Kinnitatud osakonnajuhataja otsusega

Hindamiskriteeriumid ja hindamismetoodika

„Noortegarantii tugisüsteemi uuring“

1. Hindamiskriteeriumid

Hankija hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi. Pakkumuste

hindamiskriteeriumid 100 väärtuspunkti skaalal on järgnevad: Osakaal

Pakkumuse kogumaksumus 30 punkti

Pakkuja nägemus uuringu eesmärkidest ja sisust 5 punkti

Pakkuja nägemus uurimisülesannete teostatavusest 20 punkti

Pakkuja nägemus andmekogumis- ja analüüsimeetoditest 20 punkti

Uurimisrühma liikmete pädevused ja nende rollide kirjeldus 10 punkti

Uuringu läbiviimise detailne aja- ja tegevuskava 10 punkti

Uuringu koostamise käigus esineda võivate riskide analüüs ja maandamise

meetmed

5 punkti

2. Hindamiskriteeriumite kirjeldus

2.1 Pakkumuse maksumus – maksimaalselt 30 punkti

Pakkumuse maksumuse hindamine toimub järgmiselt:

maksimaalsed väärtuspunktid (30 punkti) omistatakse pakkumusele, mille riigihangete registris

(RHR) esitatud käibemaksuta töö maksumus on madalaim.

Teiste pakkumuste väärtuspunktid arvutatakse riigihangete registris toodud valemi järgi.

2.2 Tehniline lahendus – maksimaalselt 70 punkti

Pakkumuste tehnilist lahendust hinnatakse kuue alakriteeriumi abil. Pakkumuse tehnilise

lahenduse väärtuspunktid saadakse igas lahenduse hindamise alakriteeriumis (punktides 2.2.1.

– 2.2.6.) kirjeldatud hindamismetoodika alusel antud väärtuspunktide summeerimisel.

Maksimaalne punktide arv on 70.

2.2.1. Pakkuja nägemus uuringu eesmärkidest ja sisust – maksimaalselt 5 punkti

Uuringu eesmärk ja sisu on pakkuja poolt oma sõnadega selgelt lahti

mõtestatud ja põhjendatud. Lisaks pakub pakkuja välja asjakohaseid

täiendusi, mis annavad uuringule lisandväärtust ja mida tellija ei olnud

lähteülesandesse kirjutanud.

5 punkti

Uuringu eesmärk ja sisu on pakkuja poolt oma sõnadega lahti mõtestatud ning

vastavad suures osas tellija ootustele1. Tellijal tekivad pakkuja nägemuse kohta

üksikud küsimused, kuid puudujäägid ja ebatäpsused ei ole põhimõttelised.

3 punkti

Uuringu eesmärgi ja sisu kirjelduses on olulisi puudujääke. Esitatu põhjal ei saa

tellija olla kindel, et pakkuja tuleks toime uuringu eduka läbiviimisega.

1 punkt

2.2.2. Pakkuja nägemus uurimisülesannete teostatavusest – maksimaalselt 20 punkti

Uurimisküsimused on põhjalikult läbi mõeldud ning ammendavalt

kirjeldatud, sh on Pakkuja esitanud põhjendatud ettepanekud tellija

kirjeldatud uurimisküsimuste täpsustamiseks (korrigeerinud esialgseid

uurimisküsimusi) ja/või täiendamiseks (lisanud uusi küsimusi) ning

põhjendanud, kuidas uurimisküsimuste täiendused ja/või täpsustused aitavad

kaasa uuringu eesmärgi paremale täitmisele.

Pakutud täiendused/täpsustused on hankija hinnangul arusaadavad, asjakohased

ja annavad uuringu oodatavale tulemusele lisandväärtust.

20 punkti

Uurimisküsimused on läbi mõeldud ning ammendavalt kirjeldatud. Pakkuja on

teinud ettepanekuid uurimisküsimuste täiendamiseks (lisanud uusi küsimusi) või

täpsustamiseks (korrigeerinud esialgseid uurimisküsimusi) ja on põhjendanud,

kuidas täiendused/täpsustused aitavad kaasa uuringu eesmärgi paremale

täitmisele, kuid üksikud täiendused/täpsustused ei ole hankija hinnangul

asjakohased või arusaadavad ja/või ei anna uuringu oodatavale tulemusele

hankija hinnangul olulist lisandväärtust.

Või pakkuja ei ole teinud ettepanekuid uurimisküsimuste täiendamiseks või

täpsustamiseks, kuid on põhjendanud ja selgitanud esialgsete uurimisküsimuste

piisavust uuringu eesmärgi täitmiseks. Pakutu vastab tellija ootustele neid

ületamata.

10 punkti

Uurimisküsimused ei ole piisavalt läbi mõeldud ning kirjeldatud. Pakkuja on

teinud ettepanekuid uurimisküsimuste täiendamiseks (lisanud uusi küsimusi) või

täpsustamiseks (korrigeerinud esialgseid uurimisküsimusi), kuid ei ole

arusaadav, kuidas täiendused/täpsustused aitavad kaasa uuringu eesmärgi

paremale täitmisele ja/või ei ole pakutud täiendused/täpsustused hankija

hinnangul asjakohased.

5 punkti

Uurimisküsimuste tõlgendamisel esineb põhimõttelisi puudujääke. Pakkuja ei ole

teinud ettepanekuid uurimisküsimuste täiendamiseks või täpsustamiseks ning ei

ole põhjendanud ka esialgsete uurimisküsimuste piisavust või toodud

põhjendused pole hankija hinnangul asjakohased.

1 punkt

2.2.3. Pakkuja nägemus andmekogumis- ja analüüsimeetoditest – maksimaalselt 20

punkti

Pakkuja nägemus andmekogumis- ja analüüsimeetoditest on asjakohane,

põhjalikult läbi mõeldud vastavalt sihtrühmade eripäradele ja vajadustele

ning ammendavalt kirjeldatud. On üheselt arusaadav, kuidas valitud metoodika

20 punkti

1 Tehnilise kirjelduse punkt 5

aitab täita uuringu eesmärki ja leida vastused uurimisküsimustele, ning välja

pakutud meetodid on hankija hinnangul asjakohased ja põhjendatud.

Esitatud on:

a) uuringuprotsessi kava, mis näitab, kuidas uurimisküsimustele plaanitakse

vastata ja kuidas erinevad uuringu etapid üksteist toetavad;

b) esialgne kirjeldus kvantitatiivanalüüsi metoodikast, sh andmetest ja

andmeallikatest, mida kavatsetakse kasutada;

c) esialgne kirjeldus kvalitatiivanalüüsi metoodikast, sh sihtrühmadest,

valimi suurusest ja valimi moodustamise põhimõtetest;

d) plaanitavate andmekogumise ja analüüsimeetodite kirjeldus ja nende

asjakohasuse põhjendus;

e) esialgne vaade teoreetilistele ja metodoloogilistele lähenemistele, mida

plaanitakse kasutada.  

Kõik punktides a) - e) tehtud valikud toetavad üksteist, tõotavad anda töö

läbiviijale piisavalt teavet uurimisülesannete teostamiseks ning on

loomingulised. Pakkuja on esitanud ettepanekuid täiendava metoodika

kasutamiseks ja arusaadavalt põhjendanud, kuidas see aitab kaasa uuringu

eesmärgi paremale täitmisele ning täiendav metoodika annab ka hankija

hinnangul uuringule lisandväärtust.

Uuringus kasutatavad andmekogumis- ja analüüsimeetodid (sh täiendav

metoodika lisaks hankija poolt väljatoodule, juhul kui pakkuja on selle välja

toonud) on lahti kirjutatud ja on arusaadav, kuidas valitud metoodika aitab täita

uuringu eesmärki ning leida vastused uurimisküsimustele, kuid võib esineda

üksikuid kohti, kus hankijal tekib küsimusi punktide a-e detailide osas, mis ei ole

määrava tähtsusega. Pakutu vastab tellija ootustele neid ületamata.

10 punkti

Uuringus kasutatavad andmekogumis- ja analüüsimeetodid on lahti kirjutatud,

kuid ei ole piisavalt arusaadav, kuidas valitud metoodika aitab täita uuringu

eesmärki ning leida vastused uurimisküsimustele. Hankijal esineb mitmeid

küsimusi punktide a-e detailide osas, mis võivad takistada uuringu eesmärkide

saavutamist.

5 punkti

Uuringus kasutatavad andmekogumis- ja analüüsimeetodid ei ole hankija jaoks

arusaadavalt lahti kirjutatud ja/või ei ole põhjendatud, kuidas valitud metoodika

aitab täita uuringu eesmärki. Ei ole aru saada, kuidas valitud metoodika aitab

leida vastused uurimisküsimustele.

1 punkt

2.2.4. Uurimisrühma liikmete pädevused ja nende rollide kirjeldus – maksimaalselt 10

punkti

Uurimisrühma liikmetel on lisapädevus(i)2, mis on asjakohased ja mille

vajalikkuse põhjendus on tellija jaoks veenev. Uurimisrühma liikmete pädevused

ja vastutus on omavahel kooskõlas.

10 punkti

2 Lisapädevusteks ja kogemusteks võivad olla näiteks: antropoloogilised või käitumisteaduslikud teadmised;

teenusedisaini alased teadmised jms.

Uurimisrühma liikmetel on lisapädevus(i)3 ning liikmete pädevused ja vastutus

on omavahel kooskõlas, kuid tellijal esinevad mõningad küsimused, mis ei ole

määrava tähtsusega.

5 punkti

Uurimisrühma liikmetel ei ole lisapädevusi4 ja/või liikmete pädevused ja vastutus

ei ole omavahel kooskõlas.

0 punkt

2.2.5. Uuringu aja- ja tegevuskava5 – maksimaalselt 10 punkti

Kava on esitatud ja tegevuste toimumine on nädalase täpsusega ajastatud. Iga

tegevuse juures on märgitud läbiviija(d) ja vastutaja(d). Kava on teostatav ning

tegevusteks planeeritud aeg ja tegevuste järjekord on loogiline ja põhjendatud.

Kavas on märgitud ära olulisemad koosolekud Tellija juhtrühmaga ning nende

koosolekute eesmärk. Pakutud kava veenab tellijat, et pakkuja suudab täita

lepingu kvaliteetselt ja õigeaegselt.

10 punkti

Kava on esitatud ja tegevused on alategevusteks jaotatud. Samas pole kava nädala

täpsusega kirjas või pole iga tegevuse juurde märgitud läbiviija(d), vastutaja(d)

või tekitab kava teostatavus muus osas üksikuid olulisi küsimusi (nt on mõne

tegevuse jaoks planeeritud põhjendamatult pikk või lühike periood, tegevuste

järjekord ei ole üksikutes kohtades loogiline või põhjendatud).

5 punkti

Kava on küll esitatud, aga üldisel ja läbipaistmatul kujul, mistõttu pole tellijal

võimalik veenduda kava teostatavuses. Tellijal tekib palju olulisi küsimusi seoses

pakutud aja- ja tegevuskavaga lepingu kvaliteetse ja õigeaegse täitmisega.

1 punkt

2.2.6. Uuringuga seotud riskide ja nende maandamise meetmete kirjeldus6 –

maksimaalselt 5 punkti

Pakkuja on pakkumuses põhjalikult kirjeldanud võimalikke probleeme ja riske,

mis võivad uuringu käigus ette tulla ning planeerinud nende maandamist. Lisatud

on mis rolli täitev uurimisrühma liige millise riski maandamise eest vastutab.

Riskianalüüs on tellija hinnangul piisav ja üheselt arusaadav.

5 punkti

Pakkuja on pakkumuses kirjeldanud võimalikke probleeme ja riske, mis võivad

uuringu käigus ette tulla ning nende maandamise plaani. Esitatud on ka mis rolli

täitev uurimisrühma liige millise riski maandamise eest vastutab. Tellijal tekivad

siiski üksikud küsimused võimalike riskide katmata jätmise ja/või riskide

maandamise meetme sobivuse osas, kuid need ei ole põhimõttelised.

3 punkti

Riske ja/või nende maandamismeetmeid on kirjeldatud üldsõnaliselt, millest

tulenevalt pole tellijal võimalik pakkumuses toodud informatsioonist lähtudes

veenduda, et riskid saavad maandatud.

1 punkt

3. Pakkumuste hindamine

3 Lisapädevusteks ja kogemusteks võivad olla näiteks: antropoloogilised või käitumisteaduslikud teadmised;

teenusedisaini alased teadmised jms. 4 Lisapädevusteks ja kogemusteks võivad olla näiteks: antropoloogilised või käitumisteaduslikud teadmised;

teenusedisaini alased teadmised jms. 5 Pakkuja peab projekti aja- ja tegevuskava koostamisel lähtuma tehnilise kirjelduse punktis 5.2 „Uuringu

koostamise ajakava“ toodust. 6 Pakkuja peab plaani koostamisel märkima ära ka uurimisrühma liikmete rollid, kes vastutavad iga riski

maandamise eest. Käsitleda tuleb ka andmekaitse ja uurimiseetika tagamisega seotud riske ja nende maandamist.

3.1. Eduka pakkumuse valiku aluseks on parim hinna ja kvaliteedi suhe, mis selgitatakse välja

väärtuspunktide omistamise meetodil hindamismetoodikas toodud hindamiskriteeriumite

alusel.

3.2. Esitatud pakkumust hinnatakse vähemalt kolme sõltumatu hindaja poolt konsensuslikult.

Konsensuse mittesaavutamisel võetakse vaidlusaluses küsimuses komisjoni liikmete hinnete

aritmeetiline keskmine.

3.3. Hindajad lähtuvad hindamisel hindamismetoodikas kirjeldatud põhimõtetest ning esitavad

hindamise põhjendatud tulemused kollektiivses protokollis, mis on kõigi hindajate poolt

allkirjastatud.

3.4. Pakkumusele hindamiskriteeriumite eest antud väärtuspunktid summeeritakse.

Väärtuspunkte omistatakse täpsusega kaks kohta pärast koma.

3.5. Edukaks tunnistatakse enim väärtuspunkte saanud pakkumus.

3.6. Võrdsete väärtuspunktidega pakkumuste korral tunnistatakse edukaks pakkumus, millele

on omistatud kriteeriumi „Pakkuja nägemus uurimisülesannete teostamise kavast“ eest suurim

arv väärtuspunkte. Juhul, kui ka kriteeriumi „Pakkuja nägemus uurimisülesannete teostamise

kavast“ eest saadud väärtuspunktid on võrdsed, tunnistatakse edukaks pakkumus, millele on

omistatud kriteeriumi „Pakkuja nägemus andmekogumis- ja analüüsimeetoditest“ eest suurim

arv väärtuspunkte. Juhul, kui ka kriteeriumi „Pakkuja nägemus andmekogumis- ja

analüüsimeetoditest“ eest saadud väärtuspunktid on võrdsed, korraldab hankija eduka

pakkumuse väljaselgitamiseks liisuheitmise. Liisu heitmise juhise, ajakava ja muu täpsema info

saadab hankija pakkujatele riigihangete registris.

VORM I – ANALÜÜSIPROJEKTI PEAMISED RISKID

„Noortegarantii tugisüsteemi uuring“

Arvestades analüüsiprojekti kestust ja valitud meetodeid, tuleb pakkujal kirjeldada tema

tegevustega seotud tõenäoliste riskide maandamisvõimalused. Iga riski juurde tuleb lisada ka

analüüsimeeskonna liige, kes riski maandamise ja probleemide lahendamise eest vastutab.

ANALÜÜSI PEAMISED RISKID:

(täidavad kõik Pakkujad)

Riski suurus (kõrge/

keskmine/ madal) ja selle

maandamisvõimalused

Vastutav isik

Teadusuuringu luba Andmekaitse

inspektsioonilt võtab kavandatust

kauem aega

Keskmine – taotlus antakse sisse

esimesel võimalusel, kui selleks

vajalik sisend on eduka

pakkujaga pärast lepingu

sõlmimist kooskõlastatud; kui

loa saamine võtab kavandatust

kauem aega, on vajadusel

võimalik edasi lükata sellest

sõltuvaid tegevusi

Tellija

Tellija ei saa teadusuuringu luba

Andmekaitse inspektsioonilt

Madal - Tellija on saanud varem

loa sarnasteks toiminguteks;

edukas pakkuja ei puutu kokku

isikustatud andmetega; kui luba

ei ole võimalik saada,

loobutakse tegevustest, mille

eelduseks on loa saamine – see

toob aga kaasa ka lepingu hinna

vähenemise vastavalt tegemata

jäävatele töödele

Tellija

ÜHISPAKKUMUSE VÕI

ALLTÖÖVÕTJATE täiendavad

riskid:

(täidavad ainult Ühispakkujad)

Riski suurus (kõrge/

keskmine/ madal) ja selle

maandamisvõimalused

Vastutav isik

ANALÜÜSI TÄIENDAVAD

RISKID:

(soovitavalt täiendavad kõik Pakkujad)

Pakkuja esindaja

Kinnitatud osakonnajuhataja otsusega

Riigihange „Noortegarantii tugisüsteemi uuring“

(viitenumber 306719)“

Vastavustingimuste lisa- Nõuded pakkuja meeskonnale

Pakkuja moodustab uuringu läbiviimiseks vähemalt neljaliikmelise meeskonna, kuhu kuuluvad

vähemalt üks projektijuht ja kolm analüütikut, kes osalevad isiklikult hankelepingu täitmises.

Üks meeskonnaliige võib olla ka mitmes rollis1, kui ta vastab liikmele kehtestatud nõuetele.

Töövõtjal on lubatud uuringumeeskonda täiendada vastavalt enda varasematele kogemustele

sarnaste projektide ja uuringutega, kaasates uurimisrühma väliseid liikmeid - täiendavaid

eksperte, kujundajaid, analüütikuid jt spetsialiste. Iga meeskonnaliige peab kinnitama

nõusolekut meeskonda kaasamisest isiklikult ja nõustuma isikuandmete töötlemisega

digiallkirjastatud CV-ga, milles peab kajastuma informatsioon, mille põhjal on ühemõtteliselt

võimalik hinnata esitatud isiku vastavust esitatud nõuetele ja lisaks meeskonnaliikme

kontaktandmed.

Pakkuja esitatud uuringu läbiviimise meeskond peab vastama vähemalt järgmistele nõuetele:

1. Projektijuht juhib ja koordineerib uuringumeeskonna tööd ning vastutab uuringu ja selle

etappide tegevuste tulemusliku, kvaliteetse, tähtaegse ja nõuetekohase elluviimise eest.

Projektijuht on Tellija peamiseks kontaktisikuks. Projektijuht võib ühtlasi osaleda uuringu

koostamises, kuid sel juhul peab ta täiendavalt vastama analüütikule esitatud nõuetele.1

1.1 Projektijuhil peab olema omandatud riigihanke algamisele (hanketeate avaldamise kuupäev

riigihangete registris) eelneva viimase 36 kuu jooksul vähemalt kahe kvalitatiivseid

uurimismeetodeid hõlmanud töö-, sotsiaal-, noorsootöö-, tervise- või hariduspoliitika

valdkonna uurimisprojekti juhtimise kogemus.

1.2 Projektijuhil peab olema kõrgharidus (vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud

haridustase).

2. Analüütikud (vähemalt 3) vastutavad uuringu sisulise planeerimise, kasutatavate

andmeallikate ja analüüsimeetodite eest, sh viivad läbi erinevaid analüüse, vastutavad ja

tegelevad andmete kogumise eest ning koostavad uuringu lõppraporti. Analüütikud tagavad, et

uuringus välja toodud ettepanekud ja järeldused oleksid relevantsed ja Eesti olusid arvestades

rakendatavad.

2.1 Analüütikud peavad olema osalenud riigihanke algamisele (hanketeate avaldamise kuupäev

riigihangete registris) eelneva 36 kuu jooksul osalenud vähemalt 2 (kahe) töö-, sotsiaal-,

noorsootöö-, tervise- või hariduspoliitikat käsitleva teadus- ja arendusuuringu (Teadus- ja

1 Oluline on jälgida, et meeskonnaliikmete arv on minimaalselt 4.

arendustegevus teadus-, arendustegevuse ja innovatsiooni korralduse seaduse mõistes)

läbiviimisel analüütikuna (uuringud peavad olema lõppenud nimetatud referentsperioodil või

olema kestnud pakkumuse esitamise hetkeks vähemalt 6 kuud); kes on avaldanud vähemalt 2

(kaks) ETISe publikatsiooni klassifikatsiooni järgi 1.1 või 1.2 või 3.1 publikatsiooni (esitada

vastav kogemus CVs).

2.2 Analüütikutel peab olema kõrgharidus (vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud

haridustase).

3. Kõikide meeskonnaliikmete kogemuse referentsperiood pikeneb lapsehoolduspuhkusel

viibitud aja võrra.

4. Pakkuja meeskonnaliikmel ei tohi olla varasemat ega ka pakkumuse esitamisel hetkel seotust

noortegarantii tugisüsteemi elluviimise, nõustamise ja teiste teenuste pakkumistegevustega.

5. Pakkumuste hindamisel võetakse arvesse ka lisapädevusi ja kogemusi, mis toetavad

uurimisküsimustele vastamist ja uuringu eesmärkide täitmist. Täiendavad pädevused võivad

olla muuhulgas:

 antropoloogilised või käitumisteaduslikud teadmised;

 teenusedisaini alased teadmised.

6. Uuringumeeskonna liikme CV-s peab teabena muuhulgas olema välja toodud:

1) töö-, sotsiaal-, haridus-, tervise- ja noorsoovaldkonna poliitikate uuringute ja/või analüüside

andmed (eelkõige nimetus, tellija nimi ja tellija kontaktisiku kontaktandmed, tööülesannete

lühikirjeldus projektis), kus projektijuht ja analüütik on hanketeate avaldamisele vahetult

eelneva 36 kuu jooksul osalenud;

2) projektijuhi kogemust tõendav kirjeldus;

3) pakkuja esitab iga uuringumeeskonna liikme haridust tõendavate dokumentide koopia(d).

Välisriigis saadud hariduse osas aktsepteerib Tellija kõiki sisult samaväärseid haridusi.

7. Vajadusel võib pakkuja kaasata meeskonda ka uurimisrühma väliseid liikmeid, et tagada

piisavad ressursid hankelepingu täitmiseks ajakava raamides. Juhul, kui pakkuja kaasab

meeskonda täiendavaid liikmeid, kes ei täida eelnimetatud kompetentside nõudeid, vaid

omavad muud toetavat funktsiooni, siis nende vastavus ei kuulu kontrollimisele, kuid nende

osas tuleb esitada isiku allkirjastatud CV.

8. Meeskonnaliikmete vahetamine või täiendavate liikmete lisamine pärast lepingu sõlmimist

on lubatud ainult tellija eelneval kirjalikul nõusolekul ning tingimusel, et meeskonnaliige

asendatakse vähemalt samaväärsete kompetentsidega liikmega. Kui mingil kogemusel on nõue,

et see oleks teostatud konkreetse perioodi jooksul enne riigihanke algust, siis vastav periood

kehtib lepingu kestel isiku meeskonda liitmise ajahetkele eelnevalt. Tellijal on õigus keelduda

täiendavate meeskonnaliikmete lisamisest.

Kinnitatud osakonnajuhataja otsusega

TÖÖVÕTULEPING nr …

ERITINGIMUSTE PROJEKT

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood70003158,asukohtSuur-

Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

hankekorra alusel tööhõive osakonna juhataja Kirsti Melesk (edaspidi tellija),

ja

…., registrikood …, asukoht …, mida esindab /juhatuse liige /volituse alusel … (edaspidi

töövõtja),

keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka pooled ja eraldi pool,

sõlmivad käesoleva teenuse osutamise lepingu (edaspidi leping) alljärgnevas:

1. Üldsätted

1.1. Lepingu moodustavad eri- ja üldtingimused koos lisadega kui konkreetsest lepingu

sättest ei tulene teisiti. Eritingimused sisaldavad üldtingimuste täiendusi ja parandusi.

1.2. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja

üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib

prioriteetsem dokument.

2. Lepingu ese, alus ja tähtaeg

2.1. Lepingu esemeks on „Noortegarantii tugisüsteemi uuring“ (edaspidi töö), mida

töövõtja kohustub tegema vastavalt lepingus ja lepingu lisades sätestatud tingimustele.

Tööülesande täpsem kirjeldus on esitatud tehnilises kirjelduses, mis on käesoleva

lepingu lisa 1.

2.2. Leping sõlmitakse tellija korraldatud riigihanke „Noortegarantii tugisüsteemi uuring“

(viitenumber 306719) tulemusena ning vastavalt riigihanke alusdokumentidele ning

töövõtja edukaks tunnistatud pakkumusele.

2.3. Töö tellitakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027

poliitikaeesmärgi 4 „Sotsiaalsem Eesti“ erieesmärgi a „Parandada kõigi tööotsijate,

eelkõige noorte ja pikaajaliste töötute ning tööturult eemale jäänud ja tööturul

ebasoodsas olukorras olevatesse rühmadesse kuuluvate isikute tööle saamise võimalusi

ja aktiveerimismeetmete kättesaadavust nende jaoks, tehes seda noorte puhul eelkõige

noortegarantii rakendamise kaudu, ning füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise ja

sotsiaalmajanduse edendamise kaudu“ meetme 21.4.2.3 „Kõrge tööhõive taseme

saavutamine ja hoidmine“ sekkumise 21.4.2.31 „Tööturu struktuursete probleemide

lahendamine, tööhõive suurendamine ja erinevate tööturu riskirühmade tööturul

osalemise toetamine“ ning toetuse andmise tingimuste „Noorte, kes ei õpi ega tööta, ja

tervise tõttu tööturul haavatavamas olukorras olevate inimeste tööturul toetamine“

vahenditest (projekt nr. 2021-2027.4.02.24-0048).

2.4. Töövõtjal tuleb töö teostamisel teavitada avalikkust ja tegevustes osalejaid toetuse

päritolust, viidates kõnes või tekstis projekti rahastusallikale ning kasutades objektide

ja avalikkusele suunatud esemete ning dokumentide märgistamisel

ühtekuuluvuspoliitika fondide logo, mis koosneb Euroopa Liidu embleemist ja

purjekujulisest Eesti lipu kujutisest ning nende all olevast tekstist „Kaasrahastanud

Euroopa Liit“ vastavalt teavitusmäärusega „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ seatud

nõuetele, mis on kättesaadav Riigi Teatajast. Teavitusjuhised ja logofailid on leitavad

Riigi Tugiteenuste Keskuse veebileheküljelt.

2.5. Töövõtja teostab punktis 2.1 nimetatud töö ja annab selle elektrooniliselt tellijale üle

vastavalt lepingu lisas 2 sätestatud ajakavale neljas etapis. Töö üleandmine toimub

üleandmise-vastuvõtmise aktiga (edaspidi akt). Akt on aluseks tasu maksmisel.

2.5.1. Tellija kontrollib vastava etapi teostatud töö vastavust uuringu

alusdokumentides sätestatule (lepingu lisad 1-2).

2.5.2. Tellija vaatab töövõtja poolt esitatud töö üle 15 tööpäeva jooksul arvates

esmaste vahe- ja lõppraportite esitamisest ning teatab töövõtjale, kui töö ei

vasta lepingutingimustele.

2.5.3. Tellija juhised, märkused ja ettepanekud on töövõtjale kohustuslikud, kui ta

ei esita 3 tööpäeva jooksul neile vastuväiteid koos põhjendustega.

Vastuväidete esitamisel teeb lõpliku otsuse tellija. Tellija määrab töö

üleandmisel ilmnenud puuduste kõrvaldamise tähtaja.

2.5.4. Kui tellija ei esita pretensioone ja/või parandusettepanekuid lepingu punktis

2.5.2. nimetatud tähtaja jooksul, loetakse töö tellija poolt heakskiidetuks.

2.5.5. Töö loetakse vastuvõetuks, kui tellija on allkirjastanud sellekohase akti.

2.6. Vajadusel annab tellija esindaja töövõtjale täiendavaid selgitusi ja/või informatsiooni

töö teostamisega seotud küsimustes 3 tööpäeva jooksul arvates töövõtjavastavasisulise

kirjaliku pöördumise kättesaamisest tellija poolt, v.a juhul, kui vastus eeldab täiendavaid

päringuid, juriidilist konsultatsiooni või muul erakorralisel juhul, mille esinedes tellija

teavitab töövõtjale vastamistähtaja.

3. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord 3.1. Tellija tasub töövõtjale lepingus sätestatud töö teostamise eest tasu summas ....... eurot,

millele lisandub käibemaks.

3.2. Lepingu hind sisaldab kõiki kulusid, mida töövõtja on teinud töö teostamiseks.

3.3. Tellija tasub tööde eest neljas osas, pärast vastava etapi nõuetekohaselt teostatud töö

vastuvõtmist töövõtja arve alusel 20 päeva jooksul järgmiselt:

3.3.1. Esimese vaheraporti vastuvõtmise järgselt 20% punktis 3.1 nimetatud tasust;

3.3.2. Teise vaheraporti vastuvõtmise järgselt 50% punktis 3.1 nimetatud tasust;

3.3.3. Lõppraporti vastuvõtmise järgselt 20% punktis 3.1 nimetatud tasust;

3.3.4. Uuringutulemuste esitlus(t)e järgselt 10% punktis 3.1 nimetatud tasust.

3.4. Arvele märgitakse lepingu 15-kohaline number riigihangete registrist ja lepingus

nimetatud tellija volitatud esindaja.

4. Poolte volitatud esindajad

4.1. Tellija volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö

vastuvõtmisel on Heidi Paabort, telefon +372 5854 8258, e-post

[email protected] või teda asendav ametnik.

4.2. Töövõtja volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel ja täitmise kontrollimisel on /

… , telefon … , e-post … .

5. Lepingu lisad

5.1. Lepingu allakirjutamisel on lepingule lisatud:

5.1.1. Lisa 1. Riigihanke alusdokumendid, sh tehniline kirjeldus (leitavad

riigihangete registris);

5.1.2. Lisa 2. Töövõtja pakkumus (leitav riigihangete registris);

5.1.3. Lisa 3. Üleandmise-vastuvõtmise akti vorm.

6. Muud sätted

6.1. Töövõtja kinnitab, et on töövõtulepingu üldtingimustega tutvunud elektroonselt

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebis aadressil:

https://mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/ministeerium-ja-ministrid/hanketeated

6.2. Töövõtja on teadlik, et leping on avalik.

Tellija Töövõtja

/allkirjastatakse digitaalselt/ /allkirjastatakse digitaalselt/

Lepingu Lisa 3 „Töö üleandmise-vastuvõtmise akt“ (vorm)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

ja XXX vahel sõlmitud

Lepingu nr XXX juurde

Töö üleandmise-vastuvõtmise akt

Käesolev Töö üleandmise-vastuvõtmise akt (edaspidi akt) on koostatud XXX (edaspidi: Töövõtja)

… poolt ja esitatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

……………………………………… (edaspidi: Tellija), tõendamaks, et Töövõtja andis üle Poolte vahel

XXX sõlmitud Lepingu „……………………………“ nr XXX alusel teostatud Töö alljärgnevalt:

1. … (üleantava Töö nimetus, detailne kirjeldus, mida üleantav Töö hõlmab), ajavahemik,

maht, täidetud tingimused, vajadusel viited Lepingu punktidele vms).

2. Tellija on Töö teostamise tulemustega tutvunud ning kiidab Töö teostamise tulemused

heaks, millega ühtlasi loetakse Töövõitja poolt üle antud Töö vastuvõetuks.

Akt on aluseks Töövõtja poolt Tellijale kooskõlas Lepingu eritingimuste punktiga ….. ja üldtingimuste

punktiga 2.4 ja 2.5. arve esitamiseks summas … (summa sõnades) eurot.

Akt omab digitaalselt allkirjastatuna juriidilist jõudu ning edastatakse elektrooniliselt mõlemale Poolele.

Töövõtja Tellija

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

1

Kinnitatud osakonnajuhataja

otsusega

NOORTEGARANTII TUGISÜSTEEMI UURING Tehniline kirjeldus

2

MÕISTED

Käesolevas dokumendis tõlgendatakse mõisteid järgmiselt:

ABIVAJAV NOOR – 16–26-aastane isik, kes noortegarantii tugisüsteemi (edaspidi NGTS)

seiresüsteemi raames ja riiklike registrite andmetel vastab kõigile sotsiaalhoolekande seaduse §-s 151

sätestatud tingimustele: ei õpi; ei tööta; ei ole töötuna arvel; ei ole tuvastatud puuduvat töövõimet või

üle 80% töövõime kaotust; ei saa töötamise toetamise teenust; ei tegele ettevõtlusega; ei saa hüvitist alla

1,5-aastase lapse kasvatamise eest; ei kanna vangistust või eelvangistust; ei viibi asendus- või

kaitseväeteenistuses.

EBASOODNE OLUKORD JA SELLEST VÄLJUMINE – noore eluolukord, kus üks või mitu

individuaalset, perekondlikku, sotsiaalset, tervislikku või majanduslikku tegurit piiravad tema võimalusi

osaleda hariduses, tööturul või ühiskonnaelus võrreldes tema eakaaslastega. Ebasoodsast olukorrast

väljumine tähendab, et varasemad osalust piiravad olukorrad ei takista enam olulisel määral tema

õppimist, töötamist või ühiskonnaelus osalemist.

JUHTUMIKORRALDUSLIK LÄHENEMINE – metoodiline lähenemine, mille keskmes on noore

vajadustest lähtuv terviklik ja koordineeritud tugi. Juhtumikorraldusliku lähenemine NGTS-is ühendab

abivajaduse hindamise, eesmärkide seadmise, erinevate tugimeetmete planeerimise ja rakendamise, eri

osapoolte vahelise valdkonnaülese koostöö ja tegevuste koordineerimise ning järjepideva seire ja toe

kohandamise.

JUHTUMIPLAAN –abivajavale noorele pakutavaid tegevusi ja tegevuste ajakava kirjeldav dokument

Sotsiaalteenuste ja –toetuste andmeregistris (edaspidi STAR), mille juhtumikorraldaja koostab koostöös

noorega ja teenuseosutajaga. NGTSis rakendatakse juhtumiplaani multiprobleemsete juhtumite korral,

kui probleemide lahendamisse kaasatakse erinevaid osapooli (võrgustikuliikmeid).

JUHTUMIPÕHINE – konkreetse noore vajadustest, eesmärkidest ja abivajadusest lähtuv tegevus või

koostöö, mille käigus kavandatakse ja rakendatakse juhtumi lahendamiseks vajalikud tegevused ning

kaasatakse juhtumi lahendamiseks asjakohased osapooled ja ressursid.

(NOORTENI) JÕUDMINE – tegevused, mille eesmärk on tuvastada (1) tuge vajavad noored, luua

nendega kontakt (2) ja toetada kaasamist (3) ning jõudmist (4) sobiva abi/toe, teenuse, haridus- või

töövõimaluse juurde. Reaalne nooreni jõudmine võib toimuda vahetu kontakti (sh noor tuleb ise),

teavitustöö, koostööpartnerite ja lähivõrgustiku suunamise, võrgustikutöö või andmepõhise seire kaudu.

JÄRELTUGI – noorte heaolu spetsialisti poolt pakutud üks-ühele nõustamine või tema poolt

vahendatud tegevus või teenus, mida noorel on võimalik saada peale esialgse koostöö lõppu, sh uute

vajaduste ilmendes. NGTS ressursside vaatest on arvestatud, et järeltugi võib toimuda vähemalt kuus

kuud.

(KOVi, MAAKONDLIK) KOORDINAATOR – maakonna- või KOV-ülene spetsialist/võtmeisik,

kes vastutab NGTS-i teenuste strateegilise juhtimise ja arendamise eest. Tema ülesanne on korraldada

ja toetada noorte heaolu spetsialisti noorte töö-, hariduse- ja koolitusvõimaluste leidmisel, tagades

NGTS-i tõhusa rakendamise kokkulepitud piirkonnas. Lisaks koordineerib ta kokkulepitud piirkonnas

erinevate osapoolte (nt omavalitsused, haridusasutused, töötukassa, noorsootöö organisatsioonid,

tööandjad) koostööd.

KOOSTOIME – erinevate võrgustikuliikmete eesmärgistatud ning koordineeritud tegutsemine, mille

tulemusel moodustuvad noorele pakutavad tegevused ja teenused tervikliku toetussüsteemi ning

saavutatakse suurem mõju noore arengule ja toimetulekule kui üksikute sekkumiste rakendamisel eraldi.

3

KOOSTÖÖMUDEL – NEET-olukorras ja NEET-olukorra riskis noorte toetamisega seotud osapoolte

koostöö põhimõtted, rollid ja tegutsemise etapid kohalikul tasandil (Koostöömudel KOVidele)1.

KOOSTÖÖPARTNER – juhtumipõhiselt (noorte heaolu spetsialisti poolt) valitud asutused (nt Eesti

Töötukassa, Sotsiaalkindlustusamet, noortekeskused, sh noorsootöö võimalused, Politsei- ja

Piirivalveamet jmt), kes pakuvad piirkonnas noorele toetusi ja teenuseid.

(NGTS) KOOSTÖÖVÕRGUSTIK – kohalikul tasandil moodustatud koostööorgan osapoolte

esindajatest koostöömudeli2 strateegiliseks juhtimiseks ja sihtrühma noorte vajaduste lahendamiseks.

LAHENDUSVAJADUS – noore enda poolt ja/või teiste inimeste nagu tema lähedaste või spetsialistide

poolt tajutud vajadus, mille lahendamata jätmine võib tuua kaasa noore sattumise NEET-olukorda või

selles püsimise.

LIHTMENETLUS – abivajavale noorele pakutava toe kirjeldav dokument Sotsiaalteenuste ja –toetuste

andmeregistris. Lihtmenetlust rakendatakse NGTSis lühiajalise ja pigem ühe valdkonnasisese toe

pakkumisel.

NGTS SEIRESÜSTEEM – elektrooniline tööriist Sotsiaalteenuste ja –toetuste andmeregistris, mis

võimaldab kaks korda aastas saada infot piirkonna 16–26-aastastest potentsiaalselt abivajavatest

noortest. NGTS seiresüsteem moodustab automaatselt potentsiaalselt abivajavate noorte nimekirjad

koos kontaktandmetega.

NEET-OLUKORRAS NOOR – Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise kokkuleppe alusel on noor

vanuses 15–29, kes ei õpi, ei tööta ega osale koolitusel (NEET - „not in education, employment or

training“). Seejuures võib noor osaleda koolitustel, nt töötukassa tööturukoolitused vm lühiajalised

koolitused, mis ei ole tasemeõpe. NGTS puhul tõlgendatakse NEET-olukorras noortena noori, kes on

haridus- ja tööalastes üleminekutes3, et vajadusel võimaldada neile enne hõivesse liikumist esmalt

ebasoodsast olukorrast väljumist. Sekkumise fookuses on peamiselt noored vanuses 16–29.

NEET-OLUKORRA RISKIS NOOR – noored, kes on ametlikult seotud mõne haridusasutuse,

tööandja või täiendkoolitajaga, ent kes on enda või mõne teise osapoole hinnangul NEET-olukorda

sattumise riskis ilma selge lahenduseta sellest kiirelt väljuda.

NOORTEGARANTII – noortegarantii on kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide võetud kohustus, millega

tagatakse, et 15–29-aastased noored saavad kas kvaliteetse tööpakkumise, täiendusõppe, õpipoisiõppe

või praktikapakkumise nelja kuu jooksul pärast töötuks jäämist või haridussüsteemist lahkumist.

NOORTEGARANTII TUGISÜSTEEM (NGTS) – juhtumikorralduslik meede peamiselt 16–29-

aastastele noortele, kes on haridus- ja tööalastes üleminekutes või NEET-olukorda sattumise riskis

noortele suunatud näidustatud sekkumine, mida rakendatakse kohaliku omavalitsuse tasandil noore

individuaalsete vajaduste hindamise alusel ning mille eesmärk on toetada noore naasmist haridusse,

tööturule või muusse eesmärgipärasesse tegevusse. Näidustatud tähendab siinkohal, et see on suunatud

noortele, kellel on suurem risk probleemi kujunemiseks või on probleem juba osaliselt ilmnenud ja

1 https://sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/documents/2023-

02/Koost%C3%B6%C3%B6mudel%20KOVidele_0.pdf 2 https://sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/documents/2023-

02/Koost%C3%B6%C3%B6mudel%20KOVidele_0.pdf 3 Noored, kes on hetke eluolukorra või muude asjaolude tõttu ajutiselt haridusest ja tööturult eemal ning kelle

olukorra leevendus või lahenemine loob eeldused edasiseks liikumiseks haridusse, töö- turule või muudesse

eneseteostuslikesse tegevustesse (Paabort, 2026).

4

NGTS, kui sekkumine aitab ennetada probleemi edasist süvenemist ja muude seotud probleemide tekke

vältimist.

NOORTE HEAOLU SPETSIALIST (NHS) – kohalikul tasandil töötav spetsialist, kes toetab

juhtumikorralduse põhimõtetel NEET-olukorra riskis või NEET-olukorras noori, et nad jõuaksid või

püsiksid haridus- ja/või tööelus või väljuksid ebasoodsast olukorrast. Kokkuleppel koordineerib NHS

kohaliku omavalitsuse temaatilist koostöövõrgustikku.

PERSONAALNE TEGEVUSPLAAN – noore ja spetsialisti koostöös koostatud individuaalne plaan,

mis kirjeldab noore eesmärke, kokkulepitud tegevusi, vajalikke tugimeetmeid, vastutajaid ja tähtaegu

eesmärkide saavutamiseks. Tegevusplaani kirjeldust Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregisteris

nimetatakse juhtumiplaaniks.

SEIRESISENE NOOR – 16–26-aastane mitteaktiivne noor, kelle andmed jõuavad riiklike registrite

baasil läbi NGTS seiresüsteemi kaks korda aastas kohalikesse omavalitsustesse.

SEIREVÄLINE NOOR – 16–29-aastane noor, kes riiklike registrite andmetel ei pruugi vastata

potentsiaalselt abivajava noore tingimustele ja keda seiresüsteemi alusel ei tuvastata, kuid kes soovib

abi.

SOBIV TUGI – noore individuaalsetele vajadustele, eesmärkidele, olukorrale ja arenguvajadustele

vastav abi, teenus, meede või tegevus.

STAR (Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister) – elektrooniline töökeskkond peamiselt

sotsiaaltöö spetsialistidele klientidega tehtava töö korraldamiseks ja dokumenteerimiseks4. NGTS

seiresüsteemi moodul asetseb STARis.

(NOORTE) TOETAMINE – noore lahendusvajadustest lähtuv tegevus, mille eesmärk on tugevdada

tema toimetulekut, heaolu, arengut ja eesmärkide saavutamisel.

VARAJANE MÄRKAMINE – süstemaatiline valdkondadeülene tegevus võimalike riskide,

toevajaduste või probleemide esmaste tunnuste tuvastamiseks võimalikult varases etapis.

VÕRGUSTIKULIIGE/ VÕRGUSTIKUPÕHINE SÜSTEEM – asutused, kes ennetava või toetava

funktsionaalsuse vaatest tegelevad või pakuvad teenuseid NGTS sihtgrupi noortele.

VÕRGUSTIKUTÖÖ – kokkulepitud eesmärkidel süstemaatiliselt toimuv asutuste vaheline koostöö,

milles sisaldub ühine kitsaskohtade kaardistamine, analüüsimine ja kirjeldamine, võimalike lahenduste

leidmine, olemasolevate ressursside jagamine ja juhtumipõhine aktiviseerumine. Võrgustikutöö saab

NGTS vaatest toimida nii asutuste, omavalitsuse, piirkonna, maakonna kui ka riiklikul tasandil ning selle

aluseks on “Valdkondadeülene NEET-olukorras noorte toetamise ja teenuste koostöömudel kohalikele

omavalitsustele”.

ÕPPIVA ARENGUPROGRAMMI LÄHENEMINE – sotsiaalse innovatsiooni lähenemisel põhinev

poliitikakujundamise viis, mis võimaldab katsetada ajaliselt piiritletud, kuid püsivale lahendusele

suunatud tegevusi. Selle eesmärk on koos ökosüsteemiga kujundada, katsetada ja kohandada tegevusi.

Protsessi käigus teenuse elluviijate ja noortelt kogutud kogemuslik teadmine on aluseks edasisele

teenuse riiklikule arendamisele ja laiendamisele.

4 https://sotsiaalkindlustusamet.ee/spetsialistile-ja-koostoopartnerile/star)

5

1. SISSEJUHATUS

Hanke objektiks on Euroopa Sotsiaalfond+‘ist toetatava toetuse andmise tingimuste „Noorte,

kes ei õpi ega tööta, ja tervise tõttu tööturul haavatavamas olukorras olevate inimeste tööturul

toetamine” alategevuse 4.1.7 vahenditest planeeritav Noortegarantii tugisüsteemi5 (edaspidi

NGTS) uuring.

NGTS on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) poolt koordineeritav

teenus, mis toetab kohalikul tasandil haavatavas olukorras noori, aidates neil leida sobivaid

õppimise, töötamise või muude arenguvõimaluste teid. Tegemist on ühe alategevusega Euroopa

Komisjoni ja liikmesriikide poolt kokkulepitud noortegarantiis.

Uuringus analüüsitakse NGTSi tänast toimimist noorte toetamisel ning hinnatakse, millist

väärtust see eri osapooltele loob. Tellitava uuringu keskmes on noorteni jõudmine, noorte

toetamise teekonnad, NGTS rakendamise õppetunnid ja NGTS lisandväärtus.

Soovime uuringuga mõista, kas NGTS jõuab nende noorteni, kelle jaoks see on kavandatud,

kuidas toetab NGTS praktikas noori (sh millised on kohalike omavalitsuste kogemused ja

praktikad noorte toetamisel NGTS raames), millised mehhanismid toetavad või takistavad

kestva tulemuse saavutamist, millist väärtust NGTS KOVis ja riigis loob ning kuidas selle

rakendamist toetada.

Varasemalt on NGTS rakendamise ja mõjuanalüüs teostatud 2021. aastal6 ja ministeeriumi

endapoolne lühianalüüs 2023. aastal7.

5 Sinises paksus kirjas märgitud sõnade puhul on leitavad mõistete selgitused (märgitakse esimesel korral) 6 Käger, M., Õunapuu, T., Kivistik, K., Tambur, M., Kaldur, K. (2020). Noortegarantii tugisüsteemi rakendamise

mõju ja tulemuslikkuse analüüs. Lõpparuanne. MTÜ Balti Uuringute Instituut jaOÜ LevelLab.

Sotsiaalministeerium. 7 Noortegarantii tugisüsteemi pilootprojekti 2021-2023 taipamised. (2023). Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium. Sotsiaalkindlustusamet.

6

2. UURINGU KONTEKST JA UURIMISPROBLEEMI

KIRJELDUS

2.1 Noortegarantii tugisüsteemi lühikirjeldus (pikemalt vt Lisa 1)

NGTS on riiklikult koordineeritud ja kõikide kohalike omavalitsuste poolt rakendatav teenus,

mis toetab haavatavas olukorras noori, aidates neil leida sobivaid õppimise, töötamise või

muude arenguvõimaluste teid8. Kohaliku omavalitsuse (KOV) poolt elluviidava teenuse

eesmärk on tagada, et ükski noor ei jääks üksi ja ilma abi ning toeta. NGTS arendustööks

kasutatakse õppiva arenguprogrammi lähenemist.

NGTS koosneb infosüsteemi (edaspidi NGTS seiresüsteem) lahendusest ja

juhtumikorraldusest. NGTS seiresüsteemi abil tehakse päring riiklikesse registritesse

(täpsemalt vt Lisa 1), tänu millele saab kohalik omavalitsus seirenimekirja koos

kontaktandmetega oma piirkonna 16–26-aastastest potentsiaalselt abivajavatest noortest, kes

ei kajastu vastavates registrites (seiresisesed noored). Saadud kontaktide kaudu teavitatakse

noort tema võimalustest ja pakutakse vajadusel tuge. Võrgustikutöö kaudu jõutakse ka

seireväliste noorteni vanuses 16-29.

Kuigi NGTSi fookuses on peamiselt 16–29-aastased noored, on perioodil 2023–2027 avatud

taotlusvooru9 toel (täpsemalt vt Lisa 1) võimalik erandkorras toetada sihtrühma veelgi laiemalt.

Ennetavat tuge saavad ka noored vanuses 13–15. Käesoleva uuringu fookuses on aga eelkõige

noored vanuses 16–29.

Noorteni jõudmisel mängib keskset rolli KOVi spetsialist (üldjuhul noorte heaolu spetsialist),

kes toetab noort individuaalselt ning koordineerib erinevate tugiteenuste ja koostööpartnerite

panust. NGTSi seiresüsteemiga on liitunud kõik 78 kohalikku omavalitsust.

2.2 NGTS loomise vajalikkus ja toimunud muudatused

NGTSi hakati arendama 2016. aastal Sotsiaalministeeriumis eesmärgiga luua KOVidele

elektrooniline tööriist, mis võimaldab registriandmete põhiselt saada infot piirkonna noortest,

kes võivad potentsiaalselt abi vajada10. 2018. aastal käiku läinud registripõhine süsteem

keskendus KOVides peamiselt 16–26-aastaste potentsiaalselt abivajavate noorte tuvastamisele

registriandmete põhjal (NGTS seiresüsteem), nendega kontakti võtmisele ja juhtumikorralduse

kaudu toetuse pakkumisele11. NGTSi rakendamist ja mõju käsitlev viimane, 2020. aastal

koostatud analüüs keskenduski registripõhisele mitteaktiivsete noorte tuvastamisele ning

8 https://sotsiaalkindlustusamet.ee/ngts

9 https://rtk.ee/noorte-korge-toohoive-taseme-saavutamine-ja-hoidmine 10

Mitteaktiivsete all mõistetakse siinkohal noori, kes registriandmete alusel ei õpi, ei tööta, ei ole töötuna arvel,

kel ei ole tuvastatud puuduvat töövõimet või üle 80-protsendilist töövõime kaotust, kes ei saa töötamise toetamise

teenust, ei tegele ettevõtlusega, ei saa hüvitist alla pooleteiseaastase lapse kasvatamise eest, ei kanna vangistust

või eelvangistust, ei viibi asendus- või kaitseväeteenistuses. 11

Noortegarantii tugisüsteemi loomise taustalugu on kirjas Noortegarantii tugisüsteemi pilootprojekti 2021-2023

taipamiste dokumendis, https://sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/documents/2026-03/Noortegarantii-

tugisusteemi-arendustoo-2022-3.pdf

7

süsteemi esialgsele toimimisloogikale. Sellest analüüsist lähtunud muudatusettepanekud on

paljuski tänaseks ellu viidud12. Samuti on muutusteks sisendit andnud ka noored ise,

väljendades oma vajadusi ja ootusi13. Aastate jooksul on NGTS märkimisväärselt muutunud nii

sihtrühma kui ka tööviiside osas. Rõhk on süsteemis liikunud koosloomelisemale õppiva

arenguprogrammi lähenemisele14, valdkondadeülesele võrgustikutööle ning varasemale

märkamisele (täpsemalt vt Lisa 1).

NGTS toimib täna mitmetasandilise süsteemina. Riiklikul tasandil korraldab ja koordineerib

teenuse toimimist Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium15 koostöös

Sotsiaalkindlustusametiga. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium vastutab

Noortegarantii tugisüsteemi õigusraamistiku ja arendustööks vajalike ressursside eest.

Sotsiaalkindlustusamet toetab KOVe NGTS seiresüsteemi arendusega, juhendite, koolituste jt

toetavate tegevustega. Kohalikult tasandil vastutab teenuse rakendamise eest kohalik

omavalitsus.

Teenuse igapäevaseks elluviijaks on KOVi noorte heaolu spetsialist, kes toetab noort

individuaalselt ning koordineerib juhtumikorraldust ja võrgustikutööd16. Valdkondadeülene

võrgustik17 aitab haavatavas olukorras noori märgata, pakub juhtumipõhiselt noorele vajalikke

teenuseid ning teeb koostööd ka laiemalt piirkondlike kitsaskohtade kaardistamiseks ja

lahendamiseks.

Noore vaatest koosneb NGTS täna peamiselt neljast osast: nooreni jõudmine, valdkondadeülene

võrgustikutöö, noore toetamine ja järeltugi (vt joonis 1). Info NGTSi sihtrühma kuuluvate

noorte kohta jõuab noorte heaolu spetsialistini lisaks NGTS seiresüsteemile ka võrgustikutöö

kaudu. Samuti on võimalik, et noor pöördub ise või teeb seda tema pereliige. Selline

mitmekesine lähenemine tagab, et võimalikult vähe noori jääks märkamata.

Noore nõusolekul teenusel osaleda koostab NHS koostöös noorega personaalse tegevusplaani.

Selle koostamisel ja elluviimisel toetab NHS noort kogu protsessi vältel. Tuge pakutakse

vajadusel ka noore lähivõrgustikule ehk noort igapäevaselt ümbritsevatele isikutele (nt pere,

hooldaja, sõbrad, klassikaaslased, töökaaslased jne). Tegevusplaani elluviimisesse kaasab NHS

vajadusel NGTSi võrgustikuliikmed, kes pakuvad noorele sobivaid teenuseid. Kuigi noorte

tööturule või haridusse jõudmine on ühed peamised NGTSi eesmärgid, võib süsteemi pidada

noore toetamisel edukaks ka juhul, kui noor väljub ebasoodsast olukorrast või leiab muu viisi

ühiskonnas osalemiseks.

12

https://www.ibs.ee/publikatsioonid/noortegarantii-tugisusteemi-rakendamise-moju-ja-tulemuslikkuse-analuus/ 13

Riigikogu Toimetiste artikkel, https://rito.riigikogu.ee/wordpress/wp-content/uploads/2025/11/RiTo-52.pdf (lk

93-104) 14 Õppiva arenguprogrammi lähenemine võimaldab katsetada ajaliselt piiritletud, kuid püsivale lahendusele

suunatud tegevusi, mille eesmärk on koos ökosüsteemiga kujundada, katsetada ja kohandada tegevusi. Protsessi

käigus teenuse elluviijate ja noortelt kogutud kogemuslik ja tõendustloov teadmine on aluseks edasisele

arendamisele ja laiendamisele (Paabort, 2026). 15

Alates 2022 liikus NGTS koordineerimine SoMist MKMi. 16

Noorte heaolu spetsialist lähtub oma töös NGTSi juhtumikorraldusliku mudeli juhisest ja noorte heaolu

spetsialisti pädevusraamistikust (vt Lisa 3). 17

NGTSis toimub koostöö spetsialistide vahel seitsmes valdkonnas: tervise-, noorte-, sotsiaal-, siseturvalisuse-,

kultuuri-, töö- ja karjääri- ning haridusvaldkonnas.

8

Joonis 1. Noorte heaoluspetsialistide roll ja noore liikumine NGTSis (allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,

2026)

Käesoleva uuringu fookuses on NGTSi toimimine ja eelkõige kui noore vajadustest lähtuv

juhtumikorralduslik ja valdkondadeülene võrgustikupõhine süsteem, mis võimaldab NHSil

potentsiaalselt abivajavatest noortest teadlikuks saada, nendega kontakt luua ja koordineerida

sobiva toe pakkumist. Kuigi NGTSi toimimine sõltub suuresti sellest, millised teenused ja

koostöövõimalused on riigil ja kohalikel omavalitsustel noorte toetamiseks olemas ja milline

on nende teenuste kvaliteet, keskendub käesolev uuring eelkõige NGTSi toimimisele,

sealhulgas juhtumikorralduse, võrgustikutöö ja koostöö korraldusele.

2.3 NGTSi elluviimisega seotud avatud taotlusvoor

NGTSi elluviimise rahastamine kohalikul tasandil toimub peamiselt kahel viisil, KOV enda

eelarvest ja teiste võimalike lisaressursside toel.

78st omavalitsusest 72 rakendab NGTSi meetme “Noorte kõrge tööhõive taseme saavutamine

ja hoidmine“18 toel (täpsemalt vt Lisa 1). 2026. aasta mais on alanud meetme teine taotlusvoor.

Mõlema taotlusvooru eesmärk on parandada noorte tööalast konkurentsivõimet ning nad tööle

aidata või haridussüsteemi lõimida ja vähemalt 25% teenusesse sisenenud noortest peab jõudma

kuue kuu jooksul peale NGTSi teenusest väljumist tööturule.

KOVide toetamisel kasutatakse vastavushindamise lähenemist, mille käigus kontrollitakse selle

vastavust eelnevalt ühisloomes koostatud kriteeriumitele. See võimaldab igal taotlejal vastavalt

kriteeriumitele luua oma piirkonna tarbeks sobiliku tugisüsteemi mudeli. Hindamise eesmärk

ei ole taotluste omavaheline võrdlemine ega paremusjärjestuse moodustamine, vaid toetuse

andmise tingimustele vastavate taotluste väljaselgitamine.

18

https://rtk.ee/noorte-korge-toohoive-taseme-saavutamine-ja-hoidmine

9

Esimesed KOVid alustasid meetme esimeses taotlusvoorus kokkulepitud põhimõtete

(koostöömudel) kaudu töötamist 2023. aasta ja viimased 2025. aasta lõpus. Seega on KOVid

NGTSi elluviimist alustanud erinevatel aegadel ning ka NGTSi toimimine ja pakutavad

tugiteenused ja nende ulatus ja võimekus võivad piirkonniti erineda.

2.4 Uurimist vajavad probleemkohad

2021.aastal läbi viidud NGTS rakendamise mõju ja tulemuslikkuse analüüs leidis, et üldjoontes

on NGTS olnud tulemuslik ning selle rakendamine koos tugimeetmetega on aidanud noortel

oluliselt paremini tööle ja/või õppima suunduda19. Perioodil 2021–2023 toimunud muudatuste

järel (vt ülal ptk 2.2) puudub aga terviklik hinnang NGTSi toimimisele. Alates 2023.aasta lõpust

kuni 2025. aasta lõpuni on avatud taotlusvooru toe kaudu NGTSi sisenenud rohkem kui 3000

noort üle Eesti. Puudub täpsem analüüs sellest, kui tulemuslikult täidab NGTS oma eesmärki,

millised tegurid toetavad või takistavad süsteemi toimimist ning millised aspektid vajavad

süsteemi tõhususe suurendamiseks jätkuvalt edasiarendamist või muutmist.

1. Hindamata on NGTS-i sihtrühma määratluse asjakohasus (uurimisteema 1)

Peale perioodil 2021–2023 toimunud sihtrühma laiendamist ja täpsustatud kriteeriume ei ole

hinnatud NGTSi sihtrühma määratluse asjakohasust ega seda, kas sõnastatud sihtrühma

kriteeriumid võimaldavad jõuda kõigi tuge vajavate noorteni. Ebaselge on, kas ja millist abi

vajavad noored jäävad jätkuvalt NGTS-i mõjualast välja ning kas sellest tulenevalt oleks vaja

sihtrühma määratlust korrigeerida. Samuti on süsteemi tõhusaks toimimiseks vaja paremini

mõista, millised tegurid mõjutavad noorte valmisolekut pakutavat tuge vastu võtta ning

millised praktikad toetavad või takistavad tulemusliku kontakti loomist noortega.

2. Hindamata on NGTS-i pakutava toe asjakohasus ja tulemuslikkus (uurimisteema

2)

Puudub terviklik ülevaade sellest, milliste lahendusvajadustega noored NGTS-i jõuavad,

millist tuge ja teenuseid nad süsteemis saavad ning kuivõrd vastab pakutav tugi nende

vajadustele ja ootustele. NGTSi ülesehitus lähtub põhimõttest, et noort toetatakse

individuaalselt ning pakutav abi kujundatakse lähtudes noore vajadustest. Samas puudub

süsteemne teadmine selle kohta, kuidas noored ise tänast NGTSi kogevad ja kuivõrd vastab

pakutav tugi noorte tegelikele vajadustele. Ebaselge on, millised tegurid toetavad või takistavad

noore NGTS-s püsimist, millistel juhtudel katkestatakse osalemine ning millistes olukordades

ei ole pakutud tugi olnud noore jaoks piisav või sobiv. Seetõttu puudub terviklik teadmine

sellest, millised mehhanismid toetavad või takistavad NGTS-i kaudu kestvate positiivsete

tulemuste saavutamist.

3. Kaardistamata on NGTS-i rakendamist toetavad ja takistavad tegurid ning

toimivad praktikad (uurimisteema 3)

NGTS-i rakendamine eeldab tõhusat koostööd noore, noorte heaolu spetsialisti, teiste kohaliku

omavalitsuse töötajate ning erinevate teenuseosutajate vahel. Arvestades osapoolte

19

Käger, M., Õunapuu, T., Kivistik, K., Tambur, M., Kaldur, K. (2020). Noortegarantii tugisüsteemi

rakendamise mõju ja tulemuslikkuse analüüs. Lõpparuanne. MTÜ Balti Uuringute Instituut ja OÜ LevelLab.

Sotsiaalministeerium.

10

mitmetasandilisust ja arvukust, puudub täna kõikehõlmav teadmine sellest, millised tegurid

osapoolte endi hinnangul takistavad või raskendavad NGTS-i tõhusat ja mõjusat rakendamist

ning millised seda toetavad. Samuti ei ole süstemaatiliselt kaardistatud, millised koostöö- ja

tööpraktikad on osutunud tulemuslikeks ning millest saaksid õppida ka teised osapooled.

Seetõttu puudub terviklik ülevaade rakendamise peamistest õppetundidest ja arenguvajadustest,

mis võimaldaksid NGTS-i toimimist edaspidi veelgi tõhustada.

4. Puudub süsteemne kaardistus NGTSi loodavast lisandväärtusest (uurimisteema 4)

NGTS-i lisandväärtus teiste KOVi ja riigi pakutavate teenuste kõrval ning selle loodav väärtus

indiviidi, kohaliku omavalitsuse ja riigi jaoks ei ole süsteemselt kaardistatud. Puudub terviklik

teadmine sellest, kas ja kuivõrd võimaldab NGTS KOVi ja riigi ressursside efektiivset

kasutamist ning mil määral toetab NGTS kohalike ja riiklike strateegiliste eesmärkide

saavutamist. Lisaks on oluline analüüsida, millised tegurid toetavad ja takistavad NGTSi

väärtuse realiseerumist ning millised muudatused aitaksid selle loodavat lisandväärtust ja mõju

veelgi suurendada.

11

3. UURINGU EESMÄRK, UURIMISTEEMAD JA

UURIMISKÜSIMUSED

3.1 Uuringu eesmärk ja peamised uurimisteemad

Lähtuvalt uurimist vajavatest teemadest, on uuringu eesmärk analüüsida NGTSi tänast

toimimist noorte toetamisel ning hinnata, millist väärtust see eri osapooltele loob.

Tellitava uuringu kesksed uurimisteemad on:

● NOORTENI JÕUDMINE: kas NGTS jõuab nende noorteni, kelle jaoks see on

kavandatud, milliste noorteni NGTS ei jõua ja mis tegurid seda mõjutavad?

● NOORTE TOETAMISE TEEKOND: kuidas toetab NGTS praktikas noori ja millised

mehhanismid toetavad/takistavad kestva tulemuse saavutamist?

● NGTS RAKENDAMISE ÕPPETUNNID: mis NGTSi juures toimib hästi ja millised

kitsaskohad ja miks ilmnevad NGTSi rakendamisel?

● NGTS LISANDVÄÄRTUS: millist lisandväärtust NGTS KOVis ja riigis loob ning

kuidas NGTS loodavat lisandväärtust toetada ja kasvatada?

3.2 Uurimisküsimused20

3.2.1 Noorteni jõudmine

Noorteni jõudmine: Kas NGTS jõuab nende noorteni, kelle jaoks see on kavandatud,

milliste noorteni NGTS ei jõua ja mis tegurid seda mõjutavad?

Uuringu teostajalt oodatakse analüüsi, kuivõrd on NGTS jõudnud noortegarantiis

kokkulepitud sihtrühmani ning millised on olnud NGTS kaudu toetust saanud noorte peamised

vajadused ja arusaamised toe saamise võimalustest.

Uurimisküsimused:

1. Millise taustaga noored jõuavad NGTSi ja kuidas (nt NGTS seiresüsteem,

võrgustikutöö, noore/pereliikme vm osapoole pöördumine vms)?

2. Kelleni NGTS ei jõua ja miks? Kas on noori, keda NGTS täna ei tuvasta, aga peaks (st

abivajadus on olemas)?

3. Miks osad noored abi vastu ei võta või toe pakkumise katseid ignoreerivad?

4. Millised praktikad soodustavad või takistavad noortega tulemusliku (noor on valmis abi

vastu võtma) kontakti saavutamist?

5. Mis noorte endi vaatest mõjutab nende otsust tuge vastu võtta?

Väljundid: Pakkujalt oodatakse lisaks raportile peamiste persoonade (koondportreede)

loomist, et visuaalselt kirjeldada noortegarantii tugisüsteemis tuge saavate noorte erinevaid

taustu, trajektoore probleemolukorda sattumisel ja võimalikke lahendusvajadusi.

20

Osaliselt on uurimisteemade uurimisküsimustes kattuvust

12

Loodud persoonasid ja nende visuaale kasutatakse hiljem tugisüsteemiga seotud teavitus-,

juhendamis-, hindamis-21 ja laiemalt koolitustegevustes.

3.2.2 Noorte toetamise teekond NGTSis

Uurimisteema II: Kuidas toetab NGTS praktikas noori ja millised mehhanismid

toetavad/takistavad kestva tulemuse saavutamist?

Uuringu teostajalt oodatakse analüüsi, mis hindab peale esimest analüüsi tehtud

noortegarantii tugisüsteemi metoodiliste kokkulepete teostatavust ning tugisüsteemi

asjakohasust probleemkohtade lahendamisel kõigi tehnilises kirjelduses nimetatud sihtrühmade

lõikes.

Analüüsi toetavad antud dokumendis varasemalt viidatud noortegarantii ja noortegarantii

tugisüsteemiga seotud dokumendid. Lisaks on vajadus analüüsida kohaliku tasandi dokumente,

mille ulatus tuleb Tellijaga vastavalt pakkumise kirjeldusele eraldi kokku leppida.

Uurimisküsimused:

1. Milliste lahendusvajadustega noored jõuavad NGTSi? Milliste lahendusvajadustega

noored pigem ei jõua NGTSi?

2. Kuidas noored NGTSis liiguvad: millist tuge saavad, milliseid teenuseid kasutavad ja

millises ajaraamis?

2.1 Kui hästi vastavad olemasolevad teenused noorte vajadustele ning kui kättesaadavad

need on noortele ja kui kättesaadavad NHSile? Millised teenused on puudu või

millised teenused ei ole kättesaadavad ja kuidas see erineb kohalike omavalitsuste

lõikes?

2.2 Milline tugi ja teenused on vajalik tervisest tulenevate (vaimne, füüsiline)

toevajadusega noortele? Kas ja kuidas see eristub võrreldes teiste abivajavate

noortega?

2.3 Millised on olnud noorte ootused toe saamisele? Kuivõrd on tegelik kogemus neile

ootustele vastanud? Kas noor sai soovitud abi?

2.4 Millised on peamised põhjused miks noored NGTSis osalemise katkestavad?

3. Millised on olnud peamised muutused/tulemused noorte toetamisel? Kui paljud noored

on NGTSis saanud nt tööle, läinud õppima või saanud muud abi? Millist muud abi nad

on saanud?

3.1 Millistes olukordades ei ole NGTS-st saadud tugi olnud noore jaoks sobiv või piisav

ning miks?

Väljund: Pakkujalt oodatakse raportit.

3.2.3 NGTS rakendamise õppetunnid

Uurimisteema III: Mis NGTSi juures toimib hästi ja millised kitsaskohad ja miks ilmnevad

NGTSi rakendamisel, mis takistavad noorel talle sobivat abi saamast?

21 https://www.tai.ee/et/tervis-ja-heaolu/ennetuse-teadusnoukogu

13

Uuringu teostajalt oodatakse noortegarantii tugisüsteemi tulemuslikkuse ja mõjususe

komponentide analüüsi noorte toetamisel ja KOVide võimestamisel erinevate osapoolte vaates.

Analüüsi toetavad antud dokumendis varasemalt viidatud noortegarantii ja noortegarantii

tugisüsteemiga seotud dokumendid.

Uurimisküsimused:

1. Millised on mõjusamad (tulemuslikumad) koostöö praktikad ja koostöö kombinatsioonid

noorte aitamisel?

1.1 Mis takistab ja mis toetab KOVis NGTSi rakendamist ja koostöö koordineerimist

erinevate osapooltega (nii noorte kui koostööpartneritega)?

1.2 Millised on koostöö (nii noortega kui koostööpartneritega) kitsaskohad ja mis on

nende põhjused?

2. Millised NGTSi etapid ja töövõtted on noore toetamise seisukohalt kõige mõjusamad ja

miks (nii noore kui NHSi vaatest)?

2.1. Mis toetas noori kõige enam sobiva toeni jõudmisel ja mis takistas (nii noore kui NHSi

vaatest)?

2.2. Kuidas noored näevad NHSi ja teiste spetsialistide rolli sobiva toeni jõudmisel?

2.3. Millised praktikad tugevdavad usaldust ja koostööd noorega nii noorte endi kui

NHSide vaatest?

3. Mis NHSi kõige enam toetab noortele toe pakkumisel, mis on kõige enam takistanud

4. Mida NHS vajab, et oma tööd paremini teha – juhiseid, kokkuleppeid, selgemat

seadusandlust, KOVi tuge, riigi tuge vms?

5. Eelnevast tulenevalt, millised muudatused suurendaksid NGTSi mõjusust noorte

toetamisel?

Väljundid: Pakkuja poolt oodatakse lisaks raportile juhtumikorralduse visuaali loomist, mis

võimaldab näitlikustada ja kirjeldada tänaseid mõjusaid praktikaid ehk noortest teada saamise,

nendeni jõudmise ja nende toetamise tulemuslikkust mõjutavaid komponente. Visuaali

väljatöötamine ja mõjusate komponentide valimine/lisamine peab põhinema sihtrühma

toetamisega seotud asjakohastel teoreetilistel raamistikel22. Kuna tegemist on valdkondadeülese

lähenemisega, kus juhtumikorraldus toimub koostoimes teiste valdkondadega, on oluline

loodaval visuaalil tuua nähtavale ka teised seotud osapooled nagu näiteks Eesti Töötukassa,

noorsootöötajad (sh mobiilne noorsootöö), lastekaitsetöötajad, sotsiaaltöötajad,

haridusvaldkonna tugispetsialistid ja nende funktsioonid.

Loodud visuaali(-e) kasutatakse hiljem tugisüsteemiga seotud teavitus-, juhendamis- ja

koolitustegevustes. Lisaks kasutatakse visuaali(-e) NGTSi tõendatuse taseme23 hindamisel ja

määramisel (2027. aastal).

22

Tellija ei eelda Pakkuja poolt sihtrühmaga seotud teaduskirjanduse läbitöötamist, vaid pigem juba

olemasoleva teadmise kasutamist 23

https://www.tai.ee/et/valjaanded/ennetustegevuste-toendatuse-taseme-hindamine

14

3.2.4 NGTS lisandväärtus

Uurimisteema IV: millist lisandväärtust NGTS KOVis ja riigis loob ning kuidas NGTS

loodavat lisandväärtust toetada ja kasvatada?

Uuringu teostajalt oodatakse noortegarantii tugisüsteemi riikliku ja kohaliku tasandi

rakendamise asjakohasuse analüüsi erinevate osapoolte vaates (nt NGTS spetsialistid, NGTS

koostööpartnerid, kohaliku ja riikliku tasandi poliitikakujundajad).

Uurimisküsimused:

1. Milles seisneb NGTS lisandväärtus teiste noortele suunatud teenuste kõrval? Mis seda

lisandväärtust toetab, mis vähendab?

1.1. Millist rolli/väärtust nähakse NGTSil kohaliku tasandi ja riigi poliitikates noorte

toetamisel?

1.2. Kas ja millist väärtust nähakse NGTS arendustööks kasutatud koosloomelisel õppiva

arenguprogrammi lähenemisel riigi (nt ministeeriumid, SKA) ja teenuse

koordineerijate/elluviijate (KOVid, MAKid, OVLd) jaoks?

1.3. Kas NGTSile lisaks on sarnastel eesmärkidel ja sihtgrupiga toimivaid teisi

alternatiivseid lähenemisi? Kui jah, milliseid? Milles on eelkõige sarnasused (sh

dubleerimise oht) või erisused?

1.4. Kas ja kuidas toetab NGTS KOVi ja riigi erinevate strateegiliste eesmärkide

saavutamist?

1.5. Mil määral võimaldab NGTS KOVi ja riigi ressursside tõhusat kasutamist (nt

proaktiivse ennetustöö vaatest), mil määral on NGTSis ressursside ebatõhusat kasutust

(kas riigi või KOV tasandil)? Milles see väljendub?

1.6. Millistes aspektides saab NGTS ressursside kasutamist veelgi tõhustada?

2. Millised on KOVides NGTS rakendamise peamised mudelid (nt mis roll on projekti

eelarvel, kui palju ja mille osas KOVid ise panustavad, saavad panustada või peaksid

panustama)?

3. Milline on KOVde hinnang NGTSi vajalikkusele ja tulemuslikkusele? Millele hinnang

tugineb? Milliseid mõõdikuid või näitajaid selleks lisaks meetme tulemuslikkuse hindamise

mõõdikutele kasutatakse?

4. Millised muudatused (sh nii rahalised kui muud ressursid) oleksid vajalikud NGTS

tulemuslikuks rakendamiseks?

Väljund: Pakkuja poolt oodatakse raportit.

Kokkuvõtvalt eeldatakse uuringu teostajalt kõigi nelja uurimisteema põhjal soovitusi

NGTS edasiseks arendamiseks.

15

4. UURINGU METOODIKA JA SIHTRÜHMAD

Uuringu tegijalt oodatakse pakkumuses metoodilise lähenemise kirjeldust, mis tagab uuringu

eesmärkide täitmise, uurimisküsimustele vastuste leidmise ning sisukate järelduste ja soovituste

esitamise parimal moel. Metoodilise lähenemise kujundamisel tuleb lähtuda alljärgnevatest

ootustest.

4.1 Sihtrühmad

4.1.1 Sihtrühmad, keda tuleb uurimisküsimustele vastamisel ja metoodikate kavandamisel

silmas pidada, on:

a) NGTSi jõudnud noored vanuses 16–29 (vt täpsemalt ptk 4.2 punkt 11);

b) KOVi noorte heaolu spetsialistid;

c) KOVi või maakondlike asutuste NGTS koordinaatorid;

d) Kohaliku omavalitsuse poliitikakujundajad;

e) KOVi sisesed võrgustikuliikmed (nt lastekaitsetöötaja/ laste heaolu spetsialist,

(mobiilne) noorsootöötaja, sotsiaalpedagoog, sotsiaaltöötaja/ perede heaolu

spetsialist jt);

f) KOVi ülesed võrgustikuliikmed (Eesti Töötukassa, Haridus- ja Noorteamet,

Sotsiaalkindlustusamet (nt MDFT, Ringist välja) jt), STEP-programm, Politsei-

ja Piirivalveamet, teised asutused);

g) Ministeeriumite poliitikakujundajad (SoM, HTM, SiM, JDM, REM, KuM).

4.2. Uuringu metoodika

4.2.1. Uuringu metoodika peab võimaldama uurimisküsimuste käsitlemist eri andmeallikate

ja sihtrühmade lõikes ning toetama leidude trianguleerimist. Võimalusel tuleb siduda

omavahel dokumendi-, kvantitatiiv- ja kvalitatiivandmete tulemused.

4.2.2. Pakkumuses peab kirjeldama, kuidas erinevad uurimismeetodid on uurimisprotsessis

omavahel seotud.

Dokumendianalüüs

4.2.3. Dokumendianalüüs on vajalik, et luua alus NGTSi kavandatud toimimismudeli ja

tegeliku rakenduspraktika võrdlemiseks, võimaldades suhestada dokumentides

kirjeldatud põhimõtteid ja töövõtteid empiiriliste andmetega ning anda hinnang

süsteemi toimimisele ja arendamisvajadustele (lisaks vt punkti 5.4.2).

Kvantitatiivanalüüs

4.2.4. Kvantitatiivanalüüsi aluseks on NGTSi elluviivatelt asutustelt saadavad andmed.

Kvantitatiivanalüüs aitab noorte profiile ja kasutajateekondi luua/olemasolevaid

täiendada, tuvastada peamised mustrid ja erinevused noorteni jõudmisel ja noorte

toetamisel piirkondlikult. Samuti aitab hinnata süsteemi tulemuslikkust ning anda

sisendi kvalitatiivsete tulemuste tõlgendamiseks (lisaks vt punkti 5.4.3).

16

4.2.5. Tellija ei oota käesoleva uuringu raames kulu-tulu analüüsi kordamist, kuna NGTS-i

kulutõhusust on hinnatud 2020. aastal valminud uuringus24. Küll aga on soovitatav

kasutada varasema uuringu tulemusi ja järeldusi käesoleva uuringu alusmaterjalina

ning, kus asjakohane, neid edasi arendada. Samuti võib uuringu teostaja kasutada

varasemas uuringus väljatöötatud kulu-tulu mudelit sisendina ning soovi korral seda

ajakohastada või edasi arendada.

Kvalitatiivanalüüs

4.2.6. Kvalitatiivanalüüs peab hõlmama kõiki punktis 4.1 nimetatud sihtrühmi, kuid eri

sihtrühmade jaoks võib kasutada erinevaid kvalitatiivanalüüsi meetodeid.

4.2.7. Pakkuja teeb põhjendatud ettepaneku konkreetsete kvalitatiivuuringu meetodite

kasutamiseks pakkumuses, tuues muuhulgas välja metoodika valiku põhjused, valimi

suurused, valimi koostamise alused ning värbamismeetodid.

4.2.8. Kvalitatiivuuringu meetodid peaksid võimaldama uurida nii NGTS protsessi kui

osapoolte kogemust. Analüüs peab võimaldama tuvastada, kuidas tegelikud

tööprotsessid erinevad kavandatud toimimismudelist, millised on peamised otsustus- ja

koostöökohad ning kus tekivad katkestused või süsteemsed kitsaskohad noore

teekonnal.

4.2.9. Noorte vaade ja kogemus on uuringus oluline osa ja Pakkuja võib noorte kogemuste

uurimiseks kasutada individuaalintervjuusid või muid põhjendatud kvalitatiivseid

meetodeid (nt juhtumiuuringuid või teisi osalus- või kasutajakogemuse uurimise

meetodeid) või nende kombinatsiooni, arvestades sihtrühma haavatavust,

heterogeensust ja ligipääsetavust ning pidades silmas järgnevaid Tellija nõudeid:

4.2.9.1.Noorte vaate ja kogemuse piisava esindatuse tagamiseks tuleb kvalitatiivsete

andmekogumise meetoditega hõlmata vähemalt 15-20 noort.

4.2.9.2.Kvalitatiivuuringu sihtrühma tuleb kaasata noored alates 18. eluaastast (k.a), et

vältida alaealiste kaasamisega seotud täiendavaid eetilisi ja õiguslikke nõudeid,

arvestades ka sihtrühma haavatavust.

4.2.9.3.Kaasatavate noorte seas peab tagama heterogeensuse, arvestades vähemalt

tunnuseid nagu sugu, vanus, emakeel, piirkond, peamine haavatavus.

4.2.9.4.Noorte puhul tuleb arvestada nende tausta (haavatav olukord) ja sellest tulenevaid

keerukusi ja piiranguid kvalitatiivandmete kogumisel. Pakkumuses peab

selgitama noortega töötamise põhimõtteid, millest uuringu teostaja lähtub, et

tagada noorte heaolu (nt kuidas välditakse noorte taastraumeerimist, kuidas

lahendatakse keelebarjäärid, kuidas tagatakse noortele turvaline keskkond jne).

Meetodi valikut ja noorteni jõudmist tuleb põhjendada, selle rakendamist

selgitada ning analüüsida riske.

24

Käger, M., Õunapuu, T., Kivistik, K., Tambur, M., Kaldur, K. (2020). Noortegarantii tugisüsteemi

rakendamise mõju ja tulemuslikkuse analüüs. Lõpparuanne. MTÜ Balti Uuringute Instituut ja OÜ LevelLab.

Sotsiaalministeerium.

17

4.2.10. Kvalitatiivsete andmekogumise meetoditega tuleb hõlmata vähemalt 25-30 noorte

heaolu spetsialisti. Valimi koostamisel tuleb tagada erinevate asustuspiirkondade

esindatus kooskõlas punktis 4.2.16. toodud nõuetega.

4.2.11. Teiste sihtrühmade puhul ootame pakkumuse tegijalt ettepanekuid, millisel viisil

plaanitakse kujundada valim ning milliseid meetodeid plaanitakse kasutada info

kogumiseks sihtrühmadelt.

4.2.12. Kõigi uuringumaterjalide, s.h erinevate sihtrühmade intervjuu kavad,

intervjueeritavatega ühenduse võtmise vormid jms tuleb edukal Pakkujal kooskõlastada

enne intervjuude läbiviimist Tellijaga.

4.2.13. Personaalsete süvaintervjuude korral koostatakse valimid koostöös Tellijaga.

Süvaintervjuudeks ja/või grupimetoodikate puhul näiteks NGTS ametiisikutega koostab

Tellija tabeli koos KOVide ja koostööpartnerite, samuti spetsialistide ja

poliitikakujundajate rollide kirjelduste ja kontaktandmetega ja see antakse üle edukale

Pakkujale (vt täpsemalt punktis 5.4).

4.2.14. Kõik süvaintervjuud tuleb vastajaga kokkuleppel (tema nõusolekul) salvestada, et oleks

võimalik detailne sisuanalüüs.

4.2.15. Tellija ootus on, et uuringus tuleb järeldused teha eelkõige asustuspiirkondade liikide

(linnaline, väikelinnaline ja maaline asustuspiirkond) ja võimalusel piirkondade (Põhja-

Eesti, Kesk-Eesti, Kirde-Eesti, Lääne-Eesti, Lõuna-Eesti) lõikes.

4.2.16. Pakkuja peab kirjeldama, kuidas valimite kujundamisel ja andmekogumisel tagatakse

erinevate asustuspiirkondade esindatus nii kvantitatiivses kui kvalitatiivses analüüsis.

4.2.17. Noortegarantii tugisüsteemi andmete haldaja on Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi

SKA). Ülevaade tunnustest, mida SKA kogub on toodud Lisas 5. Selleks, et NGTSis

osalenud noorte andmeid kasutada, taotleb Tellija teadusuuringu loa Andmekaitse

Inspektsioonilt (AKI). Taotluse sisu valmistab ette edukas Pakkuja ning pakkumuse

ajakava planeerides tuleb arvestada, et teadusuuringu loa taotluse menetluse pikkus

AKIs võib olla ligikaudu 3 kuud, detailsemate küsimuste korral pikem. Vajadusel

konsulteerib AKI eetikakomiteega. Pakkumuses tuleb kirjeldada, millistes

uurimisetappides on eelduslikult vaja AKI luba. Seejuures tuleb selgitada, milliste

meetmetega tagatakse, et isikuandmete töötlemine toimub minimaalse vajaliku

ulatusega ning võimalikult väikese riskiga andmesubjektide õigustele ja vabadustele.

Pakkumuses tuleb kirjeldada, kuidas Pakkuja tagab isikuandmete töötlemisel

andmekaitsenõuete täitmise ning minimeerib andmetöötlusega seotud riske.

4.2.18. Lõpliku kuupäevadega täpsustatud aja- ja tegevuskava esitab edukas Pakkuja pärast

avakohtumist Tellijaga.

4.2.19. Kõigi valitud meetodite puhul eeldab Tellija nendega seotud tegevuste põhjalikku ja

korrektset läbiviimist Pakkuja poolt vastavalt andmekaitse reeglitele ning

üldtunnustatud rahvusvahelistele praktikatele.

18

5. PAKKUMUS, UURINGU VÄLJUNDID JA OOTUSED

PAKKUMUSE AJAKAVALE

5.1 Pakkumus peab sisaldama

5.1.1 Metoodilise lähenemise kirjeldust ja põhjendusi valitud metoodika sobivuseks antud

uuringus;

5.1.1.1 Pakkuja esitab pakkumuses tervikliku metoodika ja tegevuskava vastavalt

Tellija tehnilisele kirjeldusele lähtudes Tellija eesmärkidest ning kajastab nende

saavutamist realistlikult, viidates vajadusel täiendamist vajavatele

uurimisteemadele. Lisaks võib Pakkuja pakkumuses täiendada Tellija

uurimisküsimusi, põhjendades oma täiendusettepanekuid. Tellija aktsepteerib

põhjendatud ettepanekuid, mis annavad uuringu eesmärgi saavutamiseks

lisaväärtust;

5.1.1.2 Pakkuja kirjeldab pakkumuses teoreetilise ja metodoloogilise raamistiku,

millest uuringu kavandamisel ja läbiviimisel lähtutakse, ning põhjendab selle

sobivust uuringu eesmärkide saavutamiseks;

5.1.1.3 analüüsitavate tunnuste esialgne kirjeldus – s.h millised andmed võimaldavad

vastata millistele uurimisküsimustele;

5.1.1.4 kavandatavate andmekogumisviiside kirjeldust (info kogumise viis, sihtrühmad

ning valimi suurus);

5.1.1.5 persoonade ja juhtumikorralduse visuaalide loomise metoodika kirjeldus;

5.1.2 vajadusel täiendavad uurimisküsimused ning milliseid andmeid on neile vastamiseks

vaja (arvestades andmete olemasolu või kogumise võimalikkust käesoleva projekti

raames);

5.1.2.1 Tellija ootuseks on, et edukas Pakkuja vastab uurimisküsimustele asjatundlikult

ja objektiivselt ning et tulemuste analüüs koos teenuse arendamise ettepanekutega

loob uut kasutatavat teadmist teenuse rakendamise ja planeerimisega seotud

osapooltele;

5.1.3 andmete nõuetekohase ja turvalise töötlemise ja säilitamise kirjeldus;

5.1.4 Tellijalt oodatava koostöö kirjeldus;

5.1.5 lähteülesande tegevus- ja ajakava koos uuringuga seotud meeskonna vastutajate

nimedega;

5.1.5.1 kõik analüüsi läbiviimiseks kavandatud tegevused pakkumuses peavad olema

kirjeldatud ja nädalase täpsusega lahti kirjutatud (tegevus võib toimuda ka mitu

nädalat, kuid sel juhul tuleb märkida kui mitu nädalat) ja iga tegevuse juures on

märgitud läbiviija(d). Planeeritud ajakava peab olema lepingu kvaliteetseks

täitmiseks mõistlik ja objektiivselt põhjendatud. Ajakava arvestab kavandatava

metoodikaga (s.h sihtrühmade suurust) ja neist tulenevateks tegevusteks, s.h

analüüsiks ja väljundite loomiseks vajaliku ajaga. Kirjeldatud on ka ettepanekud

kahe vaheraporti täpsemale sisule, ootused uurimisprojekti juhtimisele ning

Tellija-Pakkuja koostööle (s.h peamised kontaktisikud);

5.1.6 peamiste riskide ja nende maandamise kirjeldus (vorm I);

19

5.1.6.1 kõigi tegevuste ja metoodikate osas tuleb Lisa 2 vormil I täiendavalt välja tuua ka

võimalikud riskid ja tõenäolised analüüsi käigus ette tulla võivad probleemid

ning leida viisid, kuidas neid riske ennetavalt maandada, samuti tegutsemiseviisid

probleemide lahendamiseks ning konkreetsed isikud, kes erinevate probleemide

tekkimisel nende lahendamisega tegelevad ja selle eest vastutavad;

5.1.7 digiallkirjastatud uuringuga seotud meeskonna CV-d;

5.1.7.1 Pakkuja koostab uuringu läbiviimiseks uuringumeeskonna, millele esitatud

miinimum nõuded on toodud Lisas 3. Uuringu meeskond peab olema koostatud

arvestades uuringu läbiviimiseks kasutatavat metoodikat ja eesmärkide

saavutamist. Pakkuja meeskonna liikmete eelnev töökogemus ja pädevused

peavad olema kooskõlas kasutatava metoodika ja selle keerukuse astmega ning

soovitud väljundite loomise võimekusega. Pakkujal on lubatud

uuringumeeskonda täiendada vastavalt vajadusele täiendavate ekspertide,

analüütikute jt spetsialistidega. Iga meeskonnaliige peab kinnitama oma pädevusi

ja teadlikkust meeskonda kaasamisest isiklikult allkirjastatud CV-ga. Tellijal on

õigus nõuda kohtumistel osalemist või sisuliste küsimustega pöörduda otse

ajakavas näidatud meeskonnaliikmete poole, kui tekib ajalisi tõrkeid, vastamata

küsimusi või kvaliteedi probleeme tegevustes, milles nad on peamisteks

vastutajateks või läbiviijateks;

5.1.8 lõppraporti eeldatav struktuur (sisukorra tasemel).

5.2 Uuringu väljundid

Uuringu tulemusena valmib ja antakse Pakkuja poolt Tellijale üle:

5.2.1 Esimene vaheraport, milles esitatakse uuringu esmased tulemused. Esimeseks

vaheraportiks peab olema teostatud esmane dokumendianalüüs ja kvalitatiivanalüüs

nende sihtrühmadega, mis ei vaja AKI luba;

5.2.2 teine vaheraport, milles esitatakse ülevaade seni kogutud peamistest tulemustest ning

nendevahelistest seostest. Teine vaheraport peab sisaldama täiendatud

dokumendianalüüsi ja kvalitatiivanalüüsi ning esmast kvantitatiivanalüüsi;

5.2.3 lõppraport, milles esitatakse uuringu lõplikud tulemused ja vastused kõikidele

uurimisküsimustele. Lõppraport peab sisaldama uuringu tulemustel põhinevaid

soovitusi NGTS edasiseks arendamiseks;

5.2.4 üksleht uuringu lõppraporti peamiste tulemuste ja ettepanekutega eesti ja inglise keeles;

5.2.5 noortegarantii tugisteenuses osalenud peamiste persoonade visualiseeringud ja

kirjeldused eesti ja inglise keeles (uurimisteema 1);

5.2.6 noortegarantii tugiteenuse visualiseeritud valdkondadeülene juhtumikorralduslik

mudel eesti ja inglise keeles (uurimisteema 3);

5.2.7 metoodikaraport, mille alusel on võimalik teostada metoodiliselt võrreldavat

kordusuuringut (võib olla ka uuringu lõppraporti osa, sõltuvalt pikkusest kas eraldi

peatüki või lisana);

5.2.8 uuringut põhjalikult tutvustavad esitlusslaidid eesti ja inglise keeles;

5.2.9 Pakkuja tutvustab uuringu tulemusi pärast tööde vastuvõtmist ühe kuu jooksul kuni

kahel korral;

20

5.2.10 enne lõpparuande lõpliku versiooni üleandmist peab Töövõtja lisama ETISesse

andmeid uuringuprojekti kohta (projektide all; andmed peavad olema jäädavalt

avalikult kättesaadavad), lõpparuande kohta (publikatsioonide all; sidudes lõpparuande

publikatsiooni uuringuprojektiga; andmed peavad olema jäädavalt avalikult

kättesaadavad) ning tegema lõpparuande faili ETISe kaudu jäädavalt avalikult

kättesaadavaks.

5.3 Ootused uuringu ajakavale

I etapp

5.3.1 Avakohtumine toimub ühe nädala jooksul peale lepingu sõlmimist, kus Pakkuja

tutvustab uuringu teostajaid ning Tellija omapoolset juhtrühma. Tellija selgitab

lähteülesannet ja ootusi lähteülesandele ning Pakkuja tutvustab uuringu läbiviimise

metoodikat. Lisaks lepitakse kokku täpsed ootused vahearuannete ja lõpparuande sisule.

5.3.2 Uuringuga seotud NGTS metoodilised dokumendid edastab Tellija Pakkujale

avakohtumise järgselt viie tööpäeva jooksul.

5.3.3 Kvantitatiivanalüüsiks vajalike andmete haldaja on SKA. Nende andmete väljastamine

eeldab AKI kooskõlastust. Pakkuja peab uuringu ajakava koostamisel ja tööde

planeerimisel aegsasti arvestama AKI loa koostamiseks ja menetlemiseks kuluva ajaga

(vt ka ptk 4.2.17).

5.3.4 NGTSis osalenud noorte heaolu spetsialistide kontaktandmed annab SKA Pakkujale

avakohtumise järgselt viie tööpäeva jooksul.

5.3.5 Täpsustatud aja- ja tegevuskava peab valmima hiljemalt neljandal nädalal peale lepingu

sõlmimist ja sisaldama tööde täpsustatud ajakava koos kuupäevadega arvestades

lepingu sõlmimise aega ja kooskõlas pakkumuses esitatud nädalate arvuga.

5.3.6 Pakkuja esitab hiljemalt neljandal nädalal peale lepingu sõlmimist täpsustatud

metoodika üksikasjaliku kirjelduse, sh valimi moodustamise põhimõtted ja lõplikud

intervjuukavad.

II etapp

5.3.7 Esimene vaheraport tuleb esitada 12 nädala jooksul peale lepingu sõlmimist.

5.3.8 Sellele järgneb hiljemalt 14. nädalal peale lepingu sõlmimist vahekoosolek, kus Pakkuja

tutvustab esimese vaheraporti tulemusi ning vajadusel arutatakse tekkinud küsimusi.

5.3.9 Pärast esimese vaheraporti vastuvõtmist toimub esimene väljamakse 20% lepingu

maksumusest.

5.3.10 Teise vaheraporti esitamine toimub hiljemalt 25. nädalal pärast lepingu sõlmimist,

millele järgneb hiljemalt 27. nädalal vahekoosolek, kus Pakkuja tutvustab teise

vaheraporti tulemusi ning vajadusel arutatakse tekkinud küsimusi.

5.3.11 Pärast teise vaheraporti vastuvõtmist toimub teine väljamakse 50% lepingu

maksumusest.

III etapp

21

5.3.12 Lõppraporti üleandmine toimub mitte hiljem kui 31. nädalal pärast lepingu sõlmimist

ning lõppraporti arutelu toimub mitte hiljem kui 33. nädalal pärast lepingu sõlmimist.

Lõppraporti arutelul tutvustab Pakkuja Tellijale uuringu lõppraportit. Pakkuja esitatud

lõppraporti kavand on korrektselt vormistatud ja keeleliselt toimetatud. Tellija esitab

vajadusel omapoolsed märkused ja ettepanekud lõppraportile ning otsustab selle

heakskiitmise. Lõppraportisse paranduste ja muudatusete sisseviimine toimub hiljemalt

35. nädalal, mille järgselt on Tellijal võimalik veel raportit kommenteerida. Pakkuja

saab lõppraportit täiendada veel 37. nädalal.

5.3.13 Lõppraporti üleandmine on hiljemalt 38. nädalal pärast lepingu sõlmimist. Lõppraporti

vastuvõtmise järel toimub kolmas väljamakse 20% lepingu maksumusest.

5.3.14 Pärast uuringutulemuste avalikku tutvustamist toimub neljas väljamakse 10% lepingu

maksumusest.

Lisaks palume arvestada, et:

5.3.15 Pakkuja esitab koosolekute materjalid Tellijale digitaalsel kujul vähemalt 5 tööpäeva

enne koosoleku toimumist ja koostab ning edastab protokollid Tellijale hiljemalt

viiendal tööpäeval arvates koosoleku toimumisest;

5.3.16 Tellijal ja Pakkuja esindajal on õigus teha ettepanek vajadusel täiendavate koosolekute

kokkukutsumiseks;

5.3.17 ajakava koostamisel tuleb Pakkujal arvestada sellega, et Tellijal on iga raporti

läbivaatamiseks 2 nädalat.

22

LISA 1.

Sihtrühmale suunatud toetavad tegevused

Noorte töötuse ja NEET-olukorras olevate problemaatika on globaalne. Sihtrühma

prioriteetsus Eestis on kirjas nii heaolu arengukavas25 kui ka noortevaldkonna26 arengukavas.

Mõlemas strateegilises dokumendis on kirjeldatud noorte ees seisvaid takistusi tööturule

suundumisel ja rõhutatud vajadust pöörata noorte sihtrühmale eraldi tähelepanu, et toetada

nende haridustee jätkamist, suurendada nende tööhõivevalmidust ja konkurentsivõimet ning

kaasata neid tööturule. 2008–2010 kestnud majanduskriis ja Covid-19 periood aastatel 2021–

2023 näitasid, et noortel, kellel on vähene või puuduv töökogemus ja kelle oskused ei vasta

tööturu vajadustele, on haavatavamad kriiside suhtes. Sihtrühma paremaks toetamiseks on

defineeritud termin “abivajav noor”, mis aitab kohalikul tasandil määratleda noore võimalikke

lahendusvajadusi (Sotsiaalhoolekande seadus).

Noortegarantii algatus

Euroopa Komisjoni algatusel ja liikmesriikide kokkuleppel on alates 2013. aastast rakendatud

noortegarantiid27. Sellega garanteeritakse noorte toetamine, kes ei osale hariduses ega

tööhõives (NEET-olukorras noori), et nad leiaksid kvaliteetse töökoha, jätkaksid oma haridust

või saaksid 4 kuu jooksul pärast koolist lahkumist või töötuks jäämist juurdepääsu õpipoisi- või

praktikakohale. COVID-19 pandeemia kontekstis uuendati 2020. aastal noortegarantii

elluviimise põhimõtteid, mille tegevused suunati varasemaga võrreldes (15–24-aastased)

laiemale vanusevahemikule (alla 30 aastased), keskendudes oma suunistes pakutavate teenuste

kvaliteedile ja kõige haavatavamate sihtgruppideni jõudmisele Euroopa Liidu üleselt.

Noortegarantii toetab Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava eesmärkide elluviimist, kus

on võetud kohustus vähendada 15–29-aastaste NEET-olukorras noorte määra 12,6%-lt 2019.

aastal 9%-le 2030. aastaks. Noortegarantii pakub liikmesriikidele eelkõige kohandatavat

raamistikku, mis võimaldab neil välja töötada oma riiki sobivad kohandatud tugisüsteemid.

Noortegarantii Eestis tegevuskava

Eesti esimene noortegarantii tegevuskava28 kinnitati 2014. aastal ja teine29, tugevdatud

tegevuskava 2021. aastal. Teise perioodi (2022–2027) noortegarantii tegevuskava keskmes on

proaktiivsed ja ennetavad tegevused nagu noorte olukorrast teadmiseks (statistika) vajalik

noorteseire süsteem, noorteni jõudmiseks noorsootöö tagamine (nt mobiilne noorsootöö),

alaealiste töökogemuse toetamine ettevõtjate kaudu, kutse- ja kõrghariduse vastavusse viimine

tööturu tegevustega, koolist väljalangemise ennetamine, kaasav haridus ja selleks vajalik

õppenõustamine, toetavad tööturuteenused (palgatoetus, karjääriteenused) ja omavalitsuste

25

https://www.sm.ee/heaolu-arengukava-2023-2030 26

https://www.hm.ee/sites/default/files/documents/2022-09/2._noortevaldkonna_arengukava_2021-

2035_kinnitatud_12.08.21.pdf 27

http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:C:2013:120:0001:0006:et:PDF 28

https://www.mkm.ee/sites/default/files/documents/2025-

07/Tegevuskava%20Euroopa%20Liidu%20noortegarantii%20elluviimiseks%202014-2021.pdf 29

https://sm.ee/media/2324/download

23

toetamine. Tegevusi koordineerivad peamiselt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,

Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Töötukassa, Sotsiaalkindlustusamet ja Haridus- ja

Noorteamet.

Sihtrühma vaatest on tegevuste keskmes eelkõige haavatavad NEET-olukorras noored (nt

erivajadusega, sõltuvushäirega, teise emakeelega, õigusrikkumise taustaga noored, kelle

õppimist ja töötamist mõjutavad komplekssed probleemid). Mõistes paremini nende noorte

haavatavust ning selgitades välja noorte tegelikud võimed, oskused ja tugevused, mis toetaks

nende naasmist haridussüsteemi ja/või tööturule ja seal püsimist, on eesmärk jõuda nende

noorteni proaktiivselt, pakkudes neile võimalikult varajast tuge.

Noortegarantii Eesti tegevuskava elluviimisel on fookus:

● Haavatavate NEET-olukorras ja NEET-olukorra riskis olevate noorteni jõudmine ja

nende toetamine proaktiivsete lähenemisviiside kaudu;

● valdkondadeülene süsteemne ja koostöine lähenemine NEET-olukorras noorte

toetamisele;

● selged kokkulepped NEET-olukorras noortega seotud andmete eesmärgipäraseks

kogumiseks ja kasutamiseks;

● regionaalsete erinevustega senisest parem arvestamine;

● noorte ja laiema avalikkuse teadlikkuse tõstmine abi saamise võimalustest;

● noorte toimetulekuvõime toetamine.

Mitteaktiivsete noorte toetamise üheks suuremaks väljakutseks on toevajadusega noortest teada

saamine ja nendeni jõudmine. Selleks loodi Sotsiaalministeeriumi poolt 2016. aastal

noortegarantii tugisüsteem. 2022. aastal liikus noortegarantii tugisüsteemi koordineerimine

Sotsiaalministeeriumist Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumisse ja selle rakendamise

elluviimist koordineerib 2021. aastast Sotsiaalkindlustusamet.

Noortegarantii tugisüsteem

Noortegarantii tugisüsteem on juhtumikorralduslik lähenemine, mille kaudu pakutakse

kohalikus omavalitsuses tuge 16–29-aastastele abivajavatele NEET-olukorras ja selle riskis

olevatele noortele haridusteele naasmiseks ja/või tööturule jõudmiseks või ebasoodsast

olukorrast väljumiseks.

Noortegarantii tugisüsteemi (edaspidi NGTS) eesmärk on välja selgitada noored, kes ei tööta

ega õpi ning võivad vajada ebasoodsast olukorrast väljumiseks tuge. NGTS koosneb

elektroonilisest seiresüsteemist ja valdkondadeülesest juhtumikorraldusest.

NGTS seiresüsteem

NGTS on maailmas unikaalne, sest võimaldab ühildada riiklike andmeregistrite info ja

koondada kokku ühe nimekirja KOVile noortega proaktiivseks kontakteerumiseks ja rakendada

süsteemi üle terve riigi ühe IT-lahenduse (Sotsiaalteenuste ja –toetuste andmeregister) abil.

24

Registritest saadav info aitab KOV-l tuvastada abivajavad noored ja keskenduda just neile, kes

suurema tõenäosusega riigipoolset tuge vajavad, ning jätta KOV-i töölaualt kõrvale need

noored, kes on juba tegevusega hõivatud (nt õpivad, käivad tööl, on puuduva töövõimega, on

ajateenistuses, on töötuna arvel vms).

NGTS seiresüsteem toimib välistamise teel ja kuigi NGTS sihtrühm on laiem, jõuab sellesse

nimekirja lähtuvalt sotsiaalhoolekande seaduses sätestatule 16–26-aastane noor, kes vastab

kõigile järgmistele tingimustele:

Staatus Aluseks olev register ja vastutav

ministeerium

1) Ei õpi Eesti hariduse infosüsteem; Haridus- ja

Teadusministeerium

2) Ei tööta Töötamise register; Maksu- ja Tolliamet

3) Ei ole töötuna arvel Töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute

ning tööturuteenuste osutamise register; Eesti

Töötukassa

4) Ei ole tuvastatud puuduvat töövõimet

või üle 80-protsendilist töövõime

kaotust

Töövõime hindamise ja töövõimetoetuse

andmekogu; Eesti Töötukassa

Sotsiaalkaitse infosüsteem;

Sotsiaalkindlustusamet

5) Ei saa töötamise toetamise teenust Sotsiaalkaitse infosüsteem;

Sotsiaalkindlustusamet

6) Ei tegele ettevõtlusega Äriregister; Justiitsministeerium/Registrite ja

Infosüsteemide Keskus

7) Ei saa hüvitist alla pooleteiseaastase

lapse kasvatamise eest

Sotsiaalkaitse infosüsteem,

Sotsiaalkindlustusamet

8) Ei kanna vangistust või eelvangistust Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja

kriminaalhooldusaluste andmekogu;

Justiitsministeerium

9) Ei viibi asendus- või

kaitseväeteenistuses

Kaitseväekohustuslaste register;

Kaitseressursside Amet

NGTS juhtumikorraldus

Varasemalt nimetatule, hõlmab NGTS lisaks seiresüsteemile juhtumikorralduslikku tööd KOV-

is ja töötatakse noortega kuni vanuses 29. Seega toetatakse ka seireväliseid noori, kelleni

jõutakse eelkõige lastekaitse, sotsiaaltöötajate, noorsootöötajate, töötukassa spetsialistide ja

sotsiaalpedagoogide kaudu.

25

Juhtumikorraldus on abivajava noore individuaalsetest vajadustest lähtuv sekkumismeetod, mis

hõlmab isiku probleemide lahendamiseks abimeetmete pakkumist ja/või korraldamist, läbi

abivajaduse hindamise30 ja lihtmenetluse või juhtumiplaani. Selleks selgitatakse välja noore

mured ning nendele vastavalt leitakse lahendusi täiendavate sekkumiste näol. Lihtmenetlus on

noorele lühiajalise toe pakkumine ja noore abistamine, sealhulgas vajalike teenuste ja toetuste

tutvustamine. Juhtumiplaani rakendatakse pigem multiprobleemsete juhtumite korral, kui

probleemide lahendamisse kaasatakse erinevaid teenusepakkujaid.

NGTSi kui juhtumikorralduslikku mudelit testiti perioodil 2018–2022 11 kohaliku

omavalitsusega31. Samas oli NGTS-i võimalik kasutada ka kõikidel teistel KOV-idel, kes ei

olnud pilootprojekti partnerid. NGTS testperioodi tegevust rahastati Euroopa Sotsiaalfondi

meetmest „Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ projektist

„Noortegarantii tugisüsteemi arendamine ja testimine“ (kinnitatud tervise- ja tööministri

14.04.2018 käskkirjaga nr 3532). Projekti eesmärk oli suurendada 16–26-aastaste

mitteaktiivsete noorte tööturul osalemist ja tööalaseid võimalusi. Testperioodi üks

alategevustest oli NGTS esimese analüüsi tellimine, et anda hinnang eelkõige NGTS-i

seiresüsteemi rakendamise asjakohasusele, mõjule ja tulemuslikkusele, kulutõhususele ning

jätkusuutlikkusele.

NGTSi varasemad analüüsid ja selle alusel tehtud muudatused

2020. aastal valminud NGTS tulemuslikkuse ja mõju analüüsis33 toodi välja, et haridustee

jätkamise ja tööturule suundumise toetamisel on suur roll aktiivsetel tööturumeetmetel,

võrgustikutööl, personaalsel nõustamisel ning ennetusel, mistõttu toetab NGTS koosmõjus

teiste teenustega väga otseselt NEET-olukorras noorte olukorra leevendamist Eestis. Lisaks

toodi analüüsi järeldustes välja vajadus tõsta noortegarantii tugisüsteemi juhtumikorralduse

kvaliteeti, parandada STAR-i kasutusmugavust; koolitada NEET-olukorras või NEET-riskis

noortega töötavaid spetsialiste; kohandada NGTS-i ja juhtumikorralduse juhiseid; tagada

NEET-olukorras noortele tugiteenuse ühtlane kvaliteet üle-eestiliselt; vähendada regionaalseid

erinevusi teenuste kättesaadavusel, noorte toetamisel ja teenusteni jõudmisel ning väärtustada

noortega tegelejaid.

Analüüsis leiti, et NGTS-i potentsiaal on suurem, kui seda järjepidevalt ja tõhusamalt

rakendada. Seega kohalike omavalitsuste järjepidev NGTS seiretes osalemine ja noorte

toetamine muudab NGTS-i rakendamise efektiivsemaks ja kulutõhusamaks. Lisaks märgati nii

testperioodi kui analüüsi tulemusel, et NEET-olukorras noorte toetamine on Eestis jagunenud

erinevate valdkondade vahel. Seetõttu loodi 2021. aastal Haridus- ja Teadusministeeriumi ja

Sotsiaalkindlustusameti eestvedamisel ja koosloomes kohalike omavalitsuste ja teiste

30

Laste heaolu kolmnurk, täiskasvanute abivajaduse hindamine (TAH) 31

Kohtla-Järve linn, Raasiku vald, Saaremaa vald, Tartu linn, Võru linn, Viljandi linn, Viljandi vald, Valga linn,

Tõrva vald, Põhja-Sakala vald, Mulgi vald 32

https://www.sm.ee/sites/default/files/noortegarantii_tugisusteemi_arendamine_tat_16.11.2018.pdf 33

Käger, M., Õunapuu, T., Kivistik, K., Tambur, M., Kaldur, K. (2020). Noortegarantii tugisüsteemi rakendamise

mõju ja tulemuslikkuse analüüs. Lõpparuanne. MTÜ Balti Uuringute Instituut ja OÜ LevelLab.

Sotsiaalministeerium.

26

osapooltega tegevuste koostoime suurendamiseks ja noorte sujuvamaks toetamiseks ühine

”Valdkondadeülene NEET-olukorras noorte toetamise ja teenuste koostöömudel kohalikele

omavalitsustele”34. See ühtlustas valdkondadevahelisi tegevusi, tagamaks noortele sujuvam

juurdepääs teenustele ja liikumine teenuste vahel.

Lähtuvalt analüüsi ettepanekutest kaasati alates 2021. aastast NGTSi paremaks elluviimiseks

Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi SKA), kelle ülesanne on arendada noortegarantii tugisüsteemi

seiresüsteeme, kaasata senisest enam ja toetada selle tugisüsteemi elluviijaid kohalikul tasandil

korraldades selleks erinevaid toetavaid tegevusi (koolitused, seminarid, individuaalne

nõustamine jmt). SKA tegevust toetatakse Euroopa Sotsiaalfondi meetme „Kõrge tööhõive

taseme saavutamine ja hoidmine“ tegevusest „Noorte, kes ei õpi ega tööta, ja tervise tõttu

tööturul haavatavamas olukorras olevate inimeste tööturul toetamine“ (kinnitatud majandus- ja

tööstusministri 18.12.2023 käskkirjaga nr 159).

Teine analüüs “Noortegarantii tugisüsteemi pilootprojekti 2021–2023 taipamised” tõi välja, et

NGTS riiklikult planeeritav arendustöö peab keskenduma eelkõige juhtumikorralduse

ülevaatamisele ehk noortele erinevate lahendusviiside tagamisele, mille fookuses on omakorda

sihtgrupi erinevad lahendusvajadused ja noorte valmisoleku tõstmine toe vastuvõtmisel; toe

regionaalne kättesaadavus; noore toetamise pikaajaline mõjusus; spetsialistide pidev kaasamine

teenuse arendustöösse ja igapäevatöö toetamine; erinevate valdkondade tegevuste- ja teenuste

koosmõju võimaldamine ja KOVide jõustamine. Lisaks valmis analüüsi tulemusel NGTSi

elluviimise tõhususe kriteeriumid KOV tasandil, mis oli aluseks hilisema KOVidele suunatud

avatud taotlusvooru määruse koostamisel.

Lisaks avatud taotlusvooru määrusele uuendati analüüsi tulemusel perioodil 2023–2025 NGTS

juhtumikorralduslikku juhendit, loodi spetsiifiline noorte heaolu spetsialistide

pädevusraamistik35 ning koostati ja piloteeriti pikaajalist koolitusprogrammi.

Noorte heaolu spetsialistide ja koordinaatorite kaasamiseks teenuse riiklikusse arendustöösse

on Sotsiaalkindlustusameti poolt jätkatud igakuiseid kohtumisi (kohvihommikud), kuhu on

oodatud kõik NGTS seirega liitunud KOVid (ka need, kes ei ole riiklikku tuge taotlenud).

Varasem fookus ülevaadete andmiselt on liikunud pigem ühistele aruteludele (nt avatud

taotlusvooru tingimused, spetsialistid vajalikud pädevused, võrgustumine, tulemuslikum

juhtumikorraldus, koordineerimine/ jätkusuutlikkus jmt).

Noortegarantii tugisüsteemi rahastamine

NGTSi rakendamine toimub peamiselt kahel viisil, KOV enda eelarvest ja riiklike

lisaressursside toel. 78st omavalitsusest 72 rakendab NGTSi riiklike lisaressursside toel.

Kokkulepitud koostöömudel36, NGTS teise analüüsi (taipamised) raames loodud NGTS

tõhususe kriteeriumid, pädevusraamistik ja pidevalt koos noorte heaolu spetsialistide ja

34

„Valdkondadeülene NEET-olukorras noorte toetamise ja teenuste koostöömudel kohalikele omavalitsustele“

kohandatud ülevaade. (2021). Haridus- ja Noorteamet. Sotsiaalkindlustusamet. 35 sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/documents/2025-09/FIN_ NGTS NOORTE HEAOLU

SPETSIALISTI KOMPETENTSIMUDEL JA TÄIENDUSÕPPE KONTSEPTSIOON.docx.pdf 36

”Valdkondadeülene NEET-olukorras noorte toetamise ja teenuste koostöömudel kohalikele omavalitsustele”

27

koordinaatoritega koosloomes uuenev NGTS juhend on olnud aluseks Euroopa Sotsiaalfondi

toel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt elluviidava avatud taotlusvooru

meetme arendustööle “Noorte kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine37”.

Meetmega seotud vooru viiakse ellu kaks korda, millest esimese taotlemise protsess on

lõppenud (rakendamise periood 2023–2027) ja teine alanud (mai 2026). Teise vooru abikõlblik

rakendamise periood on kuni 31.08.2029. Nimetatud taotlusvoorude elluviimisel on

katsetamisel vastavushindamine, mis võimaldab igal piirkonnal (omavalitsus) vastavalt

kokkulepitud koostööraamistikule luua oma noortest lähtuva tugisüsteemi.

Esimese taotlusvooru kaudu (periood 2023–2027) toetati kokku 21 projekti summas ligi 13

miljonit eurot. Seotud on kõik Eesti maakonnad ja 72 KOVi. Mõlema taotlusvooru eesmärk on

parandada noorte tööalast konkurentsivõimet ja nad tööle aidata või haridussüsteemi lõimida.

Perioodil 2023–2025 on nimetatud avatud taotlusvooru toel NGTS teenusesse sisenenud

rohkem, kui 3000 noort üle Eesti. Meetme tegevuste tulemusel peab vähemalt 25% teenusesse

sisenenud noortest jõudma tööturule.

Meetme tulemusel on kohalikes omavalitsustes üle Eesti noorte heaolu spetsialistid (~ 90) ja

NGTS (suurlinna või maakondlikud) koordinaatorid (20). Noorte heaolu spetsialistid toetavad

juhtumikorralduse põhimõtetel NEET-riskis või NEET-olukorras noori, et nad jõuaksid või

püsiksid haridus- ja/või tööelus või väljuksid ebasoodsast olukorrast. Selleks keskendutakse

projektides noorte enesearengu toetamisele, probleemide lahendamisele ja pikaajaliste

eesmärkide saavutamisele, kasutades noorte-, haridus-, töö- ja sotsiaalvaldkonna lähenemisi,

mis hõlmavad individuaalset, grupi- ja kogukonnatööd.

Maakonna- või linnaülesed koordinaatorid vastutavad NGTS-i teenuste strateegilise juhtimise38

ja arendamise eest. Nende ülesanne on korraldada ja toetada NHSe noorte töö-, hariduse- ja

koolitusvõimaluste leidmisel, tagades NGTS-i tõhusa rakendamise kokkulepitud piirkonnas.

Lisaks koordineerivad nad kokkulepitud piirkonnas erinevate osapoolte (nt omavalitsused,

haridusasutused, töötukassa, noorsootöö organisatsioonid, tööandjad) koostööd.

Meetme tegevuste elluviimise raames koguvad noorte heaolu spetsialistid noorte toetamise

kirjeldamisega seotud andmeid, mida kasutatakse ka käesoleva hanke analüüsi tarbeks.

37

https://rtk.ee/noorte-korge-toohoive-taseme-saavutamine-ja-hoidmine 38

Vastutavad ka avatud taotlusvooru kaudu saadud toe aruandluse eest

28

LISA 2.

Sihtrühma taustainformatsioon

Mitteaktiivsete noorte kõrvalejäämine hariduse omandamisest ja tööturult on jätkuvalt tõsine

ühiskondlik probleem. Noorte haavatavasse olukorda sattumine vähendab nende igapäevast

heaolu ja suurendab tõenäosust jääda tööturult eemale, sattuda vaesusriski, olla sotsiaalselt

tõrjutud ja saada madalamat töötasu. Eesti ühiskonna arengus ja majanduskasvu tagamisel on

määrava tähtsusega, et iga noor saaks ennast teostada, leiaks endale sobiva rakenduse tööturul

või jätkaks või täiendaks oma haridustaset või kvalifikatsiooni edasiõppimise kaudu. Peamiselt

hinnatakse mitteaktiivste noorte olukorda noorte, kes ei õpi ja ei tööta ega osale koolitusel,

vanuses 15–29 statistika alusel.

Statistikaameti39 andmetel on noorte, kes ei õpi ja ei tööta ega osale ka koolitusel (edaspidi

NEET-olukorras noored) ja noorte vanuses 15–29 töötuse määr viimastel aastatel olnud heitlik

ja pigem tõusuteel. Sellel on mitmeid põhjuseid.

NEET-olukorras noored

Eesti Statistikaameti40 andmetel oli 2025. aasta seisuga Eestis 23 600 15–29-aastast NEET-

olukorras noort. NEET-olukorras noorte hulgas on ka noored, kes on loobunud edasi õppimisest

või tööotsingutest ja kes on haiguse ja/või puude tõttu mitteaktiivsed või kes hoolitsevad laste

või teiste perekonnaliikmete eest. Eesti NEET-olukorras noorte määr oli 2024. aastal

esmakordselt samal tasemel ELi keskmisega (EL: 11,2%, EE:11,0%)(vt Joonis 1).

Joonis 1. NEET-olukorras noorte määr perioodil 2019-2025. Allikas: Eurostat (edat_lfse_20); Statistikaamet (2026)

tööpoliitika näitajad.

39

https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__sotsiaalne-terjutus-laekeni-indikaatorid__vaesus-ja-

ebaverdsus/LES39 40

LES39: 15-34-AASTASED MITTETÖÖTAVAD NOORED, KES EI ÕPI EGA OSALE KOOLITUSEL

(NEET-NOORED) VANUSERÜHMA JA ISIKUTE RÜHMA (SUGU, RAHVUS, HARIDUSTASE JM) JÄRGI.

Statistika andmebaas

29

Eestis on NEET-olukorras noorte määr suurem just teistest rahvustest noorte seas (2025. aastal

14,7%), eestlaste puhul 9,9%. Meeste seas on NEET-noorte osakaal kõrgem kui naiste seas.

2025. aastal oli meeste puhul määr tõusnud 12,2%-ni, naistel oli määr 10,3%. Osaliselt on

meeste NEET määra kasv ja naiste NEET määra langus tingitud metoodika muudatusest41.

Kui varasemalt oli NEET-olukorras noorte määr maa-asulate elanike seas kõrgem võrreldes

linnaliste asulate elanikega, siis alates 2023. aastast on trend vastupidine (2025. aastal linnalised

asulad: 11,6%; maa-asulad: 10,4%). Põhja-, Kesk- ja Kirde-Eestis on NEET-olukorras noorte

osakaal võrreldes 2023. aastaga pööranud tõusutrendi (Kesk-Eesti puhul alates 2024. aastast)

(vt joonis 2). Varasemalt oli nendes piirkondades stabiilne NEET-noorte määra langus.

Joonis 2. NEET-olukorras 15-29-aastaste noorte määr (%) regiooniti, 2019-2025. Allikas: Statistikaamet (2026). Tööpoliitika

näitajad.

Statistikaameti andmetel oli 2025. aastal 8900 NEET-olukorras noort töötut ja 14800

mitteaktiivset. Mitteaktiivsete NEET-noorte arv langes kuni 2023. aastani, kuid alates 2024.

aastast on olnud kasvutrendis. Mitteaktiivsuse põhjused on samuti struktuurilt muutunud.

Vähenenud on mitteaktiivsus pereliikmete eest hoolitsemise tõttu ning kasvanud haiguse või

vigastuse tõttu ning muul põhjusel mitteaktiivsete arv.

Töötud ja registreeritud töötud noored

Eesti 15–29-aastaste noorte töötuse määr oli 2025. aastal 14,9%. 2025. aastal oli Eestis noorte

töötuse määr viimase 8 aasta kõrgem. 15–29-aastaste töötuse määr (14,9%) on kõrgem kui

Euroopa Liidu keskmine (11,7%). Kõige kõrgem noorte töötuse määr Euroopa Liidu riikidest

oli 2025. aastal Hispaanias (18,6%) ja Rootsis (18,2%). 2026. aasta teises pooles Eestis 15-29-

aastaste töötuse määr küll langes, kuid tõusis taas 2026.a I kvartalis 13,9%-ni, olles 0,2pp

kõrgem kui eelneval aastal samal ajal (vt joonis 3).

41 Metoodika muudatus seisnes selles, et enne 2021. aastat arvestati NEET-olukorras noorte hulka kõik

vanusevahemikus olevad lapsevanemad, kes said vanemahüvitist. Alates 2021. aastast arvestatakse ainult neid

vanemahüvitist saavaid lapsevanemaid, kellel puudus varasem tööleping, ja neid, kes jäid peale vanemahüvitise

lõppemist koju (sh nad ei õppinud sellel ajal).

30

Joonis 3. 15-29-aastaste noorte töötuse määr, 2019-2026 Q1 . Allikas: Eurostat (une_rt_q)

16–24-aastaste registreeritud töötute arv on alates 2019. aastast kasvanud. 2026. aasta I-kvartali

lõpu seisuga oli töötuna registreeritud 7600 16-24-aastast töötut (vt joonis 4), mis moodustas

16,4% kõikidest registreeritud töötutest42. Samas on registreeritud töötute seas langenud

vähenenud töövõimega noorte osakaal. Kui 2019. aastal moodustasid 16-24-aastased

vähenenud töövõimega töötud kõikidest sama vanusgrupi noortest töötutest ca 19%, siis 2025.

aastal keskmiselt 13%. 15-24 aastaste töötuse määr on oluliselt kõrgem kui 15-29-aastaste seas.

Kui Euroopa Liidus keskmiselt on 15-24-aastaste noorte töötuse määr püsinud viimase seitsme

aasta üsna stabiilsena, keskmiselt 16% , siis Eestis on noorte töötus olnud kasvutrendis ning

jõudis 2025. aasta teises kvartalis rekordilise 25,4%-ni. Kuigi 2025. aasta teises pooles noorte

töötus langes, tõusis see 2026. aasta I kvartalis taas 22,8%-ni.

Joonis 4. Registreeritud noorte töötute arv, Euroopa Liidu ja Eesti 15-24-aastaste töötuse määr, 2019-2026 Allikas:

Töötukassa (Registreeritud töötud) ja Eurostat (une_rt_q)

42

Registreeritud töötud (Eesti Töötukassa)

31

Potentsiaalselt abivajavad noored

Noortegarantii tugisüsteemi (edaspidi NGTS) seiresüsteem kinnitab, et mitteaktiivsete 16–26-

aastaste noorte arv on viimastel aastatel suurenenud. Selle on tinginud ka metoodiline

muudatus, kus rahvusvahelise kaitse saajad (peamiselt Ukraina noored) on lisatud

seirenimekirja. Kui 15. seire (märts 2025) näitas, et Eestis on kokku43 12540 potentsiaalselt

abivajavat noort, siis 16. seires (oktoober 2025) oli potentsiaalselt abivajavate noorte arv 1301

võrra tõusnud (13841 noort). Nende seas oli 1238 rahvusvahelise kaitse saajat ja 1896 alaealist

noort. Sarnane trend on olnud ka varem, et oktoobri seires on märtsi seiretega võrreldes rohkem

noori. Mehi oli seires veidi enam (52,4%) kui naisi (47,6%). Lisaks näitab seire, et viimane

ametlik töökogemus on nimekirjas olevat noortel olnud rohkem kui aasta tagasi või töökogemus

puudub 70,5%-l seires välja tulnud noortest ja keskmiselt on noor seires välja tulnud neli korda.

Seega on nimekirjas palju noori, kes on selles olukorras olnud kaks aastat ja enam ning

töökogemus kas üldse puudub või on see vähene.

NEET-olukorda sattumise põhjused

Haavatavasse olukorda sattumist võivad põhjustada erinevad individuaalsed ja struktuursed

tegurid. Individuaalsed saavad olla näiteks noore sugu, elukoht, pere majanduslik olukord,

töötud sõbrad, kehvad suhted vanematega, vanemate madal haridustase või töötus,

väärkohtlemine, hooletusse jätmine, töökogemuse puudumine, katkestatud haridus ja

kvalifikatsiooni puudumine (Petrescu et al., 2024; Rahmani et al., 2024; Simões, 2024; Tosun

jt, 2024). Eestis on sagedasemad põhjused noore NEET-olukorda sattumiseks välispäritolu,

töökogemuse puudumine, vanemate madal haridustase või töötus, põhiharidusega piirduv

haridustee või noorelt emaks saamine (Sõstra, 2023).

Üle-eestiliselt on peamiseks põhjuseks välja toodud madal haridustase. Eesti Statistikaameti

seisuga oli 1. jaanuari 2025 seisuga Eestis 18–26-aastaseid noori 124 284, kellest madala

haridustasemega mitteõppijad oli 19 42644. Kuigi neist 10 777 on kunagi kesk- või

kutsekeskharidust omandamist jätkanud, nad seda ei lõpetanud. Vanusegrupi dünaamika on

viimase viie aasta perioodi jooksul muutunud, 2018. aastal oli grupis kõige rohkem 26-

aastaseid, 2025. aastal on kõige rohkem 18-aastaseid. Madala haridustasemega meeste osakaal

on kõrgem kui naiste oma. 2018. aastal oli madala haridustasemega 18–26 aastaste meeste

osakaal 21,4%, naiste oma 12%.

Rahvuste järgi vaadates paistab silma, et viimasel kahel aastal on madala haridustasemega

muust rahvusest noorte osakaal kasvanud. Kõige teravamat kasvu on märgata ukrainlaste

hulgas, kui kuni 2023. aastani oli madala haridustasemega 18–26-aastaste ukrainlaste osakaal

10% lähedal, oli 2024. aastal sama osakaal juba 13,6% ning 2025. aastal 17,8%. Eestlaste

osakaal on samal ajal 0,9 protsendipunkti võrra langenud (2023. aastal 15,7% ja 2025. aastal

43

Seotud on kõik KOVid 44

https://stat.ee/et/uudised/madala-haridustasemega-noorte-osakaal-vahenenud-hariduslik-lohe-rahvuste-vahel-

viimastel-aastatel-suurenenud

32

14,8%). Madala haridustasemega vene noorte osakaal on kogu vaadeldava perioodi jooksul

olnud kõrgem kui kõigi noorte peale kokku ning on tõusuteel. 2025. aastal oli kõigist 18–26-

aastastest venelastest madala haridustasemega 21,2% (kõigi noorte puhul osakaal 15,6%).

Kõigist muudest rahvusest noorte puhul paistab silma üldisest oluliselt väiksem osakaal madala

haridustasemega noori, kuid ka see on viimase paari aastaga hoogsalt tõusnud – 2018. aastal

5,3%, 2023. aastal 7,4% ning 2025. aastaks 10,2%.

33

LISA 3

Uuringuga seotud dokumendid

Noortegarantii ja NEET-olukorras noorte toetamisega seotud

dokumendid

Leitavad elektrooniliselt:

● Eurofound. (2024). Becoming adults: Young people in a post-pandemic world.

Publications Office of the European Union, Luxembourg.

● Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koduleht, https://www.mkm.ee/too-ja-

vordsed-voimalused/toohoive/noorte-tootamine

● Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi määrus „Tööalase konkurentsivõime

toetamine“, https://www.riigiteataja.ee/akt/121072023002?leiaKehtiv

● Noortegarantii tugevdamise riigisisene tegevuskava perioodiks 2022-2027. (2021).

Sotsiaalministeerium, https://sm.ee/media/2324/download

● Nõukogu soovitus töösilla kohta, millega tugevdatakse noortegarantiid ja asendatakse

nõukogu 22. aprilli 2013. aasta soovitus noortegarantii loomise kohta, eur-

lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52020DC0277&from=EN

● Tegevuskava Euroopa Liidu noortegarantii elluviimiseks. (2014). Sotsiaalministeerium,

https://www.mkm.ee/sites/default/files/documents/2025-

07/Tegevuskava%20Euroopa%20Liidu%20noortegarantii%20elluviimiseks%202014-

2021.pdf

● “Valdkondadeülene NEET-olukorras noorte toetamise ja teenuste koostöömudel

kohalikele omavalitsustele“ kohandatud ülevaade. (2021). Haridus- ja Noorteamet.

Sotsiaalkindlustusamet, https://sotsiaalkindlustusamet.ee/media/2472/download

Ei ole avalikult leitavad, edastatakse elektrooniliselt:

● Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi käskkiri „Noorte, kes ei õpi ega tööta,

ja tervise tõttu tööturul haavatavamas olukorras olevate inimeste tööturul toetamine“.

● Pedanik, R., Aps, J., Kostabi, E., Kaasik, J. (2021). Valdkondadeülene NEET-olukorras

noorte toetamise ja teenuste koostöömudel kohalikele omavalitsustele. Tulevikumudeli

kirjeldus. Haridus- ja Noorteamet. Sotsiaalse Innovatsiooni labor MTÜ.

Noortegarantii tugisüsteemiga seotud dokumendid

Leitavad elektrooniliselt:

● Käger, M., Õunapuu, T., Kivistik, K., Tambur, M., Kaldur, K. (2020). Noortegarantii

tugisüsteemi rakendamise mõju ja tulemuslikkuse analüüs. Lõpparuanne. MTÜ Balti

Uuringute Instituut ja OÜ LevelLab. Sotsiaalministeerium,

https://sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/documents/2026-

03/Noortegarantii%20tugis%C3%BCsteemi%20rakendamise%20m%C3%B5ju%20ja

%20tulemuslikkuse%20anal%C3%BC%C3%BCs.pdf

34

● NGTSi tegevusi toetav taotlusvoor ja seotud määrus, https://rtk.ee/noorte-korge-

toohoive-taseme-saavutamine-ja-hoidmine

● Noortegarantii tugisüsteem. Juhtumikorralduslik juhend noorte heaolu spetsialistidele.

(2025). Sotsiaalkindlustusamet,

https://sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/documents/2026-

03/NGTS%20juhtumikorralduslik%20juhend_09.03.26.pdf

● Noortegarantii tugisüsteemi koduleht, https://sotsiaalkindlustusamet.ee/ngts

● Noortegarantii tugisüsteemi noorte heaolu spetsialisti pädevusraamistik, peamised

tööülesanded ja täiendusõppe kontseptsioon. (2023). Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium,

https://sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/documents/2025-

09/FIN_%20NGTS%20NOORTE%20HEAOLU%20SPETSIALISTI%20KOMPETE

NTSIMUDEL%20JA%20T%C3%84IENDUS%C3%95PPE%20KONTSEPTSIOON.

docx.pdf

● Noortegarantii tugisüsteemi pilootprojekti 2021-2023 taipamised. (2023). Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium. Sotsiaalkindlustusamet,

https://sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/documents/2026-03/Noortegarantii-

tugisusteemi-arendustoo-2022-3.pdf

● Paabort, H. (2023). Case study: Estonian Youth Guarantee support system. In: P. Flynn,

& H. Paabort (Eds.), Best practice interventions in Formal and Non-formal Education

of Youth NEETs in Rural Areas Across Europe (pp. 15–28).

Uuringu teemadega seotud teised dokumendid

Leitavad elektrooniliselt:

● Sotsiaalhoolekande seadus,

https://www.riigiteataja.ee/et/akt/130122025029?leiaKehtiv

● Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri põhimäärus,

https://www.riigiteataja.ee/et/akt/117102025008?leiaKehtiv

● Lapse heaolu hindamise käsiraamat, https://sotsiaalkindlustusamet.ee/lapse-heaolu-

hindamise-kasiraamat

● Täisealise inimese abi- ja toetusvajaduse hindamise juhend,

https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/documents/2025-

01/T%C3%A4isealise%20abi-

%20ja%20toetusvajaduse%20hindamise%20juhend%202025.pdf

● Heaolu arengukava 2023-2030, https://sm.ee/heaolu-arengukava-2023-2030

● Noortevaldkonna arengukava 2021-2035,

https://hm.ee/sites/default/files/documents/2022-

09/1._haridusvaldkonna_arengukava_2035_kinnitatud_11.11.21.pdf

35

Valik noortegarantii ja Eesti NEET-olukorras (haavatavas

olukorras) noorte toetamisega seotud viimastest uuringutest

● Beilmann, M., Kährik, A. (2026). NEET-olukorras „tublid tüdrukud“ – nähtamatud nii

koolis kui ka tugiteenustes. Riigikogu Toimetised, 53, 121−132.

● Beilmann, M., Otstavel, S., Kõiv, K., Paabort, H. (2023). NEET-staatuses noored

teenuste ja programmide võrgusilmas: kuidas paremini toetada mitteõppivaid ja -

töötavaid noori?. Sotsiaaltöö.

● Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava meetme “Noorte tööhõivevalmiduse toetamine

ning vaesuse mõju vähendamine noorsootöö teenuste kättesaadavuse kaudu” eesmärgi-

pärasuse ja tulemuslikkuse vahehindamine. Lõpparuanne. (2019). Civitta Eesti AS.

Haridus- ja Teadusministeerium.

● Kõiv, K. (2026). Supporting NEET Youth in Continuing Their Learning Path Through

the Assessment and Development of Preconditions for Self-Directed Learning.

[Doktoritöö, Tartu Ülikool]. Tartu Ülikooli Kirjastus.

● Lauri, T., Toots, A., Chevalier, T., Broka, A., Hofäcker, D. (2025). Policy mixes and

youth vulnerability in Europe: A qualitative comparative analysis of the NEET rate.

Journal of European Social Policy, 35 (2), 157−172. DOI: 10.1177/09589287241311

● Nugin, R,. Unt, M., Roosalu, T. (2022). Kõrvale jäänud noor kui kohaliku tasandi

väljakutse: noortega töötava spetsialisti vaade. RASI toimetised, 19, 1−49.

● Paabort, H. (2026). Equisupport model for public sector policymaking with young

people in education and employment transitions. [Doktoritöö, Tartu Ülikool]. Tartu

Ülikooli Kirjastus.

● Paabort, H., Beilmann, M. (2025). Poliitikakujundamise vajalikud nihked NEET-

olukorras noortega töötamiseks. Riigikogu Toimetised, 52, 93−104.

● Roosalu, T.; Nugin, R.; Rannala, I.-E.; Kazjulja, M.; Taru, M.; Raudsepp, M.; Unt, M.

(2022). TASK-U: Noorte mitmetasandilise sotsiaalse kaasatuse dünaamiline mudel.

RASI toimetised, 21, 1−30.

● Rämmer, A., Kivimäe, A., Kötsi, K., Žuravljova, M. (2023). Youth-Centred Research-

Based Model — An Innovative Tool in Youth Work. Youth, 3 (3), 1004−1012. DOI:

10.3390/youth3030064.

● Sõstra, K. (2023). Mis mõjutab noorte NEET staatusesse langemist? Eesti

Statistikaamet. Haridus- ja Noorteamet.

● Taurelli, S., Paabort; H., Themelel, M., Petkovic, S. (2025). Governance practices for

Youth Guarantee. The case of Estonia. European Training Foundation.

● Taru, M. (2024). Perspectives on Policy Support to Youth Transition to the Labour

Market in Two EU countries: The Cases of Estonia and Italy. [Doktoritöö]. Tallinna

Ülikool.

36

Tehnilise kirjelduse lisad:

Tehnilise kirjelduse Lisa 1 – Hindamiskriteeriumid ja hindamismetoodika

Tehnilise kirjelduse Lisa 2 – Vorm I

Tehnilise kirjelduse Lisa 3 – Nõuded uuringu meeskonna tegijale

Tehnilise kirjelduse Lisa 4 – Hankelepingu projekt (sh lepingu lisad 1 – 3)

Tehnilise kirjelduse Lisa 5 – Peamiste NGTS-i kohta kogutavate andmete loetelu

1

Kinnitatud

osakonnajuhataja otsusega

Riigihanke „Noortegarantii tugisüsteemi uuringu" alusdokumentide

üldosa

1. Üldteave

1.1. Hanke „Noortegarantii tugisüsteemi uuringu“ hanke korraldajaks on Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi hankija).

1.2.Riigihanke eest vastutav isik: Heidi Paabort, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium, tööhõive osakonna nõunik, telefon: +372 5854

8258; e-post: [email protected].

1.3.Riigihange viiakse läbi riigihangete registris (edaspidi RHR), mis tähendab, et

kogu riigihankega seotud hankija ja ettevõtjate/pakkujate vaheline teabevahetus,

samuti riigihankele pakkumuse esitamine toimub RHR-s.

1.4.Riigihankes saavad osaleda ainult pakkujad sh alltöövõtjad, kelle elu- või asukoht

on RHS § 3 punktis 2 nimetatud riigis (Eesti, mõni muu Euroopa Liidu liikmesriik,

muu Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriik või Maailma

Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riik).

1.5.Riigihanke alusdokumentideks (edaspidi RHAD) loetakse hanketeadet, käesolevat

RHAD üldosa, kõiki RHR-s avaldatud käesoleva riigihankega seotud andmeid ja

dokumente ning RHAD sisu kohta hankija poolt RHR-i vahendusel ettevõtjatele

antud selgitusi, mis kõik täiendavad üksteist ja moodustavad tervikliku aluse

pakkumuse koostamiseks.

1.6.Riigihange ei ole jagatud osadeks. Hankija ei jaga riigihanget osadeks, sest

hankeesemeks olev uuring koosneb erinevatest omavahel seotud etappidest,

mistõttu on tervikliku uuringu tagamiseks oluline, et hankelepingut täidaks läbivalt

üks uuringu teostaja.

1.7.Pakkuja, kellel esineb vähemalt üks RHS § 95 lõike 1 punktides 1–3 ja RHS § 95

lõike 4 punktides 2–11 nimetatud kõrvaldamise alustest, võib riigihankes esitada

tõendid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks.

Hankija kohaldab heastamise korral RHS §-is 97 sätestatut.

1.8.Kui pakkumuse esitab välismaa äriühingu filiaal, siis tuleb hankepass esitada

välismaa äriühingu kohta ja hankija kontrollib kõrvaldamise aluseid välismaa

äriühingu suhtes.

2. Pakkumuse esitamine

2.1 Pakkumus peab vastama riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele,

sisaldama nõutud andmeid ja dokumente ning olema vormistatud

nõuetekohaselt. Pakkumuses esitatud andmed peavad olema esitatud viisil, mis

võimaldavad hankijal kontrollida nende vastavust riigihanke alusdokumentides

toodud tingimustele.

2.2 Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi RHAD-des esitatud tingimuste

ülevõtmist.

2.3 Juhul, kui digitaalallkirjastamine ei ole võimalik (piiriülesed pakkujad) või

pakkumuse koosseisus on originaaldokumente, mida ei ole võimalik esitada

elektroonilisel kujul, esitatakse need PDF failina skaneeritud koopiatena

riigihangete registrisse enne pakkumuste esitamise tähtaega.

2

2.4 Pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamisega seotud kulud.

3. Pakkumuste hindamine ja pakkumuse edukaks tunnistamine

3.1 Hankija hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi.

3.2 Hindamiskriteeriumid, nende osakaalud ja hindamismetoodika on toodud

RHAD-s „Hindamiskriteeriumid ja hindamismetoodika“.

3.3 Eduka pakkumuse valiku aluseks on parim hinna ja kvaliteedi suhe, mis

selgitatakse välja väärtuspunktide omistamise meetodil hindamismetoodikas

toodud hindamiskriteeriumite alusel.

4. Pakkumuste vastavus

4.1 Hankija kontrollib esitatud pakkumuste vastavust RHAD-des esitatud nõuetele.

4.2 Pakkumus tunnistatakse vastavaks, kui see on kooskõlas kõikide RHAD-des

esitatud tingimustega.

4.3 Hankija lükkab pakkumuse tagasi, mille alusel sõlmitav leping oleks

rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (RSanS) § 7 lg 1 alusel tühine. 9. aprillil

2022. a jõustus Euroopa Liidu Nõukogu sanktsioon (Euroopa Liidu Nõukogu

määrus nr 2022/576), mille kohaselt on hankijal keelatud riigihankelepingute

sõlmimine ja täitmine Vene Föderatsiooni kodanike või seal asutatud ettevõtja,

sh füüsilisest isikust ettevõtja, juriidilise isiku, asutuse või muu üksusega.

5. Kõikide pakkumuste tagasilükkamine ja hankemenetluse kehtetuks

tunnistamine

5.1 Hankijal on õigus kõik esitatud või vastavaks tunnistatud pakkumused tagasi

lükata igal ajal enne lepingu sõlmimist lisaks RHS §-s 116 lg 1 punktis 1

sätestatule ka juhul, kui hankemenetluse toimumise ajal on hankijale saanud

teatavaks uued asjaolud, mis välistavad või muudavad hankijale

ebaotstarbekaks hankemenetluse lõpule viimise hanke alusdokumentides

sätestatud tingimustel. Kõigi pakkumuste tagasilükkamisel teeb hankija

sellekohase põhjendatud otsuse.

5.2 Hankija võib põhjendatud vajaduse korral omal algatusel hankemenetluse

kehtetuks tunnistada. Põhjendatud vajaduseks võib olla eelkõige, kuid mitte

ainult:

5.2.1 kui tekib vajadus lepingu eset olulisel määral muuta;

5.2.2 kui riigihanke läbiviimise aluseks olevad tingimused on oluliselt muutunud

ja seetõttu osutub lepingu sõlmimine mittevajalikuks või võimatuks;

5.2.3 kui hankemenetluses ilmnenud ebakõlasid ei ole võimalik kõrvaldada ega

hankemenetlust seetõttu ka õiguspäraselt lõpule viia.

6. Hankelepingu sõlmimine

6.1 Edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja ja hankija sõlmivad

hankelepingu, vastavalt riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ja

edukale pakkumusele, võttes aluseks riigihankes avaldatud hankelepingu

kavandi.

6.2 Edukas pakkuja kohustub talle edastatud lepingu allkirjastama ning tagastama

allkirjastatud lepingu 3 tööpäeva jooksul lepingu edastamisest arvates. Juhul

kui pakkuja ei edasta allkirjastatud lepingut hankijale 3 tööpäeva jooksul, on

õigus hankijal jätkata hankemenetlust RHS § -is 119 sätestatud korras.

OSAKONNAJUHATAJA OTSUS

07.09.2026 nr 5-6/3050-1

Noortegarantii tugisüsteemi uuring

Riigihangete seaduse § 14 lõike 2 punkti 1 alusel ning kooskõlas majandus- ja

infotehnoloogiaministri 21.06.2024 käskkirjaga nr 50 kinnitatud „Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorraga“:

1. Korraldada avatud hankemenetlusega riigihange „Noortegarantii tugisüsteemi

uuring“ (viitenumber 306719, CPV kood 73110000 – 6 „Uurimistöö teenused“, edaspidi uuring).

2. Kinnitan otsuse punktis 1 nimetatud uuringu läbiviimise alusdokumendid (lisatud).

3. Määran otsuse punktis 1 nimetatud uuringu tellimise eest vastutavaks isikuks Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi tööhõive osakonna nõuniku Heidi Paabort. Uuringu tellimise

eest vastutav isik korraldab selle tellimiseks vajalikud toimingud, sh kontrolli teostamise lepingu

täitmise üle.

4. Moodustan hankekomisjoni punktis 1 nimetatud uuringu tellimise korraldamiseks, sealhulgas

esitatud pakkumuste vastavuse kontrollimiseks, pakkumuste hindamiseks ja eduka pakkumuse

väljaselgitamiseks järgmises koosseisus:

4.1. komisjoni esimees Heidi Paabort, tööhõive osakonna nõunik.

4.2. komisjoni liikmed:

4.2.1. Kirsti Melesk, tööhõive osakonna juhataja;

4.2.3. Deisi Tamme, töövaldkonna analüüsijuht;

4.2.4. Gethe Laus, Sotsiaalkindlustusameti NGTS teenuseomanik, tema nõusolekul.

5. Uuring „Noortegarantii tugisüsteemi uuring“ finantseeritakse ühtekuuluvuspoliitika fondide

rakenduskava 2021–2027 poliitikaeesmärgi 4 „Sotsiaalsem Eesti“ erieesmärgi „Parandada kõigi

tööotsijate, eelkõige noorte ja pikaajaliste töötute ning tööturult eemale jäänud ja tööturul

ebasoodsas olukorras olevatesse rühmadesse kuuluvate isikute tööle saamise võimalusi ja

aktiveerimismeetmete kättesaadavust nende jaoks, tehes seda noorte puhul eelkõige noortegarantii

rakendamise kaudu, ning füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise ja sotsiaalmajanduse

edendamise kaudu“ meetme 21.4.2.3 „Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja

hoidmine“ sekkumise 21.4.2.31 „Tööturu struktuursete probleemide lahendamine, tööhõive

suurendamine ja erinevate tööturu riskirühmade tööturul osalemise toetamine“ ning toetuse

andmise tingimuste „Noorte, kes ei õpi ega tööta, ja tervise tõttu tööturul haavatavamas olukorras

olevate inimeste tööturul toetamine“ vahenditest ja selle eeldatav maksumus käibemaksuta on kuni

60800 eurot.

2

Valitud hankemenetluse liigi ja otsuse punktis 2 nimetatud riigihanke alusdokumentide peale võib

esitada vaidlustuse Rahandusministeeriumi juures asuvale riigihangete vaidlustuskomisjonile

riigihangete seaduses sätestatud korras ja tähtajal.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kirsti Melesk

juhataja

Kinnitatud osakonnajuhataja otsusega

VORM

VOLIKIRI PAKKUJA ESINDAMISEKS

Käesolevaga volitab ___________________ (pakkuja nimi) ____________________

(volitaja nimi ja ametikoht) isikus _________________ (volitatava nimi, ametikoht) olema

pakkuja ametlik esindaja ja allkirjastama riigihanke „Noortegarantii tugisüsteemi uuring“

pakkumust ja muid dokumente.

Volikiri on ilma edasivolitamise õiguseta.

Volikiri kehtib kuni: ________________

____________________

(volitaja digitaalne allkiri)

Kinnitatud osakonnajuhataja otsusega

VORM

VOLIKIRI ÜHISPAKKUJATE ESINDAMISEKS

Käesolevaga volitab ühispakkuja (ühispakkuja nimi ______, registrikood __________)

ühispakkujat (ühispakkuja nimi _______, registrikood _________) tegema ühispakkujate

volitatud esindajana kõiki riigihanke „Noortegarantii tugisüsteemi uuring“ hankemenetlusega

ning hankelepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toiminguid.

Volikiri kehtib kuni lepingu täitmiseni.

Ühispakkuja seadusjärgne või volitatud esindaja:

/allkirjastatud digitaalselt/