Lepingu 4-7/26-113-1 LISA1 Lähteülesanne. Tehisaruga terviktekstide koostamise analüüsi ja prototüübi

tellimine

Hanke eesmärk on saada analüüs järelduste ja juhistega, kuidas aktid konverteerida

XML õigusakti skeemile vastavalt ja koostada Riigi Teatajas avaldatavaid terviktekste

tehisaru abil ja saada analüüsi rakendamiseks reaalsete andmetega töötav prototüüp

Riigi Teatajas avaldamiseks esitatud aktide konverteerimiseks õigusakti XML skeemile

vastavaks ja muudatuste alusel terviktekstide koostamiseks.

Prototüübina peame silmas universaalset õppimisvõimelist ja edasiarendatatavat

vahendit (MVP minimum viable product), mis suudab sisendiks antava DOCX valitud

XSD kohase väljundina anda ja koostama reeglitele vastava valideeruva XMLi ja viima

muudatusi olemasolevatesse tervikteksti sõnastustesse.

1. Analüüsi lähtekohad

1.1 Terviktekstide koostamise ja avaldamise alus

Riigi Teatajas avaldatakse akti andja poolt vastuvõetud kujul kõik aktid vastavalt osale

kuupäevaliselt koos neid muudatusi sisaldavate terviktekstidega vt RTS § 2 ja 3.

1.2 Teksti liigid Riigi Teataja

Riigi Teatajas on kõik aktid liigitatud kolmeks alltoodud teksti liigiks.

1)Algtekstid so kõik akti liigid vastuvõetud kujul.

2)Algtekst – terviktekst so vastuvõetud kujul akti tekst, mis ajalises arvestuses on

ka esimene terviktekst määratuna ainult akti liikide puhul, millest terviktekste

koostatakse. Kuulub otsingu alusel nii algtekstide kui ka terviktekstide

kategooriasse Riigi Teataja avaldamisel koos nende teksti liikidele lubatud ning

lisatud seoste ja funktsionaalsusega. Eelkõige terviktekstide puhul Riigi Teatajas

ettenähtud funktsionaalsete võimalustega.

3) Terviktekst so akti sõnastuse tekst, mis on koostatud ja avaldatud koos

kehtivusandmetega ajakohaseid muudatusi sisaldavatena, mis seni koostatakse

käsitsi ja edaspidi tehisaru poolt.

1.3 Akti liigid, millest terviktekstid koostatakse:

Terviktekstid koostatakse järgmistest akti liikidest:

1) Seadus, peale Riigikogu võib akti andjaks olla ka Ülemnõukogu, kui see on

algselt tema poolt vastu võetud olgugi, et hiljem Riigikogu poolt muudetud,

samuti võib olla akti andjaks rahvas so Riigi Teatajas kajastatud, kui

rahvahääletusel vastuvõetud ;

2) Vabariigi Presidendi seadlus, mida ei ole seni vastu võetud ega avaldatud, ei

erine ülesehituselt seadusest;

3) Vabariigi Valitsuse määrus;

4) ministrite määrus;

5) Eesti Panga presidendi määrus;

6) kohaliku omavalitsuse üksuse määrus, need on valla- ja linnavolikogu määrus

ning valla- ja linnavalitsuse määrus;

7) Riigikogu otsus;

8) Vabariigi Valitsuse korraldus;

9) Riigi Teataja väljaandja võib koostada ja avaldada ka muude akti liikide

terviktekste.

Varasemalt on avaldatud ka Vabariigi Valimiskomisjoni määrusi, kuid alates 2017.

aasta 1. jaanuarist neid enam ei avaldata, kuna Vabariigi Valimiskomisjonil puudub

pädevus määrust anda. Riigi Teatajas on leitavad Vabariigi Valimiskomisjoni määrused

märkega kehtetu.

1.4 Terviktekstid peavad vastama XML-skeemile.

1.4.1 Aktide struktuurelemendid on laias laastus jaotatud kolmeks:

 metaandmestik - (nt etapp, akti nimi ehk pealkiri, teksti liik, dokumendi liik,

vastuvõtmise-, avaldamise- ja jõustumise andmestik jms)

 sisuandmestik - õigusakti sisu sätted, muutmismärked, tabelid, pildid, allkiri

 lisad - õigusakti lisad PDF vormingus

1.4.2 Õigusaktides on ajaloos koostatud erineva struktuuriga ning leidub akte milles

on elemente, mis on tekstiliselt keerukad, näiteks valemid ja tabelid, ja ei vasta 1:1

õigusakti skeemile. Seetõttu on XML koosseisus lubatud HTML konteiner, mis

võimaldab ebastandardsed struktuurid lisada selliselt nagu need on ajaloos koostatud.

Seega on XML õigusakti struktuur loodud selliselt, et see võimaldaks lahendada kõik

erisused.

1.4.3 Akti lisad, milles sisaldub tabel, vorm, skeem, pilt, kaart vm, vormistatakse

PDF-vormingus. PDF vormingus lisad ja pildid on XML struktuuri koosseisus Base64

Binary koodina. Keerulisemad tabelid, vormid sisalduvad HTML konteineris html

märgenditena. Kasutatakse ka tabelite puhul XML skeemis ettenähtud tabeli

elemente.

1.4.4 Õigusakti XML skeemid ja vastavad xsd ` d XML skeemi kirjeldused ja mõisted

on lahti seletatud järgmises asukohas: https://varamu.riha.ee/#Oigusakt →

kolitakse andmed.eesti.ee

1.5 Avaldamise korraldus - taustateadmiseks

1.5.1 Üldise avaldamise korralduse ja terviktekstide koostamise eest vastutajad

sätestab RTS § 9 .

1.5.2 Avaldatavad aktid valmistatakse ette ja määratakse avaldamiseks Riigi Teataja

haldusmoodulis.

1.5.3 Riigi Teatajasse esitatakse avaldamiseks algtekst DHX kaudu kontrollitud akti

andja esindaja poolt digiallkirjastatuna või digitempliga, kellele on haldusmoodulis

määratud esitamisõigus.

1.5.4 Süsteem kontrollib automaatselt digiallkirja või digitempli alusel avaldamisõigust

ja asetab kontrollitud akti avaldamise ettevalmistamiseks kas 1) mitte XML töölauale

või 2) XML töölauale. XML vormingus esitatakse praegu ainult KOVü määruste

algtekstid ja algtekst-terviktekstid. Samuti esitatatakse algteksti avaldamise käigus

edaspidi kirjeldatud protseduuri alusel kõik terviktekstid juba xml vormingus vastavalt

õigusakti liigi skeemile.

1.5.5 Mitte XML töölauale esitatud algtekstid konverteeritakse haldusmooduli väliselt

skeemikohasele XML vormingusse Altova või VexPro abil.

Vabavaraline VexPro kasutab konverterit RTF → XML https://vexpro.just.ee/

1.5.6 Haldusmoodulis kavandatakse algteksti avaldamine ja määratakse algtekstile

avaldamismärge. Avaldamismärke kohta vt Riigi Teataja KKK punkt 1

1.5.7 Algtekstide muutvate sätete alusel, selgitatakse välja ja määratakse, millised

terviktekstid tuleb koostada ja saadetakse koos avaldamismärkega teade tervikteksti

koostajale.

1.5.8 Tervikteksti koostaja peab tervikteksti avaldamiseks esitama DHX kaudu või Riigi

Teataja väljaandja poolt otse haldusmoodulis vähemalt kaks tööpäeva enne algteksti

avaldamist, mõnikord kiireloomuliselt ka varem.

1.5.9 Enne avaldamist kontrollitakse üle, kas kõik muudatused on avaldatavasse

tervikteksti õigesti tehtud ja vajadusel parandatakse.

1.5.10 Esitatud tervikteksti sõnastusele määratakse haldusmoodulis avaldamismärge

ja avaldatakse samas andes st samas osas ja kuupäeval selle aluseks oleva

algtekstiga.

Täpsem avaldamiskorraldus on vt lisa avaldamisjuhis.

1.6 Terviktekstide koostamine praegu

1.6.1 Terviktekstid koostatakse kas Altova või VexPro abil.

1.6.2 Terviktekst peab vastama õigusakti XML skeemile. Õigusakti XML skeemid

seaduste ja määruste kohta on koostatud normitehnika nõuete alusel vt HÕNTE .

1.6.3 Õigusakti XML skeemides on määratud elemendid eelkõige tervikteksti põhiselt,

et teha need masinloetavaks ja elemendipõhise funktsionaalsuse arendamiseks.

1.6.4 Kuna seaduste ja määruste kohta on täpsed ülesehituse reeglid HÕNTE`s, siis

nende akti liikidele on koostatud ka täpsemad elemendipõhised XML skeemid.

Üksikaktide so Riigikogu korralduste ja Vabariigi Valitsuse korralduste ülesehituse

nõuded tulenevad tavast ja praktikast ning on selle alusel ka skeemis määratud. Kuid

silmas tuleb pidada, et üksikaktide ülesehitus võib väga suures osas tavadest erineda

ja seetõttu ei saa alati lähtuda skeemist ning aluseks tuleb võtta üldine skeem, milles

ülesehituse elemendid ei ole kindlaks määratud.

1.6.5 Terviktekstid koostatakse Riigi Teataja haldusmooduli väliselt ja ka tehisaru abil

terviktekstide koostamiseks ei ole vaja Riigi Teataja haldusmooduli arendusi.

1.6.6 Algtekstide alusel terviktekstide koostamiseks laeb tervikteksti koostaja alla Riigi

Teatajas avaldatud tervikteksti ja viib sinna sisse algtekstid tulenevad muudatused ja

lisab iga muudetud sätte järel muutmismärke elemendi so algteksti avaldamismärke

koos jõustumisajaga, mis käib just selle sätte kohta.

1.6.7 Silmas tuleb pidada, et ühest algtekstist võib tuleneda mitme akti tervikteksti

koostamise vajadus ning samuti ühe ja sama akti mitu erineval ajal tulevikus jõustuvat

tervikteksti sõnastust. Vt näiteks Sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste

muutmise seadus–Riigi Teataja ja sellest koostatud terviktekstid:

Väärtpaberite registri pidamise seadus RT I, 30.12.2025, 37 Riigikogu seadus 09.01.2026 - …

Sotsiaalseadustiku üldosa seadus RT I, 30.12.2025, 36 Riigikogu seadus 09.01.2026 - …

Sotsiaalmaksuseadus RT I, 30.12.2025, 35 Riigikogu seadus 01.04.2029 - …

Sotsiaalmaksuseadus RT I, 30.12.2025, 34 Riigikogu seadus 01.01.2026 - 31.03.2029

Sotsiaalhoolekande seadus RT I, 30.12.2025, 33 Riigikogu seadus 01.09.2027 - …

Sotsiaalhoolekande seadus RT I, 30.12.2025, 32 Riigikogu seadus 01.04.2027 - 31.08.2027

Sotsiaalhoolekande seadus RT I, 30.12.2025, 31 Riigikogu seadus 01.02.2027 - 31.03.2027

Sotsiaalhoolekande seadus RT I, 30.12.2025, 30 Riigikogu seadus 01.01.2027 - 31.01.2027

Sotsiaalhoolekande seadus RT I, 30.12.2025, 29 Riigikogu seadus 09.01.2026 - 31.12.2026

Sotsiaalhoolekande seadus RT I, 30.12.2025, 28 Riigikogu seadus 01.01.2026 - 08.01.2026

Tervishoiuteenuste korraldamise seadus RT I, 30.12.2025, 27 Riigikogu seadus 01.01.2027 - …

Tervishoiuteenuste korraldamise seadus RT I, 30.12.2025, 26 Riigikogu seadus 01.01.2026 - 31.12.2026

1.6.8 On võimalik, et muudetakse terves ühe akti liigi piires aga ka terves õiguskorras

olemasolevaid sõnu. Sel juhul ei pruugita eraldi terviktekste koostada või avaldada

vaid muudetakse terminit avaldatud tervikteksti sõnastuses. Vt VVS § 10519 alates

lõikest 10.

1.6.9 Kui muutmisvormel näeb ette paragrahvi või mõne muu pealkirjastatud

jaotusüksuse kehtetuks tunnistamise, siis säilitatakse selle paragrahvi või muu

jaotusüksuse pealkiri ja sinna alla lisatakse muutmismärge koos märkega kehtetu –

näiteks:

§ 41. Maakonna piirid planeerimisseaduse tähenduses [Kehtetu - RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

1.6.10 Akti kehtetuks muutumisel koostatakse ja avaldatakse kehtetu märkega

terviktekst, juhul kui:

 Akt tunnistatakse kehtetuks vt Hoiu-laenuühistu seadus–Riigi Teataja

 Akti kehtetuks muutumine on ette nähtud pealkirjas nimetatud tähtajaga vt

2025. aasta riigieelarve seadus–Riigi Teataja

 Seaduses muutub kehtetuks määruse andmise aluseks olev volitusnorm vt Riigi

teaduspreemiate põhimäärus–Riigi Teataja

1.6.11 Kehtetu märkega tervikteksti sõnastusel on sisu eemaldatud ja

muutmismärkena viidatakse aktile, mis on kehtetuse esile kutsunud. Selliseid akte on

lihtne koostada VexPro abil mõne klõpsuga eemaldades sisu ja pannes

muutmismärke.

1.6.12 Kui koostatakse ja avaldatakse tervikteksti sõnastus, mis hakkab kehtima

tulevikus samaaegselt juba avaldatud tervikteksti sõnastusega, siis Riigi Teataja

süsteem asendab seni avaldatud tervikteksti sõnastuste aja jadas ja asendatud

tervikteksti sõnastus ei ole enam otsinguga leitav ning tal on märge „Mitte jõustunud

sõnastus“ vt näiteks: Liiklusseadus–Riigi Teataja. Tervikteksti koostamise nõudeid see

erisus ei mõjuta.

1.7 Lähtekohad terviktekstide koostamiseks tehisaru abil

1.7.1 Kõigepealt tuleb analüüsida ja näha ette reeglid (promt) seaduse ja määruse

XML skeemipõhise tervikteksti sõnastuse koostamiseks arvestades tänast praktikat ja

tervikteksti koostamise juhendit. Hiljem saab analüüsida ka üksikaktide tervikteksti

koostamist

1.7.2 Kehtetu märkega aktide terviktekstide sõnastuse koostamist tehisaru abil ei ole

vaja põhjalikumalt analüüsida, kuna see on ka käsitsi tehtavalt lihtne ja algandmed

vajavad inimese otsust. Võimalik, et kui akt tunnistatakse selge sõnaga kehtetuks, siis

tehisaru koostab ka sellest tuleneva kehtetu märkega tervikteksti.

1.7.3 Sisulised nõuded tehisarule konverteerimiseks ja tervikteksti koostamise

ülesande täitmiseks:

1) tervikteksti eelne tegevus, mis põhineb samuti xml-skeemile vastavaks viimisel, kuid

ei sisalda sisulise muutmise vajadust - konverteerib talle antud RTF või DOCS

vormingus algteksti või algtekst-tervikteksti vastava akti liigi xml-skeemi alusel xml

vormingusse ja valideerib selle.

2) tehisarule antakse muutev akt koos selle avaldamismärkega;

3) otsib muutvas aktis sisalduvate muutmisvormelite alusel Riigi Teatajast välja

avaldatud muudetavad terviktekstid arvestades muutvas aktis sisalduvaid

jõustumisaegu ja laeb need alla. Alla laadimiseks saab kasutada API`t, kirjeldus Riigi

Teataja lehel rubriigis „Abi ja teave“ alamrubriigis „KKK“ punkt 9 Avaandmed - KKK-

Riigi Teataja;

4) teeb muutmisvormelite alusel selles muudatused, lisab päisesse ja muudetud

sätetel muutmismärked koos linkidega, ning asendab või eemaldab eelnevad

muutmismärked vastavalt terviktekstide koostamise juhendile;

5) samuti tervikteksti koostamisel:

 eemaldab algtekst-terviktekstile järgneva tervikteksti koostamisel teiste aktide

muutmise paragrahvide sisu. Näiteks:

2. jagu

Seaduste muutmine ja kehtetuks tunnistamine

§ 255. – § 268. [Käesolevast tekstist välja jäetud.];

 lisab algtekst-terviktekstile järgneva tervikteksti sõnastuse koostamisel pealkirja

alla vormikohase vastuvõtmismärke, mis sisaldab algtekst-tervikteksti

avaldamismärget lingiga ning vastuvõtmise ja jõustumise kuupäeva. Näide:

Alusharidusseadus

Vastu võetud 11.12.2024 RT I, 09.01.2025, 1

jõustumine 01.09.2025

 muudab algtekst-terviktekstile järgneva tervikteksti koostamisel teksti liigi

terviktekstiks;

 muudab dokumendi staatuse välja väärtus „esitatud avaldamiseks“ väärtuseks

„avaldatud“ – seda nõuet täpsustame analüüsi käigus;

 eemaldab eelnevas terviktekstis olevad veaparandusmärked, kuna järgneva

teksti kohta ei ole need enam ajakohased. Näide veaparandusmärkest, mis

tuleb eemaldada:

Näide: 15.01.2026 10:52

Veaparandus: Parandatud ilmne ebatäpsus, lisatud tühik sõnade „säilitada”

„menetlustoimingu” vahele, Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 4 alusel.;

 lisab metaandmetesse tervikteksti sõnastuse kehtivuse alguse kuupäeva,

arvestades sõnastuses tehtud muudatusi;

 toob välja märgistatuna kirjavead, mitte neid parandades;

 toob välja ilmselged ülesehituse või loogika vead, näiteks lisatakse mitte

numeratsiooni loogilises järjekorras olevaid sätteid – seda xml skeem ka ei luba;

 märgib ära kohad, kuhu ei saanud muudatusi sisse viia.

6) valideerib koostatud tervikteksti sõnastuse vastavust vastava liigi õigusakti XML

skeemile;

7) jõustumisaegade arvestamiseks arvestab iga muudatuse tegemisel ja

muutmismärkes märkimisel jõustumisnormis sätestatud jõustumistähtaegu. Kui

muutvas aktis konkreetseid kuupäevalisi jõustumisaegu ei ole või on sätestatud, st

„jõustub üldises korras“, siis arvestab tervikteksti sõnastuse ja muudatuste

jõustumisaegu järgmiselt:

 seaduse puhul – muutva akti avaldamismärkes sätestatud avaldamise

kuupäevast kümnendal päeval;

 määruse puhul – muutva akti avaldamismärkes sätestatud avaldamise

kuupäevast kolmandal päeval;

 Riigikogu otsuse ja Vabariigi Valitsuse korralduse puhul märgib jõustumise

ajaks muutva akti kuupäeva. Tavaliselt nendel aktidel jõustumisnormi ei ole.

 sündmuse saabumisega seotud sõnalise jõustumise korral, märgib

jõustumisajaks jõustumisnormis sätestatud sündmuse. Selliste jõustumiste

korral selgitab Riigi Teataja väljaandja enne jõustumisaja saabumist välja

konkreetse kuupäeva ja teeb juba avaldatud tervikteksti sõnastuses ise

vastavad muudatused, enne teada saadud konkreetset jõustumiskuupäeva.

8) kui ühe akti alusel on vaja koostada mitu tulevikus eri aegadel jõustuvat tervikteksti

sõnastust, siis alustab varasemast ja viib järgnevad muudatused sisse juba ajalise

jõustumisjärjekorra alusel ja koostab ka järgnevad tervikteksti sõnastused;

9) Koostatud terviktekstis peavad jääma tööle kõik lingid sh lisatud muutmismärgetelt

lingid muutvatele aktidele;

10) saadab koostatud terviktekstide sõnastused vastavale töölauale ülesande andjale

või laeb need üles ettenähtud kohta – see täpsustub analüüsi käigus;

11) tehisaru poolt koostatud terviktekstis on tehtud muudatused märgistatud värviliselt.

Tekst, mis on eemaldatud on läbi kriipsutatud.

1.7.4 Tehisaru koostab terviktekstid muutvas aktis sisalduvate muutmisvormelite

alusel. Muutmise reeglid on sätestatud HÕNTE`s vt Hea õigusloome ja normitehnika

eeskiri–Riigi Teataja, kuid arvestama peab, et praktikas võib HÕNTEst olla erisusi ja

seetõttu tuleb analüüsi aluseks võtta ka Riigi Teatajas avaldatud muutvaid akte ja

nende alusel koostatud terviktekstide sõnastusi.

1.7.5 Tervikteksti koostamiseks on ka Riigi Teataja väljaandja sisemine juhend, mida

tuleb analüüsis arvestada võimalike tehisarust tulenevate erisustega ja milles on

täpsemad reeglid muudatuste tegemiseks ja kehtivusaegade märkimiseks.

1.7.6 Üldine skeem, mida töövahend peab tegema:

2. Üldised nõuded:

loodav lahendus peab olema:

2.1 ainult selle ülesande täitmiseks;

2.2 Riigi Teataja väljaandja kontrolli all ja tema otsusel teistele levitatav;

2.3 edasi arendatav ja õpetatav , et vältida võimalike tehtud vigu edaspidi;

2.4 analüüsi alusel loodav prototüüp on esimene versioon töötavast lahendusest,

milles enamik nõudeid rakendatud.

2.5 Prototüübi piirid

2.5.1 MVP hõlmab kõikide akti liikide konverteerimist skeemikohasesse vormi,

seaduste ja määruste terviktekstide koostamist, samuti valideerimist, kasutaja

kontrollvaadet ja vigade parandamist ning paranduste edaspidist arvestamist.

2.6 Tehnilised nõuded prototüübile

2.6.1 RTF või DOCX sisend peab olema Microsoft Word 2007+ formaadis või LibreOffice

DOCX standardis.

2.6.2 XML peab vastama RT ametlikule XSD dokumendiliigi skeemile, mille vastu peab

olema valideeritav ja näitama ka vigu näitama vigu XML-s reavaates koos selgituste ja

parandussoovitustega.

2.6.2 Toetama pildimaterjali vorminguid ja nende genereerimist, nt PDF lisad Base64Binary

koodeeringusse.

2.6.3 Lubama käsitsi XML-i muutmist (advanced mode).

2.6.4 Peab võimaldama kontrollida tervikteksti sõnastusse tehtud muudatusi ja eelvaadet

muudatustest ning näitama visuaalselt erinevusi ("enne ja pärast"). Muuhulgas:

1) salvestamisel kontrollima, kas kõik muudatused on üle vaadatud ja kinnitatud.

2) peab toetama kasutajapõhist kinnitamisvoogu (ei saa liikuda edasi, kui kõik muudatused

pole kinnitatud).

3) peab salvestama muudatuste logi (audit trail).

4) peab lubama kasutajal kustutada ebavajalikud muutmismärked ja parandama keelevigu.

5) peab toetama hiirepõhist ja klaviatuuri abil navigeerimist.

6) madal õppimiskõver – sobilik juristidele ja toimetajatele ilma tehnilise taustata.

2.6.5 Peab suutma töödelda suuri dokumente (1000+ paragrahvi) ilma märgatava viivituseta.

2.7 . Töömudel ja arhitektuuripõhimõtted

2.7.1 Lahenduse töömudel on automaatne töötlusahel koos inimese kontrollvaatega:

tehisaru koostab terviktekstide sõnastused valmis, tervikteksti koostaja kontrollib

tulemust võrdlusvaates (enne/pärast) ja kinnitab või lükkab tagasi. Täisväärtuslikku

interaktiivset XML-redaktorit ei ehitata.

2.7.2 Muudatuste rakendamine peab olema deterministlik: keelemudel tõlgendab

muutmisvormeli struktureeritud muudatusoperatsiooniks (nt asenda / täienda / tunnista

kehtetuks + täpne sihtkoht), kuid operatsiooni rakendab XML-ile deterministlik

programmikood. Keelemudel ei tohi tervikteksti tervikuna ümber kirjutada.

2.7.3 Kohustuslik kvaliteedinõue: tervikteksti osad, mida muutev akt ei puuduta,

peavad jääma lähtetekstiga täht-tähelt identseks. Lahendus peab seda iga koostatud

tervikteksti puhul automaatselt kontrollima (diff-kontroll) ja rikkumise korral töö

peatama. Lubatud muudatuste arv väljaspool muutmisvormelitega hõlmatud kohti on

null.

2.7.4 Ebakindluse käsitlus: kui süsteem ei suuda muutmisvormelit, sihtkohta või

jõustumisaega üheselt tuvastada, peab ta peatuma ja märgistama probleemi

inimesele, mitte rakendama tõenäosuslikku pakkumist vaikimisi. Iga muudatuse juurde

lisatakse kindlustunde hinnang.

2.7.5 Konverteerimise ja tervikteksti koostamise vahele luuakse masinloetav

struktureeritud muudatusoperatsioonide kiht (eraldi dokumenteeritud vorming). See on

lahenduse keskne liides, mis võimaldab operatsioone kontrollida, logida ja taasesitada.

3. Näidisfailide analüüsist tulenevad täiendavad nõuded ja riskikohad

3.1 Muutmisvormelite parsimine. Muutva akti XML-is on muudatuste sisu HTML-

konteineris (CDATA) lame HTML, st muutmisvormeleid ei struktureerita XML-is.

Tervikteksti koostamine eeldab vormelite parsimist tekstist. Muudetav akt on tuvastatav

ainult pealkirjast (nt „Väärteomenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused”)

– vaja on aktinime, sh lühendite ja ümber nimetatud aktide, sidumist Riigi Teataja akti

ID-ga.

3.2 Lame HTML → sügav struktuur. Kui muutev akt lisab terve peatüki või paragrahvid

(näidises lisatakse 7.² peatükk paragrahvidega), tuleb tsiteeritud lame HTML

teisendada tüviakti skeemi sügavaks struktuuriks (peatykk → paragrahv → loige →

alampunkt) koos ylaIndeks-atribuutide, kuvatavNr-vorminduse ja õige paigutusega

ülaindeksitega nummerduse järjestuses (7¹ ja 8 vahele). See on tehniliselt kõige

nõudlikum teisendus ja peab olema analüüsis eraldi käsitletud.

3.2 Elementide ID-de konventsioon ja püsivus. Terviktekstides on loetavad ID-d (nt

para30lg1p4, para31b2, kus b2 tähistab ülaindeksit 2). Nõuded: olemasolevate

elementide ID-d ei tohi tervikteksti koostamisel muutuda (püsilinkide toimimine); uued

elemendid saavad konventsioonikohased ID-d; ID-de ebaühtlane pärand (osal

elementidel GUID-id, osal ID puudub) vajab analüüsis fikseeritud reeglit.

3.3 Tsitaadimärgid ja malli stiilid. Sisend-DOCX kasutab tsitaatide mõlemas otsas

märki ” (avaldatud XML-is korrektselt „…”), mistõttu tsiteeritud uue sõnastuse piire ei

saa tuvastada jutumärkide paardumise järgi – tuvastus peab tuginema Wordi stiilidele

(muudetavtekst). Hankes tuleb fikseerida: kas malli stiilide kasutus on sisendis

kohustuslik ja kuidas käsitletakse stiilideta või võõra vormistusega dokumente

(varumeetod, inimese sekkumine).

3.4 Tüpograafia normaliseerimine. Avaldatud XML sisaldab sisutühikuid ( ),

järjestikuste DOCX-lõikude liitmist üheks lõiguks reavahetustega (<br/>),

joondusatribuute jm. Muutmata osa identsuse nõude jaoks tuleb defineerida

kanooniline normaliseerimisreeglistik (mida loetakse samaväärseks), muidu muutub

automaatne kontroll kasutuskõlbmatuks.

3.5 Sõnataseme muudatused. Vormelid kujul „punktist 4 jäetakse välja sõna

«alaealine»” ja „täiendatakse pärast sõna «Keskkonnaamet,» sõnaga …” nõuavad

täpset stringivastavust sätte tekstis, reeglit sõna mitmekordse esinemise puhuks,

kirjavahemärkide kuuluvuse käsitlust (koma tsitaadi sees) ning suurtähestuse

korrigeerimist, kui eemaldatakse või lisatakse lause esimene sõna.

3.6 Muutmismärgete paigutus ja asendamine. Muutmismärge lisatakse väikseima

muudetud üksuse juurde (alampunkt, lõige, paragrahv) ja akti alguse muutmismärgete

koondloendisse. Reeglid, millal varasem märge asendatakse ja millal säilitatakse,

sisalduvad väljaandja sisejuhendis – juhend tuleb lisada hanke lisana.

3.7 Versioonimaatriks. Sihtaktil võib muudatuse saabumisel olla juba avaldatud

tulevikus jõustuvaid tervikteksti sõnastusi (näidis-terviktekstil on kehtivuse lõpp

määratud, st tulevikuversioon eksisteerib). Muudatused tuleb sisse viia kõikidesse

tuleviku sõnastustesse, mis on Riigi Teataja avaldatud.

3.8 Tuletamatud metaandmed. Osa avaldatava XML-i metaandmeid ei sisaldu sisend-

DOCX-is ega ole tekstist tuletatavad (nt aktViide, globaalID, RT artikli number,

terviktekstiGrupiID, metaandmete versiooninumbrid, akti lühend, väljakuulutamise

andmed). Lähteülesandes tuleb defineerida sisendparameetrite kanal ja vorming,

millega need andmed lahendusele ette antakse.

3.9 Jõustumisvormelite kataloog. Analüüsietapi väljund peab olema Riigi Teataja

korpuse põhjal koostatud võimalikult täielik jõustumisvormelite kataloog koos igaühe

arvutusreegliga.

4. Vastuvõtukriteeriumid

4.1 Analüüsietapi kohustuslik väljund on kuldstandard-testikorpus: vähemalt 50–100

komplekti kujul sisend-DOCX + avaldatud muutva akti XML + kõik selle alusel käsitsi

koostatud ja avaldatud terviktekstide XML-id (analoogiliselt käesoleva hanke

näidisfailidega). Korpus peab katma eri akti liigid, muutmisvormelite tüübid ja

jõustumiserisused.

4.2 Prototüübi vastuvõtu mõõdikud (sihttasemed täpsustatakse analüüsietapis,

arvestades lähtetasemeid: a) vähemalt 80% koostatud terviktekstidest on avaldatud

võrdlustekstiga sisuliselt identsed ilma inimese paranduseta; b) 100% väljunditest

valideeruvad vastava liigi XSD skeemi vastu; c) 0 muudatust väljaspool

muutmisvormelitega hõlmatud kohti.

5. Lähtekoodi üleandmise, taristu ja keelemudelite nõuded

5.1 Pakkuja annab tellijale üle lahenduse täieliku lähtekoodi koos ehitusskriptide,

konfiguratsiooni ja tehnilise dokumentatsiooniga. Litsentsitingimused peavad

võimaldama tellijal lahendust iseseisvalt kasutada, muuta ja edasi arendada ning tellija

otsusel teistele levitada.

5.2 Lahendus peab olema konteineriseeritud ja käivitatav tellija Azure’i

pilvekeskkonnas Kubernetese klastris (AKS). Üleandmine sisaldab Kubernetese

manifeste või Helm charte, keskkonnanõuete kirjeldust (ressursid, võrgunõuded,

salvestus, saladuste haldus) ja juurutusjuhendit.

5.3 Juurutuskonveieri (CI/CD pipeline) seadistab tellija ise oma taristul. Pakkuja annab

üle kõik selleks vajaliku: konteinerite ehitusdefinitsioonid, sõltuvuste loetelu ja

ehitusjuhised. Lahendus ei tohi sõltuda pakkuja ehitus- ega juurutustaristust.

5.4 Keelemudeleid kasutatakse lahenduses API-de kaudu. Mudelivalik peab olema

konfigureeritav pakkujaneutraalse abstraktsioonikihi kaudu: tellija otsustab, millist

mudelit ja millise teenusepakkuja kaudu kasutatakse, ning saab mudelit vahetada ilma

lähtekoodi muutmata või minimaalse konfiguratsioonimuudatusega.

5.5 Kui lahenduse osaks on eraldi treenitud või peenhäälestatud mudel, peab tellija

olema võimeline seda ise hostima: pakkuja annab üle mudeli kaalud, treening- ja

peenhäälestuskoodi ning kasutatud andmestikud, ja mudel peab olema käivitatav

tellija taristul. Sõltuvus pakkuja hallatavast mudeliteenusest ei ole lubatud.

5.6 Lahendus ei tohi sõltuda pakkuja SaaS-teenustest ega suletud komponentidest,

mida ei ole tellijale üle antud. Kolmandate osapoolte komponendid peavad olema

avatud lähtekoodiga või tellijale litsentsitud viisil.

6. Töökorraldus

6.1 Lähteülesandes toodud kriteeriumeid, nõudeid ja tingimusi võib analüüsi tegemise

käigus tellija ja täitja konsensuslikult täiendada või ka mõnest kriteeriumist loobuda,

kui see ei ole otstarbekas ja sellest loobumine ei mõjuta lõpptulemust.

6.2 Tellija ja täitja moodustavad ühise töörühma ning lepivad kokku selle kohtumise

regulaarsuse.

18.06.2014

1

Lepingu 4-7/26-113-1LISA2

Tervikteksti koostamise juhend XML töövahendiga VexPro

1. peatükk Töökorraldus terviktekstide koostamisel ........................................................................ 2

§ 1. Tervikteksti ametlikkuse ja autentsuse tagamine .................................................................. 2 § 2. Terviktekstide esitamise üldkord ........................................................................................... 2 § 3. Esitamisõigused ..................................................................................................................... 2 § 4. Töökorraldus .......................................................................................................................... 3

§ 5. Tervikteksti esitamiskohustuse määramine, esitamistähtajad ja teavitus .............................. 3 2. peatükk Tervikteksti koostamise reeglid ...................................................................................... 4

§ 6. Tervikteksti koostamise töövahend ....................................................................................... 4

§ 7. Tervikteksti koostamine ja esitamine .................................................................................... 5 § 8. Muutmismärge ....................................................................................................................... 6 § 9. Muutmismärke lisamine akti päisesse ................................................................................... 7 § 10. Jõustumisaja märkimise erisused päisesse lisatavas muutmismärkes ................................. 9 § 11. Muutmismärke lisamine akti sisusse ................................................................................. 12

§ 12. Muutmismärke andmete muutmine ja eemaldamine ......................................................... 13

§ 13. Olemasolevate sätete muutmine ja täiendamine ................................................................ 14 § 14. Uute sätete ja elementide lisamine .................................................................................... 14 § 15. Normitehnilise märkuse muutmine, täiendamine ja lisamine ............................................ 15

§ 16. Sätete kehtetuks märkimine .............................................................................................. 15 § 17. Tervikteksti koostamise erireeglid ..................................................................................... 17 § 18. Objektide lisamine akti sisse ............................................................................................. 17 § 19. HTML fragmendi lisamine ................................................................................................ 18

3. peatükk Kehtetute terviktekstide koostamine ja esitamine ........................................................ 18 § 20. Akti tervikuna kehtetuks tunnistamine või muutumine – üldreeglid ................................. 18 § 21. Määruse kehtetuks märkimine volitusnormi kehtetuks tunnistamisel ............................... 20

4. peatükk Akti lisade muutmisel või kehtetuks tunnistamisel tervikteksti muutmine .................. 20 § 22. Akti lisade muutmine ......................................................................................................... 20

§ 23. Akti lisa tervikuna kehtetuks tunnistamine või muutumine .............................................. 21 5. peatükk Akti esitamine ............................................................................................................... 21

§ 24. Tervikteksti esitamine ........................................................................................................ 21

18.06.2014

2

1. peatükk

Töökorraldus terviktekstide koostamisel

§ 1. Tervikteksti ametlikkuse ja autentsuse tagamine

(1) Riigi Teatajas (edaspidi RT) avaldatud terviktekstid on õigusaktide ametlikud

kehtivusandmetega redaktsioonid, milles esitatakse läbivalt kõik õigusaktis tehtud muudatused.

Esimene algtekst-terviktekst on ühtlasi ka tervikteksti esimene redaktsioon.

(2) Käesolev juhis on antud Riigi Teataja seaduse (edaspidi RTS) § 9 lõike 1 kohaselt tervikteksti

koostamise, esitamise ja avaldamise õigsuse ning ametlikkuse tagamiseks.

(3) Vastavalt RTS § 9 lõikele 1 vastutab akti andja volitatud esindaja tervikteksti ning selles

sisalduvate andmete õigsuse eest.

§ 2. Terviktekstide esitamise üldkord

(1) Terviktekst koostatakse ja esitatakse:

1) akti muutmisel (ka kehtetuks tunnistamisel) akti andja või Riigikohtu poolt;

2) määruse aluseks oleva volitusnormi kehtetuks tunnistamisel.

(2) Terviktekste koostavad ja esitavad RT-sse vastavalt RTS § 9 lõikele 3:

1) Justiitsministeerium – seadused, Vabariigi Presidendi seadlused, Riigikogu otsused ning

Vabariigi Valitsuse määrused ja korraldused (Vastavalt RTS § 14 lõikele 2 koostab kuni

31.12.2010 Vabariigi Valitsuse määruste ja korralduste terviktekstid Riigikantselei.);

2) ministeeriumid – asjaomaste ministrite määrused;

3) Eesti Pank – Eesti Panga presidendi määrused;

4) Riigikogu Kantselei – Vabariigi Valimiskomisjoni määrused;

5) kohaliku omavalitsuse üksus – kohaliku omavalitsuse üksuse määrused.

(3) Terviktekstide koostamise eest vastutavas asutuses määratakse akti andja volitatud esindajaks

tervikteksti koostaja ja esitaja (edaspidi esitaja).

§ 3. Esitamisõigused

(1) RT-sse aktide esitamisõiguste saamiseks saadab esitaja Riigi Teataja väljaandjale digitaalselt

allkirjastatud taotluse järgmiste andmetega:

1) esitaja ees- ja perekonnanimi;

2) isikukood;

3) asutus;

4) ametinimetus;

5) e-posti aadress;

6) telefon;

7) dokument või viide sellele, mis tõestab isiku ametiülesandena tervikteksti koostamise ja

esitamise õigust (näiteks ametijuhend);

8) millise akti andja ja akti liigi esitajaõigusi taotletakse.

(2) Riigi Teataja väljaandja juhendab enne esitajaõiguste andmist esitajat ning edaspidi abistab teda

vajadusel terviktekstide koostamisel ja esitamisel.

18.06.2014

3

(3) Riigi Teataja väljaandja peab esitajate üle arvestust, teatab neile õiguste andmisest ja võimaldab

terviktekste esitada vaid selleks õigust omavatel isikutel.

(4) Esitajaõiguste lõppemisel teatab esitaja või tema vahetu juht sellest Riigi Teataja väljaandjale.

§ 4. Töökorraldus

(1) Igas terviktekste koostavas asutuses on soovitav töö korraldada nii, et vahetult enne muutva akti

eelnõu allakirjutamiseks esitamist vaataks selle (eelkõige muutmiskäsud) üle esitaja (tervikteksti

koostamise eest vastutav ametnik). Kontrollima peab järgmiste nõuete täitmist:

1) muudatused on sisseviidavad kehtivasse tervikteksti;

2) muudetakse muudatuse jõustumise hetkel kehtivat sõnastust, mitte mõnda varasemat

tervikteksti või koguni algteksti;

3) kas aktist on olemas avaldatud tulevikuredaktsioon ning vajadusel muutvas aktis sellega

arvestada;

4) järgitakse tervikteksti koostamisega seotud normitehnilist nõuet – ei muudeta juba jõustunud

muutmise akti (muutmiskäske), kuna see on oma olemuselt ajutise iseloomuga, st pärast

muutmiskäsu jõustumist ning muudatuste tegemist muudetavas tekstis kaotab muutev akt

iseseisva tähenduse ning selles tehtavad muudatused ei oma õiguslikku tähendust;

5) järgitakse tervikteksti koostamisega seotud normitehnilist nõuet –muutva akti eelnõus ei

esitata iseseisvaid õigusnorme, v.a jõustumisnormi sätestamine. Normitehnika reeglite

kohaselt on õige esitada sellised iseseisvad õigusnormid muudetava õigusakti rakendus-

sätetena;

6) et muutva akti jõustumissätted oleksid rakendatavad, arvestades akti vastuvõtmiseks,

allkirjastamiseks ja Riigi Teatajas avaldamiseks kuluvat aega.

(2) Esitaja või tema vahetu juht peab tagama tervikteksti tähtaegse esitamise, kindlustades töötajate

asendused, neile esitajaõiguste taotlemise ja pooleliolevate terviktekstide koostamise ülesannete

asendajale üleandmise.

(3) Kui tervikteksti koostamisel esineb asjaolusid (tehnilised probleemid või vead muutvas ja/või

muudetavas aktis), mille lahendamiseks juhis puudub, tuleb võtta ühendust Riigi Teataja

väljaandjaga ning leida ühiselt sobiv lahendus enne uue tervikteksti esitamist.

§ 5. Tervikteksti esitamiskohustuse määramine, esitamistähtajad ja teavitus

(1) Riigi Teataja väljaandja määrab avaldamiseks esitatud algtekstide ja algtekst-terviktekstides

sisalduvate muutmiskäskude alusel tervikteksti esitamiskohustuse Riigi Teataja infosüsteemis.

(2) Riigi Teataja väljaandja määrab tervikteksti esitamise kohustuse tervikteksti või

terviktekstidesse, mille avaldamismärkele muutmiskäsus on viidatud ja terviktekstidesse, mis

on muudatuse avaldamise ajal juba koostatud ja avaldatud. Riigi Teataja väljaandja märgib

asendatavad terviktekstid mittejõustunuks.

(3) Riigi Teataja infosüsteem saadab esitajale automaatselt tervikteksti esitamise kohustuse teate

koos muutva akti ja tervikteksti või tekstide, mille alusel uus terviktekst tuleb koostada, linkidega

ja RTS § 9 lõike 4 alusel Riigi Teataja väljaandja poolt määratud esitamistähtajaga.

18.06.2014

4

(4) Esitamistähtaja määramisel arvestab väljaandja terviktekstide koostamise mahukust ja algteksti

avaldamistähtaega. Tähtaeg määratakse arvestusega, et teate väljastamise ja esitamise tähtpäeva

vahele jääb vähemalt kaks tööpäeva. Kui algteksti kiireloomulisest avaldamisvajadusest tuleneb

lühem tähtaeg, siis jäetakse ka terviktekstide koostamiseks vähem aega.

(5) Vastavalt RTS § 9 lõikele 4 on tervikteksti esitamise hilisem tähtpäev algteksti (muutva akti)

avaldamisele eelnev päev.

(6) Takistusest tervikteksti tähtaegsel esitamisel teavitab tervikteksti esitaja viivituseta Riigi Teataja

väljaandjat, kes juhendab tervikteksti koostajat.

(7) Tervikteksti esitamistähtaja ületamisel teavitab Riigi Teataja väljaandja tervikteksti esitajat ja

tema vahetut juhti.

(8) Enne tervikteksti avaldamist kontrollib Riigi Teataja väljaandja tervikteksti koostamise õigsust

ja vigade avastamisel teavitab sellest tervikteksti esitajat ning tagab kooskõlastatult tervikteksti

esitajaga RTS § 10 lõike 1 alusel vea parandamise enne avaldamist.

(9) Vastavalt RTS § 9 lõikele 7 võib Riigi Teataja väljaandja vigadega või nõuetele mittevastava

tervikteksti avaldamise peatada ja nõuda uue tervikteksti esitamist. Samuti võib algteksti, mille

alusel terviktekst koostatakse, avaldamise peatada ja selle juba kavandatud kuupäevaga andest

välja jätta. Sellisest väljaandja otsusest teavitatakse viivituseta esitajat ja tema vahetut juhti.

2. peatükk

Tervikteksti koostamise reeglid

§ 6. Tervikteksti koostamise töövahend

(1) Terviktekstid koostatakse XML õigusakti skeemide põhiselt XML töövahendiga Vexpro

(edaspidi XML töövahend).

(2) Tervikteksti koostaja peab esmakordsel XML töövahendi käivitamisel seadistama akti juurde

käivad vaikeväärtustega andmed, valides ülevalt „Seaded“ menüüst „Halda eeldefineeritud

valikuid“ ja siis:

1) „Kasutaja halduse“ vormil sisestama oma eesnime, perekonnanime ja ameti;

2) „Väljaandjate haldus“ vormil sisestama väljaandja, kelle aktidest ta terviktekste koostab;

3) „Kasutaja seaded“ vormil sisestama täpse asukoha oma töö kataloogile, kuhu hakatakse

vaikimisi töövahendiga akte salvestama.

Näide 1. Töökataloogi seadistamine

18.06.2014

5

§ 7. Tervikteksti koostamine ja esitamine

(1) Tervikteksti koostamisel peab üheselt kinni pidama muutva sätte (muutmiskäsu) sõnastusest.

(2) Saades teate tervikteksti koostamise ja esitamise kohustusest, koostatakse terviktekst järgmises

tegevuste järjekorras:

1) laaditakse algtekst-terviktekst või muudetav tervikteksti redaktsioon alla, avades akti RTs ja

akti kohal olevast menüüst valitakse „Laadi alla – XML failina“ ning salvestatakse akt

arvutisse;

2) avatakse XML töövahend ning valitakse menüüst „Fail“ käsklus „Ava“ ja avatakse allalaetud

XML fail;

3) algtekst-tervikteksti alusel tervikteksti koostamisel teostatakse esmajärjekorras lõikes 3

sätestatud toimingud;

4) kontrollitakse ületekstiotsinguga, kas esineb eelmise redaktsiooni veaparanduse märkeid ja

eemaldatakse need, valides parema hiireklahviga „eemalda veaparandus“.

5) lisatakse muutmismärge päisesse vastavalt §le 9;

6) viiakse sisse muutmiskäskude alusel muudatused ja täiendused vastavalt §dele 10–21 ja

lisatakse muutmismärked vastavalt §le 11;

7) uute muutmiskäskude alusel muudatuste sisseviimisel eemaldatakse aegunud muutmis-

märked ainult nende sätete järelt, kuhu viiakse muudatused sisse vastavalt §le 13;

8) lisatakse „Metaandmete vaates“ lahtrisse „Kehtivuse alguse kuupäev“ tervikteksti

redaktsiooni kehtivuse alguse kuupäev lähtudes viimase sisseviidud muudatuse üldjuhul

varaseimast jõustumisest.

(3) Algtekst-terviktekstist tervikteksti koostamisel:

1) muudetakse „Teksti liigi“ välja väärtus rippmenüüst „terviktekstiks“ ning „Dokumendi

staatus“ välja väärtus „Esitatud avaldamiseks“;

Näide 2. Teksti liigi muutmine

2) jäetakse teiste aktide muutmise ja kehtetuks tunnistamise sätted terviktekstist välja ja tuuakse

nurksulgudes ära vastav märge, mis lisatakse sätte sisu asemele;

3) lisatakse pealkirja all olevasse „vastuvõetud märkesse“ akti esmane jõustumise kuupäev.

„Vastuvõetud märke“ muutmiseks/täiendamiseks tuleb selle tekstil vajutada hiire paremat

klõpsu ning valida tekkinud menüüst „Muuda/Eemalda vastuvõetud märge“ ja täiendada

avanenud vormi määruse esmase jõustumise kuupäevaga. Kontrollige kindlasti ka kõik

„Vastuvõetud märke“ andmed üle ja vajadusel parandage, et need andmed viitaksid kõik

esmasele Riigi Teatajas avaldatud algtekst-terviktekstile.

Näide 3. Välja jäetava teksti märkimine

§ 28. Määruste kehtetuks tunnistamine Määruse §ga 27 muudetakse 26.09.1999 määrust nr 100 ning §ga 28 tunnistatakse kehtetuks

15.01.2001 määrus nr 12.

18.06.2014

6

§ 28. Määruste kehtetuks tunnistamine

[Käesolevast tekstist välja jäetud].

4) eemaldatakse akti ja lisade allkirjad, vajutades parempoolses „Dokumendi vaate“ aknas

ükshaaval iga elemendi „Allkirjastaja“ peal hiire paremat klahvi ja nuppu „Eemalda

element“.

Näide 4. Allkirjastaja eemaldamine

(4) Pärast muudatuste sisseviimist kontrollib koostaja teksti üle, salvestab selle „Fail“ menüüst

valides „Salvesta nimega“, allkirjastab digitaalselt ja esitab asutuse dokumendihaldussüsteemist

(DHS) või muul viisil üle dokumendivahetuskeskuse (DVK) elektroonilisele Riigi Teatajale.

§ 8. Muutmismärge

(1) Muutmismärge on tervikteksti element, mis viitab tervikteksti muutvale aktile koos lingiga

avaldamismärkest, et tagada kasutajale võimalus tutvuda muutmiskäskudega ja kontrollida

nende tervikteksti sisseviimise õigsust.

(2) Muutmismärge lisatakse iga terviktekstis tehtud muudatuse aluseks oleva muutva akti kohta

muutmismärgete loetellu tervikteksti päises avaldamise kronoloogilises järjekorras ja muudetud

elemendi või sätte järel.

(3) Muutmismärge päises koosneb muutva akti vastuvõtmisandmetest, avaldamismärkest ja

jõustumisandmetest.

Näide 5. Muutmismärge määruse päises.

(4) Vastuvõtmisandmed on akti kuupäev.

(5) Avaldamismärge koosneb RT osa numbrist, ilmumise kuupäevast, artikli numbrist ja viite

numbrist, mis omakorda koosneb nendest samadest avaldamismärke andmetest järjestikulise

araabia numbrite jadana (RT osa nr+avaldamise kuupäev+kolmekohalene artikli number).

Viite numbri koosnemine ja näide asub https://www.riigiteataja.ee/kkk.html.

18.06.2014

7

(6) Jõustumisandmed koosnevad jõustumiskuupäevast või sündmuse kirjeldusest, millega

jõustumine on seotud. Kui muudatused, mis muutva akti alusel tervikteksti sisse viiakse,

jõustuvad erinevatel kuupäevadel, märgitakse päisesse esimesena üldine jõustumisaeg ja

lisatakse osalise jõustumise kuupäevad vastavalt jõustumisnormile.

(7) Muutmismärkes jõustumisandmete märkimisel juhindutakse Riigi Teataja väljaandja poolt akti

avaldamisel märgitud muutva akti üldisest jõustumisajast ja jõustumisnormis sätestatud erinevate

sätete jõustumisaegadest.

(8) Muutmismärge akti muudetud elemendi või sätte järel koosneb avaldamismärkest ja

jõustumisandmetest.

Näide 6. Sätte muutmismärge (§ 3 lg 2 p 1).

(9) Muutmismärge kehtetuks tunnistatud elemendi või sätte järel koosneb sõnast „Kehtetu – “,

avaldamismärkest ja jõustumisandmetest.

Näide 7. Kehtetuks mineva sätte muutmismärge (§ 2 lg 2).

(10) Muutmismärke alamelemendiks on võimalik nii enne kirjeldatud andmeid kui ka pärast neid

lisada alumisele väljale „Tavatekst“ vastavalt käesoleva juhendi §dele 8–20.

.

§ 9. Muutmismärke lisamine akti päisesse

(1) Esimese muutmismärke lisamiseks tervikteksti päisesse avatakse menüüst „Tööriistad“ ja

valitakse „Dokumendi muutmismärge“ ning lisatakse muutmismärke andmed, täites muutva akti

kohta käivad väljad:

1) akti kuupäev;

2) RT osa;

3) akti avaldamise kuupäev RTs;

4) akti artikkel RTs;

5) viide aktile (link avaldamismärkelt) vastavalt lõikele 2;

6) jõustumine.

Näide 8. Määruse päise muutmismärge koos selle tekitamise vormiga.

18.06.2014

8

(2) Esimese muutmismärke lisamisel tervikteksti päisesse lisatakse viide aktile (link avaldamis-

märkelt) järgnevalt:

1) Tervikteksti kohustuse kirja esimesest lingist salvestatakse muutev akt;

2) arvutisse salvestatud failil vajutatakse klaviatuuril nuppu „F2“ ning märgistatakse hiirega

faili nimes olev numbriline osa;

3) valitud ID numbri osal vajutatakse paremat hiireklõpsu ning valitakse tekkinud menüüst

„Copy“ või kasutatakse klahvikombinatsiooni „Ctrl C“ (kopeerimine);

Näide 9. Lingi kopeerimine.

18.06.2014

9

4) XML töövahendis kustutatakse muutmismärke sisestamise vormis väljal „Viide aktile“

olemasolev tekst ning vajutatakse klaviatuuril „Ctrl V“ (kleebi);

5) kui viide on lisatud, siis kuvatakse akti muutmismärkes avaldamismärke osa lingi kujul

(siniselt ja allajoonitult).

(3) Kui muutmiskäsk näeb ette läbivalt ühe sõna asendamist teisega (näiteks sõna

“Pangainspektsioon” sõnaga “Finantsinspektsioon”) vastavas käändes, tuleb muuta sõna

“Pangainspektsioon” mis tahes käändes. Sellisel juhul muudetavate sätete järel muutmismärget

ei tooda, vaid see kajastub akti päises akti muutmismärkes tekstina.

Näide 10. Akti päise muutmismärge koos muudatuse vormiga sõnade läbival asendamisel.

(4) Kui ühte ja samasse tervikteksti viiakse sisse mitmest aktist tulenevad muudatused, lisatakse

tervikteksti päisesse muutmismärked avaldamise kronoloogilises järjekorras iga muutva akti

kohta eraldi.

§ 10. Jõustumisaja märkimise erisused päisesse lisatavas muutmismärkes

(1) Kui ei ole teada, mis kuupäeval akt jõustub (näiteks sündmuse saabumine tulevikus), tuleb

terviktekst esitada ning muutmismärke lisamisel päisesse ja vastava sätte järele mitte valida

kuupäeva jõustumisajana, vaid muutmismärke vormi alumisele väljale „Tavatekst“ kirjutada

(soovitavalt kopeeri/kleebi võimalusi kasutades) jõustumisajana sündmus vastavalt

jõustumisnormile või tekst „jõustub tulevikus”. „Tavateksti“ väljale tuleb teksti ette lisada ka

tühik.

18.06.2014

10

Näide 11. Tulevikus jõustuva muudatuse muutmismärge

(2) Kui jõustumisaeg on selgunud, on tervikteksti esitaja kohustatud viivitamatult (enne jõustumisaja

saabumist) teavitama RT väljaandjat ja hoolitsema selle eest, et märge „jõustub tulevikus”

asendatakse täpse jõustumiskuupäevaga.

(3) Kui muudatused jõustuvad mitmel erineval ajal, märgitakse muutmismärke vormi alumisel

“Tavatekst“ väljal kõik muutvas aktis sätestatud muudatuste erinevad jõustumisajad. Teksti ette

lisatakse koma ja tühik. Sellisel juhul tuleb enamasti koostada ja esitada mitu tervikteksti ning

märkida iga tervikteksti metaandmete vormil „Kehtivuse alguse kuupäevaks“ sisseviidavate

muudatuste jõustumise kuupäev.

Näide 12. Akti osaline hilisem jõustumine

Määruse § 16 lg 1 kohaselt jõustub määrus 31.09.2010 ning lg 2 kohaselt jõustub § 9 01.10.2010.

18.06.2014

11

Siin on hilisem jõustumise kuupäev lisatud alumisse „Tavateksti“ väljale koos koma ja tühikuga.

(4) Kui muudatust rakendatakse tagasiulatuvalt enne muudatuse jõustumise kuupäeva, siis lisatakse

muutmismärkele sellekohane märge.

18.06.2014

12

Näide 13. Akti muudatuste varasem rakendamine.

§ 11. Muutmismärke lisamine akti sisusse

(1) Elementi või sättesse muudatuse sisseviimisel lisatakse muutmismärge elemendi või sätte järele

järgnevalt:

1) olles kursoriga sätte tekstil avada parema hiireklahviga kuvatud valikust „Lisa

muutmismärge“; misjärel kuvatakse eeltäidetud päisesse lisatud andmetega

muutmismärke vorm;

2) kontrollitakse, et jõustumisaeg sätte osas vastaks muutmiskäsule ja jõustumisnormile

ning vajadusel muudetakse välja „Jõustumisaeg“ andmeid;

3) kui alumisel „Tavateksti“ väljal on märgitud osalised jõustumise ajad, siis see teksti osa

eemaldatakse. Alles võib jätta rakendamise erisused ja sündmuse saabumisel

jõustumised;

4) vaikimisi muutmismärke lisamisel vastuvõtmisandmeid tervikteksti koosseisu ei lisata,

st neid ei pea eemaldama;

5) vajutatakse nupule „Lisa muutmismärge“.

18.06.2014

13

Näide 14. Määruse sisu muutmismärge koos vormiga.

(2) Uut tervikteksti koostades jäetakse muutmismärked ka varasemate muudatuste juurde.

(3) Tuleb tagada, et ühegi muudetud sätte lõpus ei oleks muutmismärkeid rohkem kui üks, kuna see

muudaks teksti arusaamatuks ja andmed ei kajastaks enam kasutajale nähtavat viimast

muudatust. Kui muudatus tehakse elemendis, mida varem juba on muudetud, siis varasem märge

eemaldatakse ja lisatakse uus.

(4) Erisused muutmismärke lisamisel on sätestatud §des 10–20.

§ 12. Muutmismärke andmete muutmine ja eemaldamine

(1) Avaldatud aktide muutmismärke andmeid tohib muuta ja eemaldada ainult:

1) aegunud muutmismärke eemaldamisel uute muutmismärgete lisamiseks;

2) alumisel „Tavateksti“ väljal märgitud sündmuse kirjelduse asendamisel kuupäevaga väljal

„Jõustumine“.

(2) Juba avaldatud tervikteksti muutmismärgetes parandab vigu ainult Riigi Teataja väljaandja.

18.06.2014

14

(3) Muutmismärgete andmete muutmiseks ja eemaldamiseks tuleb:

1) olles kursoriga sätte tekstil avada parema hiireklahviga valik „muuda/eemalda

muutmismärge“;

2) avada muutmismärke vorm;

3) andmed parandada või

4) muutmismärke eemaldamiseks vajutada nuppu „Eemalda muutmismärge“;

5) paranduse salvestamiseks vajutada nuppu „Salvesta muutmismärge“.

Näide 15. Muutmismärkel hiire parema klahvi vajutusega kuvatav valik.

§ 13. Olemasolevate sätete muutmine ja täiendamine

Sätetes ja elementides (paragrahv, lõige, punkt, preambula, pealkiri jm) muudatuste ja täienduste

tegemiseks tuleb:

1) XML töövahendiga avatud aktis iga olemasolev sätte tekst või sätte muudetud teksti osa

eraldi ära märgistada, võttes selle blokki ning

2) muutvast aktist, mis on avatud paralleelselt teises Vexpro programmis, ‘kopeeri’ (Ctrl C) ja

‘kleebi’ (Ctrl V) võimalusi kasutades asendada või täiendada teksti;

3) tabelid, valemid, erimärgid, html-fragmendid, pildid ja pdf failid lisatakse vastavalt §s 18

toodud juhisele;

4) lisada muudetud või täiendatud elemendi järele muutmismärge, välja arvatud käesoleva

juhendi § 7 lõike 3 punktis 2 sätestatud juhul.

§ 14. Uute sätete ja elementide lisamine

Kui muutmiskäskudes nähakse ette uute sätete (jaotusüksuste) lisamine, tuleb:

1) avada parempoolses paneelis „Dokumendi vaade“ (kui ei ole avatud);

2) akti sisu vaates klõpsata hiire vasaku klahviga eelneva sätte tekstil, et märgistada ära säte,

mille alla tuleb uus säte lisada;

3) parempoolses „Lubatud lisatavad elemendid“ aknas teha topeltklõps soovitud elemendil

(peatükk, paragrahv, lõige, punkt vm, ka ülaindeksiga sätted);

4) tuleb tähele panna, et töövahend nummerdab elemendid (ka ülaindeksiga) automaatselt. Iga

mahukama jaotusüksuse lisamisel, millel on alamelemente (näiteks lisatav paragrahv

lõigetega), tuleb kõik alamelemendid (näiteks lõige või punkt) lisada ükshaaval;

5) pärast uue elemendi lisamist tuleb see ‘kopeeri-kleebi’ teel elemendi teksti osasse paigutada.

Kui säte sisaldab mitmel real olevat tekstilõiku, siis tuleb „Enter“ klahviga elemendi sees

18.06.2014

15

tekitada uus rida järgmise lõigu tarbeks ning sisestada iga tekstilõik eraldi. Peale teksti

kleepimist kontrollida, kas mingi teksti osa peab olema vormistatud üla- või alaindeksina või

allajoonituna, paksus või kaldkirjas ning see parandus teha vastavalt §le 18 ;

6) lisada muutmismärge iga elemendi lõppu, millega muutmiskäsu kohaselt akti täiendatakse.

Muutmismärge paigutub automaatselt muudetud elemendi alla;

7) kui akti täiendatakse muutmiskäsu kohaselt uue osa, peatüki, jao, jaotise ja alajaotisega siis

hoolimata sellest, et kõik peatüki alla kuuluvad elemendid ja alamelemendid sisestatakse

ükshaaval, tuuakse muutmismärge lisatava jaotusüksuse pealkirja järel ja jaotusüksuse lõpus;

8) normitehniline märkus lisatakse vastavat vormi kasutades (vt § 15);

9) lisatava või muudetava tabeli muutmismärge lisatakse tabeli järele olenemata muudatuste

hulgast tabeli sisus;

10) valemid lisatakse piltidena (vt § 18).

§ 15. Normitehnilise märkuse muutmine, täiendamine ja lisamine

(1) Normitehnilise märkuse lisamiseks tuleb

1) klõpsata hiirega soovitud pealkirjal, sättel või tabeli lahtris oleval tekstil;

2) valida XML töövahendi „Tööriistad“ menüüst „Normitehniline märkus“

3) täita avanenud vormil normitehnilise märkuse numbri ja teksti väljad;

4) teksti välja täitmiseks kopeerida muutva akti normitehnilise märkuse tekst ’kopeeri–kleebi’

(Ctrl C ja Ctrl V) teel;

5) vajutada nuppu „Lisa normitehniline märkus“;

6) lisada muutmismärge normitehnilise märkuse teksti järele.

Näide 16. Normitehnilise märkuse vorm.

(2) Asendamise korral tuleb XML töövahendis normitehnilise märkuse tekst märgistada ning

Interneti sirvijaga avatud muutvast aktist uus tekst ’kopeeri–kleebi’(Ctrl C ja Ctrl V) teel asemele

tuua.

(3) Täiendamise korral tuleb klõpsata normitehnilise märkuse tekstil ning Interneti sirvijaga avatud

muutvast aktist täiendav osa ’kopeeri-kleebi (Ctrl C ja Ctrl V) teel õigesse kohta sisse tuua.

(4) Normitehnilise märkuse kehtetuks tunnistamisel toimitakse vastavalt § 16 lõikele 3.

§ 16. Sätete kehtetuks märkimine

(1) Kui muutmiskäsk näeb ette preambuli, paragrahvi, lõike ja punkti (ka alapunkti) kehtetuks

tunnistamise, tuleb kehtetuse märkimiseks:

1) vajutada sätte teksti peal hiire paremat klahvi;

2) kuvatud menüüst valida „Lisa muutmismärge“;

3) kirjutada avanenud muutmismärke vormi ülemisele väljale „Tavatekst“ sõna „Kehtetu – “;

18.06.2014

16

4) kontrollida, et kõik eeltäidetud muutva akti andmed oleksid õiged ja vajadusel parandada;

5) vajutada nuppu „Lisa muutmismärge“;

6) kustutada kehtetuks muudetava sätte tekst muutmismärke eest;

7) paragrahvi kehtetuks muutmise korral tuleb eemaldada kõik selle all olevad elemendid

(sätted) vajutades parempoolses „Dokumendi vaate“ aknas ükshaaval iga elemendi peal hiire

paremat klahvi ja nuppu „Eemalda element“.

Näide 17. Sätte juurde lisatav „Kehtetu“ märkega muutmismärge.

(2) Osa, peatüki, jao, jaotise ja alljaotise kehtetuks märkimisel tuleb:

1) selle jaotusüksuse pealkirja peal vajutada hiire paremat klahvi;

2) menüüst valida „Lisa muutmismärge“.

3) kirjutada avanenud muutmismärke vormil väljale „Tavatekst“ sõna „Kehtetu – “;

4) kontrollida, et kõik eeltäidetud muutva akti andmed oleksid õiged ja vajadusel muuta;

5) vajutada nuppu „Lisa muutmismärge“

6) seejärel tuleb selle jaotusüksuse all olevad sätted eraldi kehtetuks märkida (vt lg 1).

Jaotusüksuse pealkiri ja selle sees olevad paragrahvide pealkirjad jäetakse alles.

(3) Normitehnilise märkuse kehtetuks märkimisel asendatakse normitehnilise märkuse tekst sõnaga

„Kehtetu“ ning selle alla lisatakse muutmismärge. NB! Muutmismärke vormi väljale „Tavatekst“

sõna „Kehtetu“ ei kirjutata.

18.06.2014

17

§ 17. Tervikteksti koostamise erireeglid

(1) Kui kahelauselist paragrahvi, lõiget, punkti täiendatakse uue lausega, tuleb silmas pidada

järgmist:

1) kui muutvas sättes ei ole otseselt näidatud, mitmenda lausega lõiget täiendatakse, tuleb senist

kahelauselist lõiget vaikimisi täiendada kolmanda lausega;

2) kui lõiget täiendatakse selgesõnaliselt teise lausega, tuleb täiendav lause esitada pärast esimest

lauset ja senine teine lause lugeda kolmandaks lauseks;

3) kui teksti täiendatakse teise või kolmanda lausega vms, kuid muudetavas sättes lauseid ei ole,

siis jääb see ainsaks lauseks.

Aktis esitatud loetelusse uue esimese punkti lisamisel tuleb kontrollida, kas muutvas sättes

on ka selgesõnaliselt öeldud, et senised punktid numereeritakse vastavalt ümber (senine p 1 p-ks

2 jne). Kui sellist selgesõnalist märget ei ole, pole õigust seniseid punkte ümber numereerida

ning tekib olukord, kus terviktekstis on ühes sättes korraga kaks punkti 1.

(2) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 esinevatest vigadest algtekstis tuleb teavitada akti andjat ja

tema taotlusel RTS § 10 alusel vead parandada; samaaegselt algtekstiga parandab vead

terviktekstis Riigi Teataja väljaandja.

(3) Kui akti muudetakse Riigikohtu otsusega, lisatakse Riigikohtu resolutsioon tekstina nii päises

kui sätte järel, mida Riigikohtu resolutsioon puudutab, vastavalt selle sisule muutmismärgetes

alumisse tavateksti lahtrisse.

(4) Tähelepanuta tuleb jätta määruses olev jõustumise tähtaeg, kui vastavalt seadusele akt sellisel

ajal jõustuda ei saa. Kui määruse jõustumisnorm näeb ette jõustumise kuupäeva, mis on vastuolus

seaduses ettenähtud jõustumise ajaga, tuleb tervikteksti muutmismärgetes märkida jõustumise

aeg algteksti jõustumise andmete alusel (HMS § 93 lg 2).

§ 18. Objektide lisamine akti sisse

Pildi lisamine Vii kursor asukohta, kuhu soovid pilti lisada ning kasuta parema hiireklahvi valikut

„Lisa pildifail“. Avaneb standardne aken, kus oma kataloogist leiad soovitud

pildifaili.

Pildi kustutamine Vii kursor pildi peale ja parema hiireklahvi valiku abil „Eemalda fail“

HTML fragmendi

lisamine

Vii kursor asukohta, kuhu soovid HTML fragmenti lisada, ja kasuta parema

hiireklahvi valikut „Lisa HTML fragment“.

Avaneb vorm, kuhu saad sisestada või kopeerida html koodi. Vajuta nuppu „Salvesta

HTML fragment“.

HTML fragmendi

eemaldamine

Vii kursor asukohta, kus on HTML fragment mida soovid eemaldada ja kasuta

parema hiireklahvi valikut „Eemalda HTML fragment“.

PDF faili lisamine Vii kursor asukohta, kuhu soovid pilti lisada, ja kasuta parema hiireklahvi valikut

„Lisa pdf dokument“. Avaneb standardne aken, kus leiad oma kataloogist soovitud

pdf faili ning vajuta „Vali pdf fail“

Lisatud PDF faili

vaatamine

Vii kursor pdf dokumendi lingile ja vali parema hiireklahvi valiku abil „Käivita fail“

PDF faili

kustutamine

Vii kursor pdf dokumendi lingile ja vali parema hiireklahvi valiku abil „Eemalda fail“

18.06.2014

18

dokumendi

koosseisust

NORMITEHNILISE

MÄRKUSE

LISAMINE

Vii kursor sõna peale, millele soovid lisada normitehnilist märkust. Vali menüüst

„Tööriistad“ → „Lisa normitehniline märkus“. Avaneb vorm, kuhu sisesta number ja

normitehnilise märkuse tekst ning vajuta nuppu „Lisa normitehniline märkus“

NORMITEHNILISE

MÄRKUSE

KUSTUTAMINE

Vii kursor normitehnilise märkuse numbri või teksti peale ja vali parema hiireklahvi

valik „Eemalda normitehniline märkus“

REAVAHETUSE

KASUTAMINE

Sisesta tekst ja vajuta klaviatuuril „ENTER“

REAVAHETUSE

KUSTUTAMINE

Vii kursor halli reavahetuse peale ja vali parema hiireklahvi valiku abil „Eemalda

reavahetus“

TEKSTILE ÜLA-

JA

ALAINDEKSITE

LISAMINE

Märgista sõnaosa, millele soovid rakendada üla- või alaindeksit ning vali kiirnupust

või

TEKSTI

RÕHUTAMINE

B, I, U Märgista tekstiosa, millele soovid rakendada paksu , kursiiv- või

allajoonitud kirja. Väljalülitamiseks tuleb uuesti samal nupul vajutada.

ERIMÄRKIDE

LISAMINE

Vali menüüst TÖÖRIISTAD “Erimärgid” ning tee topeltklõps sobival märgil.

§ 19. HTML fragmendi lisamine

1. HTML fragmendi lisamiseks tuleb Modzilla veebilehitsejas märgistada ära lisatav osa ning siis

vajutada märgistatud tekstil hiire paremat nuppu ning valida „Vaata valiku lähtekoodi“.

2. Avanevas lähtekoodi aknas on õige kood juba valitud ning tuleb vajutada klaviatuuril „CTRL C“

3. Töövahendis vajutada kohas kuhu HTML fragmenti lisada hiire paremat nuppu ning valida „Lisa

HTML fragment“ ning avanenud aknas vajutada klaviatuuril „CTRL V“ ning vajutada „Salvesta

HTML fragment“.

3. peatükk

Kehtetute terviktekstide koostamine ja esitamine

§ 20. Akti tervikuna kehtetuks tunnistamine või muutumine – üldreeglid

(1) Akti kehtetuks tunnistamisel akti andja või Riigikohtu poolt või määruse aluseks oleva

volitusnormi kehtetuks muutumisel või teenistusliku järelevalve korras kehtetuks tunnistamisel

koostatakse ja avaldatakse alati selle akti viimane terviktekst märkega “Kehtetu”.

(2) Viimasel terviktekstil ei esitata enam akti teksti, vaid akti pealkiri, vastuvõtmismärge ning akti

enda kehtetuks tunnistamise andmed (muutmismärge), mille avaldamismärke link viitab sellele

õigusaktile, mille alusel kõnealune akt kehtetuks muutus (Näiteks volitusnormi kehtetuks

muutumise tõttu määruse kehtetuks muutumisel viitab link seadusele või Riigikohtu otsusele,

millega volitusnorm kehtetuks tunnistati).

18.06.2014

19

(3) Viimase kehtetu tervikteksti koostamiseks tuleb sooritada toimingud alljärgnevas järjekorras:

1) Alusta tervikteksti koostamist Vexpros samamoodi nagu §is 7;

2) XML töövahendiga avatud tervikteksti kehtivas redaktsioonis eemaldada normitehnilised

märkused, veaparandused, varasemad dokumendi muutmismärked, allkirjad ja lisad;

3) klõpsata „Tööriistad“ menüüs „Eemalda dokumendi sisu“ ning

4) vajutada kinnituseks avanevas aknas nupule „Jah“;

5) avada „Tööriistad“ menüüst „Dokumendi muutmismärge“;

6) kirjutada muutmismärke vormi ülemisele tavateksti väljale sõna „Kehtetu“;

7) täita ülejäänud muutmismärke väljad vastavalt §le 9, muuta vajadusel ilmumise ja jõustumise

andmed, kuid akti kuupäeva ja numbri väljad jäetakse tühjaks. Kui terviktekstil oli

varasemaid dokumendi muutmismärkeid, siis parempoolse hiireklõpsu abil valida

„Muuda/Eemalda muutmismärge“ ja vajutada nupule „Eemalda muutmismärge“.

Näide 18. Kehtetu tervikteksti sisu koos vajalike andmetega täidetud muutmismärke lisamise

vormiga.

(4) Õigusakti kehtetuks muutumisel märgitakse jõustumiskuupäevaks:

1) kehtetuks tunnistava akti või sätte jõustumise kuupäev;

2) määruse aluseks oleva volitusnormi kehtetuse jõustumise kuupäev;

18.06.2014

20

§ 21. Määruse kehtetuks märkimine volitusnormi kehtetuks tunnistamisel

(1) Määruse kehtetuks muutumisel lähtutakse HMS § 93 lõikest 1, mille kohaselt määrus muutub

kehtetuks volitusnormi kehtetuks tunnistamisega. Märgitakse määrus kehtetuks ning tuleb

vastavalt § 20 sätestatud reeglitele koostada ja esitada avaldamiseks viimane terviktekst märkega

“kehtetu” .

(2) HMS § 93 lõike 1 nõuet ei saa kohaldada tagasiulatuvalt enne HMS jõustumist 1. jaanuaril 2002.

Sellisest määrusest mis on kehtivana Riigi Teatajast kättesaadav aga, mille volitusnorm on

kehtetuks tunnistatud, tuleb teavitada akti andjat.

(3) Kui RT-st on kehtiv määrus, mis on antud pärast 2002. a 1. jaanuari ja mille volitusnorm on

kehtetuks tunnistatud, tuleb sellest teavitada akti andjat ja Riigi Teataja väljaandjat, kes parandab

vea akti andja taotlusel RTS § 10 lõike 2 alusel.

(4) Kui seaduses olev volitusnorm, mille alusel määrus on kehtestatud, asendatakse uue sõnastusega,

milles volitusnormi sisu ja piirid muutuvad, siis selle alusel antud määrus kehtetuks ei muutu.

Kuna tegemist on võimaliku osalise kehtetusega, ei tohi seda otsustada tervikteksti koostaja.

Sellisel juhul küsitakse juhiseid akti andjalt.

(5) Kui võetakse vastu uus seadus, mis asendab eelmist ning selles on samuti sees sama sõnastuse,

mahu ja ulatusega volitusnorm või sama sõnastuse, kuid erineva mahu või ulatusega volitusnorm,

märgitakse määrus kehtetuks ning tuleb esitada viimane terviktekst märkega “kehtetu”.

(6) Kui määrus on kehtestatud mitme volitusnormi alusel korraga ning ühte või mitut neist

muudetakse või mõni neist tunnistatakse kehtetuks, ei tohi tervikteksti koostaja otsustada

määruse osalist kehtetust. Sellisel juhul tuleb juhiste saamiseks pöörduda akti andja poole.

4. peatükk

Akti lisade muutmisel või kehtetuks tunnistamisel tervikteksti muutmine

§ 22. Akti lisade muutmine

(1) Lisadesse viiakse muudatusi/täiendusi sisse sarnaselt akti sisuga vastavalt §dele 13 ja 14.

(2) Lisades lisatakse muutmismärge lisa pealkirja alla.

(3) PDF-kujul lingist avaneva lisa lisamiseks tuleb:

1) dokumendi struktuuripuus märgistada hiirega valik „Õigusakt“ ning

2) aknas element „Lubatud lisatavad elemendid“ kuvatud valikul „Lisa viide“ klõpsates tekib aktile

lisa koos sellele elementide lisamise võimalustega;;

3) elemendi lisamisel tekib vaiketekst, millele tervikteksti koostaja ja esitaja lisab lisa numbri

sinise „Lisa“ kirja taha ning pealkirja teksti „Lisa pealkiri“ asemele või kustutab selle teksti

(lisage enne muutmismärge);

4) PDF-faili lisamiseks märgistada sinine tekst „Lisa“ ning parema hiireklahvi valiku abil valida „Lisa

PDF dokument“; 5) Vajutage lisa pealkirja peal paremat hiire klõpsu ning valige rippmenüüst „Lisa

muutmismärge“.

18.06.2014

21

(4) PDF-vormingus lingist avaneva lisa muutmiseks tuleb:

1) vajutada sinisel lisa numbri tekstil paremat hiireklahvi ja valida „Eemalda fail“;

2) lisage uues PDF lisas lisa päisesse muutmismärge ning salvestage fail. Soovitav oleks PDF

failile panna teistsugune nimi. Faili nime erinevuseks võib olla kasvõi alakriips nimes

(Näiteks: Lisa_1.pdf);

3) lisada käesoleva juhendi § 22 lg 3 punkti 4 järgi sinise „Lisa“ teksti külge uus PDF fail.

4) lisada käesoleva juhendi § 22 lg 3 punkti 5 järgi „Lisa“ pealkirja külge uus muutmismärge.

Kui lisa pealkiri on ära kustutatud, siis vajutage kursoriga lisa sinisele tekstile ning liikuge

parema nooleklahviga sinise teksti lõpust üks samm edasi ning kirjutage nüüd pealkirjaks

mingi sõna ja lisage muutmismärge ning siis kustutage see sõna ära.

Näide 19. Lisa, mille sisu on esitatud PDF-failina.

§ 23. Akti lisa tervikuna kehtetuks tunnistamine või muutumine

Akti lõpus oleva PDF lisa kehtetuks tunnistamisel tuleb eemaldada kehtetuks muutunud lisa PDF

fail vajutades sinisel lisa numbril paremat hiire nuppu ning valida „Eemalda fail“ ning lisada lisa

pealkirja alla „kehtetu“ muutmismärge.

Näide 20. Kehtetud lisad.

5. peatükk

Akti esitamine

§ 24. Tervikteksti esitamine

Terviktekst allkirjastatakse pärast koostamist digitaalselt ja esitatakse DVK kaudu Riigi

Teatajale avaldamiseks vastavalt väljaandja antud esitamise juhisele.

TÖÖVÕTULEPINGU NR 4-7/26-113-1 ERITINGIMUSED

Eesti Vabariik, Justiits- ja Digiministeeriumi kaudu, registrikood 70000898, asukoht Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, keda esindab Tiina Uudeberg (edaspidi nimetatud „Tellija“) ja Suitslegal OÜ, registrikood 17080546, asukoht Valukoja 8/2, 11415 Tallinn, keda esindab Rutmar Silde (edaspidi nimetatud “Töövõtja”), edaspidi koos nimetatud „Pooled“ ja eraldi „Pool“, sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi “leping”) alljärgnevas: 1. Lepingu objekt Lepingu objektiks on töövõtja poolt tehisaruga terviktekstide koostamiseks vajaliku analüüsi koostamine ja analüüsi rakendamiseks töötava prototüübi loomine, lähtudes lähteülesandes kirjeldatud nõuetest (edaspidi „tööd“). Tööde täpsem kirjeldus on lepingu lisas nr 1. 2. Tööde teostamise aeg ja tähtpäevad Töövõtja kohustub teostama lepingu objektiks olevad tööd hiljemalt 2026. aasta 1. detsembriks. Tööde teostamise täpsem ajakava lepitakse poolte poolt eraldi kokku. Pooltel volitatud esindajad võivad kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis lepingu täitmise käigus ajakava täpsustada ja kohandada, muutmata lõpptähtpäeva. 3. Lepingu hind 3.1. Lepingu alusel töövõtja poolt teostatavate tööde kogumaksumuseks on 23 500 eurot, millele ei

lisandu käibemaks (edaspidi nimetatud „lepingu hind“). 3.2. Kui pakkumuse esitamise ajal ei olnud töövõtja käibemaksukohustuslane või tal ei olnud kohustust

käibemaksu arvestada, kuid selline kohustus tekkis pärast pakkumuse esitamist või lepingu täitmise käigus, peab töövõtja arvestama, et lepingu hind sellest käibemaksu võrra ei suurene.

3.3. Lepingu hind on lõplik ja sisaldab kõiki lepingu täitmise kulusid, sh tasu autoriõiguste eest. 3.4. Lepingu hind tasutakse pärast töö vastuvõtmist tellija volitatud esindaja poolt. Tasumine toimub

poolte allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akti alusel vastavalt esitatud arvele ühe maksena pärast tööde teostamist.

3.5. Töövõtja esitab Tellijale arve e-arvena. E-arvet on võimalik saata e-arvete operaatori vahendusel. E-arve loetakse laekunuks selle operaatorile laekumise kuupäevast.

4. Erisätted 4.1. Lisaks üldtingimustes sätestatule kohustub töövõtja: 4.1.1. pakkumuses esitatud meeskonnaliikmete vahetumise korral tagama, et tööd teostavad vähemalt

väikehanke dokumentides nõutud pädevuse ja kogemusega isikud. Meeskonnaliikme vahetumise vajadustest tuleb tellija esindajat teavitada esimesel võimalusel ning esitada uue meeskonnaliikme pädevust ja kogemust tõendavad andmed ja dokumendid. Meeskonnaliikmete vahetamiseks on vajalik tellija nõusolek. Teavitus ja nõusolek esitatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;

4.1.2. töö teostamisel tegutsema sõltumatu eksperdina ning lähtuma oma parimatest valdkondlikest teadmistest, kogemustest ja meetoditest. Töövõtja kohustub lepingu täitmisel tagama, et mistahes temapoolne äri- või muu tegevus ei ole suunatud kolmandate isikute huvide esindamisele. Käesolevas punktis sätestatud huvide konflikti vältimise kohustuse rikkumise korral on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 20% lepingu hinnast. Samuti on tellijal õigus kirjeldatud juhul leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada.

4.1.3. töö teostamisel mitte kasutama allhankijaid. 4.2. Lisaks üldtingimustes sätestatule kohustub tellija: 4.2.1. tegema töövõtjale kättesaadavaks kõik tema käsutuses olevad töö teostamiseks vajalikud

materjalid, analüüsid vm; 4.2.2. osalema analüüsis, testimises ja andma sisulisi selgitusi lepingu objekti kohta. 4.3. Töövõtja, sh tema töötaja, ametnik kui temaga mistahes muus lepingulises suhtes olev lepingu

täitmisel osalev isik teavitab tellija tööalase tegevusega teatavaks saanud Euroopa Liidu õiguse rikkumisest e-posti aadressil [email protected]. Tellija tagab tööalase tegevusega teatavaks saanud Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse. Rikkumisest teavitamise ja teavitaja

kaitse tagamise õiguslike aluste ning kohustuste rikkumisel kohalduva vastutuse osas lähtuvad pooled Tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduses sätestatust.

5. Volitatud esindajad 5.1. Tellija volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on Jüri Heinla, tel 506 4722,

e-post [email protected], või teda asendav isik. 5.2. Töövõtja volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on Rutmar Silde, tel +372

82 123 456, e-post [email protected].

6. Lepingu lisad Lepingu juurde kuuluvad allkirjastamise hetkel lisadena alljärgnevad dokumendid: 6.1. Lisa 1 - lähteülesanne; 6.2. Lisa 2 – terviktekstide koostamise juhis. 7. Muud sätted 7.1. Lepingu osaks on lisaks käesolevatele eritingimustele ja nende lisadele töövõtulepingute

üldtingimused. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud paberkandjal või elektroonselt Justiits- ja Digiministeeriumi kodulehel aadressil https://www.justdigi.ee/majandusteave-ja- riigihanked#justiitsministeeriumi_lepingute_uldtingimused ning tal oli võimalik nende kohta küsida selgitusi ja teha ettepanekuid eritingimustes üldtingimuste kohaldamata jätmiseks või muutmiseks. Pooled kinnitavad, et kõik üldtingimused on mõistlikud ega saa seetõttu olla tühised.

7.2. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste „leping” lepingu eritingimusi ja üldtingimusi koos kõikide lisadega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. Lepingu sõlmimisega kaotavad kehtivuse kõik töövõtja hinnapakkumises või muus sarnases dokumendis sisalduvad tingimused niivõrd, kuivõrd need on vastuolus lepingu eritingimuste ja üldtingimustega.

7.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt. Tellija Töövõtja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Tel: 620 8100 Tel: +372 82 123 456 E-post: [email protected] E-post: [email protected]