Riigihange: Merepõhja elustiku ja elupaikade täiendavad uuringud Liivi lahe meretuulepargi

elektriühenduse rajamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile

Viitenumber: 293722

TEHNILINE KIRJELDUS

1. Taust

Vabariigi Valitsus algatas 4.08.2022 korraldusega nr 203 Liivi lahe meretuulepargi

elektriühenduste riigi eriplaneeringu (edaspidi REP) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

(KSH). REP eesmärk on kavandada meretuulepargi elektriühendused maismaa põhivõrguga.

REP tulemusel koostatakse terviklik ruumilahendus elektriühenduste ja nendega

funktsionaalselt koos toimivate ehitiste tarbeks.

REP käigus on koostatud merepõhja elustiku ja elupaikade eksperthinnang, mis tõi esile

täiendavate uuringute vajaduse lõpliku asukoha määramiseks projekteerimise käigus lähtuvalt

merepõhja elustiku ja elupaikade kaitse vajadusest. Samuti on teostatud uuringud Liivi lahe

meretulepargi rajamiseks vajalikus keskkonnamõjude hindamise protsessis (edaspidi KMH),

kus osa elektriühenduse võimalikest trassialternatiividest on merepõhja elustiku ja elupaikade

uuringuga juba kaetud. Käesolev töö katab merepõhja elustiku ja elupaikade uuringuga

puuduolevat osa, mis on vajalik meretuulepargi elektriühenduse täpsema asukoha valimiseks

(uuringualad, vt Joonis 1.). Trassi kaardistamisel sonari ja proovivõtuvõrgustikuga on võimalik

loodud detailsete merepõhja elustiku ja elupaikade kaartide alusel valida parimaid tegelikke

trassi paigutusi ja seeläbi vähendada negatiivseid mõjusid loodusele.

Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduse riigi eriplaneeringu koostamist korraldab ja juhib

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Planeeringust huvitatud isik on Liivi Offshore

OÜ (edaspidi huvitatud isik). Tellitav uuring on osa elektriühenduse rajamise protsessist ning

on vajalik elektriühenduse täpsemaks paigutamiseks meres valitud trassikoridoris.

2. Töö eesmärk

2.1. Projektiala

Joonisel 1 on näidatud indikatiivne uuringuala, kus tuleb uuring läbi viia. Põhjapoolne ehk

roosa ala on suurusega 9.48 km² ning lõunapoolne ehk roheline ala on suurusega 4.6 km².

Täpsemad piirid ja ulatus uuringuala osas täpsustatakse pärast lepingu sõlmimist.

Joonis 1. Indikatiivne uuringualad on märgitud ranniku lähedal roosa ja rohelise värviga

kolmnurkadena.

Riigihange: Merepõhja elustiku ja elupaikade täiendavad uuringud Liivi lahe meretuulepargi

elektriühenduse rajamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile

Viitenumber: 293722

Uuringu eesmärgiks on koguda in situ informatsiooni Uuringualadel (Joonis 1.) merepõhja ja

merepõhja elustiku liikide ja koosluste ning elupaikade leviku kohta, kasutada seda

informatsiooni merepõhja, liikide, elupaikade ja biotoopide leviku kirjeldamisel

(modelleerimisel) Uuringualadel. Selleks, et oleks võimalik vastu võtta informeeritud otsust

kaabli paigutamise kohta valitud trassikoridori sees, on vaja kaablitrassi koridor inventeerida

(kaardistada) merepõhja substraadi, merepõhja muudatuste, elustiku ja elupaikade osas, kus

seda eelnevate uuringutega tehtud ei ole. Substraadi ja elustiku iseärasuste teadmine on vajalik

ka kaabli paigaldamise tehnoloogia valikuks. Hindamistulemustest lähtuvalt tuleb välja

pakkuda projekti ehitus- ja ekspluatatsiooniaegse seire programm.

2.2.Uuring on vajalik järgmise informatsiooni saamiseks:

2.2.1. Uuringualasse jäävate merepõhja elustiku (põhjataimestik ja -loomastik) liikide ja

koosluste leviku välja selgitamine. Liikide puhul tuleb hinnata projektiga seotud

muutusi liikide levikus. Tähelepanu peab pöörama elupaika loovate nn. võtmeliikide

levikule (merihein, põisadru, põisadru lahtine vorm, agarik, söödav rannakarp,

rändkarp, mändvetikate kooslused). Elupaikade puhul tuleb eraldi hinnata projektiga

seotud elupaikade seisundi muutusi (hindamiskriteeriumid olemas Loodusdirektiivi lisa

I elupaigatüüpidele). Mõju hindamise käigus tuleb välja töötada leevendavad meetmed

ja seire ettepanekud minimeerimaks ehitus- ja kasutusaegseid ebasoodsaid mõjusid

merepõhja elustikule ja elupaikade kvaliteedile.

2.2.2. Uuringualasse jäävate merepõhja elupaikade ja biotoopide leviku (Loodusdirektiivi lisa

I elupaigatüübid, MSRD laiad elupaigatüübid, HELCOM HUB biotoobid, HELCOM

Red List biotoobid) välja selgitamine.

2.2.3. Merepõhja tasemete ja batümeetriliste mõõdistusandmete hankimine vee sügavuste ja

topograafilise varieeruvuse kaardistamiseks uuringualal, kasutades kõrgresolutsiooniga

MBES-andmeid.

2.2.4. Merepõhja morfoloogia kaardistamine kooskõlas EMODnetiga, tuvastades

geomorfoloogilised tunnused, nagu lohud, seljandid ja võimalikud sette liikumisteed.

2.2.5. Merepõhja setete geoloogiline kaardistamine kooskõlas Eesti Geoloogiateenistuse ja

EMODneti standarditega, sh detailne merepõhja klassifikatsioon.

2.2.6. Merepõhja tunnuste, sh kontaktide ja potentsiaalsete anomaaliate tuvastamine ja

tõlgendamine.

2.2.7. MBES-i tagasihajumise andmete analüüs merepõhja tüübi eristamise ja elupaikade

kaardistamise toetamiseks, arheoloogiliste tunnuste ja anomaaliate (nt laevavrakid või

inimtekkelised objektid) tuvastamiseks ning vajaduse korral integreerimiseks teiste

geofüüsikaliste andmekogumitega.

Riigihange: Merepõhja elustiku ja elupaikade täiendavad uuringud Liivi lahe meretuulepargi

elektriühenduse rajamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile

Viitenumber: 293722

2.3. Merepõhja elustiku ja elupaikade inventuur (kaardistus) teostatakse

mitmeetapilise uuringuna: 2.3.1. Sonariuuring merepõhja geoloogia, morfoloogia ja substraadi omaduste selgitamiseks.

Teostatakse mitmekiirelise (Multibeam) sonariga, salvestades merepõhja batümeetria ja

helilaine tagasihajumise intensiivsuse (Backscatter) andmed (sonarimõõtmiste katvus

100% etteantud kaablitrassi alal).

2.3.2. Punktvaatlused merepõhja elustiku kirjeldamiseks (allvee videovaatlused „Drop“

kaameraga kombineeritult sukelduja vaatlustega (tihedusega 5-10 jaama km2

merepõhja kohta) pakkudes ka visuaalset teavet merepõhja aluspinna, morfoloogia ja

mis tahes inimtekkeliste objektide või prahi kohta.

2.3.3. Merepõhjast setete ja bioloogiliste proovide võtmine põhjakoosluste, elupaigatüüpide

ja merepõhja klassifikatsiooni tuvastamise toetamiseks. Samuti aitavad proovid

kontrollida geofüüsikaliste andmete põhjal loodud elupaiga- ja settekaarte ning annavad

täiendavat teavet sette omaduste ja substraaditüüpide kohta.

2.3.4. Ruumiline modelleerimine.

Saadud merepõhja substraadi, -liikide ja -elupaikade leviku kaart võimaldab täpselt hinnata

kaabli paigaldamisel tekkivat kahju merepõhja elupaikadele ning valida kaabli kulgemise

optimaalne paigutus valitud trassi sees ning planeerida vajadusel leevendusmeetmeid.

3. Tööde sisu

3.1.Merepõhja elustiku- ja elupaikade sonariuuringud

Merepõhja koosluse, morfoloogia, elustiku- ja elupaikade inventuuri jaoks vajalikud

sonariuuringud tuleb läbi viia uuringualal tagades kaardiproduktide minimaalse resolutsiooni

0,5x0,5 m. Selle saavutamiseks teostatakse merepõhja alusmõõtmised akustilise kaugseire abil

(näiteks lehviksonariga), kus kogutakse nii sügavusandmeid kui tagasihajumise andmeid.

Välitööd, mis on vajalikud vegetatsiooniperioodil toimuva merepõhja elustiku

hindamiseks, tuleb läbi viia enne 30. septembrit. Pakkujal on põhjendatud juhul võimalik

teha ettepanek nimetatud tähtaega nihutada, kui ilmastikutingimused käesoleval aastal

võimaldavad välitöid teha kauem ning see ei mõjuta töö lõpptähtpäeva.

Akustiline kaugseire/sonariuuringud – 100% katvus uuringualas toodud kaablitrassi koridoris

sügavuseni 2 m, kogutavad andmed nii sügavus kui tagasihajumine. Sügavusvahemikus 0-2 m

merepõhja mosaiiksuse määramiseks võib kasutada optilise kaugseire meetodeid (ortofotod,

piisava lahutusega satelliidifotod). Sonariga mõõdistamine on läbi viidud mitmekiirelise

sonariga, mis on mõeldud merepõhja kaardistamiseks ja mis võimaldab iga kiire tagasihajunud

heli intensiivsuse (backscatter intensity; edaspidi „tagasihajumine“) salvestamist ja hilisemat

radiomeetrilist korrigeerimist järeltöötluse käigus. Mõõdistustööd (sh seadmed, planeerimine,

välitööd, andmetöötlus) vastavad tänapäevastele parimatele praktikatele, mis tagavad

Rahvusvahelise Hüdrograafiaorganisatsiooni (International Hydrographic Organization)

hüdrograafiliste mõõdistustööde standardi S-44 (Standards for Hydrographic Surveys S-44)

erikvaliteediklassile (Special Order) vastavad või neid ületavad tulemused.

Mõõdistustööd on läbi viidud samaaegse sügavuse ja tagasihajumise salvestamisega igas kiires.

Sonarisüsteem peab olema seadistatud (sagedus, võimsus, võimendus, impulsi pikkus jm)

selliselt, mis võimaldab salvestada kõrge kvaliteediga tagasihajumist, mille alusel saab eristada

merepõhja omadusi (põhja materjal, taimestik). Tagasihajumise andmete järeltöötlemisel

Riigihange: Merepõhja elustiku ja elupaikade täiendavad uuringud Liivi lahe meretuulepargi

elektriühenduse rajamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile

Viitenumber: 293722

rakendatakse arvutusprotseduure, mis võimaldavad korrigeerida lähtuvalt kiire

langemisnurgast, sügavusest, väljundvõimsusest, võimendustegurist, impulsi pikkusest jm

teguritest tingitud tagasihajumise intensiivsuse erinevusi. Selleks kasutatakse soovitatavalt

Geocoder1 algoritmi või ka mõnda muud tagasihajumise kompenseerimise algoritmi, mis tagab

samaväärse või parema tulemuse kui Geocoder ja mille kasutamist ja toimimist merepõhja

substraadi ja/või elustiku kaardistamisel on demonstreeritud vähemalt kolmes rahvusvahelises

eelretsenseeritava teadusajakirja artiklis.

Kasutatava mitmekiirelise sonarisüsteemi tehnilised parameetrid, kasutuspraktikad ja nõuded

lõpptulemustele:

3.1.1. Sügavuse ja tagasihajumise andmete salvestamine igas kiires

3.1.2. Madalas vees (2–10 m) tagasihajumise salvestamiseks kasutada peamise

sagedusvahemikuna 250–400 kHz. Erinevate aluspindade ja merepõhja tingimuste

korral on soovitatav mitmesageduslik salvestamine kogu sagedusvahemikus. Süsteem

peab töötama primaarsel sagedusel 250 kHz, valikulise mitmesagedusliku salvestusega

kogu sagedusalas, et parandada eraldusvõimet ja tuvastada peenemõõtmelisi objekte.

Kiirte arv üle 700

3.1.3. Asendi- ja liikumisandurid sobilikud avamere tingimusteks, mis võimaldavad

3.1.4. kõrvaldada laeva kõikumisest tingitud mõjusid. Tagamaks madalas vees täpse ja

stabiilse andmete kogumise, kasutada laeva kõikumise mõjude kõrvaldamiseks

liikumisreferentsseadmeid (MRU-sid) ja gürostabiliseeritud platvorme,

3.1.5. Helikiiruse pidevmõõtmiste andur sonari pea juures

3.1.6. Helikiiruse vertikaalprofiilide mõõtesondi kasutamine. Kasutada kogu uuringualal, et

reaalajas korrigeerida veesamba omaduste muutusi, tagades optimaalse sonari jõudluse

ja täpsed andmed.

3.1.7. RTK GNSS 3D positsioneerimissüsteem

3.1.8. Seadmed, seadistused ja välimõõtmiste disain peab tagama tulemuste tegeliku

saavutamise. Veenduge, et seadmete sätted oleksid konfigureeritud madala vee

sügavuste (2–10 m) jaoks ja et need suudaksid toota kõrglahutusega andmeid merepõhja

ja selle elustiku detailide jäädvustamiseks.

3.1.9. horisontaalse resolutsiooni 0,5 m või parem (rastri piksel 0,5 m või parem)

1 http://ccom.unh.edu/theme/data-processing/geocoder

Riigihange: Merepõhja elustiku ja elupaikade täiendavad uuringud Liivi lahe meretuulepargi

elektriühenduse rajamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile

Viitenumber: 293722

3.2. Punktvaatlused ja modelleerimine

3.1.10. Uuringute teostamise aeg – määrab töövõtja arvestades looduslikke tingimusi ning töö

eesmärki, töövõtulepingus toodud tellija poolt täiendava info edastamise tähtaega ja töö

teostamise lõpptähtaega.

3.1.11. Põhjakoosluste kvantitatiivsete ja semikvantitatiivsete vaatluste proportsioon –

semikvantitatiivsed katvushinnangud tehakse kõikides punktjaamades, kaablitrassi

koridorides teostatakse kvantitatiivne proovivõtt sügavusvahemikus 0-10 m järgmistes

veesügavustes: 0.2 m, 0.5 m, 1-2 m, 2-3 m, 4-5 m, 6-8 m, 10 m, kõikides punktjaamades.

Sügavamal teostatakse kvantitatiivne proovivõtt 30% jaamades.

3.1.12. Põhjakoosluste kvantitatiivsed punktvaatlused/ vaatlusjaamade tihedus –

Jaamad paigutatakse eksportkaablite alale stratifitseeritud juhuslikkuse põhimõttel

(stratifitseerimine sügavuse ja substraadi tüüpide alusel). Kaablitrasside koridorides

paigutatakse jaamad ühes jadas kaablitrassi koridori keskele arvestusega, et sügavus-

vahemikus 0-10 m (põhjataimestiku koosluste arvatav levikusügavus piirkonnas) on iga

jaam paigutatud ühe sügavusmeetri järgi, sügavamal kui 10 m on jaamade vahemaa

maksimaalselt 600 m.

3.1.13. Põhjakoosluste kvantitatiivsed punktvaatlused/ proovivõtu metoodika – Pehmelt

substraadilt kogutakse merepõhja koosluste kvantitatiivsed proovid põhjaammutajaga

(näiteks Van-veen tüüpi või Ekman-Lenz tüüpi); segasubstraadilt kogutakse

kvantitatiivsed koosluste andmed sukeldudes (järgides riikliku rannikumere seire

metoodikat).

3.1.14. Põhjakoosluste semikvantitatiivsed punktvaatlused - andmed kogutakse kõigist

jaamadest „drop“ videosüsteemi abil (kuni 1 min salvestust igas jaamas).

3.1.15. Ruumiline modelleerimine – sobivaimad mitteparameetrilised meetodid, mis

võimaldavad modelleerida mittelineaarseid seoseid (näiteks üldistatud aditiivsed

algoritmid või masinõppe algoritmid).

4. Tööde üleandmine

4.1 Avakoosolekul tutvustab töövõtja tööde teostamise ajakava, metoodikat,

meeskonda ning vajalikku riskihinnangut tööde läbiviimiseks. Vastavad

materjalid edastab töövõtja tellijale enne avakoosoleku toimumist.

4.2 Pärast välitööde läbiviimist esitab töövõtja tellijale välitöödel kogutud

toorandmed, mis vastavad punktis 5.4 toodud nõuetele. Töövõtja lepib tellijaga

välitööde järgselt kokku koosoleku, kus annab ülevaate läbiviidud uuringutest

ja esmastest hinnangutest ning järgmistest tegevustest ja ajakavast.

4.3 Pärast uuringutulemuste analüüsi esitab töövõtja tellijale uuringuaruande

esimese versiooni, mis peab vastama punktis 5 toodud nõuetele.

4.4 Pärast esialgse uuringuaruande esitamist tellijale on tellijal õigus teha

ettepanekuid ning kommentaare, mille osas on töövõtjal kohustus muudatused

sisse viia hiljemalt kahe nädala jooksul pärast kommentaaride esitamist.

Riigihange: Merepõhja elustiku ja elupaikade täiendavad uuringud Liivi lahe meretuulepargi

elektriühenduse rajamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile

Viitenumber: 293722

4.5 Lõpparuanne esitatakse tellijale pärast kommentaaride sisseviimist ning

vajadusel täiendava koosoleku järgselt. Lõpparuanne peab vastama punktis 5

toodud nõuetele.

5. Nõuded töö vormistamisele

5.1 Uuringute tulemused koondatakse uuringuaruandesse. Uuringute kohta esitatakse

aruanne peale kõigi tööde teostamist. Aruanne peab sisaldama vähemalt alltoodud peatükke:

5.1.1 Ülevaade läbiviidud uuringutest (aeg, meeskond, asukoht jne).

5.1.2 Ülevaade uuringute läbiviimise metoodikast, kasutatud tehnikast ja peamistest

parameetritest ja protsessist, kvaliteedikontrollist ning tulemuste analüüsi

metoodikast.

5.1.3 Uuringu tulemused (oodatav väljund):

a. Merepõhja batümeetria andmed ja kaart

b. Merepõhja morfoloogia ja settekaardid kooskõlas EMODnetiga

c. Merepõhja kontaktide tuvastamine koos mõõtmete ja tõlgendamisega

d. Merepõhja elustiku liikide ja liigirühmade leviku ja ohtruse kaardid uuringuala

kohta.

e. Loodusdirektiivi lisa I elupaigatüüpide leviku kaardid uuringualal

(elupaigatüüpide definitsioonid2)

f. Merestrateegia raamdirektiivi laiade elupaigatüüpide levik uuringualal

(definitsioonid MSRD direktiivist, EUNIS).

g. HELCOM HUB tase 5 ja 6 biotoopide levik uuringualal (HELCOM 2013a3)

h. HELCOM Red List elupaikade levik uuringualal (HELCOM 2013b4).

5.1.4 Uuringutulemuste analüüs.

5.1.5 Järeldused ja ettepanekud (sh peamised leiud, leevendavad meetmed ja ehitus- ja

ekspluatatsiooniaegse seire ettepanekud).

5.1.6 Kokkuvõte.

5.1.7 Lisad (uuringute käigus kogutud andmed ja kasutatud kirjandus).

5.2 Aruanded esitatakse eesti keeles.

5.3 Aruanded esitatakse .doc ja .pdf formaadis.

5.4 Uuringu käigus kogutud andmed ja aruande koostamise alusmaterjalid antakse Tellijale

üle samas formaadis nagu neid uuringu läbiviimisel kasutati. Merepõhjauuringu jaoks

vajalike sonariuuringute üle antavaks tulemuseks on georefereeritud (soovitatavalt Eesti

riiklik koordinaatsüsteem L-EST97) mere sügavuse ja tagasihajumise rastrid GeoTIFF

formaadis piksli suurusega 1 m või väiksem.

2 TÜ EMI. 2014. Merepõhja elupaikade definitsioonide tõlgendamise juhend 3 HELCOM HUB – Technical Report on the HELCOM Underwater Biotope and habitat classification. Baltic Sea Environment

Proceedings No. 139. https://helcom.fi/media/publications/BSEP139.pdf 4 Red List of Baltic Sea underwater biotopes, habitats and biotope complexes. Baltic Sea Environmental Proceedings No. 138.

1

TÖÖVÕTULEPING

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur-

Ameerika 1, 10122 Tallinn, keda esindab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

hankekorra alusel maa- ja ruumipoliitika osakonna juhataja Ivari Rannama (edaspidi

tellija)

ja

Tartu Ülikool, registrikood 74001073, asukoht Ülikooli 18, 50090 Tartu (edaspidi

töövõtja), mida esindab rektori 29.12.2017 käskkirja nr 19 alusel grandikeskuse juhataja

Siret Rutiku

edaspidi ka pool või pooled, sõlmisid töövõtulepingu (edaspidi leping) alljärgnevas:

1. Üldsätted

1.1. Leping on sõlmitud riigihanke „Merepõhja elustiku ja elupaikade täiendavad uuringud

Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduse rajamiseks Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile” (viitenumber 293722) (edaspidi riigihange)

tulemusena.

1.2. Lepingu esemeks on merepõhja elustiku ja elupaikade uuringud (edaspidi töö). Töö

täpsem kirjeldus on toodud riigihanke alusdokumentides ja ulatuses, milles riigihanke

alusdokumendid seda ette näevad, töövõtja poolt riigihankes esitatud pakkumuses.

1.3. Tööd rahastatakse taaste- ja vastupidavusrahastusest Eesti taaste- ja vastupidavuskava

(RRF) reformi 8.1 „Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine“ elluviimiskava

tegevused (täpsemalt tegevus 5.1) raames. Lepingu täitmisel võib lisanduda lepingu

päises nimetatust tellijast erinev maksja. Maksja lisandumisel teavitatakse arve esitamise

korrast.

1.4. Lepingu dokumendid, mis on lepingu lahutamatuteks osadeks, on järgmised:

1.4.1. lepingu muudatused;

1.4.2. käesolev lepingu põhitekst koos lisadega;

1.4.3. poolte heaks kiidetud protokollilised otsused (koosolekute protokollid);

1.4.4. tellija poolt riigihanke menetluses antud selgitused ulatuses, milles need ei

muuda, vaid üksnes täpsustavad või selgitavad riigihanke alusdokumente;

1.4.5. muud riigihanke alusdokumendid, sh tehniline kirjeldus koos selle lisadega;

1.4.6. töövõtja pakkumus riigihankes.

1.5. Kui lepingu dokumentide vahel esineb vastuolusid, lähtutakse prioriteetsuse määramisel

eelmises punktis toodud lepingu dokumentide loetelu järjekorrast (loetelus eespool asetsev

lepingu dokument on prioriteetsem järgneva suhtes). Riigihanke alusdokumentide vastuolude

korral on nende prioriteetsuse järjekord järgmine: hanketeade, hankelepingu eseme tehniline

kirjeldus, muud riigihanke alusdokumendid.

1.6. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad:

Lisa 1 – Tehniline kirjeldus

2. Lepingu hind ja tasumise tingimused

2.1. Tellija tasub töövõtjale teostatud töö eest vastavalt riigihankes esitatud pakkumuses

fikseeritud ühikuhinnale merepõhja uuringute eest 7100 eurot/km2 tegelikult osutatud

teenuse mahus. Lepingu maksimaalne uuringuala maht on 20 km2. Lepingu maksimaalne

2

kogumaksumus on ühikhinna ja maksimaalse uuringuala suuruse (20 km2) korrutis – 142

000 eurot, mis ei sisalda käibemaksu (lepingu hind). Uuringuala tegelik suurus

määratakse tellimuses, mille tellija esitab avakoosolekul või e-kirja teel. Tellimuse

maksumus on tellimuses märgitud uuringuala suuruse ja pakkumuses märgitud

ühikuhinna korrutis. Lisandub käibemaks õigusaktides sätestatud korras.

2.2. Tellija tasub teostatud tööde eest vahemaksetena järgmiselt:

2.2.1. välitöödel kogutud toorandmete ja tulemuste esmase hinnangu üleandmise järel

30% tellimuse maksumusest;

2.2.2. uuringute lõpparuande vastuvõtmise järel 70% tellimuse maksumusest.

2.2.3. Lepingu ühikuhind on lõplik ning sisaldab kõiki lepingu täitmise kulusid, sh tasu

intellektuaalomandiõiguste eest.

2.3. Töövõtja esitab tellijale arve e-arvena. Arvele tuleb märkida riigihanke viitenumber

293722, 15-kohaline lepinguosa viitenumber (leitav riigihangete registrist lepingu

juurest) ja tellija ja töövõtja kontaktisikute andmed.

2.4. Tellija tasub töövõtjale 14 tööpäeva jooksul nõuetekohase arve saamisest.

3. Töö teostamine ja üleandmine

3.1. Töö teostamist alustatakse 14 päeva jooksul lepingu sõlmimisest.

3.2. Avakoosolek toimub 10 tööpäeva jooksul peale lepingu sõlmimist. Töö teostamine

toimub vastavalt tehnilises kirjelduses esitatud nõuetele, avakoosolekul täpsustatud

uuringuala suurusele (tellimus) ning pakkumuses esitatud ja avakoosolekul täpsustatud

ajakavale.

3.3. Pooltel on õigus aja- ja tegevuskava täpsustada, eelkõige, aga mitte ainult, kui see on

vajalik selles esinevate ilmselgete vastuolude või ebatäpsuste kõrvaldamiseks, samuti

seoses poolte sooviga lisada vastutavad isikud tegevuste juurde, muuta tegevuste

järgnevust jne.

3.4. Töö tulemusena valmiv uuringute lõpparuanne antakse tellijale üle esmaseks

kontrollimiseks hiljemalt 30.01.2026 (töö lõpptähtpäev). Tellija vaatab töö üle ja esitab

oma kommentaarid ja parandusettepanekud kahe nädala jooksul. Töövõtja peab

parandatud uuringute lõpparuande koos kõigi lisadega üle andma hiljemalt 27.02.2026.

Töö valmimise järel annab töövõtja tellijale töö üle ja tellija võtab selle vastu, kui töö

vastab lepingus sätestatule.

3.5. Töövõtjal on õigus nõuda töö lõpptähtpäeva või vahetähtaegade muutmist, kui see on

tingitud tellija viivitusest omapoolsete kohustuste täitmisel või kui tellija muudab töö

aluseks olevad lähteandmeid. Töö vahetähtaja muutmisel ei muutu töö lõpptähtpäev, kui

pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Kõik töö tähtaegu puudutavad muudatused

vormistatakse kirjalikult lepingu lisana.

3.6. Tellijal on õigus anda töövõtjale juhiseid, teha märkusi ja ettepanekuid töö

nõuetekohaseks teostamiseks, tegevus- ja/või ajakava kohandamiseks, töö teostamise

metoodika kohandamiseks vms. Tellija juhised, märkused ja ettepanekud on töövõtjale

täitmiseks kohustuslikud, kui töövõtja ei esita kolme tööpäeva jooksul neile vastuväiteid

koos põhjendustega. Vastuväidete esitamine ei mõjuta töövõtja vastutust töö

lepingutingimustele vastavuse eest.

3.7. Töövõtja kohustub teostama töö tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas lepingus sätestatuga.

Lepingus sätestamata omaduste osas peab töö olema vähemalt keskmise kvaliteediga ja

vastama sarnastele töödele tavaliselt esitatavatele nõuetele.

3.8. Töövõtja peab lepingu täitmise käigus teostama kõik tööd ja toimingud, mis ei ole

lepingus otsesõnu sätestatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad lepingu täitmisega seotud

töö hulka või on vajalikud töö nõuetekohaseks teostamiseks.

3

3.9. Töövõtja tagab, et temal, tema alltöövõtjatel ja töötajatel on lepingu täitmise perioodil

olemas kõik vajalikud registreeringud, sertifikaadid, litsentsid, load ja/või nõusolekud,

kui need on õigusaktidest või lepingus sätestatust tulenevalt vajalikud või vastava töö

puhul nende olemasolu eeldatakse.

3.10. Töövõtja kutse- või majandustegevuses tegutseva isikuna peab teostama töö vastavalt

oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele, kasutades lepingus sätestatud töö

teostamisel tööjõudu, kelle koolitus, oskused ja kogemused vastavad töö ulatusele,

iseloomule ja keerukusele.

3.11. Töövõtja kohustub töö teostamisel kasutama samu isikuid, kelle ta nimetas riigihankes

esitatud pakkumuses. Meeskonnaliikmete vahetumise korral peab töövõtja tagama, et töid

teostavad vähemalt riigihanke alusdokumentides nõutud kvalifikatsiooni ja kogemusega

isikud. Töövõtja peab meeskonnaliikme vahetumisest või vahetamise vajadustest tellijat

teavitama esimesel võimalusel ning esitama tellijale uue meeskonnaliikme

kvalifikatsiooni ja töökogemust kajastavad dokumendid. Meeskonnaliikmete

vahetamiseks on vajalik tellija nõusolek.

3.12. Tellija teeb kättesaadavaks või edastab 5 tööpäeva jooksul lepingu allkirjastamisest

töövõtjale töö teostamiseks vajaliku sisendi. Töövõtja on kohustatud kontrollima

materjalide ja juhiste sobivust ning mittesobivusel viivitamata teavitama sellest tellijat.

Mittesobivusest teavitamata jätmisel vastutab töövõtja valminud töö lepingutingimustele

mittevastavuse eest.

3.13. Kui töövõtja teeb töö kolmandate isikute läbiviidud tööde jätkuna või tuginedes

kolmandate isikute koostatud materjalidele, on ta kohustatud kontrollima materjalide

sobivust ning mittesobivusel teavitama sellest tellijat. Mittesobivusest teavitamata

jätmisel vastutab töövõtja valminud töö lepingutingimustele mittevastavuse eest.

3.14. Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või

võivad takistada kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist. Kui töö nõuetekohast

teostamist takistab tellijast tulenev asjaolu, peab töövõtja sellest tellijat teavitama 3

tööpäeva jooksul. Kui töövõtja ei teavita tellijat sellest kokkulepitud aja jooksul, kaotab

töövõtja õiguse nõuda tellija tegevusega seonduvalt töö tähtaegade muutmist.

3.15. Töövõtja on kohustatud töö teostamisel järgima lepingu rahastaja tingimusi teavitamise,

vormistamise ja sümboolika osas, millest tellija on töövõtjat teavitanud.

3.16. Töövõtja esitab valmis töö tellijale ülevaatamiseks ja vastuvõtmiseks. Töö üleandmine

fikseeritakse töö üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Tellija vaatab akti läbi ja kontrollib

teostatud töö vastavust lepingus sätestatule 14 kalendripäeva jooksul, mil ta võtab töö

vastu või esitab motiveeritud pretensiooni, miks ta tööd vastu ei võta. Tellijal on õigus

mõjuval põhjusel töö ülevaatamise tähtaega pikendada 5 kalendripäeva võrra, sh kui töös

on olulisi puudusi, teavitades sellest töövõtja kontaktisikut.

3.17. Tellijal on õigus keelduda töö vastuvõtmisest, kui töö ei vasta lepingus sätestatule.

3.17.1. Pretensioonis fikseeritakse tuvastatud puudused ja määratakse tähtaeg puuduste

kõrvaldamiseks. Tellija võib nõuda puudustega töö parandamist või uue töö

teostamist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või

põhjendamatuid ebamugavusi. Kui töövõtja rikub lepingust tulenevat kohustust,

mille heastamine ei ole võimalik või kui tellijal ei ole heastamise vastu huvi,

tähtaega puuduste kõrvaldamiseks ei määrata. Sellisel juhul on tellijal õigus jätta

töö vastu võtmata või võtta töö vastu puudustega ja kasutada

õiguskaitsevahendeid.

3.17.2. Tellijal on õigus võtta vastu puudustega töö ning töö puuduste kõrvaldamise

nõude asemel rakendada hinna alandamist.

3.17.3. Kui töövõtja ei ole pretensiooniga nõus, on töövõtjal õigus tellida töö vastavuse

hindamiseks ekspertiis mõlema poole poolt aktsepteeritud sõltumatult eksperdilt.

4

Kui töö vastuvõtmisest keeldumine osutub ekspertiisi tulemusel põhjendamatuks,

hüvitab tellija töövõtjale ekspertiisikulud. Kui ekspertiis kinnitab töö

mittevastavust, jäävad ekspertiisikulud töövõtja kanda. Kui ekspertiisikulud tuleb

osaliselt või tervikuna kanda etteulatuvalt, tasub need sel hetkel töövõtja kui

ekspertiisi tellija ning hiljem, sõltuvalt ekspertiisi tulemusest, toimub vajadusel

ekspertiisikulude hüvitamine või tasaarvestus vastavuses käesoleva punkti teises

ja kolmandas lauses sätestatuga.

3.17.4. Tellijal ei ole õigust esitada pretensiooni, kui puudused töö kvaliteedis on tingitud

tellija poolt antud sisendi ebasobivusest või puudustest eeltöödes ning töövõtja oli

tellijat sellest eelnevalt teavitanud vastavalt lepingus sätestatule.

3.18. Kui tellija ei esita pretensiooni lepingus sätestatud tähtaja jooksul, loetakse töö tellija

poolt vastuvõetuks.

3.19. Töö vastuvõtmisestläheb tellijale üle töö juhusliku hävimise või kahjustumise riisiko.

4. Alltöövõtt 4.1. Töövõtja kohustub esitama pärast lepingu sõlmimist riigihangete registris lepingu

töölehel „Alltöövõtjad“ kõigi lepingu täitmises osalenud alltöövõtjate nimed,

registrikoodid, alltöövõtulepingute nimetused, kuupäevad, numbrid ja lepingu summad.

4.2. Sõltumata alltöövõtjaga sõlmitava lepingu maksumusest või käesolevas lepingus

sätestatud tellija informeerimise kohustustest, võib töövõtja lepingu täitmisel kasutada

ainult RHS § 3 p-s 2 viidatud riikidest pärit alltöövõtjaid. Kui tellijale saab teatavaks

eelmises lauses nimetatud piirangu rikkumine, on tellijal õigus töövõtjalt nõuda, et

töövõtja viivitamata eemaldaks lubamatu alltöövõtja käesoleva lepingu esemeks olevate

tööde teostamiselt ning vajadusel asendaks lubamatu alltöövõtja lubatavaga. Kui töövõtja

ei täida eelnimetatud nõuet mõistliku aja jooksul, on tellijal õigus lepingust taganeda.

5. Poolte vastutus ja vääramatu jõud

5.1. Pooled vastutavad lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase

täitmisega teisele poolele tekitatud kahju eest täies ulatuses.

5.2. Kui töövõtja ei anna tööd tellijale üle või töö ei vasta lepingutingimustele, on tellijal lisaks

muude õiguskaitsevahendite kasutamisele õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 2500

eurot iga rikkumise kohta.

5.3. Töö teostamise mis tahes tähtajast või lepingu alusel esitatud pretensioonis määratud

tähtajast mittekinnipidamise korral on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni

1000 eurot iga viivitatud päeva eest, kuid käesoleva punkti alusel kokku mitte rohkem

kui 5% tellimuse maksumusest.

5.4. Kui töövõtja ei täida lepinguga võetud kohustusi ja tellija taganeb lepingust, on tellijal

õigus tellida mittetäidetud või mittenõuetekohaselt täidetud mahus tööd kolmandatelt

isikutelt ning nõuda lisaks leppetrahvile kolmandatelt isikutelt tellitud töödele kulunud

summa ning tellimuse maksumusese vahe hüvitamist töövõtja poolt.

5.5. Kui tellija viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on töövõtjal õigus

nõuda tellijalt viivist kuni 0,5% tähtajaks tasumata summalt päevas, kuid mitte rohkem

kui 5% tellimuse maksumusest.

5.6. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisel töövõtja või tema esindajate,

töötajate, lepingupartnerite ning muude isikute poolt, keda ta oma kohustuste täitmisel

kasutab, on tellijal igakordselt õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 2500 eurot ja/või

lepingust taganeda.

5.7. Poolel tuleb teavitada teist poolt leppetrahvi nõudmisest 90 päeva jooksul alates lepingu

rikkumise lõppemisest.

5

5.8. Kui sama rikkumise eest on võimalik rakendada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib

õiguskaitsevahendi(d) selleks õigustatud pool.

5.9. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust kasutada teisi õiguskaitsevahendeid. Kõik

leppetrahvid on kokku lepitud eesmärgiga tagada kohustuse täitmist, mitte eesmärgiga

asendada kohustuse täitmist.

5.10. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 kalendripäeva jooksul vastava nõude saamisest.

Tellijal on õigus töö eest tasumisel tasaarvestada leppetrahvisumma lepingu alusel

tasumisele kuuluva summaga.

5.11. Lepingu oluliseks rikkumiseks, mis annab tellijale õiguse lepingust taganeda, loetakse

muu hulgas, kuid mitte ainult järgmisi rikkumisi:

5.11.1. töövõtja töös esinevad korduvad kvaliteediprobleemid, mille pinnalt on alust

arvata, et töövõtja ei suuda teostada nõuetele vastavat tööd;

5.11.2. töövõtja ei pea lepingu täitmisel kinni tellija juhistest või õigusaktiga töö

teostamisele kehtestatud nõuetest ja töövõtja ei lõpeta rikkumist tellija poolt

määratava 14-päevase täiendava tähtaja jooksul;

5.11.3. töövõtjal on tekkinud töö teostamisel mahajäämus enam kui 30 päeva ja töövõtja

ei lõpeta rikkumist tellija poolt määratava 14-päevase täiendava tähtaja jooksul;

5.11.4. töövõtja rikub lepingus sätestatud andmekaitse- või intellektuaalomandiõiguse

nõudeid ja töövõtja ei lõpeta rikkumist tellija poolt määratava 14-päevase

täiendava tähtaja jooksul;

5.11.5. rahastaja tingimuste teavitamise, vormistamise ja sümboolika osas, millest tellija

on töövõtjat teavitanud, mittejärgimine ja töövõtja ei lõpeta rikkumist tellija

poolt määratava 14-päevase täiendava tähtaja jooksul;

5.11.6. töövõtja on esitanud lepingu sõlmimisel või lepingu täitmise käigus

valeandmeid;

5.11.7. kui töövõtjal puuduvad vajalikud registreeringud, sertifikaadid, litsentsid, load

või nõusolekud, sh kui pädev asutus teeb töövõtja suhtes tegevusloa andmisest

keeldumise, kehtetuks tunnistamise või kehtivuse peatamise otsuse või kui

töövõtja tegevusloa kehtivus lõppeb lepingu kehtivuse ajal.

5.12. Lepingu oluliseks rikkumiseks, mis annab töövõtjale õiguse leping erakorraliselt

lõpetada, loetakse:

5.12.1. tellija viivitab töövõtja arve tasumisega enam kui 21 päeva ja kui tellija

ei lõpeta rikkumist töövõtja poolt määratava 14-päevase täiendava tähtaja jooksul;

5.12.2. töö teostamine muutub võimatuks tellija lepingu rikkumise tõttu ja tellija

ei lõpeta rikkumist töövõtja poolt määratava 14-päevase täiendava tähtaja jooksul.

5.13. Kui tellija ütleb lepingu üles korraliselt VÕS § 655 alusel või kui töövõtja lõpetab lepingu

erakorraliselt, on tellijal kohustus tasuda töövõtjale töö eest tasu proportsionaalselt

lepingu lõppemise hetkeks teostatud ja tellijale üle antud tööga.

5.14. Kui töövõtja ei täida lepingut nõuetekohaselt ja/või ei järgi töö teostamisel lepingu

rahastaja tingimusi teavitamise, vormistamise ja sümboolika osas, millest tellija on

töövõtjat teavitanud ja selle tõttu tehakse tellijale toetuse vähendamise või tagasinõude

otsus, on tellijal õigus töövõtjalt tagasi nõuda mitteabikõlbulikud kulud tagasimakse

nõude ulatuses.

5.15. Töövõtjal ei ole VÕS §-s 654 sätestatud pandiõigust.

5.16. Pooled ei vastuta lepingust või õigusaktidest tuleneva kohustuse rikkumise eest, kui

kohustuse rikkumise põhjustas vääramatu jõud. Vääramatu jõu ja rikkumise

vabandatavuse osas kohaldavad pooled VÕS §-s 103 sätestatut.

5.16.1. Vääramatu jõuna ei käsitleta pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga

õigusaktidega kehtestatud piiranguid. Vääramatu jõu kohaldumise üheks

6

eelduseks on asjaolu ettenägematus. Pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga

kehtivad piirangud olid lepingu pooltele teada ning kõik tegevused planeeriti

arvestades pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtivat olukorda.

5.16.2. Kui kehtestatakse täiendavaid piiranguid, mis takistavad lepingu täitmist, on

poolel õigus tugineda vääramatule jõule, kui kõik vääramatule jõule tuginemise

eeldused on täidetud.

5.16.3. Seoses töö tegemist takistada võiva pandeemia või muu kriisiga on vääramatuks

jõuks üksnes see, kui töö tegemist takistab riigiasutuse kohustusliku iseloomuga

korraldus või muu regulatsioon. Riigiasutuste soovitused ei ole vääramatuks

jõuks.

5.16.4. Kui lepingu täitmine on takistatud vääramatu jõu mõju tõttu, lükkuvad lepingus

sätestatud tähtajad edasi aja võrra, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas.

6. Intellektuaalomandiõigused

7. Kui lepingu täitmise käigus luuakse autoriõigusega kaitstavaid teoseid (edaspidi teos), siis

loetakse, et kõik teose suhtes kehtivad autori varalised õigused lähevad arvates teose

tellijale üleandmisest automaatselt, täies mahus, tagasivõtmatult ja selle eest eraldi tasu

maksmata töövõtjalt üle tellijale.

7.1. Teose suhtes kehtivate autori isiklike õiguste osas loetakse, et arvates teose tellijale

üleandmisest annab töövõtja tellijale automaatselt ja selle eest eraldi tasu saamata kogu

asjaomaste õiguste tähtaja jooksul kehtiva, tagasivõtmatu ja all-litsentsi andmise õigusega

ainulitsentsi. Ainulitsents on lepingu tähenduses litsents, mis annab litsentsi esemeks

olevate õiguste teostamise ainuõiguse litsentsisaajale (tellijale) ning välistab samade

õiguste teostamise kõigi teiste isikute, sh litsentsiandja (töövõtja) enda poolt. Juhul kui

Eesti õigus peaks osalt või täielikult keelama eelnimetatud tingimustel isiklike

autoriõiguste litsentseerimise, siis loetakse, et litsents on antud kõige laiematel

tingimustel, mida Eesti õigus võimaldab (see hõlmab iga üksiku isikliku õiguse kaupa nii

litsentsitüüpi, litsentsi territooriumi, tähtaega, tagasivõetavust kui all-litsentseeritavust).

Tellijale antav isiklike õiguste litsents ei piira mingil moel teose kasutamise viisi ega nõua

tellija poolt töö kasutamiseks töövõtja täiendavat või eelnevat luba. Tellija poolt tehtud

teose hilisemate muudatuste, lisanduste, paranduste jms puhul peab olema selgelt aru

saada, et nende autoriks ei ole töövõtja ega viimase heaks tegutsenud füüsiline isik.

7.2. Olenemata eelmises punktis sätestatust lepivad pooled kokku, et tellija näitab teose juures

mõistlikus suuruses ja paigutuses ära teose loonud füüsilis(t)e isiku(te) nime(d) ning

töövõtja ärinime ja/või kaubamärgi.

7.3. Töövõtja kinnitab ja tagab, et tal on lepingut sõlmides või ta omandab lepingu täitmise

käigus kõik vajalikud õigused, et teha võimalikuks teose suhtes kehtivate autoriõiguste

õiguspärane edasivõõrandamine või litsentseerimine tellijale käesolevas peatükis

sätestatud moel. Tellijal on õigus töövõtja poolt käesoleva punkti esimeses lauses

nimetatud kohustuse täitmist kontrollida, nõudes selleks töövõtjalt mõistliku aja jooksul

selgitusi ja dokumente.

7.4. Kui töövõtja poolt tellijale üleantav töö sisaldab ka intellektuaalomandiõigusi, mis ei

pärine algupäraselt töövõtjalt või tema heaks tegutsevatelt füüsilistelt isikutelt (nt

autoriõigusega kaitstavad teosed, mille on loonud töövõtjaga mitteseotud kolmandad

osapooled), siis kohustub töövõtja tagama, et ta on omandanud kõik vajalikud õigused, et

anda tellijale edasi sellises mahus intellektuaalomandiõigused, mis võimaldavad tellijal

tööd sihtotstarbeliselt, ilma tähtajaliste piiranguteta ja ilma ühelegi kolmandale

osapoolele tasu maksmata kasutada.

7

7.5. Kui töövõtja rikub eelmises kahes punktis sätestatud kohustust tagada endal vajalike

intellektuaalomandiõiguste olemasolu tellijale edasiandmiseks või kui töövõtja rikub

lepingu täitmisel mistahes moel kolmandate isikute intellektuaalomandiõigusi ning

sellega kaasneb tellijale kahju, on töövõtja kohustatud selle kahju täies mahus hüvitama.

7.6. Kui lepingu täitmise käigus luuakse kaitstavat tööstusomandit (sealhulgas, kuid mitte

ainult patent, kasulik mudel ja tööstusdisainilahendus), kuulub õigus selle

registreerimisele ainuisikuliselt tellijale.

7.7. Töövõtja kinnitab lepingu allkirjastamisega, et ta ei riku lepingu täitmisel kolmandate

isikute intellektuaalomandiõigusi. Kui selle kohustuse rikkumisel töövõtja poolt tekib

tellijale kahju, on töövõtja kohustatud selle kahju täies mahus hüvitama.

7.8. Töövõtja tasu kõigi käesolevas peatükis sätestatud intellektuaalomandiõiguste

võõrandamise või litsentseerimise eest sisaldub tellimuse maksumuses ning töövõtjal ei

teki käesoleva peatüki alusel täiendavat tasunõuet tellija vastu.

8. Teadete edastamine 8.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul

kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, muu hulgas näiteks poolte lepingu

lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt

lepingu rikkumisest, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus

vormis. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm.

8.2. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus sätestatud kontaktisiku

kontaktandmetel. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud viivitamatult

informeerima teist poolt ja sellist muudatust ei käsitleta lepingu muudatusena. Kuni

kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui

see on saadetud poolele lepingus sätestatud kontaktandmetel.

8.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või

kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja

postitamisest on möödunud viis kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud

dokumentide saatmise korral loetakse teade kättesaaduks e-kirja saatmisele järgneval

tööpäeval.

9. Poolte kontaktisikud

9.1. Tellija kontaktisikuks lepingu täitmisega seotud küsimustes on Anne Martin, tel

58023933, e-post [email protected]. Tellija kontaktisikul on õigus esindada tellijat

kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes. Lepingu muutmise, lepingu lõpetamise

ning õiguskaitsevahendite kasutamise osas on tellija kontaktisikul õigus esindada tellijat

ainult tellija esindusõigusliku isiku kirjaliku volituse olemasolul.

9.2. Töövõtja kontaktisik lepingu täitmisega seotud küsimustes on Georg Martin, tel

5163943, e-post [email protected]. Töövõtja kontaktisikul on õigus esindada töövõtjat

kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes. Lepingu muutmise, lepingu lõpetamise

ning õiguskaitsevahendite kasutamise osas on töövõtja kontaktisikul õigus esindada

töövõtjat ainult töövõtja esindusõigusliku isiku kirjaliku volituse olemasolul.

9.3. Elektriühenduse rajamisest huvitatud osapoole kontaktisik on Karmo Kõrvek, tel 53 423

015, e-post [email protected].

10. Koosolekud

10.1. Pooled korraldavad vajadusel jooksvate küsimuste lahendamiseks nõupidamisi,

millel vastuvõetud otsused protokollitakse ning protokollid allkirjastatakse koosolekul

osalejate poolt.

8

10.2. Koosoleku kokkukutsumist võivad taotleda mõlemad pooled. Teist poolt tuleb

koosoleku toimumisest ette teavitada vähemalt kaks tööpäeva.

10.3. Tellija koostab ise protokolli või määrab isiku, kes protokollib koosoleku käigu

ja vastuvõetud otsused.

10.4. Protokollija saadab koosoleku protokolli koosolekul osalejatele e-posti teel

tutvumiseks. Koosolekul osalejal on õigus esitada protokollile kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis vastuväiteid kahe tööpäeva jooksul alates protokolli edastamisest,

pärast mida protokoll allkirjastatakse poolte poolt.

11. Konfidentsiaalsus ja andmekaitse 11.1. Töövõtja kohustub tagama, et tema esindajad, töötajad, lepingupartnerid ning muud

isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid lepingus sätestatud

konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle

kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist.

11.2. Lepingu täitmisel töövõtjale või töövõtjaga seotud isikutele teatavaks saanud isiku- ja

turvaandmed ning muu vastavalt markeeritud teave ja asjaolud, mille avalikuks tulek

võiks kahjustada tellija huve, on konfidentsiaalne. Vastavasisulise informatsiooni

kolmandale isikule kättesaadavaks tegemist töövõtja või töövõtjaga seotud isiku poolt

käsitletakse kui lepingu olulist rikkumist. Lepingu alusel konfidentsiaalseteks andmeteks

loetakse ka vahetult töö teostamisega tellija kohta töövõtjale teatavaks saanud teave.

Töövõtjal ei ole õigust nimetatud teavet avaldada ega muul viisil töödelda.

11.3. Töövõtja võib avaldada konfidentsiaalset informatsiooni, sealhulgas isikuandmeid

üksnes tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul või

nendele isikutele, kellele informatsiooni avaldamise kohustus tuleneb õigusaktidest, ning

seda tingimusel, et avaldatakse vaid vältimatult vajalik hulk informatsiooni, tagades

maksimaalses võimalikus ulatuses informatsiooni konfidentsiaalsus, või isikutele, kes

seda teavet vajavad käesoleva lepingu täitmiseks ja keda on teavitatud, et selline

informatsioon on konfidentsiaalne ja nad on seotud konfidentsiaalsuskohustusega.

11.4. Konfidentsiaalne informatsioon ei hõlma endas informatsiooni, mis on avalik, st

üldsusele teada. Töövõtja võib konfidentsiaalset informatsiooni kasutada üksnes kitsalt

käesoleva lepingu täitmiseks ning töövõtjal ei ole õigust kasutada konfidentsiaalset

informatsiooni muul eesmärgil, sh kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute

huvides.

11.5. Töövõtja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise

õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes

andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh rakendama organisatsioonilisi, füüsilisi

ja infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või

tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise

jms eest. Kui kolmandale isikule avaldatakse lepingus sätestatud või õigusaktist

tulenevate kohustuste täitmiseks isikuandmeid, on töövõtja kohustatud tagama, et isik,

kellele isikuandmeid avaldatakse, järgib lepingus ja õigusaktides sätestatud isikuandmete

töötlemise nõudeid.

11.6. Töövõtjal ega töövõtjaga seotud isikutel ei ole õigust anda lepingu raames teateid

pressile, meediale, üldsusele või teistele auditooriumidele ilma tellija eelneva kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekuta. Meediapäringute korral tuleb

töövõtja vastus kooskõlastada tellijaga.

12. Lepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine

12.1. Leping jõustub allkirjastamisestpoolte poolt ja kehtib lepingust tulenevate kohustuste

9

täitmiseni. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse

tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist.

12.2. Juhul kui poolest mitteoleneval põhjusel, nt kolmanda osapoole tegevuse viibimise tõttu

ei osutu võimalikuks töö tegevustega alustamine või tööde teostamine selliselt, et oleks

võimalik järgida ajakavas kokkulepitud tähtaegu, alustatakse tegevustega või viiakse

tegevused läbi tellija poolt nimetatud kuupäeval pärast viivitust põhjustanud asjaolu

äralangemist. Sellisel juhul lükatakse edasi ka lepingu lõpp- ja vahetähtaeg perioodi

võrra, mille osas tegevustega alustamine viibis või oli takistatud ning koostatakse uute

tähtaegadega ajakava.

12.3. Pooltel on õigus lepingut muuta RHS § 123 lg 1 p 2 alusel, kui:

12.3.1. lepingu sõlmimise viibimise tõttu tulenevalt riigihankega seonduvatest

võimalikest vaidlustus- ja kohtumenetlustest, ei osutu võimalikuks tööga

alustamine selliselt, et oleks võimalik järgida lepingu tähtaegu, alustatakse

töödega tellija nimetatud kuupäeval pärast viivitust põhjustanud asjaolu

äralangemist. Sellisel juhul lükatakse edasi ka lepingu lõppkuupäeva perioodi

võrra, mille osas tööga alustamine viibis. Kui töö teostamine lepingu tähtaegu

järgides osutub seetõttu võimatuks, on tellijal õigus lükata tähtaega vastavalt

edasi ja määrata uued tähtajad.

12.3.2. lepingu täitmise ajal esinevad inimeste tervise ja ohutu elukeskkonna tagamise

vajadusest tingitud põhjused (nt COVID-19 sarnane haiguspuhang, sõjategevus,

keemia- või loodusõnnetus vms) või pannakse õigusaktiga kehtima lepingu

pooltele kohustuslikud lepingu täitmist takistavad meetmed (nt kehtestatakse

riikliku eriolukord ja sellega seonduvad liikumis- või kogunemispiirangud),

mistõttu ei osutu võimalikuks töö teostamine (näiteks intervjuude teostamine jms)

lepingus sätestatud tingimustel või mõistlike alternatiivsete meetoditega, on

pooltel õigus muuta lepingus esitatud aja-, ja/või tegevuskava ja/või pikendada

lepingu täitmise tähtaega proportsionaalselt lepingu täitmist takistanud asjaolude

esinemise aja võrra.

12.3.3. Lepingu punktis 3.5 nimetatud juhul.

12.3.4. Lepingu aja-, tegevuskava ja/või täitmise tähtaega on lubatud pikendada lepingu

täitmise ajal kehtinud piirangute või muu lepingu nõuetekohast täitmist takistava

asjaolu kehtivuse aja võrra.

12.3.5. Töövõtja esitab aja- või tegevuskava muutmiseks või lepingu tähtaja

pikendamiseks tellijale taotluse, milles näitab põhjendused ja selgitused, milliseid

aja- või tegevuskavas olevaid tegevusi on võimalik kavandatud ajal läbi viia ning

millised tegevused tuleks edasi lükata, sest neid ei ole võimalik läbi viia mõistlike

alternatiivsete meetoditega.

12.3.6. Tegevuste osas, milles ajakava järgimine on takistatud kehtestatud piirangute ja

keeldude tõttu, lepivad pooled tegevuste uue ajakava kokku 5 tööpäeva jooksul

piirangute ja keeldude äralangemisest.

12.4. Kumbki pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil

loovutada kolmandale isikule ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta.

12.5. Tellijal on õigus leping mõjuva põhjuse olemasolul ennetähtaegselt üles öelda, eelkõige

kui tal puuduvad lepingu täitmiseks rahalised vahendid või kaob vajadus töö järele või

kui töövõtja likvideeritakse või reorganiseeritakse, kusjuures lepingust tulenevad

töövõtja kohustused ei lähe üle tema õigusjärglasele. Töö järele võib kaduda vajadus

eelkõige juhul, kui lepingut ei ole võimalik täitma asuda 2025. aasta meretaimestiku

vegetatsiooni perioodil, mille tõttu oleks välistatud uuringu läbiviimine hankes

ettenähtud mahus. Tellija teatab töövõtjale ülesütlemisest kirjalikult ette vähemalt 15

kalendripäeva. Tellija tasub töövõtjale töö eest tasu proportsionaalselt lepingu lõppemise

10

hetkeks teostatud ja tellijale üle antud tööga.

13. Lõppsätted

13.1. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. Kui

lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eesti Vabariigis kehtivate õigusaktidega, ei

mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust.

13.2. Töövõtja on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik.

13.3. Lepingu täitmise keel on eesti keel.

13.4. Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada,

lahendatakse Harju Maakohtus.