Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Neeme Nõmme

MTÜ Elurikkuse Kaitse

[email protected]

Teie 10.08.2026

Meie 08.09.2026 nr 13-3/2783-2

Vastuskiri

Täname Teid Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu kohta esitatud arvamuse

eest.

Õhuliini ja maakaabli ning merekaabli terviklahenduse käsitlemine

Täpsustame esmalt, et planeeringu koostamisel ei ole lähtutud eeldusest, et 330 kV õhuliin ei

võiks paikneda ranniku lähedal. Vastupidi, nii Saaremaa kui mandriosa lahenduste

kavandamisel on üheks eesmärgiks olnud majanduslikult kulukama merekaabli pikkuse

vähendamine võimaluse piires. Sellest põhimõttest lähtuvalt on Saaremaa läänerannikule

kavandatud rannikualajaam, kus toimub üleminek maismaalahenduselt merekaablile.

Õhuliini eelistamine maismaal ei põhine üksnes rajamismaksumusel. Planeeringu koostamisel

võrreldi erinevaid tehnilisi lahendusi, sealhulgas õhuliini- ja kaabellahendusi. Võrdluses hinnati

nende tehnilist teostatavust, ehitus- ja käidukulusid, töökindlust, elektrisüsteemi toimimist,

elektrilisi kadusid, hooldus- ja remondivõimalusi ning keskkonna-, sotsiaalseid ja

majanduslikke mõjusid. Hindamise tulemusena osutus kavandatava ühenduse puhul

sobivaimaks 330 kV õhuliin.

Saaremaa läänerannikul hinnati erinevaid alternatiive, sealhulgas Kotlandi ja Lõmala piirkonna

lahendusi. Eelistatud lahendus kujunes tehniliste, majanduslike, keskkonnaalaste, kultuuriliste

ja sotsiaalsete kriteeriumide koondhindamise tulemusena.

Läti suunas kavandatav merekaabel on Eesti–Läti neljanda elektriühenduse toimimiseks

vajalik, kuid selle täpne trass ja tehniline lahendus määratakse eraldi menetluses. Käesoleva

planeering ei käsitle merekaabli lõplikku tehnilist lahendust ega täpset trassi, samuti ei koostata

selle kohta projekteerimistaseme maksumusarvestust.

Ettepanekus toodut on hinnatud planeeringu koostamisel võrreldud alternatiivide kontekstis,

kuid nende põhjal ei ole ilmnenud asjaolusid, mis annaksid aluse eelistatud lahenduse

muutmiseks. Saaremaa lääneranniku lahendus on kujunenud planeeringus võrreldud

alternatiivide ning nende tehniliste, sotsiaalsete, majanduslike ja keskkonnaalaste mõjude

koondkaalutlusel.

Kotlandi alajaama asukoht ja võimalik seos meretuuleparkidega

Kotlandi alajaama asukohta ei ole valitud üksnes majanduslikel kaalutlustel. Eelistatud

trassikoridoride ja alajaamade asukohad on kujunenud keskkonnamõju strateegilise hindamise

2

tulemuste, tehniliste näitajate ja sotsiaalmajanduslike mõjude koondkaalutlusena. Kotlandi

alajaam kavandatakse Varpe külla riigimaale ning see moodustab Eesti-Läti neljanda

elektriühenduse Saaremaa lääneranniku tehnilise sõlmpunkti.

Planeeringu eesmärk on luua Eesti ja Läti vahelise elektriühenduse rajamiseks vajalik

põhivõrgu taristu. Planeeringuga ei kavandata võrguühendusi ühegi konkreetse meretuulepargi,

tööstusala või muu arendusprojektiga seotud vajaduste alusel. Samuti ei ole hinnatud ega

võrreldud konkreetsete tulevaste meretuuleparkide liitumislahendusi ega tehtud valikut

võimalike Liivi lahe meretuuleparkide ühenduspunkte silmas pidades. Samas ei välista

planeering tulevikus täiendavate tootmisüksuste või muude arenduste ühendamist põhivõrguga,

kui selleks on olemas tehnilised võimalused ning täidetud õigusaktidest tulenevad tingimused.

Elektrituruseaduse § 65 kohaselt ühendab võrguettevõtja asjakohase taotluse alusel võrguga

nõuetekohase elektripaigaldise ning peab võrguteenuse osutamisel järgima turuosaliste võrdse

kohtlemise põhimõtet. Liitumise tegelik võimalikkus sõltub seejuures võrgu tehnilistest

tingimustest ja vaba edastusvõimsuse olemasolust.

Sellest tulenevalt ei saa järeldada, et Kotlandi alajaama asukoht oleks valitud eesmärgiga

eelistada või välistada mõne konkreetse meretuulepargi tulevast ühendamist. Alajaama asukoht

on kujunenud Eesti–Läti neljanda elektriühenduse rajamiseks hinnatud alternatiivide

koondkaalutluse tulemusena.

Majanduslike mõjude hindamine

Planeeringu koostamisel tehtud analüüside põhjal ei ole alust järeldada, et õhuliini alternatiivi

hindamisel oleks arvesse võetud üksnes võrguettevõtjale tekkivaid kulusid või mõjusid.

Alternatiivide võrdlemisel käsitleti majanduslike kriteeriumidena muu hulgas maa hõivamist,

maaomandit, elamu-, äri- ja tootmismaade kasutust, turismi- ja puhkealasid,

metsamajanduslikku maakasutust, väärtuslikku põllumajandusmaad, maardlaid ning

kalandusega seotud alasid. Sotsiaalsete mõjude hindamisel arvestati ka mõju elanikele,

elamualadele ja kogukondadele.

Planeeringu tasandil ei ole siiski võimalik hinnata iga üksiku kinnisasja võimalikku väärtuse

muutust ega arvutada konkreetsetele isikutele tekkivat majanduslikku mõju, sest planeeringuga

määratakse trassikoridorid ja vajalikud maa-alad, mitte rajatiste lõplik paiknemine. Täpne

maahõive ja püsivate kitsenduste ulatus selgub projekteerimisel.

Selgitame, et maakaabli lahenduse mõjusid on hinnatud. Planeeringu koostamisel võrreldi nii

õhuliini- kui ka maakaablilahenduse tehnilisi, majanduslikke, keskkonnaalaseid ja sotsiaalseid

mõjusid. Maakaabli eelistamata jätmise põhjendused on esitatud planeeringu seletuskirjas ja

alternatiivide võrdluse materjalides.

Merekaabli ühendamine alajaamaga

Planeeringu ülesanne on määrata ühenduse rajamiseks vajalikud trassikoridorid ja maa-alad

ettenähtud detailsusastmele vastavalt, sellega ei määrata elektrikaabli lõplikku ehituslikku

lahendust ega täpset asukohta meetrise täpsusega.

Saaremaa lääneranniku piirkonnas on planeeringuga määratud Kotlandi alajaama maa-ala ning

ühenduse rajamiseks vajalikud koridorid. Lahendus näeb ette võimaluse ühendada tulevikus

Saaremaa läänerannikult Läti suunas kulgev merekaabel Kotlandi alajaamaga. Kaabli täpne

maabumiskoht ja tehniline lahendus täpsustatakse projekteerimise ning järgnevate

loamenetluste käigus.

Selgitame, et menetluste eraldatus ei tähenda, et ühenduspunkt oleks määramata. Käesolev

planeering määrab ühenduse maismaaosa tehnilise sõlmpunktina Kotlandi alajaama asukoha.

Läti suunas kulgeva kaabli täpne tee alajaamast rannikule ja edasi lahendatakse eraldi

menetluses.

3

Olemasoleva 110 kV koridori kasutamine

Planeeringumenetluse materjalidest ega läbiviidud hindamistest ei nähtu asjaolusid, mis

toetaksid väidet, et olemasolevat liinikoridori oleks aastatel 2024–2025 teadlikult laiendatud

eesmärgiga mõjutada käesoleva menetluse tulemust. Planeeringu elluviimiseks ei ole enne

kehtestamist rajatud uusi liinikoridore ega tehtud planeeringu realiseerimiseks vajalikke

raadamistöid.

Samuti ei lähtu planeering eeldusest, et olemasoleva 110 kV koridori kasutamisel ei ole

täiendavat ruumivajadust või raadamist. 110 kV õhuliini kaitsevöönd on 25 meetrit mõlemal

pool liini, samas kui 330 kV liini kaitsevöönd on 40 meetrit mõlemal pool telge. Olemasoleva

koridori kasutamisel arvestab planeering seega kaitsevööndi laiendamisega 25 meetrilt 40

meetrini mõlemale poole ning õgvenduste ja möödaviikude puhul ka täiendava nihutusruumiga.

Planeeringu seletuskirja elluviimise peatükis on samuti sätestatud, et projekteerimistingimusi

hakatakse taotlema pärast planeeringu kehtestamist ning sellele järgnevad

projekteerimishanked, uuringud, maa hindamine, kasutusõiguste seadmine ja ehituse

ettevalmistamine. Võimalikke olemasoleva elektrivõrgu tavapärase käidu ja hoolduse raames

tehtud töid ei saa käsitada Eesti-Läti neljanda elektriühenduse REP-i elluviimise eeltöödena.

Olemasoleva koridori kasutamist on peetud eelistatavaks eelkõige seetõttu, et see võimaldab

vähendada vajadust rajada uusi taristukoridore ning seeläbi piirata täiendavaid mõjusid

looduskeskkonnale, maakasutusele ja maaomanikele.

Alajaamade asukohad ja rohevõrgustik

Planeeringu eesmärk ei ole määrata tööstusparkide või tootmisalade asukohti ega kavandada

piirkondlikku majandusarengut suunavaid tööstusvõrke. Eesmärk on luua Eesti ja Läti vahelise

neljanda elektriühenduse rajamiseks vajalik põhivõrgu taristu.

Seetõttu ei saa alajaamade asukoha sobivust hinnata üksnes võimaliku tulevase tööstusarengu

või tootmispiirkondade kujunemise kaudu. Alajaamade asukohad on valitud elektriühenduse

tehnilisi, keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ja majanduslikke eesmärke terviklikult arvestades.

Kotlandi alajaama ja Saaremaa lääneosa õhuliini mõju rohevõrgustikule ja linnustikule on

planeeringu koostamisel eraldi hinnatud. Linnustiku eksperthinnangu kohaselt ei lõiku ükski

Saaremaa lääneosa alternatiiv Karala-Pilguse linnualaga. Kotlandi-Paiküla alternatiivid jäävad

selle piirist ligikaudu 2,4 km kaugusele. Samuti ei lõiku ükski alternatiiv Vilsandi linnualaga.

Kotlandi-Paiküla 1 ja 4 alternatiivide lähimad lühikesed lõigud jäävad linnuala piirist ligikaudu

300 meetri kaugusele. Eksperthinnangus on arvestatud võimalikku sookure ja teiste lindude

kokkupõrkeriski ning ehitusaegset häiringut. Mõju hinnati tõenäoliselt nõrgaks ning

vähendatavaks leevendusmeetmetega, eelkõige liinide tähistamise ja tööde ajastamise kaudu.

Linnustiku alternatiivide koondvõrdluses said Kotlandi-Paiküla 1 ja Kotlandi-Paiküla 4

elupaigakao ja kokkupõrkeriski arvestades tugeva eelistuse.

Rohevõrgustiku analüüsis on samuti hinnatud uue koridori tekitatavat metsamaa killustumist ja

olemasolevate liinikoridoride kasutamist. Kotlandi-Paiküla 4 puhul hinnati, et rohevõrgustiku

üldine sidusus säilib ning olulist negatiivset mõju võrgustiku toimimisele ei prognoosita.

Teistes võrreldud Kotlandi koridorides säilib samuti elustiku liikumisvõimalus, kuigi avatud ja

raadatud ala võib suureneda.

Seega on Kotlandi alajaama ja selle õhuliini mõju linnustikule ning rohevõrgustikule

planeeringu koostamise käigus hinnatud. Projekteerimisel tuleb lähtuda planeeringus ja

eksperthinnangutes määratud leevendusmeetmetest ning täpsustada nende rakendamise

vajadust ja ulatust.

4

Varasemad seisukohad

Teie varasemates menetlusetappides esitatud arvamused ja vastuväited on

planeeringumenetluse materjalide osa ning neid on planeeringu koostamisel käsitletud. Varem

esitatud seisukohtadele antud vastused jäävad kehtima osas, milles planeeringulahenduse

hilisem täpsustamine ei ole nende sisu muutnud.

Kuna käesolevas arvamuses ei ole varasemaid vastuväiteid eraldi täpsustatud ega täiendavalt

põhjendatud, lähtutakse nende osas varem antud vastustest. Kui planeeringulahenduse

täpsustumine või menetluse käigus lisandunud uus teave mõjutab mõnda varem esitatud

küsimust, on seda käsitletud või käsitletakse vastavas osas koos käesolevas menetlusetapis

esitatud arvamustega.

Täiendav teave

Kompensatsiooni ja talumistasu kohta saab täpsemat teavet maaomanikele koostatud juhendist:

juhendmaterjal maaomanikele. Lisateave, sh korduma kippuvad küsimused, on kättesaadav

planeeringu veebilehel: Eesti-Läti neljas elektriühendus | Riigiplaneering.

Lisaks teavitame, et Eesti–Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu avaliku

väljapaneku tulemusi tutvustatakse avalikel aruteludel, mis toimuvad järgmiselt:

16.09.2026 kell 17.30 Järvakandi Kultuurihallis (1. Mai 1, Järvakandi, Kehtna vald)

21.09.2026 kell 17.30 Kuressaare Kultuurikeskuses (Tallinna 6, Kuressaare)

22.09.2026 kell 17.30 Lihula Kultuurimajas (Tallinna mnt 1a, Lihula, Lääneranna vald)

23.09.2026 kell 17.30 veebiarutelul (osalemislink avaldatakse planeeringu kodulehel)

28.09.2026 kell 17.30 Paide Muusika- ja Teatrimajas (Pärnu 18, Paide)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Ivan Sergejev

planeeringute asekantsler

Monika Korolkov +372 5884 7055

[email protected]