| Dokumendiregister | Riigikantselei |
| Viit | 26-01721-2 |
| Registreeritud | 08.09.2026 |
| Sünkroonitud | 10.09.2026 |
| Liik | |
| Funktsioon | |
| Sari | 07 Vabariigi Valitsuse ja peaministri muu asjaajamine/7-5 Kirjavahetus selgitustaotluste ja märgukirjade lahendamise asjus/7-5.7 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala asjades |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Rahandusministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Rahandusministeerium |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee
Rahandusministeerium Meie: 08.09.2026 nr 7-5.7/26-01721-2
Kirja edastamine
Edastame Vabariigi Valitsusele saadetud SA Võrumaa Arenduskeskuse ettepanekud riigiplaani vahendite kavandamiseks vastavalt valitsemisalale. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik Lisad: 1. Võru maakonna ettepanekud riigiplaani vahendite kavandamiseks Teadmiseks: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium SA Võrumaa Arenduskeskus Mari-Ann Järve [email protected]
.
Jüri 19a 786 8300 registrikood 90013972
65608 Võru [email protected] a/a EE071010220264117224
www.vorumaa.ee
Peaminister
Vabariigi Valitsus
[email protected] 04.09.2026 nr 1-4/166
Võru maakonna ettepanekud riigiplaani vahendite kavandamiseks
Vabariigi Valitsus on kavandamas uue Euroopa Liidu programmperioodi vahendite jaotust
valdkondade vahel. Võru maakond on Eesti idapiiri oluline osa ning piirkonna käekäigust sõltub
kogu Eesti julgeolek ja toimepidevus. Idapiiri tugevus ei sõltu ainult piiritaristust ja kaitsevõimest,
vaid ka sellest, kas piiriäärne piirkond on elujõuline, hästi ühendatud, sealhulgas toimivate
transpordi-, energia- ja digitaristu ühendustega, ning inimestele ja ettevõtetele atraktiivne.
Muutunud julgeolekuolukord, rahvastikukadu, investeeringute ebakindlus ja teenuste taandumine
vajavad riigi sekkumist ning tõhusat koostööd kohalike omavalitsustega.
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi raport „Idapiirialade asukohast tulenevad väljakutsed
ja lahendusettepanekud“ rõhutab, et idapiirialade küsimus ei ole üksnes regionaalpoliitiline, vaid
puudutab ka riigi julgeolekut, ühiskondlikku vastupidavust ja strateegilist võimekust. Raporti järgi
tuleb riigieelarvelisi vahendeid ja Euroopa Liidu toetusi suunata teadlikumalt pealinnaregioonist
välja, sealhulgas selge fookusega idapiirialadele.
Riigikontrolli audit „Regionaalarengu juhtimine Kagu-Eesti näitel“ toob välja, et Kagu-Eesti vajab
riigi jõulisemat eritähelepanu, mitte ainult paberil, vaid ka päriselus ning senised meetmed ei ole
olnud piisavalt mõjusad. Võrdne kohtlemine ei tähenda tegelikku võrdsust olukorras, kus
stardipositsioonid on erinevad. Võru maakonna sotsiaalmajanduslikud näitajad on Eesti
maakondade võrdluses ühed madalamad ning idapiiri ja kaitserajatistega seotud mõjud
võimendavad piirkonna haavatavust veelgi.
Tartu Ülikooli Ida-Viru siirdeuuringud osutavad, et negatiivsete rändetrendide süvenedes muutub
hilisem sekkumine oluliselt kulukamaks ja vähem mõjusaks. Sama loogika kehtib laiemalt kogu
idapiirialade puhul: mida kauem otsused viibivad, seda keerulisem ja kallim on hiljem taastada
piirkondade elujõudu, ettevõtlusaktiivsust ja usaldust riigi vastu. Õigete sekkumiste korral on
võimalik pidurdada ääremaastumist, tugevdada kohalikke kogukondi ning kujundada
idapiirialadest piirkonnad, kus inimesed soovivad jätkuvalt elada, töötada ja tulevikku kavandada.
Selleks on vaja riigi, kohalike omavalitsuste, ettevõtjate ja kogukondade ühist, sihikindlat ning
pika plaaniga tegutsemist.
Lisaks idapiirialade tugevamale toetamisele ja erikohtlemisele on vajalik on targem ja
kohapõhisem riigijuhtimine, kus ettevõtlus, haridus, julgeolek, taristu, elamumajandus, teenused
ja kodanikuühiskond töötavad ühise eesmärgi nimel ning arvestavad piirkondade erineva
olukorraga. Võru maakonna omavalitsused, kogukonnad ja ettevõtjad on valmis koostööks,
muutusteks ja senisest tugevamaks ühiseks vastutuseks piirkonna arengu eest.
Eesmärk ei ole olemasoleva olukorra säilitamine, vaid idapiirialade kohanemisvõime,
ettevõtluspotentsiaali ja pikaajalise elujõu tugevdamine. Võru maakonnas on tugevad
kogukonnad, kõrge kaitsetahe, selge piirkondlik identiteet ning ettevõtlikud inimesed, kes
soovivad siin elada ja tegutseda. Selle potentsiaali rakendumiseks ja võimestamiseks on vaja
usaldusväärset ja järjepidevat partnerlust.
Eeltoodust lähtudes ning tuginedes muu hulgas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi
idapiirialade raportile, Riigikontrolli Kagu-Eesti auditile ja Tartu Ülikooli siirdeuuringutele teeb
Võru maakond riigiplaani vahendite kavandamiseks järgmised ettepanekud:
• Suunata uuel programmperioodil senisest suurem osa Euroopa Liidu ja riigieelarvelistest
vahenditest pealinnaregioonist välja, sealhulgas selge fookusega Kagu-Eestile ja teistele
idapiirialadele. Põhjendus: Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika üks keskseid eesmärke on
vähendada piirkondlikke arenguerinevusi ning tugevdada territoriaalset sidusust.
Arvestades Euroopa Liidu vahendite olulist rolli Eesti avalike investeeringute rahastamisel,
siis on oluline kujundada järgmise programmiperioodi põhimõtted selliselt, et need
toetaksid senisest enam kogu Eesti arengut. Vahendite koondumine suurematesse
keskustesse ei aita piisavalt vähendada piirkondlikke arenguerisusi ega tugevda Eesti
terviklikku vastupidavust. Riigi strateegiline kasu seisneb selles, et elujõulised idapiirialad
suurendavad ühiskondlikku sidusust, kriisivalmidust, julgeolekut ja usaldust riigi vastu.
• Näha Kagu-Eesti ja teiste idapiirialade jaoks ette eraldi rahastamisloogika, sealhulgas
eraldi rahastamismahud ja madalam omafinantseeringu määr kohalikele omavalitsustele,
kogukondadele ja ettevõtjatele. Põhjendus: Idapiirialade väiksem tulubaas, suurem
haavatavus, muutunud julgeolekuolukord ning rahvastiku ja investeeringute vähenemine
piiravad piirkonna võimalust osaleda tavapärastel tingimustel avatud meetmetes. Madalam
omafinantseering vähendab osalemistakistusi ja aitab suunata investeeringud sinna, kus
nende mõju Eesti julgeolekule, sidususele ja piirkondlikule tasakaalule on kõige suurem.
• Seada idapiirialade rahastamisel prioriteediks taristu ja ühenduste tugevdamine,
elamufondi ja elukeskkonna parandamine ning hariduse, oskuste arendamise ja
kogukondade toetamine. Põhjendus: Tugev taristu, toimiv elukeskkond ja kvaliteetsed
haridusvõimalused loovad eelduse noorte perede piirkonda jäämiseks või siia tulemiseks,
parandavad ettevõtluskeskkonda ning vähendavad tunnet, et idapiiril elamine tähendab
elukvaliteedis kaotamist.
• Jätkata seniseid Kagu-Eesti ja Setomaa programme ning suurendada kordades
programmide mahtu, et rahastus oleks kooskõlas tegevuskavades seatud eesmärkide ja
piirkonna tegelike vajadustega. Põhjendus: Olemasolevad programmid on piirkondadele
vajalikud ja toimivad tööriistad, kuid Riigikontroll on osutanud, et Kagu-Eesti meetmete
senine maht ja ülesehitus ei ole olnud piisavad seatud arengueesmärkide ega pikaajalise
strateegilise mõju saavutamiseks.
• Luua Kagu-Eesti ja teiste idapiirialade jaoks sihistatud investeerimismeede, mis toetab
väikese ja keskmise suurusega ettevõtete investeeringuid, teenuste kättesaadavust,
elukeskkonna parandamist ning strateegiliselt olulisi taristuühendusi, sealhulgas paremaid
transpordiühendusi. Põhjendus: Idapiirialadel ei piisa üksikutest projektidest, vaid vaja on
investeeringuid, mis loovad ettevõtjatele kindlustunde tegutseda ja kasvada piirkonnas, kus
kaugus turgudest, hõredam asustus ja julgeolekuolukorrast tulenev ebakindlus vähendavad
erasektori investeerimisjulgust.
• Säilitada LEADER-meetme rahastusmahud vähemalt senisel tasemel ning tagada meetme
jätkumine paindliku toetusmehhanismina maaettevõtluse, kohalike teenuste ja
kogukondade arendamisel. Põhjendus: LEADER on maapiirkondades üks olulisemaid ja
vahetuma mõjuga toetusmeetmeid, mis võimaldab toetada kohalikke algatusi,
väikeettevõtlust, kogukondade arengut ja piirkondlikku koostööd. Meetme mahu
vähendamine nõrgestaks kohalike tegevusrühmade võimekust reageerida piirkondlikele
vajadustele ning vähendaks võimalusi luua töökohti, tugevdada kogukondi ja parandada
elukeskkonda väljaspool suuremaid keskusi.
Palume Vabariigi Valitsusel käsitleda Võru maakonna, Kagu-Eesti ja teiste idapiirialade
tugevdamist riikliku tähtsusega otsusena ning kajastada see selgelt riigiplaani vahendite ja uue
programmperioodi rahastamisotsustes. See ei ole üksnes piirkondliku arengu küsimus, vaid Eesti
tervikliku vastupidavuse, julgeoleku ja pikaajalise konkurentsivõime küsimus.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiit Toots
juhatuse liige
SA Võrumaa Arenduskeskus