MUHU VALLAVALITSUS
Kliimaministeerium
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
4. september 2026 nr 7-3/715
Seisukoha küsimine seoses pärandkoosluste kaitse- ja kasutamistingimustega ning kehtivate planeeringute elluviimisega
Muhu Vallavolikogu arengu- ja rahanduskomisjon on arutanud pärandkoosluste kaitse ja nendel aladel rakendatavate maakasutuspiirangutega seotud küsimusi. Arutelu käigus tõstatusid küsimused ühelt poolt kehtivate planeeringute ja hiljem täpsustunud looduskaitseliste andmete vahekorrast ning teisalt sellest, kas pärandkoosluste kaitse korraldamisel arvestatakse piisavalt nende koosluste pikaajalise ja jätkusuutliku majandamise eeldustega.
Küsimused tekkisid seoses Muhu vallas Linnuse külas kehtestatud Taga-Tooma detailplaneeringu elluviimisega, kuid komisjoni hinnangul on tegemist laiema probleemistikuga, mis võib puudutada ka teisi kohalikke omavalitsusi ja maaomanikke Eestis.
1. Kehtiva detailplaneeringu ja hiljem täpsustunud kaitseväärtuste vahekord Taga-Tooma detailplaneeringu näitel
Taga-Tooma detailplaneering kehtestati Muhu Vallavolikogu 21.11.2008 otsusega nr 230. Planeeringuga jagati ala kaheks krundiks ning kummalegi krundile määrati ehitusõigus ühe pereelamu ja ühe abihoone rajamiseks koos vajalike juurdepääsuteede ja tehnovõrkudega.
Planeeringuala asus detailplaneeringu koostamise ajal Väikese väina hoiualal, mistõttu detailplaneering kooskõlastati ka Saaremaa Keskkonnateenistusega. Planeeringu kehtestamise järel viidi läbi katastriüksuse kruntimine, muudeti katastriüksuste sihtotstarbeks elamumaa ning rajati elektriühendus. Hoonestust rajatud ei ole.
Keskkonnaameti 06.11.2023 kirjas nr 6-2/23/19660-2 toodud selgituse kohaselt inventeeriti Natura elupaigatüübid planeeringualal 2010. aastal. Keskkonnaameti hinnangul ei olnud seetõttu detailplaneeringu koostamise ja kehtestamise ajal ala kaitseväärtused teada ning planeeringu kehtestamisel ei hinnatud kavandatud tegevuse mõju Väikese väina hoiuala ja Natura 2000 ala kaitse-eesmärkidele.
Samas oli juba enne detailplaneeringu koostamist alal tuvastatud Natura 2000 seisukohalt esmatähtis elupaigatüüp. Saaremaa Keskkonnateenistuse 27.02.2006 kirjast nr 40-3-7/383 nähtub, et alal oli inventeeritud esmatähtis elupaigatüüp loopealne ehk alvar (6280*), kuid toonane Keskkonnateenistus nõustus sellest hoolimata kahe suvemaja rajamisega. Seega ei ole küsimus üksnes pärast planeeringu kehtestamist ilmnenud uutest asjaoludest, vaid ka sellest, kuidas arvestada pädeva asutuse varasemaid hinnanguid olukorras, kus looduskaitselised alusandmed ja hinnangud on hiljem täpsustunud.
Praeguseks on kogu detailplaneeringuala inventeeritud erinevate elupaigatüüpidena, millest loopealne, rannaniit ja kadastik kuuluvad Väikese väina hoiuala ja loodusala kaitse-eesmärkide hulka. Keskkonnaamet on asunud seisukohale, et detailplaneeringuga kavandatud ehitustegevust ei ole võimalik ellu viia hoiuala ja Natura 2000 ala kaitse-eesmärke kahjustamata ning seetõttu ei saa amet anda ehitamiseks vajalikku nõusolekut.
Lisaks tehti planeeringualal 2020. aastal Keskkonnaameti rahastamisel poollooduslike koosluste taastamistöid. Muhu Vallavalitsusel puudub teave, kas maaomanikule selgitati piisavalt koosluste seisundi parandamisega kaasneda võivaid mõjusid detailplaneeringu hilisemale elluviimisele.
Mõistame, et teadmised loodusväärtuste kohta võivad aja jooksul täieneda ning koosluste seisund muutuda ning otsuste tegemisel tuleb lähtuda ajakohastest ja parimatest kättesaadavatest andmetest. Samas tekib kirjeldatud olukorras maaomaniku ja kohaliku omavalitsuse jaoks keeruline olukord: ühelt poolt kehtib detailplaneering, mille koostamisel on pädev keskkonnaasutus kavandatud tegevusega nõustunud ja mille elluviimiseks on juba tehtud toiminguid ja kulutusi, kuid teisalt võib planeeringu realiseerimine hiljem täpsustunud looduskaitseliste andmete tõttu osutuda võimatuks.
Palume ministeeriumide seisukohta järgmistes küsimustes:
1. Milline tähendus tuleb hiljem täpsustunud looduskaitseliste andmete põhjal piirangute rakendamisel anda pädeva keskkonnaasutuse varasemale kooskõlastusele ning asjaolule, et maaomanik on kehtivale detailplaneeringule tuginedes juba asunud planeeringut ellu viima?
2. Kui hiljem rakendatavate looduskaitseliste piirangute tõttu muutub kehtiva detailplaneeringuga antud ehitusõiguse realiseerimine võimatuks, siis kuidas on kehtivas õiguses lahendatud maaomanikule tekkiva varalise kahju küsimus ning riigi ja kohaliku omavalitsuse vastutuse jaotus? Kas ministeeriumide hinnangul on regulatsioon selles osas piisavalt selge?
2. Pärandkoosluste pikaajalise ja jätkusuutliku majandamise arvestamine looduskaitseliste piirangute rakendamisel
Pärandkoosluste eripäraks on asjaolu, et nende kaitse-eesmärki ei ole võimalik saavutada üksnes inimtegevuse piiramise kaudu. Nende koosluste säilimine eeldab pikaajalist aktiivset majandamist, eelkõige niitmist ja karjatamist. Seetõttu sõltub pärandkoosluste tegelik säilimine muu hulgas sellest, kas leidub maaomanikke ja hooldajaid, kellel on võimalik ja majanduslikult otstarbekas neid alasid pikaajaliselt majandada.
Komisjonis tekkis küsimus, kas üksiku tegevuse, sealhulgas ehitustegevuse lubatavuse hindamisel on võimalik lisaks tegevuse vahetule mõjule konkreetses asukohas paiknevale elupaigatüübile piisavalt arvestada ka tegevuse võimalikku laiemat mõju piirkonna pärandkoosluste pikaajalisele hooldamisele. Näiteks võib piiratud ehitustegevus või muu majandustegevus teatud juhul parandada hooldaja võimalusi piirkonnas püsivalt tegutseda ning seeläbi toetada oluliselt suurema pärandkoosluse ala jätkuvat hooldamist.
Komisjoni hinnangul tuleks pärandkoosluste kaitse korraldamisel seetõttu vaadata lisaks konkreetse tegevuse vahetule mõjule kaitstavale elupaigale ka kogu ala pikaajalise hooldamise praktilisi ja sotsiaalmajanduslikke eeldusi. Pärandkoosluste säilimise seisukohalt on oluline mitte üksnes see, milliseid tegevusi konkreetsel alal piiratakse, vaid ka see, kas pikaajaliselt leidub inimesi, kellel on võimalik ja majanduslikult mõistlik neid alasid hooldada.
Eraldi küsimus tekib olukorras, kus riik toetab või rahastab pärandkoosluse taastamist alal, millel kehtib ehitusõigust andev detailplaneering ning mille kasutamiseks vastavalt planeeringule on pädev keskkonnaasutus varem nõusoleku andnud. Taastamise tulemusel võib ala looduskaitseline seisund paraneda ning sellega seoses võib muutuda ka hinnang sellele, millised tegevused on alal looduskaitse-eesmärkidest lähtudes lubatavad. See võib omakorda mõjutada maa edasisi kasutusvõimalusi ja muuta varem kavandatud tegevuse elluviimise keerulisemaks või võimatuks.
Komisjoni hinnangul tekib sellises olukorras küsimus, kas enne taastamist tuleks hinnata taastamise võimalikku mõju kehtiva planeeringu elluviimisele ning selgitada maaomanikule üheselt taastamisega kaasneda võivaid tagajärgi tema maa edasistele kasutusvõimalustele.
Palume ministeeriumide seisukohta järgmistes küsimustes:
1. Mil määral võimaldab kehtiv looduskaitseline regulatsioon pärandkooslustel tegevuste lubamisel arvestada lisaks tegevuse vahetule mõjule konkreetses asukohas ka selle laiemat ja pikaajalist mõju pärandkoosluste hooldamise jätkusuutlikkusele, sealhulgas maaomanike ja hooldajate tegelikele võimalustele neid alasid pikaajaliselt majandada?
2. Kas maaomanikule on kehtiva süsteemi puhul piisavalt etteaimatav, millised täiendavad maakasutuspiirangud võivad pärandkoosluse taastamise tulemusel paranenud looduskaitselise seisundi tõttu hiljem rakenduda? Kas selline süsteem võib ministeeriumide hinnangul vähendada maaomanike motivatsiooni pärandkooslusi vabatahtlikult taastada ja pikaajaliselt hooldada?
3. Kas riigi rahastatud või toetatud pärandkoosluse taastamise kavandamisel tuleks eelnevalt hinnata taastamise kooskõla samal alal kehtiva planeeringu ja sellest tuleneva ehitusõigusega ning teavitada maaomanikku taastamise võimalikust mõjust tema maa edasistele kasutusvõimalustele?
4. Kas ministeeriumide hinnangul on kehtivas regulatsioonis ja selle rakenduspraktikas saavutatud piisav tasakaal ühelt poolt pärandkoosluste looduskaitseliste eesmärkide ning teiselt poolt nende pikaajaliseks säilimiseks vajaliku inimtegevuse ja majanduslikult jätkusuutliku majandamise vahel? Kui mitte, siis kas ministeeriumid näevad vajadust regulatsiooni, halduspraktika või toetusmeetmete muutmiseks või täpsustamiseks?
Kokkuvõtteks
Muhu Vallavolikogu arengu- ja rahanduskomisjoni hinnangul ei puuduta kirjeldatud küsimused üksnes Taga-Tooma detailplaneeringut. Pärandkooslused moodustavad olulise osa Muhu maastikust ning nende säilitamine eeldab pikaajalist aktiivset hooldamist. Kohaliku omavalitsuse jaoks on oluline, et looduskaitseliste eesmärkide saavutamine oleks ühildatav kohaliku ruumilise arengu ning maaomanike võimalusega oma maad pikaajaliselt ja jätkusuutlikult kasutada ja majandada.
Palume Kliimaministeeriumil ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil hinnata kirjeldatud küsimusi oma pädevuse piires ning anda seisukoht, kas kehtiv regulatsioon ja halduspraktika annavad kirjeldatud olukordade lahendamiseks piisavalt selged ja tasakaalustatud lahendused. Samuti palume välja tuua, kas ministeeriumid näevad mõnes käsitletud küsimuses vajadust regulatsiooni, halduspraktika või toetusmeetmete muutmiseks või täpsustamiseks.
Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/
Annely Holm
Muhu Vallavolikogu arengu- ja rahanduskomisjoni esimees


MUHU VALLAVALITSUS
Kliimaministeerium
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
4. september 2026 nr 7-3/715
Seisukoha küsimine seoses pärandkoosluste kaitse- ja kasutamistingimustega ning kehtivate planeeringute elluviimisega
Muhu Vallavolikogu arengu- ja rahanduskomisjon on arutanud pärandkoosluste kaitse ja nendel aladel rakendatavate maakasutuspiirangutega seotud küsimusi. Arutelu käigus tõstatusid küsimused ühelt poolt kehtivate planeeringute ja hiljem täpsustunud looduskaitseliste andmete vahekorrast ning teisalt sellest, kas pärandkoosluste kaitse korraldamisel arvestatakse piisavalt nende koosluste pikaajalise ja jätkusuutliku majandamise eeldustega.
Küsimused tekkisid seoses Muhu vallas Linnuse külas kehtestatud Taga-Tooma detailplaneeringu elluviimisega, kuid komisjoni hinnangul on tegemist laiema probleemistikuga, mis võib puudutada ka teisi kohalikke omavalitsusi ja maaomanikke Eestis.
1. Kehtiva detailplaneeringu ja hiljem täpsustunud kaitseväärtuste vahekord Taga-Tooma detailplaneeringu näitel
Taga-Tooma detailplaneering kehtestati Muhu Vallavolikogu 21.11.2008 otsusega nr 230. Planeeringuga jagati ala kaheks krundiks ning kummalegi krundile määrati ehitusõigus ühe pereelamu ja ühe abihoone rajamiseks koos vajalike juurdepääsuteede ja tehnovõrkudega.
Planeeringuala asus detailplaneeringu koostamise ajal Väikese väina hoiualal, mistõttu detailplaneering kooskõlastati ka Saaremaa Keskkonnateenistusega. Planeeringu kehtestamise järel viidi läbi katastriüksuse kruntimine, muudeti katastriüksuste sihtotstarbeks elamumaa ning rajati elektriühendus. Hoonestust rajatud ei ole.
Keskkonnaameti 06.11.2023 kirjas nr 6-2/23/19660-2 toodud selgituse kohaselt inventeeriti Natura elupaigatüübid planeeringualal 2010. aastal. Keskkonnaameti hinnangul ei olnud seetõttu detailplaneeringu koostamise ja kehtestamise ajal ala kaitseväärtused teada ning planeeringu kehtestamisel ei hinnatud kavandatud tegevuse mõju Väikese väina hoiuala ja Natura 2000 ala kaitse-eesmärkidele.
Samas oli juba enne detailplaneeringu koostamist alal tuvastatud Natura 2000 seisukohalt esmatähtis elupaigatüüp. Saaremaa Keskkonnateenistuse 27.02.2006 kirjast nr 40-3-7/383 nähtub, et alal oli inventeeritud esmatähtis elupaigatüüp loopealne ehk alvar (6280*), kuid toonane Keskkonnateenistus nõustus sellest hoolimata kahe suvemaja rajamisega. Seega ei ole küsimus üksnes pärast planeeringu kehtestamist ilmnenud uutest asjaoludest, vaid ka sellest, kuidas arvestada pädeva asutuse varasemaid hinnanguid olukorras, kus looduskaitselised alusandmed ja hinnangud on hiljem täpsustunud.
Praeguseks on kogu detailplaneeringuala inventeeritud erinevate elupaigatüüpidena, millest loopealne, rannaniit ja kadastik kuuluvad Väikese väina hoiuala ja loodusala kaitse-eesmärkide hulka. Keskkonnaamet on asunud seisukohale, et detailplaneeringuga kavandatud ehitustegevust ei ole võimalik ellu viia hoiuala ja Natura 2000 ala kaitse-eesmärke kahjustamata ning seetõttu ei saa amet anda ehitamiseks vajalikku nõusolekut.
Lisaks tehti planeeringualal 2020. aastal Keskkonnaameti rahastamisel poollooduslike koosluste taastamistöid. Muhu Vallavalitsusel puudub teave, kas maaomanikule selgitati piisavalt koosluste seisundi parandamisega kaasneda võivaid mõjusid detailplaneeringu hilisemale elluviimisele.
Mõistame, et teadmised loodusväärtuste kohta võivad aja jooksul täieneda ning koosluste seisund muutuda ning otsuste tegemisel tuleb lähtuda ajakohastest ja parimatest kättesaadavatest andmetest. Samas tekib kirjeldatud olukorras maaomaniku ja kohaliku omavalitsuse jaoks keeruline olukord: ühelt poolt kehtib detailplaneering, mille koostamisel on pädev keskkonnaasutus kavandatud tegevusega nõustunud ja mille elluviimiseks on juba tehtud toiminguid ja kulutusi, kuid teisalt võib planeeringu realiseerimine hiljem täpsustunud looduskaitseliste andmete tõttu osutuda võimatuks.
Palume ministeeriumide seisukohta järgmistes küsimustes:
1. Milline tähendus tuleb hiljem täpsustunud looduskaitseliste andmete põhjal piirangute rakendamisel anda pädeva keskkonnaasutuse varasemale kooskõlastusele ning asjaolule, et maaomanik on kehtivale detailplaneeringule tuginedes juba asunud planeeringut ellu viima?
2. Kui hiljem rakendatavate looduskaitseliste piirangute tõttu muutub kehtiva detailplaneeringuga antud ehitusõiguse realiseerimine võimatuks, siis kuidas on kehtivas õiguses lahendatud maaomanikule tekkiva varalise kahju küsimus ning riigi ja kohaliku omavalitsuse vastutuse jaotus? Kas ministeeriumide hinnangul on regulatsioon selles osas piisavalt selge?
2. Pärandkoosluste pikaajalise ja jätkusuutliku majandamise arvestamine looduskaitseliste piirangute rakendamisel
Pärandkoosluste eripäraks on asjaolu, et nende kaitse-eesmärki ei ole võimalik saavutada üksnes inimtegevuse piiramise kaudu. Nende koosluste säilimine eeldab pikaajalist aktiivset majandamist, eelkõige niitmist ja karjatamist. Seetõttu sõltub pärandkoosluste tegelik säilimine muu hulgas sellest, kas leidub maaomanikke ja hooldajaid, kellel on võimalik ja majanduslikult otstarbekas neid alasid pikaajaliselt majandada.
Komisjonis tekkis küsimus, kas üksiku tegevuse, sealhulgas ehitustegevuse lubatavuse hindamisel on võimalik lisaks tegevuse vahetule mõjule konkreetses asukohas paiknevale elupaigatüübile piisavalt arvestada ka tegevuse võimalikku laiemat mõju piirkonna pärandkoosluste pikaajalisele hooldamisele. Näiteks võib piiratud ehitustegevus või muu majandustegevus teatud juhul parandada hooldaja võimalusi piirkonnas püsivalt tegutseda ning seeläbi toetada oluliselt suurema pärandkoosluse ala jätkuvat hooldamist.
Komisjoni hinnangul tuleks pärandkoosluste kaitse korraldamisel seetõttu vaadata lisaks konkreetse tegevuse vahetule mõjule kaitstavale elupaigale ka kogu ala pikaajalise hooldamise praktilisi ja sotsiaalmajanduslikke eeldusi. Pärandkoosluste säilimise seisukohalt on oluline mitte üksnes see, milliseid tegevusi konkreetsel alal piiratakse, vaid ka see, kas pikaajaliselt leidub inimesi, kellel on võimalik ja majanduslikult mõistlik neid alasid hooldada.
Eraldi küsimus tekib olukorras, kus riik toetab või rahastab pärandkoosluse taastamist alal, millel kehtib ehitusõigust andev detailplaneering ning mille kasutamiseks vastavalt planeeringule on pädev keskkonnaasutus varem nõusoleku andnud. Taastamise tulemusel võib ala looduskaitseline seisund paraneda ning sellega seoses võib muutuda ka hinnang sellele, millised tegevused on alal looduskaitse-eesmärkidest lähtudes lubatavad. See võib omakorda mõjutada maa edasisi kasutusvõimalusi ja muuta varem kavandatud tegevuse elluviimise keerulisemaks või võimatuks.
Komisjoni hinnangul tekib sellises olukorras küsimus, kas enne taastamist tuleks hinnata taastamise võimalikku mõju kehtiva planeeringu elluviimisele ning selgitada maaomanikule üheselt taastamisega kaasneda võivaid tagajärgi tema maa edasistele kasutusvõimalustele.
Palume ministeeriumide seisukohta järgmistes küsimustes:
1. Mil määral võimaldab kehtiv looduskaitseline regulatsioon pärandkooslustel tegevuste lubamisel arvestada lisaks tegevuse vahetule mõjule konkreetses asukohas ka selle laiemat ja pikaajalist mõju pärandkoosluste hooldamise jätkusuutlikkusele, sealhulgas maaomanike ja hooldajate tegelikele võimalustele neid alasid pikaajaliselt majandada?
2. Kas maaomanikule on kehtiva süsteemi puhul piisavalt etteaimatav, millised täiendavad maakasutuspiirangud võivad pärandkoosluse taastamise tulemusel paranenud looduskaitselise seisundi tõttu hiljem rakenduda? Kas selline süsteem võib ministeeriumide hinnangul vähendada maaomanike motivatsiooni pärandkooslusi vabatahtlikult taastada ja pikaajaliselt hooldada?
3. Kas riigi rahastatud või toetatud pärandkoosluse taastamise kavandamisel tuleks eelnevalt hinnata taastamise kooskõla samal alal kehtiva planeeringu ja sellest tuleneva ehitusõigusega ning teavitada maaomanikku taastamise võimalikust mõjust tema maa edasistele kasutusvõimalustele?
4. Kas ministeeriumide hinnangul on kehtivas regulatsioonis ja selle rakenduspraktikas saavutatud piisav tasakaal ühelt poolt pärandkoosluste looduskaitseliste eesmärkide ning teiselt poolt nende pikaajaliseks säilimiseks vajaliku inimtegevuse ja majanduslikult jätkusuutliku majandamise vahel? Kui mitte, siis kas ministeeriumid näevad vajadust regulatsiooni, halduspraktika või toetusmeetmete muutmiseks või täpsustamiseks?
Kokkuvõtteks
Muhu Vallavolikogu arengu- ja rahanduskomisjoni hinnangul ei puuduta kirjeldatud küsimused üksnes Taga-Tooma detailplaneeringut. Pärandkooslused moodustavad olulise osa Muhu maastikust ning nende säilitamine eeldab pikaajalist aktiivset hooldamist. Kohaliku omavalitsuse jaoks on oluline, et looduskaitseliste eesmärkide saavutamine oleks ühildatav kohaliku ruumilise arengu ning maaomanike võimalusega oma maad pikaajaliselt ja jätkusuutlikult kasutada ja majandada.
Palume Kliimaministeeriumil ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil hinnata kirjeldatud küsimusi oma pädevuse piires ning anda seisukoht, kas kehtiv regulatsioon ja halduspraktika annavad kirjeldatud olukordade lahendamiseks piisavalt selged ja tasakaalustatud lahendused. Samuti palume välja tuua, kas ministeeriumid näevad mõnes käsitletud küsimuses vajadust regulatsiooni, halduspraktika või toetusmeetmete muutmiseks või täpsustamiseks.
Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/
Annely Holm
Muhu Vallavolikogu arengu- ja rahanduskomisjoni esimees