gps3

gps2

59.5 abs (3.kor)

57.0 abs (2.kor)

59.5 abs (3.kor)

59.5 abs (3.kor)

Põ ld

m äe

4

al aj

aa m

1

0 10

2

5

87,5

7

,

5

9 0

45

7

,

5

5

8

20

5

7

5

2

, 7

A

B

C

2

5

59.5 abs (3.kor)

ÜL

ER

LT

B A

C

1

3/-1 5000 3

ÜL100%

29881

Krundi

number

Krundi

sihtotstarve

Korruse-

lisus

Ehitisealune

pind

Hoonete

arv

Krundi suurus

2

2 500 1

ER100%

2708

4

- - -

LT100%

232

3

- - -

LT100%

434

Nelgi tee 1, Viimsi alevik, Viimsi vald, 74001 Harju maakond | Registrikood 75021250 Tel: +372 602 8800 | E-post: [email protected]

Swedbank EE182200221010936477

VIIMSI VALLAVALITSUS

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

[email protected] 28.09.2023 nr 11-10/4306

Taotlus Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi

valitsemisel oleva kinnisvara

otsustuskorras tasuta võõrandamiseks

Taotluse esitaja:

Viimsi vald; aadress Nelgi tee 1, Viimsi alevik, Viimsi vald, Harju maakond; registrikood

75021250.

Taotletava kinnisvara andmed:

Viimsi vald taotlebmunitsipaalomandissekinnisasja Suur-Kaare tee 13 (riigivara registri

number KV109427, kinnistu registriosa number 21995250, katastritunnus 89001:001:2109,

Viimsi alevik, Viimsi vald, Harju maakond; pindala 2708 m2; sihtotstarve elamumaa 100%).

Suur-Kaare tee 13 (katastritunnus 89001:001:2109) kinnisasi on riigivara, mille valitseja on

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ja volitatud asutus Maa-amet.

Taotluse põhjendus:

Viimsi Vallavolikogu 18.01.2022 otsusega nr 4 „Viimsi alevikus, kinnistu Kaare (endine riigi

reservmaa piiriettepanekuga AT0508230044) ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine“

kehtestati kinnistu Kaare ja lähiala detailplaneering, mis näeb ette ühe ühiskondlike ehitiste maa

krundi (detailplaneeringus pos nr 1), ühe ridaelamukrundi (detailplaneeringus pos nr 2) ja kahe

tee- ja tänavamaa krundi (detailplaneeringus pos nr 3 ja pos nr 4) moodustamise. Vastavalt

detailplaneeringule moodustati reformimata maa kihil katastriüksuse (endise nimetusega Kaare)

asemele uued katastriüksused Vikerkaare tee 2 (katastritunnusega 89001:001:2112,

sihtotstarbega ühiskondlike ehitiste maa 100%), Suur-Kaare tee 13 (katastritunnusega

89001:001:2109, sihtotstarbega elamumaa 100%), Suur-Kaare tee L14 (katastritunnusega

89001:001:2111, sihtotstarbega transpordimaa 100%) ja Suur-Kaare tee L15 (katastritunnusega

2

89001:001:2110, sihtotstarbega transpordimaa 100%).

Katastriüksused Vikerkaare tee 2 (katastritunnusega 89001:001:2112), Suur- Kaare tee L14

(katastritunnusega 89001:001:2111) ja Suur-Kaare tee L15 (katastritunnusega 89001:001:2110)

on Viimsi valla omandis ning kantud kinnistusregistrisse 2022. aastal.

Kaare ja lähiala detailplaneeringuga on kavandatud ühiskondlike ehitiste maa krundile

(Vikerkaare tee 2) hoonete kompleks (lasteaed, kool, spordihoone ning välistaadion), mis

esmase eelistusena on haridus- ja lasteasutuste maa. Ühtlasi annab detailplaneering teatava

paindlikkuse, võimaldades planeeritavat hoonet krundil pos nr 1 kasutada ka muudel

ühiskondlikel otstarvetel (ehitada nt sotsiaalhoolekande asutusi, teadus- ja kõrgharidusasutusi,

valitsus- ametiasutusi), seda juhul, kui kooli- ja lasteaiakohtade vajadus sõltuvalt elanikkonna

juurdekasvu tempost võib siiski ajas muutuda.

Katastriüksusele Vikerkaare tee 2 (katastritunnusega 89001:001:2112) on Viimsi Vallavalitsus

esitanud hanke lasteaia projekteerimiseks ja ehitamiseks. Lasteaia hoone koos õuealaga on

ette nähtud paigutada Vikerkaare tee 2 kinnistule arvestusega, et kehtiva detailplaneeringuga

määratud hoonestusalasse saab vajadusel lisaks projekteerida ja ehitada kooli koos

spordihoonega. Samuti kavandatakse Vikerkaare tee 2 alale üldiseks kasutamiseks haljasmaad

ning õppe- ja kogukonnaaia alad loomist. Kogukonnaaed võimaldab ühtlasi lastel saada

laiendatud teadmisi loodusest ja taimede kasvatusest, põllumajandusest.

Detailplaneeringuga kavandatud elamumaa sihtotstarbega krundile (Suur-Kaare tee 13) on ette

nähtud ehitada üks nelja sektsiooniga ridaelamu.

Viimsi Vallavalitsus on seisukohal, et Kaare ja lähiala detailplaneeringus kavandatu ellu

viimiseks ning haridusteenuse paremaks pakkumiseks on vajalik taotleda kinnisasi Suur-Kaare

tee 13 (katastritunnusega 89001:001:2109) Viimsi valla omandisse.

Viimsi Vallavalitsus leiab, et Suur-Kaare tee 13 kavandatud ridaelamu korterid on otstarbekas

võtta kasutusele kui töö-, ametikohaga kaasnevate korteritena, loomaks võimalusi rajada

eripedagoogidele ja spetsialiseerunud haridustöötajatele majutusvõimalusi. Viimsi valla

haridusvõrk on suur ja see eeldab ka erialaspetsialistide olemasolu. Kahjuks on ka Viimsi vallal

raskusi spetsialistide leidmisega, mistõttu on vajalik luua võimalused selliste ametikorterite

loomiseks, mis võimaldavad majutada erialaspetsialiste. See võimaldab pakkuda tervikuna

kvaliteetsemat haridusteenust ja edendada erinevaid tugiteenuseid.

18.05.2021 vastu võetud Viimsi valla haridus- ja noortevaldkonna arengukava 2021-2030

leheküljel nr 13 on toodud personali teema juures, et kvalifitseeritud töötajaid napib. Kõige

enam on raskusi tugispetsialistide, reaalainete ja hariduslike erivajadustega õpilaste õpetajate

leidmisel. Iga asutus on senini värbamisega ise tegelenud, mis on tekitanud ka teatava

vallasisese konkurentsi. Uuendamist vajab nii värbamis- kui ka motivatsioonisüsteem (palk,

tunnustamine, enesetäiendamine jms), et leida parimad spetsialistid, kes Viimsisse pikaajaliselt

tööle jäävad.

Arengukavas punkti 2.2 Visioon 2030 lehekülg 16: Haridus- ja noortevaldkonnas tegelevad

inimesed töötavad pühendunult, olles vääriliselt tunnustatud.

Lisaks on arengukava leheküljel nr 20: Soovitud seisund. Viimsi vald on valdkonna

tippspetsialistide tõmbekeskus. Siia soovitakse tööle tulla hea maine, tänapäevase

töökeskkonna, isikliku arengu võimaluste ja motiveeriva tasu tõttu. Viimsis tunneb iga töötaja, et

tema panust hinnatakse ja see avaldub tema töötulemustes. Iga haridus- ja noorsootööasutuse

kollektiiv koosneb täies mahus parimatest töötajatest. Viimsi haridus- ja noorsoovaldkonnas

töötamine populaarne.

3

Viimsi vallas parimate töötajate värbamisel on oluline, kui töötajatele antakse võimalus saada

ametikorter töökoha vahetus läheduses. Kohalik omavalitsus loob kvalifitseeritud töötajale igati

tänapäevase ja väärilise töökeskkonna, andes töötajale ametikorteri pakkudes parimal moel

töötamiseks parimad tingimused. Seetõttu on tähtis, kui Viimsi valla omandis on kinnisasi Suur-

Kaare tee 13, et kinnistule planeeritavas ridaelamus olevad korterid saab kohalik omavalitsus

anda kasutada ametikorterina haridustöötajatele, erialaspetsialistidele. See on Viimsi vallas

uuenduslik ja suureks plussiks, mida kohalik omavalitsus kvalifitseeritud töötajale saab

pakkuda, kindlustades seeläbi hädavajaliku spetsialiseerunud kaadri tuleku Viimsi valda. See

loob seisundi, kus haridus- ja noorte valdkonnas on vajalikud tugiteenused vajalikus mahus

tagatud ning teenustega tegelevad inimesed töötavad pühendunult, olles vääriliselt tunnustatud

ja neile on võimaldatud pühenduda täielikult sisutööle.

Ühtlasi on Viimsi vald kavandanud detailplaneeringuga hõlmatud alale rajada õppeaed (mis

paikneks nii Vikerkaare tee 2 alal kui ka Suur-Kaare tee 13 alal). Õuesõpe on paljudes

lasteaedades ja ka koolides juba tavapärane õppetöö osa. Söödavate taimede kasvatamine

keskkonnahariduslikel eesmärkidel on muutumas Viimsi vallas aina tavapärasemaks praktikaks.

Oma õppeaed loob võimendatud õppevormi, kus läbi mitmekesise aiandustegevuse õpitakse

tundma valla loodust ja ümbritsevat maailma üldiselt, juurutatakse rohelist mõtteviisi ja

keskkonnateadlikkust ning soodustatakse tervislikku ja aktiivset eluviisi. Õppeaia rajamine aitab

arendada 21. sajandil vajalikke oskusi, nagu ettevõtlikkus, koostöö ja loovus, suunab noori

uurimus- ja loovtööprojektidega tegelema ning loob eeldused õuesõppetundide toimumiseks.

Õppeaed on kombineeritud kogukonnaaiaga. See loob võimaluse paremini kogukonda

sidustada ja viia läbi erinevaid ühistegevusi. Ka on see platvormiks noorte ja vanemaelaliste

inimeste kohtumisel ja eri vanusegruppide lõimumisel. Aiandust on võimalik lõimida samuti

mitme algatusega, nagu rohelise kooli programm või tervist edendavate koolide ja lasteaedade

võrgustik. Tähelepanu keskmes on luua lastele võimalus elurikkust tundma õppida ning õppe

käigus liikuda ja õues olla, teha koostööd ja osaleda erinevates tegevustes. Õues saab

käsitleda paljusid loodusainetega seotud teemasid, nagu ilm ja kliima, aastaaegade

vaheldumine, vee- ja aineringed, ökoloogia, ökosüsteemid ja kooslused, muld ja mullaelustik,

taimede eluring, ilmakaared ja kaardid. Lisaks erinevad loengud, aiatööde õpe,

heakorrategevused, erinevad ühissündmused. Aia planeerimise, rajamise ja aiatöö saab edukalt

põimida matemaatika, kunstiõpetuse, tervise- ja liikumisõpetuse, kodunduse, ajaloo ja veel

mitme õppeainega. Taimi kasvatades ja nende eest hoolitsedes saame kujundada

väärtushinnanguid ning arendada ettevõtlikkust ja suhtluspädevust. Toidu kasvatamine on

ellujäämise kunst, mis aitab maailma mõista ja kasvatada lastes oskust ise toime tulla, ise

endale toitu varuda, mitmekesistada oma toidulauda.

Oma õppeaed on Viimsi vallas rajatud Randvere kooli juurde ja lisaks on Viimsi vallas paljude

lasteaedade juurde rajatud õppeaiad, ka eralasteaedade juurde. Munitsipaalomandis olevatest

lasteaedadest on oma õppeaed seitsmel lasteaial ja eralasteaedadest viiel lasteaial.

Munitsipaalomandis oleva Leppneeme lasteaia juurde on rajatud isegi oma kasvuhoone. Igale

õppeaiale on lähenetud individuaalselt arvestades õppeasutuse vajadusi, huvisid ja ruumilist

eripära. Antud alal on kavas kombineerida õppe- ja kogukonnaaed, et luua suuremale alale

aiakultuuride kasvatusala – misläbi on võimalik süvendatult osaleda õppeaia tegevustes ja

sündmustel. Tähelepanu keskmes on luua lastele võimalus elurikkust tundma õppida ning õppe

käigus liikuda ja õues olla. Õppeaia rajamine toob atraktiivsust arenevasse piirkonda ning

lähendab noori loodusega ja loob võimalusi midagi ühiselt teha, loob koha koosviibimiseks.

Viimsi vald on seda meelt, et tuleb toetada roheaiandust – see omakorda võimaldab mõjutada

inimeste toitumisviise tervislikumaks. Ühises aias tegutsedes suureneb noorte ühtekuuluvus ja

keskkonna elurikkus. Õppeaia rajamine loob tingimused, kus noored saavad nautida aia ilu nii

4

kevadel õitsemise ajal kui ka sügisel viljade valmimise ajal. Õppeaed annab võimaluse

vaadelda elusloodust ning pakub tervislikku ja stimuleerivat elukeskkonda lisades piirkonda

märkimisväärset lisaväärtust. Läbi õppeaedade kasvab ka noorte, meie tuleviku, teadlikkus

tervislikust toitumisest ja samuti võimaldab see lastele õpetada puuviljade kasvatamist,

korjamist ja toiduks tarvitamist. Õppeaed toetab kõiki hariduslikke tegevusi. Ka siis, kui Kaare ja

lähiala detailplaneeringuga kavandatud pos nr 1 hoone (lasteaed, kool, spordihoone ning

välistaadion) kasutamise otstarve peaks ajas muutuma, näiteks tekib vajadus hoopis

sotsiaalhoolekande asutus rajada, on õppeaia kasutamine hoolekandeasutuses viibivatele

eakatele võimalus olla liikumises, järgida tervisliku eluviisi ning tunda end vajalikuna toimetades

õppeaias.

Viimsi Vallavalitsus soovib kinnisasja Suur-Kaare tee 13 kogu ulatuses Viimsi valla omandisse,

et tagada detailplaneeringuga kavandatu elluviimine.

Viimsi Vallavolikogu 18.10.2022 istungil määrusega nr 17 võeti vastu Viimsi valla arengukava ja

eelarvestrateegia aastateks 2022-2027. Arengukavas on lk 16 välja toodud: „Kohaliku

omavalitsuse üks olulisemaid ja ressursimahukamaid ülesandeid on tagada oma elanikele

võimalused kvaliteetse alus- üld- ja huvihariduse omandamiseks. Viimsi valla haridusvõrk on

korrastatud, kuid vajadus täiendavate lasteaia- ja koolikohtade järele kestab ka järgnevatel

aastatel. Lisaks lasteaia- ja koolikohtade arvu suurendamisele soovivad viimsilased, et vallas

pakutava hariduse kvaliteet tõuseks ning õppesüsteem innustaks õpilast rohkem õppima.

Arengukava kohaselt on hariduse kvaliteedi tagamise olulisemateks tegevussuundadeks

muuhulgas konkurentsivõimelise palga- ja motivatsioonisüsteemi loomine valla

haridustöötajatele. Hetkel on koostamisel Viimsi valla arengustrateegia 2045, kus on olulisel

kohal nii kogukonnaaedade võrgustik, kvaliteetsed haridusteenused, liikumine, tervislik eluviis ja

rohealade põimumine erinevasse vallaruumi. Kõike seda aitab toetada Suur-Kaare tee 13

kinnistu andmine Viimsi valla omandisse.

Kinnisasjale Suur-Kaare tee 13 kavandatud ridaelamus ametikorterite pakkumine

haridustöötajatele on muuhulgas oluline osa motivatsioonisüsteemi loomisel ja

erialaspetsialistidele majandusliku tugisüsteemi loomisel, mis võimaldab inimesel keskenduda

sisutööle elukoha otsimise või kaugelt tööle sõitude asemel. See maksimeerib sisutööd ja lood

seeläbi tingimused oma valdkonna tippekspertide kaasamisel.

Arengukavas on terviseedenduse valdkonna punkti juures välja toodud: Terviseedenduse abil

muudame valla keskkonna selliseks, kus tervislikud valikud on lihtsasti kättesaadavad.

Suuname oma tegevused tervislike eluviiside (toitumine, liikumine, vaimne tervis) ja neid

toetava keskkonna kujundamisele ning terviseedendusalase teadlikkuse tõstmisele.

Viimsi valda tervist edendava haridusasutuse loomine annab võimaluse mõjutada laste, noorte

tervist ja arengut. Lasteaed on kodu kõrval oluline lapse arengu ja tervise toetaja. Lasteaias

väljenduvad seosed hariduse ja tervise vahel – hea tervisega laps mängib ja õpib hea meelega.

Kodu kõrval on lasteaed see koht, kus arendatakse laste sotsiaalseid oskusi ning kus õpitakse

väärtustama tervist ja pannakse alus tervisliku eluviisi kujunemisele.

Õppeaia rajamine on suureks ja oluliseks terviseedendusalase teadlikkuse tõstmise allikaks.

Viimsi valla arengukava ja eelarvestrateegia aastateks 2022-2027 on nähtav dokumendiregistri

avalikus vaates:

https://atp.amphora.ee/viimsi/index.aspx?o=46&o2=146910&itm=681768

Seega on valla strateegia dokumentides ette nähtud haridusasutuste rajamine, haridustöötajate

motivatsioonisüsteemi loomine, lasteaialaste ja õpilaste teadlikkuse tõstmine tervisliku toitumise

5

ja terviseedendamise valdkonnas õppeaia rajamise näol ning pakub täiendavaid võimalusi

erinevate õppevormide tekkeks haridusasutuse vahetus läheduses

Taotluse õiguslik alus ja kinnisvara kasutamise eesmärk:

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi KOKS) § 2 lõike 1 kohaselt on kohalik

omavalitsus põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse – valla või linna – demokraatlikult

moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja

juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning

arvestades valla või linna arengu iseärasusi. Lisaks on omavalitsusüksuse ülesandeks

korraldada vallas muuhulgas, heakorda ja ruumilist planeerimist. Viimsi Vallavalitsus on jätkuvalt

seisukohal, et Suur-Kaare tee 13 kinnisasi on vajalik Viimsi vallale, et tagada KOKS § 6 lg 1

sätestatud ülesannete täitmine, eesmärgiga edendada kohalikku elu ja tagada piirkonna areng

luues jätkusuutlik elukeskkond.

Viimsi vallal on töös kinnisasjale Vikerkaare tee 2 ehitada haridusasutus (lasteaed), luua

võimalus õpetajate ja eriharidustöötajate majutuseks (Suur-Kaare tee 13 kinnistule

ametikorterid), rajada alale kogukonna- ja õppeaed, spordiplatsid ja sporditaristu ning tagada

seeläbi kogu ala kasutus hariduslikel eesmärkidel luues võimsa tervikliku hariduskompleksi

valla ühe keskusasumi (Viimsi alevik, Pärnamäe ja Lubja külad) piirkonnas. Kogu ala Viimsi

valla omandisse andmine võimaldab luua piirkonda vajaliku sotsiaalse taristu,

rekreatsioonitaristu.

KOKS § 6 lg 1 sätestab omavalitsusüksuse ülesandena spordi- ja noorsootööd korraldamise

vallas ning lg 2 koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvikoolide ning

teiste asutuste ülalpidamise korraldamise, juhul, kui need on omavalitsusüksuse omanduses.

Lisaks toetab ja loob võimalused kinnistu võõrandamine Viimsi vallale täita eelkirjeldatud

seadustes toodud eesmärke ja võimaldab laiemalt panustada haridusvaldkonnas laste- ja

noorte arengusse, tervislike eluviiside kasvu, edendada sporditegevust, kohalikku elu,

sotsiaalseid tegevusi ja tagada piirkonna tasakaalustatud ja mitmekesine areng, luues

jätkusuutlik ning võimalikult roheline elukeskkond. Eelduse selleks loob riigi kinnistu Viimsi

vallale võõrandamine.

Arengukavades kavandatu elluviimine on otstarbekam ja lihtsam, kui kinnisasi Suur-Kaare tee

13 on Viimsi valla omandis. Ühtaegu loob see täiendavad võimalused hariduslikel eesmärkidel

ala kasutamiseks ning annab võimaluse planeerida tegevusi kompleksemalt.

Riigivaraseaduse (edaspidi RVS) § 33 lg 1 p 1 kohaselt võib riigivara tasuta võõrandada, kui

vara on vajalik kohaliku omavalitsuse üksusele tema seadusest tulenevate ülesannete

täitmiseks. Vajadusel võib riik rakendada RVS-ist tulenevaid maksimaalseid

võõrandamistingimusi või siis seada RVS-iga kooskõlas täiendavaid tingimusi, tagamaks

seeläbi õiguskindluse kinnistu sihipärases kasutuses.

Eeltoodust tulenevalt ning lähtudes avalikust huvist, vajadusest tagada kohaliku omavalitsuse

seadusest tulenevate ülesannete täitmine, tagada Viimsi alevikus võimalused kvaliteetse alus-,

üld- ja huvihariduse omandamiseks, on Suur-Kaare tee 13 kinnisasja Viimsi valla omandisse

andmine põhjendatud ja vajalik, palume võõrandada Viimsi vallas Viimsi alevikus asuva

kinnisasja Suur-Kaare tee 13 (riigivara registri number KV109427, kinnistu registriosa number

21995250, katastritunnus 89001:001:2109, Viimsi alevik, Viimsi vald, Harju maakond; pindala

2708 m2; sihtotstarve elamumaa 100%) tasuta Viimsi valla omandisse.

6

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Illar Lemetti

vallavanem

Lisa:

1. Kaare ja lähiala detailplaneeringu põhijoonis

2. Viimsi Vallavolikogu 18.01.2022 otsus nr 4

Eve.Leesment, 5623 6160,[email protected]

VIIMSI VALLAVOLIKOGU

OTSUS

Viimsi 18. jaanuar 2022 nr 4

Viimsi alevikus, kinnistu Kaare (endine riigi

reservmaa piiriettepanekuga AT0508230044) ja

lähiala detailplaneeringu kehtestamine

Detailplaneeringu menetlus

Viimsi Vallavolikogu 04.02.2016 otsusega nr 8 algatati Viimsi alevikus, riigi reservmaa

piiriettepanekuga AT0508230044 (tänase nimetusega Kaare, katastriüksus 89001:001:1613) ja

lähiala detailplaneering, eesmärgiga muuta krundi üldplaneeringu kohane maakasutuse

juhtotstarve perspektiivsest väikeelamute maast ülekaalukas osas haridusasutuse maaks.

Sama otsusega jäeti algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)

detailplaneeringule, tuginedes KSH eelhinnangus ja Keskkonnaameti 8.01.2016 kirjas nr 6-

5/16/12 toodud seisukohtadele.

Detailplaneeringu algatamisest ja KSH algatamata jätmisest teavitati avalikkust ajalehes „Viimsi

Teataja“ (12.02.2016), valla kodulehel ja Ametlikes Teadaannetes (08.02.2016), puudutatud

isikutele edastati teave Viimsi Vallavalitsuse 01.03.2016 kirjaga nr 10-10/1030.

Planeeringualale parima võimaliku ruumilise ideelahenduse leidmiseks korraldati koostöös

Tallinna Tehnikakõrgkooli Arhitektuuri Instituudiga visioonide konkurss, 21.02.2017 korraldati

vallamajas esitatud visioonide avalik tutvustamine. Puudutatud isikuid, sh mitmeid

mittetulundusühinguid ja külavanemaid teavitati sellest Viimsi Vallavalitsuse 10.02.2017 kirjaga

nr 10-10/730.

Detailplaneeringu eskiislahenduse tutvustamiseks korraldati perioodil 03.07.2020 kuni

03.08.2020 avalik väljapanek. Teave avaliku väljapaneku kohta avaldati ajalehtedes „Viimsi

Teataja“ (19.06.2020) ja „Harju Elu“ (19.06.2020), puudutatud isikutele edastati teave

vallavalitsuse 17.06.2020 kirjaga nr 10-10/3401. Eskiislahenduse avalikul väljapanekul

detailplaneeringu kohta kirjalikke arvamusi ei esitatud.

Detailplaneering koostati koostöös planeeringuala omanikuga (Maa-amet) ning olemasolevate

ja kavandatavate tehnovõrkude valdajatega, detailplaneering kooskõlastati Maa-ametiga

(08.10.2020 kiri nr 6-3/20/2330-5), Päästeametiga (digiallkiri 16.10.2020) ja Terviseametiga

(18.03.2021 kiri nr 9.3-1/20.8675-7). Riigihalduse minister 01.04.2021 kirjaga nr 14-11/2222-2 ei

pidanud detailplaneeringu muude asutustega kooskõlastamist vajalikuks.

Detailplaneering võeti vastu Viimsi Vallavolikogu 15.06.2021 otsusega nr 30 ning korraldati

detailplaneeringu avalik väljapanek (26.07.2021 – 24.08.2021). Detailplaneeringu avalikust

väljapanekust teavitati avalikkust ajalehtdes Viimsi Teataja (09.07.2021) ja Harju Elu

(09.07.2021), kaasatud isikutele edastati teave Viimsi Vallavalitsuse 08.07.2021 kirjaga nr 10-

2

10/3680. Detailplaneeringu avalikul väljapanekul ei esitatud kirjalikke arvamusi ega

ettepanekuid.

Riigihalduse minister andis 04.11.2021 kirjaga nr 14-11/2222-4 (registreeritud valla

dokumendiregistris 04.11.2021 numbriga 10-10/1476-3) detailplaneeringule heakskiidu.

Detailplaneeringu koostamiseks teostati järgmised uuringud: Topo-geodeetiline maa-ala plaan

(OÜ Ankord töö nr 1951M, 30.09.2019); Keskkonnamürast põhjustatud müratasemete

hindamine (Akukon Eesti OÜ töö nr 201197-1, 1(14), 9.09.2020), täiendatud 18.02.2021, töö nr

201197-1, 1(17); Radoonisisalduse mõõtmine pinnasest. Rport (Radoonitõrjekeskus, Tulelaev

OÜ, mõõtmise kuupäev 04.09.2020, raport kinnitatud 08.09.2020).

Planeeritav ala ja detailplaneeringuga kavandatav

Detailplaneering hõlmab Viimsi aleviku põhjaosas asuvat riigile kuuluvat sihtotstarbeta maa

katastriüksust Kaare (89001:001:1613), mis detailplaneeringu algatamise otsuse vastuvõtmise

ajal oli riigi reservmaa piiriettepanekuga AT0508230044. Asendilt jääb planeeringuala ulatuslike

elamualade keskele, kahe asustusüksuse – Viimsi aleviku ja Pärnamäe küla – piirile.

Planeeringualast vaid 140 meetri kaugusel loodes asub lisaks Lubja küla. Külade piirid ei ole

looduses tajutavad ega teatud kindlate tunnuste poolest selgelt eristuvad, nii sulanduvad nende

kolme asustusüksuse tiheasustusega alad üheks ruumiliseks tervikuks.

Planeeritava kinnistu suurus on 33 255 m² ja see piirneb lõunast Vehema teega, läänest

Vikerkaare teega (L1), põhjast Vikerkaare tee äärsete hoonestamisel olevate uute

elamukruntidega ning idast Suur-Kaare teega (L12). Detailplaneering käsitleb ka osaliselt

kinnistuga piirnevaid teid.

Planeeringuala on vahelduva reljeefiga hoonestuseta looduslik rohumaa, maapinna kõrguste

vahe on ligikaudu 5 meetrit, langusega lõuna suunas. Kõrghaljastust esineb vähe, alalt

avanevad kaunid kaugvaated Tallinna siluetile. Planeeringuala on väga hästi juurdepääsetav,

kuivõrd piirneb kolmest küljest avalikult kasutatavate teedega. Tegu on hoogsalt areneva

piirkonnaga, kuhu tulevikus võib lisanduda hulgaliselt uusi elamuid.

Käesoleva otsusega vastuvõetava detailplaneeringuga muudetakse planeeritaval kinnistul

üldplaneeringu kohane maakasutuse juhtotstarve valdavas osas perspektiivsest väikeelamute

maast ühiskondlike ehitiste maaks (detailplaneeringu liigi järgi haridus- ja lasteasutuste maa).

Planeeringualale moodustatakse üks 29 881 m² suurune ühiskondlike ehitiste maa krunt (ÜL),

üks 2 708 m² suurune ridaelamukrunt (ER) ning kaks tee- ja tänavamaa krunti (LT).

Ühiskondlike ehitiste maa krundile määratakse ehitusõigus lasteaia, kooli, spordihoone ning

välistaadioni ehitamiseks. Hoonete suurim lubatud kõrgus ümbritseva maapinna keskmisest

kõrgusmärgist on 13,0 meetrit (kolm maapealset korrust), lubatud on ka üks maa-alune korrus.

Hoonete suurim lubatud arv krundil on kolm, suurim lubatud ehitisealune pind on 5 000 m²

(suletud brutopind on 15 000 m²).

Planeeringuala põhjaosas moodustatakse 2 708 m² suurune ridaelamumaa sihtotstarbega

krunt, millele määratakse ehitusõigus ühe nelja sektsiooniga ridaelamu ehitamiseks. Ridaelamu

suurim lubatud kõrgus ümbritseva maapinna keskmisest kõrgusmärgist on 8,5 meetrit (kaks

maapealset korrust), hoonete arv krundil on üks. Suurim lubatud ehitisealune pind on 500 m²

(suletud brutopind on 1 000 m²).

Detailplaneeringuga moodustatakse kaks tee- ja tänava maa krunti, mis on ette nähtud Suur-

Kaare tee teemaa laiendamiseks.

3

Ühiskondlike ehitiste maa krundile on kavandatud hoonete kompleks ning erineva kasutusega

hoone osad võivad paikneda krundil plokistatult (ühe hoonena) aga ka eraldi, sõltuvalt

konkreetsest arhitektuursest lahendusest. Hoone on kavandatud arvestusega, et kool mahutaks

kuni viissada õpilast ja lasteaed kuni kuus rühma. Välistaadioni siseperimeetrile on võimalik

ehitada täismõõtmetes jalgpalliväljak (90 x 45 meetrit), mis võimaldab seda kasutada lisaks

kooli vajadustele ka spordiklubidel.

Kooli- ja lasteaiakohtade vajadus võib sõltuvalt elanikkonna juurdekasvu tempost siiski ajas

muutuda, ning juhul kui peaks kooli- ja lasteaiakohtade järele vajadus vähenema, annab

detailplaneering teatava paindlikkuse, võimaldades planeeritavat hoonet krundil pos 1 kasutada

ka muudel ühiskondlikel otstarvetel (ehitada nt sotsiaalhoolekande asutusi, teadus- ja

kõrgharidusasutusi, valitsus- ja ametiasustusi). Seetõttu on detailplaneeringu elluviimisel

lubatud muuta detailplaneeringuga määratud krundi kasutamise sihtotstarvet, mis

detailplaneeringuga kavandatud esmase eelistusena on haridus- ja lasteasutuste maa, kuid

katastriüksuse sihtotstarvet (ühiskondlike ehitiste maa) muuta ei ole lubatud. See võimaldab

operatiivselt reageerida muutuvatele avalikele huvidele ning tagab ajas muutuvate avalike

vajaduste elluviimiseks vajaliku efektiivsuse ja paindlikkuse.

Detailplaneeringuga on määratud kruntide tehnovõrkudega varustamise põhimõtted ning

liikluskorralduse põhimõtted, üldised haljastuse ja heakorra põhimõtted ning tuleohutusabinõud.

Määratud on keskkonnakaitselised tingimused ja abinõud, sh radooniohust tulenevad nõuded,

mürakaitse tingimused, aga ka tuleohutusabinõud ning kuritegevuse riske vähendavad nõuded.

Detailplaneeringuga on antud piirete soovituslikud materjalid ning määratud piirete 50 %

läbipaistvuse nõue, kuid täpsed arhitektuursed lahendused piiretele määratakse

ehitusprojektiga, kui on selgunud hoonete arhitektuurne lahendus. Parkimiskohti on

ühiskondlike ehitiste maa krundi teenindamiseks planeeritud 90, parkla on kavandatud Vehema

tee äärde ning parkimisalast lähtuda võivate negatiivsete mõjude leevendamiseks

naaberaladele on parkla lääne-, põhja- ja idapiirile detailplaneeringu kohaselt nõutav kõrg- ja

madalhaljastuse rajamine.

Vastavus üldplaneeringule ja põhjendused detailplaneeringu vastuvõtmiseks

Planeeritav ala asub Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu1 kohasel perspektiivsel

väikeelamute maa juhtotstarbega alal (EVR) ja osaliselt väikeelamute maa juhtotstarbega alal

(EV). Detailplaneeringuga tehakse ettepanek maakasutuse juhtotstarvete muutmiseks valdavalt

üldkasutatavate hoonete maaks (A), planeeringuala kirdeosa maakasutuse juhtotstarvet aga

ligikaudselt 0,27 ha suuruses osas detailplaneeringuga ei muudeta – sinna on planeeritud üks

ridaelamukrunt. Üldplaneeringu kohaselt asub planeeritav ala tihehoonestusega alal, kus

ehitamise aluseks on kehtiv detailplaneering.

Detailplaneering vastab üldplaneeringu teemaplaneeringu „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste

määramine. Elamuehituse põhimõtted.“2 (Teemaplaneering) nõuetele, sh Teemaplaneeringu

peatükile 4.1, millega on sätestatud, et kõik elamud ja nende abihooned Viimsi vallas peavad

asuma üldplaneeringuga määratud elamumaal, väljapoole elamumaad uusi elamuid ja nende

abihooneid rajada ei ole lubatud. Samuti on arvestatud teiste Teemaplaneeringust tulenevate

nõuetega, sh nõudega ridaelamukrundi miinimumsuurusele, mis Teemaplaneeringu kohaselt

peab nelja sektsiooniga ridaelamu kavandamisel olema minimaalselt 2 400 m².

1 Viimsi valla mandriosa üldplaneering (kehtestatud Viimsi Vallavolikogu 11.01.2000 otsusega nr 1):

https://www.viimsivald.ee/public/Viimsi_YP_2012_Kataster.pdf

2 Üldplaneeringu teemaplaneering „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted.“ (kehtestatud

Viimsi Vallavolikogu 13.09.2005 määrusega nr 32): https://www.viimsivald.ee/public/ww_vana/Teemaplan_Seletuskiri.pdf

4

Detailplaneeringuga moodustatava ridaelamukrundi suurus on 2 708 m². Teemaplaneeringu

nõudeid on arvestatud ka ridaelamu kauguse määramisel naaberkruntide piiridest (7,5 meetrit)

ja elamu kõrguspiirangu määramisel (8,5 meetrit).

Detailplaneering ei sisalda ettepanekut üldplaneeringu teemaplaneeringu „Miljööväärtuslikud

alad ja rohevõrgustik“3 muutmiseks, kuivõrd planeeringualal ega selle mõjualas ei ole

rohevõrgustikku kuuluvaid alasid, mis võiksid seada piiranguid detailplaneeringu koostamisele.

Liigilt üldisema planeeringu detailplaneeringuga muutmine haridusasutuste planeerimise

eesmärgil on antud juhul põhjendatud, kuivõrd tegu on järjest kasvava elanikkonnaga vallaga,

kus on jätkuv nõudlus lasteaia- ja koolikohtade järele. Nagu on käesoleva otsuse osas

„Planeeritav ala ja detailplaneeringuga kavandatav“ selgitatud, on planeeringuala asukoht

ühiskondlike ehitiste kavandamiseks ruumiliselt igati sobiv, paiknedes mitme asustusüksuse

keskpunktis. Lisaks kesksele asukohale on ühiskondlike ehitiste planeerimisel nende

asukohavaliku oluliseks tingimuseks hea ligipääsetavus, mis antud planeeringuala puhul on

juurdepääsuteede rohkust silmas pidades väga hästi tagatud.

Nõukogudeaegse pärandina asuvad planeeritava ala lähipiirkonnas ulatuslikud tootmisalad, mis

praegusel ajal tootmisaladena enam suures osas rakendust ei leia. Ka nende alade kasutus ja

ruumiline lahendus on tulevikus muutumas, millest lähtudes tuleb arvestada kasvava

vajadusega haridusteenuste järele.

Eeltoodu alusel ja juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikest 1 ja § 22

lõike 1 punktist 33, planeerimisseaduse § 139 lõikest 1 ja Viimsi Vallavolikogu 27.04.2016

määruse nr 17 „Planeerimisseaduse rakendamine Viimsi vallas“ § 3 punktist 3 ning lähtudes

vallavolikogu maa- ja planeerimiskomisjoni ning keskkonna- ja heakorrakomisjoni

seisukohtadest

Viimsi Vallavolikogu

OTSUSTAB:

1. Kehtestada Viimsi vallas, Viimsi alevikus, kinnistu Kaare (89001:001:1613, endine riigi

reservmaa piiriettepanekuga AT0508230044) ja lähiala detailplaneering (Viimsi Haldus OÜ

projekt nr 12-19), millega tehakse ettepanek Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu kohase

maakasutuse juhtotstarbe muutmiseks perspektiivsest väikeelamute maast (EVR) ja osaliselt

väikeelamute maast (EV) valdavas ulatuses üldkasutatavate hoonete maaks (A).

Detailplaneeringuga moodustatakse üks 29 881 m² suurune ühiskondlike ehitiste maa krunt

(pos 1), üks 2 708 m² suurune ridaelamukrunt (pos 2) ja kaks tee- ja tänavamaa krunti (pos 3

ja pos 4) ning määratakse kruntide ehitusõigus järgnevalt:

Krundile pos 1 kavandatavate ühiskondlike hoonete suurim lubatud kõrgus ümbritseva

maapinna keskmisest kõrgusmärgist on 13,0 meetrit (kolm maapealset korrust), lubatud on

üks maa-alune korrus. Suurim lubatud hoonete arv krundil on kolm, ehitisealune pind on kuni

5 000 m² (suletud brutopind on 15 000 m²). Krundile on planeeritud ka välistaadion, staadioni

jooksuraja sisse on lubatud ehitada täismõõtmetes jalgpalliväljak, mõõtmetega 90 x 45

meetrit.

Krundile pos 2 kavandatava nelja sektsiooniga ridaelamu suurim lubatud kõrgus ümbritseva

maapinna keskmisest kõrgusmärgist on 8,5 meetrit (kaks maapealset korrust), hoonete arv

krundil on üks. Suurim lubatud ehitisealune pind on 500 m² (suletud brutopind on 1 000 m²).

2. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

3 Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneering „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik (kehtestatud Viimsi

Vallavolikogu 13.10.2009 määrusega nr 22) https://www.viimsivald.ee/public/Viimsi_RV_VM_tp_kehtestamisele.JPG

5

3. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, Tallinn 15082) või

esitada vaie Viimsi Vallavolikogule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Hussar

Volikogu esimees

Viimsi Vallavalitsus | www.viimsi.ee | [email protected] | +372 602 8800

Nelgi tee 1, Viimsi alevik, Viimsi vald 74001 Harjumaa

Maa- ja Ruumiamet Teie 19.08.2026 nr 7-3/26/11039

Maade võõrandamise ja kasutusse andmise büroo

Mustamäe tee 51 Meie kuupäev vastavalt digitaalallkirjale

[email protected] nr 14-10/3098-1

Vastus järelepärimisele (Suur-Kaare tee

13)

Seoses avaliku enampakkumise korraldamisega pöördus Maa- ja Ruumiamet 19.08.2026 kirjaga

nr 7-3/26/11039 Viimsi Vallavalitsuse poole info saamiseks Viimsi vallas Viimsi alevikus asuva

Suur-Kaare tee 13 (katastritunnusega 89001:001:2109) kinnisasjal paiknevate võimalike

tehnovõrkude ja -rajatiste või muude kinnisasja vaba kasutamist takistavate objektide kohta, mis

ei kajastu kitsenduste kaardil.

Maa- ja Ruumiamet palus 19.08.2026 kirjaga infot: “Võimaluse korral palume esitada andmed

(topo)geodeetilise alusplaanina või joonisel, millel oleksid näidatud katastriüksuste piirid, üheselt

mõistetavalt objekti asukoht, kaitsevööndi ulatus ning kasutatud leppemärkide tähendused.

Samuti palume teada anda millal ja millisel õiguslikul alusel on objektid maaüksusele rajatud ning

kes on objektide valdajaks käesoleval hetkel.”

Ühtlasi palus Maa- ja Ruumiamet 19.08.2026 kirjaga infot: “Juhul kui te soovite, et Maa- ja

Ruumiamet avaldaks enampakkumisteate juures täiendavat informatsiooni eelnimetatud

kinnisasja edasise kasutuse osas või kehtivate (või töös olevate) detailplaneeringute kohta, mis

on oluline teada kinnisasjast huvitatud isikutele, siis palume sellest teada anda.”

Samuti palus Maa- ja Ruumiamet vallavalitsusel teada anda: “Kui Teile on teada põhjusi, miks riik

ei peaks eeltoodud kinnisasja võõrandama, kas kinnisasjal paiknevad hooned, rajatised, kas

kinnisasjal võib esineda reostust või muid kinnisasja vaba kasutamist takistavaid objekte, mis

võivad osutuda oluliseks kinnisasja müümisel ning kas esineb täiendavaid asjaolusid, millest

peate vajalikuks informeerida võimalikke ostmisest huvitatud isikuid.”

Viimsi Vallavalitsus teatab, et ei toeta kinnisasja Suur-Kaare tee 13 (katastritunnusega

89001:001:2109) võõrandamist avalikul enampakkumisel kolmandale isikule ning palub enne

müügimenetluse jätkamist uuesti hinnata kinnisasja võõrandamise võimalust Viimsi vallale

avalike ülesannete täitmiseks.

Viimsi Vallavalitsus esitas 28.09.2023 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile taotluse nr 11-

10/4306 Viimsi alevikus asuva Suur-Kaare tee 13 kinnisasja (katastritunnus 89001:001:2109,

pindala 2708 m2, sihtotstarve elamumaa) otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Viimsi vallale (vt

kirja Lisa).

2

Teatame, et taotluses kirjeldatud vajadus ja avalik huvi ei ole ära langenud. Kinnisasi on vajalik

Viimsi Vallavolikogu 18.01.2022 otsusega nr 4 kehtestatud Kaare kinnistu ja lähiala

detailplaneeringuga (vt e-ehituse platvorm) kavandatud terviklahenduse elluviimiseks ning valla

haridus-, noorsootöö-, elamu- ja ruumilise planeerimisega seotud ülesannete täitmiseks.

Detailplaneeringuga moodustatud Vikerkaare tee 2 (katastritunnusega 89001:001:2112), Suur-

Kaare tee 13 (katastritunnusega 89001:001:2109) ning Suur-Kaare tee L14 (katastritunnusega

89001:001:2111) ja Suur-Kaare tee L15 (katastritunnusega 89001:001:2110) kinnisasjad

moodustavad ruumiliselt ja funktsionaalselt ühtse terviku. Vikerkaare tee 2 ning mõlemad

transpordimaa kinnisasjad on juba Viimsi valla omandis. Vikerkaare tee 2 kinnisasjale on

kavandatud lasteaeda, kooli, spordihoonet ja välistaadioni hõlmav ühiskondlike hoonete

kompleks ning üldiseks kasutamiseks mõeldud haljasmaa, õppe- ja kogukonnaaed. Suur-Kaare

tee 13 kinnisasjale detailplaneeringuga kavandatud nelja sektsiooniga ridaelamu on vald

soovinud võtta kasutusele haridus- ja tugispetsialistide töö- või ametikohaga seotud

eluruumidena.

Viimsi vallas on püsiv ja terav puudus õpetajatest, psühholoogidest, logopeedidest,

eripedagoogidest, mobiilsetest noorsootöötajatest ning teistest haridus- ja tugispetsialistidest.

Viimsi kõrge eluasemekulu raskendab nende spetsialistide värbamist ja vallas töötamise

jätkamist. Haridusasutuste vahetusse lähedusse kavandatavad töö- või ametikorterid ei

ole seetõttu tavapärane elamuarendus, vaid konkreetne meede valla seadusest tulenevate

haridus-, noorsootöö- ja sotsiaalülesannete täitmiseks. Kinnisasja üleandmine vallale võimaldaks

parandada hädavajalike avalike teenuste kättesaadavust ja järjepidevust kogu Viimsi kogukonna

jaoks. Suur-Kaare tee 13 ei ole planeeringulahenduses eraldiseisev elamukrunt, vaid valla

omandis olevate Vikerkaare tee 2 ning Suur-Kaare tee L14 ja Suur-Kaare tee L15 kinnisasjadega

ruumiliselt ja funktsionaalselt seotud osa. Selle võõrandamine kolmandale isikule lõhuks

detailplaneeringuga kujundatud terviku ning kahjustaks pöördumatult valla võimalust arendada

piirkonnas sidusat haridus-, noorsootöö-, sotsiaal- ja kogukonnataristut. Eraomandisse

võõrandamise järel võib kinnisasjal realiseeruda tavapärane turupõhine elamuarendus ning

kinnisasja hilisem omandamine võib osutuda vallale oluliselt kulukamaks või sootuks võimatuks.

Riik keeldus 2023. aastal kinnisasja vallale võõrandamisest põhjendusega, et seda tuleb säilitada

riigi maareservis perspektiivse hoonestatava elamumaana. Avaliku enampakkumise

ettevalmistamine näitab, et riik ei pea kinnisasja maareservis säilitamist enam vajalikuks. Seega

on varasema keeldumise aluseks olnud asjaolud oluliselt muutunud. Enne kinnisasja

eraõiguslikule isikule võõrandamist tuleb uuesti ja sisuliselt kaaluda selle üleandmist Viimsi vallale

avalike ülesannete täitmiseks. Vastupidisel juhul tekiks olukord, kus riik keeldus vara avalikes

huvides kasutamiseks vallale andmast, kuid võõrandab sama vara seejärel tavapäraseks

turupõhiseks elamuarenduseks.

Riigivaraseaduse § 33 lõike 1 punkt 1 võimaldab riigivara tasuta või alla hariliku väärtuse

võõrandada kohaliku omavalitsuse üksusele, kui vara on vajalik tema seadusest tulenevate

ülesannete täitmiseks. Kui kinnisasja tasuta võõrandamist ei peeta võimalikuks, palub vald

alternatiivina kaaluda selle võõrandamist vallale riigivaraseaduse §-s 34 sätestatud tingimustel

elamumaaks sobiva kinnisasjana.

Eeltoodust lähtudes palub Viimsi Vallavalitsus peatada Suur-Kaare tee 13 kinnisasja avaliku

enampakkumise ettevalmistamine ning võtta enne edasiste võõrandamistoimingute tegemist

uuesti sisulisele läbivaatamisele valla 28.09.2023 taotlus. Vald palub eelisjärjekorras kaaluda

kinnisasja tasuta võõrandamist avalike ülesannete täitmiseks ning selle võimaluse puudumisel

otsustuskorras võõrandamist vallale riigivaraseaduses sätestatud tingimustel. Palume vallale

3

kirjalikult teatada taotluse uuest läbivaatamise tulemusest enne kinnisasja enampakkumisele

suunamist.

Lisaks märgime, et Viimsi Vallavalitsusele teadaolevalt ei paikne kinnisasjal kitsenduste kaardil

kajastamata tehnovõrke, rajatisi ega muid selle vaba kasutamist takistavaid objekte. Vajaduse

korral tuleb tehnovõrkude olemasolu kontrollida võrguvaldajatelt või geodeetiliselt alusplaanilt.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Alar Mik

Abivallavanem

Lisa: Viimsi Vallavalitsuse 28.09.2023 taotlus nr 11-10/4306

Koopia: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Eve Leesment

602 8876, [email protected]

Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Illar Lemetti

Viimsi Vallavalitsus

Teie 23.10.2023 nr 7-1/21-2

Meie: 18.12.2023 nr 15-2/2613-2

Riigivara otsustuskorras võõrandamisest

(Suur-Kaare tee 13)

Austatud härra Lemetti

Viimsi Vallavalitsus esitas 28.09.2023 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile

(edaspidi REM) taotluse nr 11-10/4306 Harju maakonnas Viimsi vallas Viimsi alevikus asuva

Suur-Kaare tee 13 kinnisasja (katastritunnus 89001:001:2109, pindala 2708 m2, sihtotstarve

elamumaa) otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Viimsi vallale. Kinnisasja riigivara valitseja

on REM ja volitatud asutus Maa-amet.

Taotluses toote välja, et Viimsi Vallavolikogu 18.01.2022 otsusega nr 4 kehtestati Viimsi

alevikus, kinnistu Kaare (endine riigi reservmaa piiriettepanekuga AT0508230044) ja lähiala

detailplaneering, mis näeb ette ühe ühiskondlike ehitiste maa krundi (pos 1), ühe

ridaelamukrundi (pos 2) ja kahe tee- ja tänavamaa krundi (pos 3 ja 4) moodustamise. Vastavalt

detailplaneeringule moodustati Vikerkaare tee 2 (katastritunnus 89001:001:2112), Suur-Kaare

tee 13 (katastritunnus 89001:001:2109), Suur-Kaare tee L14 (katastritunnus 89001:001:2111)

ja Suur-Kaare tee L15 (katastritunnus 89001:001:2110) katastriüksused. Vikerkaare tee 2,

Suur-Kaare tee L14 ja Suur Kaare tee L15 katastriüksused anti Viimsi valla

munitsipaalomandisse Maa-ameti peadirektori 30.08.2022 korraldusega nr 1-17/22/1823.

Vikerkaare tee 2 kinnisasjale on detailplaneeringu kohaselt kavandatud hoonete kompleks

(lasteaed, kool, spordihoone ning välistaadion), mis esmase eelistusena on haridus- ja

lasteasutuste maa. Märgite, et detailplaneering annab teatava paindlikkuse, võimaldades

ühiskondlike ehitiste maa planeeritavat hoonet kasutada ka muudel ühiskondlikel otstarvetel

(ehitada nt sotsiaalhoolekande asutusi, teadus- ja kõrgharidusasutusi, valitsus-ametiasutusi),

seda juhul, kui kooli- ja lasteaiakohtade vajadus sõltuvalt elanikkonna juurdekasvu tempost

võib siiski ajas muutuda. Vallavalitsus on Vikerkaare tee 2 kinnisasjale esitanud hanke lasteaia

projekteerimiseks ja ehitamiseks. Lasteaiahoone koos õuealaga on ette nähtud paigutada

kinnisasjale arvestusega, et detailplaneeringus määratud hoonestusalasse saab vajadusel lisaks

projekteerida ja ehitada kooli koos spordihoonega. Samuti kavandab vald kinnisasja alale

üldiseks kasutamiseks haljasmaad ning õppe- ja kogukonnaaia alade loomist.

Taotletavale Suur-Kaare tee 13 kinnisasjale on detailplaneeringuga ette nähtud ehitada üks nelja

sektsiooniga ridaelamu. Vallavalitsus on seisukohal, et detailplaneeringus kavandatu ellu

Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

viimiseks ning haridusteenuse paremaks pakkumiseks on vajalik taotleda kinnisasi Viimsi valla

omandisse. Leiate, et kavandatud ridaelamu korterid on otstarbekas võtta kasutusele töö- ja

ametikohaga kaasnevate korteritena, loomaks võimalusi rajada eripedagoogidele ja

spetsialiseerunud haridustöötajatele majutusvõimalusi.

Riigivara valitsemise põhimõtted on sätestatud riigivaraseaduse (edaspidi RVS) §-s 8, mille

kohaselt on riigivara valitseja mh kohustatud riigivara valitsema eesmärgipäraselt, otstarbekalt,

säästlikult ja heaperemehelikult. Tehes riigivaraga mistahes toiminguid või tehinguid, peab

riigivara valitseja juhinduma põhimõttest suurendada kasu ja vältida kahju, mis riik võib neist

toimingutest või tehingutest saada. Riigivara valitseja peab tegema riigivaraga tehinguid

kooskõlas õigusaktidega ning läbipaistvalt ja kontrollitavalt. Riigivara valitsemise eesmärk on

sätestatud RVS §-s 10, mille lõike 1 punkti 4 kohaselt valitsetakse riigivara ka reservina

säilitamiseks.

Viimsi Vallavalitsus teavitas 19.10.2023 kirjadega nr 10-10/4795 ja 10-10/4796 ajutise

planeerimis- ja ehituskeelu kehtestamise kavatsustest ja põhjustest. Planeerimisseaduse § 79

lõike 1 kohaselt üldplaneeringu koostamise korraldaja võib kehtestada üldplaneeringu

koostamise ajaks planeeringualal või selle osal ajutise planeerimis- ja ehituskeelu, kui

koostatava planeeringuga kavatsetakse muuta planeeringuala kohta varem kehtestatud

kasutamis- ja ehitustingimusi. Kehtivates üldplaneeringutes on ette nähtud erinevaid reservmaa

juhtotstarbega alasid väikeelamutele, ladudele, tööstus-, äri- ja büroohoonetele. Ajutine

planeerimis- ja ehituskeeld kavatsetakse kehtestada kaheks aastaks alates vastava otsuse

jõustumisest. Ajutise planeerimis- ja ehituskeelu alasse jääb kümme katastriüksust, mille

riigivara valitseja on REM ja volitatud asutus Maa-amet.

Riigile on tähtis omada riigi maareservi, sh hoonestatavaid kinnistuid ka Viimsi vallas, mis on

strateegiliselt tähtis haldusüksus. Viimsi vallas on riigi omandisse jäänud vaid mõned üksikud

elamumaa juhtotstarbega kinnisasjad, mida on võimalik tulevikus hoonestada. Võttes aluseks,

et REM ei esitanud 03.11.2023 kirjaga nr 15-1/3057-1 vastuväiteid Viimsi Vallavolikogu

otsuse eelnõule, millega kehtestatakse ajutine planeerimis- ja ehituskeeld, ei ole võimalik riigil

maareservis olevaid perspektiivseid elamumaid realiseerida sellisel viisil. Eeltoodust lähtuvalt

ei nõustu REM Suur-Kaare tee 13 kinnisasja võõrandamisega Viimsi vallale. REM on

põhjendanud võõrandamisest keeldumist ka 07.12.2023 toimunud kohtumisel Viimsi

Vallavalitsusega.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Madis Kallas

Regionaalminister

Teadmiseks: Maa-amet

Anna Grete Kompus, 607 0008, [email protected]

Eva Männiste, 5385 3615, [email protected]

gps3

gps2

59.5 abs (3.kor)

57.0 abs (2.kor)

59.5 abs (3.kor)

59.5 abs (3.kor)

Põ ld

m äe

4

al aj

aa m

1

0 10

2

5

87,5

7

,

5

9 0

45

7

,

5

5

8

20

5

7

5

2

, 7

A

B

C

2

5

59.5 abs (3.kor)

ÜL

ER

LT

B A

C

1

3/-1 5000 3

ÜL100%

29881

Krundi

number

Krundi

sihtotstarve

Korruse-

lisus

Ehitisealune

pind

Hoonete

arv

Krundi suurus

2

2 500 1

ER100%

2708

4

- - -

LT100%

232

3

- - -

LT100%

434

Nelgi tee 1, Viimsi alevik, Viimsi vald, 74001 Harju maakond | Registrikood 75021250 Tel: +372 602 8800 | E-post: [email protected]

Swedbank EE182200221010936477

VIIMSI VALLAVALITSUS

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

[email protected] 28.09.2023 nr 11-10/4306

Taotlus Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi

valitsemisel oleva kinnisvara

otsustuskorras tasuta võõrandamiseks

Taotluse esitaja:

Viimsi vald; aadress Nelgi tee 1, Viimsi alevik, Viimsi vald, Harju maakond; registrikood

75021250.

Taotletava kinnisvara andmed:

Viimsi vald taotlebmunitsipaalomandissekinnisasja Suur-Kaare tee 13 (riigivara registri

number KV109427, kinnistu registriosa number 21995250, katastritunnus 89001:001:2109,

Viimsi alevik, Viimsi vald, Harju maakond; pindala 2708 m2; sihtotstarve elamumaa 100%).

Suur-Kaare tee 13 (katastritunnus 89001:001:2109) kinnisasi on riigivara, mille valitseja on

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ja volitatud asutus Maa-amet.

Taotluse põhjendus:

Viimsi Vallavolikogu 18.01.2022 otsusega nr 4 „Viimsi alevikus, kinnistu Kaare (endine riigi

reservmaa piiriettepanekuga AT0508230044) ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine“

kehtestati kinnistu Kaare ja lähiala detailplaneering, mis näeb ette ühe ühiskondlike ehitiste maa

krundi (detailplaneeringus pos nr 1), ühe ridaelamukrundi (detailplaneeringus pos nr 2) ja kahe

tee- ja tänavamaa krundi (detailplaneeringus pos nr 3 ja pos nr 4) moodustamise. Vastavalt

detailplaneeringule moodustati reformimata maa kihil katastriüksuse (endise nimetusega Kaare)

asemele uued katastriüksused Vikerkaare tee 2 (katastritunnusega 89001:001:2112,

sihtotstarbega ühiskondlike ehitiste maa 100%), Suur-Kaare tee 13 (katastritunnusega

89001:001:2109, sihtotstarbega elamumaa 100%), Suur-Kaare tee L14 (katastritunnusega

89001:001:2111, sihtotstarbega transpordimaa 100%) ja Suur-Kaare tee L15 (katastritunnusega

2

89001:001:2110, sihtotstarbega transpordimaa 100%).

Katastriüksused Vikerkaare tee 2 (katastritunnusega 89001:001:2112), Suur- Kaare tee L14

(katastritunnusega 89001:001:2111) ja Suur-Kaare tee L15 (katastritunnusega 89001:001:2110)

on Viimsi valla omandis ning kantud kinnistusregistrisse 2022. aastal.

Kaare ja lähiala detailplaneeringuga on kavandatud ühiskondlike ehitiste maa krundile

(Vikerkaare tee 2) hoonete kompleks (lasteaed, kool, spordihoone ning välistaadion), mis

esmase eelistusena on haridus- ja lasteasutuste maa. Ühtlasi annab detailplaneering teatava

paindlikkuse, võimaldades planeeritavat hoonet krundil pos nr 1 kasutada ka muudel

ühiskondlikel otstarvetel (ehitada nt sotsiaalhoolekande asutusi, teadus- ja kõrgharidusasutusi,

valitsus- ametiasutusi), seda juhul, kui kooli- ja lasteaiakohtade vajadus sõltuvalt elanikkonna

juurdekasvu tempost võib siiski ajas muutuda.

Katastriüksusele Vikerkaare tee 2 (katastritunnusega 89001:001:2112) on Viimsi Vallavalitsus

esitanud hanke lasteaia projekteerimiseks ja ehitamiseks. Lasteaia hoone koos õuealaga on

ette nähtud paigutada Vikerkaare tee 2 kinnistule arvestusega, et kehtiva detailplaneeringuga

määratud hoonestusalasse saab vajadusel lisaks projekteerida ja ehitada kooli koos

spordihoonega. Samuti kavandatakse Vikerkaare tee 2 alale üldiseks kasutamiseks haljasmaad

ning õppe- ja kogukonnaaia alad loomist. Kogukonnaaed võimaldab ühtlasi lastel saada

laiendatud teadmisi loodusest ja taimede kasvatusest, põllumajandusest.

Detailplaneeringuga kavandatud elamumaa sihtotstarbega krundile (Suur-Kaare tee 13) on ette

nähtud ehitada üks nelja sektsiooniga ridaelamu.

Viimsi Vallavalitsus on seisukohal, et Kaare ja lähiala detailplaneeringus kavandatu ellu

viimiseks ning haridusteenuse paremaks pakkumiseks on vajalik taotleda kinnisasi Suur-Kaare

tee 13 (katastritunnusega 89001:001:2109) Viimsi valla omandisse.

Viimsi Vallavalitsus leiab, et Suur-Kaare tee 13 kavandatud ridaelamu korterid on otstarbekas

võtta kasutusele kui töö-, ametikohaga kaasnevate korteritena, loomaks võimalusi rajada

eripedagoogidele ja spetsialiseerunud haridustöötajatele majutusvõimalusi. Viimsi valla

haridusvõrk on suur ja see eeldab ka erialaspetsialistide olemasolu. Kahjuks on ka Viimsi vallal

raskusi spetsialistide leidmisega, mistõttu on vajalik luua võimalused selliste ametikorterite

loomiseks, mis võimaldavad majutada erialaspetsialiste. See võimaldab pakkuda tervikuna

kvaliteetsemat haridusteenust ja edendada erinevaid tugiteenuseid.

18.05.2021 vastu võetud Viimsi valla haridus- ja noortevaldkonna arengukava 2021-2030

leheküljel nr 13 on toodud personali teema juures, et kvalifitseeritud töötajaid napib. Kõige

enam on raskusi tugispetsialistide, reaalainete ja hariduslike erivajadustega õpilaste õpetajate

leidmisel. Iga asutus on senini värbamisega ise tegelenud, mis on tekitanud ka teatava

vallasisese konkurentsi. Uuendamist vajab nii värbamis- kui ka motivatsioonisüsteem (palk,

tunnustamine, enesetäiendamine jms), et leida parimad spetsialistid, kes Viimsisse pikaajaliselt

tööle jäävad.

Arengukavas punkti 2.2 Visioon 2030 lehekülg 16: Haridus- ja noortevaldkonnas tegelevad

inimesed töötavad pühendunult, olles vääriliselt tunnustatud.

Lisaks on arengukava leheküljel nr 20: Soovitud seisund. Viimsi vald on valdkonna

tippspetsialistide tõmbekeskus. Siia soovitakse tööle tulla hea maine, tänapäevase

töökeskkonna, isikliku arengu võimaluste ja motiveeriva tasu tõttu. Viimsis tunneb iga töötaja, et

tema panust hinnatakse ja see avaldub tema töötulemustes. Iga haridus- ja noorsootööasutuse

kollektiiv koosneb täies mahus parimatest töötajatest. Viimsi haridus- ja noorsoovaldkonnas

töötamine populaarne.

3

Viimsi vallas parimate töötajate värbamisel on oluline, kui töötajatele antakse võimalus saada

ametikorter töökoha vahetus läheduses. Kohalik omavalitsus loob kvalifitseeritud töötajale igati

tänapäevase ja väärilise töökeskkonna, andes töötajale ametikorteri pakkudes parimal moel

töötamiseks parimad tingimused. Seetõttu on tähtis, kui Viimsi valla omandis on kinnisasi Suur-

Kaare tee 13, et kinnistule planeeritavas ridaelamus olevad korterid saab kohalik omavalitsus

anda kasutada ametikorterina haridustöötajatele, erialaspetsialistidele. See on Viimsi vallas

uuenduslik ja suureks plussiks, mida kohalik omavalitsus kvalifitseeritud töötajale saab

pakkuda, kindlustades seeläbi hädavajaliku spetsialiseerunud kaadri tuleku Viimsi valda. See

loob seisundi, kus haridus- ja noorte valdkonnas on vajalikud tugiteenused vajalikus mahus

tagatud ning teenustega tegelevad inimesed töötavad pühendunult, olles vääriliselt tunnustatud

ja neile on võimaldatud pühenduda täielikult sisutööle.

Ühtlasi on Viimsi vald kavandanud detailplaneeringuga hõlmatud alale rajada õppeaed (mis

paikneks nii Vikerkaare tee 2 alal kui ka Suur-Kaare tee 13 alal). Õuesõpe on paljudes

lasteaedades ja ka koolides juba tavapärane õppetöö osa. Söödavate taimede kasvatamine

keskkonnahariduslikel eesmärkidel on muutumas Viimsi vallas aina tavapärasemaks praktikaks.

Oma õppeaed loob võimendatud õppevormi, kus läbi mitmekesise aiandustegevuse õpitakse

tundma valla loodust ja ümbritsevat maailma üldiselt, juurutatakse rohelist mõtteviisi ja

keskkonnateadlikkust ning soodustatakse tervislikku ja aktiivset eluviisi. Õppeaia rajamine aitab

arendada 21. sajandil vajalikke oskusi, nagu ettevõtlikkus, koostöö ja loovus, suunab noori

uurimus- ja loovtööprojektidega tegelema ning loob eeldused õuesõppetundide toimumiseks.

Õppeaed on kombineeritud kogukonnaaiaga. See loob võimaluse paremini kogukonda

sidustada ja viia läbi erinevaid ühistegevusi. Ka on see platvormiks noorte ja vanemaelaliste

inimeste kohtumisel ja eri vanusegruppide lõimumisel. Aiandust on võimalik lõimida samuti

mitme algatusega, nagu rohelise kooli programm või tervist edendavate koolide ja lasteaedade

võrgustik. Tähelepanu keskmes on luua lastele võimalus elurikkust tundma õppida ning õppe

käigus liikuda ja õues olla, teha koostööd ja osaleda erinevates tegevustes. Õues saab

käsitleda paljusid loodusainetega seotud teemasid, nagu ilm ja kliima, aastaaegade

vaheldumine, vee- ja aineringed, ökoloogia, ökosüsteemid ja kooslused, muld ja mullaelustik,

taimede eluring, ilmakaared ja kaardid. Lisaks erinevad loengud, aiatööde õpe,

heakorrategevused, erinevad ühissündmused. Aia planeerimise, rajamise ja aiatöö saab edukalt

põimida matemaatika, kunstiõpetuse, tervise- ja liikumisõpetuse, kodunduse, ajaloo ja veel

mitme õppeainega. Taimi kasvatades ja nende eest hoolitsedes saame kujundada

väärtushinnanguid ning arendada ettevõtlikkust ja suhtluspädevust. Toidu kasvatamine on

ellujäämise kunst, mis aitab maailma mõista ja kasvatada lastes oskust ise toime tulla, ise

endale toitu varuda, mitmekesistada oma toidulauda.

Oma õppeaed on Viimsi vallas rajatud Randvere kooli juurde ja lisaks on Viimsi vallas paljude

lasteaedade juurde rajatud õppeaiad, ka eralasteaedade juurde. Munitsipaalomandis olevatest

lasteaedadest on oma õppeaed seitsmel lasteaial ja eralasteaedadest viiel lasteaial.

Munitsipaalomandis oleva Leppneeme lasteaia juurde on rajatud isegi oma kasvuhoone. Igale

õppeaiale on lähenetud individuaalselt arvestades õppeasutuse vajadusi, huvisid ja ruumilist

eripära. Antud alal on kavas kombineerida õppe- ja kogukonnaaed, et luua suuremale alale

aiakultuuride kasvatusala – misläbi on võimalik süvendatult osaleda õppeaia tegevustes ja

sündmustel. Tähelepanu keskmes on luua lastele võimalus elurikkust tundma õppida ning õppe

käigus liikuda ja õues olla. Õppeaia rajamine toob atraktiivsust arenevasse piirkonda ning

lähendab noori loodusega ja loob võimalusi midagi ühiselt teha, loob koha koosviibimiseks.

Viimsi vald on seda meelt, et tuleb toetada roheaiandust – see omakorda võimaldab mõjutada

inimeste toitumisviise tervislikumaks. Ühises aias tegutsedes suureneb noorte ühtekuuluvus ja

keskkonna elurikkus. Õppeaia rajamine loob tingimused, kus noored saavad nautida aia ilu nii

4

kevadel õitsemise ajal kui ka sügisel viljade valmimise ajal. Õppeaed annab võimaluse

vaadelda elusloodust ning pakub tervislikku ja stimuleerivat elukeskkonda lisades piirkonda

märkimisväärset lisaväärtust. Läbi õppeaedade kasvab ka noorte, meie tuleviku, teadlikkus

tervislikust toitumisest ja samuti võimaldab see lastele õpetada puuviljade kasvatamist,

korjamist ja toiduks tarvitamist. Õppeaed toetab kõiki hariduslikke tegevusi. Ka siis, kui Kaare ja

lähiala detailplaneeringuga kavandatud pos nr 1 hoone (lasteaed, kool, spordihoone ning

välistaadion) kasutamise otstarve peaks ajas muutuma, näiteks tekib vajadus hoopis

sotsiaalhoolekande asutus rajada, on õppeaia kasutamine hoolekandeasutuses viibivatele

eakatele võimalus olla liikumises, järgida tervisliku eluviisi ning tunda end vajalikuna toimetades

õppeaias.

Viimsi Vallavalitsus soovib kinnisasja Suur-Kaare tee 13 kogu ulatuses Viimsi valla omandisse,

et tagada detailplaneeringuga kavandatu elluviimine.

Viimsi Vallavolikogu 18.10.2022 istungil määrusega nr 17 võeti vastu Viimsi valla arengukava ja

eelarvestrateegia aastateks 2022-2027. Arengukavas on lk 16 välja toodud: „Kohaliku

omavalitsuse üks olulisemaid ja ressursimahukamaid ülesandeid on tagada oma elanikele

võimalused kvaliteetse alus- üld- ja huvihariduse omandamiseks. Viimsi valla haridusvõrk on

korrastatud, kuid vajadus täiendavate lasteaia- ja koolikohtade järele kestab ka järgnevatel

aastatel. Lisaks lasteaia- ja koolikohtade arvu suurendamisele soovivad viimsilased, et vallas

pakutava hariduse kvaliteet tõuseks ning õppesüsteem innustaks õpilast rohkem õppima.

Arengukava kohaselt on hariduse kvaliteedi tagamise olulisemateks tegevussuundadeks

muuhulgas konkurentsivõimelise palga- ja motivatsioonisüsteemi loomine valla

haridustöötajatele. Hetkel on koostamisel Viimsi valla arengustrateegia 2045, kus on olulisel

kohal nii kogukonnaaedade võrgustik, kvaliteetsed haridusteenused, liikumine, tervislik eluviis ja

rohealade põimumine erinevasse vallaruumi. Kõike seda aitab toetada Suur-Kaare tee 13

kinnistu andmine Viimsi valla omandisse.

Kinnisasjale Suur-Kaare tee 13 kavandatud ridaelamus ametikorterite pakkumine

haridustöötajatele on muuhulgas oluline osa motivatsioonisüsteemi loomisel ja

erialaspetsialistidele majandusliku tugisüsteemi loomisel, mis võimaldab inimesel keskenduda

sisutööle elukoha otsimise või kaugelt tööle sõitude asemel. See maksimeerib sisutööd ja lood

seeläbi tingimused oma valdkonna tippekspertide kaasamisel.

Arengukavas on terviseedenduse valdkonna punkti juures välja toodud: Terviseedenduse abil

muudame valla keskkonna selliseks, kus tervislikud valikud on lihtsasti kättesaadavad.

Suuname oma tegevused tervislike eluviiside (toitumine, liikumine, vaimne tervis) ja neid

toetava keskkonna kujundamisele ning terviseedendusalase teadlikkuse tõstmisele.

Viimsi valda tervist edendava haridusasutuse loomine annab võimaluse mõjutada laste, noorte

tervist ja arengut. Lasteaed on kodu kõrval oluline lapse arengu ja tervise toetaja. Lasteaias

väljenduvad seosed hariduse ja tervise vahel – hea tervisega laps mängib ja õpib hea meelega.

Kodu kõrval on lasteaed see koht, kus arendatakse laste sotsiaalseid oskusi ning kus õpitakse

väärtustama tervist ja pannakse alus tervisliku eluviisi kujunemisele.

Õppeaia rajamine on suureks ja oluliseks terviseedendusalase teadlikkuse tõstmise allikaks.

Viimsi valla arengukava ja eelarvestrateegia aastateks 2022-2027 on nähtav dokumendiregistri

avalikus vaates:

https://atp.amphora.ee/viimsi/index.aspx?o=46&o2=146910&itm=681768

Seega on valla strateegia dokumentides ette nähtud haridusasutuste rajamine, haridustöötajate

motivatsioonisüsteemi loomine, lasteaialaste ja õpilaste teadlikkuse tõstmine tervisliku toitumise

5

ja terviseedendamise valdkonnas õppeaia rajamise näol ning pakub täiendavaid võimalusi

erinevate õppevormide tekkeks haridusasutuse vahetus läheduses

Taotluse õiguslik alus ja kinnisvara kasutamise eesmärk:

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi KOKS) § 2 lõike 1 kohaselt on kohalik

omavalitsus põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse – valla või linna – demokraatlikult

moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja

juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning

arvestades valla või linna arengu iseärasusi. Lisaks on omavalitsusüksuse ülesandeks

korraldada vallas muuhulgas, heakorda ja ruumilist planeerimist. Viimsi Vallavalitsus on jätkuvalt

seisukohal, et Suur-Kaare tee 13 kinnisasi on vajalik Viimsi vallale, et tagada KOKS § 6 lg 1

sätestatud ülesannete täitmine, eesmärgiga edendada kohalikku elu ja tagada piirkonna areng

luues jätkusuutlik elukeskkond.

Viimsi vallal on töös kinnisasjale Vikerkaare tee 2 ehitada haridusasutus (lasteaed), luua

võimalus õpetajate ja eriharidustöötajate majutuseks (Suur-Kaare tee 13 kinnistule

ametikorterid), rajada alale kogukonna- ja õppeaed, spordiplatsid ja sporditaristu ning tagada

seeläbi kogu ala kasutus hariduslikel eesmärkidel luues võimsa tervikliku hariduskompleksi

valla ühe keskusasumi (Viimsi alevik, Pärnamäe ja Lubja külad) piirkonnas. Kogu ala Viimsi

valla omandisse andmine võimaldab luua piirkonda vajaliku sotsiaalse taristu,

rekreatsioonitaristu.

KOKS § 6 lg 1 sätestab omavalitsusüksuse ülesandena spordi- ja noorsootööd korraldamise

vallas ning lg 2 koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvikoolide ning

teiste asutuste ülalpidamise korraldamise, juhul, kui need on omavalitsusüksuse omanduses.

Lisaks toetab ja loob võimalused kinnistu võõrandamine Viimsi vallale täita eelkirjeldatud

seadustes toodud eesmärke ja võimaldab laiemalt panustada haridusvaldkonnas laste- ja

noorte arengusse, tervislike eluviiside kasvu, edendada sporditegevust, kohalikku elu,

sotsiaalseid tegevusi ja tagada piirkonna tasakaalustatud ja mitmekesine areng, luues

jätkusuutlik ning võimalikult roheline elukeskkond. Eelduse selleks loob riigi kinnistu Viimsi

vallale võõrandamine.

Arengukavades kavandatu elluviimine on otstarbekam ja lihtsam, kui kinnisasi Suur-Kaare tee

13 on Viimsi valla omandis. Ühtaegu loob see täiendavad võimalused hariduslikel eesmärkidel

ala kasutamiseks ning annab võimaluse planeerida tegevusi kompleksemalt.

Riigivaraseaduse (edaspidi RVS) § 33 lg 1 p 1 kohaselt võib riigivara tasuta võõrandada, kui

vara on vajalik kohaliku omavalitsuse üksusele tema seadusest tulenevate ülesannete

täitmiseks. Vajadusel võib riik rakendada RVS-ist tulenevaid maksimaalseid

võõrandamistingimusi või siis seada RVS-iga kooskõlas täiendavaid tingimusi, tagamaks

seeläbi õiguskindluse kinnistu sihipärases kasutuses.

Eeltoodust tulenevalt ning lähtudes avalikust huvist, vajadusest tagada kohaliku omavalitsuse

seadusest tulenevate ülesannete täitmine, tagada Viimsi alevikus võimalused kvaliteetse alus-,

üld- ja huvihariduse omandamiseks, on Suur-Kaare tee 13 kinnisasja Viimsi valla omandisse

andmine põhjendatud ja vajalik, palume võõrandada Viimsi vallas Viimsi alevikus asuva

kinnisasja Suur-Kaare tee 13 (riigivara registri number KV109427, kinnistu registriosa number

21995250, katastritunnus 89001:001:2109, Viimsi alevik, Viimsi vald, Harju maakond; pindala

2708 m2; sihtotstarve elamumaa 100%) tasuta Viimsi valla omandisse.

6

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Illar Lemetti

vallavanem

Lisa:

1. Kaare ja lähiala detailplaneeringu põhijoonis

2. Viimsi Vallavolikogu 18.01.2022 otsus nr 4

Eve.Leesment, 5623 6160,[email protected]

VIIMSI VALLAVOLIKOGU

OTSUS

Viimsi 18. jaanuar 2022 nr 4

Viimsi alevikus, kinnistu Kaare (endine riigi

reservmaa piiriettepanekuga AT0508230044) ja

lähiala detailplaneeringu kehtestamine

Detailplaneeringu menetlus

Viimsi Vallavolikogu 04.02.2016 otsusega nr 8 algatati Viimsi alevikus, riigi reservmaa

piiriettepanekuga AT0508230044 (tänase nimetusega Kaare, katastriüksus 89001:001:1613) ja

lähiala detailplaneering, eesmärgiga muuta krundi üldplaneeringu kohane maakasutuse

juhtotstarve perspektiivsest väikeelamute maast ülekaalukas osas haridusasutuse maaks.

Sama otsusega jäeti algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)

detailplaneeringule, tuginedes KSH eelhinnangus ja Keskkonnaameti 8.01.2016 kirjas nr 6-

5/16/12 toodud seisukohtadele.

Detailplaneeringu algatamisest ja KSH algatamata jätmisest teavitati avalikkust ajalehes „Viimsi

Teataja“ (12.02.2016), valla kodulehel ja Ametlikes Teadaannetes (08.02.2016), puudutatud

isikutele edastati teave Viimsi Vallavalitsuse 01.03.2016 kirjaga nr 10-10/1030.

Planeeringualale parima võimaliku ruumilise ideelahenduse leidmiseks korraldati koostöös

Tallinna Tehnikakõrgkooli Arhitektuuri Instituudiga visioonide konkurss, 21.02.2017 korraldati

vallamajas esitatud visioonide avalik tutvustamine. Puudutatud isikuid, sh mitmeid

mittetulundusühinguid ja külavanemaid teavitati sellest Viimsi Vallavalitsuse 10.02.2017 kirjaga

nr 10-10/730.

Detailplaneeringu eskiislahenduse tutvustamiseks korraldati perioodil 03.07.2020 kuni

03.08.2020 avalik väljapanek. Teave avaliku väljapaneku kohta avaldati ajalehtedes „Viimsi

Teataja“ (19.06.2020) ja „Harju Elu“ (19.06.2020), puudutatud isikutele edastati teave

vallavalitsuse 17.06.2020 kirjaga nr 10-10/3401. Eskiislahenduse avalikul väljapanekul

detailplaneeringu kohta kirjalikke arvamusi ei esitatud.

Detailplaneering koostati koostöös planeeringuala omanikuga (Maa-amet) ning olemasolevate

ja kavandatavate tehnovõrkude valdajatega, detailplaneering kooskõlastati Maa-ametiga

(08.10.2020 kiri nr 6-3/20/2330-5), Päästeametiga (digiallkiri 16.10.2020) ja Terviseametiga

(18.03.2021 kiri nr 9.3-1/20.8675-7). Riigihalduse minister 01.04.2021 kirjaga nr 14-11/2222-2 ei

pidanud detailplaneeringu muude asutustega kooskõlastamist vajalikuks.

Detailplaneering võeti vastu Viimsi Vallavolikogu 15.06.2021 otsusega nr 30 ning korraldati

detailplaneeringu avalik väljapanek (26.07.2021 – 24.08.2021). Detailplaneeringu avalikust

väljapanekust teavitati avalikkust ajalehtdes Viimsi Teataja (09.07.2021) ja Harju Elu

(09.07.2021), kaasatud isikutele edastati teave Viimsi Vallavalitsuse 08.07.2021 kirjaga nr 10-

2

10/3680. Detailplaneeringu avalikul väljapanekul ei esitatud kirjalikke arvamusi ega

ettepanekuid.

Riigihalduse minister andis 04.11.2021 kirjaga nr 14-11/2222-4 (registreeritud valla

dokumendiregistris 04.11.2021 numbriga 10-10/1476-3) detailplaneeringule heakskiidu.

Detailplaneeringu koostamiseks teostati järgmised uuringud: Topo-geodeetiline maa-ala plaan

(OÜ Ankord töö nr 1951M, 30.09.2019); Keskkonnamürast põhjustatud müratasemete

hindamine (Akukon Eesti OÜ töö nr 201197-1, 1(14), 9.09.2020), täiendatud 18.02.2021, töö nr

201197-1, 1(17); Radoonisisalduse mõõtmine pinnasest. Rport (Radoonitõrjekeskus, Tulelaev

OÜ, mõõtmise kuupäev 04.09.2020, raport kinnitatud 08.09.2020).

Planeeritav ala ja detailplaneeringuga kavandatav

Detailplaneering hõlmab Viimsi aleviku põhjaosas asuvat riigile kuuluvat sihtotstarbeta maa

katastriüksust Kaare (89001:001:1613), mis detailplaneeringu algatamise otsuse vastuvõtmise

ajal oli riigi reservmaa piiriettepanekuga AT0508230044. Asendilt jääb planeeringuala ulatuslike

elamualade keskele, kahe asustusüksuse – Viimsi aleviku ja Pärnamäe küla – piirile.

Planeeringualast vaid 140 meetri kaugusel loodes asub lisaks Lubja küla. Külade piirid ei ole

looduses tajutavad ega teatud kindlate tunnuste poolest selgelt eristuvad, nii sulanduvad nende

kolme asustusüksuse tiheasustusega alad üheks ruumiliseks tervikuks.

Planeeritava kinnistu suurus on 33 255 m² ja see piirneb lõunast Vehema teega, läänest

Vikerkaare teega (L1), põhjast Vikerkaare tee äärsete hoonestamisel olevate uute

elamukruntidega ning idast Suur-Kaare teega (L12). Detailplaneering käsitleb ka osaliselt

kinnistuga piirnevaid teid.

Planeeringuala on vahelduva reljeefiga hoonestuseta looduslik rohumaa, maapinna kõrguste

vahe on ligikaudu 5 meetrit, langusega lõuna suunas. Kõrghaljastust esineb vähe, alalt

avanevad kaunid kaugvaated Tallinna siluetile. Planeeringuala on väga hästi juurdepääsetav,

kuivõrd piirneb kolmest küljest avalikult kasutatavate teedega. Tegu on hoogsalt areneva

piirkonnaga, kuhu tulevikus võib lisanduda hulgaliselt uusi elamuid.

Käesoleva otsusega vastuvõetava detailplaneeringuga muudetakse planeeritaval kinnistul

üldplaneeringu kohane maakasutuse juhtotstarve valdavas osas perspektiivsest väikeelamute

maast ühiskondlike ehitiste maaks (detailplaneeringu liigi järgi haridus- ja lasteasutuste maa).

Planeeringualale moodustatakse üks 29 881 m² suurune ühiskondlike ehitiste maa krunt (ÜL),

üks 2 708 m² suurune ridaelamukrunt (ER) ning kaks tee- ja tänavamaa krunti (LT).

Ühiskondlike ehitiste maa krundile määratakse ehitusõigus lasteaia, kooli, spordihoone ning

välistaadioni ehitamiseks. Hoonete suurim lubatud kõrgus ümbritseva maapinna keskmisest

kõrgusmärgist on 13,0 meetrit (kolm maapealset korrust), lubatud on ka üks maa-alune korrus.

Hoonete suurim lubatud arv krundil on kolm, suurim lubatud ehitisealune pind on 5 000 m²

(suletud brutopind on 15 000 m²).

Planeeringuala põhjaosas moodustatakse 2 708 m² suurune ridaelamumaa sihtotstarbega

krunt, millele määratakse ehitusõigus ühe nelja sektsiooniga ridaelamu ehitamiseks. Ridaelamu

suurim lubatud kõrgus ümbritseva maapinna keskmisest kõrgusmärgist on 8,5 meetrit (kaks

maapealset korrust), hoonete arv krundil on üks. Suurim lubatud ehitisealune pind on 500 m²

(suletud brutopind on 1 000 m²).

Detailplaneeringuga moodustatakse kaks tee- ja tänava maa krunti, mis on ette nähtud Suur-

Kaare tee teemaa laiendamiseks.

3

Ühiskondlike ehitiste maa krundile on kavandatud hoonete kompleks ning erineva kasutusega

hoone osad võivad paikneda krundil plokistatult (ühe hoonena) aga ka eraldi, sõltuvalt

konkreetsest arhitektuursest lahendusest. Hoone on kavandatud arvestusega, et kool mahutaks

kuni viissada õpilast ja lasteaed kuni kuus rühma. Välistaadioni siseperimeetrile on võimalik

ehitada täismõõtmetes jalgpalliväljak (90 x 45 meetrit), mis võimaldab seda kasutada lisaks

kooli vajadustele ka spordiklubidel.

Kooli- ja lasteaiakohtade vajadus võib sõltuvalt elanikkonna juurdekasvu tempost siiski ajas

muutuda, ning juhul kui peaks kooli- ja lasteaiakohtade järele vajadus vähenema, annab

detailplaneering teatava paindlikkuse, võimaldades planeeritavat hoonet krundil pos 1 kasutada

ka muudel ühiskondlikel otstarvetel (ehitada nt sotsiaalhoolekande asutusi, teadus- ja

kõrgharidusasutusi, valitsus- ja ametiasustusi). Seetõttu on detailplaneeringu elluviimisel

lubatud muuta detailplaneeringuga määratud krundi kasutamise sihtotstarvet, mis

detailplaneeringuga kavandatud esmase eelistusena on haridus- ja lasteasutuste maa, kuid

katastriüksuse sihtotstarvet (ühiskondlike ehitiste maa) muuta ei ole lubatud. See võimaldab

operatiivselt reageerida muutuvatele avalikele huvidele ning tagab ajas muutuvate avalike

vajaduste elluviimiseks vajaliku efektiivsuse ja paindlikkuse.

Detailplaneeringuga on määratud kruntide tehnovõrkudega varustamise põhimõtted ning

liikluskorralduse põhimõtted, üldised haljastuse ja heakorra põhimõtted ning tuleohutusabinõud.

Määratud on keskkonnakaitselised tingimused ja abinõud, sh radooniohust tulenevad nõuded,

mürakaitse tingimused, aga ka tuleohutusabinõud ning kuritegevuse riske vähendavad nõuded.

Detailplaneeringuga on antud piirete soovituslikud materjalid ning määratud piirete 50 %

läbipaistvuse nõue, kuid täpsed arhitektuursed lahendused piiretele määratakse

ehitusprojektiga, kui on selgunud hoonete arhitektuurne lahendus. Parkimiskohti on

ühiskondlike ehitiste maa krundi teenindamiseks planeeritud 90, parkla on kavandatud Vehema

tee äärde ning parkimisalast lähtuda võivate negatiivsete mõjude leevendamiseks

naaberaladele on parkla lääne-, põhja- ja idapiirile detailplaneeringu kohaselt nõutav kõrg- ja

madalhaljastuse rajamine.

Vastavus üldplaneeringule ja põhjendused detailplaneeringu vastuvõtmiseks

Planeeritav ala asub Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu1 kohasel perspektiivsel

väikeelamute maa juhtotstarbega alal (EVR) ja osaliselt väikeelamute maa juhtotstarbega alal

(EV). Detailplaneeringuga tehakse ettepanek maakasutuse juhtotstarvete muutmiseks valdavalt

üldkasutatavate hoonete maaks (A), planeeringuala kirdeosa maakasutuse juhtotstarvet aga

ligikaudselt 0,27 ha suuruses osas detailplaneeringuga ei muudeta – sinna on planeeritud üks

ridaelamukrunt. Üldplaneeringu kohaselt asub planeeritav ala tihehoonestusega alal, kus

ehitamise aluseks on kehtiv detailplaneering.

Detailplaneering vastab üldplaneeringu teemaplaneeringu „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste

määramine. Elamuehituse põhimõtted.“2 (Teemaplaneering) nõuetele, sh Teemaplaneeringu

peatükile 4.1, millega on sätestatud, et kõik elamud ja nende abihooned Viimsi vallas peavad

asuma üldplaneeringuga määratud elamumaal, väljapoole elamumaad uusi elamuid ja nende

abihooneid rajada ei ole lubatud. Samuti on arvestatud teiste Teemaplaneeringust tulenevate

nõuetega, sh nõudega ridaelamukrundi miinimumsuurusele, mis Teemaplaneeringu kohaselt

peab nelja sektsiooniga ridaelamu kavandamisel olema minimaalselt 2 400 m².

1 Viimsi valla mandriosa üldplaneering (kehtestatud Viimsi Vallavolikogu 11.01.2000 otsusega nr 1):

https://www.viimsivald.ee/public/Viimsi_YP_2012_Kataster.pdf

2 Üldplaneeringu teemaplaneering „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted.“ (kehtestatud

Viimsi Vallavolikogu 13.09.2005 määrusega nr 32): https://www.viimsivald.ee/public/ww_vana/Teemaplan_Seletuskiri.pdf

4

Detailplaneeringuga moodustatava ridaelamukrundi suurus on 2 708 m². Teemaplaneeringu

nõudeid on arvestatud ka ridaelamu kauguse määramisel naaberkruntide piiridest (7,5 meetrit)

ja elamu kõrguspiirangu määramisel (8,5 meetrit).

Detailplaneering ei sisalda ettepanekut üldplaneeringu teemaplaneeringu „Miljööväärtuslikud

alad ja rohevõrgustik“3 muutmiseks, kuivõrd planeeringualal ega selle mõjualas ei ole

rohevõrgustikku kuuluvaid alasid, mis võiksid seada piiranguid detailplaneeringu koostamisele.

Liigilt üldisema planeeringu detailplaneeringuga muutmine haridusasutuste planeerimise

eesmärgil on antud juhul põhjendatud, kuivõrd tegu on järjest kasvava elanikkonnaga vallaga,

kus on jätkuv nõudlus lasteaia- ja koolikohtade järele. Nagu on käesoleva otsuse osas

„Planeeritav ala ja detailplaneeringuga kavandatav“ selgitatud, on planeeringuala asukoht

ühiskondlike ehitiste kavandamiseks ruumiliselt igati sobiv, paiknedes mitme asustusüksuse

keskpunktis. Lisaks kesksele asukohale on ühiskondlike ehitiste planeerimisel nende

asukohavaliku oluliseks tingimuseks hea ligipääsetavus, mis antud planeeringuala puhul on

juurdepääsuteede rohkust silmas pidades väga hästi tagatud.

Nõukogudeaegse pärandina asuvad planeeritava ala lähipiirkonnas ulatuslikud tootmisalad, mis

praegusel ajal tootmisaladena enam suures osas rakendust ei leia. Ka nende alade kasutus ja

ruumiline lahendus on tulevikus muutumas, millest lähtudes tuleb arvestada kasvava

vajadusega haridusteenuste järele.

Eeltoodu alusel ja juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikest 1 ja § 22

lõike 1 punktist 33, planeerimisseaduse § 139 lõikest 1 ja Viimsi Vallavolikogu 27.04.2016

määruse nr 17 „Planeerimisseaduse rakendamine Viimsi vallas“ § 3 punktist 3 ning lähtudes

vallavolikogu maa- ja planeerimiskomisjoni ning keskkonna- ja heakorrakomisjoni

seisukohtadest

Viimsi Vallavolikogu

OTSUSTAB:

1. Kehtestada Viimsi vallas, Viimsi alevikus, kinnistu Kaare (89001:001:1613, endine riigi

reservmaa piiriettepanekuga AT0508230044) ja lähiala detailplaneering (Viimsi Haldus OÜ

projekt nr 12-19), millega tehakse ettepanek Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu kohase

maakasutuse juhtotstarbe muutmiseks perspektiivsest väikeelamute maast (EVR) ja osaliselt

väikeelamute maast (EV) valdavas ulatuses üldkasutatavate hoonete maaks (A).

Detailplaneeringuga moodustatakse üks 29 881 m² suurune ühiskondlike ehitiste maa krunt

(pos 1), üks 2 708 m² suurune ridaelamukrunt (pos 2) ja kaks tee- ja tänavamaa krunti (pos 3

ja pos 4) ning määratakse kruntide ehitusõigus järgnevalt:

Krundile pos 1 kavandatavate ühiskondlike hoonete suurim lubatud kõrgus ümbritseva

maapinna keskmisest kõrgusmärgist on 13,0 meetrit (kolm maapealset korrust), lubatud on

üks maa-alune korrus. Suurim lubatud hoonete arv krundil on kolm, ehitisealune pind on kuni

5 000 m² (suletud brutopind on 15 000 m²). Krundile on planeeritud ka välistaadion, staadioni

jooksuraja sisse on lubatud ehitada täismõõtmetes jalgpalliväljak, mõõtmetega 90 x 45

meetrit.

Krundile pos 2 kavandatava nelja sektsiooniga ridaelamu suurim lubatud kõrgus ümbritseva

maapinna keskmisest kõrgusmärgist on 8,5 meetrit (kaks maapealset korrust), hoonete arv

krundil on üks. Suurim lubatud ehitisealune pind on 500 m² (suletud brutopind on 1 000 m²).

2. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

3 Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneering „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik (kehtestatud Viimsi

Vallavolikogu 13.10.2009 määrusega nr 22) https://www.viimsivald.ee/public/Viimsi_RV_VM_tp_kehtestamisele.JPG

5

3. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, Tallinn 15082) või

esitada vaie Viimsi Vallavolikogule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Hussar

Volikogu esimees

Viimsi Vallavalitsus | www.viimsi.ee | [email protected] | +372 602 8800

Nelgi tee 1, Viimsi alevik, Viimsi vald 74001 Harjumaa

Maa- ja Ruumiamet Teie 19.08.2026 nr 7-3/26/11039

Maade võõrandamise ja kasutusse andmise büroo

Mustamäe tee 51 Meie kuupäev vastavalt digitaalallkirjale

[email protected] nr 14-10/3098-1

Vastus järelepärimisele (Suur-Kaare tee

13)

Seoses avaliku enampakkumise korraldamisega pöördus Maa- ja Ruumiamet 19.08.2026 kirjaga

nr 7-3/26/11039 Viimsi Vallavalitsuse poole info saamiseks Viimsi vallas Viimsi alevikus asuva

Suur-Kaare tee 13 (katastritunnusega 89001:001:2109) kinnisasjal paiknevate võimalike

tehnovõrkude ja -rajatiste või muude kinnisasja vaba kasutamist takistavate objektide kohta, mis

ei kajastu kitsenduste kaardil.

Maa- ja Ruumiamet palus 19.08.2026 kirjaga infot: “Võimaluse korral palume esitada andmed

(topo)geodeetilise alusplaanina või joonisel, millel oleksid näidatud katastriüksuste piirid, üheselt

mõistetavalt objekti asukoht, kaitsevööndi ulatus ning kasutatud leppemärkide tähendused.

Samuti palume teada anda millal ja millisel õiguslikul alusel on objektid maaüksusele rajatud ning

kes on objektide valdajaks käesoleval hetkel.”

Ühtlasi palus Maa- ja Ruumiamet 19.08.2026 kirjaga infot: “Juhul kui te soovite, et Maa- ja

Ruumiamet avaldaks enampakkumisteate juures täiendavat informatsiooni eelnimetatud

kinnisasja edasise kasutuse osas või kehtivate (või töös olevate) detailplaneeringute kohta, mis

on oluline teada kinnisasjast huvitatud isikutele, siis palume sellest teada anda.”

Samuti palus Maa- ja Ruumiamet vallavalitsusel teada anda: “Kui Teile on teada põhjusi, miks riik

ei peaks eeltoodud kinnisasja võõrandama, kas kinnisasjal paiknevad hooned, rajatised, kas

kinnisasjal võib esineda reostust või muid kinnisasja vaba kasutamist takistavaid objekte, mis

võivad osutuda oluliseks kinnisasja müümisel ning kas esineb täiendavaid asjaolusid, millest

peate vajalikuks informeerida võimalikke ostmisest huvitatud isikuid.”

Viimsi Vallavalitsus teatab, et ei toeta kinnisasja Suur-Kaare tee 13 (katastritunnusega

89001:001:2109) võõrandamist avalikul enampakkumisel kolmandale isikule ning palub enne

müügimenetluse jätkamist uuesti hinnata kinnisasja võõrandamise võimalust Viimsi vallale

avalike ülesannete täitmiseks.

Viimsi Vallavalitsus esitas 28.09.2023 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile taotluse nr 11-

10/4306 Viimsi alevikus asuva Suur-Kaare tee 13 kinnisasja (katastritunnus 89001:001:2109,

pindala 2708 m2, sihtotstarve elamumaa) otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Viimsi vallale (vt

kirja Lisa).

2

Teatame, et taotluses kirjeldatud vajadus ja avalik huvi ei ole ära langenud. Kinnisasi on vajalik

Viimsi Vallavolikogu 18.01.2022 otsusega nr 4 kehtestatud Kaare kinnistu ja lähiala

detailplaneeringuga (vt e-ehituse platvorm) kavandatud terviklahenduse elluviimiseks ning valla

haridus-, noorsootöö-, elamu- ja ruumilise planeerimisega seotud ülesannete täitmiseks.

Detailplaneeringuga moodustatud Vikerkaare tee 2 (katastritunnusega 89001:001:2112), Suur-

Kaare tee 13 (katastritunnusega 89001:001:2109) ning Suur-Kaare tee L14 (katastritunnusega

89001:001:2111) ja Suur-Kaare tee L15 (katastritunnusega 89001:001:2110) kinnisasjad

moodustavad ruumiliselt ja funktsionaalselt ühtse terviku. Vikerkaare tee 2 ning mõlemad

transpordimaa kinnisasjad on juba Viimsi valla omandis. Vikerkaare tee 2 kinnisasjale on

kavandatud lasteaeda, kooli, spordihoonet ja välistaadioni hõlmav ühiskondlike hoonete

kompleks ning üldiseks kasutamiseks mõeldud haljasmaa, õppe- ja kogukonnaaed. Suur-Kaare

tee 13 kinnisasjale detailplaneeringuga kavandatud nelja sektsiooniga ridaelamu on vald

soovinud võtta kasutusele haridus- ja tugispetsialistide töö- või ametikohaga seotud

eluruumidena.

Viimsi vallas on püsiv ja terav puudus õpetajatest, psühholoogidest, logopeedidest,

eripedagoogidest, mobiilsetest noorsootöötajatest ning teistest haridus- ja tugispetsialistidest.

Viimsi kõrge eluasemekulu raskendab nende spetsialistide värbamist ja vallas töötamise

jätkamist. Haridusasutuste vahetusse lähedusse kavandatavad töö- või ametikorterid ei

ole seetõttu tavapärane elamuarendus, vaid konkreetne meede valla seadusest tulenevate

haridus-, noorsootöö- ja sotsiaalülesannete täitmiseks. Kinnisasja üleandmine vallale võimaldaks

parandada hädavajalike avalike teenuste kättesaadavust ja järjepidevust kogu Viimsi kogukonna

jaoks. Suur-Kaare tee 13 ei ole planeeringulahenduses eraldiseisev elamukrunt, vaid valla

omandis olevate Vikerkaare tee 2 ning Suur-Kaare tee L14 ja Suur-Kaare tee L15 kinnisasjadega

ruumiliselt ja funktsionaalselt seotud osa. Selle võõrandamine kolmandale isikule lõhuks

detailplaneeringuga kujundatud terviku ning kahjustaks pöördumatult valla võimalust arendada

piirkonnas sidusat haridus-, noorsootöö-, sotsiaal- ja kogukonnataristut. Eraomandisse

võõrandamise järel võib kinnisasjal realiseeruda tavapärane turupõhine elamuarendus ning

kinnisasja hilisem omandamine võib osutuda vallale oluliselt kulukamaks või sootuks võimatuks.

Riik keeldus 2023. aastal kinnisasja vallale võõrandamisest põhjendusega, et seda tuleb säilitada

riigi maareservis perspektiivse hoonestatava elamumaana. Avaliku enampakkumise

ettevalmistamine näitab, et riik ei pea kinnisasja maareservis säilitamist enam vajalikuks. Seega

on varasema keeldumise aluseks olnud asjaolud oluliselt muutunud. Enne kinnisasja

eraõiguslikule isikule võõrandamist tuleb uuesti ja sisuliselt kaaluda selle üleandmist Viimsi vallale

avalike ülesannete täitmiseks. Vastupidisel juhul tekiks olukord, kus riik keeldus vara avalikes

huvides kasutamiseks vallale andmast, kuid võõrandab sama vara seejärel tavapäraseks

turupõhiseks elamuarenduseks.

Riigivaraseaduse § 33 lõike 1 punkt 1 võimaldab riigivara tasuta või alla hariliku väärtuse

võõrandada kohaliku omavalitsuse üksusele, kui vara on vajalik tema seadusest tulenevate

ülesannete täitmiseks. Kui kinnisasja tasuta võõrandamist ei peeta võimalikuks, palub vald

alternatiivina kaaluda selle võõrandamist vallale riigivaraseaduse §-s 34 sätestatud tingimustel

elamumaaks sobiva kinnisasjana.

Eeltoodust lähtudes palub Viimsi Vallavalitsus peatada Suur-Kaare tee 13 kinnisasja avaliku

enampakkumise ettevalmistamine ning võtta enne edasiste võõrandamistoimingute tegemist

uuesti sisulisele läbivaatamisele valla 28.09.2023 taotlus. Vald palub eelisjärjekorras kaaluda

kinnisasja tasuta võõrandamist avalike ülesannete täitmiseks ning selle võimaluse puudumisel

otsustuskorras võõrandamist vallale riigivaraseaduses sätestatud tingimustel. Palume vallale

3

kirjalikult teatada taotluse uuest läbivaatamise tulemusest enne kinnisasja enampakkumisele

suunamist.

Lisaks märgime, et Viimsi Vallavalitsusele teadaolevalt ei paikne kinnisasjal kitsenduste kaardil

kajastamata tehnovõrke, rajatisi ega muid selle vaba kasutamist takistavaid objekte. Vajaduse

korral tuleb tehnovõrkude olemasolu kontrollida võrguvaldajatelt või geodeetiliselt alusplaanilt.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Alar Mik

Abivallavanem

Lisa: Viimsi Vallavalitsuse 28.09.2023 taotlus nr 11-10/4306

Koopia: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Eve Leesment

602 8876, [email protected]

Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Illar Lemetti

Viimsi Vallavalitsus

Teie 23.10.2023 nr 7-1/21-2

Meie: 18.12.2023 nr 15-2/2613-2

Riigivara otsustuskorras võõrandamisest

(Suur-Kaare tee 13)

Austatud härra Lemetti

Viimsi Vallavalitsus esitas 28.09.2023 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile

(edaspidi REM) taotluse nr 11-10/4306 Harju maakonnas Viimsi vallas Viimsi alevikus asuva

Suur-Kaare tee 13 kinnisasja (katastritunnus 89001:001:2109, pindala 2708 m2, sihtotstarve

elamumaa) otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Viimsi vallale. Kinnisasja riigivara valitseja

on REM ja volitatud asutus Maa-amet.

Taotluses toote välja, et Viimsi Vallavolikogu 18.01.2022 otsusega nr 4 kehtestati Viimsi

alevikus, kinnistu Kaare (endine riigi reservmaa piiriettepanekuga AT0508230044) ja lähiala

detailplaneering, mis näeb ette ühe ühiskondlike ehitiste maa krundi (pos 1), ühe

ridaelamukrundi (pos 2) ja kahe tee- ja tänavamaa krundi (pos 3 ja 4) moodustamise. Vastavalt

detailplaneeringule moodustati Vikerkaare tee 2 (katastritunnus 89001:001:2112), Suur-Kaare

tee 13 (katastritunnus 89001:001:2109), Suur-Kaare tee L14 (katastritunnus 89001:001:2111)

ja Suur-Kaare tee L15 (katastritunnus 89001:001:2110) katastriüksused. Vikerkaare tee 2,

Suur-Kaare tee L14 ja Suur Kaare tee L15 katastriüksused anti Viimsi valla

munitsipaalomandisse Maa-ameti peadirektori 30.08.2022 korraldusega nr 1-17/22/1823.

Vikerkaare tee 2 kinnisasjale on detailplaneeringu kohaselt kavandatud hoonete kompleks

(lasteaed, kool, spordihoone ning välistaadion), mis esmase eelistusena on haridus- ja

lasteasutuste maa. Märgite, et detailplaneering annab teatava paindlikkuse, võimaldades

ühiskondlike ehitiste maa planeeritavat hoonet kasutada ka muudel ühiskondlikel otstarvetel

(ehitada nt sotsiaalhoolekande asutusi, teadus- ja kõrgharidusasutusi, valitsus-ametiasutusi),

seda juhul, kui kooli- ja lasteaiakohtade vajadus sõltuvalt elanikkonna juurdekasvu tempost

võib siiski ajas muutuda. Vallavalitsus on Vikerkaare tee 2 kinnisasjale esitanud hanke lasteaia

projekteerimiseks ja ehitamiseks. Lasteaiahoone koos õuealaga on ette nähtud paigutada

kinnisasjale arvestusega, et detailplaneeringus määratud hoonestusalasse saab vajadusel lisaks

projekteerida ja ehitada kooli koos spordihoonega. Samuti kavandab vald kinnisasja alale

üldiseks kasutamiseks haljasmaad ning õppe- ja kogukonnaaia alade loomist.

Taotletavale Suur-Kaare tee 13 kinnisasjale on detailplaneeringuga ette nähtud ehitada üks nelja

sektsiooniga ridaelamu. Vallavalitsus on seisukohal, et detailplaneeringus kavandatu ellu

Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

viimiseks ning haridusteenuse paremaks pakkumiseks on vajalik taotleda kinnisasi Viimsi valla

omandisse. Leiate, et kavandatud ridaelamu korterid on otstarbekas võtta kasutusele töö- ja

ametikohaga kaasnevate korteritena, loomaks võimalusi rajada eripedagoogidele ja

spetsialiseerunud haridustöötajatele majutusvõimalusi.

Riigivara valitsemise põhimõtted on sätestatud riigivaraseaduse (edaspidi RVS) §-s 8, mille

kohaselt on riigivara valitseja mh kohustatud riigivara valitsema eesmärgipäraselt, otstarbekalt,

säästlikult ja heaperemehelikult. Tehes riigivaraga mistahes toiminguid või tehinguid, peab

riigivara valitseja juhinduma põhimõttest suurendada kasu ja vältida kahju, mis riik võib neist

toimingutest või tehingutest saada. Riigivara valitseja peab tegema riigivaraga tehinguid

kooskõlas õigusaktidega ning läbipaistvalt ja kontrollitavalt. Riigivara valitsemise eesmärk on

sätestatud RVS §-s 10, mille lõike 1 punkti 4 kohaselt valitsetakse riigivara ka reservina

säilitamiseks.

Viimsi Vallavalitsus teavitas 19.10.2023 kirjadega nr 10-10/4795 ja 10-10/4796 ajutise

planeerimis- ja ehituskeelu kehtestamise kavatsustest ja põhjustest. Planeerimisseaduse § 79

lõike 1 kohaselt üldplaneeringu koostamise korraldaja võib kehtestada üldplaneeringu

koostamise ajaks planeeringualal või selle osal ajutise planeerimis- ja ehituskeelu, kui

koostatava planeeringuga kavatsetakse muuta planeeringuala kohta varem kehtestatud

kasutamis- ja ehitustingimusi. Kehtivates üldplaneeringutes on ette nähtud erinevaid reservmaa

juhtotstarbega alasid väikeelamutele, ladudele, tööstus-, äri- ja büroohoonetele. Ajutine

planeerimis- ja ehituskeeld kavatsetakse kehtestada kaheks aastaks alates vastava otsuse

jõustumisest. Ajutise planeerimis- ja ehituskeelu alasse jääb kümme katastriüksust, mille

riigivara valitseja on REM ja volitatud asutus Maa-amet.

Riigile on tähtis omada riigi maareservi, sh hoonestatavaid kinnistuid ka Viimsi vallas, mis on

strateegiliselt tähtis haldusüksus. Viimsi vallas on riigi omandisse jäänud vaid mõned üksikud

elamumaa juhtotstarbega kinnisasjad, mida on võimalik tulevikus hoonestada. Võttes aluseks,

et REM ei esitanud 03.11.2023 kirjaga nr 15-1/3057-1 vastuväiteid Viimsi Vallavolikogu

otsuse eelnõule, millega kehtestatakse ajutine planeerimis- ja ehituskeeld, ei ole võimalik riigil

maareservis olevaid perspektiivseid elamumaid realiseerida sellisel viisil. Eeltoodust lähtuvalt

ei nõustu REM Suur-Kaare tee 13 kinnisasja võõrandamisega Viimsi vallale. REM on

põhjendanud võõrandamisest keeldumist ka 07.12.2023 toimunud kohtumisel Viimsi

Vallavalitsusega.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Madis Kallas

Regionaalminister

Teadmiseks: Maa-amet

Anna Grete Kompus, 607 0008, [email protected]

Eva Männiste, 5385 3615, [email protected]