27.07.2026
Jäätmeseaduse muutmise seaduse (riikidevahelise jäätmeveo määruse (EL) 2024/1157 rakendamine) eelnõu seletuskiri (riikidevahelise jäätmeveo määruse (EL) 2024/1157 rakendamine)
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu eesmärk on tagada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1157, mis käsitleb jäätmesaadetisi ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1257/2013 ja (EL) 2020/1056 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1013/2006 (edaspidi määrus (EL) 2024/1157), tõhus rakendamine Eestis, sätestades selleks vajalikud riigisisesed pädevused, menetlusnormid, järelevalvekorralduse ja elektroonilise andmevahetuse lahendused.
Määruse (EL) 2024/1157 eesmärk on tugevdada jäätmesaadetiste kontrolli ja nõuete täitmise tagamist, parandada elektroonilist andmevahetust ning tõhustada liikmesriikide koostööd ebaseaduslike jäätmesaadetiste ennetamisel ja avastamisel. Samuti toetab määrus Euroopa Liidu ringmajanduse eesmärke ning aitab tagada jäätmete keskkonnaohutu käitlemise kogu jäätmesaadetise veo kestel.
Eelnõuga ajakohastatakse viiteid Euroopa Liidu jäätmesaadetisi käsitlevale õigusraamistikule, määratakse määruse rakendamiseks vajalikud pädevad asutused ja kontaktpunktid, täpsustatakse järelevalve- ning koostöökorraldust ning luuakse õiguslik alus Euroopa Liidu andmevahetuse kesksüsteemi (digitaalne andmesaadetiste infosüsteem – DIWASS) kasutamiseks jäätmesaadetiste menetlemisel. Samuti korrastatakse jäätmeseaduse ülesehitust ning tunnistatakse kehtetuks sätted, mis dubleerivad vahetult kohaldatavat Euroopa Liidu õigust või sisaldavad viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele (EÜ) nr 1013/2006. Muudatused on peamiselt täpsustavat ja rakenduslikku laadi ega muuda jäätmeseaduses sätestatud jäätmekäitluse üldpõhimõtteid.
Eelnõu mõjutab ettevõtjate halduskoormust seoses elektroonilisele andmevahetusele üleminekuga. Kuigi üleminekuperioodil võib halduskoormus ajutiselt suureneda, kaasneb elektrooniliste menetluste rakendumisega paberipõhise asjaajamise ja andmete korduva esitamise vähenemine. Seetõttu on mõju halduskoormusele tervikuna tasakaalustatud.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Kliimaministeeriumi tootjavastutuse ja ohtlike jäätmete valdkonna juht Piret Otsason (
[email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud sama ministeeriumi õigusosakonna nõunik Käthlin Oeselg (
[email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Helen Noormägi (
[email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõu on seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega ja sellega tagatakse eelkõige kooskõla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2024/1157. Kuigi tegemist on otsekohalduva määrusega, sisaldab see nõudeid teatud riigisiseste mehhanismide loomiseks, et määrust terviklikult rakendada.
Eelnõukohase seadusega muudetakse jäätmeseaduse redaktsiooni, mille terviktekst on avaldatud märkega RT I, 12.05.2026, 33.
Eelnõu ei ole otseselt seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ega mõne muu menetluses oleva eelnõuga.
Eelnõukohase seadusega ei muudeta konstitutsioonilisi seadusi.
Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.
Eelnõu on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse, rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide, Eesti Vabariigi suhtes jõustunud välislepingute ning Euroopa Liidu õigusega.
Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus (Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 78).
2. Seaduse eesmärk
Eelnõukohase seaduse eesmärk on tagada määruse (EL) 2024/1157 rakendamine.
Seaduseelnõu väljatöötamiseks ei koostatud väljatöötamiskavatsust, kuna eelnõu puudutab ELi õiguse rakendamist.
Määrus (EL) 2024/1157 on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 288 lõige 2). Euroopa Kohus on märkinud, et liikmesriigil ei ole lubatud ELi määrust üle võtta selle sätete riigisisesesse õigusesse ümberkirjutamise teel (vt 7. veebruari 1973. a otsus kohtuasjas C-39/72, komisjon vs. Itaalia, p 17; 2. veebruari 1977. a otsus kohtuasjas C-50/76, Amsterdam Bulb BV vs. Produktschap voor siergewassen, p 7). Mõnel juhul võib olla määruse rakendamiseks vaja võtta vastu riigisiseseid õigusakte, et määrata kindlaks ELi õigust kohaldavad liikmesriigi institutsioonid, liikmesriigi õigusega sobivad sanktsioonid ELi määrusest tulenevate kohustuste täitmata jätmise eest jms. Sellisel juhul ei tohi ELi määrust rakendav liikmesriigi õigus olla ELi õigusega vastuolus ja riigisisese õigusakti sisu peab vastama ELi määruses sätestatud volitusnormi ulatusele (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 5. oktoobri 2006. a otsus 5-23-2 11(15) asjas nr 3-3-1-33-06, punkt 15).[1]
Jäätmesaadetiste määruse esialgne mõjuhinnang avaldati 11. märtsil 2020 ja selle kohta oli võimalik esitada tagasisidet kuni 8. aprillini 2020. Tagasisidet saadi 81 sidusrühmalt, sealhulgas liikmesriikide pädevatelt asutustelt.
Koostati sidusrühmade kaasamise strateegia, mis avaldati 7. mail 2020. Strateegia nägi ette mitu konsultatsioonitegevust, sealhulgas avaliku konsultatsiooni ning sihtrühmadega tehtavad intervjuud ja küsitlused. Avalik konsultatsioon algas 7. mail 2020 ja lõppes 30. juulil 2020. Avaliku konsultatsiooni käigus saadi kokku 295 vastust.
Lisaks tehti liikmesriikide ja teiste sidusrühmadega 11 intervjuud. 23.–24. septembril 2020 toimus töötuba ligikaudu 90 osalejaga, et kaasata aktiivselt liikmesriikide pädevaid asutusi ja sidusrühmi.
Euroopa Komisjon avaldas 2021. aastal jäätmesaadetiste määruse mõjuhinnangu1, mille käigus analüüsiti jäätmesaadetistega seotud keskkonna-, majandus- ja haldusprobleeme ning hinnati erinevaid regulatiivseid lahendusi. Mõjuhinnangus nimetati peamiste probleemidena ebaseaduslike jäätmesaadetiste suurt osakaalu, liikmesriikide erinevat järelevalvepraktikat, jäätmesaadetiste vähest jälgitavust, ebapiisavat elektroonilist andmevahetust ning olukordi, kus Euroopa Liidust eksporditud jäätmeid ei käidelda kolmandates riikides keskkonnahoidlikult. Samuti hinnati vajadust tugevdada jäätmete ringlussevõttu Euroopa Liidus ja vähendada väärtuslike teiseste toorainete väljavedu liidust.
Mõjuhindamise ja konsultatsioonide käigus kaasati liikmesriike, ettevõtjaid, jäätmekäitlejaid, sadamaid, tolliasutusi, keskkonnaorganisatsioone ja teisi sidusrühmi. Avalike konsultatsioonide käigus toetati üldiselt vajadust tugevdada jäätmesaadetiste kontrolli, vähendada ebaseaduslikke vedusid ning minna üle ühtsele elektroonilisele andmevahetusele. Eraldi rõhutati vajadust parandada liikmesriikide koostööd ja järelevalveasutuste võimalusi riskipõhiseks kontrolliks. Samuti peeti oluliseks, et Euroopa Liidu jäätmeid käideldaks võimalikult suures ulatuses Euroopa Liidus, et toetada ringmajandust ja suurendada kvaliteetse teisese toorme kättesaadavust Euroopa tööstusele.
Aastatel 2021–2024 peeti Euroopa Liidu Nõukogus ja Euroopa Parlamendis määruse üle ulatuslikke läbirääkimisi. Keskseteks teemadeks olid eelkõige plastijäätmete eksport OECD-välistesse riikidesse, elektroonilise andmevahetuse süsteemi rakendamine, jäätmete ekspordi kontroll kolmandatesse riikidesse ning liikmesriikide määruse täitmise tagamise alane koostöö. Samuti arutati põhjalikult jäätmete ekspordi ja Euroopa Liidu strateegilise ressursisõltumatuse seoseid, sealhulgas vajadust hoida rohkem teisest toorainet Euroopa Liidu ringmajanduses. Määrus avaldati Euroopa Liidu Teatajas 30. aprillil 2024 ja see jõustus 20 päeva pärast avaldamist.
Määrusest (EL) 2024/1157 tulenevaid muudatusi Eestis arutati huvigruppidega Euroopa Liidu läbirääkimiste käigus Eesti seisukohtade kujundamisel. Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, milles käsitletakse jäätmesaadetisi ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1257/2013 ja (EL) 2020/1056, eelnõu kohta kiideti heaks Vabariigi Valitsuse 3. märtsi 2022. aasta istungil2. Eesti seisukohad määruse (EL) 2024/1157 kohta on esitatud seletuskirjas „Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse, milles käsitletakse jäätmesaadetisi ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1257/2013 ja (EL) 2020/1056 eelnõu kohta“3. Seletuskiri on kättesaadav Riigikogu dokumentide infosüsteemist.
Kokkuvõttes toetas Eesti määruse (EL) 2024/1157 üldisi eesmärke tugevdada ringmajandust, suurendada teisese toorme kasutamist ning vähendada jäätmete keskkonna- ja tervisemõju kogu jäätmesaadetise veo ja käitlemise vältel. Eesti rõhutas, et riikidevaheline jäätmevedu on oluline osa Euroopa Liidu siseturust ja ringmajandusest, kuna kõikidel liikmesriikidel, sealhulgas Eestil, ei ole tehnilist ega majanduslikku võimekust kõiki jäätmeliike kohapeal käidelda. Seetõttu tuleb tagada võimalus suunata jäätmeid ringlussevõtuks ja taaskasutamiseks teistesse liikmesriikidesse.
Eesti toetas ettepanekut lihtsustada Euroopa Liidu siseseid jäätmesaadetisi, eelkõige elektroonilise andmevahetuse süsteemi loomist ja menetluste digiteerimist. Eesti leidis, et kogu ELi hõlmav elektrooniline andmevahetus vähendab ettevõtjate ja ametiasutuste halduskoormust, parandab andmete kvaliteeti ja jälgitavust ning lihtsustab järelevalvet ja liikmesriikide koostööd.
Mis puudutab jäätmete eksporti, siis toetas Eesti rangemate nõuete kehtestamist OECD-välistesse riikidesse suunatud jäätmesaadetistele ja põhimõtet, et Euroopa Liit ei tohiks eksportida probleemseid jäätmeid riikidesse, kus puudub piisav võimekus neid keskkonnahoidlikult käidelda. Eesti pidas oluliseks auditisüsteemi loomist kolmandates riikides asuvate jäätmekäitluskohtade kontrollimiseks ning toetas meetmeid, mis aitavad vältida jäätmete eksportimist kasutatud kaupade või näilise korduskasutuse varjus.
Eesti toetas tugevamat koostööd ebaseaduslike jäätmesaadetiste tõkestamisel ja ELi tasandi jäätmesaadetiste määruse täitmise tagamise rühma loomist.
Lisaks rõhutas Eesti, et jäätmesaadetiste määruse muudatused peavad toetama Euroopa Liidu strateegilist eesmärki suurendada teisese toorme kasutamist ja vähendada sõltuvust imporditavast esmasest toormest, sealhulgas kriitilise tähtsusega toorainetest. Eesti tõi välja, et kvaliteetsete jäätmete ringlussevõtt Euroopa Liidus aitab tugevdada ELi tööstuse konkurentsivõimet, vähendada CO2-heidet ning toetada kliimaneutraalsuse saavutamist.
Eelnõu kohase seadusega tunnistatakse kehtetuks senised sätted, mis dubleerivad vahetult kohaldatava määruse (EL) 2024/1157 nõudeid. Samas säilitatakse riigisisesed sätted ulatuses, mis on vajalik pädevuste määramiseks, järelevalve korraldamiseks ja elektroonilise andmevahetuse rakendamiseks.
Eelnõuga lisatakse jäätmeseadusesse uus säte määruse (EL) 2024/1157 artiklis 46 sätestatud auditite ja akrediteerimise kohta. Selle kohaselt kontrollib sihtriigis asuvaid jäätmekäitluskohti vandeaudiitor audiitortegevuse seaduse tähenduses.
Oluline osa muudatustest puudutab üleminekut täielikult elektroonilisele andmevahetusele Euroopa Liidu andmevahetuse kesksüsteemi kaudu. Muudatustega viiakse jäätmesaadetiste menetlus kooskõlla määruse (EL) 2024/1157 artikliga 27, mille kohaselt tuleb jäätmesaadetistega seotud andmed, dokumendid ja pädevate asutuste otsused esitada ning vahetada elektrooniliselt Euroopa Komisjoni loodud keskse süsteemi või sellega koostalitlusvõimelise riikliku süsteemi kaudu.Selleks tunnistatakse kehtetuks senised paberdokumentide esitamise nõuded. Edaspidi esitatakse ja vahetatakse jäätmesaadetistega seotud dokumente ja andmeid elektrooniliselt Euroopa Liidu andmevahetuse kesksüsteemi ning keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu.
Samuti ajakohastatakse jäätmesaadetiste dokumentide kontrollimise regulatsiooni. Kehtetuks tunnistatakse sätted, mis käsitlesid veolubade ja saatelehtede kaasaskandmist.
Määruse (EL) 2024/1157 artiklid 64–66 kohustavad liikmesriike looma mehhanismid riigisiseseks ja piiriüleseks koostööks ebaseaduslike jäätmesaadetiste ennetamisel ja avastamisel. Selleks määratakse Keskkonnaamet riiklikuks kontaktpunktiks ning sätestatakse tema ülesanne korraldada koostööd teiste liikmesriikide pädevate asutuste, Euroopa Komisjoni ja järelevalveasutustega.
Elektroonilist andmevahetust rakendatakse etapi kaupa. Eelneva kirjaliku teavitamise ja nõusoleku menetlusega seotud elektrooniline süsteem rakendub alates 21. maist 2026 ning üldiste teavitamisnõuetega seotud lisa VII saatedokumendi elektroonilinesüsteem alates 1. jaanuarist 2027.
Määrusest (EL) 2024/1157 tulenevaid mõjusid, sealhulgas elektroonilise andmevahetuse tagamisega seotud mõjusid, on käsitletud käesoleva seletuskirja mõjude peatükis.
2.1. Määruse (EL) 2024/1157 ülevaade
Määrus (EL) 2024/1157 kujundab ümber Euroopa Liidu senise jäätmesaadetiste regulatsiooni, asendades määruse (EÜ) nr 1013/2006 ning tugevdades jäätmesaadetiste kontrolli, määruse täitmise tagamist ja elektroonilist andmevahetust kogu Euroopa Liidus. Määruse eesmärk on vähendada ebaseaduslikke jäätmesaadetisi, parandada jäätmevoogude jälgitavust ning tagada jäätmete keskkonnahoidlik käitlemine kogu veo kestel.
Määrusega nähakse ette üleminek paberipõhiselt menetluselt täielikult elektroonilisele andmevahetusele Euroopa Liidu andmevahetuse kesksüsteemi kaudu. Elektroonilise andmevahetuse eesmärk on parandada teabe kättesaadavust, vähendada halduskoormust ning lihtsustada järelevalvet ja liikmesriikide koostööd. Süsteem võimaldab paremini jälgida teavitamismenetluste kulgu ning parandada jäätmesaadetistega seotud andmete kvaliteeti ja võrreldavust. Elektroonilise andmevahetuse kohustus rakendub etapi kaupa, eelneva kirjaliku teavitamise ja nõusoleku menetlusega seotud andmevahetus (veoload) muutub kohustuslikuks alates 21. maist 2026 ning teavitamiskohustusega jäätmesaadetiste andmevahetus alates 1. jaanuarist 2027. Üleminek elektroonilisele andmevahetusele aitab vähendada ettevõtjate ja ametiasutuste halduskoormust, kiirendada menetlusi ning parandada järelevalveasutuste võimalusi jäätmevoogude reaalajas jälgimiseks ja riskipõhiseks kontrolliks. Samuti toetab see ühtse Euroopa Liidu andmeruumi kujunemist ning parandab teiseste toormete liikumise läbipaistvust ja jälgitavust Euroopa Liidus.
Määrus tugevdab märkimisväärselt ka liikmesriikide koostööd ja jäätmesaadetiste määruse täitmise tagamise mehhanisme ebaseaduslike jäätmesaadetiste ennetamiseks ja avastamiseks. Selleks nähakse ette liikmesriikide kohustus luua riigisisesed koostöömehhanismid pädevate asutuste ja kontrolliasutuste vahel ning tugevdada piiriülest koostööd ja teabevahetust teiste liikmesriikidega. Määrusega luuakse ka Euroopa Liidu tasandil jäätmesaadetiste täitmise tagamise rühm, mille eesmärk on hõlbustada liikmesriikide koostööd, jagada riskihinnanguid ja parimaid tavasid ning koordineerida ebaseaduslike jäätmesaadetiste vastaseid tegevusi. Võrreldes varasema määrusega tugevdatakse seeläbi tunduvalt riskipõhist järelevalvet, piiriülest järelevalvealast koostööd ning liikmesriikide võimalusi avastada organiseeritud ja piiriüleseid ebaseaduslikke jäätmevooge.
Määrusega karmistatakse jäätmete ekspordi nõudeid, et vältida jäätmete vedu riikidesse, kus ei ole tagatud nende keskkonnahoidlik käitlemine. Rangemad nõuded kohalduvad eelkõige OECD-välistesse riikidesse suunatud jäätmesaadetistele ning tugevdatakse kontrolli selle üle, et jäätmeid ei veetaks kasutatud kaupade, kõrvalsaaduste või jäätmete lakkamise staatuse varjus. Selleks nähakse ette täiendavad kontrolli- ja tõendamismehhanismid, et vältida ebaseaduslikku eksporti ja nõuete täitmisest hoidumist näilise korduskasutuse või jäätmete lakkamise staatuse kaudu. Need muudatused aitavad hoida väärtuslikke teiseseid toormeid rohkem Euroopa Liidu ringmajanduses, suurendada materjalide ringlussevõttu ning vähendada sõltuvust imporditavast esmasest toormest. Samuti aitavad rangemad nõuded parandada ausat konkurentsi, vähendada ebaseaduslikke jäätmevooge ja tagada, et jäätmete eksport ei põhjustaks keskkonna- ega tervisekahju kolmandates riikides.
Määrus toetab ka Euroopa Liidu jäätmehierarhia, läheduse ja iseseisvuse põhimõtete rakendamist. Selleks et suurendada ringlussevõttu ja vähendada jäätmete kõrvaldamist, nähakse ette, et teise liikmesriiki kõrvaldamiseks ettenähtud jäätmesaadetised on lubatud üksnes erandjuhtudel. Liikmesriigid peavad selliste saadetiste puhul arvestama läheduse ja iseseisvuse põhimõtteid ning seadma prioriteediks jäätmete taaskasutamise. Need nõuded soodustavad jäätmete käitlemist võimalikult tekkekoha lähedal ning suurendavad liikmesriikide motivatsiooni arendada oma riigisisest ringlussevõtu- ja jäätmekäitlusvõimekust. See aitab vähendada jäätmete transportimisest tulenevat keskkonnamõju, suurendada teiseste toormete kohalikku kasutust ning toetada Euroopa Liidu ringmajanduse ja ressursijulgeoleku eesmärke.
Määrus tugevdab ka plastijäätmete ekspordi nõudeid, et vältida olukorda, kus Euroopa Liit ekspordib probleemseid plastijäätmeid riikidesse, kus ei suudeta neid keskkonnahoidlikult käidelda. Selleks keelatakse alates 21. novembrist 2026 plastijäätmete eksport OECD-välistesse riikidesse. Samas nähakse ette võimalus lubada eksporti juhul, kui asjaomane riik tõendab Euroopa Komisjonile oma võimekust tagada plastijäätmete keskkonnahoidlik käitlemine. Alates 21. maist 2029 võivad OECD-välised riigid esitada Euroopa Komisjonile taotluse teatavate plastijäätmete ringlussevõtuks vastuvõtmiseks. Need muudatused aitavad suunata plastijäätmeid rohkem Euroopa Liidu sisesele ringlussevõtuturule, suurendada kvaliteetse teisese plasti kasutamist ja vähendada sõltuvust esmase toorme kasutamisest. Samuti aitavad piirangud vähendada plastijäätmete sattumist keskkonda ning toetavad Euroopa Liidu eesmärki arendada välja tugevam ja konkurentsivõimelisem ringmajandus.
Lisaks kehtestatakse jäätmete eksportijatele kohustus tagada, et sõltumatu ja kvalifitseeritud kolmas isik auditeerib enne jäätmete eksportimist sihtriigis asuvat jäätmekäitluskohta. Auditi eesmärk on kontrollida, kas käitluskoht vastab määruses sätestatud keskkonnahoidliku käitlemise nõuetele. Kui audit näitab, et käitluskoht nõuetele ei vasta, ei ole jäätmete eksport sellesse käitluskohta lubatud. Auditeerimisnõuded kohalduvad ka OECD riikides asuvatele käitluskohtadele. Euroopa Komisjon loob registri auditeeritud käitluskohtade kohta, et aidata eksportijatel tuvastada nõuetele vastavaid käitluskohti. Auditeerimise nõue suurendab jäätmesaadetiste läbipaistvust ja jälgitavust ning aitab vähendada olukordi, kus Euroopa Liidust eksporditud jäätmeid käideldakse keskkonda või inimtervist kahjustaval viisil. Samuti aitavad nõuded parandada ausat konkurentsi ettevõtjate vahel, kuna väheneb võimalus suunata jäätmeid odavamatesse, kuid nõuetele mittevastavatesse käitluskohtadesse. Lisaks toetavad muudatused kvaliteetsema ringlussevõtu arengut ja suurendavad usaldusväärsust teisese toorme rahvusvahelises tarneahelas.
Muudatuste eesmärk ei ole üksnes vähendada ebaseaduslikke jäätmesaadetisi ja tugevdada kontrolli, vaid toetada ka Euroopa Liidu ringmajanduse eesmärke. Rangemad ekspordi- ja kontrollinõuded aitavad suunata väärtuslikke teiseseid toormeid Euroopa Liidu siseturule ning suurendada jäätmete ringlussevõttu ja materjalide taaskasutamist Euroopa Liidus. Sellega toetatakse Euroopa Liidu strateegilist eesmärki vähendada sõltuvust imporditavast esmasest toormest, tugevdada ressursijulgeolekut ning suurendada ringmajandusel põhineva majanduse konkurentsivõimet.
Muudatused aitavad parandada ka jäätmevoogude läbipaistvust ja jälgitavust ning tagada, et Euroopa Liidust eksporditud jäätmeid käideldakse keskkonnahoidlikult ja kooskõlas Euroopa Liidu keskkonnanõuetega.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kahest paragrahvist, millest esimesega muudetakse ja täiendatakse jäätmeseadust, teise paragrahviga reguleeritakse seaduse jõustumise aega.
Eelnõu §-ga 1 muudetakse jäätmeseadust (JäätS).
JäätSi § 231 lõike 1 punkt 4
Paragrahvi 231 lõike 1 punkti 4 muudatusega ajakohastatakse viide Euroopa Liidu jäätmesaadetisi reguleerivale õigusaktile. Kehtiva määruse (EÜ) nr 1013/2006 asemel viidatakse määrusele (EL) 2024/1157, millega tunnistatakse määrus (EÜ) nr 1013/2006 kehtetuks.
Muudatuse eesmärk on tagada jäätmeseaduse kooskõla Euroopa Liidu õigusega.
JäätSi § 108 lõige 1
Paragrahvi 108 lõike 1 muudatusega ajakohastatakse viide Euroopa Liidu jäätmesaadetisi reguleerivale õigusaktile. Kehtiva määruse (EÜ) nr 1013/2006 asemel viidatakse määrusele (EL) 2024/1157, millega tunnistatakse määrus (EÜ) nr 1013/2006 kehtetuks.
Lõikes 1 sätestatakse, et jäätmete riikidevaheline vedu toimub kooskõlas Eesti Vabariigi suhtes jõustunud välislepingutega ja määruses (EL) 2024/1157 sätestatud korras. Nimetatud määrus reguleerib jäätmete sisse-, välja- ja läbivedu Euroopa Liidus ning Euroopa Liidu ja kolmandate riikide vahel, sätestades muu hulgas teavitamis-, nõusoleku-, kontrolli- ja andmevahetuse nõuded.
Muudatus on vajalik, et viia jäätmeseadus kooskõlla Euroopa Liidu uue määrusega ja tagada õigusselgus.
JäätSi § 108 lõige 2
Paragrahvi 108 lõike 2 muudatusega ajakohastatakse viide Euroopa Liidu jäätmesaadetisi reguleerivale õigusaktile. Kehtiva määruse (EÜ) nr 1013/2006 asemel viidatakse määrusele (EL) 2024/1157, millega tunnistatakse määrus (EÜ) nr 1013/2006 kehtetuks.
Lõikes 2 sätestatakse, et ohtlikke jäätmeid ja välislepinguga reguleeritavaid jäätmeid võib Eesti Vabariiki sisse vedada, Eesti Vabariigist välja vedada või Eesti Vabariigi territooriumilt läbi vedada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/1157 sätestatud korras väljaantud jäätmete riikidevahelise veo loa (edaspidi veoluba) alusel.
Muudatus on vajalik, et viia jäätmeseadus kooskõlla Euroopa Liidu uue määrusega ja tagada õigusselgus.
JäätSi § 1081 lõige 1
Paragrahvi 108¹ lõike 1 muudatusega ajakohastatakse viide Euroopa Liidu jäätmesaadetisi reguleerivale õigusaktile ning täpsustatakse kontrollikavade koostamise õiguslikku alust, viidates määruse (EL) 2024/1157 artiklile 62, mis käsitleb liikmesriikide kohustust koostada riskipõhiseid kontrollikavasid jäätmesaadetiste kontrollimiseks.
JäätSi § 1082
Eelnõuga lisatakse seadusesse § 108², millega määratakse Keskkonnaamet määruse (EL) 2024/1157 kohaseks pädevaks asutuseks. Tegemist on kehtiva regulatsiooni üleviimisega eraldi paragrahvi ja sätte ajakohastamisega seoses Euroopa Liidu uue määruse jõustumisega. Varem sisaldus pädeva asutuse määratlus jäätmeseaduse § 110 lõikes 2, mille kohaselt oli Keskkonnaamet määruse (EÜ) nr 1013/2006 mõistes pädev asutus. Kuna nimetatud määrus tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse määrusega (EL) 2024/1157, on vaja ajakohastada viide uuele määrusele ning tõsta pädeva asutuse üldine regulatsioon süsteemselt eraldi paragrahvi.
Muudatusega parandatakse seaduse ülesehitust ja õigusselgust. Pädeva asutuse regulatsioon koondatakse üldsättena riikidevahelise jäätmeveo peatüki algusesse, mitte üksnes eelneva kirjaliku teavitamise ja nõusoleku menetlust käsitleva paragrahvi juurde.
Keskkonnaamet täidab määrusest (EL) 2024/1157 tulenevaid ülesandeid, sealhulgas viib läbi jäätmesaadetiste eelneva kirjaliku teavitamise ja nõusoleku menetlusi, menetleb teavitusi ja saatedokumente, teeb koostööd teiste liikmesriikide pädevate asutuste ja Euroopa Komisjoniga.
JäätSi § 1083
Eelnõuga lisatakse seadusesse § 108³, millega nähakse ette määruse (EL) nr 2024/1157 artikli 76 kohaste kontaktisikute määramine. Kontaktisikud määravad Kliimaministeerium ja Keskkonnaamet.
Kontaktisikute määramise kohustus ei ole uus. Ka kehtiv määrus (EÜ) nr 1013/2006 näeb ette liikmesriikide kohustuse määrata kontaktisikud jäätmesaadetiste määruse rakendamisega seotud teabevahetuseks ja nõustamiseks.
Määruse (EL) 2024/1157 artikli 76 kohaselt peavad liikmesriigid määrama ühe või mitu kontaktisikut, kelle ülesanne on teavitada ja nõustada määruse rakendamise kohta päringuid esitavaid isikuid, ettevõtjaid, pädevaid asutusi ja teisi asjaosalisi. Samuti tagavad kontaktisikud teabevahetuse Euroopa Komisjoni ja teiste liikmesriikidega määruse rakendamist puudutavates küsimustes.
Kliimaministeerium vastutab valdkonna õigusloome ja poliitika kujundamise eest ning Keskkonnaamet täidab määrusest (EL) 2024/1157 tuleneva pädeva asutuse ülesandeid ning nõustab ettevõtjaid ja teisi isikuid määruse praktilisel rakendamisel.
Kontaktisikute määramine parandab teabe kättesaadavust, tagab ühtse tõlgendamispraktika ning hõlbustab koostööd Euroopa Komisjoni, teiste liikmesriikide ja ettevõtjatega määruse rakendamisel.
JäätSi § 1084
Eelnõuga lisatakse seadusesse § 108⁴, millega määratakse Keskkonnaamet määruse (EL) 2024/1157 artikli 65 kohase täitmise tagamise alase koostöö eest vastutavaks asutuseks ning artikli 61 lõikes 1 nimetatud füüsiliste kontrollidega seotud kontaktpunktiks. Samuti sätestatakse, et Keskkonnaameti alaliste töötajate hulgast nimetatakse määruse artikli 66 lõikes 2 sätestatud jäätmesaadetiste täitmise tagamise rühma esindajad.
Keskkonnaameti määramine täitmise tagamise alase koostöö eest vastutavaks asutuseks ja kontaktpunktiks ei ole uus nõue. Ka kehtiv määrus (EÜ) nr 1013/2006 näeb ette liikmesriikide koostöö ebaseaduslike jäätmesaadetiste ennetamisel ja avastamisel ning neid ülesandeid on Eestis juba täitnud Keskkonnaamet. Muudatusega ajakohastatakse riigisisest regulatsiooni kooskõlas määrusega (EL) 2024/1157 ja sätestatakse Keskkonnaameti roll seaduses sõnaselgelt.
Määruse (EL) 2024/1157 artikli 65 kohaselt peavad liikmesriigid tegema kahe- ja mitmepoolset koostööd ebaseaduslike jäätmesaadetiste ennetamiseks ja avastamiseks, vahetama teavet ning määrama kontaktpunktid füüsiliste kontrollidega seotud koostööks. Kontaktpunkti ülesanne on koordineerida koostööd teiste liikmesriikide pädevate asutuste, Euroopa Komisjoni ning asjaomaste järelevalveasutustega, sealhulgas vahetada kontrollitulemusi ja riskihinnanguid.
Uue nõudena näeb määruse (EL) 2024/1157 artikkel 66 ette, et luuakse jäätmesaadetiste määruse täitmise tagamise rühm. Rühm koondab liikmesriikide esindajad, et tugevdada praktilist koostööd, vahetada kogemusi, kujundada ühiseid lähenemisviise ja toetada määruse ühetaolist rakendamist Euroopa Liidus. Käesoleva sättega nähakse ette, et Eesti esindajad nimetatakse Keskkonnaameti alaliste töötajate hulgast.
Keskkonnaameti määramine nimetatud ülesannete täitjaks on põhjendatud, kuna amet teostab juba praegu riikidevaheliste jäätmesaadetiste üle järelevalvet ning teeb koostööd teiste riikide pädevate asutuste ja järelevalveasutustega ebaseaduslike jäätmesaadetiste ennetamisel ja avastamisel. Muudatus tugevdab Eesti osalemist Euroopa Liidu üleses täitmise tagamise koostöös ning aitab parandada ebaseaduslike jäätmesaadetiste avastamise ja tõkestamise võimekust.
JäätSi § 1085
Eelnõuga lisatakse seadusesse § 108⁵, millega sätestatakse määruse (EL) 2024/1157 artiklis 46 nimetatud akrediteerimise kord Eestis.
Määruse (EL) 2024/1157 artikkel 46 käsitleb jäätmete eksporti kolmandatesse riikidesse ning näeb ette, et jäätmesaadetise korraldaja peab enne jäätmete eksportimist tagama sõltumatu ja akrediteeritud kolmanda isiku tehtud auditi jäätmeid vastu võtvas käitluskohas. Auditi eesmärk on tõendada, et jäätmekäitlusettevõte käitleb eksporditavaid jäätmeid vähemalt samaväärsel keskkonnakaitse tasemel, nagu seda nõutakse Euroopa Liidu õigusaktidega. Kui auditist selgub, et käitluskoht nõuetele ei vasta, ei ole jäätmete eksport sellesse käitluskohta lubatud.
Määrus nõuab, et kontrolli teeks sõltumatu ja asjakohase kvalifikatsiooniga isik, kelle on selleks avaliku sektori asutus volitanud või akrediteerinud, kuid ei määra, milline isik või millise riigisisese menetluse alusel ta seda liikmesriigis teeb. Käesoleva sätte eesmärk ongi määrata Eestis selleks pädev isik.
Õigusselguse tagamiseks nähakse käesoleva sättega ette, et Eestis teeb määruse artiklis 46 nimetatud kontrolli vandeaudiitor audiitortegevuse seaduse tähenduses piiratud kindlustandva töövõtuna. Selline lahendus tagab, et kontrolli teeb sõltumatu, kutsekvalifikatsiooniga ja avaliku järelevalve all tegutsev isik, kelle tegevusele kohalduvad audiitortegevuse seadusest tulenevad sõltumatuse, kutse-eetika ja kvaliteedikontrolli nõuded.
Muudatus ei loo uut Euroopa Liidu õigusest tulenevat kohustust jäätmete eksportijatele, vaid täpsustab, kes täidab riigis määruse (EL) 2024/1157 artiklis 46 ette nähtud sõltumatu kontrollija rolli. Sellega luuakse ettevõtjatele ja pädevatele asutustele õigusselgus määruse rakendamisel ning tagatakse, et Eestis on olemas selge õiguslik alus artiklis 46 sätestatud kontrolli tegemiseks.
JäätSi § 110
Kuna §‑s 110 viiakse regulatsioon kooskõlla määrusega (EL) 2024/1157 ning korrastatakse paragrahvi ülesehitust, sõnastatakse paragrahv tervikuna ümber. Paragrahvi regulatiivne eesmärk ei muutu – jätkuvalt reguleeritakse jäätmesaadetiste veoks väljastatavat veoluba ja sellele kohalduvat menetlust.
Paragrahvi pealkiri „Ohtlike jäätmete ja välislepinguga reguleeritavate jäätmete veoluba“ asendatakse pealkirjaga „Eelneva kirjaliku teavitamise ja nõusoleku menetlus“. Muudatus on vajalik, kuna paragrahv ei käsitle edaspidi üksnes ohtlike ja välislepingutega seotud jäätmeid, vaid lisaks ka määruses nimetatud muid jäätmeid, millele rakendatakse teavitamise ja nõusoleku menetlust. Uus pealkiri kajastab seetõttu täpsemalt paragrahvi sisu.
Lõikes 1 sätestatakse, et jäätmesaadetiste veoks, millele kohaldatakse Eesti Vabariigi suhtes jõustunud või määruse (EL) 2024/1157 kohast eelneva kirjaliku teavitamise ja nõusoleku menetlust, väljastatakse veoluba. Tegemist ei ole uue menetlusega, vaid Eesti õiguses väljakujunenud mõiste „veoluba“ seotakse sõnaselgelt määruses (EL) 2024/1157 sätestatud eelneva kirjaliku teavitamise ja nõusoleku menetlusega. Muudatus tagab õigusselguse ning säilitab ettevõtjatele ja ametiasutustele senise arusaadava terminoloogia.
Lõikes 2 ajakohastatakse veoloa mõistet. Võrreldes kehtiva õigusega asendatakse viide määrusele (EÜ) nr 1013/2006 viitega määrusele (EL) 2024/1157 ning täpsustatakse, et veoluba on määruse (EL) 2024/1157 kohase eelneva kirjaliku teavitamise ja nõusoleku menetluse alusel väljastatav dokument. Veoloa sisuline tähendus ei muutu. Tegemist on jätkuvalt dokumendiga, mis annab õiguse ohtlikke jäätmeid, välislepinguga reguleeritavaid jäätmeid või määruses nimetatud jäätmeid Eesti Vabariiki sisse vedada, Eesti Vabariigist välja vedada või Eesti Vabariigi territooriumilt läbi vedada.
Lõikes 3 sätestatakse, et veoloa väljastab käesoleva seaduse § 108² nimetatud pädev asutus. Sisuliselt säilib senine regulatsioon, mille kohaselt väljastab veoloa Keskkonnaamet, kuid viide sõnastatakse ümber, viidates jäätmeseaduses pädeva asutuse määramise sättele. See väldib sama regulatsiooni kordamist.
Kehtiva paragrahvi lõige 3, mille kohaselt taotletakse veoluba ning koostatakse ja edastatakse saatedokumendid keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu, tunnistatakse kehtetuks. Muudatus on vajalik, kuna määruse (EL) 2024/1157 artiklis 27 nähakse ette jäätmesaadetistega seotud teabe esitamine ja vahetamine Euroopa Liidu andmevahetuse kesksüsteemi kaudu. Seetõttu koondatakse elektroonilise andmevahetuse rakendamist käsitlevad sätted jäätmeseaduse §-sse 115, mis reguleerib jäätmete sisseveo, väljaveo ja läbiveoga seotud dokumentide ja andmete esitamise korda. See väldib regulatsiooni killustamist ning tagab kooskõla vahetult kohaldatava määrusega (EL) 2024/1157.
JäätSi § 113 lõige 1
JäätSi § 113 lõike 1 muudatusega asendatakse tekstiosa „veoloa ärakiri“ tekstiosaga „veoluba“. Muudatuse eesmärk on ajakohastada sätte sõnastust ning viia see kooskõlla määrusega (EL) 2024/1157 ja elektroonilise andmevahetuse põhimõtetega. Kuna määruse kohaselt esitatakse ja vahetatakse jäätmesaadetistega seotud dokumente Euroopa Liidu andmevahetuse kesksüsteemi kaudu, ei ole enam põhjendatud nõuda üksnes veoloa ärakirja kaasaskandmist. Sätte sõnastus võimaldab kasutada nii elektroonilist kui ka vajaduse korral väljatrükitud veoluba ning tagab parema kooskõla määruses sätestatud dokumentide elektroonilise haldamise põhimõttega. Muudatus ei muuda veoloa olemasolu kohustust ega järelevalve sisu.
JäätSi § 114
Kuna muudatused puudutavad § 114 kõiki lõikeid ning senine regulatsioon viiakse kooskõlla määrusest (EL) 2024/1157 tuleneva andmete ja dokumentide säilitamise korraga, sõnastatakse paragrahv tervikuna ümber. Kui kehtiv paragrahv reguleerib üksnes ohtlike jäätmete veolubade andmise arvestust ja nendega seotud dokumentide säilitamist, siis uue regulatsiooni kohaselt säilitatakse määruse (EL) 2024/1157 artikli 27 lõikes 1 nimetatud andmeid ja dokumente sõltumata sellest, millise jäätmesaadetise liigiga on tegemist. Paragrahvi eesmärk – reguleerida jäätmesaadetistega seotud andmete ja dokumentide säilitamist – sisuliselt ei muutu, kuid muutuvad säilitatavate andmete ulatus, säilitamise õiguslik alus ning säilitamise viis. Seetõttu on selline lahendus normitehniliselt selgem ja tagab regulatsiooni parema arusaadavuse.
Kehtiva paragrahvi pealkiri „Ohtlike jäätmete veoloa andmise arvestuse pidamine“ asendatakse pealkirjaga „Jäätmesaadetistega seotud andmete ja dokumentide säilitamine“, kuna regulatsioon ei käsitle üksnes ohtlike jäätmete veolubade andmise arvestust, vaid määruse (EL) 2024/1157 kohaste jäätmesaadetistega seotud andmete ja dokumentide säilitamist laiemalt.
Kehtiva paragrahvi kohaselt peab Keskkonnaamet arvestust ohtlike jäätmete veolubade andmise kohta ning säilitab viis aastat väljaantud veoloa ärakirja, selle aluseks oleva taotluse ärakirja ning loa andmise või sellest keeldumise aluseks olnud dokumente. Määrus (EL) 2024/1157 reguleerib aga jäätmesaadetistega seotud dokumentide ja andmete säilitamist terviklikult ning näeb ette elektroonilise andmevahetuse Euroopa Liidu andmevahetuse kesksüsteemi kaudu.
Paragrahvi lõikes 1 sätestatakse, et Keskkonnaamet säilitab määruse (EL) 2024/1157 artikli 27 lõikes 1 nimetatud andmeid ja dokumente määruse artiklis 20 sätestatud korras. Määruse artiklis 20 on sätestatud dokumentide ja andmete säilitamise tähtajad ning ulatus nii eelneva kirjaliku teavitamise ja nõusoleku menetluse, üldise teavitamiskohustusega jäätmesaadetiste kui ka ebaseaduslike jäätmesaadetiste puhul.
Paragrahvi lõikes 2 sätestatakse, et nimetatud andmeid säilitatakse määruse (EL) 2024/1157 artikli 27 lõikes 3 nimetatud Euroopa Liidu andmevahetuse kesksüsteemis. Määruse artikli 27 kohaselt esitatakse, vahetatakse ja säilitatakse jäätmesaadetistega seotud teavet elektrooniliselt ning kesksüsteem hõlbustab dokumentide säilitamist kooskõlas artikliga 20.
Muudatuse tulemusena loobutakse senisest veolubade ja nendega seotud dokumentide ärakirjade säilitamise regulatsioonist. Elektroonilise andmevahetuse tingimustes ei ole vajalik eristada dokumenti ja selle ärakirja, kuna andmete ja dokumentide säilitamine ning kättesaadavus tagatakse elektrooniliselt määruses (EL) 2024/1157 sätestatud korras.
Muudatusega ei lisata Keskkonnaametile ega ettevõtjatele uusi sisulisi kohustusi, vaid ajakohastatakse olemasolevat dokumentide säilitamise kohustust, mis viiakse kooskõlla määruse (EL) 2024/1157 ja Euroopa Liidu andmevahetuse kesksüsteemi kasutuselevõtuga. Sellega loobutakse üksnes senisest paberipõhisest veolubade arvestusest ning tagatakse dokumentide säilitamine ühtses Euroopa Liidu elektroonilises süsteemis.
JäätSi § 1141
Paragrahv 114¹ tunnistatakse kehtetuks, et viia jäätmeseadus kooskõlla määrusega (EL) 2024/1157 ja eemaldada riigisisesest regulatsioonist sätted, mis dubleerivad vahetult kohaldatava Euroopa Liidu õiguse nõudeid.
Kehtiv § 114¹ reguleerib selliste riikidevaheliste jäätmesaadetiste kohta teabe esitamist, mille suhtes ei kohaldata eelneva kirjaliku teavitamise ja nõusoleku menetlust. Paragrahv kohustab jäätmesaadetise saatmist korraldavat isikut koostama vähemalt üks päev enne saadetise lähetamist määruse VII lisa kohase saatedokumendi keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu ning esitama pärast jäätmete jõudmist käitluskohta vastuvõtja kinnitatud saatedokumendi. Samuti kohustab säte Eestis asuvat jäätmesaadetise vastuvõtjat esitama kinnitatud saatedokumendi keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu kahe tööpäeva jooksul pärast jäätmete saabumist käitluskohta.
Määruse (EL) 2024/1157 artikli 27 kohaselt esitatakse ja vahetatakse jäätmesaadetistega seotud teavitusi, nõusolekuid, määruse VII lisa kohaseid saatedokumente ning muud teavet Euroopa Liidu andmevahetuse kesksüsteemi kaudu. Määrus reguleerib üksikasjalikult nii andmete esitamise, kinnitamise, kättesaadavuse kui ka elektroonilise andmevahetuse korra, mistõttu ei ole neid nõudeid vaja riigisiseses seaduses korrata.
Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2025/1290, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1157 rakenduseeskirjad seoses nõuetega, mis on vajalikud jäätmesaadetistega seotud teabe ja dokumentide elektroonilise esitamise ja vahetamise kesksüsteemi ja muude süsteemide või tarkvara koostalitlusvõime tagamiseks, ning seoses muude tehniliste ja korralduslike nõuetega, mis on vajalikud teabe ja dokumentide sellise elektroonilise esitamise ja vahetamise praktiliseks rakendamiseks, kohaselt teavitab liikmesriigi pädev asutus Euroopa Komisjoni kasutatavast tehnilisest liidest. Rakendusmääruse (EL) 2025/1290 ning Euroopa Komisjoni 27. märtsi 2026. aasta otsuse kohaselt jätkub Eestis määruse VII lisa kohaste jäätmesaadetiste andmete ja saatedokumentide esitamine kuni 2026. aasta 31. detsembrini keskkonnaotsuste infosüsteemi (KOTKAS) kaudu. Pärast Euroopa Liidu andmevahetuse kesksüsteemi API-liidestuse kasutuselevõttu ja Euroopa Komisjoni teavitamist esitatakse andmed nimetatud kesksüsteemi kaudu.
Seetõttu tunnistatakse § 114¹ kehtetuks alates 1. jaanuarist 2027, mil määruse VII lisa kohased jäätmesaadetiste andmed esitatakse täielikult määruse (EL) 2024/1157 artikli 27 alusel Euroopa Liidu andmevahetuse kesksüsteemi kaudu. Muutub üksnes andmete esitamise tehniline korraldus ja riigisisesest õigusest eemaldatakse Euroopa Liidu määrust dubleerivad sätted. Alates 1. jaanuarist 2027 toimub VII lisa saatedokumentide esitamine § 115 lõigete 2 ja 3 alusel Euroopa Liidu andmevahetuse kesksüsteemis
JäätSi § 115
Kuna § 115 reguleerimisala muutub oluliselt, sõnastatakse paragrahv tervikuna ümber. Kehtiv paragrahv reguleerib üksnes viiteid jäätmete sisse-, välja- ja läbiveo dokumentide vormidele ning tagatisrahaga hõlmatud pakendijäätmete sisseveole kohaldatavatele nõuetele. Muudatusega täiendatakse paragrahvi määruse (EL) 2024/1157 artiklist 27 tuleneva elektroonilise andmevahetuse regulatsiooniga ning koondatakse sellesse jäätmesaadetistega seotud dokumentide ja andmete esitamise üldised põhimõtted.
Muudatus on seotud § 110 lõike 3 ja § 114¹ kehtetuks tunnistamisega. Senine elektroonilise andmevahetuse regulatsioon paikneb jäätmeseaduses erinevates sätetes sõltuvalt jäätmesaadetise liigist ja kohaldatavast menetlusest. Kehtiva § 110 lõike 3 kohaselt taotletakse veoluba ning koostatakse ja edastatakse saatedokumendid keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu, § 114¹ reguleerib aga selliste jäätmesaadetiste kohta andmete esitamist, mille suhtes eelneva kirjaliku teavitamise ja nõusoleku menetlust ei kohaldata. Määruse (EL) 2024/1157 artikli 27 kohaselt toimub jäätmesaadetistega seotud andmete ja dokumentide esitamine edaspidi ühtsetel alustel Euroopa Liidu andmevahetuse kesksüsteemi kaudu. Seetõttu koondatakse elektroonilise andmevahetuse üldine regulatsioon §‑sse 115, mille lõiked 2 ja 3 sätestavad andmete esitamise üldkorra. Selline lahendus on põhjendatud, kuna § 115 on jäätmete sisseveo, väljaveo ja läbiveoga seotud menetluslikke nõudeid reguleeriv keskne säte. Muudatus tagab regulatsiooni parema süsteemsuse, väldib samalaadsete nõuete paiknemist erinevates sätetes ning võimaldab kehtetuks tunnistada määrust dubleerivad sätted §‑s 110 ja §‑s 114¹.
Paragrahvi pealkirja täpsustatakse, kuna lisaks jäätmete sisse-, välja- ja läbiveoga seotud dokumentide vormidele reguleeritakse edaspidi sättes ka jäätmesaadetistega seotud andmete esitamist Euroopa Liidu andmevahetuse kesksüsteemi kaudu.
Paragrahvi lõikes 1 ajakohastatakse viidet Euroopa Liidu õigusaktile. Kehtiva viite asemel määrusele (EÜ) nr 1013/2006 viidatakse määrusele (EL) 2024/1157. Samuti täpsustatakse, et jäätmete sisse-, välja- ja läbiveoga seotud dokumentide vormid ja nõuded on sätestatud määruses (EL) 2024/1157.
Paragrahvi täiendatakse uute lõigetega 2 ja 3, millega luuakse õiguslik alus määruse (EL) 2024/1157 artiklis 27 sätestatud elektroonilise andmevahetuse rakendamiseks Eestis.
Paragrahvi lõikes 2 sätestatakse, et määruse (EL) 2024/1157 artikli 27 lõikes 1 nimetatud teave esitatakse sama artikli lõikes 3 osutatud Euroopa Liidu andmevahetuse kesksüsteemi. Tegemist on uue määrusest tuleneva elektroonilise andmevahetuse süsteemiga, mille eesmärk on ühtlustada jäätmesaadetistega seotud teabe esitamine kogu Euroopa Liidus, parandada andmete kvaliteeti ja kättesaadavust ning lihtsustada järelevalvet ja liikmesriikide koostööd.
Paragrahvi täiendatakse uue lõikega 3, milles sätestatakse, et lõikes 2 nimetatud teave esitatakse Keskkonnaameti määratud elektroonilise infosüsteemi kaudu. Sätte eesmärk on võimaldada kasutada riigisisest infosüsteemi liidesena Euroopa Liidu andmevahetuse kesksüsteemiga. Selline lahendus võimaldab ettevõtjatel esitada andmeid senise riigisisese infosüsteemi kaudu, kust need edastatakse Euroopa Liidu kesksüsteemi. Säte ei seo seadust konkreetse infosüsteemiga, võimaldades kasutada nii olemasolevat kui ka tulevikus kasutusele võetavat lahendust ning vältides vajadust seadust infosüsteemide muutumise korral muuta.
Paragrahvi lõikes 4 (senine lg 3) ajakohastatakse viidet Euroopa Liidu õigusaktile. Sisuliselt säilib kehtiv regulatsioon, mille kohaselt kohaldatakse Eestis tagatisrahaga hõlmatud pakendijäätmete sisseveol määruse (EL) 2024/1157 artiklis 18 sätestatud üldnõudeid, kui jäätmesaadetise kogus ületab neli kilogrammi.
Muudatus lähtub määruse (EL) 2024/1157 eesmärgist minna üle täielikult elektroonilisele andmevahetusele ja tagada liikmesriikide infosüsteemide koostalitlusvõime Euroopa Liidu andmevahetuse kesksüsteemiga.
Üleminek Euroopa Liidu andmevahetuse kesksüsteemi kasutamisele toimub etapi kaupa. Eelneva kirjaliku teavitamise ja nõusoleku menetlusega seotud elektrooniline andmevahetus rakendub alates 21. maist 2026. Määruse (EL) 2024/1157 artikli 18 kohaste jäätmesaadetiste suhtes kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikeid 2 ja 3 alates 1. jaanuarist 2027, milleks nähakse ette eraldi üleminekusäte §-s 136³⁰. Kuni 2026. aasta lõpuni toimub nende jäätmesaadetiste kohta andmete esitamine kehtiva § 114¹ alusel.
Üleminekuperioodil võib ettevõtjatele kaasneda ajutine täiendav halduskoormus. Kuni Eesti riigisisese infosüsteemi ja Euroopa Liidu andmevahetuse kesksüsteemi vahelise API-liidestuse valmimiseni tuleb kasutada Euroopa Komisjoni veebipõhist kasutajaliidest (GUI) ning osaliselt jätkata andmete esitamist ka riigisiseses infosüsteemis. See võib ajutiselt kaasa tuua täiendavaid tööetappe ja andmete esitamise eri infosüsteemide kaudu. Pärast API-liidestuse kasutuselevõttu edastatakse andmed Keskkonnaameti määratud infosüsteemist automaatselt Euroopa Liidu andmevahetuse kesksüsteemi. Nii väheneb ettevõtjate halduskoormus ja välditakse samade andmete korduvat sisestamist. Euroopa Liidu andmevahetuse kesksüsteem kaotab vajaduse esitada dokumentide ärakirju ning võimaldab kiiremat ja tõhusamat menetlust. Samuti parandab see andmete kvaliteeti, jäätmesaadetiste jälgitavust ja liikmesriikide teabevahetust kogu Euroopa Liidus.
JäätSi § 119 lõige 6
JäätSi § 119 lõike 6 muudatusega täpsustatakse Maksu- ja Tolliameti järelevalvepädevust riikidevahelise jäätmeveo korral. Muudatuse kohaselt teeb Maksu- ja Tolliamet lisaks Keskkonnaametile järelevalvet käesoleva seaduse §-des 108, 110, 113 ja 115 sätestatud nõuete täitmise üle.
Muudatuse eesmärk ei ole anda Maksu- ja Tolliametile jäätmesaadetiste valdkonnas iseseisvat põhilist järelevalveülesannet, vaid luua selge õiguslik alus järelevalve teostamiseks olukordades, kus amet puutub jäätmesaadetistega kokku oma tavapärase tollikontrolli käigus. Maksu- ja Tolliametil on olemas vajalikud volitused ja praktiline võimekus kontrollida piiriüleseid kaubavooge, sealhulgas tuvastada võimalikke jäätmesaadetisi tolliprotseduuride käigus ning edastada teave või rakendada seadusest tulenevaid meetmeid.
Riikidevaheliste jäätmesaadetiste valdkonna põhiline järelevalveasutus on jätkuvalt Keskkonnaamet, kes menetleb jäätmesaadetistega seotud juhtumeid ning korraldab valdkondlikku järelevalvet. Muudatus ei too kaasa Maksu- ja Tolliametile olulist täiendavat halduskoormust, vaid võimaldab senisest selgemalt kasutada ameti olemasolevaid kontrollipädevusi ning toetab määrusest (EL) 2024/1157 tulenevat riskipõhist kontrolli ja ebaseaduslike jäätmesaadetiste ennetamist ning avastamist.
Paragrahv 108 sätestab jäätmete riikidevahelise veo üldnõuded ning näeb ette, et jäätmeid veetakse üle riigipiiri kooskõlas välislepingute ja määrusega (EL) 2024/1157. Maksu- ja Tolliameti pädevus võimaldab piiriületusel kontrollida, kas jäätmesaadetis vastab Euroopa Liidu ja rahvusvahelistele nõuetele ning kas tegemist võib olla ebaseadusliku jäätmesaadetisega.
Paragrahv 110 reguleerib eelneva kirjaliku teavitamise ja nõusoleku menetlust (veoluba). Maksu- ja Tolliameti järelevalvepädevus võimaldab kontrollida, kas jäätmesaadetise veoks on olemas nõutav veoluba ning kas jäätmesaadetis vastab selles sätestatud tingimustele.
Paragrahv 113 sätestab nõude, et piiriülese või Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise jäätmeveoga tegeleval jäätmevedajal peab olema keskkonnakaitseluba. Maksu- ja Tolliamet saab piiriületusel kontrollida, kas vedajal on õigus jäätmeid vedada ning kas tal on keskkonnakaitseluba.
Paragrahv 115 reguleerib jäätmesaadetiste dokumentide vorme, dokumentide esitamise korda ja elektroonilist andmevahetust Euroopa Liidu andmevahetuse kesksüsteemi kaudu. Maksu- ja Tolliameti järelevalvepädevus võimaldab kontrollida jäätmesaadetistega seotud dokumentide ja elektrooniliste andmete olemasolu ning nende vastavust määruse (EL) 2024/1157 nõuetele, sealhulgas Euroopa Liidu andmevahetuse kesksüsteemis esitatud andmete olemasolu ja korrektsust.
Muudatus tugevdab Keskkonnaameti ning Maksu- ja Tolliameti koostööd ebaseaduslike jäätmesaadetiste avastamisel ja tõkestamisel ning toetab määrusest (EL) 2024/1157 tulenevate kontrolli- ja täitmise tagamise kohustuste rakendamist. Samuti aitab see tagada tõhusama riskipõhise järelevalve ning vähendada ebaseadusliku jäätmeveo riski Euroopa Liidu välispiiril ja liikmesriikidevahelises jäätmeveos.
JäätSi § 1196 lõike 1 punkt 4
Paragrahvi 119⁶ lõike 1 punkti 4 muudatusega ajakohastatakse viide Euroopa Liidu jäätmesaadetisi reguleerivale õigusaktile. Kehtiva määruse (EÜ) nr 1013/2006 asemel viidatakse määrusele (EL) 2024/1157, millega tunnistatakse määrus (EÜ) nr 1013/2006 kehtetuks.
Muudatuse eesmärk on tagada jäätmeseaduse kooskõla Euroopa Liidu õigusega ning võimaldada jätkuvalt teha järelevalve eesmärgil audiitorkontrolli määruse (EL) 2024/1157 kohaselt jäätmesaadetiste kohta kogutud andmete ja teabe üle. Tegemist on tehnilise muudatusega, millega asendatakse viide kehtetuks tunnistatavale määrusele viitega uuele vahetult kohaldatavale Euroopa Liidu õigusaktile.
JäätSi § 13630
Rakendussätte eesmärk on tagada sujuv üleminek määruse (EL) 2024/1157 artikli 27 kohasele elektroonilisele andmevahetusele. Komisjoni 27. märtsi 2026. aasta otsuse kohaselt võivad liikmesriigid jätkata määruse VII lisa (artikli 18) kohaste jäätmesaadetiste andmete esitamist olemasolevate riigisiseste infosüsteemide kaudu kuni 2026. aasta lõpuni. Eestis esitatakse sellel perioodil määruse VII lisa kohaseid saatedokumente keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu.
Seetõttu rakendatakse § 115 lõikeid 2 ja 3 määruse (EL) 2024/1157 artikli 18 kohaste jäätmesaadetiste suhtes alates 1. jaanuarist 2027. Rakendussäte tagab õigusselguse ja võimaldab lõpetada riigisisese üleminekusüsteemi kasutamise pärast Euroopa Liidu ühtse elektroonilise andmevahetuse süsteemi täielikku rakendumist.
2. Seaduse jõustumine
Eelnõu on kavandatud jõustuma järgmisel päeval selle Riigi Teatajas avaldamist.
Valitud jõustumisaeg on vajalik, kuna seaduse muutmise aluseks olev Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1157 (mis käsitleb jäätmesaadetisi ja millega tunnistatakse kehtetuks senine määrus (EÜ) nr 1013/2006) on Euroopa Liidu tasandil juba jõustunud ja seda kohaldatakse alates 21. maist 2026. Siseriiklike rakendusnormide viivitamatu jõustamine tagab õigusselguse ja välistab vastuolud otsekohalduva EL-i õiguse ja siseriikliku jäätmeseaduse vahel. Valitud jõustumise aeg on võimalik, kuna kavandatavad muudatused ei too kaasa selliseid õiguslikke, korralduslikke ega tehnilisi ümberkorraldusi, mille rakendamiseks oleks vajalik täiendav üleminekuaeg.
Seaduse § 1 punkt 9 jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril.
Rakendusmääruse (EL) 2025/1290 ning Euroopa Komisjoni 27. märtsi 2026. aasta otsuse kohaselt jätkub Eestis määruse VII lisa (Annex VII) kohaste jäätmesaadetiste andmete ja saatedokumentide esitamine kuni 2026. aasta 31. detsembrini keskkonnaotsuste infosüsteemi (KOTKAS) kaudu. Alates 1. jaanuarist 2027 esitatakse määruse (EL) 2024/1157 VII lisa kohaste jäätmesaadetiste andmeid Euroopa Liidu andmevahetuse kesksüsteemi kaudu kooskõlas määruse artikliga 27. Seetõttu ei ole alates nimetatud kuupäevast enam vaja säilitada riigisiseses õiguses §-s 114¹ sätestatud andmete esitamise korda. Rakendussäte tagab sujuva ülemineku määruse (EL) 2024/1157 artikli 27 kohasele elektroonilisele andmevahetusele.
3. Eelnõu terminoloogia
Eelnõus on kasutatud kehtivas õiguses kasutusel olevaid termineid.
4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõukohase seadusega viiakse jäätmeseadus kooskõlla määrusega (EL) 2024/1157. Liikmesriigid peavad tagama nende sätete kohaldamise alates 21. maist 2026.
5. Seaduse mõju
Eelnõukohasel seadusel puudub oluline mõju riigi julgeolekule, välissuhetele, regionaalarengule ja sotsiaalvaldkonnale.
Eelnõu peamine mõju avaldub ettevõtjate tegevusele, riigiasutuste töökorraldusele ning elu- ja looduskeskkonnale.
Kavandatud muudatus: elektrooniline andmevahetus
Sihtrühm
Mõju puudutab ettevõtjaid, kes korraldavad jäätmete piiriülest vedu või osalevad jäätmesaadetistega seotud tegevustes, sealhulgas teatajaid, jäätmevedajaid, vahendajaid ja jäätmekäitlejaid. Mõju puudutab ka Keskkonnaametit ja teisi järelevalveasutusi.
Mõju ettevõtjate tegevusele ja majandusele
Ettevõtjatele kaasneb mõju seoses elektroonilise andmevahetuse kohustuse, täpsustatud teavitamis- ja dokumenteerimiskohustuste ning finantstagatise nõuete rakendamisega. Jäätmesaadetiste andmed esitatakse edaspidi elektrooniliselt Euroopa Liidu andmevahetuse kesksüsteemi ja keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu.
Üleminekuperioodil võib ettevõtjate halduskoormus ajutiselt suureneda, kuna ettevõtted peavad kohandama oma tööprotsesse ja infosüsteeme uue elektroonilise menetlusega ning tutvuma uute nõuetega.
Elektrooniline andmevahetus aitab vähendada paberipõhist asjaajamist ja kiirendada menetlusi. Uue süsteemi kasutuselevõtt vähendab ettevõtjate halduskoormust ning parandab jäätmesaadetiste andmete usaldusväärsust ja jälgitavust.
Muudatus toetab ka teisese toorme liikumise läbipaistvust Euroopa Liidus ning aitab parandada ausat konkurentsi ettevõtjate vahel, vähendades võimalusi ebaseaduslikeks jäätmesaadetisteks ja nõuete täitmise vältimiseks.
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Rakendamise algfaasis suureneb töökoormus seoses infosüsteemide arendamise, menetluste ümberkorraldamise, töötajate koolitamise ja ettevõtjate nõustamisega.
Keskkonnaameti ja teiste järelevalveasutuste töökorraldus muutub tõhusamaks, kuna elektrooniline andmevahetus võimaldab kiiremat juurdepääsu jäätmesaadetistega seotud andmetele ning lihtsustab kontrollimist.
Kohalike omavalitsuste töökorraldusele mõju puudub.
Mõju elu- ja looduskeskkonnale
Muudatusel on positiivne mõju elu- ja looduskeskkonnale. Täpsemad teavitamis- ja dokumenteerimiskohustused parandavad jäätmesaadetiste jälgitavust ning aitavad ennetada ebaseaduslikku jäätmevedu ja jäätmete nõuetele mittevastavat käitlemist. Parem andmekvaliteet ja kontrollitavus toetavad keskkonnaohutut jäätmekäitlust kogu jäätmesaadetise veo kestel.
Mõju olulisus
Mõju on keskmine. Kõige suurem mõju avaldub ettevõtjatele ja pädevatele asutustele üleminekuperioodil, mil rakendatakse uusi elektroonilisi süsteeme ja menetlusi. Ajutiselt suureneb halduskoormus seoses infosüsteemide arendamise, tööprotsesside muutmise ja uute nõuetega kohanemisega.
Pikemas perspektiivis aitab muudatus vähendada dubleerivat andmeesitust, parandada järelevalve tõhusust, suurendada õigusselgust ning tagada parem ülevaade jäätmevoogudest nii Eesti kui ka Euroopa Liidu tasandil.
Elektroonilise andmevahetuse rakendamisega seotud riskid
Eelnõu rakendamise peamine risk on seotud Euroopa Liidu andmevahetuse kesksüsteemi (DIWASS) kasutuselevõtuga ning selle liidestamisega Keskkonnaameti elektroonilise infosüsteemiga. Risk võib realiseeruda, kui Euroopa Komisjoni arendatav DIWASS ei võimalda alates 1. jaanuarist 2027 määruse (EL) 2024/1157 VII lisa kohaste jäätmesaadetiste elektroonilist andmevahetust või kui Keskkonnaametil ei õnnestu õigeks ajaks val, mis arendada riigisisese infosüsteemi ja DIWASSi vahelist API-liidest.
Sellisel juhul võib ettevõtjatele kaasneda ajutine täiendav halduskoormus, kuna andmeid tuleb esitada nii Euroopa Komisjoni veebipõhise kasutajaliidese (GUI) kui ka riigisisese infosüsteemi kaudu või kasutada üksnes GUI-liidest, mis ei võimalda automaatset andmevahetust. See võib suurendada ettevõtjate ja pädevate asutuste halduskoormust.
Olulise riskimaandamismeetmena nähakse ette üleminekuperioodi rakendamine ja võimalus kasutada kuni API-liidestuse valmimiseni GUId. Samal ajal jätkab Keskkonnaamet riigisisese infosüsteemi ja DIWASSi vahelise API-liidestuse arendamist ning teeb koostööd Euroopa Komisjoniga süsteemi tehniliste nõuete täpsustamisel ja testimisel. Üleminekuperioodil tagatakse ettevõtjatele juhendmaterjalid, tehniline tugi ja õigeaegne teavitamine süsteemide kasutuselevõtust. Riski maandab ka asjaolu, et Euroopa Komisjon võimaldab liikmesriikidel kasutada üleminekuperioodil alternatiivseid tehnilisi lahendusi, kuni riigisisesed liidestused on täielikult rakendatud.
Selline lähenemine vähendab riski, et DIWASSi või riigisisese liidestuse valmimise viibimine katkestaks jäätmesaadetiste menetlemise või takistaks ettevõtjatel täita määrusest (EL) 2024/1157 tulenevaid kohustusi.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevus, eeldatavad kulud ja tulud
Keskkonnaamet on hinnanud, et DIWASSiga API-liidestuse loomiseks vajalik detailanalüüs maksab ligikaudu 20 000–30 000 eurot ning infosüsteemide arenduse maksumus on hinnanguliselt 70 000–80 000 eurot. Täpne arendusmaht ja lõplik maksumus selgub pärast detailanalüüsi valmimist. Kulud kaetakse ringmajanduse teadlikkuse projektist (Ringmajanduse teavituste ja koolituste läbiviimine ning lahenduste rakendamine, projekti nr 2021-2027.2.04.24-0025).
8. Rakendusaktid
Muudetud jäätmeseadusega tuleb kooskõlla viia järgmised õigusaktid:
1) Vabariigi Valitsuse 28. veebruari 2019. a määrus nr 13 „Probleemtooteregistri põhimäärus“;
2) keskkonnaministri 13. mai 2021. a määrus nr 22 „Olmejäätmete korduskasutuseks ettevalmistatud, ringlusse võetud ja ladestatud koguste arvutamise metoodika“;
3) keskkonnaministri 29. juuni 2017. a määrus nr 20 „Keskkonnaotsuste infosüsteemi põhimäärus“;
4) keskkonnaministri 29. aprilli 2004. a määrus nr 38 „Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded“.
Määruste muutmise eelnõude kavandid on lisas 3.
9. Seaduse jõustumine
Eelnõu on kavandatud jõustuma järgmisel päeval selle Riigi Teatajas avaldamist.
Valitud jõustumisaeg on vajalik, kuna seaduse muutmise aluseks olev Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1157 (mis käsitleb jäätmesaadetisi ja millega tunnistatakse kehtetuks senine määrus (EÜ) nr 1013/2006) on Euroopa Liidu tasandil juba jõustunud seda kohaldatakse alates 21. maist 2026. Siseriiklike rakendusnormide viivitamatu jõustamine tagab õigusselguse ja välistab vastuolud otsekohalduva EL-i õiguse ja siseriikliku jäätmeseaduse vahel. Valitud jõustumise aeg on võimalik, kuna kavandatavad muudatused ei too kaasa selliseid õiguslikke, korralduslikke ega tehnilisi ümberkorraldusi, mille rakendamiseks oleks vajalik täiendav üleminekuaeg.
Seaduse § 1 punkt 1 jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril.
Rakendusmääruse (EL) 2025/1290 ning Euroopa Komisjoni 27. märtsi 2026. aasta otsuse kohaselt jätkub Eestis kuni 2026. aasta 31. detsembrini määruse (EL) 2024/1157 artikli 18 kohaste (VII lisa) jäätmesaadetiste andmete ja saatedokumentide esitamine keskkonnaotsuste infosüsteemi (KOTKAS) kaudu. Üleminekuperioodi eesmärk on võimaldada Euroopa Liidu andmevahetuse kesksüsteemi (DIWASS) ning riigisisese infosüsteemi vahelise liidestuse kasutuselevõttu.
Seetõttu rakendatakse jäätmeseaduse § 115 lõigetes 2 ja 3 sätestatud Euroopa Liidu andmevahetuse kesksüsteemi kohustust määruse (EL) 2024/1157 artikli 18 kohaste jäätmesaadetiste suhtes alles alates 1. jaanuarist 2027. Kõnealune leevendus tagab turuosalistele ja ametiasutustele vajaliku aja tehnilisteks arendusteks ning võimaldab lõpetada siseriikliku üleminekusüsteemi kasutamise kohe pärast Euroopa Liidu ühtse elektroonilise andmevahetuse süsteemi kohustuslikku rakendumist.
Rakendussäte tagab õigusselguse ning sujuva ülemineku riigisiseselt infosüsteemilt Euroopa Liidu ühtsele elektroonilise andmevahetuse süsteemile.
Alates 2027. aasta 1. jaanuarist toimub määruse (EL) 2024/1157 artikli 18 kohaste jäätmesaadetiste andmete esitamine Euroopa Liidu andmevahetuse kesksüsteemi (DIWASS) kaudu kooskõlas määruse artikliga 27. Seetõttu ei ole alates nimetatud kuupäevast enam vajalik säilitada jäätmeseaduse §-s 114¹ riigisisest korda määruse VII lisa kohaste andmete esitamiseks.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu XX.08.2026 ning arvamuse avaldamiseks järgmistele isikutele: Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon, SA Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Ringmajandusettevõtete Liit, Eesti Plastitööstuse Liit, Eesti Keemiatööstuse Liit, Eesti Külmaliit, Eesti Elektritööstuse Liit, Eesti Rõiva- ja Tekstiililiit, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon, Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon, Eesti Tarneahelate Juhtimise Ühing, Eesti Toiduainetööstuse Liit, Eesti Sadamate Liit, Eesti Kaitsetööstuse Liit, Logistika ja Transiidi Assotsiatsioon, Skeleton Technologies, Osaühing International Veod, Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsioon, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Eestimaa Looduse Fond, Eesti Teadusagentuur, Balti Keskkonnafoorum, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, SA Keskkonnaõiguse Keskus, Eesti Keskkonnauuringute Keskus, Eesti Biogaasi Assotsiatsioon, Eesti Biokütuste Ühing, MTÜ EES-RINGLUS, Elektroonikaromu OÜ, OÜ Eesti Pakendiringlus, MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon, OÜ Tootjavastutusorganisatsioon, MTÜ Rehviringlus, MTÜ Estonian Tire Recycling, Ragn-Sells AS, Eesti Keskkonnateenused AS, Viru Keemia Grupp, Kiviõli Keemiatööstus, Eesti Energia, Kunda Nordic Tsement, AS Kuusakoski, Neular OÜ, EstPak Plastik AS, Weerec AS, Orkos Estonia OÜ, AS Green Marine, EcoMetal AS, Jäätmete Sorteerimiskeskus OÜ, AS Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus, OÜ AMESTOP, OÜ PAIKRE, Scanwaste OÜ, BLRT Refonda Baltic OÜ, PTT Recycling OÜ, PAL Plast OÜ, Multipakend Tootmine OÜ, AS Dagöplast, EcoPro AS, Epler & Lorenz AS, OÜ BAO Ohtlikud Jäätmed, Portlif Grupp OÜ, Aktsiaselts Räpina Paberivabrik, Eesti Vanapaber OÜ, Osaühing SEKTOPLAST, OÜ Poliplast, AS ESTIKO – PLASTAR, Osaühing VAITORG, Grind Fibers OÜ, Kat Elektronik OÜ, Cronimet Nordic OÜ, Marico Holding OÜ, TruckParts Eesti Osaühing, Base Metal OÜ, Infokaitse OÜ, METANEX OÜ, EKOVIR OÜ, FERALMET OÜ, OSAÜHING FORMET GRUPP, METRUNA OÜ, Latesto OÜ, Tolmet OÜ, Kat Metal Estonia OÜ, Foxway, Autolammutuste Liit, Tallinna Tehnikakõrgkool, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool ja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.
Algatab Vabariigi Valitsus XXXXXXX
Vabariigi Valitsuse nimel
(allkirjastatud digitaalselt)
XXXXXXXXX
Valitsuse nõunik