Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 04.09.2026, Kuressaare

Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Rainer Amur

Ametiasutuse nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 26274000134

Kuriteo kvalifikatsioon: karistusseadustik (edaspidi KarS) § 423 lg 1

Kahtlustatava nimi: XXX XXX (ikXXX)

Kuriteo toimepanemise aeg: 29.05.2026

Lääne prefektuuri Kuressaare politseijaoskonnas on 05.06.2026 alustatud kriminaalmenetlus

kriminaalasjas nr 26274000134 KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, mis seisneb selles,

et juhtimisõigust omav ja kaine XXX XXX juhtis 29.05.2026 kella 11.15 ajal Saare maakonnas

Saaremaa vallas XXX XXX XXX XXX mootorsõidukit Nissan Navara registreerimismärgiga XXX

XXX koos järelhaagisega Tiki registreerimismärgiga XXX XXX, millele oli paigaldatud isetehtud

puidust äärised ja neli lahtist pinki, kus sõidutati reisijaid. Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 34 lg 2

kohaselt tohib sõitjaid vedada ainult valmistaja poolt sõidukis ettenähtud kohtadel ja viisil. Seega

sõitjate vedamine haagises ei ole lubatud, kuna haagis ei ole valmistaja poolt sõitjate vedamiseks

ette nähtud. Haagisel ei olnud mingit turvavarustust, mis kaitseks selles viibivaid sõitjaid. XXX

XXX juhtis tema jaoks võõrast mootorsõidukit, mille tõttu ei tunnetanud ka pidurite tugevust. XXX

XXX võttis XXX sadamast mootorsõiduki haagisele inimesed sh XXX XXX ning asus

mootorsõidukiga liikuma XXX surnuaia poole. LS § 50 lg 7 p 2 järgi ei tohi juht järsult pidurdada,

kui see pole vajalik ohutuse tagamiseks. XXX XXX, kes ei tunnetanud mootorsõiduki piduri

tugevust, jõudes mööda XXX XXX kalmistu väravate juurde, vajutas ettevaatamatusest liiga

tugevalt mootorsõiduki pidurile, mille tõttu mootorsõiduk jäi järsult seisma ning haagisel viibinud

reisija XXX XXX kukkus haagiselt teele, mille tagajärjel sai eluohtliku tervisekahjustuse s.o II

kaelalüli II tüübi murru (telglülihamba aluse murru) vähese nihkega tahapoole ning nahaaluse

verevalumi paremale poole otsmikule.

XXX XXX rikkus ettevaatamatusest järgmisi LS nõudeid: LS § 34 lg 2 – Sõitjaid tohib vedada

ainult valmistaja poolt sõidukis ettenähtud kohtadel ja viisil. D1E-alamkategooria autorongi

koosseisus olevat haagist ei tohi kasutada sõitjate veoks. Sõitjate veoks kohandatud veoauto

veoseruumis või kastis tohib isik sõita vaid saarel, välja arvatud püsiasustusega väikesaarte seaduse

tähenduses suursaarel, kasutatavas veoautos tingimusel, et selle jaoks on veoseruumis või kastis

allpool luukide ülemist serva istumiseks tagatud sobiv, ohutu ning kinnihoidmist võimaldav koht,

kusjuures suurim lubatud sõidukiirus ei tohi ületada 40 kilomeetrit tunnis; LS § 50 lg 7 p 2 – Juht

ei tohi: järsult pidurdada, kui see pole vajalik ohutuse tagamiseks.

XXX XXX pani toime mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise ettevaatamatusest, kui

sellega on tekitatud inimesele raske tervisekahjustus, s.o KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava

kuriteo.

Antud kriminaalasjas puudub avalik menetlushuvi ning kahtlustatava süü ei ole suur

järgmistel asjaoludel:

Kriminaalmenetluse seadustikus (edaspidi KrMS) §-s 202 sätestatu kohaselt saab

kriminaalmenetluse lõpetada, kui tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on kahju

2

heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või on

võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.

KrMS § 207 lg 7 järgi võib prokuratuur nimetatud alustel kriminaalmenetluse lõpetada ja määrata

kohustused, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku

eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise

karistuse. Käesolevas kriminaalasjas kahtlustatavale etteheidetava kuriteo näol on tegemist teise

astme kuriteoga, mille eest KarS eriosa näeb ette võimaliku karistusena rahalise karistuse või kuni

kolmeaastase vangistuse. Seega esmased eeldused KrMS § 202 kohaldamiseks on olemas.

Kui hinnata kriminaalasjas kogutud tõendeid nende kogumis, siis nähtub, et kahtlustatav on küll

liiklusõnnetuse põhjustamises süüdi, kuid antud süü selle teo puhul ei ole niivõrd suur, et asja peaks

saatma kohtumenetlusse. Kahtlustatav oli kaine, omas vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise

õigust, ei ületanud kiirust, õnnetuse tekkemehhanism oli kerge. Kahtlustatava näol on tegemist

naisterahvaga, keda on võimalik mõjutada hoolikamalt liikluses käituma ilma kohtuliku karistuseta.

Antud juhul on tegemist liiklusõnnetusega selle sõna õiges tähenduses (kogemata juhtunud

liiklussituatsiooniga, mis päädis tahtmatult kannatanule raske kehavigastuse tekitamisega), kus on

palju kergendavaid asjaolusid ja puuduvad raskendavad asjaolud. Liiklus on küll elusfäär, mille

vastu avalikkusel peab olema eriline usaldus, kuid igasse toimunud liiklusõnnetusse ei saa suhtuda

ühtse kaaluga, vaid hinnata tuleb konkreetse liiklusõnnetuse asjaolusid, isikute käitumist ja

isikuandmeid, mis käesoleva liiklusõnnetuse puhul on vaadeldavad kergendavate asjaolude foonilt.

Liiklusõnnetuse peamine põhjus oli liiga järsk pidurdamine, mis tuli aga sellest, et kahtlustatav

asendas sellel päeval autojuhti, kes muidu selle sõidukiga sõidab ning selle tõttu ei tundnud ta

sõiduki pidurite tugevust ja vajutas pidurile liiga tugevalt. Õnnetusejärgselt pakkus kahtlustatav ka

kannatanule abi st tõi külmakotid kaelale.

Kannatanu sai liiklusõnnetuse tagajärjel füüsilist ja moraalset kahju. Kuna sõiduk, millega

liiklusõnnetus põhjustati oli kindlustatud, pöördus kannatanu esindaja abil kindlustuse poole

kahjuhüvitise saamiseks. Kannatanu ja Salva Kindlustus AS saavutasid tekitatud kahjude osas

kompromissi ja kindlustusandja on selle ka täitnud s.t kannatanule on tekitatud kahju hüvitatud,

mistõttu kannatanu loobus kriminaalmenetluses tsiviilhagi esitamisest.

Kannatanu on ülekuulamisel avaldanud, et saab aru, et tegemist oli halva õnnetusega ning ta ei soovi

autojuhi karistamist, kuid soovib, et inimesi transporditaks XXX XXX turvalisemalt. Prokuratuur

on kohtumisel kahtlustatavaga sellele asjaolule tähelepanu juhtinud ning palunud leida

liiklusseaduse kohane viis inimeste transportimiseks (nt veoautoga).

Avalik menetlushuvi on olemas, kui isiku suhtes on enne uue kuriteo toimepanemist kolme aasta

jooksul kriminaalmenetlus otstarbekuse tõttu lõpetatud või kui kahtlustatav on uue kuriteo

toimepanemise ajal kohtu poolt määratud katseajal või kui kahtlustataval on kustumata karistust

tahtliku kuriteo eest, või teo on toime pannud isik, kellel peavad avaliku ülesande täitmisest

tulenevalt olema kõrged kõlbelised omadused või kelle suhtes peab avalikkusel olema kuriteo

asjaoludega seonduvalt kõrgendatud usaldus või kannatanul puuduvad peale kriminaalmenetluse

efektiivsed õiguskaitsevahendid.

Käesoleval juhul avalik menetlushuvi puudub. Kahtlustatav oli kuriteo toimepanemise ajal kaine,

kiirust ei ületanud ning omas vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust s.t raskeid

liiklusrikkumisi toime ei pannud. Kahtlustatavat ei ole kriminaalkorras ega väärteokorras karistatud

s.t teda ei ole kunagi karistatud ka ühegi LS rikkumise eest, mistõttu saab väita, et kahtlustatav on

liikluses olnud seni eeskujuliku käitumisega. Samuti ei ole tema suhtes varem otstarbekuse

kaalutlusel kriminaalmenetlust lõpetatud. Kahtlustatav ei ole avaliku elu tegelane ega täitnud

avalikku ülesannet. Seega ei ole kahtlustatav varasemalt olnud kuritegeliku käitumisviisiga ning

puudub põhjendatud alus arvata, et taoline käitumisviis võiks tal tekkida tulevikus. Prokuratuuri

hinnangul saab asuda seisukohale, et tegemist oli ühekordse kuriteotunnustega ettevaatamatu teo

toimepanemisega ja ka üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt ei ole isiku karistamine vajalik.

Kuritegude toimepanemine ei ole kujunenud kahtlustatava elustiiliks ega sagedaseks

käitumismustriks.

3

Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et kahtlustatava süü ei olnud suur, ta on valmis võtma endale

kohustused tasuda kriminaalmenetluse kulud ja maksma annetusena sihtotstarbeliseks kasutamiseks

kokku lepitud rahasumma ning on oma teoebaõigust mõistnud, puudub käesoleval juhul vajadus

isiku kriminaalkorras karistamiseks.

Juhindudes KrMS §-dest 202 ja 206, ringkonnaprokurör määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 26274000134 menetlus.

2. Määratud kohustuse liik: kohustada XXX XXXit:

2.1 Mitte toime panema uut KarS § 422 või § 423 kuritegu käesoleva määruse

allkirjastamisest kuni 04.03.2027. Nimetatud nõude eiramine toob kaasa käesoleva

kriminaalasja menetluse viivitamatu uuendamise.

2.2 Maksta sihtotstarbeliseks kasutamiseks 300 (kolmsada) eurot üldsuse huvides MTÜ

Tuulpius arveldusarvele selgitusega „Sihtotstarbeline makse“ tähtajaga 04.03.2027.

2.3 Maksta sihtotstarbeliseks kasutamiseks 300 (kolmsada) eurot üldsuse huvides MTÜ

Kergejõustikuklubi Saare arveldusarvele selgitusega „Sihtotstarbeline makse“

tähtajaga 04.03.2027.

2.4 Kirjutama kannatanu XXX XXXle vabanduskirja ning saatma selle kannatanu e-

posti aadressile XXXXXXXX tähtajaga 04.11.2027.

2.5 Tasuma kriminaalmenetluse kulud 155 eurot tähtajaga 04.03.2027.

3. Määratud kohustuse täitmise tähtaeg: vt punkt 2. Kui isik ei täida määratud tähtaja

jooksul talle pandud kohustusi, võib prokuratuur kriminaalmenetluse määrusega

uuendada.

4. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: ei ole.

5. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: XXX XXX sadama

turvakaamera salvestus jätta digitaalselt e-toimikusse.

6. KrMS § 206 lõike 2¹ alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi

Instituuti ja kustutada ABIS-st ja RSBR-st järgmised andmed: ei ole vaja teatada ega

kustutada.

7. Kriminaalmenetluse kulud: isiku kohtuarstliku ekspertiisi kulu summas 155 eurot (vt punkt

2.5).

8. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia

viivitamata saata: kahtlustatavale XXX XXXile, kannatanule XXX XXXle ja tema

esindajale Olavi-Jüri Luigele (Luik).

9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul

menetluse lõpetanud prokuratuuris. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib

ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks

selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab.

10. Käesoleva määruse koopia saata teadmiseks Tervisekassale e-posti aadressil:

[email protected].

Edasikaebamise kord

Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise

määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille

asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188.

Rainer Amur

ringkonnaprokurör

4

Olen menetluse lõpetamise ja

punktis 2 nimetatud kohustustega nõus: ___________________________________________

(nimi ja allkiri)

Olen kriminaalmenetluse lõpetamise määruse, milles kohustuste täitmiseks vajalikud toimingud ja

õiguslikud tagajärjed on üksikasjalikult kirjeldatud, kätte saanud:

______________________________________

(kuupäev ja allkiri)

Käesoleva kohustuse täitmine ei välista teo tagajärjel kaudselt kahju saanud isikute poolt

varaliste nõuete esitamist teo toimepanija vastu, mh on Tervisekassal õigus välja nõuda

tervisekassa poolt hüvitatud kannatanute ravikindlustushüvitised.