1

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 02.09.2026, Narva

Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Kaidi Kahu

Ametiasutuse nimi: Viru Ringkonnaprokuratuuri II osakond

Kriminaalasja number: 25233050067

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 423 lg 1

Kahtlustatava nimi (isikukood): X.X. (xxxxxxxxxxx)

Viru Ringkonnaprokuratuuri menetluses on kriminaalasi nr 25233050067, milles X.X.

kahtlustatakse selles, et 07.08.2024 kella 12:24 paiku, juhtides Narva linnas Kreenholmi tänaval

suunaga Kreenholmi, V. Gerassimovi ja Juuli tänavate ristmiku poole mootorsõidukit

Volkswagen Passat reg-nr märgiga XXXXXX, ei olnud ta hoolikas ega ettevaatlik ning rikkus

ettevaatamatusest mitmeid liiklusnõudeid (LS §-id 14 lg 2, 16 lg 1, 33 lg 1, 35 lg 1, 50 lg 3 p 1,

2), mistõttu ei märganud ta Kooli põik 2 maja juures seal selleks mitte ettenähtud kohas kaupluse

Maxima XX suunas teed ületanud jalakäijat X.X. ja sõitis talle otsa. Kannatanu sai löögist liikuva

sõiduauto väljaulatuvate osadega raskeid kehavigastusi ning ta toimetati sündmuskohalt SA

Narva Haiglasse, kust ta toimetati sama päeva õhtul edasi ravile SA Tartu Ülikooli Kliinikumi.

Vastavalt EKEI isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktile nr 24E-AOI00366-01 esinesid X.X.

liiklusõnnetuse tagajärjel vasaku õlavarreluu kirurgilise kaela ja ülemise epifüüsi kinnine

nihkega murd; põrutushaav vasakul pool oimupiirkonnas, koljulae ja koljupõhimiku luude

(vasak oimuluu, kiiruluu, vasaku silmakoopa luud, vasak sarnaluu, vasaku ülalõualuu-urke

eessein, vasak ka parem kiilluu) hulgikillunenud olulise nihketa murd, ajukoe põrutus vasakus

oimusagaras; vasaku IX roide nihketa murd, põrutuskolded vasakus kopsus ning parema kopsu

alasagaras, mis põhjustasid koosvõetuna tavalise kulu korral pikaajalise tervisekahjustuse

kestusega rohkem kui 4 kuud.

Seega kahtlustatakse X.X. mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumises ettevaatamatusest,

kui sellega on tekitatud inimesele raske tervisekahjustus, s.o KarS § 423 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

X.X. süüd kõnealuse kuriteo toimepanemisel kinnitavad järgmised kriminaalasja materjalides

sisalduvad tõendid:

− 22.01.2025 Väärteomenetluse lõpetamise määrus, millest nähtub, et 07.08.2024 kella 12:26

paiku juhtis kaine ja juhtimisõigust omav X.X. Kreenholmi tänaval Kooli põik 2 maja juures

mootorsõidukit Volkswagen passat reg-nr XXXXXX, kus sooritas otsasõidu seal selleks

mitte ettenähtud kohas teed ületanud jalakäijale X.X.. Jalakäija sai liiklusõnnetuse tagajärjel

tervisekahjustusi ning toimetati haiglasse. Kuivõrd väärteomenetluse käigus teostatud

kohtuarstliku ekspertiisi tulemusel selgus, et jalakäija X.X. sai liiklusõnnetuse tagajärjel

raskeid kehavigastusi, s.o X.X. teos ilmnesid kuriteo tunnused, lõpetati väärteomenetlus.

− Liiklusregistri väljatrükk, millest nähtuvalt on X.X. mootorsõiduki Volkswagen passat reg-

nr XXXXXX omanik ja ainukasutaja.

− 07.08.2024 Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos lisaga ja LÕ akt, millest nähtub, et

07.08.2024 kell 16:00 vaadeldi sündmuskohta ning liiklusõnnetuse põhjustanud

mootorsõidukit Volkswagen passat reg-nr XXXXXX. Tegemist oli valge, pilvise ajaga,

2

sõidutee oli kuiv, korras ja sirge. Otsasõit jalakäijale toimus Narva linnas Kreenholmi

tänaval Kooli põik 2 maja juures. Sõidukil olid nähtavad kahjustused – mõlk kapoti peal ja

esiklaas kahjustatud. Sündmuskohal nähtus veretaolise vedeliku loik. Liiklusõnnetuses

osalejad olid mootorsõiduki juht X.X. ja jalakäija X.X..

− 07.08.2024 X.X. poolt juhitud mootorsõiduki Volkswagen passat reg-nr XXXXXX

pardakaamerasalvestis, millelt nähtub, et 07.08.2024 kell 12:24:24 pööras X.X. Narva

linnas M. Maslovi tänavalt Kreenholmi tänavale, misjärel jätkas sõitmist otse mööda

Kreenholmi tänavat. Vahetult pärast Kreenholmi tänavale pööramist ilmus Kooli põik 2

maja juures nähtavale jalakäija, kes suundus Kreenholmi tänava suunas. Kell 12:24:32

vahetas X.X. sõidurida ja liikus paremast sõidureast vasakusse sõiduritta. Kell 12:24:35 oli

näha, et jalakäija suundus teega külgnevale haljasalale ning asus ületama Kreenholmi

tänavat seal selleks mitte ettenähtud kohas teisel pool Kreenholmi tänavat asuva Maxima

XX suunas. Jalakäija astus sõiduteele kell 12:24:37. Kell 12:24:42 toimus vasakpoolse

sõidurea keskosas otsasõit jalakäijale. Jalakäija kaamerapilti ilmumisest kuni otsasõidu

toimumiseni ei vähendanud X.X. sõiduki kiirust, ei peatunud ega muutnud sõiduki

trajektoori. Nähtavus oli hea, nähtavust takistavaid tegureid ei esinenud.

− 15.05.2025 Asitõendi - Häirekeskuse kõnesalvestise vaatlusprotokoll, millelt nähtub, et

07.08.2024 kell 12:25:44 helistas Häirekeskusesse meesterahvas, kes teatas Narva linnas

Kreenholmi 52 asuva Maxima XX vastas sõiduteel toimunud liiklusõnnetusest, kus

jalakäijale sõideti otsa ja oli suur verejooks.

− Tunnistaja X.X. ütlused, millest nähtuvalt sõitis ta 07.08.2024 päevasel ajal enda

sõiduautoga Volkswagen Tauran reg-nr XXXXXX Narva linnas Kreenholmi tänaval asuva

Maxima XX parklast Kreenholmi tänavale. Temaga koos oli sõidukis laps X.X., (sünd

2013), kes istus ees kaasreisija kohal. Laps märkas, et naisterahvale oli otsa sõidetud.

Seepeale märkas tunnistaja tumedat värvi sõiduautot Volkswagen ja selle taga asfaltil

lebavat naisterahvast. Tumedat värvi sõiduautost Volkswagen väljus juht – naisterahvas, kes

hakkas karjuma ja oli hüsteerias. Tunnistaja lähenes kannatanule ja nägi, et kannatanul oli

kolju piirkonnas suur hematoom ja peas olevast haavast ning ninast purskas väga palju verd.

Ta kutsus kiirabi. Ta nägi, et sõiduautol Volkswagen oli juhipoolne esiklaas katki ja klaasis

oli mõlk. Lapse sõnul väljus juht autost telefon käes.

− 13.01.2025 Isiku kohtuarstliku ekspertiisi akt nr 24E-AOI00366-01, millest nähtub, et X.X.

esinesid 07.08.2024 toimunud liiklusõnnetuse tagajärjel vasaku õlavarreluu kirurgilise kaela

ja ülemise epifüüsi kinnine nihkega murd; põrutushaav vasakul pool oimupiirkonnas,

koljulae ja koljupõhimiku luude (vasak oimuluu, kiiruluu, vasaku silmakoopa luud, vasak

sarnaluu, vasaku ülalõualuu-urke eessein, vasak ka parem kiilluu) hulgikillunenud olulise

nihketa murd, ajukoe põrutus vasakus oimusagaras; vasaku IX roide nihketa murd,

põrutuskolded vasakus kopsus ning parema kopsu alasagaras, mis põhjustasid koosvõetuna

tavalise kulu korral pikaajalise tervisekahjustuse kestusega rohkem kui 4 kuud.

− 11.04.2025 Liiklustehnilise ekspertiisi akt, millest nähtuvalt oli sõiduauto Volkswagen

passat reg-nr XXXXXX juhil võimalik enne otsasõidu kohta oma sõiduk sujuvalt pidurdades

peatada. Sõiduauto paiknes ohu tekkimise hetkel otsasõidu kohast umbes 62,1 meetri

kaugusel. Ohu tekkimise hetkeks on loetud jalakäija poolt sõidutee serva ületamise hetk.

Sõiduki kiirus ohu tekkimise momendil oli umbes 48 km/h.

− 20.05.2025 Isiku läbivaatuse protokoll koos fototabeliga, millelt nähtub suur ja sügav arm

kannatanu vasakul näopoolel vasaku silma ja oimukoha juures. Vastavalt protokollile esineb

kannatanul kulmude ebasümmeetria, nimelt vasak kulm ei tõuse.

− Kannatanu X.X. ütlused, millest kokkuvõtvalt nähtub, et 07.08.2024 oli ta teel Kreenholmi

tänaval asuvasse Maximasse, et võtta seal asuvast pakiautomaadist ära talle saabunud

postipakk. Pärast enda kortermajast väljumist ei mäleta ta midagi, teadvusele tuli alles Tartu

haiglas. Tal olid hulgalised vigastused, vasak käsi ei tõuse, vasaku jala liikuvus on piiratud,

kuulmine on langenud mõlemas kõrvas väga madalaks, tal on probleemid mälu ning kõnega.

3

Esinevad sagedased peavalud, samuti pearinglus. Ta ei saa ennast ise pesta ega öösel

iseseisvalt tualetti minna, kuna võib kukkuda. Tal on vasakul näopoolel arm, vasak kulm ei

tõuse ülespoole. Vasakul pool on kadunud külgnägemine. Tema elukvaliteet on

liiklusõnnetuse tagajärjel saadud kehavigastuste tõttu oluliselt langenud ning ta vajas ka

psühholoogi abi.

− Kannatanu X.X. tsiviilhagi koos lisadega, millest nähtub, et kannatanu X.X. esinevad

püsivad tervisekahjustused, sh pearinglushood, tasakaaluhäired, tema liikumine on piiratud,

tal esineb krooniline valu, püsiv kuulmiskahjustus (on väljastatud kuuldeaparaat),

neuroloogilised ja traumajärgse ajukahjustusega seotud sümptomid. Kannatanu toimetulek

igapäevategevustega on piiratud, st ta vajab igapäevatoimetustest jätkuvalt abi. Ka ravi

jätkub, kuid tema täielik paranemine ei ole arstide hinnangul prognoositav. Muuhulgas on

tsiviilhagi juures Eesti Töötukassa otsus, millest nähtuvalt on X.X. määratud puuduv

töövõime vähemalt kuni 26.05.2027. Tõendab ka raviga ja raviasutuses käimisega seotud

kulusid ning liiklusõnnetuse tagajärjel rikutud esemete maksumust.

− X.X. 07.08.2024 väärteomenetluses tunnistajana antud ütlused, millest nähtub, et ta andis

ütlusi, et juhtis 07.08.2024 umbes kell 12:26 mootorsõidukit Volkswagen passat reg-nr

XXXXXX ja kui ta sõitis Kreenholmi tänaval Kooli põik 2 majast mööda, oli tema kiirus

umbes 45 km/h. Ta reastus paremalt sõidurealt ümber vasakule ja sel hetkel, kui vaatas

tahavaatepeeglisse, ei märganud ta vasaku sõidurea keskosas naisterahvast ja sõitis talle

otsa.

− X.X. 14.05.2025 kahtlustatavana antud ütlused, millest nähtub, et ta andis ütlusi, et ta sõitis

07.08.2024 Narva linnas mööda Kreenholmi tänavat. Ta liikus paremast sõidureast

vasakusse sõiduritta. Ta vaatas paremale ja vasakule, tema ees olev tee ehk Kreenholmi

tänav oli tühi. Viimasel hetkel märkas ta oma sõidurajal teed ületamas naist. Ta vajutas

pidurile ja käis löök, ta jäi seisma ja nägi naissoost kannatanut oma auto taga. Kohale sõitis

auto, mille juht helistas kiirabisse.

− Eesti Liikluskindlustuse Fondi vastus teabenõudele, millest nähtub, et liiklusõnnetuse

toimumise ajal oli X.X. kuuluva mootorsõiduki Volkswagen passat reg-nr XXXXXX suhtes

sõlmitud kehtiv liikluskindlustuse leping kindlustusandjaga Elama Kindlustus AS.

Ülal loetletud tõenditega on tõendamist leidnud, et ehkki ka kannatanu rikkus liiklusnõudeid,

nimelt ületas teed selleks mitte ettenähtud kohas vaatamata seejuures vasakule ega paremale ja

veendumata, et tee ületamine on ohutu, vastutab X.X. suurema ohuallika valdajana toimepandud

teo ja sellega põhjustatud tagajärje eest.

Liiklustehnilise ekspertiisiga tuvastati, et X.X. oli piisav ajavaru, et ohu tekkimisest alates enne

otsasõidu kohta oma sõiduk sujuvalt pidurdades peatada. Kusjuures ohu tekkimise hetkeks on

loetud jalakäija poolt sõidutee serva ületamise hetk, aga kannatanu suundumine otse sõiduteele

oli X.X. nähtav juba mõned sekundid enne seda. Kriminaalasja materjalid kogumis näitavad, et

X.X. ei vähendanud kiirust ega peatunud, kuna tema tähelepanu ei olnud suunatud sõiduteele,

vaid oli suunatud mujale. Sel põhjusel ei näinud ta otse tema ees sõiduteele kõndinud jalakäijat,

mistõttu sõitis talle otsa.

Tegemist on teise astme kuriteoga, mille eest karistusseadustik näeb karistusena ette rahalise

karistuse või kuni 3-aastase vangistuse.

Süüküsimuses vaidlust ei ole, X.X. tunnistab oma süüd. X.X. ja tema kaitsja Valeriy Gimaev

taotlevad kriminaalmenetluse lõpetamist KrMS § 202 lg 1 alusel.

KrMS § 202 lg 1 sätestab, et teise astme kuriteo korral võib kriminaalmenetluse lõpetada, kui

kahtlustatava süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju

ja võtnud kohustuse tasuda kriminaalmenetluse kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks

puudub avalik menetlushuvi. Vastavalt KrMS § 202 lg-le 7, kui kriminaalmenetluse esemeks on

4

teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse

alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib KrMS § 202 lõikes 1

sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetada prokuratuur.

Tuginedes eeltoodule, tuleb anda hinnang süü suurusele, otsustada, kas esineb avalik

menetlushuvi ja seejärel otsustada, kas on võimalik kriminaalmenetlus nimetatud alusel

lõpetada, ning viimaseks otsustada kohustuste määramine.

Tutvunud kriminaalasja materjalidega, analüüsinud kuriteo toimepanemise asjaolusid, kuriteo

toimepannud isikut, tema käitumisviisi, kuriteo olulisust ja raskusastet, jõudis

ringkonnaprokurör järeldusele, et kahtlustatava süü ei ole suur ning puudub avalik menetlushuvi.

Seda alljärgnevatel põhjendustel.

X.X. näol on tegemist isikuga, keda ei ole kunagi varem kriminaal- ega väärteokorras karistatud

ja tema karistusregister on laitmatu. Talle etteheidetav KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo

puhul on tegemist ettevaatamatusest toime pandud kuriteoga, st tal puudus tahtlus nii

toimepandud teo kui saabunud tagajärje osas. X.X. kahetseb toimepandud tegu ning on oma

kahetsust kannatanule ka väljendanud. Kannatanu on X.X. poolt väljendatud kahetsust

aktsepteerinud. Puhtsüdamlik kahetsus on karistust kergendavaks asjaoluks (KarS § 57 lg 1 p 3).

Samuti esineb karistust kergendava asjaoluna tema valmisolek hüvitada kannatanule tekitatud

kahju (KarS § 57 lg 1 p 2). Karistust raskendavaid asjaolusid ei esine.

Kriminaalmenetlusse oli tsiviilkostjana kaasatud kindlustusandja Elama Kindlustus AS, kellega

oli liiklusõnnetuses osalenud mootorsõiduki suhtes sõlmitud kehtiv liikluskindlustuse leping.

Kannatanu, kahtlustatav ja tsiviilkostja leppisid kokku kannatanule kahju hüvitamises.

Tsiviilkostja on käesoleva määruse koostamise ajaks enda osa kahjuhüvitisest, s.o 19 497,98

eurot kannatanule hüvitanud.

Kannatanu X.X. ja X.X. on kokku leppinud, et X.X. hüvitab kannatanule tekitatud varalise ja

mittevaralise kahju kogusummas 8000,00 eurot. Kannatanu on enda 12.08.2026 seisukohas

kinnitanud, et on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 lg 1 alusel tingimusel, et

X.X. talle kokkulepitud summas kahju hüvitab. X.X. on kinnitanud, et on valmis hüvitama

kannatanule 8000,00 eurot kriminaalmenetluse lõpetamisest alates kahe kuu jooksul kahes osas.

Kannatanu on sellisel kujul X.X. poolt ositi kahju hüvitamisega nõus.

Eeltoodud argumentidele ja asjaoludele tuginevalt asub prokuratuur seisukohale, et X.X. süü ei

ole suur ja kriminaalmenetluses puudub avalik menetlushuvi. Prokuratuuri hinnangul tagab

menetluse lõpetamine ka kannatanu huvide parema kaitse, kuna võimaldab tal saada

kahjuhüvitise oluliselt kiiremini, kui seda oleks võimalik saada kohtumenetluses.

Eelnevat arvesse võttes leiab prokurör, et nii üld- kui eripreventiivsest seisukohast lähtudes ei

ole X.X. karistamine kriminaalkorras tingimata vajalik. Kahtlustatavale etteheidetava

kriminaalõigusnormidega kaitstava õiguskorra riive heastamist ning tema õiguskuulekale

käitumisele suunamist on otstarbekas saavutada muude vahenditega kui kriminaalkorras

karistamisega. Selleks, et mõjutada X.X. edaspidi õiguskuulekalt käituma, on prokuröri

hinnangul käesolevas kriminaalmenetluses piisav kahtlustatavale mittekaristuslike

mõjutusvahendite kohaldamine.

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-st 202 lõigetest 2, 3 ja 7 ja §-st 206,

ringkonnaprokurör määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 25233050067 menetlus, kuna X.X. süü pole suur ja

kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.

2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg:

5

X.X. (elukoht Narva; tel, e-post [email protected]) on kohustatud

2.1. KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel tasuma kriminaalmenetluse kulud, s.o kohtuarstliku

ekspertiisi kulu summas 155,00 eurot ja liiklustehnilise ekspertiisi kulu 731,00 eurot, s.o

kriminaalmenetluse kulud kokku summas 886,00 eurot osaliselt, nimelt pool sellest, s.o

443,00 eurot kuulub kahtlustatava poolt hüvitamisele ja ülejäänud pool, s.o 443,00 eurot

jätta riigi kanda. Makserekvisiidid antakse kätte eraldi lehel. Kohustuse täitmise tähtajaks

määrata 02.01.2027.

2.2. KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel hüvitama X.X. kuriteoga tekitatud kahju summas 8000,00

eurot. Kahjuhüvitis tuleb kanda X.X. arvelduskontole nr EE492200001100247128 kahes

osas selliselt, et 4000,00 eurot tuleb kanda kannatanu arvelduskontole hiljemalt 02.10.2026 ja

ülejäänud 4000,00 eurot hiljemalt 02.11.2026. Kohustuse täitmise lõplikuks tähtajaks

määrata 02.11.2026. Tasumist kinnitavad maksekorraldused tuleb edastada Viru

Ringkonnaprokuratuuri Narva osakonda (Koidula 3a, Narva) või saata meilile

[email protected].

2.3. KrMS § 202 lg 2 p 3 alusel tegema 60 tundi üldkasulikku tööd. Kohustuse täitmise

tähtajaks määrata 02.01.2027.

2.4. KrMS § 202 lg 2 p 5 alusel läbima Tallinna Vangla Viru kriminaalhooldusosakonna

poolt läbi viidava liiklusohutusalase sotsiaalprogrammi LOP. Kohustuse täitmise tähtajaks

määrata 02.03.2027.

3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: ei ole kohaldatud.

4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: Sõiduauto Volkswagen

Passati reg-nr XXXXXX pardakaamera mälukaart on tagastatud süüdistatavale X.X..

5. KrMS § 206 lõike 21 alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi

Instituuti ja kustutada ABIS-st ja RSBR-st järgmised andmed: andmed puuduvad, ei teavitata.

6. Kriminaalmenetluse kulud: kriminaalmenetluse kulud, s.o kohtuarstliku ekspertiisi kulu

summas 155,00 eurot ja liiklustehnilise ekspertiisi kulu 731,00 eurot, s.o kriminaalmenetluse

kulud kokku summas 886,00 eurot kuuluvad X.X. poolt hüvitamisele osaliselt, nimelt pool

sellest, s.o 443,00 eurot kuulub kahtlustatava poolt hüvitamisele ja ülejäänud pool, s.o 443,00

eurot jätta riigi kanda; X.X. valitud kaitsjate Aleksei Naumkini ja vandeadvokaat Valeriy

Gimaevi tasu jätta X.X. enda kanda.

7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia

viivitamata saata: kannatanule X.X. ja tema poolt volitatud esindajale X.X. e-posti teel;

kahtlustatavale X.X. ja tema kaitsjale Valeriy Gimaev e-posti teel; määruse koopia edastada

üldkasuliku töö korraldamiseks ja liiklusohutusalase sotsiaalprogrammi LOP läbiviimiseks

Tallinna Vangla Viru kriminaalhooldusosakonnale e-posti teel.

8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Viru

Ringkonnaprokuratuuri Narva osakonnas (Koidula 3a, Narva). Kui füüsilisest isikust kannatanu

ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise

määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab.

Edasikaebamise kord

Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise

määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille

asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188 ([email protected]).

6

Kaidi Kahu

ringkonnaprokurör

Olen kätte saanud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia, see on mulle tõlgitud ja

arusaadav. Olen kriminaalmenetluse lõpetamisega ja mulle määratud kohustustega nõus.

Mulle on selgitatud, et kriminaalasja toimik jääb Viru Ringkonnaprokuratuuri kuni

kohustuste täitmiseni. Mulle on arusaadav, et kui ma ei täida määratud tähtaja jooksul mulle

pandud kohustusi, uuendab prokurör KrMS § 202 lg 6 ja 7 alusel kriminaalmenetluse.

X.X.

Kriminaalmenetluse lõpetamise läbirääkimistest võttis osa X.X. valitud kaitsja vandeadvokaat

Valeriy Gimaev.

(allkirjastatud digitaalselt)

Valeriy Gimaev

Toimingus osales tõlk Inga Kaljus, kes on KrMS § 161 lõike 6 kohaselt kohustatud tõlkima kõik

menetlustoimingusse puutuva täpselt ja täielikult ning hoidma saladuses talle tõlkimisel

teatavaks saanud andmeid. Teda on hoiatatud, et oma ülesannetest alusetu keeldumise ja teadvalt

valesti tõlkimise eest vastutab ta KarS §-de 318 ja 321 järgi.

(allkirjastatud digitaalselt)

Inga Kaljus