemi selguse ning vähendab põhjendamatute investeeringute riski.

Punktiga 9 täpsustatakse TTKS § 264 lõiget 2. Muudatusega jäetakse sättest välja eksitav viide tervishoiukorralduse infosüsteemi asutamisele valdkonna eest vastutava ministri määrusega, kuna andmekogu asutatakse seadusega. Sätte sõnastus viiakse kooskõlla andmekogude regulatsiooni üldpõhimõtetega Tegemist on eelnõu täiendusega, mis viidi eelnõusse sisse Justiits- ja Digiministeeriumi märkuse alusel.

Punktiga 10 täiendatakse TTKS § 264 lõikes 3 sätestatud tervishoiukorralduse infosüsteemis töödeldavate andmete loetelu punktiga 41 tervishoiutöötajate kutsealal tegutsemise piirangu andmed. Muudatuse eesmärk on tagada eelnõuga kavandatavate kutsealal tegutsemise piirangut käsitlevate andmete töötlemiseks selge seaduslik alus. Tegemist on eelnõu täiendusega, mis viidi eelnõusse sisse Justiits- ja Digiministeeriumi märkuse alusel.

Punktiga 11 täiendatakse TTKS § 264 lõiget 9, et tagada perearsti nimistute andmete avalikustamise õiguslik alus tervishoiukorralduse infosüsteemi kaudu. Muudatusega täpsustatakse, et lisaks tervishoiutöötaja kvalifikatsiooni ja tegevusloaga seotud andmetele avaldatakse tervishoiukorralduse infosüsteemi kaudu ka TTKS § 8 lõikes 4⁸ nimetatud perearsti nimistu andmed ulatuses, mis on sätestatud tervishoiukorralduse infosüsteemi põhimääruses. Tegemist on eelnõu täiendusega, mis viidi eelnõusse sisse Justiits- ja Digiministeeriumi märkuse alusel.

Punktiga 12 täiendatakse paragrahvi 28 lõikeid 9 ja 10, ja paragrahvi 30 lõiget 3 suurendades tervishoiutöötaja teooria- ja praktikaeksami ning vastavuseksami tasu ülempiira. Muudatuse eesmärk on viia seaduses sätestatud tasu piirmäär paremasse kooskõlla eksamite tegelike korraldamiskuludega. Muudatus on tehtud kooskõlastamise käigus esitatud Tartu Ülikooli ettepaneku alusel. Tartu Ülikool on juhtinud tähelepanu sellele, et kehtivas seaduses sätestatud 1000 euro suurune tasu ülempiir ei kata eksamite läbiviimise tegelikke kulusid. Ülikool on esitanud Sotsiaalministeeriumile vastavad kuluarvestused ning teinud ettepaneku tasu piirmäära suurendamiseks. Tervishoiutöötajate teooria- ja praktikaeksami ning vastavuseksami tegelikud kulud ületavad oluliselt kehtivas seaduses sätestatud tasu ülempiiri. Ülikooli esitatud analüüsi kohaselt kujuneb ühe taotleja menetlus- ja eksamikulu kokku ligikaudu 1685 eurot ning koos käibemaksuga ligikaudu 2090 eurot.

Alates 2026. aastast muutub arstiteaduse lõpueksami korraldus ning lisandub praktiliste oskuste hindamine simulatsioonikeskkonnas. Sellega kaasnevad täiendavad kulud, sealhulgas eksamiruumide kasutamine, praktiliste ülesannete läbiviimine, hindajate, instruktorite ja toetava personali kaasamine, simuleeritud patsientide koolitamine ja tasustamine ning eksami läbiviimiseks vajalike vahendite kasutamine. Tartu Ülikooli hinnangul võib ühe praktilise eksamipäeva korraldamise kulu ulatuda ligikaudu 3500 euroni (sisaldab käibemaksu).

Eelnõuga tõstetakse seaduses sätestatud teooria- ja praktikaeksami tasu ülemmäär 3500 euroni (sisaldab käibemaksu). Tegemist ei ole konkreetse eksamitasuga, vaid maksimaalse tasu piirmääraga, mis võimaldab kehtestada ministri määrusega erinevate eksamite tegelikele kuludele vastava menetlus- ja eksamitasu. Eksamite korraldamine eeldab õppejõudude, hindajate ja tugipersonali kaasamist ning praktiliste osade läbiviimist, mistõttu sõltuvad eksami korraldamise kulud tervishoiukutsest ja eksami sisust. Muudatuse eesmärk on kehtestada seaduses piisavalt paindlik tasu ülemmäär, mis võimaldab määrusega kehtestada tegelikele kuludele vastava tasu.

Teooria- ja praktikaeksami eest tasutav summa on PS § 113 tähenduses avalik-õiguslik rahaline kohustus. Tegemist on eksami korraldamisega seotud tasuga, mille eesmärk on katta teooria- ja praktikaeksami koostamise, korraldamise, läbiviimise ja hindamise kulud. Eksamit korraldavad tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 28 lõike 11 alusel kehtestatud määruses nimetatud Tartu Ülikool, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool või Tartu Tervishoiu Kõrgkool. Tasu makstakse eksami korraldajale ning selle eesmärk ei ole tulu teenimine, vaid eksami korraldamisega seotud kulude katmine. Seaduses sätestatakse tasu ülemmäär kuni 3500 eurot ning eksami tasu täpne suurus kehtestatakse sama volitusnormi alusel antava määrusega. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 28 lõike 11 alusel kehtestatud määrus muudetakse ja viiakse seadusega kooskõlla hiljemalt seaduse jõustumise ajaks.

Punktiga 13 täiendatakse paragrahv 32. Paragrahvi 32 muutmise eesmärk on täpsustada tervishoiutöötaja registreeringu kehtetuks tunnistamise aluseid ning täiendada kehtivat regulatsiooni registriandmete ajakohasuse tagamiseks.
Kehtivas seaduses on juba sätestatud alus tunnistada tervishoiutöötaja registreering kehtetuks tema surma korral. Eelnõuga seda alust ei muudeta, vaid see säilitatakse senisel kujul. Praktikas ei pruugi siiski isiku surma andmed alati jõuda tervishoiukorralduse infosüsteemi haldajani ehk Terviseametini. See tuleneb eelkõige asjaolust, et kõik tervishoiutöötajad, kes on registrisse kantud, ei ole Eesti rahvastikuregistri andmetel Eesti elanikud. Sellisel juhul ei pruugi isiku surma andmed jõuda Eesti registritesse või ei toimu nende automaatset edastamist, mistõttu võib registrisse jääda kehtivana kajastatud kanne ka siis, kui isik tegelikult enam ei ela.
Eelnõuga lisatakse täiendava alusena säte, mille kohaselt tunnistab Terviseamet registreeringu kehtetuks ka juhul, kui tervishoiutöötaja sünnist on möödunud 110 aastat. Tegemist on tehnilist laadi regulatsiooniga, mille eesmärk on tagada registri korrashoid juhtudel, kus surmaandmed ei ole registriandmete haldajale kättesaadavaks tehtud. Vanusepiir 110 aastat on valitud eeldusena, et selle ületanud isik ei tegutse enam tervishoiutöötajana.
Muudatuse tulemusel täpsustatakse kehtetuks tunnistamise aluseid ning tagatakse registriandmete suurem ajakohasus ja usaldusväärsus. Säte on sõnastatud objektiivsete ja üheselt kontrollitavate kriteeriumidena, mis võimaldab Terviseametil teha kehtetuks tunnistamise otsuse ilma kaalutlusõiguseta.

Punktiga 14 täpsustatakse tervishoiutöötajate registreeringu peatamise regulatsiooni (§ 321).
Paragrahv 32¹ sõnastatakse tervikuna ümber, et luua selgem ja ajakohasem regulatsioon tervishoiutöötaja registreeringu peatamiseks olukordades, kus tervishoiutöötaja tegevus võib ohustada patsiendi ohutust või tervishoiuteenuse kvaliteeti. Võrreldes eelnõuga, mis läbis EIS I kooskõlastuse on paragrahvi oluliselt täpsustatud võttes arvesse kooskõlastuselt saadud tagasisidet partneritelt.
Lõikes 1 sätestatakse alused, mille esinemisel võib Terviseamet tervishoiutöötaja registreeringu tervishoiukorralduse infosüsteemis peatada. Lisaks kehtivas õiguses sätestatud Terviseameti ettekirjutuse täitmata jätmisele nähakse registreeringu peatamise alusena ette olukord, kus tervishoiutöötaja rikub süstemaatiliselt või olulisel määral kutse- või erialal tegutsemise nõudeid või kaldub ilma meditsiiniliselt põhjendatud aluseta kõrvale üldtunnustatud kutse- või erialasest praktikast ning sellest tuleneb oluline või vahetu oht patsiendi ohutusele või tervishoiuteenuse kvaliteedile.
Üldtunnustatud kutse- või erialase praktika all peetakse silmas tegevust, mis vastab tervishoiutöötaja kutse- või erialal kehtivatele nõuetele, ravijuhistele, erialaseltside soovitustele ning üldtunnustatud meditsiinilistele põhimõtetele. Sätte eesmärk ei ole anda Terviseametile õigust hinnata iseseisvalt meditsiinilise tegevuse sisu, vaid võimaldada sekkuda juhtudel, kus tervishoiutöötaja tegevus kujutab endast olulist või vahetut ohtu patsiendi ohutusele või tervishoiuteenuse kvaliteedile. Kaldumist üldtunnustatud kutse- või erialasest praktikast ei loeta rikkumiseks, kui see on meditsiiniliselt põhjendatud ning vastab võlaõigusseaduse §-s 763 sätestatud üldtunnustamata diagnostika- või ravimeetodi kasutamise tingimustele.

Lõikes 2 nähakse ette, et lõike 1 punktis 2 nimetatud asjaolude hindamisel võib Terviseamet kaasata sõltumatu erialaeksperdi, tervishoiutöötajate väljaõpet korraldava õppeasutuse või asjaomase erialaühenduse. Muudatuse eesmärk on tagada, et keerukate meditsiiniliste ja erialaste küsimuste hindamine toimuks asjakohase pädevusega ekspertide kaasamisel.

Lõikes 3 sätestatakse kohustus teha enne registreeringu peatamist tervishoiutöötajale ettekirjutus rikkumise lõpetamiseks või kutse- ja erialase pädevuse taastamiseks ning määrata selle täitmiseks tähtaeg. Ettekirjutusega võib muu hulgas kohustada tervishoiutöötajat läbima täiendkoolituse. Täiendkoolituse kulud kannab tervishoiutöötaja. Täiendkoolituse läbimise ettekirjutuse eesmärk on võimaldada puuduste kõrvaldamist leebema meetmega enne registreeringu peatamist. Täiendkoolituse läbimise kohustuse määramine ei too iseenesest kaasa tervishoiutöötaja registreeringu peatamist ning tervishoiutöötaja võib koolituse läbimise ajal jätkata tervishoiuteenuse osutamist, kui puudub alus registreeringu peatamiseks käesoleva paragrahvi alusel.

Lõikes 4 sätestatakse, et kui tervishoiutöötaja ei täida talle tehtud ettekirjutust määratud tähtajaks, peatab Terviseamet registreeringu.

Lõikes 5 nähakse ette erand olukordadeks, kus rikkumise laad, ulatus või korduvus kujutab endast vahetut olulist ohtu patsiendi ohutusele või tervishoiuteenuse kvaliteedile. Sellisel juhul võib Terviseamet registreeringu peatada ilma eelnevat ettekirjutust tegemata.
Tervishoiutöötaja registreeringu peatamise menetlus toimub haldusmenetluse seaduse kohaselt. Enne registreeringu peatamise otsuse tegemist peab Terviseamet välja selgitama asja lahendamiseks olulised asjaolud, koguma vajalikud tõendid ning andma tervishoiutöötajale võimaluse esitada oma arvamus, vastuväited ja tõendid. Vajaduse korral kaasatakse menetlusse eksperte või küsitakse erialaühenduste seisukohti. Menetluses kohaldatakse haldusmenetluse seaduse põhimõtteid, sealhulgas uurimispõhimõtet, ärakuulamisõigust ja põhjendamiskohustust. Registreeringut ei saa peatada üksnes kaebuse või muu teabe alusel ilma asjaolusid kontrollimata ja tervishoiutöötajat ära kuulamata, välja arvatud juhul, kui seaduses sätestatud vahetu ohu tõttu on vajalik viivitamatu sekkumine. Registreeringu peatamise otsus vormistatakse põhjendatud haldusaktina ning selle võib vaidlustada haldusmenetluse seaduses sätestatud korras vaide esitamisega või halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras halduskohtusse pöördumisega.
Eelnõu eesmärk ei ole luua seost patsiendiohutuse eesmärgil toimiva ohutusjuhtumite raporteerimise süsteemi ja tervishoiutöötaja registreeringu peatamise vahel. Ohutusjuhtumite raporteerimise süsteem põhineb õppimise ja patsiendiohutuse parandamise eesmärgil ning selle kaudu kogutavaid andmeid ei kasutata automaatselt tervishoiutöötajate suhtes järelevalvemeetmete kohaldamiseks. Lisaks toimub ohutusjuhtumite raporteerimine üldjuhul viisil, mis ei võimalda tuvastada konkreetset tervishoiutöötajat.
Samuti ei ole registreeringu peatamise aluseks iga kutse- või erialal tegutsemise nõude rikkumine. Registreeringu peatamise alus eeldab, et tervishoiutöötaja rikub süstemaatiliselt või olulisel määral kutse- või erialal tegutsemise nõudeid või kaldub ilma meditsiiniliselt põhjendatud aluseta kõrvale üldtunnustatud kutse- või erialasest praktikast ning sellest tuleneb oluline või vahetu oht patsiendi ohutusele või tervishoiuteenuse kvaliteedile. Seega ei ole meetme kohaldamine võimalik üksnes vähese tähtsusega rikkumise või formaalse eksimuse korral.

Lõikes 6 sätestatakse, et lõike 1 punktides 1 ja 2 ning lõikes 5 nimetatud juhtudel peab tervishoiutöötaja registreeringu taastamiseks sooritama tervishoiutöötaja teooria- ja praktikaeksami, tasuma selle eest seaduses sätestatud ulatuses ning esitama Terviseametile eksami sooritamist tõendava dokumendi. Eksami eesmärk on hinnata tervishoiutöötaja pädevuse vastavust kehtivatele nõuetele enne registreeringu taastamist. Eksam korraldatakse § 28 lõike 9 ja 10 alusel, analoogselt isikutega, kes on omandanud arsti, hambaarsti, õe või ämmaemanda kvalifikatsiooni Eestis ning esitavad registreerimistaotluse hiljem kui viis aastat pärast kvalifikatsiooni omandamist.

Teooria- ja praktikaeksami eest makstav tasu on avalik-õiguslik tasu põhiseaduse § 113 tähenduses. Tegemist ei ole maksu ega karistusliku rahalise kohustusega ega ka riigilõivuga riigilõivuseaduse tähenduses, vaid konkreetse avalik-õigusliku ülesande täitmisega seotud kulude katmiseks võetava tasuga.

Teooria- ja praktikaeksam on tervishoiuteenuste korraldamise seaduses sätestatud pädevuse hindamise mehhanism, mille eesmärk on kontrollida, kas isiku teadmised ja oskused vastavad tervishoiutöötajana tegutsemiseks kehtestatud nõuetele. Registreeringu peatamise lõpetamiseks nõutav eksam toimub käesoleva seaduse § 28 lõigete 9 ja 10 alusel rakendatava eksamisüsteemi kohaselt.

Tasu eesmärk ei ole sanktsioneerida tervishoiutöötajat ega teenida riigile tulu, vaid katta eksami korraldamisega seotud kulud. Eksami läbiviimine eeldab hindamiskomisjonide, õppejõudude, hindajate ja tugipersonali kaasamist ning praktiliste eksamite puhul simulatsioonikeskkondade, eksamiruumide, simuleeritud patsientide ja muude õppevahendite kasutamist. Eksami korraldamise kulud võivad ulatuda kuni 3500 euroni koos käibemaksuga. Seaduses sätestatud 3500 euro suurune summa ei ole siiski konkreetne eksamitasu, vaid tasu ülemmäär. Konkreetse tasu suurus kehtestatakse jätkuvalt tervishoiutöötaja teooria- ja praktikaeksamit reguleeriva määrusega, lähtudes eksami tegelikest kuludest. Ülemmäära sätestamine seaduses tagab põhiseaduse § 113 nõuete järgimise ning piirab täitevvõimu kaalutlusruumi tasu suuruse määramisel.

Lõikega 7 täpsustatakse kehtiva TTKS § 32¹ regulatsiooni, mille kohaselt peatab Terviseamet tervishoiutöötaja registreeringu tervishoiukorralduse infosüsteemis kuni kolmeks aastaks juhul, kui tervishoiutöötajale on kohtuotsusega kohaldatud kutse- või erialal tegutsemise keeld. Muudatusega seotakse registreeringu peatamine otseselt kohtuotsusega kohaldatud keelu kestusega.
Muudatuse kohaselt peatatakse tervishoiutöötaja registreering ajaks, milleks on isikule kohtuotsusega kohaldatud kutse- või erialal tegutsemise keeld, ning loobutakse kehtivas õiguses sätestatud kuni kolmeaastasest ülempiirist.
Muudatuse eesmärk on tagada, et tervishoiukorralduse infosüsteemis kajastuv registreeringu staatus vastaks täpselt tervishoiutöötaja tegelikule õiguslikule olukorrale. Kehtiv regulatsioon võib praktikas kaasa tuua olukordi, kus registreeringu peatamise tähtaeg ei lange kokku kohtuotsuses määratud keelu kestusega. Kavandatav muudatus välistab sellised vastuolud ning tagab õigusselguse ja proportsionaalsuse, kuna registreeringu peatamine ei või olla ei pikem ega lühem kui kohtuotsusega kehtestatud tegutsemiskeeld.
Muudatus on olemuselt täpsustav ning selle eesmärk on viia registrikande kestus kooskõlla isiku suhtes kohaldatud õigusliku piirangu tegeliku kehtivusajaga.
Kohtuotsuse alusel on registri loomisest alates (2003 a) Terviseamet peatanud tervishoiutöötaja registreeringu 4 korral. Ettekirjutuse alusel registreeringu peatamisi seni Terviseamet teinud ei ole.

Kavandatav TTKS § 32¹ reguleerib tervishoiutöötaja registreeringu peatamist tervishoiukorralduse infosüsteemis. Tegemist on abinõuga, mis võib ajutiselt välistada tervishoiutöötaja võimaluse tegutseda oma kutse- või erialal ning seetõttu riivab eelkõige põhiseaduse § 29 lõikes 1 sätestatud õigust vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta ning sõltuvalt tegutsemise vormist ka põhiseaduse §-s 31 kaitstud ettevõtlusvabadust. Samuti võib registreeringu peatamise lõpetamiseks ette nähtud teooria- ja praktikaeksami sooritamise kohustus ning selle eest tasu maksmine riivata omandipõhiõigust põhiseaduse § 32 tähenduses. Teisalt teenib regulatsioon põhiseaduse §-st 28 tulenevat eesmärki kaitsta inimeste elu ja tervist ning tagada patsiendiohutus ja tervishoiuteenuse kvaliteet.

Muudatuste eesmärk on luua selgem ja tõhusam regulatsioon, mis võimaldab sekkuda juhul, kui tervishoiutöötaja tegevus võib ohustada patsiendi ohutust, ning tagab, et tervishoiuteenuseid osutavad üksnes pädevad ja ajakohaste teadmistega spetsialistid, samuti tugevdada järelevalvet tervishoiuteenuste kvaliteedi üle ja luua mehhanismid ebaravi ennetamiseks. Tegemist on legitiimse eesmärgiga põhiseaduse § 28 tähenduses. Põhiseaduse § 28 lõike 1 kohaselt on igaühel õigus tervise kaitsele. Sellest tuleneb riigi positiivne kohustus tagada, et tervishoiuteenuseid osutavad pädevad ja nõuetele vastavad spetsialistid. Riigil tuleb tagada, et tervishoiuteenuste osutamisel võetaks kasutusele sobivad meetmed inimese elu ja tervise kaitseks.3 Samuti tuleb riigil luua tõhus kontrollimehhanism, mis kindlustab nõuetele vastava terviseabi osutamise. Patsiendile tuleb luua usaldus tervishoiutöötajate ja üldiselt teenuse osutamise vastu.
Kuigi tervisepõhiõigus on kaalukas põhiõigus, mille realiseeritavus annab eeldused teiste põhiõiguste realiseerimiseks, ei saa sellele automaatselt omistada suuremat kaalu kui mõnele teisele põhiõigusele.4 Tervisepõhiõigust tuleb kaaluda koos teiste põhiõiguste ja -vabadustega.
Eelnõuga piiratakse põhiseaduse §-st 29 tulenevat vabadust vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta ning sellega tihedalt seotud §-st 31 tulenevat põhiõigust tegeleda ettevõtlusega. Õigus olla majanduslikult aktiivne ja teenida elatist enda valitud valdkonnas ja viisil on täiskasvanud inimese ja tema perekonna inimväärse äraelamise eeldus. Inimese õigus valida endale elukutse, tegevusala ja töö ei ole siiski absoluutne. Tegemist on lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigusega. Seega võib seadusandja põhjendatud juhtudel piirata inimese valikuõigust. Vahel on seadusandja teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitsmise argumendil kohustatud põhiseaduse §-des 29 ja 31 sätestatud õigust piirama. Ühe sellise õigustatud piirangute grupi moodustavad kitsendused, mis sätestavad haridus- ja kogemusnõuded teatud elukutsetele või töökohtadele, et tagada nende valdkondade esindajatega kokkupuutuvate tarbijate, patsientide või klientide ohutus ja heaolu. Nii on muu hulgas põhjendatud haridus- ja kogemusnõuded arstidele ja teistele tervishoiutöötajatele, arvestades võimalikke riske inimeste elule ja tervisele. Kuid need kitsendused peavad olema proportsionaalsed.5 Kitsendus on proportsionaalne, kui see on sobiv, vajalik ja mõõdukas.

Registreeringu peatamine on eesmärgi saavutamiseks sobiv meede. Kui tervishoiutöötaja tegevus kujutab endast olulist või vahetut ohtu patsiendi ohutusele või tervishoiuteenuse kvaliteedile, võimaldab registreeringu peatamine vältida edasist kahju tekkimist. Samuti on sobiv meede see, et registreeringu taastamise eelduseks võib olla teooria- ja praktikaeksami sooritamine, sest see võimaldab enne kutsetegevuse jätkamist kontrollida, kas tervishoiutöötaja pädevus vastab uuesti nõuetele.

Muudatus on vajalik, kuna sama eesmärki ei ole võimalik saavutada muu, põhiõigust vähem piirava, kuid sama tõhusa meetmega. Regulatsioon on üles ehitatud astmelise sekkumise põhimõttele. Üldreeglina peab Terviseamet enne registreeringu peatamist tegema tervishoiutöötajale ettekirjutuse rikkumise lõpetamiseks või kutse- ja erialase pädevuse taastamiseks ning andma selle täitmiseks tähtaja. Ettekirjutusega võib muu hulgas kohustada läbima täienduskoolituse. Seega ei rakendu kõige intensiivsem meede esmajärjekorras, vaid isikule antakse esmalt võimalus puudused kõrvaldada ning oma tegevus kooskõlla viia seadusest tulenevate nõuetega.
Registreeringu peatamine ilma eelneva ettekirjutuseta on võimalik üksnes erandina juhul, kui rikkumise laad, ulatus või korduvus kujutab endast vahetut olulist ohtu patsiendi ohutusele või tervishoiuteenuse kvaliteedile. Selline erand on vajalik, sest olukorras, kus oht on vahetu, ei pruugi leebemate meetmete rakendamine tagada piisavat kaitset. Samal ajal on erandi kohaldamisala kitsendatud kõrge ohutaseme nõudega.

Muudatus on mõõdukas. Esiteks on registreeringu peatamine olemuselt ajutine meede, mitte pöördumatu kutsealase õiguse lõppemine. See tähendab, et seadus ei võta isikult lõplikult võimalust oma kutset või eriala kasutada, vaid võimaldab kutsetegevust jätkata pärast puuduste kõrvaldamist ja vajaduse korral pädevuse uuesti tõendamist.
Teiseks on lõikes 3 ette nähtud täienduskoolituse kohaldamise võimalus leebemaks abinõuks võrreldes kohese registreeringu peatamisega. See võimaldab sekkuda paindlikult ning valida konkreetse juhtumi asjaolusid arvestades vähem koormava vahendi.
Kolmandaks ei ole kutse- või erialase pädevuse hindamine jäetud automaatseks ega abstraktseks. Lõike 6 kohaselt on teooria- ja praktikaeksami sooritamise kohustus seotud nende juhtudega, kus registreering on peatatud ettekirjutuse täitmata jätmise, raskema rikkumise või vahetu olulise ohu tõttu. Arvestades tervishoiuteenuse võimalikku mõju patsiendi elule ja tervisele, on põhjendatud, et enne registreeringu taastamist kontrollitakse tervishoiutöötaja pädevuse vastavust nõuetele. Eelnõuga on kavas tasu ülemmäära tõsta. Kuni 3500 euro suurune tasu muudab meetme küll koormavamaks, kuid selle eesmärk on katta pädevuse kontrollimisega seotud kulud ning tagada, et registrisse naasmine toimub üksnes juhul, kui isik vastab tegelikult nõuetele. Tasu ülemmäära sätestamine seaduses aitab piirata koormuse intensiivsust.
Neljandaks on kohtuotsusega kohaldatud kutse- või erialal tegutsemise keelu puhul registreeringu peatamise sidumine keelu tegeliku kestusega mõõdukas lahendus. See tagab, et registrikanne vastab täpselt kohtu poolt kindlaks määratud õiguslikule olukorrale ega lähe sellest ulatuslikumaks.

Põhiõiguse intensiivselt piirava meetme põhiseaduspärasuse hindamisel on oluline roll menetluslikel tagatistel.
Kavandatav regulatsioon sisaldab selliseid tagatisi mitmel tasandil. Üldreeglina eelneb registreeringu peatamisele ettekirjutus, millega isikule antakse võimalus rikkumine lõpetada või pädevus taastada. Lisaks näeb lõige 2 ette eksperdi, õppeasutuse või erialaühenduse kaasamise võimaluse, mis suurendab otsuse sisulist usaldusväärsust.
Sõltumata sellest, kas peatamine toimub pärast ettekirjutust või vahetu olulise ohu tõttu ilma eelneva ettekirjutuseta, tehakse peatamise otsus haldusmenetluse korras. See tähendab, et Terviseamet peab välja selgitama asja lahendamiseks olulised asjaolud, koguma vajalikud tõendid, järgima uurimispõhimõtet, põhjendama oma otsust ning tagama isiku ärakuulamisõiguse niivõrd, kuivõrd see ei sea ohu tõrjumist ohtu. Samuti on isikul võimalik otsus vaidlustada vaide- või halduskohtumenetluses. Niisugused tagatised vähendavad suvalise või põhjendamata sekkumise ohtu.

Regulatsioon ei ole vastuolus põhiseaduse §-st 12 tuleneva võrdsuspõhiõigusega. Registreeringu peatamise alused on sõnastatud üldiselt ja kohaldatavad kõigile tervishoiutöötajatele samadel tingimustel. Erinev kohtlemine ei tulene isiku subjektiivsetest tunnustest, vaid objektiivsetest asjaoludest – sellest, kas isik on jätnud ettekirjutuse täitmata, kas tema tegevus kujutab endast olulist või vahetut ohtu patsiendi ohutusele või teenuse kvaliteedile ning kas registreeringu taastamiseks on vajalik tema pädevuse kontrollimine eksami kaudu.

Muudatus ei riku ebaproportsionaalselt õiguspärase ootuse põhimõtet. Tervishoiutöötajal ei saa olla kaitstavat ootust jätkata tegevust olukorras, kus tema tegevus kujutab endast olulist või vahetut ohtu patsiendi ohutusele või tervishoiuteenuse kvaliteedile või kus ta ei täida tema suhtes tehtud õiguspärast ettekirjutust. Regulatsioon on etteulatuv, mitte tagasiulatuv, ning kirjeldab piisavalt selgelt olukordi, millal võib riik kutsetegevusse sekkuda.

Kokkuvõttes on kavandatav TTKS § 32¹ kooskõlas põhiseadusega. Regulatsioon teenib põhiseaduslikult legitiimset eesmärki kaitsta patsiendi elu ja tervist ning tagada tervishoiuteenuse kvaliteet. Kuigi säte riivab tervishoiutöötaja kutsevabadust, ettevõtlusvabadust ja teatud juhtudel ka omandipõhiõigust, on piirangud sobivad, vajalikud ja mõõdukad. Regulatsioon on üles ehitatud astmelise sekkumise loogikale, näeb ette erandliku viivitamatu sekkumise üksnes vahetu olulise ohu korral, sisaldab eksperdi kaasamise võimalust ning allub haldusmenetluse üldistele tagatistele ja kohtulikule kontrollile. Seetõttu on tegemist põhiseaduspärase lahendusega.

Kavandatav TTKS § 32¹ muudatus puudutab reguleeritud kutsealal tegutsemise tingimusi ning seetõttu on hinnatud selle vastavust Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL) 2018/958, milles käsitletakse uute kutsealasid reguleerivate õigusnormide vastuvõtmisele eelnevat proportsionaalsuse kontrolli.

Direktiivi kohase hindamise käigus analüüsiti regulatsiooni eesmärki, sellega maandatavaid riske, meetme sobivust, vajalikkust, mõju kutsealal tegutsemisele ning võimalike vähem piiravate meetmete olemasolu. Nende aspektide üksikasjalik käsitlus sisaldub käesoleva seletuskirja põhiseaduspärasuse analüüsis.

Kokkuvõtvalt on muudatuse eesmärk kaitsta rahvatervist, patsiendi ohutust ja tervishoiuteenuse kvaliteeti. Regulatsioon on suunatud olukordadele, kus tervishoiutöötaja tegevus kujutab endast olulist või vahetut ohtu patsiendile või tervishoiuteenuse kvaliteedile. Kehtiv õigus ei võimalda sellistes olukordades alati piisavalt tõhusat sekkumist, mistõttu on regulatiivse lünga kõrvaldamine põhjendatud. Kavandatud meetmed on eesmärgi saavutamiseks sobivad ning üles ehitatud astmelise sekkumise põhimõttel, nähes üldjuhul enne registreeringu peatamist ette ettekirjutuse ja võimaluse puudused kõrvaldada. Registreeringu peatamine ilma eelneva ettekirjutuseta on lubatud üksnes vahetu olulise ohu korral.

Muudatus ei kehtesta uusi tervishoiukutsetele juurdepääsu tingimusi ega uusi kvalifikatsiooninõudeid, vaid reguleerib olemasoleva registreerimissüsteemi raames järelevalvemeetmete kohaldamist patsiendiohutuse tagamiseks. Samuti ei mõjuta muudatus välisriigi kutsekvalifikatsioonide tunnustamise korda ega takista ebaproportsionaalselt isikute või teenuste vaba liikumist Euroopa Liidus. Registreeringu taastamiseks ette nähtud teooria- ja praktikaeksam kohaldub üksnes piiratud juhtudel pärast registreeringu peatamist ega kujuta endast üldist kutsealale juurdepääsu nõuet.

Arvestades regulatsiooni eesmärki, kaitstava õigushüve kaalukust, olemasolevaid menetluslikke tagatisi ning põhiseaduspärasuse analüüsis esitatud põhjendusi, on kavandatav regulatsioon kooskõlas direktiivist (EL) 2018/958 tuleneva proportsionaalsuse põhimõttega.

Punktiga 15 täpsustatakse ja täiendatakse § 41 lõiget 2 tervikuna. Muudatuse eesmärk on koondada tegevusloa taotlemisel esitatavad andmed selgemasse struktuuri, vähendada dubleerimist ning tagada, et Terviseametil oleks võimalik hinnata lisaks formaalsete nõuete täitmisele ka tervishoiuteenuse sisu, korraldust ning kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise meetmeid.

Punktid 1 ja 2 vastavad kehtiva õiguse punktidele 1 ja 2 ning nende sisu ei muutu.

Kehtiva lõike 2 punktis 3 sätestatud tervishoiutöötajate kirjaliku nõusoleku esitamise nõue asendatakse punktiga 3, mille kohaselt esitatakse tegevusloa taotluses tervishoiutöötaja registreerimiskood nende tervishoiutöötajate kohta, kes asuvad taotletavat tervishoiuteenust osutama. Muudatuse eesmärk on vähendada tervishoiuteenuse osutajate ja tervishoiutöötajate halduskoormust ning kasutada riiklikes registrites juba olemasolevaid andmeid. Eraldi kirjaliku nõusoleku esitamine ei ole enam vajalik, kuna tervishoiutöötaja tööle asumist ja seotust tervishoiuteenuse osutajaga kontrollitakse enne tegevusloa väljastamist töötamise registri andmete alusel.

Punktiga 4 nähakse ette kohustus esitada tervishoiutöötajaga võrdsustatud isikute nimi ja isikukood juhul, kui tegevusluba taotletakse iseseisva füsioteraapia-, logopeedilise ravi või psühholoogilise ravi teenuse osutamiseks. Tegemist on kehtivas õiguses punktides 72–74 sisalduvate nõuete täpsustamise ja ümberstruktureerimisega.

Punktis 5 koondatakse ühte kohta kehtivas lõikes 2 punktides 61, 71, 72, 73 ja 74 sätestatud pädevuse kontrollimisega seotud nõuded. Edaspidi esitatakse andmed tervishoiutöötajate, tervishoiutöötajaga võrdsustatud isikute ja spetsialistide pädevuse vastavuse kohta käesolevas seaduses ning selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele. Muudatuse eesmärk on muuta regulatsioon selgemaks ning vältida eri kutsegruppide kohta sisuliselt samade nõuete kordamist.

Punkt 6 vastab osaliselt kehtiva lõike 2 punktile 5. Lisaks andmetele kiirabibrigaadide arvu, koosseisu ja varustuse kohta tuleb esitada ka Tervisekassa korraldatud avalikul konkursil edukaks tunnistamise otsus. Muudatus on seotud kiirabiteenuse korraldust täpsustavate sätetega (TTKS §-d 16 ja 17), mille kohaselt osutatakse kiirabiteenust üksnes Häirekeskuse väljasõidukorralduse alusel ja ööpäevaringse valmisolekuga kiirabibrigaadide kaudu, samuti § 172 lõikega 2, mille kohaselt sõlmitakse kiirabi rahastamise leping üksnes avaliku konkursi tulemusena valituks osutunud kiirabibrigaadi pidajatega. Nõue esitada konkursil edukaks tunnistamise otsus tegevusloa taotluse osana tagab, et tegevusluba antakse üksnes neile teenuseosutajatele, kellel on tegelik õigus ja vajadus kiirabiteenust osutada. Sellega seotakse tegevusloa andmine selgelt kiirabiteenuse korralduse ja rahastamise süsteemiga ning välditakse olukordi, kus tegevusluba taotletakse ilma reaalse võimaluseta teenust osutada.

Punkt 7 vastab sisuliselt kehtiva regulatsiooni lõike 2 punktile 6 ning selle sisu ei muutu.

Punktid 8 ja 9 vastavad sisuliselt kehtiva lõike 2 punktidele 62 ja 7. Muudatusega asendatakse konsulteeriva arsti nime ja isikukoodi esitamise nõue tervishoiutöötajana registreerimise koodi esitamise nõudega, mis võimaldab kasutada registris juba olemasolevaid andmeid.

Punkt 10 vastab kehtiva lõike 2 punktile 8 ning selle sisu ei muutu.
Punktiga 11 lisatakse tegevusloa taotlusele kvaliteedijuhtimise süsteemi kirjelduse kava esitamise kohustus. Kava peab vastama käesoleva seaduse § 32 lõike 9 alusel kehtestatud määruse nõuetele ning sellest peab nähtuma tervishoiutöötajate pädevuse tagamise korraldus, tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise põhimõtted ning kvaliteedi seire ja parendamise korraldus. Muu hulgas peab kirjeldus sisaldama teavet tervishoiutöötajate ja teiste teenuse osutamisel osalevate isikute pädevuse tagamise korralduse kohta, osutatava tervishoiuteenuse kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise protsesside ning tegevusvaldkonnas kohaldatavate ravi- ja tegevusjuhendite kasutamise kohta, kvaliteedi seire, kontrolli ja parendamise põhimõtete kohta ning tegevusvaldkonnale kohalduvate patsiendiohutuse juhendite rakendamise kohta. Muudatuse eesmärk on tagada, et tervishoiuteenuse osutaja on juba tegevusloa taotlemise etapis läbi mõelnud teenuse kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise põhimõtted ning nende praktilise rakendamise organisatsiooni igapäevases tegevuses.
Punkt 12 vastab sisuliselt kehtiva lõike 2 punktile 10. Muudatusega täpsustatakse esitatavate andmete sisu, sätestades, et esitada tuleb andmed tervise infosüsteemi andmete edastamiseks kasutatava tarkvara ning selle vastavuse kohta tervishoiuteenuse osutaja tegevusvaldkonnale. osutatava tervishoiuteenuse kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise protsesside ning tegevusvaldkonnas kohaldatavate ravi- ja tegevusjuhendite kasutamine; Muudatuse eesmärk on tagada, et tervishoiuteenuse osutaja kasutab tema tegevusvaldkonnale vastavat infosüsteemi, mis võimaldab täita tervise infosüsteemi andmevahetuse ning tervishoiuteenuse dokumenteerimise nõudeid. Sellega välditakse olukordi, kus tervishoiuteenuse osutamiseks kasutatakse infosüsteemi, mis ei toeta osutatava teenuse dokumenteerimist või ei võimalda nõuetekohast andmevahetust tervise infosüsteemiga.

Punktiga 16 täiendatakse § 41 lõikega 3, mis võimaldab Terviseametil vajaduse korral nõuda taotletavate teenuste kirjeldust, teenuste osutamise korralduse kirjeldust ja teavet teenuste tõenduspõhisuse kohta. Muudatuse eesmärk on võimaldada hinnata, kas kavandatav tervishoiuteenus vastab sisuliselt seaduses sätestatud tegevusalale ning kas seda on võimalik osutada ohutult ja kvaliteetselt.
Muudatused on vajalikud, kuna kehtiv tegevuslubade süsteem keskendub peamiselt formaalsetele nõuetele ega anna piisavat alust hinnata teenuse tegelikku sisu ja kvaliteeti. Sellega luuakse Terviseametile selgemad võimalused ennetada olukordi, kus tegevusluba taotletakse teenustele, mille tõenduspõhisus ei ole selge või mille osutamine ei vasta patsiendiohutuse nõuetele.
Muudatuste tulemusel muutub tegevusloa menetlus sisulisemaks ning tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamisele paremini suunatuks.

Punktidega 17–19 muudetakse tegevusloa kontrollieset (§ 42), et viia see kooskõlla tegevusloa taotlemisel esitatavate andmete koosseisuga ning võimaldada hinnata lisaks tegevusloa formaalsetele eeldustele ka tervishoiuteenuse sisu, korraldust ning kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise meetmeid.

Paragrahvi 42 punkti 1 täpsustatakse, sätestades, et perearsti nimistu alusel perearstiabi osutamiseks peavad lisaks tegevuskohale vastavatele ruumidele olema tagatud ka perearstiabi osutamiseks vajalikud töötajad. Perearstiabi osutamiseks vajalik töötajate koosseis hõlmab vähemalt perearsti ja pereõde, mis on vajalik seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmiseks. Muudatuse eesmärk on rõhutada, et tegevusloa kontrolliese ei hõlma üksnes ruume ja sisseseadet, vaid ka teenuse osutamiseks vajalikku personali, milleks perearsti tööjuhendi kohaselt on ka pereõde (TTKS § 8 lõige 61).

Paragrahvi 42 punkti 3 täiendatakse nõudega, et kiirabiteenuse osutamiseks peab taotleja olema Tervisekassa korraldatud avalikul konkursil edukaks tunnistatud. Muudatus on seotud kiirabiteenuse korraldust täpsustavate sätetega ning seob tegevusloa andmise kiirabiteenuse korralduse ja rahastamise süsteemiga.

Paragrahvi 42 täiendatakse punktiga 7, mille kohaselt peab taotletava tervishoiuteenuse sisu vastama käesolevas seaduses sätestatud tegevusalale ning teenuseosutaja kavandatud teenuse korraldus, tervishoiutöötajate pädevuse tagamise meetmed ning kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise süsteem võimaldama tervishoiuteenust osutada ohutult ja kvaliteetselt. Muudatuse eesmärk on anda Terviseametile võimalus hinnata tegevusloa menetluses lisaks formaalsete nõuete täitmisele ka seda, kas teenuseosutaja on kavandanud teenuse osutamise viisil, mis võimaldab tagada kvaliteetse ja ohutu tervishoiuteenuse.
Hindamise eesmärk ei ole kontrollida kõiki kvaliteedijuhtimise süsteemi üksikasju ega hinnata tervishoiuteenuse meditsiinilist sisu erialaeksperdi rollis. Terviseamet kontrollib, kas taotletava tegevusloa alusel kavandatav tegevus vastab seaduses sätestatud tegevusalale ning kas teenuseosutaja on kirjeldanud teenuse osutamise korralduse, personali pädevuse tagamise meetmed ning kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise süsteemi viisil, mis võimaldab tervishoiuteenust osutada ohutult ja kvaliteetselt.
Hindamisel lähtub Terviseamet eelkõige tegevusloa taotluses esitatud andmetest, sealhulgas kvaliteedijuhtimise süsteemi kirjeldusest, tervishoiutöötajate pädevusest, kavandatud töökorraldusest ning muudest tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvatest asjaoludest.

Paragrahvi 42 täiendatakse punktiga 8, mille kohaselt peab tegevusloal märgitud tervishoiutöötajate kohta olema tehtud töötamise registri kanne. Muudatuse eesmärk on tagada, et tegevusloa alusel tervishoiuteenust osutavad isikud on tegelikult seotud tegevusloa omajaga ning et tegevusloa andmisel kasutatakse ajakohaseid registriandmeid. Sellega asendatakse senine tervishoiutöötajate kirjalike nõusolekute esitamise ajakohasema registripõhise kontrolliga.

Punktiga 20 ja 21 täiendatakse seadust §-dega 422 ja 423, millega luuakse regulatsioon tervishoiuteenuste osutamiseks tervishoiu toimepidevust ohustavas olukorras või kriisikolukorra ajal ning sätestatakse erisused välisriigi relvajõudude koosseisu kuuluvate isikute poolt tervishoiuteenuste osutamisel.
Kuna kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse muutmine, millega muudeti ühtlasi tervishoiuteenuste korraldamise kujunes ajamahukaks, ilmnes seaduse jõustumist ette valmistades praktiline vajadus täpsustada veel jõustumata sätteid enne nende kohaldamise algust. Muudatuste eesmärk on tagada regulatsiooni selgus ja rakendatavus ning vältida vajadust teha muudatusi vahetult pärast sätete jõustumist.

Kehtivas õiguses puudub selge regulatsioon, mis käsitleks tegevusloa taotlemise ja tervishoiuteenuse osutamise erisusi olukorras, kus tavapärane tegevusloa süsteem ei ole rakendatav või piisav. Samuti ei ole üheselt reguleeritud välisriigi relvajõudude koosseisu kuuluvate tervishoiutöötajate tegevus Eestis. See võib kriisiolukorras takistada tervishoiuteenuste paindlikku ja kiiret korraldamist.

Paragrahvi 422 lisamisega luuakse võimalus osutada tervishoiuteenuseid olukorras, kus seda ei ole võimalik teha tegevusloas märgitud tegevuskohas. Sellisel juhul võib teenuseosutaja eelnõu kohaselt jätkata teenuse osutamist Terviseametiga kooskõlastatult muus tegevuskohas. Lisaks nähakse ette võimalus valdkonna eest vastutava ministri otsusel lubada erandkorras osutada tervishoiuteenuseid ilma tegevusloata, kui see on vältimatult vajalik ja proportsionaalne tervishoiuteenuste toimepidevuse tagamiseks. Sama regulatsiooni laiendatakse ka rahvusvahelisel või välisriigi humanitaar- või meditsiiniorganisatsioonil ja nende koosseisu kuuluvatele isikutele, kes saabuvad kriisiolukorras riiki ja osutavad tervishoiuteenuseid eelnimetatud eesmärkidel.
Eelnõu eesmärk on tagada tervishoiuteenuste toimepidevus tervishoiu toimepidevust ohustavas olukorras või kriisiolukorra ajal, võimaldades paindlikult kõrvale kalduda tavapärasest tegevusloa regulatsioonist. Muudatused loovad võimaluse osutada teenust muus tegevuskohas ja erandkorras ka ilma tegevusloata. Selline eesmärk on põhiseaduslikult legitiimne, tulenedes riigi kohustusest tagada põhiõiguste kaitse (PS § 14), eelkõige õigus tervise kaitsele (PS § 28), ning riigi julgeoleku ja toimepidevus (PS-i preambul).
Samas riivavad muudatused ettevõtlusvabadust (PS § 31) ja kutsevabadust (PS § 29), kuna tegevusloa nõudest tehakse erandeid ning turule lubatakse ajutiselt ka isikuid, kes ei vasta tavapärastele nõuetele. Lisaks võib tekkida küsimus kooskõlast põhiseaduse § 3 lõikega 1, kuna regulatsioon annab täitevvõimule ulatusliku kaalutlusruumi. Tegevusloata teenuse osutamise lubamine teatud isikutele võib asetada nad ebavõrdsesse olukorda (PS § 12) võrreldes nendega, kes peavad täitma rangeid tegevusloa nõudeid (TTKS §-d 40 ja 42).

Tegemist on siiski ajutiste ja erakorraliste meetmetega, mille eesmärk on kaitsta ülekaalukat avalikku huvi – inimeste elu ja tervist kriisiolukorra või tervishoiu toimepidevust ohustavas olukorra ajal. Põhiõiguste piirangud on lubatavad, kui need on suunatud teise põhiõiguse või põhiseadusliku väärtuse kaitsele ning vastavad proportsionaalsuse põhimõttele.

Piirang on sobiv, kuna tegevuskoha paindlik muutmine ja tegevusloata tegutsemise võimaldamine aitavad tagada tervishoiusüsteemi toimimise olukorras, kus tavapärane korraldus ei ole võimalik.
Piirang on vajalik, kuna eelnõus nimetatud olukorras ei ole võimalik saavutada sama eesmärki vähem piiravate meetmetega. Tegevusloa menetlus on ajamahukas ega võimalda kiiret reageerimist.
Piirang on mõõdukas, kuna meetmed on ajutised ja tegevuskoha muutmine eeldab Terviseameti kooskõlastust (säilitab kontrolli) ning tegevusloata tegutsemine on lubatud üksnes siis, kui see on vältimatult vajalik ja proportsionaalne. Samuti peab ministri otsus olema konkreetne (määratletud teenuseosutajad, teenused ja tähtaeg), mis piirab kaalutlusõiguse ulatust.

Kokkuvõttes on eelnõu kooskõlas põhiseadusega. Muudatused teenivad kaalukat legitiimset eesmärki (elu ja tervise kaitse ning riigi toimepidevus), aitavad täita põhiseaduse §-st 28 tulenevat riigi kohustust, riivavad ettevõtlus- ja kutsevabadust ajutiselt ja põhjendatult ning vastavad proportsionaalsuse põhimõttele.

Paragrahvis 423 sätestatakse välisriigi relvajõudude koosseisu kuuluvate tervishoiuteenuseid osutavate isikute tegevuse õiguslik alus Eestis. Välisriigi relvajõud saabuvad Eestisse koos oma meditsiinipersonaliga. Nad osutavad üldjuhul meditsiiniteenust oma relvajõududele. Nimetatud isikutel võimaldatakse osutada tervishoiuteenuseid ilma tegevusloa ja registreeringuta tervishoiukorralduse infosüsteemis, kui nende viibimine ja tegevus toimub kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses sätestatud alusel. Samuti võivad nad vajadusel osutada teenust Eesti Kaitseväele, kui selles on kokku lepitud. Näiteks ühiste õppuste käigus Kaitseväe palvel või muu kokkuleppe raames ressursside säästmiseks. Vastav erand kehtib ka erakorralise abi puhul. Näiteks, kui liitlaste puhul on tegemist ainsana lähedal asuva või spetsiifilist oskust omava tervishoiuteenuse osutajaga võivad nad elu päästmiseks teenust osutada ka tsiviilisikutele. Eesti mereväel on näiteks võimekus barokambri näol. Liitlasriigi relvajõudude puhul võib olla tegemist teise spetsiifilise võimekusega.
Lõikes 2 sätestatakse Vabariigi Valitsuse pädevus otsustada liitlasvägede terviseteenuse osutamine kriisiolukorra lahendamiseks. Igas kriisiolukorras ei pruugi liitlasvägede abi vajalik olla ning seega on igakordne Vabariigi Valitsuse otsus nõutav.

Sätte legitiimne eesmärk tuleneb vajadusest tagada riigi julgeolek ja tõhus rahvusvaheline sõjaline koostöö. Võimaldades liitlasvägede meditsiinipersonalil tegutseda viivitamata ja takistusteta rahvusvaheliste operatsioonide, õppuste või ühiste kaitseprojektide raames, toetab riik kollektiivset enesekaitset ja riigi kaitsevõimet. See on kooskõlas PS §-ga 10, mis sätestab demokraatliku õigusriigi põhimõtted ja riigi kohustused julgeoleku tagamisel.
Meede on sobiv, kuna see kõrvaldab bürokraatlikud tõkked (registreerimine ja tegevusloa taotlemine), mis võiksid takistada välisriigi relvajõudude kiiret reageerimist ja meditsiinilist toetust kriisiolukorras või õppustel. Kuna tegemist on isikutega, kes viibivad Eestis kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse §-de 146 - 148 alusel antud loa alusel, on nende tegevus piiratud konkreetsete riigikaitseliste eesmärkidega.
Meede on vajalik, kuna tavapärane registreerimisprotsess Terviseametis (TTKS § 27) ja tegevuslubade kontrollimine (TTKS § 42) on suunatud püsivale tervishoiusüsteemile ega arvesta sõjalise koostöö dünaamikat ja liitlasüksuste autonoomset meditsiinilist võimekust. Sarnane erand on juba osaliselt ette nähtud TTKS §-s 33 Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis kvalifikatsiooni omandanud isikutele, kuid riigikaitselisel eesmärgil viibivatele relvajõududele on vaja selget ja laiemat regulatsiooni, et tagada õiguskindlus. Puuduvad leebemad meetmed, mis tagaksid samal ajal nii kiire reageerimise kui ka täieliku vastavuse riigisisestele registrinõuetele.
Meede on mõõdukas, kuna see ei loobu tervishoiuteenuse kvaliteedi nõuetest sisuliselt, vaid muudab nende kontrollimise vormi. Välisriigi relvajõudude personal on allutatud oma riigi distsiplinaar- ja kriminaaljurisdiktsioonile ning nende tegevus peab olema kooskõlas välislepingutega.
Riive õigusele tervise kaitsele (PS § 28) on minimaalne, kuna teenust osutatakse spetsiifiliste riigikaitseliste eesmärkide täitmiseks ja isikud viibivad riigis piiratud aja jooksul loa alusel. Eelnõu kohane § 423 lõige 2 laiendab seda vaid neile vabatahtlikele ühendustele, kes on kaasatud samadel riigikaitselistel eesmärkidel, tagades paindlikkuse näiteks epideemiate või suurõnnetuste korral, mis on kooskõlas NETS § 22 lõike 5 ja TTKS § 581 lõike 10 põhimõtetega.

Võttes arvesse riigi kohustust tagada riigikaitseliste ja liitlasnormide täitmine, on sättega kaasnev riive õigustatud ja tasakaalus eesmärgiga tagada Eesti Vabariigi julgeolek ja elanikkonna kaitse tõhusa sõjalise koostöö näol.

Muudatuste eesmärk on tagada tervishoiuteenuste toimepidevus ja kättesaadavus erakorralistes olukordades ning luua selge ja õiguspärane alus paindlikuks tegutsemiseks nii Eesti teenuseosutajatele kui ka liitlasriikide ja vabatahtlike ühenduste meditsiinipersonalile.

Kokkuvõttes on kavandatav regulatsioon põhiseadusega kooskõlas, kuna see teenib riigi julgeoleku ja elanikkonna kaitse eesmärki ning võimaldab erakorralistes olukordades kiiret ja tõhusat tegutsemist. Sellega kaasnev põhiõiguste riive on piiratud, eesmärgipärane ja mõõdukas ning on tasakaalus vajadusega tagada riigikaitse ja tervishoiuteenuste toimepidevus.

Punktiga 22 täiendatakse TTKS-i §-ga 7213, sätestades 3. jaos tehtud muudatuste rakendamise. Sätte kohaselt jäävad enne 2027. aasta 1. oktoobrit antud tegevusload kehtima. Sellega tagatakse õiguskindlus ning välditakse olemasolevatele teenuseosutajatele ebaproportsionaalse halduskoormuse tekitamist.
Kiirabiteenuse osutamise puhul kohaldatakse uusi nõudeid eelkõige olukorras, kus Tervisekassa korraldatud avaliku konkursi tulemusena võivad teenuseosutajad muutuda. Sellisel juhul kujuneb kiirabiteenuse osutamise õigus edaspidi konkursi tulemuse alusel ning teenust osutavad need kiirabibrigaadi pidajad, kes on tunnistatud edukaks. Kui Tervisekassa korraldatud avaliku konkursi tulemusena kiirabibrigaadi pidajad või teenuse osutamise tingimused muutuvad, käsitatakse seda tegevusloa kontrolliesemega seotud asjaolude muutumisena ning kohaldatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud teavitamis- ja muutmiskohustust. Konkursi tulemusena teenuseosutajaks mitteosutunud isikute puhul kiirabiteenuse osutamine TTKS-i tähenduses ei jätku ning vajaduse korral kohaldatakse tegevusloa muutmise või kehtetuks tunnistamise aluseid.
Kuni asjakohaseid muudatusi ei ole tehtud, jätkavad kiirabiteenuse osutamist senistel alustel need teenuseosutajad, kes osutavad teenust Häirekeskuselt saadud väljasõidukorralduse alusel, sealhulgas eriotstarbelised brigaadid, nagu lastereanimobiilid.

Eelnõu §-ga 2 muudetakse KKS-i, et viia see kooskõlla TTKS-is tehtavate muudatustega ning tagada selgus tervishoiuteenuste osutamisel Kaitseväe tegevuse raames.

Punktiga 1 täpsustatakse § 351 lõike 1 sõnastust, jättes välja viite perearstiabi osutamisele. Muudatuse eesmärk on viia säte kooskõlla TTKS-i regulatsiooniga, mille kohaselt ei ole nimistuga perearstiabi osutamine KKS-i tähenduses asjakohane ning Kaitseväe tegevus on seotud eelkõige eriarstiabi ja vältimatu abi osutamisega.

Punktiga 2 täiendatakse § 351 lõikega 3, millega luuakse võimalus osutada tervishoiuteenust Kaitseväe õppuste ajal ka muus kui tegevusloas märgitud tegevuskohas. Muudatus on vajalik, kuna õppuste käigus ei ole tervishoiuteenuse osutamine tavapärastes tegevuskohtades alati võimalik ning teenuse osutamine peab toimuma paindlikult vastavalt õppuse iseloomule ja asukohale.
Samas sätestatakse, et selline tegevus toimub Terviseametiga kooskõlastatult ning teenuseosutaja on kohustatud Terviseametit osutatavatest teenustest ja nende mahtudest eelnevalt teavitama. Teenuse osutamine väljaspool tegevusloal märgitud tegevuskohta toimub Terviseametiga kooskõlastatult. Kooskõlastamise eesmärk on võimaldada Terviseametil hinnata, kas kavandatav tervishoiuteenuse osutamine vastab käesoleva seaduse nõuetele ning kas teenust on võimalik osutada ohutult ja kvaliteetselt ka väljaspool tegevusloal märgitud tegevuskohta.
Teenuseosutaja peab Terviseametit mõistliku aja jooksul enne õppuse algust teavitama kavandatavatest tervishoiuteenustest, nende osutamise kohast ja eeldatavast mahust. Teavitamine toimub kooskõlastamise menetluse käigus ning selle eesmärk on anda Terviseametile piisavalt aega kavandatava tegevuse hindamiseks ja vajaduse korral täiendavate selgituste küsimiseks.
Sellega tagatakse järelevalve võimalus ja teenuse osutamise ohutus ka erandlikes tingimustes.

Eelnõu §-s 3 sätestatakse seaduse jõustumine 2027. aasta 1. oktoobril, et anda tervishoiuteenuse osutajatele, Terviseametile ning teistele asjaomastele osapooltele piisav aeg registreeringu peatamise ning uute tegevusloa nõuete ja menetluskorra rakendamiseks. Erandina jõustuvad käesoleva seaduse § 1 punktid 3–10, 19 ja 20 ning § 2 üldises korras, kuna nende rakendamine ei ole seotud tegevusloa menetluse muudatuste jõustumisega.

3. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus ei kasutata uusi termineid.

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

5. Seaduse mõjud

Tegevuslubade regulatsiooni muutmine mõjutab kõiki tervishoiuteenuse osutajaid – perearste, eriarste, hambaarste, õendus- ja ämmaemandateenuse pakkujaid, haiglavõrgu haiglaid ja eratervishoiuteenuse osutajaid. Eelnõu mõjutavad muudatused tervishoiutöötajaid, kelle suhtes täpsustatakse registreeringu peatamise ja kehtetuks tunnistamise aluseid ning luuakse võimalus sekkuda juhtudel, kus tervishoiutöötaja tegevus kujutab endast olulist või vahetut ohtu patsiendi ohutusele või tervishoiuteenuse kvaliteedile. Mõju puudutab eelkõige üksikuid tervishoiutöötajaid, kelle tegevus ei vasta kutse- või erialal tegutsemise nõuetele, ning selle eesmärk on tugevdada patsiendiohutust ja usaldust tervishoiusüsteemi vastu.
Samuti puudutab see Terviseametit, kelle ülesanne on menetleda tegevuslube ja teha järelevalvet, ning Tervisekassat, kelle jaoks on oluline selge ja usaldusväärne alus teenuste rahastamiseks ja lepingute sõlmimiseks. Muudatustel on kaudne mõju ka patsientidele, kellele võib ebapiisavalt paindlik või takistav regulatsioon tähendada raskendatud juurdepääsu kvaliteetsele ja õigeaegsele tervishoiuteenusele.

Peamiselt avaldub planeeritud muudatuste tulemusena sotsiaalne ja majanduslik mõju, mõju riigivalitsemisele ning infotehnoloogiale ja infoühiskonnale. Muudatuste majanduslik mõju avaldub tegevusloa menetlemise nõuete muutumises, sotsiaalne mõju aga tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendiohutuse paranemises. Võrreldes kehtiva olukorraga tuleb tegevusloa taotlemisel senisest enam kirjeldada teenuse sisu, kvaliteedi tagamise meetmeid ja patsiendiohutust.
Eelnõul on positiivne mõju ka riigikaitsele ja kriisivalmidusele. Muudatustega luuakse paindlikum õigusraamistik tervishoiuteenuste osutamiseks kriisiolukorras. See võimaldab vajaduse korral kohandada tegevuskoha nõudeid, osutada tervishoiuteenuseid väljaspool tavapärast tegevuskohta ning erandjuhtudel kasutada paindlikumaid tegevusloa tingimusi. Muudatused toetavad tervishoiusüsteemi toimepidevust ning suurendavad valmisolekut tagada elanikkonnale vajalik tervishoiuabi ka erakorralistes olukordades.
Muudes valdkondades (nt keskkond, regionaalareng, konkurents) olulist mõju ei tuvastatud ja neid ei käsitleta. Regionaalset mõju ei ole põhjust eraldi välja tuua, kuna muudatused kohalduvad ühetaoliselt kõigile tervishoiuteenuse osutajatele sõltumata nende asukohast. Eelnõu ei muuda tervishoiuteenuste piirkondlikku kättesaadavust ega sea erinevates piirkondades tegutsevatele teenuseosutajatele erinevaid nõudeid. Mõju olulisust hinnati sihtrühma suuruse, mõju avaldumise sageduse ja võimalike negatiivsete mõjude põhjal.

Majanduslik ja sotsiaalne mõju

5.1. Mõju sihtrühmad

5.1.1. Tervishoiuteenuse osutajad

Tegevuslubade regulatsiooni ajakohastamine mõjutab otseselt kõiki tervishoiuteenuse osutajaid (edaspidi TTO) – nii era- kui ka avalikus sektoris tegutsevaid asutusi. 2023. aastal oli Tervise Arengu Instituudi andmetel 1568 TTO-d, kellest enam kui 95% tegutses eraõiguslikus vormis. Kõikidest ettevõtetest (2024. a seisuga 158 378 ettevõtet ) moodustavad tervishoiuasutused 1%, mistõttu on sihtrühma suurus väike.

1568-st TTO-st oli 499 hambaravi-, 411 perearstiabi-, 363 eriarstiabi- ja 126 õendusabiasutused, 50 olid haiglad, 31 taastusravi-, 27 diagnostika- ja 6 kiirabiasutust ning 55 muud asutused. Tervishoiusutustes töötas 2024. aasta seisuga 27 806 töötajat (sh 16 220 tervishoiutöötajat), neist 4911 olid arstid ja 9374 õed .

TTO-dele väljastatud kehtivate tegevuslubade arv seisuga 11.07.2025 on 2851, sellest eriarstiabis 1200, iseseisvas õendusabis 670, iseseisvas ämmaemandusabis 156, nimistuga perearstiabis 518, kiirabis 16, iseseisvas füsioteraapias 154, iseseisvas logopeedias 38, iseseisvas kliinilises psühholoogias 47 tegevusluba.
Soovitud muudatuste rakendumisel muutub tegevusloa taotlemise ja muutmise protsess sisulisemaks ning aitab tagada paremad eeldused kvaliteetse ja ohutu teenuse osutamiseks. Näiteks lihtsustub ruumide ja aparatuuri kirjeldamine ning suureneb ruumide ristkasutuse võimalus. Uuendusena tuleb tegevusloa taotlemisel kirjeldada kuidas tagatakse teenuse osutamisel tervishoiuteenuse kvaliteet ja toetatakse patsiendiohutuse tagamist.

Mõju ulatus on keskmine, sest kuigi muudatused ei sea piiranguid teenuse osutamise jätkamiseks, peavad TTO-d uute nõuetega kohanema – see tähendab loa taotlemisel senise lähenemise kohandamist (nt teenuse kirjeldamine või dokumentatsioon). Kohanemine ei ole eeldatavalt keeruline, kuid nõuab teatavat tähelepanu ja ümberharjumist. Samuti kaalutakse võimalust, et haiglavõrgu haiglatelt nõutakse teenuse kirjeldust ainult juhul, kui Terviseamet peab seda vajalikuks, näiteks kui soovitakse osutada haigla liigile tavapärasest erinevat teenust. Mõju avaldumise sagedus on väike kuni keskmine, sõltuvalt TTO profiilist. Pidevalt muutuvate teenustega suuremad asutused puutuvad sellega kokku sagedamini, samas kui paljud väiksemad TTO-d taotlevad tegevusluba vaid üksikutel kordadel. Ebasoovitavate mõjude risk on väike. Võimalikuks riskiks on esialgne ebaselgus selles, mille alusel hinnatakse teenuse sisulist põhjendatust ja ohutust tegevusloa andmisel. Selle riski maandamiseks on oluline tagada piisav juhendamine ja praktilised üleminekureeglid.

Kokkuvõttes on mõju TTO-dele sisuline ja positiivne. Muudatused loovad eeldused suuremaks paindlikkuseks, uuenduslike lahenduste kasutuselevõtuks ja lihtsamaks haldamiseks nii TTO kui ka järelevalveasutuse jaoks.

5.1.2. Kiirabiteenuse osutajad
Kiirabiteenuse regulatsiooni täpsustamine suurendab õigusselgust ning vähendab vaidlusi kiirabiteenuse ja muude transpordi- või tugiteenuste eristamisel. Muudatusega pikendatakse kiirabiteenuse rahastamise lepingu perioodi viielt aastalt kümnele aastale. Pikem lepinguperiood loob teenuseosutajatele suurema kindluse investeeringute tegemiseks sõidukitesse, meditsiiniseadmetesse, personali väljaõppesse ja kiirabibaaside taristusse.
Praktikas on lühikesed lepinguperioodid vähendanud valmisolekut teha pikaajalisi investeeringuid spetsiaalselt kiirabiteenuse osutamiseks rajatud või kohandatud taristusse. Selle tulemusena kasutatakse sageli rendipindu, mis ei ole kavandatud kiirabiteenuse osutamise eripära arvestades ning võivad mõjutada väljasõiduvalmidust. Pikem lepinguperiood võimaldab paremini planeerida investeeringuid, toetab kaasaegse taristu rajamist ning suurendab kindlustunnet personali värbamisel ja hoidmisel. Muudatus aitab parandada kiirabiteenuse kvaliteeti, toimepidevust ja operatiivset valmisolekut ning toetab ravikindlustusraha efektiivset kasutamist.
Olulisi negatiivseid mõjusid ei ole tuvastatud. Võimaliku riskina võib pikem lepinguperiood vähendada konkurentsi sagedust, kuid seda tasakaalustab avaliku konkursi korraldamine ning Tervisekassa ja Terviseameti järelevalve teenuse kvaliteedi üle kogu lepinguperioodi jooksul.
5.1.3. Tervishoiutöötajad
Eelnõuga täpsustatakse tervishoiutöötajate registreeringu peatamise ja kehtetuks tunnistamise aluseid ning luuakse täiendavad võimalused sekkumiseks olukordades, kus tervishoiutöötaja tegevus ei vasta kutse- või erialal tegutsemise nõuetele või kujutab endast olulist või vahetut ohtu patsiendile või tervishoiuteenuse kvaliteedile. Muudatused mõjutavad otseselt tervishoiutöötajaid, kelle suhtes viiakse läbi järelevalvemenetlus, kuid eeldatavasti puudutab see üksnes väikest osa tervishoiutöötajatest.
Muudatus ei ole suunatud tervishoiutöötajate poolt täiendavate ravivõtete kasutamise vastu, kui neid kasutatakse tervishoiuteenuse osutamisel meditsiiniliselt põhjendatult ning kooskõlas üldtunnustatud kutse- või erialase praktikaga. Näiteks ei ole sätte eesmärk piirata taastusravis nõelravi või muude täiendavate ravivõtete kasutamist juhul, kui need täiendavad tõenduspõhist ravi ega sea patsienti ohtu.
Säte on mõeldud olukordadeks, kus tervishoiutöötaja kaldub ilma meditsiiniliselt põhjendatud aluseta kõrvale üldtunnustatud kutse- või erialasest praktikast ning sellest tuleneb oluline või vahetu oht patsiendi ohutusele või tervishoiuteenuse kvaliteedile. Näiteks võib sellise olukorraga olla tegemist juhul, kui tervishoiutöötaja soovitab patsiendil loobuda tõenduspõhisest ravist (näiteks lõpetada kõrgvererõhutõve ravimite kasutamine) ning asendada see üksnes tõendamata ravivõtetega, nagu taimeteed, meditatsioon või muud meetodid, mille kasutamine ei ole konkreetse haiguse ravis meditsiiniliselt põhjendatud. Samuti võib säte olla kohaldatav juhul, kui tervishoiutöötaja kasutab teadlikult patsiendi tervisele mittevastavaid ravivõtteid või materjale või jätab teadlikult järgimata erialased ravistandardid, mille tagajärjel tekib oluline või vahetu oht patsiendi tervisele või tervishoiuteenuse kvaliteedile.
Muudatus puudutab eelduslikult üksikuid erandlikke juhtumeid. Terviseametile teadaolevalt on selliseid olukordi esinenud väga harva ning tegemist ei ole suuremat osa tervishoiutöötajatest puudutava muudatusega. Sätte eesmärk on tagada Terviseametile selge õiguslik alus sekkumiseks juhtudel, kus tervishoiutöötaja tegevus kujutab endast olulist või vahetut ohtu patsiendile või tervishoiuteenuse kvaliteedile.
Positiivse mõjuna suureneb õigusselgus, kuna registreeringu peatamise alused, menetluskord ning registreeringu taastamise tingimused on seaduses senisest täpsemalt reguleeritud. Samuti luuakse võimalus kohaldada enne registreeringu peatamist leebema meetmena täiendkoolituse läbimise ettekirjutust, mis võimaldab puudused kõrvaldada ilma registreeringut peatamata.
Negatiivse mõjuna võib registreeringu peatamise korral kaasneda tervishoiutöötajale kohustus sooritada registreeringu taastamiseks teooria- ja praktikaeksam ning kanda eksami ja võimaliku täiendkoolituse kulud. Mõju ulatus on siiski piiratud, kuna meetmeid kohaldatakse üksnes juhtudel, kus tervishoiutöötaja tegevuses on tuvastatud olulised või süstemaatilised rikkumised või kui ta ei täida Terviseameti ettekirjutust.
Muudatuste eesmärk on tugevdada patsiendiohutust, säilitada usaldus tervishoiusüsteemi vastu ning tagada, et tervishoiuteenuseid osutavad isikud vastavad kutse- ja erialase tegevuse nõuetele.
Tervishoiuteenuste kasutajad ehk potentsiaalselt kogu Eesti elanikkond
Tervishoiuteenuste osutamise tegevusluba on kohustuslik kõikidele TTO-dele – nii Tervisekassa lepingupartneritele kui ka erasektori teenusepakkujatele. Seetõttu avaldub mõju potentsiaalselt kõikidele inimestele, kes Eestis tervishoiuteenuseid kasutavad – sõltumata vanusest, ravikindlustuse olemasolust või teenusepakkuja tüübist. See hõlmab ka puuetega ja krooniliste haigustega inimesi, kes kasutavad tervishoiuteenuseid sageli ning kelle jaoks on tervishoiuteenuste kvaliteet ja patsiendiohutus eriti olulised. Eelnõuga ei muudeta nende isikute õigusi, tervishoiuteenuste kättesaadavust ega kehtivaid ligipääsetavuse nõudeid. Sihtrühm on suur. Sihtrühm on suur.
Kuigi tegevusload on seni mõjutanud teenuste kvaliteeti ja patsiendiohutust pigem kaudselt, on tegemist olulise vahendiga, mille rolli saab edaspidi sisuliselt suurendada. Muudatused vähendavad võimalust, et osutatakse teenuseid, mis on sisuliselt põhjendamata või mille tõenduspõhisus on ebaselge (nt veeni manustatavad vitamiinikuurid). Kuigi teenusekasutaja jaoks ei pruugi muutused vahetult tajutavad olla, suurendab uus süsteem kindlustunnet ja usaldust, et TTO-d tegutsevad kvaliteedi- ja ohutusnõuetest lähtuvalt. Seetõttu on mõju ulatus kasutaja vaates väike, kuid suundumus tervikuna on positiivne. Võrreldes kehtiva olukorraga väheneb risk, et osutatakse sisuliselt põhjendamata või mittetõenduspõhiseid teenuseid.
Mõju avaldumise sagedus elanikkonnas varieerub sõltuvalt inimese terviseseisundist, vajadustest ja teenuse saamise sagedusest – see võib olla väga harv või igapäevane. Risk, et kaasnevad ebasoovitavad mõjud (nt patsiendiohutuse või teenuste kvaliteedi vähenemine), on väike, sest uus süsteem keskendub enam riskipõhisusele ja sisulistele kvaliteedinõuetele. Samas toob see kaasa paremad võimalused kohandada teenuste korraldust vastavalt teenust saavate inimeste tegelikele vajadustele ning tagada patsientidele paremini kättesaadavad ja turvalised teenused. Mõju sihtrühmale on positiivne ja oluline.

Mõjuvaldkond: riigivalitsemine

5.1.4. Terviseamet

Terviseametis tegeleb taotluste menetlemise, tegevuslubade väljastamise, muutmise ja registriandmete korrastamise tegevusega kuus ametnikku.
Terviseamet väljastab igal aastal ligikaudu 1000 tegevusluba, millest umbes pooled on uued tegevusload (2024. aastal kokku 998 taotlust, sh 450 uut tegevusluba; 2025. aasta seitsme kuuga 387 taotlust, sh 142 uut tegevusluba).

Tegevuslubade muutmisega ei kaasne Terviseametile kohanemisraskusi ega olulist töökoormuse kasvu, kuna tegevuslubade menetlemisega tegelevad ametnikud juba praegu. Võrreldes kehtiva olukorraga ei muutu tegevusloa menetluse põhiprotsess, kuid suureneb selle sisuline kontroll (kvaliteet, patsiendiohutus).
Väljastatud tegevuslubade arv on viimastel aastatel suurenenud: kui 2022. aastal väljastas Terviseamet 117 ja 2023. aastal 356 tegevusluba, siis 2024. aastal juba 543 tegevusluba. Enim väljastatakse tegevuslubasid eriarstiabi ja iseseisva õendusabi osutamiseks (2024. a vastavalt 178, ja 102 tegevusluba). Tegevusloa omaniku muutmise taotlusi on viimasel kahel aastal esitatud aastas keskmiselt 36, enim seoses eriarstiabi ja iseseisva õendusabi osutamisega.

Tegevusloa menetlemise kestus ja erisused

Seaduse kohaselt on tegevusloa menetlemise tähtaeg 60 päeva. Praktikas võib menetlusaeg varieeruda oluliselt: kui esitatud dokumentatsioon on korrektne, saab loa väljastada kiiremini, kuid puuduste ilmnemise korral tuleb taotlejalt küsida lisadokumente ning menetlus venib. Menetluse pikkus ei sõltu niivõrd tegevusala liigist, vaid pigem taotluse mahukusest ja ruumide/teenuste arvust. Näiteks ühe teenuse ja korras dokumentatsiooniga taotlus saab otsuse kiiresti, samas kui 20 teenust hõlmav taotlus eeldab sageli täienduste küsimist ja menetluse peatamist.

Tegevusloa muutmine

Tegevusloa muutmise protsess on ajaliselt ja sisuliselt sarnane uue tegevusloa väljastamise protsessiga. Menetluse kestus sõltub muudatuse iseloomust: teenuse eemaldamine on lihtne ja kiire, teenuse lisamine võib nõuda lisakontrolle, eriti kui see toimub uutes ruumides ja eeldab paikvaatlust.

Mõju tervishoiutöötajate registri regulatsioonile

Eelnõuga täpsustatakse tervishoiutöötajate registreeringu peatamise ja kehtetuks tunnistamise aluseid. Muudatus tugevdab patsiendiohutust ning võimaldab Terviseametil senisest tõhusamalt reageerida olukordades, kus tervishoiutöötaja tegevus ei vasta kutse- või erialal tegutsemise nõuetele või kujutab endast olulist ohtu patsiendi ohutusele või tervishoiuteenuse kvaliteedile. Negatiivne mõju tervishoiutöötajatele on piiratud, kuna registreeringu peatamine eeldab üldjuhul eelnevat järelevalvemenetlust, ettekirjutust ning tervishoiutöötaja ärakuulamist. Riskina võib kaasneda täiendav halduskoormus Terviseametile, kuid mõjutatud juhtumite arv on eeldatavalt väike.

Mõju töökoormusele

Planeeritud tegevuslubade regulatsiooniga ei kaasne Terviseametile kohanemisraskusi ega püsivat töökoormuse kasvu, kuna tegevuslubade menetlemisega tegelevad ametnikud juba praegu. Tegevusloa muutmise töökoormus sõltub muudatuse sisust. Kui muudatused puudutavad üksnes uusi tegevuslubasid, ei suurene töökoormus oluliselt. Kui tegevusloa omaja soovib kehtivat tegevusluba muuta, tuleb üle vaadata ja korrigeerida (nt ühiskasutuse ruumide piirangute kadumise korral) kogu tegevusluba, see toob kaasa ajutise menetluste arvu suurenemise.

IT-arenduste vajadus
Planeeritavad muudatused ei too kaasa põhimõttelisi muudatusi tervishoiukorralduse infosüsteemi ülesehituses, sest taotluse esitamise ja menetlemise protsess jääb samaks. Mõningad muudatused võivad siiski vajada väiksemaid arendusi (nt uue välja lisamise hinnanguline maksumus ca 10 000 eurot).

Tervishoiuteenuste järelevalve

Planeeritud muudatused mõjutavad ka järelevalvet TTO-de üle: Terviseametile tekib selgem alus kvaliteedi- ja kättesaadavusnõuete kontrolliks ning võimalus rakendada riskipõhist ja proaktiivset järelevalvet, mis hõlmab ka TTO-de enesekontrolli. Järelevalve muutub seeläbi sisukamaks – rõhk liigub teenuse kvaliteedi ja kättesaadavuse hindamisele, mitte ainult vormilistele nõuetele, ning jälgitavate näitajate hulk võib suureneda.

Kokkuvõttes on mõju Terviseametile oluline. Mõju ulatus on keskmine, sest tegevusloa väljastamine ja järelevalve muutub sisulisemaks, kuid eeldatavasti kohanemisraskusi sellega ei kaasne. Kuna tegevuslubade väljastamine ja järelevalve on asutuse igapäevatöö, on mõju avaldumise sagedus suur. Vähese ebasoovitava mõjuna kaasneb töökoormuse suurenemine seoses IT-arenduse vajadusega, kuid väheneb ka tegevuslubade arv, mistõttu jääb asutuse töökoormus tervikuna sarnaseks ning mõju tervikuna on positiivne.

5.1.5. Tervisekassa

Tervisekassa ülesanne on tagada, et rahastatavad teenused oleksid tõenduspõhised, kvaliteetsed ja kättesaadavad. Kuna tegevusloa olemasolu ja sisu on aluseks TTO-de lepingutele, mõjutab regulatsiooni ajakohastamine Tervisekassat kaudselt, kuid sisuliselt. Muudatused loovad eeldused, et TTO-del oleks toimiv kvaliteedisüsteem, nad osutaksid läbimõeldud ja pädevusele vastavaid teenuseid ning seeläbi paraneks teenuste kvaliteet ja patsiendiohutus.

Mõju ulatus on keskmine: Tervisekassa ülesanded ei muutu, kuid rahastamisotsuste aluseks olev tegevusluba muutub sisulisemaks, luues parema eeldusbaasi kvaliteetsete teenuste osutamiseks. Mõju avaldumise sagedus on keskmine kuni suur, sest TTO-sid hinnatakse ja nendega sõlmitakse lepinguid pidevalt. Risk on väike, kuid vajalik on tagada tegevusloa ja rahastusmudeli kooskõla.

5.1.6. Tartu Ülikool ja Tervishoiu kõrgkoolid.

Käesoleva eelnõu mõju tervishoiutöötajate teooria- ja praktikaeksameid korraldavatele kõrgkoolidele on hinnatud väheseks. Eelnõuga ei muudeta teooria- ja praktikaeksami korraldamise põhimõtteid ega eksami sisu. Eelnõuga tõstetakse üksnes seaduses sätestatud eksamitasu ülemmäära, et võimaldada määrusega kehtestada eksami tegelikele korraldamiskuludele vastav menetlus- ja eksamitasu. Ülemmäära muutmine põhineb Tartu Ülikooli tagasisidel eksamite tegelike korraldamiskulude kohta.
Eelnõu võib avaldada kõrgkoolidele piiratud mõju üksnes seetõttu, et registreeringu peatamise lõpetamise üheks eelduseks võib olla teooria- ja praktikaeksami sooritamine. Mõju ei ole siiski eeldatavalt märkimisväärne, kuna registreeringu peatamine on erandlik meede, mida kohaldatakse üksnes juhtudel, kui tervishoiutöötaja rikub süstemaatiliselt või olulisel määral kutse- või erialal tegutsemise nõudeid või kaldub ilma meditsiiniliselt põhjendatud aluseta kõrvale üldtunnustatud kutse- või erialasest praktikast ning sellest tuleneb oluline või vahetu oht patsiendi ohutusele või tervishoiuteenuse kvaliteedile. Selliste juhtumite arv on eelduslikult väga väike.
Mõju kõrgkoolidele vähendab täiendavalt asjaolu, et eelnõu menetluse käigus jäeti välja registreeringu peatamise alus, mis oli seotud tervishoiuteenuse osutamisest eemalviibimisega. Seetõttu ei teki eksami sooritamise kohustust üksnes pikaajalise tööturult eemaloleku tõttu, vaid üksnes erandjuhtudel, mis on seotud tervishoiutöötaja kutsealase tegevuse ja patsiendiohutusega. Sellest tulenevalt ei ole põhjust eeldada olulist eksamite arvu kasvu ega märkimisväärset täiendavat haldus- või korralduskoormust eksameid korraldavatele kõrgkoolidele.
Sotsiaalministeerium peab siiski põhjendatuks tervishoiutöötaja teooria- ja praktikaeksami süsteemi terviklikku ülevaatamist, sealhulgas eksami sisu, korralduse, kulude ja rahastamise analüüsimist. Need küsimused on kavas võtta arutluse alla eraldiseisva õigusloomeprotsessi raames, mille ettevalmistamist kavandatakse alustada järgmisel aastal väljatöötamiskavatsuse koostamisega. Selle protsessi käigus kaasatakse ka eksameid korraldavad kõrgkoolid.

5.2. Mõju töö- ja halduskoormusele tervikuna

Eelnõuga kaasneb tervishoiuteenuse osutajatele tegevusloa taotlemisel mõõdukas täiendav halduskoormus, kuna teatud juhtudel tuleb senisest põhjalikumalt kirjeldada tervishoiuteenuse sisu, korraldust, kvaliteedi- ja patsiendiohutuse tagamise meetmeid ning kvaliteedijuhtimise põhimõtteid. Täiendav koormus avaldub peamiselt tegevusloa esmasel taotlemisel või selle olulisel muutmisel.

Samas vähendatakse halduskoormust tegevusloa menetluse digitaliseerimise, olemasolevate registriandmete suurema kasutamise, dubleerivate dokumentide esitamise vähendamise ning tegevusloa nõuete ajakohastamise kaudu. Näiteks asendatakse tervishoiutöötajate kirjalike nõusolekute esitamine registripõhise kontrolliga, suureneb võimalus kasutada olemasolevaid andmeid riiklikest registritest ning väheneb vajadus esitada eraldiseisvaid nõuetele vastavust tõendavaid dokumente.

Terviseameti töökoormus võib tegevusloa menetlemisel ja järelevalves lühiajaliselt suureneda, kuna tegevuslubade sisuline hindamine muutub senisest põhjalikumaks. Samas lihtsustab menetlust registriandmete suurem kasutamine ning tegevusloa kontrollieseme selgem sidumine taotluses esitatavate andmetega. Pikemas perspektiivis võimaldavad muudatused rakendada riskipõhisemat ja tõhusamat järelevalvet.

Kokkuvõttes on mõju töö- ja halduskoormusele tasakaalustatud. Teatud menetlused muutuvad sisulisemaks, kuid seda tasakaalustavad menetluse lihtsustamine, digitaliseerimine ja dubleerivate nõuete vähendamine.

5.3. Andmekaitsealane mõjuhinnang

Eelnõuga ei nähta ette uusi isikuandmete töötlemise eesmärke, ei looda uusi töödeldavate isikuandmete liike ega laiendata andmesubjektide ringi, samuti ei laiendata töödeldavate terviseandmete või muude isikuandmete eriliikide koosseisu. Muudatustega täpsustatakse olemasolevate isikuandmete töötlemise õiguslikke aluseid ning viiakse seaduse regulatsioon kooskõlla kehtiva tervishoiukorralduse infosüsteemi põhimäärusega. Näiteks töödeldakse tervishoiutöötaja kutsealal tegutsemise piirangu andmeid juba kehtiva tervishoiukorralduse infosüsteemi põhimääruse § 7 lõike 1 punkti 15 alusel ning eelnõuga sätestatakse nende andmete töötlemise alus ka seaduse tasandil. Tervishoiukorralduse infosüsteemi eesmärke ei muudeta. Eelnõuga laiendatakse avalikustatavate andmete koosseisu nende andmete võrra, mis annab patsiendile info perearsti nimistu kuulumise kohta tervisekeskusesse ning sätestatakse nende avalikustamise õiguslik alus, eesmärk ja avalikustamise kestus seaduse tasandil.

Muudatusest tulenevalt võib üksikjuhtudel suureneda registreeringu peatamisega seotud andmete töötlemine, kuid töödeldavate andmete olemus ega töötlemise eesmärk ei muutu.

Eelnõuga kaasnev peamine andmekaitserisk seisneb selles, et registreeringu peatamise või kutsealal tegutsemise piirangu andmete töötlemine võib mõjutada tervishoiutöötaja kutsealast tegevust. Seda riski maandatakse sellega, et andmete töötlemine toimub üksnes seaduses sätestatud alustel, Terviseameti järelevalvepädevuse teostamiseks ning üksnes eesmärgi saavutamiseks vajalikus ulatuses.
Muudatustega kaasnev peamine mõju seisneb selles, et tervishoiutöötajate registreeringu peatamise, kutsealal tegutsemise piirangute ja tegevuslubadega seotud isikuandmete töötlemise õiguslik alus muutub selgemaks ning vastab paremini õigusselguse põhimõttele. See parandab registri õiguslikku läbipaistvust ning vähendab õigusliku ebaselguse riski.

Isikuandmete töötlemisega seotud riskid ei suurene võrreldes kehtiva olukorraga. Andmete töötlemine toimub jätkuvalt üksnes seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks ning registrisse kantavate ja avalikustatavate andmete koosseis on piiratud eesmärgi saavutamiseks vajalikuga.

Eelnõuga ei kaasne uut, ulatuslikku ega kõrge riskiga isikuandmete töötlemist isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 35 tähenduses. Seetõttu ei kaasne eelnõuga vajadust koostada eraldi isikuandmete kaitse mõjuhinnangut.

6. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud

Seaduse rakendamine ei eelda ulatuslikke arendustegevusi. Vajalik on üksnes lisada üks andmeväli tervishoiukorralduse infosüsteemi (maksumus 10 000 eurot) s.o andmed selle kohta, kas perearsti nimistu kuulub tervisekeskusesse. Arenduskulu kaetakse TEHIKu eelarvest ning vastav arendusvajadus arvestatakse tavapärase arendusvajaduse planeerimisel perioodiks 2027–2030.

Terviseamet teeb juba kehtiva õiguse alusel järelevalvet TTO-de üle, mistõttu ei too muudatused kaasa järelevalve mahu kasvu ega lisakulusid. Kuigi järelevalve võib muutuda sisulisemaks, hinnates senisest enam teenuse kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise meetmeid, tasakaalustub see tegevusloa menetluses.

Tegevusloa taotlemisel esitatavate andmete täpsustamine, sealhulgas kvaliteedijuhtimise süsteemi kirjelduse nõue, ei suurenda kogukoormust, kuna samal ajal lihtsustatakse teatud ruumilisi ja formaalseid nõudeid. Seetõttu kompenseerivad muudatused üksteist ning ei too kaasa halduskoormuse ega kulude kasvu.

Eelnõu EIS kooskõlastamise käigus on Terviseamet ja TEHIK on juhtinud tähelepanu võimalikule vajadusele teha tervishoiukorralduse infosüsteemis täiendavaid arendusi. Sotsiaalministeeriumi hinnangul ei too kavandatavad muudatused kaasa põhimõttelisi muudatusi tegevuslubade taotlemise ega menetlemise protsessis. Mitmed eelnõus sätestatud nõuded on rakendatavad olemasolevate infosüsteemide funktsionaalsuste kaudu, kasutades taotlusele lisatavaid dokumente või muid juba kasutusel olevaid lahendusi.

Eelnõu menetluse käigus on loobutud tegevuslubade ühendamist käsitlevatest muudatustest, mistõttu langeb ära ka vastava arenduse vajadus. Samuti ei eelda tervishoiuteenuse kirjeldust puudutavad muudatused uute andmeväljade loomist, kuna vajalik teave on võimalik esitada tegevusloa taotluse lisadokumentidena olemasoleva funktsionaalsuse raames.

Eriolukordades tegevusloa andmist puudutavad sätted reguleerivad eelkõige haldusmenetlust ja pädevust ning nende rakendamine ei eelda eraldiseisva infosüsteemi loomist ega tegevusloa menetlemise põhiprotsessi muutmist. Samuti ei välista eelnõu rakendamine vajaduse korral käsitsi tehtavaid menetlustoiminguid juhtudel, kus vastav automatiseeritud lahendus ei ole veel kasutusele võetud.

Kavandatavad muudatused on rakendatavad ka olemasolevate infosüsteemide funktsionaalsuste abil. Juhul kui vastavad infosüsteemi arendused ei ole eelnõu jõustumise ajaks valminud, esitab tegevusloa taotleja nõutavad andmed ja dokumendid tegevusloa taotluse lisadena ning Terviseamet menetleb neid kehtiva menetluskorra alusel. Seetõttu ei ole eelnõu rakendamine sõltuv täiendavate infosüsteemi arenduste valmimisest. Võimalikud arendusvajadused saab Terviseamet kavandada oma tavapärase IKT arendusprotsessi raames ning arvestab neid perioodi 2027–2030 arendusplaanide koostamisel.

7. Rakendusaktid

Seaduse vastuvõtmisel tuleb muuta järgmisi määrusi:
1) TTKS paragrahv 21 lõike 2 alusel sotsiaalministri 25. jaanuari 2002. a määrus nr 25 „Nõuded haiglavälise eriarstiabi osutamiseks vajalikele ruumidele, sisseseadele ja aparatuurile“ (RT I, 01.06.2016, 8);
2) TTKS paragrahv 22 lõike 4 alusel sotsiaalministri 19. augusti 2004. a määrus nr 103 „Haigla liikide nõuded“ (RT I, 23.05.2023, 14);
3) TTKS paragrahv 10 lõike 1 alusel sotsiaalministri 29. novembri 2001. a määrus nr 116 „Nõuded perearsti tegevuskoha ruumidele, sisseseadele ja aparatuurile“ (RT I, 04.10.2024, 8);
4) TTKS paragrahv 262 lõike 4 alusel sotsiaalministri 19. märtsi 2010. a määrus nr 23 „Nõuded ämmaemandusabi iseseisvalt osutamiseks vajalikele ruumidele, sisseseadele, aparatuurile, töövahenditele ja ravimitele“ (RTL 2010, 13, 255);
5) TTKS paragrahv 25 lg 2 alusel terviseministri 13. jaanuari 2025. a määrus nr 3 „Iseseisva õendusabiteenuse osutamine ja õendusabi erialad“ (RT I, 17.01.2025, 5).
6) Lisa eksami kord

Määruse muudatustega seoses jäetakse välja senine ruumide ristkasutuse piirang, võimaldades paindlikumalt kasutada samu ruume ja vahendeid tervishoiuteenuste osutamisel, kui on tagatud teenuse kvaliteet ja patsiendiohutus. Samuti ühtlustatakse ruuminõuded, et vältida põhjendamatuid erinevusi sarnase sisuga teenuste vahel. Lisaks vaadatakse üle sisseseade ja aparatuuri loetelud, liikudes detailsetelt ja jäikadelt loeteludelt enam funktsioonipõhisele lähenemisele. See võimaldab TTO-l valida sobivad vahendid vastavalt teenuse sisule, säilitades samal ajal nõuded teenuse ohutusele ja kvaliteedile.

8. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub 2027. aasta 1. oktoobril, et anda tervishoiuteenuse osutajatele, Terviseametile ning teistele asjaomastele osapooltele piisav aeg registreeringu peatamise ning uute tegevusloa nõuete ja menetluskorra rakendamiseks. Erandina jõustuvad käesoleva seaduse § 1 punktid 3–10, 19 ja 20 ning § 2 üldises korras, kuna nende rakendamine ei ole seotud tegevusloa menetluse muudatuste jõustumisega.
9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

VTK ettevalmistamist juhtis Sotsiaalministeerium.

VTK esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu 25-1120 Tervisekassale, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Eesti Patsientide Esindusühingule, Eesti Patsientide Liidule, Eesti Arstide Liidule, Eesti Õdede Liidule, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Eratervishoiuasutuste Liidule, Eesti Kiirabi Liidule, Eesti Esmatasandi Tervisekeskuste Liidule, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Ämmaemandate Ühingule, haiglavõrgu haiglatele ja eriarstide erialakomisjonide esindajatele. VTK edastati Riigikogu sotsiaalkomisjonile teadmiseks.
VTK kohta esitatud tagasiside põhjal leidis laiemat toetust lahendus, mille kohaselt ajakohastatakse tegevuslubade süsteemi terviklikult (alternatiiv 1), sidudes tegevusloa andmine senisest enam teenuse kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamisega. Seda toetasid mitmed keskset rolli omavad osapooled, sealhulgas tervishoiuteenuse osutajad ja erialaliidud, kes pidasid vajalikuks liikuda formaalsetelt ja tehnilistelt nõuetelt sisulisema ning riskipõhisema hindamise suunas. Samas esitati ka seisukohti, mis eelistasid kitsamat lähenemist (alternatiiv 2), keskendudes eelkõige rakendusaktide muutmisele ja tehniliste nõuete ajakohastamisele.

Tagasisides rõhutati eelkõige vajadust vähendada halduskoormust, muuta nõuded paindlikumaks ning viia need paremini kooskõlla teenuse tegeliku sisuga. Oluliseks peeti ruumide ristkasutuse piirangute kaotamist, ruumi- ja tehniliste nõuete ühtlustamist ning liikumist detailsetelt loeteludelt funktsioonipõhise lähenemise suunas. Samuti toodi esile vajadus tagada selged ja läbipaistvad kriteeriumid Terviseameti kaalutlusõiguse kasutamisel ning vältida ülereguleerimist või dubleerivaid nõudeid.

Kooskõlastamisel oodati lisaks üldistele tähelepanekutele osapoolte eelistusi ja tagasisidet väljapakutud regulatiivsete lahendusalternatiivide kohta, mida arvesse võttes ka eelnõu koostati. Kooskõlastamise käigus esitatud tagasiside põhjal koostati seaduse muutmise eelnõu ja selgitused rakendusaktide muutmiseks. VTK kooskõlastustabel on lisatud käesoleva seletuskirja juurde.

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu 26-0534 ning arvamuse avaldamiseks Tervisekassale, Tartu Ülikoolile, Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolile, Tartu Tervishoiu Kõrgkoolile, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Eesti Patsientide Esindusühingule, Eesti Patsientide Liidule, Eesti Arstide Liidule, Eesti Õdede Liidule, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Eratervishoiuasutuste Liidule, Eesti Kiirabi Liidule, Eesti Esmatasandi Tervisekeskuste Liidule, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Ämmaemandate Ühingule, haiglavõrgu haiglatele ja eriarstide erialakomisjonide esindajatele.

Eelnõu saadeti täiendavaks kooskõlastamiseks ning teadmiseks organisatsioonidele, kes esitasid eelnõu eelmise kooskõlastamise ajal ettepanekuid ja arvamusi (Tervisekassa, Eesti Arstide Liit, Eesti Perearstide Selts, Eesti Õdede Liit, Eesti Haiglate Liit, Tartu Ülikool, SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Eesti Haiglate Liit ja Eesti Proviisor Apteekrite Liit).

Eelnõu kohta laekunud tagasiside on lisatud kooskõlastustabelina, milles on välja toodud selgitused ja viited eelnõu korrigeerimise kohta vastavalt märkustele.

Algatab Vabariigi Valitsus 14. septembril 2026. a
Vabariigi Valitsuse nimel
(allkirjastatud digitaalselt)
Heili Tõnisson
Valitsuse nõunik

Seletuskiri.pdf

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja Kaitseväe korralduse

seaduse muutmise seaduse (tegevusloa ja registreeringuga seotud

muudatused) eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõu eesmärk on ajakohastada tervishoiuteenuste korraldamise seaduses sätestatud

tegevusloa nõudeid, siduda tervishoiutöötajate registreering senisest selgemalt

tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamisega, täpsustada kiirabiteenuse

regulatsiooni ning luua paindlikum õigusraamistik tervishoiuteenuste osutamiseks

kriisiolukorras.

Kehtiv regulatsioon ei võimalda piisavalt tõhusalt reageerida olukordades, kus tervishoiutöötaja

tegevus ei vasta kutse- või erialal tegutsemise nõuetele. Samuti ei erista kehtiv õigus piisavalt

selgelt kiirabiteenust muudest tervishoiuga seotud transpordi- ja tugiteenustest.

Eelnõuga muudetakse tegevuslubade süsteem sisulisemaks, sidudes tegevusloa andmise

senisest enam tervishoiuteenuse kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamisega. Terviseametile

antakse selgem alus hinnata tervishoiuteenuse sisu, korraldust ning kvaliteedi- ja

patsiendiohutuse tagamise meetmeid.

Eelnõuga täpsustatakse tervishoiutöötajate registreeringu peatamise aluseid. Registreeringu

võib peatada juhul, kui tervishoiutöötaja rikub süstemaatiliselt või olulisel määral kutse- või

erialal tegutsemise nõudeid või kaldub ilma meditsiiniliselt põhjendatud aluseta kõrvale

üldtunnustatud kutse- või erialasest praktikast ning sellest tuleneb oluline või vahetu oht

patsiendi ohutusele või tervishoiuteenuse kvaliteedile. Lisaks luuakse võimalus kohaldada enne

registreeringu peatamist leebema meetmena täiendkoolituse läbimise nõuet. Registreeringu

taastamise eelduseks on teooria- ja praktikaeksami sooritamine.

Kiirabiteenuse regulatsiooni täpsustatakse, sidudes kiirabi osutamise Häirekeskuse

väljasõidukorraldusega, võimaldades kasutada operatiivvalveväliseid eriotstarbelisi brigaade

ning pikendades kiirabiteenuse rahastamise lepinguperioodi viielt aastalt kümnele aastale.

Samuti luuakse paindlikum regulatsioon tervishoiuteenuste osutamiseks kriisiolukorras,

võimaldades Terviseametiga kooskõlastatult vajaduse korral muuta tegevuskohta, osutada

teenust ilma tegevusloata ning kaasata välisriigi relvajõude ja vabatahtlikke ühendusi.

Ettevõtjate (tervishoiuteenuse osutajate) halduskoormus võib tegevusloa taotlemisel osaliselt

suureneda, kuna teatud juhtudel tuleb esitada senisest täpsem teave tervishoiuteenuse sisu,

korralduse ning kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise kohta. Seda tasakaalustavad tegevusloa

menetluse digitaliseerimine, olemasolevate registriandmete suurem kasutamine, dubleerivate

andmete esitamise vähendamine ning tegevusloa nõuete kaasajastamine. Kokkuvõttes on mõju

ettevõtjate halduskoormusele pigem vähenev. Inimeste ja vabaühenduste halduskoormust

eelnõu ei mõjuta.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja selle seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi tervishoiuteenuste

osakonna nõunik Pille Saar ([email protected]). Eelnõu valmis koostöös Tervisekassa ja

Terviseameti esindajatega.

Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Kaidi

Meristo ([email protected]).

Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse

keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõuga muudetakse järgmisi seadusi:

1) tervishoiuteenuste korraldamise seadus (TTKS), avaldamismärkega RT I, 30.06.2026, 113;

2) kaitseväe korralduse seadus (KKS), avaldamismärkega RT I, 03.02.2026, 11.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu lihthäälteenamus.

Eelnõu ei tulene Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2025–20271 tegevusest.

Eelnõu ei ole seotud menetluses oleva muu eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse

rakendamisega.

Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.

Eelnõu sisaldab tervishoiukorralduse infosüsteemis töödeldavate isikuandmetega seotud

muudatusi. Eelnõuga ei asutata uut andmekogu ega muudeta tervishoiukorralduse infosüsteemi

põhieesmärke, vaid täpsustatakse olemasolevaid andmekoosseise ning registri pidamise

õiguslikke aluseid.

Eelnõu esimesel kooskõlastusringil esitas Justiits- ja Digiministeerium tervishoiukorralduse

infosüsteemi puudutavate sätete kohta märkused. Nende märkustega arvestamiseks täiendati

käesoleva eelnõuga ka tervishoiuteenuste korraldamise seaduse kehtivat regulatsiooni, et

täpsustada isikuandmete töötlemise õiguslikke aluseid ning andmete avalikustamise

regulatsiooni.

Olulisema muudatusena täiendatakse TTKS § 26⁴ lõike 3 andmekoosseisu tervishoiutöötajate

kutsealal tegutsemise piirangu andmetega. Kuigi tervishoiutöötaja kutsealal tegutsemise

piirangu andmed on praegu sätestatud tervishoiukorralduse infosüsteemi põhimääruse § 7 lõike

1 punktis 15, puudub vastav viide seaduse tasandil. Muudatus on vajalik seoses eelnõuga

täpsustatava tervishoiutöötaja registreeringu peatamise regulatsiooniga ning võimaldab

tervishoiukorralduse infosüsteemis töödelda andmeid tervishoiutöötaja suhtes kohaldatud

kutse- või erialal tegutsemise piirangute kohta.

Samuti täpsustatakse tervishoiutöötaja registreeringu peatamise ja kehtetuks tunnistamisega

seotud andmete töötlemise aluseid. Registreeringu peatamise menetluses võidakse töödelda

andmeid registreeringu peatamise aluse, peatamise kestuse, Terviseameti ettekirjutuse täitmise,

kutse- või erialal tegutsemise keelu ning registreeringu taastamiseks nõutava teooria- ja

1 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2025–2027, VVTP 2025-2027.xlsx.

praktikaeksami sooritamise kohta. Tegemist on tervishoiutöötajatega seotud isikuandmetega,

mille töötlemise eesmärk on tagada patsiendiohutus, tervishoiuteenuste kvaliteet ja tõhus riiklik

järelevalve.

Eelnõuga täpsustatakse ka tegevusloa menetluses esitatavaid andmeid, sealhulgas

tervishoiutöötaja registreeringu ning tervishoiutöötajaga võrdsustatud isiku nime, isikukoodi ja

kontaktandmete kasutamist. Tegemist on andmetega, mida valdavalt töödeldakse juba kehtiva

õiguse alusel tegevusloa menetluses. Eelnõu ei loo selles osas uut isikuandmete töötlemise

eesmärki, vaid täpsustab kontrollieset ja loa andmiseks esitatavaid andmeid.

Eelnõuga ei nähta ette uusi patsientide terviseandmete töötlemise aluseid ega laiendata tervise

infosüsteemis töödeldavate terviseandmete koosseisu. Muudatused puudutavad eelkõige

tervishoiutöötajate registreeringute, kutsealase pädevuse ning tegevuslubadega seotud andmete

töötlemist.

Isikuandmete töötlemise õiguslik alus tuleneb isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 6 lõike 1

punktidest c ja e, kuna töötlemine on vajalik seadusest tuleneva kohustuse täitmiseks ning

avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks. Töödeldavate andmete koosseis on piiratud

eesmärgi saavutamiseks vajalikuga ning muudatused on suunatud registriandmete ajakohasuse,

patsiendiohutuse ja tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamisele.

Seaduse eesmärk

Seaduse eesmärk on luua paindlik ja sisuline tervishoiuteenuste regulatsioon, mis tagab

teenuste kvaliteedi, patsiendiohutuse ja tõenduspõhise praktika järgimise ning parandab

teenuste kättesaadavust ja järelevalvet.

Kehtiva õiguse kohaselt toimub tervishoiuteenuste osutamine tegevusloa alusel ning

tervishoiutöötajad peavad olema registreeritud tervishoiukorralduse infosüsteemis.

Terviseamet kontrollib tegevusloa nõuete täitmist ning teeb järelevalvet tervishoiuteenuste

osutamise üle. Praktikas on siiski ilmnenud, et tegevusloa regulatsioon keskendub liigselt

formaalsetele nõuetele ega võimalda piisavalt hinnata tervishoiuteenuse sisu, kvaliteeti ja

patsiendiohutust. Näiteks on esinenud juhtumeid, kus perearstiabi või õendusabi tegevusluba

on taotletud selliste teenuste osutamiseks, mis ei vasta tavapärase tervishoiuteenuse sisule,

näiteks veenisisese vitamiinravi pakkumiseks.

Samuti ei ole tervishoiutöötajate registreeringu peatamise ja kehtetuks tunnistamise alused

piisavalt selged ega võimalda kõigis olukordades tõhusalt reageerida patsiendiohutust

ohustavale tegevusele. Praktikas on esinenud olukordi, kus tervishoiutöötaja või tema kontrolli

all olev tegevus on jätkunud uue äriühingu kaudu pärast tegevusloa peatamist.

Lisaks on tekkinud ebaselgusi kiirabiteenuse ja muude tervishoiuga seotud transpordi- ning

tugiteenuste eristamisel, kuna seadus ei seosta kiirabiteenust piisavalt selgelt Häirekeskuse

väljasõidukorralduse ja ööpäevaringse valmisolekuga. Samuti puudub terviklik regulatsioon

tervishoiuteenuste osutamiseks kriisiolukorras.

Soovitu saavutamiseks tehakse TTKS-is ja KKS-is järgmised muudatused:

1. täpsustatakse tegevusloa taotlemisel esitatavaid andmeid ja tegevusloa kontrollieset,

võimaldades hinnata teenuse sisu ja korraldust ning kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise

meetmeid;

2. ajakohastatakse tervishoiutöötajate registreeringu peatamise ja kehtetuks tunnistamise

aluseid, et tagada registriandmete ajakohasus ning võimaldada sekkumist juhul, kui

tervishoiutöötaja tegevus ei vasta kutse- või erialal tegutsemise nõuetele või ohustab

patsiendi ohutust või tervishoiuteenuse kvaliteeti;

3. täpsustatakse kiirabiteenuse regulatsiooni, sidudes selle Häirekeskuse väljasõidukorralduse

ja Tervisekassa korraldatud avaliku konkursi tulemusega;

4. luuakse paindlik regulatsioon tervishoiuteenuste osutamiseks kriisiolukorras, võimaldades

vajaduse korral muuta tegevuskohta, osutada teenust ilma tegevusloata ning kaasata

välisriigi relvajõude ja vabatahtlikke ühendusi.

Enne eelnõu koostamist on Sotsiaalministeeriumi, Terviseameti, Tervisekassa, eriarstide

erialakomisjonide esindajate, haiglavõrgu haiglate, erameditsiini katuseorganisatsioonide ning

hambaarstide, arstide, perearstide, õdede ja ämmaemandate kutseorganisatsioonide esindajate

koostöös valminud väljatöötamiskavatsus (edaspidi VTK).2 Kavandatav eelnõu vastab suures

osas VTK-s esitatud eesmärkidele ja eelistatuimale lahendusvariandile.

VTK koostamise ja kooskõlastamise käigus ilmnes, et üksnes tegevusloa kontrollieseme

täpsustamine ei ole piisav, et tagada tervishoiuteenuste kvaliteet ja patsiendiohutus. Praktikas

on esinenud olukordi, kus probleemid on seotud eelkõige tervishoiutöötaja pädevuse või

tegevusega, mistõttu on vajalik siduda tegevusloa regulatsioon tihedamalt tervishoiutöötajate

registreeringuga. Sellest tulenevalt täpsustatakse eelnõuga ka registreeringu peatamise aluseid,

et võimaldada tõhusamat sekkumist juhul, kui teenuse osutamine ei vasta nõuetele.

Eelnõu täpsustab regulatiivset lahendust ja rakenduslikke aspekte, arvestades VTK ja eelnõu

kooskõlastamise käigus saadud tagasisidet.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist, millega nähakse ette muudatused TTKS-is ja KKS-is

ning sätestatakse seaduse jõustumise aeg.

Eelnõu §-ga 1 muudetakse TTKS-i.

Punktiga 1 muudetakse § 8 lõiget 48.

Muudatusega asendatakse viide Terviseameti veebilehele viitega tervishoiukorralduse

infosüsteemile, kuna perearsti nimistu andmete avaldamise õiguslikuks aluseks on

tervishoiukorralduse infosüsteem. Muudatus on tehniline ega muuda andmete avalikku

kättesaadavust – perearsti nimistute avalik vaade on jätkuvalt leitav Terviseameti registrite,

perearsti nimistute ja iseteeninduse avaliku veebilehe kaudu.

Punktiga 2 täiendatakse § 8 lõiget 48 punktiga 9, mille kohaselt avaldab Terviseamet edaspidi

tervishoiukorralduse infosüsteemis teabe ka perearsti nimistu tervisekeskusesse kuulumise

kohta.

Muudatuse eesmärk on tagada patsiendile parem ülevaade oma perearsti nimistu korraldusest.

Lisanduv teave annab patsiendile ülevaate sellest, kas ja milliseid lisateenuseid peale

perearstiabi on tal võimalik tervisekeskuse kaudu vajaduse korral saada (nt õendusabi,

ämmaemandusabi ja füsioteraapia), ning suurendab esmatasandi tervishoiuteenuste

läbipaistvust. Asjakohase teabe märgib perearst ise, lähtudes sellest, kas tal on Tervisekassaga

sõlmitud leping tervisekeskuse koosseisus teenuse osutamiseks.

Punktidega 3–8 muudetakse kiirabiteenuse regulatsiooni (TTKS §-d 16 ja 17).

2 Analüüs ja ettepanekud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmiseks (tervishoiuteenuste tegevuslubade

regulatsiooni ajakohastamine) – EIS.

Punktiga 3 täpsustatakse § 16 sõnastust, sätestades üheselt, et kiirabi on ambulatoorne

tervishoiuteenus, mida osutatakse eluohtliku haigestumise, vigastuse või mürgistuse korral

Häirekeskuselt saadud väljasõidukorralduse alusel ja mis hõlmab vajaduse korral abivajaja

transportimist haiglasse.

Kiirabiteenuse regulatsiooni on vaja täpsustada, et kõrvaldada kehtivas õiguses esinev

kiirabiteenuse olemust ja osutamise tingimusi puudutav ebaselgus. Kehtiv sõnastus ei väljenda

piisavalt selgelt, et kiirabiteenust osutatakse üksnes Häirekeskuselt saadud

väljasõidukorralduse alusel.

Praktikas on kehtiv regulatsioon toonud kaasa vaidlusi olukordades, kus kiirabi tegevusluba

soovitakse kasutada selliste teenuste osutamiseks, mis ei vasta kiirabiteenuse sisule TTKS-i

tähenduses, näiteks patsientide transportimiseks või ürituste meditsiiniliseks julgestamiseks.

Sellised tegevused ei kujuta endast kiirabiteenust, kuna need ei ole seotud vältimatu abi

osutamisega ega toimu Häirekeskuse koordineerimisel.

Kavandatav täpsustus ei kitsenda kiirabiteenuse mõistet ega välista olukordi, kus kiirabibrigaad

avastab ise abi vajava isiku. Kiirabiteenus on Eestis korraldatud riikliku operatiivteenusena

ning selle lahutamatuks osaks on Häirekeskuse kaudu toimuv hädaabiteadete menetlemine,

väljakutsete prioriseerimine ning kiirabibrigaadide operatiivjuhtimine. Ka juhul, kui

kiirabibrigaad märkab väljakutsel või muul sõidul abi vajavat isikut, edastab ta sellest teabe

Häirekeskusele raadioside vahendusel ning Häirekeskus vormistab juhtumi väljakutsena.

Seejärel otsustab Häirekeskus vastavalt olukorrale, kas abi osutab sama brigaad või suunatakse

sündmuskohale piirkonna lähim vaba kiirabibrigaad. Seega toimub ka sellistel juhtudel

kiirabiteenuse osutamine Häirekeskuse operatiivjuhtimise kaudu ning kavandatav muudatus

neid olukordi regulatsioonist välja ei jäta.

Muudatuse eesmärk on lahendada praktikas tekkinud õiguslik probleem, kus kiirabitegevusluba

on taotletud ka tegevuseks, mis sisuliselt ei vasta kiirabiteenusele. Sellised teenuseosutajad on

põhjendanud tegevusloa taotlemist väitega, et nad võivad saada teavet abi vajava isiku kohta

muul viisil kui Häirekeskuse kaudu. Tegelikkuses puudub selliseks tegevuseks õiguslik alus.

Häirekeskuses on operatiivarvestuses kõik riiklikus kiirabisüsteemis osalevad kiirabibrigaadid.

Häirekeskusel on reaalajas ülevaade nende asukohast, hõivatusest ja tööstaatusest ning see

võimaldab juhtida kiirabibrigaade vastavalt sündmuse raskusastmele, seades esikohale

eluohtlikud ja potentsiaalselt eluohtlikud väljakutsed ning suunates sündmuskohale piirkonna

lähima sobiva vaba brigaadi. Selline operatiivjuhtimine tagab kiirabiressursi tõhusa kasutamise

ning vältimatu abi võimalikult kiire osutamise.

Teenuseosutajad, kes ei ole Häirekeskuse operatiivarvestuses ega osale riiklikus

kiirabisüsteemis, ei saa osutada kiirabiteenust samadel alustel kui riikliku kiirabisüsteemi

kiirabibrigaadid. Samuti ei ole neil võimalik toimetada patsienti haiglasse riikliku

kiirabiteenuse osana. Sellisel juhul käsitatakse patsienti erakorralise meditsiini osakonda

iseseisvalt pöördunud patsiendina ning tema käsitlemine toimub haigla tavapärase

töökorralduse alusel.

Seetõttu on vajalik kiirabiteenuse mõistet täpsustada, et tegevusluba oleks võimalik anda

üksnes teenusele, mis vastab kiirabiteenuse tegelikule sisule. Muudatus ei muuda kiirabiteenuse

olemust, vaid täpsustab seaduse tasandil juba kehtivat ja praktikas toimivat riikliku

kiirabisüsteemi korraldust ning välistab olukorra, kus kiirabitegevusluba taotletakse

tegevuseks, mis ei ole seotud Häirekeskuse operatiivjuhtimise kaudu vältimatu abi

osutamisega. Muudatus ei mõjuta ürituste meditsiinilise julgestamise ega patsiendiveo

õiguslikku regulatsiooni, kuna need tegevused ei ole kehtiva õiguse kohaselt käsitatavad

kiirabiteenusena ning nende õiguslik hinnang ei muutu ka pärast käesoleva muudatuse

jõustumist.

Kaitseväe kiirabi osutamise erisused tulenevad KKS-ist. Erinevalt tsiviilkiirabist ei saa

Kaitseväe kiirabi väljasõidukorraldusi Häirekeskuselt, vaid tegutseb KKS-is sätestatud alustel.

Kehtivas § 16 lõikes 2 sätestatud põhimõtet, mille kohaselt on igal Eesti Vabariigi territooriumil

viibival isikul õigus saada kiirabi, eelnõuga ei muudeta.

Punktiga 4 muudetakse § 17 lõiget 1, täpsustades, et kiirabi osutab sellekohase tegevusloaga

tervishoiuteenuse osutaja (kiirabibrigaadi pidaja), kes tagab kiirabibrigaadide ööpäevaringse

valmisoleku reageerida Häirekeskuse väljasõidukorraldusele. Paragrahvi 17 lõikest 1 jäetakse

välja viide võimalusele lähtuda kiirabiteenuse osutamisel muul viisil saadud teabest, kuna

praktikas toimub kiirabibrigaadile väljasõidukorralduse andmine alati Häirekeskuse kaudu.

Sellega rõhutatakse, et kiirabi osutamine toimub tervikliku korralduse alusel, kus Häirekeskus

tagab väljakutsete menetlemise, ressursside jaotuse ning info liikumise kiirabibrigaadi ja haigla

vahel ööpäevaringse valmisolekuga kiirabibrigaadide kaudu.

Kuna §-st 17 tulenevad kohustused on suunatud kiirabibrigaadi pidajale kui tegevusloa omajale,

täpsustatakse ka sõnastust, asendades termini „kiirabibrigaad“ terminiga „kiirabibrigaadi

pidaja“.

Muudatuste eesmärk on täpsustada kiirabiteenuse olemust ja piiritleda see selgelt vältimatu abi

osutamisega, välistades võimaluse kasutada kiirabi tegevusluba selliste teenuste osutamiseks,

mis ei vasta kiirabiteenuse sisule.

Punktiga 5 sätestatakse võimalus kasutada haiglatevahelise transpordi või patsientide veo

korraldamiseks operatiivvalveväliseid eriotstarbelisi brigaade või sõidukeid, mis ei saa

Häirekeskuselt väljasõidukorraldusi. Tegemist on eelkõige spetsialiseeritud brigaadidega,

näiteks lastereanimobiili brigaadid, mille tegevus ei ole seotud vältimatu abi osutamisega

sündmuskohal, vaid meditsiinilist erivõimekust vajavate patsientide transportimine. Näiteks

võib selline brigaad transportida vastsündinu või raskes seisundis lapse ühest haiglast teise

kõrgema etapi ravi saamiseks või patsiendi haiglast koju, kui transpordi ajal on vajalik

spetsiaalne meditsiiniline võimekus ning koduses keskkonnas on tagatud edasiseks hoolduseks

vajalikud tingimused ja seadmed.

Punktiga 6 tunnistatakse kehtetuks § 17 lõige 6, kuna riigi päästeasutusele ei kuulu

kiirabibrigaade ning Päästeametil ei ole kavas kiirabibrigaade luua. Muudatus on

kooskõlastatud Päästeametiga.

Punktidega 7 ja 8 täpsustatakse kiirabi rahastamise regulatsiooni (§ 172).

Paragrahvi 172 lõike 1 esimeses lauses pikendatakse kiirabi rahastamise lepinguperioodi viielt

aastalt kümnele aastale. Pikema lepinguperioodi kehtestamine on vajalik, kuna kiirabi

osutamine eeldab mahukaid ja kulukaid investeeringuid sõidukitesse, meditsiiniseadmetesse ja

personali. Lühem lepinguperiood ei taga piisavat kindlust investeeringute tasuvuses ega

soodusta pikaajaliste kohustuste võtmist. Praktikas on lühikesed lepinguperioodid vähendanud

teenuseosutajate valmisolekut teha pikaajalisi investeeringuid spetsiaalselt kiirabitegevuseks

kohandatud taristusse. Selle tulemusena kasutatakse sageli rendipindu, mis ei ole kavandatud

kiirabiteenuse osutamise eripära arvestades. See võib omakorda mõjutada väljasõiduvalmidust,

kuna kiirabibrigaadil tuleb enne väljasõitu täita täiendavaid toiminguid, näiteks tagada hoone

turvalisus või aktiveerida valvesüsteem. Kümneaastane lepinguperiood loob suurema kindluse

investeeringute tasuvuse suhtes ning toetab kiirabiteenuse kvaliteedi, kättesaadavuse ja

operatiivse valmisoleku parandamist.

Kümneaastane lepinguperiood võimaldab tagada kiirabiteenuse osutamise stabiilsuse ning loob

paremad eeldused teenuse kvaliteedi hoidmiseks ja arendamiseks.

Paragrahvi 172 lõikes 2 täpsustatakse olemasolevat regulatsiooni, sätestades, et kiirabi

rahastamise leping sõlmitakse üksnes nende kiirabibrigaadi pidajatega, kes on tunnistatud

edukaks Tervisekassa korraldatud avalikul konkursil.

Muudatus on vajalik, et viia seaduse sõnastus vastavusse tegeliku korraldusega. Kiirabiteenust

saab osutada üksnes Häirekeskuse väljasõidukorralduse alusel ning tegemist on vältimatu abi

osutamisega, mis on tervikuna rahastatud Tervisekassa poolt. Praktikas ei ole võimalik olukord,

kus kiirabiteenust osutatakse väljaspool Tervisekassa rahastamist või ilma Häirekeskuse

vahenduseta.

Kehtiv regulatsioon, mille järgi ei pea kiirabi rahastamise lepingut sõlmima kõigi

kiirabibrigaadi pidajatega, võib jätta eksliku mulje, et kiirabiteenust on võimalik osutada ka

väljaspool seda süsteemi. Tegelikkuses osutavad tegevusloaga, kuid ilma Tervisekassa

lepinguta teenuseosutajad muid teenuseid, nagu patsientide transportimine või ürituste

meditsiiniline julgestamine, mis ei ole kiirabiteenus TTKS-i tähenduses.

Seetõttu täpsustatakse sätet nii, et kiirabiteenuse osutamise eelduseks on nii tegevusloa

olemasolu kui ka Tervisekassa korraldatud avalikul konkursil edukaks tunnistamine ja kiirabi

rahastamise lepingu sõlmimine.

Selline lähenemine on võrreldav nimistuga perearsti regulatsiooniga. Perearsti tegevuse

alustamine toimub mitmes etapis: esmalt kuulutab Tervisekassa välja konkursi vaba nimistu

täitmiseks ning konkursi võitnud perearstile kinnitatakse nimistu. Pärast nimistu kinnitamist

peab perearst või tervishoiuteenuse osutaja, mille kaudu perearst soovib teenust osutama

hakata, taotlema perearstiabi osutamise tegevusloa. Tervisekassa sõlmib perearsti rahastamise

lepingu tervishoiuteenuse osutajaga pärast tegevusloa väljastamist. Alles pärast nimistu

kinnitamist, tegevusloa saamist ja ravi rahastamise lepingu sõlmimist on nimistuga perearstil

õigus tervishoiuteenust osutada.

Seega ei anna ainuüksi nimistu kinnitamine ega tegevusloa olemasolu õigust teenust osutada –

vajalik on kõikide tingimuste koosesinemine: kinnitatud nimistu, kehtiv tegevusluba ja

Tervisekassaga sõlmitud ravi rahastamise leping.

Sama loogika kehtestatakse ka kiirabiteenuse puhul. Tervisekassa kuulutab vajaduse korral

välja avaliku konkursi kiirabibrigaadi pidaja leidmiseks, määrates hankes teenuse osutamise

tingimused. Konkursil edukaks osutunud teenuseosutaja saab seejärel taotleda tegevusloa ning

pärast tegevusloa saamist sõlmitakse temaga kiirabi rahastamise leping.

Selline järjestus väldib olukorda, kus teenuseosutaja taotleb tegevusloa ja teeb sellega seotud

märkimisväärsed investeeringud enne, kui on selge, kas tal on võimalik teenust tegelikult

osutada. Muudatus tagab süsteemi selguse ning vähendab põhjendamatute investeeringute riski.

Punktiga 9 täpsustatakse TTKS § 264 lõiget 2. Muudatusega jäetakse sättest välja eksitav viide

tervishoiukorralduse infosüsteemi asutamisele valdkonna eest vastutava ministri määrusega,

kuna andmekogu asutatakse seadusega. Sätte sõnastus viiakse kooskõlla andmekogude

regulatsiooni üldpõhimõtetega Tegemist on eelnõu täiendusega, mis viidi eelnõusse sisse

Justiits- ja Digiministeeriumi märkuse alusel.

Punktiga 10 täiendatakse TTKS § 264 lõikes 3 sätestatud tervishoiukorralduse infosüsteemis

töödeldavate andmete loetelu punktiga 41 tervishoiutöötajate kutsealal tegutsemise piirangu

andmed. Muudatuse eesmärk on tagada eelnõuga kavandatavate kutsealal tegutsemise piirangut

käsitlevate andmete töötlemiseks selge seaduslik alus. Tegemist on eelnõu täiendusega, mis

viidi eelnõusse sisse Justiits- ja Digiministeeriumi märkuse alusel.

Punktiga 11 täiendatakse TTKS § 264 lõiget 9, et tagada perearsti nimistute andmete

avalikustamise õiguslik alus tervishoiukorralduse infosüsteemi kaudu. Muudatusega

täpsustatakse, et lisaks tervishoiutöötaja kvalifikatsiooni ja tegevusloaga seotud andmetele

avaldatakse tervishoiukorralduse infosüsteemi kaudu ka TTKS § 8 lõikes 4⁸ nimetatud perearsti

nimistu andmed ulatuses, mis on sätestatud tervishoiukorralduse infosüsteemi põhimääruses.

Tegemist on eelnõu täiendusega, mis viidi eelnõusse sisse Justiits- ja Digiministeeriumi

märkuse alusel.

Punktiga 12 täiendatakse paragrahvi 28 lõikeid 9 ja 10, ja paragrahvi 30 lõiget 3 suurendades

tervishoiutöötaja teooria- ja praktikaeksami ning vastavuseksami tasu ülempiira. Muudatuse

eesmärk on viia seaduses sätestatud tasu piirmäär paremasse kooskõlla eksamite tegelike

korraldamiskuludega. Muudatus on tehtud kooskõlastamise käigus esitatud Tartu Ülikooli

ettepaneku alusel. Tartu Ülikool on juhtinud tähelepanu sellele, et kehtivas seaduses sätestatud

1000 euro suurune tasu ülempiir ei kata eksamite läbiviimise tegelikke kulusid. Ülikool on

esitanud Sotsiaalministeeriumile vastavad kuluarvestused ning teinud ettepaneku tasu

piirmäära suurendamiseks. Tervishoiutöötajate teooria- ja praktikaeksami ning vastavuseksami

tegelikud kulud ületavad oluliselt kehtivas seaduses sätestatud tasu ülempiiri. Ülikooli esitatud

analüüsi kohaselt kujuneb ühe taotleja menetlus- ja eksamikulu kokku ligikaudu 1685 eurot

ning koos käibemaksuga ligikaudu 2090 eurot.

Alates 2026. aastast muutub arstiteaduse lõpueksami korraldus ning lisandub praktiliste oskuste

hindamine simulatsioonikeskkonnas. Sellega kaasnevad täiendavad kulud, sealhulgas

eksamiruumide kasutamine, praktiliste ülesannete läbiviimine, hindajate, instruktorite ja

toetava personali kaasamine, simuleeritud patsientide koolitamine ja tasustamine ning eksami

läbiviimiseks vajalike vahendite kasutamine. Tartu Ülikooli hinnangul võib ühe praktilise

eksamipäeva korraldamise kulu ulatuda ligikaudu 3500 euroni (sisaldab käibemaksu).

Eelnõuga tõstetakse seaduses sätestatud teooria- ja praktikaeksami tasu ülemmäär 3500 euroni

(sisaldab käibemaksu). Tegemist ei ole konkreetse eksamitasuga, vaid maksimaalse tasu

piirmääraga, mis võimaldab kehtestada ministri määrusega erinevate eksamite tegelikele

kuludele vastava menetlus- ja eksamitasu. Eksamite korraldamine eeldab õppejõudude,

hindajate ja tugipersonali kaasamist ning praktiliste osade läbiviimist, mistõttu sõltuvad eksami

korraldamise kulud tervishoiukutsest ja eksami sisust. Muudatuse eesmärk on kehtestada

seaduses piisavalt paindlik tasu ülemmäär, mis võimaldab määrusega kehtestada tegelikele

kuludele vastava tasu.

Teooria- ja praktikaeksami eest tasutav summa on PS § 113 tähenduses avalik-õiguslik rahaline

kohustus. Tegemist on eksami korraldamisega seotud tasuga, mille eesmärk on katta teooria- ja

praktikaeksami koostamise, korraldamise, läbiviimise ja hindamise kulud. Eksamit korraldavad

tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 28 lõike 11 alusel kehtestatud määruses nimetatud

Tartu Ülikool, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool või Tartu Tervishoiu Kõrgkool. Tasu makstakse

eksami korraldajale ning selle eesmärk ei ole tulu teenimine, vaid eksami korraldamisega

seotud kulude katmine. Seaduses sätestatakse tasu ülemmäär kuni 3500 eurot ning eksami tasu

täpne suurus kehtestatakse sama volitusnormi alusel antava määrusega. Tervishoiuteenuste

korraldamise seaduse § 28 lõike 11 alusel kehtestatud määrus muudetakse ja viiakse seadusega

kooskõlla hiljemalt seaduse jõustumise ajaks.

Punktiga 13 täiendatakse paragrahv 32. Paragrahvi 32 muutmise eesmärk on täpsustada

tervishoiutöötaja registreeringu kehtetuks tunnistamise aluseid ning täiendada kehtivat

regulatsiooni registriandmete ajakohasuse tagamiseks.

Kehtivas seaduses on juba sätestatud alus tunnistada tervishoiutöötaja registreering kehtetuks

tema surma korral. Eelnõuga seda alust ei muudeta, vaid see säilitatakse senisel kujul. Praktikas

ei pruugi siiski isiku surma andmed alati jõuda tervishoiukorralduse infosüsteemi haldajani ehk

Terviseametini. See tuleneb eelkõige asjaolust, et kõik tervishoiutöötajad, kes on registrisse

kantud, ei ole Eesti rahvastikuregistri andmetel Eesti elanikud. Sellisel juhul ei pruugi isiku

surma andmed jõuda Eesti registritesse või ei toimu nende automaatset edastamist, mistõttu

võib registrisse jääda kehtivana kajastatud kanne ka siis, kui isik tegelikult enam ei ela.

Eelnõuga lisatakse täiendava alusena säte, mille kohaselt tunnistab Terviseamet registreeringu

kehtetuks ka juhul, kui tervishoiutöötaja sünnist on möödunud 110 aastat. Tegemist on tehnilist

laadi regulatsiooniga, mille eesmärk on tagada registri korrashoid juhtudel, kus surmaandmed

ei ole registriandmete haldajale kättesaadavaks tehtud. Vanusepiir 110 aastat on valitud

eeldusena, et selle ületanud isik ei tegutse enam tervishoiutöötajana.

Muudatuse tulemusel täpsustatakse kehtetuks tunnistamise aluseid ning tagatakse

registriandmete suurem ajakohasus ja usaldusväärsus. Säte on sõnastatud objektiivsete ja

üheselt kontrollitavate kriteeriumidena, mis võimaldab Terviseametil teha kehtetuks

tunnistamise otsuse ilma kaalutlusõiguseta.

Punktiga 14 täpsustatakse tervishoiutöötajate registreeringu peatamise regulatsiooni (§ 321).

Paragrahv 32¹ sõnastatakse tervikuna ümber, et luua selgem ja ajakohasem regulatsioon

tervishoiutöötaja registreeringu peatamiseks olukordades, kus tervishoiutöötaja tegevus võib

ohustada patsiendi ohutust või tervishoiuteenuse kvaliteeti. Võrreldes eelnõuga, mis läbis EIS

I kooskõlastuse on paragrahvi oluliselt täpsustatud võttes arvesse kooskõlastuselt saadud

tagasisidet partneritelt.

Lõikes 1 sätestatakse alused, mille esinemisel võib Terviseamet tervishoiutöötaja registreeringu

tervishoiukorralduse infosüsteemis peatada. Lisaks kehtivas õiguses sätestatud Terviseameti

ettekirjutuse täitmata jätmisele nähakse registreeringu peatamise alusena ette olukord, kus

tervishoiutöötaja rikub süstemaatiliselt või olulisel määral kutse- või erialal tegutsemise

nõudeid või kaldub ilma meditsiiniliselt põhjendatud aluseta kõrvale üldtunnustatud kutse- või

erialasest praktikast ning sellest tuleneb oluline või vahetu oht patsiendi ohutusele või

tervishoiuteenuse kvaliteedile.

Üldtunnustatud kutse- või erialase praktika all peetakse silmas tegevust, mis vastab

tervishoiutöötaja kutse- või erialal kehtivatele nõuetele, ravijuhistele, erialaseltside soovitustele

ning üldtunnustatud meditsiinilistele põhimõtetele. Sätte eesmärk ei ole anda Terviseametile

õigust hinnata iseseisvalt meditsiinilise tegevuse sisu, vaid võimaldada sekkuda juhtudel, kus

tervishoiutöötaja tegevus kujutab endast olulist või vahetut ohtu patsiendi ohutusele või

tervishoiuteenuse kvaliteedile. Kaldumist üldtunnustatud kutse- või erialasest praktikast ei loeta

rikkumiseks, kui see on meditsiiniliselt põhjendatud ning vastab võlaõigusseaduse §-s 763

sätestatud üldtunnustamata diagnostika- või ravimeetodi kasutamise tingimustele.

Lõikes 2 nähakse ette, et lõike 1 punktis 2 nimetatud asjaolude hindamisel võib Terviseamet

kaasata sõltumatu erialaeksperdi, tervishoiutöötajate väljaõpet korraldava õppeasutuse või

asjaomase erialaühenduse. Muudatuse eesmärk on tagada, et keerukate meditsiiniliste ja

erialaste küsimuste hindamine toimuks asjakohase pädevusega ekspertide kaasamisel.

Lõikes 3 sätestatakse kohustus teha enne registreeringu peatamist tervishoiutöötajale

ettekirjutus rikkumise lõpetamiseks või kutse- ja erialase pädevuse taastamiseks ning määrata

selle täitmiseks tähtaeg. Ettekirjutusega võib muu hulgas kohustada tervishoiutöötajat läbima

täiendkoolituse. Täiendkoolituse kulud kannab tervishoiutöötaja. Täiendkoolituse läbimise

ettekirjutuse eesmärk on võimaldada puuduste kõrvaldamist leebema meetmega enne

registreeringu peatamist. Täiendkoolituse läbimise kohustuse määramine ei too iseenesest

kaasa tervishoiutöötaja registreeringu peatamist ning tervishoiutöötaja võib koolituse läbimise

ajal jätkata tervishoiuteenuse osutamist, kui puudub alus registreeringu peatamiseks käesoleva

paragrahvi alusel.

Lõikes 4 sätestatakse, et kui tervishoiutöötaja ei täida talle tehtud ettekirjutust määratud

tähtajaks, peatab Terviseamet registreeringu.

Lõikes 5 nähakse ette erand olukordadeks, kus rikkumise laad, ulatus või korduvus kujutab

endast vahetut olulist ohtu patsiendi ohutusele või tervishoiuteenuse kvaliteedile. Sellisel juhul

võib Terviseamet registreeringu peatada ilma eelnevat ettekirjutust tegemata.

Tervishoiutöötaja registreeringu peatamise menetlus toimub haldusmenetluse seaduse kohaselt.

Enne registreeringu peatamise otsuse tegemist peab Terviseamet välja selgitama asja

lahendamiseks olulised asjaolud, koguma vajalikud tõendid ning andma tervishoiutöötajale

võimaluse esitada oma arvamus, vastuväited ja tõendid. Vajaduse korral kaasatakse menetlusse

eksperte või küsitakse erialaühenduste seisukohti. Menetluses kohaldatakse haldusmenetluse

seaduse põhimõtteid, sealhulgas uurimispõhimõtet, ärakuulamisõigust ja

põhjendamiskohustust. Registreeringut ei saa peatada üksnes kaebuse või muu teabe alusel ilma

asjaolusid kontrollimata ja tervishoiutöötajat ära kuulamata, välja arvatud juhul, kui seaduses

sätestatud vahetu ohu tõttu on vajalik viivitamatu sekkumine. Registreeringu peatamise otsus

vormistatakse põhjendatud haldusaktina ning selle võib vaidlustada haldusmenetluse seaduses

sätestatud korras vaide esitamisega või halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras

halduskohtusse pöördumisega.

Eelnõu eesmärk ei ole luua seost patsiendiohutuse eesmärgil toimiva ohutusjuhtumite

raporteerimise süsteemi ja tervishoiutöötaja registreeringu peatamise vahel. Ohutusjuhtumite

raporteerimise süsteem põhineb õppimise ja patsiendiohutuse parandamise eesmärgil ning selle

kaudu kogutavaid andmeid ei kasutata automaatselt tervishoiutöötajate suhtes

järelevalvemeetmete kohaldamiseks. Lisaks toimub ohutusjuhtumite raporteerimine üldjuhul

viisil, mis ei võimalda tuvastada konkreetset tervishoiutöötajat.

Samuti ei ole registreeringu peatamise aluseks iga kutse- või erialal tegutsemise nõude

rikkumine. Registreeringu peatamise alus eeldab, et tervishoiutöötaja rikub süstemaatiliselt või

olulisel määral kutse- või erialal tegutsemise nõudeid või kaldub ilma meditsiiniliselt

põhjendatud aluseta kõrvale üldtunnustatud kutse- või erialasest praktikast ning sellest tuleneb

oluline või vahetu oht patsiendi ohutusele või tervishoiuteenuse kvaliteedile. Seega ei ole

meetme kohaldamine võimalik üksnes vähese tähtsusega rikkumise või formaalse eksimuse

korral.

Lõikes 6 sätestatakse, et lõike 1 punktides 1 ja 2 ning lõikes 5 nimetatud juhtudel peab

tervishoiutöötaja registreeringu taastamiseks sooritama tervishoiutöötaja teooria- ja

praktikaeksami, tasuma selle eest seaduses sätestatud ulatuses ning esitama Terviseametile

eksami sooritamist tõendava dokumendi. Eksami eesmärk on hinnata tervishoiutöötaja

pädevuse vastavust kehtivatele nõuetele enne registreeringu taastamist. Eksam korraldatakse §

28 lõike 9 ja 10 alusel, analoogselt isikutega, kes on omandanud arsti, hambaarsti, õe või

ämmaemanda kvalifikatsiooni Eestis ning esitavad registreerimistaotluse hiljem kui viis aastat

pärast kvalifikatsiooni omandamist.

Teooria- ja praktikaeksami eest makstav tasu on avalik-õiguslik tasu põhiseaduse § 113

tähenduses. Tegemist ei ole maksu ega karistusliku rahalise kohustusega ega ka riigilõivuga

riigilõivuseaduse tähenduses, vaid konkreetse avalik-õigusliku ülesande täitmisega seotud

kulude katmiseks võetava tasuga.

Teooria- ja praktikaeksam on tervishoiuteenuste korraldamise seaduses sätestatud pädevuse

hindamise mehhanism, mille eesmärk on kontrollida, kas isiku teadmised ja oskused vastavad

tervishoiutöötajana tegutsemiseks kehtestatud nõuetele. Registreeringu peatamise lõpetamiseks

nõutav eksam toimub käesoleva seaduse § 28 lõigete 9 ja 10 alusel rakendatava eksamisüsteemi

kohaselt.

Tasu eesmärk ei ole sanktsioneerida tervishoiutöötajat ega teenida riigile tulu, vaid katta eksami

korraldamisega seotud kulud. Eksami läbiviimine eeldab hindamiskomisjonide, õppejõudude,

hindajate ja tugipersonali kaasamist ning praktiliste eksamite puhul simulatsioonikeskkondade,

eksamiruumide, simuleeritud patsientide ja muude õppevahendite kasutamist. Eksami

korraldamise kulud võivad ulatuda kuni 3500 euroni koos käibemaksuga. Seaduses sätestatud

3500 euro suurune summa ei ole siiski konkreetne eksamitasu, vaid tasu ülemmäär. Konkreetse

tasu suurus kehtestatakse jätkuvalt tervishoiutöötaja teooria- ja praktikaeksamit reguleeriva

määrusega, lähtudes eksami tegelikest kuludest. Ülemmäära sätestamine seaduses tagab

põhiseaduse § 113 nõuete järgimise ning piirab täitevvõimu kaalutlusruumi tasu suuruse

määramisel.

Lõikega 7 täpsustatakse kehtiva TTKS § 32¹ regulatsiooni, mille kohaselt peatab Terviseamet

tervishoiutöötaja registreeringu tervishoiukorralduse infosüsteemis kuni kolmeks aastaks juhul,

kui tervishoiutöötajale on kohtuotsusega kohaldatud kutse- või erialal tegutsemise keeld.

Muudatusega seotakse registreeringu peatamine otseselt kohtuotsusega kohaldatud keelu

kestusega.

Muudatuse kohaselt peatatakse tervishoiutöötaja registreering ajaks, milleks on isikule

kohtuotsusega kohaldatud kutse- või erialal tegutsemise keeld, ning loobutakse kehtivas

õiguses sätestatud kuni kolmeaastasest ülempiirist.

Muudatuse eesmärk on tagada, et tervishoiukorralduse infosüsteemis kajastuv registreeringu

staatus vastaks täpselt tervishoiutöötaja tegelikule õiguslikule olukorrale. Kehtiv regulatsioon

võib praktikas kaasa tuua olukordi, kus registreeringu peatamise tähtaeg ei lange kokku

kohtuotsuses määratud keelu kestusega. Kavandatav muudatus välistab sellised vastuolud ning

tagab õigusselguse ja proportsionaalsuse, kuna registreeringu peatamine ei või olla ei pikem

ega lühem kui kohtuotsusega kehtestatud tegutsemiskeeld.

Muudatus on olemuselt täpsustav ning selle eesmärk on viia registrikande kestus kooskõlla

isiku suhtes kohaldatud õigusliku piirangu tegeliku kehtivusajaga.

Kohtuotsuse alusel on registri loomisest alates (2003 a) Terviseamet peatanud tervishoiutöötaja

registreeringu 4 korral. Ettekirjutuse alusel registreeringu peatamisi seni Terviseamet teinud ei

ole.

Kavandatav TTKS § 32¹ reguleerib tervishoiutöötaja registreeringu peatamist

tervishoiukorralduse infosüsteemis. Tegemist on abinõuga, mis võib ajutiselt välistada

tervishoiutöötaja võimaluse tegutseda oma kutse- või erialal ning seetõttu riivab eelkõige

põhiseaduse § 29 lõikes 1 sätestatud õigust vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta ning

sõltuvalt tegutsemise vormist ka põhiseaduse §-s 31 kaitstud ettevõtlusvabadust. Samuti võib

registreeringu peatamise lõpetamiseks ette nähtud teooria- ja praktikaeksami sooritamise

kohustus ning selle eest tasu maksmine riivata omandipõhiõigust põhiseaduse § 32 tähenduses.

Teisalt teenib regulatsioon põhiseaduse §-st 28 tulenevat eesmärki kaitsta inimeste elu ja tervist

ning tagada patsiendiohutus ja tervishoiuteenuse kvaliteet.

Muudatuste eesmärk on luua selgem ja tõhusam regulatsioon, mis võimaldab sekkuda juhul,

kui tervishoiutöötaja tegevus võib ohustada patsiendi ohutust, ning tagab, et tervishoiuteenuseid

osutavad üksnes pädevad ja ajakohaste teadmistega spetsialistid, samuti tugevdada järelevalvet

tervishoiuteenuste kvaliteedi üle ja luua mehhanismid ebaravi ennetamiseks. Tegemist on

legitiimse eesmärgiga põhiseaduse § 28 tähenduses. Põhiseaduse § 28 lõike 1 kohaselt on

igaühel õigus tervise kaitsele. Sellest tuleneb riigi positiivne kohustus tagada, et

tervishoiuteenuseid osutavad pädevad ja nõuetele vastavad spetsialistid. Riigil tuleb tagada, et

tervishoiuteenuste osutamisel võetaks kasutusele sobivad meetmed inimese elu ja tervise

kaitseks.3 Samuti tuleb riigil luua tõhus kontrollimehhanism, mis kindlustab nõuetele vastava

terviseabi osutamise. Patsiendile tuleb luua usaldus tervishoiutöötajate ja üldiselt teenuse

osutamise vastu.

Kuigi tervisepõhiõigus on kaalukas põhiõigus, mille realiseeritavus annab eeldused teiste

põhiõiguste realiseerimiseks, ei saa sellele automaatselt omistada suuremat kaalu kui mõnele

teisele põhiõigusele.4 Tervisepõhiõigust tuleb kaaluda koos teiste põhiõiguste ja -vabadustega.

Eelnõuga piiratakse põhiseaduse §-st 29 tulenevat vabadust vabalt valida tegevusala, elukutset

ja töökohta ning sellega tihedalt seotud §-st 31 tulenevat põhiõigust tegeleda ettevõtlusega.

Õigus olla majanduslikult aktiivne ja teenida elatist enda valitud valdkonnas ja viisil on

täiskasvanud inimese ja tema perekonna inimväärse äraelamise eeldus. Inimese õigus valida

endale elukutse, tegevusala ja töö ei ole siiski absoluutne. Tegemist on lihtsa

seadusereservatsiooniga põhiõigusega. Seega võib seadusandja põhjendatud juhtudel piirata

inimese valikuõigust. Vahel on seadusandja teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitsmise

argumendil kohustatud põhiseaduse §-des 29 ja 31 sätestatud õigust piirama. Ühe sellise

õigustatud piirangute grupi moodustavad kitsendused, mis sätestavad haridus- ja

kogemusnõuded teatud elukutsetele või töökohtadele, et tagada nende valdkondade

esindajatega kokkupuutuvate tarbijate, patsientide või klientide ohutus ja heaolu. Nii on muu

hulgas põhjendatud haridus- ja kogemusnõuded arstidele ja teistele tervishoiutöötajatele,

arvestades võimalikke riske inimeste elule ja tervisele. Kuid need kitsendused peavad olema

proportsionaalsed.5 Kitsendus on proportsionaalne, kui see on sobiv, vajalik ja mõõdukas.

Registreeringu peatamine on eesmärgi saavutamiseks sobiv meede. Kui tervishoiutöötaja

tegevus kujutab endast olulist või vahetut ohtu patsiendi ohutusele või tervishoiuteenuse

kvaliteedile, võimaldab registreeringu peatamine vältida edasist kahju tekkimist. Samuti on

sobiv meede see, et registreeringu taastamise eelduseks võib olla teooria- ja praktikaeksami

sooritamine, sest see võimaldab enne kutsetegevuse jätkamist kontrollida, kas tervishoiutöötaja

pädevus vastab uuesti nõuetele.

Muudatus on vajalik, kuna sama eesmärki ei ole võimalik saavutada muu, põhiõigust vähem

piirava, kuid sama tõhusa meetmega. Regulatsioon on üles ehitatud astmelise sekkumise

põhimõttele. Üldreeglina peab Terviseamet enne registreeringu peatamist tegema

tervishoiutöötajale ettekirjutuse rikkumise lõpetamiseks või kutse- ja erialase pädevuse

taastamiseks ning andma selle täitmiseks tähtaja. Ettekirjutusega võib muu hulgas kohustada

läbima täienduskoolituse. Seega ei rakendu kõige intensiivsem meede esmajärjekorras, vaid

isikule antakse esmalt võimalus puudused kõrvaldada ning oma tegevus kooskõlla viia

seadusest tulenevate nõuetega.

Registreeringu peatamine ilma eelneva ettekirjutuseta on võimalik üksnes erandina juhul, kui

rikkumise laad, ulatus või korduvus kujutab endast vahetut olulist ohtu patsiendi ohutusele või

tervishoiuteenuse kvaliteedile. Selline erand on vajalik, sest olukorras, kus oht on vahetu, ei

pruugi leebemate meetmete rakendamine tagada piisavat kaitset. Samal ajal on erandi

kohaldamisala kitsendatud kõrge ohutaseme nõudega.

Muudatus on mõõdukas. Esiteks on registreeringu peatamine olemuselt ajutine meede, mitte

pöördumatu kutsealase õiguse lõppemine. See tähendab, et seadus ei võta isikult lõplikult

võimalust oma kutset või eriala kasutada, vaid võimaldab kutsetegevust jätkata pärast puuduste

kõrvaldamist ja vajaduse korral pädevuse uuesti tõendamist.

3 LAMBERT AND OTHERS v. FRANCE. 4 RKPJKo 18.06.2019, 5-19-26/13. 5 RKPJKo 27.03.2012, 3-4-1-1-12.

Teiseks on lõikes 3 ette nähtud täienduskoolituse kohaldamise võimalus leebemaks abinõuks

võrreldes kohese registreeringu peatamisega. See võimaldab sekkuda paindlikult ning valida

konkreetse juhtumi asjaolusid arvestades vähem koormava vahendi.

Kolmandaks ei ole kutse- või erialase pädevuse hindamine jäetud automaatseks ega

abstraktseks. Lõike 6 kohaselt on teooria- ja praktikaeksami sooritamise kohustus seotud nende

juhtudega, kus registreering on peatatud ettekirjutuse täitmata jätmise, raskema rikkumise või

vahetu olulise ohu tõttu. Arvestades tervishoiuteenuse võimalikku mõju patsiendi elule ja

tervisele, on põhjendatud, et enne registreeringu taastamist kontrollitakse tervishoiutöötaja

pädevuse vastavust nõuetele. Eelnõuga on kavas tasu ülemmäära tõsta. Kuni 3500 euro suurune

tasu muudab meetme küll koormavamaks, kuid selle eesmärk on katta pädevuse

kontrollimisega seotud kulud ning tagada, et registrisse naasmine toimub üksnes juhul, kui isik

vastab tegelikult nõuetele. Tasu ülemmäära sätestamine seaduses aitab piirata koormuse

intensiivsust.

Neljandaks on kohtuotsusega kohaldatud kutse- või erialal tegutsemise keelu puhul

registreeringu peatamise sidumine keelu tegeliku kestusega mõõdukas lahendus. See tagab, et

registrikanne vastab täpselt kohtu poolt kindlaks määratud õiguslikule olukorrale ega lähe

sellest ulatuslikumaks.

Põhiõiguse intensiivselt piirava meetme põhiseaduspärasuse hindamisel on oluline roll

menetluslikel tagatistel.

Kavandatav regulatsioon sisaldab selliseid tagatisi mitmel tasandil. Üldreeglina eelneb

registreeringu peatamisele ettekirjutus, millega isikule antakse võimalus rikkumine lõpetada

või pädevus taastada. Lisaks näeb lõige 2 ette eksperdi, õppeasutuse või erialaühenduse

kaasamise võimaluse, mis suurendab otsuse sisulist usaldusväärsust.

Sõltumata sellest, kas peatamine toimub pärast ettekirjutust või vahetu olulise ohu tõttu ilma

eelneva ettekirjutuseta, tehakse peatamise otsus haldusmenetluse korras. See tähendab, et

Terviseamet peab välja selgitama asja lahendamiseks olulised asjaolud, koguma vajalikud

tõendid, järgima uurimispõhimõtet, põhjendama oma otsust ning tagama isiku

ärakuulamisõiguse niivõrd, kuivõrd see ei sea ohu tõrjumist ohtu. Samuti on isikul võimalik

otsus vaidlustada vaide- või halduskohtumenetluses. Niisugused tagatised vähendavad suvalise

või põhjendamata sekkumise ohtu.

Regulatsioon ei ole vastuolus põhiseaduse §-st 12 tuleneva võrdsuspõhiõigusega.

Registreeringu peatamise alused on sõnastatud üldiselt ja kohaldatavad kõigile

tervishoiutöötajatele samadel tingimustel. Erinev kohtlemine ei tulene isiku subjektiivsetest

tunnustest, vaid objektiivsetest asjaoludest – sellest, kas isik on jätnud ettekirjutuse täitmata,

kas tema tegevus kujutab endast olulist või vahetut ohtu patsiendi ohutusele või teenuse

kvaliteedile ning kas registreeringu taastamiseks on vajalik tema pädevuse kontrollimine

eksami kaudu.

Muudatus ei riku ebaproportsionaalselt õiguspärase ootuse põhimõtet. Tervishoiutöötajal ei saa

olla kaitstavat ootust jätkata tegevust olukorras, kus tema tegevus kujutab endast olulist või

vahetut ohtu patsiendi ohutusele või tervishoiuteenuse kvaliteedile või kus ta ei täida tema

suhtes tehtud õiguspärast ettekirjutust. Regulatsioon on etteulatuv, mitte tagasiulatuv, ning

kirjeldab piisavalt selgelt olukordi, millal võib riik kutsetegevusse sekkuda.

Kokkuvõttes on kavandatav TTKS § 32¹ kooskõlas põhiseadusega. Regulatsioon teenib

põhiseaduslikult legitiimset eesmärki kaitsta patsiendi elu ja tervist ning tagada

tervishoiuteenuse kvaliteet. Kuigi säte riivab tervishoiutöötaja kutsevabadust,

ettevõtlusvabadust ja teatud juhtudel ka omandipõhiõigust, on piirangud sobivad, vajalikud ja

mõõdukad. Regulatsioon on üles ehitatud astmelise sekkumise loogikale, näeb ette erandliku

viivitamatu sekkumise üksnes vahetu olulise ohu korral, sisaldab eksperdi kaasamise võimalust

ning allub haldusmenetluse üldistele tagatistele ja kohtulikule kontrollile. Seetõttu on tegemist

põhiseaduspärase lahendusega.

Kavandatav TTKS § 32¹ muudatus puudutab reguleeritud kutsealal tegutsemise tingimusi ning

seetõttu on hinnatud selle vastavust Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL) 2018/958,

milles käsitletakse uute kutsealasid reguleerivate õigusnormide vastuvõtmisele eelnevat

proportsionaalsuse kontrolli.

Direktiivi kohase hindamise käigus analüüsiti regulatsiooni eesmärki, sellega maandatavaid

riske, meetme sobivust, vajalikkust, mõju kutsealal tegutsemisele ning võimalike vähem

piiravate meetmete olemasolu. Nende aspektide üksikasjalik käsitlus sisaldub käesoleva

seletuskirja põhiseaduspärasuse analüüsis.

Kokkuvõtvalt on muudatuse eesmärk kaitsta rahvatervist, patsiendi ohutust ja tervishoiuteenuse

kvaliteeti. Regulatsioon on suunatud olukordadele, kus tervishoiutöötaja tegevus kujutab endast

olulist või vahetut ohtu patsiendile või tervishoiuteenuse kvaliteedile. Kehtiv õigus ei võimalda

sellistes olukordades alati piisavalt tõhusat sekkumist, mistõttu on regulatiivse lünga

kõrvaldamine põhjendatud. Kavandatud meetmed on eesmärgi saavutamiseks sobivad ning üles

ehitatud astmelise sekkumise põhimõttel, nähes üldjuhul enne registreeringu peatamist ette

ettekirjutuse ja võimaluse puudused kõrvaldada. Registreeringu peatamine ilma eelneva

ettekirjutuseta on lubatud üksnes vahetu olulise ohu korral.

Muudatus ei kehtesta uusi tervishoiukutsetele juurdepääsu tingimusi ega uusi

kvalifikatsiooninõudeid, vaid reguleerib olemasoleva registreerimissüsteemi raames

järelevalvemeetmete kohaldamist patsiendiohutuse tagamiseks. Samuti ei mõjuta muudatus

välisriigi kutsekvalifikatsioonide tunnustamise korda ega takista ebaproportsionaalselt isikute

või teenuste vaba liikumist Euroopa Liidus. Registreeringu taastamiseks ette nähtud teooria- ja

praktikaeksam kohaldub üksnes piiratud juhtudel pärast registreeringu peatamist ega kujuta

endast üldist kutsealale juurdepääsu nõuet.

Arvestades regulatsiooni eesmärki, kaitstava õigushüve kaalukust, olemasolevaid

menetluslikke tagatisi ning põhiseaduspärasuse analüüsis esitatud põhjendusi, on kavandatav

regulatsioon kooskõlas direktiivist (EL) 2018/958 tuleneva proportsionaalsuse põhimõttega.

Punktiga 15 täpsustatakse ja täiendatakse § 41 lõiget 2 tervikuna. Muudatuse eesmärk on

koondada tegevusloa taotlemisel esitatavad andmed selgemasse struktuuri, vähendada

dubleerimist ning tagada, et Terviseametil oleks võimalik hinnata lisaks formaalsete nõuete

täitmisele ka tervishoiuteenuse sisu, korraldust ning kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise

meetmeid.

Punktid 1 ja 2 vastavad kehtiva õiguse punktidele 1 ja 2 ning nende sisu ei muutu.

Kehtiva lõike 2 punktis 3 sätestatud tervishoiutöötajate kirjaliku nõusoleku esitamise nõue

asendatakse punktiga 3, mille kohaselt esitatakse tegevusloa taotluses tervishoiutöötaja

registreerimiskood nende tervishoiutöötajate kohta, kes asuvad taotletavat tervishoiuteenust

osutama. Muudatuse eesmärk on vähendada tervishoiuteenuse osutajate ja tervishoiutöötajate

halduskoormust ning kasutada riiklikes registrites juba olemasolevaid andmeid. Eraldi kirjaliku

nõusoleku esitamine ei ole enam vajalik, kuna tervishoiutöötaja tööle asumist ja seotust

tervishoiuteenuse osutajaga kontrollitakse enne tegevusloa väljastamist töötamise registri

andmete alusel.

Punktiga 4 nähakse ette kohustus esitada tervishoiutöötajaga võrdsustatud isikute nimi ja

isikukood juhul, kui tegevusluba taotletakse iseseisva füsioteraapia-, logopeedilise ravi või

psühholoogilise ravi teenuse osutamiseks. Tegemist on kehtivas õiguses punktides 72–74

sisalduvate nõuete täpsustamise ja ümberstruktureerimisega.

Punktis 5 koondatakse ühte kohta kehtivas lõikes 2 punktides 61, 71, 72, 73 ja 74 sätestatud

pädevuse kontrollimisega seotud nõuded. Edaspidi esitatakse andmed tervishoiutöötajate,

tervishoiutöötajaga võrdsustatud isikute ja spetsialistide pädevuse vastavuse kohta käesolevas

seaduses ning selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele. Muudatuse eesmärk on

muuta regulatsioon selgemaks ning vältida eri kutsegruppide kohta sisuliselt samade nõuete

kordamist.

Punkt 6 vastab osaliselt kehtiva lõike 2 punktile 5. Lisaks andmetele kiirabibrigaadide arvu,

koosseisu ja varustuse kohta tuleb esitada ka Tervisekassa korraldatud avalikul konkursil

edukaks tunnistamise otsus. Muudatus on seotud kiirabiteenuse korraldust täpsustavate sätetega

(TTKS §-d 16 ja 17), mille kohaselt osutatakse kiirabiteenust üksnes Häirekeskuse

väljasõidukorralduse alusel ja ööpäevaringse valmisolekuga kiirabibrigaadide kaudu, samuti §

172 lõikega 2, mille kohaselt sõlmitakse kiirabi rahastamise leping üksnes avaliku konkursi

tulemusena valituks osutunud kiirabibrigaadi pidajatega. Nõue esitada konkursil edukaks

tunnistamise otsus tegevusloa taotluse osana tagab, et tegevusluba antakse üksnes neile

teenuseosutajatele, kellel on tegelik õigus ja vajadus kiirabiteenust osutada. Sellega seotakse

tegevusloa andmine selgelt kiirabiteenuse korralduse ja rahastamise süsteemiga ning välditakse

olukordi, kus tegevusluba taotletakse ilma reaalse võimaluseta teenust osutada.

Punkt 7 vastab sisuliselt kehtiva regulatsiooni lõike 2 punktile 6 ning selle sisu ei muutu.

Punktid 8 ja 9 vastavad sisuliselt kehtiva lõike 2 punktidele 62 ja 7. Muudatusega asendatakse

konsulteeriva arsti nime ja isikukoodi esitamise nõue tervishoiutöötajana registreerimise koodi

esitamise nõudega, mis võimaldab kasutada registris juba olemasolevaid andmeid.

Punkt 10 vastab kehtiva lõike 2 punktile 8 ning selle sisu ei muutu.

Punktiga 11 lisatakse tegevusloa taotlusele kvaliteedijuhtimise süsteemi kirjelduse kava

esitamise kohustus. Kava peab vastama käesoleva seaduse § 32 lõike 9 alusel kehtestatud

määruse nõuetele ning sellest peab nähtuma tervishoiutöötajate pädevuse tagamise korraldus,

tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise põhimõtted ning kvaliteedi seire ja

parendamise korraldus. Muu hulgas peab kirjeldus sisaldama teavet tervishoiutöötajate ja teiste

teenuse osutamisel osalevate isikute pädevuse tagamise korralduse kohta, osutatava

tervishoiuteenuse kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise protsesside ning tegevusvaldkonnas

kohaldatavate ravi- ja tegevusjuhendite kasutamise kohta, kvaliteedi seire, kontrolli ja

parendamise põhimõtete kohta ning tegevusvaldkonnale kohalduvate patsiendiohutuse

juhendite rakendamise kohta. Muudatuse eesmärk on tagada, et tervishoiuteenuse osutaja on

juba tegevusloa taotlemise etapis läbi mõelnud teenuse kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise

põhimõtted ning nende praktilise rakendamise organisatsiooni igapäevases tegevuses.

Punkt 12 vastab sisuliselt kehtiva lõike 2 punktile 10. Muudatusega täpsustatakse esitatavate

andmete sisu, sätestades, et esitada tuleb andmed tervise infosüsteemi andmete edastamiseks

kasutatava tarkvara ning selle vastavuse kohta tervishoiuteenuse osutaja tegevusvaldkonnale.

osutatava tervishoiuteenuse kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise protsesside ning

tegevusvaldkonnas kohaldatavate ravi- ja tegevusjuhendite kasutamine; Muudatuse eesmärk

on tagada, et tervishoiuteenuse osutaja kasutab tema tegevusvaldkonnale vastavat infosüsteemi,

mis võimaldab täita tervise infosüsteemi andmevahetuse ning tervishoiuteenuse

dokumenteerimise nõudeid. Sellega välditakse olukordi, kus tervishoiuteenuse osutamiseks

kasutatakse infosüsteemi, mis ei toeta osutatava teenuse dokumenteerimist või ei võimalda

nõuetekohast andmevahetust tervise infosüsteemiga.

Punktiga 16 täiendatakse § 41 lõikega 3, mis võimaldab Terviseametil vajaduse korral nõuda

taotletavate teenuste kirjeldust, teenuste osutamise korralduse kirjeldust ja teavet teenuste

tõenduspõhisuse kohta. Muudatuse eesmärk on võimaldada hinnata, kas kavandatav

tervishoiuteenus vastab sisuliselt seaduses sätestatud tegevusalale ning kas seda on võimalik

osutada ohutult ja kvaliteetselt.

Muudatused on vajalikud, kuna kehtiv tegevuslubade süsteem keskendub peamiselt

formaalsetele nõuetele ega anna piisavat alust hinnata teenuse tegelikku sisu ja kvaliteeti.

Sellega luuakse Terviseametile selgemad võimalused ennetada olukordi, kus tegevusluba

taotletakse teenustele, mille tõenduspõhisus ei ole selge või mille osutamine ei vasta

patsiendiohutuse nõuetele.

Muudatuste tulemusel muutub tegevusloa menetlus sisulisemaks ning tervishoiuteenuste

kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamisele paremini suunatuks.

Punktidega 17–19 muudetakse tegevusloa kontrollieset (§ 42), et viia see kooskõlla tegevusloa

taotlemisel esitatavate andmete koosseisuga ning võimaldada hinnata lisaks tegevusloa

formaalsetele eeldustele ka tervishoiuteenuse sisu, korraldust ning kvaliteedi ja

patsiendiohutuse tagamise meetmeid.

Paragrahvi 42 punkti 1 täpsustatakse, sätestades, et perearsti nimistu alusel perearstiabi

osutamiseks peavad lisaks tegevuskohale vastavatele ruumidele olema tagatud ka perearstiabi

osutamiseks vajalikud töötajad. Perearstiabi osutamiseks vajalik töötajate koosseis hõlmab

vähemalt perearsti ja pereõde, mis on vajalik seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides

sätestatud nõuete täitmiseks. Muudatuse eesmärk on rõhutada, et tegevusloa kontrolliese ei

hõlma üksnes ruume ja sisseseadet, vaid ka teenuse osutamiseks vajalikku personali, milleks

perearsti tööjuhendi kohaselt on ka pereõde (TTKS § 8 lõige 61).

Paragrahvi 42 punkti 3 täiendatakse nõudega, et kiirabiteenuse osutamiseks peab taotleja olema

Tervisekassa korraldatud avalikul konkursil edukaks tunnistatud. Muudatus on seotud

kiirabiteenuse korraldust täpsustavate sätetega ning seob tegevusloa andmise kiirabiteenuse

korralduse ja rahastamise süsteemiga.

Paragrahvi 42 täiendatakse punktiga 7, mille kohaselt peab taotletava tervishoiuteenuse sisu

vastama käesolevas seaduses sätestatud tegevusalale ning teenuseosutaja kavandatud teenuse

korraldus, tervishoiutöötajate pädevuse tagamise meetmed ning kvaliteedi ja patsiendiohutuse

tagamise süsteem võimaldama tervishoiuteenust osutada ohutult ja kvaliteetselt. Muudatuse

eesmärk on anda Terviseametile võimalus hinnata tegevusloa menetluses lisaks formaalsete

nõuete täitmisele ka seda, kas teenuseosutaja on kavandanud teenuse osutamise viisil, mis

võimaldab tagada kvaliteetse ja ohutu tervishoiuteenuse.

Hindamise eesmärk ei ole kontrollida kõiki kvaliteedijuhtimise süsteemi üksikasju ega hinnata

tervishoiuteenuse meditsiinilist sisu erialaeksperdi rollis. Terviseamet kontrollib, kas taotletava

tegevusloa alusel kavandatav tegevus vastab seaduses sätestatud tegevusalale ning kas

teenuseosutaja on kirjeldanud teenuse osutamise korralduse, personali pädevuse tagamise

meetmed ning kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise süsteemi viisil, mis võimaldab

tervishoiuteenust osutada ohutult ja kvaliteetselt.

Hindamisel lähtub Terviseamet eelkõige tegevusloa taotluses esitatud andmetest, sealhulgas

kvaliteedijuhtimise süsteemi kirjeldusest, tervishoiutöötajate pädevusest, kavandatud

töökorraldusest ning muudest tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvatest asjaoludest.

Paragrahvi 42 täiendatakse punktiga 8, mille kohaselt peab tegevusloal märgitud

tervishoiutöötajate kohta olema tehtud töötamise registri kanne. Muudatuse eesmärk on tagada,

et tegevusloa alusel tervishoiuteenust osutavad isikud on tegelikult seotud tegevusloa omajaga

ning et tegevusloa andmisel kasutatakse ajakohaseid registriandmeid. Sellega asendatakse

senine tervishoiutöötajate kirjalike nõusolekute esitamise ajakohasema registripõhise

kontrolliga.

Punktiga 20 ja 21 täiendatakse seadust §-dega 422 ja 423, millega luuakse regulatsioon

tervishoiuteenuste osutamiseks tervishoiu toimepidevust ohustavas olukorras või

kriisikolukorra ajal ning sätestatakse erisused välisriigi relvajõudude koosseisu kuuluvate

isikute poolt tervishoiuteenuste osutamisel.

Kuna kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse muutmine, millega muudeti ühtlasi tervishoiuteenuste

korraldamise kujunes ajamahukaks, ilmnes seaduse jõustumist ette valmistades praktiline

vajadus täpsustada veel jõustumata sätteid enne nende kohaldamise algust. Muudatuste eesmärk

on tagada regulatsiooni selgus ja rakendatavus ning vältida vajadust teha muudatusi vahetult

pärast sätete jõustumist.

Kehtivas õiguses puudub selge regulatsioon, mis käsitleks tegevusloa taotlemise ja

tervishoiuteenuse osutamise erisusi olukorras, kus tavapärane tegevusloa süsteem ei ole

rakendatav või piisav. Samuti ei ole üheselt reguleeritud välisriigi relvajõudude koosseisu

kuuluvate tervishoiutöötajate tegevus Eestis. See võib kriisiolukorras takistada

tervishoiuteenuste paindlikku ja kiiret korraldamist.

Paragrahvi 422 lisamisega luuakse võimalus osutada tervishoiuteenuseid olukorras, kus seda ei

ole võimalik teha tegevusloas märgitud tegevuskohas. Sellisel juhul võib teenuseosutaja eelnõu

kohaselt jätkata teenuse osutamist Terviseametiga kooskõlastatult muus tegevuskohas. Lisaks

nähakse ette võimalus valdkonna eest vastutava ministri otsusel lubada erandkorras osutada

tervishoiuteenuseid ilma tegevusloata, kui see on vältimatult vajalik ja proportsionaalne

tervishoiuteenuste toimepidevuse tagamiseks. Sama regulatsiooni laiendatakse ka

rahvusvahelisel või välisriigi humanitaar- või meditsiiniorganisatsioonil ja nende koosseisu

kuuluvatele isikutele, kes saabuvad kriisiolukorras riiki ja osutavad tervishoiuteenuseid

eelnimetatud eesmärkidel.

Eelnõu eesmärk on tagada tervishoiuteenuste toimepidevus tervishoiu toimepidevust ohustavas

olukorras või kriisiolukorra ajal, võimaldades paindlikult kõrvale kalduda tavapärasest

tegevusloa regulatsioonist. Muudatused loovad võimaluse osutada teenust muus tegevuskohas

ja erandkorras ka ilma tegevusloata. Selline eesmärk on põhiseaduslikult legitiimne, tulenedes

riigi kohustusest tagada põhiõiguste kaitse (PS § 14), eelkõige õigus tervise kaitsele (PS § 28),

ning riigi julgeoleku ja toimepidevus (PS-i preambul).

Samas riivavad muudatused ettevõtlusvabadust (PS § 31) ja kutsevabadust (PS § 29), kuna

tegevusloa nõudest tehakse erandeid ning turule lubatakse ajutiselt ka isikuid, kes ei vasta

tavapärastele nõuetele. Lisaks võib tekkida küsimus kooskõlast põhiseaduse § 3 lõikega 1, kuna

regulatsioon annab täitevvõimule ulatusliku kaalutlusruumi.Tegevusloata teenuse osutamise

lubamine teatud isikutele võib asetada nad ebavõrdsesse olukorda (PS § 12) võrreldes nendega,

kes peavad täitma rangeid tegevusloa nõudeid (TTKS §-d 40 ja 42).

Tegemist on siiski ajutiste ja erakorraliste meetmetega, mille eesmärk on kaitsta ülekaalukat

avalikku huvi – inimeste elu ja tervist kriisiolukorra või tervishoiu toimepidevust ohustavas

olukorra ajal. Põhiõiguste piirangud on lubatavad, kui need on suunatud teise põhiõiguse või

põhiseadusliku väärtuse kaitsele ning vastavad proportsionaalsuse põhimõttele.

Piirang on sobiv, kuna tegevuskoha paindlik muutmine ja tegevusloata tegutsemise

võimaldamine aitavad tagada tervishoiusüsteemi toimimise olukorras, kus tavapärane korraldus

ei ole võimalik.

Piirang on vajalik, kuna eelnõus nimetatud olukorras ei ole võimalik saavutada sama eesmärki

vähem piiravate meetmetega. Tegevusloa menetlus on ajamahukas ega võimalda kiiret

reageerimist.

Piirang on mõõdukas, kuna meetmed on ajutised ja tegevuskoha muutmine eeldab Terviseameti

kooskõlastust (säilitab kontrolli) ning tegevusloata tegutsemine on lubatud üksnes siis, kui see

on vältimatult vajalik ja proportsionaalne. Samuti peab ministri otsus olema konkreetne

(määratletud teenuseosutajad, teenused ja tähtaeg), mis piirab kaalutlusõiguse ulatust.

Kokkuvõttes on eelnõu kooskõlas põhiseadusega. Muudatused teenivad kaalukat legitiimset

eesmärki (elu ja tervise kaitse ning riigi toimepidevus), aitavad täita põhiseaduse §-st 28

tulenevat riigi kohustust, riivavad ettevõtlus- ja kutsevabadust ajutiselt ja põhjendatult ning

vastavad proportsionaalsuse põhimõttele.

Paragrahvis 423 sätestatakse välisriigi relvajõudude koosseisu kuuluvate tervishoiuteenuseid

osutavate isikute tegevuse õiguslik alus Eestis. Välisriigi relvajõud saabuvad Eestisse koos oma

meditsiinipersonaliga. Nad osutavad üldjuhul meditsiiniteenust oma relvajõududele. Nimetatud

isikutel võimaldatakse osutada tervishoiuteenuseid ilma tegevusloa ja registreeringuta

tervishoiukorralduse infosüsteemis, kui nende viibimine ja tegevus toimub kriisiolukorra ja

riigikaitse seaduses sätestatud alusel. Samuti võivad nad vajadusel osutada teenust Eesti

Kaitseväele, kui selles on kokku lepitud. Näiteks ühiste õppuste käigus Kaitseväe palvel või

muu kokkuleppe raames ressursside säästmiseks. Vastav erand kehtib ka erakorralise abi puhul.

Näiteks, kui liitlaste puhul on tegemist ainsana lähedal asuva või spetsiifilist oskust omava

tervishoiuteenuse osutajaga võivad nad elu päästmiseks teenust osutada ka tsiviilisikutele. Eesti

mereväel on näiteks võimekus barokambri näol. Liitlasriigi relvajõudude puhul võib olla

tegemist teise spetsiifilise võimekusega.

Lõikes 2 sätestatakse Vabariigi Valitsuse pädevus otsustada liitlasvägede terviseteenuse

osutamine kriisiolukorra lahendamiseks. Igas kriisiolukorras ei pruugi liitlasvägede abi vajalik

olla ning seega on igakordne Vabariigi Valitsuse otsus nõutav.

Sätte legitiimne eesmärk tuleneb vajadusest tagada riigi julgeolek ja tõhus rahvusvaheline

sõjaline koostöö. Võimaldades liitlasvägede meditsiinipersonalil tegutseda viivitamata ja

takistusteta rahvusvaheliste operatsioonide, õppuste või ühiste kaitseprojektide raames, toetab

riik kollektiivset enesekaitset ja riigi kaitsevõimet. See on kooskõlas PS §-ga 10, mis sätestab

demokraatliku õigusriigi põhimõtted ja riigi kohustused julgeoleku tagamisel.

Meede on sobiv, kuna see kõrvaldab bürokraatlikud tõkked (registreerimine ja tegevusloa

taotlemine), mis võiksid takistada välisriigi relvajõudude kiiret reageerimist ja meditsiinilist

toetust kriisiolukorras või õppustel. Kuna tegemist on isikutega, kes viibivad Eestis

kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse §-de 146 - 148 alusel antud loa alusel, on nende tegevus

piiratud konkreetsete riigikaitseliste eesmärkidega.

Meede on vajalik, kuna tavapärane registreerimisprotsess Terviseametis (TTKS § 27) ja

tegevuslubade kontrollimine (TTKS § 42) on suunatud püsivale tervishoiusüsteemile ega

arvesta sõjalise koostöö dünaamikat ja liitlasüksuste autonoomset meditsiinilist võimekust.

Sarnane erand on juba osaliselt ette nähtud TTKS §-s 33 Euroopa Majanduspiirkonna

liikmesriigis või Šveitsis kvalifikatsiooni omandanud isikutele, kuid riigikaitselisel eesmärgil

viibivatele relvajõududele on vaja selget ja laiemat regulatsiooni, et tagada õiguskindlus.

Puuduvad leebemad meetmed, mis tagaksid samal ajal nii kiire reageerimise kui ka täieliku

vastavuse riigisisestele registrinõuetele.

Meede on mõõdukas, kuna see ei loobu tervishoiuteenuse kvaliteedi nõuetest sisuliselt, vaid

muudab nende kontrollimise vormi. Välisriigi relvajõudude personal on allutatud oma riigi

distsiplinaar- ja kriminaaljurisdiktsioonile ning nende tegevus peab olema kooskõlas

välislepingutega.

Riive õigusele tervise kaitsele (PS § 28) on minimaalne, kuna teenust osutatakse spetsiifiliste

riigikaitseliste eesmärkide täitmiseks ja isikud viibivad riigis piiratud aja jooksul loa alusel.

Eelnõu kohane § 423 lõige 2 laiendab seda vaid neile vabatahtlikele ühendustele, kes on

kaasatud samadel riigikaitselistel eesmärkidel, tagades paindlikkuse näiteks epideemiate või

suurõnnetuste korral, mis on kooskõlas NETS § 22 lõike 5 ja TTKS § 581 lõike 10

põhimõtetega.

Võttes arvesse riigi kohustust tagada riigikaitseliste ja liitlasnormide täitmine, on sättega

kaasnev riive õigustatud ja tasakaalus eesmärgiga tagada Eesti Vabariigi julgeolek ja

elanikkonna kaitse tõhusa sõjalise koostöö näol.

Muudatuste eesmärk on tagada tervishoiuteenuste toimepidevus ja kättesaadavus erakorralistes

olukordades ning luua selge ja õiguspärane alus paindlikuks tegutsemiseks nii Eesti

teenuseosutajatele kui ka liitlasriikide ja vabatahtlike ühenduste meditsiinipersonalile.

Kokkuvõttes on kavandatav regulatsioon põhiseadusega kooskõlas, kuna see teenib riigi

julgeoleku ja elanikkonna kaitse eesmärki ning võimaldab erakorralistes olukordades kiiret ja

tõhusat tegutsemist. Sellega kaasnev põhiõiguste riive on piiratud, eesmärgipärane ja mõõdukas

ning on tasakaalus vajadusega tagada riigikaitse ja tervishoiuteenuste toimepidevus.

Punktiga 22 täiendatakse TTKS-i §-ga 7213, sätestades 3. jaos tehtud muudatuste rakendamise.

Sätte kohaselt jäävad enne 2027. aasta 1. oktoobrit antud tegevusload kehtima. Sellega

tagatakse õiguskindlus ning välditakse olemasolevatele teenuseosutajatele ebaproportsionaalse

halduskoormuse tekitamist.

Kiirabiteenuse osutamise puhul kohaldatakse uusi nõudeid eelkõige olukorras, kus

Tervisekassa korraldatud avaliku konkursi tulemusena võivad teenuseosutajad muutuda.

Sellisel juhul kujuneb kiirabiteenuse osutamise õigus edaspidi konkursi tulemuse alusel ning

teenust osutavad need kiirabibrigaadi pidajad, kes on tunnistatud edukaks. Kui Tervisekassa

korraldatud avaliku konkursi tulemusena kiirabibrigaadi pidajad või teenuse osutamise

tingimused muutuvad, käsitatakse seda tegevusloa kontrolliesemega seotud asjaolude

muutumisena ning kohaldatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud

teavitamis- ja muutmiskohustust. Konkursi tulemusena teenuseosutajaks mitteosutunud isikute

puhul kiirabiteenuse osutamine TTKS-i tähenduses ei jätku ning vajaduse korral kohaldatakse

tegevusloa muutmise või kehtetuks tunnistamise aluseid.

Kuni asjakohaseid muudatusi ei ole tehtud, jätkavad kiirabiteenuse osutamist senistel alustel

need teenuseosutajad, kes osutavad teenust Häirekeskuselt saadud väljasõidukorralduse alusel,

sealhulgas eriotstarbelised brigaadid, nagu lastereanimobiilid.

Eelnõu §-ga 2 muudetakse KKS-i, et viia see kooskõlla TTKS-is tehtavate muudatustega ning

tagada selgus tervishoiuteenuste osutamisel Kaitseväe tegevuse raames.

Punktiga 1 täpsustatakse § 351 lõike 1 sõnastust, jättes välja viite perearstiabi osutamisele.

Muudatuse eesmärk on viia säte kooskõlla TTKS-i regulatsiooniga, mille kohaselt ei ole

nimistuga perearstiabi osutamine KKS-i tähenduses asjakohane ning Kaitseväe tegevus on

seotud eelkõige eriarstiabi ja vältimatu abi osutamisega.

Punktiga 2 täiendatakse § 351 lõikega 3, millega luuakse võimalus osutada tervishoiuteenust

Kaitseväe õppuste ajal ka muus kui tegevusloas märgitud tegevuskohas. Muudatus on vajalik,

kuna õppuste käigus ei ole tervishoiuteenuse osutamine tavapärastes tegevuskohtades alati

võimalik ning teenuse osutamine peab toimuma paindlikult vastavalt õppuse iseloomule ja

asukohale.

Samas sätestatakse, et selline tegevus toimub Terviseametiga kooskõlastatult ning

teenuseosutaja on kohustatud Terviseametit osutatavatest teenustest ja nende mahtudest

eelnevalt teavitama. Teenuse osutamine väljaspool tegevusloal märgitud tegevuskohta toimub

Terviseametiga kooskõlastatult. Kooskõlastamise eesmärk on võimaldada Terviseametil

hinnata, kas kavandatav tervishoiuteenuse osutamine vastab käesoleva seaduse nõuetele ning

kas teenust on võimalik osutada ohutult ja kvaliteetselt ka väljaspool tegevusloal märgitud

tegevuskohta.

Teenuseosutaja peab Terviseametit mõistliku aja jooksul enne õppuse algust teavitama

kavandatavatest tervishoiuteenustest, nende osutamise kohast ja eeldatavast mahust.

Teavitamine toimub kooskõlastamise menetluse käigus ning selle eesmärk on anda

Terviseametile piisavalt aega kavandatava tegevuse hindamiseks ja vajaduse korral täiendavate

selgituste küsimiseks.

Sellega tagatakse järelevalve võimalus ja teenuse osutamise ohutus ka erandlikes tingimustes.

Eelnõu §-s 3 sätestatakse seaduse jõustumine 2027. aasta 1. oktoobril, et anda tervishoiuteenuse

osutajatele, Terviseametile ning teistele asjaomastele osapooltele piisav aeg registreeringu

peatamise ning uute tegevusloa nõuete ja menetluskorra rakendamiseks. Erandina jõustuvad

käesoleva seaduse § 1 punktid 3–10, 19 ja 20 ning § 2 üldises korras, kuna nende rakendamine

ei ole seotud tegevusloa menetluse muudatuste jõustumisega.

3. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus ei kasutata uusi termineid.

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

5. Seaduse mõjud

Tegevuslubade regulatsiooni muutmine mõjutab kõiki tervishoiuteenuse osutajaid – perearste,

eriarste, hambaarste, õendus- ja ämmaemandateenuse pakkujaid, haiglavõrgu haiglaid ja

eratervishoiuteenuse osutajaid. Eelnõu mõjutavad muudatused tervishoiutöötajaid, kelle suhtes

täpsustatakse registreeringu peatamise ja kehtetuks tunnistamise aluseid ning luuakse võimalus

sekkuda juhtudel, kus tervishoiutöötaja tegevus kujutab endast olulist või vahetut ohtu patsiendi

ohutusele või tervishoiuteenuse kvaliteedile. Mõju puudutab eelkõige üksikuid

tervishoiutöötajaid, kelle tegevus ei vasta kutse- või erialal tegutsemise nõuetele, ning selle

eesmärk on tugevdada patsiendiohutust ja usaldust tervishoiusüsteemi vastu.

Samuti puudutab see Terviseametit, kelle ülesanne on menetleda tegevuslube ja teha

järelevalvet, ning Tervisekassat, kelle jaoks on oluline selge ja usaldusväärne alus teenuste

rahastamiseks ja lepingute sõlmimiseks. Muudatustel on kaudne mõju ka patsientidele, kellele

võib ebapiisavalt paindlik või takistav regulatsioon tähendada raskendatud juurdepääsu

kvaliteetsele ja õigeaegsele tervishoiuteenusele.

Peamiselt avaldub planeeritud muudatuste tulemusena sotsiaalne ja majanduslik mõju, mõju

riigivalitsemisele ning infotehnoloogiale ja infoühiskonnale. Muudatuste majanduslik mõju

avaldub tegevusloa menetlemise nõuete muutumises, sotsiaalne mõju aga tervishoiuteenuste

kvaliteedi ja patsiendiohutuse paranemises. Võrreldes kehtiva olukorraga tuleb tegevusloa

taotlemisel senisest enam kirjeldada teenuse sisu, kvaliteedi tagamise meetmeid ja

patsiendiohutust.

Eelnõul on positiivne mõju ka riigikaitsele ja kriisivalmidusele. Muudatustega luuakse

paindlikum õigusraamistik tervishoiuteenuste osutamiseks kriisiolukorras. See võimaldab

vajaduse korral kohandada tegevuskoha nõudeid, osutada tervishoiuteenuseid väljaspool

tavapärast tegevuskohta ning erandjuhtudel kasutada paindlikumaid tegevusloa tingimusi.

Muudatused toetavad tervishoiusüsteemi toimepidevust ning suurendavad valmisolekut tagada

elanikkonnale vajalik tervishoiuabi ka erakorralistes olukordades.

Muudes valdkondades (nt keskkond, regionaalareng, konkurents) olulist mõju ei tuvastatud ja

neid ei käsitleta. Regionaalset mõju ei ole põhjust eraldi välja tuua, kuna muudatused

kohalduvad ühetaoliselt kõigile tervishoiuteenuse osutajatele sõltumata nende asukohast.

Eelnõu ei muuda tervishoiuteenuste piirkondlikku kättesaadavust ega sea erinevates

piirkondades tegutsevatele teenuseosutajatele erinevaid nõudeid. Mõju olulisust hinnati

sihtrühma suuruse, mõju avaldumise sageduse ja võimalike negatiivsete mõjude põhjal.

Majanduslik ja sotsiaalne mõju

5.1. Mõju sihtrühmad

5.1.1. Tervishoiuteenuse osutajad

Tegevuslubade regulatsiooni ajakohastamine mõjutab otseselt kõiki tervishoiuteenuse osutajaid

(edaspidi TTO) – nii era- kui ka avalikus sektoris tegutsevaid asutusi. 2023. aastal oli Tervise

Arengu Instituudi andmetel 1568 TTO-d, kellest enam kui 95% tegutses eraõiguslikus vormis.

Kõikidest ettevõtetest (2024. a seisuga 158 378 ettevõtet ) moodustavad tervishoiuasutused 1%,

mistõttu on sihtrühma suurus väike.

1568-st TTO-st oli 499 hambaravi-, 411 perearstiabi-, 363 eriarstiabi- ja 126

õendusabiasutused, 50 olid haiglad, 31 taastusravi-, 27 diagnostika- ja 6 kiirabiasutust ning 55

muud asutused. Tervishoiusutustes töötas 2024. aasta seisuga 27 806 töötajat (sh 16 220

tervishoiutöötajat), neist 4911 olid arstid ja 9374 õed .

TTO-dele väljastatud kehtivate tegevuslubade arv seisuga 11.07.2025 on 2851, sellest

eriarstiabis 1200, iseseisvas õendusabis 670, iseseisvas ämmaemandusabis 156, nimistuga

perearstiabis 518, kiirabis 16, iseseisvas füsioteraapias 154, iseseisvas logopeedias 38,

iseseisvas kliinilises psühholoogias 47 tegevusluba.

Soovitud muudatuste rakendumisel muutub tegevusloa taotlemise ja muutmise protsess

sisulisemaks ning aitab tagada paremad eeldused kvaliteetse ja ohutu teenuse osutamiseks.

Näiteks lihtsustub ruumide ja aparatuuri kirjeldamine ning suureneb ruumide ristkasutuse

võimalus. Uuendusena tuleb tegevusloa taotlemisel kirjeldada kuidas tagatakse teenuse

osutamisel tervishoiuteenuse kvaliteet ja toetatakse patsiendiohutuse tagamist.

Mõju ulatus on keskmine, sest kuigi muudatused ei sea piiranguid teenuse osutamise

jätkamiseks, peavad TTO-d uute nõuetega kohanema – see tähendab loa taotlemisel senise

lähenemise kohandamist (nt teenuse kirjeldamine või dokumentatsioon). Kohanemine ei ole

eeldatavalt keeruline, kuid nõuab teatavat tähelepanu ja ümberharjumist. Samuti kaalutakse

võimalust, et haiglavõrgu haiglatelt nõutakse teenuse kirjeldust ainult juhul, kui Terviseamet

peab seda vajalikuks, näiteks kui soovitakse osutada haigla liigile tavapärasest erinevat teenust.

Mõju avaldumise sagedus on väike kuni keskmine, sõltuvalt TTO profiilist. Pidevalt muutuvate

teenustega suuremad asutused puutuvad sellega kokku sagedamini, samas kui paljud väiksemad

TTO-d taotlevad tegevusluba vaid üksikutel kordadel. Ebasoovitavate mõjude risk on väike.

Võimalikuks riskiks on esialgne ebaselgus selles, mille alusel hinnatakse teenuse sisulist

põhjendatust ja ohutust tegevusloa andmisel. Selle riski maandamiseks on oluline tagada piisav

juhendamine ja praktilised üleminekureeglid.

Kokkuvõttes on mõju TTO-dele sisuline ja positiivne. Muudatused loovad eeldused suuremaks

paindlikkuseks, uuenduslike lahenduste kasutuselevõtuks ja lihtsamaks haldamiseks nii TTO

kui ka järelevalveasutuse jaoks.

5.1.2. Kiirabiteenuse osutajad

Kiirabiteenuse regulatsiooni täpsustamine suurendab õigusselgust ning vähendab vaidlusi

kiirabiteenuse ja muude transpordi- või tugiteenuste eristamisel. Muudatusega pikendatakse

kiirabiteenuse rahastamise lepingu perioodi viielt aastalt kümnele aastale. Pikem

lepinguperiood loob teenuseosutajatele suurema kindluse investeeringute tegemiseks

sõidukitesse, meditsiiniseadmetesse, personali väljaõppesse ja kiirabibaaside taristusse.

Praktikas on lühikesed lepinguperioodid vähendanud valmisolekut teha pikaajalisi

investeeringuid spetsiaalselt kiirabiteenuse osutamiseks rajatud või kohandatud taristusse. Selle

tulemusena kasutatakse sageli rendipindu, mis ei ole kavandatud kiirabiteenuse osutamise

eripära arvestades ning võivad mõjutada väljasõiduvalmidust. Pikem lepinguperiood

võimaldab paremini planeerida investeeringuid, toetab kaasaegse taristu rajamist ning

suurendab kindlustunnet personali värbamisel ja hoidmisel. Muudatus aitab parandada

kiirabiteenuse kvaliteeti, toimepidevust ja operatiivset valmisolekut ning toetab

ravikindlustusraha efektiivset kasutamist.

Olulisi negatiivseid mõjusid ei ole tuvastatud. Võimaliku riskina võib pikem lepinguperiood

vähendada konkurentsi sagedust, kuid seda tasakaalustab avaliku konkursi korraldamine ning

Tervisekassa ja Terviseameti järelevalve teenuse kvaliteedi üle kogu lepinguperioodi jooksul.

5.1.3. Tervishoiutöötajad

Eelnõuga täpsustatakse tervishoiutöötajate registreeringu peatamise ja kehtetuks tunnistamise

aluseid ning luuakse täiendavad võimalused sekkumiseks olukordades, kus tervishoiutöötaja

tegevus ei vasta kutse- või erialal tegutsemise nõuetele või kujutab endast olulist või vahetut

ohtu patsiendile või tervishoiuteenuse kvaliteedile. Muudatused mõjutavad otseselt

tervishoiutöötajaid, kelle suhtes viiakse läbi järelevalvemenetlus, kuid eeldatavasti puudutab

see üksnes väikest osa tervishoiutöötajatest.

Muudatus ei ole suunatud tervishoiutöötajate poolt täiendavate ravivõtete kasutamise vastu, kui

neid kasutatakse tervishoiuteenuse osutamisel meditsiiniliselt põhjendatult ning kooskõlas

üldtunnustatud kutse- või erialase praktikaga. Näiteks ei ole sätte eesmärk piirata taastusravis

nõelravi või muude täiendavate ravivõtete kasutamist juhul, kui need täiendavad tõenduspõhist

ravi ega sea patsienti ohtu.

Säte on mõeldud olukordadeks, kus tervishoiutöötaja kaldub ilma meditsiiniliselt põhjendatud

aluseta kõrvale üldtunnustatud kutse- või erialasest praktikast ning sellest tuleneb oluline või

vahetu oht patsiendi ohutusele või tervishoiuteenuse kvaliteedile. Näiteks võib sellise

olukorraga olla tegemist juhul, kui tervishoiutöötaja soovitab patsiendil loobuda

tõenduspõhisest ravist (näiteks lõpetada kõrgvererõhutõve ravimite kasutamine) ning asendada

see üksnes tõendamata ravivõtetega, nagu taimeteed, meditatsioon või muud meetodid, mille

kasutamine ei ole konkreetse haiguse ravis meditsiiniliselt põhjendatud. Samuti võib säte olla

kohaldatav juhul, kui tervishoiutöötaja kasutab teadlikult patsiendi tervisele mittevastavaid

ravivõtteid või materjale või jätab teadlikult järgimata erialased ravistandardid, mille tagajärjel

tekib oluline või vahetu oht patsiendi tervisele või tervishoiuteenuse kvaliteedile.

Muudatus puudutab eelduslikult üksikuid erandlikke juhtumeid. Terviseametile teadaolevalt on

selliseid olukordi esinenud väga harva ning tegemist ei ole suuremat osa tervishoiutöötajatest

puudutava muudatusega. Sätte eesmärk on tagada Terviseametile selge õiguslik alus

sekkumiseks juhtudel, kus tervishoiutöötaja tegevus kujutab endast olulist või vahetut ohtu

patsiendile või tervishoiuteenuse kvaliteedile.

Positiivse mõjuna suureneb õigusselgus, kuna registreeringu peatamise alused, menetluskord

ning registreeringu taastamise tingimused on seaduses senisest täpsemalt reguleeritud. Samuti

luuakse võimalus kohaldada enne registreeringu peatamist leebema meetmena täiendkoolituse

läbimise ettekirjutust, mis võimaldab puudused kõrvaldada ilma registreeringut peatamata.

Negatiivse mõjuna võib registreeringu peatamise korral kaasneda tervishoiutöötajale kohustus

sooritada registreeringu taastamiseks teooria- ja praktikaeksam ning kanda eksami ja võimaliku

täiendkoolituse kulud. Mõju ulatus on siiski piiratud, kuna meetmeid kohaldatakse üksnes

juhtudel, kus tervishoiutöötaja tegevuses on tuvastatud olulised või süstemaatilised rikkumised

või kui ta ei täida Terviseameti ettekirjutust.

Muudatuste eesmärk on tugevdada patsiendiohutust, säilitada usaldus tervishoiusüsteemi vastu

ning tagada, et tervishoiuteenuseid osutavad isikud vastavad kutse- ja erialase tegevuse

nõuetele.

Tervishoiuteenuste kasutajad ehk potentsiaalselt kogu Eesti elanikkond

Tervishoiuteenuste osutamise tegevusluba on kohustuslik kõikidele TTO-dele – nii

Tervisekassa lepingupartneritele kui ka erasektori teenusepakkujatele. Seetõttu avaldub mõju

potentsiaalselt kõikidele inimestele, kes Eestis tervishoiuteenuseid kasutavad – sõltumata

vanusest, ravikindlustuse olemasolust või teenusepakkuja tüübist. See hõlmab ka puuetega ja

krooniliste haigustega inimesi, kes kasutavad tervishoiuteenuseid sageli ning kelle jaoks on

tervishoiuteenuste kvaliteet ja patsiendiohutus eriti olulised. Eelnõuga ei muudeta nende isikute

õigusi, tervishoiuteenuste kättesaadavust ega kehtivaid ligipääsetavuse nõudeid. Sihtrühm on

suur. Sihtrühm on suur.

Kuigi tegevusload on seni mõjutanud teenuste kvaliteeti ja patsiendiohutust pigem kaudselt, on

tegemist olulise vahendiga, mille rolli saab edaspidi sisuliselt suurendada. Muudatused

vähendavad võimalust, et osutatakse teenuseid, mis on sisuliselt põhjendamata või mille

tõenduspõhisus on ebaselge (nt veeni manustatavad vitamiinikuurid). Kuigi teenusekasutaja

jaoks ei pruugi muutused vahetult tajutavad olla, suurendab uus süsteem kindlustunnet ja

usaldust, et TTO-d tegutsevad kvaliteedi- ja ohutusnõuetest lähtuvalt. Seetõttu on mõju ulatus

kasutaja vaates väike, kuid suundumus tervikuna on positiivne. Võrreldes kehtiva olukorraga

väheneb risk, et osutatakse sisuliselt põhjendamata või mittetõenduspõhiseid teenuseid.

Mõju avaldumise sagedus elanikkonnas varieerub sõltuvalt inimese terviseseisundist,

vajadustest ja teenuse saamise sagedusest – see võib olla väga harv või igapäevane. Risk, et

kaasnevad ebasoovitavad mõjud (nt patsiendiohutuse või teenuste kvaliteedi vähenemine), on

väike, sest uus süsteem keskendub enam riskipõhisusele ja sisulistele kvaliteedinõuetele. Samas

toob see kaasa paremad võimalused kohandada teenuste korraldust vastavalt teenust saavate

inimeste tegelikele vajadustele ning tagada patsientidele paremini kättesaadavad ja turvalised

teenused. Mõju sihtrühmale on positiivne ja oluline.

Mõjuvaldkond: riigivalitsemine

5.1.4. Terviseamet

Terviseametis tegeleb taotluste menetlemise, tegevuslubade väljastamise, muutmise ja

registriandmete korrastamise tegevusega kuus ametnikku.

Terviseamet väljastab igal aastal ligikaudu 1000 tegevusluba, millest umbes pooled on uued

tegevusload (2024. aastal kokku 998 taotlust, sh 450 uut tegevusluba; 2025. aasta seitsme kuuga

387 taotlust, sh 142 uut tegevusluba).

Tegevuslubade muutmisega ei kaasne Terviseametile kohanemisraskusi ega olulist

töökoormuse kasvu, kuna tegevuslubade menetlemisega tegelevad ametnikud juba praegu.

Võrreldes kehtiva olukorraga ei muutu tegevusloa menetluse põhiprotsess, kuid suureneb selle

sisuline kontroll (kvaliteet, patsiendiohutus).

Väljastatud tegevuslubade arv on viimastel aastatel suurenenud: kui 2022. aastal väljastas

Terviseamet 117 ja 2023. aastal 356 tegevusluba, siis 2024. aastal juba 543 tegevusluba. Enim

väljastatakse tegevuslubasid eriarstiabi ja iseseisva õendusabi osutamiseks (2024. a vastavalt

178, ja 102 tegevusluba). Tegevusloa omaniku muutmise taotlusi on viimasel kahel aastal

esitatud aastas keskmiselt 36, enim seoses eriarstiabi ja iseseisva õendusabi osutamisega.

Tegevusloa menetlemise kestus ja erisused

Seaduse kohaselt on tegevusloa menetlemise tähtaeg 60 päeva. Praktikas võib menetlusaeg

varieeruda oluliselt: kui esitatud dokumentatsioon on korrektne, saab loa väljastada kiiremini,

kuid puuduste ilmnemise korral tuleb taotlejalt küsida lisadokumente ning menetlus venib.

Menetluse pikkus ei sõltu niivõrd tegevusala liigist, vaid pigem taotluse mahukusest ja

ruumide/teenuste arvust. Näiteks ühe teenuse ja korras dokumentatsiooniga taotlus saab otsuse

kiiresti, samas kui 20 teenust hõlmav taotlus eeldab sageli täienduste küsimist ja menetluse

peatamist.

Tegevusloa muutmine

Tegevusloa muutmise protsess on ajaliselt ja sisuliselt sarnane uue tegevusloa väljastamise

protsessiga. Menetluse kestus sõltub muudatuse iseloomust: teenuse eemaldamine on lihtne ja

kiire, teenuse lisamine võib nõuda lisakontrolle, eriti kui see toimub uutes ruumides ja eeldab

paikvaatlust.

Mõju tervishoiutöötajate registri regulatsioonile

Eelnõuga täpsustatakse tervishoiutöötajate registreeringu peatamise ja kehtetuks tunnistamise

aluseid. Muudatus tugevdab patsiendiohutust ning võimaldab Terviseametil senisest

tõhusamalt reageerida olukordades, kus tervishoiutöötaja tegevus ei vasta kutse- või erialal

tegutsemise nõuetele või kujutab endast olulist ohtu patsiendi ohutusele või tervishoiuteenuse

kvaliteedile. Negatiivne mõju tervishoiutöötajatele on piiratud, kuna registreeringu peatamine

eeldab üldjuhul eelnevat järelevalvemenetlust, ettekirjutust ning tervishoiutöötaja

ärakuulamist. Riskina võib kaasneda täiendav halduskoormus Terviseametile, kuid mõjutatud

juhtumite arv on eeldatavalt väike.

Mõju töökoormusele

Planeeritud tegevuslubade regulatsiooniga ei kaasne Terviseametile kohanemisraskusi ega

püsivat töökoormuse kasvu, kuna tegevuslubade menetlemisega tegelevad ametnikud juba

praegu. Tegevusloa muutmise töökoormus sõltub muudatuse sisust. Kui muudatused

puudutavad üksnes uusi tegevuslubasid, ei suurene töökoormus oluliselt. Kui tegevusloa omaja

soovib kehtivat tegevusluba muuta, tuleb üle vaadata ja korrigeerida (nt ühiskasutuse ruumide

piirangute kadumise korral) kogu tegevusluba, see toob kaasa ajutise menetluste arvu

suurenemise.

IT-arenduste vajadus

Planeeritavad muudatused ei too kaasa põhimõttelisi muudatusi tervishoiukorralduse

infosüsteemi ülesehituses, sest taotluse esitamise ja menetlemise protsess jääb samaks.

Mõningad muudatused võivad siiski vajada väiksemaid arendusi (nt uue välja lisamise

hinnanguline maksumus ca 10 000 eurot).

Tervishoiuteenuste järelevalve

Planeeritud muudatused mõjutavad ka järelevalvet TTO-de üle: Terviseametile tekib selgem

alus kvaliteedi- ja kättesaadavusnõuete kontrolliks ning võimalus rakendada riskipõhist ja

proaktiivset järelevalvet, mis hõlmab ka TTO-de enesekontrolli. Järelevalve muutub seeläbi

sisukamaks – rõhk liigub teenuse kvaliteedi ja kättesaadavuse hindamisele, mitte ainult

vormilistele nõuetele, ning jälgitavate näitajate hulk võib suureneda.

Kokkuvõttes on mõju Terviseametile oluline. Mõju ulatus on keskmine, sest tegevusloa

väljastamine ja järelevalve muutub sisulisemaks, kuid eeldatavasti kohanemisraskusi sellega ei

kaasne. Kuna tegevuslubade väljastamine ja järelevalve on asutuse igapäevatöö, on mõju

avaldumise sagedus suur. Vähese ebasoovitava mõjuna kaasneb töökoormuse suurenemine

seoses IT-arenduse vajadusega, kuid väheneb ka tegevuslubade arv, mistõttu jääb asutuse

töökoormus tervikuna sarnaseks ning mõju tervikuna on positiivne.

5.1.5. Tervisekassa

Tervisekassa ülesanne on tagada, et rahastatavad teenused oleksid tõenduspõhised, kvaliteetsed

ja kättesaadavad. Kuna tegevusloa olemasolu ja sisu on aluseks TTO-de lepingutele, mõjutab

regulatsiooni ajakohastamine Tervisekassat kaudselt, kuid sisuliselt. Muudatused loovad

eeldused, et TTO-del oleks toimiv kvaliteedisüsteem, nad osutaksid läbimõeldud ja pädevusele

vastavaid teenuseid ning seeläbi paraneks teenuste kvaliteet ja patsiendiohutus.

Mõju ulatus on keskmine: Tervisekassa ülesanded ei muutu, kuid rahastamisotsuste aluseks

olev tegevusluba muutub sisulisemaks, luues parema eeldusbaasi kvaliteetsete teenuste

osutamiseks. Mõju avaldumise sagedus on keskmine kuni suur, sest TTO-sid hinnatakse ja

nendega sõlmitakse lepinguid pidevalt. Risk on väike, kuid vajalik on tagada tegevusloa ja

rahastusmudeli kooskõla.

5.1.6. Tartu Ülikool ja Tervishoiu kõrgkoolid.

Käesoleva eelnõu mõju tervishoiutöötajate teooria- ja praktikaeksameid korraldavatele

kõrgkoolidele on hinnatud väheseks. Eelnõuga ei muudeta teooria- ja praktikaeksami

korraldamise põhimõtteid ega eksami sisu. Eelnõuga tõstetakse üksnes seaduses sätestatud

eksamitasu ülemmäära, et võimaldada määrusega kehtestada eksami tegelikele

korraldamiskuludele vastav menetlus- ja eksamitasu. Ülemmäära muutmine põhineb Tartu

Ülikooli tagasisidel eksamite tegelike korraldamiskulude kohta.

Eelnõu võib avaldada kõrgkoolidele piiratud mõju üksnes seetõttu, et registreeringu peatamise

lõpetamise üheks eelduseks võib olla teooria- ja praktikaeksami sooritamine. Mõju ei ole siiski

eeldatavalt märkimisväärne, kuna registreeringu peatamine on erandlik meede, mida

kohaldatakse üksnes juhtudel, kui tervishoiutöötaja rikub süstemaatiliselt või olulisel määral

kutse- või erialal tegutsemise nõudeid või kaldub ilma meditsiiniliselt põhjendatud aluseta

kõrvale üldtunnustatud kutse- või erialasest praktikast ning sellest tuleneb oluline või vahetu

oht patsiendi ohutusele või tervishoiuteenuse kvaliteedile. Selliste juhtumite arv on eelduslikult

väga väike.

Mõju kõrgkoolidele vähendab täiendavalt asjaolu, et eelnõu menetluse käigus jäeti välja

registreeringu peatamise alus, mis oli seotud tervishoiuteenuse osutamisest eemalviibimisega.

Seetõttu ei teki eksami sooritamise kohustust üksnes pikaajalise tööturult eemaloleku tõttu, vaid

üksnes erandjuhtudel, mis on seotud tervishoiutöötaja kutsealase tegevuse ja

patsiendiohutusega. Sellest tulenevalt ei ole põhjust eeldada olulist eksamite arvu kasvu ega

märkimisväärset täiendavat haldus- või korralduskoormust eksameid korraldavatele

kõrgkoolidele.

Sotsiaalministeerium peab siiski põhjendatuks tervishoiutöötaja teooria- ja praktikaeksami

süsteemi terviklikku ülevaatamist, sealhulgas eksami sisu, korralduse, kulude ja rahastamise

analüüsimist. Need küsimused on kavas võtta arutluse alla eraldiseisva õigusloomeprotsessi

raames, mille ettevalmistamist kavandatakse alustada järgmisel aastal väljatöötamiskavatsuse

koostamisega. Selle protsessi käigus kaasatakse ka eksameid korraldavad kõrgkoolid.

5.2. Mõju töö- ja halduskoormusele tervikuna

Eelnõuga kaasneb tervishoiuteenuse osutajatele tegevusloa taotlemisel mõõdukas täiendav

halduskoormus, kuna teatud juhtudel tuleb senisest põhjalikumalt kirjeldada tervishoiuteenuse

sisu, korraldust, kvaliteedi- ja patsiendiohutuse tagamise meetmeid ning kvaliteedijuhtimise

põhimõtteid. Täiendav koormus avaldub peamiselt tegevusloa esmasel taotlemisel või selle

olulisel muutmisel.

Samas vähendatakse halduskoormust tegevusloa menetluse digitaliseerimise, olemasolevate

registriandmete suurema kasutamise, dubleerivate dokumentide esitamise vähendamise ning

tegevusloa nõuete ajakohastamise kaudu. Näiteks asendatakse tervishoiutöötajate kirjalike

nõusolekute esitamine registripõhise kontrolliga, suureneb võimalus kasutada olemasolevaid

andmeid riiklikest registritest ning väheneb vajadus esitada eraldiseisvaid nõuetele vastavust

tõendavaid dokumente.

Terviseameti töökoormus võib tegevusloa menetlemisel ja järelevalves lühiajaliselt suureneda,

kuna tegevuslubade sisuline hindamine muutub senisest põhjalikumaks. Samas lihtsustab

menetlust registriandmete suurem kasutamine ning tegevusloa kontrollieseme selgem sidumine

taotluses esitatavate andmetega. Pikemas perspektiivis võimaldavad muudatused rakendada

riskipõhisemat ja tõhusamat järelevalvet.

Kokkuvõttes on mõju töö- ja halduskoormusele tasakaalustatud. Teatud menetlused muutuvad

sisulisemaks, kuid seda tasakaalustavad menetluse lihtsustamine, digitaliseerimine ja

dubleerivate nõuete vähendamine.

5.3. Andmekaitsealane mõjuhinnang

Eelnõuga ei nähta ette uusi isikuandmete töötlemise eesmärke, ei looda uusi töödeldavate

isikuandmete liike ega laiendata andmesubjektide ringi, samuti ei laiendata töödeldavate

terviseandmete või muude isikuandmete eriliikide koosseisu. Muudatustega täpsustatakse

olemasolevate isikuandmete töötlemise õiguslikke aluseid ning viiakse seaduse regulatsioon

kooskõlla kehtiva tervishoiukorralduse infosüsteemi põhimäärusega. Näiteks töödeldakse

tervishoiutöötaja kutsealal tegutsemise piirangu andmeid juba kehtiva tervishoiukorralduse

infosüsteemi põhimääruse § 7 lõike 1 punkti 15 alusel ning eelnõuga sätestatakse nende

andmete töötlemise alus ka seaduse tasandil. Tervishoiukorralduse infosüsteemi eesmärke ei

muudeta. Eelnõuga laiendatakse avalikustatavate andmete koosseisu nende andmete võrra, mis

annab patsiendile info perearsti nimistu kuulumise kohta tervisekeskusesse ning sätestatakse

nende avalikustamise õiguslik alus, eesmärk ja avalikustamise kestus seaduse tasandil.

Muudatusest tulenevalt võib üksikjuhtudel suureneda registreeringu peatamisega seotud

andmete töötlemine, kuid töödeldavate andmete olemus ega töötlemise eesmärk ei muutu.

Eelnõuga kaasnev peamine andmekaitserisk seisneb selles, et registreeringu peatamise või

kutsealal tegutsemise piirangu andmete töötlemine võib mõjutada tervishoiutöötaja kutsealast

tegevust. Seda riski maandatakse sellega, et andmete töötlemine toimub üksnes seaduses

sätestatud alustel, Terviseameti järelevalvepädevuse teostamiseks ning üksnes eesmärgi

saavutamiseks vajalikus ulatuses.

Muudatustega kaasnev peamine mõju seisneb selles, et tervishoiutöötajate registreeringu

peatamise, kutsealal tegutsemise piirangute ja tegevuslubadega seotud isikuandmete töötlemise

õiguslik alus muutub selgemaks ning vastab paremini õigusselguse põhimõttele. See parandab

registri õiguslikku läbipaistvust ning vähendab õigusliku ebaselguse riski.

Isikuandmete töötlemisega seotud riskid ei suurene võrreldes kehtiva olukorraga. Andmete

töötlemine toimub jätkuvalt üksnes seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks ning registrisse

kantavate ja avalikustatavate andmete koosseis on piiratud eesmärgi saavutamiseks vajalikuga.

Eelnõuga ei kaasne uut, ulatuslikku ega kõrge riskiga isikuandmete töötlemist isikuandmete

kaitse üldmääruse artikli 35 tähenduses. Seetõttu ei kaasne eelnõuga vajadust koostada eraldi

isikuandmete kaitse mõjuhinnangut.

6. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Seaduse rakendamine ei eelda ulatuslikke arendustegevusi. Vajalik on üksnes lisada üks

andmeväli tervishoiukorralduse infosüsteemi (maksumus 10 000 eurot) s.o andmed selle kohta,

kas perearsti nimistu kuulub tervisekeskusesse. Arenduskulu kaetakse TEHIKu eelarvest ning

vastav arendusvajadus arvestatakse tavapärase arendusvajaduse planeerimisel perioodiks

2027–2030.

Terviseamet teeb juba kehtiva õiguse alusel järelevalvet TTO-de üle, mistõttu ei too

muudatused kaasa järelevalve mahu kasvu ega lisakulusid. Kuigi järelevalve võib muutuda

sisulisemaks, hinnates senisest enam teenuse kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise meetmeid,

tasakaalustub see tegevusloa menetluses.

Tegevusloa taotlemisel esitatavate andmete täpsustamine, sealhulgas kvaliteedijuhtimise

süsteemi kirjelduse nõue, ei suurenda kogukoormust, kuna samal ajal lihtsustatakse teatud

ruumilisi ja formaalseid nõudeid. Seetõttu kompenseerivad muudatused üksteist ning ei too

kaasa halduskoormuse ega kulude kasvu.

Eelnõu EIS kooskõlastamise käigus on Terviseamet ja TEHIK on juhtinud tähelepanu

võimalikule vajadusele teha tervishoiukorralduse infosüsteemis täiendavaid arendusi.

Sotsiaalministeeriumi hinnangul ei too kavandatavad muudatused kaasa põhimõttelisi

muudatusi tegevuslubade taotlemise ega menetlemise protsessis. Mitmed eelnõus sätestatud

nõuded on rakendatavad olemasolevate infosüsteemide funktsionaalsuste kaudu, kasutades

taotlusele lisatavaid dokumente või muid juba kasutusel olevaid lahendusi.

Eelnõu menetluse käigus on loobutud tegevuslubade ühendamist käsitlevatest muudatustest,

mistõttu langeb ära ka vastava arenduse vajadus. Samuti ei eelda tervishoiuteenuse kirjeldust

puudutavad muudatused uute andmeväljade loomist, kuna vajalik teave on võimalik esitada

tegevusloa taotluse lisadokumentidena olemasoleva funktsionaalsuse raames.

Eriolukordades tegevusloa andmist puudutavad sätted reguleerivad eelkõige haldusmenetlust

ja pädevust ning nende rakendamine ei eelda eraldiseisva infosüsteemi loomist ega tegevusloa

menetlemise põhiprotsessi muutmist. Samuti ei välista eelnõu rakendamine vajaduse korral

käsitsi tehtavaid menetlustoiminguid juhtudel, kus vastav automatiseeritud lahendus ei ole veel

kasutusele võetud.

Kavandatavad muudatused on rakendatavad ka olemasolevate infosüsteemide

funktsionaalsuste abil. Juhul kui vastavad infosüsteemi arendused ei ole eelnõu jõustumise

ajaks valminud, esitab tegevusloa taotleja nõutavad andmed ja dokumendid tegevusloa taotluse

lisadena ning Terviseamet menetleb neid kehtiva menetluskorra alusel. Seetõttu ei ole eelnõu

rakendamine sõltuv täiendavate infosüsteemi arenduste valmimisest. Võimalikud

arendusvajadused saab Terviseamet kavandada oma tavapärase IKT arendusprotsessi raames

ning arvestab neid perioodi 2027–2030 arendusplaanide koostamisel.

7. Rakendusaktid

Seaduse vastuvõtmisel tuleb muuta järgmisi määrusi:

1) TTKS paragrahv 21 lõike 2 alusel sotsiaalministri 25. jaanuari 2002. a määrus nr 25

„Nõuded haiglavälise eriarstiabi osutamiseks vajalikele ruumidele, sisseseadele ja

aparatuurile“ (RT I, 01.06.2016, 8);

2) TTKS paragrahv 22 lõike 4 alusel sotsiaalministri 19. augusti 2004. a määrus nr 103 „Haigla

liikide nõuded“ (RT I, 23.05.2023, 14);

3) TTKS paragrahv 10 lõike 1 alusel sotsiaalministri 29. novembri 2001. a määrus nr 116

„Nõuded perearsti tegevuskoha ruumidele, sisseseadele ja aparatuurile“ (RT I,

04.10.2024, 8);

4) TTKS paragrahv 262 lõike 4 alusel sotsiaalministri 19. märtsi 2010. a määrus nr 23

„Nõuded ämmaemandusabi iseseisvalt osutamiseks vajalikele ruumidele, sisseseadele,

aparatuurile, töövahenditele ja ravimitele“ (RTL 2010, 13, 255);

5) TTKS paragrahv 25 lg 2 alusel terviseministri 13. jaanuari 2025. a määrus nr 3 „Iseseisva

õendusabiteenuse osutamine ja õendusabi erialad“ (RT I, 17.01.2025, 5).

6) Lisa eksami kord

Määruse muudatustega seoses jäetakse välja senine ruumide ristkasutuse piirang, võimaldades

paindlikumalt kasutada samu ruume ja vahendeid tervishoiuteenuste osutamisel, kui on tagatud

teenuse kvaliteet ja patsiendiohutus. Samuti ühtlustatakse ruuminõuded, et vältida

põhjendamatuid erinevusi sarnase sisuga teenuste vahel. Lisaks vaadatakse üle sisseseade ja

aparatuuri loetelud, liikudes detailsetelt ja jäikadelt loeteludelt enam funktsioonipõhisele

lähenemisele. See võimaldab TTO-l valida sobivad vahendid vastavalt teenuse sisule, säilitades

samal ajal nõuded teenuse ohutusele ja kvaliteedile.

8. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub 2027. aasta 1. oktoobril, et anda tervishoiuteenuse osutajatele, Terviseametile

ning teistele asjaomastele osapooltele piisav aeg registreeringu peatamise ning uute tegevusloa

nõuete ja menetluskorra rakendamiseks. Erandina jõustuvad käesoleva seaduse § 1 punktid 3–

10, 19 ja 20 ning § 2 üldises korras, kuna nende rakendamine ei ole seotud tegevusloa menetluse

muudatuste jõustumisega.

9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

VTK ettevalmistamist juhtis Sotsiaalministeerium.

VTK esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu 25-1120 Tervisekassale,

Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Eesti Patsientide Esindusühingule, Eesti Patsientide Liidule,

Eesti Arstide Liidule, Eesti Õdede Liidule, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Eratervishoiuasutuste

Liidule, Eesti Kiirabi Liidule, Eesti Esmatasandi Tervisekeskuste Liidule, Eesti Perearstide

Seltsile, Eesti Ämmaemandate Ühingule, haiglavõrgu haiglatele ja eriarstide erialakomisjonide

esindajatele. VTK edastati Riigikogu sotsiaalkomisjonile teadmiseks.

VTK kohta esitatud tagasiside põhjal leidis laiemat toetust lahendus, mille kohaselt

ajakohastatakse tegevuslubade süsteemi terviklikult (alternatiiv 1), sidudes tegevusloa andmine

senisest enam teenuse kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamisega. Seda toetasid mitmed keskset

rolli omavad osapooled, sealhulgas tervishoiuteenuse osutajad ja erialaliidud, kes pidasid

vajalikuks liikuda formaalsetelt ja tehnilistelt nõuetelt sisulisema ning riskipõhisema hindamise

suunas. Samas esitati ka seisukohti, mis eelistasid kitsamat lähenemist (alternatiiv 2),

keskendudes eelkõige rakendusaktide muutmisele ja tehniliste nõuete ajakohastamisele.

Tagasisides rõhutati eelkõige vajadust vähendada halduskoormust, muuta nõuded

paindlikumaks ning viia need paremini kooskõlla teenuse tegeliku sisuga. Oluliseks peeti

ruumide ristkasutuse piirangute kaotamist, ruumi- ja tehniliste nõuete ühtlustamist ning

liikumist detailsetelt loeteludelt funktsioonipõhise lähenemise suunas. Samuti toodi esile

vajadus tagada selged ja läbipaistvad kriteeriumid Terviseameti kaalutlusõiguse kasutamisel

ning vältida ülereguleerimist või dubleerivaid nõudeid.

Kooskõlastamisel oodati lisaks üldistele tähelepanekutele osapoolte eelistusi ja tagasisidet

väljapakutud regulatiivsete lahendusalternatiivide kohta, mida arvesse võttes ka eelnõu

koostati. Kooskõlastamise käigus esitatud tagasiside põhjal koostati seaduse muutmise eelnõu

ja selgitused rakendusaktide muutmiseks. VTK kooskõlastustabel on lisatud käesoleva

seletuskirja juurde.

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu 26-0534 ning arvamuse

avaldamiseks Tervisekassale, Tartu Ülikoolile, Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolile, Tartu

Tervishoiu Kõrgkoolile, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Eesti Patsientide Esindusühingule,

Eesti Patsientide Liidule, Eesti Arstide Liidule, Eesti Õdede Liidule, Eesti Haiglate Liidule,

Eesti Eratervishoiuasutuste Liidule, Eesti Kiirabi Liidule, Eesti Esmatasandi Tervisekeskuste

Liidule, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Ämmaemandate Ühingule, haiglavõrgu haiglatele ja

eriarstide erialakomisjonide esindajatele.

Eelnõu saadeti täiendavaks kooskõlastamiseks ning teadmiseks organisatsioonidele, kes

esitasid eelnõu eelmise kooskõlastamise ajal ettepanekuid ja arvamusi (Tervisekassa, Eesti

Arstide Liit, Eesti Perearstide Selts, Eesti Õdede Liit, Eesti Haiglate Liit, Tartu Ülikool, SA

Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Eesti Haiglate Liit ja Eesti Proviisor Apteekrite Liit).

Eelnõu kohta laekunud tagasiside on lisatud kooskõlastustabelina, milles on välja toodud

selgitused ja viited eelnõu korrigeerimise kohta vastavalt märkustele.

Algatab Vabariigi Valitsus 14. septembril 2026. a

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)

Heili Tõnisson

Valitsuse nõunik

Seletuskirja lisa.docx

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja
Kaitseväe korralduse seaduse muutmise seaduse
(tegevusloa ja registreeringuga seotud muudatused)
eelnõu seletuskirja juurde

Lisa
Kooskõlastustabel EIS I ja EIS II

Ettepanek EIS II kooskõlastus
Sotsiaalministeeriumi vastus
Tervisekassa

Kiirabiteenuse regulatsioon.
Rõhutame jätkuvalt, et praktikas kasutatakse kiirabiteenust sageli ka patsientide transpordiks, kuigi arstiabi ei ole vaja. Seetõttu ei lahenda normi täpsustamine üksi kiirabiressursi väärkasutust. Vaja on korralduslikke muudatusi, näiteks täpsemaid väljakutsete triaaži kriteeriume või eraldi transpordikanalit. Seega toetame algatust arendada meditsiinilise transpordi regulatsiooni ja korraldust edasi kiirabi arengusuundade tegevuskavas.

Selgitatud

Märkus puudutab käesoleva eelnõu reguleerimisalast välja jäävat küsimust. Meditsiinilise transpordi õiguslikku regulatsiooni käsitletakse eraldiseisvas õigusloomes. Sotsiaalministeerium alustab 2026. aasta II poolaastal meditsiinilise transpordi kontseptsiooni väljatöötamist, mille põhjal hinnatakse kehtiva õigusruumi muutmise vajadust.
Tervishoiutöötaja teooria- ja praktikaeksami ning vastavuseksami tasu ülempiira suurus.
Eelnõud täiendati regulatsiooniga, millega tõsteti tervishoiutöötaja teooria- ja praktikaeksami ning vastavuseksami tasu ülempiira 1000 eurolt 3500 eurole. Tervisekassa märgib, et eelnõu lisa 2 kohaselt (lk 17) arvestati Eesti Õdede Liidu seisukohaga, mille kohaselt on eksami sooritamise eest kuni 1000-eurose tasu küsimine ebamõistlikult suur ega toeta tervishoiutöötajate nappuse kriisi lahendamist ning nende naasmist tööellu. Sotsiaalministeerium vastas, et ei muuda 1000 euro piirmäära. Samas sama lisa 2 allpool oleva Tartu Ülikooli arvamuse järgselt tõsteti piirmäära üle 3 korra (kuigi Tartu Ülikool sätestas kulude suuruseks ca 2100 eurot käibemaksuga). Tervisekassa hinnangul võib eelnõu täiendus seada oluliselt ohtu õdede, ämmaemandate ja teiste tervishoiutöötajate (kes ei ole Tartu Ülikooli või sellega sarnase arstiõppe läbinud tervishoiutöötajad) naasmise tervisehoiutööle. Eelnõu täienduse käigus ei ole analüüsitud, kas summa ülempiir 3500 eurot on proportsionaalne näiteks õdede ja teiste tervishoiutöötajate eksamite korraldamisega ja mh nt õdede õppeaasta tasu suurusega. Eelnõu täienduse tegemiseks peaks küsima sisulise arvamuse ja kalkulatsiooni kõikidelt vastavate erialade eksamite korraldajatelt ja õppeasutustelt. Tervisekassa teeb ettepaneku kehtestada vajadusel üksnes arstidele 3500 euro suurune ülempiir ning analüüsida täiendavalt teiste tervishoiutöötajate eksami tasu piirmäära. Tervisekassa hinnangul võib tegelikest kuludest ligi 1500 eurot suurema piirmäära kehtestamine suunata eksamite korraldajaid siiski ka oma tasusid tõstma. Ei ole usutav, et praktikas jääb eksamite tasu oluliselt madalamaks kui kehtestatud piirmäär.

Selgitatud

Eelnõuga ei kehtestata tervishoiutöötaja teooria- ja praktikaeksami konkreetset tasu, vaid üksnes seaduslik ülemmäär, mis võimaldab kehtestada määrusega erinevate tervishoiukutsete eksamite tegelikele korraldamiskuludele vastava menetlus- ja eksamitasu. Ülemmäär ei tähenda, et kõikide tervishoiukutsete eksamitasud kehtestatakse maksimaalses ulatuses.

Eri tervishoiukutsete teooria- ja praktikaeksamite korraldamise kulud erinevad sõltuvalt eksami sisust, praktilise osa mahust, hindajate arvust, vajalike õppebaaside kasutamisest ning muudest korralduslikest asjaoludest. Seetõttu ei ole põhjendatud kehtestada seaduses erinevaid ülemmäärasid eri tervishoiukutsete lõikes. Seaduses sätestatakse üksnes ühtne paindlik ülemmäär, samas kui konkreetne menetlus- ja eksamitasu määratakse kindlaks tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 28 lõike 11 alusel kehtestatava määrusega, arvestades vastava eksami tegelikke kulusid.

Ülemmäära tõstmise vajadus ilmnes eelnõu kooskõlastamise käigus Tartu Ülikooli esitatud kuluhinnangu põhjal. Samal ajal ei tähenda see, et kõikide tervishoiukutsete eksamite tasud suureneksid samas ulatuses. Määruse muutmise käigus hinnatakse kõigi tervishoiukutsete eksamite korraldamise kulusid ning kehtestatakse vastavad menetlus- ja eksamitasud kulupõhiselt.

Seaduses sätestatud ülemmäär ei anna eksami korraldajale õigust ega kohustust kehtestada eksamitasu ülemmäära ulatuses. Määruse koostamisel lähtutakse eksami tegelikest korraldamiskuludest ning tasu kujundamisel järgitakse proportsionaalsuse põhimõtet. Seetõttu puudub alus eeldada, et kõikide tervishoiukutsete eksamitasud kehtestatakse automaatselt seaduses sätestatud ülemmäära ulatuses.

Tervishoiutöötaja registreeringu peatamine Eelnõu punktiga 14 muudetava § 321 lg 2 kohaselt sama paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud asjaolude hindamisel kaasab Terviseamet vajadusel sõltumatu erialaeksperdi, tervishoiutöötajate väljaõpet korraldava õppeasutuse või asjaomase erialaühenduse. Seletuskiri selgitab samuti, et isiku võib kaasata. Tervisekassa hinnangul on § 321 lg 1 p 2 süüdistused ja tagajärg isikule piisavalt tõsised, et võiks kaaluda nimetatud isiku kaasamise kohustust, vältimaks, et Terviseamet iseseisvalt ja ennatlikult vastava otsuse teeb.
Selgitatud

Eelnõus on teadlikult sätestatud, et Terviseamet kaasab sõltumatu erialaeksperdi, tervishoiutöötajate väljaõpet korraldava õppeasutuse või asjaomase erialaühenduse vajaduse korral. Kõik § 32¹ lõike 1 punktis 2 nimetatud juhtumid ei eelda erialase meditsiinilise hinnangu andmist.

Praktikas võib esineda olukordi, kus tervishoiutöötaja tegevus on ilmselgelt vastuolus tõenduspõhise meditsiini, kutsealaste nõuete või patsiendiohutuse põhimõtetega ning rikkumise tuvastamiseks ei ole erialaeksperdi kaasamine vajalik. Näiteks võib tegemist olla olukorraga, kus tervishoiutöötaja soovitab patsiendil loobuda tõenduspõhisest ravist ning asendada selle üksnes tõendamata ravivõtetega, või osutab tervishoiuteenust viisil, mis seab patsiendi teadlikult olulisse ohtu.

Kui järelevalvemenetluses on vajalik hinnata, kas osutatud tervishoiuteenus vastas erialasele standardile, kliinilistele juhenditele või üldtunnustatud meditsiinipraktikale, kaasab Terviseamet sõltumatu erialaeksperdi, tervishoiutöötajate väljaõpet korraldava õppeasutuse või asjaomase erialaühenduse. Sellistel juhtudel eeldab rikkumise tuvastamine eriteadmisi ning eksperdi kaasamine on praktikas tavapärane.

Eksperdi kohustuslik kaasamine igas menetluses ei oleks kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega ning pikendaks põhjendamatult järelevalvemenetlusi ka juhtudel, kus rikkumine on ilmne ega eelda erialast meditsiinilist hinnangut. Seetõttu võimaldab eelnõu Terviseametil hinnata eksperdi kaasamise vajadust konkreetse juhtumi asjaoludest lähtudes.

Eksperdi kaasamise vajadust ning selle kohaldamise põhimõtteid on selgitatud ka eelnõu varasema kooskõlastamise käigus ning kavandatav regulatsioon ei muuda selles osas senist lähenemist.

Täiendav ettepanek.
Tervisekassa teeb oma nõukogu suunisel Sotsiaalministeeriumile ettepaneku kaaluda TTKS § 17 lõige 2
ja § 19 täiendamist selliselt, et võimalda kiirabi avalikul konkursil ühe hindamiskriteeriumina määrata hinda. Tervisekassa hinnangul ei ole võimalik tänase õigusakti sõnastuse alusel hinda hindamiskriteeriumina kehtestada.

Selgitatud

Ettepanek puudutab kiirabi avaliku konkursi korraldamise põhimõtteid ning väärib eraldi käsitlemist. Kuna käesoleva eelnõu menetlus ei jõua eelduslikult lõpule enne Tervisekassa kavandatava järgmise kiirabi hanke väljakuulutamist, ei ole võimalik ettepanekut käesoleva eelnõu menetluse käigus sisuliselt läbi töötada.
Eesti Arstide Liit

Avaldame arvamust eelnõu punkti 14 kohta. Leiame, et tegemist on oluliste muudatustega, mis vajavad sisulist arutelu, esitatud muudatused annavad ametnikele otsustusõiguse, mis ei vasta nende pädevusele, seetõttu ei saa me eelnõu punkti 14 (TTKS § 32¹
muudatused) täies mahus kooskõlastada. Oleme nõus, et peaks olema võimalik arsti registreeringut peatada, kui ta ohustab patsiente sobimatute ravimeetodite kasutamise, terviseseseisundi, puuduliku erialase pädevuse tõttu või muudel põhjustel. Kuid selle hindamine peab toimuma selgete kriteeriumite alusel ja pädevate isikute poolt. Ei saa nõustuda sätetega, mis annavad otsustusõiguse selgelt Terviseametile, kus vastav pädevus puudub. Seletuskirjas
rõhutatakse küll, et Terviseamet ei hinda meditsiinilise tegevuse sisu, kuid eelnõus puudub regulatsioon, kes ja kuidas seda hindab.
TTKS § 321 lõiked 1 ja 2 soovitakse sõnastada järgmiselt: (1) Terviseamet võib peatada tervishoiutöötaja registreeringu tervishoiukorralduse infosüsteemis järgmistel alustel: 1) tervishoiutöötaja ei ole täitnud Terviseameti ettekirjutust; 2) tervishoiutöötaja rikub süstemaatiliselt või olulisel määral kutse- või erialal tegutsemise nõudeid või kaldub ilma meditsiiniliselt põhjendatud aluseta kõrvale üldtunnustatud kutse- või erialasest praktikast ning sellest tuleneb oluline või vahetu oht patsiendi ohutusele või tervishoiuteenuse kvaliteedile. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud asjaolude hindamisel kaasab Terviseamet vajadusel sõltumatu erialaeksperdi, tervishoiutöötajate väljaõpet korraldava õppeasutuse või asjaomase erialaühenduse. TTKS § 321 lõike 1 sõnastusest tulenevalt on tervishoiutöötaja registreeringu peatamine kaalutlusotsus. Kaalutlusotsuse tegemisel peab otsuse tegija hindama kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid: kas tervishoiutöötaja rikub süstemaatiliselt või olulisel määral kutse- või erialal tegutsemise nõudeid või kaldub ilma meditsiiniliselt põhjendatud aluseta kõrvale üldtunnustatud kutse- või erialasest praktikast ning kas sellest tuleneb oluline või vahetu oht patsiendi ohutusele või tervishoiuteenuse kvaliteedile. Seega peab Terviseamet registreeringu peatamiseks andma sisulise hinnangu tervishoiutöötaja tegevusele. Lõike 2 kohaselt kaasab Terviseamet asjaolude hindamisel vajadusel sõltumatu erialaeksperdi, tervishoiutöötajate väljaõpet korraldava õppeasutuse või asjaomase erialaühenduse, kuid eelnõu ei kohusta eksperte kaasama. Samuti pole arusaadav, milliste kriteeriumite alusel Terviseamet otsustab, kas selline vajadus on või ei ole. Teeme ettepaneku kehtestada Terviseametile kohustus kaasata asjaolude hindamisel erialaeksperte vastavalt hinnatava tervishoiutöötaja kutsele ja erialale.

Selgitatud

Eelnõus on teadlikult sätestatud, et Terviseamet kaasab sõltumatu erialaeksperdi, tervishoiutöötajate väljaõpet korraldava õppeasutuse või asjaomase erialaühenduse vajaduse korral. Kõik § 32¹ lõike 1 punktis 2 nimetatud juhtumid ei eelda erialase meditsiinilise hinnangu andmist.

Praktikas võib esineda olukordi, kus tervishoiutöötaja tegevus on ilmselgelt vastuolus tõenduspõhise meditsiini, kutsealaste nõuete või patsiendiohutuse põhimõtetega ning rikkumise tuvastamiseks ei ole erialaeksperdi kaasamine vajalik. Näiteks võib tegemist olla olukorraga, kus tervishoiutöötaja soovitab patsiendil loobuda tõenduspõhisest ravist ning asendada selle üksnes tõendamata ravivõtetega, või osutab tervishoiuteenust viisil, mis seab patsiendi teadlikult olulisse ohtu.

Kui järelevalvemenetluses on vajalik hinnata, kas osutatud tervishoiuteenus vastas erialasele standardile, kliinilistele juhenditele või üldtunnustatud meditsiinipraktikale, kaasab Terviseamet sõltumatu erialaeksperdi, tervishoiutöötajate väljaõpet korraldava õppeasutuse või asjaomase erialaühenduse. Sellistel juhtudel eeldab rikkumise tuvastamine eriteadmisi ning eksperdi kaasamine on praktikas tavapärane.

Eksperdi kohustuslik kaasamine igas menetluses ei oleks kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega ning pikendaks põhjendamatult järelevalvemenetlusi ka juhtudel, kus rikkumine on ilmne ega eelda erialast meditsiinilist hinnangut. Seetõttu võimaldab eelnõu Terviseametil hinnata eksperdi kaasamise vajadust konkreetse juhtumi asjaoludest lähtudes.

Eksperdi kaasamise vajadust ning selle kohaldamise põhimõtteid on selgitatud ka eelnõu varasema kooskõlastamise käigus ning kavandatav regulatsioon ei muuda selles osas senist lähenemist.

TTKS § 321 lõike 3 järgi teeb Terviseamet enne registreeringu peatamist tervishoiutöötajale ettekirjutuse rikkumise lõpetamiseks või kutse- ja erialase pädevuse taastamiseks, sealhulgas võib kohustada läbima täienduskoolituse, ning määrab selle täitmiseks tähtaja. Lõike 5 kohaselt võib Terviseamet peatada registreeringu ilma käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ettekirjutust tegemata, kui rikkumise laad, ulatus või korduvus kujutab endast vahetut olulist ohtu patsiendi ohutusele või tervishoiuteenuse kvaliteedile. Leiame, et Terviseametil puudub pädevus määrata, mida on vaja teha tervishoiutöötaja kutse-või erialase pädevuse taastamiseks ja millise täienduskoolituse ta peaks läbima. Lõike 5 sõnastusest tulenevalt on ettekirjutuse tegemata jätmine kaalutlusotsus. Kaalutlusotsuse tegemisel peab otsuse tegija hindama kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid: kas rikkumise laad, ulatus või korduvus kujutab endast vahetut olulist ohtu patsiendi ohutusele või tervishoiuteenuse kvaliteedile. Seega peab Terviseamet ettekirjutuse tegemata jätmisel andma sisulise hinnangu tervishoiutöötaja tegevusele. Teeme ettepaneku kehtestada Terviseametile kohustus kaasata erialaeksperte sellise ettekirjutuse tegemisel või tegemata jätmisel.

Arvestatud osaliselt ja selgitatud

Terviseamet ei määra iseseisvalt tervishoiutöötaja kutse- või erialase pädevuse taastamise sisu ega konkreetset täienduskoolitust. Ettekirjutuse tegemisel lähtub Terviseamet järelevalvemenetluses tuvastatud rikkumise asjaoludest ning vajaduse korral kaasab sõltumatu erialaeksperdi, tervishoiutöötajate väljaõpet korraldava õppeasutuse või asjaomase erialaühenduse. Täienduskoolituse vajadus ja sisu sõltuvad konkreetse rikkumise iseloomust ning vajaduse korral kujundatakse need erialase pädevusega isikute hinnangu alusel.
Samuti ei peeta põhjendatuks kehtestada erialaeksperdi kohustuslikku kaasamist igas menetluses, seda tehakse vajaduse korral. Kõik juhtumid ei eelda erialase meditsiinilise hinnangu andmist. Praktikas võib esineda olukordi, kus rikkumine on ilmselge ega nõua eriteadmisi, näiteks kui tervishoiutöötaja soovitab patsiendil loobuda tõenduspõhisest ravist ja asendada see üksnes tõendamata ravivõtetega. Kui järelevalvemenetluses on vajalik hinnata tervishoiuteenuse vastavust erialasele standardile või üldtunnustatud meditsiinipraktikale, kaasab Terviseamet sõltumatu erialaeksperdi, tervishoiutöötajate väljaõpet korraldava õppeasutuse või asjaomase erialaühenduse.
Eksperdi kohustuslik kaasamine igas menetluses ei oleks kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega ning pikendaks põhjendamatult järelevalvemenetlusi ka juhtudel, kus rikkumine on ilmne ega eelda erialast meditsiinilist hinnangut.
§ 321 lõiget 3 on täiendatud selliselt, täienduskoolituse vajadus ja ulatus määratakse kindlaks lähtuvalt tuvastatud puudustest ning vajaduse korral erialaeksperdi või asjaomase õppeasutuse hinnangust.
Eelnõu sätestab § 321 lõikes 1 alused registreeringu peatamiseks. Ettekirjutuse täitmata jätmine on § 321 lg1 p 1 järgi eraldiseisvaks aluseks registreeringu peatamiseks. Lõiked 2–5 täpsustavad registreeringu peatamise korda § 321 lg 1 p 2 sätestatud alusel. Sellest saab järeldada, et ettekirjutusi, mille täitmata jätmisel võib registreeringu peatada, võidakse teha ka asjaoludel, mis ei ole hõlmatud § 321 lg 1 punktiga 2. Leiame, et ei ole põhjendatud nõuda registreeringu peatamise lõpetamiseks tervishoiutöötaja teooria- ja praktikaeksami sooritamist kõikidel juhtudel, kui tervishoiutöötaja registreering on peatatud § 321 lg 1 p 1 alusel (Terviseameti ettekirjutuse täitmata jätmise tõttu).
Selgitatud

TTKS § 32¹ lõike 1 punktis 1 sätestatud registreeringu peatamise alus ei ole käesoleva eelnõuga uus, vaid kehtib juba kehtivas õiguses. Ettekirjutus tehakse järelevalvemenetluses pärast rikkumise tuvastamist eesmärgiga kõrvaldada tuvastatud puudused. Kui tervishoiutöötaja jätab ettekirjutuse süstemaatiliselt täitmata, võib see iseenesest kujutada ohtu patsiendi ohutusele või tervishoiuteenuse kvaliteedile ning õigustada registreeringu peatamist.

Kehtiva õiguse kohaselt taastub registreering ühe aasta möödumisel automaatselt sõltumata sellest, kas ettekirjutus on täidetud. Eelnõu eesmärk on kõrvaldada see puudus ning tagada, et registreeringu taastamine oleks seotud ettekirjutuse tegeliku täitmisega ja vajaduse korral kutse- või erialase pädevuse kontrollimisega. Seega ei muudeta registreeringu peatamise alust, vaid täpsustatakse registreeringu taastamise regulatsiooni, et tagada patsiendiohutus.

TTKS § 321 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tervishoiutöötaja peab registreeringu peatamise lõpetamiseks sooritama tervishoiutöötaja teooria- ja praktikaeksami. Lõikes 7 nimetatud tervishoiutöötaja, kelle registreering on peatatud tervishoiutöötajale kohtuotsusega kohaldatud kutse- või erialal tegutsemise keelu ajaks, registreeringu peatamise lõpetamiseks eksamit sooritama ei pea. Leiame, et see loob kohtuotsuse alusel peatatud registreeringuga tervishoiutöötajale põhjendamatu eelise. Võib eeldada, et kohtus süüdimõistetud tervishoiutöötaja on toime pannud raskema rikkumise kui lõikes 1 nimetatud tervishoiutöötaja. Teeme ettepaneku kehtestada registreeringu peatamise lõpetamiseks tervishoiutöötaja teooria- ja praktikaeksami sooritamise kohustus ka lõikes 7 nimetatud tervishoiutöötajale.

Selgitatud

TTKS § 32¹ lõikes 7 sätestatud registreeringu peatamine on kohtu poolt mõistetud kutse- või erialal tegutsemise keelu õiguslik tagajärg ning isikule kaasnev täiendav õiguslik piirang. Kohtu poolt kohaldatud kutse- või erialal tegutsemise keeld ei pruugi olla seotud tervishoiutöötaja kutse- või erialase pädevuse või tervishoiuteenuse kvaliteediga, vaid võib tuleneda ka muust süüteost, mis ei sea kahtluse alla isiku erialast pädevust.
Teooria- ja praktikaeksami kohustuse kehtestamine registreeringu taastamise eeltingimusena kujuneks sisuliselt täiendavaks sanktsiooniks lisaks kohtu poolt kohaldatud kutse- või erialal tegutsemise keelule ning suurendaks põhiõiguste riivet olukorras, kus kohus ei ole pidanud vajalikuks isiku kutse- või erialase pädevuse täiendavat kontrollimist. Käesoleva eelnõuga kehtestatud teooria- ja praktikaeksami sooritamise kohustus on seotud üksnes juhtudega, kus registreeringu peatamise aluseks on Terviseameti hinnang tervishoiutöötaja kutse- või erialase tegevuse nõuetele vastavuse kohta ning eksami eesmärk on hinnata kutse- või erialase pädevuse taastamist.

Eesti Puuetega Inimeste Koda

Haavatavate sihtrühmade mõjuanalüüs puudub Eelnõu seletuskiri käsitleb mõjusid sihtrühmade kaupa (tervishoiuteenuse osutajad, tervishoiutöötajad, „tervishoiuteenuste kasutajad ehk kogu elanikkond", Terviseamet), kuid eraldi puuetega ja krooniliste haigustega inimeste kui haavatava ja intensiivsema teenusekasutusega sihtrühma mõjuanalüüsi ei ole. Teeme ettepaneku lisada mõjuanalüüsi eraldi alapunkt „Mõju puuetega ja krooniliste haigustega inimestele“.

Arvestatud osaliselt

Mõjuanalüüsi on täiendatud selgitusega puuetega ja krooniliste haigustega inimeste kohta. Eraldi mõjupeatükki ei lisatud, kuna eelnõu ei muuda nende isikute õigusi, tervishoiuteenuste kättesaadavust ega kehtivaid ligipääsetavuse nõudeid ning muudatused kohalduvad ühetaoliselt kõigile tervishoiuteenuste kasutajatele.

Terminoloogia vajab osaliselt täpsustamist Sisulisemaks muutmine" on ebamäärane. Väljend "muudetakse tegevuslubade süsteem sisulisemaks" ei kirjelda, mida tegelikult muudetakse. Parem oleks öelda näiteks: "Eelnõuga tugevdatakse tegevuslubade andmise sisulist kontrolli..." või "Eelnõuga laiendatakse tegevusloa andmisel hinnatavaid asjaolusid..." Terviseameti hindamispädevus vajab piire. Lause: "Terviseametile antakse selgem alus hinnata tervishoiuteenuse sisu..." võib jätta mulje, et amet hakkab hindama meditsiiniliste otsuste sisu. Kui eesmärk on hinnata kvaliteedisüsteeme, juhtimist ja nõuete täitmist, tuleb seda täpsustada. Peatamise alused sisaldavad määratlemata õigusmõisteid. Mõisted nagu: "süstemaatiliselt","olulisel määral", "üldtunnustatud praktika", "oluline või vahetu oht" on õiguses kasutatavad, kuid seletuskirjas peab olema selgitatud, kuidas neid sisustatakse ja milliste tõendite alusel hinnatakse. Vastasel juhul võib suureneda vaidluste arv. Põhjuslik seos võiks olla selgem. Praegu jääb ebaselgeks, kas registreeringu peatamiseks peavad olema täidetud kõik tingimused või piisab mõnest neist.
Selgitatud

Seletuskiri sisaldab eelnõu eesmärkide, regulatsiooni sisu ning kavandatavate muudatuste põhjalikku selgitust. Iga eelnõus kavandatava muudatuse kohta on esitatud selle eesmärk, sisu ja põhjendus ning vajaduse korral ka muudatuse rakendamise põhimõtted. Seletuskirjas on selgitatud ka Terviseameti hindamispädevuse ulatust, tervishoiutöötajate registreeringu peatamise aluste kohaldamise põhimõtteid ning tegevusloa kontrollieseme sisu. Täiendav terminoloogiline või sisuline ümberkirjutamine ei ole vajalik, kuna seletuskiri annab kavandatavast regulatsioonist ammendava ülevaate ning võimaldab selle eesmärki ja kohaldamist üheselt mõista.
Kiirabi mõiste kitsendamine võib riivata puuetega või krooniliste haigustega inimeste teenuste kättesaadavust Eelnõu piiritleb kiirabi rangelt „eluohtliku haigestumise, vigastuse või mürgistuse" juhtudega Häirekeskuse väljasõidukorralduse alusel ning välistab sõnaselgelt „patsientide transportimise" kiirabiteenuse mõistest (§16, §17 muudatuste selgitus). Seletuskiri toob näiteks, et praegu vaieldakse olukordade üle, kus kiirabi tegevusluba tahetakse kasutada patsientide transpordiks – ja see soovitakse edaspidi välistada. Paljud krooniliste haigustega või puuetega inimesed vajavad regulaarselt meditsiinilist transporti, mis ei ole „vältimatu abi" tähenduses erakorraline, kuid nõuab siiski meditsiinilist järelevalvet, olgu või näiteks hingamisaparaadist sõltuvad inimesed jpt. Eelnõu loob küll erandi „operatiivvalvevälistele eriotstarbelistele brigaadidele" (§17 p5), kuid toob näidetena ainult vastsündinu/lapse transporti (lastereanimobiil). Täiskasvanud puudega/kroonilise haigusega inimeste vajaduste osas jääb ebaselgeks, kas ja kuidas nemad sellesse erandisse 2 mahuvad, või kas nende transport jääb reguleerimata alasse, mida keegi enam ei paku (kuna kiirabi seda enam ei tohi teha, aga eraldi „meditsiinilise transpordi" teenust seadus ei defineeri). Teeme ettepaneku täpsustada, milline teenus ja seadusesäte katab täiskasvanud kroonilise haigusega ja/ või puudega patsiendi meditsiinilist transporti, et ei tekiks reguleerimata tühimikku.
Selgitatud

Eelnõuga ei muudeta puuetega ega krooniliste haigustega inimeste meditsiinilise transpordi senist korraldust ega vähendata nende teenuste kättesaadavust. Muudatuse eesmärk on täpsustada seaduse tasandil juba kehtivat riikliku kiirabisüsteemi korraldust ning välistada olukorrad, kus kiirabi tegevusluba taotletakse tegevuseks, mis sisuliselt ei vasta kiirabiteenusele. Lastereanimobiili brigaad on seletuskirjas toodud üksnes näitena operatiivvalvevälisest eriotstarbelisest brigaadist ega piira selliste brigaadide kasutamist üksnes laste transpordiga. Eelnõu ei muuda patsiendiveo ega meditsiinilise transpordi õiguslikku regulatsiooni. Meditsiinilise transpordi regulatsiooni ja korralduse edasiarendamine sisaldub kiirabi arengusuundade tegevuskavas ning vastavate tegevustega alustatakse 2026. aasta teisel poolel.
Ruumide ristkasutuse piirangu kaotamine seab ohtu ligipääsetavuse. Rakendusaktide osas (p 8, määruste muutmine) kaotatakse ruumide ristkasutuse piirang ja liigutakse „detailsetelt ja jäikadelt loeteludelt" funktsioonipõhisele lähenemisele sisseseade ja aparatuuri osas. Samas puudub seletuskirjas igasugune viide ligipääsetavusnõuetele ruumide, sisseseade või aparatuuri osas (nt ratastooliga ligipääs, tõstukid jne). Teeme ettepaneku, et uute määruste koostamisel säilitatakse või täpsustatakse eraldi ligipääsetavusnõuded nii, et need hõlmaks nii liikumis-, nägemis-, kuulmis- kui meelepuudega inimeste erinõudeid.
Selgitatud

Eelnõuga ei muudeta tervishoiuteenuse osutamise tegevuskohtadele kehtivaid ligipääsetavuse nõudeid ega vähendata puuetega inimeste juurdepääsu tervishoiuteenustele. Ligipääsetavuse nõuded tulenevad ehitusseadustiku alusel kehtestatud taristuministri määrusest „Nõuded ehitise ligipääsetavusele“ ning neid käesoleva eelnõuga ei muudeta.
Rakendusaktides kavandatav ruumide ristkasutuse võimaldamine ei ole seotud ligipääsetavuse nõuetega, vaid tervishoiuteenuse osutamise töökorralduse ja ressursside tõhusama kasutamisega. Muudatuse eesmärk on kõrvaldada põhjendamatud piirangud, mis takistavad erinevate erialade tervishoiutöötajatel kasutada samu nõuetele vastavaid vastuvõturuume. Näiteks ei ole kehtivas regulatsioonis põhjendatud piirang, mille kohaselt ei või dermatoveneroloogi, oftalmoloogi, otorinolarüngoloogi või pulmonoloogi vastuvõturuume kasutada teise eriala tervishoiutöötajad, kuigi ruumid vastavad teenuse osutamiseks vajalikele nõuetele. Muudatuse eesmärk on võimaldada olemasolevate ruumide paindlikumat ja otstarbekamat kasutamist, muutmata seejuures ligipääsetavusele kehtestatud nõudeid.
Ruumide ristkasutust puudutavad muudatused kavandatakse rakendusaktidesse pärast seaduse vastuvõtmist. Rakendusaktide ettevalmistamisel hinnatakse muudatusi tervikuna, kuid ligipääsetavusele kehtivaid nõudeid nende muudatustega ei muudeta.

Uus kvaliteedijuhtimissüsteemi nõue ei sisalda puuetega inimeste erivajadusi Eelnõu p 11 (§41 uus lg 2 p 11 vastavalt kirjeldusele) nõuab tegevusloa taotlemisel kvaliteedijuhtimissüsteemi kirjelduse kava, mis peab sisaldama teavet töötajate pädevuse, kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise põhimõtete kohta. Samas ei ole siin mainitud kohandamisi erivajadustega inimestele. Teeme ettepaneku lisada kvaliteedijuhtimise ja patsiendiohutuse tagamise süsteemi nõuete hulka selgesõnaliselt viited patsiendi individuaalsete vajaduste arvestamisele ning vajalike abivahendite tagamisele (kommunikatsioonivahendid, teave lihtsas keeles või viipekeeletõlge, kohandatud protseduuri või vastuvõtuajad).
Selgitatud

Eelnõu ei muuda puuetega ega erivajadustega inimeste õigusi ega tervishoiuteenuse osutajatele selles valdkonnas kehtivaid kohustusi. Kvaliteedijuhtimissüsteemi kirjelduse eesmärk ei ole koondada kõiki tervishoiuteenuse osutajale erinevatest õigusaktidest tulenevaid kohustusi, vaid kirjeldada kvaliteedi- ja patsiendiohutuse tagamise süsteemi ning tervishoiutöötajate pädevuse tagamise korraldust. Erivajadustega inimeste võrdse kohtlemise ja ligipääsetavuse nõuded tulenevad muudest õigusaktidest ning nende dubleerimine käesolevas regulatsioonis ei ole vajalik.

Registreeringu peatamise mehhanismi juures on ebaselged patsiendi või tema esindaja kaebuse esitamise võimalused Uus §32¹ annab Terviseametile õiguse peatada tervishoiutöötaja registreering süstemaatilise rikkumise või vahetu ohu korral. Seletuskiri rõhutab selgelt, et registreeringut ei saa peatada üksnes kaebuse alusel ilma asjaolusid kontrollimata, ning ohutusjuhtumite raporteerimise süsteem on sõnaselgelt lahutatud registreeringu peatamise mehhanismist. Kui patsient (või tema esindaja/pere) kogeb ebakvaliteetset tervishoiuteenust või kahjustavat ravi, jääb ebaselgeks, kuidas ta saab või peab info edastama Terviseametile, et amet saaks alustada enda kontrollimenetlustega. Samuti jääb ebaselgeks, mida tähendab tervishoiutöötaja rikub süstemaatiliselt või olulisel määral kutse- või erialal tegutsemise nõudeid või kaldub ilma meditsiiniliselt põhjendatud aluseta kõrvale üldtunnustatud kutse- või erialasest praktikast ning sellest tuleneb oluline või vahetu oht patsiendi ohutusele või tervishoiuteenuse kvaliteedile. Teeme ettepaneku lisada selgitus, milline on patsiendi (sh tema esindaja, hooldaja, eestkostja) kanal info edastamiseks (sh juhul, kui patsient ei suuda ise kirjalikku kaebust esitada) Terviseametile, kui ta näeb tervishoiutöötaja tegevuses ohtu enda tervisele, sealhulgas mittetõenduspõhise ravi soovitamist või määramist, ja kas see kanal on kohandatud ka inimestele, kes ise kirjalikku kaebust koostada ei suuda. Täiendavalt vajavad selget reguleerimist registreeringu peatamise alused ning kvaliteedi hindamiskriteeriumid. Tervishoiu areng eeldab pidevat innovatsiooni ning uute raviviiside ja ravipraktikate kasutuselevõttu ning kvaliteedi hindamine peab põhinema erialasel kompetentsil ja tõenduspõhisusel. Vältida tuleb olukorda, kus kvaliteedi sisulist hindamist asendavad peamiselt formaalsed dokumenteerimisnõuded või haldusmenetlused. Teeme ettepaneku lisada selged ja läbipaistvad hindamiskriteeriumid, mis aitavad tagada õigusselgust, vähendada vaidluste tekkimise riski ning säilitada tasakaalu kvaliteedijärelevalve ja meditsiinilise professionaalse autonoomia vahel.
Selgitatud

Eelnõuga ei muudeta patsiendi õigusi pöörduda Terviseameti poole ega Terviseameti järelevalvemenetluse algatamise aluseid. Patsiendil või tema esindajal on ka kehtiva õiguse kohaselt võimalik esitada Terviseametile pöördumine või kaebus ning Terviseamet hindab igal üksikjuhul menetluse alustamise vajadust. Registreeringu peatamist ei saa kohaldada üksnes kaebuse alusel, vaid Terviseamet peab enne otsuse tegemist välja selgitama kõik asjakohased asjaolud ning hindama, kas seaduses sätestatud registreeringu peatamise alused on täidetud.
Eelnõuga täpsustatakse registreeringu peatamise aluseid ning seletuskirjas on selgitatud nende kohaldamise põhimõtteid. Kavandatud regulatsioon ei piira meditsiinilise innovatsiooni rakendamist ega tervishoiutöötaja professionaalset autonoomiat. Üldtunnustatud praktikast kõrvalekaldumine ei kujuta endast rikkumist, kui see on meditsiiniliselt põhjendatud ning vastab võlaõigusseaduse §-s 763 sätestatud tingimustele. Kvaliteedi hindamine ei põhine üksnes formaalsetel dokumenteerimisnõuetel, vaid terviklikul hinnangul kõigile menetluses tuvastatud asjaoludele.

Kriisiolukorra regulatsioonis on käsitlemata kroonilise ravi järjepidevus ja Uued §-d 42² ja 42³ annavad paindlikkuse tegevuskoha muutmiseks, tegevusloata tegutsemiseks välisriigi relvajõudude/vabatahtlike kaasamiseks kriisiolukorras. Põhiseaduspärasuse analüüs on põhjalik (PS §-d 28, 29, 31, 12), kuid käsitleb ainult tervishoiutöötajate ja -teenuse osutajate õigusi. Kordagi ei mainita, kuidas tagatakse kriisiolukorras järjepidev ravi kroonilistele patsientidele, kes sõltuvad korrapärasest, spetsiifilisest ravist (dialüüs, insuliin, meditsiiniseadmed, eriravimid, hapnikuravi, harvikhaiguste ja/või onkoloogiliste haiguste ravimid jne). Teeme ettepaneku, et §42² rakendamisel sätestatakse ja selgitatakse, kuidas prioriseeritakse ja tagatakse kriitilist, katkematut ravi vajavate krooniliste patsientide teenuse järjepidevus kriisiolukorras; samuti tuleb selgitada, kuidas kaardistakse sellist abi vajavad patsiendid nng kuidas neid teavitatakse enne teenuse ümberkorraldamist.

Selgitatud
Käesoleva eelnõu eesmärk ei ole reguleerida tervishoiuteenuste osutamise sisulist korraldust ega ravi prioriseerimise põhimõtteid kriisiolukorras. Eelnõuga luuakse üksnes õiguslik alus, mis võimaldab kriisiolukorras, erakorralise seisukorra ja sõjaajal tagada tervishoiuteenuste osutamise paindlikumalt, sealhulgas muuta tegevuskohta, osutada teenust ilma tegevusloata ning kaasata välisriigi relvajõude ja vabatahtlikke ühendusi. Eelnõuga ei muudeta tervishoiuteenuste osutamise prioriseerimise ega ravi järjepidevuse tagamise põhimõtteid. Tervishoiuteenuste korraldamine, sealhulgas ravi järjepidevuse tagamine ja patsientide käsitlemise põhimõtted kriisiolukorras, lahendatakse vastavalt olukorrale tervishoiusüsteemi toimepidevuse ja kriisijuhtimise raames ning ei ole käesoleva eelnõu reguleerimisese.
Ettepanek EIS I kooskõlastus
Sotsiaalministeeriumi vastus
Eesti Ämmaemandate Ühing

Koostöös sündinud muudatusettepanekuid on arvestatud. Eesti Ämmaemandate Ühing on nõus eelnõu kooskõlastamisega.
Koostööpartner on eelnõu kooskõlastanud.
Eesti Esmatasandi Tervisekeskuste Liit

ETTKL annab omapoolse nõusoleku eelnõu kooskõlastamiseks.
Koostööpartner on eelnõu kooskõlastanud.

Eesti Arstide Liit

Avaldame arvamust eelnõu punktide 9 ja 10 kohta, millega reguleeritakse tervishoiutöötaja registreeringu kehtetuks tunnistamist või peatamist Terviseameti poolt. Väljatöötamiskavatsuses registreeringutega seotud muudatusi ei käsitletud ja neid ei ole arstide liiduga ega erialaseltsidega arutatud. Leiame, et tegemist on oluliste muudatustega, mis vajavad sisulist arutelu, esitatud muudatused on kohati küsitavad ja vastuolulised ning annavad ametnikele otsustusõiguse, mis ei vasta nende pädevusele, seetõttu ei saa me eelnõu punkte 9 ja 10 (TTKS § 32 muudatused) kooskõlastada.
Oleme nõus, et peaks olema võimalik arsti registreeringut peatada, kui ta ohustab patsiente sobimatute ravimeetodite kasutamise, terviseseseisundi, puuduliku erialase pädevuse tõttu või muudel põhjustel. Kuid selle hindamine peab toimuma selgete kriteeriumite alusel ja pädevate isikute poolt. Ei saa nõustuda sätetega, mis annavad otsustusõiguse selgelt Terviseametile, kus vastav pädevus puudub. Seletuskirjas rõhutatakse küll, et Terviseamet ei hinda meditsiinilise tegevuse sisu, kuid eelnõus puudub regulatsioon, kes seda hindab. Leiame, et registreeringu peatamine ainult sel alusel, et töötamises on olnud vaheaeg, ei ole põhjendatud ja registreeringu taastamiseks eksami sooritamise nõudmine on ebaproportsionaalne. Euroopa Liidus kehtib tööjõu vaba liikumise põhimõte ja töötamisõiguse peatamine Eestis ei takista töötamist teistes EL riikides. Tervishoiutöötajate puuduse tingimustes ei ole vaja lisada bürokraatlikke takistusi arstidele, kes soovivad välismaalt Eestisse tagasi tulla.

Arvestatud osaliselt ja selgitatud

Eelnõust on välja jäetud kavandatud registreeringu peatamise alus, mille kohaselt oleks Terviseamet saanud peatada tervishoiutöötaja registreeringu juhul, kui tervishoiutöötaja ei ole viie aasta jooksul Eestis tervishoiuteenust osutanud. Kooskõlastamise käigus esitati sätte kohta mitmeid sisulisi märkusi selle kohaldamisala, proportsionaalsuse ja võimalike erandite kohta. Kuna küsimus vajab täiendavat analüüsi ning arutelu koostööpartneritega, ei kavandata käesoleva eelnõuga vastava aluse kehtestamist.

Ülejäänud osas ei ole eelnõu eesmärk anda Terviseametile õigust teha iseseisvalt meditsiinilisi või erialaseid hinnanguid ilma asjakohase pädevuseta. Registreeringu peatamise aluse kohaldamine eeldab järelevalvemenetluse läbiviimist ning asjaolude põhjalikku väljaselgitamist. Vajaduse korral kaasab Terviseamet sõltumatuid erialaeksperte, erialaseltse, ülikooli või tervishoiukõrgkoole, kelle hinnangutele saab otsuse tegemisel tugineda. Vastav põhimõte on eelnõusse sisse viidud.

Terviseameti otsus registreeringu peatamise või kehtetuks tunnistamise kohta tehakse haldusmenetluse seaduse kohases menetluses. Enne otsuse tegemist tuleb tervishoiutöötajale anda võimalus esitada oma seisukohad, vastuväited ja tõendid. Otsus vormistatakse põhjendatud haldusaktina ning selle saab vaidlustada vaide esitamise või halduskohtusse pöördumise teel.

Eelnõu eesmärk on tagada patsiendiohutus ja tervishoiuteenuse kvaliteet olukordades, kus tervishoiutöötaja tegevus kujutab endast olulist või vahetut ohtu patsiendile või tervishoiuteenuse kvaliteedile. Tegemist ei ole distsiplinaarmenetluse ega kutse andmise süsteemi asendamisega, vaid riikliku järelevalve meetmega erandlikes olukordades sekkumiseks.

Mitte lisada TTKS § 32 lõiget 2 eelnõus toodud sõnastuses.
„Terviseamet võib tunnistada tervishoiutöötaja registreeringu tervishoiukorralduse infosüsteemis kehtetuks, kui tervishoiutöötaja ei osuta Eestis tervishoiuteenust ning tervishoiuteenuse osutamise regulaarsust ja perioodi arvesse võttes on alust arvata, et registriandmed ei ole ajakohased või puudub teave tema jätkuva tegutsemise kohta.“; Sätte sõnastus on ebamäärane ning ei sea ajalist piiri, millest alates peab tervishoiutöötaja arvestama võimalusega, et tema registreering tunnistatakse kehtetuks. Sõnastusest tulenevalt jääb registreeringu kehtetuks tunnistamine Terviseameti kaalutlusotsuseks. Ilma ajalise raamistikuta on suur oht isikute ebavõrdseks kohtlemiseks. Seletuskirja järgi on säte vajalik eelkõige selliste olukordade lahendamiseks, kus tervishoiutöötaja on küll kunagi registrisse kantud, kuid ei ole tegelikult Eesti Vabariigis tervishoiuteenust osutanud või on seda teinud väga pikka aega tagasi või isiku vanus ja muud asjaolud viitavad sellele, et ta ei tegutse enam tervishoiutöötajana, kuid eelnõu sõnastus võimaldab registreeringu kehtetuks tunnistada põhimõtteliselt kohe, kui ilmneb, et registri andmed ei ole ajakohased. Jääb selgusetuks, milline arsti vanus annab ametnikule aluse arvata, et ta ei tegutse enam tervishoiutöötajana, ja kas see ei loo võimalust vanuseliseks diskrimineerimiseks.

Selgitatud

Eelnõus paragrahvi 32 korrigeeritud ja sõnastatud õigusnorm selgemalt.
Terviseamet tunnistab tervishoiutöötaja registreeringu tervishoiukorralduse infosüsteemis kehtetuks:
1) tervishoiutöötaja surma korral;
2) kui tervishoiutöötaja sünnist on möödunud 110 aastat.

Paragrahvis 32 sätestatakse tervishoiutöötaja registreeringu tervishoiukorralduse infosüsteemis kehtetuks tunnistamise alused.
Muudatuse eesmärk on tagada tervishoiutöötajate registriandmete ajakohasus ja usaldusväärsus. Praktikas esineb olukordi, kus tervishoiutöötaja on kunagi registrisse kantud, kuid Terviseametil puudub hiljem teave tema surma kohta. Samuti võib registris olla isikuid, kes on omandanud kvalifikatsiooni Eestis või olnud siin registreeritud tervishoiutöötajana, kuid on seejärel asunud püsivalt elama või töötama välisriiki ning kelle kohta puudub edasine teave Eesti registrites.
Sellistel juhtudel võivad registrisse jääda kanded, mis ei kajasta enam tegelikku olukorda. Registriandmete ajakohasus on oluline nii registri usaldusväärsuse tagamiseks kui ka tervishoiukorralduse infosüsteemis sisalduvate andmete kvaliteedi tagamiseks.
Seetõttu sätestatakse, et Terviseamet tunnistab tervishoiutöötaja registreeringu kehtetuks tervishoiutöötaja surma korral või juhul, kui tervishoiutöötaja sünnist on möödunud 110 aastat. 110 aasta piirmäär võimaldab korrastada registriandmeid olukordades, kus puudub teave isiku surma kohta ning registrikanne on ilmselgelt aegunud.
110 aasta vanusepiir ei ole seotud tervishoiutöötaja kutsealase pädevuse, töötamise õiguse ega vanuse hindamisega. Sätte eesmärk ei ole piirata tervishoiutöötaja kutsealast tegevust vanuse tõttu, vaid võimaldada eemaldada registrist ilmselgelt aegunud kanded olukordades, kus puuduvad andmed isiku surma kohta ning registriandmete ajakohasust ei ole võimalik muul viisil tagada.

Mitte lisada TTKSi § 321 lõike 1 punkti 3 ja lõiget 3.

Eelnõu kohaselt Terviseamet võib peatada tervishoiutöötaja registreeringu, kui:
2) tervishoiutöötaja tegevus ei vasta kutse- või erialal tegutsemise nõuetele või tõenduspõhisele
praktikale, sealhulgas tegutseb ta väljaspool kutse- või erialast pädevust, ja tema tegevus ohustab patsiendi ohutust või tervishoiuteenuse kvaliteeti.
TTKS § 321 lõike 1 sõnastusest tulenevalt on tervishoiutöötaja registreeringu peatamine kaalutlusotsus. Kaalutlusotsuse tegemisel peab otsuse tegija hindama kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid: kas tervishoiutöötaja tegevus vastab või ei vasta kutse- või erialal tegutsemise nõuetele või tõenduspõhisele praktikale ja kas tema tegevus ohustab patsiendi ohutust või tervishoiuteenuse kvaliteeti. Seega peab Terviseamet registreeringu peatamiseks andma sisulise hinnangu tervishoiutöötaja tegevusele. Seletuskirjas mainitakse küll võimalust kaasata erialaeksperte, kuid eelnõu selleks ei kohusta. Sätte sõnastus võimaldab registreeringu peatada ka ühekordsete väiksemate eksimuste korral. Tekkib oht, et patsiendid hakkavad pöörduma Terviseameti poole kaebustega tervishoiutöötaja registreeringu peatamiseks eesmärgiga saada hinnang osutatud tervishoiuteenuse kvaliteedi kohta.

§ 321 lõike 1 punkti 2 rakendamiseks kehtestada selge regulatsioon, kes ja milliste kriteeriumite alusel hindab, kas tervishoiutöötaja tegevus vastab või ei vasta kutse- või erialal tegutsemise nõuetele või tõenduspõhisele praktikale ja kas tema tegevus ohustab patsiendi ohutust või tervishoiuteenuse kvaliteeti. Hindajal peab olema hinnatava kutsele ja erialale vastav pädevus.
Arstlikku tegevust puudutavaid seadusemuudatusi tuleb eelnevalt arutada arstide liidu ja erialaseltsidega.

Selgitatud

Eelnõu § 321 on võrreldes esialgse sõnastusega oluliselt täpsustatud. Registreeringu peatamine on võimalik üksnes juhul, kui tervishoiutöötaja rikub süstemaatiliselt või olulisel määral kutse- või erialal tegutsemise nõudeid või kaldub ilma meditsiiniliselt põhjendatud aluseta kõrvale üldtunnustatud kutse- või erialasest praktikast ning sellest tuleneb oluline või vahetu oht patsiendi ohutusele või tervishoiuteenuse kvaliteedile.
Samuti täpsustati oluliselt menetluslikke tagatisi. Erinevalt eelnõu varasemast sõnastusest on nüüd seaduses selgelt sätestatud, et enne registreeringu peatamist peab Terviseamet tegema tervishoiutöötajale ettekirjutuse rikkumise lõpetamiseks või kutse- ja erialase pädevuse taastamiseks. Vajaduse korral võib Terviseamet kohustada tervishoiutöötajat läbima täienduskoolituse ning määrata selle täitmiseks tähtaja. Seega ei järgne registreeringu peatamine automaatselt rikkumise tuvastamisele, vaid sellele eelnevad leebemad meetmed, mille eesmärk on võimaldada tervishoiutöötajal puudused kõrvaldada ja pädevus taastada.
Registreeringu peatamine tuleb kõne alla eelkõige juhul, kui tervishoiutöötaja jätab ettekirjutuse täitmata või kui puudused ei ole kõrvaldatud ka pärast täienduskoolituse läbimist. Registreeringu peatamine ilma eelneva täiendkoolitusele suunamiseta on võimalik üksnes olukorras, kus rikkumise laad, ulatus või korduvus kujutab endast vahetut olulist ohtu patsiendi ohutusele või tervishoiuteenuse kvaliteedile.
Eelnõusse lisati ka säte, mille kohaselt võib Terviseamet asjaolude hindamisel kaasata sõltumatu erialaeksperdi, tervishoiutöötajate väljaõpet korraldava õppeasutuse või asjaomase erialaühenduse.
Terviseamet ei anna registreeringu peatamise menetluses iseseisvalt meditsiinilist eksperthinnangut ega lahenda üksikuid ravivaidlusi. Tegemist on seaduses sätestatud järelevalvemenetlusega, mille käigus hinnatakse kogutud tõendite põhjal, kas registreeringu peatamise seadusest tulenevad eeldused on täidetud. Menetluse käigus tuleb järgida haldusmenetluse seaduse põhimõtteid, sealhulgas ärakuulamisõigust, põhjendamiskohustust ja proportsionaalsuse põhimõtet. Terviseameti otsused on vaidlustatavad haldusmenetluse ja halduskohtumenetluse korras.

§ 321 lõike 1 punkti 3 tervishoiutöötaja ei ole viis aastat osutanud Eestis tervishoiuteenust Leiame, et ainult töötamise või mittetöötamise kestuse alusel ei saa teha järeldusi tervishoiutöötaja pädevuse kohta. Sätte sõnastuse järgi ei saa registreeringut peatada, kui viie aasta jooksul on arst kasvõi ühe päeva töötanud. Probleemid võivad tekkida seoses vanemapuhkusel viibimisega, mis on võimalik mitme lapsega ka üle viie aasta järjest. Pärast vanemapuhkust peab tööandja lapsevanema tööle tagasi võtma, kuid kui registreering on peatatud, siis ei ole õigust tervishoiuteenust osutada. Loodetavasti ei soovi eelnõu koostajad anda noortele arstidele signaali, et järjest mitut last saada ja pikemalt vanemapuhkusel olla ei ole soovitav. Registreeringu peatamise lõpetamiseks peab tervishoiutöötaja sooritama tervishoiutöötaja teooria- ja praktikaeksami. Eksamit ei pea sooritama, kui tervishoiutöötaja on viimase viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud väljaspool Eestit oma kutse- või erialal. Jääb arusaamatuks, millistel kaalutlustel on selline nõue kehtestatud. Ei saa asuda seisukohale, et tervishoiutöötaja, kes on töötanud väljaspool Eestit viie aasta jooksul lühikese vaheajaga – näiteks 2+2 aastat, on oma erialal vähem pädev kui isik, kes on töötanud välismaal kolm aastat järjest, kuid pidanud seejärel kaheaastase pausi enne Eestis tööleasumist või töötanud Eestis viie aasta jooksul veelgi vähem.

Arvestatud

Eelnõust jäeti välja § 32¹ lõike 1 punktis 3 kavandatud registreeringu peatamise alus, mille kohaselt oleks registreeringu saanud peatada juhul, kui tervishoiutöötaja ei ole viie aasta jooksul Eestis tervishoiuteenust osutanud. Kooskõlastamise käigus esitati sätte kohta mitmeid sisulisi märkusi selle kohaldamisala, proportsionaalsuse ja võimalike erandite kohta. Kuna küsimus vajab täiendavat analüüsi ning arutelu koostööpartneritega, ei kavandata käesoleva eelnõuga vastava aluse kehtestamist.
Eesti Perearstide Selts

Eesti Perearstide Selts peab äärmiselt oluliseks, et riik astuks otsustavaid samme libameditsiini ja tõenduspõhise meditsiini eiramise lõpetamiseks. Eesti inimene peab saama olla kindel, et tervishoiutöötaja, kellel on kehtiv registreering, on pädev, turvaline ja tegutseb tõenduspõhiselt, ning et tervishoiuteenuse osutaja pakub teenuseid, mis vastavad kaasaegsele meditsiinipraktikale.
Toetame eelnõus kavandatud muudatusi, mille kohaselt saab Terviseamet peatada tervishoiutöötaja registreeringu juhul, kui tema tegevus ei vasta tõenduspõhisele praktikale või toimub väljaspool kutse- või erialast pädevust ning ohustab patsiendi ohutust või teenuse kvaliteeti. Samuti toetame teooria‑ ja praktikaeksami nõuet, mis võimaldab hinnata tervishoiutöötaja tegelikku pädevust.

Koostööpartner on toetab eelnõus toodud regulatsiooni ja põhimõtteid.
Peame vajalikuks lisada eelnõusse veel üks oluline lisavõimalus – olukorras, kus tervishoiutöötaja tegevuses ilmnevad tõsised puudused, peab Terviseametil olema võimalus kohustada tervishoiutöötajat läbima ka täiendkoolitus. Täiendkoolituse kulud kannab tervishoiutöötaja ise,
mitte riik. Täiendkoolituse läbimiseks kohustamise võimalus võiks eksisteerida eksaminõude kõrval, võimaldades suunata tervishoiutöötajat oma teadmisi täiendama konkreetses valdkonnas. See on proportsionaalne ja õiglane, arvestades, et tegemist on isiku enda kutseoskuste taastamise või
parandamisega. Samuti leiame, et erialaseltsidel, kolleegidel ja patsientidel peab olema selge ja toimiv võimalus anda märku olukordadest, kus tervishoiutöötaja tegevus tekitab kahtlusi tema pädevuses või vastavuses tõenduspõhisele praktikale. Selline tagasisidekanal tugevdab järelevalvet, aitab ennetada kahju ning toetab tervishoiusüsteemi usaldusväärsust.

Arvestatud

Eelnõud on täiendatud võimalusega teha tervishoiutöötajale ettekirjutus läbida täiendkoolitus juhul, kui järelevalvemenetluses tuvastatakse puudused tema kutse- või erialases tegevuses, mida on võimalik kõrvaldada teadmiste või oskuste täiendamisega.
Peame aga vajalikuks ka registreeringu peatamise alustes mõningate täpsustuste ja kitsenduste tegemist. Esiteks võiks peatamise aluseks olla “korduv” ettekirjutuse täitmata jätmine - registreeringu peatamine on sedavõrd ulatusliku mõjuga meede, et ühekordse ettekirjutuse täitmata jätmise korral võiks rakendada muid meetmeid ning peatada registreeringu üksnes juhul, kui täitmata jäetakse korduv ettekirjutus. Samuti on oluline, et ettekirjutuse täitmiseks antav tähtaeg oleks realistlik.
Arvestatud

Eelnõud on täpsustatud ning registreeringu peatamise alus on sõnastatud selgemalt. Registreeringu peatamise aluseks on olukord, kus tervishoiutöötaja rikub süstemaatiliselt või olulisel määral kutse- või erialal tegutsemise nõudeid või kaldub ilma meditsiiniliselt põhjendatud aluseta kõrvale üldtunnustatud kutse- või erialasest praktikast ning sellest tuleneb oluline või vahetu oht patsiendi ohutusele või tervishoiuteenuse kvaliteedile.

Seega ei saa registreeringu peatamine järgneda automaatselt üksikule rikkumisele või ettekirjutuse täitmata jätmisele. Meetme kohaldamine eeldab sisulist hinnangut rikkumise laadile, ulatusele ja mõjule patsiendiohutusele ning tervishoiuteenuse kvaliteedile.

Terviseamet teeb otsuse riikliku järelevalve menetluses. Menetluses kohaldatakse haldusmenetluse seaduse põhimõtteid, sealhulgas uurimispõhimõtet, ärakuulamisõigust ja põhjendamiskohustust. Enne otsuse tegemist selgitab Terviseamet välja kõik asjas tähtsust omavad asjaolud, kogub vajalikud tõendid ning annab tervishoiutöötajale võimaluse esitada oma seisukohad, vastuväited ja tõendid. Vajaduse korral kaasatakse sõltumatuid erialaeksperte, erialaseltse või teisi pädevaid isikuid.

Järelevalvemenetluses tehtava ettekirjutuse täitmiseks määratakse asjaoludest lähtuv mõistlik tähtaeg. Registreeringu peatamise või kehtetuks tunnistamise otsus vormistatakse põhjendatud haldusaktina, mida on võimalik vaidlustada haldusmenetluse seaduses sätestatud korras vaide esitamisega või halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras halduskohtusse pöördumisega.

Teiseks on oluline välistada registreeringu peatamise aluste hulgast nõuetekohaselt raporteeritud ohutusjuhtumid ning sellised kutse- või erialal tegutsemise nõuete rikkumised, mis ei kvalifitseeru oluliseks. Eestis juurutatav ohutusjuhtumite raporteerimise süsteem põhineb mitte-karistaval lähenemisel, julgustamaks juhtumite ausat raporteerimist ning nii TOKVS kui KrMS näevad raporteeritud juhtumite jaoks ette vastutuse erisused. Sarnaseid põhimõtteid tuleks rakendada tervishoiutöötajate registreeringu peatamise regulatsioonis. Kutse- või erialal tegutsemise nõuete rikkumise osas peame põhjendatuks registreeringu peatamist üksnes nö räigete rikkumiste korral.
Leiame, et üksnes patsiendi ohutuse või tervishoiuteenuse kvaliteedi “ohustamise” kriteerium on siinkohal liiga ulatuslik - arvestades, et enamik kutse- või erialal tegutsemise nõuetest on kehtestatud just patsiendiohutuse või teenuse kvaliteedi eesmärgil, vastab tõenäoliselt peaaegu iga nõuete
rikkumine eelnõus esitatud kriteeriumile.

Selgitatud

Eelnõu eesmärk ei ole luua seost patsiendiohutuse eesmärgil toimiva ohutusjuhtumite raporteerimise süsteemi ja tervishoiutöötaja registreeringu peatamise vahel. Ohutusjuhtumite raporteerimise süsteem põhineb õppimise ja patsiendiohutuse parandamise eesmärgil ning selle kaudu kogutavaid andmeid ei kasutata automaatselt tervishoiutöötajate suhtes järelevalvemeetmete kohaldamiseks. Lisaks toimub ohutusjuhtumite raporteerimine üldjuhul viisil, mis ei võimalda tuvastada konkreetset tervishoiutöötajat.

Samuti ei ole registreeringu peatamise aluseks iga kutse- või erialal tegutsemise nõude rikkumine. Eelnõud on täpsustatud ning registreeringu peatamise alus eeldab, et tervishoiutöötaja rikub süstemaatiliselt või olulisel määral kutse- või erialal tegutsemise nõudeid või kaldub ilma meditsiiniliselt põhjendatud aluseta kõrvale üldtunnustatud kutse- või erialasest praktikast ning sellest tuleneb oluline või vahetu oht patsiendi ohutusele või tervishoiuteenuse kvaliteedile. Seega ei ole meetme kohaldamine võimalik üksnes vähese tähtsusega rikkumise või formaalse eksimuse korral.

Registreeringu peatamise üle otsustatakse riikliku järelevalve menetluses kõiki asjaolusid kogumis hinnates. Otsus ei põhine üksikul juhtumil ega pelgalt rikkumise faktil, vaid rikkumise olemusel, ulatusel, korduvusel ning selle mõjul patsiendiohutusele või tervishoiuteenuse kvaliteedile.
Teatud perioodidel teenuse mitte-osutamisega seotud regulatsiooni osas on oluline üle vaadata erandite vajadus. Kindlasti ei tohiks registreeringut peatada lapsehoolduspuhkusel viibimise tõttu. Arvestades, et mitmed ligipääsud on seotud MEDRE kannetega, on tõenäoline, et TTO-d eemaldavad lapsehoolduspuhkusel viibivad töötajad registrist. Tuleks analüüsida, kas erandeid vajavaid olukordi võib olla veel, nt töötamine valitaval ametikohal vms. Välismaal töötamist puudutava sätte osas palume hinnata, kas kriteerium “järjestikune” on proportsionaalne - arvestades, et nõutakse töötamist vähemalt kolmel aastal viiest, siis see juba iseenesest võiks tagada piisava tööaja osakaalu. Juhul, kui järjestikuse aja kriteerium alles jääb, tuleks kindlasti lisada teatud erandid, nt lapsehoolduspuhkus, lühiajaline katkestus seoses töökohavahetusega jms.

Arvestatud osaliselt ja selgitatud

Eelnõust jäeti välja § 32¹ lõike 1 punktis 3 kavandatud registreeringu peatamise alus, mille kohaselt oleks registreeringu saanud peatada juhul, kui tervishoiutöötaja ei ole viie aasta jooksul Eestis tervishoiuteenust osutanud. Kooskõlastamise käigus esitati sätte kohta mitmeid sisulisi märkusi selle kohaldamisala, proportsionaalsuse ja võimalike erandite kohta. Kuna küsimus vajab täiendavat analüüsi ning arutelu koostööpartneritega, ei kavandata käesoleva eelnõuga vastava aluse kehtestamist.

Eelnõus paragrahvi 32 korrigeeritud ja sõnastatud õigusnorm selgemalt.
Terviseamet tunnistab tervishoiutöötaja registreeringu tervishoiukorralduse infosüsteemis kehtetuks:
1) tervishoiutöötaja surma korral;
2) kui tervishoiutöötaja sünnist on möödunud 110 aastat.

Paragrahvis 32 sätestatakse tervishoiutöötaja registreeringu tervishoiukorralduse infosüsteemis kehtetuks tunnistamise alused.
Muudatuse eesmärk on tagada tervishoiutöötajate registriandmete ajakohasus ja usaldusväärsus. Praktikas esineb olukordi, kus tervishoiutöötaja on kunagi registrisse kantud, kuid Terviseametil puudub hiljem teave tema surma kohta. Samuti võib registris olla isikuid, kes on omandanud kvalifikatsiooni Eestis või olnud siin registreeritud tervishoiutöötajana, kuid on seejärel asunud püsivalt elama või töötama välisriiki ning kelle kohta puudub edasine teave Eesti registrites.
Sellistel juhtudel võivad registrisse jääda kanded, mis ei kajasta enam tegelikku olukorda. Registriandmete ajakohasus on oluline nii registri usaldusväärsuse tagamiseks kui ka tervishoiukorralduse infosüsteemis sisalduvate andmete kvaliteedi tagamiseks.
Seetõttu sätestatakse, et Terviseamet tunnistab tervishoiutöötaja registreeringu kehtetuks tervishoiutöötaja surma korral või juhul, kui tervishoiutöötaja sünnist on möödunud 110 aastat. 110 aasta piirmäär võimaldab korrastada registriandmeid olukordades, kus puudub teave isiku surma kohta ning registrikanne on ilmselgelt aegunud.
110 aasta vanusepiir ei ole seotud tervishoiutöötaja kutsealase pädevuse, töötamise õiguse ega vanuse hindamisega. Sätte eesmärk ei ole piirata tervishoiutöötaja kutsealast tegevust vanuse tõttu, vaid võimaldada eemaldada registrist ilmselgelt aegunud kanded olukordades, kus puuduvad andmed isiku surma kohta ning registriandmete ajakohasust ei ole võimalik muul viisil tagada.

Avaldame toetust kavatsusele kuvada MEDRE-s teavet tervisekeskusesse kuulumise kohta.
Perearstiabi tegevuslubade kontrolliesemega seotud muudatuste osas palume aga seletuskirja (ning vajadusel ka eelnõud) täpsustada. Esiteks palume § 40 lg 21 sisu täpsemalt selgitada - mh kas saame õigesti aru, et nende tegevuste osas piisab üksnes personaliandmete uuendamisest MEDRE-s (sh nii lisategevuse alustamisel või lõpetamisel). Juhul, kui ainult personaliandmete uuendamiste ei peeta siiski piisavaks ning vajalikud on lisataotlused vms, siis pakume oma nägemusena välja, et MEDRE-s võiks olla võimalus teha nö linnukesi nende lisategevusalade juurde, mida perearstiabi osutaja parasjagu osutab. Samuti oleks hea selguse huvides seletuskirjas täpsustada, et see regulatsioon puudutab üksnes loakohustusega tegevusalasid.

Selgitatud

Eelnõu ettevalmistamise käigus kaaluti võimalust, et perearsti nimistu alusel väljastatud tegevusluba hõlmaks automaatselt ka teisi samas tegevuskohas osutatavaid tervishoiuteenuseid. Edasiste arutelude käigus Terviseametiga otsustati sellest lahendusest loobuda.

Kuigi selline lähenemine oleks vähendanud tegevuslubade arvu, tooks see Terviseametile tegevuslubade menetlemisel kaasa mitmeid praktilisi probleeme. Esiteks väheneks tegevuslubade läbipaistvus, kuna registrist ei nähtuks enam üheselt, milliseid tervishoiuteenuseid konkreetses tegevuskohas tegelikult osutatakse. Teiseks raskendaks see riiklikku järelevalvet, tervishoiuteenuste statistilist arvestust ning tervishoiusüsteemi planeerimist, kuna erinevad teenused ei oleks tegevuslubade tasandil selgelt eristatavad. Kolmandaks võib see tekitada ebaselgust vastutuse ja kutsealase vastutuskindlustuse ulatuse hindamisel, kuna erinevad tervishoiuteenused on seotud erinevate pädevus-, kvaliteedi- ja riskinõuetega.

Samas peeti oluliseks säilitada eelnõu eesmärk vähendada tervishoiuteenuse osutajate halduskoormust. Seetõttu lihtsustatakse tegevusloa taotlemise ja menetlemise protsessi muude meetmetega. Tegevusloa taotlemine viiakse kasutajasõbralikumasse iseteeninduskeskkonda, taotlusvormidele lisatakse juhised ja automaatsed kontrollid, vähendatakse dubleerivate andmete esitamist ning kasutatakse senisest enam riiklikes registrites juba olemasolevaid andmeid. Samuti kaob vajadus esitada eraldiseisvaid mahukaid Exceli tabeleid tegevusloa nõuetele vastavuse tõendamiseks, kuna vajalikud andmed esitatakse struktureeritult taotluse käigus.

Lisaks väheneb halduskoormus olukorras, kus perearst soovib samas tegevuskohas lisaks perearstiabile osutada iseseisvat füsioteraapia-, logopeedilise ravi-, psühholoogilise ravi-, õendusabi- või ämmaemandusabi teenust. Sellisel juhul on võimalik mitme tegevusloa taotlemiseks vajalikud andmed esitada ühe koondtaotluse raames ning vältida samade andmete korduvat esitamist. Samuti kasutatakse võimalikult suures ulatuses juba olemasolevaid registriandmeid, mistõttu ei pea tervishoiuteenuse osutaja esitama andmeid, mis on riigile juba teada.

Täiendavalt vähendatakse halduskoormust rakendusmääruste kaasajastamise kaudu. Kavas on ühtlustada ruuminõudeid, võimaldada suuremat ruumide ristkasutust ning loobuda põhjendamatult detailsetest sisseseade ja aparatuuri nõuetest.
Seega saavutatakse halduskoormuse vähenemine eelkõige tegevusloa taotlemise ja menetlemise protsessi lihtsustamise kaudu, säilitades samal ajal tegevuslubade süsteemi läbipaistvuse, teenuste eristatavuse ning patsiendiohutuse tagamiseks vajaliku kontrolli.
Palume seoses tegevusloa kontrollieseme kavandatava laiendamisega (§ 42 p 1) lisada selgitus, et tervishoiupersonali muudatustest teavitamise osas on piisav informatsiooni MEDRE-s ajakohasena hoidmine ning muudatustest ei ole vaja ette teatada või tegevusluba muuta (kui see nii ei
ole, siis palume eelnõud vastavalt muuta – igakordne etteteatamine või tegevusloa muutmine tähendaks ebaproportsionaalset halduskoormust ning ei ole meie hinnangul kindlasti mõistlik).

Selgitatud

Seletuskirja on täpsustatud. Eelnõuga ei muudeta tervishoiuteenuse osutaja kohustusi personaliandmete ajakohastamisel. Tervishoiutöötajate ja tervishoiutöötajaga võrdsustatud isikute andmete ajakohastamine toimub jätkuvalt iseteeninduskeskkonna kaudu ning jooksvatest personalimuudatustest ei ole vaja Terviseametit eraldi teavitada.

Erandina tuleb Terviseametit eelnevalt teavitada olukordadest, kus personali muudatus mõjutab tegevusloa nõuetele vastavust või teenuse osutamise võimekust. Näiteks tuleb perearstiabi osutajal teavitada Terviseametit juhul, kui tegevuskohas ei ole enam tagatud õe olemasolu (perearstiga ei tööta koos ühtegi õde) ning seetõttu ei ole võimalik täita tegevusloa nõudeid.
Seega ei too tegevusloa kontrollieseme täpsustamine kaasa kohustust teavitada Terviseametit igast personali muudatusest.

Palume selgitada, kuidas ja mille alusel hinnatakse, kas § 42 lg 7 tingimused on täidetud.
Selgitatud

TTKS § 42 lõikes 7 sätestatud tingimuste täitmist hinnatakse tegevusloa menetluse käigus taotluses esitatud andmete ja tõendite alusel. Hinnangu andmisel võtab Terviseamet arvesse eelkõige taotletava tervishoiuteenuse kirjeldust, teenuse osutamise korraldust, teenuse osutamiseks kavandatud personali pädevust, kvaliteedi- ja patsiendiohutuse tagamise meetmeid ning muid tegevusloa taotluses esitatud asjaolusid.

Hindamise eesmärk on veenduda, et taotlejal on tegelik võimekus osutada taotletavat tervishoiuteenust õigusaktides sätestatud nõudeid järgides ning patsiendiohutust ja teenuse kvaliteeti tagades. Tegemist ei ole meditsiinilise otstarbekuse või ravimeetodite sisulise hindamisega, vaid kontrolliga, kas teenuse osutamiseks on olemas vajalikud eeldused ning kas teenuse kirjeldus ja korraldus on kooskõlas õigusaktidest tulenevate nõuetega.

Eelkõige hinnatakse, kas taotleja kirjeldatud tegevus vastab taotletava tervishoiuteenuse sisule ega kujuta endast mõne muu tegevusloa liigi alla kuuluvat teenust ning kas teenust on võimalik osutada ohutult, kvaliteetselt ja õigusaktides sätestatud nõudeid järgides.
Toetame ka eriolukorra, erakorralise seisukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse ja sõjaseisukorraga seotud erisuste loomist. Täiendavalt palume kaaluda lihtsustatud tingimustel perearstiabi osutamise tegevusloa andmise võimalust perearstidele. Näiteks juhul, kui perearstikeskus, kus perearst töötas, lõpetab või katkestab kriisi ajal tegevuse, võiks nimistuga perearstil olla võimalik saada lihtsustatud korras tegevusluba ise perearstiabi osutamiseks. Lisaks võiks kaaluda täpsustust, et nö kriisi aja kasutav muu tegevuskoht ei pea täies ulatuses vastama tegevuskoha nõuetele või et nõuetest on võimalik taotleda erandeid.

Selgitatud

Eelnõus kavandatud kriisiregulatsioon on sõnastatud piisavalt laialt, et hõlmata kogu tervishoiusüsteemi, sealhulgas perearstiabi osutamist nimistu alusel. Seetõttu ei ole vajalik luua eraldi regulatsiooni või lihtsustatud tegevusloa menetlust üksnes perearstiabi osutajatele.
Eesti Õdede Liit

Eesti Õdede Liit toetab tegevuslubade nõuete ajakohastamist ja tervishoiutöötajate registreeringut patsiendiohutuse tagamiseks.
Toetame Terviseameti õigust eemaldada registrist andmed, mis ei ole enam ajakohased või kui puudub info selle kohta, kas inimene tegutseb endiselt tervishoiutöötajana. Selline võimalus aitab hoida registri andmed usaldusväärsena. Toetame algatust, millega jälgitakse, et tervishoiutöötajate tegevus vastaks nõuetele ja tõenduspõhisele praktikale. Oleme nõus, et Terviseametil peab olema võimalus ja õigus peatada tervishoiutöötaja registreering, kui tervishoiutöötaja tegevus ei vasta nõuetele või võib ebateaduse kasutamise tõttu ohustada patsiendi turvalisust.

Koostööpartner on toetab eelnõus toodud regulatsiooni ja põhimõtteid.
Palume siiski täpsustada paragrahvi 321 lg 3, mis sätestab, et Terviseamet võib peatada tervishoiutöötaja registreeringu tervishoiukorralduse infosüsteemis, kui tervishoiutöötaja ei ole viis aastat osutanud Eestis tervishoiuteenust. Meede mõjutab mitme lapse järjestikuse sündimise ja kasvatamise tõttu vanemapuhkusel viibivate tervishoiutöötajate naasmist tööellu. Tervishoiutöötajal ei pruukinud olla kehtivat töösuhet lapse sündimise ajal ning seetõttu ei pruugi ta olla asutuse poolt vanemapuhkusele suunatud ja sellest johtuvalt tervishoiutöötajate registris vastava märkega kirjas.

Seega tekib küsimus võrdse kohtlemise osas, arvestades patsiendiohutusele ja kvaliteetsele tervishoiuteenusele keskendumist. Kui viis aastat tervishoiuteenust mitte osutanud tervishoiutöötaja, kes on seetõttu tervishoiutöötajate registrist kustutatud, peab läbima täiendõppe ning teooria- ja praktikaeksami, siis võrdse kohtlemise printsiibi alusel järeldub, et see sama säte peaks laienema ka 5 ja enam aastat järjest lapsehoolduspuhkusel olnud inimesele, kes need aastad oli oma töökohast lapsehoolduspuhkusel ja seetõttu tervishoiutöötajate registris arvel.

Arvestatud ja selgitatud

Eelnõust jäeti välja § 32¹ lõike 1 punktis 3 kavandatud registreeringu peatamise alus, mille kohaselt oleks registreeringu saanud peatada juhul, kui tervishoiutöötaja ei ole viie aasta jooksul Eestis tervishoiuteenust osutanud. Kooskõlastamise käigus esitati sätte kohta mitmeid sisulisi märkusi selle kohaldamisala, proportsionaalsuse ja võimalike erandite kohta. Kuna küsimus vajab täiendavat analüüsi ning arutelu koostööpartneritega, ei kavandata käesoleva eelnõuga vastava aluse kehtestamist.
Kui registreeringu peatamisega kaasneb kohustus sooritada teooria- ja praktikaeksam, siis õdede puhul langeks koormus tervishoiukõrgkoolidele, kel tuleb tagada täiendusõpe. Tänaseni on seda läbi viidud Sotsiaalministeeriumi projektiga “Õed tagasi tervishoidu”. Kuna projektipõhine lähenemine ei pruugi olla jätkusuutlik, siis palume täpsustada, kas tervishoiukõrgkoolidele tagatakse pikaajalise täiendõppe pakkumiseks ka püsiv rahastus.

Selgitatud

Eelnõust on välja jäetud registreeringu peatamise alus, mis oli seotud pikemaajalise tervishoiuteenuse osutamisest eemalviibimisega, ning sellega seotud teooria- ja praktikaeksami regulatsioon. Seetõttu ei kaasne eelnõuga tervishoiukõrgkoolidele täiendavat kohustust korraldada registreeringu taastamiseks vajalikku eksamisüsteemi ega vajadust selleks eraldi riiklikku rahastust kavandada.

Eelnõus säilib võimalus teha järelevalvemenetluse käigus tervishoiutöötajale ettekirjutus läbida täiendkoolitus, kui see on vajalik tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks. Tegemist on erandliku meetmega, mida kohaldatakse üksnes olukordades, kus on tuvastatud tõsised puudused tervishoiutöötaja kutse- või erialases tegevuses ning patsiendiohutuse või tervishoiuteenuse kvaliteedi seisukohalt ei ole leebemad meetmed piisavad.

Täiendkoolituse läbimise kulud kannab tervishoiutöötaja ise. Riik on tervishoiutöötaja kvalifikatsiooni omandamiseks loonud vastavad õppevõimalused ning tervishoiutöötajalt eeldatakse kutse- ja erialanõuete järgimist ning tegutsemist kooskõlas tõenduspõhise praktikaga. Kui järelevalvemenetluses tuvastatakse vajadus täiendavate teadmiste või oskuste omandamiseks, on põhjendatud, et nende omandamise kulud kannab tervishoiutöötaja ise.
Samuti palume üle vaadata eksami sooritamise eest kuni 1000-eurose tasu küsimise, mis võib meie hinnangul olla ebamõistlikult suur. Oleme nõus, et eksami sooritamine on eeldus ja tõendus selle kohta, et aastaid tervishoiust eemal olnud inimesel on olemas tänapäevased teadmised ja oskused tagamaks ravikvaliteeti ja patsiendiohutust. Samas on teada tervishoiutöötajate nappus ning nende naasmine tööellu peaks olema igati soodustatud. Seetõttu ei toeta 1000-eurone tasu meie hinnangul neid eesmärke.

Selgitatud

Eelnõuga ei muudeta kehtivas seaduses sätestatud eksami tasu ülempiiri. Seaduses sätestatud kuni 1000 euro suurune tasu on eksami tasu ülempiir, mitte fikseeritud tasu suurus.

Eksami tegelik tasu sõltub eksami sisust, mahust ja korraldamisega seotud kuludest ning võib olla oluliselt väiksem kui seaduses sätestatud ülempiir.
Samuti ei takista seaduses sätestatud ülempiir eksami korraldajal kehtestada madalamat tasu või rakendada põhjendatud juhtudel soodustusi. Seetõttu ei ole põhjendatud järeldus, et eksami sooritamine maksab igal juhul 1000 eurot.

Arvestades, et tegemist on erandliku meetmega, mida kohaldatakse üksnes piiratud hulgal juhtudel, ei ole põhjust eeldada, et kehtiva tasu ülempiiri säilitamine avaldaks olulist mõju tervishoiutöötajate tööturule naasmisele või tervishoiutöötajate kättesaadavusele laiemalt.
Teeme ettepaneku lisada tervishoiutöötajate registrisse lisaväli, kuhu märgitakse tervishoiutöötaja pädevuse tase, mis on eriti oluline õenduse valdkonnas. Seeläbi on patsiendil võimalik kontrollida õe/eriõe pädevustaset. Täna on MEDRES nähtav, kas õele on väljastatud eriala, nt retseptiõigusega õde või eriõe õppe läbimise korral üks neljast erialast, samuti enne
2018.aastat spetsialiseerumised erinevatel erialades. Samuti on täna nähtav, et õele on pädevustunnistus väljastatud, kuid kirjas ei ole konkreetset pädevustaset. Pädevustasemete lisamine suurendaks läbipaistvust ja patsientide teadlikkust, arvestades (eri)õdede iseseisvaid vastuvõtte ja nende pädevuspiire.

Selgitatud

Ettepanek ei kuulu käesoleva eelnõu reguleerimisesemesse ning selle rakendamine eeldaks täiendavaid arendusi tervishoiukorralduse infosüsteemis ja tervishoiutöötajate registris. Selliste arenduste vajadust, ulatust ja mõju ei ole käesoleva eelnõu ettevalmistamisel hinnatud ning vastavaid vahendeid ei ole kavandatud.

Lisaks ei ole üheselt selge, millist lisaväärtust annaks pädevustaseme kuvamine patsiendile võrreldes praegu registris avaldatud andmetega. Kehtivas registris on juba võimalik näha tervishoiutöötaja kutset, eriala, eriõe eriala, retseptiõiguse olemasolu ning teavet pädevuse hindamise ja pädevustunnistuse olemasolu kohta. Seega on tervishoiutöötaja kvalifikatsiooni ja pädevuse kohta oluline teave juba avalikult kättesaadav.

Käesoleva eelnõu eesmärk ei ole muuta tervishoiutöötajate registris avaldatavate andmete koosseisu ega luua uusi registrifunktsionaalsusi. Vajadust tervishoiutöötajate pädevustasemete täiendava kuvamise järele võib hinnata eraldi registri arendamise raames.
Eesti Õdede Liit ei saa nõustuda paragrahvi 41 lõige 2 p 7-ga, mis sätestab, et õe vastuvõtuteenuse tegevusloa taotlemiseks on vajalik konsulteeriva arsti nimi, isikukood ja kontaktandmed. VTK kooskõlastustabelis on ministeeriumipoolne selgitus, et eelnõuga ei muudeta õe iseseisva tegevuse põhimõtteid ega kehtivaid pädevuspiire. Õe vastuvõtuteenus on nii kooli- kui ka koduõendusteenus, samuti osutavad õed teenust hooldekodudes. Õe teenus põhineb professionaalsel autonoomial – see tähendab, et õde tegutseb oma pädevuse ja vastutuse raames ning kaasab arsti siis, kui patsiendi seisund või kliiniline olukord seda nõuab. Nii kooli-, koduõendusteenuse kui ka iseseisva õendusabi osutamise korral on arst õele koostööpartner, kuna nendel juhtudel on patsientidel olemas oma perearst, kellega õde vajadusel konsulteerib.
Koduõendusteenuse osutamiseks ei ole ega saa olla kohustuslik sõlmida koostööleping või palgata konsulteeriv arst. Koduõed osutavad teenust perearsti saatekirja alusel, seega on erinevatel patsientidel erinevad perearstid. Tegemist on ettevõtluse vormi ja õenduse iseseisva teenusega.
Nii kooli- kui koduõde konsulteerib täna vastavalt vajadusele väga paljude erinevate perearstidega. Kui täna on eriõel õigus koostada e-konsultatsioon teisele tervishoiuteenuse osutajale, kui inimese kaebus väljub eriõe pädevusest, siis sellisel juhul ongi tegemist konsulteerimisega ning erinevaid arste ei saa tegevusluba taotledes ära märkida.

Eesti Õdede Liit kooskõlastab eelnõu, välja arvatud paragrahv 41 lg 2 p7 osas.
Selgitatud

Eelnõu eesmärk ei ole muuta õe iseseisva tegevuse põhimõtteid, õe kutsealast autonoomiat ega kehtivaid pädevuspiire. Samuti ei looda eelnõuga uut kohustust sõlmida koostöölepinguid arstidega või palgata konsulteerivat arsti koduõendus-, või koolitervishoiu teenuse osutamiseks.
Sotsiaalministeerium selgitas nimetatud küsimust täiendavalt 16.06.2026 toimunud kohtumisel Eesti Õdede Liiduga. Kohtumisel selgitati, et konsulteeriva arsti andmete esitamise nõue puudutab üksnes õe vastuvõtuteenuse tegevusloa taotlemist ning selle eesmärk on kajastada kehtivas õiguses juba olemasolevat õe vastuvõtuteenuse korralduslikku mudelit. Eelnõuga ei muudeta selles osas olemasolevat õiguskorda.
Koduõendusteenus ja koolitervishoiuteenus on õe vastuvõtuteenusest eraldiseisvad õendusteenused. Nende teenuste osutamisel ei ole varem nõutud ega nõuta ka edaspidi konsulteeriva arsti andmete esitamist tegevusloa menetluses.
.

Eesti Kiirabi Liit

Eesti Kiirabi Liit annab antud seaduse muudatustele oma kooskõlastuse.

Koostööpartner on eelnõu kooskõlastanud.
Tartu Tervishoiu Kõrgkool

Tartu Tervishoiu Kõrgkool kooskõlastab tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse.
Koostööpartner on eelnõu kooskõlastanud.
Eesti Haiglate Liit

Eelnõu seletuskirja kohaselt tuleb seaduse vastuvõtmisel muuta mitmeid ministri määruseid, kuid eelnõuga ei ole esitatud vastavate rakendusaktide kavandeid. Palume eelnõu täiendada rakendusaktide kavanditega.
Selgitatud

Määruste muutmine on kavas peale seadusemuudatuste vastuvõtmist.
HÕNTE § 48 kohaselt tuleb seletuskirjas käsitleda rakendusakte. Normitehnika käsiraamatus selgitatakse, et rakendusaktid on seotud volitusnormi rakendamisega ning nende kavandid lisatakse eelnõule eelkõige juhul, kui eelnõuga kehtestatakse või muudetakse vastavat volitusnormi. Käesoleva eelnõuga uusi rakendusaktide volitusnorme ei kehtestata ega ka muudeta. Määruste muutmine on kavas peale seadusemuudatuste vastuvõtmist.
Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse TTKSi § 16 teksti ja sõnastatakse see järgmiselt: „(1) Kiirabi on ambulatoorne tervishoiuteenus eluohtliku haigestumise, vigastuse või mürgistuse esmaseks diagnoosimiseks ja raviks ning vajaduse korral abivajaja transportimiseks haiglasse Häirekeskuselt saadud väljasõidukorralduse alusel”. Juhime tähelepanu, et eelnõus on termin “kiirabi“ defineeritud kui ambulatoorne tervishoiuteenus eluohtliku haigestumise, vigastuse või mürgistuse esmaseks diagnoosimiseks ja raviks ning vajaduse korral abivajaja transpordiks haiglasse. Samas paragrahvis kasutatakse ka terminit „kiirabiteenus“, mida ei ole defineeritud. Palume terminite kasutus üle vaadata ning täpsustada nii seaduse eelnõu tekstis kui ka seletuskirjas.
Arvestatud

Eelnõud korrigeeritud (§ 1 punkt 3).

Eelnõu § 1 punktiga 10 muudetakse TTKSi § 321, mille kohaselt Terviseamet võib peatada tervishoiutöötaja registreeringu tervishoiukorralduse infosüsteemis loetelus esitatud alustel, sh kui tervishoiutöötaja ei ole viis aastat osutanud Eestis tervishoiuteenust. Eelnõu tekstist ei selgu täpsemalt, millises mahus peab töötaja viie aasta jooksul tervishoiuteenust osutama, näiteks kas piisab ühest e-konsultatsioonist. Palume eelnõus täpsustada tervishoiuteenuse osutamise minimaalne maht ning kajastada seda ka seletuskirjas.

Selgitatud

Eelnõust jäeti välja § 32¹ lõike 1 punktis 3 kavandatud registreeringu peatamise alus, mille kohaselt oleks registreeringu saanud peatada juhul, kui tervishoiutöötaja ei ole viie aasta jooksul Eestis tervishoiuteenust osutanud. Kooskõlastamise käigus esitati sätte kohta mitmeid sisulisi märkusi selle kohaldamisala, proportsionaalsuse ja võimalike erandite kohta. Kuna küsimus vajab täiendavat analüüsi ning arutelu koostööpartneritega, ei kavandata käesoleva eelnõuga vastava aluse kehtestamist.

Eelnõu § 1 punktis 10 on ka sätestatud, et registreeringu peatamise lõpetamiseks on tervishoiutöötaja kohustatud sooritama käesoleva seaduse § 28 lõikes 11 nimetatud määruses sätestatud tervishoiutöötaja teooria- ja praktikaeksami, tasuma selle eest kuni 1000 eurot ning esitama eksami sooritamist tõendava dokumendi Terviseametile. Eelnõust ei selgu, millest lähtuvalt tasu suurus tegelikult kujuneb.
Samuti teeme ettepaneku kaaluda võimalusi tasu kohaldamisel erisuste kehtestamiseks (näiteks nende tervishoiuteenuse osutajate puhul, kelle eemalviibimine on olnud seotud järjestikuste lapsehoolduspuhkustega). Palume vastavalt täiendada eelnõu ja seletuskirja.

Selgitatud

Eelnõust on välja jäetud registreeringu peatamise alus, mis oli seotud tervishoiuteenuse osutamisest eemalviibimisega, ning sellega seotud teooria- ja praktikaeksami regulatsioon. Seetõttu ei sisalda eelnõu enam kohustust sooritada registreeringu taastamiseks teooria- ja praktikaeksamit ega tasuda eksami eest tasu.
Täiendavalt märgime, et eelnõuga ei muudetud ka kehtivas seaduses sätestatud eksami tasu ülempiiri. Seaduses sätestatud kuni 1000 euro suurune tasu on kehtivas õiguses juba olemas ning käesoleva eelnõuga selle suurust ei muudeta.

Palume täpsustada, kuidas tõlgendatakse edaspidi TTKSi tõenduspõhise meditsiini nõuet olukordades, kus puuduvad teaduslikud uuringud, uuringud on alles pooleli või tulemused on teadmata, haigus on väga haruldane, uuringute tulemused on vastuolulised, tõendus on nõrk või madala kvaliteediga.

Selgitatud

Eelnõu ettevalmistamise käigus on registreeringu peatamise alust täpsustatud. Eelnõu kohaselt võib registreeringu peatada juhul, kui tervishoiutöötaja rikub süstemaatiliselt või olulisel määral kutse- või erialal tegutsemise nõudeid või kaldub ilma meditsiiniliselt põhjendatud aluseta kõrvale üldtunnustatud kutse- või erialasest praktikast ning sellest tuleneb oluline või vahetu oht patsiendi ohutusele või tervishoiuteenuse kvaliteedile.
Seega ei ole registreeringu peatamise aluseks asjaolu, et tervishoiutöötaja tegutseb valdkonnas, kus teaduslik tõendus on piiratud, uuringud on pooleli, haigus on haruldane või olemasolevad uuringutulemused on vastuolulised.
Täiendavalt on seletuskirjas selgitatud, et eelnõu ei muuda võlaõigusseadusest tulenevaid põhimõtteid ega piira eksperimentaalse ravi kohaldamist juhtudel, kus see on õigusaktide kohaselt lubatud. Võlaõigusseaduse alusel lubatav eksperimentaalne ravi on jätkuvalt võimalik ka olukordades, kus tavapärased ravivõimalused puuduvad või ei ole piisavad ning selle kohaldamiseks on täidetud seadusest tulenevad eeldused.
Eelnõu eesmärk ei ole piirata tervishoiutöötaja põhjendatud erialast otsustusruumi ega meditsiini arengut, vaid võimaldada sekkuda juhtudel, kus tervishoiutöötaja tegevus kujutab endast olulist või vahetut ohtu patsiendi ohutusele või tervishoiuteenuse kvaliteedile.

Leiame, et tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eelnõus vajab täpsustamist ja konkreetsemat sõnastust § 41 lõikes 2 tegevusloa taotluse lisana nõutud "planeeritava kvaliteedijuhtimise süsteemi kirjeldus". Praegusel kujul tekitab nõue erinevaid tõlgendusvõimalusi ning mitmeti mõistmist.
Kas piisab näiteks TTO juhendite loetelust, mis on sätestatud terviseministri 24.10.2024 määrusega nr 43 "Tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise nõuded"? Palume täpsustada, mida peab hõlmama kvaliteedijuhtimise süsteemi kirjeldus.

Arvestatud

Eelnõud on täpsustatud, et muuta kvaliteedijuhtimise süsteemi kirjelduse nõue selgemaks ja üheselt arusaadavaks. Eelnõu kohaselt tuleb tegevusloa taotlusele lisada käesoleva seaduse § 32 lõike 9 alusel kehtestatud määruse kohane planeeritava kvaliteedijuhtimise süsteemi kirjelduse kava, millest nähtub tervishoiutöötajate pädevuse tagamise korraldus, tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise põhimõtted ning kvaliteedi seire ja parendamise korraldus.
Kvaliteedijuhtimise süsteemi kirjelduse eesmärk ei ole nõuda tegevusloa taotlejalt tervikliku kvaliteedijuhtimissüsteemi olemasolu ega mahukate dokumentide esitamist. Nõude eesmärk on võimaldada Terviseametil hinnata, kuidas tervishoiuteenuse osutaja kavatseb tagada tervishoiuteenuse kvaliteedi ja patsiendiohutuse.
Kvaliteedijuhtimise süsteemi kirjeldus peab olema proportsionaalne taotleja tegevuse mahu, keerukuse ja riskidega. Üldjuhul ei piisa üksnes juhendite loetelu esitamisest, vaid kirjeldusest peab nähtuma, kuidas tervishoiuteenuse osutaja korraldab töötajate pädevuse tagamise, tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise ning kvaliteedi seire ja parendamise.
Täpsemad juhised kvaliteedijuhtimise süsteemi kirjelduse esitamiseks kavandatakse tegevusloa taotlemise iseteeninduskeskkonna juurde, et tagada nõude ühetaoline rakendamine ning vältida põhjendamatut halduskoormust taotlejatele.

Üle vaadata eelnõu punktiga 18 lisatava paragrahvi numeratsioon, sest sama numeratsiooniga paragrahv on kehtivas seaduses juba olemas.

Arvestatud

Eelnõud korrigeeritud (§ 1 punkt 21).

Tartu Ülikool

Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkond toetab eelnõu eesmärki tugevdada
tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise süsteemi, sätestades selgelt tervishoiutöötaja kohustuse lähtuda tõenduspõhistest meetoditest ja praktikast ning täpsustades tervishoiutöötajate registreeringu peatamise aluseid. Eelnõu järgi saab Terviseamet peatada registreeringu muu hulgas juhul, kui tervishoiutöötaja tegevus ei vasta tõenduspõhisele praktikale
või toimub väljaspool kutse- või erialast pädevust ning see võib ohustada patsiendi ohutust või tervishoiuteenuse kvaliteeti.

Koostööpartner on toetab eelnõus toodud regulatsiooni ja põhimõtteid.
Eelnõu kohaselt kaasneb registreeringu peatamisega kohustus sooritada teooria- ja praktikaeksam, mis võimaldab hinnata tervishoiutöötaja pädevust ning vajaduse korral suunata ta täiendavale hindamisele. Muu hulgas täiendatakse eelnõuga ka § 321 lõikega 2, mille kohaselt peab tervishoiutöötaja registreeringu taastamiseks TTKS § 28 lõikes 11 nimetatud määruses sätestatud tervishoiutöötaja teooria- ja praktikaeksami ja tasuma selle eest kuni 1000 eurot.
Tartu Ülikool on korduvalt juhtinud tähelepanu asjaolule, et TTKS § 28 lg-tes 9 ja 10 ning § 30 lg-s 3 sätestatud eksamitasu suurus 1000 eurot ei vasta tegelikele kulude ja seda on vaja tõsta. Vastava kalkulatsiooni on Tartu Ülikool Sotsiaalministeeriumile edastanud ja sellest lähtuvalt on hetkel muutmisel ka tervishoiutöötaja teooria- ja praktikaeksamit ning vastavuseksamit puudutavad määrused. Eeltoodust lähtuvalt on ettepanek TTKS § 28 lg-tes 9 ja 10, § 30 lg-s 3 ning kavandatavas § 321 lg-s 2 tõsta eksamitasu summani 3500 eurot. Arvestada tuleb ka, et tegemist on käibemaksuga maksustatava teenusega, mistõttu peab selle summa sisse mahtuma ka käibemaks.
Samuti on Tartu Ülikool juhtinud tähelepanu asjaolule, et Tartu Ülikooli arstiõppe lõpueksami formaat on muutunud, koosnedes nii kirjalikust osast kui ka simuleeritud keskkonnas tehtavatest praktilistest ülesannetest. Palume seda arvestada nii tervishoiutöötaja teooria- ja praktikaeksami kui ka vastavuseksamit puudutavate sätete sõnastamisel, sest on oluline, et arstina registrisse pääsemist või sinna naasmist sooviv isik sooritaks arstiõppe lõpueksami täies mahus.

Arvestatud

Eelnõud täiendatud.
Lisaks eeltoodule juhime tähelepanu sellele, et seletuskirjas ei ole analüüsitud kavandatavate muudatuste mõju ei Tartu Ülikoolile ega teistele kõrgkoolidele, kes korraldavad tervishoiutöötajate teooria- ja praktikaeksameid, mistõttu tuleks seletuskirja täiendada asjakohase analüüsiga.

Arvestatud

Seletuskirja täiendatud.
Põhja Eesti Regionaalhaigla

Väga teretulnud on plaanitav § 42 p 7, kuid märgime, et tegevusloa väljastamise eelduste hulgas on tegemist ainukese eeldusega, mille puhul puuduvad objektiivsed kriteeriumid (muude eelduste puhul on vaja vastata kehtestatud nõuetele). Näeme, et selles osas võib olla vajalik volitusnorm, mis võimaldaks kriteeriume vajadusel kehtestada. Siiski rõhutame, et
kvaliteedi ja ohutuse tagamise meetmed on pidevas arengus ning kriteeriumite kehtestamine võiks piirduda ka loeteluga, milliste meetmete olemasolu ja rakendamist hinnatakse. Samuti on hea meel näha, et ka tegevusloa taotlemisel on plaanis tähelepanu pöörata kvaliteedijuhtimise süsteemile. Siin oleks samuti teretulnud täpsustus, mis formaadis ja millise põhjalikkusega tuleb tegevusloa saamisel kvaliteedijuhtimise süsteemi kirjeldada.

Arvestatud osaliselt ja selgitatud

Eelnõud on täpsustatud kvaliteedijuhtimise süsteemi kirjelduse osas. Tegevusloa taotlusele tuleb lisada käesoleva seaduse § 32 lõike 9 alusel kehtestatud määruse kohane planeeritava kvaliteedijuhtimise süsteemi kirjelduse kava, millest nähtub tervishoiutöötajate pädevuse tagamise korraldus, tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise põhimõtted ning kvaliteedi seire ja parendamise korraldus.

TTKS § 42 lõike 7 kohaldamisel ei hinnata tervishoiuteenuse osutaja tegevust vabalt kujundatavate või määratlemata kriteeriumide alusel. Hindamine toimub tegevusloa taotluses esitatud andmete ja tõendite põhjal, arvestades eelkõige teenuse kirjeldust, teenuse osutamise korraldust, personali pädevust ning kvaliteedi- ja patsiendiohutuse tagamiseks kavandatud meetmeid.

Eelkõige hinnatakse, kas taotleja kirjeldatud tegevus vastab taotletava tervishoiuteenuse sisule ega kujuta endast mõne muu tegevusloa liigi alla kuuluvat teenust ning kas teenust on võimalik osutada ohutult, kvaliteetselt ja õigusaktides sätestatud nõudeid järgides.

Täiendava volitusnormi kehtestamist ei peeta vajalikuks. Liialt detailsete või ammendavate kriteeriumide kehtestamine ei võimaldaks piisavalt arvestada tervishoiuteenuste, ravitehnoloogiate ja kvaliteedi tagamise meetmete pidevat arengut. Eelnõu eesmärk on võimaldada hinnata teenuse osutamise tegelikku valmisolekut ja patsiendiohutuse tagamist, säilitades samal ajal piisava paindlikkuse erinevate tervishoiuteenuste eripärade arvestamiseks.

Kvaliteedijuhtimise süsteemi kirjelduse täpsemad juhised kavandatakse tegevusloa taotlemise iseteeninduskeskkonna juurde, et tagada nõude ühetaoline rakendamine ning vältida põhjendamatut halduskoormust taotlejatele.
Detailidest märgime, et küsimus tekkis TTKS planeeritava § 17 lg 13 vajalikkusest. Nimelt ei ole kiirabibrigaadi pidajal keelatud tegeleda majandustegevusega, mis on põhitegevuse toetamiseks vajalik, kuid seaduse tasandil nimetamata. Kiirabibrigaadide kõrval muude transportbrigaadide
omamine on ka täna võimalik.

Selgitatud

Kavandatava TTKS § 17 lõike 13 eesmärk ei ole üldiselt reguleerida kiirabibrigaadi pidaja õigust tegeleda muu majandustegevusega ega luua uut õigust osutada transporditeenuseid. Kiirabibrigaadi pidajal on ka kehtiva õiguse kohaselt võimalik tegeleda tegevustega, mis on tema põhitegevuse toetamiseks vajalikud ja õigusaktidega lubatud.

Sätte eesmärk on luua selge õiguslik alus eelkõige spetsialiseeritud transpordibrigaadide kasutamiseks olukordades, kus tegemist ei ole Häirekeskuse väljakutse täitmisega, kuid kus patsiendi seisund nõuab kiirabiteenuses kasutatavale personalile, varustusele ja valmisolekule sarnast võimekust. Praktikas puudutab see lastereanimobiile.

Sätte lisamise eesmärk on vältida õiguslikku ebaselgust ning tagada, et selliste spetsialiseeritud brigaadide tegevus oleks seaduses selgelt reguleeritud ja eristatav tavapärasest kiirabiteenusest, mida osutatakse Häirekeskuse väljakutse alusel.
§ 321 planeeritav lg 4 "Terviseamet peatab tervishoiutöötaja registreeringu tervishoiukorralduse infosüsteemis tervishoiutöötajale kohtuotsusega kohaldatud kvalifikatsiooni tõendavas dokumendis või infosüsteemis märgitud kutse- või erialal tegutsemise keelu ajaks.“ sõnastus on raskesti mõistetav, mis võib rakendamisel probleeme tekitada.

Arvestatud

Eelnõud korrigeeritud (eelnõu § 1 punkt 13).
Eelnõuga on plaanis lisada seadusesse § 7212, kuid sellise numbriga säte on seaduses juba olemas.
Arvestatud

Eelnõud korrigeeritud (eelnõu § 1 punkt 21).

Eesti Proviisor Apteekrite Liit

Eelnõu kohaselt antakse Terviseametile TTKS § 32 lg-e 2 alusel õigus tunnistada tervishoiutöötaja registreering tervishoiukorralduse infosüsteemis kehtetuks, kui tervishoiutöötaja ei osuta Eestis tervishoiuteenust ning tervishoiuteenuse osutamise regulaarsust ja perioodi arvesse võttes on alust arvata, et registriandmed ei ole ajakohased või puudub teave tema jätkuva tegutsemise kohta. Nähtuvalt koostatud eelnõust ja sellele eelnenud väljatöötamiskavatusest ei ole analüüsitud tervishoiutöötajate mõiste all apteekreid ja seega pole neid ka kaasatud eelnõu ettevalmistamisprotsessi. Selgitame, et TTKS § 1 lg-s 23 sätestatult kohaldatakse TTKS-i proviisori
ja farmatseudi kutsetegevusele apteegiteenuse osutamisel TTKS § 2 lg-s 11 ning § 3 lg-tes 4 ja 5 sätestatud ulatuses. TTKS § 2 lg 11 kohaselt osutavad proviisor ja farmatseut kutsetegevuse raames tervishoiuteenuseid vaid seaduses sätestatud juhul. TTKS § 3 lg-e 4 alusel on tervishoiutöötajad ka ravimiseaduse tähenduses üldapteegis või haiglaapteegis apteegiteenust
osutavad proviisor ja farmatseut, kui nad on vastavalt ravimiseaduse § 55 lg-le 1 registreeritud tervishoiukorralduse infosüsteemis. TTKS § 3 lg-st 5 tulenevalt võivad proviisor ja farmatseut osutada apteegiteenust omandatud kutse piirides. See tähendab, et tervishoiutöötajateks on ka
tervishoiukorralduse infosüsteemis registreeritud proviisorid ja farmatseudid. TTKS § 503 lg 1 mõistes osutavad apteekrid muuhulgas ka piiriülest tervishoiuteenust. Täiendavalt muudetakse eelnõuga ka TTKS § 321 eesmärgiga reguleerida Terviseameti poolt tervishoiutöötaja registreeringu peatamisega seonduvat. Kõnealuse muudatuse sätestamisega dubeeritakse suuremas osas samu sätteid, mis on ravimiseaduses apteegiteenuse osutaja järelevalvele ja tegevusloa peatamisele juba ette nähtud.
Arvestades, et TTKS käsitleb teatud juhtudel ka proviisoreid ja farmatseute
tervishoiutöötajatena ning apteegiteenus võib hõlmata piiriülese tervishoiuteenuse elemente, jääb eelnõu põhjal ebaselgeks, kuidas kavandatavaid registreeringu kehtetuks tunnistamise või peatamise aluseid apteekrite suhtes kohaldatakse ning kuidas suhestub see ravimiseaduses sätestatud regulatsiooni ja Ravimiameti järelevalvepädevusega.
Sellest tulenevalt palume kaaluda, kas oleks otstarbekas eelnõus ja seletuskirjas selgelt välistada Terviseameti järelevalvepädevus apteegiteenust osutavate tervishoiutöötjate üle, viidates vajadusel ravimiseaduse asjakohasele regulatsioonile.
Selgitatud

Eelnõuga kavandatavad tervishoiutöötaja registreeringu peatamise ja kehtetuks tunnistamise sätted ei kohaldu proviisoritele ega farmatseutidele apteegiteenuse osutamisel.

TTKS § 1 lõike 2³ kohaselt kohaldatakse käesolevat seadust proviisori ja farmatseudi kutsetegevusele apteegiteenuse osutamisel üksnes TTKS § 2 lõikes 11 ning § 3 lõigetes 4 ja 5 sätestatud ulatuses. TTKS §-des 32 ja 32¹ sätestatud tervishoiutöötaja registreeringu kehtetuks tunnistamise ja peatamise regulatsioon nimetatud kohaldamisalasse ei kuulu.

Seetõttu ei muuda eelnõu proviisorite ja farmatseutide suhtes kehtivat õiguskorda ega laienda Terviseameti järelevalvepädevust apteegiteenust osutavate isikute üle. Apteegiteenuse osutamise üle tehtav järelevalve ning vastavad meetmed tulenevad jätkuvalt ravimiseadusest ja selle alusel kehtestatud regulatsioonist.
Tervisekassa

Kiirabiteenuse regulatsioon (§ 16 ja § 17)
Kiirabiteenuse regulatsiooni täpsustamist, sh selle sidumist Häirekeskuse väljasõidukorraldusega, toetame ning peame seda vajalikuks selguse loomiseks.
Juhime siiski tähelepanu, et praktikas kasutatakse kiirabiteenust sageli ka patsientide transpordiks, kuigi arstiabi ei ole vaja. Seepärast ei lahenda normi täpsustamine üksi kiirabiressursi väärkasutust. Lisaks võib olla vaja korralduslikke muudatusi, näiteks täpsemaid väljakutsete triaaži kriteeriume või eraldi transpordikanalit.

Selgitatud

Nõustume, et kiirabiressursi otstarbekas kasutamine ei sõltu üksnes kiirabiteenuse õigusliku regulatsiooni täpsusest, vaid ka väljakutsete menetlemise, triaaži ja patsientide transpordi korraldusest laiemalt.

Kiirabi väljakutsete menetlemise aluseks olevad ohuhinnangud kehtestab Terviseameti peadirektor käskkirjaga. Ohuhinnangute ja väljakutsete menetlemise põhimõtete ajakohastamine toimub koostöös Terviseameti, Häirekeskuse ning erialaekspertidega. Nende kaudu on võimalik täpsustada ka patsientide transpordiga seotud korralduslikke lahendusi ning väljakutsete menetlemise põhimõtteid olukordades, kus tegemist ei ole vältimatut abi vajava patsiendiga.

Täiendavalt sisaldub meditsiinilise transpordi regulatsiooni ja korralduse edasiarendamine kiirabi arengusuundade tegevuskavas. Vastavate tegevustega on kavas alustada 2026. aasta teisel poolel. Töö käigus hinnatakse muu hulgas patsientide transpordivajaduste, meditsiinilise transpordi ja kiirabiteenuse omavahelisi seoseid ning võimalikke lahendusi kiirabiressursi tõhusamaks kasutamiseks.
Palume parandada eelnõu seletuskirjas leheküljel 5 olevat kirjeldust, mis ütleb, et Tervisekassa sõlmib nimistu kinnitamise järgselt ravi rahastamise lepingu ja seejärel hakkab perearst taotlema tegevusluba. Tervisekassa selgitab, et sõlmib perearsti rahastamise lepingu tervishoiuteenuse osutajaga (RaKS § 36), mis tähendab, et rahastamise lepingu sõlmimise eelduseks on kehtiv tegevusluba ehk õigus teenust osutada, mille eest Tervisekassa tasuma hakkab. Samuti on tulevikus kiirabi rahastamise lepingu sõlmimise eelduseks kehtiva tegevusloa olemasolu.

Arvestatud

Seletuskirja korrigeeritud.
Tervishoiutöötajate registreering ja pädevuse tagamine (§ 32¹)

Eksami kõrval võiks pikema tööpausi (üle 5 aasta) korral olla võimalik pädevust taastada ka juhendatud praktikaga, kuna just praktilised oskused mõjutavad teenuse ohutust.
Peame põhjendatuks, et eksami sisu ja läbiviimise standardid töötavad välja ülikoolid ja tervishoiukõrgkoolid koos erialaorganisatsioonidega. Terviseameti roll peaks jääma järelevalveks, mitte pädevuse sisuliseks hindamiseks.
Teeme ettepaneku täiendada eelnõu seletuskirja selgitusega, millistest andmetest Terviseamet lähtub, et hinnata, kas tervishoiutöötaja on viimase viie aasta jooksul Eestis tervishoiuteenuseid osutanud või mitte. Selgitus annaks parema arusaama, kas lähtutakse näiteks vaid töötamise registris olevatest andmetest ehk seosest konkreetse tervishoiuteenuse osutajaga või saab seda tõendada muude tõenditega.

Selgitatud

Eelnõust jäeti välja § 32¹ lõike 1 punktis 3 kavandatud registreeringu peatamise alus, mille kohaselt oleks registreeringu saanud peatada juhul, kui tervishoiutöötaja ei ole viie aasta jooksul Eestis tervishoiuteenust osutanud. Kooskõlastamise käigus esitati sätte kohta mitmeid sisulisi märkusi selle kohaldamisala, proportsionaalsuse ja võimalike erandite kohta. Kuna küsimus vajab täiendavat analüüsi ning arutelu koostööpartneritega, ei kavandata käesoleva eelnõuga vastava aluse kehtestamist.

VTK tagasiside

Märkuse sisu
Märkuse vastus
Eesti Väike-ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon (EVEA)

Toetus alternatiivile 2 (ainult määruste muutmine).
Tegevuslubade regulatsiooni ajakohastamine
Väljatöötamiskavatsuses pakutud lahenduse järgi peab tegevusloa taotlemisel teenuseosutaja esitama teenuse kirjelduse ja põhjenduse, kuidas kavandatav teenus on korraldatud selliselt, et see oleks kvaliteetne ja ohutu. EVEA hinnangul on Terviseametil sisuliselt võimatu hinnata ainult antud lubaduse pealt, milline saab olema teenuse tegelik kvaliteet ja kuidas ohutuse tagamine praktikas välja hakkab nägema. Kvaliteedi ja ohutuse nõuded peavad olema õigusaktides reguleeritud võimalikult detailselt ega tohi sõltuda teenuseosutaja lubadustest ning headest kavatsustest ja nende elluviimise oskusest, samuti ametnike subjektiivsest hinnangust teenuseosutaja antud lubaduste täitmise tõenäosuse kohta. Väljatöötamiskavatsuse kohaselt võetakse ruumide ja vahendite nõuetes aluseks funktsioonipõhine lähenemisviis, mille kohaselt tuleb tagada teenuse osutamiseks vajalikud vahendid, kuid ei ole vaja sätestada nende üksikasjalikku loetelu. Nõustuda saab sellega, et vajalike vahendite loetelu ei pea olema ammendav ega üle reguleeritud. Aga kindlasti on vaja vähemalt standardi tasemel sätestada, millised on vahendite ja võimekuse arvuliste näitajate piirid ning ruumide suuruse miinimumid, samuti funktsioonide kirjeldused ja kvaliteedi tasemed. Ilma selleta ei ole sisuliselt võimalik tervishoiuteenuste ruume projekteerida, ehitada ega renoveerida, samuti hoonetele kasutuslubasid väljastada. Meditsiiniseadmete spetsiifika tõttu on näiteks osade ruumide ettevalmistamise puhul väga oluline teada, milliste omaduste ja ohutusnõuetega seadmed on seal plaanis kasutusele võtta. EVEA pigem toetab väljatöötamiskavatsuses välja pakutud alternatiivi jätta seaduse tasandil tegevuslube puudutavad nõuded muutmata, kuid ajakohastada määrustes ruumi- ja vahendite nõuded. See võimaldaks kiiremini muuta tehnilisi detaile ja ühtlustada erinevate teenuste ruutmeetri- ja varustusnõudeid, kuid jätaks üldise süsteemi ülesehituse ja menetlusloogika valdavalt muutmata. Sellise lahenduse osaks võiks olla ka võimalus osaliselt siduda tegevusloa väljastamine teenuse kirjelduse, kvaliteedisüsteemi ja riskijuhtimise nõuetega ning anda Terviseametile piiratud kaalutlusruum hinnata, kas kavandatav teenus tegelikult vastab tervishoiuteenuse sisule ja patsiendiohutuse põhimõtetele. Eraldi on väljatöötamiskavatsuses esile toodud küsimus, et kas nn „üksiktegijana“ tegevusloa taotlemisel peaks kehtima täiendav kvalifikatsiooni- või pädevusnõue. Arutelu keskmes on küsimus, kas iseseisva tegevusloa andmine võiks eeldada varasema kutsealase kogemuse olemasolu või pädevuse hindamise läbimist, et tagada teenuse kvaliteet ja patsiendiohutus ning vältida olukorda, kus vahetult pärast õpingute lõppu alustatakse iseseisva tegevusega ilma piisava praktilise kogemuseta. EVEA ei näe siin sisulist probleemi, kuna arstiõppes on see lahendatud nii, et arstina saab tööle asuda alles peale residentuuri läbimist, mille käigus saadakse põhjalik praktika tegutsevate arstide juhendamise all.

Arvestatud osaliselt ja selgitatud

Tegevuslubade regulatsiooni kaasajastamisel on vajalik täiendada tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (edaspidi TTKS) tegevusloa sätteid, et siduda tegevusloa eelkontroll selgemalt patsiendiohutuse ning kavandatava tervishoiuteenuse kvaliteediga.
See lähenemine on kooskõlas sotsiaalministri 24.10.2024 määrusega nr 43 „Tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise nõuded“ , mille kohaselt peab tervishoiuteenuse osutaja (edaspidi TTO) pärast tegevusloa saamist rakendama tõenduspõhiseid meetmeid kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamiseks, vähendama teenuse osutamisega seotud riske ning avalikustama regulaarseid ülevaateid kvaliteeditegevustest ja eesmärkide täitmisest.
Seetõttu on põhjendatud, et kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise põhimõtted oleksid hinnatavad juba tegevusloa taotlemise etapis ning et teenuse osutaja oleks kavandanud teenuse korralduse viisil, mis võimaldab neid nõudeid täita.
Tagasiside andja on teinud ettepaneku sätestada Terviseametile tegevusloa menetlemisel piiratud kaalutlusruum, mis võimaldaks hinnata kavandatava teenuse vastavust tervishoiuteenuse sisule ning patsiendiohutuse põhimõtetele. Et selline pädevus oleks õiguspärane ja selge, tuleb vastav regulatsioon kehtestada TTKS-is; pelgalt määruse tasandil selle sätestamine ei ole piisav.

Tegevusload ja eelneva kontrolli terviklik regulatsioon.

Kehtiva seaduse kohaselt on perearstina tegutsemiseks vaja osaleda Tervisekassa korraldatud avalikul konkursil nimistu moodustamise õiguse saamiseks ja nimistuga perearst võib tegutseda perearstiabi osutamise tegevusluba omava füüsilisest isikust ettevõtjana või perearstiabi osutamise tegevusluba omava äriühingu kaudu. Tegevusloa väljastab Terviseamet. Tervishoiutöötaja registreeritakse ka tervishoiukorralduse infosüsteemis. Registreering annab tervishoiutöötajale õiguse osutada tervishoiuteenuseid selle omandatud kutse või eriala piirides, mille alusel ta on registreeritud. EVEA arvates oleks vaja kaaluda, kas kolme eraldi haldusmenetluse korraldamine on eelneva kontrolli teostamisel mõistlik terviklahendus perearstide lubamiseks tervishoiuteenuseid osutama ja seda eriti ajal, kus paljud perearstid lahkuvad tööturult seoses vanaduspensionile jäämisega ning noorte arstide pealekasv ei kompenseeri perearstide puudust. Lisaks eriarstide registreeringutele tervishoiukorralduse infosüsteemis ja tegevuslubade väljastamisele eriarstiabi osutamiseks, kehtestab Vabariigi Valitsus õigusaktiga (määrusega) veel haiglavõrgu kava, milles määratakse tervishoiuteenuste ühtlase kättesaadavuse tagamiseks piirkondlike haiglate, keskhaiglate, üldhaiglate, kohalike haiglate, taastusravihaiglate ja õendushaiglate loetelu ning vajalikud investeeringud haiglate loetelus nimetatud haiglate ehitamiseks, renoveerimiseks ja ümberprofileerimiseks. Arvestades tervishoiusüsteemis toimunud arengut, tekib küsimus, et kas selline teatud määral dubleeriv eelkontrolli regulatsioon tekitab ülemäärast halduskoormust ja vajaks täiendavat analüüsi ning võimaluse korral reeglite lihtsustamist, kui see ei suurenda ohtu inimeste elule ja tervisele.

Selgitatud

Tegevusloa regulatsioon TTKS-is on eraldiseisev perearsti nimistu moodustamise korrast ning reguleerib tervishoiuteenuse osutamise õigust kui majandustegevust. Nimistu moodustamise menetlus Tervisekassas on suunatud avaliku teenuse korraldamisele ja lepingulisele suhtele, samas kui tegevusloa menetlus on seotud tegevusloa kontrollieseme nõuetele vastavuse hindamisega. Tervishoiutöötaja registreerimine tervishoiukorralduse infosüsteemis omakorda annab õiguse tegutseda kutse või eriala piires.
Seega on tegemist erineva eesmärgi ja õigusliku sisuga menetlustega, mis ei ole teineteist dubleerivad, vaid täidavad eri funktsioone tervishoiusüsteemis.

Käesoleva eelnõu muudatused puudutavad tegevusloa regulatsiooni täpsustamist ning ei käsitle nimistu moodustamise ega tervishoiutöötajate registreerimise menetluste ümberkorraldamist.

Ettepaneku muu osa on sõnastatud üldiselt ning ei sisalda konkreetseid muudatusettepanekuid TTKS-i sätete muutmiseks, mistõttu ei ole võimalik seda käesoleva eelnõu raames täpsemalt hinnata.

Töötervishoiuteenuste regulatsiooni ajakohastamine

Lisaks tervishoiuteenuste tegevuslubade regulatsiooni ajakohastamisele oleks oluline tagada ka töötervishoiuteenuste ajakohasus, vastavus muutunud töövormidele ja erineva tervisliku seisundiga inimestele ning kättesaadavus nii keskustest eemal tegutsevatele kui ka väikestele ettevõtetele. Töötervishoiusüsteemi ülesandeks on kvaliteetne kutsehaiguste käsitlemine ning tööst tingitud terviseprobleemide tõhusam ennetus. EVEA arvates on tänaseks piisavalt selgeks saanud töötervishoiuteenuste kitsaskohad ja vaja on pakkuda lahendusi, et viia teenused vastavusse ühiskonna ootustega ja need paremini tervishoiusüsteemiga siduda. Praegust töötervishoiusüsteemi tuleks muuta nii, et kvaliteetne töötervishoiuteenus oleks paremini kättesaadav ja see vastaks kõigi asjaosaliste, nii arstide, tööandjate kui ka töötajate vajadustele ja ootustele.
1) Tervisekontrollide vajaduspõhisus

Võib teha üldistuse, et valdavas enamuses eeskujulike töötervishoiusüsteemidega riikides on tervisekontrollide süsteem vajaduspõhisem kui Eestis. Eestis peab töötaja tervist kontrollima töötervishoiuarsti määratud ajavahemiku järel, aga vähemalt kord kolme aasta jooksul. Eestis tuleks seadustada, et tööandjal ei ole kohustust korraldada töötajatele tervisekontrolle, v.a neis valdkondades, kus risk on suur (nt ehitus, tervishoid, ravimitööstus) või esinevad suurema riskiga ohutegurid (vibratsioon, müra, keemilised ained, bakterid, viirused jne). Tööandjad võivad seda teha vabatahtlikult. Siin on oluline tagada, et vabatahtlikku töötervishoiuteenust ei maksustataks erisoodustusena. Töötervishoiuarsti juurde võivad suunata ka teised spetsialistid: näiteks perearst või eriarst võib soovitada patsiendil pöörduda tööandja poolt rahastatud töötervishoiuteenuse osutaja juurde, kui näeb, et probleem võib olla tööst tingitud. Sellise pöördumise puhul oleks tööandjal kohustus tasuda töötervishoiuarsti teostatud tervisekontrolli kulud. Kui näiteks inimesed teevad tervisekontrolle perearsti juures, siis paralleelselt sama kontrolli töötervishoiuarsti juures dubleerida pole mõtet. Tööst põhjustatud haiguste kontrolle võiks töötervishoiuarstid teha vaid neile, kelle perearst või tööandja on suunanud või kes ise tunnetavad, et neil võib olla tööst põhjustatud terviseprobleem. Uuele mudelile sujuvaks üleminekuks võiks kaaluda ajutise regulatsiooni kehtestamist, kus tervisekontrolli teostamine sõltuks valdavalt töötaja soovist. Sellisel juhul oleks tööandjal seadusest tulenev kohustus pakkuda töötajatele võimalust käia regulaarselt tervisekontrollis, mida viivad läbi töötervishoiuarstid. Sõltuvalt valdkonnast oleks tervisekontrollide sagedus ja sisu erinevad: väga suure riskiga töökohtadel on see kohustuslik, üldiselt aga töötajale vabatahtlik. Tööandjatel aga on kohustuslik pakkuda oma töötajatele tervisekontrollide võimalust (näiteks, kui väikese riskiga töökohal töötaja soovib tervisekontrolli minna). Seadusega pole töötajad otseselt kohustatud tervisekontrollis käima (ainult erandjuhtudel, väga suure riskiga töökohtadel). Selline paindlik tervisekontrollide süsteem aitaks ära hoida ebavajalike tervisekontrollide tegemist ning kokku hoida töötervishoiuarsti tööaega, mida saaks panustada konkreetsete juhtumite lahendamiseks või tööandja nõustamiseks.

2) Töötervishoiu meeskonnatöö teenus
Lisaks töötervishoiuarstidele osutavad töötervishoiuteenuseid ka hulk erinevaid töötervishoiuspetsialiste (psühholoogid, ergonoomid, füsioterapeudid, toitumisnõustajad, hügieenikud, insenerid jt). Töötervishoiuteenuste osutajal võiks olla kohustus sõlmida teenuse osutamiseks töölepingud erinevate töötervishoiuspetsialistidega. Kohustusliku töötervishoiuteenuse meeskonna koosseis võiks olla defineeritud õigusaktis. Töötervishoiuteenuse tegevusloa väljastamisel kontrollitakse vajalike spetsialistide olemasolu ja riikliku järelevalvega tagatakse teenuste kvaliteet. Seega võiks kaaluda töötervishoiuteenuse ümberdefineerimist meeskonnatöö teenuseks (meeskonda kuuluks lisaks arstidele näiteks insenerid, psühholoogid jt). Eestis ei kaasata praegu töökeskkondade riskide hindamisse piisavalt psühholooge, insenere ja teisi erialaspetsialiste. See tähendaks, et töötervishoiuarstide koormus väheneks ja jääks rohkem aega tegeleda raskete juhtumitega ning töökeskkonna riskide hindamise kvaliteet paraneks – töötervishoiuteenus ei oleks pelgalt arstlik kontroll, vaid sisaldaks ka vajaduspõhist töökeskkonna vaatlust ja spetsialistide hinnanguid selle parandamiseks. Lisaks eeltoodule oleks haridussüsteemis vaja alustada ka töötervishoiuõdede koolitamist, sest nendel võiks olla suurem roll meeskonnatöös töötervishoiuarstide abistamisel.

3) Töötervishoiuteenuse osutaja majandustegevusteade

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt peab juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja peab tegutsemiseks töötervishoiuteenuse osutajana esitama majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses nimetatud majandustegevusteate. Probleem seisneb selles, et tervishoiuteenuste korraldamise seaduse kohaselt on eriarstiabi osutamiseks vaja tegevusluba. Normide vastuolu korral ei ole täielikku selgust, milline on kohaldamisele kuuluv erinorm, kui teenuse osutamisel osaleb lisaks muudele spetsialistidele ka töötervishoiuarst. Näiteks peab piirkondlikul haiglal olema tegevusluba, aga piirkondlik haigla on kohustatud osutama ka töötervishoiuteenust. Ülejäänud haiglatel on õigus seda teenust osutada. Kui tegevusloaga haigla osutab töötervishoiuteenust, siis kas sellisel juhul on ka kohustus esitada majandustegevusteade. Siin oleks mõistlik reeglid üle vaadata ja neid vajadusel täpsustada.
4) Töötervishoiuteenuste osutamine tööandjate juures

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse järgi annab tegevusluba õiguse osutada tervishoiuteenuseid tegevusloas märgitud tegevuskohas. Kui tööandja töökeskkonnaga tutvumiseks ja selle analüüsimiseks on vaja külastada ka tööandja töökeskkonda, peaks olema võimalik töötervishoiuteenuseid osutada tööandja tegevuskohas, sealhulgas teha seal töötajatele tervisekontrolli. Õigusaktis võiks teha vastava muudatuse ja vajadusel kehtestada tervisekontrolli tegemiseks kasutatavale ruumile tööandja juures mõned nõuded, et see sobiks töötajate terviseseisundi arstlikuks läbivaatuseks.

Selgitatud

Töötervishoiu arengusuundade koostamine on eraldiseisvana kavandatud 2026 aastal ning ei puuduta tegevuslubade regulatsiooni kaasajastamist.

Töötervishoid on üks arstlik eriala. Kui töötervishoiuarst teostav patsiendile tervisekontrolli on tegemist tervishoiuteenusega ja selleks on vajalik tegevusloa olemasolutöötervishoiuteenust tervishoiuteenuse tähenduses, on tegemist eriarstiabi osutamisega ning sellele kohaldub tervishoiuteenuste korraldamise seaduses sätestatud tegevusloa nõue. Seega peab töötervishoiuteenust osutaval tervishoiuteenuse osutajal olema vastav tegevusluba eriarstiabi osutamiseks.
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud majandustegevusteate esitamise kohustus on suunatud töötervishoiuteenuse osutajana tegutsevale ettevõtjale kui majandustegevuse teostajale ning ei asenda tervishoiuteenuste osutamiseks nõutavat tegevusluba. Tegemist on erineva eesmärgiga regulatsioonidega: tegevusluba kinnitab vastavuse tervishoiuteenuse osutamise nõuetele, samas kui majandustegevusteade on seotud ettevõtja tegutsemise registreerimisega majandustegevuse üldraamistikus.
Kui tegevusloaga haigla osutab töötervishoiuteenust eriarstiabi raames, toimub see tema olemasoleva tegevusloa alusel. Majandustegevusteate esitamise kohustus tuleneb töötervishoiu ja tööohutuse seadusest ning ei mõjuta tervishoiuteenuse osutamiseks nõutava tegevusloa olemasolu.
Seega ei ole tegemist normide vastuoluga, vaid kahe erineva regulatsiooniga, mis täidavad eri eesmärke. Käesoleva eelnõu muudatused ei puuduta töötervishoiuteenuse majandustegevusteate regulatsiooni.

Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIK)

Toetus alternatiivile 1 (tegevuslubade süsteemi terviklik ajakohastamine).

Ligipääsetavus

Tegevuslubade esmasel väljastamisel ja/või pikendamisel tuleb täpselt jälgida, kas ligipääsetavus on tegelikult tagatud igal ajahetkel, mil tervishoiuteenust pakutakse (inforuum ja koduleht, füüsiline keskkond ja suhtlemine). Selleks tuleb esmalt koos lõppkasutajatega üle vaadata ligipääsetavusnõuded (regulatiivne sisu, ettevõtlus- ja infotehnoloogia) ja olemasolev sisu. Olukorra ülevaate annab keskkonna testimine lõppkasutajatega ja tagasiside sisuline ja operatiivne rakendamine. Taoline mehhanism pakub praktikas toimiva lahendusmehhanismi võimalike väljakutsete lahendamiseks ligipääsetavuse vaatest.

Ruuminõuete juures tuleb jälgida, kas ruumide tingimused vastavad täna avaliku ruumi ligipääsetavuse nõuetele (ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrusele nr 28: Puudega inimeste erivajadusest tulenevad nõuded ehitisele) ja kui ei vasta, siis kirjeldada, milline osa ning kuidas kompenseeritakse (nt pakutakse teenust teistes ruumides vms).

Tervishoiuteenust osutava asutuse kodulehel tuleb kirjeldada ligipääsetavus
liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimestele, sh pakkuda kirjeldust hooneni jõudmiseks lähimast ühistranspordipeatusest ja parklast. Pakkuda kohapeal puuetega inimeste vajadustest lähtuvad teavet nagu taktiilne alaplaan, lifti nupud ja korruste häälteavitused, vajadusel juhtteed hoones jne, mille lahendused on välja töötatud koostöös lahenduste vajajatega, st puuetega inimeste või nende esindusorganisatsioonidega.

Selgitatud

Nõustume, et tervishoiuteenuste ligipääsetavus on oluline ning seda tuleb arvestada nii teenuse kavandamisel kui ka osutamisel. Kehtivas regulatsioonis on ligipääsetavuse nõuded juba hõlmatud ning Terviseamet hindab tegevusloa menetluses ka ligipääsetavust, ulatuses, mis on seotud tegevusloa kontrolliesemega.

Tõenduspõhisus ja teenuse kirjeldus

Kirjelduses tuleb selgelt näidata, kellele, millises mahus ja millisel viisil teenust osutatakse ning kuidas tagatakse tõenduspõhisus, personali pädevus ja asjakohaste juhiste kasutamine.

Ebaselgeks jääb, millised hoovad tekivad Terviseametil tegevusloa peatamiseks juhul, kui teenusepakkuja osutab ebakvaliteetset ja/või mitteligipääsetavat teenust ja/või suunab patsiente selgelt tervist kahjustava libameditsiini suunas. Teeme ettepaneku selgelt välja tuua meetmed, mis on võimalik rikkumiste korral kasutusele võtta.

Teeme ettepaneku koos sihtrühmade, sealhulgas patsientide esindajatega määratleda selgelt ja üheselt mõistetavalt kvaliteedi- ja kättesaadavusnõuded.

Arvestatud osaliselt ja selgitatud

Terviseametil on eelnõu kohaselt olemas vajalikud hoovad sekkumiseks olukordades, kus tervishoiuteenuse osutamine ei vasta nõuetele või võib ohustada patsiendi ohutust. Eelnõus on selleks ette nähtud nii järelevalvemeetmed kui ka tervishoiutöötaja registreeringu peatamise võimalus.
Eelkõige võimaldab sekkumist säte, mille kohaselt võib Terviseamet peatada tervishoiutöötaja registreeringu juhul, kui tervishoiutöötaja tegevus ei vasta kutse- või erialal tegutsemise nõuetele või tõenduspõhisele praktikale, sealhulgas kui tegutsetakse väljaspool kutse- või erialast pädevust ning see võib ohustada patsiendi ohutust või tervishoiuteenuse kvaliteeti. See hõlmab ka olukordi, kus osutatakse ebakvaliteetset teenust või suunatakse patsiente tervist kahjustava libameditsiini kasutamisele.
Lisaks on Terviseametil võimalik rakendada järelevalvemeetmeid, sealhulgas teha ettekirjutusi ning nende täitmata jätmise korral peatada registreering kuni ettekirjutuse täitmiseni.
Kvaliteedi- ja kättesaadavusnõuded tulenevad juba kehtivatest õigusaktidest ning kutse- ja erialastest standarditest. Seejuures on lähenemine kooskõlas sotsiaalministri määrusega nr 43 „Tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise nõuded“, mille kohaselt peab tervishoiuteenuse osutaja pärast tegevusloa saamist rakendama tõenduspõhiseid meetmeid kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamiseks, vähendama teenuse osutamisega seotud riske ning tagama kvaliteedijuhtimise toimimise.
Eelnõu kohaselt võib Terviseamet vajaduse korral tegevusloa taotlemisel nõuda taotletavate tervishoiuteenuste kirjeldust, teenuste osutamise korralduse kirjeldust ning teavet osutatavate teenuste tõenduspõhisuse kohta.

Kvalifikatsiooni nõuete kuvamine

Üksiktegijatel ja tervishoiuteenuse osutamisel asendusarstide kasutamisel teeme ettepaneku lisada nõue, et teenusepakkuja kodulehel tuleb selgelt välja tuua personali haridus ja kvalifikatsioon. Praegu on näiteks perearstikeskusi, kus asendusarsti nime juures puudub igasugune kvalifikatsiooniinfo.

Et tervishoiueenuste kvaliteeti ja patsiendiohutust tõsta teeme ettepaneku muuta ka Tervisekassa teenuse osutamise rahastusmudel tulemus- ja kvaliteedipõhisel hindamisel põhinevaks.

Selgitatud

Tervishoiutöötajate kvalifikatsiooni läbipaistvus on juba täna kättesaadav tervishoiukorralduse infosüsteemi kaudu, kus on näha tervishoiutöötaja kutse ja eriala. Soovi korral on patsiendil võimalik seda teavet kontrollida.

Lisaks tuleneb TTKS-st, et esmatasandi tervishoiuteenuse osutamisel võib perearsti ajutiselt asendada ka arsti kutsega isik, kellel ei ole eriala, mistõttu ei ole tegemist puuduliku kvalifikatsiooni info avaldamisega, vaid seadusest tuleneva asendamise võimalusega.

Mis puudutab ettepanekut muuta tervishoiuteenuste rahastamine tulemus- ja kvaliteedipõhiseks, siis rahastamise alused tulenevad Ravikindlustuse seadusest arvestades Tervisekassa eelarvelisi võimalusi. Vastavad muudatused eeldavad eraldi menetlust ning ei ole käesoleva eelnõu reguleerimisalas. Samas on võimalik kvaliteedi- ja tulemusnäitajaid arvestada Tervisekassa ja tervishoiuteenuse osutaja vahel sõlmitavates lepingutes ning tervishoiuteenuste loetelus sätestatud tingimustes, kus kvaliteedinõuded ja tasustamise alused on juba täna osaliselt seotud.

Info kodulehele

Teeme ettepaneku lisada nõue tuua kodulehel välja, kas töötajad on koolitatud suhtlema erivajadusega arvestavalt.

Selgitatud

Tervishoiuteenuse osutajatel lasub juba kehtiva õiguse alusel kohustus tagada teenuse kättesaadavus ja patsiendikesksus, sealhulgas arvestada patsiendi individuaalsete vajadustega. See tuleneb muu hulgas Tervishoiuteenuste korraldamise seadus üldistest põhimõtetest ning patsiendi õiguste kaitsega seotud regulatsioonidest.

Lisaks on sotsiaalministri määruses nr 43 sätestatud, et tervishoiuteenuse osutaja peab korraldama teenuse osutamise viisil, mis toetab patsiendi ohutust, arvestab patsiendi vajadusi ning tagab kvaliteetse teenuse. See hõlmab ka personali valmisolekut suhelda erinevate patsientidega, sealhulgas erivajadustega patsientidega.

Samas ei ole kehtivas õiguses eraldi nõuet avaldada teenuseosutaja kodulehel teavet töötajate vastava koolituse kohta. Leiame, et sellise detailse teavitamiskohustuse sätestamine ei ole vajalik seaduse tasandil ning seda on otstarbekam käsitleda juhiste, hea praktika või kvaliteedijuhtimise raames.

Eesti Haiglate Liit (EHL)

Ettepanekud ministrile bürokraatia vähendamiseks

Tegevuslubade taotlemisega seotud protsesside ja nõuete ajakohastamine

Eesti Haiglate Liidu hinnangul vajab kaasajastamist tegevuslubade taotlemise protsess ja sellega seotud nõuded. Praegune tegevuslubade menetlus on mahukas, kohati sisult aegunud ega arvesta erinevate haiglate spetsiifikat. Teeme ettepaneku kaaluda menetlusprotsessi lihtsustamist.

Leiame, et kui juriidilisele isikule on kord väljastatud tegevusluba, ei peaks uue tegevuskoha (nt uue aadressiga ambulatoorse kabineti) avamiseks olema vajalik uut tegevusluba taotleda. Kehtiv nõue taotleda iga uue tegevuskoha jaoks eraldi tegevusluba tekitab ebamõistlikku halduskoormust. Haiglapidajat tuleks sellisel juhul usaldada, eeldades, et tegevuskohale kehtestatud nõuded on täidetud. Eelkontrolli asemel võiks asutuste tegevuse kontroll toimuda eeskätt järelevalve kaudu, eelkõige juhul, kui tegevuskohale on esitatud kaebus või ilmneb muu probleem.

Tegevuslubade protsessiga seonduvalt teeme ühtlasi ka ettepaneku ajakohastada tegevuslubade taotlemist reguleerivat õigusruumi, sh vaadata üle sotsiaalministri määrused „Nõuded haiglavälise eriarstiabi osutamiseks vajalikele ruumidele, sisseseadele ning aparatuurile“ ja „Haigla liikide nõuded“. Mitmed kehtivates määrustes sätestatud tingimused ja tehnilisi detailnõuded (näiteks ruumide ristkasutuse keeld, kohustuslik varustus, pindalanõuded jm), ei vasta enam tänapäevasele ravikorraldusele ega tervishoiuasutuste praktilistele vajadustele ning vajavad kaasajastamist. Oluline on, et tegevuskohtadele kehtestatud ruumilised ja tehnilised nõuded oleksid põhjendatud, mõistlikud ning kooskõlas teiste kehtivate õigusaktidega, toetades samal ajal tervishoiusüsteemi arengut ja teenuste sisulist korraldust.

VTK tagasiside

Toetus alternatiivile 1 (tegevuslubade süsteemi terviklik ajakohastamine)

EHLi kvaliteedijuhtide töörühm on väljatöötamiskavatsusega tutvunud ning arutanud selles esitatud ettepanekuid. Nõustume probleemikirjeldusega, et kehtivad tegevusloa nõuded on liigselt keskendunud tehnilistele aspektidele ning põhjustavad ebamõistlikku halduskoormust.

Toetame algatust vaadata üle tervishoiuteenuste korraldamise seadus ning selle alusel kehtestatud määrused eesmärgiga ajakohastada tegevuslubade taotlemise ja väljastamise protsessi.

EHLi nimel saame esitada ühised seisukohad eelnõu menetluse käigus pärast töörühmade arutelude lõppemist. Palume kaasata EHLi kvaliteedijuhtide töörühma esindajad edasisse aruteluprotsessi, et tagada muudatuste sisuline ja praktiline rakendatavus.

Arvestatud osaliselt ja selgitatud

Nõustume, et tegevuslubade taotlemise protsess vajab ajakohastamist ning peab paremini arvestama tervishoiuteenuse osutajate tegevuse mitmekesisust ja tänapäevase ravikorralduse eripärasid.
Samas on oluline rõhutada, et tegevusloa regulatsiooni üks aluspõhimõte on tegevuskohapõhine kontroll, kuna tervishoiuteenuse osutamine on otseselt seotud konkreetsete ruumide, sisseseade ja korraldusega, mis võivad eri aadressidel erineda. Seetõttu ei ole võimalik täielikult loobuda tegevuskohtade eelkontrollist.
Küll aga on arusaadav ja kaalumist vääriv lähenemine, et teatud juhtudel oleks võimalik loamenetlusi lihtsustada, sealhulgas võimaldada ühe tegevusloa raames hõlmata mitut tegevusala, kui teenuseid osutatakse samades ruumides ning kõik nõuded on täidetud.

Lisaks vaadatakse üle ja kaasajastatakse tegevuslubade taotlemist reguleerivad sotsiaalministri määrused, sealhulgas „Nõuded haiglavälise eriarstiabi osutamiseks vajalikele ruumidele, sisseseadele ning aparatuurile“ ja „Haigla liikide nõuded“. Nende kaasajastamisel on eesmärk tagada, et kehtestatud ruumilised ja tehnilised nõuded oleksid põhjendatud, ajakohased ning toetaksid tervishoiuteenuse sisulist korraldust. Sealhulgas on kavas loobuda piirangutest ruumide ristkasutuse osas, kui see ei ohusta tervishoiuteenuse kvaliteeti ega patsiendi ohutust.

Viljandi Haigla (VH)

Toetus alternatiivile 1 (tegevuslubade süsteemi terviklik ajakohastamine)

Asutusepõhine tegevusluba
Toetame mõtet, et üks asutus = üks tegevusluba. Kõik asutuse poolt osutatavate tervishoiuteenuste tegevusload ja tegevuskohad võiks olla koondatud ühele loale. On välja toodud, et soovitakse lube eristada asukohapõhiselt. Ka see lihtsustab, kui ühe tegevuskoha load (aadressipõhine) on kõik ühe põhiloa peal.

Väiksem halduskoormus ja selgemad nõuded Toetame mõtet, et üks tegevusloa liik kataks mitut teenuse liiki (nt statsionaarne tegevusluba katab ära ka päevakirurgia, päevaravi, õendusabi). Siiani on tulnud taotleda kõikide erialade päevaravi ja päevakirurgia teenustele eraldi tegevusload. Muudatusega väheneks halduskoormus ja tekiks ka rahaline kokkuhoid (riigilõivud).

Arvestatud osaliselt ja selgitatud

Nõustume, et tegevuslubade struktuuri selgemaks muutmine ning halduskoormuse vähendamine on oluline eesmärk. Käesoleva eelnõuga on juba astutud samme selles suunas, võimaldades ühe tegevusloa raames hõlmata mitut tegevusala, kui teenuseid osutatakse samades ruumides ning kõik nõuded on täidetud.
Samas on oluline rõhutada, et tegevusloa regulatsiooni üheks aluspõhimõtteks on tegevuskohapõhine kontroll, kuna tervishoiuteenuse osutamine on seotud konkreetse tegevuskoha tingimuste, sisseseade ja korraldusega. Seetõttu ei ole võimalik tegevuslubasid täielikult asutusepõhiseks muuta ega loobuda tegevuskohtade eristamisest.
Ettepanek koondada ühe asutuse kõik tegevusload ja tegevuskohad ühele loale või esitada need ühtse tervikuna on suurel määral seotud tervishoiukorralduse infosüsteemi (MEDRE) tehnilise ülesehitusega. Tegemist ei ole üksnes õigusliku regulatsiooni küsimusega, vaid eeldab infosüsteemi arendamist. Selliste muudatuste rakendamine sõltub edasistest arendusvõimalustest ja rahastusest ning neid saab kaaluda infosüsteemi arenduste planeerimisel.
Mis puudutab ettepanekut koondada erinevad teenuseliigid ühe tegevusloa alla (nt statsionaarne ravi, päevaravi, päevakirurgia ja õendusabi), siis on see suund põhimõtteliselt põhjendatud ning vastab eelnõu eesmärgile vähendada halduskoormust. Samas tuleb tagada, et iga teenuse osutamisele kehtestatud nõuded oleksid täidetud ning patsiendi ohutus ja teenuse kvaliteet ei oleks ohustatud.

Ristkasutuse piirangud

Toetame mõtet kaotada ära ruumide ristkasutuse piirang, millel puudub meditsiiniline põhjendus (kui ei seata ohtu patsiendiohutust ja teenuse kvaliteeti). On mõistlik, et tegevusluba hõlmab kogu hoonet, kus teenuseid osutatakse, mitte ei loetleta üles konkreetseid ruume konkreetsete teenuste jaoks. Samuti on oluline võimalus kasutada ruume ka teisel teenuseosutajal (eeldusel, et tal on kasutusluba). See punkt toetab oluliselt ka Rahvastiku tervise arengukavas (2030) ja Haiglavõrgu arengusuundades (2040) välja toodud koostöö ja integratsiooni eesmärke.

Arvestatud

Vaadatakse üle ja kaasajastatakse tegevuslubade taotlemist reguleerivad sotsiaalministri määrused, sealhulgas „Nõuded haiglavälise eriarstiabi osutamiseks vajalikele ruumidele, sisseseadele ning aparatuurile“ ja „Haigla liikide nõuded“. Nende kaasajastamisel on eesmärk tagada, et kehtestatud ruumilised ja tehnilised nõuded oleksid põhjendatud, ajakohased ning toetaksid tervishoiuteenuse sisulist korraldust. Sealhulgas on kavas loobuda piirangutest ruumide ristkasutuse osas, kui see ei ohusta tervishoiuteenuse kvaliteeti ega patsiendi ohutust.

Ruumide ja seadmete nõuded

Toetame mõtet, et teenuse osutamise teatud ruumidele kehtestatakse miinimumsuuruse nõue, so 12 m². Erinevatele ruumidele kindlate mõõtude nõudest loobumine on väga asjakohane. Samuti, et loomuliku valguse nõue ei ole primaarne ja sobib ka kunstlik valgustus, kui see on samaväärne. See võimaldaks vajadusel teatud teenuste osutamise ka keldrikorrustel. Vanades hoonetes võib osutuda keeruliseks patsiendi privaatsuse tagamine läbi heliisolatsiooni tagamise. Selle nõude täitmine võib olla väga kulukas ja seetõttu jääda täitmata. Samuti toetame mõtet loobuda kindlate instrumentide ja seadmete üles loetlemisest. Kõrge riskiga teenuste puhul on teatud loetelu ilmselt vajalik aga üldiselt teenuste vaates peaks nõuded olema proportsionaalsed teenuse sisu ja riskiga (taastusravi teenuste puhul ei peaks igat palli ja linti üles loetlema).

Arvestatud

Võtame esitatud ettepanekud arvesse ruumiliste ja tehniliste nõuete ajakohastamisel. Nõustume, et nõuded peavad olema proportsionaalsed teenuse sisu ja riskitasemega ning võimaldama paindlikkust, sealhulgas loobumist põhjendamatutest detailsetest tehnilistest ettekirjutustest. Samas tuleb jätkuvalt tagada patsiendi ohutus, privaatsus ja teenuse kvaliteet.

Personali ja tegevuslubade sidumine

Me ei pea otstarbekaks iga üksiku töötaja sidumist erinevate lubadega, eriti olukorras kus töötajad töötavad erinevates osakondades ja osutavad erinevaid teenuseid. See on liigne bürokraatia.

Selgitatud

Tervishoiuteenuse osutamise tegevusloa üheks kontrolliesemeks on ka teenuse osutamiseks vajalik personal. Seetõttu on oluline, et iga tegevusloa liigi puhul oleks võimalik tuvastada, et teenust osutab nõuetele vastav ning piisava pädevusega personal. See eeldab teatud ulatuses personali seostamist konkreetse tegevusloa või tegevusalaga, et tagada patsiendi ohutus ja teenuse kvaliteet.

Ettepanek on asjakohane olukorras, kus tegevuslubade liike ühendatakse või laiendatakse selliselt, et üks tegevusluba hõlmab mitut teenuseliiki. Sellisel juhul on võimalik ka personali käsitlus muuta paindlikumaks ning hinnata teenuseosutaja võimekust tervikuna.

Haiglatevaheline koostöö

On oluline soodustada koostööd piirkondlike haiglate ja väiksemate haiglate või väiksemate teiste TTO-de vahel, nii ruumide ristkasutuse võimaldamise kui ka teenuse sisseostmise näol (nt laboriteenuste sisseostmine suuremalt haiglalt või patoloogiateenuse sisseostmine ilma et sisseostev TTO ise peaks vastavat luba taotlema, kui ta ise teenust ei osuta). Samuti väga oluline toetada haiglavõrgusisest koostööd ja väiksemate haiglate võimalusi pakkuda teenuseid koostöös suuemate keskustega. Koostöö soodustamine on ka HVA 2040 ja Rahvastiku tervise arengukava 2030 eesmärk.

Selgitatud

Haiglatevahelise ja tervishoiuteenuse osutajate vahelise koostöö soodustamine on oluline ning toetab nii teenuste kättesaadavust kui ka tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkust.

Haigla liikide nõuded sätestavad haiglavõrgu arengukava haiglatele kohustuslike teenuste loetelu, mida haigla peab ise osutama. Samas kaalume rakendusaktide väljatöötamisel võimalusi teatud teenuste paindlikumaks korraldamiseks, sealhulgas teenuste sisseostmiseks, eelkõige haiglavõrgusisese koostöö raames (nt tütarhaiglate vahel).

Ruumide ristkasutuse võimaldamine on samuti kavandatud määruse muudatustega, tingimusel et on tagatud patsiendi ohutus ja teenuse kvaliteet. Samas tuleb arvestada, et erinevad tervishoiuteenuse osutajad peavad oma tegevuseks taotlema eraldi tegevusloa ka juhul, kui teenust osutatakse samades ruumides, kuna tegemist on erinevate teenuseosutajatega. Sellisel juhul peavad olema täidetud kõik tegevusloa omaja kohustused, sealhulgas vastutuskindlustus, infosüsteemide nõuded ning patsiendile peab olema selgelt arusaadav, kes teenust osutab.

IT- arenduste vajadus

TVK-s on välja toodud, et planeeritavad muudatused ei too kaasa põhimõttelisi muudatusi infosüsteem ülesehituses, sest taotluse esitamise ja menetlemise protsess jääb samaks. Mõningased muudatused võivad siiski vajada väiksemaid arendusi. Tegevuslubade taotlemine käib läbi MEDRE, kuid senine kogemus läbi MEDRE tegevuslubade taotlemisel on olnud üpris konarlik, kohati võimatu, on toonud kaasa palju lisatööd ja võtnud seetõttu väga palju ajalist ressurssi. Lisame kirjale eraldi tagasiside ja oma kogemuse MEDRE kasutamise osas. Oluline on, et õigusaktiga kehtestatud nõuded (sh esitatavate andmete koosseis) ja MEDRE reeglid (sh andmeväljad) oleksid vastavuses ja toetaksid teineteist.

Selgitatud

IT-arendus vajaduse ettepanekud ja tagasiside MEDRE kohta on edastatud Terviseametile.

Terviseametile suurem kaalutlusruum

TVK-s on Eesmärgi all välja toodud, et tegevuslubade regulatsiooni uuendatakse selliselt, et muuhulgas antakse Terviseametile suurem kaalutlusruum hinnata ruumide ja seadmete sobivust ning teenuse tegelikku ohutust ja kvaliteeti. Oleks vaja selgitada, mille alusel see kaalutlus toimuma hakkab (õiguslikud ja sisulised eeldused), et välistada ametnike subjektiivne tõlgendus ja regionaalne ebaühtlus. Kas kaalutlusruumi rakendamise eelduseks saab olema kirjeldus TTKSis, millised asjaolud on hindamisel olulised või ministri määruses sätestatud hindamiskriteeriumid ja tõendusmaterjalid, mille alusel otsus tehakse. Kaalutlusruumi sisustamiseks peaks Terviseamet toetuma objektiivsetele, mõõdetavatele ja tõenduspõhistele kriteeriumitele. Kaalutlusruum ei saa tähendada vaba otsustamist vaid otsustamist mingites raamides, mis piiritlevad otsustaja subjektiivsuse. TVKs on juttu ka riskipõhisest loamenetlusest (kehtiv õigus ei toeta tegevusloa andmise protsessis sisulist ega riskipõhist hindamist….. kuigi Terviseamet saab olemasolevaid nõudeid mõningal määral paindlikult tõlgendada, ei võimalda senise regulatsiooni parem rakendamine siiski kehtestada riskipõhiseid ega teenuse iseloomust lähtuvaid nõudeid ega vähenda see halduskoormust…..tegevusluba tuleb seostada kvaliteedisüsteemi olemasoluga ja lisada komponent, mis kontrollib teenuse kirjeldust ja riskijuhtimist… luuakse selged ja proportsionaalsed nõuded, mis keskenduvad teenuse sisule ja riskidele). Selline paindlikkus on tervitatav, kõiki teenuseid ja neile taotletavaid lubasid ei peakski samade nõuete järgi hindama. Küll aga eeldab riskipõhine otsustamine teatud parameetrite kokku leppimist, mille alusel Terviseamet neid riske hindab: teenuse olemus (nt kirurgiline, invasiivne vms), varasem järelevalvepraktika, asutuse kval.süsteemi küpsus vms. Oluline on tagada, et otsustamine ei sõltuks ametniku isiklikust hinnangust. Need hinnangud ja otsused peavad tuginema mingitele hindamise kriteeriumitele ja olema läbipaistvad. Sama tähelepanek kvaliteedi- ja ohutuse hindamisele: peavad olema selged hindamiskriteeriumid, mille alusel Terviseamet otsustab. Kuna Terviseametil on õigus ka tegevusluba mitte väljastada, siis peab olema TTO’l võimalik ka otsust vaidlustada. See eeldab ka läbipaistvat dokumentatsiooni.

Selgitatud

Terviseameti kaalutlusruumi rakendamisel on õiguslikud ja sisulised raamid, et tagada otsuste läbipaistvus ja ühetaoline praktika.
Kaalutlusruumi alused tulenevad eelkõige TTKS-ist ning käesoleva eelnõuga täpsustatakse neid, tuues sisse teenuse sisu, patsiendi ohutuse ja kvaliteedi hindamise. Täiendavalt täpsustatakse hindamise kriteeriume ja nõudeid rakendusaktides, kus see on vajalik.
Kaalutlusruum ei tähenda vaba otsustamist, vaid otsustamist seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest tulenevates raamides. Hindamisel võetakse arvesse objektiivseid ja kontrollitavaid asjaolusid, sealhulgas teenuse olemust ja riskitaset, personali pädevust, teenuse korraldust ning patsiendi ohutuse ja kvaliteedi tagamise meetmeid.
Samuti toimub otsustamine haldusmenetluse üldpõhimõtteid järgides ning otsused on põhjendatud ja vaidlustatavad.

Nõuete paindlikkus eri- ja sõjaolukorras

TVK-s on välja toodud, et täiendavalt analüüsitakse võimalusi lahendada praktikas ilmnenud kitsaskohti, sealhulgas: tegevuslubade nõuete paindlikku kohaldamist eri- ja sõjaolukorras, et tagada tervishoiuteenuste järjepidevus. Väga oluline teema, mis on ka Rahvastiku tervise arengukavas markeeritud. Viljandi haiglal on kogemus, kus covid-19 pandeemia ajal ei saanud Viljandi Haigla Terviseameti kontrollvisiidi tulemusena infektsionisti tegevusluba.

Arvestatud

Vastavad sätted on juba TTKS-i lisatud käesoleva eelnõuga, võimaldades kriisiolukorras rakendada paindlikumaid lahendusi, sealhulgas ajutisi erandeid tavapärastest tegevusloa nõuetest, tingimusel et Terviseametit on teavitatud.
Tervisekassa (TerK)

Toetus alternatiivile 1 (tegevuslubade süsteemi terviklik ajakohastamine)

Kiirabi tegevusluba

Väljatöötamiskavatsuse punktis 3.2.1. toodud ettepanek täpsustada kiirabi tegevuslubade regulatsiooni selliselt, et kiirabiteenusena käsitletakse vaid neid tervishoiuteenuseid, mida osutatakse Tervisekassa rahastuse alusel, ei ole mõistlik. Tervisekassal on võimalik sõlmida tervishoiuteenuse osutajaga kiirabi rahastamise leping vaid juhul, kui teenuseosutajal on võimekus nimetatud teenust osutada, s.t kiirabi osutamiseks kiirabibrigaadi koosseis ja varustus vastavad käesoleva seaduse alusel kehtestatud nõuetele. Nimetatud õigus antakse tegevusloaga, mistõttu ei saa tegevusloa andmise eelduseks olla Tervisekassa rahastus. Arvestada tuleb muu hulgas ka asjaolu, et tegevusloa väljastamise sidumine kiirabi rahastamise lepingu olemasoluga piirab uute kiirabiteenuse osutajate lisandumist turule. Tervisekassal on tervishoiuteenuste korraldamise seadusest tulenev kohustus viia uute lepingupartnerite leidmiseks läbi avalik konkurss (§ 173 ). Tervisekassa hinnangul tuleb kiirabiteenuse tegevusloa muudatusega seoses alles jätta võimalus ka uutel teenuseosutajatel turule sisenemiseks. Vastasel juhul kaob Tervisekassal võimalus seaduses kirjeldatud asjaolude esinemisel leida avaliku konkursi korras uusi teenusepakkujaid. Kirjeldatud lahendusega see võimalik ei ole.

Selgitatud

Selgitame, et kiirabi tegevusloa regulatsiooni on eelnõus pärast väljatöötamiskavatsuse koostamist täiendavalt arutatud ja täpsustatud koostöös Tervisekassa esindajatega.

Eelnõu kohaselt käsitatakse kiirabiteenusena tervishoiuteenust, mida osutatakse Häirekeskuse väljakutse alusel ning Tervisekassa rahastusel. Tegemist ei ole tegevusloa andmise sidumisega rahastuslepingu olemasoluga, vaid kiirabiteenuse kui tervishoiuteenuse sisulise määratlemisega.

Eelnõu ei piira Tervisekassa võimalusi sõlmida lepinguid ega uute teenuseosutajate turule sisenemist. Vastupidi, teenuseosutajate valik toimub jätkuvalt Tervisekassa korraldatava avaliku konkursi kaudu, mille tingimused määrab Tervisekassa. Pärast konkursi võitmist on teenuseosutajal võimalik taotleda vastav tegevusluba ning alustada teenuse osutamist.

Sarnane loogika kehtib ka perearstiteenuse puhul, kus esmalt kandideeritakse nimistule, seejärel nimistu kinnitatakse ning alles seejärel taotletakse tegevusluba ja alustatakse teenuse osutamist.

Seega ei välista eelnõu uute teenuseosutajate turule tulekut ega piira konkurentsi, vaid täpsustab kiirabiteenuse olemust ning seob selle avaliku teenuse osutamise korraldusega.

Õendusabi tegevusload

Väljatöötamiskavatsuse kohaselt on kavas sisuliselt sarnased või samadele nõuetele alluvate erinevate teenuste tegevusload ühendada. Tervisekassa näeb praktikas vajadust ka täiendavate tegevuslubade järele, arvestades erisusi tegevusloa kontrolliesemes. Näiteks iseseisvalt osutatavad ambulatoorsed õendusabiteenused on koduõendusteenus, koolitervishoiuteenus ja iseseisev õe vastuvõtt (terviseministri 13.01.2025 määrus nr 3). Iseseisvat õendusabiteenust osutatakse ka väljaspool kodu osutataval üldhooldusteenusel ja ööpäevaringsel erihooldusteenusel. Hetkel lähtutakse nimetatud teenuste osutamisel koduõendusteenuse tegevusloa olemasolust. Samas erinevad õendusteenuse osutamise tingimused, s.o teenuse osutamise koht, teenusele suunamise nõuded ning õe töökoormus, oma olemuselt koduõendusteenusest. Seetõttu ei pruugi koduõendusteenuse tegevusloa kontrolliesemeks olevate nõuete täitmine tagada vajaminevat õendusabi teenuse kvaliteeti ja ohutut osutamist hoolekandeasutuses. Plaanitav tegevuslubade ühendamist puudutav muudatus toob kaasa ka mõõduka halduskoormuse Tervisekassale, kuna vaja on üle vaadata ka Tervisekassas nõukogu kinnitatud ravi rahastamise lepingute sõlmimise hindamise alused, kus sõltuvalt lepingulisest erialast on sätestatud konkreetse tegevusloa nõue.

Selgitatud

Selgitame, et uute tervishoiuteenuste või teenusvormide kujundamisel on esmatähtis teenuse sisu selge määratlemine. See tähendab, et enne uue teenuse kehtestamist tuleb üheselt kirjeldada selle, osutamise tingimused, korraldus ning eristada see sisuliselt juba olemasolevatest teenustest, sealhulgas koduõendusteenusest ja iseseisvast õe vastuvõtust. Seejärel saab otsustada, kas lisada eraldi teenus või mahub teenus olemasolevate alla.
Käesoleva eelnõuga ei muudeta põhimõtet, et tegevusluba taotletakse vastavalt tervishoiuteenuse erialale või teenuse liigile. Tegevuslubade süsteem jääb ka edaspidi erialapõhiseks, võimaldades hinnata iga teenuse puhul eraldi selle osutamise tingimusi, sh personali, ruumide ja korralduse vastavust nõuetele.

MEDRE andmetele juurdepääs

Täiendavalt juhib Tervisekassa tähelepanu vajadusele vaadata üle ka tegevusloale kantavate andmete sisestamise ja muutmise võimalused. Näiteks tekib tervishoiukorralduse infosüsteemis olevale tegevusloale kantud tervishoiuteenuse osutamisel osalevatel isikutel ja tervishoiutöötajaga võrdsustatud isikutel ligipääs tervise infosüsteemis olevatele andmetele (tervise- ja tööministri 15.03.2019 määrus nr 27 § 3 lõige 21 ). Hetkel on tervishoiuteenuse osutajal võimalik lisada tegevusloale tervishoiutöötajaga võrdsustatud isikuna spetsialist, andes talle ligipääsuõiguse inimeste eriliigilistele andmetele ja võimaluse sisestada tervise infosüsteemi andmeid, kelle haridusliku tausta ega tööalast suhet tervishoiuteenuse osutajaga Terviseamet eelnevalt kontrollinud ei ole. Niisamuti on tervishoiukorralduse infosüsteemis leitavad kehtivad eriarstiabi tegevusload, kus mitte ühtegi vastava eriala pädevusega arsti tegevusloale kantud ei ole. Seega on Tervisekassa hinnangul vajalik analüüsida tegevuslubade regulatsiooni muutuse mõju Terviseameti hallatava tervishoiukorralduse infosüsteemi ülesehitusele, selle muutmise vajadust ja selleks kuluvat aja- ja raharessurssi.

Selgitatud

Selgitame, et eelnõu ei muuda kehtivat tegevusloale kantavate andmete sisestamise ega muutmise korda ega sellega seotud juurdepääsuõiguste regulatsiooni. Tervise infosüsteemile juurdepääs on juba täna seotud tervishoiukorralduse infosüsteemi andmetega ning vastav regulatsioon tuleneb kehtivatest õigusaktidest.

Kehtiva õiguse kohaselt on Terviseametil olemas järelevalvepädevus kontrollida tegevusloa nõuete täitmist, sealhulgas seda, kas teenuse osutamiseks on olemas nõutava pädevusega tervishoiutöötajad. Kui tegevusloa kontrollieseme nõuded ei ole täidetud (nt puudub vastava eriala arst) on Terviseametil võimalik tegevusluba peatada või kehtetuks tunnistada.

Samuti ei muuda eelnõu põhimõtet, et tervishoiuteenuse osutaja vastutab tegevusloale kantud isikute andmete õigsuse ning nende tegeliku seotuse eest teenuse osutamisega.

Teenuse kirjeldus tegevusloa taotlemisel

Väljatöötamiskavatsuse kohaselt peab tegevusloa taotlemisel teenuseosutaja esitama teenuse kirjelduse ja põhjenduse, kuidas kavandatav teenus on korraldatud selliselt, et see oleks kvaliteetne ja ohutu. Tegevusloa väljastaja ehk Terviseamet peab suutma kirjelduse alusel hinnata teenuse sisulist põhjendatust ja riske ning teha otsus tegevusloa andmise või sellest keeldumise kohta. Tervisekassa näeb, et selline lähenemine võib oodatud töökulu vähendamise asemel hoopis tegevusloa väljastamiseks kuluvat tööaega suurendada. Hetkel jääb selgusetuks, millistele tingimustele tuginedes Terviseameti menetleja võtab vastu otsuse, kas teenuse kirjeldus ja põhjendus on kavandatud kvaliteetselt ja ohutult. Seetõttu võib tegevusloa väljastamise keeldumise otsustega suureneda vaidluste hulk või vastupidiselt väljastatakse tegevusluba igale taotlejale ilma sisulist kirjeldust hindamata. Teisel juhul jääb arusaamatuks kuidas tegevusloa selliselt taotlemine patsiendi jaoks väärtust loob. Näeme, et kavandatud lähenemisega on vajalik täiendavalt analüüsida Terviseameti tegevusloa taotluste menetlejate valmisolekut ning pädevust teenuseosutaja kirjeldatud hinnangu alusel tegevusloa andmise või keeldumise otsuse tegemisel.

Selgitatud

Täpsustame, et teenuse kirjelduse nõue on eelnõusse lisatud osaliselt ning vajaduspõhiselt. Eesmärk ei ole luua täiendavat halduskoormust, vaid anda Terviseametile võimalus hinnata teenuse korraldust ja riske eelkõige juhtudel, kus see on põhjendatud.

Teenuse kirjelduse esitamine ei ole kõigil juhtudel kohustuslik, vaid Terviseamet võib seda vajaduse korral küsida, lähtudes taotletava teenuse olemusest ja riskitasemest. Seega rakendatakse seda nõuet riskipõhiselt ning proportsionaalselt.

Terviseameti kaalutlusruum ei ole piiramatu, vaid tugineb TTKS-is sätestatud nõuetele ning eelnõuga täpsustatud kriteeriumitele, sealhulgas teenuse ohutusele, kvaliteedile, personali pädevusele ja teenuse korraldusele.

Eelnõu eesmärk ei ole suurendada vaidluste hulka ega menetluse kestust, vaid võimaldada paindlikumat ja sisulisemat hindamist võrreldes senise formaalse kontrolliga.

Kirurgia erialade tegevusload

Tervisekassa juhib tähelepanu vajadusele vaadata üle kirurgilisi erialasid puudutavad tegevusloa nõuded. Tervisekassa ettepanekul peaks tegevusloa väljastamisel jätkuvalt lähtuma riskitasemepõhisest hindamisest ning tõendama vastavust riskiklassile.

Selgitatud

Nõustume, et kirurgiliste erialade tegevusloa nõuete ülevaatamine ning riskitasemepõhine lähenemine on oluline, arvestades teenuste erinevat keerukust ja riske patsiendi ohutusele.
Kavandatud on nii ambulatoorse kui ka statsionaarse tervishoiuteenuse osutamise nõuete ülevaatamine ja ajakohastamine rakendusaktide tasandil, kus on võimalik täpsemalt arvestada ka teenuste riskitaset ning diferentseerida nõudeid vastavalt teenuse sisule.
Samas ei sisalda ettepanek piisavalt konkreetseid kriteeriume või lahendusi, mille alusel riskitasemepõhist hindamist rakendada. Oleme avatud täiendavale sisendile, mis võimaldaks riskiklasside ja vastavate nõuete täpsemat määratlemist.

Tegevuslubade nõuete jõustumine olemasolevatele tegevusloa omajatele

Tervishoiuteenuse osutamiseks antakse tegevusluba tähtajatult. Tegevuslubade andmise aluseks olevate tingimuste muutmisel võib tekkida olukord, kus olemasolevad tegevusload ei vasta uutele nõuetele. Hetkel jääb selgusetuks, kas ja mil määral plaanitakse uute nõuete valguses vaadata üle olemasolevad tegevusload ja nende kehtivus. Tegevusloa olemasolu on Tervisekassaga ravi rahastamise lepingu sõlmimise eelduseks ja tegevusloa kehtivuse peatamisel või kehtetuks tunnistamisel tuleb Tervisekassal lõpetada ka lepinguline suhe.

Selgitatud

Tervishoiuteenuste osutamise tegevusload on vastavalt majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses tähtajatud ning eelnõuga seda põhimõtet ei muudeta.
Uute nõuete kehtestamisel ei toimu olemasolevate tegevuslubade automaatset ümberhindamist ega kehtivuse muutmist. Samas tuleb arvestada, et tegevusloa omajal lasub jätkuv kohustus tagada, et teenuse osutamisel kasutatavad ruumid, vahendid ja personal vastavad kehtivatele nõuetele ning on ajakohased.
Nõuete täitmist kontrollitakse eelkõige riskipõhise järelevalve raames. See võimaldab keskenduda kõrgema riskiga tegevustele ning tagada, et teenuse kvaliteet ja patsiendi ohutus on tagatud ka pärast tegevusloa väljastamist.

Tegevusloa nõuete seos TerK kulumudeliga

Tervisekassa nõustub väljatöötamiskavatsuses tooduga, et vaja on analüüsida ja leida võimalikke lahendusi praktikas ilmnenud kitsaskohale, et Tervisekassa rahastusmudel ei sõltuks ülemäära tegevusloa loetelupõhistest ruumi- ja seadmenõuetest, võimaldades arvestada kvaliteeti, sisulist
põhjendatust ja kaasaegseid teenusekorraldusmudeleid. Sellesisulise lahenduse korral kaasneb ka mõõdukas kuni suur halduskoormus Tervisekassale, sest ilmselt vajavad muutmist Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelus piirhinna kujunemise aluseks olevad teenuste kulukomponendid.

Selgitatud

Nõustume, et tervishoiuteenuste rahastusmudel ei peaks sõltuma ülemäära tegevusloa loetelupõhistest ruumi- ja seadmenõuetest ning et suurem rõhk peaks olema teenuse sisulisel põhjendatusel, kvaliteedil ja kaasaegsetel teenusekorraldusmudelitel. Käesoleva eelnõuga luuakse eeldused selliseks lähenemiseks, vähendades detailseid ja jäiku nõudeid ning liikudes enam funktsioonipõhise hindamise suunas.

Samas ei käsitle eelnõu Tervisekassa rahastusmudeli ega tervishoiuteenuste loetelu kulukomponentide kujundamist. Need küsimused kuuluvad Tervisekassa pädevusse ning nende muutmine eeldab eraldi analüüsi ja vajadusel vastavaid muudatusi tervishoiuteenuste loetelus ja selle aluseks olevates metoodikates.

Eesti Hoolekandeasutuste Liit

Toetus alternatiivile 1 (tegevuslubade süsteemi terviklik ajakohastamine)

Üldhooldekodude probleemid koduõendusteenuse tegevusloaga

Üldhooldekodudes alustati Tervisekassa lepingu alusel õendusteenuse rahastamist 2020. aastal (tutvustav info: https://tervisekassa.ee/uudised/oendusteenus-hooldekoduskvaliteedimark). Tegemist oli olulise sammuga, mis aitas parandada üldhooldekodudes elavate inimeste tervishoiuteenuse kättesaadavust. Tervisekassa ja Terviseameti koostöös leiti toona, et teenuse osutamiseks võiks ajutiselt sobida koduõenduse tegevusluba, kuna üldhooldekodude õendusteenusele eraldi tegevusluba ei olnud. Samas rõhutati, et tulevikus tuleks üldhooldekodude õendusteenusele luua eraldi tegevusluba, arvestades teenuse sisu, sihtrühma ning rahastusmudelit. Vahepeal on lisandunud õendusteenus ka erihooldekodudes.

Meile teadaolevalt alustas käesoleva aasta kevadel Terviseamet osades hooldekodudes riiklike järelevalve menetlustega koduõendus tegevusloa vastavuse osas. Nende käigus on asutustele esitatud nõudeid, mis lähtuvad koduõendusteenuse regulatsioonidest. Terviseameti inspektorid ei ole teadlikud taustast, et üldhooldekodud on neile lubatud eraldi tegevusloa loomise ootuses, mis vähendaks asjatut segadust ja ebamõistlikku halduskoormust.
Terviseamet nõuab hooldekodudelt kõigi koduõenduse nõuete täitmist: epikriiside koostamist ja edastamist Terviseinfosüsteemi (edaspidi TIS-i) iga 3 kuu järel, õdedelt koduõenduskoolituse olemasolu jms. Paljud üldhooldekodu elanikud elavad asutuses 10 ja enam aastat, erihoolekandes ka 30 aastat, sageli muutusteta terviseseisundis. Sellisel juhul tuleb koostada ühele inimesele üle 40 - 120 epikriisi, millel puudub sisuline väärtus ja mis koormab asjatult nii hooldekodusid kui ka infosüsteeme. Mõnes asutuses on järelevalve käigus nõutud isegi perearsti saatekirju, kuigi Tervisekassa on need konkreetselt välistanud. Tekkinud on olukord, kus osad reeglid kehtivad ja teised mitte – ning asutused ei tea enam, millistest juhistest lähtuda.

Hooldekodudele eraldi õendusteenuse tegevusluba

Palume selgelt määratleda hooldekodude õendusteenus ning lõpetada koduõenduse nõuete mehaaniline rakendamine teenusele, mis on oma olemuselt erinev. Palume luua hooldekodude õendusteenusele eraldi tegevusluba, mis arvestaks teenuse iseloomu ja hooldekodudes elavate inimeste huve.

Selgitatud

Selgitame, et uute tervishoiuteenuste või teenusvormide kujundamisel on esmatähtis teenuse sisu selge määratlemine. See tähendab, et enne uue teenuse kehtestamist tuleb üheselt kirjeldada selle, osutamise tingimused, korraldus ning eristada see sisuliselt juba olemasolevatest teenustest, sealhulgas koduõendusteenusest ja iseseisvast õe vastuvõtust. Seejärel saab otsustada, kas lisada eraldi teenus või mahub teenus olemasolevate alla.

Selgitame, et eelnõu ei muuda põhimõtet, et tervishoiuteenuse osutamise nõuded, sealhulgas dokumenteerimise kohustus, tulenevad tervishoiuteenuse sisust ega sõltu tegevusloa liigist või teenuse osutamise kohast. Tervishoiuteenuse osutamisel kehtivad ühtsed kvaliteedi ja patsiendiohutuse nõuded sõltumata sellest, kas teenust osutatakse kodus, hooldekodus või muus keskkonnas.
Samuti ei tulene eelnõust kohustust kohaldada hooldekodudes osutatavale õendusteenusele automaatselt kõiki koduõendusteenuse korralduslikke erisusi. Teenuse osutamise sagedus ja ulatus peavad lähtuma eelkõige patsiendi terviseseisundist ja tegelikust abivajadusest. Küsimused, mis puudutavad teenuse korralduse täpsemat ulatust ja rahastamisega seotud tingimusi, vajavad täiendavat arutelu Tervisekassaga ning vajadusel täpsustamist rakenduspraktikas. Samas ei näe VTK ette konkreetsete teenuste (nt hooldekodudes osutatava õendusteenuse) detailset korraldust ega muuda kehtivaid rahastamise tingimusi.

Benita Kodu AS

Ei ole selgelt väljendanud, millist alternatiivi toetatakse

Teenuste kirjelduse seos kvaliteedimäärusega ja nõuete proportsionaalsuse hindamine ja

Tervishoiuteenuse korraldamise seaduse väljatöötamiskavatsuses (edaspidi VTK) tuuakse välja, et kehtiv õigus ei toeta piisavalt tervishoiuteenuste tegevusloa eesmärki, teenuse osutamiseks on olemas vajalikud tingimused ning seda osutatakse tõenduspõhiselt, kvaliteetselt ja patsiendiohutust järgides. Samal ajal kehtib määrus ”Tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise nõuded”, kus on sätestatud nõuded tervishoiuteenuse osutajale tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamisel, mis iseenesest hõlmab paljuski sama informatsiooni, mida soovitakse tegevusloa taotlemisel hinnata. Antud määrust selles VTK kehtiva õiguskorra kirjelduses ei mainita. Plaanitud muudatusega ei tohi tekkida n.ö paralleelseid dubleerivaid kohustusi ning VTK-s võiks olla selgemalt välja toodud kehtiva kvaliteedimääruse ja tegevusloa koosmõju ning täpsustada kehtiva õiguskorra kirjeldust. Dubleerivad kohustused tooksid kaasa tervishoiuteenuse osutajate (edaspidi TTO-de) halduskoormuse tõusu ning see läheb vastuollu VTK-s esitatud eesmärkidega.
Ühtlasi on VTK-s välja toodud, et muudatuse eesmärk on luua selged ja proportsionaalsed nõuded, mis keskenduvad teenuse sisule ja riskidele. Samas ei ole VTK-s vastavaid nõudeid kirjeldatud ehk puudub võimalus hinnata, kas tegemist on selgete ja proportsionaalsete nõuetega. Palume täiendada VTK-d selliselt, et tegevusloa kontrollesemes oleks kirjeldatud selged nõuded, mille alusel hinnatakse tervishoiuteenuse sisu, kvaliteeti ja patsiendiohutust.

Selgitatud

Selgitame, et eelnõu eesmärk ei ole luua täiesti uut ja eraldiseisvat kvaliteedi hindamise süsteemi tegevusloa menetluses, vaid siduda tegevusloa andmine senisest selgemalt juba kehtivate tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendiohutuse nõuetega. Need nõuded tulenevad TTKS § 3² alusel kehtestatud tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise regulatsioonist.
Eelnõuga täpsustatakse tegevusloa kontrollieset selliselt, et Terviseametil oleks võimalik hinnata, kas taotletava teenuse sisu vastab tegevusalale ning kas teenuse osutamise korraldus, kvaliteedi ja ohutuse tagamise meetmed võimaldavad teenust osutada ohutult ja kvaliteetselt. Seega ei tugine hindamine vabale kaalutlusele, vaid olemasolevatele kvaliteedi- ja patsiendiohutuse nõuetele ning teenuse sisulisele kirjeldusele.
Samal põhjusel nähakse ette ka kvaliteedijuhtimise süsteemi kirjelduse esitamine tegevusloa taotlemisel ning võimalus küsida vajaduse korral teenuse kirjeldust, teenuse osutamise korralduse kirjeldust ja teavet teenuse tõenduspõhisuse kohta. Nende andmete eesmärk on võimaldada hinnata, kas teenuseosutaja on kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise nõuded juba teenuse kavandamisel läbi mõelnud ning kas kavandatav teenus vastab tervishoiuteenuse sisule.

Teenuse kirjeldus ja võrdle TTO-de kohtlemine

Lisaks on VTK-s märgitud, et kaalutakse võimalust nõuda haiglavõrgu arengukava haiglatelt teenusekirjeldust üksnes juhul, kui Terviseamet peab seda vajalikuks – näiteks kui soovitakse osutada haigla liigile tavapärasest erinevat teenust. Siinkohal tooks välja võrdse kohtlemise põhimõtte, et taoliste erisuste puhul peab see kohalduma ka teistele asutustele, mitte ainult haiglavõrgu arengukava haiglatele.

Selgitatud

Selgitame, et eelnõuga ei kehtestata Terviseametile kohustust nõuda täiendavat teenusekirjeldust, vaid tegemist on kaalutlusõigusega, mida kasutatakse üksnes vajaduse korral. Täiendavate andmete küsimine on ette nähtud erandkorras, eelkõige olukordades, kus taotletav teenus erineb tavapärasest või ei ole selle sisu ja korraldus esitatud andmete põhjal piisavalt selge.
Kaalutlusõigus ei ole seotud üksnes haiglavõrgu arengukava haiglatega, vaid on üldkohaldatav kõikidele tervishoiuteenuse osutajatele. Seega tagatakse ka võrdse kohtlemise põhimõtte järgimine, kuna täiendavate andmete küsimise võimalus on Terviseametil kõigi taotlejate suhtes samadel alustel.

Eesti Õdede Liit

Toetus alternatiivile 1 (tegevuslubade süsteemi terviklik ajakohastamine)

See suund aitab kujundada kvaliteedi- ja riskipõhist tervishoiukorraldust ning toetab tervikvaadet tervishoiuteenuste kvaliteedi ja ohutuse tagamisel.

Õendusteenuse nähtavus

Peame oluliseks, et tegevuslubade süsteemi kaasajastamisel ei muutuks õendusteenused nähtamatuks. Kui tegevusluba muutub asutusepõhiseks ja teenuse liigipõhisus kaob, võib kaduda selgus, milliseid iseseisvaid õendusteenuseid asutuses osutatakse. Soovitame säilitada tegevuslubade infosüsteemis teenusepõhised märgendid (nt iseseisev õendusvastuvõtt, koduõendus, koolitervishoid jne). See tagaks õendusteenuste eristatavuse ja nähtavuse nii planeerimises, kvaliteedi hindamisel kui ka rahastuses.

Selgitatud

Selgitame, et eelnõuga ei ole kavandatud muuta tegevuslubade süsteemi selliselt, et teenuse liigipõhisus kaoks või õendusteenused muutuksid nähtamatuks. Tegevusloa andmine jääb ka edaspidi seotuks konkreetse tervishoiuteenuse või erialaga, mis võimaldab eristada erinevaid teenuseid, sealhulgas iseseisvaid õendusteenuseid.
Eelnõu eesmärk on võimaldada paindlikumat tegevuslubade kasutamist samas tegevuskohas ning vähendada põhjendamatut halduskoormust, mitte kaotada teenuste eristatavust.

Nõuded iseseisvalt tegutsevale õele

Toetame põhimõtet, et iseseisva tegevusloa taotlemisel peaks kehtima täiendav kvalifikatsiooni- või pädevusnõue. See võib hõlmata varasema kutsealase kogemuse olemasolu või pädevuse hindamist, et tagada teenuse kvaliteet ja patsiendiohutus. Iseseisva vastuvõtu õiguse andmine võiks eeldada kindlat erialast kompetentsitaset ja vajaduse korral vastavat täiendusõpet. Pädevuse hindamise süsteem peab olema läbipaistev ja toetama õe professionaalset arengut. Tervisekassa rahastusmudel peaks tunnustama õe iseseisvat rolli ning võimaldama teenuse rahastamist ka kvaliteedi ja tulemusnäitajate alusel, mitte üksnes tegevusloa olemasolu põhjal.

Selgitatud

Selgitame, et eelnõuga ei muudeta tervishoiutöötajate kvalifikatsiooni- ega pädevusnõudeid, sealhulgas iseseisvalt tegutsevale õele kehtivaid nõudeid. Nimetatud nõuded tulenevad kehtivatest õigusaktidest ning on aluseks ka tegevusloa taotlemisel, mistõttu ei käsitle käesolev eelnõu täiendavate kvalifikatsiooninõuete kehtestamist.
Eelnõu eesmärk on täpsustada tegevuslubade andmise aluseid ja siduda need enam teenuse kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamisega, mitte muuta tervishoiutöötajate kutsealaseid nõudeid ega pädevuse hindamise süsteemi.
Samuti ei käsitle eelnõu tervishoiuteenuste rahastamise põhimõtteid, mis kuuluvad Tervisekassa pädevusse. Kvalifikatsiooni ja rahastusmudeli seosed, sealhulgas õe iseseisva rolli arvestamine, on käsitletavad eraldi aruteludes Tervisekassaga.

Õe ja arsti koostöö

Juhime tähelepanu “Tervishoiuteenuste tegevuslubade regulatsiooni ajakohastamine. Kokkuvõte Sotsiaalministeeriumi kohtumistest partneritega (2024/2025)” toodud punkti „Õe iseseisev vastuvõtt ja koduõendus“, kus on kirjas: „Arutati õe iseseisva vastuvõtu seotust arstiga. Leiti, et õe töö peab olema seotud arstiga, et tagada arsti kättesaadavus keerukamate juhtude ja kodudes tehtavate protseduuride (nt kateetri vahetus, morfiini manustamine) korral.“ Praegusel kujul võib see jätta eksliku mulje, et õde ei või tegutseda iseseisvalt isegi oma pädevuse piires. Rõhutame, et õe iseseisev tegevus peab põhinema professionaalsel autonoomial – õde tegutseb oma pädevuse ja vastutuse raames ning kaasab arsti siis, kui patsiendi seisund või kliiniline olukord seda nõuab. Koduõenduses ja õe iseseisval vastuvõtul on arst koostööpartner. Patsiendiohutus ja teenuse kvaliteet tulenevad koostööst, selgetest vastutusaladest ja pädevuspõhisest tööjaotusest.

Selgitatud

Viidatud kokkuvõttes esitatud sõnastuse eesmärk ei ole olnud jätta muljet, et õe iseseisev tegutsemine oleks piiratud, vaid rõhutada koostöövajadust keerukamate juhtumite käsitlemisel ning patsiendiohutuse tagamisel.
Eelnõuga ei muudeta õe iseseisva tegevuse põhimõtteid ega kehtivaid pädevuspiire.

Koostöö

EÕL on valmis ja soovib panustada aruteludesse ja töögruppidesse, mis puudutavad õendusteenuste korraldust, pädevusi, tegevuslubade regulatsiooni ja rahastust. Peame oluliseks, et õendust professionaalselt esindavad organisatsioonid oleksid kaasatud otsustusprotsessidesse, mis mõjutavad õendusteenuste arendamist ja kättesaadavust Eestis.

Selgitame

Eesti Õdede Liit oli kaasatud väljatöötamiskavatsuse koostamisse ning nende seisukohti on arvestatud kavandatavate muudatuste kujundamisel. Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ka Eesti Õdede Liidule, et tagada nende edasine sisuline kaasatus
Põhja-Eesti Regionaalhaigla

Toetus alternatiivile 1 (tegevuslubade süsteemi terviklik ajakohastamine)

Leiame, et praegu kehtivad nõuded on ajakohastamata ja üledetailiseeritud, mis piiravad ruumide ja seadmete paindlikku kasutust ning ei toeta piisavalt teenuse sisulise kvaliteedi ja ohutuse arendamist. Ressurss, mis praegu kulub tehniliste parameetrite dokumenteerimisele ja kontrollimisele, tuleks suunata tegevustele, mis otseselt toetavad teenuse kvaliteedi, ohutuse ja patsiendikesksuse tagamist.

Suund kvaliteedi/ohutuse tagamisele ja parendamisele

1) Kaalumist väärt on ettepanek, et nõuda tegevusluba taotlevalt teenuseosutajalt kavandatava teenuse kirjeldust, et mõista, kas teenust hakatakse osutama kvaliteetselt ja ohutult. Täiendavat selgitust vajab, mida see kirjeldus täpsemalt tähendab ja kuidas seda standardiseerida, et vähendada segadust taotlejate seas. Hindamisalused peavad olema selged nii taotlejale kui ka hindajale, et vältida ajakulu.

2) Tunnust väärib asjaolu, et kavandatav tegevusloa taotlemise ja väljastamise protsess on suunatud kvaliteedi ja ohutuse parendamisele. Siinkohal peab tegevusloa taotlemise protsess olema seotud määrusega „Tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise nõuded“ (edaspidi kvaliteedi määrus) ning nõudeid erinevates õigusaktides peavad olema integreeritud, mis on hea õigusloome aluseks. Näiteks ei ole vajalik nõudeid dubleerida või siis seada sisult vastukäivaid kohustusi. Kui tegevusloa protsess toetub ka kvaliteedi määrusele, siis on vajalik vastavas määruses olevad nõudeid täpsustada, et tagada ühemõttelisus. Näiteks kehtiv määrus nõuab, et tervishoiuteenuse osutajal oleks kvaliteedisüsteem, kuid ei kirjelda, kuidas selle toimivust hinnatakse või tunnustatakse. Kehtivas määruse tekstis ei ole selge, kas Terviseamet aktsepteerib haigla sisemist kvaliteedikäsiraamatut või nõuab välist sertifikaati. Selgete nõuete olemasolul väldime olukorda, kus erinevaid teenuseosutajaid hinnatakse subjektiivselt.

Mõistame soovi anda Terviseametile rohkem kaalutlusõigust teenuste ohutuse ja kvaliteedi üle otsustamisel. Küsimusi tekitab riigi võimekus omada piisava väljaõppega personali teenuste hindamiseks olukorras, kus tegu on kitsalt spetsialiseeritud erialateenusega, näiteks neurokirurgia või reumatoloogia. Spetsialistide arv Eestis, kes oskavad sisuliselt hinnata sääraste teenuste kvaliteeti, on väga piiratud, ning nende aega on vaja hinnatavate teenuste osutamiseks. Läbipaistvuse ja objektiivsuse tagamiseks on vajalik luua selged kriteeriumid ja indikaatorid kvaliteedi ning ohutuse hindamiseks, mis põhinevad näiteks olemasoleval õigusloomel, teenuseosutajate ja erialaühenduste tagasisidel, rahvusvahelisel praktikal jms.

Arvestatud

Selgitame, et eelnõu eesmärk ei ole kehtestada täiendavaid või dubleerivaid kvaliteedinõudeid, vaid siduda tegevusloa menetlus senisest selgemalt kehtiva kvaliteedi ja patsiendiohutuse regulatsiooniga. Tervishoiuteenuse osutaja kohustus tagada kvaliteet ja patsiendiohutus tuleneb juba TTKS § 3² alusel kehtestatud määrusest „Tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise nõuded“, mille kohaselt peab teenuseosutaja enne teenuse alustamist läbi mõtlema kvaliteedisüsteemi toimimise ja selle rakendamise.
Eelnõuga ei nähta ette, et Terviseamet hindaks süvitsi erialaspetsiifilist meditsiinilist pädevust ega teostaks teenuse sisulist ekspertiisi kitsastes erialavaldkondades. Tegevusloa menetluses hinnatakse eelkõige seda, kas teenuse osutamiseks on loodud asjakohane korraldus ning kas kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise põhimõtted on läbi mõeldud ja rakendatavad.
Teenuse täpsemat kirjeldust küsitakse üksnes vajaduse korral, kui esitatud andmete põhjal ei ole taotletava teenuse sisu, ulatus või korraldus piisavalt arusaadav. Tegemist on kaalutlusõigusega, mida kasutatakse erandkorras, et vältida ebavajalikku halduskoormust.
Samuti nõustume, et nõuete ühtsus ja arusaadavus on oluline. Eelnõu ei dubleeri kvaliteedi määruses sätestatut, vaid toetub sellele ning loob seose tegevusloa menetluse ja kvaliteedi tagamise nõuete vahel.

Tegevusloa muutmine, lihtsustatud korras tegevusloa taotlemine ja tegevuslubade tähtaegsus

1) Võimaldada teatud tingimustel pikalt tegutsenud tervishoiuteenuse osutajatel lihtsustatud korras taotleda tegevusloa muutmist- näiteks kui teenuse osutaja soovib kolida uude üksusesse vms. Muudatuse aluseks on eeldus, et riigil on riskipõhine hindamissüsteem, mis põhineb näiteks tulemuslikkusel, protsessi sujuvusel ja patsientide tagasisidel. Riiklik järelevalve võiks sellises olukorras käivituda vaid siis, kui teenuseosutaja tegevuse osas on tekkinud kahtlusi - näiteks ravitulemuste olulisel langemisel või korduvate samasisuliste kaebuste laekumisel jt.
2) Arvestades riigi väiksust, võiks kaaluda tegevusloa lihtsustatud taotlemist ja automaatset uuendamist olukorras, kus osutatav teenus on akrediteeritud/sertifitseeritud kolmanda osapoole poolt, näiteks rahvusvaheline assessor, või kui teenus on akrediteeritud Eesti Akrediteerimiskeskuses. Näiteks ISO 15189 alusel akrediteeritud laboriteenused võiks .automaatselt lugeda tegevusluba omavateks.
3) Kui eesmärgiks on pidev suund kvaliteedi jälgitavusele ja parendamisele, siis võiksid olla tegevusload tähtajalised ja/või tähtajalisus võiks põhineda Terviseameti riskihindamissüsteemil. Vastavat kontrolli teostav institutsioon (Terviseamet) peaks kaasama erialaseltsid, kellel on pädevus oma erialase teenuse kvaliteedistandardite väljatöötamiseks.

Selgitame

Selgitame, et eelnõu ei muuda tegevusloa andmise üldpõhimõtet, mille kohaselt on tegevusluba seotud konkreetse tegevuskohaga ning selle eesmärk on tagada riiklik eelkontroll enne tervishoiuteenuse osutamise alustamist. See tähendab, et enne teenuse osutamist peab olema hinnatud, kas teenuse osutamiseks on loodud nõuetele vastavad tingimused, sealhulgas ruumid, personal ja töökorraldus. Seetõttu ei ole võimalik loobuda tegevusloa eelkontrolli iseloomust ega asendada seda üksnes tagantjärele riskipõhise järelevalvega.
Kahjuks ei ole võimalik ka tegevusloa andmist siduda ISO-standarditele vastava akrediteeringuga, kuigi ettepaneku eesmärk on igati kaalumist väärt ja arusaadav. ISO-akrediteeringut on üldjuhul võimalik taotleda alles pärast tegevuse alustamist ning see on reeglina seotud konkreetse tegevuskohaga. Samas on tegevusluba eelduseks tervishoiuteenuse osutamise alustamiseks ning selle eesmärk on tagada nõuetele vastavus juba enne tegevuse alustamist.
Eelnõuga ei kavandata ka tegevuslubade tähtajaliseks muutmist. Tegevusloa kehtivuse sidumine tähtajaga ei ole vajalik, kuna kehtivas õiguses on Terviseametil juba olemas järelevalvevahendid, mis võimaldavad sekkuda juhul, kui teenuse osutamine ei vasta nõuetele.

Täpsustused väljatöötamiskavatsuse tekstis

1) Funktsioonipõhine lähenemisviis Väljatöötamiskavatsuses on mainitud, et ruumide ja vahendite nõuetes võetakse aluseks funktsioonipõhine lähenemisviis. Siinkohal on vajalik selgitada, mida tähendab, funktsioonipõhine lähenemisviis, mille kohaselt tuleb tagada teenuse osutamiseks vajalikud vahendid, kuid ei ole vaja sätestada nende üksikasjalikku loetelu. Selgusetuks jääb, kuidas funktsioonipõhine lähenemisviis erineb vahendite üksikasjalikust loetelust. Üks võimalus on kirjeldada määrustes ühemõtteliselt, et tehniliste nõuete loetelu (nt aparatuur, ruumid, pindala) ei ole ammendav ega siduv, vaid esitatakse vajadusel juhisena, mille alusel hinnatakse funktsionaalsust ja riskitaset

2) Kohandatud Tervisekassa rahastusmudel Selgitust vajab ettepanek, et “kohandada Tervisekassa rahastusmudelit nii, et see ei sõltuks ülemäära tegevusloa loetelupõhistest ruumi- ja seadmenõuetest, võimaldades arvestada kvaliteeti, sisulist põhjendatust ja kaasaegseid teenusekorraldusmudeleid”. Lisaks eelnevale on vajalik täpsustada, kuidas see muudatus haakub TTKS-i ja sellega seotud määruste muutmisega.

Selgitame

1) Funktsioonipõhine lähenemisviis

Funktsioonipõhise lähenemisviisi all peetakse silmas seda, et teenuse osutamiseks nõutavad ruumid ja vahendid määratletakse eelkõige nende eesmärgi ja kasutusotstarbe kaudu, mitte ammendava ja jäiga loetelu alusel. See tähendab, et regulatsioonis ei sätestata üksikasjalikult kõiki konkreetseid, vaid hinnatakse, kas teenuse osutamiseks vajalik funktsionaalsus on tagatud ning kas teenust on võimalik osutada ohutult ja kvaliteetselt.
Selline lähenemine erineb loetelupõhisest regulatsioonist selle poolest, et ei seo teenuseosutajat konkreetsete tehniliste lahendustega, vaid võimaldab valida sobivad vahendid vastavalt teenuse sisule ja riskitasemele.

2) Tervisekassa rahastusmudel

Väljatöötamiskavatsuses toodud suund viitab vajadusele liikuda rahastusmudeli arendamisel lähenemise poole, kus suurem rõhk on teenuse sisulisel põhjendatusel, kvaliteedil ja tulemuslikkusel. Käesolev eelnõu ei muuda Tervisekassa rahastusmudelit ega tervishoiuteenuste loetelu kulukomponentide kujundamist, kuid loob regulatiivse eelduse, vähendades loetelupõhiste tehniliste nõuete jäikust.

Piirkondliku haigla võimaluste laiendamine

Toetame mõtet, et piirkondlik haigla võiks osutada laboriteenust oma tütarhaigla ruumides ilma, et tütarhaiglal endal peaks olema eraldi laborimeditsiini tegevusluba või tööle võetud laboriarst, tingimusel, et on tagatud vastutuse kandmine ja järelevalve selgus. Samuti tuleks kaaluda võimalust laiendada sarnast põhimõtet teistele teenustele, mida on mõistlik osutada tütarhaiglate või kodulähedase ravi raames, arvestades teenuste tsentraliseerimise ja detsentraliseerimise tasakaalu. Näiteks võiks see puudutada süsteemravi osalist teostamist väiksemas haiglas, kus ei ole võimalik taotleda eraldi tegevusluba, kuid kus on oluline tagada patsiendile kodulähedane ravi. Sellistel juhtudel osutatakse sageli mitte tervikteenust (nt kogu keemiaravi tsüklit), vaid üksikuid teenuse osi, mis on vastava personali ja tehnilise võimekusega võimalik kohapeal teostada. Praegu on tegevusloa väljastamine seotud tervikteenusega, mistõttu tuleks kaaluda õigusliku raamistiku täpsustamist, et võimaldada tegevusloa andmist või teenuse osutamist modulaarse või koostööl põhineva mudeli alusel.
Ressursside optimaalseks kasutamiseks lisada selgesõnaline erisus labori- ja radioloogiateenuste ning teiste eriregulatsiooniga tegevuste kohta, millele kehtivad täiendavad nõuded eriseaduste või rahvusvaheliste standardite alusel. Väljatöötamisel kaasata Keskkonnaametit, Ravimiametit jt asutusi, kes tegelevad vastavate tegevuslubade väljastamisega. Nimetatud valdkonnad on juba reguleeritud eriseadustega (nt Kiirgusseadus). Kui kehtestame paralleelseid ruumi või seadmenõudeid, siis tekiks dubleerimine ja vastuolu.

Soovitame kaardistada ja siduda olemasolevad regulatiivsed nõuded tegevusloa menetlusega, et vältida kattuvusi ja vähendada halduskoormust. Näiteks on töötervishoiu ja tööohutuse nõuded juba eraldi seadusandlusega reguleeritud.

Selgitame

Toetame laboriteenuse osutamise võimaldamist kirjeldatud viisil.

Samas leiame, et teatud tervishoiuteenuste puhul ei ole võimalik analoogset lähenemist automaatselt üle kanda. Erinevate teenuste osutamine, sealhulgas näiteks süsteemravi, eeldab tervikliku teenuse korralduse, vastutuse ja patsiendiohutuse aspektide eraldi hindamist. Seetõttu tuleb selliste lahenduste rakendatavust hinnata teenusepõhiselt, arvestades konkreetse teenuse sisu, riske ja korralduslikke eripärasid.

Küsimused, mis puudutavad teenuse osutamist osade kaupa või koostööl põhineva mudeli alusel, eeldavad täiendavat analüüsi ning on käsitletavad eelkõige rakendusaktide tasandil, kus on võimalik vajaduse korral täpsustada vastavaid nõudeid ja tingimusi.
Eelnõu eesmärk ei ole kehtestada paralleelseid või kattuvaid nõudeid valdkondades, mis on juba reguleeritud eriseadustega (nt kiirgusohutuse või ravimite käitlemise nõuded), vaid siduda tegevusloa menetlus olemasolevate nõuetega ning arvestada neid tervikuna.

Tegevuslubade ühendamise piiritlemine riskitaseme järgi

Kaaluda põhimõtte kehtestamist, et tegevuslubade ühendamine on lubatud ainult juhul, kui:
1) teenused on samal riskitasemel (nt esmatasand, ambulatoorne, statsionaarne),
2) tegevus toimub samades ruumides või sama kvaliteedisüsteemi raames,
3) vastutus on üheselt määratletud.

Riskipõhine lävend aitab vältida, et „ühe tegevusloaga“ hakatakse katma liiga eriilmelisi ja riskantseid teenuseid, mis nõuavad erinevat järelevalvet

Selgitame

Oleme kaalunud tegevuslubade ühendamise võimalusi eelkõige olukordades, kus teenused on sisuliselt lähedased ja neid osutatakse sama teenuseosutaja poolt ühtse korralduse alusel, näiteks haigla poolt päeva- või päevakirurgia teenuste osutamisel.

Samas leiame, et üldise põhimõtte kehtestamine üksnes riskitaseme alusel ei ole piisav, kuna tegevuslubade ühendamise võimalus sõltub lisaks teenuse riskitasemele ka sellest, kas erinevate tegevusloa liikide puhul kehtestatud nõuded, sealhulgas pädevusnõuded, sisuliselt kattuvad. Juhul kui nõuded on võrreldavad ja tagavad teenuse ohutu ja kvaliteetse osutamise, on võimalik neid arvestada ka ühe tegevusloa raames. Kui aga nõuded erinevad, ei ole tegevuslubade ühendamine põhjendatud.

Tartu Ülikooli Kliinikum

Toetus alternatiivile 1 (tegevuslubade süsteemi terviklik ajakohastamine

Tegevuslubade süsteem vajab ajakohastamist selliselt, et see toetaks tõenduspõhist ja kvaliteetset teenuseosutamist ning looks paremad võimalused uuenduslike töökorralduslike ja tehnoloogiliste lahenduste rakendamiseks. Tegevuslubade regulatsioon peaks olema seotud tervishoiuteenuse osutaja patsiendiohutuse ja kvaliteedisüsteemidega. Oleme oma tähelepanekud ja ettepanekud varasemal kohtumisel teinud, lähtudes nüüd tervishoiuteenuste tegevuslubade regulatsiooni ajakohastamise dokumendist toome välja olulisema haigla seisukohast.

Tegevuslubade paljusus

Tegevuslubade taotlemise põhimõtted ja nõuded ning nende menetlemine ja andmine on loonud olukorra, kus viimaste aastatega on ühele tervishoiuteenuse osutajale (edaspidi TTO) tekkinud palju erinevaid tegevuslubasid, nii erinevatele tegevuskohtadele kui ka erinevate teenuste osas, sh iseseisvad õe/ämmaemanda vastuvõtud, muude spetsialistide teenused. Kui tegemist on HVA haiglaga, siis haiglal peaks olema, tulenevalt tema liigist, üks tegevusluba, kus kajastuvad teenuse osutamise kohad, teenused, tervishoiutöötajad jm sellega seonduv. Ehk tegemist peaks olema asutusepõhise tegevusloaga, kus kajastuvad erinevad tegevuskohad ja teenused. Antud väljatöötamise kavatsusest jääb arusaamatuks, miks juba analüüsi protsessis välistatakse lahendus üks TTO = üks tegevusluba. Haigla töötab tervikliku organisatsioonina, sõltumata mitmes hoones ja/või aadressil teenuseid osutatakse, kus on rakendatud ühtsed kvaliteedijuhtimissüsteemi tegevused, sealhulgas ka patsiendiohutusega seotud protsessid. Suurtel haiglatel on tervishoiuteenuste osutamiseks hooneid, sealhulgas ka kõrvuti olevaid hooneid, mis on erineva aadressiga (maja numbriga). Tegevusluba peaks olema seotud ja toetama haigla terviklikku tegevust. Haigla vaates ei peaks rangelt tegevuslubasid jagama osutatava ravitüübi põhiselt (statsionaarne-, päevaravi või ambulatoorne teenus). Patsientide raviteekond on terviklik protsess ning vastavalt patsiendi vajadusele ja võimalustele see toimub. Samuti ei peaks eraldi tegevuslubasid olema haigla vaates iseseisva õendus- ja ämmaemandus vastuvõttudele või spetsialistide (füsioterapeudid, logipeedid, psühholoogid) vastuvõttudele. Tegevuslubade andmisel tuleks arvestada ka olemasolevate akrediteeringutega. Kas laboriteenuste osutamiseks on vaja rakendada topelt kontrolle – tegevusloal olev viide akrediteeritusele peaks olema piisav.

Selgemat täpsustust vajavad tähtajatu tegevusloa puhul muutmise tingimused. Milliste muudatuste (näiteks ruumid, seadmed) puhul on vajalik tegevusloa muutmine ja millal mitte? Vältima peab siin kindlasti liigset bürokraatiat ja tegevusi

Selgitame

Selgitame, et eelnõu ei muuda tegevusloa andmise põhimõtet asukohapõhisest asutusepõhiseks. Tegevusluba on ka edaspidi seotud konkreetse tegevuskohaga ning selle eesmärk on tagada riiklik eelkontroll enne tervishoiuteenuse osutamise alustamist. See tähendab, et igas tegevuskohas peab olema hinnatud nõuetele vastavus, sealhulgas ruumide, personali ja töökorralduse osas.

Oleme kaalunud tegevuslubade ühendamise võimalusi eelkõige olukordades, kus teenused on sisuliselt lähedased ja neid osutatakse sama teenuseosutaja poolt ühtse korralduse alusel, näiteks haigla poolt päeva- või päevakirurgia teenuste osutamisel.

Samas leiame, et üldise põhimõtte kehtestamine üksnes riskitaseme alusel ei ole piisav, kuna tegevuslubade ühendamise võimalus sõltub lisaks teenuse riskitasemele ka sellest, kas erinevate tegevusloa liikide puhul kehtestatud nõuded, sealhulgas pädevusnõuded, sisuliselt kattuvad. Juhul kui nõuded on võrreldavad ja tagavad teenuse ohutu ja kvaliteetse osutamise, on võimalik neid arvestada ka ühe tegevusloa raames. Kui aga nõuded erinevad, ei ole tegevuslubade ühendamine põhjendatud.

Akrediteeringute ja sertifikaatide osas selgitame, et need ei asenda tegevusloa menetluses tehtavat eelkontrolli. Lisaks on sellised akrediteeringud reeglina seotud juba toimiva teenuse osutamisega ning neid on võimalik taotleda pärast tegevuse alustamist.

Tegevusloa muutmise osas lähtutakse põhimõttest, et muudatus on vajalik eelkõige juhul, kui muutuvad tegevusloa kontrollieseme seisukohalt olulised asjaolud, nagu teenuse osutamise koht, teenuse sisu, personal või muud tingimused, mis võivad mõjutada teenuse ohutust ja kvaliteeti.

Ruumide nõuded, kirjeldused ja ristkasutus

Täna kehtivad ruumidele täpsed pindala ja sisustust käsitlevad nõuded (nt kindel ruutmeetrite arv, ruumide liigid: vastuvõturuum, protseduuriruum, ooteala jne), samuti sisseseadele ja aparatuurile (nt stetoskoop, vererõhuaparaat, EKG aparaat). Kehtivad nõuded on ajakohastamata ja liiga detailsed, samas ei arvesta kaasaegse meditsiinipraktikat ja toimunud tehnoloogilisi arenguid. Keskenduma peaks tervishoiuteenuste ohutule ja kvaliteetsele osutamisele, sõltumata konkreetsest ruumi numbrist ja ruutmeetrist või seadmete loetelust. Toetame välja toodud funktsioonipõhist ja üldistatumat lähenemisviisi, mille kohaselt tuleb tagada teenuse osutamiseks vajalikud vahendid, kuid ei ole vaja määrata üksikasjalikku loetelu. Täpsemad nõuded peaks pigem olema kirjeldatud ja täpsemalt välja toodud invasiivsete ja kõrge riskitasemega teenuste puhul. Lähtudes ruumiressursi kallidusest peaks tervishoiuteenuste nõuetele vastavat ruumi saama kasutada vastavalt kokkulepetele erinevad tervishoiuteenuste osutajad või sama tervishoiuteenuse osutaja puhul osutada sarnaste vajaduste ja nõuetega teenuseid samas ruumis.

Arvestatud

Teenuste sisu ja kvaliteet

Tegevusluba peaks andma ülevaate osutatavast tervishoiuteenusest ja milliseid teenuseid täpsemalt osutatakse, kuidas on tagatud kvaliteet ja patsiendiohutus. Tuues tegevusloa taotlusesse sisse lühikese ja selge teenuse kirjelduse ja põhjenduse, kuidas tervishoiuteenus on korraldatud, et see oleks kvaliteetne ja ohutu ning millisel viisil seda osutatakse ning kuidas tagatakse tõenduspõhisus, asjakohaste juhiste kasutamine ja personali pädevus. Ravikvaliteedi ja patsiendiohutusega seotud nõuded on juba sätestatud kvaliteedimääruses ning sellega seotud tegevused on haiglates rakendatud. Tuues tegevuslubadesse sisse kvaliteedi ja ohutuse nõuded ei toiks see muutuda dubleerimiseks ja tekitada täiendavat bürokraatiat. Viited haigla kvaliteedisüsteemile ja selle rakendamisele peaks olema tegevusloa tähenduses piisav.

Arvestatud

Vähendada bürokraatiat ja tagada töötav kaasaegne tegevuslubade taotlemise ning menetlemise protsess ja keskkond.

Tänane Medre iseteeninduskeskkond seda ei ole. Täna on tegevuslubade menetlus ruumide, teenuste ja töötajate lisamisel ning muutumisel suurhaigla ehk piirkondliku haigla osas ebamõistlikult suur ja töömahukas. Nõutud andmete esitamine ja muutmine Medre iseteeninduskeskkonnas on väga töömahukas, halvasti toimiv, oma puuduste ning vigadega. Näiteks tervishoiutööjate nimed ja koodid tuleb üks haaval sisestada, taustal toimub andmebaasi kontroll. Samas on olemasolevatele tegevuslubadele kopeeritud tervishoiutöötajate registrist kõik selle TTO töötajad, sõltumata kes millise eriala teenust osutab või mida on TTO sisestanud ja esitanud. Iga töötaja andmete muutmine toimub ükshaaval kustutamise ja lisamisega, failina töötajate andmeid lisada ja muuta ei saa.

Selgitame

Nõustume, et tegevuslubade taotlemise ja menetlemise protsess peab olema võimalikult lihtne, selge ja toimiv ning toetama kaasaegseid töökorralduse vajadusi. Samas märgime, et infosüsteemide, sealhulgas tervishoiukorralduse infosüsteemi (MEDRE), arendamine eeldab täiendavaid rahalisi ja tehnilisi ressursse.

Oleme edastanud vastava ettepaneku Terviseametile, et MEDRE tulevikus kavandatavate arenduste puhul võetaks esitatud kitsaskohad arvesse ning hinnataks võimalusi kasutusmugavuse parandamiseks.
Eesti Esmatasandi Tervisekeskuste Liit

Toetus alternatiivile 1 (tegevuslubade süsteemi terviklik ajakohastamine

Toetame tervishoiuteenuste osutamiseks vajalike tegevuslubade regulatsiooni korrastamise ideed ja nõustume VTK koostajate väitega, et täna kehtivad tegevuslubade nõuded keskenduvad liigselt tehnilistele aspektidele – nagu ruumide pindala või seadmete loetelud – ega arvesta piisavalt teenuse tegelikku sisu ja kvaliteeti. Nõustume, et erinevate tegevusloa liikide nõuded põhjustavad perearstidele ebamõistlikku halduskoormust, sundides neid taotlema näiteks erinevat tegevusluba koolitervishoiuteenuse osutamiseks tingimustes, kus ruumi- ja vahendinõuded selle teenuse osutamiseks on sisuliselt samad kui perearstiabis ja teenust osutatakse samas tegevuskohas. Samuti toetame tervisekeskustele ühtse tegevusloa loomise ideed ja ruumide ristkasutuse piirangute kaotamist.

Selgitatud

Selgitame, et eelnõu ettevalmistamise käigus kohtuti ka Eesti Tervisekeskuste Liiduga ning arutati võimalust käsitleda vastavat teemat tegevusloa regulatsioonis. Aruteludes toodi esile, et sellise lahenduse rakendamine eeldaks tegevusloa kontrollieseme täiendamist, sealhulgas õe olemasolu nõude kehtestamist. Käesoleva eelnõu ettevalmistamise raames ei leidnud see ettepanek siiski toetust.

Samuti arutati tervisekeskuse tegevusloa loomise võimalust, kuid ka seda ettepanekut ei toetatud. Selline lahendus eeldaks, et tervisekeskuses tegutsevad teenuseosutajad, eelkõige perearstid, tegutseksid ühe juriidilise isiku kaudu, kuna tegevusluba saab anda üksnes ühele juriidilisele isikule. Praktikas rahastab Tervisekassa tervisekeskusi ka koostöökokkulepete alusel, kus teenuseid osutavad kõik eraldiseisvad juriidilised isikud. Sellises mudelis ei ole võimalik anda ühtset tegevusluba kogu tervisekeskusele, isegi juhul, kui osa teenuseid (va perearstiabi) võib olla sisse ostetud teistelt teenuseosutajatelt.

Tegevusloa seos TerK rahastamisega

Ent samal ajal rõhutame, et meie hinnangul on avalikustatud VTK lõpliku seisukoha võtmiseks siiski veel liiga infovaene. Näiteks puuduvad selles selged põhimõtted, kuidas uus tegevuslubade süsteem hakkab mõjutama Tervisekassa perearstiabi rahastusmudelit, et see ei sõltuks ülemäära tegevusloa loetelupõhistest ruumi- ja seadmenõuetest, võimaldades arvestada kvaliteeti, sisulist põhjendatust ja kaasaegseid teenusekorraldusmudeleid. Samuti ei selgu VTK-st, millisel viisil – kas kõikide tegevuslubade uuendamine või nende osaline muutmine või üksnes uute tegevuslubade väljastamine uutel alustel – ning milliste tähtaegade jooksul toimub üleminek kehtivatelt tegevuslubadelt uutele. Lisaks palume VTK-s põhjalikumalt analüüsida, millistel alustel hakkab Terviseamet uute tegevuslubade väljastamisel hindama tervisekeskustes osutatavate teenuste sisulist põhjendatust, ohutust ja kvaliteeti. Etteruttavalt rõhutame, et meie liidu liikmete jaoks on oluline uue tegevuslubade süsteemi rakendumisel vältida täiendavat halduskoormust ja dubleerivate andmete esitamise kohustust.

Selgitame

Selgitame, et väljatöötamiskavatsuse eesmärk on kirjeldada kavandatavate muudatuste põhimõtteid ja suunda, mitte anda ammendavat ülevaadet kõikidest rakenduslikest lahendustest. Tervisekassa rahastusmudeli kujundamine ei ole käesoleva eelnõu reguleerimisalas ning vastavad küsimused, sealhulgas rahastusmudeli võimalik kohandamine, eeldavad eraldi analüüsi ja käsitlemist Tervisekassa pädevuse raames.

Ülemineku osas on eelnõus lähtutud põhimõttest, et uued nõuded kohalduvad eelkõige edaspidi esitatavatele tegevusloa taotlustele. Enne muudatuste jõustumist antud tegevusload jäävad kehtima ning neid ei pea üldjuhul uute nõuetega vastavusse viima, välja arvatud erandjuhtudel, nagu kiirabiteenuse osutamine. Selline lähenemine tagab õiguskindluse ning väldib täiendava halduskoormuse tekkimist.

Terviseameti hindamise alused tuginevad kehtivale kvaliteedi ja patsiendiohutuse regulatsioonile (TTKS § 3² alusel kehtestatud nõuded). Eelnõu ei loo uut eraldiseisvat hindamissüsteemi, vaid seob tegevusloa menetluse selgemalt olemasolevate kvaliteedinõuetega. Täiendavaid andmeid, nagu teenuse kirjeldus, küsitakse üksnes vajaduse korral, kui taotletava teenuse sisu ei ole esitatud andmete põhjal piisavalt arusaadav.

Kaasamine

Palume kaasata ETTKL esindaja järgnevatesse tervishoiuteenuste tegevuslubade uuendamise menetluse aruteludesse, milles loodame saada vastused VTK-s käsitlemata küsimustele ning anda oma panuse uue tervisekeskuste tegevusloa väljatöötamisse.

Arvestatud
Eesti Laborimeditsiini Ühing

Toetus alternatiivile 1 (tegevuslubade süsteemi terviklik ajakohastamine

Tähtajalised tegevusload

ELMÜ toetab tähtajalisi, mitte tähtajatuid meditsiinilabori tegevuslube. Põhjendus: kui tegevusloa eelduseks on kvaliteet ja personali pädevus, siis on tegemist ajas muutuvate näitajatega ja nende perioodiline ülevaatus on põhjendatud.

Selgitatud

Selgitame, et eelnõuga ei kavandata tähtajaliste tegevuslubade kehtestamist. Tegevusloa kehtivuse sidumine tähtajaga tooks tervishoiuteenuse osutajatele kaasa märkimisväärse halduskoormuse kasvu, kuna see eeldaks lubade regulaarset uuendamist sõltumata sellest, kas teenuse osutamise tingimustes on toimunud sisulisi muudatusi või mitte.

Samas on kvaliteedi ja pädevuse ajas muutumise aspekt arvestatud kehtivas järelevalvesüsteemis. Terviseamet teostab riskipõhist järelevalvet, mis võimaldab keskenduda eelkõige kõrgema riskiga teenuseosutajatele ning sekkuda vajaduse korral ka kehtiva tegevusloa korral. Selline lähenemine võimaldab tagada teenuse kvaliteedi ja patsiendiohutuse ilma täiendava üldise halduskoormuse kehtestamiseta kõigile teenuseosutajatele.

Erialapõhine tegevusluba

ELMÜ toetab erialapõhist, mitte raviasutusepõhist meditsiinilabori tegevusluba. Põhjendus: piirkondlik haigla võib osutada meditsiinilabori teenust nii oma haigla erinevates asukohtades kui ka tütarhaigla ruumides. Raviasutusele väljastatud tegevusloale ei saa automaatselt lisada luba laboratoorsele tegevusele.

Arvestatud

Tegevuslubade seotus ISO 15189

Meditsiinilabori tegevusloa saamine eeldab meditsiinilabori standardi ISO 15189 nõuetele vastava kvaliteedijuhtimissüsteemi olemasolu. Selle standardi (ISO 15189) alusel akrediteeritud meditsiinilaborid võiks lugeda vaikimisi vastavaks tegevusloa nõuetele. Põhjendus: Akrediteerimise viib läbi Eesti Akrediteerimiskeskus, kaasates erialaeksperte ning lähtudes meditsiinilaboritele kehtestatud nõuetest, mille käigus hinnatakse põhjalikult labori erialalist tööd, personali pädevust, ruumide ja seadmete vastavust ning kvaliteedijuhtimissüsteemi toimimist. Seetõttu tagab akrediteering labori vastavuse tegevusloa eeldustele.

Selgitatud

Kahjuks ei ole võimalik ka tegevusloa andmist siduda ISO-standarditele vastava akrediteeringuga, kuigi ettepaneku eesmärk on igati kaalumist väärt ja arusaadav. ISO-akrediteeringut on üldjuhul võimalik taotleda alles pärast tegevuse alustamist ning see on reeglina seotud konkreetse tegevuskohaga. Samas on tegevusluba eelduseks tervishoiuteenuse osutamise alustamiseks ning selle eesmärk on tagada nõuetele vastavus juba enne tegevuse alustamist.

Personali pädevus

Meditsiinilabori tegevusloa saamine eeldab pädeva personali olemasolu.
Meditsiinilaboris on nõutav kompetentse eriharidust omava laboripersonali olemasolu: laboriarst(id) vastavalt erialaseltsi poolt välja antud pädevus- või erialase residentuuri tunnistusele ja bioanalüütik(ud) vastavalt kehtivale kutsestandardile. Lisaks võivad meditsiinilaboris töötada laborispetsialist(id) vastavalt kehtivale meditsiinilabori spetsialisti kutsestandardile.

Selgitatud

Personali nõuded on osa tegevusloa kontrolliesemest.

Tegevusloa kõrvaltingimused

Meditsiinilabori tegevusloal tuleb ära näidata alamvaldkonnad mida tegevusluba katab (hematoloogia, kliiniline keemia ja immuunanalüüs, molekulaardiagnostika, mikrobioloogia, mükobakterioloogia jne). Põhjendus: alamvaldkondade tegevust puudutavad spetsiifilised nõuded tuleb lahti kirjutada laboritegevust puudutavas ühtses määruses, kuhu koondataks kõik meditsiinilabori tegevust puudutavad nõuded ruumidele, pindade suurusele, sisseseadele, ventilatsioonile ja bio-ohutusele. Praegu on nakkusohtliku materjaliga töötamise nõuded laiali mitmetes eri määrustes ja keeruline on hoida neid ühtsetena.

Selgitatud

Rakendusaktide koostamisel hinnatakse vajadust täpsustada nii alamvaldkondade eristamist kui ka nendega seotud nõudeid, sealhulgas ruumide, sisseseade, ventilatsiooni ja bio-ohutuse osas, eesmärgiga tagada regulatsiooni selgus.

Meditsiinilabori tegevusloa saamine eeldab laboriinfosüsteemi olemasolu mis on suuteline saatma uuringute tulemusi kesksesse Tervise Infosüsteemi vastavalt kehtestatud saatekirja vastuse (SKV) standardile.

Arvestatud

Eesti Hambaarstide Liit

Toetus alternatiivile 1 (tegevuslubade süsteemi terviklik ajakohastamine

Teenuste kirjeldus tegevusloa taotlemisel

Tegevusloa taotlemisel peab teenuseosutaja esitama teenuse kirjelduse ja põhjenduse, kuidas kavandatav teenus on korraldatud selliselt, et see oleks kvaliteetne ja ohutu. Kirjelduses tuleb selgelt näidata, kellele, millises mahus ja millisel viisil teenust osutatakse ning kuidas tagatakse tõenduspõhisus, personali pädevus ja asjakohaste juhiste kasutamine. Iseenesest on taoline nõue mõistlik, kuid küsitav on „kellele, millises mahus ja millisel viisil“ osa. Kuidas seda peaks tegevusloa taotlemisel kirjeldama näiteks hambaravi kontekstis? Samuti vajaks enam lahti selgitamist tõenduspõhisuse tagamise aspekt. Mida sellega täpselt on mõeldud?

Terviseameti kaalutlusõigus

Toetame ettepanekut, et Terviseametil oleks tulevikus suurem kaalutlusruum ruumide suuruse ja seadmete sobivuse hindamisel. EHL näeb, et hindamise aluseks võiks olla erialaühenduse poolt välja töötatud kvaliteedijuhendis kirjeldatu rakendamine raviasutuses, nii nagu on sätestatud ka hetkel kehtivas Terviseministri määruse „Tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise nõuded“ § 3 lg-s 5. Kui väljatöötamiskavatsuse koostajad on silmas pidanud midagi muud, siis tuleb panna konkreetselt ja arusaadavalt paika, millisel alus(t)el Terviseamet teenuse ohutust ja kvaliteeti hindab. Samuti peaks olema arusaadavad ka Terviseameti kaalutlusõiguse piirid.

Selgitatud

Selgitame, et teenuse kirjelduse esitamise eesmärk ei ole nõuda detailset meditsiinilise tegevuse kirjeldust ega prognoosida täpset teenuse mahtu, vaid anda Terviseametile üldine arusaam taotletava teenuse sisust ja korraldusest. Tegemist on kaalutlusõigusega, mida kasutatakse üksnes vajaduse korral. Täiendavate andmete küsimine on ette nähtud erandkorras, eelkõige olukordades, kus taotletav teenus erineb tavapärasest või ei ole selle sisu ja korraldus esitatud andmete põhjal piisavalt selge.

Nõustume, et Terviseameti kaalutlusõigus peab olema selge ja piiritletud. Eelnõu ei loo uut eraldiseisvat hindamissüsteemi, vaid tugineb kehtivale regulatsioonile, sealhulgas tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendiohutuse nõuetele. Hindamise aluseks on eelkõige see, kas teenuse osutamiseks on loodud asjakohane korraldus ning kas kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise põhimõtted on teenuseosutaja poolt läbi mõeldud ja rakendatavad.

Personali kvalifikatsiooninõuded

Nii täiendavat analüüsi kui ka eraldi arutelu vajab nn „üksiktegija“ täiendav kvalifikatsiooni- või pädevusnõue tegevusloa taotlemisel. Käesolevast väljatöötamiskavatsusest ei selgu, kas tegemist oleks erialadeülese nõudega või puudutaks vaid teatud valdkondi. Kutsealase kogemuse olemasolu on kahtlemata tervitatav, ent kuna hambaarstid evivad ülikooli lõpetamisel kohe iseseisva tervishoiuteenuse osutamise õiguse, siis tuleb analüüsida, et ega taoline nõue ei riiva vaba eneseteostuse ja/või ettevõtlusvabaduse põhiõigust. Samuti tuleb hinnata riski, et sellisel juhul ei kasutata tegevusloa saamiseks variisikut.

Kvalifikatsiooni ja pädevuse kontroll. Sotsiaalministeerium on kohtumiste kokkuvõttes välja toonud vajaduse tagada, et tegevusloa alusel teenust osutav isik omab vastavat pädevust. Teatud juhtudel on üsna selge, mil arst väljub eriala piirest (nt ortopeed osutab kardioloogia teenust). Küll aga pole see nii üheselt selge hambaravi kontekstis, kus paljud arstid spetsialiseeruvad ja omandavad pädevuse läbi täiendõppe, olles samas ikkagi hambaarst. See ettepanek, kui selle rakendamist üldse kaalutakse, vajab kindlasti põhjalikku arutelu ja analüüsi.

Selgitatud

Selgitame, et eelnõuga ei muudeta kehtivaid personali kvalifikatsiooni- ega pädevusnõudeid ega kehtestata täiendavaid rangemaid nõudeid tegevusloa taotlemisel.

Tegevuslubade tähtajalisus

EHL ei toeta tegevuslubade tähtajaliseks muutmist. Kui sellist vajadust on teatud erialad sedastanud, siis võiks nende puhul seda eraldi kaaluda. Olukorras, kus teenuse sisu ja tingimused pole muutunud, on tegevusloa uuendamise protseduur ebaotstarbekas. Ühtlasi ei teeni tegevuslubade taas tähtaegseks muutmine bürokraatia ja halduskoormuse vähendamise eesmärki.

Selgitatud

Selgitame, et eelnõu väljatöötamisel ei ole kaalutud tegevuslubade tähtajaliseks muutmist. Nõustume, et olukorras, kus teenuse sisu ja tingimused ei ole muutunud, ei ole tegevusloa perioodiline uuendamine otstarbekas ning suurendaks põhjendamatult halduskoormust.

Kvaliteedi ja nõuetele vastavuse tagamine on lahendatud riskipõhise järelevalve kaudu, mis võimaldab vajaduse korral sekkuda ilma kõigile teenuseosutajatele täiendavat bürokraatlikku kohustust kehtestamata.

Eesti Naistearstide Selts

Väljendatud on mure kodusünnitusteenuse tegevuslubadega seotud tingimuste võimaliku leevandamise osas, mis võivad ohtu seada sünnitajate ja vastsündinute turvalisuse.

Me ei saa olla nõus sellega, et määruses võiks kasutada üldistatud sõnastust, näiteks „vastsündinu esmaseks abistamiseks vajalikud vahendid“ ja jätta nende valik vabaks. Leiame, et kodusünnitusel vajalike vahendite loetelu peaks olema määruses fikseeritud.

Lisaks elustamiskoolitustele tuleks kodusünnitusteenuse osutajatelt nõuda sünnitusabi vältimatute situatsioonide, nt tuharseisus sünnituse vastuvõtmise, loote õlgade düstookia lahendamise jmt koolituste läbimist.

Palume võimalust tutvuda määruse lõppverisooniga.

Selgitatud

Kinnitame, et eelnõuga ei ole kavas leevendada kodusünnitusteenuse osutamise tingimusi ega vähendada sünnitajate ja vastsündinute ohutust tagavaid nõudeid. See põhimõte kajastub ka väljatöötamiskavatsuse arutelude kokkuvõttes (Lisa 1).
Nõustume, et kodusünnituse puhul peab regulatsioon olema selge ja üheselt mõistetav ning vajalikud vahendid peavad olema piisava täpsusega määratletud. Sarnaselt kiirabiteenusele on tegemist valdkonnaga, kus ohutuse tagamiseks ei ole põhjendatud jätta nõudeid liigselt üldistatuks. Vastavat lähenemist on arutatud ka ämmaemandate esindajatega ning lähtume põhimõttest, et nõuded peavad olema selged ja tagama kõrge patsiendiohutuse taseme.

Sotsiaalministeeriumi psühhiaatria eriala nõunik

Minu hinnangul on tervishoiuteenuste tegevuslubade regulatsiooni ajakohastamine igati mõistlik ettevõtmine.
Psühhiaatria teenuste osutamise vaates on olulisemad punktid ruumide miinimumnõue (12 m² ok, psühhiaatrias läbivaatuseks kušetti vaja pole), privaatsus, vähemalt mingil moel ruumi tulev loomulik valgus (0-korrus on võimalik, aga killuke akent peaks siiski olema, ainult kunstvalgus ei ole piisav), ristkasutuse võimalikkus. Protseduuride (psühhiaatrias neuromodulatsioon, veenisisesed, lihasesisesed ja intranasaalsed ravimi manustamised) tegemiseks peavad olema omaette ruuminõuded kui tavalise vastuvõtukabineti jaoks.
Ambulatoorsed vastuvõtud (eriti kaugvastuvõtud) peaksid saama toimuda väljapool tegevuskohta. Psühhiaatrias tuleb ette visiitide tegemist erihooldekodudesse (mingi osa erihooldusel olevatest patsientidest ei ole hästi transporditavad, nt väljendunud autistid) – praeguse regulatsiooni järgi nii otsekui ei tohi, aga otstarbekas ja patsiendikeskne see pigem on.

Pädevuse hindamine on omaette suur teema, mida praeguses toimimises tegevusloaga siduda ei ole mõistlik, kuna erialaseltside pädevushindamine on õhinapõhine ning ei lähtu ühtsetest reeglitest. Valdavalt hinnatakse täiendkoolituse läbimist, mitte sisulist külge. Riiklikult korraldatud (sh rahastatud) pädevuse hindamine ja säilitamine võiks olemas olla ja siis oleks võimalik neid nõudeid siduda ka tegevuslubadega.

Arvestame rakendusaktide välja töötamisel
Eesti Näo-lõualuukirurgia Selts

Eesti Näo-lõualuukirurgia Seltsil on sõlmimisel Tervisekassaga kokkulepped ambulatoorse suu-, näo- ja lõualuukirurgia teenuse osutamiseks. Peame vajalikuks tegevuslubade arutamisel arvestada juba peetud läbirääkimiste ja kokkulepete tulemusi, kuna mõned nendest võivad erineda plaanitavast tegevuslubade ajakohastamise ettepanekutest . Oleme valmis edaspidi täpsustama meie erialaseltsi ettepanekuid.

Arvestame rakendusaktide välja töötamisel
Eesti Nukleaarmeditsiini Selts

Ei ole selgelt väljendanud, millisele alternatiivile toetus

Eesti Nukleaarmeditsiini Seltsi juhatus on tutvunud sotsiaalministeeriumi plaaniga, mis puudutab tervishoiuteenuse tegevusloa süsteemi uuendamist.

Nukleaarmeditsiinilisi teenuseid osutavad Eestis kolm haiglat – Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Tartu Ülikooli Kliinikum ja Ida-Tallinna Keskhaigla.

Uue määruse väljatöötamise käigus palume arvestada, et kvaliteetse nukleaarmeditsiinilise teenuse osutamiseks peab haigla omama lisaks nii Ravimiameti poolt väljastatavat radiofarmatseutilise preparaadi valmistamisega seotud tegevusluba kui Keskkonnaameti poolt väljastatavat kiirgustegevusluba.
Siinkohal toetame omalt poolt tervishoiutöötajate ebavajaliku halduskoormuse vähendamist erinevate tegevuslubade taotlemisel kui see on uue määrusega saavutatav.

Arvestame rakendusaktide välja töötamisel

Seletuskirja lisa.pdf

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja

Kaitseväe korralduse seaduse muutmise seaduse

(tegevusloa ja registreeringuga seotud muudatused)

eelnõu seletuskirja juurde

Lisa

Kooskõlastustabel EIS I ja EIS II

Ettepanek EIS II kooskõlastus Sotsiaalministeeriumi vastus

Tervisekassa

Kiirabiteenuse regulatsioon.

Rõhutame jätkuvalt, et praktikas kasutatakse kiirabiteenust sageli ka

patsientide transpordiks, kuigi arstiabi ei ole vaja. Seetõttu ei lahenda

normi täpsustamine üksi kiirabiressursi väärkasutust. Vaja on

korralduslikke muudatusi, näiteks täpsemaid väljakutsete triaaži

kriteeriume või eraldi transpordikanalit. Seega toetame algatust

arendada meditsiinilise transpordi regulatsiooni ja korraldust edasi

kiirabi arengusuundade tegevuskavas.

Selgitatud

Märkus puudutab käesoleva eelnõu reguleerimisalast välja jäävat küsimust.

Meditsiinilise transpordi õiguslikku regulatsiooni käsitletakse eraldiseisvas

õigusloomes. Sotsiaalministeerium alustab 2026. aasta II poolaastal

meditsiinilise transpordi kontseptsiooni väljatöötamist, mille põhjal hinnatakse

kehtiva õigusruumi muutmise vajadust.

Tervishoiutöötaja teooria- ja praktikaeksami ning vastavuseksami tasu

ülempiira suurus.

Eelnõud täiendati regulatsiooniga, millega tõsteti tervishoiutöötaja

teooria- ja praktikaeksami ning vastavuseksami tasu ülempiira 1000

eurolt 3500 eurole. Tervisekassa märgib, et eelnõu lisa 2 kohaselt (lk 17)

arvestati Eesti Õdede Liidu seisukohaga, mille kohaselt on eksami

sooritamise eest kuni 1000-eurose tasu küsimine ebamõistlikult suur ega

toeta tervishoiutöötajate nappuse kriisi lahendamist ning nende naasmist

tööellu. Sotsiaalministeerium vastas, et ei muuda 1000 euro piirmäära.

Samas sama lisa 2 allpool oleva Tartu Ülikooli arvamuse järgselt tõsteti

piirmäära üle 3 korra (kuigi Tartu Ülikool sätestas kulude suuruseks ca

2100 eurot käibemaksuga). Tervisekassa hinnangul võib eelnõu täiendus

Selgitatud

Eelnõuga ei kehtestata tervishoiutöötaja teooria- ja praktikaeksami konkreetset

tasu, vaid üksnes seaduslik ülemmäär, mis võimaldab kehtestada määrusega

erinevate tervishoiukutsete eksamite tegelikele korraldamiskuludele vastava

menetlus- ja eksamitasu. Ülemmäär ei tähenda, et kõikide tervishoiukutsete

eksamitasud kehtestatakse maksimaalses ulatuses.

Eri tervishoiukutsete teooria- ja praktikaeksamite korraldamise kulud erinevad

sõltuvalt eksami sisust, praktilise osa mahust, hindajate arvust, vajalike

õppebaaside kasutamisest ning muudest korralduslikest asjaoludest. Seetõttu ei

ole põhjendatud kehtestada seaduses erinevaid ülemmäärasid eri

seada oluliselt ohtu õdede, ämmaemandate ja teiste tervishoiutöötajate

(kes ei ole Tartu Ülikooli või sellega sarnase arstiõppe läbinud

tervishoiutöötajad) naasmise tervisehoiutööle. Eelnõu täienduse käigus

ei ole analüüsitud, kas summa ülempiir 3500 eurot on proportsionaalne

näiteks õdede ja teiste tervishoiutöötajate eksamite korraldamisega ja

mh nt õdede õppeaasta tasu suurusega. Eelnõu täienduse tegemiseks

peaks küsima sisulise arvamuse ja kalkulatsiooni kõikidelt vastavate

erialade eksamite korraldajatelt ja õppeasutustelt. Tervisekassa teeb

ettepaneku kehtestada vajadusel üksnes arstidele 3500 euro suurune

ülempiir ning analüüsida täiendavalt teiste tervishoiutöötajate eksami

tasu piirmäära. Tervisekassa hinnangul võib tegelikest kuludest ligi 1500

eurot suurema piirmäära kehtestamine suunata eksamite korraldajaid

siiski ka oma tasusid tõstma. Ei ole usutav, et praktikas jääb eksamite

tasu oluliselt madalamaks kui kehtestatud piirmäär.

tervishoiukutsete lõikes. Seaduses sätestatakse üksnes ühtne paindlik

ülemmäär, samas kui konkreetne menetlus- ja eksamitasu määratakse kindlaks

tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 28 lõike 11 alusel kehtestatava

määrusega, arvestades vastava eksami tegelikke kulusid.

Ülemmäära tõstmise vajadus ilmnes eelnõu kooskõlastamise käigus Tartu

Ülikooli esitatud kuluhinnangu põhjal. Samal ajal ei tähenda see, et kõikide

tervishoiukutsete eksamite tasud suureneksid samas ulatuses. Määruse

muutmise käigus hinnatakse kõigi tervishoiukutsete eksamite korraldamise

kulusid ning kehtestatakse vastavad menetlus- ja eksamitasud kulupõhiselt.

Seaduses sätestatud ülemmäär ei anna eksami korraldajale õigust ega kohustust

kehtestada eksamitasu ülemmäära ulatuses. Määruse koostamisel lähtutakse

eksami tegelikest korraldamiskuludest ning tasu kujundamisel järgitakse

proportsionaalsuse põhimõtet. Seetõttu puudub alus eeldada, et kõikide

tervishoiukutsete eksamitasud kehtestatakse automaatselt seaduses sätestatud

ülemmäära ulatuses.

Tervishoiutöötaja registreeringu peatamine Eelnõu punktiga 14

muudetava § 321 lg 2 kohaselt sama paragrahvi lõike 1 punktis 2

nimetatud asjaolude hindamisel kaasab Terviseamet vajadusel sõltumatu

erialaeksperdi, tervishoiutöötajate väljaõpet korraldava õppeasutuse või

asjaomase erialaühenduse. Seletuskiri selgitab samuti, et isiku võib

kaasata. Tervisekassa hinnangul on § 321 lg 1 p 2 süüdistused ja tagajärg

isikule piisavalt tõsised, et võiks kaaluda nimetatud isiku kaasamise

kohustust, vältimaks, et Terviseamet iseseisvalt ja ennatlikult vastava

otsuse teeb.

Selgitatud

Eelnõus on teadlikult sätestatud, et Terviseamet kaasab sõltumatu

erialaeksperdi, tervishoiutöötajate väljaõpet korraldava õppeasutuse või

asjaomase erialaühenduse vajaduse korral. Kõik § 32¹ lõike 1 punktis 2

nimetatud juhtumid ei eelda erialase meditsiinilise hinnangu andmist.

Praktikas võib esineda olukordi, kus tervishoiutöötaja tegevus on ilmselgelt

vastuolus tõenduspõhise meditsiini, kutsealaste nõuete või patsiendiohutuse

põhimõtetega ning rikkumise tuvastamiseks ei ole erialaeksperdi kaasamine

vajalik. Näiteks võib tegemist olla olukorraga, kus tervishoiutöötaja soovitab

patsiendil loobuda tõenduspõhisest ravist ning asendada selle üksnes

tõendamata ravivõtetega, või osutab tervishoiuteenust viisil, mis seab patsiendi

teadlikult olulisse ohtu.

Kui järelevalvemenetluses on vajalik hinnata, kas osutatud tervishoiuteenus

vastas erialasele standardile, kliinilistele juhenditele või üldtunnustatud

meditsiinipraktikale, kaasab Terviseamet sõltumatu erialaeksperdi,

tervishoiutöötajate väljaõpet korraldava õppeasutuse või asjaomase

erialaühenduse. Sellistel juhtudel eeldab rikkumise tuvastamine eriteadmisi

ning eksperdi kaasamine on praktikas tavapärane.

Eksperdi kohustuslik kaasamine igas menetluses ei oleks kooskõlas

menetlusökonoomia põhimõttega ning pikendaks põhjendamatult

järelevalvemenetlusi ka juhtudel, kus rikkumine on ilmne ega eelda erialast

meditsiinilist hinnangut. Seetõttu võimaldab eelnõu Terviseametil hinnata

eksperdi kaasamise vajadust konkreetse juhtumi asjaoludest lähtudes.

Eksperdi kaasamise vajadust ning selle kohaldamise põhimõtteid on selgitatud

ka eelnõu varasema kooskõlastamise käigus ning kavandatav regulatsioon ei

muuda selles osas senist lähenemist.

Täiendav ettepanek.

Tervisekassa teeb oma nõukogu suunisel Sotsiaalministeeriumile

ettepaneku kaaluda TTKS § 17 lõige 2

ja § 19 täiendamist selliselt, et võimalda kiirabi avalikul konkursil ühe

hindamiskriteeriumina määrata hinda. Tervisekassa hinnangul ei ole

võimalik tänase õigusakti sõnastuse alusel hinda hindamiskriteeriumina

kehtestada.

Selgitatud

Ettepanek puudutab kiirabi avaliku konkursi korraldamise põhimõtteid ning

väärib eraldi käsitlemist. Kuna käesoleva eelnõu menetlus ei jõua eelduslikult

lõpule enne Tervisekassa kavandatava järgmise kiirabi hanke väljakuulutamist,

ei ole võimalik ettepanekut käesoleva eelnõu menetluse käigus sisuliselt läbi

töötada.

Eesti Arstide Liit

Avaldame arvamust eelnõu punkti 14 kohta. Leiame, et tegemist on

oluliste muudatustega, mis vajavad sisulist arutelu, esitatud muudatused

annavad ametnikele otsustusõiguse, mis ei vasta nende pädevusele,

seetõttu ei saa me eelnõu punkti 14 (TTKS § 32¹

Selgitatud

Eelnõus on teadlikult sätestatud, et Terviseamet kaasab sõltumatu

erialaeksperdi, tervishoiutöötajate väljaõpet korraldava õppeasutuse või

muudatused) täies mahus kooskõlastada. Oleme nõus, et peaks olema

võimalik arsti registreeringut peatada, kui ta ohustab patsiente

sobimatute ravimeetodite kasutamise, terviseseseisundi, puuduliku

erialase pädevuse tõttu või muudel põhjustel. Kuid selle hindamine peab

toimuma selgete kriteeriumite alusel ja pädevate isikute poolt. Ei saa

nõustuda sätetega, mis annavad otsustusõiguse selgelt Terviseametile,

kus vastav pädevus puudub. Seletuskirjas

rõhutatakse küll, et Terviseamet ei hinda meditsiinilise tegevuse sisu,

kuid eelnõus puudub regulatsioon, kes ja kuidas seda hindab.

TTKS § 321 lõiked 1 ja 2 soovitakse sõnastada järgmiselt: (1)

Terviseamet võib peatada tervishoiutöötaja registreeringu

tervishoiukorralduse infosüsteemis järgmistel alustel: 1)

tervishoiutöötaja ei ole täitnud Terviseameti ettekirjutust; 2)

tervishoiutöötaja rikub süstemaatiliselt või olulisel määral kutse- või

erialal tegutsemise nõudeid või kaldub ilma meditsiiniliselt põhjendatud

aluseta kõrvale üldtunnustatud kutse- või erialasest praktikast ning

sellest tuleneb oluline või vahetu oht patsiendi ohutusele või

tervishoiuteenuse kvaliteedile. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis

2 nimetatud asjaolude hindamisel kaasab Terviseamet vajadusel

sõltumatu erialaeksperdi, tervishoiutöötajate väljaõpet korraldava

õppeasutuse või asjaomase erialaühenduse. TTKS § 321 lõike 1

sõnastusest tulenevalt on tervishoiutöötaja registreeringu peatamine

kaalutlusotsus. Kaalutlusotsuse tegemisel peab otsuse tegija hindama

kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid: kas tervishoiutöötaja rikub

süstemaatiliselt või olulisel määral kutse- või erialal tegutsemise

nõudeid või kaldub ilma meditsiiniliselt põhjendatud aluseta kõrvale

üldtunnustatud kutse- või erialasest praktikast ning kas sellest tuleneb

oluline või vahetu oht patsiendi ohutusele või tervishoiuteenuse

kvaliteedile. Seega peab Terviseamet registreeringu peatamiseks andma

sisulise hinnangu tervishoiutöötaja tegevusele. Lõike 2 kohaselt kaasab

Terviseamet asjaolude hindamisel vajadusel sõltumatu erialaeksperdi,