<

OTSUS

Vaidlustusasja number

176-26/310181

Otsuse kuupäev 08.09.2026

Vaidlustuskomisjoni liige Taivo Kivistik

Vaidlustus Ühispakkujad AS Postimees Grupp ja Kalaranna kompanii

OÜ vaidlustus Päästeameti riigihankes „Loovlahenduste

ja kampaaniateenuste vajaduspõhine kaheaastane

raamleping“ (viitenumber 310181) ühispakkujate Havas

Media OÜ ja Meediaagentuur OÜ pakkumuse edukas

tunnistamise otsusele

Menetlusosalised

Vaidlustuse läbivaatamine

Vaidlustaja, ühispakkujad AS Postimees Grupp ja

Kalaranna kompanii OÜ, esindaja Kerli Saar

Hankija, Päästeamet, esindaja Kristi Orn

Kolmas isik, ühispakkujad Havas Media OÜ ja

Meediaagentuur OÜ

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

RHS § 197 lg 1 p-i 4 ja § 198 lg-de 3 ja 8 alusel

1. Jätta rahuldamata ühispakkujate AS-i Postimees Grupp ja Kalaranna kompanii OÜ vaidlustus

Päästeameti riigihankes „Loovlahenduste ja kampaaniateenuste vajaduspõhine kaheaastane

raamleping“ (viitenumber 310181).

2. Jätta ühispakkujate AS-i Postimees Grupp ja Kalaranna kompanii OÜ vaidlustusmenetluses

kantud kulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale

halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse

avalikult teatavaks tegemisest.

JÕUSTUMINE

Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei

esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole

seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4).

2 (24)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 28.05.2026 avaldas Päästeamet (edaspidi ka Hankija) riigihangete registris (edaspidi RHR)

avatud hankemenetlusega riigihanke „Loovlahenduste ja kampaaniateenuste vajaduspõhine

kaheaastane raamleping“ (viitenumber 310181) (edaspidi Riigihange) hanketeate ja tegi

kättesaadavaks muud riigihanke alusdokumendid (edaspidi koos nimetatult RHAD), sh

Riigihanke selgitav dokument (edaspidi RSD) ja Tehniline kirjeldus (edaspidi TK).

Riigihange on korraldatud raamlepingu sõlmimiseks.

Pakkumuste esitamise tähtpäevaks, 30.06.2026, esitasid pakkumused 15 pakkujat, teiste hulgas

ühispakkujad AS Postimees Grupp ja Kalaranna kompanii OÜ ning ühispakkujad Havas Media

OÜ ja Meediaagentuur OÜ.

2. 27.07.2026 tunnistas Hankija edukaks ühispakkujate Havas Media OÜ ja Meediaagentuur

OÜ pakkumuse.

3. 07.08.2026 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon)

ühispakkujate AS-i Postimees Grupp ja Kalaranna kompanii OÜ (edaspidi ka Vaidlustaja)

vaidlustus Hankija otsusele tunnistada edukaks ühispakkujate Havas Media OÜ ja

Meediaagentuur OÜ (edaspidi ka Kolmas isik) pakkumus.

4. Vaidlustuskomisjon teatas 14.08.2026 kirjaga nr 12.2-10/176 menetlusosalistele, et vaatab

vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse

avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide

esitamiseks aega kuni 19.08.2026 ja neile vastamiseks 25.08.2026. Vaidlustuskomisjoni

määratud esimeseks tähtpäevaks esitas seisukoha Vaidlustaja. Teiseks tähtpäevaks esitas

täiendava seisukoha Hankija.

5. Käesolevas vaidlustusasjas on Vaidlustaja ja Hankija oma menetlusdokumentides kajastanud

andmeid, mida Vaidlustaja käsitleb oma ärisaladusena. RHS ei näe ette, et kogu

vaidlustusmenetluse saaks kinniseks kuulutada, vaidlustuskomisjoni otsus tuleb üles laadida

RHR-i. Vaidlustaja ärisaladuse kaitseks on vaidlustuskomisjon koostanud käesolevast otsusest

kaks versiooni:

1) otsuse täielik versioon, millest Vaidlustaja ärisaladusi sisaldavaid osi eemaldatud

pole, tehakse teatavaks Vaidlustajale ja Hankijale;

2) otsuse versioon, millest on eemaldatud Vaidlustaja ärisaladust puudutavad osad, mis

on tähistatud märkega [Vaidlustaja ärisaladus] tehakse teatavaks Kolmandale isikule ning

laaditakse üles RHR-i.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Vaidlustaja, ühispakkujad AS Postimees Grupp ja Kalaranna kompanii OÜ, põhjendab

vaidlustust järgmiselt.

6.1. 27.07.2026 protokolliga nr 6.5-4/140 ja 29.07.2026 protokolliga 6.5-4/141 võttis Hankija

vastu otsused, millega tunnistati edukaks ühispakkujate Havas Media OÜ ja Meediaagentuur

OÜ pakkumus, mis kogus enim väärtuspunkte – 72,23 punkti. Vaidlustaja pakkumusele anti 70

väärtuspunkti. Seega jäi Vaidlustaja pakkumus edukaks tunnistatud pakkumusest 2,23

väärtuspunkti võrra madalama tulemusega teisele kohale.

6.2. RSD p-i 9.2 kohaselt oli hindamiskriteerium Esimese töö „Sügistormideks

valmis“ meediastrateegia (sh sotsiaalmeediastrateegia) (edaspidi Hindamiskriteerium),

kvaliteediga seotud hindamiskriteerium, mille eest oli võimalik saada maksimaalselt 35 punkti.

3 (24)

Hindamiskriteeriumi juures sätestatud skaala kohaselt anti pakkumusele:

- 35 väärtuspunkti, kui see vastas täielikult ja ületas etteantud kriteeriume;

- 25 väärtuspunkti, kui see vastas täielikult etteantud kriteeriumidele;

- 15 väärtuspunkti, kui see vastas olulises osas etteantud kriteeriumidele;

- 5 väärtuspunkti, kui see vastas vähesel määral etteantud kriteeriumidele.

6.3. Vaidlustus keskendub Vaidlustaja pakkumuse hindamisele Hankija hindamiskomisjoni

(edaspidi Komisjon) poolt Hindamiskriteeriumi alusel. Selle kriteeriumi alusel oli võimalik

saada maksimaalselt 35 väärtuspunkti, kuid Komisjon andis Vaidlustaja pakkumusele 15

väärtuspunkti, leides seega, et pakkumus vastas kriteeriumidele üksnes olulises osas.

6.4. Hankija edastas Vaidlustajale 30.07.2026 Komisjoni kirjaliku tagasiside Vaidlustaja

pakkumusele antud väärtuspunktide kohta. Tagasiside kohaselt põhinesid meediastrateegiale

antud 15 väärtuspunkti eelkõige väidetel, et kanalivalikut ei toetanud statistilised andmed,

erilahenduste seos kampaania eesmärkide ja kulutõhususega jäi ebapiisavalt põhjendatuks ning

strateegia ei käsitlenud piisavalt tiisertegevuste levikut, venekeelse elanikkonnani jõudmist ega

kampaania ajastuse valikut.

05.08.2026 edastas Hankija ka eduka pakkumuse loovlahendusele ja meediastrateegiale antud

väärtuspunktide kirjalikud põhjendused.

6.5. Riigikohus on 11.12.2020 otsuses nr 3-20-1198/58 (p-id 17, 20 ja 21) selgitanud, et

kvalitatiivse pakkumuse hinnangulisele iseloomule vaatamata tuleb kontrollida sisuliselt

hinnangu põhjendatust, eelkõige seda, kas arvestati asjakohaseid, täielikke ja tõendatud fakte

ning kas hindamine toimus RHAD-is teatavaks tehtud hindamiskriteeriumide kohaselt (RHS §

117 lg 1). Pakkumuste hindamise pädevus on küll hankijal, hankija ei tohi muuta

hindamiskriteeriume ja nende osakaale, samuti ei pruugi üldsõnalised põhjendused RHS § 117

lg 1 ja § 47 lg 4 p 3 nõudeid täita. Sama otsuse järgi peab suhteline võrdlemine olema

dokumenteeritud ning vajaduse korral tuleb selgitada ka sarnaste pakkumuste erinevat

hindamist.

Käesolevas asjas on võimalikul hindamisveal otsustav mõju, kuna Vaidlustaja pakkumus jäi

edukaks tunnistatud pakkumusest maha üksnes 2,23 väärtuspunktiga. Järelikult võib isegi ühe

olulise hindamisvea kõrvaldamine muuta pakkumuste paremusjärjestust.

6.6. RSD p-i 9.2 kohaselt pidi Hindamiskriteeriumi alusel maksimaalse punktisumma (35

punkti) saamiseks strateegia olema selgelt sõnastatud ja kampaania eesmärkidega kooskõlas

ning tagama parimal võimalikul moel oodatavate tulemuste saavutamise. Kanalid pidid

moodustama terviku, olema loovalt valitud, hästi põhjendatud ja kulutõhusad, arvestama

sihtrühma ning sobima sõnumi edastamiseks. Kanalivaliku põhjendust pidid toetama

statistilised andmed, strateegia pidi arvestama Eestis elava venekeelse elanikkonnaga ning

kampaania periood ja kestus pidid olema valitud kampaania teemast ja eesmärkidest lähtudes.

Kõik valitud lahendused ja kanalid pidid olema väga hästi põhjendatud, moodustama terviku,

sealhulgas loovlahendusega, ning aitama täita kampaania eesmärke.

6.7. RSD p-ides 9.3–9.3.3 sätestatud metoodika kohaselt hindas Komisjon pakkumusi

kollegiaalselt ja anonüümselt ning kujundas ühise punktisumma. Maksimaalsed punktid tuli

anda pakkumusele, mis vastas täielikult etteantud kriteeriumidele ja ületas neid. Nõutud ulatuse

mittetäitmisel tuli anda ühe taseme võrra madalam hinne. Vaidlustaja pakkumusele anti

Hindamiskriteeriumi alusel 15 punkti, mistõttu peab hindamisotsusest olema võimalik aru

saada, milline RSD p-is 9.2 kirjeldatud omadus jäi Komisjoni hinnangul täitmata ning millised

pakkumuse konkreetsed asjaolud õigustasid just selle punktitaseme kohaldamist.

6.8. Komisjon märkis Vaidlustaja meediastrateegia kohta, et meediastrateegias on küll toodud

välja kanalid, mida sihtrühm tarbib, kuid puudu on statistilised andmed nende toetuseks.

4 (24)

6.8.1. Statistiliste andmete arvestamine kuulus RSD p-i 9.2 järgi otseselt meediastrateegia

hindamise juurde. Samuti tuli TK p-i 8.12.1 kohaselt esitada kanalivalik koos põhjendustega

ning näidata kanalite seoseid sihtrühma ja osakampaania eesmärkidega. Need eesmärgid olid

TK p-ides 8.5.2.1–8.5.2.2 väljendatud ka mõõdetavalt: kampaaniaperioodil tuli saavutada

vähemalt 15 000 olevalmis.ee külastust ning vähemalt 90% külastustest pidi pärinema Eestist.

6.8.2. [Vaidlustaja ärisaladus]

Komisjoni väide, et statistilised andmed puudusid, on vastuolus pakkumuse sisuga, kuna

andmed olid esitatud. Komisjon jättis tähelepanuta mitmed andmepõhised põhjendused, mis

olid detailsemad kui RHAD-is nõutud. Kui Komisjon siiski pidas andmeid ebapiisavaks,

tulnuks otsuses selgitada, millised andmed jäid puudu ning miks ei toetanud nimetatud

uuringud, kanalipõhised näitajad ja prognoosid kanalivalikut. Seda ei ole tehtud. Samuti ei

nähtu otsusest, kuidas puudus seostati RSD p-ides 9.3–9.3.3 kirjeldatud punktitasemetega.

6.8.3. Hankija ei saa pärast pakkumuste avamist asendada nõuet kanalivalikut toetab statistika

täiendava nõudega, et iga kanal peab olema põhjendatud konkreetse eraldiseisva uuringutabeli,

protsendinäitaja või Hankija eelistatud andmeallikaga, kui RHAD seda ette ei näinud.

Komisjoni etteheide põhineb faktiliselt ebaõigel eeldusel ja sellest ei saa tuletada, et Vaidlustaja

pakkumus ei vasta RSD p-is 9.2 statistiliste andmete kohta sätestatud tingimusele. Hindamisel

oleks tulnud arvestada kõiki slaididel [Vaidlustaja ärisaladus] esitatud andmeid ning hinnata

nende põhjal kanalivaliku põhjendatust.

6.9. Komisjon leidis, et jäi ebaselgeks, kuidas pakkumuses kavandatud erilahendused aitavad

paremini saavutada kampaania eesmärke.

6.9.1. RSD p-i 9.2 järgi tuli hinnata, kas strateegias valitud lahendused ja kanalid moodustavad

terviku ning aitavad täita kampaania eesmärke. TK p 8.12.1 nõudis kanalite seoste näitamist

osakampaania eesmärkidega ning TK p 8.5.2.1 seadis tulemuseks vähemalt 15 000 olevalmis.ee

külastust.

6.9.2. [Vaidlustaja ärisaladus].

6.9.3. Komisjoni põhjendusest ei nähtu, kuidas eelnimetatud pakkumuse osi hinnati ega miks

ei olnud neis kirjeldatud erilahenduste ülesanne, [Vaidlustaja ärisaladus] piisavad, et seostada

erilahendused kampaania eesmärkidega. [Vaidlustaja ärisaladus], kuid RHAD ei nõudnud iga

erilahenduse kohta eraldiseisva konversioonimudeli, klikimäära või veebikülastuste prognoosi

esitamist.

6.9.4. Vaidlustaja hinnangul ei ole kontrollitav järeldus, mis piirdub väitega „[nn seos] jäi

ebaselgeks“, jättes tähelepanuta pakkumuses sõnaselgelt kirjeldatud seose ja koondprognoosi

[Vaidlustaja ärisaladus].

Selline põhjendus ei võimalda tuvastada, kas Komisjon hindas esitatud lahendust tervikuna või

lähtus mõnest avaldamata ootusest.

6.10. Komisjon leidis, et pakkumusest jäi ebaselgeks, miks olid valitud erilahendused

veebiliikluse kasvatamiseks kõige kulutõhusamad lahendused.

6.10.1. RSD p-is 9.2 oli kanalite kulutõhusus nimetatud ühe meediastrateegia hindamisel

arvesse võetava asjaoluna. Seetõttu oli Komisjonil õigus hinnata, kas valitud kanalid ja

lahendused olid kampaania eesmärke, sihtrühma ning kasutatavat eelarvet arvestades

põhjendatud ja kulutõhusad. RSD p-ist 9.2 ei tulenenud nõuet tõendada, et iga üksik erilahendus

on eraldivõetuna veebiliikluse kasvatamiseks kõikidest võimalikest lahendustest kõige

kulutõhusam.

5 (24)

6.10.2. Pakkumuses [Vaidlustaja ärisaladus].

6.10.3. Slaidil [Vaidlustaja ärisaladus].

6.10.4. RHAD-is ei olnud kindlaks määratud, millise näitaja alusel tuli kanalite kulutõhusust

hinnata. Samuti ei nõutud detailse meediaplaani, iga lahenduse kontaktihinna ega iga kanali või

erilahenduse kohta eraldiseisva veebikülastuste prognoosi, esitamist. Sellise nõude puudumisel

ei saanud Komisjon hinnata pakkumust madalamalt üksnes põhjusel, et pakkumuses ei olnud

esitatud iga erilahenduse ühikupõhist maksumust või sellele omistatavat veebikülastuste arvu.

6.11. Komisjon leidis, et strateegias ei olnud põhjendatud, kuidas tagatakse kampaania alguses

tiiseritena kavandatud tegevuste levik sihtrühmas ning sõnumi võimendamine ja orgaaniline

levik.

6.11.1. TK p-i 8.9.2 kohaselt oli oluline saavutada võimalikult suur katvus ja tabada vajalik

sihtrühm. TK p-ide 8.11.1 ja 8.11.2 kohaselt pidi sotsiaalmeediastrateegia hõlmama reklaami-

ja sisustrateegiat, reklaamiseadistust koos eelarvetega ning sisutükkide reklaamimise soovitusi.

P-i 8.11.3 kohaselt pidid sisutükid olema kaasahaaravad, selge „hook’iga“ ja edastama olulist

informatsiooni.

6.11.2. [Vaidlustaja ärisaladus].

6.11.3. [Vaidlustaja ärisaladus].

6.11.4. [Vaidlustaja ärisaladus].

6.11.5. RHAD ei nõudnud orgaanilise leviku garanteerimist. Samuti ei nõutud tiiserfaasi kohta

eraldiseisva päevapõhise levikuprognoosi esitamist, mis on saate reitingute põhjal võimalik

kuid ei olnud eraldisesivalt hanke ootus. Orgaaniline levik aga sõltub muu hulgas kolmandate

isikute autonoomsest käitumisest ning pakkuja sai kirjeldada selle tekkimise eeldusi ja

mehhanismi, mida Vaidlustaja ka tegi. Kui Komisjon käsitas tulemuse garanteerimist iseseisva

nõudena, kohaldas ta RHAD-is avaldamata tingimust.

Komisjoni tagasisidest ei selgu, milles seisnes pakkumuses kirjeldatud tiisertegevuste leviku,

tasulise võimendamise või orgaanilise leviku mehhanismi puudus.

6.12. Komisjon leidis, et kampaaniategevuste algfaasis oli fookus pigem eestikeelsel sisul ja

venekeelse elanikkonna kaasatus jäi oluliselt nõrgemaks. Samuti märkis Komisjon, et

kampaania viimase etapi tegevuste juures ei olnud täpsustatud, kuidas oli planeeritud tagada

info jõudmine muukeelse elanikkonnani.

6.12.1. Venekeelse elanikkonnaga arvestamine oli RSD p-is 9.2 üks meediastrateegia

hindamise aluseid. TK p-i 8.7 kohaselt olid kampaania keeled eesti, vene ja inglise keel ning

TK p-i 8.8.2 kohaselt moodustas vene keelt kõnelev elanikkond väga olulise osa kampaania

sihtrühmast. TK p 8.12.1 nõudis meediastrateegias kanalite seoste näitamist sihtrühmaga. TK

p-ide 8.12.2.3 ja 8.12.2.4 kohaselt tuli esitada ka eestikeelne ja venekeelne põhisõnum ning

põhjendada loovstrateegia seost sihtrühma ja kampaania eesmärkidega.

6.12.2. Vaidlustaja pakkumuses [Vaidlustaja ärisaladus].

6.12.3. Pakkumuses [Vaidlustaja ärisaladus].

6.12.4. RHAD ei nõudnud, et eesti-, vene- ja ingliskeelse elanikkonna kaasamine toimuks

kampaania igas etapis samas mahus või identsete kanalite kaudu. Komisjon võis hinnata

6 (24)

venekeelse sihtrühma kaasamise tugevust ka kampaania algfaasis, kuid seejuures oleks tulnud

arvestada meediastrateegiat tervikuna ning pakkumuses kavandatud venekeelseid sõnumeid,

kanaleid, geograafilist sihtimist ja ligikaudu 95% katvusprognoosi.

6.12.5. Komisjoni põhjendusest ei nähtu, miks kaalus algfaasi valdavalt eestikeelne fookus üles

pakkumuses tervikuna kavandatud venekeelsed lahendused ja ligikaudu [Vaidlustaja

ärisaladus] katvusprognoosi. Samuti ei ole selgitatud, miks ei laienenud pakkumuses

kirjeldatud keelepõhine lähenemine komisjoni hinnangul kampaania viimasele etapile või

milline täiendav teave oleks tulnud selle etapi juures esitada. Seetõttu ei ole kontrollitav, kuidas

mõjutasid nimetatud etteheited meediastrateegiale antud punktisummat.

6.13. Komisjon hindas positiivselt kaubanduskeskuse erilahenduse võimet tähelepanu tõmmata,

kuid leidis, et lahendus tõi esile pigem kampaaniategelase kui olevalmis.ee veebilehe ega olnud

kampaania eesmärkide täitmiseks kõige kulutõhusam lahendus.

6.13.1. Komisjoni etteheide seostub RSD p-is 9.2 sätestatud nõuetega, mille kohaselt pidid

valitud lahendused ja kanalid olema väga hästi põhjendatud, moodustama terviku ja aitama

täita kampaania eesmärke. TK p-i 8.4.4 kohaselt oli kampaania põhieesmärk suurendada

teadlikkust olevalmis.ee veebilehest kui peamisest kriisideks valmistumise infoallikast ning

p-i 8.5.2.1 kohaselt tuli saavutada kampaaniaperioodil vähemalt 15 000 veebikülastust.

6.13.2. Slaidil [Vaidlustaja ärisaladus].

6.13.3. Komisjoni põhjendusest ei nähtu, miks [Vaidlustaja ärisaladus] ei peetud piisavaks, et

siduda lahendus kampaania eesmärgiga. Samuti pole selgitatud, milliste kulu- või

tulemusnäitajate või alternatiivsete lahendustega võrdlemise põhjal leidis Komisjon, et

kaubanduskeskuse erilahendus ei olnud kõige kulutõhusam.

6.13.4. RSD p-i 9.2 kohaselt tuli hinnata strateegias valitud lahenduste ja kanalite tervikut.

Kaubanduskeskuse erilahenduse ülesanne oli püüda kampaaniategelase kaudu tähelepanu,

suunata veebiaadressi kaudu lisateabe juurde ning toetada koos teiste kanalitega olevalmis.ee

tuntuse ja veebiliikluse kasvu. Komisjon tunnistas lahenduse tähelepanu äratavat mõju, kuid ei

selgitanud, miks ei toetanud see mõju koos veebiaadressi ja teiste kanalitega kampaania

eesmärkide kulutõhusat saavutamist.

6.14. Komisjon märkis, et pakkumuses oli esitatud kampaania periood ja tegevuste etapid koos

nende eesmärkidega, kuid puudus põhjendus, miks valiti konkreetne kampaaniaperiood ning

kuidas kavandatud ajastus toetab kampaania eesmärkide saavutamist.

6.14.1. Kavandatud ajastuse põhjendatus oli RSD p-is 9.2 eraldi hindamise alus ning TK p

8.12.1 nõudis samuti perioodi/ kestuse esitamist koos põhjendusega. TK p 8.6.1 andis pakkujale

õiguse valida kampaania kestus vabalt ajavahemikus september–november 2026 ning

korraldada kampaania kas etapiliselt või ühtse voona. TK p-i 2.6. kohaselt on Päästeametil

lisaks esimesele tööle „Sügistormideks valmis“ 2026. aasta sügiseks planeeritud veel kaks

kampaaniat: oktoobrisse kriisideks valmisoleku teemaline kampaania ja novembrisse

tuleohutuse teemaline kampaania.

6.14.2. Pakkumuses [Vaidlustaja ärisaladus].

6.14.3. Komisjoni hinnangust ei nähtu, milline täiendav põhjendus jäi pakkumuses esitamata

ega miks [Vaidlustaja ärisaladus] toodud ajastus ei vastanud RSD p-i 9.2 ja TK p-i 8.12.1

nõuetele.

7 (24)

6.15. Komisjon leidis, et meediastrateegia toetas väga tugevalt loovideed, kuid kampaania

edukus sõltus suurel määral sellest, kas tegelaskuju tekitab piisavalt huvi, et suunata inimesed

olevalmis.ee veebilehele ega jää pelgalt meelelahutuslikuks elemendiks.

6.15.1. Tegelaskuju sobivust võis hinnata RSD p-is 9.2 nimetatud meediastrateegia ja

loovlahenduse terviklikkuse ning sihtrühmale sobivuse raames. TK p 8.12.2.4 nõudis

loovstrateegia seoste põhjendamist sihtrühma ja kampaania eesmärkidega. Need tingimused

nõudsid lahenduse sobivuse veenvat põhjendamist, mitte garantiid, et tegelaskuju saavutab

tulevikus kindla tuntuse või mõju.

6.15.2. Slaididel [Vaidlustaja ärisaladus].

6.15.3. Kampaania [Vaidlustaja ärisaladus].

6.15.4. Komisjon võis hinnata loovkontseptsiooni riske. Riskihinnang ei või aga jääda

oletuslikuks ega olla vastuolus Komisjoni enda samas otsuses esitatud positiivsete järeldustega.

Kui Komisjon leidis ühelt poolt, et tegelaskuju on sihtrühmas tõenäoliselt mõjus, kuid vähendas

teiselt poolt punkte tema võimaliku vähese huvipakkuvuse tõttu, peab otsus selgitama, kuidas

need kaalutlused omavahel suhestuvad. Komisjoni otsus on aga sisemiselt vastuoluline.

6.15.5. Iga loovkontseptsiooni edu sõltub selle tähelepanuvõimest. Tegelaskuju tähelepanu

äratava mõju prognoosimine on paratamatult hinnanguline. Sellise üldise riski arvestamine

eraldiseisva puudusena muudaks maksimaalse hinde saavutamise sisuliselt võimatuks, kuna

metoodika ei sätestanud konkreetset riskitaluvuse või eeltestimise nõuet. Hinnata saab

pakkumuses esitatud põhjenduse veenvust ja seost sihtrühmaga, mitte nõuda tulevase

loomingulise mõju garantiid.

6.16. Hindamiskriteeriumi ühetaolise kohaldamise kontrollitavuse küsimus

6.16.1. Hankija edastas Vaidlustajale eduka pakkumuse meediastrateegiale antud punktide

põhjendused. Nendes on märgitud üldiselt, et edukas meediastrateegia oli selgelt seotud

kampaania eesmärkidega, sisaldas tugevaid statistilisi andmeid, arvestas venekeelse

sihtrühmaga ning põhjendas kampaania ajastust. Esitatud põhjendustest ei nähtu siiski, millised

konkreetsed andmed ja lahendused andsid edukale pakkumusele Vaidlustaja pakkumusega

võrreldes eelise. Seetõttu ei ole Vaidlustajal võimalik talle edastatud teabe põhjal hinnata, kas

mõlemale pakkumusele kohaldati statistiliste andmete, venekeelse sihtrühma, ajastuse,

kulutõhususe ja veebiliikluse prognooside hindamisel ühetaolist standardit.

6.16.2. Vaidlustaja toob välja tema pakkumusele ja edukale pakkumusele antud hinnangute

näited:

- Eduka pakkumuse esitajal kiideti statistilisi andmeid.

- Vaidlustajal väideti statistiliste andmete puudumist (slaid 57 viide kõikidele andmetele

ja tööriistadele, mida kasutati esitluses).

- Eduka pakkumuse esitajal kiideti venekeelse sihtrühma käsitlemist: Arvestatud on

venekeelse sihtrühmaga, strateegiasse on toodud venekeelsed meediakanalid, keelepõhine

sihtimine ning toodud on ka venekeelne sisu kõigis peamistes kanalites.

- Vaidlustajale väideti, et venekeelse elanikkonna kaasamine oli nõrk: Oluline oli

arvestada strateegias ka Eestis elava vene keelse elanikkonnaga, kuid kampaaniategevuste

algfaasis on fookus pigem eestikeelsel sisul ja venekeelse elanikkonna kaasatus jääb oluliselt

nõrgemaks. [Vaidlustaja ärisaladus].

6.16.3. Komisjon ei tuvastanud Vaidlustaja pakkumuses selliste elementide puudumist, vaid on

andnud nendele elementidele oluliselt erineva hinnangu kui edukale pakkumusele. Kuna

8 (24)

mõlemad pakkumused sisaldasid statistilisi andmeid, veebiliikluse prognoose, venekeelse

sihtrühma käsitlust, kanalite rollide kirjeldust ja prognoositud tulemusi, peab Hankija

selgitama, milles seisnes nende elementide sisuline erinevus ning milliste objektiivsete tunnuste

alusel jõuti erinevate hindamistulemusteni.

6.16.4. Vaidlustaja palub vaidlustuskomisjonil kontrollida eduka pakkumuse alusel, kas

Komisjoni positiivsed järeldused tuginevad pakkumuses tegelikult esitatud andmetele ning kas

samu hindamisaluseid kohaldati Vaidlustaja pakkumuse suhtes võrdselt. Ühtlasi palub

Vaidlustaja kontrollida, millisel määral prognoosis võitja kampaania mõõdetavate eesmärkide

ületamist, kontaktide, korduste ja katvuste arvu sihtrühmas sama eelarve eest võrreldes

vaidlustajaga.

6.17. 19.08.2026 täiendas Vaidlustaja oma seisukohti.

6.17.1. Hankija on vastuse vastuses vaidlustusele toonud esile hindamise kvalitatiivse

iseloomu, Komisjoni erialase pädevuse, hindamise anonüümsuse ning pakkumuste kollegiaalse

hindamise. Need asjaolud ei tõenda iseenesest, et Vaidlustaja pakkumusele antud hinnang oli

sisuliselt põhjendatud ja kooskõlas RSD-is avaldatud hindamiskriteeriumiga. Riigikohus on

otsuses nr 3-20-1198/58 selgitanud, et hinnangulise otsuse puhul tuleb kontrollida, kas hankija

arvestas asjakohaseid, täielikke ja tõendatud fakte ning lähtus avaldatud

hindamiskriteeriumidest.

6.17.2. Asjakohatu on Hankija väide, et Vaidlustaja oleks saanud küsida hindamistulemuse

kohta täiendavaid selgitusi. RHS § 117 lg-st 1 ja § 47 lg 4 p-st 3 tulenev hindamisotsuse

põhjendamise kohustus lasub hankijal. Riigikohtu otsuse nr 3-201198/58 p-i 21 kohaselt võib

hankija oma põhjendusi vaidluse käigus täpsustada, kuid see ei tähenda, et esialgse põhjenduse

faktilist sisu võib muuta või asendada uute hindamiskaalutlustega. Vaidlustaja hinnangul on

Hankija vastuses vaidlustusele mitut otsuses toodud etteheidet oluliselt täpsustatud ja

laiendatud, mistõttu tuleb kontrollida, kas need kaalutlused olid hindamisotsuse tegemise ajal

tegelikult Komisjoni hinnangu aluseks.

6.17.3. Asjakohatu on Hankija väide, et Vaidlustaja oleks pidanud vaidlustama RHAD-i.

RHAD-i vaidlustamata jätmine ei tähenda, et Vaidlustaja oleks aktsepteerinud pakkumuses

esitatud andmete tähelepanuta jätmist, hindamiskriteeriumide ebaühtlast kohaldamist või

selliste nö „täiendavate ootuste“ kasutamist, mida RHAD-ist ei olnud võimalik mõistlikult ette

näha. Vaidlustaja ei vaidlusta hindamiskriteeriumi, vaid seda, kuidas Hankija seda kohaldas.

Hankija möönab vastuses vaidlustusele, et Vaidlustaja pakkumus sisaldas küll hindamiseks

vajalikke andmeid, prognoose ja lahenduste kirjeldusi, kuid et need ei olnud piisavalt

põhjendatud või omavahel selgelt seotud. Vaidlustaja ei väida, et küsitud andmete olemasolu

pidi automaatselt kaasa tooma kõrgema punktisumma, Hankija pidi aga selgelt välja tooma,

milline seos või põhjendus pakkumuses puudus, miks esitatud põhjendused ei olnud veenvad

ning kuidas mõjutasid tuvastatud puudused Vaidlustaja pakkumusele 15 punkti andmist.

Üldsõnaline väide, et vajalik teave oli pakkumuses olemas, kuid ebapiisavalt põhjendatud, ei

võimalda hindamisotsuse õiguspärasust kontrollida.

6.17.4. Hankija on esialgset hindamispõhjendust muutnud ja laiendanud

6.17.4.1. Hindamisotsuse tegemisel märkis Komisjon, et Vaidlustaja meediastrateegias on küll

välja toodud kanalid, mida sihtrühm tarbib, kuid puudu on statistilised andmed nende toetuseks.

Nüüd möönab Hankija, et statistilised andmed ja prognoosid olid pakkumuses olemas, kuid

leiab, et andmed ei toetanud kanalite valiku põhjendust piisavalt selgelt ja jälgitavalt.

Hankija on vastuses muutnud etteheite sisu, sest statistiliste andmete puudumise asemel tugineb

Hankija nüüd nende ebapiisavale seostamisele kanalite valikuga. Ka Hankija täiendavaid

9 (24)

selgitusi arvestades tuleb seetõttu kontrollida, kas Komisjoni hinnang vastab pakkumuse

tegelikule sisule ja kas pakkumuses esitatud seosed põhjendasid 15, mitte 25 punkti andmist.

6.17.4.2. Hankija möönab ka vastuse muudes osades, et pakkumuses sisaldusid prognoosid,

erilahenduste kirjeldused, venekeelsed sõnumid, geograafiline sihtimine ja venekeelse

sihtrühma katvusprognoos, kuid samas kordab oma üldist seisukohta, et need ei olnud piisavalt

põhjendatud või omavahel seotud, tuues üksikute teemade juures selle toetuseks varasemast

konkreetsemaid näiteid. Ka neid näiteid tuleb hinnata pakkumuse tegeliku sisu ning avaldatud

hindamiskriteeriumi alusel.

6.17.5. Statistilised andmed olid pakkumuses esitatud ja seotud strateegia tulemustega.

Vaidlustaja pakkumuses esitati mh: [Vaidlustaja ärisaladus].

Hankija otsuses toodi välja Komisjoni hinnang, et pakkumuses anti ülevaade sellest, kuidas

kanalid moodustavad terviku ja aitavad kaasa peamiste mõõdetavate tulemuste saavutamisele.

Seega ei ole põhjendatud käsitada pakkumuses esitatud statistikat ja strateegilisi seoseid

puuduvana.

6.17.5.1. Vaidlustaja ei väida, et statistiliste näitajate olemasolu pidi automaatselt tagama

kõrgema punktisumma. Hankija peab aga selgitama, miks ei olnud [Vaidlustaja ärisaladus].

Üldine eristus andmed olid olemas, kuid kanalivaliku põhjenduseks puudusid ei asenda

pakkumuses esitatud teabe sisulist hindamist.

6.17.5.2. Eduka pakkumuse tugevustena nimetas Komisjon statistilisi andmeid, prognoositavat

veebiliiklust ning eelarve suunamist katvuse ja veebiliikluse saavutamisele. Need elemendid

olid ka Vaidlustaja pakkumuses. See ei tähenda, et mõlemale pakkumusele tuli anda võrdne

hinne. RHS § 47 lg 4 p-i 3 kohaselt pidi Hankija aga selgitama, milles seisnes eduka pakkumuse

ühikuliselt mõõdetav eelis ja miks hinnati samu elemente vaidlustaja pakkumuses ebapiisavaks.

6.17.6. Erilahenduste kulutõhususe hindamine peab vastama avaldatud kriteeriumile ja Hankija

eelselgitusele.

6.17.6.1. Hankija otsuse tagasisides leidis Komisjon, et jääb ebaselgeks, miks valitud

erilahendused on veebiliikluse kasvatamiseks kõige kulutõhusamad, ning et kaubanduskeskuse

erilahendus ei ole eesmärkide täitmiseks kõige kulutõhusam lahendus. Hankija selgitab

vastuses, et seda sõnastust ei tule käsitada nõudena tõendada iga erilahenduse paremust kõigi

võimalike alternatiivide ees.

6.17.6.2. Vaidlustaja nõustub, et RSD p 9.2 nõudis kulutõhusaid, mitte kõigist võimalikest

lahendustest kõige kulutõhusamaid kanaleid. Seetõttu ei saa ülivõrdelist mõõdupuud käsitada

iseseisva punktide vähendamise alusena. Kontrollida tuleb seda, kas pakkumuses põhjendati

erilahenduste rolli ja kulutõhusust RSD p-s 9.2 tegelikult sätestatud ulatuses.

6.17.6.3. Hankija vastas teabevahetuses küsimusele: Hankija eesmärk ei ole hinnata konkreetse

kampaania detailset meediaplaani ega üksikute meediakanalite või -pindade valikut.

Hindamise fookus on pakkuja strateegilisel lähenemisel, kanalite valiku põhimõtetel, kanalite

rollijaotusel ning sellel, kuidas pakkuja plaanib eesmärke täita. Meediaplaanis toodud

detailsus ei ole hindamise seisukohalt vajalik1.

Hankija selgitus ei välista erilahenduste strateegilise rolli hindamist, kuid Hankija ei saanud

nõuda üksiklahenduse tasandil selliseid arvutusi või tõendeid, mille kohta oli selgitanud, et

vastav detailsus ei ole vajalik. Hankija möönab ka vastuses vaidlustusele, et iga erilahenduse

kontaktihinda, konversioonimudelit ega eraldiseisvat veebikülastuste prognoosi ei nõutud.

1 Sõnumi ID 1097886.

10 (24)

6.17.6.4. Vaidlustaja pakkumuses [Vaidlustaja ärisaladus].

6.17.6.5. Hankija märgib vastuses, et kuigi Komisjon hindas positiivselt kanalivaliku loovust ja

erilahenduste kasutamist, ei olnud pakkumuses piisavalt põhjendatud, miks valitud

erilahendused ja neile antud roll aitavad kampaania eesmärke paremini saavutada. Samas

kirjeldati slaidil [Vaidlustaja ärisaladus].

6.17.6.6. Hankija möönab vastuses vaidlustusele, et iga erilahenduse kohta ei eeldatud eraldi

konversioonimudeli, klikimäära ega muu samalaadse näitaja esitamist. Seetõttu võis Vaidlustaja

põhjendada erilahenduste mõju ka nende ühise rolli kaudu terviklikus meediastrateegias.

Hankija vastusest ei nähtu piisavalt selgelt, miks [Vaidlustaja ärisaladus] ning milline täiendav,

RHAD-ist ettenähtav põhjendus jäi esitamata.

6.17.7. Venekeelse elanikkonnaga arvestamist tuleb hinnata strateegia kui terviku alusel.

6.17.7.1. Hankija möönab vastuses vaidlustusele, et Vaidlustaja pakkumuses olid venekeelse

sihtrühmaga arvestatud ning esitatud venekeelsed kanalid ja sõnumid, geograafiline sihtimine

ning katvusprognoos. Samuti nõustub Hankija, et RHAD ei nõudnud eesti-, vene- ja

ingliskeelse sihtrühma kaasamist igas kampaania etapis samas mahus.

Vaidlustaja pakkumus sisaldas [Vaidlustaja ärisaladus].

6.17.7.2. Hankija võis hinnata, kas venekeelse sihtrühma käsitlus oli kampaania eri etappides

piisavalt põhjendatud. Hindamisotsusest peab aga nähtuma, miks kaalus algfaasi väidetavalt

nõrgem venekeelne fookus üles pakkumuses tervikuna kavandatud venekeelsed lahendused ja

katvusprognoosi ning kuidas mõjutas see 15 punkti andmist. Nõuet käsitleda kõiki keelerühmi

igas kampaania etapis samas mahus ei saanud pakkumusele kohaldada.

6.17.8. Sotsiaalmeediastrateegiat ei saanud hinnata nn „revolutsiooni tegemise“ mõõdupuu

alusel.

6.17.8.1. Hankija otsuse tagasisides pidas Komisjon madalaks tõenäosust, et kasutajad

hakkavad ise sisu looma ning et pakutud lahendusel on potentsiaal „uut trendi luua“ ja

„meediamaastikul revolutsiooni teha“. Sellist tulemust ei nõudnud RSD p 9.2 ega TK.

Hankija põhjendab nüüd oma seisukohta konkreetsemalt mõjuisikute sihtrühmapõhise haarde,

tasulise võimendamise, sisutükkide ja eelarve vaheliste seoste väidetava ebapiisavusega. Neid

selgitusi võib hindamisotsuse kontrollimisel arvestada, kuid need ei muuda meediamaastikul

revolutsiooni tegemist avaldatud hindamiskriteeriumiks.

6.17.8.2. Tuleb eristada loovlahenduse ja meediastrateegia hindamist. Vaidlustaja ja Kolmanda

isiku pakkumused said loovlahenduse eest 40 punkti. Kui sotsiaalmeedia loovidee

prognoositav uuenduslikkus mõjutas meediastrateegia eest antud 15 punkti, peab Hankija

näitama, kuidas seostus see just RSD p-is 9.2 kirjeldatud meediastrateegia hindamise alustega.

7. Hankija, Päästeamet, vaidleb vaidlustusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata järgmistel

põhjustel.

7.1. Kõik Riigihankes vastu võetud otsused, sh otsuste põhjendused on lisatud RHR-i

„Dokumendid“ alalehele. Kuivõrd RHR-is toimub projektijuhtimise tunnihinna ja disaineri

tunnihinna automaatne hindamine teistsuguse metoodika alusel, kui see on ettenähtud RSD

p-is 9.4, siis ei ole registri automaathindamise tulemusena saadud väärtuspunktid, mis kanduvad

protokolli, õiged. Õiget metoodikat kasutades arvutatud väärtuspunktid on toodud edukaks

tunnistamise protokolli lisas 1. Seega lähtus Hankija eduka pakkuja väljaselgitamisel edukaks

tunnistamise protokolli lisas 1 toodud väärtuspunktidest.

11 (24)

7.2. RSD p-i 9.3 kohaselt kvaliteediga seotud hindamiskriteeriumite puhul (ehk loovlahendus

ja meediastrateegia) toimub pakkumuste hindamine ja väärtuspunktide omistamine

kollegiaalselt Hankija moodustatud hindamiskomisjoni poolt. Kvaliteedikriteeriumide puhul

toimub hindamine anonüümselt vastavalt TK p-is 8.14 kirjeldatule.

Riigihanke eest vastutav isik edastas Komisjonile hindamiseks vaid anonüümsed pakkumuse

numbritega varustatud pakkumustes esitatud failid, mis olid aluseks hindamiskomisjonile

pakkumuste kvalitatiivsete hindamiskriteeriumide „Esimese töö “Sügistormideks valmis”

loovlahendus“ ja „Esimese töö “Sügistormideks valmis” meediastrateegia (sh

sotsiaalmeediastrateegia)“ hindamiseks.

7.3. Vaidlusega seoses on olulised järgmised RHAD-i sätted:

1) RSD p 9.2: Hindamiskriteerium „Esimese töö “Sügistormideks valmis”

meediastrateegia (sh sotsiaalmeediastrateegia)“. Hindamiskriteeriumi kirjeldus: Strateegia on

selgelt sõnastatud, selges vastavuses kampaania eesmärkidega ja tagab parimal võimalikul

moel kampaania oodatavate tulemuste saavutamise ja eesmärkide täitmise. Meediastrateegia

on esitatud selgelt ja ülevaatlikult. Meediastrateegias on välja toodud planeeritavad kanalid,

nende valikule on lähenetud loovalt, kanalid moodustavad terviku, need on hästi põhjendatud,

kulutõhusad, võtavad arvesse sihtrühma ning sobivad sõnumi edastamiseks. Kanalite valiku

põhjendust toetavad ka statistilised andmed. Meediastrateegia arvestab Eestis elava venekeelse

elanikkonnaga. Kampaania kestus ja periood on valitud lähtuvalt kampaania teemast ja

eesmärkidest. Pakkuja on veenvalt põhjendanud, kuidas kavandatud ajastus toetab kampaania

eesmärkide saavutamist. Kõik strateegiasse valitud lahendused ja kanalid on väga hästi

põhjendatud, moodustavad terviku (sh pakutud loovlahendusega) ja aitavad igati täita

kampaania eesmärke. Väärtuspunktide tasemed: „35“ punkti – vastab täielikult ja ületab

etteantud kriteeriumeid; „25“ punkti – vastab täielikult etteantud kriteeriumitele; „15“ punkti

– vastab olulises osas etteantud kriteeriumitele; „5“ punkti – vastab vähesel määral etteantud

kriteeriumitele;

2) RSD p 9.3.3: Kriteeriumite hindamine toimub kriteeriumi juures toodud metoodika

ja väärtuspunktide jagunemise alusel, kus maksimaalne arv väärtuspunkte antakse

pakkumusele, mis vastab täielikult ja ületab etteantud kriteeriumeid. Juhul, kui kriteerium on

punkti sisukirjelduse põhjal nõutud ulatuses täitmata, hinnatakse kvaliteediga seotud

hindamiskriteeriumit ühe taseme võrra madalama punktide arvuga;

3) TK p 8.12.1: pakkumus peab sisaldama meediastrateegiat (sh sotsiaalmeedia

strateegia), mis sisaldab osakampaania kava, sh kanalite valikut koos põhjendustega, seosed

sihtrühmaga ja osakampaania eesmärkidega ning osakampaania perioodi/kestvust koos

põhjendusega.

Komisjoni kuulusid oma valdkonna kogenud professionaalid, kelle erialane ettevalmistus ja

praktiline töökogemus annavad neile vajaliku pädevuse hinnata esitatud loovtöid RHAD-is

sätestatud hindamiskriteeriumide alusel.

7.4. Riigihanke esemest (erinevate turundustegevuste elluviimine koos loov- ja

meediateenustega ehk terviklike turundus- ja kommunikatsioonikampaaniate väljatöötamine ja

elluviimine algusest lõpuni ning ka väiksemahuliste üksiktööde teostamine) tulenevalt

kehtestas Hankija Riigihankes suuremas osas pakkumuste hindamiseks kvalitatiivsed

hindamiskriteeriumid (RSD p 9.2).

7.5. Hankija peab pakkumuste hindamise läbi viima objektiivselt, läbipaistvalt ja

kontrollitavalt. Samas on Riigikohus asunud seisukohale, et hindamisel ei saa subjektiivsust

kunagi täielikult välistada (RKHKo 3-20-1198 p 17).

7.6. Hankija on Riigihankel subjektiivsuse vähendamiseks ning objektiivsuse, läbipaistvuse ja

kontrollitavuse tagamiseks rakendanud järgmisi meetmed:

1) pakkumuste hindamiseks kokku pannud Komisjoni ehk kaasanud subjektiivsuse

12 (24)

vähendamiseks rohkem kui ühe valdkondlikke teadmisi omava eksperdi, sh asutusevälise

sõltumatu eksperdi;

2) muutnud hindamisprotsessi anonüümseks, et tagada pakkujate võrdne kohtlemine;

3) sõnastanud RSD-s kvaliteediga seotud hindamiskriteeriumid võimalikult täpselt, et

kõikidele pakkujatele oleks üheselt selge, mida Hankija pakkumuste hindamise puhul oluliseks

peab ning arvesse võtab (Hankijal ei ole kvalitatiivse hindamise kriteeriumitesse võimalik kirja

panna kõiki detaile, mis võivad hindamisel oluliseks osutuda (RKHKo 3-20-1198 p 20));

4) rakendanud hindamise metoodika, kus iga pakkumust hinnatakse anonüümselt ja

iseseisvalt lähtuvalt seatud hindamiskriteeriumitest, mis tagab pakkujate ühetaolise hindamise

hindamiskriteeriumitest lähtuvalt.

7.7. Komisjon on pakkumuste hindamisel toiminud õiguspäraselt, lähtudes hindamisel RSD-s

sätestatud hindamiskriteeriumidest, sh nende kirjeldustest ning andnud väärtuspunkte vastavalt

väärtuspunktidele omistatud sisule. Komisjon lähtus pakkumuste hindamisel pakkumusest

tervikuna ning selles sisalduvatest andmetest ja põhjendustest ning hindamisotsuses oma

hinnangut põhjendanud. Komisjoni hinnang ja põhjendused kvalitatiivsete

hindamiskriteeriumite kohta ei saa kunagi olla lõplikult piisavad pakkumuse kohta, mis on

jäänud väga vähese punktide arvuga teisele kohale ning sellest tulenevalt ei ole saanud õigust

asuda täitma lepingut. Kui Vaidlustaja leidis, et Hankija poolt hindamise tulemuste kohta

edastatud põhjendused ei olnud piisavad, siis oleks Vaidlustaja saanud Hankijalt täiendavaid

selgitusi paluda. Seda võimalust Vaidlustaja kasutanud ei ole.

Vaidlustaja arvates ebapiisavad põhjendused ei tähenda aga, et Komisjon ei ole pakkumusi

hinnanud kooskõlas RHAD-iga ja lähtunud väärtuspunktide omistamisel kaalukatest

põhjustest.

7.8. Vaidlusaluse Hindamiskriteeriumi pealkirjaks on „Esimese töö “Sügistormideks valmis”

meediastrateegia (sh sotsiaalmeediastrateegia)“. Hindamiskriteeriumi kirjelduses on Hankija

pannud rõhu põhjendamisele. Kriteeriumi kirjelduses on selgelt välja toodud: Kõik

strateegiasse valitud lahendused ja kanalid on väga hästi põhjendatud, moodustavad terviku

(sh pakutud loovlahendusega) ja aitavad igati täita kampaania eesmärke. Lisaks on TK p-is

8.12.1 selgelt sõnastatud, et meediastrateegia peab olema põhjendatud. Seega ei tohtinud jääda

RHAD-ist mõistmata, et pakkumuses peavad sisalduma põhjalikud ja veenvad põhjendused

ning need on olulised hindamiskomisjonile pakkumuste hindamisel.

7.9. TK p-is 1.4.13 on sõnastatud meediastrateegia tähendus: Meediastrateegia on strateegiline

alus ja raamistik kõigile meediategevustele. Toote või teenuse turunduskommunikatsiooni

plaan, mis hõlmab ajalehti, ajakirju, televisiooni, raadiot ja internetti. See on terviklik ja

põhjalik dokument, mis määratleb meediainvesteeringute strateegilise suuna: sihtrühmad,

meediavalikud, kanalite rolli, hooajalisuse, konkurentsikeskkonna ja eelarvejaotuse üldise

loogika, olles strateegiline alus ja raamistik kõigile meediategevustele. Meediastrateegia

dokument ei sisalda detailset kampaaniaplaani ega konkreetseid eelarveid.

Seega tähendab strateegia läbimõeldud plaani või tegevussuunda, mille abil püütakse saavutada

kindlat pikaajalist eesmärki. Käsitlus, kuidas eesmärki saavutada, ehk millise strateegiaga

eesmärgini jõutakse, annab selge suunise, et strateegia peab olema väga hästi ja veenvalt

põhjendatud. Põhjenduste alusel saab Hankija veenduda, et pakutud meediastrateegia toel on

võimalik eesmärk parimal võimalikul viisil ja võimalikult kulutõhusalt saavutada. Kui

põhjendused ei ole veenvad ja ei tugine statistilistele näitajatele, ei ole Komisjon ka veendunud,

et pakutud strateegia saavutab seatud eesmärgi.

7.10. Vaidlustaja viitab korduvalt, et Hankija on seadnud RHAD-is nõuded, mis andmed peavad

pakkumuses sisalduma, justkui Hankija peaks pakkumuste hindamisel vaid nõutud andmetest

lähtuma. Pakkumuste vastavuse kontrollimise etapis kontrollib Hankija, et minimaalselt on

pakkumuses esitatud RHAD-is nõutud dokumendid ja andmed. Pakkumuste hindamise etapis

13 (24)

parema tulemuse saavutamiseks tuleb pakkujal esitada maksimaalne võimalik ehk mitte leppida

minimaalselt nõutud andmete esitamisega. Kvalitatiivsete hindamiskriteeriumide mõte ongi, et

mida parem, sisukam ja veenvam on pakkumus, seda rohkem punkte pakkumusele omistatakse.

Sellele viitavad ka kehtestatud väärtuspunktide määrad, kus maksimaalne väärtuspunktide arv

omistatakse pakkumusele, mis ületab ootusi ehk pakkumusele, mis sisaldab sellises mahus

andmeid ja dokumente, mida Hankija ei ole nõudnud, kuid mis aitavad parimal võimalikul viisil

saavutada eesmärke ning mõista pakkuja strateegiat ja selle elluviimise võimalikkust.

7.11. Hankija on RSD-is näinud ette hindamiskriteeriumide selgitused ja hindamismetoodika,

millest Komisjon oli kohustatud hindamisel lähtuma. Seda on Komisjon ka teinud ning jõudnud

veendumusele, et Kolmanda isiku pakkumuses esitatud meediastrateegia vastab täielikult

hindamiskriteeriumile ja Vaidlustaja pakkumus olulises osas hindamiskriteeriumile. Komisjon

on oma otsuseid põhjendanud ning vastavad põhjendused on pakkujatele edastatud.

7.12. Hankija põhjendas Vaidlustajale Hindamiskriteeriumi alusel omistatud 15 väärtuspunkti

järgmiselt: [Vaidlustaja ärisaladus].

7.13. Hankija ei nõustu Vaidlustaja väitega, et Komisjon on hinnanud pakkumusi avaldamata

tingimuste kaudu. Komisjon on lähtunud hindamiskriteeriumi juures toodud kriteeriumi

kirjeldusest. Põhjenduste olemasolu oli nii TK-s kui ka hindamiskriteeriumi kirjelduses nõutud.

Vaidlustaja pakkumuses veenvaid statistikale tuginevaid põhjendusi ei olnud. Vaidlustaja on

oma pakkumuses välja toonud lõpptulemused, kuid ei ole veenvalt põhjendanud, kuidas nende

lõpptulemusteni jõutakse. Hindamiskriteeriumi nimetusest tulenevalt pidi pakkumuses olema

esitatud ka kõikidele kriteeriumis kirjeldatud tingimustele vastav sotsiaalmeediastrateegia.

Vaidlustuses sotsiaalmeediale tähelepanu ei pöörata, aga kuna hinnati meediastrateegiat

tervikuna, siis mõjutas sotsiaalmeedia osa tugevalt Komisjoni hinnangut. Vaidlustaja

pakkumuses esitatud sotsiaalmeedia strateegia põhjendused ei olnud Komisjoni hinnangul

veenvad ja jäid nõrgaks. Seega ei saanud Komisjon Vaidlustaja pakkumusele omistada punkte,

mille aluseks oleks pidanud olema koondhinnang vastab täielikult etteantud kriteeriumile ehk

omistada Vaidlustaja pakkumusele 25 väärtuspunkti. Komisjoni jaoks vastas pakkumus olulises

osas etteantud kriteeriumitele ehk pakkumusele omistati 15 väärtuspunkti. Vaidlustaja

pakkumuses ei sisaldunud Komisjoni jaoks põhjalikke veenvaid statistikaga seotud põhjendusi,

kuidas pakutav meediastrateegia (sh sotsiaalmeediastrateegia) tagab parimal võimalikul moel

kampaania oodatavate tulemuste saavutamise ja eesmärkide täitmise.

7.14. Vaidlustaja toob iga oma väite juures läbivalt välja, justkui Komisjon ei oleks tohtinud

vastava esitatud väite eest punkte maha võtta. Komisjon hindas pakkumusi tervikuna ning

lähtus väärtuspunktide omistamisel pakkumusest kogumis. Iga üksiku põhjenduses toodud

väite eest ei ole Komisjon punkte maha võtnud. Komisjon ei saanud olukorras, kus pakkumuses

puudusid veenvad põhjendused, asuda seisukohale, et pakkumus on hindamiskriteeriumi

mõistes sedavõrd täpne ning kõikehõlmav, et vastab täielikult etteantud kriteeriumile ning

sellest tulenevalt tuleks pakkumusele omistada 25 väärtuspunkti. Hankija tõi oma põhjendustes

välja mitmeid olukordi, kus veenvad põhjendused puuduvad. Isegi kui Hankija oleks toonud

välja ühe olukorra, kus veenvad põhjendused puuduvad, oleks Komisjonil olnud siiski alus

hinnata, et Vaidlustaja pakkumus ei vasta täielikult sätestatud kriteeriumile ehk hinnata see

olulises osas kriteeriumile vastavaks ning omistada pakkumusele 15 väärtuspunkti.

Vastuväited Vaidlustaja konkreetsetele seisukohtadele

7.15. Vaidlustaja toob vaidlustuses välja, et Hankija on Vaidlustajale ette heitnud kanalivalikut

toetavate statistiliste andmete puudumist, Vaidlustaja leiab, et Komisjoni väide on vastuolus

pakkumuse kontrollitava sisuga. Hankija vaidleb Vaidlustajale vastu.

14 (24)

7.15.1. [Vaidlustaja ärisaladus].

7.15.2. Hankija ei ole nõudnud, et iga kanal peab olema põhjendatud eraldiseisva uuringutabeli,

protsendinäitaja või Hankija eelistatud andmeallikaga. Pakkujal oli vabadus valida nii

kanalivaliku põhjendamiseks kasutatavad staatilised andmed, kui ka nende esitamise viis.

RSD-is oli nõue, et kanalite valik peab olema põhjendatud ning neid põhjendusi peavad toetama

statistilised andmed.

7.15.3. Hindamiskriteeriumi kohaselt peavad kanalite valiku põhjendust toetama statistilised

andmed. Komisjoni hinnangul seda asjaolu pakkumuses selgelt esitatud ei ole. Statistilised

andmed ja prognoosid on pakkumuses esitatud, kuid neid ei ole otseselt kasutatud kanalite

valiku põhjendamiseks. Hankija hinnang põhineb hindamiskriteeriumi kirjeldusele ning lähtub

pakkumuses esitatud andmetest ehk täielikel ja tõendatud faktidel. Hankija kohustuseks ei

saanud olla hakata pakkumuses esitatud statistilisi andmeid ise siduma kanalite valikuga ning

sealt põhjendusi otsima. Pakkuja kohustus oli esitada vastavad andmed pakkumuses. Kuna

selliselt seotud andmeid pakkumuses ei olnud, on õige ka väita, et statistilised andmed kanalite

valiku põhjenduseks puudusid. Statistilised andmed olid pakkumuses olemas, kuid kanalite

valiku põhjenduseks need puudusid.

7.16. Vaidlustaja toob vaidlustuses välja, et Hankija on Vaidlustajale ette heitnud, et

erilahenduste panus kampaania eesmärkide saavutamisesse jäi ebapiisavaks. Vaidlustaja arvates

ei võimalda Hankija hindamisotsuse põhjenduse sõnastus tuvastada, kas Komisjon hindas

lahendust tervikuna või lähtus mõnest avaldamata ootusest.

7.16.1. TK-s oli toodud välja kampaania põhieesmärk - suurendada teadlikkust veebilehe

www.olevalmis.ee, kui peamise kriisideks valmistumise infoallika kohta.

7.16.2. [Vaidlustaja ärisaladus].

7.16.3. RSD kohaselt tuli Komisjonil hinnata mh seda, kas valitud lahendused ja kanalid on

hästi põhjendatud, kulutõhusad, [Vaidlustaja ärisaladus] just konkreetne lahendus, kuidas

arvestab see 18 - 40-aastaste sihtrühma ja selle meediatarbimise või käitumisega, miks sobib

see kampaania sõnumi edastamiseks ning kas lahendusele antud roll ja eelarveline kaal on

piisavalt põhjendatud. Vaidlustaja pakkumuses puuduvad selles osas veenvad põhjendused.

7.16.4. Vaidlustaja pakkumuses on [Vaidlustaja ärisaladus].

7.16.5. Vaidlustaja väidab, et Hankija piirdus oma põhjenduses väitega „jäi ebaselgeks“.

Hankija on selgelt välja toonud, mis Komisjonile ebaselgeks jäi – [Vaidlustaja ärisaladus].

Kuivõrd hindamiskriteeriumi kohaselt peavad kõik strateegiasse valitud lahendused ja kanalid

olema väga hästi põhjendatud ning olukorras, kus Komisjonile jäi midagi ebaselgeks, on

Hankija hinnangul selge, et Vaidlustaja pakkumuses see väga hästi põhjendatud ei olnud. Sellest

tulenevalt on Komisjoni hinnang, et Vaidlustaja pakkumus ei vasta täielikult

hindamiskriteeriumile, korrektne.

7.17. Vaidlustaja toob vaidlustuses välja, et Hankija on Vaidlustajale ette heitnud, et

Komisjonile jäi ebaselgeks, miks erilahendused on veebiliikluse kasvatamiseks kulutõhusad.

7.17.1. Hankija nõustub Vaidlustajaga, et Komisjonil oli õigus hinnata, kas valitud kanalid ja

lahendused olid kampaania eesmärke, sihtrühma ning kasutatavat eelarvet arvestades

põhjendatud ja kulutõhusad ning, et RSD p-ist 9.2 ei [Vaidlustaja ärisaladus].

7.17.2. Komisjoni hinnangus kasutatud sõnastust kõige kulutõhusamad lahendused ei tulegi

15 (24)

käsitada nõudena, et Vaidlustaja pidi tõendama iga [Vaidlustaja ärisaladus].

7.17.3. [Vaidlustaja ärisaladus].

7.17.4. Hankija ei eeldanud iga erilahenduse kohta eraldi kontaktihinda, konversioonimudelit

ega veebikülastuste prognoosi. Pakkujal oli vabadus oma valikute kulutõhusust põhjendada,

kuid RSD-st tulenevalt pidi pakkumusest [Vaidlustaja ärisaladus].

7.17.5. Vaidlustaja väidab, et RHAD-is oleks Hankija pidanud kindlaks määrama, milliste

näitajate alusel tuli kanalite kulutõhusust hinnata. Hankija on seisukohal, et vastavas

valdkonnas tegutseva eksperdina pidi Vaidlustaja ise Hankijale veenvalt põhjendama, miks

[Vaidlustaja ärisaladus]. Komisjon ei hinnanud Vaidlustaja pakkumust 15 punkti vääriliseks ehk

olulises osas vastavaks põhjusel, et [Vaidlustaja ärisaladus]. Komisjon hindas pakkumust

tervikuna ning väärtuspunktide omistamisel oli üheks asjaoluks, et pakkumuses ei olnud

piisavalt veenvat põhjendust, miks on valitud [Vaidlustaja ärisaladus].

7.18. [Vaidlustaja ärisaladus].

7.18.1. [Vaidlustaja ärisaladus].

7.18.2. [Vaidlustaja ärisaladus].

7.18.3. [Vaidlustaja ärisaladus].

7.18.4. [Vaidlustaja ärisaladus].

7.19. Vaidlustaja toob vaidlustuses välja, et Hankija on Vaidlustajale ette heitnud, et kampaania

algfaasis jäi venekeelse elanikkonna kaasatus nõrgemaks ning viimases etapis ei olnud

täpsustatud info jõudmist muukeelse elanikkonnani. Vaidlustaja arvates pole Komisjoni

põhjendused piisavad.

7.19.1. [Vaidlustaja ärisaladus].

7.19.2. [Vaidlustaja ärisaladus].

7.19.3. [Vaidlustaja ärisaladus].

7.19.4. [Vaidlustaja ärisaladus].

7.20. Vaidlustaja toob vaidlustuses välja, et Hankija on Vaidlustajale ette heitnud, et

kaubanduskeskuse erilahendus tõi esile pigem kampaaniategelase kui veebilehe ega olnud

kõige kulutõhusam lahendus. Vaidlustaja arvates pole Komisjoni põhjendused piisavad.

7.20.1. [Vaidlustaja ärisaladus].

7.20.2. [Vaidlustaja ärisaladus]. Hankija hindas pakkumusi tervikuna, kuid terviklik hindamine

ei tähenda, et üksikute oluliste ja suure eelarvelise kaaluga lahenduste põhjendatust ei võiks

hindamisel aluseks võtta.

7.20.3. Komisjoni põhjendus ei seisnenud selles, et kaubanduskeskuse erilahendus ei võiks

tähelepanu äratada või kampaania eesmärki toetada. Komisjoni hinnangul ei olnud Vaidlustaja

pakkumuses piisavalt põhjendatud eeldust, et kampaaniategelase tekitatud tähelepanu viib

soovitud järgmise sammuni – huvi tekkimise ja olevalmis.ee külastamiseni – ega seda, miks on

16 (24)

põhjendatud suunata sellele lahendusele suur osa meediaeelarvest.

7.21. Vaidlustaja toob vaidlustuses välja, et Hankija on Vaidlustajale ette heitnud, et

kampaaniaperioodi valikut ei põhjendatud ning kuidas kavandatud ajastus toetab kampaania

eesmärke. Vaidlustaja leiab, et Komisjoni põhjendused pole piisavad.

7.21.1. RSD-s on toodud välja hindamiskriteerium: Kampaania kestus ja periood on valitud

lähtuvalt kampaania teemast ja eesmärkidest. Pakkuja on veenvalt põhjendanud, kuidas

kavandatud ajastus toetab kampaania eesmärkide saavutamist. Vaidlustaja pakkumuses on

esitatud valitud kampaania periood ja tegevuste ajaline järjestus, kuid ei ole põhjendatud, miks

valiti kampaania alustamiseks [Vaidlustaja ärisaladus]. Asjaolu, et TK võimaldas pakkujal

valida kampaaniaperioodi vabalt septembrist novembrini, ei kõrvaldanud

põhjendamiskohustust – vastupidi, pakkujale antud valikuvabaduse tõttu oli hindamisel oluline

näha, miks pakkuja just sellise valiku tegi.

7.21.2. Komisjon ei hinnanud negatiivselt kampaaniaperioodi ennast, vaid seda, et pakkumuses

ei olnud põhjendatud, miks on valitud just see periood ja kampaania kestvus, kuidas need

toetavad kampaania teemat ning eesmärkide saavutamist. Hindamiskriteeriumi kirjeldus seda

nõudis ning Komisjonil oli alust pakkumust hinnata kui olulises osas kriteeriumile vastav.

Veenvate põhjenduste puudumine ei saa Komisjoni hinnangul kaasa tuua pakkumuse täielikku

vastavust kriteeriumile. Vaidlustaja märgib ka ise vaidlustuses, et põhjendusi pakkumuses ei

esitatud.

7.22. Vaidlustaja esitab väite, et kampaania edu sõltub suurel määral tegelaskuju

huvipakkuvusest.

7.22.1. Komisjon ei leidnud, et tegelaskuju oleks sobimatu või et pakkuja oleks pidanud

garanteerima tegelaskuju tulevase populaarsuse. Vastupidi, komisjon hindas kampaanianäo

valikut ja selle põhjendust positiivselt ning leidis, et karakter võib sihtrühmas olla mõjus.

[Vaidlustaja ärisaladus].

7.22.2. [Vaidlustaja ärisaladus].

7.23. Hindamiskriteeriumi ühetaolise kohaldamise kontrollitavuse küsimus.

7.23.1. Vale on Vaidlustaja etteheide, justkui oleks Hankija hinnanud Kolmanda isiku

pakkumust ja Vaidlustaja pakkumust erinevalt. Komisjon on kohtles kõiki pakkujaid võrdselt

ning lähtus pakkumuste hindamisel samadest alustest.

7.23.2. RSD p 9.3.3 sätestab: Juhul, kui kriteerium on punkti sisukirjelduse põhjal nõutud

ulatuses täitmata, hinnatakse kvaliteediga seotud hindamiskriteeriumit ühe taseme võrra

madalama punktide arvuga. Suurim erinevus Kolmanda isiku ja Vaidlustaja pakkumuste vahel

oli see, kui selgelt ja veenvalt olid pakkujad oma strateegilisi valikuid põhjendanud ning

sidunud neid sihtrühma ja kampaania eesmärkidega.

7.23.3. Kolmanda isiku pakkumuses on statistilised andmed kanalivalikutega seostatud otseselt.

Kolmanda isiku pakkumuses oli samuti kasutatud Kantar Emor Atlas 2025 andmeid, kuid

andmetele tuginedes oli kanalite puhul esitatud muu hulgas nädalane katvus ja sobivusindeks

ning nende kõrval kirjeldatud vastava kanali rolli kampaanias ja põhjendatud selle sobivust.

Selliselt oli käsitletud nii sotsiaalmeedia, digitaal- ja välimeediakanalite valikut. Lisaks on

Kolmanda isiku pakkumuses statistilisi andmeid analüüsitud eraldi erinevate sihtrühmade,

sealhulgas 18 - 40-aastaste linnaelanike ning venekeelsete 18 - 40-aastaste linnaelanike lõikes,

tuues välja kanalite katvuse ja sobivuse näitajad. Kolmanda isiku pakkumuses on seega

17 (24)

selgemalt jälgitav seos sihtrühma meediakasutuse statistiliste andmete, tehtud kanalivaliku ja

kanalite rolli vahel. Seda erinevust kajastas ka Komisjoni hinnang, mille kohaselt oli Kolmanda

isiku pakkumuses kanalivalik põhjendatud konkreetsete sihtrühmade meediakasutuse andmete

põhjal ning strateegiat toetasid tugevad statistilised andmed. Vaidlustaja pakkumuses seevastu

konkreetsed seosed ja veenvad põhjendused sihtrühma meediatarbimise statistiliste andmete ja

kanalite valiku vahel puudusid, mistõttu Komisjon selle ka oma hinnangus välja tõi.

7.23.4. Kuna sotsiaalmeedia moodustab kampaaniast väga suure osa ja mängib osakaaludes

olulist rolli, soovis Komisjon näha ka sisukat lähenemist sotsiaalmeediale läbi põhjaliku

sotsiaalmeediastrateegia.

7.23.4.1. [Vaidlustaja ärisaladus].

7.23.4.2. Kolmanda isiku sotsiaalmeediastrateegia oli üles ehitatud kampaaniat toetavale

täiendavale tervikule. Selgelt oli välja toodud sotsiaalmeedia roll sihtrühma kõnetamisel,

kampaania katvuse ja korduskontaktide loomisel ning veebilehe liikluse kasvatamisel.

Sisustrateegia ja mõjuisikute tegevused olid detailselt läbi töötatud. Strateegia sisu moodustasid

selgelt ja arusaadavalt koostatud realistlik plaan, kus oli toodud sihtrühmapõhine tasuline levik,

mõjuisikute tegevused ja veebilehele suunamine. Pakutud lahendust hindas hindamiskomisjon

teostatavana ning erinevatele sihtrühmadele atraktiivsena, strateegias olid selgelt määratletud

tegevused, nende eesmärgid ja sisuloome kontseptsioon.

7.23.4.3. Kuigi mõlemad pakkumused sisaldasid statistilisi andmeid, venekeelseid kanaleid,

sotsiaalmeediategevusi ja tulemuste prognoose, ei ole see aluseks samaväärsele

hindamistulemusele. Hinnatav ei olnud mitte üksnes elemendi olemasolu, vaid nende

põhjendatus, seosed ja sobivus sihtrühma ja kampaania eesmärkidega. Lisaks ei olnud

hindamise alus suurim prognoositav kontaktide arv, veebikülastatavus vms vaid tegemist oli

kvalitatiivse hindamisega.

7.23.4.4. Võrreldes Kolmanda isiku pakutud meediastrateegiat Vaidlustaja omaga, on veendus

Komisjon, et Vaidlustaja pakkumus vastab Hindamiskriteeriumile olulises osas, mitte täielikult.

Kolmanda isiku meediastrateegia vastas kõikidele tingimustele, kuid ei olnud ka

maksimumpunktide vääriline, sest ei ületanud Hankija ootusi. Võrreldes kaht pakkumust, oli

Kolmanda isiku pakkumus oluliselt sisukam, paremini põhjendatud ja kahte pakkumust

samaväärseks hinnata ei olnud alust.

7.24. Hankija hindas pakkumusi tervikuna ning iga pakkumust iseseisvalt. Punkte anti terviku

eest, mitte üksikute hinnangu põhjenduseks olnud väidete eest.

Vaidlustaja pakkumuse peamine erinevus Kolmanda isiku pakkumusega võrreldes oli veenvate

põhjenduste puudumine, millest tulenevalt hindas Komisjon Vaidlustaja pakkumuse

Hindamiskriteeriumile olulises osas vastavaks ning omistas pakkumusele 15 väärtuspunkti.

Suurim erinevus Kolmanda isiku ja Vaidlustaja pakkumuste vahel oli see, kui selgelt ja veenvalt

olid pakkujad oma strateegilisi valikuid põhjendanud ning sidunud neid sihtrühma ja kampaania

eesmärkidega. Põhjendused olid Hindamiskriteeriumi kohaselt selgelt nõutud. Liiga üldiste ja

mitteveenvate põhjenduste sisaldumine pakkumuses või põhjenduste puudumine ei saanud

kaasa tuua Vaidlustaja pakkumuse hindamist kõnealuse kriteeriumi osas täielikult vastavaks.

7.25. 25.08.2026 esitas Hankija täiendavad seisukohad.

7.25.1. Kuivõrd loovlahenduse ja meediastrateegia hindamiskriteeriumid on oma olemuselt

subjektiivsed, siis tõi Hankija oma vastuses välja meetmed, mille Hankija on kasutusele võtnud

subjektiivsuse vähendamiseks. Hankija ei arva, et vastavad meetmed iseenesest tõendavad

Hankija hinnangu sisulist põhjendatust ja kooskõla hindamiskriteeriumidega.

18 (24)

7.25.2. Hankija on seisukohal, et on vastuses vaidlustusele põhjendusi täpsustanud Riigikohtu

otsuse 3-201198/58 p-is 21 toodud piirides ega ole põhjendusi või hinnangut sisuliselt muutnud.

Nt Vaidlustajale esitatud hindamisotsuse põhjenduses tõi Hankija välja, et [Vaidlustaja

ärisaladus].

7.25.3. RSD-s toodud Hindamiskriteeriumi kohaselt olid pakkumuses nõutud põhjendused ning

kehtestatud selgesõnaline hindamismetoodika kirjeldus. Olukord, kus Komisjonile jäid

Vaidlustaja pakkumuses mitmed asjad ebaselgeks või Komisjon ei tuvastanud

Hindamiskriteeriumi kohaselt nõutud selgesõnalisi põhjendusi, annabki alust omistada

pakkumusele 15 punkti, kuna pakkumus vastas olulises osas etteantud kriteeriumidele (kuid

mitte täielikult). Hankija on oma hindamisotsuse põhjenduses välja toonud, millised

põhjendused Vaidlustaja pakkumuses puudusid või ebaselgeks jäid.

7.25.4. Nii hindamisotsuse põhjenduses kui ka vastuses vaidlustusele on Hankija välja toonud,

et Vaidlustaja pakkumuses puuduvad statistilised andmed kanalite valiku toetamiseks.

Statistiliste andmete allikate nimekiri on esitatud slaidil 57 ehk pakkumuses vaid viidati, et

allikana on kasutatud erinevaid uuringuid. Pakkumuses tervikuna puudusid sisulised

põhjendused, kuidas nimetatud allikaid kanalite valikul kasutatud on. Seega olid puudu seosed

allikate ja põhjenduste vahel. Üksi viide uuringule või allika nimetamine ei põhjenda

meediastrateegiasse lisatud kanalite valikut ega täida hindamiskriteeriumi „Kanalite valiku

põhjendust toetavad ka statistilised andmed“.

Hankija on endiselt seisukohal, et kanalite valiku põhjendust toetavad statistilised andmed

Vaidlustaja pakkumuses puuduvad. Vaidlustaja on pakkumuses välja toonud võimalikud

lõpptulemused, kuid ei ole veenvalt põhjendanud, kuidas nende lõpptulemusteni jõutakse.

Hankija kohustuseks ei olnud hakata viidatud allikate nimekirjast ise otsima toetavaid statistilisi

andmeid kanalite valiku põhjendamiseks, seda enam, et Hankijal puudub ka juurdepääs viidatud

uuringutele (uuringute tulemuste nägemine on tasuline).

7.25.5. Hankijale jääb arusaamatuks Vaidlustaja väide, et seisukohad „üldine eristus“, „andmed

olid olemas, kuid kanalivaliku põhjenduseks puudusid“ ei asenda pakkumuses esitatud teabe

sisulist hindamist. Vaidlustaja arvates oleks Hankija ise pidanud looma seosed pakkumuses

loeteluna esitatud allikate ja kanalite valiku vahel ja see tähendaks Vaidlustaja arvates

pakkumuses esitatud teabe sisulist hindamist. Hankijal ei ole õigust pakkumustele ise sisu anda.

7.25.6. Viidates RHS § 47 lg 4 p-ile 3 väidab Vaidlustaja, et Hankija pidi selgitama, milles

seisnes eduka pakkumuse ühikuliselt mõõdetav eelis ja miks hinnati samu elemente Vaidlustaja

pakkumuses ebapiisavaks. Vaidlustaja tõlgendus RHS § 47 lg 4 p-ist 3 ei ole õige, sest seadus

sellist kohustust hankijale ei pane. RHS-i kohaselt on hankija kohustuseks esitada edukat

pakkumust iseloomustavad andmed, mis andsid edukale pakkumusele eelise vaidlustaja

pakkumusega võrreldes. Seda on Hankija teinud.

7.25.7. Vaidlustaja toob oma vastuses välja, et Hankijal oli õigus hinnata erilahenduste

strateegilist rolli. Nagu Hankija vastuses vaidlustusele selgitas, puuduvad põhjendused, millele

tuginedes Vaidlustaja väidab, et [Vaidlustaja ärisaladus].

7.25.8. Vaidlustaja leiab, et Hankija hindamisotsuse põhjendusest pidi nähtuma, [Vaidlustaja

ärisaladus].

Hankija on vastuses selgelt välja toonud, et Komisjonile ei selgunud pakkumusest, millise

kaalutluse tulemusena on Vaidlustaja venekeelse sihtrühma osas kampaania selliselt üles

ehitanud. Ehk Vaidlustaja ei olnud pakkumuses pakutud lahendust piisavalt põhjendanud ning

sellest tulenevalt andis hindamiskomisjon ka vastava tagasiside.

Hankija rõhutab veelkord, et pakkumusi hinnati tervikuna ning hindamisel lähtuti RSD-s

toodud hindamismetoodikast. Seega ei tulenenud Komisjoni otsus 15 punkti omistamiseks

19 (24)

ainuüksi venekeelse elanikkonnaga seotud põhjenduste puudumisest, vaid oli üks osa sellest.

7.25.9. Sotsiaalmeediastrateegiat hindas Hankija meediastrateegia hindamiskriteeriumi osana,

sest hindamiskriteeriumi pealkiri oli „Esimese töö “Sügistormideks valmis” meediastrateegia

(sh sotsiaalmeediastrateegia)“.

[Vaidlustaja ärisaladus].

8. Kolmas isik, ühispakkujad Havas Media OÜ ja Meediaagentuur OÜ, vaidlustusmenetluses

sisulisi seisukohti ei esitanud.

VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED

9. Vaidlustaja taotleb Hankija otsuse kehtetuks tunnistamist, millega tunnistati edukaks Havas

Media OÜ ja Meediaagentuur OÜ pakkumus, sest Vaidlustaja arvates on Hankija hinnanud

Vaidlustaja pakkumust hindamiskriteeriumi „Esimese töö „Sügistormideks

valmis“ meediastrateegia (sh sotsiaalmeediastrateegia)“ alusel põhjendamatult madalalt – 15

punktiga.

10. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et „Esimese töö „Sügistormideks

valmis“ meediastrateegia (sh sotsiaalmeediastrateegia) (edaspidi Meediastrateegia) hindamine

on olemuslikult nn loovtöö hindamine ning Meediastrateegia hindamine Hindamiskriteeriumi

alusel on selle kriteeriumi olemusest tulenevalt valdavalt Hankija kaalutlusotsus, mis oma

hinnangulise iseloomu tõttu on vaidlustuskomisjoni või kohtu poolt kontrollitav üksnes piiratud

ulatuses.

11. Seoses loovtöö hindamisega on Riigikohus oma 11.12.2020 otsuse 3-20-1198 p-is 17

leidnud, et vaidlustuskomisjonil ja kohtul tuleb hankija otsuse hinnangulisele iseloomule

vaatamata hinnata, kas hindamisel arvestati asjakohaseid, täielikke ja tõendatud fakte ning

õiguse üldpõhimõtteid, samuti, kas hindamine toimus RHAD-is teatavaks tehtud

hindamiskriteeriumide kohaselt (RHS § 117 lg 1). VAKO ja kohtud ei pea sedalaadi hinnangute

kontrollimisel asendama hankija hinnanguid enda omadega ega kõrvaldama kõiki mõeldavaid

kahtlusi (vt ka kolleegiumi otsus nr 3-20-718/28, p 18). Kõrvaldada tuleb aga vähemalt olulised

kahtlused.

Riigikohus selgitas oma eelnimetatud otsuse p-is 20 ka järgmist: [---] Hindamiskomisjonile

peab jääma vabadus oma tööd korraldada, muutmata hindamiskriteeriume ega nende

osakaale. Üldjuhul tuleks lisaks sisulistele hindamiskriteeriumidele RHAD-s määrata kindlaks

hindamismetoodika (sh punktiskaala), kuid see ei pea olema ammendav, teisisõnu võib seda

pärast pakkumuste avamist kohandada konkreetsetele pakkumustele. Hankijatel ei ole

kvalitatiivse hindamise kriteeriumidesse võimalik kirja panna kõiki detaile, mis võivad

hindamisel oluliseks osutuda. Vajaduse korral võib aga jätta metoodika ka ette kindlaks

määramata ja kujundada see tervikuna alles pärast pakkumuste avamist (Euroopa Kohtu otsus

asjas nr C-6/15: Dimarso, p-d 27-31; C-252/10 P:Evropaïki Dynamiki, p 35).

Hindamismetoodika kohandamise õigus annab hankijale pakkumuste hindamisel suurema

otsustusruumi kui pakkumuste vastavuse kontrollimisel (vrd kolleegiumi otsus nr 3-19-1464/41,

p 13). Hindamismetoodika võib põhineda nii absoluutskaalal kui ka samas hankes esitatud

pakkumuste suhtelisel võrdlusel. Suhtelise hindamismetoodika puhul peab võrdlemine olema

dokumenteeritud. Ka absoluutse hindamisskaala puhul peab hankija vajaduse korral selgitama

sarnaste pakkumuste erinevat hindamist.

12. Kuigi osana pakkumuse hindamisest on Meediastrateegia hindamine Hindamiskriteeriumi

alusel Hankija ainupädevuses ning, nagu eespool märgitud, annab see kriteerium juba

olemuslikult hindajale suure hinnanguruumi, põhinedes võrdlemisi subjektiivsetel elementidel

20 (24)

(vt Riigikohtu 09.08.2016 otsuse nr 3-3-1-51-16 p 16), peab vaidlustuskomisjon Riigikohtu

otsusest nr 3-20-1198 tulenevalt käesoleval juhul kontrollima, kas pakkumuste hindamisel

Komisjon:

1) lähtus RHAD-is kehtestatud hindamiskriteeriumidest, nende alakriteeriumidest ning

hindamise korrast;

2) arvestas hindamisel asjakohaseid, täielikke ja tõendatud fakte.

Juhindudes Riigikohtu otsuse nr 3-20-1198 p-ist 21 [---] Seejuures on piisav, kui pakkumuse

edukaks tunnistamise korraldusest või selles viidatud dokumendist nähtuvad, millistele alustele

hankija otsustused tuginevad (kolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-45-12, p 29). Väga üldsõnalised

põhjendused võivad olla vastuolus RHS § 117 lg-ga 1 ja § 47 lg 4 p-ga 3, vaidluse korral saab

aga hankija otsuse põhjendusi kohtumenetluses täpsustada. [---] arvestab vaidlustuskomisjon

Hankija otsuse põhjendatuse kontrollimisel ka Hankija poolt vaidlustusmenetluses esitatud

põhjendusi.

13. TK p-i 8.12.1 kohaselt peab pakkumuses esitatav esimene töö „Sügistormideks

valmis“ sisaldama: meediastrateegiat (sh sotsiaalmeedia strateegia), mis sisaldab

osakampaania kava, sh kanalite valikut koos põhjendustega, seosed sihtrühmaga ja

osakampaania eesmärkidega ning osakampaania perioodi/kestvust koos põhjendusega.

Meediastrateegia mõiste on avatud TK p-is 1.4.13: Meediastrateegia – on strateegiline alus ja

raamistik kõigile meediategevustele. Toote või teenuse turunduskommunikatsiooni plaan, mis

hõlmab ajalehti, ajakirju, televisiooni, raadiot ja internetti. See on terviklik ja põhjalik

dokument, mis määratleb meediainvesteeringute strateegilise suuna: sihtrühmad,

meediavalikud, kanalite rolli, hooajalisuse, konkurentsikeskkonna ja eelarvejaotuse üldise

loogika, olles strateegiline alus ja raamistik kõigile meediategevustele. Meediastrateegia

dokument ei sisalda detailset kampaaniaplaani ega konkreetseid eelarveid.

14. RSD p-is 9.2 on Hindamiskriteeriumi kohta kehtestatud järgmist.

Strateegia on selgelt sõnastatud, selges vastavuses kampaania eesmärkidega ja tagab parimal

võimalikul moel kampaania oodatavate tulemuste saavutamise ja eesmärkide täitmise.

Meediastrateegia on esitatud selgelt ja ülevaatlikult.

Meediastrateegias on välja toodud planeeritavad kanalid, nende valikule on lähenetud loovalt,

kanalid moodustavad terviku, need on hästi põhjendatud, kulutõhusad, võtavad arvesse

sihtrühma ning sobivad sõnumi edastamiseks.

Kanalite valiku põhjendust toetavad ka statistilised andmed.

Meediastrateegia arvestab Eestis elava venekeelse elanikkonnaga. Kampaania kestus ja

periood on valitud lähtuvalt kampaania teemast ja eesmärkidest. Pakkuja on veenvalt

põhjendanud, kuidas kavandatud ajastus toetab kampaania eesmärkide saavutamist.

Kõik strateegiasse valitud lahendused ja kanalid on väga hästi põhjendatud, moodustavad

terviku (sh pakutud loovlahendusega) ja aitavad igati täita kampaania eesmärke.

„35“ punkti – vastab täielikult ja ületab etteantud kriteeriumeid

„25“ punkti – vastab täielikult etteantud kriteeriumitele

„15“ punkti – vastab olulises osas etteantud kriteeriumitele

„5“ punkti – vastab vähesel määral etteantud kriteeriumitele

Pakkumuste hindamist kvaliteediga seotud hindamiskriteeriumide alusel, sh

Hindamiskriteeriumi alusel, täpsustavad RSD p 9.3 ja selle alapunktid:

9.3. Kvaliteediga seotud hindamiskriteeriumite puhul (ehk loovlahendus ja meediastrateegia)

toimub pakkumuste hindamine ja väärtuspunktide andmine kollegiaalselt hankija moodustatud

hindamiskomisjoni poolt. Hindamiskomisjoni kuuluvad hankija eksperdid ennetustöö ja

kommunikatsiooni valdkondadest ning asutuseväline ekspert.

9.3.1. Kvaliteedikriteeriumite puhul toimub komisjoni poolt hindamine anonüümselt vastavalt

21 (24)

tehnilise kirjelduse punktis 8.142 kirjeldatule.

9.3.2. Iga kriteeriumi puhul leitakse komisjoniliikmete ühine punktide arv.

9.3.3. Kriteeriumite hindamine toimub kriteeriumi juures toodud metoodika ja väärtuspunktide

jagunemise alusel, kus maksimaalne arv väärtuspunkte antakse pakkumusele, mis vastab

täielikult ja ületab etteantud kriteeriumeid. Juhul, kui kriteerium on punkti sisukirjelduse põhjal

nõutud ulatuses täitmata, hinnatakse kvaliteediga seotud hindamiskriteeriumit ühe taseme

võrra madalama punktide arvuga.

15. Lähtudes eeltoodust on vaidlustuskomisjon seisukohal, et RSD p-idest 9.2, 9.3.2 ja 9.3.3

tulenevalt tuli Meediastrateegia hindamisel Hindamiskriteeriumi alusel hinnata

Meediastrateegiat tervikuna ning hindamise tulemusel oli võimalik pakkumusele

(konkreetsemalt Meediastrateegiale) anda 35, 25, 15 või 5 punkti.

Vastuses vaidlustusele selgitas Hankija mh samuti, et Komisjon hindas Hindamiskriteeriumi

alusel Meediastrateegiat tervikuna ning lähtus punktide omistamisel Meediastrateegiast

kogumis. Iga üksiku Komisjoni põhjenduses toodud väite eest ei ole Komisjon punkte

alandanud.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et pakkumuste hindamisel on Komisjon kohaldanud

Hindamiskriteeriumi RHAD-is sätestatud kujul, hinnates Meediastrateegiat tervikuna.

Komisjon ei sidunud ega pidanudki siduma iga tema poolt välja toodud puudust Vaidlustaja

Meediastrateegias konkreetselt vähendatud punktidega.

16. Nagu eespool korduvalt mainitud, hindas Komisjon Vaidlustaja pakkumuses esitatud

Meediastrateegiat Hindamiskriteeriumi alusel 15 punktiga – vastab olulises osas etteantud

kriteeriumitele. Seega leidis Komisjon, et Vaidlustaja Meediastrateegia ei vastanud täielikult

etteantud kriteeriumidele, kuna sellisel juhul oleks Komisjon Vaidlustaja Meediastrateegiale

omistatud 25 punkti - vastab täielikult etteantud kriteeriumitele.

Tuvastamaks, kas Komisjon on omistanud Vaidlustaja Meediastrateegiale 15 punkti

põhjendatult ja õiguspäraselt, tuleb vaidlustuskomisjonil kontrollida, kas Vaidlustaja

Meediastrateegia kui terviku puhul esineb kasvõi üks mittevastavus TK p-ides 1.4.13, 8.12.1 ja

RSD p-is 9.2 etteantud kriteeriumidele. See välistab RSD p-i 9.2 kohaselt pakkumusele

Hindamiskriteeriumi alusel 25 või koguni 35 punkti andmise.

17. Nii TK p-is 8.12.1 kui RSD p-is 9.2 esitatud Hindamiskriteeriumi kirjelduses (vt käesoleva

otsuse p-id 13 ja 14) on rõhutatud pakkuja poolt Meediastrateegias tehtud valikute

põhjendamise kohustust: Meediastrateegia peab sisaldama kanalite valikut koos põhjendustega

[---] (TK p 8.12.1), [planeeritavad kanalid] on hästi põhjendatud, [---] kanalite valiku

põhjendust toetavad ka statistilised andmed, [---] pakkuja on veenvalt põhjendanud, kuidas

kavandatud ajastus toetab kampaania eesmärkide saavutamist,[---] Kõik strateegiasse valitud

lahendused ja kanalid on väga hästi põhjendatud [---] (RSD p 9.2). Seega ei saa olla vaidlust

selles, et asjakohasel põhjendamisel pidi olema Meediastrateegias väga suur roll. Samas märgib

vaidlustuskomisjon, et see, kas miski on põhjendatud, hästi põhjendatud, veenvalt põhjendatud

või väga hästi põhjendatud, on subjektiivse hinnangu küsimus. On ilmne, et Vaidlustaja ja

Hankija võivad olla eriarvamusel Vaidlustaja Meediastrateegias toodud põhjenduste piisavuse

osas. See, millise hinnangu on Komisjon andnud ühe või teise asjaolu põhjendatusele ning kas

need põhjendused on Komisjoni arvates nt veenvad, on vaidlustuskomisjoni poolt kontrollitav

vaid erandjuhul ja väga piiratud ulatuses. Samas nt mingi vajaliku põhjenduse puudumine on

vaidlustuskomisjoni poolt kontrollitav.

18. Vaidlustuses on Vaidlustaja toonud välja ning esitanud oma vastuargumendid kõigile

2 Vaidlustuskomisjon märgib, et TK p 8.14 ei sisalda reegleid pakkumuse hindamiseks Komisjoni poolt, vaid

nõudeid esimese töö („Sügistormideks valmis“ loovlahenduse ja meediastrateegia (sh sotsiaalmeediastrateegia))

vormistamiseks pakkuja poolt, mis tagaks töö anonüümsuse.

22 (24)

Komisjoni põhjendustele Vaidlustaja Meediastrateegiale Hindamiskriteeriumi alusel antud

punktide kohta, mis tehti Vaidlustajale teatavaks Hankija 30.07.2026 kirjaga (edaspidi

Põhjendused meediastrateegiale). Vaidlustuskomisjon möönab, et Põhjendused

meediastrateegiale on kohati üldsõnalised ning võib jääda ebaselgeks, milles konkreetne

etteheide täpselt seisneb. Siiski sisalduvad Põhjendustes meediastrateegiale kokkuvõttes

Komisjoni seisukohad tema poolt tuvastatud puuduste kohta, mille tõttu omistas Komisjon

Vaidlustaja Meediastrateegiale 15 punkti, tuues välja ka konkreetsed puudused, mis esinesid

Komisjoni hinnangul Vaidlustaja Meediastrateegias. Seda, et Komisjoni põhjendused olid

Vaidlustajale arusaadavad, näitavad vaidlustuse põhjendused.

19. Kuna RSD p-idest 9.2 (hindepunktide skaala), 9.3.2 ja 9.3.3 tulenevalt piisab selleks, et

tuvastada, kas Meediastrateegiale ei tule Hindamiskriteeriumi alusel omistada 25 punkti -

vastab täielikult etteantud kriteeriumitele, asjaolust, et Meediastrateegia ei vasta vähemalt ühele

etteantud kriteeriumile ning tulenevalt RSD p-i 9.3.3 teisest lausest: Juhul, kui kriteerium on

punkti sisukirjelduse põhjal nõutud ulatuses täitmata, hinnatakse kvaliteediga seotud

hindamiskriteeriumit ühe taseme võrra madalama punktide arvuga, tuleb pakkumusele sellisel

juhul anda 15 punkti - vastab olulises osas etteantud kriteeriumitele, puudub

vaidlustuskomisjonil vajadus hinnata kõiki Komisjoni poolt Põhjendustes meediastrateegias

välja toodud hinnanguid Vaidlustaja Meediastrateegiale ning menetlusosaliste seisukohti nende

suhtes. Olukorras, kus osa väiteid osutub ebaoluliseks, sest need ei saa mõjutada vaidluse

lõpptulemust, ei pea võtma selle väite kohta ammendavat sisulist seisukohta (Riigikohtu otsus

3-20-1198, p 26).

20. Komisjon on esitanud Vaidlustaja Meediastrateegia kohta mh järgmise märkuse: jääb

ebaselgeks [---] miks valitud erilahendused on veebiliikluse kasvatamiseks kõige

kulutõhusamad lahendused.

RSD p-s 9.2 on mh nõuded: [---] Meediastrateegias on välja toodud planeeritavad kanalid,

nende valikule on lähenetud loovalt, kanalid moodustavad terviku, need on hästi põhjendatud,

kulutõhusad [---] ja [---] Kõik strateegiasse valitud lahendused ja kanalid on väga hästi

põhjendatud [---].

20.1. Komisjon lähtus RSD p-is 9.2 toodud Hindamiskriteeriumi kirjeldusest, mille kohaselt

pidid valitud lahendused olema põhjendatud ja kulutõhusad. Vaidlustuskomisjon nõustub

Hankijaga, et Vaidlustaja Meediastrateegias pole arusaavalt ja põhjendatult välja toodud, miks

pakkuja on valinud just need erilahendused ja andnud neile märkimisväärse eelarvelise kaalu

kampaania eesmärkide saavutamiseks, sh miks on just need erilahendused veebiliikluse

kasvatamise seisukohalt kulutõhus valik.

20.2. Vaidlustaja on viidanud [Vaidlustaja ärisaladus].

Vaidlustuskomisjon märgib, et RSD p-ist 9.2 tulenes siiski pakkujale kohustus omalt poolt

põhjendada lahenduste kulutõhusust, mitte üksnes kohustus teha Hankijale andmed

kättesaadavaks.

Vaidlustuskomisjon leiab, et kuigi Vaidlustaja Meediastrateegias pakkumuses olid esitatud

[Vaidlustaja ärisaladus].

21. Komisjon on esitanud Vaidlustaja Meediastrateegia kohta mh järgmise märkuse: Komisjon

kiitis kaubanduskeskuse erilahendust, mis tõmbaks tähelepanu, kuid toob fookusesse pigem

kampaania tegelaskuju, mitte veebilehe ning komisjoni hinnangul ei ole tegemist kõige

kulutõhusama lahendusega eesmärkide täitmiseks.

TK p-i 8.4.4 kohaselt on kampaania põhieesmärk suurendada teadlikkust olevalmis.ee

veebilehest, kui peamisest kriisideks valmistumise infoallikast.

RSD p-s 9.2 on mh nõuded: [---] Meediastrateegias on välja toodud planeeritavad kanalid,

nende valikule on lähenetud loovalt, kanalid moodustavad terviku, need on hästi põhjendatud,

23 (24)

kulutõhusad [---] ja [---] Kõik strateegiasse valitud lahendused ja kanalid on väga hästi

põhjendatud [---].

21.1. Vaidlustaja leiab, et Komisjon pole piisavalt põhjendanud, miks Vaidlustaja [Vaidlustaja

ärisaladus].

Vaidlustuskomisjoni arvates püüab Vaidlustaja vaidlustusmenetluses suunata

kaubanduskeskuse erilahenduse osas põhjendamiskohustust (pakkumuses) endalt Hankijale

(otsuses).

21.2. Vaidlustuskomisjon leiab, et kuivõrd RSD p-i 9.2 kohaselt pidid kõik valitud lahendused

ja kanalid olema hästi (või väga hästi) põhjendatud ja kulutõhusad, siis pidi Vaidlustaja

Meediastrateegias põhjendama ka [Vaidlustaja ärisaladus].

22. Komisjon on esitanud Vaidlustaja Meediastrateegia kohta mh järgmise märkuse: On lisatud

kampaania planeeritav periood, toodud on etapid, mis tegevusi kampaania ajal tehakse ja mis

eesmärgil, kuid puudu põhjendus, miks on konkreetne kampaania periood valitud ning kuidas

kavandatud ajastus toetab kampaania eesmärkide saavutamist.

RSD p-is 9.2 on nõue: Pakkuja on veenvalt põhjendanud, kuidas kavandatud ajastus toetab

kampaania eesmärkide saavutamist.

TK p-i 8.12.1 kohaselt pidi Meediastrateegia sisaldama mh osakampaania perioodi/kestvust

koos põhjendusega.

22.1. Vaidlustuses möönab Vaidlustaja ka ise, et ei ole Meediastrateegias põhjendanud, miks ta

valis kampaania „Sügistormideks valmis“ perioodiks [Vaidlustaja ärisaladus], miks on

kampaania just sellise kestvusega ning kuidas aitab see kaasa kampaania eesmärkide

saavutamisele.

Vaidlustaja viitab üksnes sellele, et Meediastrateegias toodud periood vastab TK p-ile 8.6.1,

mille kohaselt: Osakampaania periood on vabalt valitud kestvusega vahemikus september –

november 2026. Osakampaania elluviimiseks võib tegevusi pakkuda välja nii etapiliselt kui ka

ühtse voona.

22.2. Vaidlustuskomisjon leiab, et TK p 8.6.1 andis pakkujale õiguse valida kampaania kestvus

ajavahemikus september–november 2026 ning korraldada kampaania kas etapiliselt või ühtse

voona, kuid ei vabastanud teda RSD p-is 9.2 ja TK p-is 8.12.1 selgesõnaliselt esitatud

kohustusest veenvalt põhjendada, kuidas kavandatud ajastus toetab kampaania eesmärkide

saavutamist. Komisjon on oma eeltoodud hinnangus selgelt välja toonud nimelt põhjenduste

puudumise. Kuna RSD p 9.2 ja TK p 8.12 nõuavad vastavate põhjenduste esitamist

Meediastrateegias ning neid Vaidlustaja Meediastrateegias esitatud ei ole, ei vasta Vaidlustaja

Meediastrateegia täielikult etteantud kriteeriumidele.

23. Lähtudes käesoleva otsuse p-ides 20-22.2 esitatud seisukohtadest leiab vaidlustuskomisjon,

et Komisjon on jõudnud põhjendatult järeldusele, et Vaidlustaja Meediastrateegia ei vasta

täielikult etteantud kriteeriumidele. RSD p-i 9.3.3 teise lause (Juhul, kui kriteerium on punkti

sisukirjelduse põhjal nõutud ulatuses täitmata, hinnatakse kvaliteediga seotud

hindamiskriteeriumit ühe taseme võrra madalama punktide arvuga) alusel on Komisjon

hinnanud seda hindepunktide skaalal ühe taseme võrra madalamalt ehk 15 punktiga - vastab

olulises osas etteantud kriteeriumitele.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Komisjoni poolt Hindamiskriteeriumi alusel 15 punkti

andmine Vaidlustaja Meediastrateegiale on kooskõlas RHAD-iga ja Vaidlustaja

Meediastrateegiaga.

24. Vaidlustaja on esitanud kahtlusi selle kohta, et Komisjon ei ole hinnanud Kolmanda isiku

Meediastrateegiat samadest alustest lähtudes, kui Vaidlustaja Meediastrateegiat ning palub

24 (24)

vaidlustuskomisjonil sisuliselt kontrollida kogu Kolmanda isiku Meediastrateegia hindamist

Komisjoni poolt. Samas ei ole Vaidlustaja esitanud mingeid kontrollitavaid põhjendusi, miks

Komisjon on tema arvates Kolmanda isiku Meediastrateegiat valesti hinnanud.

24.1. Vaidlustuskomisjon juhib tähelepanu asjaolule, et kuigi loovlahenduste puhul on

võimalik, et hindamismetoodikas nähakse ette erinevate pakkumuste omavaheline võrdlus, siis

vaidlusaluses Riigihankes RHAD Meediastrateegiate hindamise meetodina eri pakkujate

Meediastrateegiate omavahelist võrdlemist ette ei näe ning vaidlustuskomisjonile teadaolevalt

ei ole Hankija sellist meetodit ka kasutanud. Olukorras, kus Komisjon pidi hindama 15 pakkuja

poolt esitatud Meediastrateegiaid, ei oleks hindamine võrdluse teel ilmselgelt ka olnud

võimalik. Seega ei ole Kolmanda isiku Meediastrateegia hindamine Komisjoni poolt seotud

Vaidlustaja Meediastrateegia hindamisega. RSD p-is 9.2 kehtestatud punktiskaala kohaselt anti

väärtuspunkte seotult pakkuja Meediastrateegia vastavusega ettenähtud kriteeriumidele,

maksimumpunktid anti juhul, kui strateegia ületas ettenähtud kriteeriume.

24.2. Kolmanda isiku Meediastrateegia ei ole saanud Komisjonilt maksimumpunkte, vaid seda

hinnati 25 punktiga - vastab täielikult etteantud kriteeriumitele. Vaidlustuskomisjon märgib, et

isegi, kui Vaidlustaja oleks Kolmanda isiku pakkumuse hindamise Komisjoni poolt vaidlustuse

esemena välja toonud, mida käesoleval juhul tehtud ei ole, ei saa vaidlustuskomisjon hakata

sisuliselt hindama Kolmanda isiku Meediastrateegiat tuvastamaks, kas Komisjoni järeldused

on õiged ning enamgi veel, kas esineb mingeid asjaolusid seadmaks Komisjoni hinnanguid

kahtluse alla. Vaidlustuskomisjon rõhutab veelkord, et Vaidlustaja ei ole oma kahtlusi

Kolmanda isiku Meediastrateegia osas millegagi põhjendanud.

Vaidlustuskomisjon märgib siiski, et on Kolmanda isiku Meediastrateegiaga tutvunud ning

leiab, et Vaidlustaja kahtlus, nagu poleks Komisjon tema ja Kolmanda isiku Meediastrateegia

hindamisel kohaldanud ühetaolist standardit (eelkõige statistiliste andmete kasutamise ja

venekeelse sihtrühma kaasamise osas), ei ole vaidlustuskomisjoni arvates põhjendatud.

Vaidlustuskomisjon leiab, et juba asjaolu, et Komisjon hindas 15 pakkuja anonüümseid

Meediastrateegiaid (RSD p 9.3.1) peaks piisavalt kõrvaldama kahtluse, et Komisjon pole

Vaidlustaja ja Kolmanda isiku pakkumuste hindamisel lähtunud samadest alustest.

25. Eeltoodud põhjustel on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankija otsus tunnistada

Riigihankes edukaks ühispakkujate Havas Media OÜ ja Meediaagentuur OÜ pakkumus on

õiguspärane ja alused selle kehtetuks tunnistamiseks puuduvad.

26. Vaidlustusmenetluse kulud

Lähtudes sellest, et vaidlustus jääb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel rahuldamata, kuuluvad

vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg-d 3 ja 8.

26.1. Hankija ei taotlenud kulude väljamõistmist.

26.2. Kolmas isik ei ole vaidlustusmenetluses faktiliselt osalenud.

26.3. Vaidlustaja kulud jäävad tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Taivo Kivistik