EN EN

EUROPEAN COMMISSION

Brussels, 28.7.2026 COM(2026) 401 final

Recommendation for a

COUNCIL DECISION

authorising the European Commission to participate, on behalf of the European Union,

in the negotiations within the United Nations Organisation for an international

agreement on the protection of persons in the event of disasters

EN 1 EN

EXPLANATORY MEMORANDUM

With this recommendation, the Commission is requesting the authorisation from the Council to participate in the negotiations of a multilateral agreement on the protection of persons in the event of disasters, on behalf of the European Union (EU), within the framework of the United Nations Organisation.

1. CONTEXT OF THE PROPOSAL

• Reasons for and objectives of the proposal

In 2016, the United Nations’ (UN) International Law Commission (ILC) adopted the Draft

Articles on the Protection of Persons in the Event of Disasters (Draft Articles).1 In December

2024, the UN General Assembly (UNGA) adopted Resolution 79/128 in which it decided to

elaborate and conclude a multilateral convention on the protection of persons in the event of

disasters before the end of 20272, given that there is currently no comprehensive international

legal instrument on this matter.

The EU has contributed actively to the ILC during its work on the Draft Articles since 2011

and welcomed the adoption of the Draft Articles in 2016 as well as the UNGA Resolution

79/128, which expressed the need for a comprehensive global legal regime to better address

the protection of persons in the event of disasters, and noted the feasibility of developing an

international convention in this respect.

Following the UN Secretary-General’s invitation, the EU submitted a proposal for

amendments to the ILC’s Draft Articles in December 20253. Besides the EU, twenty-six

States, including 8 EU Member States4, made proposals for amending the Draft Articles.

These proposals were compiled by the UN in a consolidated text following the resumed

session of the UNGA’s Sixth Committee from 6 to 10 April 2026 in New York. The

consolidated text will serve as a basis for formal negotiations scheduled to take place for three

weeks from 25 January to 12 February 2027 in Manila, and, if necessary, for a further two

weeks in August 20275.

It would be in the interest of the EU to formally participate in the negotiations of the

convention to ensure consistency with existing EU legal framework in the fields of Civil

Protection and Humanitarian Aid. Therefore, the Commission recommends that the Council

adopts a decision to this effect and designates the Commission as the EU’s negotiator under

Article 218(3) of the Treaty on the Functioning of the European Union (TFEU).

• Consistency with existing policy provisions in the policy area

The EU’s participation in the negotiations of the future multilateral agreement is consistent

with its competences in the field of civil protection and humanitarian aid.

1 See the ILC Draft Articles on the Protection of Persons in the Event of Disasters. 2 UN General Assembly Resolution 79/128, para 4. 3 See UN General Assembly Resolution 79/128 para 7 and the EU’s Proposal for Amendments submitted

in December 2025. 4 The UN Secretary-General received submissions from DE, FR, IE, SI, IT and a joint submission from

the Nordic countries, including DK, SE and FI. For a list of all received submissions, see here. 5 See UN General Assembly Sixth Committee Resolution 80/L.14.

EN 2 EN

Pursuant to Article 196 TFEU, the EU supports Member States' action in prevention,

preparedness and disaster response within the Union, and promotes consistency in

international civil protection work. It has exercised this competence with the adoption of

Decision 1313/2013/EU on a Union Civil Protection Mechanism (UCPM)6. Any country in

the world may activate the UCPM to request assistance needed to cope with the effects of a

disaster. Concerning humanitarian aid, Article 214 TFEU enables the EU to assist people in

need in countries and regions confronting natural or man-made disasters. The EU's action in

the field of humanitarian aid is governed by Council Regulation (EC) No 1257/967

(Humanitarian Aid Regulation). Based on this Regulation, the Joint Communication of 27

May 20268 sets out a strategy to make European humanitarian aid more effective and more

resilient.

In line with its guiding principles of respect for democracy, the rule of law, human rights, the

rules and principles of the United Nations Charter and international law, the EU welcomed the

ILC’s Draft Articles adopted in 2016 as an important contribution to international disaster

law9.

More specifically, the EU views an international convention on the protection of persons in

the event of disasters as having the potential to complement the EU’s existing mechanisms

and activities in the fields of civil protection and humanitarian aid. In this respect, the EU’s

participation in the formal negotiations is necessary to ensure the future instrument’s text is

consistent with existing EU legislation, notably Decision 1313/2013/EU on the UCPM and

the Humanitarian Aid Regulation 1257/96 and to inform the Council’s future decision on

whether the Union should ultimately accede to it. In particular, the Draft Articles of the ILC

aim to add a duty to cooperate amongst States and between States and other assisting actors to

assist people in need and lay down obligations for States affected by a disaster as well as for

assisting actors. The future convention would therefore interact with Decision 1313/2013/EU

on the UCPM which sets a framework for cooperation between Member States to prevent,

prepare for, and respond to disasters. The rules of the future convention would also interact

with the manner in which the EU provides humanitarian assistance to third countries under

Regulation 1257/96. Against this backdrop, it is important to seek, through the participation to

the negotiations, alignment between these long-standing disaster management instruments and

the rules of the future convention.

• Consistency with other Union policies

While the negotiations of a convention on the protection of persons in the event of disasters

concern mainly civil protection and humanitarian aid, other EU policies providing funding for

disaster resilience and response may also be affected by the future instrument. The

negotiations may be of relevance for the following funding programmes and their

successors10: the Global Europe Instrument11, the Cohesion Policy12 under which national

6 Decision No 1313/2013/EU of the European Parliament and of the Council of 17 December 2013 on a Union

Civil Protection Mechanism (OJ L 347 20.12.2013, p. 924). 7 Council Regulation (EC) No 1257/96 of 20 June 1996 concerning humanitarian aid (OJ L 163 2.7.1996,

p. 1). 8 Joint Communication to the European Parliament and the Council, Defending values, driving reform,

delivering impact: the EU's humanitarian action in a shifting global order, JOIN(2026)25 Final, 27 May

2026. 9 See Statement on behalf of the European Union and its Member States, Protection of Persons in the

event of disasters, Sixth Committee, 4 October 2023. 10 The Commission adopted the following proposals for regulations: COM/2025/555 final Proposal for a

Regulation of the European Parliament and of the Council on establishing the European

Competitiveness Fund ('ECF’), including the specific programme for defence research and innovation

EN 3 EN

disaster risk prevention and management activities may be funded, the LIFE Programme13,

Horizon Europe14, the Digital Europe Programme15, the European Agricultural Fund for Rural

Development16 and the European Maritime, Fisheries and Aquaculture Fund17.

2. LEGAL BASIS, SUBSIDIARITY AND PROPORTIONALITY

• Substantive legal basis

Articles 196 and 214 TFEU form the substantive legal bases for this recommendation, as the

envisaged provisions of the future convention concern both civil protection and humanitarian

aid. Article 196 TFEU provides a legal basis for the EU to act in the field of civil protection.

More concretely, it enables the EU, acting in accordance with the ordinary legislative

procedure, to establish the measures to help encourage cooperation between Member States to

improve the effectiveness of systems for preventing and protecting against natural or man-

made disasters. With respect to humanitarian aid, Article 214(4) TFEU enables the EU to

provide ad hoc assistance, relief and protection for people in third countries who are victims

of natural or man-made disasters, in order to meet the humanitarian needs, and to conclude

with third countries and competent international organisations any agreement to help assist

people in need.

activities, repealing Regulations (EU) 2021/522, (EU) 2021/694, (EU) 2021/697, (EU) 2021/783,

repealing provisions of Regulations (EU) 2021/696, (EU) 2023/588, and amending Regulation (EU)

[EDIP]; COM (2025) 543 final Proposal for a Regulation of the European Parliament and of the

Council establishing Horizon Europe, the Framework Programme for Research and Innovation, for the

period 2028-2034 laying down its rules for participation and dissemination, and repealing Regulation

(EU) 2021/695; COM/2025/565 final Proposal for a Regulation of the European Parliament and of the

Council establishing the European Fund for economic, social and territorial cohesion, agriculture and

rural, fisheries and maritime, prosperity and security for the period 2028-2034 and amending

Regulation (EU) 2023/955 and Regulation (EU, Euratom) 2024/2509; COM(2025) 559 final Proposal

for a Regulation of the European Parliament and of the Council establishing the conditions for the

implementation of the Union support to the Common Fisheries Policy, to the European Ocean Pact and

of the Union’s maritime and aquaculture policy as part of the National and Regional Partnership Fund

set out in Regulation (EU) […] [NRP Fund] for the period from 2028 to 2034. 11 Regulation (EU) 2021/947 of the European Parliament and of the Council of 9 June 2021 establishing

the Neighbourhood, Development and International Cooperation Instrument – Global Europe,

amending and repealing Decision No 466/2014/EU of the European Parliament and of the Council and

repealing Regulation (EU) 2017/1601 of the European Parliament and of the Council and Council

Regulation (EC, Euratom) No 480/2009 OJ L 209, 14.6.2021, pp. 1–78. 12 Regulation (EU) 2021/1058 of the European Parliament and of the Council of 24 June 2021 on the

European Regional Development Fund and on the Cohesion Fund OJ L 231, 30.6.2021, pp. 60–93. 13 Regulation (EU) 2021/783 of the European Parliament and of the Council of 29 April 2021 establishing

a Programme for the Environment and Climate Action (LIFE) and repealing Regulation (EU) No

1293/2013 (Text with EEA relevance) OJ L 172, 17.5.2021, pp. 53–78. 14 Regulation (EU) 2021/695 of the European Parliament and of the Council of 28 April 2021 establishing

Horizon Europe – the Framework Programme for Research and Innovation, laying down its rules for

participation and dissemination, and repealing Regulations (EU) No 1290/2013 and (EU)

No 1291/2013, OJ L 170, 12.5.2021 pp. 1-68. 15 Regulation (EU) 2021/694 of the European Parliament and of the Council of 29 April 2021 establishing

the Digital Europe Programme and repealing Decision (EU) 2015/2240, pp. 1-34. 16 Regulation (EU) 2021/2115 of the European Parliament and of the Council of 2 December 2021

establishing rules on support for strategic plans to be drawn up by Member States under the common

agricultural policy (CAP Strategic Plans) and financed by the European Agricultural Guarantee Fund

(EAGF) and by the European Agricultural Fund for Rural Development (EAFRD) and repealing

Regulations (EU) No 1305/2013 and (EU) No 1307/2013, pp. 1-86. 17 Regulation (EU) 2021/1139 of the European Parliament and of the Council of 7 July 2021 establishing

the European Maritime, Fisheries and Aquaculture Fund and amending Regulation (EU) 2017/1004, OJ

L 247, 13.7.2021, pp. 1-49.

EN 4 EN

• Procedural legal basis

Article 218(3) TFEU provides that, where the agreement envisaged does not relate

exclusively or principally to the common foreign and security policy, the Commission shall

submit recommendations to the Council. The Council shall adopt a decision authorising the

opening of the negotiations and nominating the EU negotiator or the head of the EU’s

negotiating team.

Article 218(4) TFEU provides that the Council may address negotiating directives to the

negotiator and designate a special committee to be consulted by the negotiator.

The Commission recommends that the Union participate in the negotiations of an

international agreement under the auspices of the United Nations on the protection of persons

in the event of disasters. The Commission is to be nominated as negotiator.

The procedural legal basis for the proposed decision to authorise opening of negotiations of

the envisaged agreement is Article 218(3) and (4) TFEU.

• Choice of the negotiator

Given that the agreement envisaged exclusively covers matters other than the common

foreign and security policy, the Commission should be nominated as the negotiator pursuant

to Article 218(3) TFEU.

• Union competence

An international convention on the protection of persons in the event of disasters based on the

text of the ILC’s Draft Articles would fall within the EU’s competences in the field of civil

protection and humanitarian aid.18 Article 6(f) TFEU explicitly classifies ‘civil protection’ as

a supporting, coordinating or complementary competence of the EU. In practice, the EU has

established the UCPM, a coordination mechanism intended to support Member States’ civil

protection actions. Regarding humanitarian aid, Article 4(4) TFEU provides that the EU has a

parallel competence in humanitarian aid, meaning that the EU competence in the area of

humanitarian aid does not prevent Member States to continue exercising their competence in

that area (Article 4(4) TFEU).

• Subsidiarity (for non-exclusive competence)

Natural and human-induced disasters frequently have deleterious cross-border effects, disrupt

the functioning of the society and internal market and require coordinated civil protection

responses, as well as European-level humanitarian aid to assist people in need in third

countries. As provided for in the Treaties, the EU is active in civil protection and

humanitarian aid. Regarding the former, it has established common frameworks for

cooperation and operational coordination among Member States and Participating States

through the Union Civil Protection Mechanism. A convention intended to delineate rules on

international cooperation and assistance in response to disasters would directly interact with

existing EU legislation and policies on civil protection and humanitarian aid.

The EU’s participation will ensure a consistent international and European legal framework

for disaster response to avoid undermining the coherence and uniform application of existing

EU measures. Importantly, the Commission’s participation in negotiations would bolster the

EU’s collective ability to shape the convention’s text in a manner consistent with EU

18 Article 4(4), 6, point (f), 196 and 214 TFEU.

EN 5 EN

principles and legislation. Lastly, formal participation in the negotiations would enable the

EU to share good practices and lessons learned from its unique experience as a regional

integration organisation with one of the most developed civil protection cooperation

frameworks, as well as its position of one of the leading humanitarian donors. Therefore, the

EU’s formal participation in the negotiations of an international convention on the protection

of persons in the event of disasters would be more effective than action exclusively at the

national level.

• Proportionality

The Commission’s participation in the formal negotiations of an international convention on

the protection of persons in the event of disasters is the most suitable means of advancing the

principles of international cooperation, humanitarian aid, respect of human rights and the

principle of solidarity, which the EU seeks to promote within and outside the Union. The

participation would also ensure a uniform EU position and safeguard the future convention’s

consistency with EU acquis in civil protection and humanitarian aid.

• Choice of the instrument

This recommendation for a Council decision is submitted in accordance with Article 218(3)

and (4) TFEU, which envisages the adoption by the Council of a decision authorising the

Union’s participation in the negotiations and nominating the Union negotiator. The Council

may also address negotiating directives to the negotiator. There exists no other legal

instrument that could be used in order to achieve the objective expressed in this

recommendation.

EN 6 EN

3. RESULTS OF EX-POST EVALUATIONS, STAKEHOLDER

CONSULTATIONS AND IMPACT ASSESSMENTS

• Ex-post evaluations/fitness checks of existing legislation

Not applicable.

• Stakeholder consultations

Not applicable.

• Collection and use of expertise

Not applicable.

• Impact assessment

Not applicable.

• Regulatory fitness and simplification

Not applicable.

• Fundamental rights

The objective of the international convention is to promote international cooperation in order

to protect persons in the event of disasters, while addressing their needs and protecting their

fundamental rights, as recognised in the Treaties and under the Charter of the United Nations.

4. BUDGETARY IMPLICATIONS

Not applicable. The decision does not have any budgetary implication. Any increase of the

workload will need to be addressed by reallocation and redeployment within the services. Any

financing should come from redeployments within the existing budgetary envelopes of the

current programmes.

5. OTHER ELEMENTS

• Implementation plans and monitoring, evaluation and reporting arrangements

Not applicable.

• Explanatory documents (for directives)

Not applicable.

• Detailed explanation of the specific provisions of the proposal

Not applicable.

EN 7 EN

Recommendation for a

COUNCIL DECISION

authorising the European Commission to participate, on behalf of the European Union,

in the negotiations within the United Nations Organisation for an international

agreement on the protection of persons in the event of disasters

THE COUNCIL OF THE EUROPEAN UNION,

Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, and in particular

Article 196 and Article 214(4), in conjunction with Article 218(3) and (4) thereof,

Having regard to the recommendation from the Commission,

Whereas:

(1) In December 2024, the United Nations General Assembly resolved to elaborate and

conclude, before the end of 2027, a multilateral agreement on the protection of persons

in the event of disasters based on the Draft Articles adopted by the International Law

Commission in 2016.

(2) The Draft Articles touch upon civil protection and humanitarian aid, two fields in

which the Treaty on the Functioning of the European Union (TFEU) confers

competencies to the Union.

(3) Given that there is currently no comprehensive international legal instrument on this

matter, the objective of the international agreement is to promote international

cooperation in order to protect persons in the event of disasters, while addressing their

needs and protecting their fundamental rights, as recognised in the Treaties and under

the Charter of the United Nations.

(4) Since 2011, the Union has actively contributed its views to the International Law

Commission during the elaboration of the Draft Articles on the Protection of Persons

in the Event of Disasters and welcomed their adoption.

(5) The Union should take part in the negotiations for an international agreement on the

protection of persons in the event of disasters,

HAS ADOPTED THIS DECISION:

Article 1

Participation in the negotiations of an international agreement under the auspices of the

United Nations on the protection of persons in the event of disasters is hereby authorised.

EN 8 EN

Article 2

The Commission is hereby nominated as the European Union negotiator.

Article 3

The negotiating directives set out in the addendum to this decision are hereby addressed to the

Commission.

Article 4

The negotiations shall be conducted in consultation with the Council Working Party on Public

International Law (COJUR) which is hereby designated as the special committee provided for

in Article 218(4) TFEU.

Article 5

This Decision is addressed to the Commission.

Done at Brussels,

For the Council

The President

EN EN

EUROPEAN COMMISSION

Brussels, 28.7.2026 COM(2026) 401 final

ANNEX

ANNEX

to the

Recommendation for a Council Decision

authorising the European Commission to participate, on behalf of the European Union,

in the negotiations within the United Nations Organisation for an international

agreement on the protection of persons in the event of disasters

EN 1 EN

ADDENDUM

DIRECTIVES FOR THE NEGOTIATION OF AN INTERNATIONAL AGREEMENT

ON THE PROTECTION OF PERSONS IN THE EVENT OF DISASTERS

Regarding the process of the negotiations, the EU should aim to achieve that the negotiation

process is open, inclusive and transparent, and based on cooperation in good faith.

Regarding the general objectives for the negotiations, the EU should aim to achieve that:

(1) Whilst promoting human rights, international law and the rules and principles enshrined in

the United Nations Charter, the Convention lays down the principles for effective

international cooperation in disaster management, in particular when a disaster manifestly

exceeds a State’s capacities.

(2) The Convention is in line with the principles of the Sendai Framework for Disaster Risk

Reduction 2015–20301 and the main findings of the Mid-term Review of the Sendai

Framework2 are taken into full consideration.

(3) The provisions of the Convention are compatible with the EU’s legal framework in the

field of humanitarian aid, namely Council Regulation (EC) No 1257/962 adopted on the basis

of Article 214 of the Treaty on the Functioning of the European Union (TFEU), and with the

legal framework governing the EU’s support to Member States' action in the field of civil

protection pursuant to Article 196 TFEU as well as the secondary legislation adopted on that

basis, Decision 1313/2013/EU on a Union Civil Protection Mechanism. The provisions are

also compatible with the principles of the Joint Communication of the Commission and the

High Representative of the Union for Foreign Affairs and Security Policy of 27 May 20263.

(4) The provisions of the Convention are compatible with the EU’s and its Member States’

international obligations.

(5) The provisions of the Convention strike an appropriate balance between protecting the

affected people by respecting their rights and addressing their essential needs on the one side

and fully respecting the principle of territorial sovereignty of States on the other side, which

entails the primary responsibility of affected States to provide disaster relief.

(6) The Convention upholds the humanitarian principles of neutrality, impartiality, humanity

and independence, which must be promoted and fully respected also in the context of disaster

relief, as enshrined in the European Consensus on Humanitarian Aid4.

(7) The text of the Convention specifies that in cases of armed conflict, rules on the same

issues, should, to the extent possible, be interpreted so as to give rise to a single set of

compatible obligations. Where there are irreconcilable contradictions, international

humanitarian law takes precedence as lex specialis and nothing in the Convention can be read

or interpreted as affecting international humanitarian law. At the same time, the application of

1 Resolution 69/283 adopted by the General Assembly of the United Nations on 3 June 2015. 2 Sendai Framework Mid-Term review main findings. 3 Joint Communication to the European Parliament and the Council, Defending values, driving reform,

delivering impact: the EU's humanitarian action in a shifting global order, JOIN(2026)25 Final, 27 May

2025. 4 Joint Statement by the Council and the Representatives of the Governments of the Member States

meeting within the Council, the European Parliament and the Commission (2008/C 25/01).

EN 2 EN

the Convention is not excluded a priori, notably taking into account cases of complex

emergencies where a disaster occurs in an area where there is an armed conflict.

Regarding the substance of the negotiations, the EU should aim to achieve that:

(8) The scope of the Convention covers all phases of disaster management, which includes

prevention, preparedness and response, and promotes international cooperation on disaster

management, in particular with regard to disasters that have major transboundary effects or

exceed the national response capacities of a State.

(9) The provisions of the Convention fully acknowledge the importance of addressing the

affected people’s essential needs while respecting their fundamental rights, striking a balance

between these two complementary approaches.

(10) The Convention provides for definitions of disasters allowing to address the adverse

consequences of an event on the affected persons, regardless of the origin of the disaster. The

definition avoids any unclear or exceedingly high threshold for the application of the

Convention’s provisions and includes damage to cultural property amongst the potential

adverse consequences of a disaster.

(11) The provisions of the Convention are fully in line with the Oslo Guidelines on The Use

of Foreign Military and Civil Defence Assets In Disaster Relief5, acknowledging that these

assets may be used only where there is no comparable civilian alternative and only the use of

military assets can meet a critical humanitarian need.

(12) The definition of assisting actors includes a reference to regional integration

organisations, thereby acknowledging the role of organisations like the EU in providing

support to disaster management.

(13) The definition of external assistance is broad and includes expertise.

(14) The Convention explicitly mentions that the four humanitarian principles of neutrality,

impartiality, humanity and independence must be respected in disaster response. The

instrument’s overarching objective is the protection of the affected people whose rights must

be respected, and essential needs must be addressed, taking into account the specific situation

of people disproportionately affected by a disaster, including those experiencing multiple and

intersecting forms of discrimination, and paying particular attention to the rights and needs of

women, children, older people and persons with disabilities.

(15) The Convention establishes a duty for States to cooperate among themselves, and with

relevant international governmental and non-governmental organisations in all phases of

disaster management, including disaster risk reduction, in order to adequately respond to the

increasing number, complexity and intensity of disasters. Affected States have a duty to seek

external assistance when a disaster manifestly exceeds their capacities. The Convention also

mentions a broad and non-exhaustive list of forms of cooperation.

(16) The Convention enshrines a duty of States to reduce the risks of disasters by appropriate

means.

(17) The provisions of the Convention clearly mention the obligation of the affected State to

protect the affected persons and provide assistance, which entail the duty to ensure that the

provision of assistance is timely and effective, and to enable access of external assistance to

the people in need. While the affected State has the right to place conditions on the provision

5 Oslo Guidelines of the Office for the Coordination of Humanitarian Affairs of November 2007.

EN 3 EN

of external assistance, taking into account the rights and needs of the affected people, the

provisions clearly specify that the affected State shall not arbitrarily withhold its consent to

offers of external assistance. The provisions also specify that the affected State has to

facilitate the provision of assistance and to protect relief personnel, equipment and goods for

disaster relief.

(18) The Convention contains minimum procedural rules for effective international

cooperation ensuring a smooth phasing out of external assistance.

Regarding the functioning of the Convention, the EU should aim to achieve that:

(19) The Convention preserves existing global and regional instruments and ongoing

international cooperation in disaster relief. In particular, the EU Member States, in their

mutual relations, are able to continue applying the rules of the EU.

(20) The Convention provides for a light and appropriate mechanism to ensure its

implementation and provide for final provisions, including signature, ratification, acceptance,

approval and accession, entry into force, amendment, suspension, denunciation and depositary

and languages.

(21) The Convention ensures effective participation and cooperation amongst all relevant

stakeholders, including non-governmental organisations and other civil society organisations,

in order to support its implementation.

(22) The Convention allows for the EU to become a party to it and to participate in the dispute

settlement mechanism.

Overall, the procedure for negotiation shall be as follows:

(23) The Commission should endeavour to ensure that the Convention is consistent with

relevant EU legislation and policies, as well as the EU’s commitments under other relevant

multilateral agreements.

(24) The Commission should conduct negotiations on behalf of the EU, for matters falling

within its competence, in accordance with the Treaties.

(25) The negotiations, including each negotiation round, must be prepared in advance. To this

end, the Commission shall inform the Council of the schedule anticipated and the issues to be

negotiated and shall share the relevant information as early as possible.

(26) In accordance with the principle of sincere cooperation, the Commission and the Member

States should cooperate closely during the negotiation process, including through regular

contacts with the Member States’ experts and representatives in New York.

(27) To the extent possible, the negotiating sessions shall be preceded by a meeting of the

Working Party on Public International Law in order to identify the key issues, formulate

opinions and provide guidance, including formulating declarations and reservations, as

appropriate.

(28) The Commission shall report to the Working Party on Public International Law on the

outcome of the negotiations after each negotiating session, including in writing.

(29) The Commission shall inform the Council and consult the Working Party on Public

International Law on any important issue that may arise during the negotiations.

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 28.7.2026 COM(2026) 401 final

Soovitus:

NÕUKOGU OTSUS,

millega antakse Euroopa Komisjonile luba osaleda Euroopa Liidu nimel Ühinenud

Rahvaste Organisatsioonis peetavatel läbirääkimistel rahvusvahelise lepingu üle, mis

käsitleb isikute kaitset katastroofide korral

ET 1 ET

SELETUSKIRI

Käesoleva soovitusega taotleb komisjon nõukogult luba osaleda Euroopa Liidu (EL) nimel Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni raames peetavatel läbirääkimistel mitmepoolse lepingu üle, mis käsitleb isikute kaitset katastroofide korral.

1. ETTEPANEKU TAUST

• Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

2016. aastal võttis Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) rahvusvahelise õiguse

komisjon (ILC) vastu artiklite kavandid, mis käsitlevad isikute kaitset katastroofide korral

(artiklite kavandid)1. ÜRO Peaassamblee võttis 2024. aasta detsembris vastu

resolutsiooni 79/128, milles ta otsustas, et enne 2027. aasta lõppu tuleb välja töötada ja

sõlmida mitmepoolne konventsioon, mis käsitleb isikute kaitset katastroofide korral,2 sest

praegu puudub selles küsimuses terviklik rahvusvaheline õigusakt.

EL on alates 2011. aastast aktiivselt osalenud töös, mida rahvusvahelise õiguse komisjon on

artiklite kavanditega teinud, ning 2016. aastal väljendas EL heameelt artiklite kavandite

vastuvõtmise üle. Samuti avaldas EL heakskiitu ÜRO Peaassamblee resolutsioonile 79/128,

milles on nimetatud vajadust tervikliku ülemaailmse õiguskorra järele, et inimesi

katastroofide korral paremini kaitsta, ja märgitud, et selleks on võimalik välja töötada

rahvusvaheline konventsioon.

ÜRO peasekretäri kutsel esitas EL 2025. aasta detsembris ettepaneku rahvusvahelise õiguse

komisjoni artiklite kavandite muutmiseks3. Lisaks ELile esitasid artiklite kavandite

muutmiseks ettepanekuid kakskümmend kuus riiki, sealhulgas kaheksa ELi liikmesriiki4.

ÜRO koondas need ettepanekud ÜRO Peaassamblee kuuenda komitee 6.–10. aprillil 2026

New Yorgis toimunud jätkuistungi järel konsolideeritud teksti. Konsolideeritud tekst võetakse

aluseks ametlikel läbirääkimistel, mis toimuvad Manilas kolme nädala jooksul alates

25. jaanuarist kuni 12. veebruarini 2027 ja vajaduse korral veel kahe nädala jooksul

2027. aasta augustis5.

ELi huvides oleks konventsiooni üle peetavatel läbirääkimistel ametlikult osaleda, et tagada

kooskõla elanikkonnakaitse ja humanitaarabi valdkonna kehtiva ELi õigusraamistikuga.

Seepärast soovitab komisjon, et nõukogu võtaks vastu sellekohase otsuse ja määraks Euroopa

Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 218 lõike 3 kohaselt ELi läbirääkijaks

komisjoni.

• Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

ELi osalemine tulevase mitmepoolse lepingu üle peetavatel läbirääkimistel on kooskõlas tema

pädevusega elanikkonnakaitse ja humanitaarabi valdkonnas.

1 Vt rahvusvahelise õiguse komisjoni artiklite kavandid, mis käsitlevad isikute kaitset katastroofide

korral. 2 ÜRO Peaassamblee resolutsioon 79/128, punkt 4. 3 Vt ÜRO Peaassamblee resolutsioon 79/128 (punkt 7) ja ELi 2025. aasta detsembris esitatud

muudatusettepanekud. 4 ÜRO peasekretär sai esildised Saksamaalt, Prantsusmaalt, Iirimaalt, Sloveenialt ja Itaalialt ning ühise

esildise Põhjamaadelt, sealhulgas Taanilt, Rootsilt ja Soomelt. Kõigi saadud esildiste loetelu on siin. 5 Vt ÜRO Peaassamblee kuuenda komitee resolutsioon 80/L.14.

ET 2 ET

ELi toimimise lepingu artikli 196 kohaselt toetab EL liikmesriikide tegevust katastroofide

ennetamisel, nendeks valmisolekul ja neile reageerimisel liidus ning edendab rahvusvahelise

elanikkonnakaitsealase töö järjepidevust. Seda pädevust teostades on EL võtnud vastu

otsuse 1313/2013/EL liidu elanikkonnakaitse mehhanismi kohta6. Iga riik ükskõik kus

maailmas võib aktiveerida liidu elanikkonnakaitse mehhanismi, et taotleda katastroofi mõjuga

toimetulekuks vajalikku abi. Humanitaarabi valdkonnas võimaldab ELi toimimise lepingu

artikkel 214 ELil abistada abivajajaid riikides ja piirkondades, mida on tabanud

looduskatastroofid või inimtegevusest tingitud katastroofid. ELi tegevust humanitaarabi

valdkonnas reguleerib nõukogu määrus (EÜ) nr 1257/967 (humanitaarabi määrus). Selle

määruse põhjal on esitatud 27. mai 2026. aasta ühisteatises8 strateegia, millega muuta

Euroopa humanitaarabi andmine tõhusamaks ja vastupidavamaks.

Kooskõlas oma juhtpõhimõttega austada demokraatiat, õigusriigi põhimõtet, inimõigusi,

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja norme ja põhimõtteid ning rahvusvahelist

õigust, tervitas EL rahvusvahelise õiguse komisjoni 2016. aastal vastu võetud artiklite

kavandeid kui olulist panust rahvusvahelisse katastroofiõigusesse9.

Täpsemalt leiab EL, et rahvusvaheline konventsioon, mis käsitleb isikute kaitset katastroofide

korral, annab võimaluse täiendada ELi olemasolevaid mehhanisme ja tegevust

elanikkonnakaitse ja humanitaarabi valdkonnas. Seetõttu on ELi osalemine ametlikel

läbirääkimistel vajalik, et tagada tulevase vahendi teksti kooskõla kehtivate ELi

õigusaktidega, eelkõige otsusega 1313/2013/EL liidu elanikkonnakaitse mehhanismi kohta ja

humanitaarabi määrusega (EÜ) nr 1257/96, ning selleks, et anda nõukogule teavet tulevaseks

otsuseks selle kohta, kas liit peaks asjaomaseõigusaktiga lõpuks ühinema. Eelkõige on

rahvusvahelise õiguse komisjoni artiklite kavandite eesmärk juurutada abivajajate aitamiseks

riikidevaheline ning riikide ja muude abistavate osalejate vaheline koostöökohustus ning

sätestada katastroofist mõjutatud riikide ja abistavate osalejate kohustused. Tulevane

konventsioon oleks seega seotud otsusega 1313/2013/EL (liidu elanikkonnakaitse

mehhanismi kohta), milles on paika pandud liikmesriikidevahelise koostöö raamistik

katastroofide ennetamiseks, nendeks valmisolekuks ja neile reageerimiseks. Tulevase

konventsiooni reeglid oleksid seotud ka viisiga, kuidas EL annab määruse (EÜ) nr 1257/96

alusel kolmandatele riikidele humanitaarabi. Seda arvesse võttes on oluline püüda

läbirääkimistel osalemise kaudu leida kooskõla selliselt juba katastroofide ohjamiseks olemas

olevate pikaajaliste vahendite ja tulevase konventsiooni reeglite vahel.

• Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Kuigi läbirääkimised konventsiooni üle, mis käsitleb isikute kaitset katastroofide korral,

puudutavad peamiselt elanikkonnakaitset ja humanitaarabi, võib tulevane vahend mõjutada ka

muid ELi poliitikavaldkondi, mille kaudu rahastatakse katastroofidele vastupidavust ja neile

reageerimist. Läbirääkimised võivad olla olulised järgmiste rahastamisprogrammide ja nende

jätkuprogrammide jaoks10: instrument „Globaalne Euroopa“,11 ühtekuuluvuspoliitika,12 mille

6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta otsus nr 1313/2013/EL liidu elanikkonnakaitse

mehhanismi kohta (ELT L 347, 20.12.2013, lk 924). 7 Nõukogu 20. juuni 1996. aasta määrus (EÜ) nr 1257/96 humanitaarabi kohta (EÜT L 163, 2.7.1996,

lk 1). 8 Ühisteatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Väärtuste kaitsmine, reformide algatamine, mõju

saavutamine: ELi humanitaartegevus muutuvas maailmakorras“ (JOIN(2026) 25 final, 27.5.2026). 9 Vt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide nimel tehtud avaldus, „Isikute kaitse katastroofide korral“,

kuues komitee, 4. oktoober 2023. 10 Komisjon on võtnud vastu järgmised määruse ettepanekud: COM(2025) 555 final – ettepanek: Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Konkurentsivõime Fond, sealhulgas

ET 3 ET

raames võidakse rahastada riiklikku katastroofiohu ennetamise ja juhtimise tegevust,

programm LIFE,13 programm „Euroopa horisont“,14 programm „Digitaalne Euroopa“,15

Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond16 ning Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfond17.

2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

• Materiaalõiguslik alus

Käesoleva soovituse materiaalõiguslik alus tuleneb ELi toimimise lepingu artiklitest 196 ja

214, kuna tulevase konventsiooni kavandatavad sätted käsitlevad nii elanikkonnakaitset kui ka

humanitaarabi. ELi toimimise lepingu artikkel 196 loob ELile õigusliku aluse

elanikkonnakaitse valdkonnas tegutsemiseks. Täpsemalt võimaldab see ELil seadusandliku

tavamenetluse kohaselt toimides kehtestada meetmed, mis aitavad soodustada

liikmesriikidevahelist koostööd, et parandada looduskatastroofide või inimtegevusest tingitud

katastroofide ennetamise ja nende eest kaitsmise süsteemide mõjusust. Humanitaarabi

valdkonnas võimaldab ELi toimimise lepingu artikli 214 lõige 4 ELil anda sündmusekohast

abi ning teha päästetöid ja pakkuda kaitset looduskatastroofide või inimtegevusest tingitud

katastroofide tõttu kannatanud inimestele kolmandates riikides nende humanitaarvajaduste

kaitseuuringute ja -innovatsiooni eriprogramm, tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) 2021/522, (EL)

2021/694, (EL) 2021/697 ja (EL) 2021/783 ning muudetakse määrusi (EL) 2021/696, (EL) 2023/588 ja

(EL) [Euroopa kaitsetööstuse programm]; COM(2025) 543 final – ettepanek: Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrus, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2028–2034 teadusuuringute ja innovatsiooni

raamprogramm „Euroopa horisont“, sätestatakse selle osalemis- ja levitamiseeskirjad ning tunnistatakse

kehtetuks määrus (EL) 2021/695; COM(2025) 565 final – ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määrus, millega luuakse Euroopa majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse,

põllumajanduse ja maaelu, kalanduse ja merenduse, heaolu ja julgeoleku fond aastateks 2028–2034

ning muudetakse määrust (EL) 2023/955 ja määrust (EL, Euratom) 2024/2509; COM(2025) 559 final –

ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse tingimused määruses (EL)

[riikliku ja piirkondliku partnerluse fond] sätestatud riikliku ja piirkondliku partnerluse fondi raames

ühise kalanduspoliitika, Euroopa ookeanipakti ning liidu merenduspoliitika ja vesiviljeluspoliitika jaoks

antava liidu toetuse rakendamiseks ajavahemikul 2028–2034. 11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/947, millega luuakse

naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrument „Globaalne Euroopa“, muudetakse

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsust nr 466/2014/EL ja tunnistatakse see kehtetuks ning tunnistatakse

kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/1601 ja nõukogu määrus (EÜ, Euratom)

nr 480/2009 (ELT L 209, 14.6.2021, lk 1–78). 12 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa

Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (ELT L 231, 30.6.2021, lk 60–93). 13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/783, millega luuakse

keskkonna- ja kliimameetmete programm (LIFE) ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL)

nr 1293/2013 (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 172, 17.5.2021, lk 53–78). 14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/695, millega luuakse

teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ ja kehtestatakse selle osalemis- ja

levitamisreeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1290/2013 ja (EL) nr 1291/2013

(ELT L 170, 12.5.2021, lk 1–68). 15 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/694, millega luuakse

programm „Digitaalne Euroopa“ ja tunnistatakse kehtetuks otsus (EL) 2015/2240 (lk 1–34). 16 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. detsembri 2021. aasta määrus (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse

liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu

Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP

strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL)

nr 1307/2013 (lk 1–86). 17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1139, millega luuakse Euroopa

Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond ja muudetakse määrust (EL) 2017/1004 (ELT L 247,

13.7.2021, lk 1–49).

ET 4 ET

rahuldamiseks ning sõlmida kolmandate riikide ja pädevate rahvusvaheliste

organisatsioonidega lepinguid abivajajate abistamiseks.

• Menetlusõiguslik alus

ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikes 3 on sätestatud, et kui kavandatav leping ei ole

eranditult või peamiselt seotud ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga, esitab komisjon

nõukogule soovitused. Nõukogu võtab vastu otsuse, millega antakse luba alustada

läbirääkimisi ja nimetatakse ELi läbirääkija või ELi läbirääkimisrühma juht.

ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikes 4 on sätestatud, et nõukogu võib anda läbirääkijale

läbirääkimisjuhiseid ja määrata erikomitee, kellega tuleb läbirääkimiste pidamisel

konsulteerida.

Komisjon soovitab liidul osaleda Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni egiidi all toimuvatel

läbirääkimistel rahvusvahelise lepingu üle, mis käsitleb isikute kaitset katastroofide korral.

Komisjon nimetatakse läbirääkijaks.

Kavandatava lepingu üle läbirääkimiste alustamiseks loa andmiseks esildatud otsuse

menetlusõiguslik alus on ELi toimimise lepingu artikli 218 lõiked 3 ja 4.

• Läbirääkija valik

Kuna kavandatav leping hõlmab eranditult muid kui ühise välis- ja julgeolekupoliitika

küsimusi, tuleks ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 3 kohaselt nimetada läbirääkijaks

komisjon.

• Liidu pädevus

Rahvusvahelise õiguse komisjoni artiklite kavandite tekstil põhinev rahvusvaheline

konventsioon, mis käsitleb isikute kaitset katastroofide korral, kuuluks elanikkonnakaitse ja

humanitaarabi valdkonnas ELi pädevusse18 ELi toimimise lepingu artikli 6 punktis f on

„kodanikukaitse“ [Termin on muutunud. Uus termin on „elanikkonnakaitse“.] sõnaselgelt

liigitatud ELi toetava, koordineeriva või täiendava pädevuse valdkonnaks. Praktikas on EL

loonud liidu elanikkonnakaitse mehhanismi, mis toimib liikmesriikide

elanikkonnakaitsemeetmeid toetava koordineerimismehhanismina. Humanitaarabi kohta on

ELi toimimise lepingu artikli 4 lõikes 4 sätestatud, et ELil on humanitaarabi valdkonnas

paralleelne pädevus, mis tähendab, et ELi pädevus humanitaarabi valdkonnas ei takista

liikmesriike jätkamast selles valdkonnas oma pädevuse teostamist (ELi toimimise lepingu

artikli 4 lõige 4).

• Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Looduskatastroofide ja inimtegevusest tingitud katastroofide kahjulik mõju on sageli

piiriülene, need häirivad ühiskonna ja siseturu toimimist ning nende tõttu võetavad

elanikkonnakaitsemeetmed vajavad koordineerimist, samuti vajab koordineerimist Euroopa

tasandi humanitaarabi, mida antakse abi vajavatele inimestele kolmandates riikides. EL

tegeleb elanikkonnakaitsega ja humanitaarabi andmisega aluslepingute kohaselt. Komisjon on

loonud ühised raamistikud liikmesriikide ja osalevate riikide koostööks ja tegevuse

koordineerimiseks liidu elanikkonnakaitse mehhanismi kaudu. Konventsioon, millega on

kavas piiritleda katastroofidele reageerimise rahvusvahelise koostöö ja abi reeglid, oleks

18 ELi toimimise lepingu artikli 4 lõige 4, artikli 6 punkt f ning artiklid 196 ja 214.

ET 5 ET

otseselt seotud elanikkonnakaitse ja humanitaarabi valdkonna kehtivate ELi õigusaktide ja

poliitikaga.

ELi osalemine tagab katastroofidele reageerimise järjepideva rahvusvahelise ja Euroopa

õigusraamistiku, et ei kahjustataks olemasolevate ELi meetmete sidusust ega ühetaolist

kohaldamist. Oluline on lisada, et komisjoni osalemine läbirääkimistel tugevdaks ELi

kollektiivset suutlikkust kujundada konventsiooni teksti viisil, mis on kooskõlas ELi

põhimõtete ja õigusaktidega. Lisaks saaks EL läbirääkimistel ametlikult osaledes jagada häid

tavasid ja kogemusi, mis on saadud ELi ainulaadsest kogemusest piirkondliku integratsiooni

organisatsioonina, millel on üks kõige arenenumaid elanikkonnakaitse koostööraamistikke,

ning ühe juhtiva humanitaarabi andjana. Seetõttu oleks ELi ametlik osalemine läbirääkimistel

konventsiooni üle, mis käsitleb isikute kaitset katastroofide korral, mõjusam kui üksnes

riiklikul tasandil võetavad meetmed.

• Proportsionaalsus

Komisjoni osalemine ametlikel läbirääkimistel konventsiooni üle, mis käsitleb isikute kaitset

katastroofide korral, on kõige sobivam vahend, et toetada rahvusvahelise koostöö,

humanitaarabi, inimõiguste austamise ja solidaarsuse põhimõtteid, mida EL püüab edendada

nii liidus kui ka väljaspool liitu. Osalemine tagaks ka ELi ühtse seisukoha ning tulevase

konventsiooni kooskõla ELi acquis’ga elanikkonnakaitse ja humanitaarabi valdkonnas.

• Vahendi valik

Käesolev nõukogu otsuse soovitus esitatakse kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 218

lõigetega 3 ja 4, millega on ette nähtud, et nõukogu võtab vastu otsuse, millega antakse liidule

luba läbirääkimistel osaleda ja nimetatakse liidu läbirääkija. Nõukogu võib anda läbirääkijale

ka läbirääkimisjuhiseid. Käesolevas soovituses esitatud eesmärgi saavutamiseks ei ole

võimalik kasutada muud õiguslikku vahendit.

ET 6 ET

3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU

HINDAMISE TULEMUSED

• Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

Ei kohaldata.

• Konsulteerimine sidusrühmadega

Ei kohaldata.

• Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Ei kohaldata.

• Mõjuhinnang

Ei kohaldata.

• Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Ei kohaldata.

• Põhiõigused

Rahvusvahelise konventsiooni eesmärk on edendada rahvusvahelist koostööd, et kaitsta

inimesi katastroofide korral, hoolitsedes samas nende vajaduste eest ja kaitstes nende

põhiõigusi, nagu on sätestatud aluslepingutes ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni

põhikirjas.

4. MÕJU EELARVELE

Ei kohaldata. Otsus ei mõjuta eelarvet. Töökoormuse suurenemisega toimetulekuks tehakse

talitustesiseseid ümberjaotusi ja -paigutusi. Igasugune rahastus tuleks saada praeguste

programmide jaoks olemas olevate eelarvevahendite ümberpaigutamisest.

5. MUU TEAVE

• Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Ei kohaldata.

• Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)

Ei kohaldata.

• Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Ei kohaldata.

ET 7 ET

Soovitus:

NÕUKOGU OTSUS,

millega antakse Euroopa Komisjonile luba osaleda Euroopa Liidu nimel Ühinenud

Rahvaste Organisatsioonis peetavatel läbirääkimistel rahvusvahelise lepingu üle, mis

käsitleb isikute kaitset katastroofide korral

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 196 ja artikli 214 lõiget 4

koostoimes artikli 218 lõigetega 3 ja 4,

võttes arvesse komisjoni soovitust

ning arvestades järgmist:

(1) 2024. aasta detsembris otsustas ÜRO Peaassamblee töötada oma rahvusvahelise

õiguse komisjoni poolt 2016. aastal vastu võetud artiklite kavandite põhjal välja ja

sõlmida enne 2027. aasta lõppu mitmepoolse lepingu, mis käsitleb isikute kaitset

katastroofide korral.

(2) Artiklite kavandites käsitletakse elanikkonnakaitset ja humanitaarabi – kaht

valdkonda, milles liidul on Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaselt pädevus.

(3) Kuna praegu puudub selles küsimuses terviklik rahvusvaheline õigusakt, on

rahvusvahelise lepingu eesmärk edendada rahvusvahelist koostööd, et kaitsta inimesi

katastroofide korral, hoolitsedes samas nende vajaduste eest ja kaitstes nende

põhiõigusi, nagu on sätestatud aluslepingutes ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni

põhikirjas.

(4) Liit esitas rahvusvahelise õiguse komisjonile isikute kaitset katastroofide korral

käsitlevate artiklite kavandite väljatöötamise käigus alates 2011. aastast aktiivselt oma

seisukohti ja tervitas nende kavandite vastuvõtmist.

(5) Liit peaks osalema läbirääkimistel rahvusvahelise lepingu üle, mis käsitleb isikute

kaitset katastroofide korral,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Antakse luba osaleda Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni egiidi all peetavatel läbirääkimistel

rahvusvahelise lepingu üle, mis käsitleb isikute kaitset katastroofide korral.

ET 8 ET

Artikkel 2

Komisjon nimetatakse Euroopa Liidu läbirääkijaks.

Artikkel 3

Käesoleva otsuse addendum’is esitatud läbirääkimisjuhised on adresseeritud komisjonile.

Artikkel 4

Läbirääkimiste pidamisel konsulteeritakse nõukogu rahvusvahelise avaliku õiguse

töörühmaga, mis määratakse ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikes 4 ettenähtud

erikomiteeks.

Artikkel 5

Käesolev otsus on adresseeritud komisjonile.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 28.7.2026 COM(2026) 401 final

ANNEX

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Soovitus: Nõukogu otsus,

millega antakse Euroopa Komisjonile luba osaleda Euroopa Liidu nimel Ühinenud

Rahvaste Organisatsioonis peetavatel läbirääkimistel rahvusvahelise lepingu üle, mis

käsitleb isikute kaitset katastroofide korral

ET 1 ET

ADDENDUM

JUHISED LÄBIRÄÄKIMISTE PIDAMISEKS RAHVUSVAHELISE LEPINGU ÜLE,

MIS KÄSITLEB ISIKUTE KAITSET KATASTROOFIDE KORRAL

Läbirääkimiste protsessis peaks liit püüdlema selle poole, et läbirääkimisprotsess on avatud,

kaasav ja läbipaistev ning põhineb heas usus tehtaval koostööl.

Läbirääkimiste üldeesmärkide suhtes peaks EL püüdlema alljärgneva poole.

(1) Inimõigusi, rahvusvahelist õigust ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirjas

sätestatud norme ja põhimõtteid edendades sätestatakse konventsioonis katastroofide

ohjamiseks tehtava tulemusliku rahvusvahelise koostöö põhimõtted, eelkõige juhuks, kui

katastroof ületab ilmselgelt riigi suutlikkuse.

(2) Konventsioon on kooskõlas Sendai katastroofiohu vähendamise raamistiku 2015–20301

põhimõtetega ja Sendai raamistiku vahekokkuvõtte peamisi järeldusi2 on täielikult arvesse

võetud.

(3) Konventsiooni sätted on kooskõlas ELi humanitaarabi valdkonna õigusraamistikuga,

nimelt Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 214 alusel vastu

võetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1257/962, ning õigusraamistikuga, mis reguleerib ELi

toetust liikmesriikide tegevusele elanikkonnakaitse valdkonnas vastavalt ELi toimimise

lepingu artiklile 196, samuti vastu võetud teiseste õigusaktidega, nimelt

otsusega 1313/2013/EL liidu elanikkonnakaitse mehhanismi kohta. Sätted on kooskõlas ka

komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 27. mai 2026. aasta

ühisteatises3. esitatud põhimõtetega.

(4) Konventsiooni sätted on kooskõlas ELi ja selle liikmesriikide rahvusvaheliste

kohustustega.

(5) Konventsiooni sätetega leitakse sobiv tasakaal, et ühelt poolt kaitsta katastroofist

mõjutatud inimesi, austades nende õigusi ja hoolitsedes nende põhivajaduste eest, ning teiselt

poolt austada täielikult riikide territoriaalse suveräänsuse põhimõtet, mis tähendab, et esmane

vastutus katastroofiabi andmise eest lasub katastroofist mõjutatud riikidel.

(6) Konventsioon toetab neutraalsuse, erapooletuse, inimlikkuse ja sõltumatuse

humanitaarpõhimõtteid, mida tuleb edendada ja täielikult austada ka katastroofiabi kontekstis,

nagu on ette nähtud Euroopa konsensusega humanitaarabi valdkonnas4.

(7) Konventsiooni tekstis täpsustatakse, et relvakonfliktide korral tuleks samu küsimusi

käsitlevaid reegleid võimaluse korral tõlgendada nii, et tekiks ühtne kokkusobivate kohustuste

kogum. Ühitamatute vastuolude korral kehtib rahvusvaheline humanitaarõigus kui erinorm

ning konventsiooni ühtegi sätet ei saa mõista või tõlgendada rahvusvahelist humanitaarõigust

mõjutavana. Samas ei ole konventsiooni kohaldamine a priori välistatud, võttes eelkõige

arvesse keerukaid hädaolukordi, kui katastroof toimub relvakonflikti piirkonnas.

1 ÜRO Peaassamblee 3. juunil 2015 vastu võetud resolutsioon 69/283. 2 Sendai raamistiku vahekokkuvõtte peamised järeldused. 3 Ühisteatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Väärtuste kaitsmine, reformide algatamine, mõju

saavutamine: ELi humanitaartegevus muutuvas maailmakorras“ (JOIN(2026) 25 final, 27.5.2025). 4 Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate, Euroopa Parlamendi ja

Euroopa Komisjoni ühisavaldus (2008/C 25/01).

ET 2 ET

Läbirääkimiste sisu suhtes peaks EL püüdlema alljärgneva poole.

(8) Konventsiooni kohaldamisalasse kuuluvad kõik katastroofide ohjamise etapid, sealhulgas

ennetamine, valmisolek ja reageerimine, ning konventsiooniga edendatakse rahvusvahelist

koostööd katastroofide ohjamisel, eelkõige juhul, kui esineb suure piiriülese mõjuga või riigi

reageerimissuutlikkust ületavaid katastroofe.

(9) Konventsiooni sätetes tunnistatakse täielikult, kui oluline on hoolitseda mõjutatud

inimeste põhivajaduste eest, austades samal ajal nende põhiõigusi, ning leida tasakaal nende

kahe teineteist täiendava lähenemisviisi vahel.

(10) Konventsioonis esitatakse katastroofide määratlused, mis võimaldavad tegeleda

sündmuse kahjulike tagajärgedega mõjutatud isikutele, olenemata sellest, mis katastroofi

põhjustas. Määratluses hoidutakse seadmast konventsiooni kohaldamisele ebaselgeid või

ülemääraseid künniseid ja katastroofi võimalike kahjulike tagajärgede hulka arvatakse ka

kultuuriväärtustele tekitatud kahju.

(11) Konventsiooni sätted on täielikult kooskõlas Oslo suunistega välisriikide sõjaliste ja

kodanikukaitse vahendite kasutamise kohta suurõnnetuste korral,5 tunnistades, et neid

vahendeid võib kasutada ainult juhul, kui tsiviilsektoris puudub võrreldav alternatiiv ja

kriitilisi humanitaarvajadusi saab rahuldada üksnes sõjaliste vahenditega.

(12) Abistavate osalejate määratlus sisaldab viidet piirkondliku integratsiooni

organisatsioonidele ja tunnustab seeläbi selliste organisatsioonide nagu EL rolli katastroofide

ohjamise toetamisel.

(13) Välisabi määratlus on lai ja hõlmab eksperditeadmisi.

(14) Konventsioonis märgitakse sõnaselgelt, et katastroofidele reageerimisel tuleb järgida

järgmist nelja humanitaarabi põhimõtet: neutraalsus, erapooletus, inimlikkus ja sõltumatus.

Vahendi üldeesmärk on kaitsta mõjutatud inimesi, kelle õigusi tuleb austada ja põhivajaduste

eest hoolitseda, võttes arvesse katastroofist ebaproportsionaalselt mõjutatud inimeste,

sealhulgas mitmekordse ja läbipõimunud diskrimineerimise vormide all kannatavate inimeste

eriolukorda ning pöörates erilist tähelepanu naiste, laste, eakate ja puuetega inimeste õigustele

ja vajadustele.

(15) Konventsiooniga kehtestatakse riikidele kohustus teha omavahel ning asjaomaste

rahvusvaheliste valitsus- ja valitsusväliste organisatsioonidega koostööd katastroofide

ohjamise kõigis etappides, sealhulgas katastroofiohu vähendamisel, et asjakohaselt reageerida

järjest sagedasematele, keerukamatele ja rängematele katastroofidele. Mõjutatud riikidel on

kohustus taotleda välisabi, kui katastroof ületab ilmselgelt nende suutlikkuse. Konventsioonis

esitatakse ka ulatuslik ja mitteammendav koostöövormide loetelu.

(16) Konventsioonis sätestatakse riikide kohustus katastroofiohtu asjakohaste vahenditega

vähendada.

(17) Konventsiooni sätetes märgitakse selgelt, et mõjutatud riigil tuleb mõjutatud isikuid

kaitsta ja neile abi anda ning riik on kohustatud tagama, et abi antakse õigeks ajaks ja

tulemuslikult, samuti peab ta tagama, et abivajajateni jõuaks välisabi. Kuigi mõjutatud riigil

on õigus seada välisabi andmisele tingimusi, võttes arvesse mõjutatud inimeste õigusi ja

vajadusi, sätestatakse selgelt, et mõjutatud riik ei tohi meelevaldselt keelduda välisabi

pakkumiste vastuvõtmisest. Täpsustatakse ka, et mõjutatud riik peab hõlbustama abi andmist

ning kaitsma abi andvaid töötajaid ning katastroofiabi varustust ja kaupu.

5 ÜRO humanitaarasjade koordinatsioonibüroo Oslo suunised, november 2007.

ET 3 ET

(18) Konventsioon sisaldab minimaalseid tulemusliku rahvusvahelise koostöö

menetlusnorme, millega tagatakse välisabi sujuv järkjärguline lõpetamine.

Konventsiooni toimimise suhtes peaks EL püüdlema alljärgneva poole.

(19) Konventsiooniga säilitatakse katastroofiabi valdkonnas kehtivad ülemaailmsed ja

piirkondlikud õigusaktid ning käimasolev rahvusvaheline koostöö. Eelkõige saavad ELi

liikmesriigid jätkata omavahelistes suhetes ELi õigusnormide kohaldamist.

(20) Konventsiooniga nähakse ette lihtne ja asjakohane mehhanism selle rakendamise

tagamiseks ning lõppsätted, sh allkirjastamise, ratifitseerimise, vastuvõtmise, heakskiitmise ja

ühinemise, jõustumise, muutmise, peatamise, denonsseerimise ning hoiulevõtja ja keelte

kohta.

(21) Konventsiooniga tagatakse selle rakendamise toetamiseks kõigi asjaomaste

sidusrühmade, sealhulgas valitsusväliste organisatsioonide ja muude kodanikuühiskonna

organisatsioonide tulemuslik osalemine ja koostöö.

(22) Konventsiooni kohaselt võib EL saada selle osaliseks ja osaleda vaidluste lahendamise

mehhanismis.

Läbirääkimiste kord on üldiselt järgmine.

(23) Komisjon peaks püüdma tagada, et konventsioon on kooskõlas asjakohaste ELi

õigusaktide ja poliitikameetmetega ning ELi kohustustega, mis tulenevad muudest

asjakohastest mitmepoolsetest lepingutest.

(24) Komisjon peaks pidama ELi nimel läbirääkimisi aluslepingute kohaselt liidu pädevusse

kuuluvates küsimustes.

(25) Läbirääkimised, sealhulgas kõik läbirääkimisvoorud, peavad olema aegsasti ette

valmistatud. Sel eesmärgil teavitab komisjon nõukogu eeldatavast ajakavast ja läbirääkimistel

käsitletavatest küsimustest ning jagab asjakohast teavet nii vara kui võimalik.

(26) Kooskõlas lojaalse koostöö põhimõttega peaksid komisjon ja liikmesriigid tegema

läbirääkimiste käigus tihedat koostööd, sealhulgas korrapäraste kontaktide kaudu

liikmesriikide ekspertidega ning esindajatega New Yorgis.

(27) Kuivõrd see on võimalik, eelneb läbirääkimisvoorudele rahvusvahelise avaliku õiguse

töörühma koosolek, et teha kindlaks põhiküsimused, sõnastada arvamused ja anda suuniseid,

sealhulgas vajaduse korral sõnastada avaldused ja reservatsioonid.

(28) Komisjon esitab pärast iga läbirääkimisvooru rahvusvahelise avaliku õiguse töörühmale

läbirääkimiste tulemuste kohta aruande, sealhulgas kirjalikult.

(29) Komisjon teavitab nõukogu kõigist olulistest küsimustest, mis võivad läbirääkimiste

käigus esile kerkida, ja konsulteerib neis küsimustes rahvusvahelise avaliku õiguse

töörühmaga.

    Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Siseministeerium /  / ; Riigikantselei /  / 2-5/26-01696

Resolutsiooni teema:  Euroopa Komisjonile loa andmine Euroopa Liidu nimel osalemiseks ÜRO läbirääkimistel rahvusvahelise lepingu üle, mis käsitleb isikute kaitset katastroofide korral

Adressaat: Siseministeerium Ülesanne: Tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 152` lg 1 p 2 ning Vabariigi Valitsuse reglemendi § 3 lg 4 palun valmistada ette Vabariigi Valitsuse seisukoha ja otsuse eelnõu järgneva algatuse kohta, kaasates seejuures olulisi huvigruppe ja osapooli:

- Recommendation for a COUNCIL DECISION authorising the European Commission to participate, on behalf of the European Union, in the negotiations within the United Nations Organisation for an international agreement on the protection of persons in the event of disasters, COM(2026)401

EISi toimiku nr: 26-0345 Tähtaeg: 25.09.2026

Adressaat: Riigikantselei, Välisministeerium Ülesanne: Palun esitada oma sisend Siseministeeriumile seisukohtade kujundamiseks antud eelnõu kohta (eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu). Tähtaeg: 21.09.2026

Lisainfo:  Eelnõu on kavas arutada valitsuse 08.10.2026 istungil ja Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lg 6 kohaselt sellele eelneval nädalal (30.09.2026) EL koordinatsioonikogus. Esialgsed materjalid EL koordinatsioonikoguks palume esitada hiljemalt 25.09.2026. 

Kinnitaja: Nele Grünberg, Euroopa Liidu asjade direktori asetäitja Kinnitamise kuupäev: 07.09.2026 Resolutsiooni koostaja: Sandra Metste [email protected],  

.