Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

OÜ LMK

[email protected]

Teie 09.08.2026

Meie 08.09.2026 nr 13-3/2759-2

Vastuskiri

Täname Teid Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu kohta esitatud arvamuse

ja konkreetsete ettepanekute eest. Olete teinud ettepaneku korrigeerida maakaabli trassikoridori

Aadu maaüksusel ja nihutada Mägi-Kurdla alajaam sama piirkonna põõsastikuga kaetud alale.

Samuti olete küsinud Parmu maaüksusel paikneva kuusenoorendiku raadamise ja edaspidi

metsanduslikult piiratud maa eest makstava hüvitise kohta. Oleme esitatud ettepanekud läbi

vaadanud ja hinnanud nende sobivust planeeringulahenduse tehniliste ning ruumiliste

lähtekohtadega.

Ettepanek muuta trassikoridori Aadu maaüksusel

Mõistame Teie ettepaneku eesmärki vähendada Aadu maaüksusel väärtuslikuma metsamaa

mõjutamist ning kasutada kaabli rajamisel võimalikult palju olemasolevate teede lähedust.

Metsamaa hõive ja raadamise vähendamine on ka planeeringu koostamisel oluline kaalutlus.

Samas tuleb elektriühenduse kavandamisel arvestada kogu ühenduse tehnilise

terviklahendusega. Planeeringu üheks põhimõtteks on hoida trass võimalikult lühike ja sirge,

kuna trassi pikenemine suurendab investeeringu- ja ülekandekulusid ning üldjuhul ka

maahõivet ja keskkonnamõju.

Teie kirja joonisel 1 punasega näidatud lahendus muudaks kavandatud kaablikoridori pikemaks

ja käänulisemaks. Esitatud alternatiivi on võrreldud eelistatud lahendusega maakasutuse,

keskkonnamõjude ning tehniliste ja majanduslike aspektide lõikes. Hindamise tulemusel ei ole

ilmnenud asjaolusid, mis annaksid alust eelistatud lahenduse muutmiseks.

Hindamise põhjal ei vähenda esitatud alternatiiv raadamisvajadust. Vastupidi, alternatiivse

trassi korral tuleks raadata suurem metsamaa pindala kui eelistatud lahenduse puhul.

Hinnanguliselt kuulub eelistatud lahenduse korral raadamisele ligikaudu 1,4 hektarit

metsamaad, samas kui esitatud alternatiivi korral ligikaudu 2,0 hektarit. Ka puudutatud

kinnistul jääb raadatava ala ulatus mõlema lahenduse puhul suurusjärgus samaks.

Lisaks on esitatud alternatiiv ligikaudu 430 meetrit pikem kui eelistatud lahendus. Arvestades

maakaabli rajamise maksumust, suurendaks selline lahendus investeeringukulu

märkimisväärselt. Seetõttu ei ole alternatiiv tehniliste, keskkonnaalaste ja majanduslike

kaalutluste koondhindamisel osutunud eelistatud lahendusest soodsamaks.

See ei tähenda siiski, et kaabli täpne kulgemine määratud koridoris oleks lõplikult fikseeritud.

Planeeringuga on maakaablile määratud 20 meetri laiune trassikoridor, mis võimaldab

projekteerimisel täpsustada selle paiknemist ning hinnata võimalusi mõju vähendamiseks

2

olemasolevale maakasutusele ja loodusväärtustele. Seetõttu saab projekteerimise järgmises

etapis hinnata, kas kaablit on võimalik koridori piires paigutada viisil, mis vähendab mõju Teie

kirjeldatud metsaeraldistele.

Ettepanek muuta Mägi-Kurdla alajaama asukohta

Planeeringulahenduse kohaselt kavandatakse Mägi-Kurdla alajaam riigi omandis olevale

Tammemäe maaüksusele (38601:003:0454). Alajaama maa-ala vajadus on ligikaudu 300 × 200

meetrit. Selles sõlmpunktis ühendatakse Saaremaa keskosast saabuv 330 kV õhuliin Saaremaa

idarannikule suunduvate kaabelliinidega ning nähakse ette ka perspektiivse 110 kV ühenduse

valmidus.

Mõistame Teie tähelepanekut, et praegu kavandatud alajaam paikneb kõrge boniteediga

põllumajandusmaal. Alajaama asukoha valikul on siiski arvestatud mitut tegurit, sealhulgas

olemasoleva juurdepääsu olemasolu, riigimaa kasutamise võimalust, maa hõive ulatust ning

liinide ja kaablite tehnilist sobivust.

Teie pakutud alternatiivne asukoht ei jää tervikuna riigi omandisse, vaid ulatuks osaliselt

eraomandisse. See tähendaks täiendava eraomandi omandamise vajadust, samas kui

kavandatud lahendus võimaldab rajada alajaama tervikuna riigimaale.

Samuti ei saa alajaama asukohta käsitleda eraldiseisvalt sellele suunduvatest liinidest ja

kaablitest. Alajaam peab võimaldama tehniliselt terviklikult ühendada Saaremaa keskosa

õhuliini ning Saaremaa idarannikule suunduvad 330 kV kaabelliinid.

Sellest tulenevalt ei ole võimalik Mägi-Kurdla alajaama nihutada kirja joonisel 1 rohelisega

näidatud asukohta. Alajaama täpsem lahendus, sealhulgas seadmete, juurdepääsude,

kuivenduse ning muu tehnilise taristu paiknemine, täpsustub projekteerimise käigus. Seejuures

võetakse arvesse ka Teie tähelepanekuid väärtusliku põllumajandusmaa kasutamise kohta.

Parmu maaüksusel noorendiku raadamine ja hüvitamine

Teie kirjelduse kohaselt läbib eelistatud trassikoridor Parmu maaüksusel rajatud ja hooldatud

kuusenoorendikku, mille rajamiseks on tehtud märkimisväärseid kulutusi.

Selgitame, et planeeringuga näidatud õhuliini trassikoridor ei võrdu automaatselt kogu ulatuses

raadatava maa-alaga. Praegu on õhuliini trassikoridori laius 140 meetrit, kuna see sisaldab nii

võimalikku kaitsevööndit kui ka projekteerimiseks vajalikku nihutamisruumi. Liini ja mastide

täpne paiknemine selgub projekteerimise käigus.

Samuti ei tähenda kaitsevööndi olemasolu automaatselt kogu ala raadamist. Planeeringu

kohaselt tuleb metsamaal kasutada lahendusi, mis vähendavad raadamise ulatust ning püsivaid

maakasutuspiiranguid võimalikult palju. Seetõttu saab Parmu maaüksusel raadamise tegeliku

ulatuse ja maa kasutamise piirangud kindlaks määrata alles pärast projekteerimislahenduse

valmimist.

Planeeringu kehtestamise järel ning enne ehitamist sõlmib Elering AS puudutatud

maaomanikega kasutusõiguse lepingud. Hüvitise suurus ja kasutusõiguse tingimused sõltuvad

rajatise lõplikust paiknemisest ning kinnisasjale avalduvast tegelikust mõjust. Noorendiku

rajamiseks tehtud kulud, puistu vanus, seisund ja muud kinnistupõhised asjaolud on võimalik

Eleringiga peetavates läbirääkimistes eraldi välja tuua.

Kokkuvõte

Selgitame, et Aadu maaüksuse maakaabli trassikoridori ega Mägi-Kurdla alajaama asukohta ei

ole võimalik muuta esitatud ettepaneku kohaselt, kuna alternatiivne lahendus ei osutunud

tehniliste, keskkonnaalaste ja majanduslike kaalutluste koondhindamisel eelistatud lahendusest

soodsamaks.

Samas peame oluliseks Teie tähelepanekuid Aadu maaüksuse väärtuslikumate metsaeraldiste

kohta. Esitatud teavet võetakse arvesse projekteerimise käigus maakaabli täpse paiknemise

3

määramisel.

Parmu maaüksuse puhul selgub raadamise tegelik ulatus ning maa kasutamise piirangute ulatus

projekteerimise käigus. Hüvitamise põhimõtted ja kasutusõiguse tingimused määratakse pärast

rajatiste täpse asukoha selgumist vastavalt kehtivatele õigusaktidele.

Teie ettepanek lisatakse planeeringu menetlusmaterjalide hulka ning sellega arvestatakse

võimalusel projekteerimislahenduse koostamisel.

Hüvitamise ja talumistasu põhimõtetega saab tutvuda Eleringi veebilehel: Maakasutus ja

maaomanike hüvitamine.

Täiendav teave

Kompensatsiooni ja talumistasu kohta saab täpsemat teavet maaomanikele koostatud juhendist:

juhendmaterjal maaomanikele. Lisateave, sh korduma kippuvad küsimused, on kättesaadav

planeeringu veebilehel: Eesti-Läti neljas elektriühendus | Riigiplaneering.

Lisaks teavitame, et Eesti–Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu avaliku

väljapaneku tulemusi tutvustatakse avalikel aruteludel, mis toimuvad järgmistelt:

16.09.2026 kell 17.30 Järvakandi Kultuurihallis (1. Mai 1, Järvakandi, Kehtna vald)

21.09.2026 kell 17.30 Kuressaare Kultuurikeskuses (Tallinna 6, Kuressaare)

22.09.2026 kell 17.30 Lihula Kultuurimajas (Tallinna mnt 1a, Lihula, Lääneranna vald)

23.09.2026 kell 17.30 veebiarutelul (osalemislink avaldatakse planeeringu kodulehel)

28.09.2026 kell 17.30 Paide Muusika- ja Teatrimajas (Pärnu 18, Paide)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Ivan Sergejev

planeeringute asekantsler

Monika Korolkov +372 5884 7055

[email protected]