| Dokumendiregister | Riigikantselei |
| Viit | 26-01722-1 |
| Registreeritud | 07.09.2026 |
| Sünkroonitud | 09.09.2026 |
| Liik | Kiri |
| Funktsioon | |
| Sari | 13 Riigikantselei dokumendi- ja arhiivihalduse ning asjaajamise korraldamine/13-2 Teabehalduse kirjavahetus |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Riigikogu Kantselei |
| Saabumis/saatmisviis | Riigikogu Kantselei |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Selgitustaotluse esitaja Teie 28.08.2026
Meie .09.2026 nr 4-14/26-78/2
Vastuskiri valdade ja linnade tulubaasi
kujundamise dokumentide kohta
Austatud pöördumise saatja
Edastame alljärgnevalt Teie soovitud teabe ja selgitused aastatel 1990-1995 valdade ja linnade
tulubaasi kujundamist puudutavate dokumentide kohta. Viited asjakohastele dokumentidele on
lisatud hüperlinkidena.
Riigikogu Kantselei valduses ei ole 1993. aastal tegutsenud Vabariigi Valitsuse töörühma
(juhataja Heido Vitsur) materjale. Töörühma materjale puudutavas osas edastame Teie
selgitustaotluse käesoleva kirjaga vastamiseks Riigikantseleile (Lisa M. M. selgitustaotlus
(AK).pdf)
Seadused ja nendega seotud materjalid
1) Eesti Vabariigi üksikisiku tulumaksu seadus (RT 1990, 14, 151), vastu võetud 11.
oktoobril 1990. Seaduse seletuskirja ja selle lisasid Riigikogu Kantselei infosüsteemis,
samuti arhiivis ei leidunud. Seadusega seotud dokumentide kohta on Rahvusarhiivis
olemas säilik ERA.R-3.3.15131.
Seaduse §-s 2 nähti ette tulumaksu laekumine üksikisiku elukohajärgse esmatasandi kohaliku
omavalitsusüksuse eelarvesse. Alaliselt väljaspool Eesti Vabariiki elavate, kuid Eesti Vabariigis
tulu saavate üksikisikute tulumaks laekus tuluallika asukoha järgse esmatasandi kohaliku
omavalitsusüksuse eelarvesse. Seaduse § 9 lõikega 1 kohustati tööandjat või muud juriidilist
isikut pidama kinni tulumaksu töövõtjate või muude üksikisikute kasuks tehtavatelt
väljamaksetelt, naturaaltasudelt ja eraldistelt vastavalt kõnealusele seadusele ning kandma selle
samaaegselt kohalikku eelarvesse. Seaduse § 17 järgi oli selle haldusüksuse kohalikul
omavalitsusel, mille eelarvesse tulumaks laekus, õigus anda üksikutele maksukohustuslastele ja
nende gruppidele tulumaksusoodustusi või neid tulumaksust vabastada.
Seaduses ei olnud kindlaks määratud, milliste kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmise katteks
tulumaksust laekuvat raha kohalik omavalitsusüksus kasutada võib.
2) Tulumaksuseadus (RT I 1993, 79, 1184), vastu võetud 8. detsembril 1993.
Tulumaksuseaduse eelnõu 261 SE menetlusandmed, sh seletuskiri on leitav Riigikogu
koduleheküljelt. Seadusega seotud dokumentide kohta on Rahvusarhiivis olemas säilik
ERA.5119.2.355.
2
Seaduse §-ga 8 nähti ette tulumaksu laekumine riigieelarvesse, välja arvatud residendist füüsilise
isiku tulumaks, millest 52% laekus elukohajärgse omavalitsuse eelarvesse.
Seaduses ega selle seletuskirjas ei olnud märgitud, milliste kohaliku omavalitsuse ülesannete
täitmise katteks tulumaksust laekuvat raha kohalik omavalitsusüksus kasutada võib.
3) Tulumaksuseaduse § 8 muutmise seadus (RT I 1995, 94, 1626), vastu võetud 13.
detsembril 1995. Tulumaksuseaduse § 8 muutmise seaduse eelnõu 186 SE
menetlusandmed, sh seletuskiri on leitav Riigikogu koduleheküljelt. Seadusega seotud
dokumentide kohta on Rahvusarhiivis olemas säilik ERA.5119.2.1066.
Seaduse § 1 punktiga 2 muudeti tulumaksuseaduse §-i 8 selliselt, et residendist füüsilise isiku
tulumaksust hakati kandma riigi eraldisena 56% elukohajärgse omavalitsuse eelarvesse.
Seaduses ega selle seletuskirjas ei olnud märgitud, milliste kohaliku omavalitsuse ülesannete
täitmise katteks tulumaksust laekuvat raha kohalik omavalitsusüksus kasutada võib.
4) Maamaksuseadus (RT I 1993, 24, 428), vastu võetud 6. mail 1993. Maamaksuseaduse
eelnõu 3670605 SE menetlusandmed, sh seletuskiri on leitav Riigikogu koduleheküljelt.
Seadusega seotud dokumentide kohta on Rahvusarhiivis olemas säilik ERA.5119.2.247.
Seaduse § 1 lg 1 teise lause kohaselt koosnes maamaks riiklikust ja kohalikust maamaksust.
Seaduse § 6 lõike 2 järgi laekus kohalik maamaks esmatasandi omavalitsusüksuse eelarvesse.
Eelnõu seletuskirja esimesel lehel on märgitud, et esmatasandi omavalitsusele laekuv osa
maksust võimaldab ühtlustada maade erinevast asukohast ja kvaliteedist tulenevaid
majandamistingimusi piirkonna sees.
5) Valla- ja linnaeelarve ning riigieelarve vahekorra seadus (RT I 1993, 58, 802), vastu
võetud 10. augustil 1993. Valla- ja linnaeelarve ning riigieelarve vahekorra seaduse
eelnõu 159 SE menetlusandmed, sh seletuskiri on leitav Riigikogu koduleheküljelt.
Seadusega seotud dokumentide kohta on Rahvusarhiivis olemas säilik ERA.5119.2.305.
Seaduse §-ga 2 sätestati riigieelarvest valla- ja linnaeelarvesse raha eraldamine
üksikisiku tulu ja riikliku elatusraha osas seadusega tehtud maksuvabastuste
kompenseerimiseks; valla- ja linnaeelarvete tulude täiendamiseks;
alg-, põhi- ja keskkoolide, õhtukoolide ja gümnaasiumide õpetajate, samuti perearstide palkade
ning nende sotsiaalmaksu ja ravikindlustusmakse finantseerimiseks;
kapitaalmahutuste finantseerimiseks; seadusega vallale ja linnale pandud riiklike kohustustega
seotud kulude finantseerimiseks, samuti muudeks seadusega ettenähtud juhtudeks. Seaduses
nähti muu hulgas ette sätted valdadele ja linnadele maksuvabastuste kompenseerimiseks (§ 3),
valdade ja linnade eelarvete tulude täiendamiseks (§ 4) ja ühtlustamiseks (§ 5), valla ja
linnaeelarvete toetusfondi moodustamiseks ja selle vahendite jaotamiseks (§ 9).
6) Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (RT I 1993, 37, 558), vastu võetud 2. juunil
1993. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse eelnõu 126 SE menetlusandmed, sh
seletuskiri on leitav Riigikogu koduleheküljelt. Seadusega seotud dokumentide kohta on
Rahvusarhiivis olemas säilik ERA.5119.2.263.
Kohaliku omavalitsuse ülesanded ja nendega seotud kulude katmine nähti ette seaduse §-s 6.
Valla- ja linnaeelarve koostamist reguleeris sama seaduse § 39.
Valdade ja linnade tulubaasi määramist seadus vahetult ei reguleeri.
3
Valdade ja linnade tulubaasi kujundamist on Eesti teaduskirjanduses erineva vaatenurga alt
käsitletud ja analüüsitud. Kui tunnete teema vastu laiemat huvi, on Teil võimalik tutvuda
sellekohaste teadustööde ja artiklitega. Lisame alljärgnevalt valiku neist.
1. O. Raju. Omavalitsuste rahastamine vajab muutmist. 2002.
2. O. Raju. Kohalike omavalitsuste rahastamisest Eestis, 2007.
3. M. Adamson. Kohaliku omavalitsuse ülesannete liigitamine: kohaliku elu küsimuste
eristamine riigielu küsimustest, Tartu 2020.
4. R. Sandvik. Eesti kohalike omavalitsuste fiskaalautonoomia ja tasandusfond selle
mõjutajana, Tartu 2012.
5. R. Puustusmaa. Kohalikele omavalitsustele toetus- ja tasandusfondist eraldatavate
riigivahendite administreerimine, Tallinn 2016.
6. K. Esna. Kohalike omavalitsuste tegevuste rahastamine, maksude ja toetuste struktuur
ning mõju kohaliku arengu toetamisele. Tallinn 2026.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaido Jõgeva
Õigus- ja analüüsiosakonna juhataja
Lisa: M. M. selgitustaotlus (AK).pdf
Koopia: Riigikantselei
Tiina Kuusmann
631 6368 [email protected]