„Keskvalitsuse hoonete energiatõhususe parandamiseks moderniseerimisfondist antava toetuse kasutamise tingimused ja kord“ muutmine
| Dokumendiregister | Riigi Tugiteenuste Keskus |
| Viit | 11.1-8/24/955-1 |
| Registreeritud | 08.04.2024 |
| Sünkroonitud | 09.04.2024 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 11.1 Toetuste arendamine, sertifitseerimine ja järelevalve |
| Sari | 11.1-8 EL Stuktuurivahendite kirjavahetus |
| Toimik | 11.1-8/2024 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Rahandusministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Rahandusministeerium |
| Vastutaja | Kaidi Kenkmann (Riigi Tugiteenuste Keskus, Peadirektori asetäitjale alluvad osakonnad, Toetuste arendamise osakond, Teenuse disaini talitus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
Digiallkirjad
Riigihalduse ministri 5. augusti 2022. a määruse nr 36
„Keskvalitsuse hoonete energiatõhususe parandamiseks
moderniseerimisfondist antava toetuse kasutamise tingimused ja kord“
muutmise määruse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 1651 lõike 52 alusel.
Eelnõuga asendatakse nõue rekonstrueerida riigi ametiasutuse või hallatava riigiasutuse
kasutuses olev hoone liginullenergiahooneks nõudega viia hoone vastavusse oluliselt
rekonstrueeritavale hoonele kehtiva energiatõhususarvu piirväärtusega.
Teisi muudatusi eelnõuga ei tehta. Eelnõu ei ole seotud teiste menetluses olevate eelnõudega
ega Vabariigi Valitsuse tegevuskavaga.
Määruse eelnõu (edaspidi eelnõu) ja seletuskirja koostas Rahandusministeeriumi riigihalduse
osakonna analüütik Lennart Lepik (tel: 611 3041, e-post: [email protected]). Eelnõu ja
seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna
õigusloome valdkonna juht Virge Aasa ([email protected]). Eelnõu keeletoimetaja oli sama
osakonna keeletoimetaja Sirje Lilover ([email protected]).
2. Eelnõu sisu
Eelnõu koosneb ühest paragrahvist.
Eelnõuga muudetakse määruse sõnastust, asendades määruse tekstis läbivalt sõna
„liginullenergiahoone“ sõnadega „oluliselt rekonstrueeritav hoone“ vastavas käändes.
Meetme raames on korraldatud kaks taotlusvooru, mille käigus esitati kolm nõuetekohast
toetuse taotlust. Esimese taotlusvooru maht oli 28 mln eurot, esitati kaks nõuetekohast taotlust
kokku summale 20,6 mln eurot. Teise taotlusvooru maht oli 27 mln eurot, esitati üks
nõuetekohane taotlus summale 0,9 mln eurot. Taotlusi esitati oluliselt alla saadaoleva toetuse
mahu, kuna liginullenergiahooneks rekonstrueerimiseks sobivaid hooneid on vähe ning selline
rekonstrueerimine nõuab kõrge maksumuse tõttu lisaks toetusele ka omavahendeid mahus, mis
taotlejatele ei ole jõukohane. Kui hooneid ei ole võimalik rekonstrueerida vastavalt meetme
tingimustele, siis toetust ei taotleta, hooneid ei rekonstrueerita ning energia lõpptarbimise
vähendamise eesmärk jääb saavutamata.
Langetades toetuse andmise sihti liginullenergiahoone nõuetelt oluliselt rekonstrueeritava
hoone nõuetele, suureneb toetuse kasutamiseks ehitustehniliselt ja majanduslikult sobivate
projektide hulk. Oluliselt rekonstrueeritava hoone energiatõhususarvu kehtivad piirväärtused
on sätestatud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruse nr 63 lisas
2. Nimetatud lisa kohaselt on näiteks liginullenergiahoonest kontorihoone energiatõhususarvu
piirväärtus 100 kWh/(m²*a) ja oluliselt rekonstrueeritud kontorihoone energiatõhususarvu
piirväärtus 160 kWh/(m²*a).
Toetuse andmise sihi langetamine ei tähenda, et kõik toetatavad projektid oleksid edaspidi
suunatud ainult oluliselt rekonstrueeritavale hoonele sätestatud nõuete täitmisele. Oluliselt
rekonstrueeritava hoone energiatõhususarvu piirväärtuseid ületavad veel ka madalenergiahoone
ja liginullenergiahoone energiatõhususarvu piirväärtused. Seega on määruse muudetud
sõnastusega kooskõlas ka toetuse andmine olemasoleva hoone rekonstrueerimiseks
madalenergiahooneks või liginullenergiahooneks.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele. Määrus aitab rakendada Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiivi (EL) 2023/1791, mis käsitleb energiatõhusust ja millega muudetakse
määrust (EL) 2023/955 (ELT L 231, 20.09.2023, lk 1–111), mille artiklis 5 „Avalik sektor
energiatõhusust juhtimas“ nõutakse, et liikmesriigid tagavad, et kõigi avaliku sektori asutuste
summaarset energia lõpptarbimist vähendatakse igal aastal vähemalt 1,9 % võrreldes aastaga
2021.
Sama direktiivi artikli 6 kohaselt iga liikmesriik tagab, ilma et see piiraks direktiivi 2010/31/EL
artikli 7 kohaldamist, et renoveeritakse igal aastal vähemalt 3 % avaliku sektori asutuste
omanduses olevate köetavate ja/või jahutatavate hoonete üldpõrandapinnast, et muuta need
vähemalt liginullenergiahooneteks või heitevabadeks hooneteks direktiivi 2010/31/EL artikli 9
kohaselt. Sealjuures võivad liikmesriigid teha otsuse mitte renoveerida osasid hooneid
liginullenergiahoone tasemeni, kui nende hinnangu kohaselt ei ole selle hoone muutmine
liginullenergiahooneks tehniliselt, majanduslikult või funktsionaalselt teostatav.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/31/EL, mis käsitleb hoonete energiatõhusust,
artikli 7 kohaselt peavad oluliselt rekonstrueeritavad hooned vastama sama direktiivi artikli 4
kohaselt kehtestatud energiatõhususe miinimumnõuetele. Energiatõhususe miinimumnõuete
kehtestamisel lähtutakse kulutõhusast tasemest ja see võib erineda liginullenergiahoone
tasemest. Kuna muudetava määruse kehtiv sõnastus nõuab igal juhul liginullenergiahoone
taseme saavutamist, siis on see nõue rangem direktiivi ja selle rakendusaktide nõuetest ning
piirab toetatavate renoveerimisprojektide ringi. Eelnõuga määruse nõuet leevendatakse, mille
tulemusel toetatakse kõiki renoveerimisprojekte, mis vastavad oluliselt rekonstrueeritavale
hoonele sätestatud nõuetele.
4. Määruse mõjud
Muudatusega ei lisandu täiendavaid mõjusid meetme rakendamisel. Meetme raames on
korraldatud kaks taotlusvooru, mille tulemusel on toetuse taotluse rahuldamise otsus tehtud
kolme projekti kohta. Nimetatud kolme projekti eesmärgiks on olemasoleva hoone
rekonstrueerimine liginullenergiahooneks ning seda eesmärki toetuse andmise järgselt ei
muudeta.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamine ei too kaasa lisategevusi, lisakulutusi ega eeldatavaid tulusid.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatisoon
Määrus esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks kõigile
ministeeriumitele ja arvamuse andmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele ja Riigi Kinnisvara AS-
ile.
EELNÕU
Riigihalduse ministri 5. augusti 2022. a määruse
nr 36 „Keskvalitsuse hoonete energiatõhususe
parandamiseks moderniseerimisfondist antava
toetuse kasutamise tingimused ja kord“ muutmine
Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 1651 lõike 52 alusel.
Riigihalduse ministri 5. augusti 2022. a määruses nr 36 „Keskvalitsuse hoonete energiatõhususe
parandamiseks moderniseerimisfondist antava toetuse kasutamise tingimused ja kord“
asendatakse läbivalt sõna „liginullenergiahoone“ sõnadega „oluliselt rekonstrueeritav hoone“
vastavas käändes.
Mart Võrklaev
Rahandusminister
Merike Saks
Kantsler
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Ministeeriumid
Riigihalduse ministri 5. augusti 2022. a määruse nr 36
„Keskvalitsuse hoonete energiatõhususe
parandamiseks moderniseerimisfondist antava
toetuse kasutamise tingimused ja kord“ muutmine
Austatud minister
Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks riigihalduse ministri 5. augusti 2022. a
määruse nr 36 „Keskvalitsuse hoonete energiatõhususe parandamiseks
moderniseerimisfondist antava toetuse kasutamise tingimused ja kord“ muutmise eelnõu.
Palume oma kooskõlastus eelnõule anda kümne tööpäeva jooksul alates selle avaldamisest
eelnõude infosüsteemis.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mart Võrklaev
rahandusminister
Lisad: 1) määruse eelnõu;
2) määruse eelnõu seletuskiri.
Lisaadressaadid:
Riigi Tugiteenuste Keskus
Riigi Kinnisvara AS
Lennart Lepik 5885 1408
Meie 08.04.2024 nr 1.1-10.1/1697-1
|
P Säästa loodust ja ära prindi seda e-kirja!
Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet.
This e-mail may contain information which is classified for official use.
Digiallkirjad
Riigihalduse ministri 5. augusti 2022. a määruse nr 36
„Keskvalitsuse hoonete energiatõhususe parandamiseks
moderniseerimisfondist antava toetuse kasutamise tingimused ja kord“
muutmise määruse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 1651 lõike 52 alusel.
Eelnõuga asendatakse nõue rekonstrueerida riigi ametiasutuse või hallatava riigiasutuse
kasutuses olev hoone liginullenergiahooneks nõudega viia hoone vastavusse oluliselt
rekonstrueeritavale hoonele kehtiva energiatõhususarvu piirväärtusega.
Teisi muudatusi eelnõuga ei tehta. Eelnõu ei ole seotud teiste menetluses olevate eelnõudega
ega Vabariigi Valitsuse tegevuskavaga.
Määruse eelnõu (edaspidi eelnõu) ja seletuskirja koostas Rahandusministeeriumi riigihalduse
osakonna analüütik Lennart Lepik (tel: 611 3041, e-post: [email protected]). Eelnõu ja
seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna
õigusloome valdkonna juht Virge Aasa ([email protected]). Eelnõu keeletoimetaja oli sama
osakonna keeletoimetaja Sirje Lilover ([email protected]).
2. Eelnõu sisu
Eelnõu koosneb ühest paragrahvist.
Eelnõuga muudetakse määruse sõnastust, asendades määruse tekstis läbivalt sõna
„liginullenergiahoone“ sõnadega „oluliselt rekonstrueeritav hoone“ vastavas käändes.
Meetme raames on korraldatud kaks taotlusvooru, mille käigus esitati kolm nõuetekohast
toetuse taotlust. Esimese taotlusvooru maht oli 28 mln eurot, esitati kaks nõuetekohast taotlust
kokku summale 20,6 mln eurot. Teise taotlusvooru maht oli 27 mln eurot, esitati üks
nõuetekohane taotlus summale 0,9 mln eurot. Taotlusi esitati oluliselt alla saadaoleva toetuse
mahu, kuna liginullenergiahooneks rekonstrueerimiseks sobivaid hooneid on vähe ning selline
rekonstrueerimine nõuab kõrge maksumuse tõttu lisaks toetusele ka omavahendeid mahus, mis
taotlejatele ei ole jõukohane. Kui hooneid ei ole võimalik rekonstrueerida vastavalt meetme
tingimustele, siis toetust ei taotleta, hooneid ei rekonstrueerita ning energia lõpptarbimise
vähendamise eesmärk jääb saavutamata.
Langetades toetuse andmise sihti liginullenergiahoone nõuetelt oluliselt rekonstrueeritava
hoone nõuetele, suureneb toetuse kasutamiseks ehitustehniliselt ja majanduslikult sobivate
projektide hulk. Oluliselt rekonstrueeritava hoone energiatõhususarvu kehtivad piirväärtused
on sätestatud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruse nr 63 lisas
2. Nimetatud lisa kohaselt on näiteks liginullenergiahoonest kontorihoone energiatõhususarvu
piirväärtus 100 kWh/(m²*a) ja oluliselt rekonstrueeritud kontorihoone energiatõhususarvu
piirväärtus 160 kWh/(m²*a).
Toetuse andmise sihi langetamine ei tähenda, et kõik toetatavad projektid oleksid edaspidi
suunatud ainult oluliselt rekonstrueeritavale hoonele sätestatud nõuete täitmisele. Oluliselt
rekonstrueeritava hoone energiatõhususarvu piirväärtuseid ületavad veel ka madalenergiahoone
ja liginullenergiahoone energiatõhususarvu piirväärtused. Seega on määruse muudetud
sõnastusega kooskõlas ka toetuse andmine olemasoleva hoone rekonstrueerimiseks
madalenergiahooneks või liginullenergiahooneks.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele. Määrus aitab rakendada Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiivi (EL) 2023/1791, mis käsitleb energiatõhusust ja millega muudetakse
määrust (EL) 2023/955 (ELT L 231, 20.09.2023, lk 1–111), mille artiklis 5 „Avalik sektor
energiatõhusust juhtimas“ nõutakse, et liikmesriigid tagavad, et kõigi avaliku sektori asutuste
summaarset energia lõpptarbimist vähendatakse igal aastal vähemalt 1,9 % võrreldes aastaga
2021.
Sama direktiivi artikli 6 kohaselt iga liikmesriik tagab, ilma et see piiraks direktiivi 2010/31/EL
artikli 7 kohaldamist, et renoveeritakse igal aastal vähemalt 3 % avaliku sektori asutuste
omanduses olevate köetavate ja/või jahutatavate hoonete üldpõrandapinnast, et muuta need
vähemalt liginullenergiahooneteks või heitevabadeks hooneteks direktiivi 2010/31/EL artikli 9
kohaselt. Sealjuures võivad liikmesriigid teha otsuse mitte renoveerida osasid hooneid
liginullenergiahoone tasemeni, kui nende hinnangu kohaselt ei ole selle hoone muutmine
liginullenergiahooneks tehniliselt, majanduslikult või funktsionaalselt teostatav.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/31/EL, mis käsitleb hoonete energiatõhusust,
artikli 7 kohaselt peavad oluliselt rekonstrueeritavad hooned vastama sama direktiivi artikli 4
kohaselt kehtestatud energiatõhususe miinimumnõuetele. Energiatõhususe miinimumnõuete
kehtestamisel lähtutakse kulutõhusast tasemest ja see võib erineda liginullenergiahoone
tasemest. Kuna muudetava määruse kehtiv sõnastus nõuab igal juhul liginullenergiahoone
taseme saavutamist, siis on see nõue rangem direktiivi ja selle rakendusaktide nõuetest ning
piirab toetatavate renoveerimisprojektide ringi. Eelnõuga määruse nõuet leevendatakse, mille
tulemusel toetatakse kõiki renoveerimisprojekte, mis vastavad oluliselt rekonstrueeritavale
hoonele sätestatud nõuetele.
4. Määruse mõjud
Muudatusega ei lisandu täiendavaid mõjusid meetme rakendamisel. Meetme raames on
korraldatud kaks taotlusvooru, mille tulemusel on toetuse taotluse rahuldamise otsus tehtud
kolme projekti kohta. Nimetatud kolme projekti eesmärgiks on olemasoleva hoone
rekonstrueerimine liginullenergiahooneks ning seda eesmärki toetuse andmise järgselt ei
muudeta.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamine ei too kaasa lisategevusi, lisakulutusi ega eeldatavaid tulusid.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatisoon
Määrus esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks kõigile
ministeeriumitele ja arvamuse andmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele ja Riigi Kinnisvara AS-
ile.
EELNÕU
Riigihalduse ministri 5. augusti 2022. a määruse
nr 36 „Keskvalitsuse hoonete energiatõhususe
parandamiseks moderniseerimisfondist antava
toetuse kasutamise tingimused ja kord“ muutmine
Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 1651 lõike 52 alusel.
Riigihalduse ministri 5. augusti 2022. a määruses nr 36 „Keskvalitsuse hoonete energiatõhususe
parandamiseks moderniseerimisfondist antava toetuse kasutamise tingimused ja kord“
asendatakse läbivalt sõna „liginullenergiahoone“ sõnadega „oluliselt rekonstrueeritav hoone“
vastavas käändes.
Mart Võrklaev
Rahandusminister
Merike Saks
Kantsler
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Ministeeriumid
Riigihalduse ministri 5. augusti 2022. a määruse nr 36
„Keskvalitsuse hoonete energiatõhususe
parandamiseks moderniseerimisfondist antava
toetuse kasutamise tingimused ja kord“ muutmine
Austatud minister
Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks riigihalduse ministri 5. augusti 2022. a
määruse nr 36 „Keskvalitsuse hoonete energiatõhususe parandamiseks
moderniseerimisfondist antava toetuse kasutamise tingimused ja kord“ muutmise eelnõu.
Palume oma kooskõlastus eelnõule anda kümne tööpäeva jooksul alates selle avaldamisest
eelnõude infosüsteemis.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mart Võrklaev
rahandusminister
Lisad: 1) määruse eelnõu;
2) määruse eelnõu seletuskiri.
Lisaadressaadid:
Riigi Tugiteenuste Keskus
Riigi Kinnisvara AS
Lennart Lepik 5885 1408
Meie 08.04.2024 nr 1.1-10.1/1697-1