Tere, Svetlana

Suur tänu pöördumise eest!

Direktiivi (EL) 2024/825 nõuete täitmise üle teostab Eestis järelevalvet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA). Olen käesoleva vastuse nendega kooskõlastanud, mistõttu ei ole Teil vaja antud küsimuses täiendavalt TTJA poole pöörduda.

Vastuseks selgitan, et direktiivi (EL) 2024/825 kohaselt on keskkonnaväide selline väide, mis annab mõista, et tootel, teenusel või ettevõtjal on soodne või puuduv keskkonnamõju, see on keskkonnale vähem kahjulik või on aja jooksul oma keskkonnamõju parandanud.

Meie hinnangul võib kaubamärgis kasutatav sõna „Organic“ sõltuvalt kontekstist viidata näiteks mahepõllumajanduslikule tootmisele, looduslikule päritolule, koostisosade laadile või teatavale tootmisviisile. Erinevalt näiteks väidetest „keskkonnasõbralik“ või „jätkusuutlik“ ei anna „organic“ meie hinnangul iseenesest automaatselt mõista, et kõnealuse brändi tooted oleksid keskkonnale paremad või vähem kahjulikud.

Kokkuvõttes ei näe me „Organic Shopi“ puhul praeguse hinnangu põhjal vastuolu direktiiviga (EL) 2024/825. Samuti ei näe me vajadust muuta selle tähistuse kasutamist, pakendeid või senist turunduspraktikat, kui suudate tarbijatele esitatavaid väiteid ka järelevalveasutusele (TTJA) tõendada.

Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite alati TTJA poole pöörduda.

Heade soovidega

Lugupeetud Härra Ahti Kuningas,

Mul oli väga meeldiv Teiega Avatud tehaste päevade üritusel kohtuda!

Esindan EuroBio Lab OÜ-d - Tallinnas tegutsevat Eesti kosmeetikatootjat, kus tehases valmib üle1500 erineva kosmeetikatoote ning kelle kaubamärke eksporditakse enam kui 80 riiki. Oleme aastate jooksul üles ehitanud mitu rahvusvahelist kosmeetikabrändi ning meie üheks suurimaks kaubamärgiks on Organic Shop

Otsustasin siiski Teile kirjutada seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2024/825, mis käsitleb tarbijate võimestamist rohepöördel parema kaitse kaudu ebaausate tavade eest ja parema teabe abil (Empowering Consumers for the Green Transition). Direktiivi eesmärk on igati arusaadav ja vajalik - piirata eksitavaid keskkonnaväiteid ehk greenwashing'ut ning tagada, et tarbijatele esitatavad keskkonnaalased väited oleksid selged, põhjendatud ja kontrollitavad. Meie jaoks tekitab aga väga suurt ebakindlust direktiivi tõlgendamine olemasolevate kaubamärkide puhul.

Meie partnerid erinevates Euroopa riikides ja ka väljaspool Euroopat küsivad praegu, kas pärast direktiivi rakendumist võib tekkida olukord, kus meie 15 aastat kasutusel olnud registreeritud kaubamärgi Organic Shop kasutamist hakatakse piirama üksnes seetõttu, et sõna "Organic" sisaldub kaubamärgi nimes.

Organic Shop ei ole uus turundusväide ega hiljuti loodud "roheline" märgis. Tegemist on 15 aastat turul olnud registreeritud kaubamärgiga, millest Eesti ettevõte on aastate jooksul üles ehitanud globaalse brändi, mida müüakse täna ligikaudu 60 riigis.Brändi arendamisse ja turundusse oleme ainuüksi viimase kolme aasta jooksul investeerinud vähemalt 3 miljonit eurot.

Samuti ei ole tegemist tavakosmeetikaga, millele oleks lihtsalt antud "roheline" nimi. Organic Shopi tooted põhinevad looduslikku päritolu koostisosadel ning suur osa sortimendist vastab sõltumatu COSMOS standardi nõuetele ja on sertifitseeritud COSMOS NATURAL tasemel. Samal ajal ei ole enamik tooteid sertifitseeritud COSMOS ORGANIC tasemel.

Just siin tekib meie jaoks oluline küsimus: kuidas tuleb direktiivi sellises olukorras tõlgendada?

Kas 15 aastat eksisteerinud registreeritud kaubamärki Organic Shop võib käsitleda direktiivi mõistes üldise keskkonnaväitena? Kas ettevõttel on võimalik jätkata ajaloolise kaubamärgi kasutamist juhul, kui tarbijale selgitatakse läbipaistvalt, mida kaubamärgi nimi tähendab ning millised konkreetsed tooted omavad COSMOS NATURAL või COSMOS ORGANIC sertifikaati?

Meie jaoks ei ole küsimus üksnes pakendi või ühe turundusväite muutmises. Võimalik nõue muuta rahvusvaheliselt väljakujunenud kaubamärki tähendaks Eesti ettevõttele aastate jooksul loodud brändiväärtuse, turupositsiooni ja tehtud investeeringute olulist kahjustamist. Seetõttu sooviksin väga mõista, milline Eesti asutus saab anda ettevõtjatele selle direktiivi rakendamise kohta sisulise tõlgenduse või juhise. Kas seda küsimust käsitleb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium või oleks võimalik saada Eesti tasandil seisukoht koostöös Euroopa Komisjoniga?

Pean oluliseks ka laiemat majanduspoliitilist küsimust. Euroopa kosmeetikatööstus tegutseb praegu väga tugevas rahvusvahelises konkurentsis ning Euroopa turul kasvab kiiresti Lõuna-Koreast imporditava kosmeetika osakaal. Sellises olukorras peaksime olema ettevaatlikud, et tarbijakaitseks loodud regulatsioon ei kahjustaks ebaproportsionaalselt Euroopa ettevõtete ajaloolisi kaubamärke ja aastate jooksul tehtud investeeringuid, kui tarbijat tegelikult ei eksitata.

Toetame täielikult greenwashing'u vastu võitlemise eesmärki. Meie küsimus on pigem selles, kuidas tagada direktiivi proportsionaalne ja õiguskindel rakendamine ettevõtetele, kelle kaubamärgid eksisteerisid ammu enne uute nõuete kehtestamist.

Oleksin väga tänulik, kui saaksite soovitada, kelle poole peaksime selle küsimusega Eestis pöörduma või kas ministeerium saaks aidata saada sellele ametlikumat tõlgendust.

Samuti oleks meil väga hea meel kutsuda Teid külastama meie Tallinna tehast, et tutvuda lähemalt meie tootmisega ja näha oma silmaga, kuidas valmib Eestis kosmeetika, mida müüakse üle maailma. Meie tehases töötab täna 260 inimest.

Best regards / Lugupidamisega,